LÕPULUGU
Kultuurikiht A. Le Coq Arenal. Sõna otseses mõttes Rahvusstaadionil liikudes ei pruugi seda vahel isegi tähele panna, ent jalgpallifännid jätavad endast maha jälgi. Jalka uudistas natuke A. Le Coq Arena seintele, piiretele ja muudele objektidele jäetud kultuurikihti – jalgpallikleepse. Tekst: Raul Ojassaar | Fotod: Brit Maria Tael / Soccernet.ee
i läänetribüüni ehk Alustame oma ringkäiku staadion ate WCde juurest. asuv el kesk üni tribü peamise külje kohad, kuhu ised peam Tualettruumid ongi üldiselt – ka Lillead jätav a mah i märg ena psud fännid klee pungil. est psud klee C küla staadionil on meeste-W Eestini, ast isma Ingl lai: luaa amp on es Klubide mõtt et täps mille pse, klee ka Ukrainast Rootsini, sekka staadiojäta ei ti „Ala a. stad tuva uline keer päritolu on kelle meeskond nile oma kleepse tingimata fännid, jagu on ka neid Oma gib. män kul välja sel parasjagu ringi ja käivad ma niisa jalgpallifänne, kes reisivad tab kleepse, mis sele See s. ama vaat ge män kohalikke riigid pole isegi või id klub on siia pandud, kuigi need Indrek. ndab tähe d,“ ginu män gi kuna il siin staadion
60
JALKA SEPTEMBER 2020
J
algpallikleepsudest mõeldes võivad esimese asjana pähe tulla kuulsad Panini kleepsud, mida fännid eelkõige suurturniiride aegu albumitesse koguvad. Meie aga keskendume hoopis nendele kleepsudele, mida kasutavad oma võistkonnaga kaasa reisivad fännid selleks, et oma kohalolust märk maha jätta. Et fännikleepsude maailmast natuke rohkem teada saada, kutsus Jalka ringkäigule kaasa Flora fänni Indreku (nimi muudetud), kes meile kleepsukultuuri põhjalikumalt tutvustas.
