Foto: Alessandro Garofalo/Reuters/Scanpix
endised koondislased
Kuidas läheb, Viktor Alonen, Aivar Anniste ja Jaanus Sirel? Uurisime, kuidas läheb ja millega tegelevad endised Eesti koondislased Viktor Alonen, Aivar Anniste ja Jaanus Sirel. Alver Kivi
M
eedias on palju tähelepanu saanud endised koondislased, kes on asunud tööle jalgpalliliitu või klubide juurde. Näiteks Marek Lemsalu, Urmas Kirs, Teet Allas, Martin Reim, Sergei Hohlov-Simson, Sergei Terehhov, Mart Poom, Sergei Ratnikov, Marko Kristal, Indrek Zelinski ja Kristen Viikmäe või agendina töötavad Andrei Stepanov ja Jevgeni Novikov. Samas on ka mehi, kes põhitöös jalgpalliga enam kokku ei puutu. Kas teadlikult või asjaolude kokkulangemisel on nad tegutsemas teistes valdkondades, heal juhul jalgpalli enda lõbuks edasi mängides või lihtsalt distantsilt toimuvat jälgides.
“
Sõbrad on mulle üsna tihti meelde tuletanud, et pole palju mängijaid, kes koondise eest tehtud ainsa mänguga värava löövad.
„
1992.–2001. aastani Eesti koondises mänginud Viktor Alonen tunnistab otsekoheselt ja ränkade sõnadega, et peab vaatama, kuidas elus toime tulla. “Kahjuks pole nii, et mängid elu aeg jalgpalli, peret on vaja ka toita ja üleval pidada,” lausub endine poolkaitsja. Pärast FC Floras profikarjääri lõpetamist hakkas Viktor Alonen endale uut väljundit otsima. Mõnda aega oli 38
JALKA JUUNI 2013
ta ehitusmees, praegu toob leiva lauale bussijuhiamet Soomes Lahtis. “Hüppasin teise valdkonda, aga töö on huvitav ja mulle meeldib,” kiidab ta oma praegust elukutset. 2003. aastal Balti turniiril Eesti koondist vaid korra esindanud keskkaitsja Jaanus Sirel töötab viimased viis aastat Viljandis OÜs Airok, mis remondib, müüb, täidab ja hooldab gaasiballoone üle Eesti. “Minu jaoks kõik toimib ja olen rahul, kuigi tagasi mõeldes oli jalgpalli lihtsam mängida,” tõdeb Sirel. 1997.–2008. aastani koondises mänginud Aivar Anniste tegi 2011. aastal koos USAs mängiva sõbra Joel Lindpere ja veel paari semuga Tallinnasse Müürivahe tänavale kohviku Must Puudel. “Olen praegu sellele tööle pühendunud, meil läheb hästi ja nurisemiseks pole põhjust,” räägib igapäevaselt kohvikus ametit pidav Anniste.
Foto: Lembit Peegel
On, mida meenutada, oleks, mida jagada Pärast profikarjääri lõpetamist mängis Viktor Alonen paar aastat FC Kuressaares, siis kolmandas liigas FC Liverpooli eest ja viimaseks mängupaigaks jäi talle teises liigas Türi Ganvix. Eesti koondises mängis Alonen 71 mängu. Eredamalt on tal meeles 2000. aastal toimunud kohtumine Maltaga, mille Eesti võitis 1 : 0. “Eelmisel päeval sain isaks ja siis Tarmo Rüütli küsis, kas ikka jaksan, aga sain hakkama,” räägib Alonen, kes tõstab esile veel 2 : 3 kaotatud mängu Šotimaale, mänge suure publiku ees ja Valgevene üle saavutatud esimese võidu. “Siis olid kõik mängud meie jaoks rasked, kergeid kohtumisi ei olnudki, aga Valgevene vastu me ikka väga soovisime seda.” Koondisemängu, mida meenutada ei taha, Alonenil ei ole, kuigi kohtumises Lätiga sai ta punase kaardi ja vedas
Aivar Anniste jäi oma karjääriga rahule.
meeskonda alt. See, et ta pole sinisärgis ühtegi väravat löönud, meest ei häiri. “Minule oli tähtis olla meeskonnale kasulik, väravate löömise eest hoolitsesid teised,” toonitab ta. Aivar Anniste mängis Eestis Lelle SKs, FC Valgas, Viljandi Tulevikus, FC Floras, TVMKs ja Tartu Tammekas, Norras Ullensaker/Kisa ILis, Hönefoss BKs ja Rootsis Enköpings SKs. Koondist esindas ta 45 korral ja lõi kolm väravat. Anniste märgib: “Õnnestus piisavalt 2013 JUUNI JALKA
39