Jaanus Eensalu
Tartu 2017
Jaanus Eensalu TrĂźkikoda: Greif Kaas: Arctic Volume 250g Sisu: Galerie Art Silk 115g Toetaja: Eesti Kujundusgraafikute Liit 2017
ISBN 978-9949-81-998-0
Sisukord EessĂľna 4 Kompositsioon 6 Kujundus 28 Loovkirjutis 66 Fotograafika 74 Graafika 90 Maal 106
Eessõna Minu kunst ja looming – objektide suund subjektidesse ning nende teadlikust käitumisest loodud vaimne, füüsiline või materiaalne kogum, mis suhestub keskkonnaga või on suhestunud või suhestumas.
Mina, Jaanus Eensalu, sündisin 2. juunil 1964, alustasin kunstiõpinguid 1971. aastal A. H. Tammsaare nimelise Tartu 1. Keskkooli kunstiringis. 1976. aastal asusin õppima Tartu Lastekunstikooli, lõpetasin selle 1980. aastal ja jätkasin kunsti studeerimist kohe Tartu Kunstikoolis. 1984. aastal lõpetasin sellegi kooli ning läksin tööle Tartu Ehitusteenindusvalitsusse kujunduskunstnikuks. Sama aasta suvel tegin sisseastumiseksameid Eesti Riiklikku Kunstiinstituuti, eksamid katkestas NSV Liidu kaheaastane sundkohustus teenida sõjaväes. Omandanud kahe aasta jooksul viisnurkade, sirpide ja vasarate kursuse, saabusin 1986. aasta detsembris kodumaale. Järgmisel aastal sai minust Tartu Lastekunstikooli õpetaja. 1990. aastal valisin lisaks õpetajaametile veel kunstnikdekoraatori ameti reklaamigrupis Must Kass. Kaks aastat hiljem suvel lõin sisekujundusbüroo President, mis tegi kodanikele sisekujundusprojekte. 1995. aasta sügisel lahkusin Presidendist ning asusin tööle Eesti Rahva Muuseumi näitusemajja kujunduskunstnikuks. Kaks aastat hiljem siirdusin tootmisse ja minust sai Estiko-Plastari kunstnik, aastatel 20002006 olin samas vanemarvutigraafik. 2000. aastast olen olnud õppejõud Tartu Kõrgemas Kunstikoolis ning Tartu Lastekunstikoolis. 2001. aastal otsustasin õppejõu ameti kõrval ka ise õpinguid jätkata, minust sai Tartu Kõrgema Kunstikooli meedia- ja reklaamikunsti osakonna tudeng. 2005. aastast olen diplomeeritud meedia- ja reklaamikunstnik. Aastatel 2007-2010 kuulusin reklaamifirmadesse Valge Kass ning Areal Disain, kus olin loovjuht ja arendusjuht. Aastal 2008 valiti mind Tartu Kõrgema Kunstikooli meedia- ja reklaamikunsti osakonna juhatajaks. 2012. aastal lõpetasin Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna kultuurikorralduse eriala ja omandasin sotsiaalteaduste magistri kraadi. Esinen näitustel alates 1971. aastast. Suurimad on olnud Tartu kevad-, sügis- ja ülevaatenäitused, vabariiklikud noortenäitused. Isikunäitusi on olnud kuusteist, kuulun Tartu Kunstnike Liitu, Eesti Kujundusgraafikute Liitu. Eesti kujunduskunstnik Jaanus Eensalu
4
5
Kompositsioon 2004 - 2014
6
Baleriinid 1-7. 2005. Digimaal / kollaaĹž. 31 x 14. 7
Antennid 1-2. 2014. Vektorgraafika / digimaal / tempera. 114 x 84. 8
Vedur, arbuus ja viitsĂźtikuga pomm 1-3. 2014. Vektorgraafika / digimaal / tempera. 84 x 114. 9
Klouni pauk 1-2. 2014. Vektorgraafika / digimaal / tempera. 114 x 84. 10
Joone Miki 1-2. 2014. Vektorgraafika / digimaal / tempera. 84 x 114. 11
Erki täpikoda 1-2. 2014. Vektorgraafika / digimaal / tempera. 114 x 84. 12
Joone planeet 2. 2014. Vektorgraafika / digimaal / tempera. 84 x 114. 13
Joone karusell1-2. 2014. Vektorgraafika / digimaal / tempera. 114 x 84. 14
Piretiga Pariisis 2. 2014. Vektorgraafika / digimaal / tempera. 84 x 114. 15
Merepidu 1-2. 2014. Vektorgraafika / digimaal / tempera. 114 x 84.
16
Spiraal Leonardo Da Vincile 2. 2014. Vektorgraafika / digimaal / tempera. 84 x 114.
17
Lagritsa kuninganna 1. 2014. Vektorgraafika / digimaal / tempera. 84 x 114.
18
Lagritsa kuninganna 2. 2014. Vektorgraafika / digimaal / tempera. 84 x 114.
19
Sild 1-2. 2014. Vektorgraafika / digimaal / tempera. 114 x 84.
20
Suve rist 2. 2014. Vektorgraafika / digimaal / tempera. 84 x 114.
21
Stringid 1-2. 2014. Vektorgraafika / digimaal / tempera. 114 x 84. 22
Rahvuslind 2. 2014. Vektorgraafika / digimaal / tempera. 84 x 114. 23
Rest 1 / VĂľrguauk 1. 2014. Vektorgraafika / digimaal / tempera. 114 x 84. 24
25
26
27
Kujundus 2004 - 2016
28
Kompositsioon “Noorus”. 2010. Vektorgaafika. 21 x29. 29
Kujundus 1. 2016. Vektorgraafika /pikselgraafika. 30
Kujundus 2. 2016. Vektorgraafika /pikselgraafika. 31
Kujundus 3. 2016. Vektorgraafika /pikselgraafika. 32
Kujundus 4. 2016. Vektorgraafika /pikselgraafika. 33
T-särgid 1-2. 2013. Vektorgraafika. 34
Plakat. 2013. Vektorgraafika / pikselgraafika. 59 x 84. 35
Plakat. 2009. Vektorgraafika / pikselgraafika. 59 x 84. 36
APRILL
WWW.FOLK.EE
Väike naeratus, palun!
VILJANDI PÄRIMUSMUUSIKA AIT
R 06.04
16.00
PEALELÕUNA FRED JÜSSI JA MIDRIDEGA – 5€/3.50€
T
10.04
18.00
OMAKULTUURIAKADEEMIA – Immo Mihkelson – Tasuta
N 12.04
13.00
PÄEVANE KONTSERTKOHTUMINE – Margus Põldsepp – 3.50€
L
14.04
11.00
PÄRIMUSHOMMIK – Jaan Jaago, laulumängud Annika Mändmaa – 2€/1€
L
14.04
16.00
MAAjaILM VENE PÄEV – Otava Yo, Peeter Volklosnki,
L
14.04
23:00
FOLKLOOB 11 – Aimar Ventsel alias Pickney Tiger – 5€/4€
K 18.04
19.00
PAABEL – Uue plaadi “Üle järve” esitluskontsert – 5€/6.50€
L
21.04
19.00
ESTONIAN FOLK ORCHESTRA – 5€/3.50€
T
24.04. 18.00
– Vassili Ivanov, Daniil Novikov – 9€/7€
OMAKULTUURIAKADEEMIA – Mercedes Merimaa – Tasuta
Hooajatoetajad
Plakat. 2011. Vektorgraafika / pikselgraafika. 59 x 84. 37
9.märts kell 19.00 Aida kohvikusse kogunevad samal õhtul meie maa mõnusad viiuldajad, kes vaheldumisi vihuvad. Eestvedajateks Karoliina Kreintaal, Eeva Talsi ning Johanna-Adele Jüssi. Maarja Nuut on Virumaalt pärit noor viiuldaja ja laulja, keda võluvad vanade eesti küla pillimeeste mängu kõla ja intensiivsus. Just nende lugude laadidest, rütmidest ja meeleoludest on Maarja leidnud selle kõige omasema ja lähedasema, mis on inspireerinud teda ka ise muusikat looma. Maarja mängib ansamblis Knihv ning rahvusvahelises kollektiivis Ethno in Transit, kellega on intensiivselt kontserte antud üle terve Euroopa ning Austraalias.
Pilet: 5 € / 3.50 €. Sooduspilet kehtib õpilastele, üliõpilastele ja pensionäridele. Avatud mängutuba lastele. Hooajatoetajad
Plakat. 2013. Vektorgraafika / pikselgraafika. 59 x 84. 38
päevane kontsertkohtumine
Gerli Padar on särav muusik, kes sündis muusikute perekonda ning juba noorena tundis suurt huvi laulmise ja näitlemise vastu. Gerli on võitnud nii Laulukaruselli kui ka Kaks takti ette konkursid. Ta on õppinud muusikakoolis klaverit ja omal algatusel ka saksofoni. Lisaks on tuntud ka muusikalinäitlejana ning on kaasa teinud muusikalides "Chess", "Cabaret", "Sugar ehk Džassis ainult tüdrukud" ja lasteetenduses "Detektiiv Lotte".
Plakat. 2012. Vektorgraafika / pikselgraafika. 59 x 84. 39
Plakat. 2012. Vektorgraafika / pikselgraafika. 59 x 84. 40
Plakat. 2013. Vektorgraafika / pikselgraafika. 59 x 84. 41
Plakat. 2015. Vektorgraafika / pikselgraafika. 59 x 84. 42
Plakat. 2015. Vektorgraafika / pikselgraafika. 59 x 84. 43
Plakat. 2009. Vektorgraafika / pikselgraafika. 59 x 84. 44
Plakat. 2012. Vektorgraafika / pikselgraafika. 59 x 84. 45
Plakat. 2010. Vektorgraafika / pikselgraafika. 59 x 84. 46
Plakat. 2013. Vektorgraafika / pikselgraafika. 59 x 84. 47
Plakat. 2012. Vektorgraafika / pikselgraafika. 59 x 84. 48
Plakat. 2009. Vektorgraafika / pikselgraafika. 59 x 84. 49
Plakat. 2011. Vektorgraafika / pikselgraafika. 59 x 84. 50
29 28 27 26 25 24 23 22 21 20 19 18 17 16 15 14 13 12 11 10 09 08 07 06
Plakat. 2014. Vektorgraafika / pikselgraafika. 59 x 84. 51
Ajakirja kaas 1. 2013. Vektorgraafika / fotograafia. 21 x 28. 52
Ajakirja kaas 2. 2013. Vektorgraafika / fotograafia. 21 x 28. 53
Logo. 2006 / 2011. Vektorgraafika. 54
Logo. 2012. Vektorgraafika. 55
Logo. 2005. Vektorgraafika. 56
Logo. 2006. Vektorgraafika. 57
Logo. 2005 / 2006. Vektorgraafika. 58
Logo. 2013 / 2005 / 2004. Vektorgraafika. 59
Logo. 2004 / 2005 / 2006. Vektorgraafika. 60
Logo. 2005 / 2007 / 2005. Vektorgraafika. 61
Logo. 2004 / 2016. Vektorgraafika. 62
Logo. 2010. Vektorgraafika. 63
Logo. 2013 / 2014. Vektorgraafika. 64
Ajakirja päis. 2013. Vektorgraafika. 65
Loovkirjutis 2011
66
KULTUURI SAAME TAJUDA, KOGEDA, TARBIDA JA SELLESSE SEKKUDA
1. SISSEJUHATUS. Minu aeg, minu elu, minu kultuur. Inimese mina-teadmist võib vaadelda läbitud hetkede summana, mis tervikuks koondudes moodustab ajaperioodi, mida kutsume eluks. Elu omakorda võib mõista kui pikimat aega, mida meil on võimalik kogeda kultuuri kaudu. Sellisest mõttekäigust lähtudes on selge, et olemasolemine on seotud kultuuriga. Seega, et aru saada kultuuri rollist inimese olemasolemises, peame esmalt aru saama, mis on kultuur ning kuidas seda tajume. Kultuuri tajuda, kogeda ja tarbida saame vahetult, sest see eksisteerib kõikjal meid ümbritsevas: ruum, hoone, tänav, linn, riik, manner, maailm. Lihtne oleks kultuuri ja tsivilisatsiooni vahele panna võrdusmärk ning sellega lõpetada arutelu, kuid siiski proovin mõtisklust jätkata alljärgnevate projektsioonide kaudu. Kaheksa peamist kultuuri projektsiooni:
1) 2) 3) 4) 5) 6) 7) 8)
kultuur – see, mis toimub meie kehas; kultuur – see, mis toimub ümbritsevas; kultuur – see, kuidas me tõlgendame kultuuri; kultuur – see, kuidas me väärtustame kultuuri; kultuur – see, kuidas me struktureerime kultuuri; kultuur – see, kuidas me teadvustame kultuuri; kultuur – see, kuidas me usaldame kultuuri; kultuur – see, kuidas eelnevad tasandid avalduvad.
Püüdes defineerida võimatut – aega, elu, kultuuri ning suhestumist olemisega – asun mina kui indiviid subjektiivses loetelus teatud kohal. Siinkohal loon indiviidi suhestumise mudeli, mis lõppeb kultuuriga ning algab kultuuriga. Indiviidi suhestumise mudel KULTUUR > taju (emotsioon) > geograafiline ruum > tõlgendamine (keel) > väärtushinnangud > vajadus > teadmine > lojaalsus (+/-, religioon) > käitumine (reaktsioon) > MINA (indiviid) > peegeldus > imago (kuvand) > KULTUUR. Sageli räägitakse kultuurist kui teatud mustrist, kuid mina sellega nõustuda ei saa ning leian, et pigem peaksime rääkima lainetusest ning selle mõjusfääridest. Järgmistes punktides püüan avada indiviidi suhestumise mudelit.
67
2. TAJU (EMOTSIOON) Taju ning emotsioon on nähtustele ja olemustele suunatud, mida me ei süstematiseeri kui kultuuri korrastatust, vaid omandame seda lainetusena. Suuremas osas saame selle kommete, harjumuste, pärandi kaudu, mõistmata kohe selle vajadust ning tähendust. Esivanemate eeskujul võtame omaks traditsioonilised tegevused. See on olemise lahutamatu osa, millesse indiviid sünnib. Selle tulemusel saavutame omase käitumismudeli. Lainetuse tihenedes ning tundmuste kasvades suudame esemete ja nähtuste vahele luua seoseid oma teadvuses ning suhestada seda ruumi ja enesega.
3. GEOGRAAFILINE RUUM Meid ümbritseb geograafiline ruum, mille ulatuse määrab meie kogukonna suurus ehk lainetuse mõjusfäär. Oma ruumis liikuda ja suhelda on lihtne, sest oleme sarnased (ühtne kultuuriline jälg). Ühtne ruum mõjutab kogukonna käitumist ning maailmavaadet, see ühtlustab meie materiaalse ja ruumilise korralduse (kliima, taimkate, elusloodus, ehitised). Sellel ruumil ei ole väga selgejoonelist ja kindlat piiri, sest kõrval kogukonna lainetus seguneb meie mõjusfääriga (piirkondlikud erinevused inimeste kultuuris). Siinkohal võime rääkida piirialadest. Piiriala on üks suurim liikumist soosiv piirkond, kus toimub kultuurivahetus ning informatsiooni suundub lainetuse keskmesse, see omandatakse ja tõlgendatakse.
4. TÕLGENDAMINE (KEEL) Pärandi jagamine on oluline kogukonna jätkusuutlikuks arenguks ning säilimiseks. Sellest saab alguse eksistentsiaalsete oskuste ja töövõtete traditsioon ning arusaam kogukonna maailmavaatest. Toimub ajaloo ning hetkeprotsesside tõlgendamine ja arusaamine olemusest, nende talletamine, arhiveerimine. Informatsiooni saabumisel püüame seda kohandada oma kogukonna keelde ning lahti seletada selle tähendust. Informatsiooni tõlgendused ja tähendused püüame siduda oma tavade ning kommetega, tuues kogukonda uuendusi ja arengut. Informatsioonist arusaamiseks on väga oluline ühine keel, sellega on võimalik kogukonda identifitseerida ja mõista ühiseid väärtushinnanguid.
5. VÄÄRTUSHINNANGUD Indiviid suhestub maailmaga hinnanguliselt ning valivalt. Lähtepunktid, objektid või nähtused võib olla tähtsad, kuid võivad olla ka ebaolulised. Väärtustada võib nii materiaalseid kui ka mittemateriaalseid asju. Kogukond või indiviid valib oma käitumisviisi
68
vastavalt oma püüdlustele millegi poole ning tulemuseks on väärtushinnangute kujunemine. Kogemustega eakam indiviid hindab teistsuguseid väärtusi kui nooruk. Kuigi indiviidid väärtustavad erinevaid asju, on ka niisuguseid teemasid, mille puhul eeldatakse, et kõik (enamik) kogukonna liikmed neid tunnustavad. Siinkohal võib rääkida üldinimlikest väärtustest: lugupidav suhtumine iseendasse, kogukonda ja keskkonda (ruum). Kogukondlikud väärtushinnangud annavad eksistentsi tahkudele sageli uue tähenduse.
6. VAJADUS Indiviidi puudustunnet saame suunata põhivajadustele, mida võime jagada kolme rühma: füsioloogilised, sotsiaalsed ja psühholoogilised. Indiviidi areng sõltub vajaduste hierarhilisest struktuurist: füsioloogilised vajadused – söök, jook, uni, soojus, tervis; turvalisusvajadused – kontaktide ja suhete kindlus; sotsiaalsed vajadused – ühtekuuluvus, hellus, sotsiaalne staatus; isiksuse vajadused – tunnustusvajadus, mõju, kiitus; eneseteostuse vajadus – luua, arendada, muuta, õppida. Olemise põhjus on see, mis paneb indiviidi tegutsema ning seda saame seostada suhtlemisvajadusega. Suhtlemine on üks vahendeid, mis aitab rahuldada kõiki eelnimetatud vajadusi. Indiviidi olemine sõltub vajaduste olemasolust ja nende teadvustamisest ning teadmistest.
7. TEADMINE Suhtlemisega saavutatud tasand, mida saame luua tervikuks, ehk teadmine – õpitu, omandatu, oskused, tarkus(ed). Indiviidi teadmistele saame määrata omadused, näiteks head, vajalikud, kasulikud, põhjalikud, puudulikud. Neid omadusi saame teadmiste kaudu omandada, hankida, täiendada, õpetada, levitada, rakendada ning kontrollida. Teadmine moodustub ülaltoodud punktidest: taju, geograafiline ruum, tõlgendamine, väärtushinnangud ning nende baasil saame luua alajaotuse. Teadmise alajaotus: algteadmine, argiteadmine, eelteadmine, erialateadmine, põhiteadmine ja üldteadmised. Teadmine annab indiviidile kuulumise põhjuse, sest ta kuulub kogukonda ning on eksistentsiaalse protsessi osa. Nii nagu iga teinegi tegevuse suhestumine, on ka teadmine õpitav. Teadmine ei lõpe mingis kindlas vanuses, ta võib muutuda oma sisult ehk muuta vormi, kuid lõpp on suunatud lojaalsusele ja/või religioonile.
69
8. LOJAALSUS (+/-, RELIGIOON) Võimalus ja eeldus kuhugi kuuluda on indiviidile omane, nii võimegi end asetada lojaalselt poliitikasse, religiooni või olla lojaalne oma kogukonnale. Lojaalsus, religioon ja poliitika saadavad meid kogu eksistentsiaalse olemuse vältel nagu vari, mis muudab aeg-ajalt suunda ja suurust. Paljud mõtlevad, et lojaalsus on midagi sellist, mida ei või „teada“, millesse vaid „peab uskuma“. Arvatakse, et lojaalsus ja religioon on kaks eri asja, kuid me ei saa tõmmata nende vahele kindlat piiri, sest tõlgenduste tõlgendamine viib nad uuesti kokku. Religiooni all mõtlen siinkohal ka poliitikat, mida näen ühe usundina kogu religioonisüsteemis. Lojaalsus tähendab seda, et indiviid usaldab oma meelte kaudu saadud tõendeid ja on teadlik endast väljaspool olevast ruumist ehk religioonist. Seejärel võime me hakata midagi teadma ja hiljem võime hakata milleski kahtlema. See vallandab uskumusliku reaktsiooni, mille tagajärjeks on käitumine (negatiivne, positiivne).
9. KÄITUMINE (REAKTSIOON) Protsess, mis väljendub mitmesugustes reaktsioonides ning on ühenduses ruumi ja keskkonnaga, ning millel on ühisosa seisundite ja vajaduste jälgimisega ning selle reageerimisega (kognitiivne, afektiivne, motoorne). Indiviidi käitumise korraldamiseks on vajadus leida kooskõla ruumi ja kogukonnaga. Vastasel korral toimub vastureaktsioon, mis vallandab ebasoodsaid stiimuleid: viha, vägivald. Indiviididel on omadus vaadelda, õppida ja korrata käitumist erinevatest sündmustest, protsessidest ning luua oma taasesitus käitumisest. Indiviid võib kopeerida kehahoiakut, liigutusi, omandada kõneviisi ning lõpuks suhestuda nähtuga. Siit saab alguse tingitud käitumine ehk tingitud reaktsioon, mis nüüd rajaneb juba omandatud ning õpitud stiilil. Seepärast on oluline leida tasakaal käitumise ja reaktsiooni vahel, et indiviid jõuaks enese nägemiseni ning leiaks koha kogukonnas, ruumis. Leides indiviidi ja kogukonna (ruum) vahel tolerantse vabaduse, suudame teda ette valmistada määratletud vabanemiseks ehk teisisõnu sotsiaalseks minaks.
10. MINA (INDIVIID) Mina kui indiviid ehk inimolend jagunen kaheks – meesolendiks ja naisolendiks – ning muutun tervikuks enda vaimse ja füüsilise olemusega inimeseks. Minus on loomus, isiksus, eneseteadvus, tunnetus, säilivus, püsivus, ühtsus ja/või mõistus. Indiviid võib olla olend, kes märkab, tajub või suudab kasutada praktilises tegevuses oma individuaalsust ning eristuda teistest minadest. Kui ma olen ainukordne ja eristun teistest indiviididest, siis ei saa ma ennast lahutada kogukonnast, ruumist, sest ennast välja tõsta iseendast on võimatu, juhul kui tegemist ei ole nihestusega või häirega. Muidugi võib väita, et mina olengi kogukond ja ruum ning see väide on tõde, sest see kõik on minus olemas ning mina
70
olen neis kõigis. See teadmine teeb minust indiviidi, sest kõik on üksi, nii kogukond, ruum kui ka mina. Kui kõik on üksi, siis kuidas ma saan asuda ruumis või kuuluda kogukonda? Vastus on lihtne, toimub projektsiooni peegeldus.
11. PEEGELDUS Peegeldumine ehk refleksioon – selle tulemusena saame millegi väljendust avaldada ning kajastada. Üldine omadus, mis avaldub selles, et kahe vastastiktoimes objekti puhul kajastuvad ühe objekti olekud teise objekti olekutena. Kogukond ja ruum on ühelt poolt olemise peegeldus teadvuses, aga ka indiviidi enesepeegeldus. Indiviid peegeldab ruumi ja kogukonda ning nemad teevad oma vastupeegelduse. Vastupeegeldust saame kujutada taju ja objektiivse tegelikkuse kaudu, mis avalduvad meeltes ning psüühikas. Kogukonnal ja ruumil on samal ajal palju indiviide. Erinev peegeldus on näiteks töötajatel, tarbijatel, seadusandjatel, kunstnikel, noortel või vanadel. Kõik need peegeldused on nende loojate jaoks õiged. Indiviidil on ainult üks peegeldus, mis on hinnanguline ning asetseb skaalal hea–halb. Stereotüüpne peegeldus on ainult kogukonnal ja ruumil, need on uskumused, mida jagavad kõik indiviidid. Peegeldust hõlmav kommunikatsioon saab sündida vaid siis, kui osatakse sõnastada, mõista oma tagasipeegeldust. Kogukonnaja ruumikommunikatsioon on protsess, mis transleerib identiteedi imagoks.
12. IMAGO (KUVAND) Kogukonnast, ruumist või indiviidist kujunenud peegeldus, lainetus ehk siis pilt (selle kirjeldus), mille on loonud väljaspool kogukonda ja ruumi olevad indiviidid. Suhtluse ja kogemuste baasil tekkinud arvamus ehk siis peegelpilt, mida võib vaadelda kui kuvandit. Kogukonnal ja ruumil on võimalik oma imagot mõjutada, tekitades lainetust teadlikult või siis mitte, saates sõnumeid indiviidi kaudu väljapoole ning tekitada silmipimestav peegeldus. Peegeldus ei ole tegelikkus, sest see ei suuda hoomata kogu lainetust, mis tekib kogukonnast ja ruumist ning avaldub indiviidi kaudu. Kuid need, kellega me suhtleme, võtavad meid just selle järgi, sest imago aitab kiiresti vastata küsimusele, kes ta on, kuhu kuulub ja missugune on kuvandi peegeldus. Tulemusel on subjektiivne tähendus. Kogukonna peegeldus ja lainetuse mõjusfäär jõuab piirialadele ning alles seal moodustub kuvand, tõukub esile, luues tähenduste välja, mõjutades kultuuri nii sissepoole kui ka väljapoole.
71
13. KULTUUR Kultuur on objektide suund subjektidesse ning nende teadlikust käitumisest loodud vaimne, füüsiline või materiaalne kogum, mis suhestub keskkonda või on suhestunud või suhestumas. Indiviidi suhestumise mudel KULTUUR > taju (emotsioon) > geograafiline ruum > tõlgendamine (keel) > väärtushinnangud > vajadus > teadmine > lojaalsus (+/-, religioon) > käitumine (reaktsioon) > MINA (indiviid) > peegeldus > imago (kuvand) > KULTUUR.
114. MILLISED RASKUSED TEKIVAD KULTUURI UURIMISEL? Ülaltoodud punktid võivad tekitada küsimuse: missuguse ühise kogumi nad moodustavad? Selline indiviidi suhestumise mudel ja selle osad suudavad moodustada eksistentsiaalse infokogumi ehk kultuuri. Suur osa informatsiooni on kolinud arvutitesse. Internet ja elektrooniline infovahetus on muutunud igapäevaelu lahutamatuks osaks. Infokoguse kasvuga on muutunud oluliseks ühiskonnas valitsev teadlikkus ning see, kuidas kasutada informatsiooni eetiliselt ja õiguslikult. Siit edasi võib arvata, et kommunikatsioonitehnoloogia on midagi veel võimsamat kui „maailma looja“. Nüüd jõuan mõtiskluste ja indiviid suhestumise mudeli kaudu kultuuriküsimuseni. Millised raskused tekivad kultuuri uurimisel? Mudel koosneb kolmeteistkümnest osast ja on ümbritsetud kultuuriga ning selle tuumaks on samuti kultuur. Siit tekib küsimus: kuidas sellele läheneda või seda uurida? Esmalt peab mõistma, kuidas see funktsioneerib. Alustades vaatlust tuumast näeme, et lainetus saab alguse sisemisest kultuurist, mis juba eksisteerib, ning liigub taju suunas, määrates endale geograafilist ruumi. Ruumi liikumisega ja selle asukohale jõudmisega toimub kultuuri tõlgendamine, mis määrab väärtushinnangud ruumi suhtes ning tekitab teatud vajadusi. Vajaduste tekkimisega omandatakse teadmised ning siit saab alguse kogukond, kellele on võimalik olla lojaalne ja pühenduda religiooni. Kuna on moodustatud ühtne kooslus, siis selle käigus luuakse käitumismudel, tänu millele on võimalik eristada kogukondi ning rääkida identiteedist, mis suurenemise ja arenguga muutub nähtavaks detailiks – indiviidiks ehk kultuurseks MINA-ks. Indiviidi areng rõhutab individuaalsust ning siitpeale hakkab indiviid peegeldama kogu eelnimetatud kultuurilainetust. Kuna indiviid on kogum lainetuse peegeldusest, siis on võimalik teda näha ning teised kogukonnad saavad indiviidi kirjeldada. Kirjelduse tagajärjel tekib kultuuriline imago, mis kuvab indiviidi kultuuri lainetuse välisele ringile. Jälgides etapilist arengut, on meil väga raske siseneda tervikliku indiviidi suhestumise mudelisse ehk kultuuri. Me võime ja saame siseneda lainetusse, kuid ei saa olla korraga kõikides lainetusetappides. Sisenedes tuumani ning alustades sealt teekonda väljapoole, saame läbida samasuguse teekonna nagu eelnimetatud indiviid, kuid sisenedes väljastpoolt tekitame vastulainetuse ning muudame lainetuse omadusi ja struktuure. Me loome uue lainetuse ning muudame tuuma omadusi. Meie võimuses on seda
72
kultuurilist lainetust jälgida ning fikseerida, kuid uurida me seda ei saa. Võime uurida oma jälgimistulemusi, neid analüüsida ning halvimal juhul rikkuda unikaalset kultuurilist lainetust ning seeläbi rikastada, või muuta ka oma kultuurilist lainetust. Siinkohal tekib küsimus: kas siis ei olegi võimalik kultuuri uurida? Võtan endale õiguse vastata: ei saa, kuid me saame kultuuri tajuda, kogeda, tarbida, sellesse sekkuda ja tungida.
73
Fotograafika 2004 - 2009
74
Kaader 6; 21; 22; 42; 64; 66; 84. 2004 - 2009. Fotograafika. 60 x 90. 75
Kaader 48-1. 2004 - 2009. Fotograafika. 60 x 90. 76
Kaader 48-2. 2004 - 2009. Fotograafika. 120 x 180. 77
Kaader 40. 2004 - 2009. Fotograafika. 80 x 120. 78
Kaader 33; 57; 47; 49. 2004 - 2009. Fotograafika. 120 x 180. 79
Kaader 65. 2004 - 2009. Fotograafika. 120 x 180. 80
Kaader 83. 2004 - 2009. Fotograafika. 120 x 180. 81
Kaader 65-2. 2004 - 2009. Fotograafika. 80 x 120. 82
Kaader 68-2. 2004 - 2009. Fotograafika. 80 x 120. 83
Kaader b. 2004 - 2009. Fotograafika. 60 x 90. 84
Kaader a; j; c. 2004 - 2009. Fotograafika. 60 x 90. 85
Kaader 15. 2004 - 2009. Fotograafika. 80 x120. 86
Kaader 13. 2004 - 2009. Fotograafika. 80 x120. 87
Kaader 5. 2004 - 2009. Fotograafika. 80 x120. 88
Kaader 9. 2004 - 2009. Fotograafika. 80 x120. 89
Graafika 2003 - 2017
90
Lossi tänav. 2003. Kõrgtrükk. 25 x 30. 91
Inglisild / Tähetorn. 2003. Kuivnõel / ofort. 17 x 23. 92
Kuradisild. 2003. KuivnĂľel. 17 x 23. 93
Ülikooli tänav 2. 2003. Kõrgtrükk. 25 x 30. 94
Raekoda 1-2. 2003. Kõrgtrükk. 30 x 25. 95
Lossi tänav 2. 2003. Kõrgtrükk. 25 x 30. 96
Vana Tartu. 2017. Pliiats / tušš. 15 x 21. 97
Predaator. 2017. Pliiats / tušš. 15 x 21. 98
Mina 1-3. 2011. Pliiats / tušš. 70 x 100. 99
Papitagune 4. 2006. Pliiats / tuĹĄĹĄ / tempera. 70 x 100. 100
Papitagune 5. 2006. Pliiats / tuĹĄĹĄ / tempera. 70 x 100. 101
Papitagune 3. 2006. Pliiats / tuĹĄĹĄ / tempera. 70 x 100. 102
Papitagune 2. 2006. Pliiats / tuĹĄĹĄ / tempera. 70 x 100. 103
Papitagune 6. 2006. Pliiats / tuĹĄĹĄ / tempera. 70 x 100. 104
Papitagune 1. 2006. Pliiats / tuĹĄĹĄ / tempera. 70 x 100. 105
Maal 1987 - 2017
106
Rebane Mesike. 2015. Ă•li. 50 x 70. 107
Kaks kaktust - Juhan Liiv, Kazimir MalevitĹĄ. 2015. Ă•li / tempera. 80 x 120. 108
Allveelaev Kursk. 2015. Ă•li / tempera. 60 x 90. 109
Portree päiksemärgiga. 2011. Õli / tempera. 60 x 90. 110
Natüürmort kolbaga. 2011. Õli / tempera. 60 x 90. 111
Natüürmort koodiga. 2012. Õli / tempera. 60 x 90. 112
Kogukonna kogu veri. 2011. Ă•li / tempera. 60 x 90. 113
Kuldne kuivamine. 2013. Ă•li / tempera. 60 x 90. 114
Järve kalle / Öösööja. 2011 - 2014. Õli / tempera. 60 x 90. 115
Karlova pauk / Diisli teekond 2012 - 2014. Ă•li / tempera. 60 x 90. 116
Ă•udustemaja. 2011. Ă•li / tempera. 60 x 90. 117
Natüürmort kaktusega. 2014. Õli / tempera. 60 x 90. 118
Natüürmort kuubiga. 2011 - 2014. Õli / tempera. 60 x 90. 119
Fleur de Lys. 2016 - 2017. Temper. 70 x 100. 120
Etüüdid ateljees. 2017. 121
Kalevkitarr. 1988. Ă•li. 97 x 120. 122
Info. 1988. Õli. 63 x 120. 123
Tsaar. 1988. Õli. 111 x 120. 124
Põletus. 1989. Õli. 99 x 164. 125
Murueide murutĂźtar / Raamatukati. 1989. Ă•li. 112 x 120. 126
Merle. 1990. Ă•li. 56 x 73. 127
Figuur natüürmordiga. 2002. Õli. 50 x 59. 128
Mõõkpea. 1990. Õli. 34 x 50. 129
Näitlejanna. 1988. Õli. 39 x 51. 130
Oraator. 1988. Õli. 39 x 51. 131
Abielus skisofreenikuga. 1988. Ă•li. 110 x 140. 132
Abielus skisofreenikuga detail. 1988. Ă•li. 133
Eismaa (rand; suunduv oja). 2006. Pastell. 50 x 60. 134
Eismaa (kahekĂľne). 2006. Pastell. 50 x 60. 135
Rþuge (maastik; ratasjärv). 2003 / 2004. Pastell. 29 x 42. 136
Emajþgi (Jänese raja algus). 2005. Pastell. 29 x 42. 137
Rþuge (maastik 1) / Eismaa (päikesega). 2003 / 2006. Pastell. 29 x 42. 138
Rõuge (Suurjärv). 2004. Pastell. 29 x 42. 139
Silmkala / Seenelinnupesa. 1987. Pastell. 60 x 90. 140
Londiste sööb õunu. 1987. Pastell. 60 x 90. 141
Kohvikus / Ootus. 1987. Pastell. 60 x 90. 142
Kuusööja. 1987. Pastell. 60 x 90. 143
Rock ja kuldvillak / Lenini muusika. 1987. Pastell. 60 x 90. 144
Nukrus. 1987. Pastell. 60 x 90. 145
Kþþrdsilm. 1987. Pastell. 90 x 50. 146
Punkari unistus. 1987. Pastell. 90 x 60. 147
a-1. 2010 - 2014. Foto / tušš / segatehnika. 63 x 40. 148
a-2. 2010 - 2014. Foto / tušš / segatehnika. 63 x 40. 149
h-1. 2010 - 2014. Foto / tušš / segatehnika. 63 x 40. 150
h-2. 2010 - 2014. Foto / tušš / segatehnika. 63 x 40. 151
f-1. 2010 - 2014. Foto / tušš / segatehnika. 63 x 40. 152
f-2. 2010 - 2014. Foto / tušš / segatehnika. 63 x 40. 153
g-1. 2010 - 2014. Foto / tušš / segatehnika. 63 x 40. 154
g-2. 2010 - 2014. Foto / tušš / segatehnika. 63 x 40. 155
j-1. 2010 - 2014. Foto / tušš / segatehnika. 63 x 40. 156
j-2. 2010 - 2014. Foto / tušš / segatehnika. 63 x 40. 157
k-1. 2010 - 2014. Foto / tušš / segatehnika. 63 x 40. 158
k-2. 2010 - 2014. Foto / tušš / segatehnika. 63 x 40. 159
Autoportree. 2017. Ă•li. 100 x 160.