20
Majanduskeskkond
Konsolideeritud aastaaruanne 2018
Majanduskeskkond SKP reaalkasv * %
5,1
5.0
4,7
4.0
3,6
3,5
3,5 3,2
3,1
3.0
2,7
2,7
2,6
2,4
2,4
2.0 1.0 0 Eesti 2018
%
Läti
2019
Leedu
Poola
2020
Töötuse määr * 7,3
7.0
6,7
6.0
5,7
6,0
6,0
6,5
6,5
6,3
6,3
5.0 4.0 3,3
3.0
2,9
2,8
2.0 1.0 0 Eesti 2018
2019
Läti 2020
Leedu
Poola
Inbanki sihtturgude majanduskasv aeglustus 2018. aastal veidi, kuid oli võrreldes 2010. aastate esimese poolega siiski tugev. Läti ja Poola SKP kasv küündis üle nelja protsendi, Eesti ja Leedu SKP kasvas üle kolme protsendi. Prognooside kohaselt ootab neid riike ees majanduskasvu mõõdukas aeglustumine. Eratarbimise kasv on kõigis riikides kiirem kui SKP kasv tervikuna.
Eesti Eesti majandus kasvas 2018. aastal algselt prognoositust kiiremini, põhjuseks nii tugev eksport kui ka tugev sisenõudlus, mida toetas tööturu olukord ja valitsuse ekspansiivsevõitu eelarvepoliitika. Tööjõupuudus oli Eestis mõnevõrra teravamaks teemaks kui teistes käsitletud riikides, aga seni on ettevõtjad selle ja tempoka palgatõusuga hakkama saanud. Osades sektorites on selleks otsitud (ja ka leitud) viise rangetest välistööjõu piirangutest mööda saamiseks. Osades sektorites on suudetud väärtusahelat pidi ülespoole liikuda ning kallima ja nappiva tööjõuga kohaneda, kuid üldiselt on ettevõtted investeeringuid toot-
likkuse tõstmiseks teinud viimasel ajal vähe. Kui olukord eesseisvatel aastatel ei muutu, võib see saada majandusarengu piduriks. Suuri majanduspoliitilisi muutusi 2019. aasta tõenäoliselt ei too, sest aasta esimene pool möödub riigikogu ja europarlamendi valimiste tähe all ja isegi kui valitsuse moodustamine sujub kiiresti, jõutakse muutuste – kui neid tuleb – jõustamiseni alles järgmisel aastal. Valitsuse viimase paari aasta eelarvepoliitika on olnud majandustsüklit veidi võimendav, aga seejuures pole murtud Eesti riigirahanduse eripära – riigivõlast hoidumist. Eesti riigivõla suurus on ainult 8% SKP-st ja see näitaja langeb.
Läti Läti majanduskasv oli 2018. aastal laiapõhjaline, aga esirinnas oli eratarbimine. Tööpuudus langes, palgad kasvasid jõudsalt, valitsus tõstis miinimumpalka 380 eurolt 430 eurole. 2019. aastal jääb miinimumpalk samaks, aga tööhõive ja palgad jätkavad kõigi eelduste kohaselt kasvu, ehkki veidi aeglasemalt kui 2018. aastal.