• Hala’o peskija bibliografika konabá tema (artigu sira, lejislasaun no estudu sira seluk ne’ebé disponivel). Difikuldade prinsipal sira Iha elaborasaun estudu ida ne’e mosu difikuldade bo’ot rua. • Difikuldade iha halo identifikasaun bá ONG/OBC sira ne’ebé ejiste iha distritu. Baze dadus ne’ebé konsulta, iha FONGTIL ka iha BELUN la’os aktualizadu, no liu-liu susar atu identifika Organizasaun Sosiedade Sivil ne’ebé ativu
iha distritu nomos konsensu konabá definisaun ne’ebé bele konsidera nu’udár ONG / OBC ka ko’operativa; • Difikuldade iha informasaun lolós ne’ebé rekolla liu husi aplikasaun inkeritu sira liu-liu husi parte kestaun komunikasaun nian. Ida ne’ebé aumenta difikuldade iha asesu dokumentu sira mak hanesan relatoriu aktividade no finanseiru, estatutu, no seluk tán, ne’ebé bele hakompleta informasaun oral ne’ebé fó sai husi membru organizasaun sira.
3. Sosiedade Sivil iha Timor-Leste: kontekstu politiku, sosial, ekonomiku husi nasaun no sosiedade sivil timor-oan Bazeia bá iha konstituisaun Timor-Leste nian, liu-liu iha artigu 5º konabá desentralizasaun no 71º konabá organizasaun Administrativu, Governu halo ona servisu hahú husi tinan 2003, kuadru juridiku bá desentralizasaun ho objetivu atu estabelese Governu lokal ida ne’ebé metin, demokratiku no efisiente no kontribui bá realizasaun objetivu dezenvolvimentu ne’ebé estabelese ona husi governu bá nasaun. Atu apár ho politika ida ne’e, Governu haforsa ona katak sosiedade sivil importante atu envolve, liu-liu nu’udár promotor bá edukasaun sivika no sai observador bá prosesu hotu-hotu. Tuir ida ne’ebé refere, politika desentralizasaun iha Timor-Leste hahú iha tinan 2003 hodi hari’i Grupu Tekniku Servisu Interministerial, ho objetivu atu estuda opsaun governasaun lokal oi-oin iha nasaun. Grupu Servisu envolve membru hotu-hotu husi ministeriu sira, ne’ebé lidera husi Ministeriu Administrasaun Estatal no Ordenamentu Teritoriu (MAEOT). Bazeia iha Estudu bá Opsaun Governu Lokal no iha prosesu konsulta konabá politika desentrali-
zasaun no divizaun teritorial, ne’ebé hahú iha entre tinan 2006 no 2007 iha distritu 13 tomak no subdistritu nasaun nian, ne’ebé rekomenda opsaun nén ne’ebé bele bá desentralizasaun iha Timor-Leste, Governu desidi ona atu hahú hari’i ona munisipiu sira. Bainhira, reforma bá desentralizasaun la’o ona, hamosu aprovasaun politika nasional no matadalan ida bá prosesu desentralizasaun nian, nune’e mos aprezentasaun bá parlamentu Nasional lei governu lokal hamutuk tolu: Lei konabá Divizaun Administrativa no Teritorial, Aprova husi Parlamentu Nasional iha fulan Juñu 2009 ne’ebé defini limitasaun husi munisipiu futuru sira iha limite distrital aktual sira nia laran, projetu lei sira konabá Governu Lokal no Eleisaun Munisipal sira, ne’ebé defini papel no estrutura institusional munisipiu futuru sira nian nomos regra eleisaun munisipu sira nian, ne’ebé sei hein hela aprovasaun iha parlamentu nasional bá tinan 2013/2014, liu tiha eleisaun nasional sira (2012 nian).
9