AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2013

AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2013

www.hoolekandeteenused.ee

AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2013

www.hoolekandeteenused.ee

Sisukord

AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2013

Sisukord ....................................................................................... 3 Nõukogu esimehe pöördumine ................................................... 4 Juhatuse esimehe pöördumine ................................................... 6 Ettevõttest ................................................................................... 8 Missioon, väärtused ja visioon ................................................. 10 Strateegilised eesmärgid aastatel 2014–2017.......................... 12 Tegevuskeskkond ...................................................................... 14 Ettevõtte majandamine .............................................................. 19 Ülevaade majandusnäitajate kujunemisest ............................. 19 Teenuste müük ........................................................................ 23 Kinnisvara müük ...................................................................... 24 Olemasoleva kinnisvara efektiivsem kasutamine ................... 24 Teenuste kvaliteedi arendamine ............................................... 25 Uute peremajade projekti elluviimine ..................................... 26 EQUASSi kvaliteedisüsteemi rakendamine ............................ 28 Kohtumääruse alusel osutatava ööpäevaringse erihoolekande teenuse arendus ............................................. 28 Klientide tööhõive edendamine .............................................. 30 Teenuse vahetamine klientidel, kelle toetusvajadus on vähenenud ............................................................................... 32 Kliendiõiguste arendamine ...................................................... 33 Terviseedenduse projektid ...................................................... 34 Muudatused õendusabi korralduses ..................................... 36 Suhted partnerite ja avalikkusega .......................................... 36 Hoolekandeteenuste eksport ................................................... 41 Hinnangud teenuse kvaliteedile ............................................. 42 Füüsilise keskkonna arendamine ............................................ 43 Teenusekohtade reorganiseerimine ERDFi projekti raames .... 43 Hooldekodude renoveerimine saastekvootide müügist saadud raha eest .................................................................... 44 Teenusekohtade renoveerimine omavahenditest ................. 45 Organisatsiooni arendamine ..................................................... 46 Struktuur .................................................................................... 46 Koolitused ............................................................................... 49 Praktikandid, vabatahtlikud ja üldkasulik töö ettevõttes ...... 51 Meie kodud ................................................................................ 53 Erastvere kodu ......................................................................... 53 Imastu kool-kodu ..................................................................... 55 Karula kodu, Viljandi Näituse kodu ........................................ 57 Kehra kodu ............................................................................... 59 Kodijärve kodu ........................................................................ 61 Kogula eakatekodu ................................................................. 63 Koluvere kodu ......................................................................... 64 Rakvere Lille kodu ................................................................... 66 Sillamäe kodu .......................................................................... 68 Sinimäe kodu ........................................................................... 69 Sõmera kodu ........................................................................... 71 Tapa kodu, Tapa Põllu kodu ................................................... 73 Tartu Kaunase kodu ................................................................ 75 Tori kodu ................................................................................. 77 Tõrva kodu .............................................................................. 79 Türi kodu ................................................................................. 80 Uuemõisa kodu ....................................................................... 81 Valkla kodu .............................................................................. 83 Vändra kodu ............................................................................ 84 Võisiku kodu ............................................................................ 86 Vägeva kodu ........................................................................... 88 Vääna-Viti kodu ....................................................................... 90 Majandusnäitajad ...................................................................... 92

www.hoolekandeteenused.ee

Nõukogu esimehe pöördumine Tegusama elu kodu – see on siht, see on homne, aga kindlasti ka juba tänane päev.

Arusaam sellest, kui kiiresti on toimunud viimasel 10–15 aastal muutused erihoolekande valdkonnas Eestis, ei pruugi igapäeva kiirustamistes jõuda igaüheni. Seepärast kutsun teid üles hetkeks seisatama ja ajas tagasi vaatama.

Oli aasta 2000, kui asusin juhtima tänast ASi Hoolekandeteenused üht esimesena uuendatud kodu – Karulat. Selleks ajaks oli Karulal ajalugu juba 47 aastat. Toonane Karula oli koolimaja projekti järgi 1966. aastal ehitatud 3-kordne suure saali ja sööklaga hoone 120 puudega lapsele ja noorele. Karula ajaloos on olnud aegu, kus 120-kohalisse kompleksi oli majutatud 207 last ja noort. Võrevoodid olnud üksteise kõrval nii tihedalt, et liikuma mahtusid mõnes kohas voodite vahel vaid saledamad töötajad.

Lifti majas polnud, ning kuna teisel ja kolmandal korrusel elasid liitpuudega noored, siis töötajad täitsid lisaks kõigele muule ka lifti rolli, kandes treppidest üles ja alla nii musta kui ka puhast pesu, ämbritega toitu kui ka liikumispuudega hoolealuseid.

Ma pole oma silmaga varem ega hiljem näinud nii suurt puupliiti, mida oli täis terve suur Karula köök. Seda pliiti läks hädasti tarvis neil talvepäevil, kui elekter tormi tõttu piirkonnast kadus.

Kui ruumid jäid mitu päeva kütmata, oli just seesama puupliit ja sellelt tulev soe toit, mis aitas säilitada ligi paarisajal elanikul ja töötajal tervise. Kuigi töö oli lisaks vaimsele koormusele väga raske ka füüsiliselt, oli soov ja tahtmine panustada just nende inimeste igapäeva rõõmsamaks muutmisse enamikus töötajais kindlalt olemas.

Positiivseid muutusi tõi Karulasse 2007. aasta, kui valmisid esimesed grupikodud. Algul oli kõhklusi, kas liitpuudega noored üldse kolimise ja keskkonna muutuse üle elavad, kuid läks üle ootuste hästi. Elanike tervis parematesse oludesse kolides pigem paranes, nad muutusid rahulikumaks, toimekamaks ja rõõmsamaks.

Pinged, mis paljukesi ühes ruumis elades paratamatult kerkisid, tasandusid. Maailm avardus elanike jaoks, kellest igaühele püüti leida asjakohast tegevust. Samal ajal muutus elu privaatsemaks, oma toale ja isiklikele esemetele lisandusid isiklikud suhted, kuna aitasime nii mõnelgi taas leida oma lähedasi. Neli noort, kellest arvasime, et nad on võimelised iseseisvamaks eluks, said endale toetatud elamise korteri mitmekümne kilomeetri kaugusel. Igapäevaselt hakkasid need tublid noored Karulasse käima jalgratastega, kui ilm vähegi lubas. Elu sai uue mõõtme!

Neid muutusi poleks me suutnud ellu viia Karula tublide töötajateta, eesotsas Karula tollase kodujuhi Mai Tuuksamita, kes koos omakorda elanikke kaasates tõestasid, et areng on võimalik, kui selleks võimalus anda ja kui leidub südamega tegijaid.

Nüüdseks on ligi poole tuhande ASi Hoolekandeteenused elaniku jaoks toimunud seesugused elumuutused. Selleks, et raske

AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2013

www.hoolekandeteenused.ee

liikumispuudega inimene saaks minna õue, loodusesse, pole uutes kodudes nüüd vaja rohkemat, kui avada uks ja aidata ratastool üle läve. Mõni elanik on saanud endale elus esimest korda päris oma toa, teine jälle õppinud lihtsamat sööki tegema või saanud selgeks uue ameti. Kõiki neid muutusi poleks suutnud ellu viia ASi Hoolekandeteenused juhatus üksinda. Kandev roll on olnud just tegevusjuhendajail ja ka kodude juhtidel, kellel sageli on tulnud väga lühikese aja jooksul kohaneda täiesti uute oludega ja aidata seda teha ka klientidel. Kuna areng on olnud väga kiire, on töötajatele igati kohane ütlus: nad on pidanud pidevalt jooksma, et ajaga kaasas käia! On kiiduväärt, et nende suurte muutustega on töötajad nii edukalt toime tulnud!

Riigi panus muutusteks erihoolekande valdkonnas on viimastel aastatel olnud suur ja on seda jätkuvalt. Tulemas on Euroopa Liidu toetusraha kasutamise uus periood, mis annab võimaluse valdkonna jätkuvaks arendamiseks nii ASi Hoolekandeteenused sees kui ka väljaspool. Eesmärk ei ole siiski ainult mugavam, vaid just tegusam elu. Tahab ju igaüks meist olla oma tegevustes tunnustatud ja hinnatud, ka need, kelle oskused vajavad pisut rohkem treenimist või keda vaja tegevustele innustada.

Soovin, et igal elanikul ja igal töötajal jätkuks ka tulevikus teotahet ja koostöövalmidust ning et oleks põhjust ühiselt tehtust rõõmu tunda!

Pille Vaiksaar ASi Hoolekandeteenused nõukogu esimees

AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2013

www.hoolekandeteenused.ee

Juhatuse esimehe pöördumine Hea lugeja Kui keegi ütleb sõna „erivajadusega inimene“, siis mis mõtteid see Sinus tekitab? Aga kui räägitakse „puudega inimesest“?

Kuigi rääkija võib mõlemal puhul pidada silmas sama inimest, on minu jaoks nendel sõnadel erinev tähendus.

Erivajadusega inimesest rääkides tekib mul seos inimesega, kel on oma elus toimetulemiseks vaja tuge ja abi. See tugi peaks olema võimalikult personaalne, sest see sõnapaar rõhutab inimese individuaalset eripära. Minu jaoks on selle puhul juhtivaks mõtteks inimese sisemine soov ise hakkama saada, olla sõltumatu, vaba, võrdne teistega. Selleks aga on tal vaja spetsiifilist abi. „Mul on vaja osata võõrkeelt, et küsida teed võõral maal“, „Mul on vaja haamrit, et naela seina lüüa“, „Mul on vaja internetti, et bussiaegu teada“, „Mul on vaja arstiabi, et oma haigust ravida“.

Puudega inimese mõistet kasutades tekib mul esimene mõte inimesest, kes on millestki püsivalt ilma, ja selle inimese olemuse lahtimõtestamise keskpunktiks on see, mida tal ei ole. Mulle seostub see keskendumisega olemasolevale olukorrale, mingisugusele passiivsele olekule, mis ei pruugi muutuda ega ole ka aru saada, kas peaks muutuma. „Mul ei ole võõrkeele oskust“, „Mul ei ole haamrit“, „Mul ei ole internetti“, „Mul ei ole tervist“.

Oma erivajaduse tunnistamine on kahtlemata väga oluline eeldus, et edasi liikuda. Kui paljude inimeste puhul piirdub jõud aga olukorra tunnistamisega ning kui palju on neid, kes jaksavad astuda järgmise sammu ning ennast teostada? Kui palju on meie hulgas neid inimesi, kes näevad teisi ennekõike erivajadusega, mitte puudega inimestena? Seda kõike võib pidada pelgalt sõnademänguks, millega igapäevaselt ükski inimene ei tegele.

Võttes aga korraks aja maha ning mõtiskledes selle üle, võime avastada, kuivõrd need kaks lähenemist määravad meie eluviisi ja elukeskkonna.

Meie ettevõte on viimase viie aasta jooksul tegelenud psüühilise erivajadustega inimestele inimväärse elukeskkonna loomisega.

Oleme ehitanud üle 550 eluruumi eesmärgiga toetada psüühikahäiretega inimesi selles, millest neil endil oma elu korraldamisel vajaka on. Nende hulgas on inimesi, kes käivad iga päev tööl, kuid kes vajavad selleks kedagi, kes nad hommikul õigel ajal äratab. Nende hulgas on inimesi, kes tahavad käia kontserdil, kuid selleks on neil vaja ligipääsu kontserdipaigale. Nende hulgas on inimesi, kes soovivad õppida ametit, kuid selleks on vaja kedagi, kes juhendab neid ravimite võtmisel. Nende hulgas on inimesi, kes soovivad elada oma kodus, kuid selleks on neil vaja õppida elama iseseisvalt – ise süüa teha, ise riietuda.

AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2013

www.hoolekandeteenused.ee

Majade ehitamine Eesti üheteistkümnes paigas on käegakatsutav ja kõigile nähtav väga suur saavutus, kuid siiski vaid keskkonna loomine. Märksa olulisemaks peame tööd, mis jääb majaseinte vahele – tegevusjuhendajate-poolset juhendamist, nõustamist ja tuge. Arendame pidevalt oma teenust ja töökorraldust ning möödunud aastal meile antud Euroopa sotsiaalteenuste kvaliteedisertifikaadid tõendavad meie töö kõrget taset.

Pühendunud ja oskuslikud töötajad, kes peavad lugu inimesest sõltumata tema eripärast, on meie suurim varandus. Möödunud aastal leidsime oma tööperesse kümneid uusi inimesi, kellega on rõõm koos töötada, ja on näha, kuidas nende asjatundlikul toel psüühikahäiretega inimeste elukvaliteet paraneb. Meie, selle ettevõtte töötajad, oleme ka need, kelle järgi ülejäänud inimesed oma suhtumise erivajadustega inimestesse kujundavad. Kui meie usume, et õigeaegse ja professionaalse abiga on võimalik inimesi aidata ka tõsise tervisehäda korral, hakkavad seda usukuma teisedki. Kui meie usume, et on olemas viise, kuidas tavapärasest erinevalt on võimalik inimesega suhelda nii, et tekib vastastikune mõistmine, siis usuvad seda teisedki. Kui meie loome omalt poolt võimalusi psüühilise erivajadustega inimestele tegusamaks eluks, hakkavad neid võimalusi looma teisedki.

Uued majad uues elukeskkonnas olgu selgeks jooneks, millest tagasi me enam ei lähe. Siit läheme ainult edasi. Leiame koos selleks võimalused.

Maarjo Mändmaa ASi Hoolekandeteenused juhatuse esimees

AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2013

www.hoolekandeteenused.ee

Ettevõttest Aktsiaselts Hoolekandeteenused on riigile kuuluv äriühing, mis pakub psüühilise erivajadusega täiskasvanutele hoolekandeteenuseid.

Täiskasvanute erihoolekandeteenused jagunevad kliendi toimetuleku järgi toetavaks teenuseks ja ööpäevaringseks teenuseks.

Toetavad teenused on • töötamise toetamine (TT), • toetatud elamine (TE), • igapäevaelu toetamine (IT).

Ööpäevaringsed teenuseüksustes osutatavad teenused on kogukonnas elamine (KE), • ööpäevaringne erihoolekandeteenus (ÖH), • ööpäevaringne erihoolekandeteenus kohtumääruse alusel (ÖK), • ööpäevaringne erihoolekandeteenus liitpuudega isikutele (ÖT).

Peale selle osutame asenduskoduteenust psüühilise erivajadusega lastele (AK) ja lapsehoiuteenust Imastu kool-kodus.

Rehabilitatsiooniteenust pakume Imastu kool-kodus ning Sillamäe ja Valkla kodus. Väiksemal määral tegutseme eakate teenuste turul: Saaremaal Kogula eakatekodus pakume üldhoolekandeteenust (ÜH).

Alates 2013. aasta suvest oleme varjupaigataotlejatele pakkunud majutuskeskuse teenust (PAG). Majutuskeskus asus kuni 2014. aasta jaanuari lõpuni Illuka vallas ja kolis siis Väike-Maarja valda Vaosse.

Tegeleme ka kinnisvara arendamise ja haldamise ning muu majandustegevusega, mis on seotud hoolekande- ja tervishoiutegevusega.

Ettevõtte kontserni kuulub 2010. aastal loodud sihtasutus Hea Hoog, mis aitab psüühilise erivajadusega inimestel leida tööd, annab ise tööd ja korraldab koostööd teiste samalaadsete organisatsioonidega Eestis.

1.01.2014. aasta seisuga oli meie ettevõttes 1001,5 töökohta ja 23 teenuseüksust (vt täpsemalt tabel 1 ja joonis 1).

AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2013

www.hoolekandeteenused.ee

Olemasolevad üksused (13)

AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2013

2013. a lõpuks Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERDF) kaasabil loodud uued või laiendatud üksused (10)

• Erastvere kodu

• Karula kodu, Viljandi Näituse kodu

• Imastu kool-kodu

• Kehra kodu

• Kogula eakatekodu

• Kodijärve kodu

• Koluvere kodu

• Sinimäe kodu

• Rakvere Lille kodu

• Tapa kodu, Tapa Põllu kodu

• Sillamäe kodu

• Tõrva kodu

• Sõmera kodu

• Türi kodu

• Tartu Kaunase kodu

• Uuemõisa kodu

• Tori kodu

• Vändra kodu

• Valkla kodu

• Vääna-Viti kodu

• Vao keskus • Võisiku kodu • Vägeva kodu

Joonis 1. Ülevaade teenuseüksuste paiknemisest

Tabel 1. Ülevaade ASi Hoolekandeteenused üksustest

www.hoolekandeteenused.ee

AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2013

Missioon, väärtused ja visioon Missioon • TEGUSAM ELU KOGUKONNAS Erivajadusega inimesed on ühiskonna täisväärtuslikud liikmed, kellel on teistega võrdsed võimalused aktiivseks ja mitmekülgseks eluks. Usume, et erivajadustega inimeste kaasatus, nendega arvestamine on lisaks inimese väärikale kohtlemisele vajalik ka ühiskonnale – igaüks saab panustada heaolu loomisesse, võtta vastutuse ning seeläbi vähendada sotsiaalseid ja majanduslikke riske, mis eraldatuse, mitteaktiivsuse ning diskrimineerimise tõttu võivad tekkida.

Väärtused • LUGUPIDAMINE Kohtleme iga klienti võrdväärselt. Töötajad suhtuvad klienti lugupidamisega, suhtlevad temaga kui võrdväärse ühiskonnaliikmega ning tagavad talle põhiõigused ja -vabadused. Me ei salli kliendi vaimsest olukorrast tingitud kuritarvitusi tema isikliku vabaduse ega vara vastu.

• JULGUSTUS Julgustame iga klienti olema sotsiaalselt aktiivne ning osalema kogukonnaelus. Kaasame klienti ja tema lähedasi, et pakkuda vaheldus- ja rõõmurohkeid tegevusi.

• LEIDLIKKUS Pakume igale kliendile just talle vajalikku teenusekogumit.

Arendame teenuseid pidevalt, et veelgi täpsemini vastata kliendi ootustele ja vajadustele. Selle nimel oleme leidlikud, paindlikud, kaasavad ning kohandume nii vajaduste ja uuenduste kui ka muutustega elukeskkonnas.

• USALDUSVÄÄRSUS Klient ja tema lähedased võivad olla kindlad, et toetame kliendi

www.hoolekandeteenused.ee

lõimimist kogukonda; töötaja võib olla kindel arusaadavas töökorralduses ja tööandja panuses tema arengusse; ühiskond võib olla kindel meie panuses kogukonna edendamisse, keskkonna vastutustundlikusse ja säästlikku kasutamisesse.

Meie visioon aastaks 2020 • KLIENDID ON KOGUKONNA LIIKMED Psüühikahäirega inimesed võetakse kogukonnas omaks, nendega arvestatakse, neile luuakse võrdselt võimalusi teiste inimestega. Et olla võrdsete võimalustega tegusad kogukonnaliikmed, vajavad nad oma vaimse tervise olukorra tõttu tuge.

Meie ettevõte on olemas, et seda tuge pakkuda. Me ei korralda kliendi elu, vaid juhendame klienti tema elu korraldamisel, rõhutades tegusust, aktiivsust ja inimese enda panust sõltuvalt tema toimetulekuvõimest.

• TEENUSED ON HAJUTATUD KOGUKONDA

Ööpäev läbi teenust osutavad kohad, mis edendavad aktiivset ja mitmekülgset elu, on hajutatud väikeste üksustena kogukondadesse ning osa kliente elab vähemalt aeg-ajalt oma kodus.

Pakume tuge ja teadmist ka kliendi võrgustikule, et sel oleks kliendiga kergem tegeleda. Võimaluse korral ostame teenused kohalikust kogukonnast ja jagame kogukonnaga oma ressursse. Kui klient saab ise mõnd tegevust teha ja see aitab tal olla võrdne kogukonnaliige, korraldame teenuse osutamist koos kliendiga.

• TÖÖTAJAL ON ARENGUVÕIMALUSED Tagame töötajate pideva arengu, et nad suudaksid käia kaasas teenuste uuendamisega. Õpet korraldame koostöös teiste riikide õppeasutuste ja praktikutega, kasutame e-õpet ja praktikavõimalusi teistes riikides. Oleme kompetentsuskeskus, hea koostööpartner teadusasutustele, meie praktiliste kogemustega töötajad ja teadusasutuse töötajad jagavad teadmisi ning oskusi.

AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2013

www.hoolekandeteenused.ee

• ORGANISATSIOON ON PAINDLIKU TÖÖKORRALDUSEGA JA VASTUTUSTUNDLIK Kogu organisatsioon on paindlik: töötajad ei ole asukohtadesse kinnistatud, vaid töökorraldus on seotud klientidele vajalike teenuste osutamisega. Häid eksperte ja asjatundjaid on vähe ning liikuvus tagab asjakohase teenuse õiges kohas. Teeme tihedat koostööd välispartneritega ja ekspordime teenuseid naaberriikidesse.

Tõhus töökorraldus tugineb võimalikult palju tänapäevastele tehnoloogilistele lahendustele, et hoida kokku ettevõtte (seega kliendi) ja keskkonna (seega kogukonna) kulusid. Tehnoloogilistele lahendustel põhinevad nii eksperdivõrgustikud, kus saab kogemusi vahetada ja nõustada, kui ka tugiteenuste töökorraldus.

Taaskasutame olemasolevaid ressursse ja töömeetodite valikul väärtustame keskkonda säästvaid kestlikke lahendusi.

Strateegilised eesmärgid aastatel 2014–2017 1. ETTEVÕTE ON MAJANDUSLIKULT JÄTKUSUUTLIK Mida see eesmärk tähendab?

Põhitegevus on tõhus: tulud katavad kulud ja tekib kasum, mida reinvesteerida teenuste pakkumisse. Seejuures tuleb kasumit arvestades hinnata amortisatsioonikulu ja järgida kohustust see katta.

2. KLIENDID ON TEGUSAD KOGUKONNALIIKMED JA TEENUSTEGA RAHUL Mida see eesmärk tähendab?

Klient tuleb toime oma psüühikahäirega, oleme koos temaga arendanud sotsiaalseid ja töiseid oskusi tasemeni, et ta saab kohalikus kogukonnas elamise ning osalemisega võimalikult iseseisvalt hakkama. Kehvema toimetulekuga kliendile oleme loonud asjakohase teenustepaketi, et ta saaks elada, toetudes võimalikult palju kogukonnale, ja olla kaasatud. Klient peab

AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2013

www.hoolekandeteenused.ee

olema kaasatud teenuse osutamisesse, koos temaga planeerime individuaalse tegevusplaani, arutame inimesele püstitatud eesmärkide saavutamist ja anname oma parima, et klient jääks teenusega rahule.

3. TÖÖKORRALDUS ON TÕHUS Mida see eesmärk tähendab?

Töö ettevõttes on korraldatud efektiivselt ja laabub hästi.

4. PÜHENDUNUD TÖÖTAJAIL ON VAJALIKUD OSKUSED JA TEADMISED Mida see eesmärk tähendab?

Meie töötajail on erialateadmised, oskus ja vilumus osutada kvaliteetset teenust.

AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2013

www.hoolekandeteenused.ee

Tegevuskeskkond Erihoolekanne kui mõiste võeti Eestis kasutusele 1. jaanuaril 2009, kui hakkas kehtima sotsiaalhoolekande seadus.

Siiski saab erihoolekande kui eraldiseisva sotsiaalhoolekande osa algusajaks pidada sisuliselt 2002. aastat, kui seadusega „Hoolekandeasutustele ja hoolekandeteenustele esitatavad kohustuslikud nõuded“ loodi hooldekodudes elavatele psüühilise erivajadusega inimestele senise ühe teenuse asemel üheksa teenust. Seega sai Eesti erihoolekanne 2014. aasta alguses 12-aastaseks.

Praegu on erihoolekande sisuks korraldada sotsiaalhoolekande seaduses kirjeldatud kaheksa teenuse osutamist psüühilise erivajadusega täisealistele, kellel on raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire.

Eestis oli Sotsiaalkindlustusameti andmetel 2013. aasta alguse seisuga isikuid, kellele on määratud puude raskusaste, ligi 138 000 ning nad moodustasid rahvastikust kümnendiku.

Valdavalt on tegemist eakate inimestega: 56% kõigist puuetega inimestest on 63-aastased ja vanemad, pisut üle kolmandiku ehk 37% tööealised ning 7% olid vanuses 0–17 aastat.

Kõigist puuetega inimestest on Eestis psüühikahäirega 16% ehk ligi 21 600 inimest.

12 aastat tagasi, kui hakati osutama erihoolekandeteenuseid, oli tegu suure muudatusega Eesti sotsiaalhoolekandes. Sellega astuti põhimõtteline samm, et liikuda hoolduspõhiselt teenuste osutamiselt jõustavate ja taastumisele suunatud teenuste osutamise suunas.

Nüüdseks kogutud kogemuste põhjal oleme aga jõudnud veendumuseni, et erihoolekande korraldus ja teenuste süsteem ei toeta psüühilise erivajadusega täisealisi nii, nagu teenuse saajad, nende lähedased ja ühiskonna liikmed on oodanud, ning et süsteem pole muutunud vajadustele vastavalt. Erihoolekanne ei toeta psüühilise erivajadusega inimeste maksimaalset osalemist ühiskonnaelus.

AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2013

www.hoolekandeteenused.ee

AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2013

Erihoolekande arengukava ja õigusaktide muudatused 2013. aastal oli üheks oluliseks strateegiliseks tegevuseks panustamine erihoolekandevaldkonda reguleerivate õigusaktide muudatusettepanekutesse. Oma tegutsemisaastate jooksul oleme praktikale tuginedes teinud märkmeid valdkonna õiguslike aluste kohta, täheldades, mis võiks olla paremini. Kuna Sotsiaalministeerium alustas 2013. aastal erihoolekande arengukava koostamist, oli õige aeg esitada oma ettepanekud õigusaktide muutmise kohta, et neid võimaluse korral arengukavas ja hiljem seadustes arvesse võetaks.

Koostöös Sotsiaalministeeriumiga arutasime teenuse osutamisega seotud tervisekaitsenõuete üle ja mitut meie ettepanekut võeti kuulda ning muudeti vastavaid määrusi. Riigikogu menetlusse on jõudnud sotsiaalhoolekande seaduse muudatused, mille puhul oleme avaldanud arvamust teenuste osutamise paindlikumaks muutmise ja teenustele ligipääsetavuse suurendamise kohta. Loodame, et tehtud põhjendatud ettepanekud lisatakse seadustesse.

Lisaks õigusloomelisele tegevusele oleme 2013. aastal püüdnud olla kaasas teiste erihoolekannet puudutavate algatustega, näiteks omastehooldajate hoolduskoormuse vähendamine, autistide teenusevajadused ja töövõimereform.

Uus nüüdisaegne teenusekeskkond Esimene samm erihoolekande süsteemsel ümberkorraldamisel on Eestis praeguseks ellu viidud. 2013. aastal viisime Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Sotsiaalministeeriumi abil lõpule 550 uue ja nüüdisaegse teenuskoha loomise: valmis 55 peremaja seni vanades amortiseerunud mõisahoonetes elanud psüühilise erivajadusega inimestele ning sulgesime 5 mõisahoonetes tegutsenud erihooldekodu. Üle-ettevõtteline projekt algas 2008. aastal ja kinnisvara arendus oli vaid üks selle aspekte. Kogu projekt on kandnud teenusekvaliteedi arenguhüppe eesmärki ja juba praegu on näha, et liigume selles suunas. Lisaks mõjutavad peremajapõhised teenusekohad ettevõtte majandustegevust ja teenuste kulumudeli ülesehitust.

www.hoolekandeteenused.ee

AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2013

Meie teenuseportfell Vanade amortiseerunud hoonete sulgemisega ja klientidele uute kodude rajamisega seotud muudatused mõjutasid teenuseportfelli vähesel määral. Küll muutusid teenuste osutamise asukohad ja see tõi kaasa muudatused konkurentsimaastikul. Ööpäevaringsed teenused, k.a kogukonnas elamine, asenduskodu- ja üldhooldusteenus, moodustasid 2013. aasta lõpul kokku 87% meie teenustest. See on 1% võrra rohkem kui 2012. aastal.

Kasv tulenes kogukonnas elamise, ööpäevaringse hooldusteenuse ning liitpuudega inimeste ööpäevaringse hooldusteenuse osutamise mahu suurenemisest. Sealhulgas vähenes kohtumääruse alusel ööpäevaringse hooldusteenuse pakkumine.

Toetavate teenuste (toetatud elamine, toetatud töötamine, igapäevaelu toetamine) osakaal meie teenuseportfellis on aastaaastalt vähenenud: 2013. aasta lõpuks oli see 13% koguteenuste mahust (vt täpsemalt joonis 2).

TT 3%

IT 4%

AK 1%

ÜH 2% PAG 1% KE 4% ÖT 6%

ÖK 8%

ÖH 65%

Kui võrrelda kogu meie ettevõtte teenusepaketi osakaalu kõigi teenuseosutajate suhtes, siis on meie osakaal turul viimastel aastatel järjepidevalt kahanenud. Kui 2012. aastal oli ASi Hoolekandeteenused kõigi teenuste kogumaht 48% turumahust ja see oli võrreldes 2011. aastaga kahanenud 2% (vähendasime toetavate teenuste mahtu), siis 2013. aastal kahanes meie turuosa veel 5% ja nüüd on kõigi teenuste arvestuses 43% teenuste mahust.

Vähenemise tingis asjaolu, et 2013. aasta alguses andis riik erihoolekandeteenuste osutamiseks lisaraha ning see andis mitmele teenusepakkujale tõuke luua uusi teenusekohti. Samal ajal oli meie prioriteediks ERDFi projekti raames parandada klientide elamistingimusi: ehitada uusi peremaju ja kolida kliendid neisse.

Teenusekohad olid pidevalt täidetud ning ka lisandunud kümmekonnale teenusekohale oli nõudlus olemas. Eriti suur nõudlus oli ja on jätkuvalt ööpäevaringsete teenuste järele Harjumaal, kuhu

Joonis 2.

Ettevõtte teenuseportfelli jagunemine 31.12.2013 seisuga

www.hoolekandeteenused.ee

AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2013

teised teenuseosutajad uusi teenusekohti juurde loonud ei ole.

Teenuste osakaalu vähenemist mõjutas ka meie otsus alustada kohtumääruse alusel osutatava teenuse reorganiseerimist, sest nõudlus oli vähenenud ning vaja oli teenust turvalisemalt ja sihtrühmale sobivamalt pakkuda.

Joonisel 3 on toodud meie ettevõtte ja teiste teenusepakkujate Joonis 3. Ettevõtte osakaalu muutused riigieelarveliste teenuste turul teenusekohtade jagunemine viimase nelja aasta vaates.

2013 TE

26%

2011

31%

TT

18%

IT

6%

KE

2012

2010

35%

22%

23%

7%

20%

8%

63%

10%

60%

57%

77%

ÖK

100%

98%

99%

90%

ÖT

70%

73%

74%

65%

43%

48%

83%

18%

ÖH

Kokku

82%

Joonis 3.

Turuosakaal riigieelarvest rahastatavate teenuste kaupa aastatel 2010–2013

41%

50%

83%

49%

Euroopa sotsiaalteenuste kvaliteedijuhtimise süsteemi juurutamine Kuigi uute teenusekohtade loomine on olnud mahukas ettevõtmine, mis haaras kogu teenuste valdkonda ja paljusid kodusid, jätkasime Euroopa sotsiaalteenuste kvaliteedijuhtimissüsteemi EQUASS Assurance juurutamist. 2013. aastal taotlesime Imastu kool-kodule järgmiseks perioodiks kvaliteedimärki1, mille kohta saabus audiitoritelt positiivne otsus 2014. aasta alguses. Lisaks Imastule algatasime 2012. aastal kvaliteedijuhtimise senisest järjekindlama rakendamise Tartu Kaunase ja Rakvere Lille kodus ning 2013. aasta lõpus jõudsid mõlemad üksused sellega edukalt lõpule, teenides EQUASSi kvaliteedimärgi. Alates 2011. aastast on Eestis sertifitseeritud 31 asutust, mille seas on nüüd ka kolm ASi Hoolekandeteenused kodu.

Imastu kool-kodu teenis sertifikaadi esimest korda 2011. aastal. Kuna väljastatud kvaliteedisertifikaat kehtib 2 aastat, siis toimus 2013. aasta lõpus Imastu kool-kodus taas põhjalik EQUASSi audit.

1

www.hoolekandeteenused.ee

Kohtumääruse alusel erihoolekandeteenuste osutamise arengusuundumused 2013. aasta oli märgilise tähtsusega erihoolekandeteenuste osutamises kohtumääruse alusel. Kuigi olime juba varem juhtinud tähelepanu kohtumääruse alusel osutatava ööpäevaringse erihoolekandeteenuse (ÖK-teenus) probleemistikule, ei jõutud teenuste turvalisus- ja rahastamisküsimuste lahendamisega kahjuks enne lõpule, kui traagilised juhtumid klientide ja kolmandate isikutega olid juba aset leidnud. Kuigi alaealistele suunatud ÖK-teenuse korralduse ja rahastuse praeguse seisuga võib mõnes mõttes rahule jääda, vajab täiskasvanute ÖK-teenus sisulist ümbermõtestamist koostöös valdkonna spetsialistide, kohtunike ja vastutavate ametnikega.

Varjupaigataotlejate majutusteenus Uue arendusena saab käsitleda ka varjupaigataotlejate majutusteenust, mida pakume Sotsiaalministeeriumiga sõlmitud lepingu alusel alates aprillist 2013. Teenust osutati 2013. aastal 42 inimesele kokku 3856 päeva. 2014. aastast osutame varjupaigataotlejate majutusteenust Vaos, varem kasutuses olnud Aavere Hooldekodu ruumides. Meie tegevus pagulastega on saanud positiivset tagasisidet nii majutuskeskuse klientidelt kui ka valdkonna organisatsioonidelt, spetsialistidelt ja ametnikelt.

AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2013

www.hoolekandeteenused.ee

Ettevõtte majandamine Meie strateegiline eesmärk: ETTEVÕTE ON MAJANDUSLIKULT JÄTKUSUUTLIK Miks selline eesmärk?

Meie ülesanne on tagada erihoolekande klientidele kvaliteetsed teenused võimalikult tõhusalt ja kestlikult majandades.

Majanduslik jätkusuutlikkus väljendab eesmärgina pürgimust olla teenuseid pakkudes alati tõhus, paindlik ja arenev, et kulutused oleksid optimaalsed ja sealjuures tekiks kasumina ressurss, mida uuesti ettevõttesse investeerida.

Peame tagama eelarve mõistliku struktuurilise kasumi pikas perspektiivis, suurte muutuste või arendusprojektide tõttu võib periooditi tekkida nominaalne kahjum. Majanduslik jätkusuutlikkus peab tekkima tänu heale majandamisele, juhtimisele ja töökorraldusele, mitte teenuste kvaliteedi arvel.

Ülevaade majandusnäitajate kujunemisest ASi Hoolekandeteenused põhitegevuseks on erihoolekandeteenuste osutamine, millega kaasneb klientide toitlustamine ja majutamine. Kõrvaltegevuseks on hoolekandeliste teenuste – eakate hooldusteenuse ja pagulaste majutuskeskuse teenuse – osutamine.

Põhi- ja kõrvaltegevusega seotud peamised kulud on personalikulud, huvitegevuse kulud, tervishoiukulud ja transpordikulud.

Toitlustamisega seonduvad toiduainete kulud, toitlustamisteenuse sisseostu kulud, köögipersonali kulud ning köögi inventari ja kinnisvara kulud. Majutusega seonduvad peamiselt kinnisvarakulud, ruumide inventarikulu, riiete-jalanõude ja voodipesu ning nende hoolduse kulud.

Tsentraalselt osutatakse järgmisi juhtimisteenuseid: teenuste juhtimist; infojuhtimist; infokommunikatsioonitehnoloogia juhtimist; personalijuhtimist; kinnisvarajuhtimist; finantsjuhtimist, sh raamatupidamist; toitlustamise juhtimist; logistikajuhtimist ja üldjuhtimist.

Loetletud põhitegevuse ja kõrvaltegevuse tuludest ja kuludest ning tugiteenuste kuludest kujuneb ettevõtte tegevuskasum.

Tegevuskasum on peamiseks regulaarsete tegevuste mõõdupuuks, mille järgi hinnata ettevõtte tegevuse tulemust. Meie ettevõtte üheks eduteguriks on eesmärk olla igapäevase tegevuse tulemusel mõistlikus kasumis.

AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2013

www.hoolekandeteenused.ee

Mõistlik kasum tähendab, et teenuste osutamisel kasutame raha sihipäraselt, läbimõeldult ja tasakaalustatult, nii et ükski oluline valdkond poleks võrreldes teistega ei liiga vähe ega liiga palju rahastatud ning teenus kokkuvõttes oleks olemasolevate võimaluste raames osutatud parima võimaliku kvaliteediga. Seega on meie eesmärk kasutada rahalised vahendid maksimaalselt ära, kuid me ei tohi igapäevase tegevuse tulemusel teenida kahjumit.

Selliselt tegutsedes tagame, et ettevõte on pikaajaliselt jätkusuutlik ehk meie kliendid – erihoolt vajavad inimesed – saavad meie kodudes tunda end turvaliselt ega pea muretsema tuleviku pärast.

2012. aastal oli ettevõtte tegevuskasum negatiivne ehk tegelikult teenisime 1,57 miljonit eurot kahjumit. Selle põhjuseks oli asjaolu, et lisaks igapäevastele regulaarsetele tuludele ja kuludele lisandusid ühekordsed Euroopa Regionaalarengu Fondi projektiga seotud kulud. Sellisteks kuludeks olid ehitusmeeskonna personali- ja transpordikulud, uute külade avamisega ja vanade hoolekodude sulgemisega seotud kulud (kolimised, personali koondamised, uute inimeste värbamised ja koolitamised jm) ning lõpuks vanade hooldekodude kinnisvara müümisega seotud kulud.

Ka 2013. aastal oli ERDFi projektiga seotud selliseid kulusid, mis viisid tegevuse 0,7 miljoni euro suurusesse kahjumisse. Nende kahe aasta tegevuskahjum kaeti ettevõtte varasemate aastate kasumi arvelt. Nii oligi planeeritud: selleks otstarbeks oli varasemate aastate kasum säilitatud.

Eraldi tuleb vaadata sihtfinantseerimisega seotud tuluid ja kulusid. Sihtfinantseerimise tuluna kajastatakse raamatupidamises ERDFi projektide rahastamist Euroopa Liidu ja Sotsiaalministeeriumi poolt, aga ka näiteks elektriautode soetamist, mille finantseerijaks oli samuti Sotsiaalministeerium.

Kuna ajavahemikul 2012–2013 toimus uute külade ehitamine, on loomulik, et samal perioodil kajastub sihtfinantseerimise tuluna ka nende projektide rahastamine. Järgmistel aastatel, kui sihtfinantseerimise kaudu investeerimist ei toimu (nt maju ei ehitata, elektriautosid juurde ei osteta), sihtfinantseerimise tulu ei ole.

Sihtfinantseerimise abil soetatud põhivara (uued peremajad, elektriautod) amortiseerub kuni 40 aasta jooksul, see tähendab et majade maksumus jagatakse 40 aasta peale ja iga aasta kantakse üks osa amortisatsioonikuluks. Nii arvestatakse sihtfinantseerimisega soetatud põhivara amortisatsiooni. Sisuliselt tähendab see, et järgmised 40 aastat on igal aastal lõpptulemus amortisatsioonikulu võrra kahjumis. Tulude kajastamisega tekkis suur kasum aastatel 2012–2013 ning seesama tulu kajastatakse amortisatsioonikuluna 40 järgmise aasta jooksul. Lõpuks saabub olukord, kus kogu sihtfinantseerimise tulu on sihtfinantseerimisega soetatud põhivara amortisatsioonikuluga tasaarvestatud.

AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2013

www.hoolekandeteenused.ee

AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2013

Tegevuskulud Tegevuskuludest olulisema osa – 59% – moodustavad personalikulud (vt joonis 4). Personalikulud koosnevad töötajate palkadest, sotsiaalmaksudest ja muudest personalikuludest nagu koolitus-, töötervishoiu- ja lähetuskulud. Personalikulu osakaal tegevuskuludest on jäänud samaks, nagu see oli 2012. aastal, kuid kulu kokku on kasvanud ca 335 000 euro võrra ehk 13% võrreldes 2012. aasta personalikuluga.

Teise suurema tegevuskulude kulugrupi moodustavad kinnisvarakulud 16% ja kolmanda toitlustamiskulud 13%-ga. Ülejäänud kulud kokku moodustavad tegevuskuludest 13% (vt tabel 2).

Transpordi kulud 2,5% Kinnisvarahalduse kulud 15,9% Büroo- ja reklaamikulud 0,3%

Joonis 4. Tegevuskulud ilma amortisatsioonita 2013. aastal

IKT- ja sidekulud 1,4% Muud tegevuskulud 0,7% Toitlustamisekulud 12,9% Vaba aja sisustamise kulud 4,2% Inventari ja riiete kulud 3,4% Personalikulud 58,6%

2013. aastal on kulud kõikides olulisemates kulugruppides suurenenud. Igapäevases elus tähendab see, et on suurenenud kulude maht või hind või mõlemad korraga.

TEGEVUSKULUD T oi t l ust ami skul ud Vabaaj asi sust ami sej a hügi eeni kaupadekul ud I nvent ar ij ar i i et ekul ud Per sonal i kul ud I KT -j asi dekul ud Bür oo-j a r ekl aami kul ud Ki nni svar ahal duse kul ud Tr anspor di kul ud Muudt egevsukul ud Kul udkokku

2012 1982202

muut us PR13/ 12, PR2013 PR13/ 12 % 2240342 258140 113

517863 423089 9823463 239652

726435 590419 10157281 246448

208572 167330 333818 6796

140 140 103 103

165078

55892

–109186

34

2585030 2762664 423188 437363 280401 119804 16439965 17336648

177634 14175 –160597 896683

107 103 43 105

Toitlustamiskulud on kõige enam suurenenud seetõttu, et uutes kodudes ostame toitlustamisteenust sisse ning see on kuni poole kallim kui oma köögi baasil toitlustamine või on lisandunud meie oma köögi toitlustuskulule transpordikulu, kui toimetame toidu ühest kodust teise. Toiduainete hinnad tõusid 2013. aastal mõnevõrra võrreldes 2012. aastaga, kuid nii suurt hindade tõusu kui turul üldiselt meil ei olnud. Hinnatõus on olnud väiksem tänu hangetele, kus on saadud suurtest kogustest lähtudes madalam hind.

Tabel 2. Ülevaade tegevuskuludest

www.hoolekandeteenused.ee

Hügieenikulud on suurenenud peamiselt õeteenuse sisseostu tõttu. Kuna meditsiinipersonal pole enamikus kodudes enam meie palgal, on see omakorda vähendanud personalikulu. Kogu personalikulu on aga suurenenud ja see näitab palgatõusu, sest töötajate arv on 2013. aasta jooksul vähenenud.

Kinnisvara- ja transpordikulu on suurenenud peamiselt hindade tõusu tõttu. Kõige olulisemal määral suurenes kinnisvarakuludes elektri hind (kuni 30%). Transpordikuludest on bensiinihind küll tõusnud, kuid samas on tänu elektriautode kasutuselevõtule vähenenud oluliselt bensiiniliitrite ostukogus. Läbisõidetud kilomeetrite arv on ettevõttes tervikuna kasvanud.

Müük tegevuspõhiste hindadega Teenuste müük tegevuspõhiste hindadega tähendab eelkõige, et me teame, milliseid tegevusi me mingi teenuse osutamisel sooritame ja mis iga tegevus maksab. Selle teadasaamiseks oli vaja defineerida teenused tegevuste kaudu ja kirjeldada, milliseid kulusid tegevused sisaldavad, ning hakata mõõtma teenuste osutamiseks sooritatavate tegevuste kulusid iga teenuse kohta eraldi.

2013. aasta alguses muutsimegi põhjalikult kontoplaani ning sellega seoses muutus ka eelarve ülesehitus. Muudatus võimaldas hakata kulusid koguma teenuste kaupa. Nüüd on tänu sellele võimalik arvutada teenuste omahind igas teenuseüksuses (kodus), võrrelda ja analüüsida teenuseid omavahel, kodude tegevust ja teenuste osutamist eri kodudes. Selgemaks on saanud, millised teenused, kodud ja tegevused toovad kasumit ning millised kahjumit. Siit edasi on võimalik analüüsida kasumlikkuse põhjuseid ja teha juhtimisotsuseid teenuseportfelli muutmiseks, kinnisvara kasutamiseks jm.

2013. aastal pidasime mitmeid läbirääkimisi Sotsiaalministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusametiga (SKA) teenuse omahinna kujunemise mudeli koostamise teemal, et saaks selgeks, kui palju maksab tegelikult teenuse osutamine praegu seaduses ettenähtud kriteeriumide alusel. Meie omakorda lisasime juurde vaate, milline peaks kvaliteetne teenus olema.

Nii praeguse kui ka tulevase teenuse õiglase hinna arvestamiseks on moodustatud SKA juures töörühm, kes on formuleerinud teenusekomponentide loetelu, mahud ja hinnad, millest tulenevalt saab teenuse tegelikku omahinda arvestada. Esimene teenuse hinna arvestus selle mudeli järgi sai teoks enne 2013. aasta lõppu, kui arvestati kohtumääruse alusel osutatava ööpäevaringse erihoolekandeteenuse uus hind. 2014. aastal jätkub töö teiste teenuste omahindade arvutamisega.

Siiski on juba 2014. aasta eelarve koostatud selliselt, et oleks võimalik teenuste omahindade kujunemisest aru saada ning et selle põhjal saaks juhid teha ettepanekuid töö ümberkorraldamiseks, teenuste kvaliteedi parandamiseks ja kasumlikkuse suurendamiseks.

AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2013

www.hoolekandeteenused.ee

AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2013

Teenuse omahind 2013. aastal pidasime mitmeid läbirääkimisi Sotsiaalministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusametiga (SKA) teenuse omahinna kujunemise mudeli koostamise teemal, et saaks selgeks, kui palju maksab tegelikult teenuse osutamine praegu seaduses ettenähtud kriteeriumide alusel. Meie omakorda lisasime juurde vaate, milline peaks kvaliteetne teenus olema.

Nii praeguse kui ka tulevase teenuse õiglase hinna arvestamiseks on moodustatud SKA juures töörühm, kes on formuleerinud teenusekomponentide loetelu, mahud ja hinnad, millest tulenevalt saab teenuse tegelikku omahinda arvestada. Esimene teenuse hinna arvestus selle mudeli järgi sai teoks enne 2013. aasta lõppu, kui arvestati kohtumääruse alusel osutatava ööpäevaringse erihoolekandeteenuse uus hind. 2014. aastal jätkub töö teiste teenuste omahindade arvutamisega.

Siiski on juba 2014. aasta eelarve koostatud selliselt, et oleks võimalik teenuste omahindade kujunemisest aru saada ning et selle põhjal saaks juhid teha ettepanekuid töö ümberkorraldamiseks, teenuste kvaliteedi parandamiseks ja kasumlikkuse suurendamiseks.

Teenuste müük AS Hoolekandeteenused osutab erihoolekandeteenuseid 21 kodus ja kokku peaaegu 2300 kliendile, teenusekohti on peaaegu 2500 (osa toetatud teenuse kliente saab mitut teenust korraga) (vt tabel 3). Ülevaade teenusekohtade arvust ja osutatud teenuste hulgast on toodud joonisel 5.

Joonis 5. Teenuste tegelik keskmine müük 2013. aastal võrreldes 2012. aastaga 1606 1 606 1 622 1622

Jooni s5.

Teenust et egel i kkeskmi nemüük2013.aast alvõr r el des2012.aast aga 350 350

169 156

TE TE

TT TT

I T IT

K E KE

ÖH ÖH

t eenus ed

Ö T ÖT

Ö K ÖK

ÜH ÜH

34 29

192 206

50 50

00

T egel i kmü ük2 012 Tegelik müük 2012 T egel i kmü ük2 013 Tegelik müük 2013 49 50

100 100

68 82

150 150

111 104

200 200

83 79

250 250

176 150

t eenus ek oht ade ar v teenuskohtade arv

300 300

AK AK

www.hoolekandeteenused.ee

Kinnisvara müük 2013. aastal jätkasime põhitegevuseks mittevajaliku kinnisvara võõrandamist. Suurimad tehingud olid seotud reorganiseeritud hooldekodude – Aavere, Udriku, Ravila ja Kernu hooldekodu – müügiga. Võõrandada ei õnnestunud Mõisamaa hooldekodu, mille müügiks korraldasime korduvaid enampakkumisi.

Lisaks võõrandasime 8 põhitegevuseks mittevajalikku objekti summas veidi enam kui 92 000 eurot. Eriti positiivseks tuleb pidada ostja leidmist spetsiifilise arhitektuuriga Sõmera klubile Saaremaal. Tegemist on muinsuskaitseobjektiga, mille seisukord nõudis arvestatavaid investeeringuid.

Olemasoleva kinnisvara efektiivsem kasutamine 2013. aastal panustasime märkimisväärselt klientide elamistingimuste parendamisse ning olemasoleva kinnisvara efektiivsemasse kasutamisse. Suurimad lõpuleviidud projektid olid Võisiku kodu hoone 5 rekonstrueerimine ning Erastvere kodu peahoone ja Sõmera kodu hoonete remonttööd. Nende tööde käigus muudeti oluliselt ruumikasutust. Seni peamiselt lao- ja abiruumidena kasutusel olnud pindadest said majutusruumid.

Imastu kool-kodus valdava osa aastast kasutuseta olnud külaliskorterid ehitasime ümber sobilikuks pererühmaks neile lastele, kellele tuleb kohtumääruse alusel osutada ööpäevaringset erihoolekandeteenust. Rajasime Vao keskusele ruumid seni tühjana seisnud hoonesse, kus juba jaanuaris 2014 alustas tööd pagulaste majutuskeskus. Lisaks ehitasime Vändras kaks ja Tõrvas ühe külma abiruumi ümber, et kasutada neid aasta ringi tegevusruumina.

Kinnisvara efektiivsem kasutus püsib meie prioriteetide hulgas veel lähiaastatel ja see on väga tihedalt seotud uute teenusekohtade loomisega (kui palju ja millist kinnisvara on teenusepakkumisel vaja) ning teenusehindade kujundamisega.

AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2013

www.hoolekandeteenused.ee

Teenuste kvaliteedi arendamine Meie strateegiline eesmärk: KLIENDID ON KOGUKONNA TEGUSAD LIIKMED JA TEENUSTEGA RAHUL Miks selline eesmärk? Ööpäevaringne erihooldekodu ei ole tavapärane osa inimese eluteel. See on äärmuslik ja ühiskonnale tervikuna väga kallis lahendus juhuks, kui psüühikahäirega inimesel ei ole enam teisi võimalusi hakkama saada. Samuti on väga äärmuslik, kui erihooldekodu rajab ise kõik lahendused (töö, õppe, sotsiaalsed tegevused), lõigates kliendid ära tavapärasest kogukonna toimimisest ühelt poolt ja teisalt võttes kogukonnalt vastutuse ning oskuse elada kõrvuti erivajadusega inimestega ja toetada neid.

Meie usume avatud ühiskonda ja sellesse, et meie kliendid on pärit peredest, kogukonnast, kellega nad peavad oma elu jagama. Psüühikahäirega inimene peaks saama oma erivajadusele vastavat abi võimalikult elukoha lähedal ja võimalikult varakult, et sekkumisega ära hoida hilisemad raskemad tagajärjed. See eeldab, et kogukond saab toetada psüühikahäirega inimest ja tal on võimalus tavakeskkonnas elada. Meie ülesanne on julgustada oma klienti ja suunata teda kogukonda ning samal ajal suurendada kogukonnas psüühikahäirega inimeste väärtustamist, sealhulgas neile tegevusvõimaluste pakkumist.

Meil teenust saav erivajadusega inimene on meie klient, kellel on õigus rääkida kaasa ja otsustada temale pakutava teenuse üle. Kliendi kaasatus suurendab tema rahulolu pakutud teenustega. Kliendilt saadud tagasiside rahulolu kohta on oluline sisend, mille alusel parandada teenuste kvaliteeti ja täiendada sisuliselt pakutavaid teenuseid.

AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2013

www.hoolekandeteenused.ee

Uute peremajade projekti elluviimine 2013. aastal viisime Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Sot­ siaalministeeriumi toel lõpule 550 uue ja nüüdisaegse teenusekoha loomise seni vanades amortiseerunud mõisahoonetes elanud psüühilise erivajadusega inimestele ning sulgesime uute kohtade valmimise järel 5 erihooldekodu.

Kinnisvaraarendus oli selle 2008. aastal alanud üle-ettevõttelise projekti üks aspekte – kogu projekt kannab esmajoones teenusekvaliteedi arenguhüppe eesmärki.

Projekti sisuline elluviimine koosnes kolmest põhiosast: klientide ja nende lähedaste ettevalmistus ning kolimine, personali värbamine ja koolitus ning tegusama elu ideoloogia juurutamine.

Klientide ümberkolimine uutesse kodudesse sai alguse kliendilogistika plaani koostamisest juba 2012. aasta alguses. Selles tuli

arvestada uute majade valmimist ja vanade sulgemist, klientide soove asukoha ja kaaselanike suhtes ning klientide majanduslikku valmidust veidi rohkem oma majutuse eest tasuda kui varem. Protsessi käigus oli vaja pidada korduvaid läbirääkimisi ka kliendi eestkostjate ja lähedastega, kelle soove samuti arvestati.

Projekti personaliplaan hõlmas suletavate kodude töötajate koolitusi, et nad oskaksid kliente ja nende lähedasi ette valmistada elus toimuvaks muudatuseks ning teaksid, mida silmas pidada juba konkreetse kolimise käigus.

Teine osa personaliplaanist oli uutesse kodudesse töötajate värbamine, sest enamik kodusid rajati kohtadesse, mis jäid suletavatest kodudest kaugele, ning see ei võimaldanud varem tööl olnud ja sobiva ettevalmistusega inimesi kaasata. Lisaks värbamisele tuli alustada uutele juhtidele ja tegevusjuhendajatele esmaste tööks vajalike teadmiste andmist. Koolitusi ja lisatähe-

AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2013

www.hoolekandeteenused.ee

lepanu said kodud juhtimise väljakujundamiseks ning kliendi- ja personalitöö tarvis. Sellest vajadusest on nüüdseks kasvanud välja ettevõtte oma sisekoolitajate meeskond. Tegusama elu ideoloogia järgimiseks alustati kohe pärast kolimist klientide toetamist, et harjuda uue elustiiliga, haarates kõik elanikud igapäevategemistesse, seades reeglid hügieenitoimingute ja muu eluks tarviliku kohta. Nii näiteks alustati kõikides peremajades hommikusöögi valmistamist, kaasates sellesse kliente igaühele jõukohasel viisil – kes keedab putru, kes valmistab võileibu, katab laua või aitab hoopis nõud koristada.

Kodud pidid klientidele koostama uued tegevusplaanid, personaalsed ja ka maja päevakavad ning alustama süstemaatilist tööd klientide iseseisvuse suurendamiseks. Peamine eesmärk pärast esmast kohanemist oligi leida kõigile klientidele igaks päevaks sisukas ja mõtestatud tegevus. Esikohale seati leida töötegevuse ja -harjutuse võimalusi. Keerulisema psüühilise seisundiga klientidele tuli leida neid järjepidevalt arendavaid tegevusi, lähtudes nende võimetest.

Kodude käivitumine on kulgenud erinevalt ning see on sõltunud eelkõige juhi ja tema meeskonna teadlikkusest ja motiveeritusest. Aktiivsemad kodud on nüüdseks kas rajanud väiksed töö- ja tegevuskeskused majadest eemal (Uuemõisa, Tapa, Kehra) või leidnud oma koduste võimaluste juures tegevuse, mille reaalne vajadus on ka klientidele mõistetav (Tõrva keraamika, Vääna pagaritooted).

Kuigi projekti oluline eesmärk sai täidetud, tuleb 2014. aastal pöörata tähelepanu kodudes käivitunud protsesside kvaliteedile ja tõhususele.

AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2013

www.hoolekandeteenused.ee

EQUASSi kvaliteedisüsteemi rakendamine EQUASS on Euroopa sotsiaalteenuste kvaliteedijuhtimise süsteem, mille on välja töötanud Euroopa Rehabilitatsiooniplatvorm (European Platform for Rehabilitation), arvestades eri huvirühmade (teenusepakkujad, teenusesaajad, sotsiaalpartnerid, rahastajad ja poliitikakujundajad) vaatenurki ning pidades silmas teenuse saajate ja nendega seotud sidusrühmade huve.

Loodud spetsiaalselt sotsiaalsektori tarbeks, hinnatakse EQUASS Assurance’i sertifitseerimissüsteemi alusel teenuste kvaliteeti ja kvaliteedikontrolli laiaulatuslikult. Luubi alla võetakse nii ettevõtte juhtimine, personal, kliendi õiguste tagamine, teenuse osutamise eetika, koostöö kliendi, tema lähedaste ning eestkostjate jt sidusrühmadega, kliendi kaasamine teda puudutavatesse otsustesse ning teenuse kliendikesksus, teenuste tulemustele orienteeritus ja organisatsiooni kestev areng ressursside efektiivse kasutamise ning innovatsiooni kaudu. EQUASS on ainus sotsiaalasutustele eripära ja paindlikkust arvestav kvaliteedi hindamise metoodika, mis on kasutusel üle Euroopa.

2013. aastal jätkus meie kodudes edukalt EQUASSi kvaliteedikriteeriumite juurutamine. Aasta lõpuks said audiitoritelt oma tööle positiivse hinnangu ja kannavad nüüdsest EQUASS Assurance’i kvaliteedimärki Tartu Kaunase kodu ja Rakvere Lille kodu. Imastu kool-kodu teenuseid hinnati 2014. aasta alguses juba teist korda EQUASS Assurance’i sertifikaadi vääriliseks.

EQUASSi autasukomitee (Awarding Committee) väljastatud sertifikaat kinnitab, et teenuse kvaliteet neis kodudes vastab EQUASS Assurance’i kriteeriumitele.

Uue koduna asus kvaliteedistandardeid rakendama Vääna-Viti kodu, mille auditi tulemused selguvad 2014. aastal.

EQUASSi sertifikaadi taotlemise jooksul saime teadlikumaks sotsiaalteenuse kvaliteedi hindamise kriteeriumitest ja teame nüüd hästi, millele oma töös ka edaspidi keskenduda, et neile kriteeriumitele vastata. Samuti arendasime oma loovust, hakkasime paremini mõistma senise tegevuse olulisust ning nägema ja hindama oma töö tulemuslikkust.

Kohtumääruse alusel osutatava ööpäevaringse erihoolekandeteenuse arendus Teenustevaldkonna 2013. aasta üheks prioriteediks oli kohtumääruse alusel osutatava erihoolekandeteenuse korrastamine, mida alustasime juba 2012. aastal. Nimelt analüüsisime 2012. aastal põhjalikult teenuse klientuuri ja korraldust. Analüüsi tulemused kinnitasid meie varasemat kogemust, et paljud teenust saama suunatud kliendid ei vaja tingimata kohtumääruse

AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2013

www.hoolekandeteenused.ee

alusel osutatavat teenust, juhul kui neile oleks võimalik pakkuda vajadustele vastavat kvaliteetset erihoolekande- vm sotsiaalhoolekandeteenust. Samuti selgus, et osutatava teenuse kvaliteedis on väga palju puudujääke, alates personali ebapiisavast arvust ja puudulikust väljaõppest kuni sobimatu füüsiline keskkonna ja läbimõtlemata töökorralduseni.

2013. aasta lõpuks suutsime koostöös Sotsiaalministeeriumiga kujundada välja selle teenuse tarvis rahastamismudeli, mis tagaks minimaalse vajaliku personaliarvu ja perepõhise teenuseosutamise. Tänu Sotsiaalministeeriumi sihtfinantseerimisele saame Valkla kodu kujundada privaatsemaks elukeskkonnaks klientidele ning turvalisemaks töökeskkonnaks tegevusjuhendajatele ja naabruskonnale.

Teenusehinna tõus on aidanud värvata kvalifitseeritumat personali ja suurendada olemasolevate töötajate pädevust, kuigi tulemused on veel kaugel nendest, millega rahul olla. 2014. aastal jätkame teenuse sisulist arendamist, et saavutada Valkla kodus stabiilsus ja turvalisus.

Suur saavutus oli ka uue, kohtumääruse alusel alaealistele erihoolekandeteenuse osutamise alustamine 1. detsembrist 2013 – saime lastele luua täiskasvanutest eraldi teenusekohad.

Vajaduse teenuse järele tingis asjaolu, et kohus oli juba 2012. aastal suunanud seda teenust saama ka alaealisi, ehkki selleks puudus meil personali ettevalmistus ning vajalikud tingimused.

Teenuse osutamiseks hakkasime valmistuma 2012. aasta lõpul, kui külastasime sama sihtrühma teenuseosutajat Hollandis ning tutvusime töömeetodite ja teenusetingimustega. 2013. aasta sügisel saime Sotsiaalministeeriumilt ka sihtfinantseeringu, mille abil kohandasime Imastu kool-kodusse 6 alaealistele mõeldud teenusekohta ning koolitasime Hollandi ekspertide abiga personali. Töötajate väljaõpe ja nende toetamine jätkub koostöös hollandlastega ka 2014. aastal.

Kokkuvõttes võib öelda, et 2013. aasta oli kohtumääruse alusel osutatava ööpäevaringse erihoolekandeteenuse sisukohast väga keeruline aasta, mis esitas kõigile – klientidele, meile, koostööpartneritele, teistele inimestele – kohati äärmuslikke väljakutseid, kuid käimalükatud muudatused peaks andma kõikidele osapooltele kinnitust, et selle teenuse osutamise kvaliteet on pidevalt fookuses ja arendused valdkonnas jätkuvad jõudsalt.

AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2013

www.hoolekandeteenused.ee

Klientide tööhõive edendamine 2013. aastal tegelesid kodud taas aktiivselt klientide aktiviseerimise ja neile töövõimaluste leidmisega.

Selgitasime välja kodude kogukondades potentsiaalsed tööandjad, samuti kõikide klientide töö- ja füüsilise võimekuse. Saime ülevaate klientide töövõimest, tööharjumusest, oskustest ja huvidest. Tuli välja, et oleme oma kliente kohati ülehinnanud ja peame põhjalikumalt iga koduga leidma üles takistused, mis on seganud tööhõive eesmärke täita, ning võimalused, kuidas 2014. aastal eesmärkideni jõuda. Analüüsi alusel seadsime kodudele 2014. aastaks oma kliente, võimalusi ja eripära arvesse võtvad tööhõive eesmärgid.

Senisest rohkem oleme leidnud klientidele tööd avatud tööturul.

Tööd on andnud näiteks puhastusteenuseid pakkuvad ettevõtted (nt SOL), korteriühistud, põllumajandusettevõtted (nt OÜ Semo), toitlustusettevõte (nt Põltsamaa Felix), puidufirmad (nt Karula Puit), puukoolid ja aiandid (nt Vääna Puukool) ning kaubandussektor (nt Rimi Food AS). Headeks koostööpartneriteks kujunesid füüsilisest isikust ettevõtjad, näiteks Järvamaal FIE Guido Paimla köögiviljakasvatus. Koostööd tehti nii kohalike omavalitsuste kui ka Riigimetsa Majandamise Keskusega.

SA Hea Hoog kaudu on kliendid teinud erinevaid hanketöid: pakendanud helkureid, katusekronsteine, mööblinurkasid. Regulaarselt valmivad eri tehnikas käsitööesemed: puu-, õmblus-, kudumis- ja viltimistööd, ajalehtedest punutud korvid, kaltsuvaibad, keraamika, paberkotid, kaardid. SA Hea Hoog kaudu on osa kodusid leidnud klientidele rakenduse ka oma kodu aia-, köögi- ja koristustöödel ning territooriumi korrashoiul nii töötajate asenduse ajal kui ka püsivalt.

Aasta suurprojektiks tööhõives võib nimetada Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse projektis osalemist HAMETmetoodika (klientide käelise töövõimekuse hindamise metoodika) rakendamiseks. Metoodika kasutamise koolituse sai kokku 10 töötajat meie 7 kodust, kes hindasid ettevõtte 50 klienti. Projektis hindasime nii toetatavaid teenuseid (igapäevaelu toetamise, kogukonnas elamise, töötamise toetamise ja toetatud elamise teenus) saavate klientide kui ka ööpäevaringset erihooldusteenust saavate klientide töövõimekust. Kuigi 50 klienti on meie klientidest vaid väike osa (2,5% teenust saavatest klientidest ja 3,1% tööealistest klientidest), on hindamise tulemusel leitud kõikidele neile klientidele nende tugevaid külgi arvestades võimetekohane töö ja hakatud arendama neid oskusi, kus tulemused olid kehvemad. Koolituse läbinud töötajad kasutavad metoodika põhimõtteid oma igapäevatöös ning hindavad senisest teadlikumalt kliendi töökäitumist ja -oskusi, pakuvad julgemini töötamise võimalusi, leiavad oskuste väljaselgitamiseks metoodikaväliseid teste ja proovitöid.

Projekti võib pidada edukaks, kuna hinnatud klientide kohta on

AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2013

www.hoolekandeteenused.ee

olemas tõendatud materjal, mis toob välja nii kliendi tugevad kui ka arendamist vajavad oskused, aga ka töökäitumise aspektid.

Oli positiivseid üllatusi, kui selgus klientide arvatust suurem võimekus, ning esines ka juhtumeid, kus kliendi tegelikud võimed ja oskused ei vastanud ootustele. 2014. aastal on kavas jätkata HAMET-metoodika kasutamist ning koolitada Valkla kodus lisaks välja 8 töötajat, kes hindaksid kohtumääruse alusel ööpäevaringset erihoolekandeteenust saavaid kliente, et pakkuda neile jõukohast tööd ja tegevust. Kavas on säilitada juba koolituse saanud töötajate oskused.

Pea kõikide uute kodude juurde on rajatud töö- ja tegevuskeskused, mis arenevad ja kasvavad koos koduga. Seal pakutakse klientidele töötamise, huvitegevuse ja vaba aja veetmise võimalusi. Kõikide teiste meie kodude juures on samuti olemas senise nimetusega päeva- või töökeskused, mis on kavas nimetada töö- ja tegevuskeskusteks.

Meil on heameel, et koostöö meie ühe olulisema partneri Eesti Töötukassaga on sellel aastal veelgi tihenenud. Kõikidel kodudel on olemas kontakt kohaliku töötukassaga, mille esindajaid

on kutsutud nii tegevusjuhendajatele kui ka klientidele rääkima pakutavatest võimalustest. Kliendid, kes tahaksid töötada avatud tööturul ja on selleks võimelised, on töötukassas töötuna arvele võetud. Kodud on senisest enam kasutanud nii tööpraktika, -harjutuse kui ka -klubi võimalusi. Ülevaade tööhõivest on toodud joonisel 6.

Kahjuks on jätkuvalt probleemiks ilma lepinguta, n-ö mustalt töötamine. Tegeleme selle probleemiga järjekindlalt, et kõik meie kliendid saaksid töötada ametlike lepingute alusel.

2014. aastal on plaanis tööhõive teemalist nõustamist ja kodudevahelist kogemustevahetust jätkata. Plaanime luua n-ö ideeinkubaatori, kus teeme kättesaadavaks materjale nii laiast maailmast kui ka oma kodude õnnestunud ettevõtmistest, mis inspireeriks kodusid senisest rohkem tööhõive edendamiseks lahendusi otsima ja leidma.

AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2013

www.hoolekandeteenused.ee

AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2013

Joonis 6. Lepingulises töösuhtes olnud klientide ülevaade võrdluses sihttaseme ja 2012. aastaga

120 120 100 100

80 80

2012 tööhõive 2012tegelik t egel i kt ööhõi ve 2013 2013sihttase si ht t ase 2013tegelik t egel i kt ööhõi ve 2013 tööhõive shSA SAHea HeaHoog Hoog sh s h a v a t u d t ööt ur g sh avatud tööturg

60 60 40 40 20 20 00

TT TT

KE KE

ÖH Ö H

ÖK ÖK

Tööga hõivatuse protsendi arvutame igal kuul ehk oluline on pidev töötamine. Arvutuse aluseks on tööealised kliendid vanuses 18–64 aastat. 2013. aastal oli üle ettevõtte tööga hõivatud 16,8% kõikidest tööealistest klientidest ehk keskmiselt 297 klienti kuus.

Võrreldes 2012. aastaga on tööhõive suurenenud töötamise toetamise teenust saavatel klientidel ning ööpäevaringse hoolduse teenust saavatel klientidel. Kogukonnas elamise teenust saavate klientide ja kohtumääruse alusel teenust saavate klientide ööhõive seevastu kahjuks kahanes.

Heaks saavutuseks peame, et kõikide teenuste puhul on kasvanud avatud tööturul töötavate klientide arv.

Teenuse vahetamine klientidel, kelle toetusvajadus on vähenenud Meie kodude üks eesmärk 2013. aastaks oli välja selgitada kliendid, kes võiksid tulla toime, saades väiksema toetusega teenust, ja püüda leida võimalused hakata neile osutama sobivat teenust.

Aasta jooksul selgitasimegi aktiivselt klientide vajadusi ja suunasime neid sobivat teenust saama.

Aastal 2013 hakkas senisest väiksema toetusega teenust saama 72 klienti ehk 3,2% klientidest. Võrreldes varasemate aastatega (2011. a 1,3% ja 2012. a 2,5%) on see arv pisut suurenenud. Kõige rohkem, nagu eelmistel aastatelgi, hakkas 45,9% kohtumääruse alusel ööpäevaringset erihooldusteenust saanud klientidest saama väiksema toetusega teenust. Ööpäevaringset erihooldusteenust saanutest liikus väiksema toetusega teenusekohale vaid 0,2% klientidest. Kogukonnas elamise teenuse saamiselt liikus

www.hoolekandeteenused.ee

AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2013

mujale 2,6% klientidest. 2014. aastal on kavas väiksema toetusega teenusele üle viia 3% klientidest.

Klientide liikumisega väiksema toetusega teenust saama kaasneb alati ka nende intensiivsem juhendamine ja oskuste treening iseseisvamaks hakkamasaamiseks kas siis kogukonna või toetatud elamise teenust saades. Klientide liikumist takistab kahjuks jätkuvalt järjekordade pikkus ning sobiva elukoha puudumine (näiteks soovib siiani maakohas ööpäevaringset erihoolekandeteenust saav klient, et talle hakatakse osutama toetatud elamise teenust linnas).

Kliendiõiguste arendamine Klientide esindused 2012. aastal alustasime kliendi suurema rahulolu saavutamiseks meie kodudes kliendiesinduste loomist, et kaasata kliente kodu tegevuste korraldamisega seotud otsuste tegemisse. 2012. aastal loodi 24 kodust kliendiesindused 17-s. Kõik uued kodud on esindused kokku kutsunud ja need kogunevad kord kuus.

Klientide esinduste kaudu saavad kliendid regulaarselt võimaluse anda tagasisidet toimuva kohta ning neil on võimalus teha ettepanekuid küsimustes, mis on nende igapäevases elus olulised. Üldjoontes saab klientide koosviibimistel esile kerkinud teemad jaotada kuueks: •

•

•

•

• •

tervislikud eluviisid (suitsetamisest loobumine, alkoholiprobleemid, sport, haiguste ennetamine, hügieen); toitlustamine (menüüd, toidu meeldivus, köögitoimkonna korraldus); üritused (ettepoole vaade ja ka tagasiside juba toimunu kohta); kodukord (kliendi kohustused-vastutus-õigused, kodu ja selle ümbruse korrashoid, kodukorra reeglite meeldetuletamine); raha (planeerimine, kohatasude muutumine); hetkemured (valdavalt omavahelised suhted)

Lisaks käsitleti teemasid nagu käitumine tulekahju korral, töötajate rollid ja ülesanded majas ning kliendiesinduse mõte ja kasu kliendile.

Kodud, kus kliente 2013. aastal ei kaasatud või kus ei oldud toimunuga rahul, planeerivad kindlasti 2014. aastal kliente regulaarselt kaasata otsuste tegemisse ja küsida tagasisidet just elluäratatavate kliendiesinduste kaudu.

www.hoolekandeteenused.ee

AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2013

Klientide kogemusgrupid 2013. aastal seadsime üheks kvaliteetse klienditöö näitajaks meie kodudes vähemalt ühe kogemusgrupi käivitamise ja käigushoidmise. Kogemusgrupi eesmärk on ühendada sarnase probleemiga kliente ja ka tegevusjuhendajaid, julgustada neid arutlema koos neile muret tekitavate küsimuste üle ja leidma koos lahendusi.

Lisaks on kogemusgrupi eesmärk kaasata kliente, kes ei soovi osaleda rahvarohketes ja kärarikastes tegevustes, aga väiksemas ringis on julgemad ja avatumad. Tingimuseks oli, et grupid ei kogune juhuslikult, vaid regulaarselt (kord või paar kuus), klientidele teadaoleval ajal ja et koosolemisel on kindel struktuur.

Alustuseks said kliendid ja tegevusjuhendajad ülesande selgitada välja, milline teema võiks puudutada nii paljusid, et selle lahendamiseks võiks tööd alustada kogemusgrupp. Seejärel toimus kogemusgruppe toetavate tegevusjuhendajate koolitus, kus jagati teadmisi kogemusgrupi toimimise kohta ja nõustati juhendajaid kliente julgustama.

Kogemusgrupid käivitati 16 kodus. 4 kodus moodustati isegi 2 gruppi, 5 kodus on grupid aga alles loomisel. Seega moodustati 24 gruppi, kus igas on keskmiselt 3–7 klienti. Grupid on kogunenud valdavalt kord nädalas, et arutada tervise ja terviseedendusega seonduvaid teemasid (kaaluvähendamine, hügieeniharjumuste kujundamine, taastumiskursus, diabeet, suitsetamisest loobumine), emotsioonide tasakaalustamist ja probleemide lahendamist.

Terviseedenduse projektid 2012. aastal said meie ettevõttes alguse mitmed terviseedenduslikud projektid, mis jätkusid ka 2013. aastal. Enam pöörasime tähelepanu tervislikule toitumisele, klientide ja töötajate hulgas suitsetajate vähendamisele, hügieenile ja kliendile aktiivsema päevakava kujundamisele.

www.hoolekandeteenused.ee

Tervislik toitumine Aasta esimesel poolel korraldasime kodudes rahuloluküsitluse toidu kvaliteedi ja maitsvuse kohta, kontrollisime ka kõikide kodude toitlustuskordasid ja toiduladusid ning tegime selle põhjal põhjaliku kokkuvõtte. Kaasasime toitumiseksperdi, kelle koostatud soovituste põhjal valmis uus tervislik menüü ning retseptid, mida algul rakendati katseks Erastvere kodus ning mis 2014. aastast võetakse kasutusele kõikides kodudes.

Suitsetamisvastane tegevus Aktiivselt tegutses aasta algul moodustatud tubakavastase tegevuse juhtrühm. Valiti välja kodud, kes tõhustasid suitsetamisvastast tegevust. Nendes kodudes seati 2013. aasta eesmärgiks, et suitsetajaid ei oleks üle 25%.

Tihedat koostööd tegime aasta jooksul Tervise Arengu Instituudiga (TAI), kellelt saime hulgaliselt abimaterjale. Neli meie töötajat osales nõustajate koolitusel, pidasime ettekande tervist edendavate töökohtade võrgustiku seminaril ning meie hea praktika näide on eeskujuks üleval TAI kodulehel. Aasta lõpul korraldasime teemakohase loovuskonkursi, millest võttis osa 7 kodu.

2013. aastal eesmärki – 75% mittesuitsetajaid – projektis osalenud kodudes veel ei saavutatud, aga oldi sellele lähedal: Võisikul oli see ligikaudu 65%, Toris 70%, Tapal 71% ja Erastveres 72%.

Samas on kogu ettevõttes suitsetamine tublisti vähenenud: peamiselt on kahanenud päevane sigaretikogus, kuid on ka mahajätjaid. Mõned kodud (nt Tartu Kaunase kodu) kasutavad e-sigaretti, mis on meil küll võrdsustatud tavasigaretiga, kuid mis võib anda teatud efekti suhetes kogukonnaga – majas pole enam kaaselanikke häirivat suitsuhaisu.

Hügieen 2013. aastal uuendasime oma ettevõtte sanitaar-, hügieeni- ja tekstiilistandardit. Standardi täitmise auditi käigus külastasime kõiki kodusid, et saada täpne ülevaade olukorrast. Selgus, et kuigi klientide isikliku hügieeniga tegeletakse aktiivselt, tasub üle korrata põhitõdesid. Kodudel soovitati teemale uuesti rõhutatult tähelepanu pöörata.

Sanitaarne olukord on väga hea uutes kodudes, kuid kahjuks mitte samaväärne kõigis varem tegutsenud kodudes.

Murekohaks on Sõmera kodu, kus enamik tualett- ja duširuume vajab ajakohastamist.

Rõivastuse ja jalanõudega on meie kliendid varustatud üsna hästi: kõigile on nii selga kui ka jalga panna hooajale vastavad esemed. Küll peaks edaspidi rohkem tähelepanu pöörama riietuse väljanägemisele ning tegevusjuhendajatel tuleks aidata valida riideid konkreetsest kliendist lähtudes.

AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2013

www.hoolekandeteenused.ee

Muudatused õendusabi korralduses 2013. aasta lõpuks viisime ettevõttes läbi õendusteenuse reformi, mille käigus arvasime oma koosseisust välja kõik meditsiiniõed ja hakkasime õendusteenust teenusepakkujatelt sisse ostma. Õendusteenus sellisel kujul on käivitunud väga hästi. Õdede tööaeg on optimeeritud, tööülesanded on konkreetsed ja meditsiinilised ning klient saab vajalikku abi. Oluline on ka see, et teenust osutab tervishoiuteenusele spetsialiseerunud ettevõte, kes tagab õdede kvalifikatsiooni, samuti kogu dokumentatsiooni nõuetekohase vormistamise ja menetlemise.

Aastase kogemuse (Tapa, Kehra kodus ostame õeteenust sisse alates septembrist 2012) põhjal võib väita, et praegused õendusabiteenuse mahud, mida sotsiaalhoolekande seadus nõuab, on enamiku klientide puhul liiga suured. Õendusabiteenuse maht võiks olla üldjuhul teenuseosutaja otsustada. Mõningatel juhtudel võib eraldi teenust periooditi vaja minna ebastabiilse remissiooniga isikutele või liitpuudega isikutele sobiva ravi teostamiseks. Eraldi õendusabiteenust (spetsialiseerumisega vaimse tervise õendusele) on tarvis kohtumääruse alusel ööpäevaringset erihoolekandeteenust saavatele isikutele. Ülejäänud klientidele piisaks pereõeteenusest, mille kasutamine aitaks klientidel ühtlasi paremini kogukonda sulanduda.

Suhted partnerite ja avalikkusega Suhteid kogukonna ja avalikkusega aitab arendada teadmise jagamine meie kodudest, seal osutatavatest teenustest, meie klientidest ning nende elukorraldusest, aga ka laiemalt meie ettevõtte tegevusest ja tulevikuplaanidest. Selleks oleme oma suhtlemises avatud, nagu on avatud meie kodude uksed meie sõpradele, partneritele ja kõigile teistele, kes meie tegevuse vastu huvi tunnevad.

Partnerite rahulolu 2013. aastal korraldasime küsitluse meie ettevõtte partnerite seas, et mõõta nende rahulolu meie tööga. Küsimustik saadeti 29 partnerile, kellest vastas 14.

• Hinnangud anti järgmistes aspektides: • üldhinnang meie ettevõtte tööle; • hinnang info kättesaadavusele; • hinnang info kvaliteedile meie ettevõtte kohta; • hinnang meie ettevõttele, lähtudes reageeringust partnerite algatustele jms; • hinnang teenuste kvaliteedile; • hinnang koostööle viimaste aastate jooksul; • muud kommentaarid meie ettevõtte kohta.

AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2013

www.hoolekandeteenused.ee

AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2013

Üldine hinnang meie ettevõtte tööle oli 2013. aastal hea: rahul või pigem rahul oli 79% vastanutest (vt joonis 7).

80 80 770 0

Joonis 7. Üldhinnang ettevõtte tööle

71, 4 71,4

660 0 %

550 0 40 40

%

30 30 20 210 0

100 0

21, 5 21,5

7,1 7, 1 Väga rahul Vägar ahul

Pigem Pi gem rahul r ahul

Pigem ei Eiol ole eEi ül d s er ahulEi oska ole rahul hinnata Pi ge m ei ol er ahulüldse rahul Ei os k ahi nnat a

Info kättesaadavuse ja kvaliteediga oli rahul üle 70% vastanutest. Partnerite algatustele reageerimisega olid rahul üle poole vastanutest, kuid samal ajal oli rahulolematud 22%. Siinkohal on oluline tulevikus püüda partnerite algatustele põhjalikumalt reageerida, et ei tekiks arusaamatusi ega tunnet, et me ei pea nende tegevust oluliseks. Üks meie olulisemaid küsimusi oli rahulolu meie teenuste kvaliteediga. 57% vastanutest oli sellega rahul või pigem rahul, rahulolematuid oli 29% (vt joonis 8).

60 60

Joonis 8. Hinnang meie ettevõtte teenuste kvaliteedile

50 50

50 50

%

%

40 40 30 30 20 20 10 10

00

14, 3 14,3

7,1 7, 1

14, 3 14,3

14, 3 14,3

Pi gem r ahul Väga rahul Pigem rahul Vägar ahul

e d ser ahul Ei oska Pigem ei Eiol Eiül ole Pi ge m ei ol er ahul skahi nnat a ole rahul üldse rahul Eio hinnata

Vastanud kommenteerisid lisaks, et hindavad meie ettevõtte suurt koostöövalmidust (koostöö klientide toodangust kuni seadusloomes kaasamõtlemiseni), meie abivalmidust olukordade lahendamisel ja meie head tahet kaasata teisi asutusi oma tegemistesse.

www.hoolekandeteenused.ee

Klientide eestkostjate ja/või lähedaste tagasiside meie teenuse kohta 2013. aastal küsisime esimest korda ka kõikide kodude klientide eestkostjatelt ja/või lähedastelt tagasisidet meie osutatava teenuse kohta. 2012. aastal tegime seda vaid osas (valdavalt EQUASSiga seotud) kodudes.

Saatsime välja 442 küsimustikku, vastajaid oli veidi vähem kui kolmandik küsimustiku saajatest. Vastajad andsid hinnangu kodudele teemade kaupa: info kättesaadavus ja meie reageering vastajate ettepanekutele-kirjadele; tegevusplaani kvaliteet; personali usaldusväärsus, viisakus ja oskused. Küsisime ka seda, millised asjaolud meie kodudes on meeldivad ja millised vajaksid muutmist.

Lähedaste hinnanguid kokku võttes selgus, et info meie kohta on hästi kättesaadav ja sellega oli rahul või pigem rahul 94% vastajatest. Meie reageerimisega ettepanekutele ja kirjadele oli rahul samuti veidi üle 90% vastajatest.

Tegevusplaanide kohta oskas oma arvamuse välja tuua 70% vastajatest, teised ei olnud plaanidega kokku puutunud ja neil puudus selle kohta arvamus. Saime teada, et 69% lähedastest oli plaanidega rahul või pigem rahul. - ja töötegevuse kvaliteedi hindamist iseloomustas see, et lähedastel puudus nende teemade kohta kohati info. Ligikaudu kolmandik vastanutest kirjutas, et neil puudub info oma lähedase töötegevuste kohta, või ei osanud vastajad eristada huvi- ja töötegevusi. Lähedastest, kes teadsid kliendi elu kohta meie juures rohkem, oli väga või pigem rahul huvitegevusega 68% ja töötegevusega 58%.

Klientide majutusega ja toitlustusega oli rahul üle 70% vastanutest. Vastajad kommenteerisid, et uued elamistingimused uutes peremajades on väga head. Samas leiti, et ühiselamutüüpi hooned ei ole meie klientidele kõige sobilikumad. Osa vastajatest soovis, et meie kodudes tegeletaks rohkem klientide söömiskultuuri arendamisega.

Vastajad andsid hinnanguid ka meie personalile: 89% pidas töötajaid usaldusväärseks ja 93% viisakaks ning 81% hindas nende tööoskusi kõrgelt.

Kokkuvõttes oli meie teenusega rahul või pigem rahul 80% vastanutest.

Tegime järelduse, et edaspidi tuleb tunduvalt suuremat tähelepanu pöörata lähedaste kaasamisele (nt tegevusplaanide koostamine, lahtiste uste päevad, probleemkoosolekud, lähedaste tugi väljasõitudel-ühisüritustel), samuti motiveerida lähedasi andma tagasisidet.

AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2013

www.hoolekandeteenused.ee

AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2013

Koostööprojektid partneritega Eelmise aasta üheks oluliseks projektiks oli kohtumääruse alusel teenust saama suunatud laste ööpäevaringse teenuse teemaline koostöö Hoolekande Ekspertiisi- ja Nõustamiskeskusega ning Hollandi kolleegidega. Nende abil kujundasime välja teenuse osutamise peamised põhimõtted (päeva- ja nädalarütm, kokkulepete süsteemi loomine, sobivate metoodikate kasutamine jm), millest lähtudes koolitasime Imastu kool-kodu töötajaid.

Eesti Kunstiakadeemia sotsialiseeriva disaini kursuse raames oli meil koostööprojekt, kus üliõpilased püüdsid leida lahendusi meie sõnastatud vajadustele. Selle tulemusena rakendus edukalt Sõmeral keraamikaprojekt, Karulas võetakse kasutusele teraapiamatt ja mäng sügava puudega klientidele. Viljandi tarbeks on disainitud päevaplaan, mis on kergesti muudetav.

Aasta teisel poolel algas koostöö Kaitseministeeriumiga noorveteranide toetuseks loodavate rinnamärkide disainimiseks ja tootmiseks. Märgi sobivaima lahenduse leidmiseks katsetati Uuemõisa klientide abil erinevaid materjale ja kujundusi, kuni valmis märk, mille tootmine 2014. aastal jääb meie kodude vastutada. Meilt on tellitud 50 000 rinnamärki.

Endiselt peame oluliseks ning jätkame koostööd teiste teenusepakkujatega, kuuludes Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liitu ja tegutsedes selle juhatuses. Liidul on käsil teine tegutsemisaasta ning meil on hea meel, et pärast asutamist on liikmeskond kasvanud viie teenuseosutaja võrra. Liidu esimene tegutsemisaasta oli tegus, sest osaleti erihoolekande arengukava koostamisel, õigusaktide muutmisel, sotsiaalteenuste kvaliteedikriteeriumite väljatöötamisel, teenuste pearaha suurendamisel ja teenuste kulupõhiste hindade kujundamisel. Tegemist on pikaajaliste ning töömahukate protsessidega, mille käegakatsutavaid tulemusi on näha 2014. aastal.

www.hoolekandeteenused.ee

Ühisüritused 2013. aasta jääb taas meelde paljude toredate sündmuste poolest, mida kutsusime koos endaga tähistama meie kliendid ja nende lähedased, naabrid ja kogukondade esindajad, partnerid, riigi ning kohalike omavalitsuste esindajad.

Üheskoos saime uute suurepäraste peremajade ja rahulolevate klientide üle rõõmustada soolaleivapidudel Sinimäe, Tõrva, Kodijärve, Türi ja Vääna-Viti kodus. Nende sündmuste vahele jäid omakorda tööd lõpetavate kodude lõpupeod, aga ka meie traditsioonilised ja järjest suurema osavõtjate arvuga Kernu V laulupidu, spordivõistlused Türil ja Sinimäel ning muud vahvad ettevõtmised.

2013. aastal toimus kolm suuremat spordiüritust. Nendest esimest korda oli kavas talispordipäev, mis toimus Jõulumäe tervisespordikeskuses Pärnumaal ning kus osales 156 sportlast 14 kodust.

Teist korda korraldasime Türi staadionil kergejõustikupäeva, millest võttis osa 146 sportlast koos saatjatega 14 kodust. Kavas

AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2013

www.hoolekandeteenused.ee

oli 5 kergejõustikuala. Esimest korda kutsusime osalejaid ka väljastpoolt ettevõtet: meiega ühines veel kolm teenuseosutajat 10 sportlasega. Traditsiooniks saanud Sillamäe jalgpalliturniirist võttis osa 12 võistkonda kokku ligi 100 sportlasega, osalemas oli ka üks külalisvõistkond Narvast.

Meil kõigil on heameel, et pingelise töö kõrval jagus kogu aastasse sõprade ja toetajatega rõõmsaid kokkusaamisi.

Hoolekandeteenuste eksport 2013. aastal jätkasime koostöös Medicine Estonia klastriga (Eesti meditsiiniteenuste ekspordi toetamiseks loodud ühendus) suhtlust Venemaa turu esindajatega. Eesmärk on olnud selgitada välja potentsiaalsed partnerid, et 2014. aastal meie teenuste ekspordiplaanidega konkreetsemalt jätkata. Sellest tulenevalt osales meie ettevõtte esindaja, Sillamäe kodu juht Monika Feofanova Medicine Estonia klastri esindajana mitmetel turundus- ja pressiüritustel Venemaal. Samuti võõrustasime mitut välisdelegatsiooni, et tutvustada oma võimalusi väljastpoolt Eestit pärit klientidele teenust pakkuda.

Nii osalesime aasta jooksul ühtekokku kolmel Venemaal toimunud seminaril, millest kaks toimusid Moskvas ja olid suunatud Moskva turismifirmadele ja -ajakirjanikele ning üks Peterburis ja see oli mõeldud tervishoiuvaldkonnaga seotud Peterburi firmadele. Lisaks seminaridele osalesime Pihkvas toimunud 20. juubelinäitusel „PskovEXPO“ ning Peterburis toimunud rahvusvahelisel messil „PRIMEXPO“. Seminaridelt, näituselt ja messilt saime mitmeid kontakte ning vahetasime meie teenustest huvitatud firmade ja eraisikutega infot koostöövõimaluste kohta.

Välisdelegatsioone võõrustasime Vääna-Viti kodus kolmel korral.

Kõik kohalkäinud külalised Moskvast, Peterburist ja Pihkvast (kokku 20 inimest) on olnud nähtuga väga rahul. Enim küsimusi on puudutanud venekeelse teenuse võimalikkust, pikaajalist viisat ning ravimite ja eriarstiabi võimalusi.

2013. aastal ühelegi välisriigi kliendile me veel teenust ei osutanud, kuid teeme ettevalmistusi, et hiljemalt 2015. aastal neid vastu võtta.

AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2013

www.hoolekandeteenused.ee

AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2013

Hinnangud teenuse kvaliteedile Riiklike järelevalvajate hinnangud Erihoolekandeteenuste osutamise üle teevad riiklikku sisulist järelevalvet peamiselt Sotsiaalkindlustusamet ja Õiguskantsleri Kantselei. Sotsiaalkindlustusamet külastas 2013. aastal nelja meie kodu: Erastvere, Türi, Valkla ja Võisiku kodu. Neist Valkla kodus käidi kahel korral. Õiguskantsler, kes analüüsis 2013. aastal peamiselt kliendieraldamist turvalisuse tagamiseks, külastas kaheksat meie kodu: Erastvere, Kehra, Kodijärve, Koluvere, Sõmera, Tori, Valkla ja Võisiku kodu.

2013. aastal tõid järelevalvajad esile peamiselt klientide elukorralduse turvalisusega seotud aspekte, sealhulgas nii kodude ruumidesse ja territooriumile sisenemise ning väljumise kontrolli kui ka klientide omavahelise suhtlemise parema jälgimise. Juhiti tähelepanu ka personali piisavuse, kohalolu ja operatiivse info vahetamise vajadusele.

Territooriumi ja ruumide turvalisuse parandamiseks vaatasime üle kõik oma hoonete ja territooriumite sissepääsud, korrastasime lukustussüsteeme ning märgistasime sissepääse eraomandit ja liikumist piiravate infotahvlitega. Täiendasime ka oma sisekordasid külaliste registreerimise kohustusega ning töötajad on klientidele selgitanud lahkumisest teavitamise olulisust.

Kodude sisemise turvalisuse suurendamiseks jätkasime suurte, koridoridel põhinevate majutusüksuste ümberehitamist väiksemateks kuni 20–15 inimesega pereelamisteks (Võisikul, Erastveres, Valklas). See võimaldab klientidel elada vaiksemas ja privaatsemas keskkonnas ning töötajatel keskenduda oma kliendigrupile. Teisalt toovad väiksemad perepõhised osakonnad kaasa personalikoosseisu kasvu ja tegevuskulude suurenemise, mistõttu oleme jätkuvalt kvaliteedi ja majandusliku jätkusuutlikkuse dilemma ees.

Sise- ja välisauditid 2013. aastal korraldas Ernst & Young meie ettevõtte personalihalduse ja -arendamise, ERDFi projekti juhtimise, COSO sisekontrollisüsteemi põhimõtete rakenduse siseauditi ning nõustas IKT-valdkonna haldust ja arendust. Siseaudiitor jäi olukorraga ettevõttes rahule, tehes töökorralduse muutmise kohta mõne ettepaneku, millest osa oleme rakendanud. 2013. aasta lõpus alustati teenuste osutamise turvalisuse auditit Valkla kodus ja need tulemused selguvad 2014. aasta alguses.

2013. aastal tegi Rahandusministeerium nelja meie hanke üle põhjaliku riikliku järelevalve ja jäi olukorraga rahule, tehes märkusi vaid aruannete õigeaegse esitamise kohta. Sotsiaalministeeriumi kontrollis ERDFi projekti elluviimist, tehes paikvaatlusi ja dokumendikontrolle Türi ja Vääna-Viti kodus. Türi ja Vändra kodu auditeeris ERDFi projekti raames ka Rahandusministeerium.

Järelevalvajad ja audiitorid on seni meie töö ja selle tulemustega rahule jäänud.

www.hoolekandeteenused.ee

AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2013

Füüsilise keskkonna arendamine Teenusekohtade reorganiseerimine ERDFi projekti raames 2013. aasta septembris lõppes viis aastat kestnud projekt, mille käigus ehitasime klientidele uued kodud ning sulgesime vanad amortiseerunud elamiskõlbmatud hooned (vt täpsemalt tabel 4). Uusi maju rajasime 11 asukohta, tekkisid 5–7 majaga külad, v.a Viljandi linn, kuhu ehitasime 2 maja. 2013. aasta jooksul lõpetati kõik ehitustööd ning teenusekohad avati kavandatud tähtajal, seega viidi projekt ellu planeeritud aja jooksul. Rajati 55 peremaja, lisaks tekitati täiendavate teenusekohtade loomise võimalus Uuemõisa, Vääna, Türi ja Kodijärve kodus. Kokku on meie ettevõttes (k.a Karula varem ehitatud majad) nüüdseks 592 tänapäevast majutuskohta. Uute majade enamik tube on ühekohalised, kuid igas majas on ka tuba, kus on võimalik elada kahekesi.

Tulenevalt täiendava rahastamisvõimaluse tekkimisest meetme „Riiklike hoolekandeasutuste reorganiseerimine“ raames pikendati Vabariigi Valitsuse 29.08.2013. a korraldusega projektide lõpptähtaegu (kuni 31.12.2014) ning suurendati finantseerimist 1,14 miljoni euro võrra. Lisarahast ca 582 000 eurot on kavas kasutada varem tehtud ehituskulude eest tasumiseks ning ülejäänud summa eest plaanime kujundada väliskeskkonda, paigaldades asjakohase inventari ja rajades haljastuse.

Tabel 3. Ülevaade reorganiseeritud kodude kohtadest Reorganiseeritud kodu

Likvideeritud kliendikohad

Uued kliendikohad

Peremajade arv

Teenusekoha avamine

Aavere

60

Tapa Karula

60 20

6 2

1.09.2012 1.04.2012

Udriku

88

Sinimäe Viljandi

60 20

6 2

1.01.2013 1.07.2012

Kernu

52

Kehra

60

6

1.09.2012

Koluvere

72

Türi Tõrva

60 60

6 6

1.06.2013 1.02.2013

Ravila

172

Vändra Vääna-Viti Uuemõisa

50 50 60

5 5 6

1.11.2012 1.09.2013 1.10.2012

Mõisamaa Kodijärve

63 33

Kodijärve

50

5

1.03.2013

Kokku

540

550

55

Reorganiseerimisprojektide eeldatava summaarse maksumuse prognoos on ligikaudu 29,4 miljonit eurot ning ASi Hoolekandeteenused omafinantseering moodustab sellest ca 2,3 miljonit. Ühe ruutmeetri keskmine hind (sh käibemaks) on 1450 eurot ja ühe kliendikoha hind seega on 51 000 – 53 000 eurot.

www.hoolekandeteenused.ee

AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2013

Meie ERDF meeskond: Toomas Jõgeva, Ivo Lepasaar, Viljar Laidvee

Hooldekodude renoveerimine saastekvootide müügist saadud raha eest 2013. aastal oli hooldekodude renoveerimise maht saastekvootide müügist saadud raha eest oluliselt väiksem kui varasematel aastatel. Sellest hoolimata investeerisime CO2-kvoodimüügi tulu kokku 1 000 094 eurot, millest toetus moodustas 970 140 eurot ning omafinantseering 29 954 eurot (vt tabel 5).

Tabel 4. Renoveeritud kodud ja selleks kulunud raha ning kasu saanud klientide arv

Toetus EUR

Omafinantseering EUR

Kokku EUR

Kasu saanud klientide arv

Vao

147 618

2175

149 793

35

Sõmera

250 000

18 437

268 437

72

Kogula

42 708

9 341

52 049

50

Koluvere

293 127

0

293 127

143

Vägeva

83 568

0

83 568

50

Sillamäe, Tervise 10

49 992

0

49 992

21

Sillamäe, Tervise 11

103 127

0

103 127

15

Kokku

970 140

29 954

1 000 093

386

Kodu

www.hoolekandeteenused.ee

AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2013

CO2-kvoodimüügi raha eest tehtud tööd hõlmasid 6 kodu 12 hoonet. Kodudele eraldatud toetussumma oli erinev, mistõttu erines ka tööde maht: Koluveres ja Sõmeral piirduti üksnes avatäidete vahetuse ning katuste soojustamisega, Kogula eakatekodule rajati maaküttesüsteem, Sillamäe Tervise 10 hoones rekonstrueeriti küttesüsteem ja rajati ventilatsioon. Samas soojustati Sillamäe Tervise 11 hoonel, Vägeva tugikodul ning Vao keskusel fassaadid ning pööningud. Lisaks rajati Vao keskusesse ka maaküte.

Kuivõrd enamiku objektide puhul langes tööde lõpp kokku aasta lõpuga, puudub võimalus analüüsida, kas püstitatud eesmärk, s.o energia kokkuhoid 10%, on täidetud või mitte. Ainus objekt, mille kohta saab järeldusi teha, on Kogula eakatekodu, sest selle maaküte rakendati tööle septembri lõpus. Nüüdseks on teada, et varasema katlamajaga oleks sama soojusenergia tootmine maksnud enam kui 2,2 korda rohkem.

Teenusekohtade renoveerimine omavahenditest 2013. aasta suurimad projektid olid Võisiku ja Sõmera kodu kliendiruumide renoveerimine. Kokku ajakohastati ligi 300 kliendikohta ning selle tulemusel elavad kliendid väiksemates üksustes 1- ja 2-kohalistes tubades. Igal perel on oma hügieeniruumid, elutuba ning kööginurk. Tööde käigus remonditi lisaks klientide eluruumidele ka personaliruumid.

Suurim projekt oli Võisiku kodu hoone 5 rekonstrueerimine. Ümberehitustööde käigus muudeti oluliselt senist ruumikasutust ning uuendati kõik 3-korruselise hoone kliendikohad. Kokku paranesid 150 kliendi elamistingimused.

Sõmera kodus rekonstrueeriti või remonditi kolm kliendielamut, sh taastati ka 2012. aasta lõpus tulekahjus kannatada saanud 3. maja. Tööde käigus ajakohastati kokku 130 kliendikohta.

2012. aastal alustatud töödest lõpetati Vägeva sanitaarruumide remont ning Erastvere peahoone remonditööd, mille tulemusel rajasime juurde ca 10 kliendikohta.

www.hoolekandeteenused.ee

AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2013

Organisatsiooni arendamine Meie strateegiline eesmärk: PÜHENDUNUD TÖÖTAJAIL ON VAJALIKUD OSKUSED JA TEADMISED Miks selline eesmärk?

Paindlik ja pidevalt arenev teenus seab nõudmised eelkõige meie kõige olulisemale ressursile – personalile. Seetõttu on meie visioonis tähtis osa areneval töötajal. Et töökorraldus toimiks ja saaksime osutada kvaliteetset teenust, on vaja personali, kellel on just selleks tööks vajalikud oskused ja erialane väljaõpe.

Koostöö erialaspetsialistide ja koolitusasutustega, erialane arendamine ja muud teadmisi edendavad projektid meelitavad meie juurde tööle uusi inimesi. Erihoolekande valdkond on väga inimressursimahukas ja seega on väheneva tööjõu tingimustes oluline, et püsiksime töötajaskonna leidmisel konkurentsis.

Struktuur Joonis 9. AS Hoolekandeteenused struktuur Üldkoosolek

Nõukogu Auditikomitee Juhatus Siseaudit Juriidiline nõustamine

Kinnisvaraosakond

Teenuste osakond

Kodu

Toitlustusosakond

Personaliosakond

Arendusjuht

Infojuhtimise osakond

Finantsosakond

IKT juht

Logistikaosakond

ERDF projektid

Hankejuht

www.hoolekandeteenused.ee

2013. aasta oli ettevõttes sarnaselt 2012. aastaga muudatusterohke. 2013. aasta septembris lõppenud viis aastat kestnud ERDFi projekt mõjutas oluliselt meie ettevõtte struktuuri . ERDFi projektist tulenevate muudatustega seoses tuli ühtekokku mehitada 11 uut teenusekohta ja reorganiseerida 5 hooldekodu. 2013. aastal avasime ja mehitasime kaks uut teenuseüksust, ühe Tõrvas ja teise Türil, ning laiendasime kaht teenuseüksust – Kodijärve ja Vääna-Viti kodu. Sulgesime Aavere, Ravila ja Kernu hooldekodu ning lõpetasime Mõisamaa ja Udriku hooldekodus toetatud elamise teenuse osutamise.

Uute asukohtade avamine tõi kaasa olulisi muudatusi ka tugiteenuste personali töökorralduses. Kuna uued peremajad on kvaliteetsed ja ajakohased, saime tõmmata koomale kinnisvara haldamisega seotud tööülesandeid ja kulusid ning tõhustada selle valdkonna ressursikasutust. Oluline muudatus puudutab ka toitlustusteenindust. Kuna hakkasime uutes kodudes toitlustusteenust sisse ostma, koondasime suletavate kodude kokad ning muutsime alles jäänud kodude köökide töökorraldust efektiivsemaks.

Samuti korraldasime 2013. aasta jooksul ümber meditsiiniteenuse: loobusime selle osutamisest oma meditsiinipersonaliga ning asusime aasta jooksul järk-järgult kõikides kodudes meditsiiniteenust sisse ostma.

Oleme lõpetanud Valkla kodu laiendamise, et osutada seal kohtumääruse alusel ööpäevaringset erihoolekandeteenust. 2013. aasta lõpust alates osutatakse seda teenust vaid Valklas ja Erastveres ning lisandunud on kohtumääruse alusel osutatav ööpäevaringne erihoolekandeteenus lastele Imastu kool-kodus.

2013. aastal lisandus uue üksusena Vao varjupaigataotlejate majutuskeskus ning Tapa kodu on juurde saanud toetatud elamise ja kogukonnas elamise teenust osutava üksuse.

2013. aastal on sarnaselt 2012. aastaga töötajate koguarv ettevõttes vähenenud. Põhjuseks on ühelt poolt üldjuhtimise, halduse ja toitlustamisega seotud töötajate arvu vähenemine kodude sulgemise tõttu, teisalt ka see, et erinevalt suletud hooldekodudest ei asu uutes teenuseüksustes tugiteenuseid osutavad inimesed kohapeal, vaid neid teenuseid osutatakse piirkondlikult või ostetakse sisse (nt toitlustus, haldus- ja remonttööd, meditsiiniteenus).

2013. aasta algul oli ettevõttes 1056 töötajat. 2014. aasta 1. jaanuariks vähenes töötajate arv 1001,5-ni. 96% kogu personalist töötab vahetult hooldekodudes või nende juures, keskkontoris töötab ca 4%. Sarnane jaotus oli ka 2012. aastal. 2013. aasta lõpul moodustasid 854 põhitegevusega (klienditeenindus) seotud töötajat 85% kogu personalist (vt joonis 10).

Aasta-aastalt on klienditöötajate arv ja osakaal suurenenud, kuna ERDFi projekti tulemusel avatud uued teenuseüksused on pere-

AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2013

www.hoolekandeteenused.ee

AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2013

maja tüüpi, kus kliendi kohta on rohkem töötajaid kui seni, ning toetatavate tegevuste personali arv on vähenenud.

Joonis 10. jagunemine valdkonniti 2013.01.01.2014 aastal Joonis 10.Töötajaskonna Töötajaskonna jagunemine valdkonniti

2,8% 2,8% 6,0% 6,0%

5,7% 0,1% 0,1%

kliendi-teenindus meditsiin klienditeenindus toitlustus meditsiin haldus toitlustus juhtimine ja tugiteenus haldus juhtimine ja tugiteenus

85,3% Kui vaadata eraldi perioodi, mida on mõjutanud ERDFi projekt, siis on viimasel 2 aastal ettevõtte personali koguarv kahanenud, kuid kasvanud on klienditeenindusega seotud töötajate arv (10%), seda nii osakaalult kui ka absoluutarvudes. Tabelis 6 on näha viimase kahe aasta muutused.

Tabel 5 Töötajate arv valdkonniti võrreldes töötajate koguarvuga ja selle muutus võrreldes 2011. ja 2012. aastaga Sei s

Kl i endi t eeni ndus Medi t si i n

Toi t l ust us

Hal dus

Juht i mi nej a t ugi t eenus

Tööt aj at e koguar v

Jaanuar2012

778

61

81

97

40

1056

Jaanuar2014

854

2

57

61

29

1002

Ar vumuut us

77

– 60

– 24

– 36

–12

–54

Muut us,%

10

– 98

– 29

– 38

–29

–5

2013. aasta on sarnaselt 2012. aastaga olnud liikumisterohke ja seda on mõjutanud nii ERDFi projekt kui ka teist aastat järjest kasvanud personalivoolavus. Kui 2012. aastal tuli meile tööle 239 töötajat ehk 28% rohkem kui 2011. aastal (186) ja lahkus 255 töötajat ehk 56% rohkem kui 2011. aastal (164), siis 2013. aastal tuli meile tööle 258 töötajat ehk 8% rohkem kui 2012. aastal ning lahkus 395 töötajat ehk ligi poole rohkem kui 2012. aastal ning üle 2 korra rohkem kui 2011. aastal. Ettevõtte personalivoolavus suurenes teist aastat järjest ja oli 2013. aastal 13% (2012. aastal 11,6% ja 2011. aastal 6%). Personalivoolavuse jätkuv kasv võib ettevõtte teenuste kvaliteedile mõjuda negatiivselt.

www.hoolekandeteenused.ee

AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2013

Arvestades ka lahkumisi tööandja algatusel, vahetus 2013. aastal 38% töötajatest (2012. aastal 24%). See tähendab, et ERDFi projekti mõjul on ettevõttes viimase kahe aasta jooksul vahetunud üle poole töötajatest.

Ettevõtte sooline jaotus on sarnane varasemate aastatega: valdava osa töötajaskonnast moodustavad naised. Ettevõttes on 90% naisi ja 10% mehi. Mehi on nagu tavaliselt palju transpordis (100% mehi) ja kinnisvaraosakonnas (üle 50%).

Tegevusjuhendajate hulgas on mehi 7%. Töötajate keskmine vanus ei ole muutunud juba viimased 2 aastat, naistel on see 47 ja meestel 51 aastat.

2014. aasta uusi muudatusi ega ümberkorraldusi enam ei too ning võimaldab tegeleda sisemiste protsessidega. Samuti on 2014. aastal aktuaalne teema tegevusjuhendajate põhipalk, mida suutsime 2013. aastal tõsta kokku 3%, ülejäänud valdkondade palgad 2013. aastal ei tõusnud.

Koolitused Oma klienditöötajate baashariduseks peame vähemalt keskharidust ning selliseid klienditöötajaid oli 2013. aasta lõpul 91%, mida on 6% rohkem kui 2012. aastal ja 16% rohkem kui 2011. aastal (vt joonis 11). 2017. aasta algul jõustuvad sotsiaalhoolekande seaduse haridusnõuded (kõik tegevusjuhendajad peavad olema keskharidusega), millele vastab juba praegu 10 kodu personal.

Joonis 11. Tegevusjuhendajate haridustase Joonis 11. Tegevusjuhendajate haridustase 2013. aastal

1 0,9 0,8

74,4%

0,7

69,0% 2013 2012

0,6 0,5 0,4 0,3 0,2 0,1

9,3%

15,4% 16,0%

14,0%

0,9% 1,0%

0 Põhiharidus

Keskharidus

Kõrgem haridus

Magister

www.hoolekandeteenused.ee

AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2013

Koolitustest, mis on sotsiaalhoolekande seaduse järgi kohustuslikud, keskendusime 2013. aastal rohkem 260-tunnisele baaskoolitusele ja kohtumääruse alusel osutatava ööpäevaringse erihoolekandeteenuse teemalistele koolitustele. Tänu koostööle, mis on aidanud suurendada koolitajate võrgustikku, ja taotletud projektidele oleme viimase 5 aasta jooksul koolitust vajavate tegevusjuhendajate arvu vähendanud, eriti just 2012. aastal, kui saime kasutada europrojektide toel lisaraha (vt joonis 12). 2013. aastal kasutasime koolitamiseks eelkõige omavahendeid.

Jätkus ka koostöö töötukassaga uute külade mehitamisel ning viisime lõpuni 2012. aastal algatatud koolitused.

Joonis 12. Koolitusvajaduse ��������� �������������������������������������������������� muutus aastail 2009–2013 2009

320

2011

2012

2013

311

280 272 Regi st r eer unut ear v

2010

258

240 200 160

162 114

120 80

62 65

81 36

40

43 46 17

13 13

28

0 TJ260

ÖT40

ÖK60

2013. aastal pakkusime oluliselt jõudsamalt sisekoolitusi ning koolitasime ka sisekoolitajaid. Kui 2012. aastal oli sisekoolituste nimekirjas 6 eri koolitust ja koolitustel osaleti 660 korda, siis 2013. aasta lõpuks oli välja töötatud 10 koolitust ning sisekoolitustel osalenute arv oli poole suurem – 1285 inimest.

3

30 33 31 21

TT40

www.hoolekandeteenused.ee

2012. aastal oli suurem rõhk uute peremajade töötajate esmasel juhendamisel ning uutesse küladesse kolivate klientide tugiisikute koolitamisel. 2013. aastal jätkasime uute hoolekandekülade töötajate väljaõpet, kuid lisaks laienes sisekoolituse valdkond, kuhu lisandusid klienditööd ja töökorraldust puudutavad koolitused (sh lisandus probleemse käitumise juhtimise valdkond). Õeteenuse ümberkorraldamisest tulenevalt panime kokku ka meditsiiniteemalise koolituse. 2014. aastal on plaanis pakutavaid koolitusi sisult veelgi täiendada. Keskendume eelkõige erialakoolitustele, mille järele on kogu ettevõttes suur vajadus, ning arendame ka sissejuhatavat koolitust. 2013. aasta detsembri seisuga oli potentsiaalseid sisekoolitajaid 27, neist tegelikult koolitas 14.

Ettevõtte koolituspäevade arv oli 2013. aastal kokku 12 509 ja 2012. aastal 7556. Töötaja kohta oli keskmiselt 11 päeva koolitusi, mis moodustas ettevõtte tööajafondist 4,7% (2012. aastal 2,8%).

Koolituste arv on eelkõige suurenenud tänu sisekoolitustele.

Valdav osa koolitustest on suunatud ettevõtte põhivaldkonnale, kõige suurema osa – 57% – moodustasid 2013. aasta koolitustest teenuse arendusega seotud koolitused (2012. aastal 42%).

Sisekoolitused moodustavad kogu koolituste mahust 11%. 2013. aastasse jäävad ka Sotsiaalministeeriumiga läbirääkimised, mille tulemusel lükati edasi tegevusjuhendajate kohutuslike koolituste läbimise tähtaegu, uus tähtaeg on 2017. aasta. Samuti alustasime läbirääkimisi võimaluste üle vaadata koolituse läbimist ja õppimist paindlikumalt, lähtudes isiku õpikogemusest laiemalt, sest täienduskoolitus ei ole ainus viis, kuidas inimene õpib.

Läbirääkimised selles vallas jätkuvad ka 2014. aastal.

Praktikandid, vabatahtlikud ja üldkasulik töö ettevõttes Vabatahtlike ja praktikantide abil saame mitmekesistada klientidele pakutavaid tegevusi ning naabruskonnast pärit vabatahtlikud aitavad ka luua kogukonnaga tihedamat sidet. Lisaks aitab praktikantide ja vabatahtlike kaasamine tutvustada tegevusjuhendaja eriala ning seeläbi leida uusi töötajaid.

AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2013

www.hoolekandeteenused.ee

AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2013

Oleme vabatahtlike ja praktikantide töö osas pidanud süsteemsemat arvestust teist aastat. Kui 2012. aastal juhendati 14 622 praktika- ja vabatahtlike tundi kokku, siis 2013. aastal oli tunde juba 22 195 ehk 35% rohkem. Kõige suurema osa (45%) moodustasid sarnaselt 2012. aastaga koolide praktikatunnid. Oluliselt on kasvanud vabatahtlike tundide arv. Vabatahtlikke on kaasatud 20 kodus.

Lisaks oleme olnud töötukassa praktikabaas ja koostöös kriminaalhooldusosakondadega on meie juures tehtud 1535 tundi üldkasulikku tööd (vt ka joonis 13).

Joonis 13. Praktikantide, vabatahtlike ja üldkasuliku töö tunJoonis 13. Praktikantide, vabatahtlike ja ÜKT töötundide jaotus ettevõttes dide jaotus ettevõttes 2013

12000

Tundide arv

10000

10 114

2012

10 562 8 399

8000 6000 4000 2000

4 987

4 060 2 147

1 535 1 440

0 Koolipraktika Töötukassa tööpraktika Üldkasulik töö Teenuse kvaliteetseks osutamiseks on vaja, et erihoolekandetöötajaks saaks spetsialiseeruda juba kutse- või kõrgkoolis.

Seejuures peaksid koolid käsitlema erihoolekandetööd märksa põhjalikumalt ning andma õpilastele nüüdisaegseid ja rakenduslikke teadmisi. Selle huvides ja tegevusjuhendaja kutsestandardi loomise nimel oleme 2012. aastast teinud koostööd koolide, teiste teenuseosutajate ja kutsekojaga. Valminud on tegevusjuhendaja kutsestandardi kavand, mille loodame kutsekojaga koostöös lõpetada 2014. aastal.

Jätkame läbirääkimisi Sotsiaalministeeriumiga, et tühistada sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud tegevusjuhendaja ning klientide suhtarvud ja anda suurem vabadus kavandada personali pealekasvu ning muuta koolitamine paindlikumaks ja individuaalsemaks.

Vabatahtlikud

www.hoolekandeteenused.ee

AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2013

Meie kodud Erastvere kodu • ööpäevaringne erihooldusteenus – 103 kohta, sh riigi rahasta tav teenus 101 kohta • ööpäevaringne erihooldusteenus kohtumääruse alusel – 40 kohta • toetatud elamise teenus – 23 kohta • igapäevaelu toetamise teenus – 16 kohta • töötamise toetamise teenus – 3 kohta Meie kodu asub maalilise Erastvere järve kaldal. Kodus töötab 53 teenuseosakonna inimest ja 11 tugiteenuste osutajat. 2013. aasta oli väga logistiline: toimusid suured kolimised. Tegusate inimestena istutasime sel aastal oma koduõuele palju lilli, talvel võitlesime lumega ja ülejäänud ajal lasime rehal lauldes lehti riisuda. Püüdsime ka oma kodu sisekeskkonda kodusemaks muuta, monotoonsesse ruumi hubast õhkkonda luua.

Lisaks kodukaunistamisele toimus palju ühiseid liikumisüritusi.

Maikuus toimus jalgsimatk „Seljakotid selga ja matkale“, mille pikkuseks oli kuulutusel märgitud 8,8 km. Hiljem selgus, et matk oli kaks korda pikem, sest ka tagasitee oli vaja käia. See oli väga populaarne seiklusüritus, kus proovile sai pandud nii vaim kui ka füüsis. Meie kodus oli liikumine au sees aga kogu aasta jooksul: esmaspäevast reedeni oleme käinud kepikõnnil ja hommikuti võimelnud. Sügisel toimus teist aastat järjest „Sügiskõnd 2013“, kuhu oli kutsutud ka Võru hoolekandeasutuse inimesi. Koos töötajatega käisime tervisespordiüritustel nii Tallinnas, Narvas, Rakveres kui ka kodukandis. Jätkame ka 2014. aastal tervislike eluviiside edendamist ja oleme eeskujuks meie kodu elanikele.

Aasta kõige pimedamal ajal, novembrikuus, kui vaim on väsinud ja keha ei taha ka suurt midagi teha, toimusid juba kaheksandat korda sügisprintsessi ja -printsi valimised. Klientide andekus, osavus ja ilu said võistlustules proovile pandud. Inimesi tuli Põlvamaalt, Võrumaalt, Valgamaalt, Tartumaalt, Viljandimaalt, Jõgevamaalt ja Lääne-Virumaalt, kokku üle saja külalise.

Imbi Rego Erastvere kodu juht

www.hoolekandeteenused.ee

Tähelepanuta pole jäänud ka pühade tähistamine. Eriti armas oli selle aasta jõulupidu, kus olime ühise perena saalis ja kõik said jõuluvanalt kingituse. Õhtul esinesid osakonnad oma programmiga ja toimus meeleolukas tantsupidu.

Uue algatusena lükkasime käima loosiratta: iga teenuseosakonna pere on liisku tõmmanud, et selgitada, mis ürituse keegi saab korraldada. Selline süsteem on toonud argiellu omanäolist vaheldust.

2013. aastal proovisime algajate põllumeestena küüslaugu kasvatamist. Saak oli hea, kuid esimesest aastast on palju õppida.

Kindlasti jätkame põllumajandustoodete kasvatamist, nii et uus küüslauguseemegi sai sügisel maha torgatud.

Koostöö SAga Hea Hoog on intensiivistunud. Nuputasime välja tooted – padjaloomad –, mis on olnud väga populaarne müügiartikkel ja mille valmistamine pakub töövõimalust eri tasemega klientidele. Valmistame ka tavalisi patju. Soovime 2014. aastal kõigi nende tegevustega jätkata.

Et veel rohkem kliente tegevustesse kaasata, plaanime sisse seada kindla päevakava, kus hommikupoolne aeg peaks sisaldama töötegevust ja õhtupoolne aeg liikumist-sporti, huvi-

tegevust. Selleks muudame aktiivsemaks ka kliendiesinduse töö, et meieni jõuaks info kliendi soovide kohta ja saaksime ühiselt plaanitu ellu viia. Ühe kodu teeb koduseks ja armsaks ikka pererahvas, kes ühiselt tegutsedes loob üksteisest lugupidava ja hooliva õhkkonna.

Kodu juhina tänan kõiki meie kodu, aga ka kogu ettevõtte töötajaid, samuti kliente, eestkostjaid, lähedasi ja ametiasutusi ühise panuse eest parema tuleviku loomisel. Aitäh!

Põhjalikuma ülevaate Erastvere kodu ühistest tegemistest 2013. aastal saab meie kodulehelt ja Facebookist.

AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2013

www.hoolekandeteenused.ee

AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2013

Imastu kool-kodu • ööpäevaringne erihooldusteenus –

• ööpäevaringne erihooldusteenus sügava liitpuudega isikutele – • ööpäevaringne erihooldusteenus alaealistele kohtumääruse alusel – • asenduskoduteenus – • lapsehoiuteenus – • toetatud elamise teenus – • igapäevaelu toetamise teenus – • töötamise toetamise teenus – rehabilitatsioonimeeskonna teenus

kohta, sh riigi rahastatav teenus 32 kohta 28 kohta 6 kohta 30 kohta 2 kohta 14 kohta 12 kohta 6 kohta

Imastu kool-kodu asub Lääne-Virumaal Tapa vallas Imastu külas.

Kool-kodus elab praegu 35 psüühilise erivajadusega last ja 74 täiseealist. Kool-kodus pakutakse ööpäevaringseid erihooldusteenuseid, toetatud teenuseid ning ainukesena ettevõttes ka asenduskoduteenust, lapsehoiuteenust ning alates detsembrist 2013 kohtumääruse alusel erihoolekandeteenust alaealistele.

Meil on ka oma rehabilitatsioonimeeskond.

Osalesime klientide käelise võimekuse hindamise projektis, mis põhineb HAMET-metoodikal. Vedasime üleettevõttelist nn PCSpiltide, uksesiltide projekti. Aasta tippsündmuseks oli IV kvartalis toimunud EQUASSi audit. Nüüdseks on teada, et Imastu koolkodus pakutavad teenused on teist korda hinnatud EQUASSi kvaliteedimärgi vääriliseks.

Imastu kool-kodus elatakse nooruslikult aktiivset ja tegusat elu. Ka 2013. aasta möödus kiiresti ning tormiliselt. Aasta algul hakkasid tööle esimesed huviringid – õmblemis-tikkimisring ja raamatuklubi –, millele aasta II pooles lisandusid aeroobikaring, raamatukoid ja loovtegevuste huviring.

Klientidele jäid hästi meelde talispordipäev, vastlapäev ja kontsert, mille andsid meid külastanud Ameerika noored. Väga meeleolukad olid ENSV-stiilis maiparaad ja Imastu I võimlemispidu. Traditsiooniliselt tähistasime lastekaitsepäeva ning toimus jaanituli koos köieveo, kotisjooksu ning saapaviskevõistlusega.

Suvel toimusid pererühmade väljasõidud loodusesse, mereranda, loomaaeda jm. Võtsime osa Kernu laulupeost, sügisel pidasime lõikuspidu ja toimus liikluskoolitus. Külas käisid klounid Piip ja Tuut. Septembris korraldasime eestkostjatele infopäeva ning kontserdi.

Kiigemetsa koolis toimunud Eriolümpia Eesti Ühenduse jooksukrossil saavutas meie klient Lembit II koha. Võitjat tunnustati kliendiesinduse koosolekul, kus soovijatel oli võimalus katsuda võidumedalit. Erastveres toimunud sügisprintsessi ja -printsi valimistel sai meie klient Gerli sügisprintsessi tiitli.

Ülle Keinaste Imastu kool-kodu juht

www.hoolekandeteenused.ee

Soome Iti koguduse liikmed on meie laste ja noorte ristivanemad.

Juuni alguses tähistasime suurejooneliselt 15 aasta möödumist esimeste laste ristimisest Tapa Jakobi kirikus. Suvel korraldasid ristivanemad klientidele Pilistveres laagri ja esimesel advendil külastasid nad taas oma ristilapsi.

Aasta lõpus valisid kliendid aasta lemmiktöötaja ning valmis saadi jõuluetendusega „Seal väikses Pettlemma linnas...“.

Olime kogu aasta kogukonna aktiivsed liikmed. Osalesime kogukonna üritustel, näiteks „Teeme ära!“ talgutel, kasutasime Kadrina ujulat, võõrustasime Tapa gümnaasiumi õpilasi. Samuti toimus ühisüritus Kunda gümnaasiumi abiturentidega.

Imastu kool-kodu võitis Tapa valla konkursi „Kaunis kodu“ sotsiaal- ja ühiskondlike hoonete kategoorias.

AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2013

www.hoolekandeteenused.ee

AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2013

Karula kodu, Viljandi Näituse kodu • ööpäevaringne erihooldusteenus – 7 kohta (Karulas) • ööpäevaringne erihooldusteenus – 20 kohta (Viljandis) • ööpäevaringne erihooldusteenus sügava liitpuudega isikutele – 78 kohta (Karulas) • toetatud elamise teenus – 4 kohta (Karulas) • töötamise toetamise teenus – 2 kohta (Karulas) Karula ja Viljandi kodu pakuvad mitmekülgseid võimalusi aktiivseks tegutsemiseks. Olles ise aktiivsed, oleme eeskujuks oma kodude elanikele. Eesmärk on olla tegusad ja korraldada oma igapäevaseid toimetusi nagu kodus. Üheskoos peetakse sünnipäevi ja tähistatakse rahvakalendri tähtpäevi (vastlapäev, mardipäev, kadripäev, jõulud, lihavõtted, jaanipäev jt).

Uusi peremaju ümbritsev õueala pakub võimalust värskes õhus turvaliselt aega veeta, tegeleda tervisespordiga ja pidada soovi korral väikest aiamaad. Ööpäevaringset erihoolekandeteenust saavad kliendid hoolitsevad ise tubade koristamise ja õueala korrastamise eest. Meie eesmärk on pakkuda erivajadustega inimestele võimalust teha võimetekohast tööd ja sisustada aktiivselt vaba aega.

Karula kodu elanikud on leidnud koostöös tegevusjuhendajatega rakendust lepingulistel töödel kodukandis asuvas puidutööstusfirmas Karula Puit ning koostöös Viljandimaa töötukassaga on leitud võimalusi tööpraktikaks ja tugiisikuga töötamiseks MTÜ-s Töötoad ning Viljandi päevakeskuses.

Meie professionaalne abi toetab võimetekohast arengut ja pakub mitmekülgseid võimalusi aktiivseks tegutsemiseks.

Tegevusvõimalusi pakub Karula kodu tegevusmaja, kus on avatud käsitöö-, mängu- ning kunstituba. Üheskoos oleme õppinud tegema esimesi õmblustöid ja sõpradele kingitusi (padjad, erivärvilised kaardid, ehted jm). Vaheldust õmblustööle pakub

Kaie Pukk Karula kodu vanemtegevusjuhendaja, juhi asendaja

www.hoolekandeteenused.ee

keraamikaringis käimine Viljandimaal Nurme talus ja Olustvere keraamikakojas. Oktoobrist alates on meil tööl tegevusjuhendajameister.

Raske ja sügava puudega inimestele pakume Karula tegevusmajas meeltetuba, mis võimaldab valgusefekte, muusikat, kiiktooli, eri materjalist esemeid ja lõhnaküünlaid kasutades meeli stimuleerida, arendades sel moel tajusid. Lisaks pakume kehatunnetuse arendamiseks grossingut, mis võimaldab ka liikumispuudega inimesel olla aktiivne. Vabal ajal saab tegeleda isetegevusega, laulda karaoket, tantsida ja vaadata filme.

AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2013

www.hoolekandeteenused.ee

AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2013

Kehra kodu • ööpäevaringne erihooldusteenus – • ööpäevaringne erihooldusteenus sügava liitpuudega klientidele –

40 kohta 20 kohta

Kehra kodu avati 1. septembril 2012. Kehra kodu asub Harju maakonnas Anija vallas Kehra linna servas Lehtmetsa külas.

Kehra on koduks 60 täisealisele psüühilise erivajadusega inimesele. Meie küla koosneb 6 nüüdisaegsest ja avarast peremajast, igas peres elab 10 klienti. Küla toimimise eest kannab hoolt 26 töötajat.

Kehra kodule oli 2013. aasta väga tegus ja töörohke. Kliendid on kohanenud eluga uutes kodudes, sõpradeks saanud kohaliku kogukonnaga, õppinud juurde tööoskusi, avardanud oma maailmapilti kohalikel üritustel, tegelenud oma huvialadega ning reisinud Eestis. Oma näitlemisoskust oleme demonstreerinud kodu teatripäeval ning muusika- ja lauluarmastust Kernu laulupeol. Lisaks oleme tähtsaks pidanud sportlikku aktiivsust, osalenud matka- ja liikumispäevadel, tegelenud jooga ja seeniortantsuga ning teinud oma külas igasugu töid. Meie kodu klientide valmistatud vildist käsitöötooteid võib praeguseks olla juba päris paljudes Eesti kodudes.

Kõige olulisemaks sündmuseks võib pidada juunis korraldatud Kehra kodu lahtiste uste päeva, kus huvilistel oli võimalus meie eluoluga tutvuda. Meile anti selle ürituse kohta ainult positiivset tagasisidet, saime palju uusi sõpru ja häid kogemusi.

Kõige meeldejäävamaks sündmuseks kujunes aga augusti lõpus peetud aastapäevapidu, kus külas käisid klientide lähedased, Kehra linna asutuste esindajad, linnaelanikud, endise Ravila hooldekodu töötajad, sõbrad Tõrva kodust ja paljud teised.

Sünnipäevapidu algas klientide kontserdiga, millele lisasid vürtsi vahvad anekdoodid ja omatehtud luuletused. Üllatusesinejatena tulid meile kontserdiga õnne soovima Kehra linna elanikud Madis ja Helve Kask ning Heldur Söönurm. Peo tippsündmuseks oli

Inge Varblas Kehra kodu juht

www.hoolekandeteenused.ee

AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2013

heade soovide laterna õhkusaatmine ning kogu Kehra pere ühislaulmine koos külalistega kitarri ja akordioni saatel.

Kehra kodu kõige suuremaks saavutuseks aga peame meie kodu ümbrusesse haljastuse ning aiamaade rajamist. See nõudis klientidelt rohkesti tööd kevadest hilissügiseni. Ja kuigi kevadel kiviklibusse peenramaad rajades tundus taime- ja juurviljakavatus üsna lootusetu, olid sügiseks lihtsas vaojupis tomatid punapõskseks kasvanud ning juurviljad koguni nii suureks, et hiljem oli probleeme nende potti mahtumisega. Ja ega siin muud kasvurammu polnudki kui meie oma klientide suur hool ja armastus ning personali tubli ja töökas juhendamine. Aitäh teile kõigile selle eest!

www.hoolekandeteenused.ee

AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2013

Kodijärve kodu • ööpäevaringne erihooldusteenus – 71 kohta, sh riigi

rahastatav teenus 68 kohta

Kodijärve kodu on ASi Hoolekandeteenused Lõuna-Eesti piirkonna kodu, kus pakutakse ööpäevaringset erihoolekandeteenust psüühilise erivajadusega inimesele. Praegu elab kodus kokku ca 70 inimest, kellest kolm saavad riigieelarvevälist teenust.

Kodijärve kodus algas 2013. aastal peremajade ajastu. Vanas mõisahoones elanud kliendid kolisid märtsis nüüdisaegsetesse majadesse, kus on elamiseks 1–2-kohalised toad. Klientide ja töötajate arv kahekordistus. Uute inimeste ja uue töökorraldusega kohanemine võttis loomulikult aega nii klientidel kui ka töötajatel.

Tasapisi hakkas majades tekkima oma pere tunne, peres on igal Katrin Kalda liikmel oma õigused ja kohustused. Tegevusjuhendajatel on endi- Kodijärve kodu sest palju rohkem aega ja võimalusi klientidega individuaalselt vanemtegevusjuhendaja suhelda ja neid juhendada, olgu siis tegu igapäevase võimlemisvõi kokandustunniga. Omaküpsetatud pannkoogid või õunakook maitsevad palju paremini! Ühtekuuluvustunnet aitavad hoida ka ühised tähtpäevad: sünnipäevad, kadripäev, mardipäev, jõulud jm.

Kodijärve kodus on kõigil elanikel võimalus osaleda erinevates virgestavates, arendavates ja meelt lahutavates tegevustes. Meil on aktiivne kultuurielu: külastame kultuuriüritusi ning korraldame neid ka ise.

Kodijärve kodu asub Lõuna-Eesti kuppelmaastikul, läheduses on kolm järve. Jalutuskäigud loodusesse, kalapüük ja ujumine on suvised lemmiktegevused. Suveõhtutel toimusid uute majade terrassidel lauluharjutused ja diskod. Laulutundidest kujunesid sageli kontserdid, sest laulu kuuldes valgusid igast majas välja kliendid ja ka töötajad, kes oma maja terrassil laulmist nautisid

www.hoolekandeteenused.ee

või tantsu keerutasid. Meie 12-liikmeline klientide esindus osales ka Kernus toimunud 5. laulupeol.

Puhja kirikus toimunud jõuluõhtul esines solistina meie Valdek.

Valdeku tuletõrjeautode ja vedurite „depoo“ oli avatud peremajade avamispeol 18. juunil ja on alati avatud meie kodu külalistele.

Valdeku lugu leidis kajastamist ka Kambja vallalehes Koduvald.

Kodijärve kodu iganädalases tantsuringis osaleb 7 klienti. Koos käidi suvel esinemas Viljandis puuetega inimeste kultuurifestivalil, kus saadi eripreemia, millega kaasnes rahaline auhind.

Uute majade ehitusega tehti territooriumile asfaltteed, mida oleme aktiivselt rakendanud vaba aja sisustamiseks. Keksukastid, asfaldijoonistused ning täpselt mõõdetud jooksudistantsid lisasid elule põnevust ning pakkusid vaheldust. Eriolümpia Eesti Ühenduse jooksukrossil saavutas meie tubli jooksja Raili 500 meetri distantsil I koha.

Koostöös Eesti Psühhosotsiaalse Rehabilitatsiooni Ühingu koolitaja Külli Mäe ja kogemusnõustaja Anita Kurvitsaga alustati esimest korda erihoolekandes meie kodus taastumiskursust.

Praegu veavad kursust meie tublid tegevusjuhendajad ning kursus toimub 2 korda kuus ja osaleb 7 ööpäevaringse erihoolekandeteenuse meesklienti. Taastujate soovil on käsitletud tervise, eluaseme ja töötamise teemat. Üks taastuja on seadnud endale eesmärgiks saada „päris vabaks“ ehk tema siht on saada ööpäevaringse hooldusteenuse asemel kas toetatud elamise teenust või asuda elama sotsiaalkorterisse. Taastuja Raul aga esines Sotsiaalministeeriumis korraldatud „Hea huvikaitse“ seminaril ja rääkis meie uuenenud kliendiesindusest ning selle tegemistest.

Kodijärve kodust leiavad kliendid meeldiva keskkonna ja positiivse meeleolu, meil on kõik vajalik võimetekohaseks arenguks ja eneseteostuseks.

AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2013

www.hoolekandeteenused.ee

AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2013

Kogula eakatekodu • üldhooldusteenus – 50 kohta Kogula eakatekodu pakub üldhooldusteenust 50 eakale kliendile, sealhulgas dementsetele ja voodihaigetele. Teenuse raames tagame kliendile turvalise elukeskkonna, vajaliku hoolduse ning meditsiinilise abi. Kogula eakatekodu ümbritseb männimets ja siseõues on õunapuuaed. Siseruumide ja õue vahel on mugav liikuda ning tänu sellele saavad kliendid värskes õhus viibida.

Kuna suvi oli ilus, said kliendid palju õues olla.

2013. aastal oli säravaid hetki palju. Näiteks toimus meie kodus Kuressaare Ametikooli sotsiaalhooldajate õppepäev. Sellesse pikka päeva mahtus palju suhtlemist, samuti mängiti ringmänge, lauldi koos. Külas käis ka juuksur.

Heli Kaer Kogula eakatekodu juht

Eri kirikute esindajad käisid aasta jooksul jutlust pidamas ja eakatega suhtlemas. Mitmed isetegevuslased tõid klientidele rõõmu oma laulmise ja tantsimisega.

Sügisel olid meil kolm nädalat praktikal kaks noort inimest Inglismaalt Leedsi kolledžist. Nad osalesid aktiivselt kodu igapäevategevustes: käisid klientidega jalutamas, toetasid neid nende toimingutes. Noorte inimeste kohalolek andis eakatele juurde palju elurõõmu.

www.hoolekandeteenused.ee

AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2013

Koluvere kodu •

• • •

ööpäevaringne erihooldusteenus – rahastatav teenus toetatud elamise teenus – igapäevaelu toetamise teenus – töötamise toetamise teenus –

143 kohta, sh riigi 138 kohta 32 kohta 11 kohta 16 kohta

Meie kodu asub Läänemaal Kullamaa vallas Koluvere külas kauni Koluvere linnuse naabruses. Meie kliendid on rõõmsad ja rahulolevad, sest neid toetavad sõbralikud ja abivalmis töötajad.

Klientidel on oma vaba aega võimalus sisustada mitmekülgselt.

Tegevust jätkub kõigile päevakeskuses, töökeskuses, liikumiskeskuses, raamatukogus, klubis, aiandis või oma koduümbruse korrashoidmisel.

Meie kodus on au sees sport ja isetegevus. Õuealal on võimalus mängida jalgpalli ja minigolfi, hüpata kaugust, harjutada korviviskeid, tõugata kuuli ja visata oda, lasta vibu ja harrastada muid õuemänge. On võimalus hüpata batuudil ja kiikuda. Talvel saab suusatada ja kelgutada oma õuealal ning ka Kullamaa kelgumäel. Pidevalt toimub midagi kas liikumiskeskuses või väljas ja osalejaid on palju.

Osalejaterohked olid kodusisesed spordipäevad, millest võtsid osa ka paljud töötajad. Iga kaasalööja sai rinda medali, mille üle oldi eriti uhked. Sagedased olid kepikõnni-, jalgratta- ja ratastoolimatkad. Mõned neist lõppesid piknikuga Kullamaa paisjärve ääres. Tore oli ujuda suvel meie kodu lähedal asuvas karjääris ja talvel Märjamaa ujulas.

Osalesime spordivõistlustel ja -üritustel ka väljaspool kodu.

Võtsime osa ASi Hoolekandeteenused korraldatud kergejõustikuvõistlustest Türil, talispordipäevast Jõulumäel ja jalgpallimeistrivõistlustest Sillamäel. Oleme kaasa läinud maailma kõnnipäevade ja rahvusvahelise kepikõnnipäeva kampaaniaga.

Nendel päevadel oli kõndimas eriti palju kliente ning töötajaid.

Osalesime oma esindusega Kullamaa valla suusa- ja koroonavõistlustel ning maijooksul, samuti Läänemaa talimängudel.

Tiia Topper Koluvere kodu juht

www.hoolekandeteenused.ee

Eesti Vaimsete Puuetega Inimeste Spordiliidu korraldatud meistrivõistlustest Tallinnas võtsime osa nii talvel kui ka kevadel.

Kliendid olid aktiivsed ka isetegevuskavade õppimisel. Meie kodus tegutsesid lauluansambel „Sumisejad“, kapell „Karikakar“, tsirkusetrupp „Trikitajad“ ja näitering. Kalendritähtpäevadel oli kõigil võimalus esineda. Ka osakonnad esitasid oma ettevalmistatud kavasid. Andsime kontserte nii oma kodu klientidele kui ka külalistele. Eriti toredad olid väljasõiduetendused teistesse kodudesse ja kohalikku lasteaeda. Käisime esinemas ka naabervalla vanadekodus. Meile pakkusid külalisetendusi Kullamaa keskkooli õpilased, Merimetsa tugikodu kliendid, naabervalla taidlejad ja lasteteater Lepatriinu.

Traditsiooniks on saanud kodude suvine laulupidu, mis toimus Kernus, ja karaokevõistlused Pärnus. 2013. aasta karaokevõistlustelt tõid meie kliendid kaasa rändkarika. Üritame seda hoida ka 2014. aastal. Selleks tuleb aga palju harjutada.

AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2013

www.hoolekandeteenused.ee

AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2013

Rakvere Lille kodu • kogukonnas elamise teenus – • päevahoiuteenus –

22 kohta 3 tasulist kohta

2013. aastal jõudis lõpule Rakvere Lille kodule EQUASSi kvaliteedimärgi taotlemine. EQUASSi kvaliteedisüsteemi rakendamisse olid kaasatud kõik töötajad ja ka kliendid ning kogu protsess kestis pea kaks aastat. 2013. aasta detsembris toimus kahepäevane audit, mille tulemusel hinnati Rakvere Lille kodu EQUASSi kvaliteedisertifikaadi vääriliseks.

2013. aasta oli kodu jaoks toimekas ja suurte eesmärkidega aasta. Peamine rõhuasetus oli klientide aktiviseerimisel, kaasamisel ja iseseisvuse suurendamisel. Klientidele sobiva töö leidmiseks oleme teinud tihedat koostööd töötukassaga.

Neli meie klienti käib tööl, neist kaks alustas 2013. aastal.

Töötamine on parandanud klientide majanduslikku toimetulekut ning süstinud neisse eneseusku ja meelerahu. Tähtis on, et nii tööandjad kui ka kodu tegevusjuhendajad toetavad kliente nende töösuhte ajal. Koostöö klientide tööandjatega on olnud meeldiv.

Käsitööesemeid valmistab pidevalt 4–5 klienti, kes on saanud oma toodangut müüa sihtasutuse Hea Hoog kaudu. Meie kodu peamised müügiartiklid on tikitud kaardid, mänguasjad, kootud sallid ja paberist punutud korvid.

ASi Hoolekandeteenused olulisemad ühisüritused, millest osa võtsime, olid laulupidu ja jalgpallivõistlus Sinimäel. Jalgpallis saavutas meie võistkond 2. koha. Hea tulemus tuli tänu vabatahtlikule treenerile, kes terve kuu iga päev meeskonda treenis.

Kliendid hindasid väga Vägeva kodus vahvalt korraldatud jaanipidu ja teadusrikast ekskursiooni Ahhaa keskusesse ja Äksi jääajakeskusesse. Hea koostöö ühisürituste korraldamisel on meie kodul Tapa Põllu kodu ja Imastu kool-koduga, samuti

Riina Kink Rakvere Lille kodu vanemtegevusjuhendaja

www.hoolekandeteenused.ee

Lääne-Virumaa Puuetega Inimeste Kojaga. Viimase eestvedamisel toimub Rakvere puuetega inimeste spordipäev just Lille tänaval.

Igapäevastest tegevustest on meie jaoks oluline toimetamine oma aiamaal, kus kasvatame enda tarbeks maitserohelist, teetaimi ja aedvilju. Ka igapäevane majaümbruse korrashoid, toidu valmistamine ja koristamine on meie elanike kohustus, millega nad juhendamisel kenasti toime tulevad.

Huvitegevustest meeldivad meie kodu elanikele enam laulmine, koroona ja lauamängud ning näitering, mis kutsuti 2013. aastal ellu ja esitas jõulupeol vaatajatele oma esimese etenduse. Huvi näitlemise vastu on suur ja kohe pärast etendust tunti huvi, millal uut etendust õppima hakatakse ja kas ka uusi liikmeid näiteringi võetakse.

Septembris avasime tasulise päevahoiuteenuse sügava puudega noortele. Päevahoid on avatud igal tööpäeval 4 tundi. Praegu kasutab teenust 3 noort ja nende jaoks on tööl üks tegevusjuhendaja. Teenuse käivitamisel olid olulised lapsevanemate initsiatiiv ning Rakvere linnavalitsuse ja Haljala vallavalituse rahaline toetus teenuse eest tasumisel.

Meie kodus töötab 6 tegevusjuhendajat ja 1 vanemtegevusjuhendaja. Lisaks neile rikastavad meie kodu elu praktikandid ja vabatahtlikud, kelle üle on meie klientidel ja töötajatel hea meel.

Uued inimesed annavad häid ideid, kuidas eluolu põnevamaks, täisväärtuslikumaks muuta. Kokku panustasid vabatahtlikud ja praktikandid 2013. aastal meie kodusse üle 900 töötunni.

Loodame ka edaspidi olla hea praktikabaas sotsiaaltöö- ja meditsiiniõppuritele ning veelgi leida endale vabatahtlikke, et koostöös pakkuda võimalikult head ja mitmekülgset kogukonnas elamise teenust.

AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2013

www.hoolekandeteenused.ee

AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2013

Sillamäe kodu •

• • • •

ööpäevaringne erihooldusteenus – rahastatav teenus elamise teenus – igapäevaelu toetamise teenus – töötamise toetamise teenus – päevakeskuse teenus rehabilitatsioonimeeskonna teenus

81 kohta, sh riigi 80 kohta toetatud 10 kohta 25 kohta 9 kohta

Sillamäe kodus ööpäevasel hooldusel olevate klientide arv kasvas 2013. aastal kuni 81-ni, toetatud elamine läks täielikult üle linna korterite baasile. Alates 2013. aasta jaanuarist on päevakeskus töötanud uutes renoveeritud ruumides. Keskuses on avar valgusküllane saal ning kaks ruumi on tundide jaoks. Päevakeskust võivad külastada nii ööpäevasel hooldusel olevad kui ka linnas elavad kliendid.

2013. aasta möödus Sillamäe kodus aktiivselt ja täisväärtuslikult.

Peale igapäevase töö klientidega, mille sisuks on hommikuvõimlemine, kepikõnd, arendavad mängud, teematunnid, põimimine, savitööd, kudumine, aplikatsioonide tegemine, joonistamine, käsitöö, mängud värskes õhus, toimusid kodu kõikide klientide osavõtul igas kuus muud üritused. Suurepäraselt oli korraldatud vastlapäev maitsvate pannkookidega, naistepäev, naerupäev, jaanipäev, jalgpalliturniir, sügispidu, jõulupidu. Meie teatristuudio astus üles kahe etendusega, mida olid vaatama kutsutud külalised teistest majadest ja meie partnerid.

Aasta keskel viidu edukalt läbi tervisekuu ja puhtusekuu, kus aktiivselt osalesid töötajate juhendamisel meie kliendid. Meie majade puhtus ja territooriumi heakord on meie klientide ja töötajate teene.

Suvel korraldati jalgsimatku kose juurde, jõe äärde ja Sillamäe mereranda ning sõideti ka linnast välja, näiteks Tallinna botaanikaaeda ja loomaaeda, Kuremäe kloostrisse. Talvel käisid kliendid tegevusjuhendajate käe all jõudsasti ujumas. Esimest korda sel aastal osalesid meie kliendid koos töötajatega viljakoristusel Sinimäe eraettevõtja juures. See oli positiivne kogemus ning edaspidi plaanime teha koostööd põllumajanduse vallas.

Meie kodus töötab 29 inimest. Neid iseloomustab loominguline suhtumine töösse, tööarmastus, heatahtlikkus, oskus leida mis tahes olukorrale lahendus. Dokumendid on kakskeelsed, klientide teenustega seotud asjaajamine toimib korrektselt, aktiivselt töötatakse sugulaste ja eestkostjatega.

Erivajadustega isikutel on rehabilitatsiooniplaani koostamise ajal võimalik meil elada ning kasutada päevakeskuse lisateenuseid. Rehabilitatsioonimeeskonnas on 5 inimest: psühholoog, sotsiaaltöötaja, psühhiaater, tegevusterapeut, psühhiaatriaõde.

Meie spetsialistid oskavad koostada sobiva rehabilitatsiooniplaani, mille alusel saab klient oma probleemidele ja vajadustele vastava teenuse.

Monika Feofanova Sillamäe kodu juht

www.hoolekandeteenused.ee

AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2013

Sinimäe kodu • ööpäevaringne erihooldusteenus – 50 kohta • ööpäevaringne erihooldusteenus • sügava liitpuudega isikutele – 10 kohta Sinimäe kodu sai 2013. aastal üheaastaseks. Aasta jooksul elasime üle nii raskeid kui ka ilusaid hetki. 2013. aastat iseloomustavad kiired muutused. Oli kolimine, millele järgnes sisseelamine.

Alguses oli Sinimäe kodu nii klientidele kui ka töötajatele suur väljakutse: me pidime alustama nullist, harjuma uute tingimustega. Aasta lõpuks aga saime üheks pereks. Ühtekuuluvustunnet on aidanud tekitada ühisüritused, sh värvikad peod.

Kevadel rajasime väikse juurviljaaia, mille peenardel kasvasid porgandid, sibulad, peet ja maitseroheline. Samas istutasime ka õunapuid ja kuuse.

Sinimäe kodu elanikud aitasid suure huviga Sinimäe muuseumi töötajaid kiviaia ehitusel. Kiviaia ehituse ajal sõbrunesid meie elanikud muuseumi töötajatega niivõrd, et nüüd on selle asutuse uksed meile alati avatud.

Suvel toimus Sinimäe kooli staadionil jalgpalliturniir, milles osales 15 hooldekodude meeskonda Eesti eri paigust. Meie meeskond saavutas 12. koha, mis on hea tulemus, sest meeskond oli äsja loodud. 2014. aastal kavatseme rohkem valmistuda ja loodame osaleda turniiril juba paremini.

Suvel käisime ka Pühtitse kloostris, kus külastasime püha allikat ja kirikut. Meie elanikele avaldas külastus sügavat muljet ja nad sooviksid külastada kloostrit veel.

Tänu elektriautodele oleme saanud külastada Ida-Virumaa kauneid paiku. Palavatel päevadel oleme käinud Udria rannas. Need sõidud on olnud tõelised pidupäevad, sest meie kliendid on saanud supelda ja jalutada männimetsas.

Anna Vorobjova Sinimäe kodu juht

www.hoolekandeteenused.ee

AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2013

Sügisel korraldasime ürituse „Sügise annid“, mille puhul elanikud valmistasid töötajate abil juur- ja puuviljadest taieseid. Meie töötajad olid ette valmistanud hulga lõbusaid konkursse, mänge ja võistlusi. See oli tõeliselt suur pidu kõigile kodu elanikele.

Iga osaleja püüdis kõigest väest, et oma meeskonda mitte alt vedada, koguda enam punkte ja võita auhindu.

Aasta lõppes maja sünnipäeva ja jõulude tähistamisega. Kokkuvõtet tehes võib öelda, et 2013. aasta oli sisukas, seda meenutavad fotod ja rohkesti sooje mälestusi. Püüame iga järgneva päeva teha paremaks, kui eelmine oli, ja tundub, et suudame seda üsna hästi.

www.hoolekandeteenused.ee

AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2013

Sõmera kodu • ööpäevaringne erihooldusteenus – 337 kohta • ööpäevaringne erihooldusteenus sügava liitpuudega isikutele – 40 kohta Sõites Saaremaa keskusest Kuressaarest 17 km mööda Kihelkonna maanteed lääne poole, pöörab kõrgete mändide vahele tee ning avaneb vaade hoonetele ja inimestele. Silmi paitavad rõõmsad helekollaseks värvitud majad, uued katused, aknad. Akende taga elavad inimesed oma igapäevast elu ja teevad oma igapäevaseid toiminguid.

2013. aasta lõpp tõi endaga kaasa paremad elu- ja töötingimused nii klientidele kui ka töötajatele. Remondiaeg on keeruline igas kodus, kuid soov saada paremad elutingimused haaras professionaalsete remondimeeste kõrval kaasa nii meie kliendid kui ka tegevusjuhendajad. Ühe soojaga maaliti üle majaseinad, toad, õuepingid ja ka maakivid. Aastatel 2011–2013 kulus Sõmera kodu remondiks kokku 3,756 miljonit eurot nii CO2-kvoodimüügi kui ka omainvesteeringute raha. Kuigi elluviimist ootavad veel nii mõnedki projektid, on suur töö tehtud ja erihoolekande elamistingimuste parandamiseks saadud investeeringute poolest on Sõmera Eestis esikohal.

Sõmera kodu kollektiiv on suur: 143 inimest, sh tegevusjuhendajad, puhastusteenindajad, haldus- ja sööklatöötajad. Personali oskus ja motivatsioon töötada suure toetusvajadusega inimestega väärib lugupidamist. Sõmera kodu maine on hea nii klientide, eestkostjate kui ka töötajate seas ning nii ei teki probleeme ka uute töötajate otsimisel. Aastad mööduvad kiiresti ja nii on tööle asunud juba ka töötajate endi lapsed. Sõmeral on 113 tegevusjuhendajat, kes kõik on õpihimulised ja teotahtelised. Lisaks tööle käiakse koos lauluproovis, joogatrennis ning tantsimas.

Tunnustust jagus meile 2013. aastal nii Sotsiaalministeeriumilt,

Helle Kahm Sõmera kodu juht

www.hoolekandeteenused.ee

AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2013

Sotsiaalkindlustusametilt kui ka eestkostjatelt, samuti saime hea partnerina Kuressaare Ametikoolilt „Hea teo“ tunnusklotsi.

Kliendid on Sõmera kodus viisakad ja vastavalt oma võimetele toimekad. 2013. aastal osalesid kliendid aktiivselt oma elamistingimuste parandamisel, samuti traditsioonilistel „Teeme ära!“ talgutel. Korrastasime Mõnnuste kalmistut, kuhu on maetud üle tuhande Sõmera ja Kogula hooldekodu kliendi. Suurenes müüdava toodangu maht, käidi laatadel ja müügipäevadel.

Hooldekodu näitering koos lauluansambliga sai esinemiskutseid üle Saaremaa, lauluetendustega esineti nii puuetega inimeste üritustel, raamatuklubis kui ka mujal. Traditsiooniliste ettevõtmiste kõrval alustati projekti „Mälestuskarbid“. Koostöös Eesti Kunstiakadeemia tudengitega alustas taas tööd Sõmera savituba, kus valmib käsitöö, milles peegeldub noorte kunstnike innovaatiline maailmatunnetus.

Suure kodu pluss on see, et igaühel on võimalus leida endale sobiv rada, sobiv tegevus ja sobiv sõber. Spordirajad, tantsu- ja lauluringid, töötoad käsitööhuvilistele, arvuti kasutamise võimalus, kirikutöös osalemine, leer jne, jne pakuvad klientidele tegevusvõimalusi ja loomisrõõmu.

www.hoolekandeteenused.ee

AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2013

Tapa kodu, Tapa Põllu kodu • ööpäevaringne erihooldusteenus – • kogukonnas elamise teenus – • toetatud elamise teenus – • igapäevaelu toetamise teenus – • töötamise toetamise teenus –

60 kohta (Tapa kodu) 12 kohta (Tapa Põllu kodu) 13 kohta (Tapa Põllu kodu) 10 kohta (Tapa Põllu kodu) 12 kohta (Tapa Põllu kodu)

Tapa kodu koosneb kahest üksusest: Loode tänaval asuvas külas osutatakse ööpäevaringset teenust ning Tapa Põllu kodus kogukonnas elamise ning igapäevaelu ja töötamist toetavaid teenuseid.

Tapa kodu esimene tööaasta on olnud tegus ja toimekas, täis üritusi, külaskäike ja väljasõite ning külaliste vastuvõtmisi. Aasta algas meeleoluka sõbrapäevaüritusega, kus mängiti ja esineti koos külla tulnud Kübaramooridega. Vastlate ajal lasti liugu koos Imastu kool-kodu noortega. Emadepäevaks õpiti selgeks südamlikud laulud, mida esitati küllatulnud vanematele ja lähedastele.

Uusi sõpru saime Tapa Gümnaasiumi I klassi õpilaste hulgast, kes käisid külas vahva näidendi ja omavalmistatud kingitustega.

Suvel pidasime maha suure spordipäeva, kus vastasmeeskondadeks olid Kübaramoorid ja Tapa Liikumispuuetega Inimeste Ühingu liikmed. 1. septembril tähistasime oma kodu esimest sünnipäeva, mille tegi eriti meeldejäävaks Kadrina noorte tantsutrupp Cadencia oma tempokate tantsudega.

Peale lustimise ja pidutsemise pidasime lugu ka tööst. Koos Põllu kodu noortega sai talgutel „Teeme ära!“ korda tehtud Tapa vana kalmistu. Hoo sai sisse kesklinnas asuv töökeskus, kuhu igal tööpäevahommikul meie kliendid sammud seavad ning teevad nii

Sigrit Jürgenson Tapa kodu juht

www.hoolekandeteenused.ee

AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2013

savitööd kui ka käsitööd. Kevadel alustasime oma aiamaa kujundamist, ning kuna asume endise sõjaväelinnaku territooriumil, siis pidime peenarde jaoks vajaliku mullakihi kärudega kohale tooma. Sügiseks saime oma peenramaalt juba maitserohelist, sibulaid ja porgandeid. Tapa kodu korrastatud ümbrus leidis äramärkimist juuni algul toimunud maakondlikul kodukaunistamise konkursil „Lääne-Virumaa kaunis kodu 2013“.

Tapa kodu allüksus Tapa Põllu kodu avati 1. märtsil ja 10. aprillil toimunud soolaleivapeol oli rõõm tähistada uude koju kolimist koos sõpradega vanadest kodudest. Esimene kuu kulus sisseelamisele ning linna tundmaõppimisele.

Alustasime koostööd Tapa vallavalitsuse ja Kadrina vallavalitsusega vabatahtliku töö teemal. Põllu kodu kliendid osalesid aktiivselt haljastus- ja heakorratöödel omavalitsustele kuuluvatel aladel. Aasta jooksul on olnud tööga hõivatud 22 klienti, püsiv töö on 5 kliendil. Tööelu on rikastanud ekskursioonid ja väljasõidud ning peod jm üritused. Eriliselt meeldejäävaks kujunes volbriöö pidu, kus nõidadena luua seljas tormasid ringi nii poisid kui ka tüdrukud. Aastale pani meeldejääva punkti jõulukuu, mis oli väga üritusterohke. Jõuluootust aitasid luua nii külaliste kontserdid kui ka ise selgeks õpitud jõulukavaga esinemine Tapa hooldekodus ja lasteaias.

www.hoolekandeteenused.ee

AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2013

Tartu Kaunase kodu • kogukonnas elamise teenus –

15 kohta

• toetatud elamise teenus – • igapäevaelu toetamise teenus – • töötamise toetamise teenus –

6 kohta 6 kohta 8 kohta

Kaunase kodu, kus 2013. aastal oli 21 klienti, alustas aastat tublisti uuenenud meeskonnaga. Vaevalt aastavanuse kodu väikse kollektiiviga liitus 5 uut töötajat ja 5 uut klienti. Seetõttu olime justkui uuesti alguses. Maha said lihvitud mõnedki nurgad, õpitud üksteist tundma, ajapikku hindama ja austama. Kohanemine ja muutustega harjumine võttis aega, kuid sellele aitasid tublisti kaasa ühised ettevõtmised. Need on kasvatanud meis ühtekuuluvuse ja oma pere tunnet. Nüüd hoolime üksteisest niipalju, et märkame kaaslase kurba meelt või külmetavaid käsi, otsime koos lahendusi nii „minu“ kui ka „meie“ muredele ning tunneme heameelt ühistest suurtest ja väikestest edusammudest.

Oleme astunud samme kogukonnaga lõimumiseks. Kogukond on meid märganud ja omaksvõtt pole kaugel. Korteriühistu, kus elame, on meiega leppinud, majaelanikud on leidnud üles meie ukse, et paluda abi või anda teada, et neile sobib meie naabrus.

Tööandjad, kes algul meid tõsiselt ei võtnud, teavad nüüd, et erivajadusega inimene on sageli kohusetundlikum kui mõni teine, ta pole liiga nõudlik ning temast saab kannatlikult õpetades ja talle toetust pakkudes väärt töötaja. See on meie konkurentsieelis ja tugevus tööturul, kuhu julgelt sammume. Abiks on olnud töötukassa juhtumikorraldajad, kes meie kliente nime- ja nägupidi tunnevad, on nende eluoluga hästi kursis ja seetõttu oskavad ka

Aria Jürgensoo Tartu Kaunase kodu vanemtegevusjuhendaja asendaja

www.hoolekandeteenused.ee

paremini kokku viia sobiva töö ja töö tegija.

Meie kliendid on olnud tegusad. Nad on hakkajad ning täis tahtmist ise teha ja toimetada. Oleme leidnud suurepärased koostööpartnerid, et pakkuda klientidele võimalust õppida, ennast avastada, harjutada tööl käimist ja töö tegemist. Koostöös töötukassaga osutab SA Agrenska Fond meie klientidele tööharjutuse teenust ning SA Maarja Küla on võtnud meie kliente kogu aasta jooksul osalema Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Tahan ise minna Oma Rada, kohe päris algusest“. Need projektid on mõeldud erivajadusega inimestele, et abistada neid tööturule sisenemisel. Meie kliendid õpivad ja omandavad elukutset Tartu Kutsehariduskeskuses.

Ka kodune elu nõuab igaühe panust. Oma tuba ja kodu ühisruumid tuleb korras hoida ning teha süüa kogu perele ... See on nagu pere ikka, ainult et suuremat sorti – ikka keegi õpib, keegi töötab, koos veedetakse aega, tähistatakse tähtpäevi. Ühiselt võetakse vastu otsuseid, arutatakse murekohti, tehakse plaane.

Möödunud aasta üks põnevam ettevõtmine oli rentida MTÜ-lt Tartu Maheaed aiamaa, mis tõotab tööd rohenäppudele ja tervislikku lisa toidulauale. Tehtud sai esimene künd, ootame kevadet ja külviaega.

Vaba aja veetmine on olnud mitmekesine nagu meie peregi, igaühele on jätkunud meelepärast ja huvitavat tegevust: käsitööd ja meisterdamist, laulu ja tantsu koos pillimänguga, lauamänge ja sportimist, ujumist ja jalutamist. Tartu linna üritustel on meie kliendid ikka kaasa löönud, oleme kogukonna tegemistega kursis ja osaleme jõudumööda.

Aasta lõpus saime kinnituse, et teenus, mida osutame, vastab Euroopa sotsiaalteenuse kvaliteedi kriteeriumitele. Meie kodule väljastati EQUASSi kvaliteedimärk, mille üle oleme väga uhked.

See annab kindluse, et oleme õigel kursil, ja julgustab jätkama.

Ikka tegusalt ja kogukonnas.

AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2013

www.hoolekandeteenused.ee

AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2013

Tori kodu • ööpäevaringne erihooldusteenus –

64 kohta

• toetatud elamise teenus – 3 kohta • töötamise toetamise teenus – 2 kohta 2013. aasta oli Tori kodus üsna teguderohke aasta. Toimus palju sündmusi, sealhulgas tehti väljasõite, küll kultuuri-, küll spordiüritustele. Palju oli traditsioonilisi üritusi, millest võtsime osa juba kolmandat-neljandat aastat järjest: sellised olid näiteks nii meie enda ASi Hoolekandeteenused suvine spordipäev Türi staadionil, ent ka Vändra alevis peetud ümbruskonna hoolekandeasustuste klientidele mõeldud spordiüritus. Ka traditsioonilisel, kauaoodatud ning ainult positiivseid emotsioone tekitanud Kernu laulupeol käisime 2013. aastal. Kindlasti väärib märkimist osavõtt traditsioonilistest üritustest nagu Rapla teatripäev ja Pärnu karaokevõistlus, kus meie kodu on alati väga hästi esinenud ning tulised ovatsioonid pälvinud. Nii seegi kord.

Emotsionaalselt erilisemad on ehk sündmused, mis puudutavad meid kõiki. Nii tähistasime suurelt 2013. aastal jaanipäeva ja jõulupühi – need on üritused, mille muudavad eriliseks juba rahvatraditsioonid ning ka lähedased. Traditsiooniliselt oleme lähedastele andnud võimaluse jaani- ja jõulupidudel kaasa lüüa ning nii mõnigi on oma poja, tütre, ema või isa rõõmuks sellest ka kinni haaranud.

Meid kõiki, nii töötajaid kui ka kliente, ent sedapuhku kurbuses ühendanud sündmuseks oli ühe meie pikaaegse töötaja meie hulgast lahkumine. Seegi jäi 2013. aastasse, sedapuhku kurvast vaatenurgast.

Kristo Kaukver Tori kodu juht

www.hoolekandeteenused.ee

Ilmselt suurimat elevust tekitanud sündmus leidis aset septembris, kus suure bussitäie rahvaga külastati paarisaja kilomeetri kaugusel Põlvamaal maanteemuuseumi. See oli kahtlemata meeldejäävaim retk, mis õnnestus täiesti ja mida meenutatakse seniajani.

Uue tegevusena meie kodus alustasime 2013. aastal senisest pisut laiemalt potipõllundusega. Nii rajasime töötajate ja klientide ühise pingutuse tulemusena kasvuhoonele lisaks väikese aiamaalapi ning harisime seda ühiselt. Saaki tuli mühinal ning ainuvõimalik samm on valdkonda edasi arendada ja edaspidi aiamaad suurendada. Algus sai tehtud ning seeme nii otseselt kui ka ülekantud tähenduses mulda lükatud.

Suurt rõõmu valmistas 2013. aastal uue taseme saavutamine meie elanike tööhõives. Mitme siitkandi ettevõtte juures tekkis võimalus rakendada mõistlikesse tegevustesse ka meie kodu elanikke. Kasud on sees kõigil: kesisevõitu pensioni kõrval tähendas töökoht nii mõnelegi kopsakat lisaraha, tööandjad leidsid aga lojaalsed töötajad, ja mis ehk olulisemgi – mõne tööandja esindajale tähendas erivajadusega inimese palkamine positiivset muutust mõtlemises. See on suur asi. Tõsi, kõik need töösuhted pidama ei jäänud, ent kontaktid on loodud ja loodame töösuhete jätkumist sellelgi aastal.

2013. aastal alustatut tahame tingimata kanda edasi ka 2014. aastasse. Seda kõike ikka selle nimel, et meie kodu elanikud ennast siin hästi ja turvaliselt tunneksid.

AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2013

www.hoolekandeteenused.ee

AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2013

Tõrva kodu • ööpäevaringne erihooldusteenus – 60 kohta Meie kodu koosneb 6 peremajast, igas majas on koht 10 kliendile.

Uutes majades on helged värvid, avarad toad ja mõnus köökelutuba. Majades on 8 ühekohalist tuba ja 1 tuba, kus saab elada 2 inimest. Kõik majad on kohandatud erivajadustega inimestele.

Asume kena metsa ääres ja kasutame igale majale ehitatud terrasse suvel ja talvel, nii et ka väiksema liikumisvõimega inimesed saavad olla värskes õhus.

Tõrva kodu alustas tööd 2013. aasta veebruari esimesel päeval.

Meile kolisid kliendid teistest kodudes nagu Ravila, Erastvere ja Koluvere.

Tõrva kodu asub väikese ja hubase Tõrva linna servas. Meie inimesed kasutavad linna kõiki hüvesid: raamatukogu, noortekeskust, poode ja parke. Käivad spordisaalis ja arsti juures. Kõik on väikese jalutuskäigu kaugusel.

2013. oli aasta, kus võtsime eesmärgiks saada naabritega tuttavaks ja kasutada kõiki Tõrva linna toredaid võimalusi. Oleme käinud matkadel, nii metsas kui ka terviseradadel, käinud kalal ja marjul. Kodu lähedal asub mõnus väike järv, kus kuumal suvepäeval ujuda. Käisime kõikidel linna üritustel, mis huvi pakkusid: kontserdid, näitused, teater ja spordiüritused. Üle Eesti kuulus Tõrva Loits jättis klientidele kustumatu mulje.

Oleme kõik koos leidnud ja ellu viinud palju tegevusi, mis on klientidele huvitavad ja mis samas pakuvad ka töö harjutamise võimalust. Oleme sisse seadnud õmblustöökoja, viltimise ja vaiba kudumise toa, restaureerime mööblit ja teeme käsitööd.

Suurt heameelt tunneme savikoja üle, kus valmivad nii silmale ilusad kui ka kasulikud esemed nagu taldrikud, vaagnad, tassid ja tuulekellad. Saviga töötamine on paljudele klientidele jõukohane ja meeldiv tegevus.

Palju on tegemist ka majade ümber: rajatud lillepeenrad vajavad hoolsat kätt, suur muruplats korrashoidmist ning teerajad-sõiduteed pühkimist ja lumekoristust. Teeme kõike koos.

Tõrva kodu kliendid on väga huvitatud töötamisest. 2013. aastal oli meeldiv koostöö Riigimetsa Majandamise Keskuse Rulli taimlaga, kus meie kliendid said teha tööd töövõtulepingu alusel.

Lisaks olid jõukohased puude ladumine, koristus- ja põllutööd.

Heast seltskonnast ja mõnusast muusikast peame väga lugu.

Saime kokku, et tähistada soolaleivapidu, vabariigi aastapäeva, sõbrapäeva, jaanipäeva, volbriööd ja jõule.

2013. aasta oli traditsioonide loomise aasta. Rajasime Tõrva kodu vundamendi väärtustele ja lugupidamisele, mis on saanud loomulikus osaks meie igast päevast. Koos iga päev, arvestades igaühe panust ja võimalusi, loome tegusamat elu.

Reet Asmer Tõrva kodu juht

www.hoolekandeteenused.ee

AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2013

Türi kodu • ööpäevaringne erihooldusteenus – 66 kohta, sh riigi rahasta

tav teenus 65 kohta Türi kodu alustas tööd 1. juunil 2013. Juunis asus siia elama teistest hooldekodudest 64 klienti. Kokku on Türi kodus 66 kohta, kus pakutakse ööpäevaringset erihooldusteenust psüühilise erivajadusega inimestele.

Meie kõige silmapaistvamaks saavutuseks 2013. aastal oli koostöö Eesti Töötukassa Järvamaa osakonnaga. Koos töötukassa tööklubiga sai käia tutvumas Türi ettevõtetega ning see omakorda andis klientidele palju mõtteid, millist tööd nad tahaksid teha ja millised on reaalsed võimalused tööturule naasta. Sealt said kliendid ka julgust, et teha kogukonnaga tutvust. Ka tagasihoidlikumad kliendid on muutunud jutukamaks, võtavad osa jalutuskäikudest loodusesse, teevad majapidamistöid ning osalevad Türi kodu huviringides.

Türil on väga ilus järv, mis meeldib klientidele. Koos tegevusjuhendajatega käidi tihti suplemas. See andis suvel suurepärase võimaluse teha väike matk läbi ilusa linna ja pidada järve ääres ühine piknik. Lisaks sellele on meie kodu ümber väga ilus loodus.

Suvel korjati lähedasest metsast maasikaid ja mustikaid, millest keedeti ühiselt moosi ja küpsetati kooki. Naabruses elavad inimesed jagasid samuti oma aiasaadusi.

Tänu uuele kodule, ilusale ümbrusele ja koostöövalmis kogukonnale on Türi kodus tekkinud suur ühtekuuluvustunne ning see kasvab iga päevaga. Ikka koos täidetakse ühiselt seatud eesmärgid, mis tagavad kõikide osapoolte rahulolu.

Liis Pärnala Türi kodu juht

www.hoolekandeteenused.ee

AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2013

Uuemõisa kodu • ööpäevaringne erihooldusteenus – 55 kohta, sh riigi rahas tatav teenus 53 kohta • ööpäevaringne erihooldusteenus sügava liitpuudega isikutele – 11 kohta Me teeme, mida suudame, ja alles siis loome teooria, mis tõestab, et me andsime oma parima. (R. W. Emerson) Uuemõisa kodu 6 peremaja asuvad Läänemaal kaunis mereäärses kohas umbes 3 km kaugusel Haapsalust. 2013. aastal oli teenusekohtadest täidetud 99%.

1. oktoobril pidas kodu oma esimest sünnipäeva ning üheskoos vaadati tagasi aastale, mis oli möödunud tegusalt ja linnulennult. 2013. aasta oli täis sündmusi ja tegevusi, mis aitasid liikuda aasta alguses püstitatud eesmärkide täitmise poole. Rõhku pöörati elanike tööhõive edendamisele, aktiviseerivate tegevuste leidmisele ja igapäevaeluga toimetuleku õpetamisele. Koduses miljöös ollakse elanike igapäevaelu korraldamisel toeks, ent ei tehta seda nende eest.

Eelmisel aastal oli elanikel 32 lepingulist tööd. Nendest 24 oli sihtasutuse Hea Hoog kaudu. Selle raames tehti ajalehtedest paberkotte, kinkekarpe, soovipurke, linnumaju, jõulukaarte, haljastus- ja õmblustöid ning alustati vilditud rinnamärkide valmistamist. Tooteid müüdi ka Haapsalu linnas toimunud kahel laadal, kus külastajate huvi oli nii toodete kui ka Uuemõisa kodu vastu suur. 7 lepingut sõlmiti lähedal asuva mahepõllumajandusetaluga OÜ Laja, kus rohiti juurvilju. Üks elanik sai tööd ASis Linpet, kus ta on töötanud 2013. aasta maikuust saadik 40 tundi nädalas. Kuna tragisid töökäsi on mitmeid, liigutakse ka edaspidi selle poole, et võimalikult paljud kliendid saaksid töötamise abil suurendada oma sissetulekut.

Aktiviseerivate tegevuste pakkumiseks alustati tööd tegevuskeskuses. Seal valmistatakse käsitöötooteid, sisustatakse vaba aega huviringides ning õpitakse uusi oskusi. Kodus tegutseb ka kliendiesindus, kes kohtub kord kuus ning teeb ettepanekuid ühisürituste korraldamiseks, annab tagasisidet teenusega rahulolu kohta ning pakub välja, millega võiks vaba aega sisustada Haapsalu linnas. Elanike ettepanekul käidi eelmisel aastal teatris, kinos ja kontserdil, kuid ka mererannas ja lossipargis. Igal nädalal kutsuti koju poni Willem, kes oli paljude lemmik, ning rohkesti emotsioone külvas tsirkuseteraapia, mille raames sai ühest majast tsirkusesaal ja esinejad olid elanikud ise. Täiesti uue kogemuse osaliseks saadi, kui külastati Koluvere läheduses asuvat tundeaeda, kus peale silmale vaatamise sai maiustada ka šokolaadipurskkaevu ääres.

Igapäevaelus on märkimisväärne, et kodu elanikud on muutunud iseseisvamaks. Nad saavad hakkama asjadega, mida neilt

Malle Kornak Uuemõisa kodu juht

www.hoolekandeteenused.ee

poleks osanud oodata. Majasisesed toimingud, haljastustööd, iseenda eest hoolitsemine ei vaja enam nii mahukat juhendamist kui varem ning võib tõdeda, et klientide toimetulek on jõudsasti paranenud tänu sellele, et nende elukeskkond soosib individuaalset lähenemist, annab kodutunde ning võimaldab osaleda oma kodu ja elamistingimusi puudutavate küsimuste lahendamisel.

AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2013

www.hoolekandeteenused.ee

AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2013

Valkla kodu • ööpäevaringne erihooldusteenus – 70 kohta, sh riigi

rahastatav teenus

68 kohta • ööpäevaringne erihooldusteenus kohtumääruse alusel hoolekande asutusse paigutatud isikutele – 100 kohta • rehabilitatsioonimeeskonna teenus 2013. aastal jätkas AS Hoolekandeteenused tööd visiooniga koondada kõik ettevõttes olevad ööpäevaringse erihoolekandeteenuse kohad, mis on mõeldud isikutele, keda on hooldusteenust saama suunanud kohus, Valkla kodusse. Sellise strateegia elluviimisel kujuneb Valkla kodu nimetatud teenuse ekspertiisikeskuseks.

2013. aastal loodi Valkla kodusse juurde 34 ööpäevaringse erihoolekandeteenuse kliendikohta isikutele, kes on määratud teenust saama kohtuotsusega. Nii palju selle teenuse osutamise kohti pole Valklas varem olnud. Samuti vähendati 2013. aastal ööpäevaringse erihooldusteenuse kliendikohti 54 võrra ehk 68 kohani ning see tendents jätkub, kuni ööpäevaringset erihooldusteenust enam Valkla kodus ei pakuta.

Seoses sellega, et Valkla kodu on kujunemas ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise kohaks isikutele, keda on teenust saama määranud kohus, alustati 2013. aastal teenuse osutamise keskkonna ümberehitamist, et muuta ruumid ja territoorium turvalisemaks. Suurt rõhku pandi Valkla kodu töötajate turvalisusele, tehes investeeringuid tehnilistesse lahendustesse.

Samuti alustasime juba 2012. aastal kohtumääruse alusel osutatava teenuse põhjalikku analüüsi, kaasates valdkonnaspetsialiste.

2013. aasta lõpuks oleme jõudnud teenuse sisu muudatustega seisu, kus valmimas on sihtrühmapõhine kontseptsioon kohtumääruse alusel teenuse osutamise kohta. Analüüsi tulemused on sisendiks asjassepuutuvate ametkondade tegevusele.

Toomas Merilai Valkla kodu juht

www.hoolekandeteenused.ee

AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2013

Vändra kodu • ööpäevaringne erihooldusteenus – 40 kohta • ööpäevaringne erihooldusteenus sügava liitpuudega isikutele – 10 kohta 1. novembril 2012 avatud Vändra kodu viis peremaja on mõeldud 40-le psüühilise erivajadusega täiskasvanud kliendile ööpäevaringse erihoolduseteenuse osutamiseks ja 10-le sügava liitpuudega kliendile ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamiseks. Kõik meie teenusekohtadest on riigieelarvelised. Meie kodu eesmärk on tagada klientidele turvaline elukeskkond, toimetulekuvõime suurendamine ja arendamine. Lähtudes kliendi erivajadusest, võib ta olla väga hõivatud, aktiivne, või vastupidi, vaid kodukeskne ja siis on eesmärk suurendada-säilitada igapäevase eneseteenindamise oskust.

Vändra kodu peremajades saab iga klient piisavat tähelepanu, elutingimused on mugavad ja elanike heaolu on paranenud.

Igapäevaelu toimetulekuoskused on aasta jooksul paranenud.

Meie 50 kliendist pea pooled on õppinud oma tuba koristama, seda küll töötaja juhendamisel ja kõrvalabil, kuid siiski ise.

Majades, kus on kõik 100% töövõimetud ja sügava puudega, on ülesanded jagatud: üks klient oskab musta pesu pesukorvi viia, teine aitab lauda pühkida, kolmas on õppinud toole laua peale tõstma, neljas suudab nõud masinasse panna, viies viib prügi välja jne. Nad tunnevad end vajalikuna. Suur on olnud üllatus, kui ühel hommikul on klient suutnud ise oma voodi korda teha ja nii see jääbki või kui maja koristusgraafikusse saab kirjutada lisaks nime, mida varem seal ei olnud. Meil on mitu väga tragi elanikku, kes toimetavad hea meelega õues: pühivad kõnniteid, majaesiseid ja talvel kühveldavad lund. Nad suudavad küll järjest töötada 5–10 minutit, kuid õhtuks on kõik puhas. Mitu klienti, kes enne ei suutnud nõelagi käes hoida, on õppinud näputööd tegema. Arvestades seda järjepidevat tööd, mida teevad iga päev meie tegevusjuhendajad, on see tulemus, mille üle saab vaid uhkust tunda. Need on lood inimestest, kes kasutavad tihti

Lembi Uulimaa Vändra kodu juht

www.hoolekandeteenused.ee

AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2013

söömisel põlle ja vajavad riietumisel abi, kuid nad võtavad igapäevaelust aktiivselt osa ja annavad sellesse oma panuse.

Lisaks igapäevastele toimetustele, mis muudavad päevad sisukaks, on meil tegevusjuhendajad käima lükanud ringitegevused: laulmine, tantsimine, võimlemine, meisterdamine, käsitöö, joonistamine, punumine, viltimine. Meie käsutuses on kord nädalas vallamaja spordisaal, kus saab palli mängida.

Vändra näiteringi etendus, jõuluvana külaskäik, kohaliku laulukoori kontsert, vastlapäeva saanisõit, jaanipäeva grillimine, väljasõit Kurgja talumuuseumi, piirkonna spordipäev on igati hea algus traditsioonide tekkimisele. Lisaks on meie elanikud tihedad külalised Vändra raamatukogu näitustel ja kultuurimaja teatrietendustel. Iga elaniku sünnipäeva tähistamine ja pühapäevane pannkoogiküpsetamine toob sära kõikide silmadesse.

Vändra kohalik kogukond on meid kui uut asutust väga hästi vastu võtnud: esimeste kuude jooksul täitsid nad majad toalillede ja käsitöötarvetega, kevadel tõid haljastuseks puid, põõsaid ja lilleistikuid, mis läksid kõik väga hästi kasvama kindlasti ka tänu andjate headele soovidele.

Esimene aasta Vändra kodus oli sisseelamise aasta. Nüüdseks oleme meie harjunud ja meiega ollakse harjutud.

www.hoolekandeteenused.ee

AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2013

Võisiku kodu • ööpäevaringne erihooldusteenus – 320 kohta, sh riigi rahasta

tav teenus 302 kohta • ööpäevaringne erihooldusteenus sügava liitpuudega isikutele – 15 kohta • toetatud elamise teenus – 22 kohta • igapäevaelu toetamise teenus – 18 kohta • töötamise toetamise teenus – 15 kohta Kokku on Võisiku kodus 390 teenusekohta. 2013. aastal paranesid oluliselt klientide elamistingimused. Ööpäevaringset erihooldusteenust vajavad inimesed elavad Võisiku kodu kolmes korpuses. Nendest suurim on kolmekorruseline 1979. aastal ehitatud hoone. 2012. aastal algasid hoone renoveerimistööd: soojustati välisseinad ja katusealune, vahetati aknad, kütte- ja ventilatsioonisüsteem. Samal ajal toimusid renoveerimistööd ka hoone sees. Nende eesmärk oli muuta pikkade koridoridega haiglasarnased osakonnad kodusemaks. Remondiaeg oli maja elanikele ja töötajatele pingeline.

2013. aasta alguses hakkasid remonditööd tasapisi valmis saama.

Suure maja osakondade välisilme on nüüd hoopis teistsugune: pikad koridorid on vaheustega liigendatud neljaks väiksemaks üksuseks, igas üksuses on 1- ja 2-kohalised klienditoad kokku 13–14 kliendile, duši- ja tualettruumid ning ühine elutuba. Seni 4-kohalistes tubades elanud kliendid said nüüd omaette toa või võimaluse kolida ühte tuppa oma sõbraga. Töötajate sõnul olid kliendid privaatsete tubade üle nii rõõmsad, et esimestel päevadel ei soovinud oma toast väljagi tulla. Privaatsem ja peresarnasem on ka kogu elukorraldus. Kui seni olid võimalused pidada tähtpäevi n-ö pereringis üsna napid, siis nüüd, väiksemates üksustes, on võimalused hoopis paremad.

Väga paljud Võisiku kodu elanikud tahavad teha tööd. Töö on see, mis annab lisasissetuleku, inimese päevale sisu ning elule mõtte.

2013. aastal tegi töölepingu alusel tööd 59 klienti, vabatahtlikke töötegijaid oli poole rohkem. Kõik tööd ja töötegijad väärivad lugupidamist, kuid 2013. aastast jäid eriti meelde Andrese ja Sveta tegemised.

Katrin Averjanov Võisiku kodu juht

www.hoolekandeteenused.ee

Võisiku kodu asub Põltsamaa linnast 6 km kaugusel. Põltsamaa on tuntud kauni jõe, paljude sildade (neid on linnas kokku 18) ja linnapargi poolest. Suviti tehakse linnas ikka heakorratöid: värvitakse sillapiirdeid ja pargipinke, niidetakse muru ja rohitakse lillepeenraid. 2013. aasta suvel pakkus Põltsamaa linnavalitsus võimaluse kaasata heakorratöödele ka Võisiku kodu kliente.

Terve suve võis linna korrastamist vajavate sildade ja pinkide juures näha asjalikult oma tööd tegevaid Andrest ja Svetat. Ka kliendid ootasid igal hommikul õhinaga tööleminekut. Andres ja Sveta jäid oma suvega väga rahule ning soovivad, et ka järgmine suvi oleks töörohke. Nende tööga jäi Põltsamaa linnavalitsus väga rahule. See annab lootust, et 2014. aasta suvelgi saab näha Võisiku kodu töökaid elanikke linnapilti kaunimaks muutmas.

6. juunil toimusid Türil ASi Hoolekandeteenused 2. kergejõustikuvõistlused. Võisteldi 60 m jooksus, kaugushüppes, kuulitõukes, odaviskes, 400 m jooksus ja 6 x 60 m pendelteatejooksus.

Võistlustele sõitsid Võisiku kodust 15 klienti ja 5 töötajat. Võisiku kodu sportlased tõid koju 7 esikohta, 8 teist ja 6 kolmandat kohta.

Tublid individuaaltulemused viisid Võisiku kodu ka üldarvestuses esikohale. Üldarvestuse võitja sai aastaks hoiule rändkarika.

Võisiku kodu tegusate klientide töödest-toimetamistest saab lisaks lugeda Võisiku kodu kodulehelt ja Võisiku kodu käsitöö kohta saab infot Facebookist (https://et-ee.facebook.com/ voisikukodukasitoo).

AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2013

www.hoolekandeteenused.ee

AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2013

Vägeva kodu • kogukonnas elamise teenus – 10 kohta • toetatud elamise teenus – 20 kohta • igapäevaelu toetamise teenus – 16 kohta • töötamise toetamise teenus – 7 kohta Aasta 2013 võib kokku võtta kui eduka aasta. Oleme suutnud täita aasta hakul püstitatud eesmärgid, mis alguses valmistasid suure väljakutse. Meie maja sai uue välisfassaadi ning remont sai tehtud vannitubades ja väliskoridorides. Uus soojustatud välisfassaad aitab suuresti kokku hoida küttekulu ning annab aastakümneid tagasi ehitatud hoonele nüüdisaegse ilme.

Vägagi edukalt on läinud meie viimaste aastate suurima eesmärgi saavutamine – puuetega inimeste lõimimine ühiskonda – ja seda nii töötamise kui ka kultuuriüritustel jm ettevõtmistel osalemise kaudu. Nii käisime näiteks Tartu lauluväljakul Tõnis Mäe juubelikontserdil, osalesime kohaliku spordiseltsi korraldatud jüriöö jooksul.

Meie, Vägeva kodu silmis on äärmiselt tähtis hoida ja arendada asutusesisest ühtsustunnet ning anda võimalus hooldekodu klientidele suhelda teiste kodude inimestega. See viis meid ka mõtteni korraldada ühine jaanipäev, kus osalesid külalised Rakvere Lille kodust, Võisiku kodust ning Tartu Kaunase kodust.

Kodusisestest kordaminekutest valmistas meile suurimat rõõmu meie päevakeskuse aktiivne käivitumine. Suurt huvi on üles näidatud kabe ja ristsõnade lahendamise vastu, haridusliku poole pealt õpitakse tähti ja kirjutama. Talve hakul alustas tegevust line-tantsutrupp. Praegu on rühmas 10 tantsijat.

Erilist rõõmu valmistas klientidele ja sellest tulenevalt ka meie töökollektiivile kahepäevane telkimisega reis Saaremaale.

Külastasime mitmeid muuseume ja vaatamisväärsusi, õhtu sisustasime grillimise ja ühismängudega. Omaette elamuse pakkus loomulikult praamisõit.

Vaido Kütt Vägeva kodu juhtvanemtegevusjuhendaja

www.hoolekandeteenused.ee

Teeme ka hoogsasti trenni. Alustasime kepikõndi, mis toimub 5 korda nädalas. Oleme seadnud eesmärgiks osaleda klubi Tartu Maraton kevadüritusel 10 km kepikõnnidistantsil. Üks suur Vägeva kodu mõttelaadi väljund on taaskasutus. Sellega tegelevad aktiivselt meie kliendid. Meil valmivad suurepärased vaibad. Klassikalise kaltsuvaiba kõrval valmistatakse vaipu isegi leiva-saia kilekottidest. Uue asjana oleme hakanud tegelema küünalde taaskasutusega. See tähendab, et selekteerime vanad küünlad, seejärel lõigume ja sulatame need ning lisame uut materjali, mis aitab luua uusi omanäolisi küünlaid.

Meeldiv on tõdeda, et meid on võetud kogukonnas omaks ja meie kliendid on saanud ametlikku tööd, millega suureneb nende sissetulek, ning neil on võimalus lubada endale kvaliteetsemat elu. Siinkohal tänan meie tööandjaid – Vaimastvere Agro OÜ, OÜ Semo ja Pärtliantsu talu –, kes ei ole kordagi kahtluse alla seadnud meie klientide võimet teha teatud töid.

AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2013

www.hoolekandeteenused.ee

AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2013

Vääna-Viti kodu • ööpäevaringne erihooldusteenus –

55 kohta, sh riigi

rahastatav teenus • kogukonnas elamise teenus – • toetatud elamise teenus – • töötamise toetamise teenus – • igapäevaelu toetamise teenus –

53 kohta 29 kohta 2 kohta 2 kohta 2 kohta

Vääna-Viti kodu asub Tallinna külje all. Sadu aastaid tagasi oli see kant rikaste suvitusrajoon, nõukogude ajal kontrolliti kõiki, kes siia soovisid suvitama tulla, elamiseks väljastati lubasid vähestele. Uuel Eesti-ajal ehitati suvilad ümber elamuteks ja rahvas sai vabapääsme randa.

Sellises kaunis mereäärses kohas elab 86 Vääna-Viti kodu klienti, kellele 2013. aasta oli sündmusterohke. Kodu sai uue peremajad, võeti tööle 19 uut inimest ja teenust saama tuli 55 klienti.

Alustuseks korraldasime sügise saabumise puhul tutvumispeo, kus esinesime ise ja kutsusime ka väljastpoolt esinejaid. Et aga meie pere kasvas septembris oluliselt, pidime oma tegevusi laiendama ja leidma ka uusi. Meil on tublid õmblejad, kes ennekõike teevad patju, pidevas kasutuses on kangasteljed, ja kel võimeid, koovad kindaid ja sokke. Kuna Vääna-Viti kodu osales heategevusprojektis „Saagu valgus“, siis kudusid meie inimesed puudust kannatavate perede lastele sokke ja kindaid.

Meie kodu traditsiooniks on saanud igapühapäevane kirikuskäimine ja laupäevaõhtune diskoõhtu. Need on sündmused, mida kõik meie inimesed ootavad ja millest osavõtt suureneb pidevalt.

Aasta lõpus esines kodu näitetrupp oma näidendiga Merivälja pansionaadis ja Villa Benitas. Et saavutasime kokkuleppe kasutada ujulat soodustingimustel, oleme käinud igal nädalal ujumas.

Tavapäraseks on saanud nii võimlemine saalis kui ka kepikõnd värskes õhus. Ka laulmine ei ole Vääna kodule võõras.

Kersti Ojasu Vääna-Viti kodu juht

www.hoolekandeteenused.ee

Oma kõige suuremaks saavutuseks 2013. aastal peame pagarikoja loomist. Meie inimesed saavad küpsetada eri lisanditega leiba ja teisi kondiitritooteid. Selle kaudu oleme õpetanud tervislikku toitumist ja toiduhügieeninõudeid ning avardanud teadmisi sellest, millised toidud on kehale kasulikud ja millised ei ole tervislikud.

Meie 2013. tööaasta kestis 4 kuud. Kokkuvõttes oli see üks suur õppimise, kodu ja inimestega kohanemise, ideede juurutamise ja elluviimise aasta.

AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2013

www.hoolekandeteenused.ee

AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2013

Majandusnäitajad 2013. aasta müügitulu (konsolideeritud andmetel) kasvas võrreldes eelmise aastaga 1,04 miljoni euro võrra ehk 6,5% ja ulatus 17,350 miljoni euroni. Kogu tulu teeniti Eestis.

Muude ärituludena on kajastatud peamiselt tulu sihtfinantseerimisest. Perioodil 2012–2013 investeeriti sihtfinantseerimise toel kokku 33,9 miljonit eurot, sellest 2013. aastal 5,7 miljonit.

Sihtfinantseerimisest teenitud tulu suurendab oluliselt ettevõtte kasumit, kuid see pole seotud igapäevase tegevuse tulemuslikkusega ega raha teenimisega. Põhitegevus ei olnud 2013. aastal (nagu ka 2012. aastal) kasumis. Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERDF) projektidega seotud ühekordsetest kuludest tulenev tegevuskahjum aastatel 2012–2013 oli planeeritud ettevõtte eelarvesse ja see kaeti eelmiste aastate jaotamata kasumi arvelt. Ärikasum 2013. aastal oli 2,1 miljonit ja puhaskasum 2,03 miljonit eurot. Aruandeaasta lõpptulemus ilma sihtfinantseerimise mõjuta oleks olnud –1,7 miljonit eurot, võrdluseks 2012. aastal oli lõpptulemus ilma sihtfinantseerimise mõjuta –0,98 miljonit.

2013. aastal ettevõtte aktsiakapitalis muutusi ei olnud. Aasta lõpus valisime endale riigihankega uue välisaudiitori, kelleks sai AS Deloitte Audit Eesti.1 Täpsem ülevaade majandusnäitajate kohta on toodud tabelis 7–10.

Tabel 6. Kasuminäitajad (eurodes) 2013.a muut us võr r el des Kasumi ar uandenäi t aj ad,€ 2012.aga Müügi t ul u 1039897 T egevuskul ud: kaubad,t oor e,mat er j al 1198834 mi t mesugusedt egevuskul ud – 502373 t ööj õukul u 434348 põhi var akul um 1015210 Tegevuskul udkokku 2146019 –1106 Põhi t egevusekasum 122 – 22515 Muudär i t ul ud 987 Muudär i kul ud – 3716453 –19905 Är i kasum 656 Fi nant st ul udj akul ud – 91101 –19996 Puhaskasum 757

2013 17350730

2012 16310833

5257787 4058953 2128476 2630849 10183469 9749121 2454354 1439144 20024086 17878067 – 2673356 – 1567234 5740934 971032

28256921 4687485

2096546 22002202 – 62800 28301 2033746 22030503

www.hoolekandeteenused.ee

AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2013

Tabel 7. Bilanss (eurodes)

2013.a muut us võr r el des Bi l ansi näi t aj ad 2012.aga 2013 2012 –1941121 44827610 46768731 Var adkokku, shkäi bevar a – 4338639 6263337 10601976 shvar ud – 21970 69789 91759 shpõhi var a 2397518 38564273 36166755 –3966734 2698739 6665473 Lühi aj al i sedkohust used –8133 15277 23410 Pi kaaj al i sedkohust used 2033746 42113594 40079848 Omakapi t alkokku, shakt si akapi t al 0 7152860 7152860 Tabel 8. Töötajate arv ja finantsnäitajad (eurodes)

Näi t aj adt ööt aj akoht a Tööt aj at ekeskmi near v Müügi t ul ut ööt aj akoht a Är i kul ut ööt aj akoht a

2013.a muut us võr r el des 2012.aga –24

2013 1029

1372

16862

2482

19460

Puhaskasum t ööt aj akoht a

–18945

1976

Li sandväär t ust ööt aj akoht a

–17201

14319

2012 1053 15490 =müügi t ul u/t ööt aj at ear v 16978 =är i kul u/t ööt aj at ear v 20922 =puhaskasum /t ööt aj at ear v =( är i kasum +t ööj õukul ud+põhi var a 31520 kul um )/t ööt aj at ear v

Tabel 9. Peamised finantssuhtarvud 2013.a muut us võr r el des Peami sedf i nant ssuht ar vud 2012.aga Lühi aj al i sevõl gnevuse 0, 73 kat t ekor daj a Var adet oot l us 0, 04

2012

2, 32

1, 59 =käi bevar a/l ühi aj al i sedkohust used

0, 39

0, 35 =müügi t ul u/var adkokku

Põhi var adet oot l us

0, 00

0, 45

Li kvi i dsuskor daj a

0, 72

2, 29

Võl akor daj a( %)

– 0, 08

6%

– 1, 23

12%

– 1, 23

12%

– 0, 50

0, 05

0, 55 =puhaskasum /omakapi t al

– 0, 43

0, 05

0, 47 =puhaskasum /var adkokku

–181, 72

18, 48

200, 20 =puhaskasum /akt si at ear v

Puhaskasumimar gi naal , puhasr ent aabl us( %) Är i kasumimar gi naal( %) ROE( omakapi t al it oot l us ehkt ul ukus) ROA( koguvar at oot l us ehkt ul ukus) EPS( t ul uakt si akoht a) Käi bekapi t al ,eur odes 2

2013

0, 45 =müügi t ul u/põhi var adkokku =( käi bevar a–var u)/l ühi aj al i sed 1, 58 kohust used =kohust usedkokku/ 14% kohust used+omakapi t alkokku =( är i kasum +t ööj õukul ud+põhi var a 135% kul um)/t ööt aj at ear v 135% =är i kasum /müügi t ul u

– 371905 3564598 3936503 =käi bevar a–l ühi aj al i sedkohust used

Üldkoosoleku 10.12.2013. a otsus

www.hoolekandeteenused.ee

Aadress: Merimetsa tee 1, Tallinn, 10614, Eesti Vabariik Ă„riregistri kood: 10399457

Telefon: 677 1250 E-post: info@hoolekandeteenused.ee

Tegevusala klasasifikaator: EMTAK 87201