Klooga petitsioon 2018, avaldus RMK ja Keskkonnaametile. by graaf.loojut.selts

KLOOGA PETITSIOON AITA PÄÄSTA KLOOGA METS! NB! Internetis avalikult jagatavas versioonis on privaatsuse huvides kaetud inimeste nimed ja allkirjad. RMK-le ja Keskkonnaametile on paberkandjal allkirjad saadetud ümbrikus, koopiana. Kellel soov tutvuda paberkandjal allkirjade originaallehtedega, palun, selleks on võimalus olemas. Elisabeth Salmin info@visualiza.nl 6722373 Petitsioon alustatud juuni, lõpetatud august 2018.

HARVESTER PILDIL. ANNELI PALO PILT, 8 AUGUST.

22.08.2018 Kellele: RMK-le ja Keskkonnaamtetile. Kiri on edastatud ka Muinsuskaitse ametile, Ajaloo Instituudile, meediale. Olen andnud sisse taotluse kaitse alla võtmise algatamiseks. Teavituse objektiks on Klooga, Kloogaranna ja Kersalu asulate piirkonda jäävad raied RMK haldusala maaüksustel lähiaadressidega Keila metskond 45 ja Keila metskond 146. (On tõenäoline, et konkreetse taodeldava ala väärindamiseks sobilik piirkond on suurem, laienedes Paldiski poole ja Klooga ranna poole. Kuna antud palvekirjas-avalduses ei suutnud me koguda piisavas koguses eksperthinnanguid kohaliku veestiku, kliimategurite või regioonis aset leidnud ajaloosündmuste kohta, et nad palvekirjale lisada. Meil oli avalduse kogumiseks 3 kuud ja puhkuseajal ei olnud võimalik suuremat kogust eksperte täies mahus mobiliseerida.) A

valduse alus: Alus nr.1 5 juuni 2018 RMK tehtud avaldus Klooga piirkonnas algavate lageraiete osas. Lääne-Harju valla lehes, mai kuu lõpus, rubriigis „Kasulik.“ (Lisa 2.)

Alus nr.2 Aluseks ka RMK lageraiest teavitav infotund: 5 juunil 10.00 Klooga-Kloogaranna vahel, Kersalu teel toimus RMK infotund, kus kohalikel elanikel oli võimalus lageraied vaidlustada. Kogunemisel oli kokku 6 inimest kellest 1 oli mures, et ehk äraraiutava metsa äravedu hakkab kohalike elanike öörahu segama. RMK tuli taotlejale vastu ja lubas, et metsa väljavedu ööstiti ei toimu. RMK lageraie videosalvestis on tagasivaadatav youtube kanalil: https://www.youtube.com/watch?v=bisaGXH6W5s Kaader filmitud infotunnist: Lõik: „Teeme 5 aasta raied korraga ära.“ https://www.youtube.com/watch?v=bisaGXH6W5s

Klooga Metsaülem Jürgen Kusmin andis ka intervjuu, kus ütles, et Klooga metsas kasutatakse harvestere, Ponsse, Jon Deere ja Komatsu. Olen lugenud meediast ise artikleid mis viitavad uuringutele, et harvester ja ketasader kahjustavad mustikataimi ja seeneniidistikke. Järgmisel leheküljel oleval pildil on Anneli Palo 5 augustil fotografeeritud harvester. (Seisis ilma tähisteta metsa vahel. Anneli Palo saatis pildi identifitseerimiseks Jürgen Kusminile. Antud juhul pilt illustreeriv. Selline masin on septembris sõitmas Klooga küla juures olevasse metsa just üle mustikakorjamisala. Pildilt on näha, et kust ka roomik ei sõida, ilmselt mustikataimed seda üle ei ela.

Alus nr. 3. Aluseks ka RMK metsaülem Jürgen Kusmini raieprotokoll. (Lisa 3.) Raieprotokollist lähtuvalt on lageraie kavandatud: kvartali CE034 eraldised 23 (asendatud CE036-11-ga lankide parema hajutamise eesmärgil), 26 (asendatud CE036-17-ga lankide parema hajutamise eesmärgil) ja 27 kvartali CE036 eraldised 7 ja 10 kvartali CE037 eraldised 4 ja 5 kvartali CE038 eraldis 2 kvartali CE303 eraldised 15, 16, 17, 22, 23, 33, 34, 36, 38, 39, 41, 45, 46, 49, 52. NB. Avaldusele ei ole lisatud kaarti. Kaasatud ekspert Anneli Palo möönas, et põhimõtteliselt ei ole lageraied piirkonnas vastunäidustatud 100 protsendiliselt. Selleks, et otsustada mis ulatuses Klooga mets sisaldab ajaloolis ja kultuuriloolis ja looduskaitse aspektist väätuslikku, tuleks eelnevalt läbi viia vastavasisuslied uurimised. Nagu mainisin, olen isiklikult valmis ka uuringute läbiviimiseks vajaminevate summade kogumiseks algatama rahvusvahelise korjanduse. Uuringud enne. Siinkirjutaja on valmis käivitama korjanduse uuringute finantseerimiseks ja kui vaja plaanitud tulu kompenseerimine RMK-le, mis antud metsalõigu raiumisest RMK eelarvesse planeeritud.

Koopia raieprotokollist: Teavituskoosoleku protokoll Kohaliku kogukonna teavitamine RMK valduses oleva riigimetsa majandamisest Klooga, Kloogaranna ja Kersalu piirkonnas 05.06.2018 Teavituskoosolekul osalesid: Eesti Vabariigi nimel – Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) Lääne-Harjumaa metskonna metsaülem Jürgen Kusmin (RMK esindaja), varumisjuht Sven Soomets, praaker Kalle Meier ning kogukonna liikmed vastavalt nimekirjale Lisa 1. Teavituse objektiks on Klooga, Kloogaranna ja Kersalu asulate piirkonda jäävad raied RMK haldusala maaüksustel lähiaadressidega Keila metskond 45 ja Keila metskond 146. Teavitamise käik: RMK esindaja tutvustas Klooga metsa ajaloolist arengut (tegemist on endiste Klooga mõisa metsadega), metsade olemit (3% alast on noored metsad, 57% keskealised ja 40% valmivad ning küpsed metsad), puidukasutuse mahtu (ühtlane kasutus 4,4 ha uuendusraiet aastas) ja lankide raiesse määramise põhimõtteid (väiksepindalalised langid hajutatult). Ühtlase kasutuse mahus metsa uuendades säilib antud alal püsivalt eri vanuses puistuid ja tagatakse metsamaastiku mosaiiksus. Kavas on augustis-septembris 2018 lageraiega raiuda kogupindalal 18,7 ha (4 a arvestuslank tingimusel, et järgmised 4 a alal uuendusraieid ei teostata), lankidel tehakse maapinna mineraliseerimine ja langid uuendatakse männi istutusega (sh CE303-18 olev rohumaa ja va CE034-23 olev sanglepik) järgmisel kevadel. 9

Lageraie on kavandatud: kvartali CE034 eraldised 23 (asendatud CE036-11-ga lankide parema hajutamise eesmärgil), 26 (asendatud CE036-17-ga lankide parema hajutamise eesmärgil) ja 27 kvartali CE036 eraldised 7 ja 10 kvartali CE037 eraldised 4 ja 5 kvartali CE038 eraldis 2 kvartali CE303 eraldised 15, 16, 17, 22, 23, 33, 34, 36, 38, 39, 41, 45, 46, 49, 52. RMK varumisjuht tutvustas kavandatud raieid, raiete tehnoloogiat ning raiele järgnevaid tegevusi. Kokkuveo käigus piki kasutatavaid pinnaseteid ei sõideta, nende ületamisel taastatakse eelnev olukord esimesel võimalusel. Metsamaterjal ladustatakse Klooga metsa lankide puhul poole osas Käbimetsa tee äärde. Kuna tõstatus küsimus autotranspordi ja Käbimetsa teel liiklejate ohutuse osas, siis leiti poole metsamaterjali osas võimalus ladustada see Otto tee vastas olevale laoplatsile (CE034-16). RMK palub ohutuse tagamiseks töötavatele masinatele mitte läheneda. Teavituse tulemus: Kogukonna esindajad võtsid teadmiseks kavandatud raied. Kogukonna ettepanekul ei teostata raiet, kokkuvedu ja väljavedu (autotransport) öisel ajal. Kogukond juhtis tähelepanu märjal ajal läbimatutele aukudele jalgteena kasutataval teelõigul Kloogalt Sihi teelt Otu oja poole. RMK täidab augud juulikuu jooksul. RMK esindaja: /allkirjastatud digitaalselt/ Jürgen Kusmin Lääne-Harjumaa metsaülem

KAITSE ALLA VÕTMISE TAOTLUSE PÕHJENDUSED: Põhjendus 1. Ma olen palunud isiklikult maastikuökoloogi Anneli Palo, et ta külastaks RMK sellel aastal septembrisse planeeritud lageraiete raielanke. Ta on andnud omapoolse hinnangu. Mis on edastatud otse Keskkonnaametile ja RMK-le 7 august 2018. Tema RMK-le edastatud avaldusest on mul luba lisada siia tsitaat: „Kuna hetkel on tegu ka järjest suureneva asustustihedusega piirkonnas asuva metsaalaga, siis ma igal juhul pooldan väheintensiivse majandamise ehk pigem nagu kaitsemetsana hooldamise jätkamist selles piirkonnas.“ Anneli Palo kontaktandmed: telefon:52 93653, 737 5086 E-post: anneli.palo@ut.ee https://www.ut.ee/et/anneli-palo Põhjendus 2. Juuni- august 2018 on läbi viidud allkirjade kogumine selle toetuseks, et Klooga ümbruskonnas kavandataks metsahaldust, mis toetab küla, valla ja EU arenguprioriteete. Põhjendus 3. Külaelanike antud viidete alusel oli võimalik tuvastada, et: „Klooga metsas kasvab ridamisi 1, 2 ja 3 astme looduskaitse all olevaid liike ja mets on kohalike elanike poolt aktiivselt kasutatav seenel, mustikal käimiseks, jalutus-spordiks ja mediteerimiseks. „ (Moodustamisel on Klooga Looduskaitse Selts, et külaelanikel oleks võimalus aktiivselt osaleda Klooga ümbruse looduskaitsekeskkonna kaitse alases tegevuses.) Klooga Looduskaitse Seltsi asutamiseks korraldati 3 koosolekut 30 juuli, 1 august, 2 august 2018. Kohaletulnuid oli null. Kohale saabus üks inimene kes enast ei tutvustanud esimesel etteantud ajal ja ütles, et mul ei ole mingit põhjust ega vajadust uut mtü-d asutada, Kloogal on juba organisatsioonid mis Kloogat esindavad. Klooga Noortekeskus ja „Teeme Klooga Korda“ mtü Lodijärv. Mitmet küsitletuist mainisid ka kohe, et külal on juba juhid kes juba Klooga asju korraldavad. Nimedest mainiti Maris Ehrbachi tihemini. 11

Kui ütlesin, et antud ühingutes puudub ekspertiis, pädevus, kompetents keskkonnateemadega tegelemiseks ütles daam, kui vaja panevad nad oma põhikirja punkti looduskaitse kohta ka juurde ja on korras.“ (Vabandan kui kokkuvõte vestlusest kõigub aga selline ta sisuliselt oli.) Mitteametlikult on Klooga Looduskaitse Seltsil praeguseks 3-20 jälgijat ja nende entusiasm on pikaajaline ja tõeline ja pole ühingu asutamisega niivõrd seotud. Üheks põhjuseks, miks suvisele kogunemisele keegi ei tulnud oli ka asjaolu, et isiklikult ei ole Kloogal kaua elanud, kedagi ei tunne ja isiklikke tutvuskanaleid mtü asutamisel kasutada ei saanud. Samuti ei ole ma tegev poliitikas või ühiskondlikus elus, et omada usaldusväärset reputatsiooni kui potentsiaalne kohaliku tegelane. Arvestuslikult loodan, et looduskaitse alane tegevus Kloogal siiski tänu sellele alkkirjakogumisele aktiveerub kuna initsiatiivgrupp ja huvi ekspertide kaasamiseks on kohalikul elanikkonnal olemas. Potensiaal kohtturunduse ja keskkonnaõppe haridusalaste ürituste läbiviimiseks samuti. (Toimub palju anonüümseid kodanikualgatusi mis momendil lihtsalt registreerimata ja tsentraliseerimata.) Näide. RMK infokoosoleku läbiviimiskoha vahetusse lähedusse on inimesed tooma hakanud metsakunstiteoseid mida saab metsa külastades vaadata. (Asukoht: Sihi tn. Käbimetsa Tee, Otu oja silla juures.) Siinkirjutaja ei oma sidet antud initsiatiiviga.

Kuna 체mbruskonnas kasvab ohtralt- palju igas vanuses noori ilusaid kuuski, on keegi neile juba k체lge riputanud j천uluehted, sest sobivad ideaalselt j천ulupuuks. 13

Klooga metsa kasutatakse sĂźgishooajal aktiivselt ravimtaimede, seente ja mustika korjeks. Metsas kasvavad kaitseall olevate liikide hulka arvatud riisikad.

Nii näeb välja tüüüpilie lageraielank selles piirkonnas. Foto tehtud Kloogast pisut Paldiski poole sõites. Peale Põllküla.On võimalik, et allkirja andnuid on mõjutanud igapäevaselt rongiaknast nähtud vaatepilt. Ca. 40% piirkonna raudtee vahetus läheduses olevad metsasid on juba lageraiutud. Kõrvaloleval pildil: raiutud puud viiakse Paldiski sadamasse, kus nad Skandinaaviasse saatmist ootavad, kus sealsetele energiafirmadele antakse Eesti lageraiest saadud puidu kütteks kasutamise ees Eurotoetusi. Märksõnadeks. “Green energy, renewable energy, sustainability. “ Roheenergia nimistus on lageraie puit kõrvuti päikese ja tuuleenergiaga. Miks Kesk-Euroopa riike Ida-Euroopast lageraie puitu roheenergia pähe kokkuostma sunnitakse-meelitatakse lausa toetusrahasid jagades, on siinkirjutajale suur müsteerium. Võttes arvesse, et tegu riikidega, kellel endil piisavad ressursid teist sorti roheenergiat, tuult ja päikest enam kui piisavalt. Tegu on bürokraatilise skeemitamisega. (Minu kui allakirjutanu isiklik arvamus.)

Põhjendus 4. Klooga mets sobib rahvusvahelise turismi vaatamisväärsuseks. Lisa 11. Nimekiri rahvusvaheliselt tuntuid ajaloo ja elulooraamatuid, mis avaldatud mujal maailmas ja kus Kloogat mainitud. Nimekiri on vaid väike läbilõige avaldatuist. Sealhulgas puudub nimekiri maailma muuseumidest, kus Klooga koonduslaagri kohta illustreeriv väljapanek, sest Vaivara süsteemi kohta on maailmas arvestuslikult 100-150 väljapanekut millest 20 püsiekspositsioonid. Mets on regioonis mis vastab igati Euroopa Liidu, Eesti ja LääneHarju valla keskkonnahariduse läbiviimise prioriteetidele ja sobib kohtturundusele. (Olemas kõik eduka kohtturunduse läbiviimise eeltingimused. Hea infrastruktuur ja ajaloolis ja looduslikud vaatamisväärsused.) Metsas asub 4 riikliku tähtsusega 2 maailmasõja monumenti ja enam mälestuspaiku. Mitte kõik ei ole tähistatud, kuna vastavad ekspertide uuringud paikkonnas pole läbi viidud, vastavaid väljakaevamisi ei ole läbi viidud ja isegi riikliku tähtsusega monumendid on kandmata Kultuurimälestiste riiklikusse rigistrisse. Paraleelselt palvega alustada menetlemist metsa looduskaitse objektina esitame palve ka muinsuskaitse ametisse, et asutaks menetlema metsa piirkonnas olevate ajalooliste objektide võtmist muinsuskaitse objektideks. Klooga regioon oli Saksa natsi okupatsiooni ajal, 1941-1944 üks Eesti suurimaid Vaivara süsteemi sunnitöölaagreid. Ehk kuulub nende mälestusobjektide hulka, mis on endiselt rahvuavahelisel tasandul mälestusobjektid ja aktiivselt külastusobjektid. Klooga rahvusvahelisele tuntusele kogu maailmas on aidanud kaasa see, et 1941 toodi siia juudid lätist, leedust, poolast, oletatavasti ka saksamaalt ja hollandist. Ka saksa sõjaväkke oli mobiliseeritud inimesi kõigist liikmesriikidest. 16

1944, 19 september mälestatakse maailmas päeva kui Kloogal hukati ligi 2000 juuti. Lisaks mälestatakse iga aastaselt 1943 sellesse regiooni, Ingeri Soomlaste kinnipidamislaagritesse toodud 1500- 2000 ingerisoomlase hukkumist. Ühisnimetaja mõlemil laagril: vange sunniti metsatöödele. Kõigist kohalike elanike ja vange valvanud saksa sõjaväkke värvatud eesti sõdurite mälestustest kajastub, et vangid pidid oma päevatöö tegema selles samas, hetkel Klooga piirkonna metsas, mis hetkel on lageraie objektiks.

Klooga memoriaali arhitekt: Arhitekt Must www.arhitektmust.ee

Pilt: Euroopa Memoriaalide kollektsiooni kuuluv fotojäädvustus Kloogalt 1941. https://www.memorialmuseums.org/eng/staettens/view/157/ Klooga-Memorials Miks on mõttekas metsast teha mõlestusobjekt ja võimaldada paikonnas holocausti ja sõjamälestusmärkidele sobiv turismindus? Kuna see on kasumlik. (Antud palvekiri on liiga lühike ja ajaühik, et palvekiri koos toetusalgkirjadega oli liiga lühike, et teile üle anda turundus-marketingi analüüs aga kiire pilguheit, kuidas majandavad ennast teiste riikide koonduslaagrikohtadele paigaldatud muuseumid ja holokausti sündmusi vaatamisväärsusena pakkuv turism, näitab, et see on laialdaselt endiselt aktuaalne. Endiselt sajad tuhanded inimesed maailmas valivad oma puhkusereisi sihtkohaks mõne holocausti objekti või sellega seonduva koha.) „Holocaust turism.“ https://en.wikipedia.org/wiki/ Holocaust_tourism 18

Nimelt on juba Eesti riik investeerinud ka vastavate monumentide rajamisse ja infrastruktuuri loomisesse. Kõik monumendid on kenasti juurdesõidu teede, toaletiga, ka öösiti valgustatud, töötavad valve-videokaamerad. Maailmas on tuntud ja tähistatav iga 19 september päev kui 1943 hukati Kloogal ligi 2000 koonduslaagrisse toodut. Sh. Leedu, Läti, Saksa, Hollandi ja Belgia kodanikke. Väidetavalt ka vene kodanikke ja rahvusvlik taust või identiteet ei ole rekonstrueeritav, leian isiklikult.Näiteks välistas maailmasõjajärgne ajalookäsitlus võimaluse, et äkki inimene on multinatsionaalne või äkki on inimesi kes pärit segaperekondadest. Hoolimata täpsest ajaloointerpretatsioonist fakt on, 19 septembrit tähistatakse. Koonduslaagri äärses metsas leiab peatumist aegajalt turismibuss hukkunuid mälestavate omakestega või õpilastega mõnelt klassierskursioonilt, õpilastele selgitatakse Klooga näitel, miks on oluline, et rahvad kultuurilistest erinevustest hoolimata hästi läbi saaksid. Maailmakuulsad on Kloogal peale natsi-sakslaste lahkumist leitud fotoülesvõtted: Kas siinkirjutaja on fotode autentsuses kindel? Osasid „ebameeldivaid fotosid“ nägin juhuslikult naabrimemme fotoalbumis 90ndatel, kui olin 12 aastane. Ehk julgen isiklikult selle baasil uskuda, et kehade põletamine puuriitade vahel reaalselt toimus ja ei ole propaganda-tsirkus. Naabrimemme fotoalbum läks hiljem kaduma ja tema pärijad juhtunust midagi ei tea. Küll aga on ilmne seos Klooga ajaloolise metsatööstuse, puitehitiste- kunsti, natsi-Saksamaa sunnnitöölaagrite, ohrite mälestamise ja metsa praeguse elusaatuse vahel.

Foto pildil www.ajapaik.ee kollektsioonist: On näha, et inimesed pandi põlema nende endi kogutud Klooga metsa raiutud puudest latud riitadel.https://ajapaik.ee/photo/116964/klooga-koonduslaager-vangide-poletamiseks-laotud-puuriida/ Kloogale toodud juutidest märgatav osa olid käsitöölised sealhulgas puutöömehed. (Allikas: Riho Västriku uurimustöö. „Västrik,Riho. „Klooga koonduslaager – Vaivara süsteemi koletu lõpp // 2001, 8–9, 147. “) Antud uurimustöö oli pikka aega internetis vabalt lingitav aga mingil põhjusel on see internetist eemaldatud, seetõttu otse viidata pole võimalik.

Näide ühest dokumentaalsest fotost, mis tehti peale 19 september 1944. Kus mets ja inimsaatus kohtusid. Jällegi, pilte on süüdistatud lavastuses samas just allolev pilt meenutab mulle seda, mis ise väikese lapsena naabrimemme albumis nägin. Ehk isiklikult ikkagi piltide autentsuses ei kahtle. Kehad fotodel ei ole põletatud. Seda põhjendati, et kõiki kehasid ei jõutud põlema panna. Antud pilt on ühe maailmakuulsa muuseumi kollektsioonis, kus on Kloogat eraldi käsitlev väljapanek. http://www.yadvashem.org/yv/en/exhibitions/vilna/during/deportation_to_ camps.asp

Klooga metsa elujõulisuse seisukohast on ka oluline arvestada, et Klooga puutöötlemine ja metsandus olid kõrgel tasemel enne Saksa okupatsiooni. Kohalikud palkmajad ehitati kohalikust männist. Puitu kasutati ka laevaehituses. Mändi kasutati mastipuuna. Saeveskid eksisteerisid iga mõisakompleksi juures. Ja kõik Lääne-Harju selle regiooni elamud, mis ehitatud enne teist maailmasõda on rajatud just kohaliku puidu baasil. Valdav enamik balti sakslaste rajatud villadest endiselt säilinud. Viimasel ajal on neid ka hakatud lammutama ja seni pole tehtud midagi, et neid dokumenteerida enne kui nad läbi lammutus-renoveerimistegevuse oma autentsuse kaotavad.

Näide: Pildil: 2017 suvi lammutati Klooga metsa ääres, vahetult RMK plaanitava lageraie-lõigu lähedal seisnud maja. Jaama tn. Sihi tn. Nurgal. Juudi härra, kes maja vahetult enne natsi Saksa okupatsiooni oma majakese valmis sai, lõpetas sealsamas Klooga Koonduslaagris „nii nagu kõik teised“. Antud maja külastasin enne lammutamist. See oli 100% sisutatud Klooga puidust käsitsi ehitatud mööbliga. Maja ja selle sisustuse lammutust ei olnud võimalik ära hoida kuna monumentaalsete puitehitiste kaitseks meetmeid piirkonnas ei rakendata. Maja lammutati põhjendusega, et tal puudub väärtus.“

Näidislugu, miks Klooga metsa säästmine lageraieks ja võimaldamine turistidel metsa külastada oleks paikkonnale tulutoovam kui selle raiumine: Sarnaselt Kloogaga oli Hollandis oli Amsterdami linn natsi saksa poolt okupeeritud. Samuti toimus seal massimõrv. 50 ndate lõpus, 60ndate algul taheti keskklinna majad lammutada ja asemele ehitada hotellid, kuna hotellid on kasumlikumad kui eramajad. Kui selgus, et ühes majadest, Prinsengracht 263 oli sõja ajal ennast keldris varjanud väike juudi tüdruk, kes päevikut pidas. Tehti turundusuuring ja selgus, et on kasumlikum loo ümber rajada muuseum mitte maja lammutada. Nii tehtigi. Põhiosa ekspositsioonist pole muu kui lihtsalt hulk juttusid natsi okupatsiooni ajast ja ilusti autentselt puutumata jäetud eluruumid, et giidi vahendusel saaks näha kuidas tollal elu käis. Pilt Anne Frank muuseumi-näidistoast, kus Anne Frank keldris peidus istus. Võrdluseks ka Kloogal on need talud veel säilinud, kus koonduslaagrist põgenenud juudid ennast peitsid.

Vasakul all oleval pildil olev toake on rekonstruktsioon 1941aasta toast, kus Anne Frank keldris peidus natsi sakslaste eest. 2 aastat elas ta põranda all ja pidas päevikut. Pildi ülaservas näha keldriluuk ja kuidas noore neiu tuba sisustatud oli. Igapäevaselt külastab seda toakest nüüd ca. 100-800 näitusekülastajat. Ka Kloogal oleks sellest teemast huvitatuile vaatamisväärsusi sealhulgas Klooga mets, kus vangid pidid metsatööd tegema igapäevaselt. Riho Västiku Vaivara uurimusest lähtub ka, et sunnitöövangidele sisustatud töökojad olid asjalikud sisustatud töötegemisekohad. Tööriistade ja vahenditega. Kohad kus käis tootmine. Kõik olustikku puudutav on veel rekonstrueeritav kuna sunnitöölaagris olnud inimesi on veel elavate kirjas. Samuti on elavate kirjas Klooga küla leanikke, kes ise sunnitöövanglas valvurite ja järelevaatajatena tööl käisid. Olustiku taastamisega ei kaasne palju kulutusi kuna Eestis ei maksa antikvaarse väärtusega koli märkimisväärselt palju ja hetkel lammutatakse ja lõhutakse ajaloolist materjali, visatakse niisama minema. Vt. Näde Kloogal 2017 juhtumist Sihi tn. Algul, kus maha lõhuti autentne 2 maailmasõja aegne elamu koos sisustusega. Klooga Sunnitöölaagri metsa, metsatöötlemise ja puutööga seonduvad elemendid on 100%selt rekonstrueeritavad. Ehkki kõik autentsed mälestusesemed on juba viidud mujale maailma muuseumide kollektsioonidesse. Muuhulgas on säilinud ja rekonstrueeritav veel õmblustöökoda kuna tolleaegsed õmblusmasinad veel leitavad ja laialdaselt pakkumisel. Sama kehtib ka tööriistadele. Näitena toodud muuseum on maailmakuulus Anna Frank House. Muuseum mida igapäevaselt külastab 800 inimest, iga aastaselt ligi miljon inimest. (Muuseumi ees on alati vähemalt 20 meetrine järjekord külastajatest ja sissepääsu hinnaks 10 eurot.) https://www.annefrank.org/ 25

Pildil igapäevane järjekord Anne Frank natsi-okupatsiooni muuseumi ukse taga. Amsterda, Prinsengracht. Miks raiskan väärtuslikku taotluspaberit, et seda mainida? Ka Klooga metsas on vähemalt 2 selle mastaabi monumenti, mis need 800 külastajat päevas või miljon turisti kohale tooksid. Praktikas näiteks Anne Franki monument Hollandis toob riigile sisse hea hulga maksuraha. Sama funktsiooi võiks kanda Klooga metsa ja ümbruse vaatamisväärsused. Lihtsalt need pole sobivalt väärtustatud. Küla juhtkond ei oska väärtusi objektiivselt hinnata. Ei suudeta kaasata eksperte ja oskusteavet, et keskkonna-kohtturundust läbi viia. Puudub inglise keele oskus vajalikul tasemel, et marketingi ja rahvusvahelise külastajaskonnaga adekvaatsel tasemel suhelda. Puudub huvi suhelda rahvusvaheliste Holocausti koostöö ja vaatamisväärsuste võrgustikega, et kaasate maailmas Klooga taoliste vaatamisväärsuste väljaarendamiseks vajaminevaid finantse. Näiteks, seesama Hollandi Anne Frank muuseum on üks ühing, mis aktiivselt kogu maailmas Klooga taoliste vaatamisväärsuste toetamist on rahaliselt kaasa aidaud. Küla majandusliku ja ettevõtluse arendamise toetused peaks ja võiks olema 26

suunatud, kohaliku loodusväärtusi ja ajalugu väärtustavasse tegevusse. Looduse ja keskkona kaitsmisesse mitte selle mahaniitmisesse. Tagasi Kloogale. Ehkki tänu Euroopa Liidult saadud rahastustele on piirkonda rajatud rikkalik ja väga esinduslik transpordi, kommunikatsioonivõrk ei ole mõeldud rahvusvaheliselt saabuva külalise peale. Eksperte, kelle oskusteabe abil paikkonna keskkonna ja ajaloo rahvusvahelist turundamist kordineerida ei ole kaasatud. Iga aasta on paikkonnas näha abitult ekslevaid üksikuid turiste. Neil on keelebariäär ja nad on siin esimest korda. Abi ei kusagilt. Kes teed ei suuda leida, sest ümbruskonnas puuduvad selgitavad inglise keelsed teeviidad või sündmustele viitavad selgitusplaadid. Puuduvad hostelid, kämpingud, hotellid. Puudub võimalus kohvi osta teele kaasa või pitsat süüa või pangaautomaati külastada. Puudub võimalus jalgratast laenata või elektriautot parkida. Klooga külas ei ole ükski kohalikest elanikest ennast giiditeenust läbiviima pakkunud kuigi huvi selleks pidevat. Samuti puuduvad paadiomanikud, kes nõustuks maailmast kohaletulnuile tasu eest ringreisi tegema kohalikel järvedel Klooga ja Sooda järv, kuigi küsitud on korduvalt. Põhitakistuseks keeleoskus. Turistid oskavad inglise keelt ja vajavad viisakat suhtlust ja teenindust inglise keeles. Ehk turismiväärtuslikus kohas puuduvad igasugused võimalused maailmast tulnud külastajal siis kohas soovitut leida. Ainsaks viiteks hukkumispaikadele on mälestuskivid ja väikeses kribukirjas kirjake Kloogal asuval paikkonnakaardil. Vähemalt kord nädalas leian kellegi välismaalase nõutult seismas selle suure kaardi ees, otsimas Ingeri või Klooga koonduslaagri kohta. Aga seda pole kaardile märgitud arusaadavalt. 27

Seetõttu seda pole ka võimalik leida. Samuti pole turistidele viidet lähimate majutus ja toidukohtade osas. Ehk momendil on olukord paradoksaalne: On turistidele vaatamisväärtuslik koht, ka turistidel on huvi aga paikkonnas ei ole loodud mingeid võimalusi nende vastuvõtuks või teenindamiseks. Pigem vastupidi inglise keelsete siltide puudumine ja asjaolu, et on juhtumeid kus kohalikud teenindajad lausa keelduvad inglise keeles teenindama, nt rongis või poes lausa võib jätta Kloogast mulje kui maailmavaenulikust kohast. Kui raiutakse maha nüüd ka mets, see reaalne koht, kus sõjaajal neid siia kokku veetud inimesi puutööd sunniti tegema, koht mida praegu paljud turistid saabuvad just külastama kuna see on sunnitöö-mets olnud, siis hävib just see osa Klooga paikkonnast, mis on oluline osa küla identiteedist ja oluline osa küla turismikohtturunduse potensiaalist.

Kaitse alla võtmisega ja kaitse korraldamisega seotud kulutuste hinnang: Allakirjutanu ei oska hinnata kaitse alla võtmise ja kaitse korraldamise kulutusi. Samas on kohalikult elanikkonnalt kogutud 1000 toetusalgkirja, et kaitsealla võtmise eeltööd kaalutaks. Isiklikult (esindades Kloogal registreeritud mtü-d Graafilise Loojutustamise Selts ja registreerimata ühingut Klooga Looduskaitse Selts) olen valmis algatama veel vabatahtliku töö projekte, et RMK, Keskkonnaministeerium ja Muinsuskaitseamet saaksid rahalised vahendid kokku, et kaitse alla võtuks vajalikke uuringuid läbi viia.

Mida mina, allakirjutanu kokreetselt suudan vahendite kogumiseks teha: 28

Soovin vahendite saamiseks korraldada ametlikult läbiviidud, rahvusvaheline korjandus. Klooga Saksa natsi okupatsiooniaegsed sündmused on üldtuntud maailmas ja korjadus realiseeritav. Pakun konkreetselt, et me suudaksime koguda nt. 5 miljonit eurot. (Võrdluseks, kui Eesti 1 milj elanikkonnast annetaks igaüks 1 euro annaks see 1 miljoni. Eestiga geograafiliselt samasuur Holland, kus üldse enam metsa ei ole elab 16 miljonit elanikku. Kui nad toetavad Klooga metsa ja Koonduslaagri ümber rajatavat vaatamisväärsust 1/3 rahvastiku ulatuses on see juba 5 miljonit.) Arvestuslikult on maailmas Holokausti mälestamisele keskendunud organisatsioonidel kogutud väärikas kapital mida nad ka uute mälestuskohtadega aegajalt jagavad. Summast osa peaks olema kasutatud eelkõige just uuringute läbiviimisele ja ekspertide kaasamisele Eestist ja mujalt maailmast. Korjandus peaks olema kordineeritud Kloogal tegutseva mtü kaudu kuid läbi viidud Euroopa nende riikide toetavate ühingute abil, kes natsi Saksamaa okupatsiooni ajal sõjas osalesid.. (Kui appi tulevad ka kõik teised juba eksisteerivad Holocausti muuseumid, muuseumid, kes oma ekspositsioonis juba momendil Klooga koonduslaagrist leitud esemeid eksponeerivad, holocausti mälestuse säilimist toetavad organisatsioonid, autorid, kes seni oma teostes Klooga sunnitöölaagrit ja Põllküla ingeri kontsentratsioonilaagrit käsitlenud.) Võrdluseks, kõigi Euroopas asuvate Holocausti mälestiste taastamise puhul on olnud märkimisväärne hulk rajamiseks kulutatud raha tulnud just annetustest.

Mida saavad teha teised Euroopas ja Iisraelis asuvad ühingud Klooga metsa heaks: Kõrvuti rahalise abiga suudavad organisatsioonid jagada infot Kloogal taastatava mälestuskoha kohta nii, et oleks garanteeritud, et Klooga peale kaitseala ülespanekut saaks ka Holocausti turismi külastusobjektina hoo sisse. Suur hulk Klooga koonduslaagrist ja selle ümbrusest leitud esemeid on leidnud tee üle maailma muuseumikogudesse. Oleks kena kui need Kloogale tagastataks, kuhu nad kuuluvad.

Mida saavad teha teised Euroopas ja Iisraelis asuvad ühingud Klooga metsa heaks:

Kõrvuti rahalise abiga suudavad organisatsioonid jagada infot Kloogal taastatava mälestuskoha kohta nii, et oleks garanteeritud, et Klooga peale kaitseala ülespanekut saaks ka Holocausti turismi külastusobjektina hoo sisse. Suur hulk Klooga koonduslaagrist ja selle ümbrusest leitud esemeid on leidnud tee üle maailma muuseumikogudesse. Oleks kena kui need Kloogale tagastataks, kuhu nad kuuluvad.

Mida saavad teha Klooga ja lähiümbruse kohalikud elanikud:

Kui on veel väärisesemeid, mis juudid ja laagris kinnipeetavad külaelanikele või talunikele söögi vastu andsid, oleks kena kui sellest antaks teada. Et oleks võimalik leida esemete omanike järeltulijad, neid eksponeerida Klooga metsa kontekstis lisavaatamisväärsusena. 30

Teadaolevalt pakuvad kohalikud elanikud aegajalt vabatahtliku töö vormis koolitusi, kuidas korjata mustikaid ja seeni, nii, et seda teha säästlikult ilma, et keskkonda kahjustaks. Tutvustatakse kohalikke korje-kasvukohti, kohalikke ravimtaimede kasvukohti. Nende oskusteave ja info võiks olla tõlgitud ka inglise keelde, et need, kelle omakesed kunagi selles metsas viimaseid elupäevi veetsid saaks ka reisi kaasa teha.

Mida saab taha Muinsuskaitse amet:

Vaadates anno 22.08.2018 Muinsuskaitse ameti kultuurimälestiste riiklikku registri kaarti, jääb mulje, et Klooga piirkond on üks Lääne-Harju valla kõige ajaloomälestistevabam piirkond üldse. (Nimelt valendab kaardil Klooga kohal hele laik. Ühtegi vaatamisväärsuseks hinnatud punktikest pole sellele märgitud.) Oleks abiks kui korraldataks hindamine, kas piirkond ikka on ajaloomälestiste vaba või siin juhuslikult ikkagi on mõned. https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monumentmap All pildil, on näha, et Muinsuskaitse registris Kloogat vaatamisväärsuste nimistusse kantud ei ole. Kaardil on kõik väärt kohad punaste puktikestega tähistatud aga Klooga ümbruses punktikesi pole või on minimaalselt.

Nimelt on kogu piirkonna seni säilinud ehitusobjektid, monumendid vaadeldavad vaatamisväärsusena, mis otseselt Klooga metsa väärtust vaatamisväärsuse ja külastusobjektina toetavad. Nimelt kui natsi Saksa suurt vangide ekspluateerimissüsteemi looma hakati eestlase Alfred Rosenbergi kordineerimisel ja eestvedamisel, valiti Klooga koonduslaagri asupaigaks just seetõttu, et siin olid toimiv puidutööstus, toimivad saeveskid ja hea logistiline asukoht. (Objekt Põllküla Vanaveski saeveski on hoonena täiesti säilinud.) Infrastruktuuri toetasid ka ümbruskonna balti-saksa mõisad (säilinud on mõisad Loodenzee Kloogal ja Põllküla Pöllküll on säilinud), mälestusobjektide nimistusse võtmiseks sobib ka Põllküla vahimajake, kuna see on koht, kus elav eakas daam aknast surmamõistetud ja tema aknast mööda viidavaid Ingeri Soomlasi nägi, samuti sobivad mälestusobjektiks paar talumaja, kus aia taha hiilinud juudid võisid oma väärisesemed toidu vastu vahetada. (Talud säilinud, aadressid teada, aiapiirete asukohti pole oluliselt muudetud aja jooksul.) Näiteks pildil Klooga lähistel säilinud saeveski. Vanaveski. Ka seal rakendati koonduslaagri vange töös. (Mälestustele viidates kasutati vange terves lähikonnas.) Tollane natsi Saksamaa aegne puutöö, tehnika, kuidas tehti, mida tehti, milliste vahenditega tehti, on rekonstrueeritav. Tööd tehti kohalikest mändidest. Ehk jälle, selle side kohaliku metsa kui vaatammisväärsusega igati põhjendatud. Pildil Klooga lähistel säilinud saeveski. Vanaveski. Ka seal rakendati koonduslaagri vange töös. (Mälestustele viidates kasutati vange terves lähikonnas.)

Pilt on illlustratiivne.. Nii nĂ¤gi palgivedu vĂ¤lja talvel. Teadaolevalt vangidele hobuseid ei usaldatud. Palgid veeti seljas.

Pilt illusteeriv. Nii nägi välja kitsarööpmeline vagun milletaolisega Klooga Koonduslaagrisse materjale ja hiljem valmistoodangut ära veeti. Raudtee paigaldasid sisenenud natsi väed kohe peale Kloogale saabumist. Rööpad ja tehnika toodi laevaga Paldiskist. Raudtee on rekonstrueeritav. Selliseid atraktsiooniks kohandatavaid natsiaegse Saksa okupatsiooni igapäevaelu esemeid mis vabaõhuekspositsioonideks sobiks on veelgi. Üheks põhipõhjuseks, miks natsi Saksamaa üleüldse Klooga vastu huvi tundis ja majandamispaigaks valis oli asjaolu, et Klooga- Põllküla ja see piirkond oli juba enne sõda oma metsamajandusega tuntud. Samuti asusid regioonis nimekate Baltisakslaste elukohad. Ehk aaria-rassipuhtuse teooriast lähtuvalt oli tegu „puhaste aarialastega“ ja regioon tunnistati elamiskõlbulikuks nn. puhastverd sakslaste jaoks. Etnilise puhastuse eesmärgid olid 34

eelkõige ideoloogilist laadi. Usuti aaria rassi ülemuslikkust. (Vt. Alfred Rosenbergi teosed.) Juba enne natsi Saksa vägede jõudmist Eestisse oli paika pandud, et teatud piirkonnad muutuvad majandusüksusteks, kus sõjavangide ja sunnitööliste abil tootmist läbi viiaks. Programmi nimeks sai Heim ins Reich, peamiseks juhiks „leader of East Europe“ sai eestlane Alfred Rosenberg. Ehk kummalisel kombel on just siinne metsarikkus ja metsatöötluspotensiaal põhjuseks, miks küla elusaatus just selliseks kujunes. On arusaadav, et „holocaust turism“ kasutab nüüd sama rada, et maailmani jõuda. Illustratsiooniks üks ajalooline propagandaplakat mis viitab, milliste riikide kodanikud Klooga regiooni metsa saksa natsi okupatsiooniga jõudsid..

Ülevaade algkirjade kogumise protsessist. Petitsioonile kogutud algkirjad neljas osas pluss Avaaz rahvusvaheline osa mis ei loe arvestuses kaasa: 182 + 200 + 294 + 415 allkirja. (1091) Kõik käsitsi kogutud allkirjad on lisatud taotlusele 3 pdf- failina. Antud küljenduses toodud ära järgnevatel lehtedel. Saadetakse ka postiga RMK ja Keskkonnaameti aadressile. Esimene osa 294 algkirja Klooga alevikust (ees ja taga Kloogalt): Algkirjad mis käsitsi korjatud Klooga elanikelt. .(Elanike kodusid külastades ca. 200, kahes küla kaupluses antud algkirju 20). Konkreetselt kokku Kloogal kogutud algkirju 249. (Klooga ca. 500 täisealisest elanikkonnast andis toetusalgkirja ligi 50%. Toetusalgkirju ei kogutud talu ja suvilaregioonides kus ligipääs koerte tõttu keerukas.) Teine osa 200 algkirja Paldiskist. Algkirjad mis käsitsi korjatud Paldiskis elavatelt inimestelt. Neist viiekordsetest paneelmajadest, mis peatänava ääres. (Ehitised mis rajatud ja aktiivses kasutuses alates 70ndatest.) Kohtades, kus elanikkonnal Klooga asula ja Klooga metsaga ajalooliselt ja kultuuriliselt tihedad sidemed. Nimelt olid sealsete majade elanikel alati kas sugulased kes elasid Kloogal, töökohad mis Kloogal tollase või praeguse sõjaväeosaga seotuna. Väga kokreetselt küsitletuist vanuses 50-70 eluaastat olid isiklikult Klooga metsa marja või seene korjamiseks külastanud ca. 80% kõik algkirja andnud. Kolmas osa 182 algkirja Paldiskist ja Kloogalt. Kauplus, pered lastemänguväljakult.Samuti Klooga avalik ruum. Ehk inimesed kes näiteks läksid rongile Klooga- Paldiski suunal. Neljas osa 416 algkirja interneti teel, Eesti Vabariigi digitaalsel algkirjade kogumise lehel www.petitsioon.ee Nb! Digitaalne petitsioon on veel avatud 1 septembrini. 37

Ehk on reaalne võimalus, et selle kaudu kogutud algkirjade hulk veel kasvamas. Pildil Eesti digitaalse petitsiooni printskreen. Kuna tegu on rahvusvaheliselt üle kogu maailma kogutud häältega, neid konkreetse petitsiooni häältelugemises ei arvesta. https://secure.avaaz.org/en/petition/Forest_Managment_Centre_of_Estonia_wwwrmkee_Save_Klooga_Forest/ Allkirjade kogumise moto oli: „Genocide and ecocide should not be tolerated. Help us to save Klooga Forest!“

Interneti petitsiooni tekst 1: 1-le: Aita ütelda RMK-le ja Keskkonnaametile, et Klooga mets võetaks looduskaitse alla ja lageraie plaanid katkestataks. Lähtuvalt Kaitstavate Loodusobjektide seadusest § 2 (2) ja Looduskaitse seadusest. § 4. (7) Nimelt on Klooga metsal on teaduslik, ajaloolis-kultuuriline väärtus. Paikondlik väärtus ja väärtus ökosüsteemina kombinatsioonis säilitamist vajava ajaloolise väärtusega. Mets asub 3 kilomeetrit rannikujoonest. Metsas on 5,2 hektarise pindalaga metsajärv Soodajärv. Sealhulgas elab Klooga metsas kaitse all olevad liigid, merikotkas ja kanakull. Selles metsas asuvad 3 riikliku tähtsusega Holokausti monumenti ja lisaks ka fikseerimata pühitsuspaiku mis on pidevalt külastatavad. Klooga Metsal on oma lugu. Teise maailmasõja ajal hukkus selles metsas Klooga Surmalaagris ligi 2000 inimest. Temaatilised monumendid on kompaktsed ja kohapeal logistika ja olmemugavused nende külastuseks eraldi loodud. Säilitamist vajab kogu mets kuna ka ajalooline sündmustik kulges mitte ainult ühes kohas vaid kogu metsas tervikuna. Ökosüsteemina on ta vaadeldav ühtse 100%na mitte eraldi osadena. Sõltumata ajalooliste sündmuste täpsest tõlgendamisest on Klooga metsal Klooga küla identiteedi säilitamises väga tähtis roll. (Kes elab minevikuta, elab tulevikuta.) Samuti on metsal Lääne-Harju valla kultuurimälestiste hulgas oma selge väärikas koht. Nimelt sobib Klooga mets näitlikuks õppematejaliks ajaloo ja keskkonnaõppe tundi. Ajaloolistest sündmustest tulenevalt on selle mets rakendamine majanduslikestärilihuvidest juhinduvalt ainult puidu hankimiseks ebapraktiline. Kuna omab nii palju teisi väärtusi mis on jooksvalt realiseeruvad kõigile paikkonnas elavaile ja külalistele. 39

KAS PETITSIOON ON OBJEKTIIVNE? Digitaalse algkirjakogumise põhimõte: kutse toetusalgkirja andma edastati regionaalsetes sotsiaalmeedia gruppides ja portaalides. Twitter, Facebook. Kas on võimalik välistada, et algkirju ei annaks need, kellel Klooga, Lääne-Harju regiooni või metsa turundamise ja lageraietemaatikat piisavalt hästi ei tunne? Kahjuks ei võimalda veebileht petitsioon.ee esitada algkirjaandjale kontrollküsimust: „nimeta oma side paikkonnaga“. Külla aga kontrollisin enne küsitluse ülespanekut analoogseid situatsioone. Euroopa Liidus on levinud praktika, et keskkonda ja regionaalset keskkonnakasutust puudutavates küsimused on petitsioonide objektiks. Reeglina seesugustel petitsioonidel inimeste elukoha staatust või rahvust või sugu ei kontrollita. Mis loeb on, et neil on soov anda oma hääl antud küsimuse käsitlemisel. Seni on peetud Euroopa Liidus petitsiooni oluliseks kodanikukaasamise vahendiks. (Soovitu tihti ei realiseeru kuid annam inimestele tunde, et nad on otsuste vastuvõtmisesse kaasatud.) Igaastaselt toimub igas EU riigis 3-10 sarnast petitsiooni. Ehk Euroopa Liidu mastaabis on tegu aksepteeritud viisiga arvamusavalduste kogumiseks ja esitamiseks. Võrdluseks, reisinuna Euroopa riikides, Soomes, Rootsis, Hollandis, Saksamaal, Prantsusmaal ja Belgias on mul samamoodi palutud anda algkirju petitsioonidele ehkki on selge, et just paikkonnda tulnu sealse soolise võrõiguslikkuse, lageraie või pestitsiidiprobleemi suhtes täit pilti ikkagi omanda ei suuda. Vastuargument jälle: äkki on need just temaatikad, mis on kõigis liikmesriikides

SIIN ALL JÄRGNEVAL LEHEL ALGAB ALGKIRJADE KOGUMISE LEHTEDE RIDA. 294 ALGKIRJA KOGUTUD KLOOGALT JUULI 2018. Juhin tähelepanu, et igal lehel 20 allkirja. Ja allkirjadel järjekorranumber aga algsest nummerdusest on ikkagi kõrvale kaldutud, ehk häälte lugemisel peaks ikkagi järjest lugema mitte jälgima lehtedel numbreid. (20 allkirja per leht on lähtepunkt.) Samuti on mõnel lehel nt. 1 allkiri liiga palju või mõnel rida tühi. Mõni leht on skaneeritud lehe teine külg, kuhu allkirju kogunes kuna lehe esimene külg sai täis. Pildil: vaade tüüpilise kortermaja terpikojast. Kuna valdaval enamikel korteritel puudub oma isikliku aiamaa kasutusvõimalus on mets neile pidevaks jalutuskohaks. Koht kus nad veedavad oma vaba aega.

Euroopa Liidus on levinud praktika, et keskkonda ja regionaalset keskkonnakasutust puudutavates küsimused on petitsioonide objektiks. Reeglina seesugustel petitsioonidel inimeste elukoha staatust või rahvust või sugu ei kontrollita. Mis loeb on, et neil on soov anda oma hääl antud küsimuse käsitlemisel. Seni on peetud Euroopa Liidus petitsiooni oluliseks kodanikukaasamise vahendiks. (Soovitu tihti ei realiseeru kuid annam inimestele tunde, et nad on otsuste vastuvõtmisesse kaasatud.) Igaastaselt toimub igas EU riigis 3-10 sarnast petitsiooni. Ehk Euroopa Liidu mastaabis on tegu aksepteeritud viisiga arvamusavalduste kogumiseks ja esitamiseks. Võrdluseks, reisinuna Euroopa riikides, Soomes, Rootsis, Hollandis, Saksamaal, Prantsusmaal ja Belgias on mul samamoodi palutud anda algkirju petitsioonidele ehkki on selge, et just paikkonnda tulnu sealse soolise võrõiguslikkuse, lageraie või pestitsiidiprobleemi suhtes täit pilti ikkagi omandaa ei suuda. Vastuargument jälle: äkki on need just temaatikad, mis on kõigis liikmesriikides ühesugust käsitlemist leidnud ehk just suudavad inimesed suurepäraselt mõista ka teises riigis ilmnenud komistuskive. (Klooga Petitsiooni jooksul sai korduvalt vesteldud inimestega Poolast, Hiinast, Korea-st, Valgevenest.) Inimestel, kellel oli Eestis viibimisel alles esimene päev sai toetusalgkiri küsitud kuid kõrvale tehtud märge ja nende hääled ei ole hulka loetud. SOTSIAALNE PORTREE ALLKIRJA ANDNUIST: Foto: tüüpiline kõrghoone, milletaolisest allkirjad koguti. Rõõmustav ja üllatav oli näha, et huvilisi toetamaks metsa säästvat majandamist oli laialdasel skaalal. Just neil, kellel eluasemed kitsukeses, kõrghoonetes, selgub on ikkagi hool just metsa tõttu, kuna üheks teguriks mis nende elukeskkonna osaks on elamuid ümbritsev looduslik harmoonia. (Nad on uhked ja rahul sellega, et nende küla-asum nii metsade vahetus läheduses.) 42

Ehk metsad on osaks kĂźla-asumi identiteedist. Looduskaunis kohas elaminne on luksus.

Ülevaade allkirja andnute sotsiaalsest ealisest taustast. Sotsiaalne aspekt: Kuna paikkonnas ettevõtlusvõimalusi vähe, käib elanikkond tööle peamiselt 30 kilomeetrit eemal asuvasse Tallinnasse või 5km eemal asuvasse Keilasse. Kuna ettevõtlusvõimalusi on seni olnud piiratud hulgal on ka tekkinud teatav loidus ja pessimism ettevõtluse algatamisel. Paikkonnas ei suudeta näha ettevõtluseks potensiaale. Samas ettevõtluse arengut ei toeta ka pendeldamine pika vahemaaga töökohtade elukohtade vahel. Ehk kuna elanikkond töötab nii eemal ei saa ja suuda nad ise tooteid teenuseid kohapeal tarbida ja seetõttu on välja surnud praktiliselt kogu teendindussfäär. Juuksur- kauplus- hotell. Ehk paikkonnal on põletav vajadus ettevõtlusvormi järgi, mis looks jälle ettevõtluseks vajaliku entusiasmi, mis tooks paikkonda klientuuri kohapeal olemasolevatele oskustööliste ja teenindus, teenuseid pakkuvatele isikutele. Momendil peavad nad oma oskustele vastava töö tegemiseks minema paikkondadesse, kus on rohkem klientuuri. See on ka üks põhjus, miks oma paikkonna metsi kõrgelt hindavad elanikud ikkagi RMK algatatud koosolekule ei tulnud või miks nad ei suuda kaasa rääkida ekspertide kaasamises kohaliku keskkonna väärtustamises. Nad on liiga hõivatud kuhugi vahemaade taha tööle käimisega. Ja alam- keskastme palkadest märgatav osa kulub neil veel tööle sõitmiseks kasutatava transpordi tasumiseks. Ja transpordile kulub igapäevaselt ka aega.Võrdluseks, selleks, et harilik miinimumpalga teenija Tallinnasse tööle sõidaks, peab ta tasuma rongipileti eest 3.20 eur. Selleks, et tööle saada peab ta pool tundi töötama. (Tema palk 7 eurot tunnis.) Iga päev, ühe töötunni teeb ta selleks, et üldse tööle saabumise eest ära tasuda. Seetõttu tuleb eemalt tööle sõitnul rohkem töötunde teha, et sarnaselt keskustes elava inimesega sarnast sissetulekut saada.

Ehk elatakse tekkinud logistilistes surutistes, millele Klooga metsa väärtustamine pakuks reaalselt ka lahendusi. Meetodiks: läbi Klooga rahvusvahelisel tasemel kohtturunduse läbiviimise maksimeerida Kloogat külastatavate inimeste hulka, kes omakorda võimaldaks kohalikku ettevõtluse taasärkamist teenindussektoris. Paljukritiseeritud on turismisektori keskkonnahävitav mõju. Just seetõttu peaks just keskkonnakaitse ja ajalookaitse olema sellisel juhul kohtturunduse keskmes. Et paikkonda külastama tuleks „õiged inimesed.“ Holocausti turismi sihtgrupiks on harilikult ostujõulised kõrg-keskklassist ettevõtjad- eksperdid, pluss 40- 50 aastased, pigem kõrghariduse ja parem-konservatiivsete eluvaadetega. Kellel kõrged ootused teeninduskvaliteedile ja ühiskonnakorraldusele. Ehk leiaksid nad ka kohalike elanikega kohe ühise keele ja oleksid piirkonda soojalt oodatud. Vanuseliselt adsid allkirjakogumisel allkirju 18- 80 aastased. Eakad, alates 60ndast eluaastat tihti soovivad pigem mitte algkirja anda, kartes, et kirjutamine võib valesti minna nt. Halva silmanägemise tõttu. Sooliselt võib välja tuua, et kõige rohkem järske keeldumisi „tänan ei, mid ei huvita, mul on pohhui, muil pole aega“ tuli 18-25 aastastelt noormeestelt. Kõige aktiivsemalt on osalejaid küpsete ühiskonnaliikmete hulgast (40 pluss) sõltumata haridus või kultuurilisest taustast. Inimesed kellel on oma väljakujunenud poliitilised vaated ja maailmapilt ja arvamus. (Ehk need, kelle arvamust algkirjakogumine kindlasti ei mõjutanud ja kes olid antud seisukohal juba enne.) Kes huvitusid debateerimisest või suutsid jagada oma mõtteid, infot antud teemal. Ehk inimesed kes juba olid oma aega investeerinud, et teemaga kurssi viinud. („Lageraied elurajoonide lähikonnas ja efektiivne paikkonna metsade majandamine“) HUVIDE KONFLIKT PAIKKONNAS. RMK on Lääne-Harju valla oluline väikefirmade tööandja. Organisatsioon mis finantsiliselt vajalik nii Lääne-Harju valla kui kohalike töömeeste igapäevase leivakoti püsimajäämisel. 45

Sealt ka huvide konflikt mis silma hakkas: Hulk küsitletuist möönsid, et töötavad ise metsasektoris või otseselt RMK projektide peal, omavad pereliikmeid kelle sissetulek sõltub metsasektorist või RMK tegevusest. Reeglina inimene, kes ise RMK, Riigimetsa Majandamise Keskuse heaks töötab sellisele petitsioonile alla ei kirjuta. (Huvide konflikt.) Külla aga oli ca. 20 juhul olukord kus alla soovis kirjutada RMK töötaja elukaaslane mööndes, et on huvide konfliktist teadlik.Või oli oli nõus aega investeerima, et pikemalt jutustada paikkona metsanduse ajaloost, arengust. Ja ka selle köögipoolelt. HUVIGRUPID KOGU EESTIST JA MAAILMAST Paikkondlikult oli näiteks tuliseid Klooga metsa külastajaid Paldiski linnast või Tallinnast ehk lausa pikema vahemaa tagant. Samas keeldusid algkirjaga palvekirja toetamast paar inimest kelle maja vahetus lageraie läheduses. Olen nüüd isiklikult kirjavahetuses ka nendega, kes ise regulaarselt Eestisse reisivad, et siinset Klooga mälestusmärki külastada. Vajaduse korral ole hiljem valmis jagama infot, mis on nende soovid, ootused ja vajadused. Juhul kui keegi soovib neid kohtturunduse tarbijaskonnana kasutada. On tehtud väike turu-uuring võimalik kohtturunduse stsenaariumi kohta sunnitöölaagri ja Holokausti mälestusmärki ümbritseva metsa suhtes. POLIITILINE LOJAALSUS, KAASARÄÄKIMISEL PIDUR. Üheks levinuimaks põhjenduseks keeldumisel algkirjaga algatuse toetamiseks oli isiklik põhimõttelie lojaalsus juba võimul olevatele poliitikutele või parteile. Mainiti Vabaerakonda või küsiti, ega ma punane ei ole. Samuti oli järgmisi põhimõtteid: „Annan algkirja ainult oma partei kooskõlastatud üritustele“ või „Ma annan algkirja ainult ma pean enne külavanemalt küsima, kas ta lubab ja kas ta üldse teie algatust heaks kiidab“, „Ma muidu toetan teie algatust aga ma teid isiklikult ei tunne, ma annan algkirja ainult neile keda ma tean. “ Vähemalt 20- 30 vestelnuist uurisid algkirja kogumise läbiviinud isiku poliitilise kuuluvuse kohta. „Ega sa 46

juhuslikult Roheline ei ole?“ Teemade ja petitsioonide tõstatamine väljapool juba olemasolevaid standardeid peetakse „võimalikuks kuid pigem erandlikuks.“ SIDE VANUSE JA TEADLIKKUSE VAHEL. Eksisteerib side kõrge algkirja andnute vanuse ja metsateadlikkuse vahel, seda kinnitab ka pilk algkirjade kogumise paberile: Kõige aktiivsemad Klooga ja Paldsiki elanikud, kes metsa tänini kasutavad on just eakad ja pigem vene või mõnda slaavi keelt emakeelena kõnelevad. Ehk inimesed, kes kunagi tulnud töökoha tõttu sellesse regiooni. (Nõukogude ajal oli regioonis sõjaväeosade süsteem mis vajas palju oskustöölisi ja teenindavat personali. Inimesi kes olid siia saabunud kogu Nõukogude Liidu piirkonnast. 90Ndatel vene vägede lahkumise järel oli mõistetav, et inimesed, kes igapäevaste ametite pidamisega harjunud, äraminekut vajalikuks ei pidanud. Paljud on piirkonas veetnud oma parimad aastad.) Väga tihti juba eakad inimesed Eesti aja algul 90ndatel ei suutnud omandada eesti keelt kuna olid juba ise nn. Vananemisfaasis ehk üleminekueas kus vananedes inimeste võõrkeeleoskus pigem taandareneb. Ehk nende ladus ladina tähestiku kasutus on pärsitud ja on näha, et algkirjalehtedel on andud algkirju ka slaavi tähestikus. Just need on Klooga- Paldiski põliselanikud kes üldjuhul igaaastaselt metsi väga tihti külastavad. KEELETOLERANTS: Klooga- Paldiski on ajalooliselt olud multikultuursed alad. Siin elavad nagu sadamaregioonides ikka 10-50 rahvuslikku päritolu inimesi. Ehk petitsiooni algkirjade kogumisel rakendasin keelelist tolerantsi. Ma ei julge üldistada, aga vähemalt pooltega küsitletuist sain jutud aetud inglise ja vene ja saksa keeles sest vähemalt informaalses keskkonnas ei oleks diskussiooni alustamisel eesti keeles olnud kommunikatsiooni kvaliteedi suhtes vajalikku tulemuslikkust.

Niiütelda tänavatasandil vastu tulnud nn. Tõeline Eestlane pigem umbusaldab küsitlust kui küsitlejat isiklikult ei tunne. Mööndes, et on teemaga kursis aga kes on juba oma poliitilistle huvidele kanali leidnud. Näiteks mainitakse teadlikku parteilist kuuluvust ehk siis teadlikult nn. teiste klubide projektides osalust ilmselt välditakse. Veel üks põhjus, miks valisin toetusalgkirjade kogumiseks Paldiski aga mitte Keila või Vasalemma: Valdav enamik inimesi kes kohapeal elavad on pere ringis suunal Paldiski- Klooga või Klooga-Paldiski kolinud. Toimub transkultuuriline ja väga efektiivne eakate hooldus, mis võimaldab inimestel, sõltumata nende kultuurilisest või usulisest taustast eakatehooldust saada. Ja erinevalt Kloogast on selleks Paldiskis head ja proffesionaalsed tingimused loodud. Loomulik, et eakamad inimesed multikultuurse taustaga on liikunud elama just sinna. Tihti on kolitud Kloogalt ära Paldiskisse põhjenduseks sealsed käe jala juures olmemugavused, perekonna juurdekasv või Klooga elanike suvilakruntide paiknemine Paldiskis. Ehk kuna Klooga aleviku infrastruktuur ja võimalused majutuse pakkumise osas väga piiratud on aastakümnete jooksul toimunud küla elanike äravool just Paldiski suunas. Mis ka põhjuseks, miks läksime küla metsale toetusalgkirju koguma just sinna. Just sellel regioonil säilinud ka märkimisväärne traditsioon külastada kohalikke metsi. Ehk tegu on väga loodusteadliku ja looduslähedase linnaga. (Mida kinnitasid ka vestlused linnaelanikega ja nende iskilikult antud viited, kui palju ja mis hulgal neil Klooga-Paldiski liinil suguvõsad jaotunud on.) Kui olla kriitiline, oleks pidanud olema väike läbilõikelie külastus tehtud ka Kloogaranda, Kersallu, Keilasse, Põllkülla ja Vasalemma. Kuna lageraiete teade tuli mai 2018 lõpus, algkirju hakkasime koguma juulis 2018 ei jäänud lihtsalt piisavalt aega, et igale poole minna. Näiteks oli ka keset suve kuumalaine, toimusid pommitajete mürarikkad õhulennud üle küla ehk võis eeldada, et paljud paikkonna elanikud on suveks regiooniks lahkunud või vähemalt ei istu oma elusaemes. Kõik ülalmainitud 48

regioonid mängivad Klooga metsade kohtturunduses rolli. Kui 41 algas Saksa okupatsioon ja algas pöördeline aeg Klooga metsa ajaloos, olid kõikidest paikkonna asulatest tunnistajaid kes nüüd veel keskkonnda ja asjaolusid rekonstrueerida saaks aidata. Need on kohad kus elavad inimesed, kes aset leidnud sündmusi mäletavad ja Klooga metsa efektiivse kohtturunduse puhul kaasa aidata saaksid. Kes oskavad viidata üksikasjadele, kuidas toimis tollane Klooga saeveski, kuidas toimus puidu vedamine ja töötlemine. Kui palju kasutati sunnitöölaagri juurde rajatud kitsarööpmelist raudteed metsast puidu väljaveoks ja palju muidu üksikasju mida nad rekonstrueerida saaks meenutustega. Järgmisel leheküljel algavad paberkandjal kogutud allkirjade koopiad, mis tehtud uduseks allkirja andnute privaatsuse huvides.

Tänan! Tänan võimaluse eest üle anda 1000 allkirja petitsiooniga, tänan kohalikke elanikke antud toetusallkirjade ja usalduse eest. Tänan kohalikke ajakirjanikke, kes on Klooga metsa saatust vaevaks võtnud jälgida. Samuti tänan eksperte, amtenikke kes on andnud asjalikke soovitusi kuidas reglemendikohaselt protseduure läbi viia ja keskkonna ajaloospetsialiste kes on andnud olulise juhtlõngu, et selgitada Klooga keskkonna ja ajaloo väärtusi. Samuti turundusspetsialiste, kes on tutvustanud rahvusvaheliselt aksepteeritud vaatamisväärsuste turundamismehhanisme, et Klooga väärtusi oleks võimalik avalikult esitletavaiks teha. Sealhulgas tänud Anne Frank ühingule, https://www.annefrank.org/nl/ ühingule Camp Vught. (Camp Vught on Kloogale sarnane koonduslaager Hollandis.) http://www.nmkampvught.nl Camp Vught-i on väike natsi-ajast taastatud külake Hollandis, mida külastab aastas arvestuslikult 200 000- 500 000 külastajat aastas. Elisabeth Salmin info@visualiza.nl +31 0687068309 See on viimane lehekülg.

LISA, VIIDE KIRJANDUSELE: Siin all rahvusvaheliste ajaloo ja elulooteoste nimekiri, mis Kloogat mainivad või siin toimunud sündmusi kirjeldavad. Nb. Ajanappusel ei jõutud edasi anda ka nimekirja kõigist rahvusvahelistest ühingutest, mis Kloogal natsi Saksa okupatsiooni tõttu on kas oma organisatsioonilises tegevuses käsitlenud, kaasanud, eksponeerinud või on praegu eksponeerimas oma korraldatud kohtturunduse või turismiobjektide osana. (Antud uurimus valmib pigem september 2018 aga selle kogumine käib. Kogutud info on avalik.) TUNTUIM EESTI TEOS, MIS KLOOGAT KÄSITLEB: „Eesti Kannatuste Aasta“. Autoriõigusega kaitstud ESTER b27452815 ISBN 978-9949-864-22-5 (pdf) ISBN 978-9949-491-12-4 (köites) Raamat lugemiseks internetis tervikuna: https://www.digar.ee/ arhiiv/nlib-digar:305681 TUNTUIMAD TEOSED MIS KIRJELDAVAD KLOOGAT VAIVARA KONTEKSTIS: 1. „Western Civilisation“ Door Jackson J. Spielvogel https://books.google.ee/books?id=T825DQAAQBAJ&pg=PA848& lpg=PA848&dq=klooga+vaivara&source=bl&ots=CGpM7Udk2W &sig=cZoarksP0VVBlA1jQ37GhMkN7d4&hl=nl&sa=X&ved=2ahU KEwictYi0iIHdAhWhCpoKHT_8AHIQ6AEwDHoECAAQAQ 2.“ The United States Holocaust Memorial Museum encyclopedia of camps and ghettos, 1933-1945: Early camps, youth camps, and concentration camps and subcamps under the SS-Business Administration Main Office (WVHA)“ https://books.google.ee/books?id=vsQMAQAAMAAJ&q=klooga+ vaivara&dq=klooga+vaivara&hl=nl&sa=X&ved=0ahUKEwj64vTW iIHdAhXJZFAKHa5sDxsQ6AEINjAC 86

History Volume 1 van German Concentration Camps, 1933-1945: History, Related Philatelic Material, and System of Registration of Inmate Mail, Erik Lørdahl, ISBN 8299558808, 9788299558808 War and Philabooks, 2000 https://books.google.ee/books?id=eDMpAQAAMAAJ&q=klooga+ vaivara&dq=klooga+vaivara&hl=nl&sa=X&ved=0ahUKEwj64vTW iIHdAhXJZFAKHa5sDxsQ6AEIPTAD 4.The Holocaust in Lithuania 1941-1945: A Book of Remembrance, Volume 1, Rose Cohen, Saul Issroff Gefen Publishing House, 2002 https://books.google.ee/books?id=ibJtAAAAMAAJ&q=klooga+vai vara&dq=klooga+vaivara&hl=nl&sa=X&ved=0ahUKEwj64vTWiIH dAhXJZFAKHa5sDxsQ6AEIQjAE 5.“You will work in the factory, work in the fields, you will be resettled in ...“ Door Stephen Herz https://books.google.ee/books?id=ZGUYt6TsyYAC&pg=PA22 &dq=klooga+vaivara&hl=nl&sa=X&ved=0ahUKEwj64vTWiIH dAhXJZFAKHa5sDxsQ6AEISjAF#v=onepage&q=klooga%20 vaivara&f=false

„Der Ort des Terrors: Riga-Kaiserwald, Warschau, Vaivara, Kauen (Kaunas ...“ r Wolfgang Benz, Barbara Distel, Angelika Königseder https://books.google.ee/books?id=T3bI8JS3NjkC&pg=PA161 &dq=klooga+vaivara&hl=nl&sa=X&ved=0ahUKEwj64vTWiIHd AhXJZFAKHa5sDxsQ6AEIUTAG#v=onepage&q=klooga%20 vaivara&f=false

7. „Embassy of the Union of the Soviet Socialist Republics, 1945 “ https://books.google.ee/books?id=OAErAAAAMAAJ&q=klooga+v aivara&dq=klooga+vaivara&hl=nl&sa=X&ved=0ahUKEwj64vTWiI HdAhXJZFAKHa5sDxsQ6AEIWDAH „United States Holocaust Memorial Council. Days of Remembrance Committee, United States Holocaust Memorial Museum „ U.S. Holocaust Memorial Museum, 1993 https://books.google.ee/books?id=RXka3ePPlIUC&q=klooga+vai vara&dq=klooga+vaivara&hl=nl&sa=X&ved=0ahUKEwj64vTWiIH dAhXJZFAKHa5sDxsQ6AEIZDAJ „Everything is Wonderful: Memories of a Collective Farm in Estonia“. Sigrid Rausing https://books.google.ee/books?id=zbCZAgAAQBAJ&pg=PT77& dq=klooga+vaivara&hl=nl&sa=X&ved=0ahUKEwju4IfgioHdAhW FK5oKHTHwBW44ChDoAQglMAA#v=onepage&q=klooga%20 vaivara&f=false 10. „20. sajandi kroonika. Eesti ja maailm: 17.06.1940 31.10.1961. II osa“Mati Graf Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2002 https://books.google.ee/books?id=zJ0iAQAAIAAJ&q=klooga+vai vara&dq=klooga+vaivara&hl=nl&sa=X&ved=0ahUKEwju4IfgioHd AhWFK5oKHTHwBW44ChDoAQgtMAE 11. „Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft“ K. Mattiesen’i trükk, 2006 https://books.google.ee/books?id=LXQoAQAAMAAJ&q=klooga+ vaivara&dq=klooga+vaivara&hl=nl&sa=X&ved=0ahUKEwju4Ifgio HdAhWFK5oKHTHwBW44ChDoAQg0MAI 12. „Õpetatud eesti seltsi aastaraamat“, Õpetatud Eesti Selts 2006, https://books.google.ee/books?id=vrY9AQAAIAAJ&q=klooga+vai 88

vara&dq=klooga+vaivara&hl=nl&sa=X&ved=0ahUKEwju4IfgioHd AhWFK5oKHTHwBW44ChDoAQhGMAU TUNTUIMAD TEOSED, MIS MAINIVAD KLOOGAT ARTUR ROSENBERGI JA IDA-BLOKI KONTEKSTIS: 13. „A World Connecting“ Akira Iriye, Jürgen Osterhammel https://books.google.ee/books?id=oct31Z9f-HUC&pg=PA249 &lpg=PA249&dq=klooga+rosenberg&source=bl&ots=kWg-vaQWY&sig=M-u2sDfHf-2H6BzPbtHw4Vkz2Io&hl=nl&sa=X&ved=2 ahUKEwiU9_PfjIHdAhWQKVAKHV0XCVYQ6AEwDHoECAEQA Q#v=onepage&q=klooga rosenberg&f=false 14. Filming the End of the Holocaust: Allied Documentaries, Nuremberg and the ... John J. Michalczyk https://books.google.ee/books?id=Tb2dBAAAQBAJ&pg=PA220&l pg=PA220&dq=klooga+rosenberg&source=bl&ots=Ot_5sVenne& sig=htwozDs_bIvKvnifECKDrFFhT9A&hl=nl&sa=X&ved=2ahUKE wiU9_PfjIHdAhWQKVAKHV0XCVYQ6AEwDXoECAQQAQ#v=on epage&q=klooga%20rosenberg&f=false 15. On the Margins: About the History of Jews in Estonia Anton Weiss-Wendt https://books.google.ee/books?id=Qj3HDgAAQBAJ&pg=PA289& lpg=PA289&dq=klooga+rosenberg&source=bl&ots=fTB9g830CG &sig=B3GrJqSgXVoCLhYVvSfQrq8hY04&hl=nl&sa=X&ved=2ah UKEwiU9_PfjIHdAhWQKVAKHV0XCVYQ6AEwDnoECAAQAQ 16. Russia at War, 1941–1945: A History Alexander Werth https://books.google.ee/books?id=nZVgDQAAQBAJ&pg=PT578 &lpg=PT578&dq=klooga+rosenberg&source=bl&ots=3zblXPbetS &sig=Nr1gEcyoZqwTo-H6fXcRQQBkWso&hl=nl&sa=X&ved=2ah UKEwiG5u3tjYHdAhVKbFAKHcwUDTE4ChDoATAAegQIABAB# v=onepage&q=klooga%20rosenberg&f=false 17. La destrucción de los judíos europeos Raul Hilberg https://books.google.ee/books?id=x3aVN0UoJVwC&pg=PA423& 89

lpg=PA423&dq=klooga+rosenberg&source=bl&ots=iuUZH38SG6 &sig=R4gyZ0JeJpQxrkdmlqyxEAZm1Xk&hl=nl&sa=X&ved=2ahU KEwiG5u3tjYHdAhVKbFAKHcwUDTE4ChDoATAFegQIBRAB#v= onepage&q=klooga%20rosenberg&f=false 18. Sofi Oksanen: Als die Tauben verschwanden Glossar zusammengestellt von Sofi Oksanen und Angela Plöger © 2014, Verlag Kiepenheuer & Witsch https://www.hoerbuch-hamburg.de/cms/upload/PDF/Sofi_ Oksanen_Glossar_Als_die_Tauben_verschwanden.pdf 19. Sowjetunion mit annektierten Gebieten II: Generalkommissariat Weißruthenien ... https://books.google.ee/books?id=Hxo_ CwAAQBAJ&pg=PA478&lpg=PA478&dq=klooga+rosenberg& source=bl&ots=wzQnzdGj4P&sig=X-9le-65LtpgIkW0MnJIPR 53Fkc&hl=nl&sa=X&ved=2ahUKEwiG5u3tjYHdAhVKbFAKHc wUDTE4ChDoATAGegQIBBAB#v=onepage&q=klooga%20 rosenberg&f=false 20. “The time of horrors I leave for future worlds. I write because I must write—a consolation in my time of horror. For future generations I leave it as a trace.” Herman Kruk, March 24, 1944 http://www.eilatgordinlevitan.com/vilna/vilna_pages/vilna_stories_kruk.html 21. HOLOCAUST VLITVĚ, LOTYŠSKU AESTONSKU https://www.holocaust.cz/dejiny/holocaust-v-evropskych-zemich/ holocaust-v-litve-lotyssku-a-estonsku/ 22. Writing in Witness: A Holocaust Reader Eric J. Sundquist https://books.google.ee/books?id=_ARiDwAAQBAJ&pg=PA329& lpg=PA329&dq=alfred+rosenberg+vaivara&source=bl&ots=-UtLX N5n5i&sig=MSbCyLRtSABBKz5KQBIqdt0kJ_E&hl=nl&sa=X&ve d=2ahUKEwj7-46ckIHdAhVFY1AKHTnXCgUQ6AEwAnoECAgQ 90

AQ#v=onepage&q=alfred%20rosenberg%20vaivara&f 23. Jewish Responses to Persecution: 1944–1946 Leah Wolfson https://books.google.ee/books?id=vhkqCgAAQBAJ&pg=P A332&lpg=PA332&dq=alfred+rosenberg+vaivara&source= bl&ots=_Veq9F6R4D&sig=DmW7oDytEznJM6dFO0LA6_POJE&hl=nl&sa=X&ved=2ahUKEwj7-46ckIHdAhVFY1AKHTnXCgUQ6AEwAXoECAkQAQ#v=onepage&q=alfred%20rosenberg%20vaivara&f 24. Der Ort des Terrors: Riga-Kaiserwald, Warschau, Vaivara, Kauen (Kaunas ... Wolfgang Benz, Barbara Distel, Angelika Königseder https://books.google.ee/books?id=T3bI8JS3NjkC&p g=PA463&lpg=PA463&dq=alfred+rosenberg+vaivara &source=bl&ots=8eDVeYWDAs&sig=yMHgpajoOV4l Xy8uLdA0OhAC0G4&hl=nl&sa=X&ved=2ahUKEwj7-