Sensor märts-aprill 2020 by AS G4S Eesti

G4S EESTI AJAKIRI

Märts-aprill 2020 | NR 2 (153)

NUBLU TUBLID TEOD PAISTAVAD SILMA

HEA TEENINDUS

TÄHTIS AASTA RINGI

TURVATÖÖST SUURES MASINATEHASES

Kuidas mõjutab

eriolukord G4Si

GALERII

Maani kummardus teile, staažikad töötajad! FOTOD: KRISTI SITS, HELIN LOIK, MARIA BUHHAROVA

Ettevõtte raudvara on töötajad, kes tunnevad oma tööd läbi ja lõhki ning heal meelel oma kogemusi ka teistega jagavad. Tänutäheks pühendumise eest kutsume iga aasta alguses kõik ümmargust tööjuubelit (5, 10, 15, 20, 25) pidavad töötajad üritusele, kus surume hea töö eest kätt ning anname üle ka väikse kingituse. Sel aastal tänasime staažikaid töötajaid Toila Spa konverentsikeskuses, Tartus V Spa konverentsikeskuses, Pärnus Ammende Villas ja Tallinnas Lauluväljaku klaassaalis. Urmas Käbi.

Suur tänu teile!

Andrei Jeledin.

Liisi Pehka.

Kalev Kalde.

Priit Sarapuul täitus 20 aastat staaži.

Vladimir Mešalnikov, Meelis Kalda, Ainura Avdejev, Tatjana Serputko, Ülle Soovik ja Ljudmilla Jakovleva.

Meelt lahutas mustkunstnik.

• AUSUS ja AUSTUS • UUENDUSLIKKUS ja MEESKONNATÖÖ • • OHUTUS, TURVALISUS ja PARIM TEENINDUS •

JUHTKIRI

SISUKORD 2 GALERII. Aitäh staažikatele töötajatele! 3 JUHTKIRI. Priit Sarapuu 4 UUDISED. Olulised teated. Tubli töö. Personaliuudiseid

6 FOOKUSES. G4Sil tegemistest ja töökorraldusest eriolukorra ajal

8 HEA TEENINDUS. „Märka

turvateenindajat!“ kampaania tagasisidet

10 TURVATÖÖ. Uudistame, milline roll on turvatöötajatel masinatehases

12 SAAVUTUS. Nublu tublid teod paistavad silma

13 NUBLU. Aasta aega teenust. Mida kliendid arvavad?

15 NÕUANNE. Kontrolli suitsuja vinguanduri eluiga!

16 HEA TEENINDUS. Kelle palk sõltub soovitusindeksist?

18 NÕUANNE. Soovitusi

kodukontori sisseseadmiseks

19 INFO. Millist infot soovitakse G4Si sisekanalitest leida?

20 VARIA. 2 tilka vett. Nuputamist.

SENSOR Sensor on 6 korda aastas ilmuv G4S Eesti ajakiri.

Veebis: issuu.com/g4s_sensor

Väljaandja: AS G4S Eesti Paldiski mnt 80 Tallinn 10617

Kujundus: Menu Meedia Trükk: Reusner Tiraaž: 800

Seda ajakirjanumbrit tegid: Esme Kassak Reimo Raja Margit Sedrik Tarmo Pärjala Kristel Saarm Dagmar Pedaja

Suur tänu, et aitad Eestit turvalisemaks teha!

änavune kevad on saabunud teisiti. Igal aastal märtsis oleme esile tõstnud head teenindust ning andnud ise teistele eeskuju. Nii ka sel kevadel, ainult et tänamiseni jõuame alles suvel, kui eriolukord usutavasti seljatatud. Suur tänu kõigile turvateenindajatele, kes vaatamata keerulisele ajale ka sel kevadel meie klientidele oma hea tööga on silma paistnud! Olgu ajad millised tahes, hea teenindus on oluline. Viimased nädalad pole kerged olnud kellelegi. Õnneks tegutseme valdkonnas, mille teenuseid on alati vaja. Siiski sõltume suuresti oma klientidest ja paljudel meist on töömahud vähenenud. Selleks, et tööd kõigile jätkuks, on turvajuhid graafikuid ringi teinud ja koormust ühtlasemalt jaotanud. Kus aga üks klient on tellimusmahtu ajutiselt vähendanud, seal on teine vajanud töökäsi juurde. Oleme olnud paindlikud ning viinud töötajaid nende tavapärastelt objektidelt teistele töölõikudele. Aitäh sellise valmisoleku eest! G4Si teenuste toimepidavus pole eriolukorras kannatada saanud. Meie plaanid on pidanud ning oleme suutnud ka käigupealt vajalikke muudatusi teha. Ettevõtte teenused toimivad hästi. Ärikliente ja sularahaautomaate on suudetud sularahaga varustada, ettevõtte süda – juhtimiskeskus – töötab hästi, patrullid sõidavad, turvatöötajad valvavad erinevaid asutusi ja saavad hakkama üha uute töökorraldustega, tehnikud hooldavad turvasüsteeme, klienditeenindajad abistavad kodudest. Sügav kummardus teile kõigile, et olete ses keerukas olukorras vapralt vastu pidanud. Me oleme suutnud eriolukorras oma kliente ja Eesti inimesi hästi hoida. Seejuures ei tohi ära unustada, et peame hoidma ka ennast ja oma tervist, sest muidu ei toimi ka meie teenused. G4Si haldusosakond on viimastel nädalatel soetanud kümnete tuhandete eurode eest kaitse- ja desinfitseerimisvahendeid, et eesliini töötajad oleksid kaitstud. Valdava osa kontoris töötajaist oleme saatnud tegema tööd kodust, et aidata kaasa viiruse peatamisele. Suur abi neis kiiretes ümberkorraldustes on olnud meie asjalikel IT-spetsialistidel, kes on aidanud kõigile leida vajalikud lahendused. Suur tänu! Kodukontoritesse soovin kannatlikku meelt ja tugevat närvi. Võib ju mõelda küll, et kodus töötamine on unistus, aga see on kohati raskemgi. Eriolukorras oleme juhtidega teinud regulaarseid infokoosolekuid, et võimalike muudatustega kiirelt kohaneda. Oleme pidevas kontaktis klientidega ja hoiame end kursis eriolukorrast tingitud ajutiste muudatustega, mis moel või teisel meidki mõjutavad. Kiirematest töökorralduslikest muudatustest annab teada vahetu juht, ent kutsun kõiki jälgima ka meie sisekanaleid, kust saad kõige operatiivsema info ettevõttes toimuva kohta. Infol on praegusel ajal väga suur roll, aga on oluline, millist infot tarbid. Hoiame ühte!

PRIIT SARAPUU juhatuse esimees

Kirjuta või helista: kysimused@ee.g4s.com telefon 651 1825

G4S EESTI AJAKIRI | märts-aprill NR 2 (153)

|3|

UUDISED

TUBLI TÖÖ! Märtsikuu viimane reede tõi meieni kolm erinevat sündmust, mille kangelasteks tublid G4Si töötajad. Alustame otsast. Kell 10.51 sai juhtimiskeskus Nublu häireteate ühest Võrus asuvast korterist. Sündmuskohale tõtanud turvatöötaja Siim-Olaf Hõimla märkas, et aknast tuleb suitsu. Koputuse peale tuppa ei õnnestunud saada, aga õnneks tuli appi naabrimees. Suure müra peale ärkas ka korteri elanik ja tuli uksele vastu. Naisterahvas oli toidu ahju valmima jätnud ja ise magama jäänud. Kiirabi vaatas naise üle, haiglaravi ta ei vajanud Kell 11 tegi oma tavalist ringkäiku Pärnu Kaubamajakas turvatöötaja Raimond Laats, kui märkas keskuses maas meelemärkuseta eakat meesterahvast. Pikemalt mõtlemata tõttas Raimond talle appi. Temaga ühines ka üks naisterahvas, kes võttis enda peale 112-le helistamise. Raimond aga tuletas ruttu meelde esmaabikoolitustel õpitu ning hakkas mehele südamemassaaži elustamiseks tegema. Õnneks kiirabi tuli väga ruttu ja pärast kümmekond minutit elustamist hakkas mees elumärke näitama. Mees viidi haiglasse kaasa. Kuula lugu ka G4Si podcastist! Veel sama päeva õhtul oli üks Nublu juhtum ka Pärnumaal. Tulekahju häireteade tuli kell 19.12. Vändras asuvas kodus oli pereisa ahju kütnud, aga unustanud ahjusiibri avada. Patrulli turvatöötaja Kalli Lomp leidis eest juba toast lahkunud ema-isa ja kaks ehmunud last. Kalli kontrollis toad kõik üle ja veendus, et ahi oleks tõmbama hakanud ja aknad tuulutuseks avatud. Sellest seigast siiski ei piisanud. Majast väljudes leidis Kalli eest hoonetele liiga lähedale tehtud järelevalveta lõkke, mille ta lasi ära kustutada.

|4| G4S EESTI AJAKIRI | märts-aprill NR 2 (153)

G4S Eesti sularahateenused liikusid uude ettevõttesse 1. aprillil muudeti AS G4S Eesti juhtimisstruktuuri. Selle tulemusena tegutseb sularaha divisjon edaspidi eraldi ettevõttena. Uus juriidiline üksus G4S Cash Solutions (Estonia) OÜ pakub analoogselt tänasega sularahakäitlusteenuseid. AS G4S Eesti jätkab turvateenuste turuliidrina. Uude ettevõttesse üle minevate töötajate jaoks muutub vaid tööandja juriidiline keha. Kõik töölepingu tingimused, sealhulgas tööstaaž ja väljateenitud puhkusepäevad, jäävad kehtima ja töötingimused ei muutu. Ka sularahateenuseid kasutavate klientide jaoks muutub vaid juriidiline isik, kes G4S kaubamärgi alt teenust osutab. Sularahakäitlusteenuste ettevõte jätkab tööd samades asukohtades – Tallinnas, Tartus, Jõhvis, Pärnus ja Kuressaares.

Nublu võitis Aasta Turundustegu maineka auhinna 4. ja 5. märtsil toimus Saku Suurhallis turundus konverents Password. Traditsiooniliselt valiti sel üritusel ka aasta turundustegusid. Ärikategoorias oli ühe finalistina võistlustules Nublu suitsuja vinguanduri teenuse turuletoomine. Nublu teenust esitlesid konverentsil turundusjuht Tarmo Pärjala ja kommunikatsioonijuht Reimo Raja. Lisaks G4Si Nublule jõudsid finaali Coop Panga investeerimiskampaania, Fotografiska Tallinn avamine, Rimi Eesti Food kampaaniaga “Tarbime targalt” ja Simple Session 20. Sama õhtu lõpuks kuulutati võitja välja ja selleks osutus Nublu. Loe lk 12, mis teeb Nublu nii eriliseks, et sellise tunnustuse pälvis!

G4Si üritused lükkuvad edasi Olime plaaninud kevadesse mitmeid üritusi, kuid eriolukorra tõttu ei ole neid võimalik või mõistlik korraldada. Nii on näiteks ära jäänud kevadesse plaanitud I kvartali parimate töötajate tänuüritus. See ei tähenda siiski, et tublid töötajad tunnustuse või preemiata jääks. Loodame, et suveks on viirus seljatatud ja saame siis teha lihtsalt ühe suurema ürituse nii esimese kui teise kvartali ja ka „Märka turvateenindajat!“ parimate töötajate jaoks. Märtsis ja aprillis on ära jäänud juba mitu spordiüritust ja ilmselt mõjutab toimuv veel ka maikuud. Hoia end kursis G4Si siseveebis!

UUDISED

PERSONAL Koroonaviirus Kuidas toimida viiruse ajal Paljud ametikohad turvavaldkonnas tähendavad sõna otseses mõttes eesliinil olemist, suhtlemist ja korra tagamist. Selleks, et töö oleks kõigi jaoks võimalikult turvaline, jagame järgmisi nõuandeid: • Ühiskasutuses olevaid autosid ja töövahendeid tuleb regulaarselt puhastada. Nii aitame takistada viiruse levikut. • Objektidele, rahavedajatele, patrullautodesse ja tehnikutele oleme varunud kasutamiseks kaitse- ja puhastusvahendeid. • Soovitame regulaarselt käsi pesta sooja vee ja seebiga või kasutada desovahendeid. Desinfitseerimisvahendid oleme korraldanud kõigile objektidele. • Köhi ja aevasta varrukasse. Käe suu ette panemisest ei ole kasu, sest peopessa sattunud pisikud kanduvad sealt kergelt edasi. • Haigusnähtude korral teavita vahetut juhti ja jää koju. Tervisemure korral saad nõu perearstilt või perearsti nõuandeliinilt 1220. Kui oled haige, võta haigusleht. Selle saab patsiendiportaalis digilugu.ee ka ise avada. • Kui haigusnähud ilmnevad tööpostil, tuleb sellest teavitada kohe juhtimiskeskust. Lähtume oma töös Terviseameti soovitustest ja soovitame seda ka Sinul teha. Hoia end soovitustega kursis www.terviseamet.ee.

G4S peamaja ajutiselt külastajatele suletud Seoses töötajate kodukontorisse suunamisega on G4Si peakontor ja ka kõik teised esindused klientidele ajutiselt suletud. Hoonesse pääseb vaid parkla poolsest küljeuksest. Postiteenuste kasutamine toimub päevniku kaudu. Eriolukorra tõttu on suletud peamajas asuv rõivaladu. Vormielemente saab tellida veebikeskkonna kaudu. Töötajale väljastab vormielemendid tema otsene juht, samuti tuuakse vormirõivad tagasi juhi kätte. Ida, Lääne ja Lõuna piirkonnas on vormielementide tellimine just niimoodi käinud. Suurem osa klienditeenindajaid abistavad ja nõustavad kliente kodukontorist. Oleme palunud klientidel maksimaalselt kasutada G4Si elektroonseid kanaleid: iseteenindust aadressil minu.g4s.ee, vestlusrakendust kodulehel www.g4s.ee või e-posti. Muidugi võib ka helistada üldnumbril 651 1800. Omavahel suhtlemiseks soovitame kolleegidel kasutada ettevõtte jaoks mõeldud Google’i rakendusi Google Hangouts ja Google Chat. Kõik vajalikud üld- ja teiste töötajate kontaktid leiad sõltumata enda ametikohast siseveebist.

Alates veebruarist on äriarenduse ja infotehnoloogia divisjonis arendusjuhina tööl Rainis Mitt. Rainis tegeleb projektidega, mis toetavad müügi- ja klienditeenindusdivisjoni, personalidivisjoni ja tugiüksuste tööd. Rainis on pärit Põlvast, aga keskhariduse omandas Tallinnas Spordigümnaasiumist. Siis aga jätkas õpinguid hoopis TalTechis rahanduse erialal ning jõudis lõpuks IT-huvilisena majandustarkvara arenduse juurde. Viimati töötas Rainis Tallinna Ülikoolis. Vabal ajal pühendab Rainis spordile ja perele. Alates märtsi algusest juhib G4Si finantsplaneerimise ja -analüüsi osakonda Mariliis Kiisma-Männiste. Mariliis juhtis enne meile tulekut finantstehnoloogia firmat Eurostep Digital. Varasemalt töötas ta pikalt majandustarkvara arendavas firmas HansaWorld grupi finantsjuhina. Tegelikult on Mariliis aga hoopis magistrikraadiga geenitehnoloog. Nende õpingute kõrvalt läks Mariliis tööle majandustarkvara ettevõttesse ning teaduse vahetasid välja majandusõpingud. Aga täpsust ja kannatlikkust on tema sõnul mõlemas valdkonnas vaja. Vaba aega meeldib Mariliisile veeta sportides või pere keskel. Veebruarist alates on G4Sis tagasi ning turvajuhtide ridu täiendamas Villu Kahar. Villu läks rohkem kui aasta tagasi ära, kuna tema pere kolis aastaks Saksamaale. Villu tagasi tulles jagati mõned objektid turvajuhtide vahel ringi ja Villu hallata on uuesti ka mõned tema varasemad kliendid, näiteks Haigekassa ja Keskkonnaministeerium. Jõudu tööle! Aprilli algusest on senine lennundusjulgestaja Anett Välling ametis koolitus- ja kvaliteedispetsialistina. Anett on õppinud Tallinna Tehnikakõrgkoolis tootmisjuhtimist. G4Si tuli Anett tööle eelmise aasta kevadel ja ka varasemalt on ta just teenindusvaldkonnas töötanud. „Lennujaama tööle tulles leidsin oma suuna. Ma usun iga päev tööle tulles, et me seisame kogu meeskonnaga tsiviillennunduse turvalisuse eest. Uus amet aitab mul selle jaoks veel rohkem ära teha,“ sõnas ta. Vabal ajal armastab Anett kajakiga sõita ning ta valmistub septembrisse edasi lükatud Võhandu maratoniks.

Hoia uudistel silm peal siseveeb.g4s.ee

G4S EESTI AJAKIRI | märts-aprill NR 2 (153)

|5|

ERIOLUKORD

KUIDAS SAAB

G4S hakkama eriolukorras TEKST: REIMO RAJA, KOMMUNIKATSIOONIJUHT FOTOD: G4S, ERAKOGU

Alates märtsi keskpaigast töötab valdav osa G4Si kontori töötajaist eriolukorra tõttu kodudest. Kodukontoris on end sisse seadnud kliendi haldurid, personalitöötajad, raamatupidajad jne. Töö meie eri valdkon dades jätkub, ehkki töömahud on vähenenud. Kõige tähtsam on, et G4Si teenuste toimepidavus ei ole kannatada saanud.

|6| G4S EESTI AJAKIRI | märts-aprill NR 2 (153)

ERIOLUKORD MEHITATUD VALVE TÖÖTAB OSALISE TÖÖAJAGA

Paljude töötajate jaoks on suurim mure, et tööd jaguks. Paraku on nii, et meie klientide käekäik mõjutab ka meid. Paljud kliendid on raskustes, mõned on pidanud ajutiselt oma ärid sulgema. Samas mõned kliendid vajavad töökäsi just juurde. Töö tagamiseks oleme valmis töötajaid teistele lõikudele viima. Ühtlasi on G4S ulatanud abikäe riigile, pakkudes turvatöötajaid sinna, kus jõudu juurde on vaja. „Oleme eriolukorra algusest pingutanud selle nimel, et meie inimestel oleks tööd. Siiski oleme täna sellises seisus, kus mehitatud valve mahud on oluliselt vähenenud,“ ütles juhatuse esimees Priit Sarapuu. Seepärast on mehitatud valves mindud ajutiselt üle osalisele tööajale.

Reisiväravad päris suletud ei ole, ent tööd on lennundusjulgestajatel tavapärasest oluliselt vähem.

JUHTIMISKESKUS TESTIB KAUGTÖÖ VÕIMALUSI

Juhtimiskeskuse juht Reiko Tääker tõdes, et häireteadete maht on tavapärasest mõnevõrra väiksem. Patrullide väljasõite on vähem, sest inimesed on kergemini kättesaadavad või kodus ja seepärast ei ole patrulli abi vaja. Juhtimiskeskuse töö eriolukorrast häiritud ei ole ja olukorra halvenemise puhuks on olemas kriisiplaan. G4S juhtimiskeskuse tööd saab korraldada ka nii, et kõik inimesed ei ole ühes ruumis koos, vaid tegutsevad hajutatult erinevates asukohtades. „Testime kaugtöö võimalusi. Nii võime kindlad olla, et kõik töötab nagu vaja ja saame selle lahenduse kasutusele võtta, kui olukord seda nõuab.“

PATRULLID AITAVAD AVALIKKU KORDA VALVATA

G4S Eesti patrullteenistuse osakonna juhi Janec Mururanna sõnul on kohalikud omavalitsused tellinud ettevõttelt patrulliringe, et omavalitsuse territooriumil silma peal hoida. “Aitame kontrollida näiteks mänguväljakuid, et inimesed sinna ei koguneks ega vandaalitseks,” ütles Mururand. G4S on paljude kohalike omavalitsuste turvapartner. Samuti ollakse abiks politseile. “Teeme koostööd ja aitame jälgida, et inimesed eriolukorra reeglitest kinni peaksid,” lisas Mururand. Vajadusel annavad üle Eesti paiknevad 70 G4S patrulli probleemkohtadest politseile infot.

KAUBANDUSKESKUSTES JÄLGITAKSE DISTANTSI HOIDMIST

Pärast eriolukorra kehtestamist ja enamiku äride kinnipanekut kaubanduskeskustes on turvatöötajate peamine ülesanne hoida silma peal avalikul korral

ning sellel, et keskuse külastajad ei läheks keelatud aladele. Liikumispiirangute tõttu ei ole enam üheski kaubanduskeskuses noortekampadega probleeme. Paljudes keskustes on ärid küll kinni, ent need tegutsevad edasi e-poena. Turvatöötajate ülesanne on jälgida, et nendesse kohtadesse ei kipuks kõrvalised isikud. Samuti jälgib turvatiim, et inimesed hoiaksid üksteisest parajale kaugusele. Tartu Eedeni kaubanduskeskuse objektijuhi Arvi Laasme sõnul noored hetkel probleemiks ei ole, pigem tulevad eakamad prouad juttu ajama. „Tuletan siis neile meelde, et kõige turvalisem on peale ostude tegemist koju minna.“

TURVATEHNIKUD TEGELEVAD PLAANILISE HOOLDUSE JA PAIGALDUSEGA

Turvatehnikud tegelevad peamiselt plaaniliste turvatehnika hoolduse ja paigaldustöödega. “Varasemaid tellimusi on nii palju ees, et tööd hetkel jätkub,” ütles G4S Eesti turvatehnikadivisjoni direktor Priit Orasson. Ta rõhutab, et turvalahenduste ja tulekahju avastamise süsteemide korrashoidmine, hooldamine on väga oluline ka praegusel ajal. Ikka selleks, et need oleksid töökorras ja tulekahjudest või sissemurdmistest märku annaksid. “On ka kliente, kes tehnikuid oma asutusse või koju ei soovi,” lisas Orasson. See on praeguses eriolukorras täiesti mõistetav. Sellisel juhul lükkame korralised hooldused kliendiga kokkuleppel edasi tulevikku. Samas tehnikuid lubavad majja kliendid, kel on vaja erimeetmed kohe vaja kasutusele võtta, näiteks haiglad, vanglad, hooldekodud.

SUUREM OSA KLIENDI TEENINDAJAID ON KODUKONTORIS

Märtsi keskpaigas tühistasime kõik varasemalt kokku lepitud kliendikohtumised. Edasi kolisid kõik tehnilise toe spetsialistid, kliendihaldurid ja müügijuhid kodukontorisse. Kliendid oleme suunanud kasutama maksimaalselt meie elektroonilisi kanaleid, nagu näiteks iseteenindus aadressil minu.g4s.ee, vestlus G4S kodulehel, e-post. Omavahel julgustame kõiki kolleege, kellel on ettevõtte Google’i konto, kasutama kõnedeks Google Hangouts rakendust ja vestlusteks Google Chat rakendust. Sealt leiab mugavalt ka kolleegide kontaktid üles.

ERIOLUKORD KEERAS RAHAVEO LOGISTIKA PEA PEALE

G4S sularahavedajad ja -töötlejad on saanud kenasti hakkama ka olukorras, kus ajutiselt on inimesed hakanud sularahaautomaatidest rohkem raha välja võtma. Kaubandus- ja teenindusasutustes on sularaha nõudlus mõnevõrra vähenenud. G4S sularahakeskustes Tallinnas ja Tartus töö käib ning töötajatel on olemas desinfitseerimisvahendeid, et käsi puhastada. Tallinna sularahakeskuse juht Kristi Vetemaa ütles, et raha ei ole täna mustem ega kuidagi ohtlikum kui kolm kuud tagasi. Sularaha kaudu viirusesse nakatumist G4S rahavedajad ja -töötlejad ei karda, sest nad teavad, et see risk on väike. Üsna rasked tööpäevad on olnud nendel sularahadivisjoni töötajatel, kes on pidevalt muutuvates oludes klientide soove täitnud ja selle põhjal rahavedude logistikat korraldanud.

G4S EESTI AJAKIRI | märts-aprill NR 2 (153)

|7|

TEENINDUS

Turvatöötaja naeratama PANI MIND HALLIS ARGIPÄEVAS TEKST: ESME KASSAK FOTOD: ERAKOGU

Kui tänavu “Märka turvateenindajat!” kampaaniaga alustasime, ei osanud ette näha, kuidas saabuv eriolukord teenindussektoris kõik pea peale keerab. Samas asjalik suhtlus ja kiire teenindus on olnud veelgi rohkem hinnas. Nii saimegi kuu aja jooksul rohkesti tagasisi det meie tublidele turvateenindajatele. Kommentaarid tõid kujuteldavale Eesti kaardile Tallinna, Rapla, Pärnu, Tartu, Paide, Jõhvi, Valga ja Võru turvatöötajad, sekka ühe tehniku ja kliendihalduri. Kokku nimetati 70 erinevat nime, mõnd tubli töötajat märgiti ära koguni mitmel objektil. Kokku laekus meile 155 ankeeti eesti ja vene keeles.

Raimond Laats

„Tuli ei tea kuskohast ja oli järsku noorte kamba keskel et häirisid oma käitumisega jalgu puhkavaid kliente. Ei olnud mingit pikka juttu ja noortel oli asi selgeks tehtud ning kadusid. Tubli töö.” (Ülemiste keskus)

Riina Kalla.

|8| G4S EESTI AJAKIRI | märts-aprill NR 2 (153)

Riina Kalla

„Pani mind hallis argipäevas naeratama ja muutis sellega mu ülejäänud päeva ilusaks!“ (Ülemiste keskus)

LENNUJAAMAST RAAMATUKOGUNI

Kiituseid pälvinud objekte tuli tänavu kokku 30 ringis, lisaks märgati tublide patrullide tööd Pärnus, Tallinnas ja Ida-Virumaal ning kiideti ka meie kliendihaldureid ja tehnikuid. Tiimide seast võiks esile tõsta Eesti Rahvusraamatukogu, kellega nii raamatukogu töötajad kui ka külastajad väga rahul on. Iga aasta leiavad nad mõne hea sõna meie tublide turvatöötajate kohta.

Andre Aav.

TEENINDUS halba öelda. Turvatöö on tegelikult pingeline, aga Andre suudab vaatamata sellele jääda ikka heatujuliseks ja mis kõige tähtsam, ta suudab inimesi naerma ajada oma laheda naljasoone poolest. Kui on paha tuju, tuleb pöörduda tema poole ja see paha tuju läheb hetkega üle, sest ta on väga positiivne inimene. Müts maha tema ees. Oma tööd teeb ta ka hästi ja suudab alati säilitada külma närvi.”

Liisa Kalda (Sakret) “Firma, milles mina töötan, käib tihti Sakretist koormat peale võtmas. Alati on meeldiv sinna minna, kui turvatöötaja naeratab, on viisakas ja väga meeldiva suhtumisega töösse. Kontrollib kõik täpselt üle. Kui miski jääb kahtluse alla, ei jäta asja sinnapaika, vaid kontrollib uuesti, et asjas kindel olla. Pöörab tähelepanu ka pisiasjadele. Kui minul on jäänud mahalaadimistega miskit segaseks, aitab ta heameelega mulle ka selgitada, kuhu miski läheb. Kiire ja hea töö!” Tartu Eedeni kaubanduskeskuse tublid turvateenindajad Heiko Pärl, Arvi Laasme ja Alo-Artur Otsa.

Marek Kutepov

(Rahvusraamatukogu) „Tahan kiita kõiki Rahvusraamatukogu turvatöötajaid! Nad on väga sõbralikud ja abivalmis. Ja Marek Kutepov oma suurepärase huumorisoonega!” “Marek teeb rohkem, kui otsesed töökohustused nõuavad, osaleb raamatukogu meeskonnatöös, üritustel. Kiidan ka teisi meie asutuse turvatöötajaid.” Palju kiidusõnu laekus ka Tartu kaubanduskeskuse Eedeni, Tallinna vanasadama, Solarise keskuse, Pärnu keskuse turvatöötajate ja loomulikult ka Tallinna lennujaama lennundusjulgestajate kohta.

Maria Metsar

(Tallinna lennujaam) “Saatsin oma sõbrannat reisile ja enne turvakontrolli abistas sõbrannat siiralt tore ja sõbralik turvatöötaja. Kiitus G4S!”

Heiko Pärl

(Eedeni kaubanduskeskus) „Väga viisakas ja tore turvamees ja oma tööd teeb professionaalselt. Jätab juba sellise karmi mulje, et pahandust keegi ei teeks.”

Triinu Sarv

(Solarise keskus) „Turvatöötaja, kes võtab oma tööd tõsiselt, mitte ei kõnni lihtsalt niisama.”

Maria Metsar.

Joosep Helve

(Tallinna vanasadam) „Teeb südamega tööd, naeratus näol. Alati õigel ajal õiges kohas.“

PARIMATEL OMAD FÄNNID

G4S korraldab „Märka turvateenindajat!“ kampaaniat juba kuuendat aastat. Võib üsna kindlalt öelda, et paljude klientide jaoks on see kujunenud juba ilusaks traditsiooniks meie tublisid töötajaid hea sõnaga meeles pidada. See aga tähendab, et tööga ollakse tõepoolest väga rahul. Mõnel turvatöötajal on tekkinud koguni omad fännid. Kui kolm aastat tagasi saime esimese kommentaari Pärnu keskuse turvatöötaja Andre Aava kohta, siis olime tõesti üllatunud, kui siiras ja pikk tagasiside on kirja pandud. Täna me juba teame, mida oodata. Andre ise on väga vahetu suhtleja ja nii ta ongi keskuse püsikundedele hästi meelde jäänud. Vähemalt sama pikki kirju saame eelmisest aastast ka tootmisettevõttes Sakret töötava Liisa Kalda kohta. Alati võtab kampaaniast osa ka masinatehas ABB, kes eelmisel aastal kirjutas oma sisekanalites meie tublidest töötajatest pika loo (lk 10).

Andre Aav (Pärnu keskus)

“Andre on üks paganama muhe sell, tema kohta on vist võimatu midagi

ÜLE EESTI TUBLID TÖÖTAJAD

Meele teeb rõõmsaks seegi, et meie kampaania jõudis Eestimaa kaugematesse nurkadesse. Meie tublisid töötajaid märgati näiteks Valgas, Võrus ja Kohtla-Järvel.

Tiia Sinisalu (Valga Konsum) „Professionaalne oma töös. Kui miski jääb piinama, siis kontrollib kliendi üle.“ Aleksei Tiivel (tehnik Valgas)

„Alati annab hüva nõu ja leiab optimaalse lahenduse probleemile. Väljakutsetele reageerib väga kiiresti.“

Irina Pungar (Eastman)

„Saab hästi hakkama tööga kahel objektil. On ka väga hea administraatori asendaja.“

PARIMAID TUNNUSTAME SUVEL

Kogu tagasisidet meie tublidele töötajatele saab lugeda G4Si siseveebist siseveeb.g4s.ee. Ära märgitud turvatöötajaist valime omakorda välja parimad ja nende nimed avaldame siseveebis. Kuna eriolukorra tõttu oleme pidanud ära jätma kevadise kvartali parimate tänuürituse, siis oleme otsustanud ühendada parimate turvateenindajate tunnustamise suvise tänuüritusega. Jagame jooksvalt infot. Jälgige sise kanaleid!

G4S EESTI AJAKIRI | märts-aprill NR 2 (153)

|9|

TURVATÖÖ

ABB-sse minnes tervitab administraatorilaua tagant Lee Sarap. Turvatiimi juhib objektil Aare Allingu.

Mismoodi käib turvatöö Jüri külje all asuvas masinatehases TEKST: ESME KASSAK, LIISE-KRISTIINE LAOS/ABB JA GERLY ALP/ABB FOTOD: GERLY ALP/ABB

Tallinna külje all Jüris tegutseb ABB rahvusvahelise kontserni Eesti üksus kolme masinatehasega. Ettevõtte peakontori ja tehaste turvalisust aitab pääslates tagada alates 2016. aasta märtsist G4S. Teeme tutvust sealsete turvatöötajatega.

gapäevaselt hoiab ABB objektil kahes vahetuses korda kokku 16 turvatöötajat. G4Si töötajad hoolitsevad tuleohutuse eest, registreerivad objektil külalised ja koostööpartnerite sõidukid ning käivad öistel ringkäikudel, et töökoht oleks turvaline ka siis, kui töötajaid objektil pole. Praegu, eriolukorras on objektil tööd juures, sest pääslas on kõigi jaoks rangemad tingimused. Seepärast täiendab põhitiimi paar-kolm turvatöötajat ka G4Si teistelt objektidelt. Objektijuhi Aare Allingu sõnul tuleb ühe lisatööna pääslas kehatemperatuuri mõõta. Kuna tehas alustab varahommikul ja kontroll on tihedam, siis alustavad mõned päevased

|10| G4S EESTI AJAKIRI | märts-aprill NR 2 (153)

turvatöötajad enda vahetust tavapärasest varem, et olla abiks öist vahetust lõpetavatele kolleegidele. Aare sõnul on kontakt kliendiga praegu veelgi tihedam. Koostöös käiakse üle protsesse ja mõistlikku tööjaotust. Turvalisuse kõrgete nõuete täitmiseks ja ka enda turvalisuse tagamiseks kasutavad G4Si töötajad ettenähtud kaitsevahendeid ja hoiavad rangelt kinni hügieenireeglitest.

ABB MÄRKAB HEAD TURVATEENINDUST

Ehkki praeguseks on ABB kontorirahvas sarnaselt G4Si peakontoriga suuremalt jaolt kodukontorites end sisse seadnud, on nad märganud meie turvateenindajate

head tööd ja sellest ka teada andnud. „Seoses eriolukorraga riigis ning objektil suhtuvad väga mõistvalt tekkinud lisaülesannete täitmisesse.“ „Lee on väga abivalmis ja sõbralik. Teeb oma tööd kohusetundega.“ „Aare on väga korrektne ning mõtleb kaasa, kuidas asju kliendi jaoks paremini teha.“ „Igapäevaselt võtab sind vastu lahke duo, kes toovad ka halli argipäeva päiksekiired.“ Eelmisel aastal kirjutati ABB sise kanalitesse meie turvatöötajate ja nende töö tutvustamiseks terve lugu, autoriteks Liise-Kristiine Laos ja Gerly Alp (ABB). Jagame kirjapandut ka teiega.

TURVATÖÖ Armin Sirelpuu.

siis hakkas ta ühel hetkel mõtlema, et midagi võiks veel teha. Nii ta sattuski ta paar aastat tagasi G4Si ja ABB-sse administraatoriks. Kuigi turvatöö ja kapteniamet on omavahel väga erinevad, leiab Armin nende kahe vahel siiski sisulisi sarnasusi. „Pole vahet, kas oled laeval või turvad objekti, alati peab läbi mõtlema, kuidas teatud situatsioonis käituda. Alati peab olema alternatiiv ja plaan B.“

SIGNE JAUP – MITME KÜLGNE NAGU VIPLALA ARMIN SIRELPUU – ELUPÕLINE MEREKARU

Armin töötab ABB peamajas, ent oma põhitööks peab mees hoopis kapteniametit multifunktsionaalsel laeval Eeva 316. Talvel lõhub laev Pärnus jääd, muul ajal paigaldab aga näiteks suuri merepoisid, kustutab tulekahjusid ja likvideerib naftareotust. Sel talvel, tõsi, jäämurdmise töid ei olnudki. Armin on Eesti meredel seilanud 12 aastat, kuid maailmamerd teeninud terve elu. „Olen käinud väga kaugetes kohtades, kuid kõige eksootilisem koht on olnud Roheneemesaared ehk Cabo Verde Vabariik. Seal tundus küll, nagu oleksin maailma lõppu jõudnud,“ jutustas Armin oma merereisidest. „Olen olnud tööl erinevate kauba- ja kalalaevade peal, kuid lõpuks ei tahtnud ma enam nii palju kodust eemal olla. Mingi oma elu peab ka ikka olema! Näiteks meeldib mulle väga teatris käia, mida kaugel olles palju teha ei saanud,“ põhjendas Armin Eestisse tööle tulemist. Kuna Armini põhitöö Eeva 316 peal toimub kahe nädalaste vahetuste kaupa,

Signe on G4Sis töötanud juba üle viisteistkümne aasta, millest neli on ta olnud ametis ABB objektil. Küsimuse peale, millised on Signe tööülesanded, võrdleb ta end Viplalaga. „Ma teen kõike. Kui on vaja, siis ma olen lihtsalt turvatöötaja. Kui vaja, olen vahetuse vanem, kui vaja asendan objektivanemat ja teen ka peamajas administratiivtööd,“ rääkis Signe enda tööst. Ta lisas, et tema töö teevad huvitavaks erinevad inimesed, sest ABB töötajate ja külaliste hulgas on palju välismaalasi. „Siin käib ka palju vene keelt kõnelevaid autojuhte, kellele hästi pikalt elust ja olust meeldib jutustada,“ rääkis Signe. Turvatöö juurde jõudis Signe täiesti juhuslikult. Kui ta oli kümme aastat lastega kodus olnud, otsustas ta oma CV turvafirmasse saata. Kuigi Signe kartis, et soovitud positsioonile ei saa, pani teda kandideerima teadmine, et see on hea koht õppimiseks ja arenemiseks. Nüüd, üle 15 aasta hiljem on tal mitmeid eredaid ja naljakaid lugusid rääkida. Signe on oma turvatöö karjääri jooksul ajanud taga nii piletita reisijaid kui ka taganud turvalisust üritustel. Jalgpallivõistluste turvamisest sai alguse ka tema armastus selle mängu vastu. Nüüd võtab ta vahel isegi puhkuse jalgpalli EMi või MMi ajaks.

Signe Jaup.

AARE ALLINGU TEAB ILMSELT KÕIKI TÖÖTAJAID NÄGUPIDI

Objektijuht Aare on töötanud turvavaldkonnas juba 20 aastat, enne seda oli aga tuletõrjuja. See amet on talle siiani südamelähedane ja toob meelde erinevaid seiku. ABB objektil on Aare olnud objektijuht kohe algusest peale, kui G4Si valvesse tuldi. Lisaks igapäevastele turvatöötaja ülesannetele on Aare objektijuhina oluline ühenduslüli kliendi ja G4Si vahel.

Hakkasime siis ise järjepidevalt kõiki teretama ja tänaseks on pilt hoopis teistsugune. Tööst tulenevalt tunneb Aare pea kõiki tehase töötajaid nägupidi. “Kui inimene tuleb uksest sisse, näen ka kohe ära, kas ta on oma inimene või külaline,” tõdeb ta. Aare mäletab, et kui asus ABB-s tööle, siis alguses tuhisesid kõik administraatorilauast lihtsalt halli massina mööda. “Hakkasime siis ise järjepidevalt kõiki teretama ja tänaseks on pilt hoopis teistsugune. Peaaegu kõik inimesed ütlevad naeratades tere või vähemalt noogutavad.” Tänavu kevadel on muidugi olukord teine. Positiivsena toob Aare välja, et vaatamata rangemale läbipääsu korrale, mõistavad kõik nende meetmete vajalikkust ja keegi ei protesteeri.

LEE SARAP – ALATI NAERATUS NÄOL

Lee on turvateenindaja olnud nüüdseks juba kaheksa aastat. Selle aja jooksul on ta erinevatel kaubandusobjektidel korda valvanud, kuid praegune töö masinatehase personalipääslas meeldib talle kõige rohkem. „Siin on kõik nii toredad ja huvitavad inimesed.“ Turvatöötajaks hakkamisel oli Leele suureks eeskujuks ja innustajaks elukaaslane Aare. „Ma olin ju harjunud juba Aare turvavormi triikima. Mõtlesin siis, et hakkan ka enda vormi triikima,“ naljatles Lee otsusest turvavaldkonda astuda. „Ka minu vend julgustas mind proovima ning ütles, et turvatöötajad ei pea ju olema tigeda näoga.“ Kuna istuv töö on ainuke negatiivne asi, mida Lee suudab oma töö juures leida, veedab ta kogu oma vaba aja looduses. Leele meeldib väga maatöö, seda aiandusest kurgi- ja kartulipõldude harimiseni välja. Koos Aarega meeldib talle kalastamas käia. Parim puhkus tema jaoks on paadiga veekogul olemine.

G4S EESTI AJAKIRI | märts-aprill NR 2 (153)

|11|

NUBLU PERSOON

Nublu paistab silma TEKST: TARMO PÄRJALA, TURUNDUSJUHT

Märtsi alguses valiti turunduskonverentsil Eesti aasta turundustegusid. Ärikategooria parimaks turundus teoks tunnistati G4S Eesti suitsuja vinguanduri teenuse Nublu turuletoomine. Järgnevalt kirjutame, mis Nublu eriliseks teeb. SÕBRALIK JA ISETEENINDUSLIK

Nublu on esimene eraisikutele mõeldud soodne valveteenus, mis tuvastab tule- ja vinguohtu. Samuti on tegemist esimese tee-ise valveteenusega, mille klient saab ise veebist tellida, paigaldada ja lähtestada, ilma et oleks vaja appi turvafirma müügi- või paigaldusmeeskonda. Lisaks on Nublu reklaamide ja kommunikatsiooni abil murtud Eestis levivaid müüte vingugaasi levimise ja vinguanduri paigaldamise kohta. Kõige olulisem on siiski see, et Nublu päästab päriselt elusid ja on muutnud Eestit turvalisemaks. Nublu abistab ka siis, kui kedagi kodus ei ole, sest on ühendatud juhtimiskeskusega. Kui on abi vaja, siis saadab juhtimiskeskus välja lähima patrulli või vabatahtlikud päästjad, keda G4S Eesti toetab ja kellega teeb Nublu teenust osutades koostööd. G4S valis oma suitsuja vinguanduri teenuse eestkõnelejaks Jaan Rannapi loodud tuntud tuletõrjekoera Nublu, tõi ta tänasesse päeva ja viis tuleohutusteema tarbijateni mängulisel, sõbralikul ja meelelahutuslikul viisil. Igavast tehnilisest seadmest sai sõbralik ja

|12| G4S EESTI AJAKIRI | märts-aprill NR 2 (153)

bivalmis elupäästja, kelle hoolde oma a kodu turvalisus usaldada. Nublu nimi loob siiani aga elevust, sest täpselt siis, kui G4S tuli oma teenusega turule, sai tuntuks ka räppar nublu. See on huvi Nublu suitsuja vinguanduriteenuse vastu isegi kasvatanud. Lõbusamad seigad on olnud sotsiaalmeedias, kui meie Nublu on ära märgitud justkui artistina.

PALJUDELE VAJALIK

Eestis on suitsuandur olnud kohustuslik juba kümme aastat, igas eluruumis peab olema üks suitsuandur. Kodudes, kus on korstnaga ühendatud gaasiseade, on kohustuslik ka vingugaasiandur. Peatselt lisandub see kohustus ka pliidi, kamina ja ahju omanikele. Paraku puudub vinguandur enamikes kodudes, kus see olema peaks. Seni oli koduvalve ainus lahendus, et tuleohust turvaettevõtet teavitada. Koduvalve jääb aga osadele leibkondadele kalliks või ei peeta varguse riski nii oluliseks, et koduvalve teenust kasutada. G4Si koduvalve kasutajatest ligikaudu 95% tellib ka valvesüsteemi ühendatud suitsanduri. Mitmed G4Si tellitud uuringud näitasid, et peamine oht, mida inimesed seoses oma eluruumidega tunnetavad, on tulekahju. Paraku pole lokaalsest suitsuandurist kasu, kui põlengu tekkimise ajal kedagi kodus pole või kui kodus

on inimesed, kes ennast aidata ei suuda, või lemmikloomad. Nublu suitsuja vinguanduri teenus täitis turul tühja koha, kuid selle turuletoomine polnud lihtne, kuna Eestis levis palju valeinfot ja müüte seoses vingugaasi levikuga. Selleks, et neid müüte murda ja anda inimestele elupäästvaid soovitusi, tegi G4S tihedat koostööd füüsikutega. Vingugaas on õhust kergem ja liigub ülespoole, seega ka andur peab vastavalt juhistele olema kas kõrgel seinal või laes, vastavalt toote juhistele.

NUBLU ON MUUTNUD MÕTTEVIISI

Kuigi Nublu esimesed kuud olid keerukad, sest alustuseks tuli selgitada, milleks on vinguandurit vaja ja kuhu andur paigutada. Müügieesmärk oli 2019. aasta lõpuks saada 10 000 liitumist. Tegelikult oli 2019. aasta lõpuks 15 000 klienti ja praeguseks üle 16 000. Tarbijakäitumise muutmise eesmärk oli panna inimesed mõtlema sellele, mis saab siis, kui kedagi kodus ei ole, aga tekib tuleoht. Samuti oli eesmärk teadvustada vingugaasiga seotud ohte ja selgitada, kuidas end kaitsta. Paljudes kodudes, kus on hädavajalik vingugaasianduri olemasolu, on see puudu. Seda tööd teavitustööd teeme siiani, sest ikka on veel neid, kes arvavad, et vingugaasi peaks lõhna järgi ära tundma. Tegelikult ei tunne ja see teebki selle mürgise gaasi nii ohtlikuks. Lisaks erinevatele reklaamidele võtsime appi nõndanimetatud nublulausujad, kes tutvustasid suitsuja vinguanduri teenuse vajalikkust kaubanduskeskustes. Samuti on nublulausujad kodudes käinud. Need kontaktid on olnud väga väärtuslikud, sest nublulausujad on suutnud väga paljudele inimestele selgeks teha suitsuja vinguanduri vajalikkuse, isegi kui ei otsustata konkreetselt Nublu teenuse kasuks. Nublulausujad räägivad kuus ligikaudu 10 000 inimesega ja praegu, kui vahetud kontaktid on keelatud, jätkavad nad telefonimüügi ja -nõustamisega.

NUBLU PERSOON

Mis ühele pähemäärimine, see teisele põhjalik selgitustöö TEKST: MARGIT SEDRIK, TURUNDUSSPETSIALIST

Eelmisel aastal osalesid esmakordselt G4Si kliendirahulolu uuringus ka Nublu kliendid. Nublu teenusel on praeguseks kliente juba 16 000 ja meie suureks rõõmuks on nad G4Si klientidest ka kõige rahul olevamad. Kuid nii, nagu kõikide teenuste puhul, on neilgi omad mured-rõõmud ja tagasisidet on seinast seina. Millest meile kirjutati? NUBLU EI ANNA HÄIRET ASJATA

„Soovin lepingu lõpetada. Olen siin elanud 26 aastat. Aga nüüd ei saa ma enam pliiti kütta. Ometi ei tunne ma vingu. Nublu annab aga kogu aeg häiret. Mulle piisab suitsuandurist.“ Sarnast tagasisidet saame kahjuks päris tihti ja see on väga muret tekitav. Sageli on inimene valmis loobuma Nublu andurist, mis tuvastanud vingugaasi, aga mitte kontrollima oma küttekollet ja parandama vigu. Nõnda riskitakse enda ja oma lähedaste elu ja tervisega. Loodame, et edaspidi jääb sellist suhtumist vähemaks. Omalt poolt teeme nii palju teavitusööd kui võimalik.

„Mul oli probleem ahjuga. Kütmise järel oli korter vingu täis. Kui oli rohkem, siis pea mul valutas, kui vähem, ei olnud mul midagi viga. Ükskord oli mul külaline ja peale järjekordset kütmist hakkas tal halb. Kutsusin kiirabi, kes ütles, et tuba on vingu täis. Peale seda otsustasin Nublu kasuks, millel on mitu funktsiooni, tuvastades nii suitsu- kui vingugaasi.“ „Mul on vana maja ning olen juba selles eas, et võin unus tada. See on hea, et Nublu annab endast kohe märku, kui ahjusiiber liiga varakult sulgeda.“

G4S EESTI AJAKIRI | märts-aprill NR 2 (153)

|13|

NUBLU Kuna Nublu saadab kliendile sõnumi ka väikese koguse vingugaasi tuvastamise korral, on sellest mõnelegi kliendile juba abi olnud.

kaugemal. Kui peaks juhtuma tulekahju ja kedagi pole läheduses, on mingigi võimalus pääseda väiksemate kahjudega.“

KUIDAS JA KUHU NUBLU PAIGALDADA?

KAS NUBLU HAKKAB KOGU AEG HÄÄLT TEGEMA?

Nublu on mugavalt paigaldatav andur, ent mõnelegi kliendile valmistab paigaldamine muret. Veel teeb klientidele muret, kas andur üldse töötab, ning samuti ei olda lõpuni kindlad, kuhu ikkagi Nublu paigaldada tuleb. Paigalduskoha osas – kas lakke või 1,5 m põrandapinnast – on peetud tuliseid perekonnasiseseid vaidlusi ja lõpuks lahenduse leidmiseks pöördutud Nublu klienditeenindaja poole. Loodame, et kõik G4Sikad teavad, et vingugaas on õhust kergem, seguneb sooja õhuga ning liigub üles. Seega on Nublu andur vaja paigaldada lakke või võimalikult kõrgele seinale. Paigalduse osas põhjustavad enim muret kruvid. Miks ometi peab panema anduri lakke kruvidega ja mitte näiteks kahepoolse teibiga? Kurdetakse ka selle üle, et kodus pole vajalikke tööriistu. Nii mõnigi kord on küsitud, et kas Nublut saaks tulla paigaldama G4Si tehnik. Tehniku võib eraldi tellida küll, kuid tegelikult soovitame küsida abi pigem naabrilt või mõnelt healt sõbralt-sugulaselt. See on kindlasti kiirem ja soodsam.

KUIDAS TAGADA NUBLU TÖÖKINDLUS?

Nublu töötab nagu tavaline valveteenus, millele peale vaadates ei pruugigi aru saada, kas ta ka päriselt töötab. Ja see teeb Nublu klientidele muret. Ei ole aga vaja jääda ootama tuleohtlikku olukorda ega teha ka anduri all suitsu, et veenduda Nublu töökorras olekus. Selleks tuleb vajutada hoopis testnuppu ja vaadata G4Si iseteenindusest minu.g4s.ee järele, kas saadetud signaal tuli kohale. Kliente paneb muretsema seegi, et äkki saab anduri patarei tühjaks ja Nublu lakkab töötamast. Tegelikult ei pea klient patarei pärast üldse muretsema, sest Nublu annab juhtimiskeskusele ise teada, kui patarei hakkab tühjaks saama. Sellest teavitatakse ka klienti automaatselt. Hea on teada ka, et patarei vahetus sisaldub juba teenuse hinnas. „Mis siis, kui ma elan keset paksu metsa? Kas te üldse jõuate minu juurde kohale?“ Jah, tõdeme, et nii kiiresti kui Superman või siil Sonic me ei liigu. See teeb meie klientidele kõvasti meelehärmi. Siiski on palju neid, kes mõistavad, et ka kaugemates piirkondades on Nublust palju abi. Nad kirjutavad nii: „Peamine põhjus oli see, et elan hajaasustusega piirkonnas, naabrid on

|14| G4S EESTI AJAKIRI | märts-aprill NR 2 (153)

Päris mitme tagasiside kangelased on pannkoogid ja räimed. Kliendid küsivad, kas nad veel kunagi pannkooke ja räimesid saavad praadida või hakkab Nublu kohe üürgama. Õnneks pole keegi neist tagasiside andjaist ei meie ega Nublu peale pahane, isegi kui ta vahepeal natuke häält teeb. Kui midagi läheb pliidil kärssama või tekitab suures koguses auru, siis see võib tõepoolest Nublu sensorid tööle panna.

majapidamistes ja et see on kasulik abivahend ka vaegkuuljatele. Üha tihedamini pannakse Nublu ka korterisse, mis välja üüritakse. On ju hea teada, et sinu vara pole kahjustada saanud või üürnikuga õnnetus juhtunud.

MÜÜGIMEHED VEENSID MIND NUBLU KASULIKKUSES Suur osa Nublu kliente on oma teenuse tellinud tänu Nublu müügimeeskonnale kaubanduskeskuses või oma kodus. Nublu on selle jutu peale endale koju toodud, seda kasutatakse ja sellega ollakse rahul, ent müügimehi peetakse ikka tüütuks.

„Kõik on h ästi, välja arvatud see, et Nublule ei meeldi pannkoogid. Nende küpsetamisel kukub ta lõugama.“

Kuid selleks suitsuandur ju ongi, et anda häire ohu korral. Kahjuks nii tehnoloogiliselt arenenud ükski suitsu- ega vinguandur vee ei ole, et teha vahet ohutul ja ohtlikul olukorral. Kui on suitsu, siis Nublu annab sest ka häälekalt teada. Taolised valehäired on ka üks peamisi põhjuseid, miks mõned kliendid Nublust loobuvad. Tegelikult võiks siinkohal mõelda, et kas saaks anduri paigaldada kuhugi teise kohta või vahest tuleks koguni enda käitumist muuta. Ükski andur ei anna ju häiret niisama, lihtsalt kliendi häirimiseks.

NUBLUST ON PALJU KASU

Õnneks saime tänu tagasiside küsitlusele teada ka seda, miks Nublu on üldse koju toodud ja kellele kasulik. „Kui midagi juhtub, läheb teade kohe G4Si.“ Nagu arvata võiski, on see peamine argument, miks Nublu endale koju paigaldada. Ja see teeb suurt rõõmu. Nii see on, et kui sa ise ei ole kodus, helistab sulle G4Si juhtimiskeskus ja vajadusel saadetakse patrull asja kontrollima ja ohu korral kutsutakse välja ka päästeamet. Nublu kasuks otsustamise põhjusena tuuakse välja ka lemmikloomi ja lapsi, kes ei suuda ise end tuleohu eest kaitsta. Palju märgiti ära, et Nublust on kasu vanematele inimestele, gaasiküttega

„Kiidan vahvaid müügipoisse, kes mulle Nublu maha müü sid. Lihtsalt neist ei olnud võimalik mööda minna, ilma et ei vormistaks Nublu tellimust. Mul on elamises ahiküte, seega vinguandur on vajalik ja kohustuslik. Minu eksi musel on Nublu häält tei nud mitmel korral ja see on väga tugev ja paneb käed värisema, kui tele fonile vastan. Peamine argument Nublu puhul ongi tugev heli, mida ei ole võimalik eirata. Aitäh Nublule “

Samas teine osa kliente leiab, et müügimehed tegid väga põhjalikku selgitustööd ja neile oli päriselt sellest palju abi.

NÕUANNE

Miks tuleb suitsuja vingugaasianduri eluiga kontrollida? TEKST: G4S, GEENIUS.EE

Nii, nagu poes süüa ostes jälgid, ega selle „parim enne“ kuupäev möödas ole, tuleb kuupäeva jälgida ka suitsuja vingugaasianduri puhul. Anduri sensorite tundlikkus väheneb aja jooksul, mistõttu ei pruugi abi mees õigel ajal ohtu tuvastada.

raeguseks on suitsuandur kodudes kohustuslik olnud juba üle 10 aasta. Paraku ei teata, et suurema osa andurite eluaeg on 7–10 aastat. Lisaks on neid, mis kestavad oluliselt vähem, näiteks kolm aastat. See tähendab, et kätte on jõudnud aeg, mil tuleb hakata andureid välja vahetama. Kodudes andurite olemasolu kontrollimas käivad päästeametnikud puutuvad pahatihti kokku olukorraga, kus andurid on majapidamises küll olemas, aga “parim enne” kuupäev on ammuilma ületatud. Anduri vanuse leiab seadmelt või selle kasutusjuhendilt. Nublu suitsuja vingugaasianduri seadme tootmise ja “parim enne” kuupäevad (manufactured ja replaced by) leiab anduri tagaküljelt.

MIKS VANA ANDUR EI KÕLBA? Suitsu- ja vingugaasiandurite eluiga sõltub sellest, milliseid sensoreid on anduri valmistamisel kasutatud. Vastavalt olemasolevatele sensoritele määrabki tootja anduri kasutusaja, mis on keskmiselt 3 kuni 10 aastat. Kuna sensorite tundlikkus väheneb aja jooksul, ei pruugi vananenud andur suuta

õigel ajal ohtu tuvastada ja õnnetusest teada anda. Veendumaks, et andur vajalikul hetkel ikka vormis ja valmis reageerima oleks, tulebki hoida silma peal sellele märgitud „parim enne“ kuupäeval.

VAHETA VANA ANDUR ÜMBER Suitsu- ja/või vingugaasiandurit poest soetades tuleb alati pakendilt järele vaadata, millal andur on toodetud ja kui pikk on selle kasutusiga. Kui juhtub siiski, et koju on toodud andur, mille tööiga on juba lõppenud, saab selle poes uue vastu ümber vahetada.

Nublu omanik ei pea muretsema uue anduri hankimise või selle eluea lõppemise pärast, sest ettevõte pakub garantiid nii kaua, kuni klient teenust kasutab. G4S Eesti pakutava nutika suitsuja vingugaasianduri Nublu kasutusiga on seitse aastat. Pärast Nublu soetamist ei pea aga

omanik muretsema uue anduri hankimise või selle eluea lõppemise pärast, sest ettevõte pakub garantiid nii kaua, kuni klient teenust kasutab. Kui “parim enne” aeg käes, saadab G4S kliendile uue Nublu. Seega jääb kliendil ära anduri vanuse jälgimise mure ning poodi uue järele mineku vaev. Nublu nutikas andur saadab iga teatud aja järel juhtimiskeskusesse ise infot oma seisukorrast.

KANNA ANDURI EEST HOOLT

Selleks, et seade määratud aja vastu peaks ning ohust kindlasti hoiatada suudaks, ei piisa pelgalt aparaadi vanuse jälgimisest. Andurit tuleb regulaarselt hooldada ehk pühkida sellelt õrnalt näiteks tolmu ja mustust. Teatud aja tagant on vaja kontrollida ka anduri töökorras olekut. See annab kindlustunde, et seade töötab. Nublu annab oma töökorras olekust G4Sile ise automaatselt teada vähemalt kord kuus. Suurema kindluse saamiseks võib seadet testida ka käsitsi, vajutades anduril olevat testnuppu. Testsignaali jõudmist juhtimiskeskusesse saab omakorda kontrollida G4Si e-teenindusest minu.g4s.ee.

G4S EESTI AJAKIRI | märts-aprill NR 2 (153)

|15|

HEA TEENINDUS

Kelle palk

Dagmar Pedaja teab soovitusindeksi kohta kõike.

TEKST: ESME KASSAK FOTOD: ESME KASSAK, G4S

SÕLTUB SOOVITUSINDEKSIST? Hea teeninduse kuul on paras aeg tuletada meelde, mis on soovitusindeks ja miks G4S seda klientidelt tagasiside saamiseks kasutab juba seitsmendat aastat. Soovitusindeksist räägib lähemalt kliendihaldusosakonna juht Dagmar Pedaja. Kuidas soovitusindeksi süsteem toimib? Soovitusindeksi süsteem on lihtne, põhinedes asjaolul, et kui inimene kedagi või midagi soovitab, siis võtab ta endale vastutuse soovituse eest. Kliendilt küsitakse, kas ta soovitaks ettevõtet sõbrale või kolleegile ning hinnangut viimasele teeninduskontaktile. Hinnangud antakse 10 palli süsteemis ja soovitajatest (hinne 9–10) lahutatakse maha mittesoovitajad (0–6). Vahepealse hinde (7–8) andnud vastajad loetakse neutraalseks ja neid arvesse ei võeta, küll aga on see sihtrühm,

|16| G4S EESTI AJAKIRI | märts-aprill NR 2 (153)

kellega tuleks tegeleda ja kes tuleks soovitajaks pöörata.

Kelle palk sõltub soovitusindeksist? G4Sis on soovitusindeks seotud kõikides üksustes tulemustasuga ja puudutab seega enamikku töötajaid. Eesmärgi täitmist jälgitakse kvartaalselt. Soovitusindeksi kaudu saame me klientidelt väärtuslikku tagasisidet, mille põhjal kavandame parandustegevusi. Selleks, et lahendused sünniksid võimalikult kiiresti, ongi oluline, et saadud hinnangud oleksid seotud tulemustasuga mitte

üksnes klienditeenindajate, vaid ka kõigi teiste töötajate puhul. Selline lähenemine motiveerib väga kiiresti iga töötajat huvi tundma hinnangute põhjuste vastu ning kliendi nimetatud muudatusi ette võtma.

Mille järgi seatakse soovitusindeksi eesmärgid? Kui me alustasime 2013. aastal, oli ettevõtte soovitusindeks 19%. Kolme aastaga, aastaks 2016, jõudsime 42%ni. Selle taga oli palju tööd, teadlikku analüüsi ning tegevusi. Käivitasime iseteeninduse, panime kokku töötajate hea tava „Mina

HEA TEENINDUS olen G4S“ ja viisime kõigile läbi vastava koolituse, võtsime kasutusele erinevaid tehnoloogilisi lahendusi töö hõlbustamiseks. 2018. aastal eesmärke seades võttis ettevõtte juhtkond vastu otsuse, et kui oleme hoidnud rahulolevate klientide baasi vahemikus 42–45% või muidugi ka rohkem, siis oleme teinud head tööd. Lisaks ettevõttele hinnatakse soovitusindeksit ka teeninduskontaktile. See tulemus on kõrgem, sest üldjuhul hindab klient otsekontakti tänu vahetule kokkupuutele töötajaga ja usalduse kiiremale tekkimisele kõrgemalt. Seniste eesmärkide ja tegelike tulemuste põhjal oleme teeninduskontakti puhul seadnud eesmärgiks 67–70%. Need on meie tänased eesmärgid ja kui neis püsime, siis on meie kliendid hästi hoitud.

Milline on hea tulemus? G4Si tänane soovitusindeksi tulemus on 41%. See on pigem keskmine tulemus, kuid enamasti on teenindusettevõtetel sellest madalam soovitusindeks. Kõrgemad tulemused on müügiettevõtetel, kus on kliendiga ühekordne kontakt. Teenindus ettevõttel on kliendiga pikem suhe ja see avaldab mõju ettevõtte üldisele hinnangule. Samas hinnang meie teeninduskontaktile on 70% ringis, sularahateenuste puhul isegi 80% ja rohkem. Seejuures tasub teada, et hinne on skaalal -100 kuni +100. Mis mõjutab soovitusindeksi tulemust? Tehnikud, patrullid, mehitatud valve töötajad, spetsialistid ja kliendihaldurid, kes puutuvad kliendiga vahetult kokku, mõjutavad otseselt oma tegevusega kliendi hinnangut. Teatud piirist aga teenindaja käitumisest enam palju ei sõltu, vaid loevad ettevõtte üldised protsessid. Kliendirahulolu mõjutavad seega mitte üksnes need töötajad, kes kliendiga kokku puutuvad, vaid kogu tagatuba oma tegevuste ja otsustega.

Kui tihti me kliendilt tagasisidet küsime? Kui kliendil on olnud kokkupuude meie teenindusega, saadame talle paari päeva jooksul küsimustiku. Klient soovib oma kogemust jagada kohe ning kui tal on soovitusi või etteheiteid, tahab ta ka lahendust kohe. Vaid kiirelt reageerides suudame klienti tõeliselt kuulata ja tema soovidega arvestada. Selleks aga, et mitte üle uputada oma küsimustikega kliente, kellega meil on tihedam kontakt, oleme seadnud piiri. Ühe teeninduskontakti järgselt ei saada me küsimustikku tihedamalt kui üks kord 6 kuu jooksul. Miks on ikkagi nii, et tehnikud saavad rohkem tagasisidet kui näiteks patrullid? Suurem põhjus seisneb selles, et pärast teenindamist saadame me küsitluse välja inimesele, kes kohtus vastava teenindajaga. Häire korral on selleks esimeseks kontaktiks sageli objektil olev valvur, müüja või koguni ajutiselt tööl olev inimene, mitte lepingujärgne tellija. Täna me pole turvateenuse osutamisel küsinud kõigi tegelike kontaktisikute e-posti aadresse ja kuna küsitlus läheb meilile, siis sealt tekivadki käärid. Tehnikute puhul on tulemus parem nii vastanute kui ka välja saadetud küsitluste osas, kuna enamasti kohtubki nendega lepingujärgne või mõni teine vastutav isik. Samas on 2018. aastaga võrreldes valvedivisjoni puhul vastanute osakaal kasvanud 19%-lt 31%ni. Pilt on paremaks läinud ja seda näeb ka siseveebi iganädalastes kokkuvõtetes. Kas inimesed üldse viitsivad tagasisidet anda? See on selline läbiv teema. Küsimustikele vastamise aktiivsus on aastatega vähenenud, aga meil pidama jäänud ja edasist

langust pole. Kui 2013. aastal vastati meile 29% kõigist välja saadetud küsitlustest, siis tänaseks on vastanuid umbes 17–20% ja on ses vahemikus püsinud viimased neliviis aastat. Eelmisel aastal saatsime välja 23 000 küsitlust ja saime 4400 vastust. Aga kui ei küsi, siis ei tule ka tagasisidet.

Kuidas Sulle tundub, kas eestlane on kiitusega kitsi? Tegelikult eestlane ei kurda üldse nii palju, nagu me alguses kartsime. See eelarvamus oli soovitusindeksi käivitamisel 2013. aastal ettevõttes äärmiselt suur. Kuna puutusime igapäevaselt pretensioonidega tihedalt kokku, siis kartsime laviini. Aga seda ei tulnud. Kõikidest vastustest on 57% soovitajaid ehk hinde 9–10 andjaid. See on väga suur hulk. Tegelikult läheb meil hästi.

Kõige enam hindavad kliendid meie tehnikaalast nõu ja head teenindust. Mida kliendid hindavad? Kõige enam hindavad kliendid meie tehnikaalast nõu ja head teenindust. Välja tuuakse teenindajate kompetentsust, sõbralikkust ja teeninduskiirust. Kirjutama paneb eelkõige meeldejääv kogemus, seda paraku ka negatiivses mõttes. Vahel märkavad kliendid detaile, mis otseselt tööülesannetega kokku ei käi. Näiteks on märgatud, et tehnikul olid kaasas vahetusjalanõud, mis kliendile väga meeldis. Meie saime sest innustust ja saadud tagasiside põhjal kasvas välja projekt, mille raames said kõik tehnikud endale toredad sussid koduvisiitide jaoks.

Mida oleme ette võtnud tänu kliendi tagasisidele? Kliendi tagasisidet jälgime igapäevaselt. Kui tegemist on halva hindega, siis püüame kiirelt välja selgitada, milles asi. Meie rõõmuks selgitavad kliendid üha enam oma hinnangut vabavastustes ja tänu sellele saame kohe lahenduse kallale asuda. Kliendiga ühendust võttes selgitame ka, mida oleme ette võtnud olukorra lahendamiseks. Hea suhtlusoskus ja kliendikontakt aitavad siinkohal astuda sammukese kliendi kogemuses kõrgemale. Laiemalt võttes on kliendi tagasisidel olnud väga suur roll nii meie personali kui ka tehnoloogiliste lahenduste arendamises.

G4S EESTI AJAKIRI | märts-aprill NR 2 (153)

|17|

NÕUANNE

Kristel Saarm kodukontoris väikeste tähelepanu nõudjatega. TEKST: ESME KASSAK FOTO: ERAKOGU

Kuidas hakkama saada tööeluga kodukontoris

Paljusid töid on võimalik teha kontorist väljas, ent tihtipeale kasutatakse sellist võimalust päeva-paari kaupa, et mõni suurem projekt segamatult ära teha. Kuidas kodukontor sisse seada aga pikemaks ajaks ja seda tingimustes, kus tuleb arvestada ka kõigi teiste pereliikmetega.

Kui kohe ei saa asjaga tegeleda, anna sellest teada. Ka paljudel teistel töötajatel on vaja hoolt kanda oma pereliikmete eest ja küllap nad mõistavad.

Pea kinni ajaraamidest. Ehkki mõnikord kiputakse arvama, et kui inimene on kodukontoris, siis ta ei tee midagi, siis sageli võib juhtuda hoopis

agan järgnevalt mõningaid nõuandeid, mille leidsin veebisaitidelt inc.com, time.com ja pcmag. com. Samuti olen jälginud, mida on jagatud minu Facebooki infovoos elukorralduse kohta kodukontoris. Oma kogemusi jagab ka tehnilise toe osakonna tiimijuht Kristel Saarm.

Töö tegemine läheb kodus väga produktiivselt. Klien did paistavad meiega rahul olevat. Kui aga juba varem oli raskusi meeles pidada, et tööd tehes tuleb vahepeal endale puhkust anda, jalga sirutada ja silmi puhata, siis kodukontoris on sellega veel hullem. On ette tulnud, et lõuna ununeb, rääkimata pausidest. Nüüd tuletame lõunal käimist ka oma vestlusgrupis meelde.“ Kristel Saarm

Sea sisse kindel koht töö tegemiseks. Räägi läbi oma pereliikmete või korterikaaslastega, kes kust tööd teeb. Samuti anna teistele teada, kui on hetki, mil sind üldse ei tohi segada, näiteks koosolekud ja videokõned. Vajadusel kasuta väljalülitumiseks kõrvaklappe.

valgus piisav. Ära unusta ka kodus silmaja jalasirutuse pause, eriti kui olude sunnil on töönurk näiteks diivanil.

Tee kodune töökoht mugavaks. Ka kodus tuleb arvestada ergonoomikaga, et näiteks selg oleks hästi toestatud või

Meil tehnilise toe osa konnas on Google Hangoutsis suhtlemiseks oma toa grupp, mida kasutasime ka varem. Nüüd tervitame igal hommikul seal üksteist, jutus tame, mis meiega vahepeal juhtunud, ja muidugi kirjutame ka jooksvatest tööasjadest, sest üle laua ei saa ju enam kollee gilt nõu küsida.“ Kristel Saarm

|18| G4S EESTI AJAKIRI | märts-aprill NR 2 (153)

Suhtle, suhtle ja veelkord suhtle. Kui on töö kohta mõni küsimus, siis küsi kindlasti. Kodustes tingimustes ei ole võimalik üle õla kolleegilt nõu küsida, ent ära siiski jäta küsimata. Pealegi aitab suhtlus kolleegidega luua head töörütmi ja hoida kokkukuuluvustunnet. Suhtluskanalitena soovitame ennekõike meie ettevõttes kasutatavaid Google’i rakendusi Google Hangouts ja Google Chat. Kuigi kodukontori mõningaseks eeliseks on, et tühja loba pole, siis on soovitatav kellegagi kolleegidest ka niisama jutustada. Ole tööajal kättesaadav. Kui kodust töötamine kipub erinevatel põhjustel nihkuma tavapärastest töötundidest ette- või tahapoole, siis tavapärasel tööajal ole ikka kättesaadav. Vasta meilidele ja kõnedele, helista kindlasti tagasi.

nii, et need töötunnid lähevad sujuvalt üle öötundideks. Ka kodus on oluline aeg maha võtta ja tööst välja lülituda. Kaitse enda aega ja lähtu päevaplaanist! Selleks, et juhil oleks aimu tehtust, saate omavahel kokku leppida igapäevastes või -nädalastes ülevaadetes. Vaata punkti 3!

Hoia päevarutiini. Kodus võib olla kiusatus jäädagi hommikul pidžaamasse, aga tööle annab hea hoo sisse, kui teha tavapärased rutiinid läbi. Lips ette või kleit selga annab hoopis värskema tunde! Kui tööpäeva aitab sisse elada mõnus tass kohvi, siis korralda endale see. Ja muidugi ära unusta lõunapausi teha ja süüa! Käi võimalusel õues. Piirangud väljas liikumiseks on ranged ja igale poole ei ole soovitatav minna. Aga ka väike jalutuskäik õues, pidades kinni 2+2 reeglist, tuleb kasuks. Keha vajab liikumist ja värsket õhku, pea on vaja klaariks saada. Jaluta kas või 15 minutit!

INFO

Siseveeb

Siseveeb asub aadressil

JUHTI EI ASENDA, AGA AITAB JAGADA INFOT

SISEVEEB.G4S.EE.

TEKST: ESME KASSAK

Veebruaris viisime läbi G4Si sisekanalite küsitluse, et saada paremat aimu töötajate info kasutamise eelistustest.

nkeedile sai vastata eesti ja vene keeles nii digitaalselt kui ka paberkujul. Paberankeete jagasime peamiselt infopäevadel ja peamajas ning panime ka Sensoritega kaasa. Kokku täideti 140 ankeeti, neist üle pooled (76) eelistasid tagasisidet anda digitaalselt. See teeb ainult head meelt, sest ka meie kõige operatiivsemad kanalid asuvad internetis. Oleme aktiivseid siseveebi kasutajaid pidevalt juurde saanud ja praeguseks on neid ligikaudu 2300 G4Si töötaja seas üle tuhande. Kõige aktiivsemad vastajad olid Põhja piirkonnas (64%), järgnesid lõunakad.

VAHETU JUHT JA SISEVEEB INFOALLIKANA TÄHTSAD

Küsitlusega soovisime teada, millised on töötajate infokanalite harjumused ja millist sisu oodatakse. Sarnaselt üle aasta korraldatava rahulolu-uuringuga tuli ka meie küsitluses välja, et tähtsaim info jagaja on juht. Nii arvas 65% vastanutest. Pea sama tulemuse saime aga ka siseveebi kasutamise kohta. Meil on selle üle vaid heameel. Aitäh! Kolmandaks kõige olulisemaks infoallikaks peetakse kolleege (63%). Ent kui juhte ja kolleege märgiti infoallikatena enim paberankeetides, siis elektroonselt vastanud pidasid olulisemaks siseveebi. Eks just sealt saadi ka info küsitluse kohta! Sensor, muide, oli selles pingereas alles 6. kohal (47%), järgnedes uudiskirjale ja töömeilile (kumbki 50%). Aga kui Sensorit juba loetakse, siis eelistatakse seda paberkandjal.

TÖÖGA SEOTU JA KOLLEEGID PAKUVAD ENIM HUVI

Ettevõtte töötajaskond on kui üks suur tööpere, seda eriti staaži kasvades. Nii pakuvad sisu poolest kõige enam huvi

lood kolleegide kohta (72%). Olgu siis tegemist tööalaste saavutustega või tööväliste põnevate tegemistega. Mida paremini enda kaastöötajat tunneme, seda sujuvamalt läheb ju ka koostöö. Neid lugusid mäletatakse – „Artur Rinne – äge, et meil on selline kolleeg, kes nii vahvate enda jaoks uute ettevõtmistega tegeleb.“ – ja nende osas tehakse meile ettepanekuid: „Osakonnajuhtidest võiks kirjutada, kuidas nad ennast ja töötajaid motiveerivad, mismoodi tööpingeid lahendavad.“ Kuna tööl käime ikkagi selleks, et ennast arendades ja teostades kaasa aidata ettevõtte eesmärkide täitmisele, siis soovitakse hoida asist joont ning sisekanalitest otsitakse ennekõike tööalast (61%) infot. Sellest oleme kommunikatsiooniosakonnas aru saanud ka statistikat jälgides. Võib ju tore mõte olla podcasti kutsuda keegi meelelahutust tegema või Sensorisse teha intervjuu jõulumehega, kuid lugema-kuulama see nii väga ei kutsugi. Seevastu, kui ühes podcastis tegime juttu soovitusindeksist, saime tagasisidet, et selline info võiks ka mujal kättesaadav olla. Järelikult oli tegemist olulise teemaga. Käesolevasse numbrisse selle ka kirja panime. “Tahaks infot seadustest, mis võiks puuduta turvaseadust. Või uuenduste kohta seadustes, mis puudutavad või varsti hakkavad puudutama töötajaid.” „Vahel oleks huvitav lugeda ka konkurentide tegemistest.“ „Muudatuste kohta.“

„Sooviks infot koolituste kohta, kus oleks võimalik osaleda kõikidel töötajatel, kellel soov.“

KUST MA SAAN INFOT G4SIS TOIMUVA KOHTA?

Omal käel saab töötaja kõige paremini infot siseveebist. Saime tänu küsitlusele kinnitust, et see on üks hea kanal, ehkki üht-teist saab paremaks teha. Näiteks vastasid paljud meile, et tahavad ka kasutaksid meeleldi siseveebi, kui see oleks mugavam. Siinkohal on meil heameel ütelda, et veebruari lõpust ei pea enam sisevõrgus olles siseveebi sisse logima. See tähendab, et patrullid, rahavedajad jt saavad kontori puhkenurgast niisama siseveebi minna. Ka juhtimiskeskuse tublid töötajad ei pea enam pead vaevama, kelle konto alt sisse logida jagatavas arvutis.

HEA TEADA! Siseveeb asub aadressil SISEVEEB. G4S.EE. Kasutajaks on töötaja töömeili aadress ja salasõna saab ise panna, klikates lingile „Küsi uus parool“. Kui jääd sellega hätta, palun võta ühendust kysimused@ee.g4s.com või tel 5301 9197 (kommunikatsiooni spetsialist Esme Kassak). Kui oled turvatöötaja ja ei tea, kuidas töömeilile ligi pääseda või oled salasõna unustanud, siis anna sellest samuti teada.

Aitäh vastajatele! Kõigi vastajate vahel loosisime välja ka mõned auhinnad. Michael Grünbach saab G4Si kõrvaklapid, Taire Heiskonen saab Nublu korduvkasutatava kohvitopsi ja Vladimir Kissel saab G4Si saunalina. Aitäh kõigile vastajatele!

G4S EESTI AJAKIRI | märts-aprill NR 2 (153)

|19|

VARIA

NUPUTA! Seekord pakume Sulle lahendada ühe vahva Nublu segadiku, mille autor on 9-aastane Jasper Sedrik. Leia Nublu segadikust üles tuleohutuse ja Nubluga seotud sõnad. Järele jäänud tähtedest saad kokku lahenduse. Saada lahendus hiljemalt 12. mail aadressil kysimused@ee.g4s.com! Kõigi õigete vastuste saatjate vahel loosime välja Nublu korduvkasutatava kohvitopsi.

Leia segadikust järgmised sõnad: NUBLU, TULEOHUTUS, AUH, SUTSUANDUR, VINGUGAAS, LEEK, TULEKAHJU, PÄÄSTJA, G4S, KOER, OHUTUS, LÜHIS, TARKUS, AHI, TULETEKK, VALVAMA, HÄIRE, ALARM, KODU, AUH, KIIRE, LAPS, RANNAP, NUTIKAS, SOS, ELU.

N U

N D

H O A

U N U

U M

N U

U N U

G4S SUITSUANDURI LOGO Tegelaskuju autor: Jaan Rannap Illustratsiooni autor: Anni Mäger

CMYK 0-100-82-0

CMYK 0-0-0-100

H Ä

NAGU KAKS TILKA VETT! Egert Milder laulja

Rainis Mitt arendusjuht

AITÄH, ET OLED G4S! Vapper, hooliv ja jätkuvalt oma tööpostil abistamas meie kliente ka keerulistel aegadel. Viiruse eest hoiatavat andurit meil veel ei ole, küll aga on meil nutikas suitsuja vinguandur NUBLU. Koodiga G4SHOOLIB on Sulle NUBLUga liitumine ja 3 esimest kuud TASUTA. Kood kehtib kuni 12.05.2020. Liituda saad lehel nublu.ee

G4Si siseajakirja Sensorit saab lugeda ka aadressil www.g4s.ee/sensor