Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011 Eestis. Ăœlevaade.
Koostas Marten Lauri Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011 projektijuht Š 2012 Siseministeerium
Sisukord ................................................................................................................................................... 3 Sissejuhatuseks ja kokkuvõtteks ............................................................................................................. 4 Peamised sündmused ja ettevõtmised ................................................................................................... 5 Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta avafoorum....................................................................... 5 Maakondlikud vabatahtliku tegevuse koolituspäevad ................................................................ 6 Vabatahtlike mess ehk vabatahtliku tegevuse aasta ringreis ..................................................... 6 Vabatahtliku tegevuse pilootprogramm äri- ja avalikule sektorile ............................................. 7 Raamat „Olen vabatahtlik, muudan maailma!” .......................................................................... 8 Vabatahtliku elektrooniline pass ................................................................................................. 8 Teavitusürituste sari „Vabaühendused koolidesse“.................................................................... 8 Mis me veel ellu viisime?......................................................................................................................... 9 Koolikonkurss „Väärtusarendus läbi vabatahtliku tegevuse“ ..................................................... 9 Euroopa Vabatahtlike Keskuse (CEV) kevadkonverents.............................................................. 9 Kodanikuühiskonna ajakirja „Hea Kodanik“ vabatahtliku tegevuse erinumber ....................... 10 Vabaühenduste liidu EMSL XIII suvekool................................................................................... 10 Riiklik vabatahtlike tunnustamisüritus ...................................................................................... 10 Mis aasta jooksul veel toimus?.............................................................................................................. 11 Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta tulemuste hindamine................................................................ 14
2011. aasta oli Euroopa Liidus vabatahtliku tegevuse aasta. Sellega sooviti ühest küljest tõsta elanikkonna teadlikkust vabatahtlikust tegevusest ning seda senisest enam väärtustada. Teisest küljest aga tugevdada vabatahtlikke kaasavaid organisatsioone ning innustada neid tööga jätkama. Euroopa vabatahtliku tegevuse aastat tähistati korraga kõigis 27-s Euroopa Liidu liikmesriigis. Eestis koordineeris aasta tegevusi regionaalminister Siim Kiisler. Vabatahtliku tegevuse aastal oli Eestis kaks hea tahte saadikut: näitleja ja saatejuht Madis Milling ning Minu Eesti üks eestvedajatest Eva Truuverk. Hea tahte saadikute roll oli kanda aasta väärtusi ja erinevatel üritustel esinedes vabatahtlikule tegevusele rohkem tähelepanu pöörata. Euroopa aasta raames ellu viidud tegevustega sooviti täita kahte eesmärki: 1. tõsta üldist teadlikkust vabatahtlikust tegevusest, selle väärtusest ja vabatahtlikuna tegutsemise võimalustest; 2. tugevdada ühenduste vabatahtlike kaasamise võimekust. Aasta täitis suuresti oodatud eesmärke. Avalikkus pööras tähelepanu vabatahtlikkusele kui olulisele väärtusele. Riik andis edasi sõnumi, et tema jaoks on vabatahtlikud olulised ning kõigis sektorites toimub läbimõeldud tegevus valdkonna arendamiseks. Vabatahtliku tegevuse positiivne kuvand sai meediakajastust ja eeldatavalt leiab nüüd rohkem uusi inimesi tee vabatahtliku tegevuse juurde. Järgnev kokkuvõte annab ülevaate aasta raames ellu viidud tegevustest ning saavutatud tulemustest.
26. jaanuaril toimus KUMU auditooriumis aasta avaüritus. Avaüritusel tutvustati 2011. aasta eesmärke ja tegevusi. Samuti jagati näpunäiteid, kuidas osalejad aasta tegemistes kaasa lüüa saaksid. Üritusel kuulutati välja vabatahtliku tegevuse aasta hea tahte saadikud – näitleja ja saatejuht Madis Milling ning Minu Eesti üks eestvedajatest Eva Truuverk. Kui Madis on vabatahtlikku tegevusse panustanud aktiivse kaitseliitlasena juba aastast 1990, siis Eva on oma sõnul vabatahtlikuna tegutsenud nii kaua kui ta mäletab. Avafoorumil toimus muu hulgas ka vestlusring vabatahtliku tegevuse teemal. Vestlusringis osalesid Annika Uudelepp (Praxis), Livia Penso (Eesti Töötukassa), Riina Varts (PARE) ja Riina Vändre (vaesuse vastu võitlemise aasta hea tahte saadik). Vestlusringi juhtis vabatahtliku tegevuse aasta projektijuht DeinTom Tõnsing. Kokku osales üritusel ligi 200 huvilist nii avalikust, äri- kui ka mittetulundussektorist. Avafoorum leidis kajastust ka suuremates meediaväljaannetes – näiteks Delfis ja Õhtulehes. Avafoorumit korraldas Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus siseministeeriumi tellimusel.
Regionaalministri tellimisel ja Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse (VTA) juhtimisel toimusid igas maakonnas tasuta vabatahtliku tegevuse koolituspäevad. Koolituspäevadel osalejad said ülevaate vabatahtlikust tegevusest Eestis ning vajalikku infot ja ideid, kuidas vabatahtliku tegevuse aasta tegemistes kaasa lüüa. Peale selle jagati praktilisi näpunäiteid ja töövahendeid vabatahtlike kaasamiseks ja innustamiseks. Oluline rõhk oli ka kohalike vabatahtlike ja ühenduste kogemuste ja vajaduste kuulamisel ning jagamisel. Koolituspäevad algasid 17. veebruaril Võrumaal ja lõppesid 26. mail Tallinnas. Kokku toimus 15 maakonnas 17 koolituspäeva, sh kaks venekeelset. Koolituspäevadel osales üle 350 vabatahtliku ja vabatahtlikust tegevusest huvitatud inimese. Eelkõige olid koolituspäevad suunatud võimalikele info levitajatele maakondades, kuid hinnanguliselt 10-15% kõikidest osalejatest polnud selle valdkonnaga varem kokku puutunud.
3.-7. maini toimus Nokia Kontserdimajas aasta suursündmus – Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta ringreis, mida me omakeskis vabatahtlike messiks kutsusime. Tegemist oli rändmessiga, mis külastas igat liikmesriiki – formaadi ja tehnilise poole eest hoolitses Euroopa Komisjon, kuid ürituse sisu oli iga liikmesriigi enda korraldada.
Eestis osales vabatahtlike messil üle 50 erineva vabatahtlikke kaasava vabaühenduse. Samal ajal kui messialal oli kõikidel külastajatel võimalik tutvuda erinevate vabaühenduste ja nende tegemistega, toimus 2. korruse konverentsiruumis tihe programm. Konverentsiprogrammi raames korraldati kokku 34 ettekannet, esitlust või debatti. 34 korra sees oli ka mõni ühine filmivaatamine.
Messi konverentsiprogrammis osales kolm ministrit – regionaalminister Siim Kiisler, siseminister Ken-Marti Vaher ja kaitseminister Mart Laar – debatis vabatahtlikkuse ja sisejulgeoleku teemal. Koos leiti, et vabatahtlikkus on oluline ning vabatahtlikke peab hoidma – vabatahtlikud teevad rohkem, aga peaksid ka rohkem saama. Messialal oli aga võimalik õppida elustamist ja kätt sai proovida elektroonilises lasketiirus. Kohal oli pimemassöör ning kõikidel huvilistel oli võimalik tutvuda puuetega inimeste abivahendite, Kaitseliidu relvade ja politsei töövahenditega.
Viie päeva jooksul külastas messi ligikaudu 1700 inimest. Arvestades, et sel ajal toimus Tallinnas arvukalt üritusi, on tulemus igati korralik. Tagasiside põhjal teame, et praktiliselt kõik osalenud vabaühendused said endale juurde uusi vabatahtlikke – see oli ka messi üks peamine eesmärk.
Sügisel 2011 algatas regionaalminister Siim Kiisler pilootprogrammi äri- ja avaliku sektorile, millel oli suures plaanis kolm eesmärki: 1. pakkuda ettevõtete ja ministeeriumite töötajatele võimalust panustada vabatahtlikuna oma ande, oskuste ja ajaga programmis osalevatesse vabaühendusse ja selle kaudu suurendada professionaalidest vabatahtlike arvu; 2. edendada tööandja toetusel võimalusel tööajast tehtavat vabatahtlikku tegevust; 3. selle kõige kaudu kasvatada vabaühenduste elujõulisust. Programm sai suuresti alguse osalenud ettevõtete initsiatiivist. Kui ettevõtted olid millegi sarnasega juba varem kokku puutunud, siis ministeeriumite jaoks oli see täiesti uus kogemus. Programmiga lõime 10 koostööpaari viie ministeeriumi, viie ettevõtte ja kümne vabaühenduse vahel. Koostöö toimus paaride eestvedamisel vabas vormis ja vabalt valitud mahus. Meie poolt oli ette antud vaid soovitatav töö maht – 8 tundi vabatahtlikku tööd kogu programmi jooksul. Programmis osalesid: Ettevõtted
Ministeeriumid
Vabaühendused
Coca-Cola Hellenic Eesti Energia Elion Swedbank Tallinna Vesi
Keskkonnaministeerium Kultuuriministeerium Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Põllumajandusministeerium Siseministeerium
Abja Kaugtöökeskus EAPN Eesti Eesti Kõrgkoolitennise Liit Eesti Loomakaitse Selts Eesti Naabrivalve Eesti Skautide Ühing Eesti Vähiliit Eesti Väitlusselts Kodukant Läänemaa Lastekaitse Liit
Kuigi ametlik programmi hindamisraport valmib alles märtsiks 2012, saame öelda, et 2,5 kuu, 29 vabatahtliku ja umbes 210 tehtud vabatahtliku töötunniga on algus tehtud. Pilootprogramm jätkub pisut teisel kujul vabaühenduste liidu EMSL juhtimisel, samuti tegeleb selle valdkonna arendamisega aktiivselt ka Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus.
21.-27. novembrini kodanikunädala raames andsime regionaalministri valitsemisalas välja raamatu „Olen vabatahtlik, muudan maailma!“. Raamat on nii haarav lugemine kui hariv õppematerjal, andes hea läbilõike tänastest vabatahtlikest. 20 tublit inimest erinevas vanuses ja erinevatelt tegevusaladelt meie ümber räägivad raamatus õhinaga oma lugu, millest igaüks on omamoodi ja kordumatu. Nad jagavad nippe ja näpunäiteid ning vastavad küsimustele, miks tasub vabatahtlik olla ning kuidas seda hästi teha.
Raamatus räägivad oma loo vabatahtliku tegevuse aasta hea tahte saadik ja aktiivne kaitseliitlane Madis Milling, Eesti Toidupanga eestvedaja Piet Boerefijn jpt. Raamatu noorim jutustaja on 8. klassis õppiv Mae Laur, vanim 85-aastane Evi Karilaid.
Raamatu eksemplarid saadeti üle Eesti 206 riigi- ja munitsipaalgümnaasiumisse. Lisaks on raamatut võimalik laenutada keskraamatukogude laenutuspunktidest, maakondlikest arenduskeskustest ja vabatahtlike keskustest ning Europe Direct infopunktidest. Raamatut saab täies mahus tasuta lugeda ka internetist www.siseministeerium.ee/vabatahtlikud Raamat pühendati nende inimeste lugude kaudu kõikidele vabatahtlikele ja vabatahtlikke kaasavatele ühendustele ning sellega tähistati vabatahtliku tegevuse aasta kordaminekuid. Raamatu toimetaja oli Liis Kängsepp, fotode eest hoolitses Joosep Martinson.
MTÜ Creative Union töötas vabatahtliku tegevuse aasta raames Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toetusel välja elektroonilise vabatahtliku passi. Projekti tulemusena anti Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse ja siseministeeriumi väljatöötatud vabatahtliku passile elektrooniline kuju.
Selleks loodi sotsiaalmeediapõhine keskkond, mis võimaldab vabatahtlike kaasamisest huvitatud organisatsioonidel riputada üles kuulutusi, otsida ja leida vabatahtlikke ning hiljem vabatahtliku panust hinnata passi täitmisega. Keskkonna kasutamine on tasuta kuni 15 töötajaga vabaühendustele.
Heade näidete jagamiseks algatati aasta raames miniprogramm, mille eesmärk oli viia info vabatahtliku tegevuse aasta ja selles kaasa löömise võimaluste kohta noorteni. Selleks kaardistati igas maakonnas vabatahtlikke kaasavad organisatsioonid, kes oleksid valmis enda tegemistest koolides rääkima. Seejärel oli koolidel, õpilastel jt etteantud nimekirjast sobiv vabaühendus esinema kutsuda. Tuleb tunnistada, et võimalust kasutasid vähesed – peamiselt tundsime puudust maakondlikust koordineerijast, kes koolid ja vabaühendused kokku viiks. Programmi sisu jm kohta saab lugeda lähemalt siseministeeriumi veebist www.siseministeerium.ee/koolipaev.
Tartu Ülikooli eetikakeskus ja Avatud Eesti Fond kuulutasid märtsis 2011 välja haridus- ja teadusministeeriumi väärtusarendusprogrammi konkursi „Väärtusarendus läbi vabatahtliku tegevuse“. Konkurss toimus vabatahtliku tegevuse aasta raames ja koostöös siseministeeriumiga. Konkursiga loodi võimalused väärtuste märkamiseks, nende üle arutlemiseks ja nendest tulenevate valikute mõtestamiseks. Edendati koolide, lasteaedade ja kodanikuühenduste väärtusarendusalast koostööd ja leiti uuenduslikke ideid ning koostöövorme. Kokku toetati üheksat projekti kogusummas 4915,29 eurot. Lisainfo www.oef.org.ee/konkursid/info/a/konkurss-vaartusarendus-labi-vabatahtliku-tegevuse.html
Mais 2011 toimus paralleelselt vabatahtlike messiga ka Euroopa Vabatahtlike Keskuse (CEV) kevadkonverents teemal „The Future of Volunteering: Concepts; Trends, Visions“. Konverentsil küsiti endalt: „Quo vadis, vabatahtlik tegevus?“ Konverentsil esines muuhulgas ka maailmakuulus professor Lester M. Salamon John Hopkinsi ülikoolist (USA). Konverentsi korraldas Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus koostöös Euroopa Vabatahtlike Keskusega (CEV). Lisainfo www.cev.be
Ainsa regulaarselt ilmuva kodanikuühiskonna häälekandja erinumber vabatahtlikust tegevusest. Number ilmus kevadel 2011 ning peitis endas lugusid vabatahtliku tegevuse majanduslikust väärtusest, vabatahtliku tegevuse kasust, vabatahtlikest päästjatest ning loomulikult ka hea tahte saadikutest Eva Truuverkist ja Madis Millingust. Ajakirja annab välja vabaühenduste liit EMSL siseministeeriumi ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toetusel. Number on tasuta loetav http://issuu.com/emsl/docs/heakodanik0211
Augusti lõpus korraldas vabaühenduste liit EMSL oma järjekordse suvekooli. Seekord oli tähelepanu all küsimus: kuidas leida ärisektorist professionaalset vabatahtlikku ja hoida teda oma vabaühenduses pikka aega? Suvekoolis vaadati vabatahtlikkuse aastale kohaselt otsa uutmoodi armukolmnurgale: vabatahtlikke kaasavatele vabaühendustele, vabatahtlikele ja äriettevõtetele. Täpsemaks teemaks on pikaajaliste professionaalsete vabatahtlike kaasamine ja seda peamiselt äriettevõtetest tulevate vabatahtlike näitel (ingliskeelne mõiste corporate volunteering). Suvekoolis osalenud said kõva tõuke, et oma organisatsiooni ärisektorist lisajõudu otsida; teadmisi ning oskusi vabatahtlike kaasamisest ja hoidmisest; uutest tutvustest ja heast õhkkonnast rääkimata. Suvekoolist lähemalt http://ngo.ee/suvekool
Iga-aastane riiklik vabatahtlike tunnustamisüritus toimus sel korral 4. detsembril 2011, vahetult enne ülemaailmset vabatahtlike päeva. Eesti vabatahtlike tunnustamisürituse patroon president Toomas Hendrik Ilves avaldas Kadriorus tänu kümnele vabatahtlikule, kahele silmapaistvale vabatahtlike juhile ning töötajate vabatahtlikkust soodustanud organisatsioonile. Aasta vabatahtliku tiitli said Rauno Avel, Jarmo Idavain, Maite-Margit Kotta, Kuldar Käsper, Leili Nael, Erna-Elise Neimann, Ülle Olli, Margus Press, Aino Suviste ja Ina Tepp. Lisaks tunnustati vabatahtlike juhendajaid Piret Ehavaldi ja Svetlana Varjunit. Töötajate vabatahtlikkust enim toetanud organisatsiooniks osutus Eesti Advokatuur, mis on loonud vabakonnaga pikaajalise ja strateegilise koostöö pakkudes pro bono õigusabi Heateo Sihtasutuse poolt toetavatele ühendustele. Vabatahtlike tunnustamisüritust korraldab Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus.
Euroopa vabatahtliku tegevuse aastat 2011 kajastati meedias umbes 300 korral - suurem osa sellest kirjutavas meedias. Tegelik number on kindlasti suurem sest sellele lisanduvad veel valdkonna- ja nišiajakirjad (Hea Kodanik, Külakiri, RADAR, REGI, Kaitse Kodu jne) ning need lood, kus räägiti lihtsalt vabatahtlikust tegevusest, mitte vabatahtliku tegevuse aastast. Kõige aktiivsemad vabatahtliku tegevuse aastast kirjutajad olid maakondlikud lehed (97 uudist), teist sama palju avaldati võrguväljaannetes. Lisaks saadeti kokku välja 37 pressiteadet, neist Siseministeeriumi või tema koostööpartnerite poolt ligi 25. Täpset meediakajastuse hulka on raske hinnata, kuid ka Siseministeeriumi partnerite seas läbi viidud küsitlus, millele vastas kokku 94 organisatsiooni, näitas, et 2011. aastal on vabatahtlikust tegevusest tänu vabatahtliku tegevuse aastale rohkem räägitud. Vaid 5% vastanuist leidis, et sellest teemast pole rohkem räägitud meedias.
Paljudes maakondades toimusid taaskord maakondlikud kodanikuühiskonna konverentsid. Konverentsidel arutati kodanikuühiskonna hetkeseisu ja tulevikuküsimusi, palju konverentsid olid pühendatud ka vabatahtlikule tegevusele. Enamik konverentse ühendas endaga aasta parimate vabaühenduste, sädeinimeste, vabatahtlike jm tunnustamise maakonnas.
2008. aastal alanud traditsioon jõudis 2010. aastal talgupäeva formaadini. See tähendab, et iga kogukond, ühendus või aktiivne kodanik saab ise otsustada, mis vajab ärategemist ning milleks teisi inimesi kaasa kutsuda. Kokku panustas 2011. aastal 26 001 registreeritud talgulist, registreeritud talguid oli 969. Ka kõige tagasihoidlikumad inimesed võivad arvestada, et palju oli ka registreerimata talguid, seega oli osavõtt igati märkimisväärne. 2012. aasta talgupäev toimub 5. mail. Lisainfo http://www.teemeara.ee
Nõmme Lastekaitse Liit viis 2011 aasta suvel juba teist aastat järjest ellu vähekindlustatud perede laste toitlustamiseks projekti “Suvesupp”. Sel aastal pakuti tasuta einet nii Harjumaal kui IdaVirumaal. Tallinnas jõuti ligi 500 lapseni, Narvas ja Sillamäel käis igapäevaselt söömas kokku 210 last. 50 vabatahtlikku jagas lastele toitu ja komplekteeris toidupakke ning toimetas need peredele. Vabatahtlikke aitas leida Serve The City. Lisainfo projektist http://www.nommelkl.ee/index.php/et/component/k2/item/10-suvesupp-2011
Alates 1996. aastast on külaliikumisel oma suursündmus - Maapäev ehk külade parlament. Maapäeva mõte on koondada oma liikmed, maakondade külade esindajad, koostööpartnerid ja võimuorganid ühistesse mõttetalgutesse maaelu arendamise teemal. Maapäevade kandvaks ideeks on anda külaliikumisele selged suunad, püstitada reaalseid ülesandeid, leida lahendusteid, teha ettepanekuid riigikogule, ministeeriumidele ja omavalitsustele. 2011. aasta teema oli „Tagasi koju“ ja sündmus toimus Roosta Puhkekülas Läänemaal. Lisainfo http://www.kodukant.ee/index.php?id=103822
Kultuuripealinna vabatahtlike kaasamise projekt on teadaolevalt suurim, mis seni Eestis korraldatud. Aasta raames toimunud kultuuripealinna ürituste korraldamisse kaasati 1300 vabatahtlikku. Kultuuripealinna programmis oli aga kokku umbes 7000 erinevat kultuurisündmust. Lisainfo http://www.tallinn2011.ee
Sillamäe Lastekaitse Ühingu, Tallinna Spordi ja Noorsooameti, Vaivara Vallavalitsuse ja MTÜ Peace Child Eesti koostöös läbi viidud projekt „Homne vabatahtlik – volunteer for tomorrow !“ oli ainuke projekt Eestist, mis sai Euroopa Komisjoni toetuse vabatahtliku tegevuse aasta raames. Projekti peamine tulemus oli valminud „Noorte vabatahtlikku tegevusse kaasamise strateegia“, mis ülevaate kirjutamise ajal veel tööversiooni kujul oli. Lisaks toimus kolmeosaline konverentsiseeria ja projektikonkurss noortele. Lisainfo http://vabatahtlik2011.sscw.ee/
Küsitlus koosnes 16-st enamasti kohustuslikust ja valikvastustega küsimusest ning sellele vastati kahe nädala jooksul kokku 94 korda2. Kuigi valikuvariandid olid vastajatele ette antud, oli suure osa küsimuste puhul võimalik valida ka variant „muu“ ning täpsustada enda vastust või kommentaari. Küsitlus koosnes mõtteliselt viiest osast: taustainfo, vabatahtliku tegevuse aasta kasu vabaühendusele ja kasu ühiskonnale, vabatahtliku tegevuse aasta kommunikatsioonitegevused ja programmi raames toimunud üritused. Küsitluse levitamine toimus peamiselt kahes etapis – esmalt said e-kirjaga palve küsitlusele vastata organisatsioonid, kellega Euroopa vabatahtliku tegevuse aastal tihedalt kokku puutusime, paralleelselt edastasime teavet ka erinevatesse infolistidesse ning veebilehtedele, kus kõik inforingi kuulujad vastata said. Palve küsitlusele vastata said: o siseministeeriumi partnerid kodanikuühiskonna valdkonnas (vabaühenduste liit EMSL, Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital) 1 2
Küsitluse viisime läbi vabavaralises küsitluskeskkonnas www.kwiksurveys.com Ühel vastajal ei olnud võimalik sama arvuti tagant küsitlusele mitu korda vastata.
o o o
3.-7. maini 2011 Nokia Kontserdimajas toimunud vabatahtlike messil osalejad (ligi 50 vabaühendust) vabaühendused, kellest kirjutasime raamatus „Olen vabatahtlik, muudan maailma!“ (kokku 19 vabaühendust, neist osa kordus, uusi ühendusi jäi kümmekond) maakondlike arenduskeskuste kodanikuühenduste konsultandid (vähemalt 15 konsultanti)
Infot edastasime järgnevates kanalites: o Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta teavituslist (kaks korda) o vabaühenduste liidu EMSL nädalakiri (kaks korda) ja veebileht o Vabatahtlike värava nädalakiri ja veebileht o maakondlike arenduskeskuste infoportaal www.makis.ee o sotsiaalmeedia (Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta Facebooki kanal, lisaks Hea Kodaniku ja Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse Facebooki lehed) o Arengukoostöö Ümarlaua infolist Lisaks edastati infot küsitluse kohta paljude ühenduste enda infolistidesse.
Küsitlusele vastas 42% vabaühenduste liikmeid või vabatahtlikke, 55% määratles end juhatajaks või eestvedajaks ning 3% arvas, et ei saa end nimetada ühekski eelmainituks ning valis „muu“ – seda tegid näiteks sotsiaaltöötajad. Kõige aktiivsemad olid vastamisel noorsootöö valdkonnas tegutsejad, kõikidest vastajaist oli selle valdkonna esindajaid 18%, järgnesid 12%-ga külaliikumise ja kohaliku elu valdkond ning 10%-ga laste ning noorte huvide kaitse. Kõigis meie välja pakutud valdkondades3 oli vähemalt üks vastus, seega oli vastajate koosseis esinduslik. Oluline on lisada, et vastamisel võidi valida ka mitu valdkonda, kokku valis 94 vastajat 181 valdkonda.
58% vastanutest leidis, et nende organisatsioonis on vabatahtlike arv tänu vabatahtliku tegevuse aastale tõusnud või pigem tõusnud. Oluline on mainida, et küsitlusele võisid vastata ka näiteks maakondlike arenduskeskuste töötajad, kes maakondliku arenduskeskuse nimel vastates kindlasti vabatahtlikke ei kaasa. Kokku vastas 32%, et nende organisatsioonis tegutsevate vabatahtlike arv ei tõusnud 2011. aastal. 10% vastajatest puudus selle kohta info ning 17% vastas, et pigem on tõusnud.
3
Valdkondade valikul lähtusime TNS Emori ja PRAXISe koostöös läbi viidud analüüsist „Vabatahtlikus tegevuses osalemine Eestis 2009“. Kättesaadav http://www.siseministeerium.ee/public/VTosalemine2009.pdf
Järgmine graafik oli küsitluse kõige ühtlasemalt jaotunud – nimelt leidis kokku 70% vastanutest, et vabatahtliku tegevuse aastast on nende organisatsioonile kas olnud kasu või pigem olnud kasu. Jaatavalt vastanutel oli võimalus järgmises küsimuses täpsustada, milles kasu seisnes – toodi välja järgmist: hea koostöö maakondlike vabatahtlike keskustega saadi rohkem meediakajastust vabatahtliku tegevuse pilootprogrammist leiti uusi koostööpartnereid elanikud on muutunud hoolivamaks ja on teadlikumad vabatahtlikust tegevusest saadi uusi kontakte ja tutvusi, lisaks kasvas vabatahtlike maine Lisaks toodi välja kasulikke üritusi ja positiivset infovahetust. Negatiivse poole pealt mainiti, et on osaletud küll vabatahtlike kaasamise koolitustel, kuid hetkel pole reaalset kasu sellest tõusnud. Ka leiti, et elanikkonna teadlikkuse kasv on asjade loomulik käik, mitte otseselt Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta tulemus.
Ligi kolmandik vastanutest leidis vastates, et Eesti elanikkond on tänu tänavusele aastale vabatahtlikust tegevusest teadlikum kui varem. Kui arvestada hulka ka 55% neid, kes arvasid, et elanikkond on pigem teadlikum, ulatub protsent 85-ni. Vaid 15% ütles, et seis on sama mis eelmisel aastalVabatahtliku tegevuse väärtustamise koha pealt oli pilt enam-vähem sarnane teadlikkuse tulemustega, suurenenud on küll nende osakaal, kes leidsid, et seis on sama mis eelmisel aastal. 28% leidis, et vabatahtlikku tegevust on hakatud tänu 2011. aastale rohkem väärtustama. Ka vabatahtlikuna tegutsemise võimaluste vastused näevad sarnased eelpool välja tooduga. See näitab, et vabatahtliku tegevuse teadlikkus ühiskonnas, selle väärtustamine ning vabatahtlikuna tegutsemise võimalused käivad suuresti koos ning võivad olla võrdelises seoses – kui kasvab teadlikkus, teatakse ka rohkem vabatahtlikuna tegutsemise võimalustest. Kuivõrd eelmainitud küsimused koos praeguse küsimusega moodustasidki omaette kolmese grupi, on selliste tulemuste nägemine igati loogiline. Küsitluse üks positiivseima tagasiside saanud küsimus seisnes selles, kas meedias räägiti tänu vabatahtliku tegevuse aastale vabatahtlikust tegevusest rohkem kui mullu. Tervelt 95% leidis, et sellest kas räägiti või pigem räägiti rohkem kui mullu. Me ei saa olla kindlad, kuigi küsimus oli nii püstitatud, kas see tõesti oli vabatahtliku tegevuse aasta teene, kuid oluline on tulemus.
Paljude valikuvariantidega küsimusega, milliseid vabatahtliku tegevuse aastaga seotud või seda tutvustavaid kommunikatsioonitegevusi märkasite 2011. aastal, andis tulemuseks üsna kirju pildi. Rõõm oli näha, et peaaegu viiendik vastanuist oli näinud vabatahtliku tegevuse aasta reklaamklippe ETV ja ETV2 kanalitel. 15% vastanuist oli kursis ja märkas vabatahtlikku tegevust tutvustava raamatu „Olen vabatahtlik, muudan maailma!“ esitlusega või järelkajaga seotud infot, teist samapalju ehk 14% oli lugenud/kuulnud vabatahtliku tegevuse pilootprogrammi uudistega. Sellele järgnesid vabatahtlike messi reklaamkampaania trükimeedias, välitingimustes ja raadios vastavalt 13%, 13% ja 6%-ga (kokku 35%). Meele tegid rõõmsaks 4% vastanuist, kes olid novembris kõndinud läbi Tallinna Vabaduse väljaku tunneli ning märganud sinna üles pandud näitust. „Muu“ puhul toodi välja vabatahtliku tegevuse aasat logo erinevatel veebilehtedel, sotsiaalmeediat, vabatahtlike lugusid kohalikus meedias ning Hea Kodaniku erinumbrit.
Vabatahtliku tegevuse aasta kommunikatsioonitegevuste märkamine vabatahtliku tegevuse pilootprogrammi uudised 14% raamatu "Olen vabatahtlik, muudan maailma!" esitlus või järelkaja 15%
näitus Vabaduse väljaku tunnelis 4% rinnamärgid suurürituste vabatahtlikel 12%
muu 4%
reklaamklipid ETV-s ja ETV2-s 19% vabatahtlike messi raadioreklaam 6%
reklaamkampaania trükimeedias 13%
vabatahtlike messi välireklaamid 13%
Peamiste kanalitena, kust vabatahtliku tegevuse aasta kohta infot saadi, toodi välja meedia (sh raadio, televisioon ja trükimeedia), aga sellele ei jäänud palju alla Vabatahtlike värava veebileht (24%). Peaaegu viiendik sai toimuva kohta infot enda vabaühendusest, alla 15% jäid siseministeeriumi spetsiaalne veebileht ja sõbrad-tuttavad. Mujalt sai infot 7% vastanuist – näiteks Facebookist, infokirjadest (nii vabaühenduste liidu EMSL, Vabatahtlike värava kui EVTA infolistist) ja EMSLi ajakirjast Hea Kodanik ning tänavusest suvekoolist, mis käsitles professionaalsete vabatahtlike kaasamist (vt graafik järgmisel lehel).
Uurisime vastajatelt ka seda, millistel üritustel nad Euroopa vabatahtliku tegevuse aastal osalesid. Küsimus oli valikuvariantidega ning lähtus aasta kinnitatud programmist. Ligi kolmandik vastanuist osales maikuus vabatahtlike messil, veerand vastanuist oli kokku puutunud maakondlike koolituspäevadega (korraldaja Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus), järgnesid avafoorum jaanuari lõpus KUMUs, CEV kevadkonverents (10%) ja EMSL suvekool. Kinnine üritus – riiklik vabatahtlike tunnustamisüritus – oli endaga liitnud 11% vastanutest. Kõige õnnestunumaks (vastajatel oli võimalus valida vaid üks variant) peeti neist kuuest vabatahtlike messi (20%) ja maakondlikke koolituspäevi (16%). Tervelt 41% ei tahtnud loetelust midagi valida ning vastasid „muu“ – seal toodi välja raamatu „Olen vabatahtlik, muudan maailma!“ väljaandmist, regionaalministri koordineeritavat vabatahtliku tegevuse pilootprogrammi, EMSLi pooltevahetu programmi jm. Samas toodi seal välja, et kuna osaleti vaid ühel programmi raames toimunud üritusel, ei ole neil sobilik valida ühte kõige õnnestunumat sündmust. Peamise põhjusena üritustel mitteosalemiseks tõid aktiivsed vastajad välja aja- (47%) ning osalt ka infopuuduse (31%). Samas mainiti ka seda, et suuremad üritused olid kodukohast kaugel ning näiteks Narvast selleks spetsiaalselt pealinna sõita oli keeruline. Infopuuduse kapsaaeda läks ühe vastaja arvates ka see, et info toimuva kohta jõudis temani liiga hilja, kui juba reageerimiseks liiga vähe aega oli. Huvipuudust mainis vaid 4% vastanutest. Jah-ei küsimusena uurisime vastajatelt, kas nad on teadlikud oktoobris 2011 Eestis esmakordselt käivitunud pilootprogrammist, mille eesmärk on soodustada nii era- kui avaliku sektori töötajate tegutsemist vabatahtlikuna tööandja toetusel. 36% vastas, et on sellest teadlikud. Kuna me ei saatnud küsitlusele vastamise üleskutset otse pilootprogrammis osalevatele ettevõtetele ja vabaühendustele (st et on praktiliselt välistatud, et kõik jaatavalt vastanud on programmiga seotud), võib tulemusega rahul olla. Küsitluse viimane tuleproov oli seotud tulevikuga – me uurisime, kas vastajad teavad, millisele teemale on pühendatud Euroopa Liidus aasta 2012. Vihjeks selgitasime küsimuses, et soovime teada saada samasuguse Euroopa aasta kohta nagu tänavu oli vabatahtliku tegevuse aasta. Põnevamate vastustena toodi välja, et 2012. a on EL-s pühendatud taastuvenergia ja keskkonna(kaitse) teemadele või stabiilse ja vastutustundliku Euroopa loomisele. Mõni vastaja oli aus ja tunnistas, et otsis abi internetist ning vastas seejärel õigesti. Selle üle ei saa kurjustada, sest küsimuse eesmärk oligi eelkõige panna neid, kes täna veel ei tea, mis aastaga tegemist on, lisainfot otsima. Õigeid vastuseid või sellele lähedasi vastuseid oli suurusjärgus 20-25. Olgu öeldud, et 2012. aasta on Euroopa Liidus Aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aasta. Seda koordineerib Eestis sotsiaalministeerium.