Kiiker 58

Nr. 58

juuli 2026

Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu esimees JÜRI LEMBER ja Leedu Meremeeste Ametiühingu president ALEKSANDRAS KAUPAS Rotterdami sadamas ITF/FPC kohtumisel

2

Nr. 58, juuli 2026

SISUKORD: Kevad 2026

lk. 3

Meretöö seaduse muutmise seaduse eelnõu osaline kooskõlastamine ja osaliselt kooskõlastamata jätmine

lk. 5

ITF-i inspektori töö: nähtamatu valve merel

lk. 7

Puhkeajast

lk. 8

Kokkuvõte laevakülastustest sellel poolaastal

lk. 9

Lootsi argipäev

lk. 10

Õiglustunne ja soov inimesi aidata on olnud minu teejuhid

lk. 11

Ülevaade sadamatööliste sektsiooni tegevusest

lk. 12

Ametiühing: probleem on poliitilises otsustamatuses

lk. 14

Riigilaevastiku AS töötajate töötasudest ja kollektiivläbirääkimistest

lk. 15

Vastus pöördumisele Riigilaevastiku kollektiivläbirääkimiste ja seonduvate töötasude osas

lk. 16

Merendus ulatub merest kaugemale

lk. 17

Tulevaste laevaohvitseride õppest, nelja rektori avaldusÜheskoos oleme tugevad!

lk. 17

Üheskoos oleme tugevad!

lk. 19

Tööandja teab kõike ja töötaja väga vähe

lk. 20

Rahvusvaheline kohus kinnitas, et töötajatel on õigus streikida

lk. 21

Mul on päevi, mil ma ei jaksa enam laeval olla, aga olen tugev, teen lõpuni

lk. 22

Tallinna Sadam avas Euroopa merepäeval Paldiski Lõunasadamas uue multifunktsionaalse kai "Tuuli"

lk. 23

Tänavu tähistab Leedu Meremeeste Ametiühing (LJS) oma 103. tegevusaastat

lk. 24

ITF - FPC kohtumine Rotterdamis

lk. 25

Rahvusvaheline Töötajate Mälestuspäev: mäletame surnuid, võitleme elavate eest

lk. 27

ETF-i 12. mai aktsioon Belgias

lk. 28

USA rünnakus Iraani kaubalaeval hukkus üks meremees, neli on kadunud

lk. 28

Kriisiolukorrast Hormuzi väinas

lk. 29

Meremehed – teie ohutus on meie prioriteet. ITF FPC pöördumine

lk. 29

Igaüks meist

lk. 30

Kaius Raudits PL Sole usaldusisik

lk. 31

Üheksa tööõnnetust päevas: Tööinspektsioon kutsub riske tõsisemalt hindama

lk. 32

Miks me ei õpi?

lk. 33

1. mai tervitus ITF-i presidendilt Paddy Crumlinilt

lk. 34

1. mai Vabaduse väljakul

lk. 35

1. mai ja 8-tunnine tööpäev

lk. 36

Jõulupidu Meremeeste Misjonis ehk kadunud piljardikuulide mõistatus

lk. 38

Nr. 58, juuli 2026

3

Kevad 2026 Maailm on muutunud veelgi rahutumaks kui eelmisel aastal. Seega ka meresõit. Ameerika Ühendriigid alustasid ette ennustamatult koos Iisraeliga sõda Iraani vastu. 22 tuhat meremeest on Hormuzi väina piirkonnas lõksus.

13.-14. mail Rotterdamis toimunud ITF-i Fair Practice Committee, millel selle liikmena osales ka EMSA esimees, võttis vastu pöördumise kõikide riikide valitsuste ja rahvusvaheliste organisatsioonide poole, et leitaks kiiremas korras võimalus vähemalt 30-päevaseks vaherahuks ohutu läbisõidu koridori loomiseks läbi Hormuzi väina, et seal juba pikalt lõksus olevad laevad koos meremeestega pääseksid liikuma ning lõpuks koju.

2025. aastal on hüppeliselt kasvanud meremeeste hülgamine koos laevaga.

Seda seoses nii varilaevastikuga, mis teenindab peamiselt Venemaa naftasaaduste vedu, kui ka üldse ebastabiilse majanduskeskkonnaga ning kuritegevuse kasvuga, 410 laeva ja üle 25 tuhande meremehe jäeti jumala hooleks peamiselt sellistes sadamates, milliste asukohariigid pole ühinenud paljude rahvusvaheliste konventsioonidega, sealhulgas ILO MLC-ga ehk Meretöö konventsiooniga. Meie katusorganisatsioon ITF on sunnitud ainukese, meremeeste abina tõsiseltvõetava organisatsioonina aitama koju peamiselt Aafrika ja Araabia maailmajagude sadamatest tuhandeid meremehi esialgu oma kulu ja kirjadega.

Rotterdamis said 7 riiki mugavuslipu ehk FOC staatuse: Eswatini, Gabon, Guinea-Bissau, Tuvalu, Dominica, Gambia ja Niue. Samas vabastati Tonga mugavuslipu määratlusest.

Meil Eestis ja meie meremeestega on lood rahulikumad.

Küsimus on vaid kui kauaks. Meie suur idanaaber võttis oma riigiduumas vastu seaduse, mis võimaldab ilma eelneva parlamendi otsuseta kasutada Venemaa sõjalist jõudu iga riigi vastu, kus nende endi hinnangul rikutakse vene rahvuskaaslaste õigusi.

Meil EMSA-l on suurim koostööpartner Hansa Shipping AS oma 55 kaubalaevaga, mille pardal töötavad peamiselt vene meremehed. Õnneks pole nende ei töötingimuste ega kollektiivlepingutega ega meremeeste endiga tänini suuri probleeme, sest laevad teenivad oma peamise tulu Euroopa sadamate vahel seilates, sageli vedades sanktsioonivabu kaupu nii Venemaale kui Venemaalt. Aga seda seniks.

Probleemid, millega aga hetkel tegeleme, on suuresti seotud meie endi kohalike tööandjatega.

Jüri Lember EMSA esimees

Juba eelmise aastas lõpus liitusid meiega R-kioski ehk ettevõtte Reitan Convenience töötajad. Nemad on ühed teenuse osutajad TS Laevade parvlaevadel suursaarte ja mandri vahel. Püüdsime nende tööandjaga saada kokkuleppele palgatõusus, kuid edutult. Takistuseks ennekõike ettevõtte kahjumlik toimetamine. Keeruline on midagi töötajatele välja nõuda kui teenuseosutamine TS Laevades lõpeb 18.09.2026 ja ettevõte on püsivalt kahjumis. Äripäeva finantsaanalüüs ütleb, et “ettevõtte finantsseisund 2024. aastal on pingeline. Müügitulu vähenemine ja negatiivsed kasumlikkuse näitajad näitavad tegevuse raskusi.

Suur võlakoormus suurendab finantsriski. Positiivse poole pealt on mõningane paranemine kasumlikkuses ja ärikasumi ärikasumisiduvuses võrreldes eelmise aastaga.”

2023.aasta ärikahjum on 1,95 mln. ja 2024. aastal 1,38 mln. eurot. 2025. aasta osas kahjuks pole andmed kättesaadavad. Aga inimesi tuleb toimetulekus aidata ning oleme võtnud sihiks ja käib läbirääkimine tulemustasude süsteemi täiustamise osas, aga ka tegevus töötajatele töögraafiku alusel saamata töötasude nõude koostamises, kes seda ise soovivad.

Riigilaevastiku AS lootside ja kaatrimeeste osas pole ka muud käegakatsutavat tulemust kui ehk jätta välja lootsidele öötöö tasu maksmise alustamine. Oleme saatnud 13.04.26 järelepärimise valdkonna eest vastutavale ministrile Kuldar Leisile ja täiendava meeldetuletuse 22.05.26 koos hoiatusega töörahu katkemise ohust. Ei era ega ka riigisektoris ei saa töötasud lihtsalt seista paigal 4 aastat nagu välja kuulutatud, kui inflatsioon riigis ületab 3,5% või enam. Paraku aga on poliitikud täna just sellise suuna võtnud ja meie ülesanne on taoisele töötajate elatustaseme ja toimetuleku võimaluse langetamisele vastu seista.

AS Kihnu Veeteede uus osakond koos 29 liikmega, mis loodi ametlikult meie 8.05.26 volikogul, on koos EMSA läbirääkijatega ka härjal sarvist haaranud ning 19.05.26 seisuga oleme kollektiivlepingu sõlmimise läbirääkimistel jõudnud töötülini ning esitanud vastava avalduse Riiklikule Lepitajale lepitusprotsessi alustamiseks.

4

lLisaks on Aktsiaseltsi Kihnu Veeteed puhul üleval massiline rikkumine töö tasustamise osas vahiteenistuses töötanud laevapere liikmetele. Ühtäkki leiab üks Eesti tööandja ja riigile tasulist reisijateveo teenust osutav ettevõte, et vahiteenistuses olijatele ja töödanutele polegi justkui vaja tasu maksta kui mees on seisuvahis kai ääres laeval. Ütleks siinkohal, et pretsedenditu lähenemine. Sellal kui kogu ülejäänud maailma ja ka Eesti meremeeste enamuse tööaega, arvestatakse ja tasustatakse vahiteenistuse kohustuste täitmise eest, siis Kihnu Veeteedes see justkui samaväärne töö pole!

Muidu ülejäänud ettevõtetes sujuvad kollektiivsed töösuhted normaalselt. Lepinguid täidetakse ja seadusi järgitakse.

Aga jah, seadusloomes käib edasi tants aurukatla ümber.

See mis algas juba mitmed aastad tagasi ja meie jaoks viimati kulmineerus 2024.aasta sügisega kui koos Kliimaministeeriumi ametnikega ning ELL-ga saime konsensuslikult sõnastatud võimalikud Meretöö seaduse muudatused. Asi puudutas siis ja ka praegu tähtajaliste meretöölepingute järjestikuse sõlmimise õigust ning igakuise ja iganädalase lubatud tööaja kestust.

Ligi kaks aastat saab varsti mööda kui see konsensus sündis, kuid nüüd 2026.aasta kevadel ilmus ühtäkki jälle uus väljatöötamise kavatsus (VTK) koos uute sõnastuse versioonidega. Ja need näitavad, et kellelgi on ikka ja jälle suuremad ambitsioonid kui et need, milles juba ühel korral, läbi pikkade vaidlemiste, ühistel koosolekutel superministeeriumi majas, sai kokku lepitud.

Teisalt näitab kogu protsessi venimine, et tõenäoliselt pole enamusel Eesti meremeeste tööandjatel neid muudatusi üldse vaja. Vastasel juhul oleks need juba kui sotsiaalpartnerite kokkuleppele tuginevad seadusemuudatused parlamendis ka seadustatud saanud.

Nr. 58, juuli 2026

EMSA seisukohtadest saad lugeda Kiikrisse lisatud ametliku kirja koopiast, mis ministeeriumisse selle teemal saadetud.

Aga vägikaika vedu jätkub.

Tõsiselt oleme tegelenud ka liikmete andmebaasiga, sest kahjuks kippus selle korrektsus viimasel paaril aastal lonkama. Võtsime tööle uue tubli naisterahva, Marina Merilaidi, kelle üks peamisi tööülesandeid on see uuesti korda saada ning üheskoos tegeleme tõsiselt ka liikmemaksu võlglastega, kes teiste kohusetundlike emsakate turjal on soovinud sut nagu liugu lasta. Seega ärge pange pahaks kui mõnel puhul täpsustame liikmemaksu laeakuimisega seostud küsimusi ka nende puhul, kellel kõik ausalt makstud. Selle põhjuseks võib olla lihtsalt lünk andmetes kui keegi on ettevõtet vahetanud, töötu olnud või pensionile siirdunud.

Kevad hakkab vaikselt suve poole tüürima ja eks tibusid loetakse ikka sügise poole. Seega vaatame kui edukad me suudame oma pooleli teemadega olla, kuid anname nagu ikka endast parima.

Jüri Lember EMSA esimees

Nr. 58, juuli 2026

Kliimaministeerium info@kliimaministeerium.ee

5

Teie 19.01.2026 nr. 1-4/26/207, KLIM/26- 0075/-1K Meie 15.02.2026, nr. 1 - 07

Meretöö seaduse muutmise seaduse eelnõu osaline kooskõlastamine ja osaliselt kooskõlastamata jätmine

Austatud minister Kliimaministeerium on Eesti Meremeeste Sõltumatule Ametiühingule kooskõlastamiseks esitanud meretöö seaduse muutmise seaduse eelnõu.

Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing kooskõlastab eelnõu osaliselt. Oleme nõus ja kooskõlastame märkusteta eelnõu punktid 1,3 ja 4, kuid ei kooskõlasta punkti 2, mis on vastuolus nii rahvusvahelise mereõigusega kui ka merel töötamise tavadega, sealhulgas praktiliselt kõigi mereriikide praktikaga.

Punkt, mida Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing ei kooskõlasta: (2) Tööandja ja töötaja võivad leppida kokku töölepingu seaduse § 46 lõikes 1 sätestatust pikemas tööajas, kui tööaeg kokku ei ületa 65 tundi seitsmepäevasel või 271 tundi 30-päevasel ajavahemikul käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud arvestusperioodi jooksul ja kokkulepe ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust.

Põhjendused kooskõlastamata jätmiseks.

30.08.2024.a. esitas Kliimaministeerium meile (vt.lisatud faili) ja teistele sotsiaalpartneritele meretöö seaduse muutmise seaduseelnõu VTK, milles on fikseeritud nii teiste Euroopa mereriikide praktika merel töötamise tööaja regulatsioonide osas kui ka 26.08.2024 fikseeritud sotsiaalpartnerite kokkulepe tööaja regulatsiooni osas kui ka tähtajaliste töölepingute järjestikuse sõlmimise osas.

Selles on meretöö seaduse tööaja muutmise regulatsiooni osas fikseeritud selline kokkulepe: “töö- ja puhkeaja probleem lahendatakse ületunnitöö regulatsiooni loomisega meremeestele, kes ei tööta summeeritud tööaja alusel.

Erinorm TLSi töö- ja puhkeaja regulatsioonist luuakse MTööSi järgmiselt: „Meretöölepingu puhul on tööandjal õigus nõuda ja töötajal õigus teha kuni 103 ületundi 30 päevases perioodis. Tööandja hüvitab ületunnitöö tegemise rahas, makstes ületunnitöö teinud laevapere liikmele 1,5-kordset töötasu. Ületundide tegemise nõue lepitakse kokku meretöölepingus.“ Regulatsiooni tulemusena jääks merendusse kaks töö- ja puhkeaja korraldust: 1) summeeritud tööajaga töötajatele jääb regulatsioon samaks; 2) summeerimata tööajaga töötajad töötavad täistööajaga ning töötajal õigus teha ning tööandjal õigus nõuda 103h ületunnitööd 30 päevases ajavahemikus. Ületunnitöö töötasu on 1,5-kordne.“ 19.01.2026.a. meile kooskõlastamiseks esitatud meretöö seaduse muutmise seaduse eelnõu lg.2 nii sõnastus kui ka mõte on hoopis teistsugune ja sisult sotsiaalpartnerite kokkuleppest oluliselt erinev regulatsioon: „(2) Tööandja ja töötaja võivad leppida kokku töölepingu seaduse § 46 lõikes 1 sätestatust pikemas tööajas, kui tööaeg kokku ei ületa 65 tundi seitsmepäevasel või 271 tundi 30-päevasel ajavahemikul käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud arvestusperioodi jooksul ja kokkulepe ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust.”

Seega meile esitatud eelnõu ei vasta lg.2 osas (ehk meretöö seadus §40 lg.2 sõnastuse osas) sotsiaalpartnerite kokkuleppele. Samuti ei vasta see rahvusvahelisele mereõigusele ega merel töötamise tavadele.

6

Nr. 58, juuli 2026

Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing rõhutab, et mitte üheski Euroopa riigis ei ole kasutusel ega saagi olla kasutusel meremeeste põhitööaja ehk meretöölepingus kokku lepitud täistööaja normi osas regulatsiooni, mis sätestab võimaluse leppida kokku üle 48 tunnises töönädalas ja 271 tunnises täistööaja kuunormis, sest see oleks vastuolus Euroopa Sotsiaalhartaga ja ka MLC ehk ILO meretöö konventsiooni vastava regulatsiooniga.

Sellist merel töötamise regulatsiooni, nagu eelnõu lg 2 sisaldab, ei saa Eesti riik seadustada kuna me oleme ühinenud ja ratifitseerinud ILO 2006.a. Meretöö konventsiooni, mille koodeksi reegel ehk standard 2.3 s ätestab alljärgmist: “ Standard A2.3. Töö- ja puhkeaeg p. 3. Iga liige kinnitab, et meremehe tavaline tööajanorm põhineb nagu teistelgi töötajatel kaheksatunnisel tööpäeval ühe puhkepäevaga nädalas ja vabade riigipühadega. See ei takista liikmel vastu võtta korda selliste kollektiivlepingute kinnitamiseks või registreerimiseks, millega määratakse meremeeste tavaline tööaeg nimetatud normist soodsamatel alustel.”

Vastavuses Meretöö konventsiooniga on tööaja regulatsioon määratletud ka EÜ direktiivi 1999/63 EÜ klauslis 4, mis sätestab, et „Meremehe tavaline tööajanorm põhineb üldjuhul kaheksatunnisel tööpäeval ühe puhkepäevaga nädala kohta ja vabade riigipühadega, ilma et eelöeldu piiraks klausli 5 kohaldamist. Liikmesriikidel võib olla menetlus selliste kollektiivlepingute lubamiseks või registreerimiseks, millega määratakse meremeeste tavaline tööaeg vähem soodsal alusel kui kõnealune norm“. Seega ei võimalda ka EÜ direktiiv kehtestada 65 tunnist töönädalat või ammugi mitte 271 tunnist tööaega kalendrikuus.

Seega on 19.01.2026 esitatud 16.12.2025 seaduseelnõus (ja selle seletuskirjas) eksitud nii sotsiaalpartnerite kokkuleppe sisu kirjeldavas osas kui ka merel töötamise puhul lubatud põhitööaja maksimaalse lubatud määra arvväärtuses. Merel töötamise puhul on ja peab jääma meretöölepingus kokku lepitavaks täistööaja määraks maksimaalselt 40 tundi nädalas. Viimane vastab ka rahvusvahelisele praktikale kõigis tunnustatud kollektiivlepingutes üle maailma ja mitte pelgalt Euroopas. Seletuskirjas toodud vastupidine argumentatsioon justkui 271 töötundi oleks tavapraktika, ei vasta tegelikkusele.

Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing on nõustunud meretöö seadust merel töötamise maksimaalse tööaja osas muutma, selles ka Eesti Laevaomanike Liidu kui tööandjate poolse sotsiaalpartneriga saavutanud konsensusliku kokkuleppe, ainult meremehe kokkuleppelise ületunnitöö osas ja seda ka juhul kui tegemist ei ole summeeritud tööajaga töötamisega.

Arvesse tuleb võtta ka asjaolu, et meile teadaolevalt ei kasutata mitte üheski mereriigis Eestiga sarnast summeeritud tööaja regulatsiooni, mis annab reederitele võimaluse väga paindlikuks tööaja korraldamiseks merel. See on oluline konkurentsieelis kuna annab võimaluse mitte arvestada ületunnitööd igakuiselt vaid koguni kas kuue kuulise tööperioodi järgselt või kui kollketiivlepinguga kokku lepitud siis isegi 12 kuulise perioodi jooksul. Rahvusvaheline tavapraktika sellist võimalust meretööga seonudvalt ette ei näe ja ületunnid ning tööaja norm on pelgalt kalendrikuu põhine. Eeltoodu tõttu puudub igasugune põhjendus summeeritud tööaja regulatsiooni puhul muuta iganädalast või ka kalendrikuu tööaja normi.

Nii seaduseelnõu koostajatel kui kõigil seadusloomes osalejatel tuleb aru saada, et põhi-ehk normtööaeg ehk täistööaeg ei ole samastatav merel töötamist võimaldava kogu tööajaga, millest rahvusvahelises praktikas kõik üle 40 töötunni nädalas on eraldi kokku lepitav ja eraldi tasustatav lisatöö ehk ületunnitöö.

Lisaks palume arvestada käesoleva kirja lisas esitatud eelnõu ja seletuskirja failides tehtud märkustega.

Lõpetuseks teeme ettepaneku sõnastada meretöö seadus §40 lg.2, juhul kui jätkuvalt on soov seda meretöö seaduse sätet muuta, järgnevalt: “Juhul kui summeerimata tööajaga töötajad töötavad täistööajaga on töötajal ja tööandjal õigus kokku leppida kuni 103h ületunnitööd 30 päevases ajavahemikus. Ületunnitöö hüvitatakse sellisel juhul rahas 1,5kordses töötasu määras.“ Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Lember Esimees Eesti Meremeeste Sõltumkatu Ametiühing Pärnu mnt. 41a 10119 Tallinn ESTONIA

telefon/faks: 611 6390 e-post: info@emsa.ee http://www.emsa.ee

Reg. nr. 80122993 Swedbank A/a EE962200221011390973

Nr. 58, juuli 2026

ITF-i inspektori töö: nähtamatu valve merel

7

EMSA Merendussektori Uudiseid

Kui mõelda merendusele, kerkivad silme ette suured kaubalaevad, sadamate kraanad ja lõputu horisont. Harvem mõeldakse inimestele, kes nende laevade pardal töötavad, ning veel harvem neile, kes seisavad nende inimeste õiguste eest.

Just siin algab International Transport Workers' Federationi (ITF) inspektori töö – amet, mis ühendab endas merenduse tundmist, juriidilist taipu, suhtlemisoskust ja tugevat õiglustunnet.

ITF-i inspektori töö keskmes on rutiinsed laevakontrollid.

Esmapilgul võib see tunduda tehnilise protseduurina: minnakse laeva pardale, kontrollitakse dokumente ja märgitakse tähelepanekud üles. Tegelikult on see palju enamat. Iga kontroll on võimalus veenduda, et laeval töötavad meremehed saavad õiglast palka, töötavad inimlikes tingimustes ning neil on olemas kõik elementaarsed heaolu tagatised.

Sageli tähendab see vestlusi meeskonnaliikmetega nelja silma all, kuna meremehed ei pruugi julgeda avalikult oma muresid jagada. Samas võivad taolised vestlused paljastada palju enamat kui ükski ametlik dokument.

Meremeeste töötingimused on jätkuvalt ülemaailmne probleem. Kuigi rahvusvahelised konventsioonid ja kokkulepped on loonud selged standardid, ei tähenda see automaatselt nende täitmist.

Endiselt tuleb ette juhtumeid, kus palgad hilinevad või jäävad üldse maksmata, tööpäevad venivad ebainimlikult pikaks ning puhkeaeg on pigem formaalsus kui tegelik õigus.

ITF-i inspektori jaoks tähendab see sageli keerulisi läbirääkimisi laevaomanike ja agentidega, et leida lahendus, mis taastaks töötajate õigused.

Samas ei piirdu meremeeste heaolu ainult palga või tööaja küsimustega. Heaolu tähendab ka vaimset tervist, turvatunnet ja väärikust. Pikkadel merereisidel veedavad

Jaanus Kuiv ITF inspektor

inimesed kuid eemal oma peredest, sageli isolatsioonis ja pingelistes tingimustes. Viimased aastad on näidanud, kui haavatav see süsteem võib olla – eriti kriiside ajal, mil meeskonnavahetused venivad ja inimesed jäävad laevadele palju kauemaks kui esialgu planeeritud. Sellistes olukordades muutub inspektor sageli ka kuulajaks ja toetajaks, mitte ainult kontrollijaks.

ITF-i inspektori töö üks paradokse on see, et kõige parem tulemus on sageli nähtamatu. Kui kõik toimib hästi – palgad makstakse õigel ajal, lepingud on korras, kajutid puhtad ja meeskond rahul–, ei pruugi keegi inspektori kohalolu eriliselt märgatagi. Kuid just see ongi edu märk: probleemid on ennetatud või lahendatud enne, kui need eskaleeruvad. Selle töö juures on oluline ka usaldus. Meremehed peavad teadma, et nende muresid võetakse tõsiselt ja et nende jagamine ei too kaasa karistust. Laevaomanikud peavad omakorda mõistma, et inspektor ei ole vaenlane, vaid süsteemi osa, mis aitab hoida merendust õiglasema ja jätkusuutlikumana. See tasakaal ei ole alati lihtne, kuid just see teeb inspektori töö sisukaks ja tähenduslikuks.

Merendus on globaalne tööstus, kuid inimõigused ei tohiks sõltuda lipuriigist ega sadamast, kuhu laev parasjagu randub. ITF-i inspektor seisab selle põhimõtte eest iga päev – sageli vaikselt, ilma suure tähelepanuta, kuid väga konkreetsete tulemustega. Kui mõni meremees saab kätte saamata jäänud palga või saab lõpuks koju oma pere juurde naasta, on selle töö tähendus selge.

Lõppkokkuvõttes ei kontrolli ITF-i inspektor ju ainult laevu, ta kontrollib, kas merenduse kõige olulisem osa ehk merel töötav inimene on kaitstud. Ja see on vastutus, mille kaal ulatub palju kaugemale sadamakailt.

8

Nr. 58, juuli 2026

Puhkeajast Tahan seekord teha põgusa vaate paljudele laevapereliikmetele mõnusalt harjumuspäraseks saanud kahenädalase töötsükli olemusele.

Meretöös oleme harjunud graafikutega, mille puhul 10,5 tundi päevas ja 14 päeva järjest töötamine on täitsa harjumuspärane ja sobilik.

Kui töötada 10,5 tundi päevas, jääb puhkeaega 13,5 tundi – see vastab nõuetele. Ka 14 päeva järjest töötamine ei ole otseselt keelatud, kui puhkeaja miinimumid on täidetud.

Kehtivad reeglid merenduses ei piira otseselt tööaega, vaid sätestavad hoopis minimaalse puhkeaja. Näiteks peab meretöötaja saama vähemalt 10 tundi puhata 24 tunni jooksul ja 84 tundi seitsme päeva jooksul. Tallinkis on kollektiivlepinguga lisaks muudele puhkeaega ja -pause reguleerivate punktide hulgas kokku lepitud, et vahiteenistuses osalejal peab pidevat puhkeaega ööpäevas olema vähemalt 8 tundi.

Paraku juhtub, et mõnedel töötajatel kipub töötunde kogunema mõnikord või sageli ka rohkem kui 10,5h. Samas paljud meretöötajad teavad omast kogemusest, et töövahetuses olles ei pruugi puhkeaeg alati olla katkematu või kvaliteetne.

Osadel töötajatel killustavad puhkeaega sageli õppehäired, õppused, valved ja ootamatud ülesanded. Äärmiselt oluline puhkeaja kvaliteeti negatiivselt mõjutav asjaolu on, et valdav osa laevapereliikmeist on sunnitud oma puhkeaja „veetma“ kolleegiga samas ahtakeses kajutis.

Mõnes laevas on see kajut ka loomuliku valguseta. Samuti mõjutavad laevapereliikme puhkeaja kvaliteeti ka laevast ja laeva viibimise keskkonnaoludest tingitud iseärasused: vibratsioon, müra, elektromagnetväli, lainetus jmt.

Ehkki kahenädalase perioodiga vahelduv töötamise ja puhkamise graafik on täiesti seaduspärane, tekib küsimus tegelikust koormusest ja puhkeaja kvaliteedist töötsükli perioodi. 10,5 tundi tööd päevas tähendab üle 70 tunni nädalas. 14 päeva järjest töötamine tähendab arvestatavalt pikka pidevat koormust. Sellise järjestikuse töötamise perioodi jooksul väsimus reaalselt kuhjub, isegi kui puhkeaeg on “paberil” olemas.

Sageli tuuakse (tavaliselt tööandja esindajate vaates) vastuargumendina välja, et pärast 14-päevast tööperioodi järgneb 14 päeva puhkeaega, millal töötajad saavad ju järjest nö välja puhata. See on kahtlemata parem kui pikemad rotatsioonid ja annab reaalse võimaluse taastumiseks.

Kuid siin on oluline nüanss: väsimus ei kao lihtsalt seetõttu, et selle hiljem välja puhata saab. Väsimus koguneb töö-

Kaimar Vapper Peausaldusisik, HT Laevateenindus

perioodi jooksul (nn kumulatiivne väsimus). Töötsükli lõpus on reaktsioonikiirus ja tähelepanu juba langenud, mistõttu ohutusriskid on suurimad just enne puhkusele minekut.

Puhkus aitab taastuda tagantjärele, kuid ei muuda tööperioodi ennast vähem koormavaks ega ohutumaks. Lisaks teeb olukorra halvemaks varjatud probleem: puhkus, mis ei ole päriselt puhkus.

On hästi teada, et osa töötajaid teeb oma 14-päevase “puhkuse” ajal lisatööd kas tööampsudena muude tööandjate juures või ka muul töö tegemiseks defineeritaval moel. See muudab pildi oluliselt. Tegelik puhkeaeg väheneb või kaob, keha ei taastu täielikult enne järgmist töötsüklit, väsimus kandub ühest tsüklist teise. Sellisel juhul ei saa enam rääkida 14/14 süsteemist kui tasakaalustatud mudelist. Tegemist on sisuliselt pideva tööga vahelduva keskkonnaga. Süsteemi vastuolu.

Selline olukord toob esile suurema probleemi: merenduses on kujunenud süsteem, kus keskendutakse minimaalsele, sageli killustatud, ehkki „paberil“ korrektsele puhkeajale, mitte maksimaalsele tööajale pluss tööandja ettevõtlusvaldkonnast tulenevate möödapääsmatute vajaduste, peaasjalikult SOLAS, STCW ja lipuriigi mereadministratsiooni nõuetest tulenevate kohustuste täitmisele. See tähendab, et väga pikad tööpäevad ja -nädalad on muutunud tavapäraseks. Midagi, mis peaks olema erand, on saanud normiks.

See tekitab küsimuse: kas meretöötajate töö- ja puhkeaja tingimused on õiglaselt reguleeritud ja kuidas saaks lisaks olemasolevale seadusloomele tagada, et laevapereliikmed saaksid nii laevas tööl olles, kui ka kodus kahenädalasel puhkeperioodil viibides täisväärtuslikult taastuda ja välja puhata? Seaduse täitmine on miinimum! Tegelik hea töökorraldus algab sealt, kus inimene suudab oma tööd teha ohutult, ilma püsiva väsimuseta. Hetkel kehtiv vastav seadusloome võib meile rohkem või vähem meeldida, aga

Nr. 58, juuli 2026

9

asjad, mida ise enda jaoks teha saame on tegelikult üsnagi lihtsad: Võta puhkeaega tõsiselt – see ei ole “boonus”, vaid sinu tervise ja ohutuse alus.

Ainult läbi avatud arutelu ja töötajate esindatuse saab mõjutada seda, milliseid tingimusi tulevikus saab kujundada kollektiivlepingus või ka seadusloomes.

Kui võimalik, väldi lisatööd puhkeperioodil – keha vajab taastumist, mitte uut koormust. Jälgi oma tegelikku tööja puhkeaega iga päev. Märgi töö- ja puhkeaja tabelisse alati tegelikud andmed, mitte “ilusad numbrid”. Tee seda ka siis, kui otsene juht ei ole valmis reaalseid andmeid kinnitama.

Täpsed ja ausad andmed on ainus viis näidata, milline on tegelik olukord.

Teavita EMSAt, kui laevasiseselt on vastuolud muutunud lahendamatuks. Oluline on, et töötajad ise oma kogemustest räägiksid otsesele juhile ja samuti ka ametiühingule.

Kas puhkeaeg on tegelikult piisav? Kas töökoormus on jätkusuutlik? Kas väsimus mõjutab ohutust?

Kena kevadet ja suve!

Kaimar Vapper EMSA peausaldusisik OÜ HT Laevateenindus

Kokkuvõte laevakülastustest sellel poolaastal Ahoi!

Selle poolaasta laevakülastused tehtud ning jagan ka neile liikmetele infot, kes mingil põhjusel koosolekutest osa võtta ei saanud.

Esimene oluline teema oli muidugi palgatõus, mis tõusid 5,5%. Kui iga palgatõusu järel olen ikka kuulnud nurinat, et palk tõusis liiga vähe, siis see aasta on see nurin vähemalt minu kõrvadest mööda läinud.

Teiseks toimus pikk konsultatsioon tööandjaga kiirlaevadelt Purseri ja vanemstjuardessi ametikoha koondamise osas, ehk rääkisime läbi, millist töötasu, millise töö eest peaks hakkama saama uus ametikoht, mis loodi antud ametikohtade asemele. Tulemus oli see, et loodi Hotelli Administraatori amet endise laevaperenaise aametipalgaga, kuid väikese mööndusega, et uuel ametikohal ei tõuse esimesest aprillist töötasu mitte 5,5% vaid 6%.

Lisaks panime Kaimariga igal koosolekul kõigile südamele, et sekelduste vältimiseks on hea mõte peale mereohutuskoolitust minna transpordiametisse oma sertifikaadile ise järgi, sest postiga võib see kaduma minna.

Nagu iga aasta siis ka selle aasta alguses sain päris palju pöördumisi, et palgalehed üle vaataksin, et, kas on ületöötamise eest, midagi saamata jäänud ja nagu ikka said selle peale mitmed töötajad mitmeid sadu eurosid raha tagant järele kontole. Tuleb välja, et süsteem ikka eksib.

Lõpetuseks soovitan kõigil selle artikli lugejatel, kes ei ole veel ametiühinguga liitunud otsida üles oma laeva usaldusisik ning liituda EMSAga. Kui sa oled juba liige ning tead, et sinu töökaaslane veel

Ülar Pärn, Hansaliin OÜ peausaldusisik ja EMSA volikogu esimees

ei ole siis suuna ta oma usaldusisiku juurde EMSAga liituma, sest üheskoos oleme tugevad!

Registreerige kindlasti ennast ka EMSA suvepäevadele siis Käsmus näeme!

Parimatega Hansaliini peausaldusisik Ülar Pärn

10

Nr. 58, juuli 2026

Lootsi argipäev / fotode autor Raul Kleinson /

Baltic connectori paigaldaja

Baltic connectori paigaldaja

Dokklaev

Laevale merel

Virmalised pakri lahel

Dokklaev

Laevale merel

Korviga laevale

Hiiumaa liiv

Korviga laevale

Nr. 58, juuli 2026

11

Õiglustunne ja soov inimesi aidata on olnud minu teejuhid Olen Marina Merilaid, sündinud Tallinnas. Olen 40-aastane.

Mul on keskeriharidus ning kolm ametit – kokk, juristiabi ja mootorsõidukiõpetaja. Koka eriala omandasin Tallinna Teeninduskoolis 2009. aastal, juristiabi eriala Tallinna Majanduskoolis 2016. aastal ning sõiduõpetajaks sain alles käesoleval aastal.

Töötamist alustasin juba 16-aastaselt koolivaheajal. Merel algas minu töö peaaegu kohe pärast kutsekooli lõpetamist.

Samal aastal sain pakkumise kahest ettevõttest – Tallinkist ja tollal tegutsenud St. Peter Line'ist. Valisin St. Peter Line-i, töötasin mõlemal laeval – Princess Maria ja Princess Anastasia.

Hiljem jätkasin DFDS-is tol ajal Patria laeval, ning 2014. aastal alustasin Viking Line'is, kus töötasin kuni 2021. aastani. Kokku siis 12 aastat merel reisilaevadel.

Viimased aastad laevas olin usaldusisik. Just usaldusisiku tööülesanded ja minu kaasasündinud õiglustunne suunasid mind sügavamalt huvituma õiguse valdkonnast. Otsustasin õppida juristiabiks. Praktika läbisin Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingus, EMSA õigusbüroos, Tööinspektsioonis ning töövaidluskomisjonis. Sain tugeva teadmistepagasi, eriti tööõiguse valdkonnas. Need teadmised aitavad mind nii isiklikus elus kui ka suhtlemisel teiste inimestega.

Soov olla ühiskonnale kasulik, aidata inimesi ning armastus korra ja õigluse vastu aitavad mind ka minu uues ametis büroo juhina ametiühingus. Olen avatud, vastutustundlik inimene ning minu jaoks ei ole olemas võimatuid ülesandeid. Suhtun igasse töösse tõsiselt ja pühendun sellele täielikult.

Usun, et ametiühingutel on Eestis jätkuvalt väga oluline roll. Kahjuks ei ole paljud inimesed piisavalt teadlikud oma õigustest ega sellest, kuidas ametiühingud saavad neid toetada. Sageli pöördutakse abi saamiseks alles siis, kui probleem on juba tekkinud. Minu arvates võiks teadlikkus tööõigusest, töötajate õigustest ja ametiühingute tegevusest Eestis olla märksa suurem.

Meremeeste ametiühingu tulevikus näen oluliste teemadena liikmete teadlikkuse suurendamist, noorte merendustöötajate kaasamist, töötingimuste parandamist ning töötajate õiguste tõhusamat kaitsmist kiiresti muutuvas töökeskkonnas.

Samuti pean oluliseks ametiühingu nähtavuse suurendamist ja avatumat suhtlust liikmetega. Soovin anda oma

Marina Merilaid EMSA büroojuht

panuse sellesse, e inimesed tunneksid, et neil on olemas kindel tugi ja koht, kuhu saab alati pöörduda.

Olen abielus, minu peres on kaks last, mis tähendab, et suurem osa minu vabast ajast kuulub perele. Kui aega üle jääb, meeldib mulle reisida. Minu hobiks võib pidada kõike, mis on seotud auto sõitmisega – just huvi autode vastu oligi üks põhjustest, miks otsustasin omandada ka sõiduõpetaja ameti.

Loodan, et minu teadmised, kogemused ja pühendumus aitavad anda väärtusliku panuse ametiühingu tegevusse ning koos suudame muuta töötajate hääle veelgi tugevamaks.

12

Ülevaade sadamatööliste sektsiooni tegevusest

Nr. 58, juuli 2026

Sadamatöötajate Sektsiooni Uudiseid

3. veebruaril toimus ametiühingu EMSA kontoris ETF–HHLA-Metransi veebikohtumine. Kohtumisest võtsid osa usaldusisik Julia Sitko ja esimees Jüri Lember.

Koosoleku päevakord oli järgmine: • tervitussõnad ja kohtumise eesmärgid • ajakohastatud info MSC–HHLA partnerluse ning kavatsuste protokolli täitmise kohta • riikidepõhised ülevaated – seire edenemine ja probleemid • valdkondadevahelised küsimused ja koordineerimine • edasised sammud ja planeerimine Koosolekul kuulasid HHLA-Metransi kontserni ETFi ametiühingute esindajad ettekandeid hetkeolukorrast Itaalia, Tšehhi, Saksamaa ja Eesti ettevõtetes.

Aleksander Meier, Sadamatöötajate koordinaator ITF POC/ FOC Baltikumi koordinaator

likku sisehindamist on ETF jõudnud järeldusele, et sadamate valdkondliku sotsiaaldialoogi komitee praegune struktuur ei ole enam suuteline neid eesmärke täitma.

Eelkõige ei ole komitee suutnud kujuneda foorumiks, mis oleks võimeline saavutama sisulisi ja siduvaid tulemusi või tõhusalt mõjutama ELi poliitikat sadamasektoris, mis läbib praegu põhjalikke muutusi.

Saksamaal (Hamburgi sadam) ja Itaalias (Trieste sadam), kus kehtivad kollektiivlepingud, on töötajate palgad tõstetud, parandatud tööohutuse järelevalvet ning makstud ühekordne boonuspreemia.

Tšehhi ja Eesti ametiühingud nõuavad tööandjatelt kollektivläbirääkimiste õiguse tunnustamist. Saksamaal käib ettevalmistus töötajate nõukogude valimisteks vastavalt Euroopa Liidu seadustele ja direktiividele.

5. veebruar – toimus Euroopa Komisjoni viimane kohtumine ELi sadamate sotsiaaldialoogi teemal (SSDC).

ETF oli üks organisatsioonidest, kes 2013. aastal asutas ELi sadamate valdkondliku sotsiaaldialoogi komitee. See toimus perioodil, mil sektoris valitses sügav konflikt ning sellele järgnes sadamapakettide I, II ja III vastuvõtmine.

ETF on algusest peale kindlalt uskunud Euroopa tasandi sotsiaaldialoogi kui vahendisse sotsiaalse rahu taastamiseks, töösuhete parandamiseks ja konkreetsete tulemuste saavutamiseks kõigi Euroopa sadamatöötajate jaoks.

Pärast enam kui kümneaastast pidevat suhtlust ja põhja-

Erinevalt enamikust transpordisektori sotsiaaldialoogi komiteedest ei suutnud sadamate sotsiaaldialoogi komitee sõlmida siduvat kokkulepet Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 155 alusel, peamiselt seetõttu, et tööandjatel puudus mandaat sotsiaalküsimustes läbirääkimiste pidamiseks.

Kohtumise ajal teatasid ka teised organisatsioonid oma kavatsusest komiteest lahkuda. Kuna enamik sotsiaalpartnereid oli komiteest lahkunud, lõpetas ELi sadamate sotsiaaldialoogi komitee oma tegevuse.

Nr. 58, juuli 2026

13

12. veebruaril toimus ametiühingu esimehe Jüri Lemberi kohtumine HHLA personalijuhtimise direktori Torben Seeboldiga (Hamburg, Saksamaa) HHLA TK Estonia AS administratiivhoones Muuga sadamas.

eesmärke, tagada ettevõtte stabiilsuse ja töötajate ohutuse.

Torben Seebold toetas EMSA seisukohta, et ITF-i inspektoril peab olema takistusteta juurdepääs HHLA TK Estonia terminali territooriumile ja kaidele, et kontrollida sadamasse käitlemisele saabunud laevu. Tõkked tuleb lähiajal kõrvaldada.

Torben Seebold plaanib teha järgmise visiidi poole aasta pärast ning loodab, et alanud suhtlus areneb tihedamaks koostööks ametiühinguga.

Kohtumise tulemusena lihtsustati meie ITF-i inspektori terminali territooriumile sissesõidulubade saamise protsessi.

Torben Seebold

Torben Seebold sündis 23. juulil 1981 Saksamaal Haanis.

Aastatel 2003–2009 õppis ta õigusteadust Regensburgis, Lièges ja Kölnis. Pärast juriidilise praktika läbimist Wuppertalis alustas ta oma tööalast karjääri teenindussektori töötajate ametiühingus ver.di.

2010. aastal töötas ta erinevatel ametikohtadel ver.di transpordiosakonnas Kölnis, sealhulgas kogenud läbirääkijana piirkondlike kollektiivlepingute alal ning mitmete munitsipaalettevõtete nõukogude liikmena. 2013. aastal sai temast ver.di laevandusrühma juht ning alates 2014. aastast sadamate rühma juht.

Pärast kahe rühma ühendamist 1. jaanuaril 2017 meremajanduse rühmaks nimetati Torben Seebold selle rühma juhiks. See hõlmas ka peamiste merendussektori kollektiivlepingute läbirääkimiste pidamist ver.di nimel. Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF) ja Rahvusvahelise Transporditöötajate Föderatsiooni (ITF) aseesimehena täitis ta mitmeid vastutusrikkaid ülesandeid rahvusvahelisel tasandil.

HHLA nõukogu nimetas Torben Seeboldi HHLA juhatuse liikmeks 1. aprillil 2019.

18.märtsil sai EMSA loa kohtuda ametiühingu liikmetega konteinerterminalis. Kohtumine TK sööklas kulges edukalt.

Töötajad pöördusid ametiühingu poole seoses palgatõusuga 2026. aastal. Ettevõtte peadirektorile saadeti kiri – see sündmuste jada oli kohtumise tulemus Torbeniga.

Kahjuks ei toimunud teine, 27. aprilliks kavandatud kohtumine HHLA TK töötajatega.

Ametiühing esitas taotluse pääsuloa saamiseks kahele isikule: EMSA esimehele J. Lemberile ja A. Meierile. Meile keelduti kategooriliselt pääsuloa andmisest ning soovitati kohtuda mujal. Seda tööandja tegevust on raske pidada kooskõlas tema väitega: „Me seisame töösuhetes rahu ja stabiilsuse eest. Me suhtume tõsiselt elukalliduse tõusuga seotud probleemidesse,“ – tsitaadi lõpp kirjavahetusest Riia Sillave ja Jüri Lemberi vahel.

Mustal merel on olukord äärmiselt murettekitav Odessa sadamas on töötamine väga keeruline. Kraanajuht peab kandma lisaks kuulikindlat vesti, mille kaal ulatub kuni 40 kilogrammini, ning aeg, mis kulub kraanakabiinist varjendisse liikumiseks, on kaks korda pikem kui aeg sireeni algusest kuni raketi või drooni (UAV) tabamuseni sadamas.

Rohkem kui 40 HHLA CTO sadamatöötajat täidavad oma kohust armees Ukraina ridades.

Kohtumise peamised teemad: • Jätkuv kohustuse eiramine pidada kollektiivläbirääkimisi ametiühingu esindajatega koos töötajate esindajate ja usaldusisiku Julia Sitkoga. Selle tulemusel puuduvad läbirääkimised kollektiivselt kokkulepitud töötajate miinimumpalkade üle ning ametiühingu liikmetel kehtib streigiõigus.

• Ametiühingu esindajate, sealhulgas ITF-i inspektori Eestis, vaba liikumise õiguse rikkumine ning sellest tulenevalt ka kehtiva seadusandluse (ametiühingute seaduse) rikkumine HHLA TK Estonia kasutataval territooriumil ja selle kaudu Muuga sadamas.

HHLA CTO konteinerterminali ametiühing EDNIST Odessa sadamas on alustanud tööandjaga läbirääkimisi töötasu tõstmiseks. Läbirääkimisi raskendab asjaolu, et senine püsipartner, HHLA peakontorit esindanud Philipp Svens, on asendatud Espera Pederseniga, kes esindab HHLA-s MSC-d ehk kontserni uut kaasomanikku. Esmakordselt viimase aja jooksul on läbirääkimisprotsess kestnud juba üle kuu ning kokkuleppele ei ole jõutud. Praegu on läbirääkimiste laua taha kutsutud ka Torben Seebold.

Pooled jõudsid järeldusele, et seaduste täitmine ja järgimine on sotsiaaldialoogi oluline eeltingimus ning kujutab endast tasakaalu „töörahu“ säilitamiseks ettevõtte sees. Töörahu aitab kriise ületada ning saavutada seatud majanduslikke

Muudatusi on toimunud ka HHLA TK Estonia juhtkonnas.

Kolmest juhatuse liikmest on alles jäänud kaks: Riia Sillave, kes tuli sellele ametikohale algselt Rail Balticust, ning uus juhatuse liige, kes vastutab finantside eest. Andrus Uusoja,

14

kes töötas eelmise juhi V. Popovsi ajal, on lahkunud ja siirdunud raudtee-ettevõtte Operail juhatusse.

28. mail toimunud brigadiride koosolekul esitleti HHLA TK Estonia kolmandat juhatuse liiget – Toomas Uibokanti.

Andrus Uusoja uue ametissenimetamise põhjal võib oletada, et toimub „omade“ strateegiline paigutamine võtmekohtadele tulevases Rail Baltica süsteemis, kuigi tegelikkuses on uue raudteetrassi valmimiseni veel väga pikk tee, eriti arvestades ehituse passiivsust Lätis.

TLG Stividor / D-Terminal, Tallinna Sadam Kirjaniku / ametiühinguajakirjaniku / EMSA aumärgi kavaleri Raul Sinialliku kohtumine kolleegide – TLG Stividori dokitöölistega – toimus 19. märtsil. Raul jagas oma plaane ajalooliste romaanide sarja loomiseks ning rääkis oma teekonnast sadama stividorist kirjanikuks.

TLG Stividori töötajad teatasid, et kogu sadamaoperaatorite-talmanite osakond on koondatud, kuna Cargo kassa töötajad ja Tallinki laevaagendid nõustusid täitma nende tööülesandeid.

Ettevõtte juhtkond on seejuures kolinud töötajad ühest ruumist teise, kus on märksa halvemad olmetingimused. Sadamaoperaatoreid, keda on tabanud kontoripindade tingimuste halvenemine ja keda ähvardab koondamine, samuti dokkereid ei teavitata ettevõttes toimuvast – fakte esita-

Nr. 58, juuli 2026

takse nii, nagu viibiksid inimesed justkui mingisuguses pärisorjuses.

ESTEVE / Paldiski sadam Tööinspektsiooni veebilehe andmetel kuulub stividorifirma ESTEVE AS nende ettevõtete hulka, mida plaanitakse kontrollida 2026. aastal.

Kahjuks kasutab tööandja jätkuvalt mõnede dokkerite ja brigaadis töötavate tööliste puhul töölevõtuks töövõtulepingut. See jätab nad ilma garanteeritud puhkusest, haigushüvitisest ja teistest sotsiaalsetest garantiidest, mis on ette nähtud püsiva töölepinguga töötajatele. Paraku on töötajad passiivsed ega näe oma tegelikku jõudu organiseerumises ja töötingimuste muutmises, kuigi praegune olukord võib neid ajutiselt rahuldada.

Paldiski sadama terminalis on ka teine probleem: palgaerinevused olukorras, kus töölepingud ja ametikohad on samad, kuid erinevatele inimestele makstakse erinevat tunnitasu. Kõik need probleemid on lahendatavad siis, kui inimesed ühinevad ametiühingusse ja nõuavad ühiselt õiglasemaid töötingimusi ning väärikat töötasu.

Uudiseid vahendas Aleksander Meier, sadamatööliste koordinaator ITF POC/FOC Baltikumi koordinaator

Ametiühing: probleem on poliitilises otsustamatuses / väljavõte „Postimehe” artiklist / Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu esimehe Jüri Lemberi sõnul on viimastel aastatel peetud palkade teemal ministritega mitu kohtumist. Kui endise transpordiministri Vladimir Svetiga saavutati 2025. aastaks kaptenitele ja lootside kaheprotsendiline palgatõus, siis praeguse taristuministri Kuldar Leisiga ei ole seni kokkuleppele jõutud.

«Tundub, et küsimus seisab poliitilise otsustamatuse taga.

Põhjenduseks on toodud, et kui Riigilaevastik oma eelarvest raha ei leia, siis palgad ei kerkigi ja kõik,» ütles Lember.

Tema sõnul ei nõua töötajad kokkuvõttes seda, et neile jääks varasemast rohkem raha kätte, vaid et nende ostujõud säiliks.

«Praegu ei jõua palk elukallidusele järele ehk teisisõnu saavad mehed mõningasest palgatõusust hoolimata poest vähem kätte kui mõni aasta tagasi,» märkis ta. Lemberi hinnangul võiks ideaalis olla lahenduseks palgad indekseerida. «Nii nagu riigikogu liikmete töötasu, võiks Riigilaevastiku, aga samuti õpetajate ja päästjate palgad olla seotud

Uudiseid Eestist

elukallidusega. Siis ei toimuks ka pidevaid streikimisi, mis on kokkuvõttes ebameeldivad kõigile,» selgitas ta. Lember lisas, et kuigi Riigilaevastik on kärpinud töötajatele mõeldud terviseedenduskulusid ja kaotanud ära tervisepäevad, ei ole sealt vabanenud raha kasutatud otseseks palgatõusuks, vaid selleks, et maksta öötundide eest õiglast tasu.

«Tundub, et varem ei olnud isegi korraldatud, et lootsid võivad öötundide eest nõuda suuremat töötasu.

Nüüd on vähemalt see mure lahendatud,» rääkis ta. Kui palgaküsimuses lahendust ei leita, ei välista töötajad ametiühingu esimehe sõnul ka streikimist. «Kui mitu aastat on hinnad tõusnud kiiremini kui palgad, siis ühel hetkel kerkivad mehed tagajalgadele ja kasutavad seaduslikku õigust töö tegemisest keelduda. Kas see tähendab lühikesi tööseisakuid või pikemaid streike, on juba nende endi otsustada,» ütles Lember.

Nr. 58, juuli 2026

15

Kuldar Leis Taristuminister Kliimaministeerium

Meie 08.04.2026 nr. 1 - 14

Koopia: Andres Laasma Juhataja, Riigilaevastiku AS Riigilaevastiku AS töötajate töötasudest ja kollektiivläbirääkimistest Lugupeetud minister Loodetavasti Teile teadaolevalt ei ole meil õnnestunud kokku leppida uusi ametikoha põhised põhipalga-määrasid 2026.aastaks Riigilaevastiku AS lootsidele ja lootsikaatrite meeskondadele. Oleme antud teemal kohtunud ka Teiega, kuid kahjuks ei ole meile teada mingit lahendust, mis võimaldaks vältida lähima poolaasta jooksul kollektiivset töötüli.

Alates 2023.a. algusest kuni 2025.a. lõpuni on Eestis inflatsioon olnud kokku 17,8% (sellele eelnes 2022.a. THI kasv 19,4% !) ja keskmine brutopalk on kasvanud samal ajavahemikul 25,5% ( Eesti Panga admetel). Samal ajavahemikul on vanema merelootsi kollektiivlepingu järgne ametipalk kasvanud 13,9% ja kaatrite kaptenitel 17,7 % ( ja seda 2023.a. osas vastavalt +8,8% ja +11,9% mitte riigi, vaid AS Eesti Loots poolt), mis ilmselgelt ei taganud isegi reaalpalga sälimist ehk siis toimus ainult töötasude indekseeimine elukalliduse kasvu võrra. Riigilaevastiku kollektiivelpingu järgsed töötasud olid 2025.a. lõpuks jäänud maha Eesti tööturul toimuvast palgatõusust kolme aastat jooksul orienteeruvalt vähemalt 8%, lootsidel suisa 12%.

Võttes võrdluseks palgakasvu Eesti laevandussektoris sarnastel ametikohtadel veidi pikemal ajavahemikul, siis enamiku saadaolevate palgastatistika andmestike põhjal on ajavahemikus 2021 -2025 kasvanud töötasud meremeestel 43-44%, meie lootsidel kollektiivlepingu palgaskaala Tallinna piirkonna vanemmerelootsil 17,4 % (rahas +579 eurot) ja sama piirkonna kaatri kaptenil 26% (rahas +530 eurot). Võrdluseks võib tuua veel ka konkreetsemalt suurima laevandusettevõtte Tallink Grupi OÜ Laevateenindus töötasud, mis on vastavalt kollektiivsele kokkuleppele tõusnud 2023-2025 vastavalt 16,1% + 7,95% + 5,9% ja 2026.a. 1. aprillist tõusevad veel +5,5%, seega kokku vähemalt +37,5%.

AS Riigilaevastik tegutsemise ajal on lootside töötasu, 2023 -2026, kasvanud vaid +5,1%, kaatrimeestel +5,8%.

Kuna 2026.a. ka pole ette näha põhipalkade tõstmist ega kollektiivset kokkulepet, siis kasvab lõhe Vabariigi keskmise brutopalgaga veel täiendavalt EP prognoosi kohaselt 5,4%, elukalliduse näitaja ehk THI osas mingi 3,8% (erinevatel hinnagutel põhinevalt). Ehk siis kokku teeb vajakajäämine keskmise palga kontekstis 2023-2026 kumulatiivselt juba 19,7-20,4%.

Tulenevalt eelraveliste vahendite nappusest on 2026.a. Riigilaevastiku juhtkond võtnud vastu äärmuslikud meetmed ja ainukesena Eestis riigiametitest vähendanud töötajate tervise edendamisele suunatud summasid (Stebby 50% vähendamine) ja varasemalt kehtinud tervisepäevade kasutamine on sootuks tühistatud.

Meile kui ametiühingule ja töötajate esindajatele on ilmselge, et sellisel moel AS Riigilaevastik palgapoliitika pole jätkusuutlik. Seetõttu ei ole me ka käesolevaks hetkeks sõlminud uut palgakokkulepet.

Palume antud info võtta teadmiseks ning ministril esitada ka Vabariigi valitsusele, sest suure tõenäosusega oleme sunnitud, 1.jaanuarist 2026, tähtajatuks muutunud kollektiivlepingu ülesse ütlema ja algatama 2026.a. keskel kollektiivse töötüli juhul kui 2027.a.riigieelarve menetlemise käigus ei võeta arvesse meie liikmeskonna taotlusi palgatõusu vajakajäämise likvideerimiseks.

Lugupidamisega Jüri Lember EMSA esimees Pärnu mnt. 41a 10119 Tallinn ESTONIA

telefon/faks: 611 6390 e-post: info@emsa.ee http://www.emsa.ee

Reg. nr. 80122993 Swedbank A/a EE962200221011390973

16

Vastus pöördumisele Riigilaevastiku kollektiivläbirääkimiste ja seonduvate töötasude osas

Nr. 58, juuli 2026

Nr. 58, juuli 2026

17

Merendus ulatub merest kaugemale / lühikokkuvõte TalTeci foorumil ilmunud artiklist / Meremessil toimunud Eesti Mereakadeemia paneeldiskussioon „Kuhu viib mereharidus?“ rõhutas, et mereharidus ei tähenda enam ammu ainult kapteni või laevamehaanikuna töötamist. Arutelust jäi kõlama selge sõnum: merendus on laiapõhjaline valdkond, mis ulatub tehnoloogiasse, ettevõtlusse, avalikku sektorisse, teadusse ja julgeolekusse ning on tihedalt seotud Eesti majanduse ja tulevikuarenguga.

Paneelis osalejad tõid esile, et visad väärarusaamad mereharidusest kui kitsast laevatööst ei vasta enam tegelikkusele.

Merenduses on üha olulisemad infotehnoloogia, autonoomsed süsteemid, küberturvalisus, uued kütused ja keskkonnasäästlik laevandus. Magistriõppekavasid on nende muutustega kohandatud ning rõhk on pandud hübriidoskustele, mis ühendavad merendusalase pädevuse teh-

noloogia, andmetöötluse ja juhtimisega.

Tudengi vaatenurgast tõdeti, et kuigi õpingute alguses võib tulevik tunduda ebamäärane, avab mereharidus ajapikku palju rohkem võimalusi, kui esialgu paistab. Samuti rõhutati, et merendusalane ettevalmistus annab tugeva eelise ka maismaapõhistel ametikohtadel.

Arutelu laienes ka Eesti merenduse tulevikule. Oluliseks peeti selget merenduspoliitikat, konkurentsivõimelist keskkonda laevaomanikele ning järelkasvu varasemat ja süsteemsemat suunamist merendusse. Kokkuvõttes joonistus välja arusaam, et mereharidus on strateegiline investeering, mille kaudu saab Eesti tugevdada nii oma majandust, teadusvõimekust kui ka positsiooni mereriigina.

Tulevaste laevaohvitseride õppest, nelja rektori avaldus Tiit Land Rektor Tallinna Tehnikaülikool

24. märts 2026

Koopia: Roomet Leiger TTÜ Mereakadeemia direktor

Tulevaste laevaohvitseride koolitamisest, nelja rektori avaldus

Lugupeetud Rektor Eesti Mereakadeemia on välja kuulutanud 2026.a.sügisest vastuvõtu laevajuhtimise (VDLR) ja laevamehaanika (VDXR) bakalaureuse taseme õppekavadele, mis ei vasta enam, meie hinnangul, oma väljundi osas kõrghariduse taseme kvalifikatsioonide omandamisele ülikoolis. Siiani on meile kui endistele Mereeakadeemia juhtidele ebaselged sellise reformi põhjused. Mitte ükski Läänemere äärne kõrgharidust andev õppeasutus ei viljele kutse-keskhariduse taseme kvalifikatsiooniga lõppevat õpet, kuna see ei ole ei haridusöknoomiliselt otstarbekas ega ka noortele atraktiivne.

Uute õppekavade kõrghariduse taseme üld- ja alusained ei ole kõnesoleva konventsionaalse vahiohvitseri koolitamiseks ja väljaõppeks STCW -78/95 konventsiooni koodeksi reegliteg A-II/1 ja A-III/1 taseme saavutamiseks vajalikud, kuid omavad samas olulisust vanema juhtivkoosseisu taseme koolitamises vastavuses reeglitega A-II/2 ja A-III/2.

Tänaseni on Eesti Mereakadeemias koolitatud rakenduskõrgharidusliku õppekava alusel kapteneid ja vanemmehaanikuid ehk siis teostatud vanema juhtivkoosseisu kvalifikatsioonile nõutavat koolitust nagu näevad ette STCW78/95 konventsiooni koodeksi reeglid A-II/2 ja A-III/2. Vanema juhtivkoosseisu erialaainete omandamiseks ja edaspidiseks ametikohale vastavaks tööks ning seonduvaks karjäärimudeliks, sealhulgas paljudele maismaa ettevõtluses vajalike spetsialistide töökohtade täitmiseks, on vajalik ka kõrghariduse taseme õpe.

18

Nr. 58, juuli 2026

Merel ja maismaal mere-ehk uue nimega sinimajandussektoris töötamise karjäärimudel eeldab kõrghariduse esimesel astmel erialase ehk kapteni ja vanemmehaaniku õppe läbimist ning selle järgnevat magistriõpet lisaerialal, olgu see siis majandus-, õigus-, keskkonnakaitse või ka muu valdkonna lisakvalifikatsioon ja selle omandamist. Seliine on tänini tavapraktika kõigis riikides, kuid millegipärast on TTÜ Eesti Mereakadeeami otsustanud seda tõsiasja eirata. Kirjeldatud mereharidussüsteemi mudel oleks ratsionaalne ja noortele sisulist perspektiivi pakkuv, et õpingute kohaks valitaks jätkuvalt TTÜ Eesti Mereakadeemia.

Alates 2026.aasta sügisest kavandatakse seega Mereakadeemias arusaamatutel ajenditel koolitada esimesel kõrghariduse astmel lihtsalt vahiohvitsere, millise kvalifikatsiooni saab omandada ka kutseõppeasutuses Eesti Merekool põhikooli järgsesse kutse-õppesse õppima asudes ja ajaliselt samaväärse ehk nelja aasta jooksul. Miks peaks ratsionaalselt mõtlev noor kaotama kolm aastat gümnaasiumis, et siis saada kõrgkoolis õppides täpselt sama kutsekvalifikatsioon, mille ta sa saaks peale kutsekeskharidusõppe läbimist merekoolis ja samas omades, nagu praktikas aset leiab, perspektiivi õppida Soomes järgneva 1,5aasta jooksul lisa, omandades rakenduskõrghariduse koos kapteni või vanemmehaaniku tasemele vastava väljaõppega.

Mereakadeemia direktor Roomet Leiger on korduvalt püüdnud eeltoodut selgitada Tallinna Tehnikaülikoolis juurutatud bakalaureuse ja magistri taseme õppe üleüldise korraldusega, kuid kahjuks antud õppeprotsessi korraldus ei ole laevaohvitseri elukutse puhul relevantne lähenemine. Rõhutame siinkohal veelkordselt, et kõik naabruskonna mereriigid, Soome, Rootsi, Taani ja ka Läti teostavad kõrghariduse tasemel nn.kapteni ehk ingl.keeles Master Marineri ja Chief Engineeri õpet sõltuvalt sisseastumislävendi sisust kas 180 EAP või 240 EAP mahus, mille lõpetamise järgselt puudub noorel vajadus asuda veelkordselt õppima magistriõppe tasemel nagu seda on uue ja 2026.a sügisest juurutatava õppekorralduse puhul kavandanud Eesti Mereakadeemia.

Märkimisväärne on, et kogu kõnesoleva uue õppekorraldiuse juurutamisega tegeleti kiirustades ja profileerivate õppeainete õppejõude suures enamuses kaasamata. Mereakadeemia nõukogu istungitel 2025.a.sügisel jäid mitmed õppekorralduse muutuse ja uute õppekavade kasutusele võtuga seotud küsimused vastuseta ning 20.11.2026 akadeemia nõukogu istungiil hääletasid kolm nõukogu liiget, sealhulgas üliõpilaste esindaja laevajuhtimise erialalt ning professionaalseid meremehi esindavate organisatsioonide, sh.Eesti Kaptenite Klubi, esindaja kõnesolevate õppekavade VDLR ja VDXR kasutusele võtmise vastu. Sisulise vastuseta jäi Mereakadeemia poolselt ka 2300 meremeest ja merendusvaldkonna töötajat esindava meremeeste ametiühingu kiri koos selles toodud konkreetsete ettepanekutega.

Professionaalse meremehe elukutse huviliste noorte piiratud arvu juures Eestis on seega Mereakadeemia võtnud läbimõtlematult suuna, mis peletab mitmed noored omandama mereharidust välismaale. Meile teadaolevalt õpib käesoleval ajal 20 Eesti päritolu noort vanema juhtuivkoosseisu 1,5 aastases õppes Soome Vabariigi vastavates kõrgkoolides kuna Eesti Mereakadeemia ega meie Haridus- ja teadusministeerium pole suutnud üheskoos leida lahendust Eesti Merekooli lõpetanute integreerimisele vastava kõrghariduse taseme õppega meil Eestis ehk siis peale vahivohvitseri õppe läbimist kutseõppeasutuses vanema juhtivkoosseisu õppesse kõrgkoolis. Selle asemel, et teha ratsionaalset koostööd, leiab püsivalt aset arusaamatu paralleelmaailmades tegutsemine.

Kõike eeltoodut arvestades, palume Tallinna Tehnikaülikooli juhtkonnal ja Senatil võtta Eesti Mereakadeemia poolt kavandatud laevaohvitseride õppekavade reform uuesti menetlusse, kaasata eksperdid, kellel puudub huvide konflikt seoses töösuhtega Mereakadeemias ning leida lahendus Eesti merehariduse mõistuspäraseks korraldamises lähitulevikus vältides rivaalitsemist kutseõppeasutuse ja Eesti Mereakadeemia vahel. Meie ühine eesmärk peab olema noortele atraktiivse, kaasaegse, ajaliselt ja ressursisäästlikult tulevaste laevaohvitseride koolitamine Eestis.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Viitseadmiral Tarmo Kõuts

Kapten Peeter Veegen

Kapten Jüri Lember

Mereõiguse PHD Heiki Lindpere

Nr. 58, juuli 2026

19

Üheskoos oleme tugevad!

Meremehed teavad paremini kui teised, et ükski reis pole ohutu ainult heast tahtest. Laeval on tähtis iga inimene, aga veel tähtsam on see, et meeskond tegutseks ühiselt.

Kui meri on rahulik, võib tunduda, et igaüks saab oma ülesannetega ise hakkama. Kui ilm muutub, selgub kiiresti, kui vajalikud on usaldus, koostöö ja ühine eesmärk.

Sama kehtib ametiühinguliikumise kohta. Töötajate kaitse on tugevam siis, kui ametiühingud tegutsevad koos.

Ametiühingud ei ole kunagi olnud tugevad seetõttu, et kõik mõtlevad alati ühtemoodi. Meie tugevus tuleb sellest, et suudame erimeelsustest hoolimata hoida silme ees ühist eesmärki – töötaja peab saama väärikat palka, töötama ohutult, olema kaitstud ebaõigluse eest ning omama päriselt kuuldavat häält otsustes, mis tema elu mõjutavad.

Praegu on neid teemasid, mis ühist tegutsemist vajaksid rohkem kui küll.

Palkade läbipaistvus puudutab kõiki töötajaid, sest õiglane palk ei sünni pimeduses. Töölepingu seaduse muutmise arutelud mõjutavad tööaja, kindlustunde ja töösuhte tasakaalu küsimusi. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused puudutavad iga inimest, kes peab saama tööpäeva lõpus koju minna terve ja hoituna.

Need ei ole ühe sektori mured. Need on meremeeste, õpetajate, tervishoiutöötajate, tööstustöötajate ja kõigi teiste ühised küsimused.

Me näeme valitsuse suunda, kus töötajate kaitsega seotud kohustusi nähakse sageli halduskoormusena. Sellises olukorras peab ametiühinguliikumine seisma just selle eest, et lihtsustamine ei tähendaks töötajate õiguste, sh esindusõiguse nõrgenemist.

Töötajate esindamine töötervishoiu- ja ohutuse küsimustes ei ole pelgalt formaalsus ega ametiühingute sisemine asi.

See on töötaja kaitse olukorras, kus üksikisik on tööandja või riigi otsuste ees sageli nõrgem pool. Kui seda õigust nõrgestatakse, jääb töötaja üksi just siis, kui ta vajab tuge kõige rohkem. Kuigi juba 2027. aastal on valimised, pole sugugi kindel, et järgmine valitsus saab olema töötajate jaoks soodsam.

Seepärast tasub meil juurelda, kuidas vähendada ametiühinguliikumise killustatust ja tugevdada koostööd seal, kus meie eesmärgid kattuvad. Kui iga valdkond seisab üksinda, on meid lihtsam eirata. Kui räägime koos, on meie hääl selgem ja mõju suurem. Keskliidu tugevus sünnib tema liikmesorganisatsioonide tugevusest, kogemusest ja omanäolisusest.

Kaia Vask Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees

Tean, et usaldus ei taastu käsu peale. Seda tuleb ehitada rahulikult ja samm-sammult. Tuleb rääkida sellest, mis on valesti ning otsida lahendusi, mis annavad kõigile kindlustunde. Mõnikord on vaja ka distantsi, et paremini mõista, mis meid tegelikult ühendab. Kuid kui kaalul on töötajate õigused, siis on meie loomulik koht siiski ühise laua taga.

Olen veendunud, et parim lahendus on kõikide ametiühingute koos tegutsemine, et meie ühine hääl kõlaks nii tugevalt, et ükski tööandja ega valitsus ei julgeks otsuseid teha seda arvesse võtmata.

Kutsun teid selle üle mõtlema. Ühtsus ei tähenda vaikimist ega erimeelsuste peitmist. Ühtsus tähendab, et ka erinevate arvamustega seisame samal poolel, aktsepteerides erinevusi ja toetades neid, kes vajavad kaitset.

Kaia Vask Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees

20

Nr. 58, juuli 2026

Tööandja teab kõike ja töötaja väga vähe Tööandja peab muutma palgakujunduse läbinähtavaks, põhjendatavaks ja kontrollitavaks ning töötajatel ja neid esindaval ametiühingul peab olema võimalik palgalõhe põhjustega tutvuda, need vaidlustada ja palgasüsteemist kõrvaldada, kirjutab Kaia Vask.

Meedias käib elav arutelu palkade läbipaistvuse direktiivi üle, mille rahvasuu on ristinud "võrdse palga direktiiviks".

Valitsus on asunud kaitsma tootsilikult käitunud ettevõtjaid, kes pole kolme aasta jooksul vaevunud palgaanalüüsiks ettevalmistusi tegema ning lubab õigusakti jõustumise kaks aastat edasi lükata. Naisühendused valmistuvad omakorda protestideks, sest Eesti naiste palk jääb meeste omale ikka veel 12,2 protsenti alla ja just palgalõhe vähendamine on üks õigusakti eesmärkidest. Ametiühingute juhina arvan aga, et ettevõtjad lihtsalt kardavad ametiühinguid ja hästi informeeritud töötajaid.

Milles on siis küsimus? Kuidas on jõudnud olukord nii kaugele, et Eestis on puhkenud suisa tuline vaidlus ettevõtjate, naiste ja töötajate vahel. Ning valdkonna eest vastutav minister on asunud avalikult arutama, kui palju peaks Eesti direktiivi mittejõustamise eest Euroopa Liidule trahvi maksma. Ja seejärel oma sõnu sööma ütlusega, et midagi me ikka üle võtame, aga ettevõtjad palgalõhele koos töötajatega lahendusi otsima hakkama küll ei pea.

Ettevõtjad peavad ametiühingutega koostööle asuma Palga läbipaistvuse direktiivi tuum on see, et võrdne palk ei tohi jääda töötajale aimatavaks või juhuslikult teada saadavaks. Tööandja peab muutma palgakujunduse läbinähtavaks, põhjendatavaks ja kontrollitavaks ning töötajatel ja neid esindaval ametiühingul peab olema võimalik palgalõhe põhjustega tutvuda, need vaidlustada ja palgasüsteemist kõrvaldada.

Direktiiv lähtub näiteks probleemist, et töötajal ei ole sageli piisavalt infot, et aru saada, kas tema palk on õiglane. Just läbipaistmatus muudab palgadiskrimineerimise Eestis raskesti märgatavaks ja veel raskemini tõendatavaks.

Seetõttu annab õigusakt töötajale õiguse saada teavet ettevõttes võrdväärset tööd tegevate töökaaslaste keskmiste palgatasemete kohta sugude lõikes. See tähendab, et töötaja ei pea enam lähtuma kuulujuttudest, ning on teabe saamisel sõltumatu tööandja heast tahtest.

Selgelt on ka kirjas, et töötaja võib saada infot ja tuge ametiühingult ning palgalõhe ilmnemisel tuleb tööandjal otsida lahendusi koos töötajate esindajatega. Eriti tähtis on see töötasu ühise hindamise puhul, kus analüüsitakse mh naisja meessoost töötajate osakaalu, keskmisi töötasusid, muu-

tuvtasusid, põhjendamatuid erinevusi ning meetmeid palgaerinevuste kõrvaldamiseks. Ehk ma räägin praegu kollektiivsetest läbirääkimistest ning ametiühingu ja ettevõtja vahelisest koostööst.

"Töötaja eesmärk töötades on müüa oma aega, teadmisi ja oskusi turuhinnaga. Seda olenemata oma soost.”

Praegu toimib suur osa palgasüsteeme loogika järgi, et tööandja teab kõike ja töötaja väga vähe. Kui inimene ei tea, kuidas tema töötasu kujuneb või kas see on sarnane võrdväärsel ametikohal töötava kolleegi omaga, pole tal ka tegelikku võimalust ebaõiglusele vastu astuda. Või siis jalgadega olukorda lahendada, minnes tööle tööandja juurde, kes hindab tema tööpanust võrdselt teistega. Töötaja eesmärk töötades on müüa oma aega, teadmisi ja oskusi turuhinnaga. Seda olenemata oma soost.

Eesti positsioon Global Gender Gap Index 2025 edetabelis on vastuoluline. Oleme liikunud kiiresti soolise võrdsuse suunas, tõustes aastaga 29. kohalt 11. kohale, kuid naised on endiselt alaesindatud nii juhtivatel ametikohtadel kui ka otsustustasandil ja palgalõhe väheneb visalt. See viitab struktuursetele takistustele, mis ei lase naistel oma kõrget haridustaset täielikult realiseerida ei tööturul ega ühiskonnas. Seega on vaja sihitud poliitikaid, mis toetaksid naiste liikumist juhtivatele positsioonidele ning vähendaksid palgalõhet.

Oleme aastaid olnud Euroopa Liidus soolise palgalõhe poolest n-ö kahelised. Euroopa Liidu palkade läbipaistvuse direktiiv sunnib meid lõpuks seda tunnistama ja sellega tegelema.

Ettevõtjate mugavus versus töötajate õigus teabele Tööandjad hoiatavad, et palkade läbipaistvuse direktiiv toob ettevõtetele kaasa märkimisväärse halduskoormuse ja lisab bürokraatiat ning et see võib tekitada organisatsioonides pingeid ja kahjustada konkurentsivõimet. Nii see arvatavasti ongi, kuid kas ettevõtja mugavus kaalub üles töötaja õiguse saada ühesugust tasu võrdväärse töö eest?

Valitsus rõhutab, et direktiivi rakendamisel tuleb leida tasakaal töötajate õiguste ja ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime vahel. Tasakaal on oluline, kuid see ei tähenda, et üks osapool võiks jätkuvalt jääda töökohal infosulgu ja peaks leppima ebaõiglase tasustamisega. Oluline on ka mõista, et õigusakt ei näe lahendusena ette vaid tehnilist aruandlust, millest tulenevale halduskoormuse tõusule viitavad ettevõtjad.

Tegelikult rõhutab palkade läbipaistvuse direktiiv selgelt sotsiaaldialoogi rolli. Selles kirjutatakse, et sotsiaalpartnerite arutelu kollektiivläbirääkimistel võrdse tasustamise küsi-

Nr. 58, juuli 2026

21

muste üle on oluline ning et sellele tuleb pöörata erilist tähelepanu (põhjendus 45). Veelgi enam, liikmesriike kutsutakse üles edendama sotsiaalpartnerite rolli ja kasutama õigust pidada kollektiivläbirääkimisi meetmete üle, millega vähendatakse palgadiskrimineerimist.

tegelema, sest lõpuks ei küsi töötaja ju midagi enamat kui vaid õiglast tasu oma töö eest ja ametiühingute keskliidu juhina arvan, et tal on õigus nii teabele kui õiglasele töötasule.

Väide, et palkade avalikustamine tekitab kollektiivis pingeid, võib tõsi olla, aga need pinged ei teki sel juhul läbipaistvusest, vaid seni varjul olnud erinevustest. Läbipaistvus muudab erinevused nähtavaks ja sunnib nendega

Kaia Vask Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees EAKL-i koduleheküljelt

Rahvusvaheline kohus kinnitas, et töötajatel on õigus streikida Rahvusvaheline Kohus (ICJ) avaldas 21. mail olulise nõuandva arvamuse töötajate õiguste osas. Leides, et töötajate ja nende organisatsioonide streigiõigus on kaitstud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) ühinemisvabaduse ja organiseerumisõiguse kaitse konventsiooniga nr 87.

Tema hinnangul annab kohtu arvamus Eesti ametiühingutele ja töötajatele täiendava rahvusvahelise toe olukorras, kus valitsuse tegevuse tõttu tuleb aktiivselt kaitsta töötajate õigust kollektiivläbirääkimisi pidada ning seista vastu poliitikute soovile töötajate õigusi piirata.

Kohtu hinnangul kuulub streigiõigus ühinemisvabaduse lahutamatu osana töötajate organisatsioonide õiguste hulka, et korraldada vabalt oma tegevust ja kaitsta oma liikmete huve. Kohus leidis, et töötajate kollektiivne tööseisak on üks peamisi vahendeid, mille abil saavad nad oma majanduslikke ja sotsiaalseid huve kaitsta.

“Kuigi otsus ei muuda automaatselt Eesti seadusi ega tähenda, et streike hakkaks rohkem toimuma – kinnitab see tugevalt, et töötajatele peab olema tagatud reaalne võimalus oma huvide eest ühiselt seista. Ilma selleta jääks ühinemisvabadus lihtsalt sisutühjaks deklaratsiooniks,” märkis Vask.

Kohtu otsus annab töötajatele õiguskindlust juurde Eestis on streigiõigus tagatud põhiseadusega ning seda reguleerib kollektiivse töötüli lahendamise seadus. Praktikas kasutatakse streiki siiski harva, sest seadusliku streigi korraldamisele eelneb pikk läbirääkimiste ja lepitamise periood.

Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Kaia Vask ütles: “Rahvusvaheline Kohus kinnitas nüüd üheselt, et streigiõigus on osa ühinemisvabadusest ja seega rahvusvaheliselt kaitstud töötajate põhiõigus. See on oluline sõnum ka Eesti töötajatele ja annab meile teadmise, et: ametiühingusse kuulumine, kollektiivne tegutsemine ja vajadusel streikimine, on demokraatliku tööelu loomulik osa,” ütles Vask.

See otsus tugevdab töötajate positsiooni Eestis ning annab kindlust juurde, sest streik on rahvusvaheliselt tunnustatud ja õiguspärane vahend ka Eestis töötajate huvide kaitsmisel.

Konventsioon tagab töötajatele ja tööandjatele õiguse moodustada organisatsioone ning nendega liituda ilma eelneva loata; kinnitab ametiühingute ja tööandjate organisatsioonide sõltumatuse riigivõimust ning annab organisatsioonidele õiguse koostada oma põhikiri, tegutseda ning valida juhid ilma piiranguteta. Sellega on Eesti võtnud endale rahvusvahelise kohustuse austada ja kaitsta konventsioonis sätestatud ühinemisvabaduse põhimõtteid.

22

Nr. 58, juuli 2026

Mul on päevi, mil ma ei jaksa enam laeval olla, aga olen tugev, teen lõpuni Andrus Karnau ajakirjanik 15. mai 2026, 21:02 https://majandus.postimees.ee/8471841/noored-tooturulmul-on-paevi-mil-ma-ei-jaksa-enam-laeval-olla-aga-olentugev-teen-lopuni Karola Lisette Epner töötab Tallinki laeval klienditeenindajana. Kaks nädalat tööl, kaks vaba. Ta on 20-aastane ja sügisel läheb TalTechi ehitusinseneriks õppima. Ta alustas töölkäimist 13-aastaselt.

«Minul ei olnud keeruline tööd leida. Minu CV on korralik, sest alustasin väga noorelt. Kui sain 18 ja hakkasin Tallinnas tööd otsima, siis tuli palju pakkumisi ja oli palju töövestlusi,» ütleb Epner. «Mul oli kuidagi hästi.»

Esimene töö oli tal malevas, seejärel kohvikus ja Padisel suvekontsertide korraldamisel. «Mul oli ühel suvel mitu tööd,» lausub ta.

Tallinnas otsis ta tööd klienditeeninduses. «Kõik bensukad pakkusid mulle tööd: Circle K, Olerex, Alexela. Tallinkist sain koristaja ja seejärel klienditeenindaja tööpakkumise. Väga paljud kohad tahtsid mind,» räägib Epner.

Lõpuks oli tal võimalik valida ja ta valis suurima palgaga pakkumuse. «Palk on väga hea, kaks on nädalat vaba. Lihtsam on eraelu nautida,» räägib Epner.

«Kui täisealisena hakata tööd otsima, siis on küll raske, sest neil pole CV-lt midagi võtta,» ütleb ta. «Töökohad ei võta 18aastast, kui ei ole varasemat kogemust. Kurb on nii öelda, aga alustama, jah, peab 13-aastaselt. Paljud tahavad kogemusega inimest, et oleks kindel minek, et ei oleks noor, kes korraks proovib. Kogemuseta tööd ei saa.»

Kaks nädalat järjest merel pole lihtne. «Väsitav on, mul on vahepeal klaustrofoobia, aga kuna gümnaasiumis õppides elasin ühikas, siis olen harjunud kodunt eemal olema, kohanemist nõudis see algul,» ütleb Epner.

Praegu tunneb ta juba väsimust Tallinki laevast, kolm kuud on jäänud, siis on see töö lõppenud. «Mu töökaaslased on töötanud laeval 15 aastat ja täitsa harjunud. Iga inimene on erinev. Paljud lahkuvad pärast esimest kaht nädalat,» ütleb Epner. «Mul on päevi, mil ma ei jaksa enam laeval olla, aga olen tugev, teen lõpuni ja saan kaks nädalat hingata.»

Epner töötab laeval lastealal, on kassas, teeb süüa ja koristab.

Kas noored inimesed suhtuvad töösse teisiti kui vanemad? «Minust vanematel inimestel on komme iga käsk

vastu võtta. Kui mina saan töökäsu, mida on liiga palju või mis pole tehtav, siis ma ütlen näkku oma ülemusele, et ma ei saa seda teha,» ütleb Epner. «Ma ei ole nõus tegema asju, mis küsivad minult liiga palju. Kui mul on palju koormust, siis ma ei ole nõus võtma lisatööd, kui just ei saa selle eest kompensatsiooni. Me arutame läbi ülemusega, aga ma märkasin, et vanem töötaja tegi kõike tõrkumata,» räägib ta. «Ma olen enesekindel ja ütlen, et ma ei tee rohkem, kui lepingus öeldud, või ei tee rohkem, kui peaksin.»

Tööandjale pole sellised alluvad toredad. «Mina töötan nii palju, kui mulle palka antakse, ma ei tee rohkem. Ma ei hakka iga asja kohta vinguma, aga ma ütlen ei, kui tahetakse, et teeksin rahata ületunde.»

Sageli inimesed ei julge enda eest seista, sest kardavad oma töökoha pärast. «Sõltub sellest, kui head on ülemused, kas inimene julgeb arutada ja otse välja öelda. Mul on kogemus väga heade ülemustega, kellega saab arutada ja leida lahenduse. Aga on ka ülemusi, kes ei võta kuulda, ja siis ongi, et mine ära, kui ei sobi. Mul on vedanud,» räägib Epner. kommenteerib Kaimar Vapper, EMSA peausaldusisik, OÜ HT Laevateenindus: Postimehes ilmunud noore laevatöötaja Karola Lisette Epneri lugu annab hea sissevaate noorte töötajate ootustesse, tööharjumustesse ja töökeskkonna kogemustesse merendussektoris. Artiklis kirjeldatud kogemused peegeldavad mitut olulist teemat, mis on aktuaalsed ka ametiühingu vaatest: tööle sisenemise raskused, töökoormus, töötaja enesekehtestamine, töö- ja puhkeaja tasakaal ning juhtimiskultuur.

Märkimisväärsena tõuseb esile, et noorel töötajal on olnud võimalik valida tööpakkumiste vahel ning meretöö puhul hinnatakse konkurentsivõimelist töötasu ja töökorraldust („kaks nädalat tööl, kaks vaba“). Selline töökorraldus võimaldab pikemaid puhkeperioode ning võib paljudele töötajatele sobida. Samas kirjeldab töötaja ka töö psühholoogilist ja füüsilist koormust: pikk järjestikune viibimine laevas, väsimus ning kohanemisraskused kinnitavad, et meretöö ei sobi kõigile ning töötajate hoidmine nõuab tööandjalt teadlikku tähelepanu.

Oluline tähelepanek artiklis on noore töötaja hinnang, et tööle pääsemiseks tuleb kogemust koguda juba väga noorelt. See peegeldab laiemat tööturu probleemi: noortelt oodatakse sageli eelnevat töökogemust ka lihtsamatel ametikohtadel. Ametiühingu vaatest on tähtis rõhutada, et noorte tööellu sisenemine peab toimuma

Nr. 58, juuli 2026

turvaliselt, seaduslikult ning haridust kahjustamata.

Samuti ei tohiks kujuneda olukord, kus tööandjad eelistavad ainult varasema kogemusega kandidaate ega ole valmis uusi töötajaid välja õpetama.

Töötajate õiguste seisukohalt on artikli kõige tähelepanuväärsem osa seotud töötaja valmisolekuga keelduda ebamõistlikust töökoormusest või tasustamata lisatööst. Töötaja sõnum, et „ma ei tee rohkem, kui lepingus öeldud“ ja „ei tee rahata ületunde“, on kooskõlas tööõiguse põhimõtetega. Töötajal on õigus saada kokkulepitud töö eest õiglast tasu ning ületunnitöö peab olema kokku lepitud ja kompenseeritud vastavalt seadusele või kollektiivlepingule.

Samas näitab artikkel ka põlvkondlikku erinevust tööellu suhtumisel. Nooremad töötajad on sageli valmis oma piire selgemalt väljendama ning ootavad avatumat suhtlust juhtidega. Vanemate töötajate puhul võib esineda suuremat harjumust kõik töökorraldused vastuvaidlematult vastu võtta, isegi kui töökoormus muutub ebamõistlikuks.

Ametiühingu roll on siin oluline: töötajatele tuleb pidevalt meelde tuletada, et oma õiguste eest seismine ei tähenda konfliktset käitumist, vaid normaalset töösuhte osa.

23

otsese juhi suhtumisest. Seal, kus töötajat kuulatakse ja lahendusi otsitakse, on töökeskkond stabiilsem ning inimesed tunnevad end turvalisemalt. Vastupidine suhtumine („kui ei sobi, mine ära“) suurendab töötajate voolavust ja vähendab usaldust tööandja vastu. Ka merendussektoris on töötajate hoidmine üha olulisem küsimus ning hea töökeskkond on selles võtmetähtsusega.

Kokkuvõttes peegeldab see artikkel hästi tänapäeva noorte töötajate ootusi: soovitakse õiglast tasu, selgeid kokkuleppeid, mõistlikku töökoormust ning lugupidavat suhtumist. Need ootused ei ole erandlikud ega põhjendamatud, vaid moodustavad kaasaegse ja jätkusuutliku töösuhte loomuliku osa. Töötajate esindajate ja ametiühingu ülesanne on toetada sellise töökultuuri kujunemist, kus töötaja ei pea kartma oma õiguste eest seismist ning kus töökoormuse, puhkeaja ja tasustamise küsimused lahendatakse koostöös ja vastastikuses austuses.

Lõpetuseks tabasin end mõttelt, et oleks juba 30 aastat tagasi enamik Eesti töötajaid samasuguse julge ja avatud hoiakuga töösuhetesse olnud nagu see töökas ja ontlik noor inimene, siis suure tõenäosusega oleks Eesti elatustase ja kindlasti ka ametiühingumaastik arenenumal tasemel võrreldes praegusega.

Artiklist jääb kõlama ka juhtimiskultuuri tähtsus. Töötaja hinnangul sõltub julgus probleemidest rääkida palju

Tallinna Sadam avas Euroopa merepäeval Paldiski Lõunasadamas uue multifunktsionaalse kai "Tuuli" Tallinna Sadam avas Euroopa merepäeval Paldiski Lõunasadamas uue multifunktsionaalse kai "Tuuli" - strateegilise investeeringu, mis tugevdab Eesti rolli Läänemere piirkonna logistika- ja tuuleenergiakeskusena. Uus kai on loodud teenindama nii meretuuleparkide ehitust kui ka raske- ja projektkaupu ning vajadusel ka NATO liitlasvägede tehnikat.

310 meetri pikkune, ülisuure kandevõime ning 10-hektarise tagalaalaga kai võimaldab vastu võtta suure süvisega eriotstarbelisi laevu. „Paldiski uus multifunktsionaalne kai on hea näide taristust, mida Eesti vajab – see loob uusi võimalusi majandusele ja tugevdab samal ajal meie kaitsevõimet. Paldiski saab väga tugeva positsiooni uute investeeringute, kaubavoogude ning energeetika- ja avameretööstuse projektide Eestisse toomiseks,“ toonitas taristuminister Kuldar Leis kai avamiskõnes.

Kai ehitas konsortsium koosseisus Insenerehituse AS ja BMGS Eesti filiaal. Ehitustööd valmisid möödunud aasta lõpus. Koguinvesteeringu maht oli 64 miljonit eurot, millest 20 miljonit eurot kaasrahastas Euroopa Komisjon projekti EstMilMob kaudu.

24

Nr. 58, juuli 2026

Tänavu tähistab Leedu Meremeeste Ametiühing (LJS) oma 103. tegevusaastat See on aktiivselt tegutsev merendusorganisatsioon, mis on hästi tuntud mitte ainult Klaipėdas, vaid kogu Leedus ja ka väljaspool seda. Teiste erialade töötajad isegi kadestavad meremehi, et neil on nii tugev tagala, kus nende huve kaitstakse. Siin on intervjuu ametiühingu esimehe Aleksandras Kaupasega.

Kui kaua olete LJS-i juhtinud?

Alustasin tööd LJS-is 1. veebruaril 2022.

Millised on LJS-i peamised ülesanded?

Peamine ülesanne on hoolitseda ametiühingu liikmete eest – see on pidev töö ja me teeme seda järjepidevalt. Tähtsuselt teine ülesanne on merenduskogukonna koondamine ühtseks.

Meil on väga hea eeskuju Norra merenduskogukonnast, mis ühendab nii tööandjaid (laevaomanikud), töötajaid (meremehed) kui ka riigi esindajaid (sotsiaal- ja transpordiministeeriumide ametnikud).

Aleksandras Kaupas Leedu Meremeeste Ametiühingu esimees

asjadega. Mul puudus varasem kogemus ametiühingus töötamisest, kuid mind aitasid palju kolleegid Petras Bekėža ja Andrejus Černovas ning loomulikult ka minu varasem töökogemus meremajanduse valdkonnas (enne seda töötas A. Kaupas Klaipėda riikliku sadama direktoraadis – toim.).

Olukord on väga keeruline. Kuigi nimetame end mereriigiks, pöörab riigivõim sellele teemale väga vähe tähelepanu – meil puudub nii merenduspoliitika kui ka -strateegia.

Kui palju liikmeid on LJS-i l praegu?

Umbes 1500 liiget.

LJS on elav organisatsioon – on normaalne, et uusi liikmeid liitub ja mõni ka lahkub. Kuid liikmete arv on juba pikka aega üsna stabiilne.

Kui suur on liikmemaks?

Liikmemaks on 1% brutopalgast. Seda võib pidada merendusametiühingute seas tavapäraseks.

On ametiühinguid, kes koguvad suuremaid makse. Kas see on palju? Enamiku arenenud kapitalismiga riikide töötajatel ei teki küsimust, kas olla või mitte olla ametiühingu liige – nad teavad, et ametiühing aitab alati.

Põhjamaade Transporditööliste Föderatsiooni peasekretär Anu Hietala ja Leedu Meremeeste Ametiühingu president Aleksandras Kaupas

Kolmas ülesanne on noorte tutvustamine merendusvallas töötamise võimalustega.

Veel üks väga oluline töövaldkond on meretraditsioonide hoidmine ja kujundamine.

Kas LJS-is tööle asumine ja olukord, kuhu sattusite, osutusid raskemaks või kergemaks, kui ette kujutasite?

Tööd alustades puutusin kokku paljude minu jaoks uute

Muide, LJS-i liikmetel on mitu toetuse vormi: täiendavad kindlustused ning hüvitised õnnetuse või haiguse korral.

Lisaks oleme Rahvusvahelise Transporditöötajate Föderatsiooni liikmed. See annab meile olulist abi liikmete õiguste kaitsmisel rahvusvahelisel tasandil ning rahvusvahelise kogukonna toetuse.

Millist vara meremeeste ametiühing praegu omab?

Peamine vara on muidugi meremehed ja meri… LJS-i peakontor asub Vilties'i tänav 6 hoones. Ametiühingule kuulub

Nr. 58, juuli 2026

ka mitu korterit Bulgaaria kuurordis Sunny Beach, mis on mõeldud LJS-i liikmete puhkamiseks ja üürimiseks.

25

Tegeleme kogu merenduskogukonna jaoks väga olulise küsimusega – Leedu merenduspoliitika ja -strateegia loomisega.

Teie esimeheks saamise järel on LJS-i töö noortega ja meremehe elukutse populariseerimine oluliselt elavnenud. Kas see ei sega põhieesmärki – meremeeste huvide kaitset?

Arvan, et aktiivsemaks pole muutunud ainult erialade populariseerimine. Uute projektide arendamisel tuleb alati hinnata, kui palju aega ja tähelepanu on võimalik ja vajalik uuele tegevusele pühendada.

Kindlasti jätkame traditsiooniliste ürituste korraldamist: „Viime Mere Leedusse“ nimelist üritust, plaanime osaleda Telšiai linna päeval, oleme juba valinud 16 noort igaaastasesse merelaagrisse „Ma armastan merd“ ning korraldame juba neljandat korda draakonipaatide võistluse – Dangė rallifestivali.

Tegevusmahu kasvades otsustati kutsuda appi LJS-i endine pikaajaline esimees Petras Bekėža. Hea meeskonnaga on võimalik väga palju ära teha.

Kas meremeeste töötingimused on halvenenud seoses praeguse geopoliitilise olukorraga?

Kahtlemata – piirkondades, kus toimuvad sõjalised tegevused või piraadirünnakud, on meremeeste turvariskid suurenenud.

Milliseid meremeeste huve olete viimasel ajal esindanud?

Kõige sagedamini haiguse ja vigastuste juhtumitel. Kui LJS-i liige on töövõimetu üle ühe kuu, määratakse talle toetus.

Mis on praegu teie suurim mure?

Kui tegevusi on palju, siis muresid jätkub samuti.

Te korraldasite meremeeste küsitluse maksustamissüsteemi kohta. Millised on tulemused?

Tõepoolest, koos Leedu meremeeste värbamisettevõtete assotsiatsiooniga korraldasime selle küsitluse. Tulemused selguvad mai lõpus. Meremeeste arvamuste kogumine on keeruline protsess – soovime, et võimalikult paljud oma arvamust avaldaksid.

Millised on LJS-i selle aasta eesmärgid?

Aktiivne töö uute liikmetega – laevade külastamine ja meremeeste õiguste selgitamine.

Võin kindlalt öelda, et meie merenduskogukond on koondunud ja valmis ühiseks tegutsemiseks. Üks meie olulisemaid ülesandeid on näidata riigivõimule, kui tähtis on merendustööstus riigile – et mõistetaks: lisaks sadamale on ka laevad, kus töötavad meie meremehed, noorte haridus ja kasvatustöö ning paljud muud merega seotud valdkonnad.

Tõlgitud Leedu Meremeeste Ametiühingu koduleheküljelt

ITF - FPC kohtumine Rotterdamis

ITF uudiseid

ITF Fair Practices Committee (FPC) kogunes Rotterdami (Holland) sadamalinnas 13.–14. mai 2026.

FPC on ITF-i strateegiline komitee, mis hõlmab meremeeste ja sadamatöötajate (dockers) ametiühingute esindajaid üle maailma.

Peamised aruteluteemad 1. Humanitaarne kriis meretöötajate jaoks Pärsia lahes ja Hormuzi väinas – delegaadid hoiatavad, et piirkond on muutunud sõjaliseks tsooniks, kus meremehed on isolatsioonis ja ohus.

2. Seafarers' rights ja inimõiguste rikkumised

– Toetust leidis resolutsioon, mis kutsub ÜROd üles looma 30-päevase humanitaarse meretee, et võimaldada lõksu jäänud meremeeste turvalist evakueerimist piirkonnast.

– FPC esindajad (sh Nautilus International, RMT, CGT ja CFDT jt.) tõstsid esile meretöötajate õiguste halvenemist ja nõudsid tugevamat rahvusvahelist reageeringut.

26

– See resolutsioon võeti ühehäälselt vastu FPC-s osalevate ülemaailmsete meremeeste ja sadamatöötajate ametiühingute poolt.

Rotterdami sadam on Euroopa suurim meresadam ~ nii kaubamahu kui logistikavõrgustiku mõistes.

Kaubakäive 2024. aastal käsitleti umbes 435,8 miljonit tonni kaupa.

Selles on kaasatud nii kuiv- kui vedel-bulk, konteinerid ja muu kaubavoog.

Konteinerliiklus 2024. aastal töötles sadam 13,8 miljonit TEU konteinerit (TEU = 20-jalgne konteiner). See teeb Rotterdamist ühe maailma olulisema logistilise sõlmpunkti.

Ala suurus ja pikkus Sadamaala pindala on umbes 12 500 hektarit. Sadam venib üle ~40 km pikkusele alale Maas-i jõe deltasüsteemis.

Sadama infrastruktuur Sadam koosneb mitmest piirkonnast (nt Europoort, Maasvlakte) ja on tugevalt integreeritud sise-Euroopa transpordivõrkudega (raudtee, maantee, siseveed). Sadama territoorium toimib ka tööstuspargina ning logistikakeskusena.

Nr. 58, juuli 2026

Laevaside Rotterdami kaudu liigub igal aastal: kümneid tuhandeid merelaevu. Sadam on suur transiitpunkt Euroopa ja ülemaailmse kaubanduse vahel.

Majanduslik mõju Sadam annab otsese ja kaudse tööd umbes 180 000 inimesele regiooni majanduses.

Nr. 58, juuli 2026

27

Rahvusvaheline Töötajate Mälestuspäev: mäletame surnuid, võitleme elavate eest Igal aastal 28. aprillil peatume, et mälestada tööl hukkunuid ja kinnitada taas oma pühendumust ohututele töötingimustele. Sel aastal on Rahvusvahelise Töötajate Mälestuspäeva sõnum eriti valus ja pakiline.

väsimus ja psühhosotsiaalsed riskid tapavad samuti sadu tuhandeid inimesi aastas.

KUI TÖÖTAJAID EI KUULATA Viimase kaheteistkümne kuu jooksul on transporditöötajad hukkunud lennuväljadel, sadamates, streigipikettidel ja sõjatsoonides.

Veel paljud kannatavad vaikides – stressi, kurnatuse, isolatsiooni ja hirmu all, mida sageli ei kajastata ametlikes statistikates.

Rahvusvaheline Transporditöötajate Föderatsioon (ITF) esindab 16,6 miljonit transporditöötajat enam kui 150 riigis.

Kõik nad väärivad austust ja kaitset.

SÕDA JA SELLE HIND TÖÖTAJATELE 2025.aastal hukkus relvakonfliktides üle 240 000 inimese.

2026. aastal on Lähis-Idast saanud uue hävingulaine keskpunkt.

USA–Iisraeli–Iraani sõja algusest alates on Iraanis hukkunud tuhandeid inimesi, nende seas suur hulk tsiviilelanikke.

Liibanonis ja Venezuelas on sõjategevus ja blokaadid süvendanud töötajate ja nende perede kannatusi.

Transporditöötajad on igas sõjas eesliinil. Pärsia lahes on kümned tuhanded meremehed jäänud lõksu konfliktitsooni. Osa neist on hukkunud rünnakutes, paljud laevad on hävitatud.

Ka lennundustöötajad töötavad pideva ohu all, kui lennujaamad ja õhuruumid muutuvad sõjategevuse sihtmärkideks.

ITF rõhutab: meremehed ja transporditöötajad ei ole sõdurid – nad on töötajad, keda kasutatakse geopoliitiliste mängude etturitena.

TÖÖOHUTUS JA TÖÖTERVISHOID: KASVAV KRIIS Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni andmetel sureb igal aastal ligi 3 miljonit inimest tööga seotud põhjustel ning see arv kasvab. Transpordisektor on üks ohtlikumaid. Surma ei põhjusta ainult õnnetused – pikad tööajad, krooniline

2026.aasta jaanuaris toimus Hispaanias Adamuzis ränk rongiõnnetus, milles hukkus 46 inimest. Tragöödia teeb eriti süngeks asjaolu, et raudteetöötajad olid juba kuid varem hoiatanud infrastruktuuri ohtliku seisukorra eest.

Alles pärast surmaga lõppenud õnnetust saavutati streigi kaudu kokkulepe suurte investeeringute, uute töökohtade ja töötajate kaasamise osas ohutusotsustesse. 46 inimest suri, sest hoiatusi eirati.

KUI OHUTUS EBAÕNNESTUB, MAKSAVAD TÖÖTAJAD Viimastel aastatel on lennuõnnetustes hukkunud sajad inimesed, sealhulgas piloodid ja salongipersonal. Paljud neist päästsid oma elu hinnaga reisijad. Ametiühingute sõnum on selge: ükski pere ei tohiks kaotada lähedast, kes läks lihtsalt tööle.

SADAMAD, MERED JA NÄHTAMATU VÄGIVALD Sadamad ja kalandus on maailma ohtlikemate töökohtade seas. Igal aastal hukkub merel hinnanguliselt 100 000 kalurit. Paljud surmad on ennetatavad, kuid nõrk järelevalve ja töötajate käsitlemine „kulutatava ressursina“ jätkub.

VAIMNE TERVIS JA VÄGIVALD TÖÖL Psühhosotsiaalsed ohud – stress, kiusamine, vägivald, ebakindlus – on endiselt alahinnatud. Transporditöötajad puutuvad sageli kokku kolmanda osapoole vägivallaga, sh surmaga lõppenud rünnakutega. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioon 190 annab lahenduse, kuid selle rakendamine on liiga aeglane.

MÄLETAME SURNUID, VÕITLEME ELAVATE EEST Iga nimi, iga hukkunu tuletab meelde, miks see võitlus on vajalik. ITF lubab: me ei unusta ja me ei lõpeta enne, kui iga transporditöötaja saab tulla töölt koju elus ja tervena.

28

Nr. 58, juuli 2026

ETF-i 12. mai aktsioon Belgias ETF ühineb täna Brüsselis töötajate ja nende ametiühingutega, kes tulevad tänavatele protestima föderaalvalitsuse kokkuhoiureformide vastu.

Riikliku meeleavalduse korraldasid Belgia ametiühingud CSC/ACV, FGTB/ABVV ja CGSLB/ACLVB, järgides sarnast aktsiooni, mis toimus selle aasta märtsis.

Kavandatav pensionireform vähendaks kõigi töötajate pensione, süvendaks pensionilõhet naiste ja meeste vahel ning suurendaks vanadusvaesuse riski – sundides taas kord töötavaid inimesi kandma tänaste majanduslike ja geopoliitiliste kriiside koormat.

Seepärast mobiliseeruvadki töötajad täna: et seista vastu pensioni- ja palgakärbetele ning nõuda jõukuse õiglast maksustamist.

Solidaarsus Belgia töötajatega!

USA rünnakus Iraani kaubalaeval hukkus üks meremees, neli on kadunud / 9. mai 2026 / Iraani uudisteagentuuri Mehr teatel hukkus üks meremees ja neli on jätkuvalt kadunud pärast väidetavat USA rünnakut Iraani kaubalaeval Hormuzi väina ja Omaani lahe lähedal.

Ametniku sõnul süttis laev hiljem Minabi maakonna lähistel merel põlema.

Lõuna-Iraanis asuva Minabi maakonna kuberner Mohammad Radmehr ütles, et päästemeeskonnad leidsid öise vahejuhtumi järel ühe kadunud meremehe surnukeha.

Iraani võimude teatel viibis vahejuhtumi ajal kaubalaeva pardal 15 meremeest. Kümme vigastatud meeskonnaliiget toimetati ravile haiglasse. Mehr tsiteeris Radmehri, kes nimetas juhtunut „USA agressiooniks tsiviilse kaubalaeva vastu“.

Radmehri sõnul jätkavad kohalikud päästeüksused ja erakorralised teenistused otsinguid ülejäänud kadunud meeskonnaliikmete leidmiseks.

Rünnakust teatati ajal, mil pinged Hormuzi väina piirkonnas kasvasid pärast öiseid vastastikuseid aktsioone Iraani ja USA vägede vahel.

Iraani ametnike andmetel kuulus tsiviilne kaubalaev Minabi Kolahi piirkonna elanikele ning tegutses Hormuzi väina ja Omaani lahe piirkonnas, kui see väidetavalt sattus USA sõjaliste tegevuste käigus rünnaku alla.

Ameerika Ühendriigid olid varem teatanud Iraani sadamate blokeerimisest pärast seda, kui rahuläbirääkimised Pakistanis eelmisel kuul tulemusteta lõppesid.

Hormuzi väin on üks maailma strateegiliselt olulisemaid laevateid, ühendades Pärsia lahe rahvusvaheliste mereteedega Omaani lahe kaudu.

Igasugust eskalatsiooni selles piirkonnas jälgib tähelepanelikult merendussektor, kuna piirkond on äärmiselt oluline regionaalse kaubanduse ja energiavedude jaoks.

Iraan kaalub praegu USA ettepanekut pikendada kehtivat Pärsia lahe vaherahu, et võimaldada edasisi läbirääkimisi, mille eesmärk on jõuda konflikti lõpliku lahenduseni.

Nr. 58, juuli 2026

29

Kriisiolukorrast Hormuzi väinas Rahvusvaheline Transporditöötajate Föderatsioon (ITF) mõistab teravalt hukka viimased rünnakud ja kinnipidamised, mis on suunatud tsiviillaevade vastu Hormuzi väinas, ning kutsub kõiki osapooli ja sõdivaid riike üles viivitamatult lõpetama kaubalaevanduse kasutamise sõjapidamise vahendina.

Reageerides eskaleeruvatele rünnakutele ütles ITF-i peasekretär Stephen Cotton: Kaubalaevandus on muutunud selle sõja lahinguväljaks ning tsiviilmeremehed – nn 'võtmetöötajad' – on muutumas peamisteks ohvriteks. „Kolm rünnakut ja kaks kinnipidamist Iraani poolt. Üks kinnipidamine Ameerika Ühendriikide poolt. Need ei ole õnnetused ega kõrvalkahjud – need on teadlikud teod tsiviiltöötajate vastu, kellel ei ole selles konfliktis mingit rolli ega võimalust sellest pääseda.“ Alates sõja algusest on ITF-i meremeeste tugiteenus ja inspektoraadi meeskonnad saanud 1900 abipalvet Pärsia lahe piirkonna meremeestelt ja nende peredelt. Umbes pooled pöördumistest puudutavad töötasu ja lepingulisi õigusi, ligikaudu 20% on repatrieerimise taotlused ning umbes 10% puudutab laevu, millel on puudus toidust, veest või kütusest. Tänaseks on ITF aidanud piirkonnast repatrieerida 450 meremeest. „Meremehed ei ole sõdurid,“ ütles Cotton. „Nad on töötajad, kaugel kodust, kes veavad maailma kaupu kogu majanduse nimel. Nemad ei alustanud seda sõda. Nemad ei saa seda lõpetada. Ometi kasutatakse neid etturitena, survevahendina ja geopoliitilise surve instrumendina riikide

poolt, kes teavad väga hästi, mida rahvusvaheline õigus neilt nõuab.“ ITF saadab laevaomanikele selge sõnumi: ärge mängige meremeeste eludega. Ükski last, ükski leping ega äriline surve ei ole väärt meremehe elu. Kuni ei ole tagatud tõeline ja kindel ohutus, ei tohiks ükski tsiviilmeeskonnaga laev seda sõjatsooni läbida.

ITF nõuab kõigi kinnipeetud meremeeste ja laevade viivitamatut vabastamist, kohest lõppu kõikidele rünnakutele tsiviillaevanduse vastu ning et konflikti osapooled täidaksid oma rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi tsiviilsete meretöötajate kaitseks.

Kestva kriisi inimlik hind kasvab ning pikaajalise hirmu, ebakindluse ja ohu mõju sellesse konflikti lõksu jäänud meremeeste vaimsele tervisele ja heaolule ei tohi alahinnata. Paljud on olnud nädalaid lõksus, ei saa lahkuda, ei ole kindlad oma õigustes ning on eraldatud oma peredest – ning lõppu ei paista. „Iga 1900 abipalve taga, mille oleme saanud, on meremees, kes on lõksus ja meeleheitlikult abi vajamas. Neil meremeestel on nimed, pered ja õigused, ning see, et me peame kellelegi seda meelde tuletama, on sügavalt hukkamõistetav,“ ütles Cotton.

Hädaolukorras olevad meremehed võivad võtta ühendust ITF-i meremeeste tugiteenusega aadressil: seafsupport@itf.org.uk.

Meremehed – teie ohutus on meie prioriteet.

ITF FPC pöördumine Hormuzi väinas, Omaani lahes ja Pärsia lahes kasutatakse tsiviillaevandust üha avalikumalt sõjaliste ja geopoliitiliste eesmärkide teenistuses. Kaubalaevadest on saanud sõjategevuse sihtmärgid ning tavalised meremehed – töötajad, mitte sõdurid – maksavad selle eest oma elu ja tervisega.

Rahvusvaheline Transporditöötajate Föderatsioon (ITF) on saanud ligi 2000 abipalvet meremeestelt ja nende peredelt.

Inimesed on jäänud sõjatsooni lõksu, palgata, toidu ja veeta, teadmatuses, millal ja kas nad üldse koju pääsevad.

Paljudel on õigus keelduda sõjategevuse piirkonda sisenemisest ja nõuda kojusaatmist, kuid praktikas suruvad laevaomanikud ja tellijad meremehed edasi sõitma, seades kasumi inimeludest kõrgemale.

Viimastel päevadel on mitmeid tsiviillaevu rünnatud ja kinni peetud. Iraan ja Ameerika Ühendriigid on mõlemad vastutavad laevade hõivamise eest. Need ei ole „õnnetused“ ega „kõrvalkahjud“, vaid teadlikud teod, mille ohvriks langevad tööinimesed, kellel pole mingit kontrolli poliitiliste otsuste ega sõjaliste konfliktide üle.

Ametiühingud ütlevad selgelt: ükski last, ükski leping ja ükski kasum ei õigusta meremeeste elu ohtu seadmist. Laevaomanikud ei tohi mängida töötajate eludega ega peita end geopoliitiliste pingete taha. Kui ohutust ei ole võimalik tagada, ei tohi tsiviillaevu koos meeskondadega sõjatsooni saata.

Meremehi kasutatakse sõja etturitena – ametiühingud nõuavad kohest tegutsemist

30

Nr. 58, juuli 2026

ME NÕUAME: · kõigi kinnipeetud meremeeste ja tsiviillaevade kohest vabastamist; · tsiviillaevanduse kasutamise lõpetamist sõjaliste vahenditena; · meremeeste õiguste täielikku austamist, sealhulgas õigust keelduda sõjatsooni sisenemisest ja saada kohene kojusaatmine tööandja kulul;

Igaüks meist

· riikidelt rahvusvahelise õiguse täitmist ja tsiviilmeremeeste kaitset.

Meremehed hoiavad maailmamajanduse liikumas. Nad ei ole vahetusraha suurriikide konfliktides. Ametiühingud ei vaiki, kui töötajaid kasutatakse etturitena – me nõuame tegusid, mitte tühje avaldusi.

Rubriik SAAGEM TUTTAVAKS!

Minu nimi on Marina Seliverstova ja juba kolmandat aastat täidan EMSA usaldusisiku kohustusi meie hotellide seas.

Sellest ajast, kui ma EMSA liikmeks sain, on möödunud umbes üheksa aastat.

Olen peaaegu kümme aastat töötanud baarmenina Tallink City Hotelli lobby-baaris. Nende aastate jooksul olen teinud tööd ka spaahotellis ja Pirital. Seetõttu oli mul võimalus tutvuda väga paljude Tallinki meeskonna inimestega. Enamik neist on harjunud mind nägema just sellises vormiriietuses.

Täna pean kahetsedes tunnistama, et ma ei osalenud tollal ühelgi teisel üritusel peale koosolekute ning esitasin liiga vähe küsimusi selle kohta, kuidas meie töökeskkond tegelikult toimib.

Loomulikult sai esimeseks tõsiseks kokkupuuteks reaalsusega pandeemia aeg, mil toimusid massilised koondamised.

Need sündmused hoidsid igaüht meist pidevas pinges ja ebakindluses. Ka minu enda elus leidus sel ajal teravaid ja dramaatilisi hetki. Püüdsin siiski hakkama saada ja vastu pidada.

Tallink on nagu üks hiiglaslik organism.

Laevad, sadam, hotellid, poed, restoranid ja isegi tennisekeskus. Lisaks eraldi hooned juhtimise ja administratsiooni jaoks. Aga kõige olulisemad selles kõiges on ikkagi inimesed.

Täna vajavad need inimesed ühtsust rohkem kui kunagi varem. Üha enam on neid, kes ei julge väljuda oma töökoha kitsastest raamidest ja tunnevad pidevat hirmu selle kaotamise ees.

Austuse ja lugupidamise tõttu, mida ma tunnen EMSA asendamatu ja suurepärase meeskonna ning juhtkonna vastu, usun, et selle ühtsuse taastamine on täiesti võimalik.

Marina Seliverstova

Tahan, et igaüks meist teaks: läheduses on inimesed, läheduses on abi, küsimustele leidub vastuseid ja ei ole vaja karta!

Nr. 58, juuli 2026

Ekskursioon EMSA kontorisse Panime plaani paika, võtsime vaba päeva ja läksime koos EMSA kontorisse, kus meid võeti soojalt vastu. EMSA esimees Jüri Lember jutustas meile organisatsiooni loomise ajaloost ning rääkis, kui tohutult palju tööd ja vaeva on olnud iga saavutuse taga.

31

Minule läks kõige enam hinge tema ütlus, et töötajatel on vaja vaid ühineda, seada paika suund ja püstitada eesmärgid – ning EMSA juhib neid nagu laevakapten mööda seda kurssi, torme ja karisid vältides.

Kaius Raudits PL Sole usaldusisik Milline on olnud senine haridustee?

Lõpetasin Suuremõisa Tehnikumi 1999 a. rannakalanduse erialal, kus sain ka madruse ja väikelaevajuhi paberid.

Edasi tuli Mereakadeemia Ametikool peale keskkooli baasil 2 a ja kuni 500GT laevajuht -püügimeister.

2001a. tuli vahele Eesti Merevägi. 2002 a. astusin Mereakadeemiasse, mille lõpetasin 2007 a.

Mis on Sinu ametinimetus ja millised on Sinu igapäevased ülesanded töökohal?

Tüürimees, igapäevaselt tegelen laeva juhtimise ja ka sinna juurde kuuluvate laeva korrashoidmise ülesannetega.

Kaua oled olnud ametiühingu liige? Mida tähendab Sinu jaoks ametiühingusse kuulumine?

Olen väga värske liige alles märtsis liitusin. Et saan ära teha midagi, et me kõik oleksime rahul.

Milliseid ameteid oled varem pidanud?

Nagu ikka madrusest alates, tüürimees, vanemtüürimees ja ka kapten. Olen ka lootsina töötanud.

Mida sa muudaksid oma töös, kui Sul oleks selline võimalus?

Ma arvan, et vähendaks paberimajandust natuke muidu olen rahul.

Millega Sa tegeled tööst vabal ajal, millised on Sinu hobid?

Nagu ikka on maakohtades palju tegemist. Meeldib ehitada ja tehnikaga tegeleda. Vahest käin ka kalal.

Kaius Raudits

Millist nõu annaksid noorele või äsja tööle asunud kolleegile?

Kindlasti ei tohi kohe esimese ebaõnnestumisele alla anda ja tuleb alustada madalamast astmest ja näidata, et oled jätkusuutlik .

Mis ajendas Sind kandideerima (või nõustuma) usaldusisiku rolliga?

See tuli mulle algul ootamatult aga pärast mõtlesin miks mitte.

Mis on Sinu arvates praegu kõige olulisem teema või mure, millega töötajad Sinu töökohal silmitsi seisavad?

Sõlmida kollektiivleping ja siis edasi.

32

Nr. 58, juuli 2026

Uudiseid Tööinspektsioonist

Üheksa tööõnnetust päevas: Tööinspektsioon kutsub riske tõsisemalt hindama Esialgsetel andmetel registreeriti Eestis aprillikuus 269 tööõnnetust, see on keskeltläbi 9 juhtumit päevas. Tööinspektsiooni hinnangul kordub tööõnnetuste puhul tihti sama muster – riskid on sageli eelnevalt tuvastatavad, kuid neile ei pöörata tähelepanu või ei osata neid hinnata.

Tööinspektsiooni üldjärelevalve juhtiv tööinspektor Mariko Vahula sõnul on enamik tööõnnetusi ennetatavad. „Tööõnnetused on sageli valede otsuste ja eksimuste ahela tulemus,” selgitab ta. “Tööinspektorina näen pahatihti, et paljusid tööõnnetusi on võimalik ennetada, kui kõik töövahendid on töökorras, nõuetekohaselt hooldatud ja kontrollitud ning töötajad kasutavad neid ohutult.“

Tööõnnetus, mis oleks olnud välditav Metallitööde käigus juhtus tööõnnetus, mille tagajärjel sai töötaja II astme põletushaavu. Töötaja ülesandeks oli demonteerida metallkasti kinnitusi, kuid tugeva korrosiooni tõttu ei õnnestunud kinnituspolte mehaaniliselt eemaldada. Seetõttu otsustas ta kasutada gaasilõikurit, et polte kuumutades eemaldada.

Töötaja kontrollis enne töö alustamist seadmeid visuaalselt ning kasutas ettenähtud isikukaitsevahendeid. Esimese poldi eemaldamine õnnestus, kuid teise poldi kuumutamisel toimus järsk pauk - gaasilõikuri voolikud tulid lahti ning süttisid. Tekkinud leek põhjustas töötajale teise astme põletused kõhupiirkonnas ning kergema vigastuse käele.

Tööinspektsiooni uurimine tuvastas, et tööõnnetuse põhjuseks oli tööohutusnõuete rikkumine töötaja poolt: ta ei kontrollinud töövahendi voolikute kinnituste seisukorda piisava põhjalikkusega.

Samuti selgus, et sellist riski oleks võinud kogenenud töötaja ette näha ja seda oleks saanud ennetada. „Ainult visuaalsest kontrollist alati ei piisa. Kui töövahendi rike kujutab endast tõsist ohtu, tuleb veenduda selle ohutuses põhjalikumalt,“

sõnab Vahula. Töövahendite kontrolli puhul on vajalik järgida töövahendi valmistaja antud juhiseid või õigusaktidega kehtestatud nõudeid.

Vastutus on nii töötajal kui tööandjal Tööinspektsiooni hinnangul ei saa vastutust panna ainult töötajale. Tööandjal on samuti kohustus tagada, et töövahendid on ohutud kogu nende kasutusaja vältel ning oluline on veenduda ja kontrollida, et töötajad on saanud töövahendi ohutuks kasutamiseks olulise juhendamise ja väljaõppe. „Kui töötaja rikub ohutusnõudeid, tuleb alati vaadata laiemat pilti - kas juhendamine ja väljaõpe olid asjakohased, kas riskid olid adekvaatselt hinnatud ja kas töökorraldus toetas ohutut tegutsemist,“ ütleb Vahula.

Lihtne, kuid kriitiline õppetund Ohutus ei seisne ainult isikukaitsevahendite kasutamises.

Sama oluline on töövahendite regulaarne ja põhjalik kontroll, riskide teadlik hindamine ja töö tegemine vastavalt kehtivatele juhistele. „Sageli ei juhtu midagi - kuni ühel hetkel juhtub. Ohutus ei tohi olla pelgalt rutiin, vaid teadlik ja järjepidev tegutsemisviis igas tööetapis,“ rõhutab Vahula.

Nr. 58, juuli 2026

33

Miks me ei õpi?

2025. aastal vigastas end tööl üle 3000 inimese miks me ei õpi? Värske ülevaade näitab selgelt: tööõnnetused ei juhtu juhuslikult - nende taga on sageli korduvad mustrid, kokkuhoid, puudulik ohutuskultuur ja otsused, millega jäetakse ohutus tahaplaanile.

2025. aastal pidi tööõnnetuse tõttu töövõimetuslehele jääma 3254 inimest. Nendest ligi 62% olid mehed ning Tervisekassa maksis töövõimetushüvitist üle 7,2 miljoni euro. „Need ei ole lihtsalt numbrid. Nende taga on inimesed, kelle tööpäev ei lõppenud tavapäraselt, vaid vigastuse, töökatkestuse või püsiva tervisekahjuga,“ ütleb Tööinspektsiooni peadirektor Kaire Saarep.

Kokkuhoid ohutuse arvelt maksab kätte Aastaraamat toob esile selge seose: majanduslik surve viib sageli otsusteni, kus hoitakse kokku just ohutuse arvelt.

Juhendamine tehakse formaalselt, isikukaitsevahendeid ei kasutata või nende hooldus lükatakse edasi. „Sageli liigutakse piirini katse-eksituse meetodil - kuni juhtub õnnetus.

Siis selgub, et kokkuhoid ei olnud sääst, vaid edasilükatud kulu,“ rõhutab Saarep. Eriti murettekitav on näha, et tööõnnetustes on esindatud just noored mehed. Sageli on tööõnnetusse sattumise põhjuseks vähene kogemus, riskide alahindamine ning ebapiisav juhendamine töö alguses. Tööinspektsiooni hinnangul on just tööellu sisenevad inimesed

üks haavatavamaid gruppe, kellele tuleb pöörata rohkem tähelepanu.

Paraku ei osata enne tööõnnetuse juhtumist mõelda, et tööõnnetused ei mõjuta ainult töötajat, vaid ka ettevõtte toimimist: katkeb tööprotsess, kasvavad kulud ja väheneb tootlikkus.

Väsimus, ülekoormus ja vaikimiskultuur Tööinspektsiooni praktika näitab, et üha rohkem mõjutavad tööohutust mitte ainult füüsilised ohud, vaid ka töökorraldus: pikad tööpäevad, vähene puhkeaeg ja suur töökoormus. On tuvastatud juhtumeid, kus tervishoiutöötaja on olnud tööga seotud koguni 72 tundi järjest.

Samas süveneb olukord, kus töötajad ei julge probleemidest rääkida. Hirm töö kaotamise ees või ebastabiilsed töövormid loovad vaikimissurve, mis hoiab murekohad varjus.

Tööõnnetusi ka varjatakse 2025. aasta aastaraamat käsitleb ka murettekitavat nähtust, milleks on tööõnnetuste varjamine. Juhtumeid jäetakse registreerimata, et vältida mainekahju või rahalisi tagajärgi.

See tähendab, et töötaja võib jääda ilma talle seadusega ette nähtud hüvitistest ning organisatsioon ei õpi juhtunust midagi. „Kui õnnetusi varjatakse, ei tegeleta nende ennetamisega. See suurendab riski, et järgmine õnnetus on veel raskem,“ rõhutab Saarep.

34

Nr. 58, juuli 2026

1. mai tervitus ITF-i presidendilt Paddy Crumlinilt Täna, igal maanteel, igal raudteeliinil, igas sadamas ja igal lennurajal üle kogu planeedi – hoiavad transporditöötajad maailma liikumas. Meie olemegi globaalne majandus.

Veoautojuhid Malis. Sadamatöölised Rotterdamis. Lennundustöötajad kogu Lähis-Idas. Meremehed Pärsia lahes.

Esimene mai kuulub neile kõigile – meile kõigile.

Praegu surevad meie liikmed sõdades, mida nad ei alustanud, kaotavad töökohti automatiseerimisele, mille üle neil polnud mingit otsustusõigust, ning töötavad tingimustes, mida poliitiline eliit ja korporatsioonide juhatused ei aktsepteeriks kunagi enda jaoks.

See on maailm sellisena, nagu ta praegu on. Ja just selleks oleme me siin, et seda maailma muuta.

ITF-i president Paddy Crumlin ütles selle lihtsalt ja selgelt välja: „Meie oleme ametiühingud. Ja me jätkame kõigi oma ressurssidega pühendumist parema maailma ehitamisele, mis on õiguse, võrdsuse ja rahu turvaline pelgupaik kõigile töötavatele inimestele.”

Ja sellel aastal pole see pühendumus kunagi olnud nii pakiline. Üle maailma satuvad töötajad täna konfliktide risttulle, mida nad ei alustanud – sõdadesse, mida peetakse võimulolijate huvide kaitseks, mitte töölisklassi nimel. „Rahu on vundament, millele töötajate õigused rajanevad,” ütles Crumlin. „Jõud, mis kasumi ja võimu nimel ajendavad sõdu ja konflikte, teevad seda töötavate inimeste arvelt. Ettevõtete ahnus ja poliitiline hoolimatus on ühe ja sama mündi kaks külge. Ametiühinguliikumise vastus sellele on: organiseeruda, vastu seista ja nõuda paremat.”

Me nõuame rahu kõikjal, kus sõda möllab. Me seisame solidaarselt iga ametiühingukaaslase kõrval, kes on vangistatud, ähvardatud või pagendusse sunnitud töötajate õiguste kaitsmise eest.

ITF seisab iga töötaja kõrval – igas konfliktitsoonis, igal meeleavaldusel.

Olgu selge, kellega me vastamisi seisame. Globaalset transpordisektorit kontrollivad korporatsioonid, kes pole kunagi olnud rikkamad – ega kunagi olnud nii jultunud oma põlguses töötajate vastu, kelle töö nende kasumi võimalikuks teeb. „Need korporatsioonid ei ehitanud globaalseid tarneahelaid, mis maailma liikumas hoiavad,” ütles ITF-i peasekretär Stephen Cotton. „Meie ehitasime. Transporditöötajad.”

Kongressil sõnastasime oma nõudmised ja sellistel päevadel nagu 1. mai, viime need ka tänavatele: • Vastutus: kui sa teenid kasumit transporditöötajate arvelt, vastutad ka selle eest, kuidas neid koheldakse.

• Võrdsus: transport ei tohi jääda maailma kõige ebavõrdsemaks tööstusharuks.

• Töö tulevik: tehnoloogia peab teenima töötajaid, mitte neid kõrvale heitma.

• Õigused: õigus organiseeruda, pidada kollektiivläbirääkimisi ja streikida.

• Ohutus: igal transporditöötajal on õigus elusalt koju tulla. „Midagi sellest ei juhtu ilma solidaarsuseta,” ütles Cotton. „See on iga võitluse õppetund, mida meie liikumine on kunagi pidanud ja võitnud.”

Meid on üle 16 miljoni transporditöötaja – igas sektoris, igas piirkonnas, igas maailma nurgas. „Esimene mai – see on töötajate päev üle kogu maailma. Ühendage oma jõud koos meiega. Paljude, mitte väheste jaoks,” ütles Crumlin.

Head esimest maid!

Nr. 58, juuli 2026

1. mai Vabaduse väljakul

35

36

Nr. 58, juuli 2026

1. mai ja 8-tunnine tööpäev Ka sel aastal koguneb Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing tähistama 1. maid Vabaduse väljakul, kunagisel Heinaturul.

Mõistmaks, miks me seda üldse teeme, tuleb meenutada ühte teist Heinaturgu ehk Haymarketit Chicagos 1. mail täpselt 140 aastat tagasi.

Chicago oli aastal 1886 plahvatuslikult kasvav, karm ja sügavalt killustunud tööstuslinn.

Mitte rahvaste sulatustiigel, nagu sageli on eksikombel kirjutatud. Vastupidi - see oli kõrvuti elavate ja omavahel vaenujalal olevate isoleeritud kogukondade linn.

Tugevaim töölisliikumise tuumik olid sakslased. Paljud neist olid sotsialistid ja anarhistid. Isegi kaugel kodumaast ilmusid nende ajalehed saksa keeles. Sakslasi ei sallinud nende radikaalsete ametiühingute ja protestantliku päritolu tõttu iirlased, kes sageli töötasid politseis ja linnavalitsuses. Neile sekundeerisid poolakad, keda peeti hinnatud oskustöölisteks, veendunud katoliiklased, iirlastest veelgi konservatiivsemad.

Kõik kolm rahvust põlgasid hilisema lainega saabunud itaallasi, kes olid juba saabudes väga vaesed ja kirjaoskamatud. Seetõttu kasutati neid töösturite poolt streikimurdjatena.

Keegi neist ei sallinud omakorda mustanahalisi ameeriklasi, kelle arv Chicagos oli veel suhteliselt väikene (suur ränne oli alles ees).

Endiste orjade ja orjade järeltulijatena oli nad poliitiliselt kõige vähem teadlik klass. Just seetõttu kasutati ka neid sageli teadlikult streikide murdmiseks, mis oli nende ebapopulaarsuse peamiseks põhjuseks.

Rahvus määras, kus sa elasid, kellega abiellusid, millisesse baari läksid, keda usaldasid.

Patseerimine võõras linnaosas lõppes üldiselt peksasaamisega või noaga ribide vahel.

Lisaks keelebarjäärile mängisid tööandjad teadlikult rahvusgruppe üksteise vastu läbi religiooni (katoliiklased vs protestandid vs ilmalikud). Lisaks veel poliitiline hirm.

Euroopast sisse toodud anarhism, mis oli tollal isegi populaarsem kui sotsialism, mõjus oma ultraradikaalsuses nii peibutavalt kui hirmutavalt ühteaegu.

Kuidas siis suutis Chicago ametiühingute liit nimega „Knights Of Labour” (Töölisliikumise Rüütlid) neid vaenutsevaid inimrühmi ühendada?

Nad püüdsid teadlikult ületada rahvust, nahavärvi, keelt, religiooni. Etnilise viha asemel rääkisid nad klassivõitlusest.

Nad rääkisid 8-tunnisest tööpäevast. Ja see oli oma aja kohta vägagi revolutsiooniline. „8 tundi tööd, 8 tundi puhkust, 8 tundi iseendale“ See idee võib tunduda enesestmõistetav ainult neile, kes on selles süsteemis sündinud ja üles kasvanud. Tolle aja töölistele, rahvusest ja nahavärvist hoolimata, kes töötasid kuus päeva nädalas kümme kuni kaksteist tundi päevas, mõjus see üleskutse taevaliku lunastusena. See oli lipukiri, mille nimel tasus võidelda!

Ja seda ühinenud Chicago töölised ka tegid.

Chicago Heinaturg, 4. mai, 1886 1. mail alanud streigid 8-tunnise tööpäeva nimel olid valdavalt rahumeelsed, kuid 3. mail puhkes McCormicki tehase juures kokkupõrge streikijate ja streigimurdjate vahel.

Politsei avas tule, hukkus mitu töölist. See tekitas tugeva pahameele ja kutsuti kokku protestimeeleavaldus politsei vägivalla vastu.

4. mai õhtul toimus Haymarket Square'il avalik miiting.

Kohale tuli algul paar tuhat inimest, kuid vihm ja hiline kellaaeg hajutasid rahvahulka ning koosolek oli juba lõppemas.

Kõned olid teravad ja süsteemikriitilised, kuid otsest vägivallale kutsumist ei toimunud. Hetkel, kui politsei saabus ja andis käsu rahvahulk laiali ajada, viskas keegi tundmatu isik pommi politseinike suunas.

Nr. 58, juuli 2026

37

Plahvatus tappis ühe politseiniku ja vigastas mitmeid teisi.

Kohe seejärel avas politsei oma kuuelasulistest koltidest kaootilise marutule, tulistades rahvahulka ja pimeduses ning valitsevas segaduses ka teineteist. Kokku hukkus seitse politseinikku ja vähemalt neli töölist, kümned said haavata. Pommi viskajat ei tuvastatud kunagi.

mis kinnistus hetkega sügavalt nende teadvuses. Ah vaat, mille pärast võitlesid ja surid Chicago paljurahvuselised töölised, need anarhistid ja pommiloopijad! Aga tõesti, miks mitte - see on ju suurepärane idee! Kuidas meie ise selle peale pole tulnud? Selle nimel tasub ühineda ja selle eest kõigi konstitusiooniliste vahenditega võidelda.

Juhtunu järel arreteeriti kaheksa anarhistlike vaadetega töölisaktivisti, keda süüdistati mitte pommi viskamises, vaid selles, et nad olid oma kõnedega loonud õhkkonna, mis viis vägivallani.

Iga aasta mai algul hakkasid töölisorganisatsioonid üle maailma korraldama demonstratsioone ja meeleavaldusi Chicago sündmuste mälestuseks. Nende loosungitele ei olnud kirjutatud mitte enam anarhistlik idee „maha kapitalism“, millest nagunii keegi ei teadnud, kuidas seda saavutada, vaid palju realistlikum „8 tundi ehitajatele“ või „8 tundi sadamatöölistele“.

Kohtuprotsess oli poliitiliselt kallutatud: tõendid olid nõrgad ja otsused lähtusid suuresti süüdistatavate ideoloogiast.

Seitse meest mõisteti surma, üks sai pika vanglakaristuse.

Enne hukkamist sooritas üks surmamõistetutest vanglas enesetapu. 11. novembril 1887 poodi neli süüdimõistetut.

Keegi ei tunnistanud pommi viskamist ega palunud armu. Afäär lõppes hukkamistega, jättes sündmuse enda kes viskas pommi ja miks - ametlikult lahendamata.

Kolm aastat peale Haymarketi afääri otsustas Rahvusvaheline Tööliste Kongress kuulutada 1. mai rahvusvaheliseks tööliste solidaarsuse ja 8-tunnise tööpäeva nõudmise päevaks, viidates otseselt 1886. aasta sündmustele Chicagos. Sellest sai iga-aastane poliitiline rituaal, mis hoidis nõudmist elus ka seal, kus see polnud veel seaduseks saanud.

Tuleb mõista, et Haymarket šokeeris mitte ainult töölisi, vaid ka maailma eliiti valitsusi, tööstureid ja keskklassi. Nende seas tekkis mõtteviis: „Kui me ei anna midagi, võib tulla veel hullem.“ Võeti omaks kompromissistrateegia parem mõõdukas reform kui kontrollimatu radikaliseerumine ja 8-tunnine tööpäev hakkas tunduma küllaltki odava hinnana sotsiaalse rahu eest.

TAGAJÄRG Haymarketi sündmused lämmatasid mõneks ajaks Chicago töölisliikumise. Üldsus tundis kaasa politseinikutele ja ametiühingusse suhtuti kui radikaliseerunud terroriorganisatsiooni.

Pikaleveninud ebaõiglane näidisprotsess koos selle jubeda lõppresultaadiga, kallutas maailma progressiivset avaliku arvamust aga taas teises suunas.

Kõige tähtsam oli see, et seda protsessi jälgides kuulsid töölised üle kogu maailma ideed 8-tunnisest tööpäevast,

Kuigi Ameerika Ühendriikides endas saavutati 8-tunnine tööpäev aeglaselt ja ebaühtlaselt - alles aastal 1938, muutis föderaalne seadus (Fair Labor Standards Act) selle ametlikuks - muutus see 20. sajandi alguseks paljudes Euroopa riikides juba normiks. Haymarketi afäär ei toonud kohe võitu, kuid lõi sümboli ja mälupäeva, mille kaudu töölisklassi nõudmine muutus ülemaailmseks ja püsivaks.

8-tunnine tööpäev ei ole kingitus ega kena tava. See on raske hinnaga välja võideldud pärand meie eelkäijatelt.

Hoidkem seda pärandit ja ärgem laskem seda röövida oma järeltulijatelt!

38

Nr. 58, juuli 2026

Jõulupidu Meremeeste Misjonis ehk kadunud piljardikuulide mõistatus Pidasime Muuga Meremeeste misjonis dokkerite lastele jõulupidu. Pidu oli vägev ja vägev oli ka peojärgne koristamistalgu.

Alles hiljem avastasime et koos prahiga oli kuhugi ära koristatud ka misjoni piljardilaua kuulid. Kust me ka ei otsinud, kuhu me ka ei roomanud - ei ole!

Mure tõsisemast tõsisem. Piljard oli üks misjoni külastajate üks armastatumaid meelelahutusi.

Viimati nägime lapsi kuule laual veeretamas ja arvasime, et küllap nemad nad kuhugi toanurka sokutasid.

Terve misjoni pöörasime pahupidi. Palle ei olnud kusagil.

Aeg läks edasi, elu läks edasi.

Aleksander ostis misjoni jaoks uue piljardikuulide komplekti ja kui saabus järjekordne neljapäev, mis on tavapärane aeg Muuga sadama ametiühinguliikmetega kohtumiseks, sõitsime taas misjoni.

Suure piljardisõbrana kibelesin uut kuulikomplekti järgi proovima. Isegi jopet seljast võtmata, rivistasin pallid kolmnurka ja põrutasin juba avalöögiga esimese sisse. Raginal kohe järgmine sappa! Siis alles mõistsin, et midagi on valesti.

Ei olnud kuulda tuttavat meeliülendavat kõminat, mida teevad piljardialua sisemuses veerevad aukulöödud pallid ja mis kõlab umbes sama maskuliinselt, kui prantslaste ettevalmistava suurtükitule kõmin enne Leipzigi lahingut.

Lõin sisse veel kolmanda ja neljanda palli... tulemuseks ainult paar peaaegu vabandavalt kõlavat kolksu. Ükski pall tagasi välja ei veerenud.

Läksin siis Aleksandri juurde ja ütlesin: nüüd pead sa minema ja kolmanda komplekti ostma!

Aleksander otsustas mõistliku inimesena siiski, et prooviks ennem üliraske piljardilaua ühte otsa tõsta.

Piljardilaud sülitas selle peale trotslikult enda sisemusest välja üheainsa kollase kuuli. Vanast komplektist. Kadunud piljardikuulide mõistatus oli lahenenud!

Kuidas me kohe selle peale ei tulnud? Piljardilaud oli nii ametiühinguliikmeid kui misjonit külastavaid meremehi seni aastaid teeninud kindlalt nagu šveitsi kell. Kuna meid ei olnud parajasti juures, kui kuulid tema kõhtu kinni

jäid, ei mahtunud taoline võimalus meile kuidagi pähe.

Uue entusiasmiga hakkasime seda paarisajakilost piljardilauda väntsutama nagu kõhukinnisuse all kannatavat lehma. Loksutamine, raputamine, küljelt küljele kallutamine jne. Õnneks viibis seal ka dokker Aivar Park, kes hoolimata pensionieast ja haigest seljast, tõstis piljardilaua vägilasena üles nagu tungraud.

Sellest kui hingelähedane oli piljard meie ametiühinguliikmetele, vaid ka teistele organisatsioonidele, kes seda maja teistel päevadel kasutavad, annab aimu järgmine vahejuhtum.

Parajasti käis kõrvalsaalis kaminatule soojuses kohtumine linnapea ja Maardu Klubi vahel, kes endile rahalist toetust taotlesid. Kui üks klubiliige nägi, mis toimub, jättis ta linnapea sinnapaika ja tormas meile appi, seletades seejuures, kui raske tal oli tervelt kuu aega ilma piljardita toime tulla.

Lõpuks kostus tuttav meeltülendav kolin ja piljardilaua sisemusest hakkas kuule - nii uuest kui vanast komplektist tulema nagu vanasti Vändrast saelaudu.

Pärast rõõmurohket ohtrat katsetamist veendusime, et piljardilaud töötab taas nagu šveitsi kell. Kui te ei usu, tulge meile mõni neljapäev külla!

(loo jutustas Raul Siniallik)

Nr. 58, juuli 2026

RAUL KLEINSON EMSA aseesimees, Lootside usaldusisik EMSA juhatuse liige GSM 508 8107 raul.kleinson@gmail.com

ÜLAR PÄRN Hansaliin töötajate peausaldusisik Tel. 640 9946, GSM 53 096 330 ular.parn@emsa.ee

MARINA MERILAID Büroo juht GSM 557 1897 marina.merilaid@emsa.ee

39

EMSA aseesimees on valitud EMSA juhatuse poolt ja EMSA esimehe kohustusi täidab ja õiguseid kannab esimehe äraolekul aseesimees.

ALATES 1. MÄRTS 2026 MUUTUSID KALEV SPA KASUTUSTINGIMUSED EMSA LIIKMETELE. Alati ID kaart ja EMSA liikmekaart kaasa!

REHVIDE ja VELGEDE MÜÜK, PAIGALDUS ja REMONT, -10% Kummimees AS Osmussaare 5, 13619 Tallinn, Eesti Telefon: 605 9720 • E-post: ir@kummimees.ee • www.kummimees.ee Teeninduspunktide kontakt teistes suuremates linnades vt. kodulehelt

EMSA ja OÜ Tunor

KAUPLUS LADU

on sõlminud koostöölepingu, millega E-R 10:00 - 17:00 tagatakse EMSA liikmetele ja pereliikmetele (kui EMSA liige on kaasas) liikmepileti esitamisel kõikidele kaupadele 15% soodustus!

Kauplus asub aadressil: Ahtri 8, 10151 Tallinn esimesel korrusel.

Tervis Spaa Grupi hotellides on loodud Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu liikmete jaoks sooduskoodi. Hotelle on nende grupis 2. Soovijad saavad broneerida toad kiirelt ja mugavalt ise online broneerimissüsteemis.

Pakkumine kehtib ainult broneerides läbi nende online broneerimissüsteemi.

Sooduskood kehtib majutumiseks kuni 30.12.2026.

Valikus on erinevad majutuspaketid.

Tervis ravispaahotell (Seedri 6, Pärnu) Link broneerimiskeskkonda: www.spatervis.ee Soodustus: 10% päevahinnast Sooduskood: EMSA26

Tervise Paradiis spaa-hotell & veekeskus (Side 14, Pärnu) Link broneerimiskeskkonda: www.terviseparadiis.ee Soodustus: 10% päevahinnast Sooduskood: EMSA26

Kalev Spa pakutavad teenused EMSA liikmetele: Veekeskuse hommikune korrapääse 1,5h (kuni 15.00) Veekeskuse korrapääse 1,5h (alates 15.01) • Veekeskuse päevapääse E-R /L-P • Spordiklubi korrapääse 3h • Suppama ja ujumistreening 3h (sisaldab veekeskuse pääset) • Täisteenuse korrapääse 3h (rühmatreeningud, jõusaal, veekeskus) • Täisteenuse kuupääse 3h (rühmatreeningud, jõusaal, veekeskus) • Täisteenuse hommikune 10x pääse 3h (kuni 15.00) • Ujumise/veekeskuse kuupääse 1,5h • Ujumise/veekeskuse 10x pääse 1,5h • Spordiklubi kuupääse 3h (jõusaal, rühmatreeningud) • Spordiklubi 10x pääse (jõusaal, rühmatreeningud) • Spordiklubi 3-kuu pääse 3h • Sauna-Oaas hommikune korrapääse päev E-R (kuni 15.00) • Sauna-Oaas korrapääse päev (sisaldab veekeskuse pääset) E-R/L-P • Veekeskuse perepääse päev (2 täiskasvanut + 3 last 1-16.a k.a) E-R/L-P

9€ 15 € 18 € / 22 € 9€ 13 € 22 € 97 € 89 € 89 € 102 € 65 € 79 € 155 € 18 € 26 €/32 € 55 €/69 €

• KULD/PREEMIUM teenus (siduv leping, kehtib 12 kuud) • Täiskasvanute Ujumiskursused 10x • 50m basseini ujumisrada rent, spordiklubi stuudio rent • Ilu- ja Tervisekeskuse teenused • Restoran Allee menüüst (www.alleerestoran.ee) • Hotell, broneerides otse kodulehelt sooduskoodiga SPA

-10% (kuutasust) -15% -20% -15% -10% -15% (päevahinnast)

• •

(tavahind 24€/28€) (tavahind 13 €) (tavahind 17 €) (tavahind 28 €) (tavahind 121 €) (ärikliendi eri) (tavahind 111 €) (tavahind 127 €) (tavahind 82 €) (tavahind 95 €) (tavahind 185 €) (tavahind 25 €) (tavahind 34 €/42 €) (tavahind 68 €/83 €)

15 € / Tavahind 30 € 59 € / Tavahind 67 €

Lepingut on võimalik vormistada vabalt valitud MyFitnessi klubis kohapeal.

EMSA liikmekaardi alusel rakendatakse ka vastav soodustus.

Pakkumine kehtib vaid Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu liikmetele kuni 31.12.2026.

Pakume -10% soodustust majutuse broneerimisel Tallinn Viimsi SPA, Grand Rose SPA Hotel ja Meresuu SPA & Hotel 'is: kasutades meie kodulehel koodi CORP26.

Täiendavate küsimuste puhul, palume kontakteeruda meie müügiosakonnaga: Tallinn Viimsi SPA - info@spatallinn.ee; tel. 606 1001 Meresuu SPA & Hotel - sales@meresuu.ee; tel. 357 9620 Grand Rose SPA Hotel - info@grandrose.ee; tel. 666 7010 NB! Palume majutuma tulles olla valmis esitama EMSA liikmepiletit koos isikut tõendava dokumendiga, administraatorid teevad pistelisi kontrolle erinevatele korporatiivkliendi koodiga broneerijatele.

11 € (tavahind 13 €) 17 € (tavahind 25 €) 69 € (tavahind 77 €) 53 €

(tavahind 18 €)

EESTI MEREMEESTE SÕLTUMATU AMETIÜHINGULE kehtivad järgmised soodustused:

Liitumistasu MyFitness+ täispakett

Tallinn Viimsi SPA ühekordne spordiklubi pääse (jõusaal+rühmatreeningud+ujula/3h) ühekordne komplekspääse (jõusaal+rühmatreeningud+ujula+saunakeskus/3h) spordiklubi piiramatu kuukaart / 10 korra spordiklubi kaart (kehtib 61 p.)

Spordiklubi hommikune kuukaart 10 korra hommikune spordiklubi kaart (kehtib 61 p.) (kehtib E-R 07.00-15.00, L, P 09.00-22.00) Piiramatu komplekskaart -10 korra piiramatu komplekskaart (kehtib 61 p.) ujula kuukaart SPA18+ ühekordne külastus + üks kaaslane E-P(3h) SPA18+ Lounge (peoruum) firma motivatsiooniüritusteks ning erapidudeks 3h

(tavahind 12 €)

(tavahind 59 €)

105 € (tavahind 120 €) 53 € (tavahind 59 €) Kuni 20% TASUTA

Oleme sõlminud koostöökokkuleppe Narva-Jõesuu Medical Spaga Narva-Jõesuu Medical Spa pakub EMSA liikmetele liikmekaardi esitamisel soodustingimustel järgmisi teenuseid: • 10% soodustust tavahinnaga pakettidele • 10% soodustust Saunakeskuse pääsmele Soodustus kehtib kuni 30.12.2026.

Soodustused laienevad ka pereliikmetele juhul kui EMSA liige kasutab teenuseid koos perega.

Lõõgastav puhkus Pühajärve Spa-s.

10% soodustust majutusele ja pakettidele 10% ujula, saunad 10% jõusaal Keila Tervisekeskus OÜ pakub EMSA liikmetele soodustust -15% teenuste letihindadest, liikmepileti esitamisel. Soodustused laienevad ka pereliikmetele, juhul kui EMSA liige kasutab teenuseid koos perega.

Toila Spa Hotel pakub EMSA liikmetele ja nendega kaasas olevatele pereliikmetele EMSA liikmekaardi esitamisel järgmisi soodustusi: • Hotelli soodustused: 10% soodustust majutusele 10% soodustust tavahinnaga pakettidele.

15% soodustust ravipaketile

• Toitlustuse soodustus: 10% soodustust restorani Mio Mare a la carte menüüle • Sauna- ja veekeskuse soodustused: 10% soodustust Toila Termide ja wellnesskeskuse Orhidee üksikpiletile

Eesti uusim spaa- ja saunakeskus Ring SPAA & SAUNAD Ring Spaa ja Saunad on koht, kus võtta aeg maha üksi, sõpradega või koos perega.

Ring Spaa on valgusküllane, avar ja mugav, et pakkuda külastajale parimat elamust.

Meie spaast leiad 10 eriilmelist sauna, kus parima saunaelamuse saamiseks on võimalik nautida ka saunarituaale. Veemaailmast leiab erisuuruses basseine.

Nii basseine, mis mullitavad ja purskavad vett kui ka rahulikuma vooluga veesilmasid.

Spaas on ka baar, kus saab nautida head sööki ja jooki.

KÕIKIDE PÄÄSMETEGA ALATI AJAPIIRANGUTA KÜLASTUS! RING SPAA & SAUNAD TAVAHIND ERIHIND TÄISKASVANU E-R 11:00 – 15:00 PÄÄSE 16 € 12 € E-N 15:00 – 22:30 PÄÄSE 19 € 15 € 25 € 20 € R 15:00 – 22:30; L-P 11:00 – 22:30 PÄÄSE PERE * E-R 11:00 – 15:00 PÄÄSE 42 € 35 € E-N 15:00 – 22:30 PÄÄSE 49 € 42 € R 15:00 – 22:30; L-P 11:00 – 22:30 PÄÄSE 65 € 56 € PERIOODIKAARDID 10 X PÄÄSE E-P** 199 € 149 € KUUKAART KÜLASTUS E-P*** 199 € 149 € *Perepilet kehtib kuni 2-le täiskasvanule ja 3-le lapsele vanuses 2-15 aastat. 0-2 aastased lapsed külastavad spaad tasuta. **10x pääse seotakse külastaja isikukoodiga ning 10x kaart kehtib ostuhetkest 61 päeva.

10x pääsmega võib kaasa võtta ühe kaaslase, kelle külastus arvestatakse maha Sinu pääsmelt.

10-ne korra pääsmeid on võimalik pikendada ainult haigustõendi alusel. ***Kuukaardid on personaalsed, seotakse külastaja isikukoodiga ja kehtivad koos isikut tõendava dokumendiga. Kuukaardi ostuhetkel peab määrama kaardi kehtivuse alguse kuupäeva.

KUUKAARDIGA on külastuste arv piiramatu.

Kuukaarte on võimalik pikendada ainult haigustõendi alusel.

• RING spaa ja saunade külastuse aeg on ajapiiranguta ning saunakeskuse pääse kaotab väljudes kehtivuse.

• Riiklikel pühadel kehtivad nädalavahetuse hinnad.

• Parkimist Õismäe tee 130 territooriumil korraldab AS Ühisteenused. RING SPAA & SAUNAD klientidele on keskuse territooriumil tasuta parkimine, mis tuleb registreerida parkimiskioskis.