Estraveller

Page 1

Eesti reisiajakiri

Kevad 2017

10 põhjust sõita Uruguaysse Vaga vesi, sügav udu Reis ümber maailma, läbi juuksurisalongide

Epp Petrone: „Kruiisil on lastega mugav reisida” Kõue mõisas talvepuhkusel

Miniarvamusfestival Tourestil


Kolmandiku elust v�dad Sa voodis naturaalsed materjalid – käsitöö Eesti meistritelt – otse tootjalt – väärtuslik uneaeg Loodame, et koos meiega hindate väärtuslikku uneaega, sest kolmandiku elust veedate voodis. Kamjo voodid on loodud just selleks, et tagada kvaliteetne uni tervislikus magamiskliimas ja ärgates tunnete ennast puhanuna ning energiaküllasena. Selleks kasutame ainult looduslikke materjale: soojendav vill, pehme puuvill, puude mahlast valminud Talalay lateks®, termoregulatsiooni mõjuga hobusejõhv. Mugavuse tagamiseks kasutame taskuvedrusid, mini-taskuvedrusid, nurgavedrusid ja bonell vedrusid. Kamjo voodid valmivad algusest lõpuni käsitööna Eesti asjatundlike meistrite poolt.

kamjo.eu


Pärnu mnt. 160C, 11317 Tallinn Mobiil +372 566 44 123 info@kamjo.eu


Parim hommik Värske tunne, kui avad oma mugavas voodis silmad ja tõmbad kardinad eest, et päikesevalgus tuppa lasta. Hommikukohvi lõhn, lemmiktoit ja lennukad mõtted sellest, mida uuel päeval korda saata. Hästi väljapuhanuna tundub maailm helge ja rõõmus ning kõik on võimalik! Helge hommik ongi see, mis meid uue kontinentaalvoodite sarja väljatöötamisel inspireeris. Softrendi kontinentaalvoodid on tippkvaliteetsed alates läbimõeldud sisust kuni kauni vormini.

Softrendi kontinentaalvoodid koosnevad raammadratsist, madratsist ja kattemadratsist. Juurde võib valida sobiva pehme peatsi ja kauni “seeliku”. Kindlasti leiad sobiva kattematerjali 4000 erineva kanga seast. Tule proovima - loome koos sulle täpselt õige voodi! softrend.ee facebook.com/Softrend


Miniarvamusfestival Tourestil

Eesti reisiajakiri aastast 2000 Ilmub veebruaris, mais, septembris ja detsembris. Tiraaž: 11 000 Toimetus: estraveller@estravel.ee Reisisoovid: estravel@estravel.ee VÄLJAANDJA AS Ekspress Meedia PEATOIMETAJA Silvia Pärmann TEGEVTOIMETAJA Margit Aedla TOIMETAJA Janika Ritson KUJUNDAJA Marju Viliberg KEELETOIMETAJA Riina Palmiste REKLAAM Kätrin Murumets, katrin.murumets@ekspressmeedia.ee TRÜKK Printall ESIKAANE FOTO Gabriela Liivamägi Väljaandja ei vastuta teenusepakkujate tehtavate muudatuste eest sõiduplaanides, hindades jms. Ajakirjas ilmunud materjalide kasutamiseks tuleb toimetuselt luba küsida.

Aasta esimene Estraveller ilmub ikka ja juba aastaid turismisektori tähtsündmuseks Tourestiks, nii ka tänavu. Tourest on ühtviisi kokkuvõtete tegemise kui ka alanud aasta sihtide seadmise ja reisiplaanide paikapanemise koht. See on koht, kus saab tutvuda reisivaldkonna tõeliste tegijatega, vaadata ja piiluda lähemalt nende tegemistesse ning näha uusi võimalusi reisimiseks või koostööks. Pean ausalt tunnistama – mullu näitas mess mugavustsooni jõudmise ja uudsuse puudumise märke. Seda sugugi mitte inimeste ning ettevõtete osas, vaid seetõttu, et mess ise ei olnud viimastel aastatel enam kuhugi arenenud. Mida ma sellega mõtlen? Meie ümber toimub igapäevaselt väga palju uusi arenguid, nii äppide, erinevate tehnoloogiliste lahenduste kujul kui ka lihtsalt inimeste ja just noorte igapäevases käitumises. Tunne, et järgmisel aastal tuleb teha midagi teisiti, ei jätnud maha mind ega õnneks ka paljusid teisi. Muutused ei saa olla enam üksnes kosmeetilised, keskenduda tuleb mitte niivõrd ainult kohapealsele tootemüügile, vaid kutsuda inimesi küsimusi küsima ja seda oma ala asjatundjate käest. Jah, loomulikult ütlete nüüd siinkohal, et internet on infot täis, muudkui guugelda ja vasted jooksevad. Samas on palju kasulikum küsida päris inimese käest, kes on käinud kohapeal ja teinud päriselt läbi põneva reisisituatsiooni. Olgu see siis reisimine lastega või drooni videosalvestus oma puhkusereisist. Just sellepärast ongi Estravel peale põnevate tegevuste ja heade pakkumiste oma messiboksis andnud tänavu panuse ka infoseminaride „Reisi targalt” korraldamisele. Meie eestvedamisel vestlevad tänavusel messil esmakordselt kolme päeva jooksul erinevatel pingelistel teemadel oma ala professionaalid. Nimelt on meie seminarid korraldatud nn miniarvamusfestivalina. Vabas õhkkonnas saab põnevate inimestega reisimisega seotud teemadel arutleda, küsimusi küsida ja vastuseid saada. Näiteks räägime me reisijate õigustest ja kavalatest nippidest ning moderaatorina esineb selles sektsioonis ajakirjanik Krister Kivi. Mõisaomanik ja mõisatesse uskuja Eerik-Niiles Kross vestleb Indrek Treufeldtiga Eesti mõisate olevikust ja tulevikust. Seekordse Estravelleri kaanetüdruk Epp Petrone, kes ka muide äsja kruiisireisilt saabus, tutvustab lastega reisimise nippe ja räägib ka oma kahest uhiuuest reisiraamatust. Räägime muuhulgas ka sellest, miks on hea üha populaarsust koguv bleisure ning jagame reisijatele kavalaid tehnoloogilisi nõkse. On ka palju muud uut ja teistmoodi, näiteks reisiklubi Global Village ja turimisteemaline TourestHACK. Kogu info on üleval nii Touresti Facebooki lehel kui ka messilehes, seega tulge messile Eesti Näituste messikeskusse. Loodetavasti suudame sel aastal oma uuendustega Teie tähelepanu köita ning kunagi kindlasti valmib ka uus messikeskus, lootma peab! KATRIN AASLAID Estraveli erakliendisuhete ja lojaalsusprogrammide juht

Loe digiajakirja: www.estravel.ee/estraveller

5



Selles numbris PRAEGU ÕHUS Miniarvamusfestival Tourestil

5

Siseturismi pakkumised

8

Uudised

11

Postkaardid

15

22

PUHKA EESTIS „Kevade” sünnikohast kevadrullide koduks

20

Oma klassi parim

22

HEA ELU 10 põhjust sõita Uruguaysse 24

34

Epp Petrone: „Kruiis andis tugevama 34 geograafiatunnetuse”

SEIKLUSLIK ELU Säästurežiimil Euroopa ühes 40 jõukaimas linnas Vaga vesi, sügav udu

44

Reis ümber maailma, läbi juuksurisalongide

55

44

TASUB TEADA Euroopa aasta muuseum POLIN vaatab Poola juutide ajalukku

63

MAAILMARÄNDUR Madlena Grintshak nakatab kõiki vene teatri vaimustusega

66

54 7


PRAEGU ÕHUS

Foto: Kõue mõis

Siseturismi pakkumised Talvine puhkus Kõue mõisas Kõue talvemuinasjutus ootavad unustamatud hetked maailma kõige kaunima interjööriga butiikhotellis, mida täiendavad soe vastuvõtt ja personaalne teenindus. Puhkusepakett võimaldab õhtul privaatselt sauna ja sisebasseini kasutada ning nautida ka värskendavat hommikusauna – perfektne. Romantikapaketi hind kahele superior-toas koos imelise neljakäigulise õhtusöögiga restoranis Kaheksa Jalga ja hommikusöögiga algab 205 eurost. Pakkumine kehtib kuni 30.04.2017.

Foto: Hedon Spa

Hedoni hellitused Pärnus Linnakärast eemal, talvises Pärnu rannas, saab spaahotellis Hedon aja tõepoolest maha võtta ja mõnusalt lõõgastuda. Hedon on ainulaadne naudingute kodu Eestis. Ajaloolises mudaravila hoones asub Hedoni moodne spaakompleks erinevate saunade, basseinide ja spaaprotseduuride ruumidega. Vahetult rannapromenaadi ääres aga Hedoni modernne hotell ja restoran Raimond. Vana ja uus on Hedonis harmoonilises kooskõlas. „Hedoni hellituse” paketti kuulub peale ööbimise à la carte-näohoolitsus ja spaapediküür ning spaa supelusala saunade ja basseinide kasutus. Peale selle päikesenauding lõunamaa päikese all.

Lõõgastav puhkus Grand Rose Spas Kuressaare kesklinnas asuvas spaas ootavad helesinise veega basseinid, lõõgastav massaaž ja saunarituaalid. Eksklusiivne 132-kohaline Grand Rose SPA hotell koos spaa- ja saunakeskusega Rosaarium on kujundatud ning sisustatud luksuslikus ja eksootilises stiilis. Saunakeskuses on kokku seitse erinevat sauna: aroomisaun, kasesaun, kadakasaun, kuum Soome saun, aurusaun, soolasaun, välisaun. Spaapaketi hind kahele, milles sisaldub majutus üheks ööks koos hommikusöögiga, pudel vahuveini ja klassikaline massaaž (30 min) algab 105 eurost. Kuni kaheaastased lapsed peatuvad hotellis ja käivad spaas tasuta. Pakkumine kehtib kuni 31.05.2017. Võta ühendust Estraveli siseturismi osakonnaga tööpäeviti kell 9.00–17.30 telefonil 626 6233 või e-posti aadressil siseturism@estravel.ee. Hinnale lisandub teenustasu 8 eurot. Estraveli Kuldkaardi omanikke teenindame üle 150-eurose ostu puhul tasuta, alla selle on teenustasu 4 eurot.

8

Foto: Grand Rose Spa

Paketi hind kahele standardtoas (majutus kaheks ööks koos hommikusöögiga) algab 331 eurost. Pakett kehtib kuni 30.04.2017.


PRAEGU ÕHUS

Lisaks messihinnaga reisipakkumistele toimuvad Tourestil tasuta reisiteemalised seminarid ja Estravelile tulevad külla põnevad maailmarändurid. Lõika siit messikutse ja tule tasuta messile!

10-12.02 toimub rahvusvaheline turismimess TOUREST 2017.

Puhkus algab siit! 10.-12.02.2017

KUTSE

Puhkus algab siit! 10.-12.02.2017

KUTSE

26. rahvusvahelisele turismimessile

26. rahvusvahelisele turismimessile

Mess on avatud Eesti Näituste messikeskuses Pirita tee 28, Tallinn 10. veebruaril 12.00-18.00 11. veebruaril 10.00-18.00 12. veebruaril 10.00-16.00

Mess on avatud Eesti Näituste messikeskuses Pirita tee 28, Tallinn 10. veebruaril 12.00-18.00 11. veebruaril 10.00-18.00 12. veebruaril 10.00-16.00

Meeleoluka kohtumiseni!

Meeleoluka kohtumiseni!

Puhkus algab siit!

Puhkus algab siit!

TOUREST 2017!

10.-12.02.2017

KUTSE

TOUREST 2017!

10.-12.02.2017

KUTSE

26. rahvusvahelisele turismimessile

26. rahvusvahelisele turismimessile

Mess on avatud Eesti Näituste messikeskuses Pirita tee 28, Tallinn 10. veebruaril 12.00-18.00 11. veebruaril 10.00-18.00 12. veebruaril 10.00-16.00

Mess on avatud Eesti Näituste messikeskuses Pirita tee 28, Tallinn 10. veebruaril 12.00-18.00 11. veebruaril 10.00-18.00 12. veebruaril 10.00-16.00

Meeleoluka kohtumiseni!

Meeleoluka kohtumiseni!

TOUREST 2017!

TOUREST 2017!

9



Estraveli Läti esindus pidas 20. juubelit Detsembri algul tähistas Estraveli Läti esindus 20. juubelit Läti Rahvuslikus Kunstimuuseumis. Peeti kõnesid, söödi torti ning nauditi nii head muusikat kui ka imetleti muuseumis leiduvat rohkem kui 52 000 kunstiteost Baltimaade ja Venemaa maalikunstnikelt ning skulptoritelt. Külalisi tervitas Läti esinduse pikaaegne juht Anta Jokste ning torti aitas lahti lõigata Estravel AS-i juhatuse liige ja asutaja-aktsionär Aivo Takis. Eesti ja Baltimaade suurimal reisibürool Estravelil on kokku kaheksa esindust kuues Eesti linnas, 24/7 töötav tellimiskeskus, esindus Lätis ning tütarfirmad Leedus ja Austraalias. 1988. aastal Eestis asutatud Estravel saab järgmisel aastal 30-aastaseks.

Estravel on üks Eesti juhtivatest brändidest Eesti Kaubandus-Tööstuskoda esitles möödunud aasta lõpus Eesti esindustrükist „Leading Brands of Estonia” – see on raamat, mis tutvustab Eesti juhtivaid kaubamärke ja ettevõtteid. Meil on suur rõõm, et 50 raamatus esitletud Eesti juhtiva brändi hulka kuulub ka Estravel. Raamatus esitletud Eesti juhtivad brändid valis välja Kaubandus-Tööstuskoja kokkukutsutud kolleegium, kuhu kuulusid Marek Reinaas, Urmas Oru, Erki Peegel, Inga Jagomäe ja Siim Raie. Raamatusse valitud kaubamärgid on loodud Eestis ja laialdaselt tuntud nii sise- kui ka välisturgudel. Valikul oli kõige otsustavamaks see, et ettevõte ise määratleks oma kaubamärki Eesti kaubamärgina ja tegeleks aktiivselt brändimisega. Raamat „Leading Brands of Estonia” on mõeldud Eesti kui innovaatilise ja arenenud majandusega riigi tutvustamiseks ning siin loodud kaupade ja teenuste reklaamimiseks. Kaubanduskoda usub, et raamat tõstab selles osalejate tuntust, aitab leida uusi koostööpartnereid ning kasvatab seeläbi ka Eesti eksporti. Raamatut levitatakse välisriikide saatkondadele, ettevõtjate esindusorganisatsioonidele, ministeeriumitele ning osa raamatutest jõuab ka kinkeraamatuna jaemüüki. Esinduslik raamat sobib hästi väliskülalistele kinkimiseks, tutvustamaks Eesti ettevõtlust.

PRAEGU ÕHUS

Estraveli uudised

Estravel sai maailma suurima kruiisifirmade ühenduse liikmeks Estravel sai esimese Eesti reisiagentuurina rahvusvahelise kruiisiorganisatsiooni CLIA liikmeks. CLIA (Cruise Lines International Association) on maailma suurim kruiisifirmade ühendus, kuhu kuuluvad kõik maailma suuremad kruiisifirmad ning nende ametlikud müügiagentuurid. CLIA loodi 1975. aastal eesmärgiga edendada kruiisiturismi ja luua erialased standardid, mis suurendavad reisijate turvalisust, kaitsevad looduskeskkonda, ühtlustavad andmetöötluse nõudeid ja avardavad maailma rahvaste kultuuriruumi. CLIA sertifikaat annab reisijatele kindluse, et nad on ostnud oma kruiisi agentuurist, mis vastab CLIA standarditele ja kvaliteedinõuetele. CLIA liikmeteks on 60 kruiisifirmat, 300 partnerettevõtet (sealhulgas sadamad ja laevade ehitusfirmad), ligi 20 000 reisiagentuuri üle maailma (suurem osa neist USA-s) ning ligikaudu 30 000 individuaalliiget, kes töötavad reisiagentuurides kruiisispetsialistidena. CLIA liikmed teenindasid lõppenud aastal 25 miljonit kruiisituristi. „Meil on hea meel, et CLIA liikmeks on nüüd ka Eesti firma,” ütles CLIA Euroopa asepresident Andy Harmer. „Enamik meie Euroopa liikmesagentuuridest on hetkel Suurbritanniast ja Iirimaalt ning paljudes Euroopa riikides ei ole veel ühtegi CLIA liiget. Seepärast on meil eriti hea meel tunnustada väikese ja tubli Eesti saavutusi rahvusvahelises kruiisiettevõtluses.” „Kruiisiturism on Eesti reisijate hulgas suurt populaarsust kogunud. Eesti kruiisireisijate arv kahekordistus 2016. aastal võrreldes aasta varasemaga,” kommenteeris Estraveli kruiisiagentuuri CruiseCentre juht Kristi Kukk. „Suurenenud klientide huvi tõttu avasime oktoobris Estraveli kontsernis uue allüksuse CruiseCentre, mis esindab otselepingutega 40 kruiisifirmat üle maailma. Mul on väga hea meel, et CLIA tunnustas meie tegevust liikmestaatusega.” Estraveli gruppi kuuluv CruiseCentre on ametlik kruiisifirmade esindaja. Kruiiside valikuga saab tutvuda aadressil www.kruiis.ee. Lisainfo CLIA kohta cruising.org.

11


Tallinna Lennujaama järjekordne vägev arenguhüpe Mullu algasid suuremahulised ehitustööd lennuliiklusalal, mis jätkuvad ka tänavu. Kui möödunud aastal oli käegakatsutavaimaks saavutuseks lennuraja pikenemine 3480 meetrini, siis tänavu on lennujaamal kavas välja vahetada kogu lennuraja kate ning uuendada ka lennuraja tuledesüsteemi ning teisi navigatsiooni- ja ohutusseadmeid. Reisijale jääb see kõik hoomamatuks, kuid ehk lohutab teadmine, et maandumine ja õhkutõusmine Tallinna Lennujaamas on senisest veelgi ohutum ning ümbritsev keskkond paremini kaitstud võimalike reostusohtude eest.

Foto: Silver Gutmann

PRAEGU ÕHUS

Uudised

Mis muutub?

Tartu restoranid pakuvad veebruaris erimenüüd Heade mõtete linna heade maitsete kampaania „Maitsev Tartu” toimub 1.–28. veebruaril ja sel ajal saab 14 restoranis nautida sõbraliku hinnaga kolmekäigulist erimenüüd. Kampaanias osalevate restoranide peakokad annavad oma parima, et üllatada linnaelanikke ja külalisi hõrkude ja naudinguid pakkuvate eriroogadega. Toitude valmistamisel kasutatakse suures osas kohalikku toorainet. Erimenüüle kehtib komplektihind 19 eurot, mis sisaldab kolme käiku. Toidunautlejad saavad hinnata restoranide pingutusi, selgitades välja külastajate lemmiku. Oma hinnangu saab anda kodulehel maitsevtartu.ee vastava restorani juures oleval hindamisskaalal.

Foto: Luca Roncoroni, Asaf Kliger, ICEHOTEL

REISITERMINALI HOONE: Hetkel käimasolevatest töödest on olulisim reisiterminali hoone laiendamine – terminali lõunaosa pikeneb üheksa meetrit ning läänepoolne klaasfassaad nihkub viie meetri võrra olemasolevast asukohast väljapoole. Nii võidetakse juurde olulisel määral vaba ruumi, mille arvelt laiendatakse lahkuvate reisijate ala, rajatakse uus väliterrassiga restoran ning mis peamine – muudetakse lennueelse julgestuskontrolli asukohta, et muuta kontrolli läbimine reisijatele mugavamaks ja kiiremaks. JULGESTUSKONTROLL: Julgestuskontroll kolitakse praegusest asukohast terminali keskel lõunapoolsesse otsa ning lisatakse ja pikendatakse kontrolliliine, mis suurendab julgestuskontrolli läbilaskevõimet. Nii vähenevad hommikustel ja päevastel tipptundidel tekkivad ootejärjekorrad. Ühtlasi muutub selgemaks ja loogilisemaks ka terminalis liikumise skeem. VÕÕRUSTAMISALA: Euroopa Liidu eesistumise delegaatide vastuvõtmiseks laiendatakse külaliste võõrustamisala, mis edaspidi jääb teenindama kõiki isiklikumast teenindusest huvitatud lennureisijaid. Samuti saab neidsamu ruume rentida ka seminaride ja koolituste pidamiseks. Eriti tähtsatele külalistele mõeldud ruumid jäävad kõik ühele tasapinnale ning võõrustamisalale ehitatava liftiga pääsevad VIP-kliendid mugavamalt terminali korruste vahel liikuma. TRAMMILIIN: Tänavusse aastasse jääb ka kaks olulist transpordilahendust – lõunapoolse liiklussõlme ja juurdepääsuteede ehitamine ning Tallinna linna poolt veetav trammiliini pikendamine kuni reisiterminali hooneni. LIIKLUS JA PARKIMINE: Lõunapoolse liiklussõlme ehitus peaks valmima 2017. aasta juunikuus ning selle raames ehitatakse olemasoleva ristmiku asemele ringristmik ja valgustusega jalgteed. Korrastatakse terminali esine ja ehitatakse välja ka taksode ooteala Tartu maantee äärde. Kõik need tegevused sillutavad teed 2018. aastal algavale parkimismaja ehitamisele. 2019. aastaks valmivas kolmekorruselises parkimismajas saab olema 46 000 ruutmeetrit üldpinda ja parkimiskohad 1200 sõidukile. Kaks parkimistasandit on katuse all ning ülemine tasand jääb avatuks. Liikumissõlmedesse ehitatakse peale treppide ka liftid ja liikuvad kaldteed, et hõlbustada liikumisraskustega inimeste liikumist parkimismaja ja terminalihoone vahel.

Rootsis avati aasta läbi tegutsev jäähotell Avatud Icehotel 365-s saavad reisihuvilised nautida jääst ja lumest ehitatud hotelli õhustikku (temperatuuril –5 °C), mille loomisele on kaasa aidanud kunstnikud kogu maailmast. Külmana hoiab aasta läbi avatud jäist hoonet päikesepatareidel töötav külmutussüsteem. Sealsamas kõrval paikneb ka ainult talvehooajaks ehitatud jäähotell, mis avatakse 16. detsembril. Selles on 55 ruumi, nende hulgas 26 kunstisviiti ja luksussviit. Külalised, kes ööbivad jäähotelli aasta läbi avatud osas, saavad samuti kunsti- ja luksussviitide mõnusid nautida. Igas sviidis eksponeeritakse unikaalseid kunstiteoseid, luksussviitides on ka saun, dušš või vann, ja kõik muu, mis tavalisteski hotellitubades. icehotel.com

12


Peipsile kerkib jäälinnak ja hüplevad isevalmistatud masinad

Fotod: Herling Jürimäe/Mesi Tare

Foto: Wikimedia

Aastasadu lohistasid kalurid talviti Peipsile minnes enda järel kelku, kuni paar­kümmend aastat tagasi hakkasid Kallaste mehed mõtlema muudele lahendustele ja asusid meisterdama motoriseeritud masinaid, millega järvel liikuda. Esialgu olid need väikesed ja kolme suure rattaga. Venekeelne nimi karakatitsa tuli esimeste imeloomade omapärasest hüplevast liikumisest. Praegused karakatitsa'd on edasi arendatud neljarattalisteks sujuvama sõiduga masinateks, kuhu saab ka tuulevarju pugeda. Tänavu peetakse Kallastel isevalmistatud masinate päeva ehk Karakatitsat juba 14. korda. Jääl liikuda oskamine ja isegi elamine on Peipsi ääres alati väga tähtis olnud. Ajalooliselt kogunesid Peipsi kalamehed talviti nädalateks järvele, kus moodustusid kalatänavad või -külad. Kala püüti nii pimedas kui ka valges, suheldi, vahetati kogemusi, tehti koos süüa ja juua, tekkisid isegi ajutised kõrtsid, saunad ning kirikud. Kallaste Karakatitsaga samal päeval, 18. veebruaril, kui ilmaolud lubavad, kerkib Kallaste linna alla Peipsi järvele taas telklinnak. Püütakse kala, tehakse kohapeal maitsvaid roogasid; suitsutatakse ja küpsetatakse kala otse lõkkel; õpitakse kohalikelt meistritelt nippe ja nõkse; räägitakse kalamehejuttu ja degusteeritakse erinevaid kohalikke maitseid. Et 2017. aastal on algamas ühtlasi Peipsimaa maitsete aasta, siis on Peipsi kohalik toormaterjal ning kööginipid see, mida kalakülas tutvustatakse. Huvilistele antakse esmane jääpüügikoolitus, soodsa ilma korral toimub jääst iglu püstitamise töötuba. Kalakülas osalemine on kõikidele huvilistele tasuta. Köetavates telkides ööbimiskohale pretendeerijatel registreeruda eelnevalt telefonil 5393 4648.

TAEVASED SÕNUMID NORDICA avab kevadel lennuliini Hamburgi ja tihendab lennugraafikuid Brüsseli, Stockholmi, Viini ja Oslo suunal, suvehooajal lisandub iganädalaselt kolmas lend Odessasse. Koostöös strateegilise partneri LOT Polish Airlinesiga muutub oluliselt tihedamaks ka lennuliiklus Tallinna-Varssavi liinil.

PRAEGU ÕHUS

Uudised

NORDICA lendab suvel Leedu suuruselt teise linna Kaunasesse, kuna suvel toimuvad mahukad remonditööd Vilniuse lennujaamas. Tallinnast Kaunasesse saab 14. juulist 18. augustini. DELTA AIRLINES avas pärast 55 aastat kestnud pausi lennuliini Kuubale Havanasse. Delta lendab sinna regulaarselt Miamist, New Yorgist ja Atlantast. FINNAIR lisab viienda iganädalase lennu 11. aprillil alustavale uuele 2017. aasta suvehooaja Reykjaviki lennuliinile. Kuna talvehooajal tehakse Reykjavikki kolm lendu nädalas, saab sellest ka aastaringne sihtkoht. Teenust osutatakse lennufirmaga Icelandicair tehtavate ühislendude raames. FINNAIRI uued hooajalised sihtkohad sel suvel on San Francisco ja Alicante. Lennud San Franciscosse toimuvad kolm korda nädalas – teisipäeviti, neljapäeviti ja pühapäeviti – 1. juunist kuni 30. septembrini 2017. Lennud Alicantesse toimuvad neli korda nädalas 26. märtsist kuni 27. oktoobrini 2017. SINGAPORE AIRLINES avab mai lõpus uue lennuliini Rootsi pealinna. Singapurist on lennufirmal suurepärased ühendused nii Austraaliasse ja Uus-Meremaale kui ka kõikjale Aasias.

Maailma külastatuim linn on Bangkok Möödunud aasta kõige külastatumaks linnaks maailmas osutus Bangkok 21,47 miljoni külastusega. Mõõdeti ainult välisturistide koos ööbimisega tehtud külastusi. Bangkokile järgnesid London (19,88 miljonit külastust) ja Pariis (18,03 miljonit külastust).

AIRBALTIC avab 26. mail kauaoodatud liini Riiast Hispaania pealinna Madridi. Lennud hakkavad toimuma kolm korda nädalas.

13


SÖÖ M A MAGA LÕBUTSE LÕ SE ÕBUTS

JA SIIS KORDA SEDA UUESTI ...

Perepakett

Spaapakett

Perega Hinnaga alates Paradiisi 117 € *

(2-le täiskasvanule ja 2-le 3-11 a lapsele 1 ööpäev standard peretoas)

Puhkus Hinnaga alates Paradiisis 66 € *

(2-le inimesele 1 ööpäev standardtoas)

Tutvu pakettides pakutavaga

www.terviseparadiis.ee * Kampaania kehtib kuni 30.04.2017. Pakkumine kehtib saabumisel pühapäevast neljapäevani. Kampaaniahinnaga tube on piiratud arv. Kampaaniahind kehtib uutele broneeringutele.

spaa-hotell & veekeskus Side 14, 80010 Pärnu

Broneeri puhkus sales@spa.ee või helista 447 9219


PRAEGU ÕHUS

Reisipostkaart Saarijõe ääres kargel –20kraadisel ööl Möödunud aasta jaanuar pakkus ühe erilise nädalavahetuse. Loodus tundus tol ööl müstiliselt õrn ja ainuke, mida kell kaks öösel kuulda võis, oli see, kuidas puuoksad lumeraskusele järele andsid ning alla kukkusid. Järgmise päeva õhtuks oli ilm juba plusskraadides ja kõik hakkas sulama. Foto on tehtud Saarijõe sillal, RMK Saeveski metsaonni lähedal. TÕNIS VALING Foto: Tõnis Valing

Foto: Marietta Urva

Surfiparadiis Tarifa 2016. aasta sügisesel septembril sõitsin oma perega traditsioonilisele reisile, et talviseks perioodiks D-vitamiini varuda. 200 km kaugusel väikesest linnast Mijasest (peatusime seal oma reisi ajal) asub tõeline surfarite paradiis Tarifa Beach. Vihmane ja tuuline ilm ning kolme meetri pikkused lained ei seganud puhkusel olevaid karskeid eestlasi. Paraku ei olnud minul õrna aimugi, kuidas surfamine käib. Puudus ka varustus. Soe Vahemeri aga ei lasknud nii lihtsalt loobuda. Tugeva hoovuse ja sügava vee tõttu ei julgenud väga kaugele vette minna, ka lainete suurust arvestades tundus see olevat halb mõte. Selle asemel hakkasin nautima viimaseid laineid, mis randa liikusid. Päeva tippsündmus oli kogu perega nende ületamine hüpates. Seda toredat reisi aitab mäletada pilt minu hüppest koos suurepärase stiiliga. MARIETTA URVA

15


PRAEGU ÕHUS

Foto: Raili Jänese

Suvi Ilullissatis Gröönimaal Kontrastiks rohkele jääle, mida sai igapäevaselt erineval viisil kogetud, seisab siin üks üsna pulstunud igavlev kelgukoer, kellega iga päev mööda minnes juttu ajasin. Minu suur lemmik nende paljude seast, kes uut talve ja action'it ootasid. Taustaks erivärvilised Gröönimaale omased majad. Loodus on nii talvel kui ka suvel värvivaene – kuidagi peab ju toone juurde looma, ütlevad kohalikud, kui majade värviküllusele viidata. RAILI JÄNESE

Fantastiline loodus Sumatral Indoneesias

Foto: Edith-Tiina Jürgens

Sumatra oli mu unistuste reisisiht juba lapsepõlvest ja ma ei pidanud pettuma. Fantastiline loodus ja ehedad ning turismist rikkumata inimesed (eriti lapsed). Pilt on tehtud Bukit Lawangis, orangutangude endisel kaitsealal. Kaks korda päevas korraldati džunglisse n-ö orangutangude toitmistuuri pargivahi saatel. Meie olimegi ainult kolmekesi. Ligi kahetunnisel jalutuskäigul džunglis õnnestus meil kohata orangutange kahel korral. Sellele pildile on jäädvustatud emane koos pojaga. Teisel korral jättis emane orangutang poja siiski puu otsa. Ka meil õnnestus neid toita banaanide ning porganditega, mis pargivahil kaasas olid. Tegemist on n-ö poolmetsikute orangutangudega. Nad ei sõltu otseselt inimestest, aga nad elavad siiski suhteliselt lähedal inimasustusele. Reisisime autoga piki Sumatra saart kokku viis päeva. Külastasime orangutange, krokodillifarmi, templeid ja kirikuid, inimsööjate kuningriiki, Toba järvel (maailma suurim vulkaanikraatrisse tekkinud järv) asuvat Samosiri saart, kuumaveeallikaid ja kooli. Veel maailma suurimat matriarhaalse kogukonnaga piirkonda Minangkabau pealinna Bukittinggit, ületasime ekvaatori ja käisime kohvi joomas kohviröstimise kohas. Nägime 35-meetrist koske ja imetlesime mitmeid kanjone. Ja ikkagi jäi veel palju nägemata ning ihkaks tagasi! EDITH-TIINA JÜRGENS

SAADA MEILE REISIL OLLES POSTKAART!

Torrent de Pareis' mäekuru, Mallorca, Hispaania Mallorca – minu esimene kõige vahetum kokkupuude mägedega nende täies võimsuses siiani. Torrent de Pareis' mäekurus Mallorcal kulgeb 5–6-tunnine matkarada, millest mina läbisin umbes poole tunni jagu. Sinust mõlemalt poolt pea kohal kõrguvad kaljud on hunnitu vaatepilt, mis võtab tummaks. Sellel pildil siin on ka inimene, leidke üles! ÜLLE RAAG

16

Foto: Ülle Raag

Milline on kauneim või kummalisim koht, kuhu oled reisides sattunud? Kuhu tahaksid kindlasti tagasi minna või mida soovitaksid teistele? Saada oma parim reisifoto ja sellel oleva koha lugu meile aadressile estraveller@estravel.ee. Parimad ilmuvad Estravelleris ja Estraveli Instagramis ning üks neist saab ka auhinnaks 65-eurose kinkekaardi Estravelilt. Seekord võitis Estraveli kinkekaardi Raili Jänese Gröönimaa fotoga.



PRAEGU ÕHUS

„Reisi targalt” seminarid Tourestil Turismimessil Tourest toimuvad sel aastal reisiteemalised seminarid, kus räägivad oma kogemustest ja annavad nõu kogenud maailmarändurid. Seminaridel osalemine on kõigile messikülastajatele tasuta. Kuidas ühendada ärireisi ja puhkust? Bleisure – mis see on?

Reedel, 10.02 kl 15.30–16.15 Tööreisi kombineerimine puhkusega annab oskusliku planeerimise korral tuntava rahalise kokkuhoiu ja muudab kogu ettevõtmise komandeeringus käijale meeldivamaks ja stressivabamaks. Millised on selleks tegelikud võimalused ja mis reeglitega tuleb arvestada? Räägime sellest, kuidas reisiteenuste pakkujate hinnapoliitika diskrimineerib ärireisijaid ja soosib puhkusereisijaid. Bleisure-reiside kolm tüüpi: pikem viibimine siht- või transiitlinnas, kaaslaste kaasavõtmine reisile, täiendavate sihtkohtade lisamine marsruudile – ja nende omavaheline kombineerimine. Millega arvestada töö- ja puhkusereisi ühendamisel ja mida toob see kaasa maksustamise osas? Millal on maksuameti silmis tegemist erisoodustusega ja millal mitte? Sellel huvitaval teemal vestlevad nii äri- kui ka erakliendi seisukohast vaadatuna Maksu- ja Tolliameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi ja Estraveli lennupiletite Evelyn Liivamägi müügidirektor Mauri Saarend.

Mauri Saarend

Mauri Saarendi kommentaar: „Üle poole Eestis ostetavatest lennureisidest on ühel või teisel viisil seotud tööga. Ingliskeelne termin bleisure (business + leisure) tähendabki just töö ja puhkuse ühendamist. Tegemist on ainult ühe punktiga globaalselt kasvavast trendist, kus järjest enam põimuvad igapäevases elus omavahel „tööaeg” ja „vaba aeg”.”

kult palju boonuspunkte ning milliseid kriteeriumeid peale soodsa hinna lennupiletit ostes veel arvesse võtta tuleks. Teenuse kvaliteedis ja selles, mida üks või teine hind sisaldab, võib olla olulisi erinevusi. Räägime lennuteenuste kvaliteedist, teenuse komponentide tasuliseks muutmisest ja tüüpilistest vigadest, mida hinnast lähtuva valiku Anne Johanson korral tehakse. Neid ja teisi huvitavaid seiku ja teadmisi vahendavad elukogenud reisiajakirjaniku Krister Kivi modereerimisel kirjanik, reisigiid, endine stjuuard ja raamatu „Taevakirju” autor Argo Kasela ja Anne Johanson Estraveli lennupiletite müügi osakonnast. Argo Kasela räägib oma kogemustest reisigiidi ja stjuuardina ka värskes raamatus „Taevakirju”. Tund enne ja pärast seminari toimub autogrammitund autoriga. Argo Kasela kommentaar: „Reisimaailmas algab pahameel tihti kas ülepeakaela müügist, ostja tähelepanematusest või siis mõlemast. Giidiga on asi lihtne – tema saab pahameele osaliseks esimesena, kui reisija ootab hoopis muud, kui pakutakse. Lennukipersonalil on ühes suhtes kergem, sest hindade Argo Kasela virvarris eksinud ostjalt on oma sauna saanud juba reisibüroo või lennufirma kontor, check-in ja pardavärav. Kui sellest on väheks jäänud, võib ka pardateenindajale nõudlikult otsa vaadata ... kuid vaesel pardateenindajal pole õrna aimugi, mis teenuseid ja kust kohast ostetud on. Seega võib alles pardal selguda, et toit hinna sisse ei kuulu, pudelivee eest küsitakse raha, paaritunnisel lennul tekke ja patju ei jagatagi ning kõrvuti kohti ei pruugi saada ka parima tahtmise juures.”

Õpi teiste kogemustest lennureisidel

Laupäeval 11.02 kl 11.30–12.15 Sagedased reisijad teavad nii mõndagi, mis võib harvem lennukiga sõitjale tulla suure üllatusena. Lennupiletite hindade kujunemine on sageli tavaloogikaga vastuolus – pikk, mitme ümberistumise, heade lennukite ja rikkaliku pardateenindusega reis teisele mandrile võib maksta vähem kui lühike teenindusvaba kitsa propellerlennuki väljumine lähiriiki. Räägime, miks see nii on, kuidas osta soodsaid lennupileKrister Kivi teid, kuidas teenida oma reisilt võimali-

18

Siseturism ja mõisad

Laupäeval 11.02 kl 13.30–14.15 Millised Eesti mõisad on veel avastamata pärlid ja võiksid saada suuremat tähelepanu? Mille vastu tunneb huvi ja mille alusel teeb oma ostuotsuse välisturist ning mis kõnetab kohalikku siseturisti? Juttu tuleb erinevate kliendigruppide ja erinevatest riikidest pärit külastajate ootustest ja tarbimisharjumustest. Missugused mõisad on populaarseimad Estraveli klientide seas? Kas mõisa tullakse pigem puhkama või aktiivselt nädalalõppu veetma? Millest sõltub kohalviibimise aeg? Kas sise- ja välisturistide huvi mõisade osas on kattuv või erinev? Nendele küsimustele otsib vastuseid Kõue mõisa


Kruiisireisi nipid

Malle Pottsepp

Eerik-Niiles Krossi kommentaar: „Tänapäeva inimestel on väga laiad valikuvõimalused ja seepärast on mõistlik oma reisiotsuseid teha teadlikult ja targalt, et saada võimalikult häid ja erilisi elamusi. Eesti mõisad ja nende ajalugu väärivad nii väliskülaliste kui ka eestlaste endi tähelepanu. Ühel ainulaadsemal neist – Kõue mõiEerik-Niiles Kross sal – on olnud lausa maailmareiside ajaloos tähtis roll täita ... Kohtumiseni Touresti seminaril.” Maaja Silmi kommentaar: „Eesti ja saksa kultuuriruumi pikaajaline kõrvuti eksisteerimine on jätnud märkimisväärse jälje meie ajaloopärandisse. Baltisakslaste järeltulijad külastavad meelsasti esivanemate mõisaid, et heita pilk möödunud aegadesse. Estraveli abiga koostatakse reisiplaanid nii sise- kui ka välisturistidele. Külastagem Eesti mõisaid, sest on mida vaadata ja tundma õppida!”

Silja Luide kommentaar: „Ma ei oleks eales arvanud, et minust võib saada kruiisifänn. Kruiisil mõistad, kui mõnus on omada terve reisi jooksul üht staapi, ilma et peaksid asju kokku-lahti pakkima.” Maaja Silm

Silja Luide

Lastega reisima – perepuhkus, mida naudivad nii lapsed kui ka täiskasvanud

Milline tehnika reisile kaasa?

Laupäeval 11.02 kl 15.30–16.15 Kõigeks on leiutatud rakendus! Sama võib öelda ka reisiäppide kohta – enam pole vaja kaasa vedada reisijuhte, mis reisi toimumise ajaks on juba aegunud, igas linnas uue kaardi otsimine võib nüüd ära jääda ning paljudes riikides pole isegi tarvis pileteid välja printida. Kõike seda saab teha nutitelefoniga! Anna-Liisa Reinson Peale telefonirakenduste on leiutatud ka mitmeid erinevaid vidinaid, mille abil saab reise lõbusamaks, mugavamaks ja meeldejäävamaks muuta. Millised rakendused ja tehnikavidinad tulevad reisimisel kasuks? Juttu ajavad Digitarga äpitark Anna-Liisa Reinson ja tehnoloogiate poolelt suurte kogemustega Heigo-Aulemb Ensling. Koos moodustavad nad superterviku selle teema sisukaks ja köitvaks käsitlemiseks nii, et sellest tekib kuulajatele tõesti ka praktiline kasu. Modereerib Indrek Treufeldt.

Indrek Treufeldti kommentaar: „Reisimisel on mõistagi põnev loodust avastada. Aga põnev on vaadata, kuhu inimene omadega on jõudnud, mida teinud, mida välja mõelnud. Nüüd aitab tehnika inimesel reisida – kiiremini ja kaugemale, nii ajas kui ka ruumis.”

Pühapäeval 12.02 kl 12.30–13.15 Kruiis on maailmas väga levinud viis reisida ühe reisi jooksul mugavalt mitmesse sihtkohta ja käia lühikese aja vältel erinevates riikides. Ühe reisi jooksul võid avastada väga palju erinäolisi paikasid, ilma et peaksid muretsema transpordi, majutuse või toidu pärast. Astud valitud kruiiKristi Kukk si alguspunktis laeva ja alustad mugavat teekonda, mida täiustavad kulinaarsed kogemused, valikuterohke pardaprogramm ja ekskursioonid. Kuid millist kruiisi valida? Millele tähelepanu pöörata? Mida peaksid teadma, et oma reisist parim võtta? Just nendele küsimustele hakkavad vastust otsima „Minu”-raamatusarja kirjastaja Epp Petrone ja tuntud toidublogija Silja Airi Ilisson-Cruz Luide, kes mõlemad alles sel sügisel ka kruiisil käisid ning nüüd oma kogemust teiega jagavad. Kruiisireisimise nõuandeid jagab ka Estraveli kruiisiagentuuri CruiseCentre juht Kristi Kukk. Modereerib Estraveli turundusdirektor Airi Ilisson-Cruz.

PRAEGU ÕHUS

omanik Eerik-Niiles Kross, kes tutvustab oma mõisa ja räägib mõisaturismiga seotud kogemustest. Estraveli esindajatena on laval Eesti mõisate asjatundja ja Baltisaksa Kultuuri Seltsi juhatuse liige Maaja Silm ning Balti tootesuuna juht Malle Pottsepp, kes jagavad oma pikaaegset kogemust ja räägivad erinevatest mõisaturismi võimalustest. Modereerib Indrek Treufeldt.

Indrek Treufeldt

Pühapäeval 12.02 kl 13.30–14.15 Kuidas reisida nii, et ühist perepuhkust naudiksid nii lapsed kui ka täiskasvanud? Nii, et reisihuvilised lapsevanemad saaksid oma rännukihku rahuldada, aga et ka väiksed reisikaaslased oleksid õnnelikud ja rahul? Nendel ja teistel teemadel arutlevad staažikas maailmarändur, kirjanik ja kolme lapse ema Epp Petrone ning blogi happylittletraveller.com autor, enJanika Ritson dine Estraveli turundusjuht ja kahe lapse ema Janika Ritson. Mõlemad annavad soovitusi perereiside õnnestumiseks, räägivad oma värvikamatest kogemustest lastega reisides ja seda nii Viru rabas, Sri Lankal kui ka kruiisil. Epp Petrone räägib oma reisikogemustest ka värskes lasteraamatus „Lennukiga lõunamaale” ja kogumikus „Lastekirju”. Tund pärast seminari „Lastega reisima” toimub autogrammitund autoriga Epp Petrone kommentaar: „Viieaastane tütar Maria arenes meie viimasel ühisel reisil iga päevaga. Üks kruiisilaeva sõbranna oli tal saksa teismeline, teine oli Brasiiliast, seega õppis ta basseinis hullates paralleelselt eri sõnu eri keeltes. Ilmselt need küll ununevad, aga jääb arusaam sellest, et maailm on suur ja õppida tasub. Lisaks andis kruiis meile mõlemale tugevama geograafiatunnetuse.”

Epp Petrone

19


PUHKA HEA EESTIS ELU

„Kevade” sünnikohast kevadrullide koduks Pole vist palju neid, kes poleks märganud omapärast vana puumaja Viru ringil – värvikas terrass ja tuledemäng jätavad mittemärkamiseks vähe võimalusi. Nagu ka majas tegutsevad restoranid. TEKST: ALAN ADOJAAN FOTOD: LAURI LAANE Tallinna üks pöörasema interjööri ja põnevama menüüga Aasia restoran Tai Boh asub majas, mille ajalugu ei jää menüü tulisusele alla. Tegemist on vana apteekri elamuga, kus allkorrusel uhkeldanud apteegis oli õpipoisiaastaid veetmas kirjanik Oskar Luts ning ka „Kevade” esimesed peatükid on selles majas paberile saanud. Aastal 2014 avati esimesel korrusel Manna la Roosa. Kus aga on, sinna tuleb juurde ning kuna maja teine korrus seisis tühjana, siis sama seltskond pani seljad kokku ja rajas sinna linna ägedaima Aasia fusion-restorani. Ägedaima sisekujunduse poolest, mille eest vastutab crazy stiiliga kunstnik Soho Fond, kes on ka Manna õdusa atmosfääri autoriks. Ägedaima köögi poolest, kus maitsete paraadi juhatab nii Bangkok Hiltonis kui ka Dubai seitsmetärnihotellis nuge välgutanud Khampan. Tai Kuningriigist pärit andekas köögivõlur on ka Manna uue Vahemere maade fookusega menüü autor. Ülemise korruse Tai Bohi köögis aga annab kuuma üksnes Aasia riikidest pärit tiim. Nii et maitsed on väga autentsed, seda maja garanteerib. Menüüs on Tai, Jaapani, Vietnami ja Hiina köögi klassikuid ning ka põnevaid roogi, mis on Euroopa köögiga segatuna aasiapärase vormi saanud. Tai Bohi üks armastatumaid aspekte on joogikaart. Peale autentse kvaliteetsake on baaris kokku pandud teravaid elamusi pakkuv Aasia kokteilide valik igale maitsele. Suvel on maja terrass üks populaarsemaid kohti turistide seas ning mokkamööda ka kohalikele, eriti soojadel suveõhtutel, kus teenindajatel tuleb jalad rakku joosta, et jõuaks piisavalt kiiresti kokteile ette kanda. taiboh.ee

20


SALVA REISIKINDLUSTUS asendamatu kaaslane igal reisil

TRAD.ATTACK! on värske folkmuusika ansambel Eestis – sõbralik, kirglik, jõuline, dünaamiline, lõbus. Nad on kahe aasta jooksul võitnud 14 Eesti Muusikaauhinda ning esinenud kokku 26 riigis. Ansambli liikme ja eestvedaja Sandra Vabarna sõnul on senised kontserdid viinud ansambli erinevatesse paikadesse Kanadast Lõuna-Koreani.

Kuna ansamblil on pingeline esinemisgraafik, siis on oluline, et kaduma läinud tehnika või riided jõuaks kiiresti asemele soetada ning seetõttu ei ole ilma kindlustuseta reisimine üldse mõeldavgi. Sagedase reisimise tõttu on ansambel langetanud valiku Salva aastase kindlustuslepingu kasuks, mis sõltumata riigist või ajast kõik vajalikud riskid katab.

“Reisides tuleb ette alati ootamatuid olukordi. Võib juhtuda, et lend hilineb, jääb ära või pagas kaob,” loetleb Sandra ning kirjeldab ühte suuremat juhtumit, mis möödunud aasta kontsertreiside käigus ette tuli. “Esimene valus kogemus oli see, kui meil suvel lennud teel Kanadast Portugali tühistati ja muudeti ning pagas jäi üle nädala kadunuks. Pidime kiiresti ostma või rentima asemele kõik vajaliku alates tehnikavidinatest kuni esinemisriieteni,” räägib Sandra.

Ka 2017. aasta on ansambli jaoks väga eriline, sest kevadel tuleb välja teine stuudioalbum “Kullakarva” ning sellega seoses on TRAD.ATTACK! uuesti suuremal tuuril üle maailma. “Loodame, et reisid kulgevad suuremate viperusteta ja saame reisikindlustus taskus pühenduda mõnuga muusikategemisele,” ütleb Vabarna.

• võid reisida kuni 120 päeva aastas

AASTANE REISIKINDLUSTUS

• saad tervisekindlustuse summa valida vastavalt soovile kuni 150 000 euroni • saad valida juurde lisariske, näiteks kindlustuskaitse looduskatastroofi, ürituse ära jäämise või terrorismi korral • soodne ja mugav korduvreisija jaoks - üksikute lepingute sõlmimise asemel ühekordne leping terveks aastaks • valides reisi kestvuseks 365 päeva, saad aastase poliisi sõlmida ka internetis www.salva24.ee • internetist ostes 15% soodsam Tutvu tingimustega www.salva.ee või küsi lisa meie spetsialistilt.


PUHKA HEA EESTIS ELU

Foto: Kõue mõis

Oma klassi parim Tallinnast ainult 50 kilomeetri kaugusel, metsade ja rabade vahel, asub Kõue mõis, mille pikk ja kirev lugu ulatub Eesti keskaja algusesse. TEKST: MIRJE TAMMARU Mõisa omanikud, poliitik ja ajaloolane Eerik-Niiles Kross ning tema abikaasa, kunstnik ja aktivist Mary Jordan, on Kõue mõisale andnud uue hingamise. Peahoone kõrgete fassaadisammaste vahelt sisse astudes leiab igaüks end kui muinasjutumaalt – meeli valdab rahu ning hing puhkab kunstiteoste ja ajaloo, heade lõhnade ja maheda muusika, imelise interjööri ja lahkete inimeste lummuses. Põhjalikult renoveeritud ja 2012. aastal taas uksed avanud Kõue mõisal on au olla nimetatud 2016. aasta World Boutique Hotel Awardi auhinna võitjaks kui maailma kõige imepärasema sisekujundusega butiikhotell. „See auhind on maailma esimene ja seni ainuke tunnustus, mis on pühendatud üksnes luksuslikele butiikstiilis majutusasutustele, pakkudes seeläbi ülemaailmset areeni, millel hotellid saavad esitleda oma ainulaadset oivalisust. Eelkõige otsib World Boutique Hotel Award hotelle, mis on pisidetailideni unikaalsed,” ütleb World Boutique Hotel Awardsi looja ja direktor Edward Gabbai. „See auhind on tunnustus mitte ainult Kõue mõisale, vaid tervele Eesti turismisektorile, mis on esmaklassiline ning väärib rohkem rahvusvahelist tähelepanu,” ütleb Kõue mõisa tegevjuht Richard Barnwell. Kõue mõisa restoran Kaheksa Jalga on alates 2013. aastast stabiilselt kuulunud Eesti 50 parima restorani auväärsesse nimekirja. Seda meeldivat traditsiooni ja veelgi parema tulemusega soovib jätkata

22

Foto: Toomas Volkmann/Kõue mõis

Hubases Kõue mõisas on 20 ainulaadset eriilmelist külalistuba.

uus peakokk Ellery Powell, kes alustas mõisas tööd 2016. aasta oktoobris. Ellery on võimekas ja mitmekesine kulinaarne novaator, kellel on selja taga 15-aastane kogemus auhindadega pärjatud restoranide ja luksushotellide köökide juhtimises nii Inglismaal kui ka Uus-Meremaal. Oma inspiratsiooni ammutab ta loodusest ja reisidest maailma erinevatesse paikadesse, luues selle tulemusel laitmatuid, puhtaid roogasid, mille rõhk on tugevatel maitsetel ja orgaanilisel esitlusel. Tema käe all on mõisa road muutunud isikupäraseks, kirglikuks ja nauditavaks. Kõue mõis on koht, kus toimub aastaringselt mitmeid meeleolukaid sündmusi: tähistatakse kalendripühi, toimub kontser-

te, teatrietendusi, korraldatakse õhtusööke jmt. Väga sooja vastuvõtu on saanud Kõue mõisa pere- ja sõpruskondlikud brunch'id, mis pakuvad hõrkjaid toiduelamusi ja võimalust mõnusalt koos aega veeta.

LÄHIKUUDE ÜRITUSED KÕUE MÕISAS 14.02 Sõbrapäeva õhtusöök 10.03 Naistepäevakontsert ja õhtusöök 16.04 Kõue lihavõtte brunch 14.05 Kõue emadepäeva brunch Rohkem teavet saavad kõik huvilised mõisa kodulehelt www.kau.ee.


kia.ee

AVARAM. INNOVATIIVSEM. SPORTLIKUM.

Saadaval ka 245 hj

Uus Kia Optima Sportswagon. Veelgi sportlikumaks elustiiliks. Idee Kia Optima Sportswagon’i taga oli luua suur ja sportlik universaal. Tulemus? Räägib iseenda eest. Kõrge kvaliteet ületab ka nõudlikuma inimese ootused. Kaasaaegne stiil, peened jooned, rohkem avarust ja kõige värskemad tehnoloogilised uuendused teevad uuest Kia Optima SW’st tõeliselt praktilise ja sportliku sõidukaaslase. Istudes aga GT rooli, läheb suu lihtsalt naerule.

Head proovisõitu. TALLINN: Viking Motors Ülemiste, Ülemiste tee 2; Viking Motors Tammsaare, Tammsaare tee 51. TARTU: Autospirit Tartu, Turu 47. PÄRNU: United Motors, Tallinna mnt 82. HAAPSALU: Tradilo, Tallinna mnt 73. KOHTLA-JÄRVE: United Motors, Järveküla tee 22. RAKVERE: Rakvere Autotehnika, Rägavere tee 44. NARVA: Analan Auto, Tiimani 5. VILJANDI: Rael Autokeskus, Tallinna tn 97. KURESSAARE: Kuressaare Autoteenindus, Kalevi põik 2. VALGA: Salome Valga, Pihlaka 2.

Kia 7-aastane/150 000 km garantii kehtib kõikides ELi riikides (lisaks Norras, Šveitsis, Islandil ja Gibraltaril). Vastab kohalikele nõuetele ja tingimustele. Kütusekulu (l/100 km)/CO2 (g/km): linnas alates 5,1/116, maanteel alates 4,1/121, keskmine alates 4,6/121.


HEA ELU 24

10 põhjust sõita Uruguaysse


HEA ELU

Kui keegi peaks küsima: „Kuidas näeks Eesti välja, kui see asuks Ladina-Ameerikas?”, tooksin kahtlemata näiteks just Uruguay. Uruguay rahvaarv on ligi 3,2 miljonit. Nagu Eestiski, elab enamik inimestest pealinnas. Montevideo elanikkond on umbes 1,3 miljonit inimest, kuigi rahvamasside puudumise tõttu tänavapildis tundub pealinn palju väiksemana. Uruguay suuruselt teine linn on võrdne Tartuga. Uruguay jääb teiste Lõuna-Ameerika riikide varju. See on pindalalt mandri eelviimane riik, edestades vaid Surinamet. Võib öelda, et Uruguays ei ole midagi suurejoonelist. Siin ei leidu ühtegi maailmaimet, mille pärast miljonid turistid igast maailma otsast siia sõidaksid. Samas on Uruguays palju imestamapanevat ja ebaloogilist, just see osutubki välismaalastele kõige huvitavamaks. Kuigi turistlikke vaatamisväärsusi on siin vähe, on suurim vaatamisväärsus riik ise, selle elulaad ja kohalikud inimesed. TEKST: DIANA AMOS FOTOD: SHUTTERSTOCK, DIANA AMOS

1. Lauge maastik, männimets, heinapallid … Uruguayd iseloomustab enamasti tasane maastik, kõrgeim mägi ületab Suurt Munamäge vähem kui 200 meetri võrra. Kohalik loodus on Eestiga uskumatult sarnane. Bussiaknast paistavad põllud, heinapallid, omaette seisvad talud, põhjamaine mets (kui mõned üksikud palmid välja arvata). Isegi männimets on kodumaise lõhnaga. Ka tänavapildis ei saa väga aru, et oled Euroopast kaugel. Enamik uruguaylastest ongi tegelikult Euroopa päritoluga, mis paistab välja nii nende välimuses kui ka eriti rahulikus iseloomus võrreldes teiste ladinaameeriklastega. Nädalavahetustel muutub Montevideo kesklinn justkui asustamata saareks, kuna paljud pealinna elanikud eelistavad veeta vaba aega maal ja mere ääres.

25


PERUU

ILUS JA ELUS

MEHHIKO

AMAZONASEST ANDIDENI 24.03 - 9.04.2017

24.02 - 12.03.2017

TOSKAANA

HOBULAUSUMISE VÄEREIS 2. - 8.07.2017

KUUBA

PERUU

EHEDALT JA VAHETULT 1. - 14.10.2017

ARGENTINA

KUUBA

EHEDALT JA VAHETULT 10. - 23.04.2017

ANDIDEST AMAZONASENI 13. - 29.10.2017

KALAPÜÜGIREIS PERUU

SUUREMAD JA VÄIKSEMAD PÄRLID 14. - 31.10.2017

AMAZONASES

PERUU

ŠAMANISTLIK VÄEREIS 15.11. - 02.12.2017

www.amazonas.ee

1. - 12.11.2017


HEA ELU

2. Teatrihullus Kuigi Montevideo kesklinn on nädalavahetuste õhtutel peaaegu inimtühi, on siiski kohti, mis on rahvast paksult täis – need on teatrid. Ma ei ole kuskil näinud nii suurt teatrite kontsentratsiooni kui Montevideo kesklinnas. Teine rõõmustav asi, mis silma jäi, on raamatupoodide arv, neid näeb praktiliselt iga nurga peal. Veel üks väga populaarne ajaviide on tangoetenduste külastamine. Kirg tangomuusika ja -tantsu vastu on Uruguays sama suur kui Argentinas. Kuigi Uruguayl ja Argentinal on väga palju ühist, erilist sõprust nende kahe rahvuse vahel märgata ei ole. Pigem näeb nende vahel pidevat konkureerimist. Ajaloost tulenevaid põhjusi on üsna palju ja üks nendest on vaidlus tango päritolumaa tiitli üle. Mõnede andmete kohaselt sündis Carlos Gardel, prantsuse-argentina tangolaulja, hoopis Uruguays. 19. sajandi lõpus sündinud Gardeli peetakse tangomaailma suurimaks sümboliks. Tema päritolu saladus ei ole siiamaani paljastunud ning poleemika kahe naaberriigi vahel jätkub tänapäevani.

3. Mate Uruguaylaste lemmiktegevus on matetee joomine. Vähemalt igal teisel kohalikul on alati kaasas oma matetermos ja spetsiaalne metallkõrrega kruus. Matejooki nautivaid inimesi võib näha kõikjal: rannas, tänaval, bussis ja isegi kõnniteede äärekividel istumas. Kõige rohkem matejoojaid ilmub tänavale päikseloojangu vaatlemise ajaks. Turiste ootab kahjuks üks pettumust valmistav fakt – mateteed ei müüda valmis kujul minu teada mitte kuskil! Kohalike käest selle põhjust uurides sain vastuseks, et mate joomine on väga isiklik asi ning igaüks tahab oma matet ise kodus valmistada. Nii et turistile jääb üksainus lahendus – osta matekruus ning teevalmistamise tehnika selgeks õppida.

4. Maailma parim vabandus magada lõunani Teine asi, millega võib Uruguays raskusi tekkida, on korraliku söögikoha valimine. Väsinud ja näljase turisti peamiseks mureks esimesel hommikul pärast saabumist on hommikusöögi leidmine. Kahjuks pole see nii lihtne. Laupäeva (hilisel!) hommikul on enamik kohvikutest Montevideo kesklinnas ja vanalinnas suletud. Vähestes kohtades, mis on siiski lahti, näeb küll menüüs hommikusöögi valikut, aga … seda ei saa kahjuks enne kella 14–15 tellida. La merienda-nimelised toidukomplektid sobiksid eurooplaste ettekujutuses ideaalselt just hommikusöögiks. Uruguaylastel on aga kombeks süüa seda hommikusöögimenüüd pigem õhtupoole.

27


HEA ELU

5. Rõõm lihtsatest asjadest Veel enne Uruguaysse tulekut olin korduvalt kuulnud, et siin riigis ei ole oluline see, kui palju raha sul on ja millise autoga sõidad, vaid tähtsad on hoopis inimlikud väärtused, perekond, haridus. Uruguay kõige suurem aare on selle elanikud. Sellist viisakust ja vastastikust lugupidamist ei ole ammu kuskil mujal kohanud. Uruguaylased oskavad nautida lihtsaid asju ja on ka üsna tagasihoidlikud. Uruguay eelmine president José Mujica on tuntud maailma vaeseima presidendi nime all. Noorena kuulus Mujica vasakpoolsesse sissirühmitusse ning veetis peaaegu 15 aastat vanglas. 2010.–2015. aastatel oli Mujica riigipea ametis, kuid elas samal ajal tagasihoidlikus maakodus ja annetas 90% oma palgast heategevuseks. Kohalikel on Mujica kohta äärmiselt vastuolulised arvamused. Paljud peavad teda kangelaseks, kuid on ka neid, kes kutsuvad Mujicat petturiks ja bandiidiks, süüdistades teda katses demokraatiale lõppu teha.

6. Kanep, perepäev ja turisminädal Vaatamata kohalike lahkarvamustele poliitikaküsimustes, on Uruguay saanud nii LadinaAmeerika kõige liberaalsema riigi kui ka Lõuna-Ameerika Šveitsi tiitli. Uruguay on korduvalt üllatanud maailma oma vabameelsete seaduste ja progressiivsete reformidega. Uruguay oli esimene riik maailmas, kus legaliseeriti kanep. See on ka ainus Lõuna-Ameerika riik, kus on seadustatud abort, ja üks vähestest, kus on legaliseeritud samasooliste abielu. Uruguay naised said esimestena LadinaAmeerikas nii õiguse nõuda lahutust kui ka valimisõiguse. Uruguay oli esimene riik maailmas, kus projekti „Üks sülearvuti lapse kohta” raames sai iga algkooliõpilane tasuta sülearvuti. Uruguay on kõige vähem usklik riik Lõuna-Ameerikas, kus ametlik religioon puudub. Jõulud on ümber nimetatud perepäevaks ja lihavõtted turisminädalaks.

28


Klaara-Manni Puhke- ja Seminarikeskus info@klaaramanni.ee • www.klaaramanni.ee

 „Meie parim koht läbi aastate, super toitlustus, majad olid nii puhtad ja hubased ning ruumi oli kohe laialt!“ 

Klaara-Manni OÜ • Kontakt: 564 57745 • Pärnumaa, Tori vald, Randivälja küla


HEA ELU

7. Maailma kõige puhtam õhk Uruguays hoolitsetakse rahva tervise ja heaolu eest. Uruguay oli esimene Ladina-Ameerikas, kus keelati suitsetamine avalikes siseruumides. Mõne allika kohaselt on Uruguay ka üks maailma puhtaima õhuga riike. Rahva liigsest soolatarbimisest tingitud terviseprobleemid viisid veel ühe ametliku keeluni – restoranid ei tohi söögilauale välja panna ei soola, ketšupit ega majoneesi. Soolatopsi võib tuua ainult juhul, kui klient seda ise palub. Paljudes söögikohtades on ka hoiatussildid liigse soolatarbimise kahjulikkuse kohta. Uruguay on ka naturaalsete puuviljade ja marjade paradiis. Erinevalt naabritest, Argentinast ja Brasiiliast, maitsevad kohalikud puuviljad nagu oma aias kasvatatud, ilma mingisuguse vihjeta geneetiliselt muundatud viljadele. Vaatamata kaasaegsetele seadustele ja korruptsiooni madalale tasemele on Uruguayl siiski palju Ladina-Ameerikale omaseid probleeme. Turisti pilgu läbi tundub Uruguays elamine üldse võimatuna. Hinnad on sama kallid kui Euroopa arenenuimates riikides, keskmine palk on aga kaks korda väiksem kui Eestis. Kahetoalise korteri üür Montevideo kesklinnas võrdubki kuu keskmise palgaga. Arvestades fakti, et enamik kesklinna tänavaid näeb välja nagu Ida-Euroopa 90-ndatel, on olukord üsna nukker. Paljud neljatärnihotellid võrduvad kvaliteedi poolest Euroopa kahetärnihotellidega, kuid ööbimise hinnad jäävad ikka nelja tärni tasemele. Sama olukord on ka toidu, riiete ja muude asjadega. Tagasihoidlik lõunasöök kahele maksab vähemalt 25 eurot. Naisturistidele ei soovita ma šoppamisele ühtegi sekundit raisata: riided ja jalanõud on äärmiselt moetud ja hirmkallid.

8. Võimalus nautida tähelepanu Kui rääkida turismist, siis enamik reisijaid tuleb siia just Argentinast ja Brasiiliast. Euroopa väikeriikidest saabuvaid turiste on väga vähe ning eestlasena on võimalik ise muutuda eksootiliseks vaatamisväärsuseks, kellega kõik tahavad tuttavaks saada. Argentiinlastele on põhiline suvekuurort Punta del Este, kus käiakse tihedamini kui Argentina rannalinnades. Punta del Estel ei ole vana ja kulunud välimusega Montevideoga midagi ühist. Kui Montevideot võrdleks mõne vanamoodsa endise Nõukogude Liidu linnaga, siis luksuslikku Punta del Estet kutsutakse tihtipeale Lõuna-Ameerika Monte Carloks. Montevideo ja Buenos Airese vahel on sama tihe laeva- ja lennuliiklus kui Tallinna-Helsingi suunal.

30


UUS VOLVO V90 CROSS COUNTRY Uus Volvo V90 Cross Country on valmis iga kell sõitu minema - millal iganes Sina soovid. Nelikvedu, mägipidur ja muljetavaldav kliirens aitavad edukalt edasi iga ilmaga igal teekattel. AUTO, MIS VIIB VABADUSSE

Pildid on illustratiivsed. CO2 heide: 138 –176 g/km; Keskmine kütusekulu: 5,2-7,7 l/100 km

Info-Auto

TALLINN Järve Pärnu mnt. 232 tel. 671 0020 infoauto@infoauto.ee TARTU Turu 27 tel. 737 1890 tartu@infoauto.ee PÄRNU Tallinna mnt. 89a tel. 447 2777 parnu@infoauto.ee

volvocars.infoauto.ee facebook.com/infoautovolvo


HEA ELU

9. Romantiline sadamalinn Veel üks Argentina ja ka teiste turistide lemmikpaik on Buenos Airesest ühetunnilise praamisõidu kaugusel asuv Colonia del Sacramento. See UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluv linnake viib külastajad ajas tagasi. Vanalinna munakividest tänavad, 17. sajandist säilinud varemed ja ajaloolised hooned, maalilised pargid, hubased väljakud, värvilised käsitööpoed ning ülimalt stiilse sisekujundusega kohvikud – kõik see teeb Colonia del Sacramentost Uruguay kõige romantilisema linna. Eelmainitule lisaks kaunistavad vanalinna tänavaid siin-seal pargitud vanaaegsed autod.

LENNUNÕU

10. Casapueblo kunstimuuseum Lõpetuseks tahaksin mainida Uruguay kõige kuulsamat vaatamisväärsust, mis on minu arvates üks ilusamaid ehitisi Lõuna-Ameerikas. Uruguay tuntuima kunstniku Carlos Páez Vilaró kunagisest suveresidentsist ja töökojast on tänapäeval saanud Casapueblo kunstimuuseum ja hotell. Hoonekompleks seisab uhkelt kalju otsas ookeani kaldal. Selle meistriteose ilu ja originaalsust on raske sõnadesse panna. Omanäoliste ja voolavate vormide ning ümarate ja ebaloogiliste joontega meenutab hoone arhitektuur samal ajal nii Gaudí ehitisi kui ka Kreeka või Araabia stiilis valgeid maju. Kui muid paiku võib reisikavast soovi korral välja jätta, siis Casapueblo võiks olla must-see-koht absoluutselt kõigile.

32

Lõuna-Ameerika väiksemate riikide hulka kuuluva Uruguay pealinn Montevideo lennuühenduste rohkusega just ei hiilga. Siiski saab sinna mõnel nädalapäeval lennata otse Madridist (ainsa Euroopa linnana). Air Europa lendudel algavad edasi-tagasi pileti hinnad umbes 650 eurost. Muidugi tähendab Tallinnast omakorda Madridi lendamine veel üht lisaümberistumist ja vähemalt 250 lisaeuro kulutamist. Kokkuvõttes veidi soodsam tuleb marsruut läbi USA. American Airlinesi hinnad algavad 750 eurost (edasi-tagasi Tallinnast), aga enamasti on tarvis arvestada kolme ümberistumise, märkimisväärse ajakulu ja elektroonilise USA reisiloa vajalikkusega. Täiendava lisatasu eest võib USA-s (nt New Yorgis ja/või Miamis) pikemalt peatuda, seda on nii pika marsruudi korral kindlasti mõistlik teha. Kaalumist väärivad ka teised lennujaamad Ladina-Ameerikasse sisenemiseks. Argentina pealinn Buenos Aires ei asu Montevideost palju kaugemal kui Helsingi Tallinnast ja sealt saab Uruguaysse sõita ka laevaga. Buenos Airese lennud pole küll odavamad kui Montevideo omad, aga pakkumist on rohkem. Turkish Airlinesi või Lufthansaga võib Tallinnast ühe ümberistumisega kohale jõuda. MAURI SAAREND ESTRAVELI LENNUNDUSEKSPERT



HEA ELU

Epp Petrone: „Kruiis andis tugevama geograafiatunnetuse” Elu esimesel pikal kruiisil käinud kirjanik ja kristallipoodnik Epp Petrone ning tema tütar Maria seilasid nädala jooksul neljas Vahemere riigis ning kohtasid laeval värvikaid inimesi üle ilma. TEKST: AIRI ILISSON-CRUZ FOTOD: EPP PETRONE/ERAKOGU Käisid oktoobri lõpul Royal Caribbeani laevafirma kruiisil, mis on tuntud oma peresõbralikkuse poolest. Milliste ootustega Vision of the Seasi laevale läksid? Kogu eelnenud suvi ja sügis olid mul möödunud intensiivse töö tähe all, nii et ootasin väga puhkust. Olin varem Visbys ja Stockholmis minikruiisidel käinud, seega kujutasin ette, kuidas endale laeval liikuv kodu saadakse. Mu Ameerika sugulased-tutta-

34

vad on käinud mitmel pool kruiisidel, nii lõunameredel kui ka näiteks Alaskal, Norras, siinsamas Tallinna-Peterburi vahel. Ka viieaastane Maria mäletas varasemast laevaga sõitmise tunnet: ümara aknaga kajutit, narivoodit ja mängutuba. Nii et ootasime ühest küljest laevaelu ja teisalt oli hea teada, et saab ühe nädalaga ja väikese vaevaga ära käia Itaalias, Kreekas, Türgis ja Horvaatias. Mul oli ka nii-öelda kirjaniku huvi, et milline seltskond laevale kogu-

EPP PETRONE (42): Kirjanik, kirjastaja, blogija ja rändur, Kristallipoe ja teraapiakeskuse Indiast asutaja. „Minu”-reisisarja raamatute looja ning umbes kahekümne reisi- ja lasteraamatu autor. Reisikogemustest räägib ta ka oma värskes lasteraamatus „Lennukiga lõunamaale” ja kogumikus „Lastekirju”.


Sul juhtus reisil ka ootamatusi. Olid tõbine? Tõsi. Pärast reisi tagasi Eestisse jõudes sain teada, et mul oli kehas hiilivalt arenenud puugihaigus, üks suvelõpu-Eesti puuk. Kruiisil olles ei saanud ma üldse aru, milles asi. Mõtlesin, et mis imelik lugu, seni pole mul kunagi merehaigust olnud ja laevas ju eriti ei kõigutanud ka. Meil olid ilusad ilmad. See oli oktoobri lõpus tõeline suvepikendus, sai palju laeva ülemisel tekil päevitada, aga mul kogu aeg iiveldas. See oli üpris häiriv, sest laeval oli suures valikus tasuta söögikohti. Kogu aeg oli midagi avatud, eri korrustel pakuti kõikvõimalikke buffet-roogi. Leidsime ka ühe mõnusa à la carte-restorani, kuhu broneerisime kohe alguses igaks õhtuks panoraam-merevaatega laua ja saime söögi kõrvale nautida ilusat merevaadet. Ainult jah, isu mul polnud. Aga nautisin siis Maria seltskonda, õpetasin teda noa ja kahvliga sööma ning menüüd lugema. Kuidas Mariale kruiisitamine meeldis? Mariale oli väga oluline laeva laste seltskond, ta leidis palju sõpru üle maailma. Huvitav oli, kuidas teismelised ja väiksed põnnid hakkasid laeval omavahel suhtlema. See, mismoodi nad laeva basseinitekil koos rumalusi tegid – arvatavasti just selle paneb Maria oma lapsepõlve mälestustesse ja võtab kruiisist kaasa kogu eluks. Valitses keeleline ja rahvuslik kirevus. Rahvast oli Austraaliast, Hiinast, Lõuna-Ameerikast, USA-st, eri Euroopa riikidest ... Maria õppis kohe selgeks, et small talk algab sõnadega „Where are you from?”. Selle abil saab veenduda, kas teine pool räägib inglise keelt. Kui inimene rääkis, siis läks edasi juba väga lahedaks, sest seda keelt ta valdab; kui ei rääkinud, siis läks vestlus edasi kehakeeles ja muude vahendite abil. Üks sõbranna oli tal saksa teismeline, teine oli Brasiiliast, seega õppis ta basseinis hullates paralleelselt eri sõnu eri keeltes. Ilmselt need küll ununevad, aga jääb arusaam sellest, et maailm on suur ja õppida tasub. Basseinide juures oli muidugi kogu aeg topelt vetelpääste, ehk et vanemad võisid end üsna rahulikult tunda. Ma küll last sinna üksi ei jätnud, aga silma sai kergelt ära pöörata küll ja teistega juttu ajada. Näiteks sain ühe filipiinlannast vetelpäästjaga sõbraks. Saingi kõik oma sõbrad tänu Mariale, sest kõik vaatasid teda ja ütlesid, et „Oi-oi, kui armas laps”. See vetelpäästja rääkis, et

tal on kodus planeedi teises otsas ootamas kolm poega. Ta töötab paar kuud järjest laeva peal ja siis läheb koju Manilasse. Mis tegevusi lastele laeval veel oli? Igale vanuserühmale oli oma mängutuba laeva kõige-kõige kõrgemal, ilusate vaadetega. Kui lähed kas või paarikuuse lapsega sellisele kruiisile, siis saad ka tema jätta hoidu, teoorias isegi limiteerimata tundideks … Näiteks nii, et lähed õhtul abikaasaga restorani ja jätad beebi niikauaks hoidja hoolde. Maria mängis omavanuste toas. Algul ta natuke häbenes sinna üksi jääda, aga reisi teisel poolel oli juba nagu kala vees. Ta teadis lastetoa kellaaegu peast ja leppis ise teiste lastega kohtinguid kokku. Seal olid neil teemamängud, üsna harivad. Oli meisterdamist ja ettelugemisi. Kuna Maria teine emakeel on inglise keel, nagu ka mängutoa põhikeel, siis talle see sobis. Ühel hommikul mõtlesin, et viin ta tunniks-kaheks mängutuppa ja ta keeldus lahkumast. Põhimõtteliselt saavad lapsed seal koos kasvatajatega lõunal ja õhtusöögil osaleda. Vahepeal käisin küsimas, et millal ma oma lapse tagasi saan, aga ei saanud … Nii läks õhtuni välja ja öö hakul tantsis ka koos uute sõpradega lastediskol. Kuidas sul endal meelelahutusega oli? Kas jõudsid ka midagi proovida? Kuna olin pooltõbine, siis hoidsin madalat profiili: oleksin saanud kindlasti palju rohkem ette võtta. Igal õhtul toimus midagi,

näiteks džässiõhtu, muusikalikatkendite õhtu. Sealsamas laeva katusel toimusid igasugused üritused, eriti neil kahel päeval, mil me maale ei läinud ja ühest riigist teise seilasime. Näiteks toimus laeva seksikaima mehe valimine. Alguse tegid meeskonna enda liikmed, siis tuli paar reisijat ka sekka. Žüriiks pandi naised, kes ise tahtsid. Nad pidid siis mikrofoni vastama, et kellel mis paremini välja tuli – ehk selline kergelt Nõukogude Eesti pulmamängude rubriiki minev võistlus. Sealsamal katusetekil oli ka hästi suur ekraan ja pimedas toimusid filmiõhtud. Iga päev tõi toateenindaja järgmise päeva kohta konkreetse sulle sobivas keeles ajalehe, kus oli kirjas, mis järgmisel päeval laevas toimub – mis kellaaegadel, mis korrustel. Samas ka see, kuhu laev järgmisena sadamasse jõuab ja mida seal soovitatakse teha. Minu suurim meelelahutus oli Maria elu jälgimine ja filmimine (tegin YouTube'i kanali „Laps reisib”) ning ka laevaseltskonna jälgimine – kuidas laeva peal suhted formeerusid. Nägin näiteks, kuidas üks kena armulugu tekkis ja päev-päevalt arenes, saksa tüdruk ja mehhiko poiss. Tavaline oli, et inimesed kogunesid basseiniteki mullivannides. Arusaadav, et kui sa leiad, et on võimalik ühises vannis istudes ühises keeles rääkida, siis seda ka teed. Kõige levinum kõneaine tunduski inimestel olevat kruiisitamine: mitmes kruiis see neil on, kus nad veel käinud on, milliseid nippe teistega jagada.

HEA ELU

neb ja nädalaks väikese omaette maailma formeerib.

Maria Horvaatias, mõõtmas Dubrovniku vanalinna tänavaid.

35


HEA ELU

küll alguses kritiseeris, et lapsi tänaval pole, vett on liiga palju, majad on liiga vanad, kirikuid on liiga palju. Ühel hetkel avastas ta, et kirikute juures on sellised liuvälja moodi plated ning igal pool saab tuvisid hirmutada, siis ütles ta, et pole sel Veneetsial tegelikult häda midagi (naerab). Järgine peatus oli Horvaatia, Dubrovnik, oma armsa käänulise vanalinnaga. Me ei liitunud laevalt pakutava ekskursiooniga, vaid läksime ise kõndima. Juhtusime ühe maja juurde ja enne, kui midagi teha jõudsin, Maria juba koputas. Tutvusime ühe onkliga, kes kutsus meid oma katusele vaateid imetlema. Eks tal olid oma huvid ka, tahtis oma külaliskorterit näidata. Samas toimus see reklaamiüritus hästi soojalt, juba pakuti süüa ja juua, kuni oligi õhtupoolik käes ja pidime laevale tagasi minema. Kuna üritasin reisi hoida viieaastasele sobival tasemel, siis me ei hakanud igasugustesse iidsetesse varemetesse minema. Näiteks Türgis oli küll võimalik minna ametliku ekskursiooniga ajalukku, aga kuna vanalinn oli kohe laeva lähedal, siis kõndisime niisama ja tutvusime spontaanselt inimestega. Kreeka peatus oli Santorini saarel. Me ei läinud otse turismitsooni, vaid ronisime tagumisi treppe mööda üles. Sellest koorus päris pikk ja meeldejääv matk sinava mere ja valgete-siniste majadega horisondil – üks reisi erilisemaid kogemusi!

Türgis proovis Maria printsessimütse ja lendavat vaipa. Filmilõike Epu-Maria reisist saab vaadata youtube.com/estravel ja youtube.com/lapsreisib.

Kas paljud olid juba kogenud kruiisihaid? Jah, näiteks üks keskealine mees USA-st rääkis, et tal on juba kahekümnes kruiis. Luges järjest ette, kus ta on ära käinud. Saan aru, et mida rohkem inimene käib, seda rohkem ta harjub selle elustiiliga – teab nippe ja suudab tänu sellele ka igast kruiisist rohkem võtta. Tabasin peagi ära, et inimestel olid erinevad tasemed: vanad kogenud olijad, innukad õppijad ja minusugused uitamid, kes alles lõpu eel said aru, et pooled soodustused on ära kasutamata. Räägi veel, palun, laevaelust. Laevas tekkis kiirelt kodune tunne – juba esimese päeva õhtuks hakkasime Mariaga kaju-

36

tit oma toaks nimetama. Ja samas ei pidanud eriti muretsema millegi pärast. Meenus, kuidas kirjanik Vladimir Nabokov elas elu lõpuni hotellis, sest ei temal ega ta toimetajast naisel polnud aega endale päriskodu korraldada. Mõttega mängides: jah, niimoodi saab täitsa palju aega endale ... inspiratsiooni ka jaguks, nõnda võiks kas või pika ümbermaailmakruiisi veeta, kui kusagilt miljoni võidaks. Nii nagu küla hoiab lapse ära, hoiab ka laev lapse ära, ja harib ka. Ma sain selle kruiisi vältel nokitseda mitme raamatu kallal, mis nüüd veebruaris ilmuvad. Mis sulle maal käimistest kõige rohkem meelde jäi? Reis algas Veneetsiast, olin seal enne käinud ja teadsin juba ette, et mulle meeldib. Maria

Viieaastasele Mariale oli selline reis päris silmiavav? Huvitav oli vaadata tema kogemusvaatlusi. Kuidas ta näiteks ütles mõtlikult, et Türgi – see on nagu Austraalia ja Venemaa. Mõtlesin, et päris huvitav, kuidas ta oma maailmapuslet kokku paneb. Ta on ju mõlemal pool käinud. Mis mõttes, nagu Austraalia? „Sest inimesed on sõbralikud, nagu Austraalias olid, ja palmipuud on siin ka samamoodi.” Aga miks Venemaa? Selgus, et Marial oli meeles, kuidas elasime nädal aega Petseri õigeusu kloostris. Tal oli meeles, et kloostri kirikutes olid naistel rätid peas. Seega leidis ta, et muslimi naised on nagu Venemaa. Ta arenes reisil iga päevaga. Arutasime näiteks, miks mõnes sadamas ei tule laev otse sadamasse, vaid peame väiksemate paatidega kaldale tulema, rääkisime laeva süvisest ja keskkonnast. Pärast nägin, et ta joonistas laeva, nii veepealse kui ka veealuse osaga. Tegelikult mitte ainult viieaastasel, vaid ka mul endal tekkis kuidagi tugevam geograafiatunnetus, Vahemere tunnetus. See arusaam, kuidas riigid on tõesti üksteisele nii lähedal ja kuidas iga päev kohtad uutmoodi



HEA ELU

Maria oli väga uhke oma isikliku kajutikaardi üle ning oskas ise laeva kümne teki hulgast „koduteki” ja „oma toa” juurde orienteeruda.

kultuuri, kuid samas on need kõik riigid ja kultuurid omavahel seotud. Ma loomulikult teadsin seda ka enne, aga nüüd kogesin seda teisel tasandil. YouTube'i videoid vaadates tundub, et Mariast sai kruiisitöötajate lemmik. Neid oli ikka kümnete kaupa, nii töötajate kui ka kaasreisijate hulgas, kes kaugelt hüüdsid: „Maria!”, kui teda nägid. Ja näiteks viimasel päeval kogunesid kõik meie restorani töötajad trepile meile hüvastijätuks laulma. Nähti, et Maria on ju ka seal, võeti ta kõige ette ja pandi kellegi kukile nagu pisike superstaar. Ma pean veel mõtlema, kas see ikka on kõik hea mõju, aga igatahes, laps oli nii õnnelik ja avatud tänu neile elamustele. Viimasel õhtul tutvustati suures saalis kõiki rahvusi, kes laeval töötavad. Iga rahvus tegi ka oma muusikaga etteaste. Näiteks tubadekoristustiimi juht oli hästi lahe mustanahaline Jamaica naine. Olin teda enne ka märganud, kui ta laeval juhtiva näoga ringi kõndis. Kui ta hakkas tantsima, siis vaat see oli tants! Ootasin, kas Eesti ka tuleb, aga selle laeva töötajate hulgas ei olnud mitte kedagi Eestist. Olin seda juba aimama hakanud. Näiteks Venemaa ja Ukraina töötajaid oli küll ja üldse oli tegu täieliku rahvaste paabliga.

Millisele kruiisireisile järgmiseks läheksid? Kruiisi ühes seltsimiskohas ehk mullivannis olid järgmised reisid päris sageli teemaks. Eks ma ka kuulasin ja mõtlesin kaasa. Tekkis arusaamine, et kui tahta mõnes maailmaosas näha erinevaid paiku ning samas sellesse mitte liiga palju aega, energiat ja raha panna, siis on kruiis hea lahendus. Mind ennast huvitaksid näiteks Alaska, aga ka Arktika ja Antarktika. Räägiti ekspeditsioonidest, kus kruiisitad maailma nabale. Laeval on kaasas vastava valdkonna teadlased ja erialainimesed, kes pidevalt kõike selgitavad. Vaat üks selline ekspeditsioon oleks tore! Samas olen küllalt ilmatundlik ja päike tõmbab, mis seal salata, oleks tore elus kas või korra minna Kariibide kruiisile, seal erinevaid saari näha. Laeval sõbrunesime ühe noore Brasiilia abielupaariga, nemad viljelevad stiili, kus kombineerivad kruiisireisi seljakotireisiga: kõigepealt nädal mugavat kruiisi, siis jäävad nädalaks-paariks veel samasse kanti ja seiklevad metsikult. Kui meie kruiis lõppes Veneetsias, siis nemad läksid sealt edasi rongiga Firenzesse ja mujale Itaaliasse. Nad muide hakkasid juba Eestisse tulekut planeerima, lubasin neid majutada. Kohe asusid ka arutama-arvutama, et oot, millise Läänemere kruiisiga seda Eesti reisi täpselt ühildada saab.

VASTAB ESTRAVEL CRUISE CENTRE'I KESKUSE JUHT KRISTI KUKK: Millistele kruiisidele tasub lastega minna? Lastega sobib minna sisuliselt igale kruiisile. Sõltub ainult, kui palju lapsevanemad ise tahavad oma laste meelelahutusega tegeleda või kui paljust laeval pakutust lapsed reaalselt osa võtta saavad. Väiksemate lastega reisides võiks proovida Disney Cruise Line'i kruiise, kus on omal kohal multifilmidest tuttavad tegelased ning teemakohane meelelahutus. Kui on soov pakkuda lastele aktiivset ja seltskondlikku puhkust, võiks valida Royal Caribbeani. Peale rikkaliku meelelahutusprogrammi on ka palju võimalusi sportlikeks tegevusteks. Mida suurem laev, seda suurem valik tegevusi. Häid arvustusi peredega reisijatelt on saanud ka Norwegian Cruise Line, MSC, Princess Cruises ja Costa Cruises, aga siin on oluline meeles pidada, et valikus olevate kruiiside laevad ja pakutav tuleks enne koos reisikonsultandiga täpsemalt üle vaadata. Üks väga tähtis osa on reisi õnnestumisel ka kajutivalik. Kajuteid on laevas eri kategooriates, eri suurustega ning suunitlustega. Suuremate lastega (rohkem kui üks laps), näiteks teismelistega, reisides võiks mõelda kahele eraldi kajutile või perekajutile, puhtalt kõigi mugavust silmas pidades.

38


“Olengi tagasi”

Mõistame, et iga reisi lõppsiht on kodu. ERGO reisikindlustus hoolitseb selle eest, et jõuaksid alati tagasi nende juurde, kes Sind armastavad. Reisitõrke korral ei vaja Sa vaba raha, sest meie ostame Sulle uued tagasisõidupiletid.

Tutvuge ERGO kindlustustingimustega ja vajaduse korral pidage nõu ERGO spetsialistiga.


SEIKLUSLIK HEA ELU

Säästurežiimil Euroopa ühes jõukaimas linnas Euroopa jõukuselt teine linn Hamburg on muidugi suurepärane koht ostlemiseks, ent õnneks mitte ainult seda. TEKST: MARGUS SEPP FOTOD: SHUTTERSTOCK

40



Hiina pärlid Fix Reisisalongist. Reiside giidiks on “Minu Hiina: ettevaatust nakatab” raamatu autor Leslie Leino.

Põnev Lõuna-Hiina ringreis ja suurlinn Hongkong 7.-21.aprill 2017 Reisi kestvus 14 päeva Hind 2 790 €

Hea Hiina klassika kultuurireis marsruudil: Peking, Xi’an, Suzhou, Zhujiajiao, Shanghai 04-12.oktoober 2017 Reisi kestvus 9 päeva Hind 1 495 €

Parima hinna ja kvaliteediga Hiina reis! Fix Reisisalong Tammsaare tee 104a, Tallinn 12918 Tel: 5 919 2030 fixideed@fixideed.ee

www.fixideed.ee

Asume Mustamäe Keskuse II korrusel. Oleme avatud E-P 10.00-21.00 Tule meile külla!


nelisse, mis avati 1911. aastal, kui see oli esimene kogu kontinendil. Tänu Vana-Elbe tunnelile saavad inimesed minna jalgsi või jalgrattaga jõe alt läbi Steinwerderisse. Märkimisväärselt rohkem inimesi kui tunnelis tungleb sissepääsu ees, mis on üks populaarseimaid kohti selfide tegemiseks vist kogu Saksamaal. Kui millelegi raha kulutama hakata, siis võiks selleks olla jalgratta rentimine, et läbi vändata 23 kilomeetri pikkune Elbewanderwegi rada, mis algab Wedelist, kulgeb läbi Wittenberger Heide looduskaitseala, Blankenese ja kauni Övelgönne ning jõuab välja Landungsbrückenisse. Jõekruiise Elbel on eri hinnaklassis, kuid tark inimene valib endale mõne liinilaeva ja mõne kaugema sihtpunkti ning saab niimoodi ühistranspordipiletiga elamuse kätte. Sadamas ja Elbe jõel sõidab koguni kuus laevaliini. Boonusena pääseb tark niimoodi ka lõbusõidulaeva muusikavalikust. Kui satute Hamburgi suvel, siis Elbe jõe kaldad muutuvad linnarannaks – mõnes kohas käiakse isegi ujumas, ehkki peab tunnistama, et Elbe jõgi ei hiilga just Euroopa puhtaima veega. Aga ujuda jõuab kodus ka, Hamburgi tasub sõita nautima jõuka sadamalinna melu ja toite, mis rannavormi saavutamist niikuinii ei toeta.

SEIKLUSLIK ELU

Ükski teine linn Saksamaal ei ühenda vana ja uut nii sundimatult kui moe- ja meediapealinn Hamburg. Kohati kahtlane, kohati glamuurne – Hamburg on tuntud nii oma šikkide linnaosade kui ka punaste laternate rajooni Reeperbahn poolest, mis Amsterdami omale millegi poolest alla ei jää. Ent glamuur on kindlasti linna üle võtmas. Hipsterid on juba vallutanud Kiezi linnaosa, piirkonna punaste laternate naabruses, kus nad avavad hoopis teistsuguseid klubisid ja baare. Hamburgi ambitsioonikas sadam kasvatab linna pidevalt suuremaks ja jõukamaks. Hamburg on õnneks mõelnud ka sellele, et mitte kõik ei ole pärit sama jõukast linnast ning turistide meelelahutuseks on hulk asju tasuta. Kõigepealt tuleb muidugi ette võtta jalutuskäik juba mainitud kurikuulsas Reeperbahnis, mis on suurepärane koht inimloomaaia jälgimiseks. Kes siiski vaimustub rohkem klassikalistest vaatamisväärustest, võib endale broneerida tasuta giidiga linnaekskursiooni leheküljelt neweuropetours. eu/hamburg/en/home – kuuleb kõhedusttekitavaid lugusid II maailmasõja ajast, aga saab külastada ka näiteks linna vanimaid ja kauneimaid kirikuid. Lihtsalt kohustuslik on käik jõetun-

43


SEIKLUSLIK HEA ELU

Vaga vesi, sügav udu

Mitte igas riigis pole võimalik keset rahvusparki ehitada hüdroelektrijaama ja selleks paisutada jõgi 165 km2 suuruseks järveks (näiteks Peipsi on 2611 km2), ujutada üle 1000 inimese koduks olev org keset vihmametsa ning sundida inimeste kõrval kolima ka elevante, hirvi, pühvleid, paaviane. TEKST JA FOTOD: SILVIA PÄRMANN

44


Kuhu iganes sa ka ei reisiks, reisiraha vaheta Eurexis! KURSIKAITSE – klient saab kindlustada reisil allesjäänud välisvaluuta tagasimüümise Eurexile kursiga, millega esialgne välisvaluuta Eurexist osteti. Täpsem info kodulehelt www.eurex.ee VALUUTA OSTU EEST on võimalik tasuda nii sularahas, pangakaardiga kui ka ülekandega pangakontole. SOOVITUD REISIVALUUTA telli Eurexi kontorisse ette. Näiteks saate tellida ka meie Tallinna lennujaama kontorisse, kust saate selle mugavalt kätte enne lennuki väljumist. INFO TELEFONIL: 6 312 100

www.eurex.ee

EUREXI KONTORID: Tornimäe ärikeskus Tornimäe 5, Tallinn

Kaubanduskeskus Viru keskus Viru väljak 4, Tallinn

Kaubanduskeskus Lasnamäe Centrum Mustakivi tee 13, Tallinn

Kaubanduskeskus Kaubamajakas Papiniidu 8/10, Pärnu

Tallinna lennujaam Tartu mnt 101, Tallinn


SEIKLUSLIK HEA ELU Elu järvekülas pole ka kuigi stressirohke. Kasvatatakse ja püütakse kalu, mida rahvuspargis (see jäi vaatamata järve tekitamisele ikkagi püsima ja järv sai osaks pargist) asuvad hotellid hea meelega ostavad. Lapsed saadetakse esmaspäeval koolipaadiga kooli ja tuuakse reede õhtul tagasi.

Aga Tais Khao Soki rahvuspargis oli see 1982. aastal täiesti võimalik ja kuningas ise käis oma 60. sünnipäeva puhul avamas tammi, mis tekitas Cheow Lani järve. Mitte kõik tuhandest inimesest ei olnud valmis ümber asuma riigi pakutud maale. Osa neist ehitas endale vanade kodude kohale uued ujuvad külad. Suuremaid

külasid on järvel kolm ja praeguseks elab neis kokku umbes sada inimest. Üheksakümnendatel oli neid veel kaks korda nii palju. Järve ümbritsevatest mäetippudest kõrgemad on 900 meetrit ja alailma uttu mässitud. Ilus. Ma saan väga hästi aru, miks need viimased inimesed kolida ei taha.

Elektrigeneraatorid hoiavad telekaekraane helendamas.

46

Ehkki elu keset troopilist vihmametsa, kogu aeg pisut õõtsuvas külas, ei tundu luksuslikult mugav ja lihtne, on troopilistes tormides, lakkamatus vihmas ja võimsates jõgedes oma maagiline jõud. Khao Sok on Tai Kuningriigi kõige vihmasem ja vesisem kant ning samal ajal ka kõige maagilisem. Maailmas on lihtsalt alles nii vähe sama



SEIKLUSLIK HEA ELU Hiinas asuva Guilini kuulsate mägede järgi on Khao Sokis ka paik, mille hellitusnimi on Väike Guilin.

metsikuid ja mitmekesiseid paiku. Viimane jääaeg mängis suurt rolli Khao Soki kujunemises, ehkki jääliustikke polnud seal kunagi. Aga vee jäätumine mujal langetas merepinna alla ning jättis paljad mäed muude loodusjõudude kätte – sellele võlgneb Khao Sok tänu oma dramaatilise karstitopograafia eest. Sarnaseid paiku leiab veel Vietna-

mist Halongi lahest ja Hiinast Guilinist. Vihmamets ja selles elutsevad liigid on ühed vanimad maailmas, kelle püsimajäämise eest peab tänu võlgnema ilmselt sellele, et pikka aega ei käinud inimeste käsi Khao Sokis kuigi hästi. Raskesti ligipääsetavas metsas asuvas külas oli inimesi alati üsna vähe olnud, aga eriti väheks jäi neid pärast 1944. aastat.

Keset järve välja turritavad kuivanud puud on mälestus kunagisest vihmametsast.

48

Surnute küla

1944. aastal (Tai kalendri järgi 2487. aastal) tabas Khao Soki küla kohutav epideemia. Kes ellu jäid, põgenesid. Tühjaks jäänud küla sai tuntuks kui Ban Sop, Surnute küla. Alles paarkümmend aastat hiljem, kui 1961. aastal alanud teeehituseks saabus metsa 1000 töölist, algas külas uus



SEIKLUSLIK HEA ELU

elu. Ühele külale kõlab see nagu õnneliku lõpuga lugu, aga vihmametsas end vahepeal väga muretult tundma hakanud loomi metsa- ja teetööliste ning tänu uuele maanteele ka metsaveoautode saabumine ei rõõmustanud. Küttimine ja metsaraie läksid paradiisis käima ennenägematu hooga.

Abi kõige ootamatumast kohast

Ent abi elevantidele, makaakidele ja haukuvatele hirvedele tuli kõige ootamatumast kohast – kommunistidelt. 1970-ndatel olid Tai tudengid frustreeritud ebaõnnestunud katsetest tuua mingitki ratsionaalset muutust poliitikasse, paljud liitusid mässuliste kommunistide rühmadega ja põgenesid Khao Soki mägedesse. 1975. ja 1982. aasta vahel hoidsid grupid neid alasid oma kontrolli all ja sellele võitlusväljale ei julgenud siseneda keegi – ei metsafirmad, ei salakütid. Ehkki esialgne eesmärk oli lihtsalt olukorda hoida, kujunes nende tegevus looduse kaitsmisel väga tähtsaks. Tudengite salgad jäid mägedesse aastateks, koopad olid nende kodu, kasvatasid riisi, sidruneid, beetlipähkleid, kohvi, sigu ja kanu. Veel järgisid rangelt korraldust mitte kunagi ühtegi metslooma lasta, sest püssi-

Cheow Lani järv on praeguseks Khao Soki rahvuspargi nii igiomane osa, et selleta ei kujutaks parki ettegi. Kuid selle rajamisel hukkus mitukümmend kalaliiki seisvas vees. Loomade „ümberkolimisoperatsioon” oli samas üsnagi edukas ning tasapisi hakkas normaalne elu järvel taastuma. Ehkki Cheow Lani järve sünni kohta käivaid küsimusi üritavad kõik vältida. Lihtsalt nii piinlik on.

50

pauk oleks reetnud armeele nende asukoha. Mootorsae käima tõmbamine oli samuti välistatud. Sama kehtis ka armee tehtud laskude ja asukoha kohta, nii et loomad võisid end jälle oma metsas hästi tunda. Need 170 „kommunisti” kaitsesid Khao Soki paremini, kui keegi enne või pärast seda suutnud on. 1980. aastal sai Khao Sokist rahvuspark. Ka riigi juhtimises toimus muutus ning mägedes varjunud inimesed hakkasid koduküladesse ja -linnadesse tagasi pöörduma.

Tai kõige ilusamad päikesetõusud

Päevad järvel algavad vara – keegi lihtsalt ei taha imelisi päikesetõuse maha magada. Mõned imetlevad seda akna kaudu voodist tõusmata, teised juba järvel kajakiga esimest sõitu tehes. Vihmametsas – nagu nimigi ütleb – sajab vihma ettearvamatul ajal ja ettearvamatus koguses. Ent see on soe vihm, mis ei sega ei mootorpaadiretki ega parimat võimalikku viisi pargi avastamiseks – kajakiga vaikselt mööda vett liuglemist ja mõnes kuueteistkümnest järve äärde jäävas hotellis aeg-ajalt kohvipeatuse tegemist. Päikeseloojang on

teine päeva kõige imelisem hetk. Loojangu eel mööda Cheow Lani järve mootorpaadiga ringi sõitmine on niigi suur elamus, ent suu võib sõna otseses mõttes lahti vajuda, kui saate aru, et see kaldal bambusevõsas olev hele laik, mis kõrvu ja lonti liigutab, on tõepoolest valge elevant. (See, et valge elevant päriselus määrdunudroosakas on, ei vähenda vaimustust tõepoolest kraadi võrragi). Õhtu saabudes tulevad loomad metsast järve äärde joogikohtadesse ning turvalised kohtumised džunglielanikega on garanteeritud. Ööd on paradiisis vaiksed. Need on looduse kuulamiseks, taevast tähtede kokku lugemiseks ja iseendaga olemiseks.

TURISTI ELU JÄRVEL Rahvuspargi külalised saavad elada siiski hulga mugavamalt kui järverahvas ise, ehkki ka kõik kuusteist majutusasutust, mis pargis tegutsevad, on parvmajadele ehitatud. 500 Rai Floating Resort on saanud külastajatelt kõige kõrgemaid hinnanguid ja seda põhjusega. See ei ole viietärniline luksuskuurort. See on loodusega harmoonias elav miniküla, kus on tehtud kõik selleks, et külastajal oleks mugav ja huvitav ning samas hoolitsetakse ka selle eest, et loodusele kahju ei sünniks.



SEIKLUSLIK HEA ELU

Khanomi rand.

KHANOMI RANNAD Talvel Taisse puhkama sõites ei raatsi ilmselt keegi kogu aega rahvuspargis veeta – vahepeal tahaks siiski nautida päikest, liivarandu ja merd. Khao Sokist on hea mõte sõita Khanomi, mis võtab aega paar tundi. Khanom on kindlasti üks kaunemaid paiku Aasias, kuhu põgeneda randa ja loodust nautima. Kõigepealt on selle põhjuseks muidugi rand. Üheksa kilomeetrit valget liivaranda, mis on palistatud kookospalmidega. Seal ei ole kive, vesi on uskumatult puhas ja selge. Khanomi eesmärk on olla kõige puhtam rand Tais. Ilm on peaaegu alati hea, välja arvatud paar nädalat novembris, kui palme sasivad tugevad tuuled ja vihma kallab päevade kaupa. Enamik Khanomi rannas elavatest inimestest on töökad kalamehed või põllumehed, kes hoolitsevad oma kookospalmide ja kummipuude eest. Ja siis mõned, kes peavad mereannirestorane ning parimate Prantsuse retseptide järgi valmistatud toitu pakkuvaid bistroosid ja butiikhotelle. Aava Resort & Spa on neist silmapaistvaim. Koht, kus Tai ja Skandinaavia arhitektuur on ühendatud parimal võimalikul moel. Otse rannas asuv hotell on saanud auhindu oma spaa eest ja kindlasti peaks saama tunnustust ka restoran.

KUIDAS KHANOMI SAAB? Khanomi asukoht on nii suurepärane, et jääb arusaamatuks, kuidas seal ikka veel nii rahulik on. Kolm lennujaama asuvad Tai mõistes väga lähedal: Surat Thani (100 km) ja Nakhon si Thammarat (80 km) mandril, peale selle võib veel lennata populaarsele, väga heade lennuühendustega nii Aasia suurlinnadest kui ka Euroopast, Samui saarele ning siis sõita 45 minutit kiirlaevaga Khanomi.

52

Foto: Aava Resort & Spa

LENNUNÕU Kes tahab võimalikult lihtsalt ja kiiresti kohale jõuda, võib valida Finnairi lennud läbi Helsingi Bangkokki. Väga head teenindust ja suuremat pagasilimiiti eelistades tasuks vaadata Turkish Airlinesi lende Istanbuli kaudu. Või mõne Lähis-Ida lennufirma (Etihad Airways, Qatar Airways, Emirates) ühte täiendavat ümberistumist nõudvaid ühendusi. Kui oluline on hind ja üksnes hind, siis Ukraina Internationalil on vahel müstiliselt odavaid pakkumisi Helsingist või Riiast Kiievi kaudu. Aga ligi 10-tunnine lend tuleb nende puhul mööda saata antiikses Boeing 767-s, kus puuduvad personaalsed ekraanid. Muidugi lendavad Bangkokki ka Lufthansa, KLM, Air France, Aeroflot, Thai Airways, Singapore Airlines, British Airways jt. Valikut jagub. Soodne hinnatase Tai pealinna lendamisel võiks sõltuvalt etteplaneerimise pikkusest ja reisi ajast jääda 500–700 euro kanti, vahel harva saab ka veel odavamalt. Algusega Euroopast võib vaadata variante Krabisse, Phuketile, Koh Samuile vm lendamiseks. See ei pruugi parimal juhul olla eriti kallim Bangkoki piletist. Jäädes aga lootma Aasia-sisesel lennul eraldi piletitele, võib Bangkoki asemel lennata ka nt Singapuri või Kuala Lumpurisse, kuhu võib soodsate lennukohtade saadavus olla märksa parem. Sealt on jätkulennud väiksematesse Tai linnadesse enam-vähem samas hinnaklassis kui Bangkokist (st enamasti alla 100 euro). Ja boonusena pole tarvis vahetada lennujaamu. Bangkokis aga väljuvad odavamad siselennud vanemalt Don Mueangi lennuväljalt, samas kui rahvusvahelised lennud saabuvad Suvarnabhumisse. MAURI SAAREND ESTRAVELI LENNUNDUSEKSPERT



LINNAMELU JA HALL ARGIPÄEV VÄSITAVAD? Parim puhkus on mõnus lõõgastuspakett Värska Veekeskuses, sest puhkus männimetsa vaatega veekeskuses, koos saunade ja lõõgastavate protseduuridega, annab uut energiat nii kehale kui hingele. Ja mis kõige toredam, hind kehtib kahele!

„Lõõgastav päev kahele“ HIND 95€ Saabumisel esmaspäevast reedeni. Hinnas: majutus veekeskuse hotellis, õhtu- ja , hommikusöök, veepargi ja saunade piiramatu kasutus lahtiolekuaegadel, jõusaali piiramatu kasutus lahtiolekuaegadel, kaks protseduuri: 15 min käsimassaaži mõlemale, parafini hooldus mõlemale kas kätele või jalgadele.

www.spavarska.ee


SEIKLUSLIK ELU

Reis ümber maailma, läbi juuksurisalongide TEKST JA FOTOD: ANNA-KAI TÕRS Märkasin hiljuti šampoonipudelil kirja: „Elus on palju enamat kui juuksed. Ent see on hea koht alustuseks.” See lause pälvis mu tähelepanu eelkõige seepärast, et mul on käsil vist elukestev projekt teha fotosid erinevatest juuksurisalongidest üle maailma. Mõte sai alguse 13 aastat tagasi Lõuna-Itaalias Gallipoli linnakese maalilise vanamoelise juuksurisalongi ees seistes. Ja nii on saanud ühest pildist kollektsioon salongidest Myanmaris, Hiinas, Indias, Rootsis, Laoses, Hollandis ja nii edasi. Reisimine on saanud paljudele elu iseenesestmõistetavaks osaks ning üha kättesaadavamaks. Täpselt samamoodi (reisi)fotograafia. Ent milleks pildistada Pariisis taas Eiffeli torni, kui on võimalik avastada kohalikku elu ja inimesi hoopis teise, elulisema nurga alt? Minule ongi iga riigi avastamiseks palju põnevamad paigad igasugused põiktänavad täis ootamatuid kohtumisi, inimesi ja … juuksurisalonge. Salong, mis on justkui üks elu alustaladest. Ükskõik kui vaesed või rikkad ollakse, kõik me tahame kenad välja paista.

„SALONE”. GALLIPOLI, ITAALIA. Siit saigi kõik alguse. Idülliline salong vanalinnas, juuksur piiramas niigi hõreneva peakattega kliendi juukseid.

55


SEIKLUSLIK HEA ELU

„MEHED ILUSAKS”. SANTIAGO, TŠIILI. Santiago kõige ägedam salong La Peluquería Francesa (Prantsuse juukusurisalong). Soenguid piirab ja loob don Manuel, kes on samas paigas tööl olnud vähemalt 50 aastat. Sama maja ülakorrusel asub ühtlasi rõõmus boheemlaslik restoran, kus pakutakse linna parimat ceviche´t.

„PATSIENT ”. LAOS. Porise tänava ääres asetsev barbershop ja juuksurisalong, kus pimedates oludes sätitakse tähtsamaid külamehi.

56



SEIKLUSLIK HEA ELU

„LÕBUSAD JUUKSURIKUTID”. HSIPAW, MYANMAR. Lihtne mägiküla mitme väga lõbusa salongi ja piltlike näidistega, milline võiks olla sinu järgmine look.

„ARTISTIQUE”. AMSTERDAM, HOLLAND. Euroopa salongid loomulikult vastanduvad Aasia kolme kileseinaga asutustele, ent see ongi hea peegeldus elust erinevates maailmanurkades.

58


Et iga reis õnnestuks!

Lennu-, auto-, bussi-, või rongisõidu talumatuse korral. Merehaiguse ennetamiseks.

Müügil hästivarustatud apteekides,Tervisepoes Kadaka tee 1/3, Tallinn ja www.tervis24.ee


SEIKLUSLIK HEA ELU

„KIILAKS”. HONG KONG. Kowlooni tänavaturul liha- ja puuviljalettide vahel uidates võib sattuda ootamatult ka elutähtsatesse salongidesse.

„HAMMASTE KONTROLL”. STOCKHOLM, ROOTSI. Väga kiire klõps läbi akna hetkel, kui juuksurihärral oli vaba hetk ja kontrollis vahelduseks iseenda suud. Või tegi hääleharjutusi!

„LATIFA JUURES”. FEZ, MAROKO. Pr Latifa peab oma salongi koos sama ametit pidava abikaasaga juba 15 aastat.

60




TASUB TEADA

IKOON

Foto: Shutterstock

Mõnes saalis kohtab sünagoogide interjööre, mille värvide ja kujunduses kasutatud elementide rohkus paneb veel pikka aega hiljemgi imestama.

Euroopa aasta muuseum POLIN vaatab Poola juutide ajalukku Ida-Euroopa riikidele omased keerulised suhted enda mineviku mõtestamisega ja pärandi edasikandmisega on eriti reljeefsed muuseumimaastikul – meenutagem kasvõi läinud aasta debatte Okupatsioonide muuseumi nimevahetuse või ERM-i mõnede ekspositsiooni elementide ümber. Küll aga leidub ka meie kandis veelgi valusamate kogemustega rahvaid, kelle kannatuste loo kajastamisega kokkupuutumisel kardan alati näha taaskord midagi musta ja sünget. TEKST: IVAN LAVRENTJEV

63


TASUB TEADA Varssavis paikneva Poola juutide ajaloo muuseumi POLINi hoone on Soome arhitektide loodud.

Varssavis paiknev Poola juutide ajaloo muuseum POLIN pakkus aga midagi sootuks vastupidist. 2013. aastal uksed avanud ja mullu Euroopa aasta muuseumi tiitli pälvinud muuseum on arvestatava suurusega Soome arhitektide disainitud hoone, kus peale muuseumi paiknevad uurimis- ja kultuurikeskus ning raamatukogu. Muuseum paikneb Varssavi geto ajaloolise ala lähedal (hetkel tähistab seda maa peal jooksev joon) ning seda ümbritsevad park ja hoone kõrvale rajatud väljak üheskoos getokangelaste auks püstitatud monumendiga. Poola juutide ajalugu on üle kümne sajandi pikk ning juudi vähemusel oli riigi ajaloos alati oluline roll mängida. Diasporaa suurusest tingituna otsustasid muuseumi tegijad ekspositsiooni üles ehitada juudi kogukonda näidates ning seda Poola ajalookäiku laiemasse konteksti asetades. Selline lähenemine näitab ilmekalt, et isegi hoolimata tihtipeale esinenud antisemitismi ilmingutest peab Poola juutide ajalugu käsitlema üksnes Poola rahva ajaloo osana. Keskaegne Poola oli usuküsimustes suhteliselt liberaalne ning sai seepärast Lääne-Euroopast põgenevate juutide seas populaarseks kohaks. Suur kogukond asus elama nii küladesse kui ka linnadesse, rikastades kohalikku elu kultuuriliselt, keeleliselt, religioosselt, aga ka arhitektuuriliselt. Mõnes saalis kohtame sünagoogide interjööre, mille värvide ja kujunduses kasutatud elementide rohkus paneb siiani imestama. Muuseumis peaaegu polegi ajaloolise väärtusega eksponaate. See-eest kohtame palju nutikaid lahendusi, mis pakuvad ülesannete lahendamise ja kõikvõimalikele nuppudele vajutamise rõõmu nii lastele kui ka täiskasvanutele. Muuseumis on tõesti palju lõbusat ja põnevat, mis teeb selle heaks kohaks perekülastuseks. Kuraatorid on jaganud ekspositsiooni kaheksaks osaks, mis tähistavad Poola juutide ajaloo erinevaid perioode. Sellest

64

tingituna muutub ka muuseumikülastajat ümbritsev keskkond: mida lähemale jõuame XX sajandile, seda vähem värve on ümberringi ning kirjud laed ja seinad kipuvad halliks minema. XVII sajandil toimunud nn Poola jagamiste järelaastatele keskenduv narratiiv avab perspektiivi veelgi ning saame teada, kuidas nägi välja juutide elu Venemaal, Preisimaal ja Austrias (üldjoontes polnud see eriti tore: palju piiranguid majandustegevuses, mõneti paiksuse nõue, pidev tagakiusamine jne). Keisririikide lagunemisega kaasnenud Poola iseseisvumisega tuli ka juudi kultuuri ja elu õitseng Poolas ning seda teravam on kontrast II maailmasõja sündmuste ja holokaustiga. Poola kannatas sõja ajal rohkem kui ükski teine riik – nii katkenud ja murtud inimelude suhtarvu kui ka laialdaste lammutuste poolest. Me kõik saame aru, et ei saa holokaustist mitte rääkida ja seda keerulisem on teemat kajastada, kuna miljonitesse ulatuvate ohvrite puhul minetab see katastroof tavalisele inimlikule kaastundele omased empaatiapiirid. Kõige väiksem muuseu-

Foto: Shutterstock

misaal räägibki koonduslaagritest ja seal toimunud kuritegudest: roostes seinad ning seinte peal väiksed fotod. Ja ongi kõik. Vahest ongi hea, kui tohutute kannatuste lugu räägitakse lakooniliselt ja vaoshoitult. Sellele järgneb jutt juudi diasporaast (ja Iisraeli läinud inimestest) sõjajärgsetel kümnenditel. Muuseum isegi on kindlasti osa Poola juutide ajaloost: valminud pika uurimistöö tulemusena ja paljuski rahastatud eraannetustest. See on juudi kultuuri oluline keskus ja hoidja. Nagu heale tänapäeva muuseumile omane, ei piirduta ka POLINis üksnes ekspositsiooniga. Veel ootavad külastajaid ajutised näitused, kontserdid (jälgige kava!) ja isegi koššertoitudega söökla. Muuseumi tulles peab aega varuma ka turvakontrolliks – see pidavat olema ainus kultuuriasutus Poolas, kuhu külastajad sisenevad metallidetektori raamide kaudu. Pidevalt arenev ja väga erinevaid, aga kindlasti tugevaid elamusi pakkuv POLIN sobib igale külastajale, olgu teie teadmised Poola ajaloost ja juutide kultuurist mis iganes tasemel.

LENNUNÕU Poola pealinn on Tallinnaga juba ammustest aegadest otselendudega ühenduses olnud, LOT-i esimene regulaarlend Varssavisse toimus juba 1932. aastal. Nüüd, kus LOT ja Nordica on tihedamat koostööd alustanud, võib loota, et ühel hetkel ka lennugraafik paraneb. Juba praegu toimub küll kaks lendu päevas, ent mõlemad väljuvad Tallinnast pärastlõunal/õhtul ja Varssavist hommikul/lõunal. Ehk hommikuks sihtkohta ja õhtul sealt ära lennata soovivad ärireisijad valivad Varssavi puhul jätkuvalt ümberistumistega ühendusi Helsingi, Riia või Stockholmi kaudu. Otselendude hinnad algavad kampaaniate käigus vähemast kui 150 eurost/edasi-tagasi. Ja samas suurusjärgus on ka odavamad ümberistumistega lennud. Arvestada tuleb aga, et kõige odavam hinnatase võib tähendada ainult käsipagasiga reisimist. MAURI SAAREND ESTRAVELI LENNUNDUSEKSPERT


Jalgrattareis Marokos. Tuhande ja ühe öö linnadest kõrbedüünidele.

Jalgrattareis Peruus. Machu Picchust Amazonase džunglisse.

1. - 9. aprill 2017 Hind: 1190 €

5. - 13. mai 2017 Hind: 2290 €

Matkareis Indoneesias, Sulawesi saarel. Tana Toraja surnute kultust uudistamas.

Jalgrattamatk Gruusias. Reis Svaneetias, Gruusia "Šveitsis".

Jalgrattareis Prantsusmaal. Veiniradadel Rhone’i orust Vahemere äärde Provence’i.

Krossireis Gruusias. Krossikaga Gruusia metsikuid mägismaid avastamas.

17. - 25. juuni 2017 Hind: 1590 €

1. - 9. juuli 2017 Hind: 2090 €

Jalgrattareis Taga-Karpaatias, Ukrainas. Lvivist üle mägede Ungari piiri äärde.

Suur Kaukasuse avastusretk Gruusias. Jalgsimatk üle Kaukasuse aheliku.

22. - 30. juuli 2017 Hind: 950 €

29. juuli - 5. august 2017 Hind: 1190 €

Jalgrattareis Leedus. Palanga promenaadid ja Kura sääre liivadüünid.

Jalgrattareis Transilvaanias, Rumeenias. Dracula lossist veinikeldritesse.

31. juuli - 4. august 2017 Hind: 690 €

12. - 20. august 2017 Hind: 1290 €

26. mai - 3. juuni 2017 Hind: 1190 €

16. - 24. juuni 2017 Hind: 1090 €

Seiklusreisid Rända sinna, kus ehe ja äge!

Kiiretele broneerijatele soodustused! +372 5872 2433 I info@andmoments.com I www.andmoments.com Seiklusreisid

Reiside hinnas sisaldub kohapealse programmi hind, hinnas ei sisaldu lennupiletid sihtkohta ja tagasi, kui ei ole märgitud teisiti. Kiiretele broneerijatele suured soodustused!


MAAILMARÄNDUR PRAEGU ÕHUS

Madlena Grintshak

nakatab kõiki vene teatri vaimustusega „London ja Peterburi on minu suured teatrilemmikud,” lööb Estraveli venekeelse teeninduse osakonna juhataja Madlena Grintshak särama. Tema täiuslik nädalavahetus möödub Peterburis teatris või kontserdil ja täiuslik suvi Narva-Jõesuus. TEKST: SILVIA PÄRMANN Olete suur teatrifänn – millised linnad maailmas on kõige põnevamad teatrireiside sihtkohad? Moskvas ja Peterburis saatkondade vahet käies jäid õhtud vabaks, hakkasin käima teatris. Siis ma sain aru, mis on teater. Eesti teatris ma siis eriti ei käinud, praegu muidugi käin. Olin käinud siis ikka vene teatris, aga see pole ju võrreldav Peterburiga. Nüüd ma käin ka päris sageli Londonis teatris. London ja Peterburi ongi minu suured teatri-lemmikud. Viimati käisin Londonis tütrega sügisesel koolivaheajal, vaatasime „Lõvikuningat”. Mul on viimastel aastatel olnud aastased Venemaa viisad. Mu ema on Peterburist pärit, on palju sõpru ja sugulasi, kelle juures peatuda. See on nii tore linn praegu. Nii et vaatan mängukavast, mida mängitakse ja sõidan tihti nädalavahetuseks. Aga ma ei käi ainult teatris. Käisin neli aastat tagasi Kiievis ka jalgpalli vaatamas, ja Donetskis. Ja just käisin Peterburis sellise grupi nagu Leningradi kontserdil. Milline koht Eestis on kõige suurema elamuse pakkunud? Kõik Eesti spaad olen ma läbi käinud. Kunagi oli lemmik Georg Ots Saaremaal, praegu on lemmik Narva-Jõesuu kui kuurort. Vaim on nagu Venemaal, aga oled ik-

66

kagi Eestis. Kunagi käisin ka Jurmalas, kui seal olid suured festivalid, aga nüüd olen jäänud Narva-Jõesuu juurde. Kui ma suvel sinna paar korda ei saa, siis pole nagu suve olnudki. Praegu on seal kaks head spaad. Mul on seal sõpradel suvilad. Kunagi peatusin nende juures, aga praegu olen alati Nooruse spaas – see on minu arvates praegu kõige parem spaa. Vene klientidele meeldib ka väga Eestis spaas käia. Paljudele ei meeldi lennata, siis on neil suurepärane võimalus siin puhata, mida nad ka väga hindavad. Milline on kõige kaugem või kummalisem koht, kuhu olete aidanud mõnel kliendil reisida? Üheksa aastat tagasi korraldasin ühe ümbermaailmareisi, mis oli ühtlasi ka pulmareis. Pulmad ise olid Cannes'is, organiseerisin ka kõigi külaliste piletid sinna. Pruutpaar sõitis kõigepealt Jaapanisse, sealt edasi kümneks päevaks Bora Borale, siis edasi Los Angelesse. Reis oli vanemate kingitus pruutpaarile. Maksma läks see umbes 120 000 eurot. Aga marsruut oli ikka noortega kooskõlastatud, kõik riigid oma reisil valisid nad ise. Milline oli teie töö Estraveli algusaastatel?

Foto: Olga Makina.

Estravel organiseeris reise juba 90. aastatel – näiteks Kreekasse, aga ka mujale. Igale poole oli viisat vaja, kõik saatkonnad olid aga Moskvas (Peterburis olid küll Saksa ja Prantsuse konsulid). Käisin seal iga nädal, vahel rongiga, vahel lennukiga. Kõik käis sularahas sel ajal ka. Näiteks läksin esmaspäeval Moskvasse, neljapäeval sealt edasi Peterburi, siis jälle Tallinna. Nii kogu aeg. Igasuguseid asju juhtus nendel aastatel. Näiteks pidi meil ükskord rühm minema 7. novembril Keeniasse. Lennud käisid siis kõik veel Moskva kaudu. Samal päeval pidime viisad kätte saama ja kellelgi ei tulnud meelde, et see on ju Venemaal riigipüha – saatkond oli lukus! 30 inimest oli jõudnud juba Moskva lennujaama. Kuidagi saime konsuli kodust vannist kätte. Viisad olid muidugi tegemata, aga olukord lahenes ja reis toimus. Inimesed ootasid lennujaamas ja ei teadnud sellest kõigest midagi, mobiiltelefone siis veel polnud. Aastal 1995 lõime Vene osakonna ja seal ma olen kõik need aastad olnud. Estravelis kokku – kui lapsega kodus olemise aeg välja arvata – 25 aastat. Loe edasi Estraveli blogist http://www.estravel.ee/blog või leheküljelt delfi.reisijuht.ee/estraveller.


V��r�n� s�j�n�i� us�l�us� j� �l��u��!

KE��DR����D 25.03-01.04 LANZAROTE-FUERTEVENTURA

al. 899 €

05.-10.07

ALPIDE RINGREIS – Austria, Šveits, Itaalia

al. 859 €

UUDIS! 16.-23.09

ARMEENIA kultuuri-ja loodusreis

al. 999 €

09.-14.06

BORNHOLM – Läänemere roheline pärl

al. 569 €

13.-23.10

CABO VERDE – Roheneemesaared

al. 2430 €

05.-10.08

GOTLAND koos keskajafestivaliga

al. 499 €

08.-15.09

GRUUSIA RINGREIS

al. 839 €

18.-24.07

HISPAANIA – ANDALUUSIA võlude kütkes

al. 859 €

06.-08.08

INGLISMAA – LONDON ja Buckingham

al. 589 €

29.07-05.08

INGLISMAA LÕUNAOSA, CORNWALL JA LONDON

23.-30.08

KREEKA – JOONIA MERE RANNIK JA KORFU SAAR

al. 849 €

04.-09.06; 19.-26.10

KÜPROSE kultuuri- ja puhkusereis

al. 829 €

al. 1029 €

17.-24.03

DUBAI kultuuri-ja puhkusereis

12.-16.04

ISTANBUL TULPIDE ÕITSEAJAL

al. 549 €

19.-26.04

HOLLAND – lillefestival

al. 529 €

05.-12.07; 13.-20.09

MALLORCA kultuuri- ja puhkusereis

al. 899 €

20.-23.04

HOLLAND – lillefestivalile lennukiga

al. 729 €

20.-27.07; 20.-27.10

MALTA-GOZO, väljasõidud Sitsiiliasse ja Cominole

al. 879 €

05.-14.05

MAROKO suur ringreis

al. 1200 €

NAMIIBIA – Aafrika algajatele

10.-17.05

RHODOS – kultuuri-ja puhkusereis

UUDIS! 19.-30.11

al. 649 €

03.-09.08

NORRA – keskosa koos Bergeniga

al. 449 €

10.-12.05

VIIN, muusika ja vein

al. 599 €

11.-18.07

PÕHJA- NORRA koos Lofootidega

al. 619 €

20.-21.05

LÄTIMAA mõisad ja lossid

al. 129 €

12.-17.07

PARIIS-LONDON (Versailles’ ja Canterburyga)

al. 829 €

21.-27.05

PORTUGALI RINGREIS

al. 849 €

25.-29.07

al. 649 €

25.05-01.06

BAIERIMAA, AUSTRIA ja nartsissifestival

PRANTSUSE RIVIERA – paradiis päikese all

al. 529 €

25.-31.07

PRANTSUSE RIVIERA, PROVENCE JA ALPID

al. 799 €

21.-27.08

PORTUGALI RINGREIS

al. 849 €

04.-09.07

ROOTSIMAA läänerannik

al. 439 €

12.-17.08

SAKSAMAA – Berliin-Spreewald-Saksi Šveits

al. 569 €

UUDIS! 29.07- 01.08

SAKSAMAA – Elbe pärlid

al. 569 €

12.-09.07

SARDIINIA-KORSIKA

al. 949 €

29.07-04.08

SLOVAKKIA lossid ja Tatrad

al. 469 €

TALLINN, Estonia pst 5a tel 670 3333/ 670 3000 TARTU, Ülikooli 4 tel 734 4207 / 734 4208 PÄRNU, Ringi 10 tel 442 6305 / 442 6300 tensi@tensireisid.ee Lisaks vaata reise

al. 1279 €

M��� ��i�i�� eda���ü�j� �� k� Es�r����!

al. 3490 €

05.-07.07

SOOME – tuhande järve maa

al. 289 €

08.-14.07

UNGARI RINGREIS

al. 449 €

Parimad pakkumised leiad messilt Tourest 10.-12.02 meie boksis A8!


SUP€RSOODSALT SOOME! ÜHE SUUNA PILET VÄLJUMISED ESMASPÄEVAST NELJAPÄEVANI

6€

VÄLJUMISED REEDEST PÜHAPÄEVANI

12€

PÄEVAKRUIIS HELSINGISSE VÄLJUMINE KOLMAPÄEVAL & NELJAPÄEVAL

6€

VÄLJUMINE REEDEL

Eripakkumised müügil www.eckeroline.ee

12€

Broneerimine perioodil 10.02−28.02.2017, sõidud perioodil 10.02−06.04.2017. Tootekood TOUR17


Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.