Jordaania Wadi Rum, safari peatus, soovijad turnivad tulikuumal liival.
Karaki risti rüütlite kind luses – rüütleid pole seal enam ammu.
vabakaubandustsoon. Arvukalt näeb Iraagi kütuseveokeid, ka naftatöötlemistehas pidavat seal piirkonnas olema, ning Saudi Araabia veokadki pole haruldus. Paar aastakümmet tagasi löödi käed jupikese Punase mere ranniku ostuks (vastu anti suur lahmakas kõrbe) ja tänu sellele on Jordaanial nüüd merepiiri 27 kilomeetrit. NAFTAT JORDAANIAS EI LEIDU, küll aga püsib amet-
lik naftahind tänu idanaabrile meie rahas poole euro piires ja riik on silma kinni pigistanud musta kütuseäri ees – Iraaki suunduva tee ääres varjamatult seisvad kanistrite virnad aitavad ka vaesematel piirkondadel elus püsida. Jordaania ise omab maailma suuremaid põlevkivivarusid, millele Eesti Energiagi silma heidab. RAHVASTIKU KIREVUSELE VASTAB KA KUNINGAKODA.
Täpse nimega Hašimiidi kuningriigi väga populaarse kuninga Abdullah II pildiga plakateid on absoluutselt kõikjal, isegi mõned liiklusmärgid on nendega kaetud. Kuninganna Rania on palestiinlanna, sündinud Kuveidi põgenikelaagris, ning Abdullahi ema on inglanna. Endise kuninga Husseini neljas ja viimane naine Noor pärineb aga USA-sse rännanud Süüria-Ameerika segaperest. Hašimiit tähendab aga põlvnemist otse prohvet Muhammedist. Tänases Jordaanias on väga tähtsal kohal tervishoiu ja hariduse väärtustamine, kuhu suunatakse väidetavalt 20% riigi tuludest. Kuulsates haiglates käivad end ravimas ka naaberriikide rikkamad kodanikud. Karmid ollakse aga liik-
54