majandus
Eesti majandus liigub väärtuste poole Olukorras, kus euroalast tulevad investeeringud on kokku kuivanud ning sealsed eksportturud surve all, on nii Eesti kui ka meile sarnased Kesk- ja Ida-Euroopa (CEE) riigid liikumas suurema lisaväärtusega tootmis- ja teenusmajanduse suunas. Viimasel Tekst: Mihkel lauk PricewaterhouseCoopers
18
kahel aastakümnel on Euroopa Liidu investorraha ja tarbimine toetanud CEE riikide hoogsat majanduskasvu ning eurointegratsiooni, ent euroala kriis on uuele Euroopale ka negatiivselt mõjunud. See omakorda on sundinud piirkonna riike muutma kasvustrateegiaid, suunama tähelepanu tuleviku majandusvaldkondadele ning otsima uusi investeeringuid väljastpoolt Euroopa Liitu. Viimasel ajal püütakse vähendada sõltuvust odavat tööjõudu kasutavasse tootmisesse tehtud välismaistest otseinvesteeringutest ning suurendada strateegilisi välisinvesteeringuid, mis oleksid huvitatud kõrgharitud tööjõust, korralikust taristust ja tehnoloogilisest toest. Esmapilgul võib see tunduda väikese poliitilise muudatusena, ent lähem vaatlus näitab, et need majanduspoliitilised muutused on põhimõttelised, suunatud suurema lisaväärtusega majanduse poole. Üle Kesk- ja Ida-Euroopa on suure lisaväärtusega ettevõtetesse panustada soovivate investorite jaoks avanemas ohtralt võimalusi. Eri asukohamaade vahel valides on investorite jaoks olulised nii poliitiline stabiilsus ja toimiv õigusruum kui ka valitsuste suutlikkus viia läbi teadmusühiskonna jaoks olulisi reforme. Uute võimalustega kaasnevad märkimisväärsed väljakutsed. Viimase kahe aastakümne jooksul on enamik välisinvesteeringuist CEE riikidesse tulnud Euroopa Liidu liikmesriikidest. Ehkki valitsused eelistaksid endiselt läbirääkimisi pidada Euroopa partneritega, sunnib majanduskriis investorite otsingul vaatama kaugemale piiride taha. Nii võib ka arenevate riikide ettevõtja-
te jaoks CEE piirkond investeeringute sihtkohana olla üha ligitõmbavam, kuna poliitiline stabiilsus, sobiv ettevõtluskeskkond ja heatasemeline taristu on neilegi meeltmööda. Kesk- ja Ida-Euroopa tööjõuturge iseloomustab haritud tööjõu kättesaadavus, teadustöötajate ja kõrgharidusega inimeste osakaalult on mitmed piirkonna riigid maailma paremate hulgas. Ka on tööjõu tootlikkuse tõus olnud viimastel aastakümnetel siin maailma kiiremaid. See koos hea taristu ja poliitilise stabiilsusega pakub häid eeldusi ettevõtluse arendamiseks. Mõistagi on Kesk- ja Ida-Euroopa riikidel kõrge lisaväärtusega majandusharudes nii tugevaid kui ka nõrku kohti. Näiteks Eestit, mis asub ülemaailmses innovatsiooniindeksis 19. kohal, on sageli toodud näiteks kui edukat IT- ja tarkvarainvesteeringute sihtriiki, millele internetiühenduste kvaliteedilt ja sisulahenduste loomingulisuselt piirkonnas vastast pole.
Eesti eristub
teistest riikidest arenenud ettevõtlust toetava taristu, ettevõtlusvabaduse ja siinsete suhteliselt arenenud finantsturgude poolest. Ettevõtete loomine ja suhtlemine riigiga on Eestis lihtne – loodud on suur hulk teenuseid alates e-äriregistrist kuni maksude ja aastaaruannete deklareerimiseni. Teenuseid toetavad andmevahetuskiht X-tee ja ID-kaardi infrastruktuur, mis loovad ettevõtjatele äriarenduseks mugavaid võimalusi. IT-lahendused aitavad inimestel paremini elu korraldada, vabastades väärtust loovate digitaal-
in time January 2013