sihtkoht
Vondelpark
EYE muuseum
Van Goghi muuseum / Museum of Van Gogh
32
suunas. Märtsi alguses tähistati linnas esmakordselt avatud tornide päeva (ega ainult Tallinn pole tornide linn!), mis peaks tulevikus muutuma traditsiooniks. Nimelt avasid oma trepid ja liftid kõrgeimatele korrustele Amsterdami 17 kuulsat hoonet, nende seas suured kirikud nagu Zuiderkerk ja Oude Kerk, kuningapalee ning vana börsihoone De Beurs van Barlage, kuid ka jõele vaatav kaasaegsem Mövenpick Hotel või silinderkaabu ja Hollandi juustu meenutav Fletcher Hotel. Hingetõmbepaigaks sobib hästi Vondelpark, kus saab end edukalt harida. 19. sajandi pargipaviljonis näidatakse iga päev filmiprogrammi – tummfilmidest kuni värskete linateosteni välja. Enne asus siin Hollandi filmimuuseum, mis nüüdseks on kolinud Idadokkide piirkonnas avatud uude (ja rangelt kohustuslikku!) EYE Muuseumisse. Vondelpark on hea koht, kus uneleda ja lasta silme eest mööda need tuhanded kunstišedöövrid, mille kontsentratsioon ruutmeetri kohta ületab peaaegu inimtaluvuse piirid – mõne minuti kaugusel asub Museumsplein, kus kõrvuti paiknevad Van Goghi muuseum, Hollandi Riigimuuseum ehk Rijiksmuseum ning moodsale kunstile keskenduv Stedelijk Museum. Kui silmadel küllalt saab, siis tasakaaluks võib lasta oma kuulmismeeli paitada Museumspleinil asuvas Concertgebow’s, mille akustikat on võrreldud Viini kontserdihalliga. Kellel on soov kiigata tõeliselt jõuka 19. sajandi Hollandi perekonna igapäevaellu, võiks ette võtta käigu van Looni perekonna kodumajja laia Keizersgrachti (Keisrikanali) ääres. Tegu on Hollandi ühe mõjukama perekonnaga: nende eelkäija Willem van Loon oli üks Ida-India kompanii asutajatest ning perest on võrsunud mitu Amsterdami linnapead. Arhitektuuri- ja kinohuvilistel on põhjust rõõmustada värskelt renoveeritud Pathé Tuschinski kinoteatri üle, kus toimuvad peenemad filmiesitlused ja interjöör pakub pileti otse art deco kuldaega. Moodne Amsterdam avab end ühe põnevama nurga alt Eastern Docklands (Idadokkide) piirkonnas, mis on kujundatud elamukvartaliks vanast hiiglaslikust sadamaalast. Sadamaala ise jõudis eksisteerida kõigest sadakond aastat ning möödunud sajandi lõpus leiti, et kesklinna külje all asuv maalahmakas vajab elu ja inimesi. Lisaks on viimaste aastate jooksul siia loodud arvukalt kultuuri- ja meelelahutuskeskusi.
in time April / May 2013