Eesti investorite plaan rajada Eestisse kaasaegne puidurafineerimistehas

Page 1

EESTI INVESTORITE PLAAN RAJADA EESTISSE KAASAEGNE PUIDUVÄÄRINDAMISTEHAS

MIKS JA KUIDAS VÄÄRINDAME EESTI METSA

TEHASE TOODANG: KESKKONNASÕBRALIKUD BIOMATERJALID JA TAASTUVENERGIA

MÄRTS 2019



SISUKORD 4

Sissejuhatus / Proovisime nii uksest, aknast kui lukuaugust

30

6

Riigi eriplaneeringu sisulised tegevused pole aastaga startinud

Avalikustatakse kõigi aegade suurim tööstusinvesteeringu plaan

32

8

Est-For Invest ja RMK peavad läbirääkimisi ühise kavatsuste protokolli sõlmimise osas

Valitsusele esitatud ettepanekute eesmärk oli tõsta Eesti ärikeskkonna konkurentsivõimet

34

10

Kogu seni teadaoleva info tutvustamine Tartu linnavolikogule

Esimesena valmis uuring mõjust Eesti majandusele

36

12

Puidurafineerimistehase kohta levitatud müüdid

Esimesed infopäevad Tartu huvigruppidele

40

14

Puidurafineerimistehase tehnoloogiast. Parim võimalik tehnika.

Valitsus palus Est-For Investil leida projektist huvitatud omavalitsused

16

Biotoodete ekspert: puiduväärindamine säästab keskkonda

42

Tehase fosforiheide on maandatav

44

Omavalitsused tahtsid, kuid valitsus lõpetas

46

Kaasaegne puiduväärindamistehas jääb ootama soodsamat investeerimiskeskkonda

18

Valitsus algatas puidurafineerimistehase eriplaneeringu koostamise

20

Stendali õppereis: tehas Natura kaitsealade keskel

22

Est-For Invest andis riigile üle puidurafineerimistehase rajamise eeltöö tulemused

24

Teaduste Akadeemia komisjon vaagis puidurafineerimistehase vajalikkust

26

Uuring: suhtumist tehasesse mõjutab väärtusmaailm

28

Tehas vähendaks CO2 jalajälge sama palju kui 100 000 auto kadumine Eestist

48

Tehase mõjud

49

Keskkond

50 54

Lõppsõna / Teadus- ja faktipõhine valitsemiskultuur ootab soosivat poliitilist struktuuri Sündmuste kronoloogia

Ajakirja väljaandja: Est-For Invest OÜ www.biorefinery.ee


PROOVISIME NII UKSEST, AKNAST KUI LUKUAUGUST

Nii nagu mujal Euroopas, saab ka meil Eestis toota puidust biomaterjale sh tselluloosi, tehes seda oma tulevikku, keskkonda ja elukvaliteeti ohtu seadmata. On lahendused olemas mujal, on lahendused leitavad ka Eestis. On vaja selgitada, mida on veel vaja uurida ning kohandada ja rakendada just Eesti ja konkreetse asukoha suhtes parim võimalik tehnoloogia.

EESTI METSA VÄÄRTUS KASVAKS MILJARDEID

AADU POLLI ja MARGUS KOHAVA Puidurafineerimistehase arendusprojekti eestvedajad

Rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise puiduväärindamistehase saaks Eestis rajada kolme kohta – Pärnumaale Rail Balticu kaubaterminali lähedusse, Kagu-Eestisse Räpina, Setomaa ja Võru valla liitumispunkti piirkonda ning SuurEmajõe piirkonda. Investoritena unistasime asukohast Tartumaal, sest seal saanuks keskkonnasäästlikkuse põhimõtteid rakendada parimal võimalikul moel. Euroopa moodsaim puiduväärindamistehas oleks investorite nägemuses võinud olla Eesti riigile ja rahvale kuuluv aktsiaselts ehk ühistuline ettevõtmine, kuid seda lähenemist pidurdas Eesti juriidiline raamistik. Tutvustasime valitsusliikmetele mõtet planeerida tehast PPP-projektina (ingl PrivatePublic-Partnership), kahjuks ei leidnud initsiatiiv viljakat pinnast. Selgitasime ka kohalikele omavalitsustele ideed, et nemad võiksid tulla üheks tehase investoriks, kuid saime sõnumi, et Eesti riigis on antud kohalikele omavalitsustele selge suunis mitte olla investoriks ettevõtetes, mis pole seotud omavalitsuse põhifunktsioonidega.

4

∕ MIKS JA KUIDAS ∕ SISSEJUHATUS

Iga eesrindlik lääneriik väärindab kohalikku toorainet kohapeal. Meie kõigi huvides on lõpetada tselluloosi ja muude biomaterjalide tootmiseks sobiva puidu põletamine kui keskkonnavaenulik tegevus. Sellisele järeldusele on jõudnud ka Euroopa Akadeemiate Teadusnõukoda, kes on andnud Euroopa Komisjonile poliitikasoovituste dokumendi, kus soovitatakse võtta kasutusele meetmed lõpetamaks tselluloosi tootmiseks kasutatava puidu põletamine muuhulgas Eestis ja Lätis. See eeldab aga kohaliku tehase olemasolu, sest tselluloosi tootmiseks sobiva puidu mittevajalik transport ja väljavedu Skandinaaviasse on samuti keskkonnaja infrastruktuurivaenulik tegevus.

Kohaliku puiduväärindamistehase olemasolul oleks Eesti metsade bilansiline väärtus kasvanud hinnanguliselt kahe kuni kolme miljardi euro võrra. Seda tänu paberipuidu ja puiduhakke hinna tõusule. Hinnatõus oleks motiveerinud nii väiksemaid kui suuremaid metsaomanikke märksa ulatuslikumalt hooldusraiet teostama – see oleks omakorda tõstnud metsade üldist tootlikkust ja kasvatanud Eesti metsade kasvuhoonegaaside sidumise võimet. Tehase rajamine oleks kasvatanud ka olemasoleva puidusektori konkurentsivõimet ja stabiilsust, kuna saeveskid saaksid kõrvaltootena tekkivat puiduhaket müüa tehasele kõrgema hinnaga kui praeguses puudulikus konkurentsikeskkonnas. Vaimusilmas nägime tehast Tartust ca 20 km kaugusel loodes. Sealt saanuks ehitada vähem kui kümnekilomeetrise veetoru Emajõeni, lisada raudteeharu, jupi maanteed ning lokaalsed ja keskkondlikud mõjud olnuks minimaalsed. Lähimad talud asunuks tehase väravast kolme kilomeetri kaugusel. Logistiliselt olnuks see parim võimalik asukoht ning logistiline efektiivsus täidab nii majanduslikke kui keskkondlikke eesmärke, kuna võimaldab vähendada kasvuhoonegaaside heidet transpordi vähenemise kaudu – seda näitas Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse uuring. Teame, et lõhnavabad puiduväärindamistehased on olemas. Värskeim Valmeti tehnoloogial 2015. aastal rajatud puiduväärindamistehas Brasiilias pole pärast käivitusperioodi lõppu ühtegi korda haisu eritanud. Eelduslikult olnuks tehase ainus oluline negatiivne kõrvalmõju fosforiheide, mille tulemusel oleks fosfori tase jões tõusnud ca 2 protsendi võrra. Suur-Emajõgi oleks Eesti mõistes parim võimalik veekogu, kuhu fosforit kanaliseerida, kuna


jõgikonna ja Peipsi vesikonna tervik võimaldab fosforit hajutada maksimaalselt suurele territooriumile, imiteerimaks looduslikult loomulikku hajutatust. Täna jõuab Suur-Emajõe kaudu Peipsi järve ca 100 tonni fosforit aastas, tehas oleks lisanud ca 3,5 tonni aastas. Eeltoodut kokku võttes on oluline, et jääks kõlama: iga tööstusprojekti kasude ja kahjude analüüs peab vaatama selle keskkonnamõjusid tervikuna. Nii selgub, kas rajatis teeb planeedi keskkonnasäästlikumaks või ei. Punktkoormust vaadates olnuks negatiivne mõju selge – sama järeldus kehtib igasuguse rajatise korral, olgu selleks tehas, perearstikeskus, kauplus või muuseum. Inimtegevusel on alati mõju ümbritsevale. Küsimus on selles, kas rajatis parandab keskkonda kui tervikut. Teame, et tehas oleks oluliselt vähendanud Eesti kasvuhoonegaaside heidet, seda tänu taastuvelektri tootmisele, mis asendab põlevkivielektrit, ning ka tänu toormeveoks kasutatava maanteetranspordi vähenemisele: oluline osa toormest oleks tehasesse veetud mööda raudteed. Teame ka seda, et tehase toodangust oleks saanud valmistada keskkonnasõbralikke biotooteid – puidukiust valmistatud ühekordsed nõud asendavad plastnõusid, biodiisel asendab fossiilset diislit ning viskooskangas polüestrit jne.

Vaid üksikud julgesid tõusta püsti ning valjuhäälselt öelda: esmalt uuringud, siis otsused. Planeerimisprotsess oleks pidanud selgitama välja sotsiaalmajanduslikud- ja keskkonnamõjud. Nii oleks saanud selgust, kas, kuhu ja kuidas saaks tehase rajada. Uuringud jäid vaid unistuseks. Kasud ja kahjud jäid objektiivselt kaalumata, selle alusel saanuks valitsus langetada informeeritud otsuse ja vaadata ausalt otsa investoritele, institutsionaalsetele pankadele, teadlastele, rahvale ning Euroopa Liidu keskkonnasäästliku poliitika eestvedajatele. Tulevikku me ennustada ei oska, ent võimalikke stsenaariume küll. Kui lähinaabrid teispool Läänemerd panustavad miljardeid eurosid aastas biotoodete innovatsiooni, siis meil jääb see olemata. Tehas oleks panustanud Eesti töötleva tööstuse teadmusmahukuse tõstmisse ning edendanuks Eesti teaduse ja ettevõtluse koostööd. Tehase rajamine loonuks uued võimalused teadus- ja arendustööks ning idufirmade tekkeks biotoodete vallas. Selleks, et Eestis saaks hakata arendama uuenduslike biomaterjalide tootmist, peab esmalt tekkima puidu keemiline töötlemine ehk puiduväärindamistehas. Biomaterjalide

väärindamine ja arendustegevus saab toimuda vaid seal, kus on ka baasainete tootmine, jätkutöötlemise klastri tekkimine ilma puidurafineerimistehaseta on ebatõenäoline. Selline oli ja on jätkuvalt investorite visioon Euroopa nüüdisaegseimast puiduväärindamistehasest, mis oleks tervele Eestile kasu toonud. Ükski planeeritava puidutehasega seotud inimene pole huvitatud loodust saastava tehase ehitamisest ega soovi seda teha halveneva elukeskkonna arvelt. Sarnaseid tehaseid ehitatakse Soomes, Rootsis, Austrias ja Saksamaal, nende riikide elanike ootused elukvaliteedile ja keskkonnale on sama kõrged kui meil. Leiavad nemad lahendused, kuidas sobitada moodsad tehased oma keskkonda, oleksime leidnud ka meie. Järgnevalt teeme ülevaate tehase planeerimise protsessist, avalikustades tervikuna kogu asjakohase info. Tagakaanelt leiab lugeja lõppsõna selle kohta, kuidas saaks kujundada Eestis nii suurprojektide investoreid kui kõiki eestimaalasi soosiva majanduspoliitilise keskkonna. Head lugemist! ■

10 KM, 1:472441

KUHU JÄI TEADUSJA FAKTIPÕHINE MAAILMAVAADE?

PARIM VÕIMALIK ASUKOHT INVESTORITE NÄGEMUSES

JÕGEVA

RAUDTEE MAANTEE

Kõige ootamatuma arenguna jääb investorile viimasest kahest aastast meelde teadlaskonna soovimatus planeeritud PÕLTSAMAA tehase mõjusid uurida ning selgrootus seista teadus- ja faktipõhise maailmapildi eest. Eesti ja eriti Tartu Ülikooli teadlaskond asus valjuhäälselt ja agressiivselt ning ilma teemasse süüvimata levitama iganenud arusaamadele tuginevaid argumente, miks planeeritavat tehast Eestisse ja Tartumaale rajada ei saa. Samas ei teadnud nad ega tundnud ka huvi, millist tehast üldse planeeritakse, millised on viimaste aastakümnete saavutused keskkonnamõjude vähendamisel ega pakkunud kordagi oma abi selgitamaks, milliseid tehnoloogiaid ja kuidas tuleks muuta nii, et tehase mõju oleks võimalik kompenseerida.

EMAJÕGI ASUKOHTA ÜMBRITSEV METSAMASSIIV

TARTU

Investorite nägemus tehase asukohast ELVA

SISSEJUHATUS ∕ MIKS JA KUIDAS ∕

5


Foto: Scanpix

2017

AVALIKUSTATAKSE KÕIGI AEGADE SUURIM TÖÖSTUSINVESTEERINGU PLAAN Pikaajalise metsa- ja puidutööstuskogemusega Eesti investorite grupp avalikustas plaani rajada Eestisse tänapäevane ja keskkonnasõbralik puidurafineerimistehas. Umbes 1 miljardi euro suuruse investeeringuna oleks see läbi aegade suurim tööstusinvesteering Eestis. Eesmärk oli, et valminuna oleks tehas kõige modernsem kogu Euroopas. Plaani avalikustamise pressikonverentsil rõhutati, et tehase loodavat lisandväärtust plaanitakse 210–270 miljonit eurot, mis oleks 1,1-1,4 protsenti Eesti 2015. aasta SKPst. Võrreldes tol hetkel Põhjamaadesse väljaveetava toormaterjaliga väärindaks tehas puidutooret 4-5 korda kõrgemalt. Projekti arendava Est-For Investi juhatuse liige Margus Kohava ütles, et tehase rajamisel oleks positiivne mõju

6

∕ MIKS JA KUIDAS

kogu regiooni metsandussektorile ja Eesti majandusele tervikuna. „Tehas suurendaks Eesti eksporti 250-350 miljoni euro võrra aastas, kusjuures toodete ekspordi koguväärtus kasvaks 2-3 protsendi võrra. Tehase ehitamise tulemusena tõuseks kogu Eesti töötleva tööstuse sektori keskmine lisandväärtus töötaja kohta 7-9 protsenti,” selgitas Kohava. Tehas looks ligikaudu kakssada oskustöökohta pealinnast väljaspool ja lisaks tekiks 500-700 töökohta tehast teenindavas väärtusahelas.

Arendajad nägid ettevõtmises võimalust luua Eestisse unikaalne uue põlvkonna puidurafineerimistehas, kus toodetaks keskkonnasõbralikul viisil taastuvtoormest tooteid, sh tselluloosi ja erinevate biotoodete jaoks hemitselluloosi ning ligniini, samuti rohelist energiat. Tehas toodaks pidevalt ja stabiilselt 25 protsenti rohkem taastuvenergiat, kui ise tarbib, mistõttu suureneks Eestis taastuvenergiast toodetud elektri osakaal 34-45 protsenti.


2017

Tehas kasutaks toormena ca 3,3 miljonit m3 puitu (kuusk, mänd, kask)

PABERPUIDU EKSPORT

EKSPORDITAV SOBIVA KVALITEEDIGA TOORE

PUIDUHAKKE EKSPORT

• 2,3 miljonit m3 ümarpuitu, sellest ca 1/3 Lätist • 1 miljon m3 saeveskite puiduhaket, sellest ca 1/3 Lätist

Eesti töötleva tööstuse keskmine tööjõu tootlikkus 2015. aastal oli ca 23 000 € töötaja kohta, tehase tööjõu tootlikkus olnuks 1-1,4 mln € töötaja kohta. 200 inimese värbamine tehasesse olnuks samaväärne sellega, nagu asuks Eesti töötlevas tööstuses tööle 8000 keskmist lisandväärtust loovat töötajat.

Esialgse prognoosi kohaselt plaaniti keskkonnasäästlikku majandamist tehase tootmisega alustada 2022. aasvõimaldavale mageveeressursile ja tal. Tootmisvõimsuseks planeeriti kuni kohalik oskustööjõud. 700 000 tonni aastas. Tooraineks kasutaks tehas aastas hinnanguliselt ligiProjekti teostatavust plaaniti analüüsida kaudu 3 miljonit kuupmeetrit paberipuitu tihedas koostöös erinevate Eesti ametija puiduhaket, mida Eestist 4-5 korda asutuste ja tunodavamalt välja nustatud teadusviiakse. Puitu ekspertidega. Tehas loonuks 200 otsest ning plaaniti soetada Kohava rõhutas, peamiselt Eestist, et investorid kuni 700 kaudset töökohta kuid vajadusel ka soovivad tiheväljaspool Harjumaad. Lätist ja Leedust. dat koostööd Puidurafineerimistehase võimaliku tegevuskohana analüüsiti mitut asukohta Eesti eri piirkondades. Tehase rajamise asukoha eelduste hulka kuulusid maatükk pindalaga 100 hektarit, paiknemine toorme hankepiirkonna keskel, toimiva maantee- ja raudteevõrgustiku olemasolu, juurdepääs

avalikkusega. „Meie jaoks on äärmiselt oluline teha konstruktiivset koostööd kõigi huvirühmade, teadusringkondade ning võimalike kaasinvestoritega, et tehase ehitus, tehnoloogia ja käitamine vastaks kõigile keskkonnanõuetele, oleks sotsiaalmajanduslikult kestlik ja kooskõlas Eesti ühiskonna

huvidega,” rääkis ta 10. jaanuari pressikonverentsil. Projekti algatanud ning uuringu- ja analüüsietappi rahastanud investorid esindavad 100 protsenti Eesti kapitali. Hilisemas faasis kavatseti positiivse investeerimisotsuse korral kaasata strateegiline investor ja/või finantsinvestor. Projekti finantseerimisel eeldati rahvusvaheliste pankade sündikaadi osalemist. Ühe võimalusena kaaluti ka raha kaasamist kohalikult kapitaliturult. Planeeritava tehase investorite gruppi kuulusid Aimar Varula, Arvo Türner, Heiki Vahermets, Peedo Pihlak, Toomas Mets ja Virko Lepmets (OÜ Combiwood), Peeter Mänd (Ivard OÜ), Kaido Jõeleht (Kaamos Group), Jüri Külvik (Lemeks Grupp), Mati Polli (Tristafan OÜ) ja Tiit Nilson (Woodwell). ■

10.01.2017

31.01.2017

JAANUAR 2017

Pressikonverents: Est-For Invest teatas, et pikaaegse metsa- ja puidutööstuskogemusega Eesti investorite grupp kaalub tänapäevase ja keskkonnasõbraliku puidurafineerimistehase rajamist Eestisse.

Est-For Invest esitas rahandusministeeriumile taotluse algatada tehase püstitamise võimalikkuse uurimiseks riigi eriplaneering Suur-Emajõe piirkonnas.

Avalikustamise järgselt kohtusid arendajad kümnete inimestega, et projekti tutvustada, sh nii riigiasutuste juhid, ministeeriumite ametnikud, kohalikud omavalitsusjuhid, keskkonnaorganisatsioonid ja ülikoolide rektorid.

MIKS JA KUIDAS ∕

7


2017

VALITSUSELE ESITATUD ETTEPANEKUTE EESMÄRK OLI TÕSTA EESTI ÄRIKESKKONNA KONKURENTSIVÕIMET 2017. aasta veebruaris edastas Est-For Invest valitsusele ettepanekud seoses kavandatava Eesti kõigi aegade suurima tööstusinvesteeringuga, et tõsta Eesti ärikeskkonna konkurentsivõimet. Est-For Investi juhatuse liikme Margus Kohava sõnul oli ettepanekute paketi eesmärk parandada Eesti riigi konkurentsivõimet suurprojektide planeerimisel võrreldes Põhjamaadega ning ettepanekute realiseerumine toetaks ka kavandatavat mahukat ja Eesti majandusarengu jaoks olulist investeeringut puidurafineerimistehase projekti.

Rootsi ning Läti äri- ja õiguskeskkondadega. Lähtudes Eesti ärikeskkonna konkurentsivõime kindlustamise soovist, palus Est-For Invest püüelda Eesti riigil regulatiivsetes ja halduslikes valdkondades eelnimetatud riikidega vähemalt võrdsete, aga eelistatult soodsamate konkurentsitingimuste poole kõigi Eestis tegutsevate ettevõtete, sealhulgas Est-For Investi suhtes. „Tehase investorite jaoks on kaalul Eesti ärikeskkonna tulevik – kas see soodustab mahukaid investeeringuid meie majandusse,“ ütles Kohava.

Julgust ettepanekute esitamiseks lisas valitsuse varasem seisukoht, mille eesmärgiks oli meelitada Eestisse strateegiline investor, kes rajaks Eestisse tselluloositehase. Tegemist oli Mart Laari valitsuse 2000. aastal tehtud otsusega. Muuhulgas teavitas Est-For Invest ettepaMajandusministri kohuseid täitis toona nekute paketis, et tehase rajamine võiks Mihkel Pärnoja mõjuda soodsalt ning keskkiirendamaks Tehase rajamine võinuks konnaministri otsustusprotsessi ülesannetes Tallinn-Tartu maanmõjutada soodsalt Tallinn-Tartu oli Heiki Kraneljarealiseks maantee neljarealiseks ehitamist. tee nich. „Sellega ehitamiseks. „Eneväljendas vasestmõistetavalt ei litsus täielikku võtaks riik selliseid valmidust riigipoolse toe pakkumiseks. töid ette ühe projekti jaoks. Samavõrd Otsuses kirjutati, et valitsusel on valmisilmne oleks aga puidurafineerimistehase olek vabaturuhindadel põhineva puiduprojekti positiivne mõju langetamaks tarnelepingu sõlmimiseks võimaliku invesotsust Tallinn-Tartu maantee võimalikult toriga. Toona investorit ei leidunud. Täna kiirelt neljarealiseks ehitamiseks,” selgitas on huvitatud investor meie näol olemas,” Kohava. rääkis Kohava veebruaris 2017. Lisaks palus Est-For Invest kodumaiste ja Est-For Invest küsis valitsuselt toetust välismaiste suurinvesteeringute sooduskontekstis, et projekti arendatakse tihetamiseks kaaluda Eesti majandusarengudas regionaalses konkurentsis Soome, le olulise investeeringu mõiste kasutusele

8

võtmist laiemalt kui pelgalt riigivaraseaduse tähenduses ning siduda mõiste ka teiste õiguslike regulatsioonidega. 2018. aasta seisuga on valitsus arvestanud kaht Est-For Investi ettepanekut. Projekti käsitletakse kui ettevõtmist, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik huvi. Teine ettepanek puudutas planeerimisseaduse muudatuste vastuvõtmist selleks, et riik saaks huvitatud isikult sisse nõuda riigi eriplaneeringu

13.02.2017

21.02.2017

VEEBRUAR 2017

Projekti staatuskoosolek 4 ministriga: osalesid majandus- ja kommunikatsiooni-, ettevõtlus-, riigihaldus- ja keskkonnaminister. Est-For Invest edastas valitsusele ettepanekud seoses kavandatava Eesti kõigi aegade suurima tööstusinvesteeringuga, et tõsta Eesti ärikeskkonna konkurentsivõimet.

Eesti Maaülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli rektorite tasemel otsustati luua kõrgetasemeline ja sõltumatu Est-Fori akadeemiline nõukoda.

Taas kümneid kohtumisi projekti tutvustamiseks, sh ka ministrite, poliitikute ja rahvusvaheliste rahastajatega.

∕ MIKS JA KUIDAS


2017

Eestist veetakse aastas välja 2 miljonit tonni väärindamata paberipuitu aastas, peamiselt Soome ja Rootsi puiduväärindamistehastesse.

ettevalmistamiseks ja kehtestamiseks vajalikud kulutused. Selleks esitas Est-For Invest valitsusele ka planeerimisseaduse täienduse eelnõu koos seletuskirjaga. Valitsus otsustas arendaja poolt esitatud eelnõud mitte rakendada, kuid ettepaneku sisu realiseerus Rahandusministeeriumi ettevalmistatud eelnõu dokumendis. Rahandusministeeriumi eelnõu reguleeris laiemat küsimuste ringi, kui Est-For Invest algselt ettepanekuna esitas. „Selliseid olukordi, kus riiklik huvi ja erainvestorite huvi mõne suurprojekti arendamise vastu on ühesuunaline, on tulevikus teisigi. Seadusemuudatusega ei antud erainvestorile üle planeeringu korraldamise õigust ega muudetud huvirühmade protsessi kaasamise kohustusi. Ainus muudatus, mis tehti, seisnes riigile ja kohalikele omavalitsustele õiguse andmises nõuda erainvestoritelt planeeringu ja keskkonnamõjude hindamisega seotud kulude kandmist,” selgitas Kohava. ■ MIKS JA KUIDAS ∕

9


2017

ESIMESENA VALMIS UURING MÕJUST EESTI MAJANDUSELE Est-For Invest lähtus Eestisse plaanitava puidurafineerimistehase mõjude hindamisel Maailmapanga mudelist, ms soovitab tasakaalukaks ühiskonna arenguks arvestada kolme aspekti: majanduskasvu, sotsiaalset kaasatust ja keskkonnamõju. 10

∕ MIKS JA KUIDAS


2017

Est-For Investi juhatuse liikme Aadu Polli kinnitusel oli plaan viia planeeritava tehase puhul läbi kõik uuringud, et eeltoodud kolme aspekti tasakaalukalt arvestada. „Märtsis 2017 sai valmis tehase majandusmõju uuring, mis mõneti liigitus ka sotsiaalse kaasatuse alla, sest tehas mõjutaks väga paljude inimeste sissetulekuid. Eestis on 104 000 metsaomanikest leibkonda,” rääkis Polli.

PUIDURAFINEERIMISTEHASE MAJANDUSMÕJU Puidurafineerimistehas ekspordiks oma toodangut 320-420 miljoni euro eest aastas. Arvestades ka praeguse väärindamata puidu ekspordi asendamisega, suurendaks see Eesti eksporti 250-350 miljoni euro võrra aastas. Eesti toodete ekspordi väärtus kasvaks 2-3% võrra. Tehase loodav otsene lisandväärtus oleks 210-270 miljonit eurot, mis 2015. aasta sisemajanduse koguproduktist moodustaks 1-1,3%. Kui arvestada juurde ka kaudsed mõjud teistele majandusharudele ja kasvavast eratarbimisest tingitud efektid, moodustaks tehase käitamisega seotud lisandväärtus 1,4-1,8% 2015. aasta SKP-st. Arvestades puhtalt lisanduvat mõju (osa praegusest majandustegevusest asendub), tõstab tehase poolt loodav otsene, kaudne ja tingitud lisandväärtus SKP-d 1,1-1,4% võrreldes 2015. aasta tasemega. Eesti töötleva tööstuse tööjõu tootlikkus (ehk loodud lisandTehase rajamine looks pealinnast väljas 200 uut oskustööväärtust töötaja kohta) on võrreldes põhjanaabritega madal. kohta. Lisaks sellele loodaks arvukalt töökohti kogu metsaPlaneeritav puidurafineerimistehas aitaks seda arvestatavalt majanduse väärtusahelas (transport, logistika jm) ning majantõsta. Kui Eesti töötleva tööstuse keskmine tööjõu tootlikkus duses tervikuna. Ehitusfaasis looks tehase rajamine töökohti oli 2015. aastal ca 23 000 eurot töötaja kohta, siis planeeritava 3200-3800 inimtööaasta jagu. Tehase tehase tööjõu tootlikkus jääks vahekäitusfaasis saaks lisaks tehase enda mikku 1-1,4 miljonit eurot töötaja kohta. töötajatele tööd 1400-1700 inimest. Tehase rajamine vähendaks Tehase ehitamise tulemusena tõuseks Arvestades maha asendusefektid, on kogu töötleva tööstuse sektori keskmipraegust puidutoorme kaubatehase käitamise puhasmõju tööhõivele, ne lisandväärtus töötaja kohta 7-9%. koos enda töötajatega, 900 lisanduvat voogu maanteel, suureneks töökohta metsamajanduse väärtusahekaubavoog raudteel. Tehase rajamine aitaks Eestil mitmekelas ja mujal majanduses. sistada energiatootmist. Tehas toodaks pidevalt ja stabiilselt 25% rohkem Puidurafineerimistehase rajamine mitmetaastuvenergiat, kui ise tarbib. Kui arvestada ka oma tarbeks kesistaks ja tugevdaks Eesti metsamajanduse struktuuri ning toodetavat elektrit, suureneb taastuvenergiast toodetud elektri muudaks kogu puidu väärtusahela kestlikumaks, laiendades tootmine 34-45%. Kuna tehas hakkaks lähedalasuvaid tarbijaid kodumaist tootevalikut suurema lisandväärtuse suunas. Toorme varustama stabiilse energiatoodanguga, siis vähendaks see väärindamise kordaja oleks ligikaudu 4–5 võrreldes praegu toiülekandekadusid ja suurendaks elektrivarustuskindlust. muva puidu ekspordiga Põhjamaade tehaste tarvis. Näiteks kui ühe tihumeetri kasepaberipuu hind on ligikaudu 31 eurot, siis Puidurafineerimistehas kasutaks põhitoorainena paberipuitu, sellest kogusest kasepuust toodetud puidukiu hind maailmamida on Eestist siiani eksporditud lisandväärtust loomata. turul on ligikaudu 138 eurot. Teisisõnu, odavalt tooraine eksporLisaks kasutaks tehas saeveskite toodetavat puiduhaket, timise asemel suunatakse paberipuu ja saeveskite puiduhake mis on saematerjali tootmisel tekkiv jääkprodukt. ■ ümbertöötlemiseks siinsesse puidurafineerimistehasesse.

22.03.2017

MÄRTS 2017

Rakendusuuringute keskus CentAR tutvustas puidurafineerimistehase sotsiaalmajanduslike mõjude uuringut, mille kohaselt tõstaks tehas Eesti sisemajanduse kogutoodangut 1-1,4 protsenti.

Jätkusid projekti tutvustavad kohtumised, sh ka esimene ettepanek Tartu Kvissentali elanikega kohtumiseks, elanike huvipuudusel jäi kohtumine tol korral ära.

MIKS MIKS JA JA KUIDAS KUIDAS ∕∕

11 11


2017

ESIMESED INFOPÄEVAD TARTU HUVIGRUPPIDELE Aprillis ja mais korraldasid puidurafineerimistehase eestvedajad Tartu Ülikoolis ja Eesti Maaülikoolis kaks infopäeva, mille eesmärk oli anda ülevaade planeeritava tehase uuringu- ja analüüsietapi järgmistest sammudest ning selgitada, kuidas käib keskkonnamõju hindamine ja edasine planeeringuprotsess. sagedamini, kui seda planeeringuprotInfopäevadel kohtusid puidurafineerisess ette näeb,” selgitas Kohava. mistehase eestvedajad Tartumaa kohalike omavalitsuste esindajate, keskkonnaühenduste, akadeemikute, tudengite ja Arendajate kinnitusel on ülioluline aluskohalike elanikega. Eesti Maaülikoolis tada tehase keskkonnamõju hindamitoimunud infopäeval selgitas Eesti Kesksega, mille analüüsimisel vaadeldakse konnamõjuhindajate Ühingu juht Riin tehase mõju vooluveekogu vesikonnale, Kutsar tehase keskkonnamõjude hindaõhule ja transporditaristut ümbritsevale mise protsessi Eestis ja Eesti Planeerialale. Mõju hindajate Ühingu juht misel on võrdselt Heiki Kalberg olulised nii keskNii suuremahulist projekti andis ülevaate konna-, majandusasukoha planeeei saa teha isolatsioonis, kui ka sotsiaalsed rimise protsessist mõjud ning neid seda peab tegema avalikult Eestist, sealhulvaetakse koos erinevaid osapooli kaasates. gas ka riikliku teadlastega. eriplaneeringuga seonduvast. Teadlaskonna huvi projekti vastu on suur. „Est-For „Nii suuremahulist projekti ei saa teha Investi poole on pöördunud kolm avalikisolatsioonis, seda peab tegema avaõiguslikku ülikooli sooviga mõjude likult erinevaid osapooli kaasates. Ka hindamisel aktiivselt osaleda ning lubatänane kohtumine kinnitas, et avalikkunud leida parimad asjakohased teadlase huvi meie projekti vastu on suur ning sed Eestist või välismaalt, et uuringute seetõttu oleme igal juhul valmis sarnaläbiviimine toimuks piisava põhjalikkuseid laiema ringi arutelusid korraldama sega ning saaks teha usaldusväärseid

12

järeldusi tehase mõjude kohta,” rääkis Est-For Investi juhatuse liige Aadu Polli. Aadu Polli lisas, et sarnaseid tehaseid rajatakse ka mujal Põhja- ja KeskEuroopas ja palju väiksemate jõgede kaldale ja oluliselt tihedama asustusega aladele, kus ootused looduskeskkonnale ja elukvaliteedile on sarnased kui meil Eestis. „Kui sarnases keskkonnas olevad arenenud riigid rakendavad tehnoloogiad, lahendusi ja võimalusi, et ehitada moodsaid keskkonnasäästlikke puidurafineerimistehaseid, siis usume, et seda suudab ka Eesti riik ja ühiskond,” selgitas Polli. ■

10.04.2017

11.04.2017

12.04.2017

20.04.2017

8.05.2017

Projekti staatuskoosolek 4 ministriga: osalesid majandus- ja kommunikatsiooniminister, ettevõtlusminister, riigihaldusminister ja keskkonnaminister.

Kohtumine Riigikogu keskkonnakomisjonis.

Eesti Maaülikoolis toimunud esimesel avalikul infopäeval kohtusid puidurafineerimistehase eestvedajad, Tartumaa kohalike omavalitsuste esindajad, keskkonnaühendused, akadeemikud ja tudengid.

Margus Kohava tutvustas projekti Tartus metsanduse visioonikonverentsil.

Tartu Ülikoolis toimunud avalikul infopäeval kohtusid tehase arendajad, kohalikud inimesed, teadlased ja tudengid, et rääkida teaduskoostööst tehase mõju hindamisel.

∕ MIKS JA KUIDAS


2017

2017. aasta aprillist alustas Est-For Invest infopäevadega Tartus. Lisaks sellele osalesid Est-For Investi juhatuse liikmed mitmetel linnaosaseltside poolt korraldatud üritustel.

MIKS JA KUIDAS ∕

13


2017

PUIDURAFINEERIMISTEHASE TEHNOLOOGIAST. PARIM VÕIMALIK TEHNIKA. Puidurafineerimistehasega seoses tõstatati meedias mitmeid küsimusi – milline on kavandatav tehnoloogia, kas see on parim võimalik. Paralleele tõmmati Äänekoski tehasega Soomes. Kui adekvaatsed need võrdlused on? Puidurafineerimistehases töödeldakse puittooraine eri koostisosadeks, nagu tselluloos, hemitselluloos ja ligniin ja lisandained, mida tulevikus on võimalik edasi väärindada erinevateks biotoodeteks. Tselluloos saadakse sulfaatkeeduprotsessiga ehk kraft-tehnoloogiaga. Plaanitava tehase tootmisvõimsus on maksimaalselt 2700 tonni tselluloosi ja teisi biotooteid päevas, keskmiselt 750 000 tonni aastas. 18-kuulist hooldusvälpa ja eri puuliikide vahekordi arvestades võib summaarne tootmismaht olla eri aastatel vahemikus 650-750 000 tonni aastas ja võib tehase tootmisprotsesside lõpphäälestamise järel tulevikus küündida kuni 800 000 tonnini aastas. Tselluloosist paberi tootmist ei kavandata, kuna tahetakse säilitada võimalus tulevikus uudsemate biotoodete tootmiseks.

Tootmisprotsessi kõrvalsaadusteks on tallõli ja roheline energia, sealhulgas elektrienergia. Tehase koosseisus rajatakse ka elektri- ja soojuse koostootmisjaam, mille elektriline nimivõimsus on ligikaudu 180 MW. Keskmiselt müüakse võrku ligikaudu 30% toodetud elektrienergiast. Puidurafineerimistehas on suure energeetilise efektiivsusega – tehas katab iseenda soojusenergia vajaduse, kogu ülejääv soojus kasutatakse ära rohelise elektri tootmiseks. Puidurafineerimistehase tooraine on kase-, männi- ja kuusepuit, st kasutatakse paberipuitu ja saeveskites toodetud puiduhaket. Tooraine vajadus on ca 3,3 mln m3 ümarpuitu ja puiduhaket aastas. Okaspuidu ja lehtpuidu vahekord ei ole rangelt paigas 2/3 ja 1/3 paigas – see on indikatiivne suurusjärk,

mille põhjal on tehtud esmased arvutused. Tegelik eri puiduliikide osakaal sõltub lisaks tehase tooteportfellile ka toorme saadavusest, sh tulevaste perioodide metsakasvatuse- ja raiepoliitikast – kui okaspuitu napib, töödeldakse rohkem kasepuitu.

MUUDE RESSURSSIDE VAJADUS: maa – tehase territoorium oleks ca 100 ha, taristu aluse maa vajadus selgub planeerimisprotsessis ja sõltub konkreetse asukoha kaugusest jõest ja raudteest, aga samuti ka rakendatavatest muudest tehnoloogiatest; lisaks puidule on tehase tööprotsessis vajalik pinnavesi kuni 30 m3 valmistoodangu tonni kohta ehk kuni 25,5 mln m3/a, mida tehase Tartumaale ehitamisel saadakse Emajõest ning mis moodustab ligikaudu 1,3% Emajõe keskmisest vooluhulgast ( jõkke suunatakse tagasi ligikaudu sama kogus põhjaliku puhastusprotsessi läbinud heitvett); keemilise tselluloositootmise protsessis lisatakse puidumassile naatriumsulfaati ja lupja, pleegitamisel kasutatakse eeldatavalt kloordioksiidi – kemikaalid ringlevad 80-90% ulatuses suletud tsüklis, ühe tonni toodangu kohta kulub 50-60 kg keemilisi lisandeid; tehase tööprotsessis kasutatakse elektri- ja soojusenergiat, mis toodetakse ise. Tehase tegevusega kaasneb heide vette. Emajõe näitel: jõest võetud veest suunatakse protsessi läbimise järgselt järelpuhastatud heitveena tagasi 25-30 m3 valmistoodangu tonni kohta

14

∕ MIKS JA KUIDAS


2017

KRAFTTEHNOLOOGIA

MILLEST VEEL SÕLTUB KAVANDATAV TEHNOLOOGIA?

Kraft- ehk sulfaattehnoloogia on tänapäeval peamine tselluloosi tootmise tehnoloogia. Põhietapid on tooraine ettevalmistamine, selle keemiline töötlemine puidust ligniini eraldamiseks ehk keetmine ja tselluloosi pleegitamine. Sulfaatkeedu kemikaalideks on naatriumhüdroksiid ja naatriumsulfiid. Kemikaalide regenereerimiseks kasutatakse naatriumsulfaati, millest tuleneb ka protsessi nimetus. See tehnoloogia leiutati juba 1884. aastal. Kuigi protsessi keemiline olemus on läbi aegade jäänud samaks jäänud, on seda pidevalt täiustatud. Tänapäeva keeduprotsessis ringlevad kemikaalid praktiliselt suletud tsüklis (need regenereeritakse ja kasutatakse protsessis uuesti ära), keeduprotsessi tehnoloogilised modifikatsioonid tagavad madalama väiksema jääkligniini sisaldusega tselluloosi saamise – see lihtsustab tselluloosi pleegitamist ja vähendab pleegitusprotsessis saasteainete teket. Lahendatud on ka sulfiidide kasutamisest tulenev haisuprobleem. Pleegitamisprotsess on samuti aegade jooksul oluliselt muutunud. Veel 1980ndatel aastatel kasutati pleegitamiseks kloori, mis põhjustas mürgiste klooriühendite, sh dioksiinide moodustumise. Tänapäeval vaba kloori ei kasutata, sellega välditakse dioksiinide teket. Lisaks rakendatakse tselluloosi tootmisel mitmesuguseid abitegevusi: energia tootmine, reovee puhastamine, erinevate jääkide käitlemine. Nende protsesside tehnoloogilisest tasemest sõltubki tehase tekitatav saastekoormus. Ka siin on toimunud olulised tehnoloogilised arengud, mistõttu vanad ja uued tehased ei ole omavahel võrreldavad. ■

ehk kuni 21,25-25,5 mln m3/a. Jahutamiseks kasutatakse gradiire ehk jahutustorne, st jahutusvett keskkonda ei suunata. Teatud kogus soojust suunatakse keskkonda heitveega, kuid esialgsete arvutuste kohaselt on vahetult toru suubumiskoha juures jõevee temperatuuri tõus keskmiselt 0,3 kraadi, kaugemal veelgi vähem. Lisaks kaasneb tehase tegevusega ainete heide veekeskkonda ja välisõhku, kogused täpsustuvad edasise tehnoloogilise projekteerimise ja keskkonnamõju hindamise käigus, kuid nende tasemed peavad vastama parima võimaliku tehnika nõuetele ja tagama elukeskkonna kvaliteedi. Tehases tekivad reoveesete ja tuhk, mida eelistatult

käsitletakse kõrvalsaadustena. Kogused sõltuvad eelkõige reoveesette käitluseks valitavast meetodist: näiteks kui optimaalne alternatiiv oleks kasutamine tehases energia tootmiseks, siis setet kokkuvõttes ei teki, kuid tuha kogused suurenevad.

Puidurafineerimistehast eristab tavapärasest tselluloositehasest muude toodete saamine lisaks tselluloosile. See eeldab ka muudatusi võrreldes tavapärase tselluloosi tootmise protsessiga. Kaasnevaid tooteid, sh kõrvaltooteid, saab toota juhul, kui neile on turg ja leitakse turustamiseks sobilikud koostööpartner(id). Tehase tooteportfelli hakkab lisaks tselluloosile kuuluma ka lahustuv tselluloos (ingl dissolving pulp). See tähendab, et tootmisprotsessis peab olema etapp, milles puidus sisalduv hemitselluloos eraldatakse hüdrolüüsiga enne tselluloosi keeduprotsessi. Tehase lõplik tehnoloogiline lahendus, millele keskkonnakompleksluba taotletakse, sõltub mõju hindamise protsessi tulemustest – antakse sisend tehnilise projekti koostamiseks, eelprojekti vajadusel korrigeeritakse ja täpsustatakse vastavalt keskkonnamõju hindamise protsessis selgunud täiendavatele piirangutele. Ühtegi valmis tehast ei saa võtta aluseks uue tehase rajamisel – oluline osa keskkonnaloast tuleneb konkreetses asukohas valitsevatest keskkonnatingimustest. Lisaks tuleb arvestada asukohariigi õigusaktidest tulenevaid erisusi. Eesti õigusaktid on vee valdkonnas oluliselt rangemad, kui EL direktiividest tuleneb. Ka PVT (parima võimaliku tehnika) nõuded vaadatakse ajas ümber ja pärast uute nõuete vastuvõtmist on juba rajatud tehastel neli aastat uute nõuete rakendamiseks. Seega ei ole asjakohane eeldada, et arendaja valib automaatselt kehtiva PVT järgi kõige odavama lahenduse või kopeeritakse mujal asuva tehase tehnoloogiat. ■

24.05.2017

MAI 2017

Projekti tutvustamine Tartumaa Omavalistuste Liidu liikmetele.

Tutvustavad kohtumised jätkuvad – nt Tartu Toome Rotary klubis ja Erametsaliidus, aga ka Teaduste Akadeemias ja rahvusvahelises insenerlahenduste konsultatsioonifirmas Pöyry.

MIKS JA KUIDAS ∕

15


2017

BIOTOODETE EKSPERT: PUIDUVÄÄRINDAMINE SÄÄSTAB KESKKONDA Kui suurt osa metsast võime kasutada puidutootmiseks? Biotoodete ekspert ja Rootsi teadusuuringute instituutide (RISE) asepresident Peter Axegård nimetab seda filosoofiliseks küsimuseks, millele ei pruugi olla loodusteaduslikku vastust. 2017. aastal suvel osales Axegård Eesti Metsa- ja Puidutööstuse liidu suvekonverentsil, kus ta rääkis muu hulgas sellest, et puidurafineerimine võib muuta maailma tekstiilitööstust. Kui puidu biomassist suudetakse keskkonnasõbralikul viisil mõistlike kuludega tekstiilkiudu toota, saab tekstiilitööstuse Aasiast Põhjamaade puidurafineerimistehaste lähistele kolida, kirjeldas ta võimalikku tulevikku. See tähendab ühtlasi, et kaupa tuleb vähem transportida ja seda peab Axegård oluliseks, sest tunneb muret maailma kliima pärast.

16

∕ MIKS JA KUIDAS

TSELLULOOS JA PUIDURAFINEERIMINE Rootsis tegutseb hulk tselluloositehaseid, kuid vaid mõnda neist võib nimetada puidurafineerimistehaseks. Axegård ütleb, et tegelikult ei ole seda väga selgelt määratletud, milline tselluloositehas on puidurafineerimistehas. Tema enda jaoks tähendab puidurafineerimine midagi enamat sellest, mida tänini on tselluloositehastes tehtud ehk midagi uut. Axegårdil on kaks head näidet Rootsist.

Üks puidurafineerimistehas on Domsjö tehas Örnsköldsvikis Põhja-Rootsis, mille omanik on Birla. Nemad ekstraheerivad peamiselt puidumassist ligniini. See on tüüpiline biorafineerimine, ütleb Axegård. Teine hea näide on Sunpine Piteås, samuti Põhja-Rootsis. See tehas kasutab toormena Rootsi ja Soome tselluloositehastes toodetud toortallõli ning valmistab sellest biodiislit ja kemikaale. Eestis on keskkonnaühendused väljendanud tõsist muret tulevase puidurafineerimistehase keskkonnamõju pärast. Axegård ütleb aga, et ta ei usu, et Rootsi


2017

ja Soome uute puidurafineerimistehaste tõttu oleks võimalik täheldada mingeid muutusi keskkonnas võrreldes varasemaga. Kui puidumassist eraldatakse ligniin või toodetakse nanotselluloosi, siis tootmisjäägid lähevad sellistes tehastes taaskasutusele, selgitab ta.

FOSSIILSETE RESSURSSIDE KASUTUST SAAB VÄHENDADA Peter Axegård ei pea uut tehast ohuks Eesti metsale. „Praegu ekspordite laevadega suures koguses puitu. Kui tulevikus ekspordite vähem, ei ole vaja metsa rohkem raiuda kui praegu. Tehas toob Eestisse lisaväärtust, töökohti. Iga uus tselluloositehas mõjutab puiduturgu,” arutleb Axegård. „Samas, Soomes ja Rootsis ei kasutata ära kogu saadaolevat puitu – raiume vähem kui võiksime – ka ökoloogilisi piiranguid arvesse võttes,” lisas ta. Hea on Axegårdi hinnangu järgi see, et uue tehase valmimisega Eestis tuleb puitu vähem transportida, kuna seda töödeldakse kohapeal. Puit on raske, see sisaldab palju vett – üks tonn tselluloosi võrdub kahe tonni puiduga. Nii on see kuiva puiduga, märja puhul on vahe veelgi suurem. Axegård peab transpordivajaduse vähenemist oluliseks, sest see aitab vähendada fossiilsete ressursside kasutamist ja on selle tõttu hea kliimale. Axegård on veendunud, et kliimale tuleb uute moodsate puidurafineerimis-

tehaste rajamine ainult kasuks. „Need tehased ei kasuta üldse fossiilkütust, vaid suudavad ise toota soojust ja elektrit taastuvast biomassist, samuti toota biokütust sõidukitele,” põhjendab ta. Probleem seisneb Axegårdi jaoks aga hoopis selles, et maailmas ei leidu piisavalt biomassi, et saaks fossiilsete varude kasutamise sellega asendada. „Me kasutame nii suures koguses naftat, gaasi ja kivisütt, et saadaolev biomass suudab asendada väikese osa sellest. Puidurafineerijatena saame olla üks väike osa suuremast lahendusest, mis iganes see ka on. Juurde peavad tulema teised lahendused – võib-olla kergsõidukid, võib-olla elustiilimuutus ja muu selline, ma ei tea tegelikult,” mõtiskleb ta. Päris kindlasti ei leidu maailmas piisavalt biomassi, et kogu fossiilkütust asendada, kuid küsimus on ka selles, kui palju üldse võib võtta metsast biotööstusele tooret ilma metsade elurikkust negatiivselt mõjutamata. Axegård tunnistab, et talle teeb see muret. Ta tõdeb, et ei ole saanud ökoloogidelt sellele küsimusele kindlat vastust. Eriarvamusi on palju. „Mida iganes me teeme, mõjutame loodust. Küsimus on selles, kas aktsepteerime seda või mitte. Näiteks põllumajandus on toitu tootes tohutult loodust hävitanud, kuid lepime sellega. Nüüd on küsimus, kui suurt osa metsast võime kasutada tootmismetsana. Arvan, et see on filosoofiline küsimus,” arutleb Axegård. ■

MILLISEID UUDSEID TOOTEID SAAB PUITU VÄÄRINDADES Puidu biorafineerimine võib tuua turule täiesti uudseid tooteid. Näiteks suudab puidust toodetud nanotselluloos siduda kuni 99 protsenti vett võrreldes enda kaaluga. Seda saab kasutada paksendajana toidus. Üht jaapanlastelt pärinevat rakendust – vee ja nanotselluloosi suspensiooni – kasutatakse niisutajana kosmeetikas. See on väga paks, kuid ei sisalda rasva. Nanotselluloosist saab veel valmistada väga õhukest läbipaistvat kilet paberi katmiseks ja pakendamiseks. Pakendite kiletamine aitab minimeerida nende hapnikuläbilaskvust ja muuta pinnad siledamaks. Paljudes maades tegutsetakse praegu selle nimel, et töötada välja lahendusi tootmaks tselluloosist tekstiilkiudu keskkonnasõbralikul moel. ■

TEHASETOODANG ENERGIA Elekter Etanool Metanool Soojus Diislikütus Petrooleum Tahke kütus Bioõli

KEMIKAALID, MATERJALID LIGNIIN

PUIDUJÄÄTMED MUST LEELIS

TSELLULOOS

LIGNIIN

Fenoolod Süsinikkiud Sideained Plastifikaatorid

HEMITSELLULOOS

Hüdrogeelid Polüestrid Suhkruasendajad

LISANDAINED

Antioksüdandid Tallõli, tärpentiin Ravimid Bioaktiivsed kemikaalid

paberi- ja hügieenitoodete valmistamiseks

PUHAS TSELLULOOS (DP)

keemiliseks edasitöötlemiseks

MIKS JA KUIDAS ∕

17


2017

VALITSUS ALGATAS PUIDURAFINEERIMISTEHASE ERIPLANEERINGU KOOSTAMISE Valitsus algatas 11. mail 2017 riigi eriplaneeringu koostamise kaasaegse puidurafineerimistehase püstitamiseks, sellega seotud taristu rajamiseks ja keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks. Riigi eriplaneeringu koostamise eesmärk oli leida planeeritavale Est-For Investi puidurafineerimistehasele sobivaim asukoht Viljandi ja Tartu maakonnas Emajõe vahetus läheduses ning koostada sobivasse asukohta detailne lahendus ehitusõiguse määramiseks. Riigi eriplaneeringu koostamisel on kohustuslik keskkonnamõju strateegiline hindamine, kuid mõjusid hinnatakse laiemalt hõlmates majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid.

uuringu optimaalse puidukasutuse ja toormeressursi kättesaadavusest Eestis ja Lätis ning süsiniku ringluse mõju uuringu ehk selgitada, kuidas tehas aitab täita Pariisi kliimakokkuleppega Eestile võetud kohustusi.“ Aadu Polli lisas, et tehase rajamise aruteludele kaasatakse kohalikke elanikke ja omavalitsusi, et inimesed saaksid juba protsessi käigus kaasa mõelda ja küsimusi esitada. Tekkivatele küsimustele aitavad vastata Eesti ülikoolide ja teadusasutuste eksperdid, rakendusuuringute tegemisel on abiks kolme avalik-õigusliku ülikooli eestvedamisel loodud Est-Fori Akadeemiline Nõukoda.

Toonane riigihaldusminister Mihhail Korb ütles valitsuse pressikonverentsil, et nii mahuka investeeringu puhul on vajalik algatada riigi eriplaneering. „Sellise suure objekti rajamine on meie MIKS PLANEERITAKSE kõigi huvides, sest aitab edendada Eesti TEHAST JUST RIIGI puidutööstussektorit, mis on üks meie majanduse veduritest. Lisaks aitab tehas ERIPLANEERINGU ABIL? tuua Eestisse innovatiivset tehnoloogiat, rohkem lisandväärtust puidusektorile ja Riigi eriplaneering on puidurafineerikindlasti täiendavaid töökohti,“ sõnas mistehase planeerimiseks ainus sobilik Korb. Eriplaneeringu viib läbi rahanplaneeringu liik. Planeerimisseaduse kodusministeerium, kes leiab planeeringu haselt algatatakse koostaja ja tellib riigi eriplaneering kõik vajalikud kui planeeritakse uuringud ning Riigi eriplaneeringus on olulise ruumilise analüüsid. Riigi mõjuga ehitist ning kokku neli etappi. Iga erieriplaneeringu kui sellise ehitise koostamine ja planeeringu etapp päädib asukoha valiku või mõjude hinda60 päeva pikkuse avaliku toimimise vastu mine kestab on suur riiklik või väljapanekuga. ligikaudu kaks rahvusvaheline aastat. huvi. Riigi eriplaneering koostatakEst-For Investi juhatuse liige Aadu Polli se eelkõige omavalitsusteüleste huvide ütles, et ettevõtjad plaanivad rajatava väljendamiseks riigikaitse ja julgeoleku, tehase keskkonnamõju hindamiseks energeetika, gaasi transpordi, jäätmemaläbi viia enam uuringuid kui Eestis kehjanduse ning maavarade kaevandamise tiv mõjuhindamise protsess ette näeb. valdkonnas või eespool nimetatud huvide „Juba selle aasta alguses hindas uurinväljendamiseks avalikus veekogus ja gukeskus CentAR tehase sotsiaalmamajandusvööndis. janduslikku mõju, lisaks plaanime tellida

18

∕ MIKS JA KUIDAS

Puidurafineerimistehas on olulise ruumilise mõjuga ehitis. Ainuüksi tehase toimimiseks vajaminevast toormest tulenevalt omab tehas maakondadeülest mõju. Põhjused, miks riigil esineb suur huvi puidurafineerimistehase planeerimise vastu, on välja toodud valitsuse 12. mai 2017 korralduses nr 141 „Puidurafineerimistehase püstitamiseks ja selle toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu seletuskirjas. Seletuskirja kohaselt seisneb riiklik huvi ka selles, et Eesti toorainet väärindataks Eestis.


2017

Foto: Scanpix

Kui riigi eriplaneeringu algatamise kohustuslikuks eelduseks oleks plaanitava ehitise kuulumine planeerimisseaduses nimetatud valdkondade alla, on puidurafineerimistehasel otsene seos energeetika valdkonnaga. Tehase osaks on elektrienergia koostootmise jaam, mille nimivõimsuseks on 180 megavatti. See ületab planeerimisseaduses sätestatud 150 megavati kriteeriumi. Tulenevalt sellest ei ole tehase planeerimine riigi eriplaneeringu abil valikuvabadus, vaid tegemist on ainsa sobiva planeeringuliigiga.

MIS UURINGUID RIIGI ERIPLANEERINGU KÄIGUS TEHAKSE? nimekiri oli seega üheks ülesandeks, mis kuulus lähteseisukohtade ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse etapi alla. See aga ei tähenda, et antud etapi käigus selguks lõplik uuringute nimekiri, kuna edasiste planeerimismenetluse etappide jooksul võib tekkida vajadus täiendavate uuringute jaoks, mida pole võimalik eelnevalt ette näha.

MILLINE ON RIIGI ERIPLANEERINGU PROTSESS? Planeeringu koostamise protsess kestab üle kolme aasta, mille käigus võrreldakse tehase võimalikke asukohti, kaalutakse keskkonnamõjusid ja koostatakse sobivaima asukoha leidmisel detailne planeeringulahendus. Protsessi käigus toimub hulgaliselt arutelukoosolekuid. Riigi eriplaneeringus on kokku neli planeeringuetappi. Iga eriplaneeringu etapp päädib 60 päeva pikkuse avaliku väljapanekuga, kus tutvustatakse uurimistöö tulemusi, korraldatakse seminare ja antakse kogu eelinfo selleks, et huvirühmad saaksid võimalikult konstruktiivset tagasisidet pakkuda. Nende seas on ka asukohaga seotud omavalitsused, kohalikud elanikud ja ettevõtjad. Lähteseisukohtade ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse avaliku väljapaneku tulemuste tutvustamine on esimene avalike arutelude etapp. Lisaks sellele toimub veel vähemalt kolm avalike koosolekute ringi – asukohtade eelvaliku tulemuste, detailse lahenduse eelnõu ja lõpliku planeeringulahenduse läbi arutamiseks. ■

11.05.2017

Foto: puhkaeestis.ee

2017. aasta 24. augustil kuulutas Riigi Tugiteenuste Keskus Rahandusministeeriumi tellimusel välja riigihanke, millega otsiti puidurafineerimistehase riigi eriplaneeringu koostamist nõustavaid konsultante. Konsultantide ülesandeks oli vajalike uuringute nimekirja koostamine, planeeringu elluviimisega kaasnevate mõjude hindamine ja vajalike eriuuringute läbiviimine. Uuringute

Valitsus algatas riigi eriplaneeringu koostamise kaasaegse puidurafineerimistehase püstitamiseks, sellega seotud taristu rajamiseks ja keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks. Eriplaneeringu eest vastutab rahandusministeerium. MIKS JA KUIDAS ∕

19


2017

STENDALI ÕPPEREIS:TEHAS NATURA KAITSEALADE KESKEL Est-For Invest korraldas juunis 2017 õppereisi keskkonnaametnikele, Tartumaa omavalitsuste planeeringuekspertidele ja ajakirjanikele. Külaskäik andis ülevaate, kuidas mõjutab keskkonda 12 aastat tagasi ehitatud Stendali tehas, mis asub Natura kaitsealade keskel ja kuhu oli võimalik külaskäiku organiseerida. Stendali tehase projekteerimisel ja seadmete hankel osalenud Est-For Investi nõustaja Daniel Paalssoni sõnul on Stendal kõige uuem kompleksselt ja korraga ehitatud puidutöötlemistehas, mis paikneb ühtlasi Elbe jõe vahetus läheduses ja nii ülem- kui alamjooksul mõne kilomeetri kaugusel kahest Natura kaitsealast.

ütles Kohava. 20 kilomeetri kaugusel lõunasuunal paikneva lähima linna Stendali elanikud lõhnaeritust ei maininud, kuid tehase alast vähem kui kahe kilomeetri kaugusel lääne suunas paikneva Schwarzholzi küla elanike sõnul on vahel väävlilõhna tunda. See kattub tehase esindajate ütlustega, et valdavalt puhuvad tehase kohal idatuuled.

Külastajad tundsid huvi eeskätt veepuhastuse süsteemide Kohava kinnitas, et kõige kaasaegsemate tehnoloogiate vastu ning said ülevaate Stendali tehase emissioonidest kasutamise puhul on lõhnade kokkukogumise süsteem veelgi võrdluses väljastatud piirmääradega. „Tehase esindajate sõnul tõhusamaks arendatud. „Ma usun, et kõik õppereisil osalenud viiakse keskkonnamõjusid puudutavaid kontrolle läbi reguolid lõhnaerituse osas pigem positiivselt üllatunud. Eelmise laarselt ning vastavalt mõõdetud veekvaliteedi näitajatele on põlvkonna tehastega on vahe suur. Samamoodi on erinevutootmises kasutatud ja puhastatud vee sed Stendali ja Äänekoski vahel, mille kvaliteediklass paljude parameetrite tegevuse alustamist lahutab 13-aastane poolest parem kui Elbe jõest sissevõetu. periood. Meie peame oma tehnoloogia Kohapeal veendusime oma Tulemuse kindlustab Natura alal paikvalikuga olema veel paremad kui Ääneneva tehase karmile keskkonnaloale koski,” rääkis ta. ninaga, et tootmisprotsessi vastavalt projekteeritud mitmeastmeline suletud õhusüsteem on veepuhastusjaam,“ selgitas Paalsson. Õppereisi osana küsitleti nii tehase lõhnavaba. Tehase keskkonnaloaga kehtestatud lähimas linnas kui lähimas asulas inimeväga rangetest piirmääradest on tehase si, et uurida nende suhtumist Stendali vee- ja õhuheitmed olnud püsivalt kõigil puidutöötlemistehase suhtes. Kümnest tegevusaastatel tublisti alla lubatu. kaks polnud tehasest kuulnud, viis olid positiivsed meelestaEst-For Investi juhatuse liikme Margus Kohava sõnul oli õppereisi huviorbiidis ka Eesti inimestele veekvaliteedi kõrval enim küsimusi tekitav lõhnateema. „Kohapeal veendusime oma ninaga, et tootmisprotsessi suletud õhusüsteem on lõhnavaba. Tehase ees bussist välja astudes paha lõhna ei tundnud. Saime siiski tehase juhilt teada, et väävlilõhna võib olla tunda korra aastas toimuva plaanilise hoolduse ajal mõne tunni jooksul. Lõhna teemal helistatakse neile keskmiselt kord aastas,”

20

tud ja kaks tehase territooriumist vähem kui kahe kilomeetri kaugusel elanud inimest mainisid, et idatuulte mõjul inimesteni jõudva väävlilõhna kõrval on tajutavad tõstukite tagurdamishelid ning maanteedel liikuvad toorme- ja kaubaveoautod. 12-liikmelisse delegatsiooni kuulusid kohalike omavalitsuste planeeringueksperdid, keskkonnaameti ja keskkonnaministeeriumi ametnikud ning asjast huvitatud ajakirjanikud. Est-For Invest ei kandnud ametiisikute lähetuskulusid. ■

6.-7.06.2017

7.06.2017

15.06.2017

Eestit külastas biotoodete ekspert Peter Axegard Rootsi teadusuuringute instituudist RISE.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse kevadseminaril Riigikogus esinesid Peter Axegard ja Est-For Investi juhatuse liige Margus Kohava.

Est-For Invest korraldas õppereisi Saksamaale Stendali puidutöötlemistehasesse. 12-liikmelisse delegatsiooni kuulusid kohalike omavalitsuste planeeringueksperdid, keskkonnaameti ja keskkonnaministeeriumi ametnikud ning asjast huvitatud ajakirjanikud.

∕ MIKS JA KUIDAS


2017

Visiit Saksamaale, Stendali puiduväärindamistehasesse. Tehas töötab kraft-tehnoloogial ning lõhnahäiringuid esineb tehases kahel korral aastas korralise hoolduse ajal. Maailma esimese täielikult lõhnavaba tehase käivitas Soome puidutööstuse kontsern Valmet 2015. aastal. Tegu on Guaíba puidurafineerimistehasega Brasiilias, mis töötab kraft-tehnoloogial.

MIKS JA KUIDAS ∕

21


2017

PEIPSI JÄRV

EST-FOR INVEST ANDIS RIIGILE ÜLE PUIDURAFINEERIMISTEHASE RAJAMISE EELTÖÖ TULEMUSED 20. juunil 2017 andsid Est-For Investi esindajad rahandusministeeriumile üle kokkuvõtte tehase rajamise eeltöödega kogutud infost ja läbiviidud analüüsidest. Infot küsis arendajalt rahandusministeerium, et valmistada ette lähtetingimused planeeritava tehase asukoha valikuks ja mõjude hindamiseks.

22

∕ MIKS JA KUIDAS


2017

Eelanalüüsi käigus väljasõelutud alad paiknesid Suur-Emajõe piirkonnas.

Foto: Geonarva / Wikipedia

Suur-Emajõgi EmajõeSuursoo kaitsealas

Eeltööde kokkuvõttes on välja toodud, et tehase asukohavaliku ja rajamisega seotud potentsiaalselt olulised on mõju rohevõrgustikele, kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustike aladele, pinnasele, maastikule, kultuuripärandile, maavaradele, populatsioonidele, taimedele ja loomadele. Tehase käitamisel eeldatavalt kaasneda võivad olulised mõjud on müra, vibratsioon, välisõhu kvaliteet, mõju pinna- ja põhjavee kvaliteedile, metsade majandamisele Välistavatel teguritel põhineva ning seeläbi geoinfo analüüsi tulemusel bioloogilisele mitmekesisusele, selgus Emajõe läheduses Emajõe ja Peipsi 59 ala, mis võivad olla järve bioloogisobivad tehase rajamiseks. lisele mitmekesisusele.

Geoinfo analüüsi läbiviimisel keskenduti piirkonnale, kuhu puidurafineerimistehase rajamine on otstarbekas ja kus tehase käitamine on võimalik. „Kuna veetarve, tooraine kättesaadavus ja raudteeühendus on tehase toimimiseks vältimatult vajalikud, ei ole mõistlik kaaluda asukohti terve Eesti territooriumi ulatuses, vaid keskenduda Suur-Emajõe piirkonnale, kus enamik asukoha valikuks vajalikke tingimusi on täidetud. Välistavatel teguritel põhineva geoinfo analüüsi tulemusel selgus Emajõe läheduses 59 ala, mis võivad olla sobivad tehase rajamiseks,“ täpsustas Margus Kohava ja lisas, et rahandusministeeriumi poolt juhitud planeeringuprotsess peaks aasta lõpuks jõudma planeeringu lähteseisukohtade ja mõjude hindamise väljatöötamiseni, milles kirjeldatakse asukohtade võrdlemise kriteeriume ja võimalikke asukohti.

Tõenäoliselt vajalikud uuringud, millele keskkonnamõju hindajad saavad tugineda, on Est-For Investi hinnangul järgmised: veeheite mõju Emajõe seisundile (sh ökoloogilisele seisundile); heitvee soojuskoormuse mõju Emajõele; piirkonna hüdrogeoloogilise mudeli koostamine; mõju Eesti ja Läti puiduturule ning liiklusmudel.

Foto: visitestonia.com

„Rahandusministeeriumile üleantav infopakett koondab alusandmestiku, mis on kogutud puidurafineerimistehase idee läbitöötamisel eesmärgiga mõista, kas projektiga on põhimõtteliselt otstarbekas tegeleda,“ selgitas Est-For Investi juhatuse liige Margus Kohava. „Dokument sisaldab enne eriplaneeringu algatamist Est-For Investi tehtud eeltööd ja geoinformaatilise sobivusanalüüsi tulemusi. Samuti ka praegu teadaolevat infot tehase võimalikest keskkonnamõjudest.“

Dokumenti saab täistekstina lugeda www.biorefinery.ee Andmestik on kogutud perioodil november 2016 kuni mai 2017 meeskonnaga, kuhu kuulusid Est-For Investi juhatuse liikmed ja investorid, õigusbüroo Ellex Raidla, Hendrikson&Ko keskkonnakorralduse ja ruumilise planeerimise konsultandid, rakendusuuringute keskuse CentAR ökonomistid ja puidurafineerimisvaldkonna rahvusvaheline ekspert Daniel Paalsson. ■

20.06.2017

21.06.2017

Est-For Invest andis rahandusministeeriumile üle kokkuvõtte tehase rajamise eeltöödega kogutud infost ja läbiviidud analüüsidest.

Projekti staatuskohtumine 4 ministriga: osalesid majandusja kommunikatsiooniminister, ettevõtlusminister, riigihaldusminister ja keskkonnaminister.

MIKS JA KUIDAS ∕

23


2017

TEADUSTE AKADEEMIA KOMISJON VAAGIS PUIDURAFINEERIMISTEHASE VAJALIKKUST 2017. aasta 27. juunil toimunud konverentsi „Eesti puidukeemia perspektiivid” järgselt otsustas Eesti Teaduste Akadeemia juhatus moodustada komisjoni kaardistamaks planeeritava puidurafineerimistehase võimalikke mõjusid täna teadaoleva info põhjal. Positiivse keskkonnamõju osas märgitakse, et tehase rajamine parandaks Eesti süsinikubilanssi, kuna taastuvenergiast toodetud elektrienergia osakaal Eestis tõuseks 34-45 protsendi võrra. Raporti kokkuvõte rõhutab kaasaegse puidurafineerimistehase rajamise vajalikkust. Võrreldes 2016. aasta tasemega suurendaks tehas Eesti sisemajanduse kogutoodangut 1,1-1,4 protsendi võrra. Tehase tootlikkus töötaja kohta oleks 40 korda suurem kui töötlevas tööstuses keskmiselt. Kahesaja inimese palkamine planeeritavasse tehasesse oleks samaväärne sellega, kui Eesti töötlevas tööstuses asuks tööle 8000 uut töötajat. Kogu Eesti majanduse väljakutseks on liikuda teadmusmahukate ja kõrget lisandväärtust andvate toodete poole. Piiranguks on nii tööjõu vananemine kui tööjõu pakkumise vähenemine, mis nõuab kapitalimahuka tootmise eelistamist. Liikumine kapitalimahuka tootmise suunas eeldab suuri ja pika tasuvusajaga investeeringuid.

KAUDSED MÕJUD ON LAIEMAD Väga suure tõenäosusega ilmneks tehase rajamisega positiivne kõrvalmõju nii teenindavate majandusharude kui teiste tööstuste jaoks. Võib tekkida ettevõtteid, kes väärindavad puidurafineerimistehase lõpptoodangut. Need efektid annaks täiendava panuse majanduse arengusse. Erinevate hinnangute alusel looks tehas kogu väärtusahelasse 500700 töökohta. Tehas tekitaks terava konkurentsi Soome ja Rootsi paberi- ja tselluloositööstustega, kes peaks muutunud olukorrale reageerima. Nii tõuseks tooraine hind

24

∕ MIKS JA KUIDAS

ka Eestis. Ühtlasi oleks tehasel positiivne regionaalpoliitiline mõju parandades ääremaaelanike toimetulekut. Raporti koostajad leiavad, et kõikidele osapooltele sobivate lahendusteni puidurafineerimistehase osas tuleks jõuda võimalikult lühikese aja jooksul. Aruanne kirjeldab, et okaspuu paberipuidu toormevajadust ei saa katta pelgalt Eesti metsaressurssi arvelt. Toormenõudluse rahuldamiseks tuleks kasutada leevendavaid meetmeid. Selleks võiks kaaluda okaspuu paberipuidu kui toormaterjali osakaalu langetamist, raie- ja puidutööstuse jääktoodete kasutamist toormena või tarneahela laiendamist Lätti, Leetu, Valgevenesse või Venemaale.

ÄÄNEKOSKI TOODI EESKUJUKS Tehase poolt kasutatav tehnoloogia peab vastama kaasaegsetele nõuetele ning tootma tselluloosi kõrval ka biotooteid. Nii oleks väärindamisahel mitmekesisem. Raporti autorid rõhutavad, et tehas peab suutma vältida keskkonnaprobleeme kasutades efektiivseid puhastustehnoloogiaid nii vee, õhu, mulla kui setete saastamise vältimiseks. Nii puhastusseadmete kui tehnoloogia osas tõid teadlased eeskujuks Äänekoski tehase. Autorid loetlesid tooteid, mida tänapäevased puidurafineerimistehased toota suudavad. Nende hulka kuuluvad tselluloos, tallõli, tärpentiin, süsinikkiud, biokütused, kuid ka komponendid värvi-,


2017

laki-, liimi-, väetise-, plaadi- ja tekstiilitööstustele. Ühtlasi toodi aruandes välja, et uute tehnoloogiate rakendamisel võiks puidurafineerimistehas panustada Eesti töötleva tööstuse teadmusmahukuse tõstmisse. Tehas ühendaks mitmeid erinevaid tehnoloogiaid, mistõttu on tegemist väga olulise sammuga Eesti teaduse ja ettevõtluse koostöö edendamisel. Eriti tähtsaks võib pidada asjaolu, et puidurafineerimistehased vajavad ka valminuna pidevalt uuendusi, mis eeldavad kõrgtasemel teaduskoostööd.

ASUKOHA VALIK Tehase asukoha valikul tuleks arvestada kulusid puhastusseadmetele ja keskkonnakaitsele. Veokulu hindamisel tuleks pidada silmas kõikide transpordiliikide kasutamist. Autorid märgivad, et riiklik tähtsus on kohaliku raudteetranspordi arengul. Tartu Ülikooli regionaalplaneerimise dotsent Garri Raagmaa hinnangul oleks mõistlik planeerida puidurafineerimistehas Lõuna- või Kagu-Eesti piirkonda. Tallinna Tehnikaülikooli materjali- ja keskkonnatehnoloogia professor Jaan Kers ning Tartu Ülikooli orgaanilise keemia professor Jaak Järv jõudsid järeldusele, et ainsaks konkurentsivõimeliseks asukohaks Eestis saab pidada Emajõe piirkonda. Lähim alternatiiv paikneb Lätis Daugava jõe ääres. Tehase rajamisel Lätti jääksid kaotajateks eeskätt Eesti metsaomanikud, kuna paberipuidu vedu Põhja-ja Lääne-Eestist poleks enam majanduslikult mõistlik. Võimaliku asukoha osas jäi eriarvamusele Tartu Ülikooli loodusgeograafia ja maastikuökoloogia professor Ülo

Mander. Arvestades võimalikke keskkondlikke riske, sobiks tema hinnangul paremini Narva veehoidla või Sillamäe piirkond. Teisalt märkis Mander, et Ida-Virumaa kahjuks räägivad majanduslikud aspektid, tuues välja nii tooraine paigutuse kui transpordikulude probleemi. Teised autorid asukoha osas hinnangut ei andnud. ■ Aruande täisversiooni saab lugeda www.akadeemia.ee

27.06.2017

18.08.2017

Eesti Teaduste Akadeemia korraldas seminari „Eesti puidukeemia perspektiivid”. Ettekande tegi ka Est-For Investi juhatuse liige Margus Kohava.

Rahandusministeerium kuulutas välja hanke eriplaneeringu konsultandi leidmiseks. Riigihankega otsiti puidurafineerimistehase riigi eriplaneeringu koostamist nõustavaid konsultante.

MIKS JA KUIDAS ∕

25


Foto: visitestonia.com

2017

UURING: SUHTUMIST TEHASESSE MÕJUTAB VÄÄRTUSMAAILM Turu-uuringute AS viis 2017. aastal Est-For Investi tellimusel läbi fookusgrupi uuringu, vesteldes nii linnas kui maal elavate Tartumaa inimestega. Osalejate värbamisel fookusgruppidesse kaasati võrdselt nii tehasesse positiivselt kui negatiivselt suhtuvaid inimesi. Kokku vesteldi neljas vestlusgrupis ligi viiekümne inimesega. Inimesed ootavad vastuseid keskkonnamõjuga seonduvatele küsimustele ning täpsustusi planeeritava asukoha osas. Eesmärgiks oli mõista nii puidurafineerimistehase pooldajaid kui vastaseid, nende küsimusi kui ka argumente. Uuringu autorid märkisid, et olenemata katsest luua oponeerivad grupid, suhtus enamik osalenutest puidurafineerimis-

26

∕ MIKS JA KUIDAS

tehasesse neutraalselt. Kaks põhimõtteliselt erinevat väärtusmaailma joonistusid siiski välja. Kui üks lähtub majanduslikest argumentidest – väärtustades tekkivat tööhõivet ja saadavat tulu, siis teine keskendub puhta

loodus- ja elukeskkonna säilitamise vajadusele. Viimaste aastate jooksul on taoline väärtuskonflikt ilmnenud mitmete ühiskonna jaoks oluliste küsimuste otsustamisel: näiteks Rail Balticu ehitus või Haabersti hõberemmelga saatus.


2017

SUHTUMINE PUIDURAFINEERIMISTEHASE RAJAMISE IDEESSE, DETSEMBER 2017 Allikas: Turu-uuringute AS

%

32

Toetavad ideed

38

On neutraalsed

15

On vastu

15

Ei oska öelda

keskkonnakaitsjad, kes vastanduvad kõikidele vähegi ökoloogilisi riske kätkevatele projektidele. Nii nagu iga inimtekkeline objekt, jätavad ka maailma kõige kõrgtehnoloogilisemad tehased mingi keskkondliku jalajälje, mistõttu on antud grupi ümberveenmiseks vähe argumente. Teisi iseloomustab umbusk poliitika ja äri vastu üldiselt. Neile tundub, et tehase rajamine on juba otsustatud: märgina sellest nähakse näiteks metsaseaduse muudatustega seadustatud kuuskede raievanuse langetamist. Need inimesed tajuvad, et ettevõtjate lobby on tugev ning poliitikud täidavad lihtsalt tellimust. Nii kujutabki vastumeelsus tehasele sümboolset vastupanu võimule ja korruptiivsusele. Antud gruppi oleks võimalik veenda alles kirjeldatud usaldusbarjääri ületamisel.

Vastaste seas võib omakorda eristada kaht erinevat tüüpi. Ühed on veendunud

Enamik tehase vastastest oli seisukohal, et kindlustunne keskkonna säilimise osas paneks meelt muutma. See eeldab veenvaid vastuseid küsimustele, mis puudutavad Eesti elu jätkumise võimalikkust senises puhtas keskkonnas. Info peab tulema usaldusväärsest kanalist. Kui kõik tehase plaanid – nii positiivsed kui negatiivsed küljed – on avalikult nähtavad ja kõigile arusaadavalt selgitatud, siis võiks ka suhtumine positiivsem olla. Sealjuures toodi välja, et tehas peaks võtma nulltolerantsi sertifitseerimata puidu vastuvõtu osas kasutades vaid FSCsertifikaadiga toorainet. See annaks väga tugeva sõnumi, et tehase taga seisvad ettevõtjad Eesti metsast päriselt hoolivad. Vastaste hulgas tekitas küsimusi Est-For Investi argument, et tehas kasutaks vaid hetkel Soome ja Rootsi eksporditavat toorainet. Nimelt jääb neile arusaamatuks, miks peaks metsaomanikud oma toorainet planeeritavale tehasele, mitte välisklientidele müüma. ■

23.08.2017

26.09.2017

31.10.2017

Turu-Uuringute AS viis Est-For Investi tellimusel läbi fookusgrupi uuringu, vesteldes Tartumaa inimestega. Eesmärgiks oli mõista nii puidurafineerimistehase pooldajaid kui vastaseid, nende küsimusi kui ka argumente.

Projekti staatuskohtumine 4 ministriga: osalesid majandus- ja kommunikatsiooniminister, ettevõtlusminister, riigihaldusminister ja keskkonnaminister.

Äripäev korraldas puidusektori konverentsi Puidutööstuse äriplaan 2018. Üritusel esines ka Est-For Investi juhatuse liige Aadu Polli, kes rääkis nii projekti ajakavast kui asukohavaliku kriteeriumitest.

POOLDAJAD HINDAVAD SOTSIAALMAJANDUSLIKKU MÕJU Puidurafineerimistehase pooldajad on pragmaatilised ning peavad oluliseks majandusarengu aspekti. Sotsiaalmajanduslikku mõju hinnatakse positiivseks ning see kaalub üles negatiivse mõju keskkonnale. Samas ei saa neid inimesi pidada ka ülioptimistlikeks igasuguste arenduste suhtes – näiteks Rail Balticu osas jäädi pigem skeptiliseks. Pooldajaid huvitab tehnoloogia, mida tehases kasutama hakatakse. Nende kohaselt tuleks tehas ehitada võimalikult madala asustustihedusega piirkonda, kuid need alad on tihti looduskaitsealad. Pooldajad ei usu, et tehas hakkaks

Emajõge tugevalt reostama – Euroopa Liidu normid on selleks liiga karmid. Ühtlasi oleks neil kahju, kui tehas mingil põhjusel Lätti ehitataks. Sealjuures häiris pooldajaid, et meedias võimendatakse kunstnike ja kirjanike arvamusavaldusi, kuid metsandusekspertide arvamusavaldused tembeldatakse kinni makstuteks. Oodatakse täpsemaid vastuseid asukoha osas ning ülevaadet avarii-olukordade riskianalüüsist. Lisaks soovitakse vastuseid kompensatsioonide osas – mida saavad inimesed, kelle vahetusse naabrusse tehas ehitataks.

MEELT MUUDAKS KINDLUS KESKKONNA OSAS

MIKS JA KUIDAS ∕

27


2017

TEHAS VÄHENDAKS CO2 JALAJÄLGE SAMA PALJU KUI 100 000 AUTO KADUMINE EESTIST Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus andis hinnangu Est-For Investi planeeritava puidurafineerimistehase olelusringipõhisele süsiniku jalajäljele. Uuringu kohaselt on tehase süsiniku jalajälg negatiivne ja tehase käitamine aitab vältida fossiilse CO2 teket. Eesmärgiks oli hinnata tehase süsiniku jalajälge, mõju kliimamuutusele ning panust rahvusvaheliste ja riiklike kliimaja energiapoliitika eesmärkide täitmisse. Selleks hinnati uuringu esimesel etapil süsiniku jalajälge kavandatava tehase tootmisprotsessi, põhitoodangu (tselluloos ja puhas tselluloos) ja selle sisendite keskselt (n-ö hällist väravani põhimõttel, inglise keeles gradleto-gate). Uuringu teisel etapil viidi läbi kavandatava tehase põhitoodangust valmistatavate lõpptoodete (papp/kartong ja viskooskiud) süsiniku jalajälje hindamine võttes arvesse nii lõpptoodete tootmisprotsessi kui ka jäätmekäitlust. Olelusringipõhisest uuringust selgub, et tehase süsiniku jalajälg on negatiivne, mis tähendab, et tehas aitab kaasa kliimamuutuste leevendamisele – tehase käitamine aitab vältida fossiilse CO2 teket nii Eestis kui ülemaailmselt asendades põlevkivielektri tootmist ja mitmete fossiilset päritolu materjalide (nt sünteetilise kiu asendamine viskooskangaga) tootmist.

28

∕ MIKS JA KUIDAS

Foto: Scanpix

Puidurafineerimistehas nagu ka mitmed teised biomassi kasutavad käitised erinevad teistest tööstusvaldkondadest, kuna võimaldavad süsinikku toodetesse siduda. Arvutused näitavad, et osa puidupõhistesse toodetesse seotud biogeensest süsinikust ei vabane toodete tootmisprotsessi käigus ega toodete eluea lõpu etapis atmosfääri, vaid jääb toodetesse seotuks materjali ringluse kaudu või osaliselt ladestatakse

2050. aastaks peab Eesti vähendama kasvuhoonegaaside heidet 80 protsendi võrra võrreldes 1990. aasta tasemega.


2017

MAAILMA ENERGIATARBIMINE (VÕRDLUSENA MLN T ÕLI)

Rahvusvaheline Energia Agentuur (IEA, 2016) on defineerinud biorafineerimise kui jätkusuutliku protsessi, kus biomass töödeldakse erinevateks biotoodeteks (kaubad, tooted, kemikaalid jm) ja bioenergiaks. Võtmetähtsusega iga biorafineerimistehase jaoks on paiknemine jätkusuutlikult majandatud tooraine lähedal. Lisaks, et olla kindel, et biorafineerimine tagaks soovitud mõju kliimamuutusele ja CO2 kontsentratsioonile atmosfääris, peaksid biotooted ja bioenergia asendama fossiilseid materjale ja energiat.

Allikas: BP Statistical Review of World Energy 2017 © BP p.l.c 2017

14 000 13 000 12 000 11 000 10 000 9000 8000 7000 6000

Kivisüsi

5000

Taastuvenergia

4000 3000

Hüdroenergia

2000

Tuumaenergia

1000

Maagaas

0 91 92 93 94 95 96 97 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11

prügilasse. Analüüs näitas, et tooraine asukoha lähedal töötlemine vähendaks logistikaprotsessis eralduvat süsihappegaasi kogust. Seda põhjusel, et tooret ei laevatataks enam, toormevedu maanteedel väheneks ning oluline osa veost toimuks mööda raudteed. Konservatiivse hinnangu kohaselt suurendaks tehas rohelise elektrienergia tootmist Eestis vähemalt 48 protsendi võrra võrreldes 2016. aastaga. Kõige enam vähenekski Eesti süsiniku jalajälg eeldusel, et täna kasutatava fossiilset päritolu elektrienergia asendataks taastuvenergiaga. Kokku saaks tehas vähen-

Nafta

12 13 14 15 16

dada Eesti kasvuhoonegaaside teket 1,9 protsenti võrreldes 2015. aastaga. See on samaväärne sellega, kui Eesti teedel sõidaks ligi 100 000 sõiduautot vähem.

mise saavutamisse,” ütles ta. Aastaks 2050 peab Eesti vähendama kasvuhoonegaaside heidet 80 protsendi võrra võrreldes 1990. aasta tasemega.

Uuringut juhtinud Stockholmi Keskkonnainstituudi (SEI) Tallinna Keskuse vanemeksperdi Evelin Piirsalu sõnul saaks rajatava puidurafineerimistehase käitlemisel kõrvalproduktina tekkiva taastuvelektri võrku suunamine vähendada kõrge süsiniku jalajäljega põlevkivielektri tootmist. „Selle kaudu saaks tehas panustada Pariisi kokkuleppe ja Eesti kliimapoliitika peamise eesmärgi – kasvuhoonegaaside vähenda-

Uuringu autorid on SEI Tallinna Keskuse eksperdid, tellijaks Est-For Invest OÜ. SEI Tallinna Keskus on 1992. aastal Stockholmi Keskkonnainstituudi poolt asutatud sihtasutus. SEI on sõltumatu analüüsikeskus säästva arengu, kliima ja energia, keskkonnamajanduse ja keskkonnajuhtimise valdkonnas ning põhitegevuseks on teadus- ja uurimistöö ning valdkondliku poliitika kujundamise toetamine. ■

7.11.2017

21.11.2017

27.11.2017

11.12.2017

Est-For Invest koos Hendrikson & Ko nõustajatega andsid riigikogu keskkonnakomisjonile ülevaate projekti hetkeseisust.

Tartu Ülikooli Narva Kolledžis toimus konverents Puutetundlik Peipsi, kus osalesid loodusteadlased, Peipsi-äärsete kogukondade ja erinevate huvigruppide esindajad. Ettekande tegi ka Est-For Investi juhatuse liige Margus Kohava.

Eesti Teaduste Akadeemia erikomisjon avalikustab raporti planeeritava puidurafineerimistehase võimalike mõjude osas.

Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus andis hinnangu Est-For Investi planeeritava puidurafineerimistehase olelusringipõhisele süsiniku jalajäljele. Uuringu kohaselt on tehase süsiniku jalajälg negatiivne ja tehase käitamine aitab vältida fossiilse CO2 teket.

MIKS JA KUIDAS ∕

29


Foto: Scanpix

2018

RIIGI ERIPLANEERINGU SISULISED TEGEVUSED POLE AASTAGA STARTINUD Rahandusministeeriumi eriplaneeringu konsultantide hanke lõplikuks tähtajaks, 15. jaanuariks, esitati neli pakkumist. Hange kuulutati välja 17. augustil, kuid enne septembrikuist tähtaega vaidlustati hange riigihangete vaidlustuskomisjonis. Vaidlustusprotsess kestis kõrgeima kohtuastmeni ning lõppes 2018. aasta jaanuaris, kui riigikohus otsustas vaidlustaja kassatsioonikaebust mitte menetleda. 30

∕ MIKS JA KUIDAS


2018

PLANEERITUD AJAKAVA Keskkonnamõjude uurimine ja hindamine, asukoha planeerimine ja valik, keskkonnalubade taotlused, avalikud arutelud, tehnoloogiate analüüs ja valik.

Investeerimisotsuse tegemine, rahastuskava ja rahastajate kaasamine.

Tehase ehitamine ja seadistamine, töötajate väljaõpe, müügilepingute sõlmimine

2017-2019

2019

2021

2018

Riigi Tugiteenuste Keskuse ning rahandus- ja keskkonnaministeeriumi spetsialistid kontrollivad pakkumuste vastavust hanke kvalifitseerimistingimustele. Arvestades riigihangete seaduse menetlusnõudeid, saab hanke võimaliku võitja kuulutada välja eeldatavasti veebruari keskpaigaks. Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna juhataja Tiit Oidjärv ütles, et kõik osapooled kaasatakse eriplaneeringu protsessi sisulise töö käigus. „Tahan kummutada arusaama, nagu tähendaks planeeringu algatamine või riigihankega ekspertide leidmine tehase rajamise otsust. Eesseisva planeerimisprotsessi käigus alles hakatakse väljaselgitama asjaolusid, kas on võimalik ja kuhu ning millistel tingimustel tehast rajada, arvestades sellega kaasnevaid mõjusid. Eriplaneeringu algatamine ei tähenda tehase rajamise otsust ning selle ehitamise või mitteehitamise otsuse saab valitsus teha asjaolude – sealhulgas keskkonnamõjude – väljaselgitamise järgselt, mis saabki toimuma planeeringu koostamisel. Ühtki otsust, sealhulgas kuhu tehas võidakse rajada, ei ole tehtud,” rääkis ta.

2020

2022

Tehase ehitamine, töötajate värbamine

Tootmise käivitamine, esimene toodangupartii

Est-For Investi juhatuse liikme Margus Kohava sõnul on sisuliste ettevalmistuste algus väga hea uudis. Kohtuvaidlused on riigi eriplaneeringu sisulise töö algust pool aastat edasi lükanud. 11. jaanuaril möödus aasta Est-For Investi plaani avalikustamisest uurida puidurafineerimistehase rajamise võimalikkust Eestis.

nii investorid, teadlased, kohalikud Tartumaa inimesed kui ametnikud – sooviksid kvaliteetset informatsiooni kõige olulisema küsimuse ehk keskkonna osas. Kuid keskkonna osas saame targemaks alles riigi eriplaneeringu raames läbiviidavate uuringute toel,” rääkis ta. ■

„Esialgse plaani kohaselt soovis riik komplekteerida meeskonna mullu sügisel ning jõuda esimese avaliku väljapanekuni detsembris. Nüüd saab meeskond moodustatud parimal juhul veebruaris. Nii lükkub esimene avalikustamine kevade teise poolde. Viivitus on halb eeskätt seetõttu, et kõik projektiga seotud osapooled –

2017. AASTA KOKKUVÕTTEKS

15.01.2018

Arendajad said erinevate huvipooltega projekti tutvustamiseks kokku enam kui sajal korral, esineti rohkem kui tosinal seminaril, infopäeval või konverentsil ja korraldati 4 pressile suunatud infotundi.

Aasta pärast Est-For Investi plaanide avalikustamist pole riigi eriplaneeringu protsessi praktilised tegevused alanud. Ettevalmistusprotsessi edasilükkumine on põhjustatud eriplaneeringu konsultandi hankest.

MIKS JA KUIDAS ∕

31


2018

EST-FOR INVEST JA RMK PEAVAD LÄBIRÄÄKIMISI ÜHISE KAVATSUSTE PROTOKOLLI SÕLMIMISE OSAS Kavatsuste protokolli eesmärk on sõnastada ühishuvid, mis oleks võimaliku pikaaegse tarnelepingu sõlmimise aluseks. Tarnelepingu kohaselt saaks RMK alates 2022. aasta suvest 15-aastase perioodi jooksul tarnida puidurafineerimistehasele iga-aastaselt ca 500 000 kuupmeetrit kase-, kuuse- ja männipaberipuitu. RMK juhatuse esimehe Aigar Kallase stabiilse puiduturu ja hinnakõikumisi sõnul soovis RMK jõuda kavatsuste esineks vähem,” ütles ta. protokolli sõlmimiseni, sest kavandatav puidurafineerimistehas võimaldaks Kavatsuste protokolliga sooviti sõnaspraegu valdavalt eksporditavat paberitada ühishuvid, kus võimaliku tarnelepuitu väärindada pingu suuruseks Eestis. „Täna oleks hinnangulimüüb RMK 86 selt 500 000 m3 Täna müüb RMK 86% protsenti kasepapaberipuitu kasepaberipuidust, beripuidust, 55 aastas. Sellest 55% kuusepaberipuidust protsenti kuupool oleks kasesepaberipuidust paberipuit ning ja 61% männipaberipuidust ja 61 protsenti ülejäänud kuuseekspordiks. Kui see jääks männipaberipuija männipaberiEestisse, võidaksid kõik. dust ekspordiks. puit. See mooKui see jääks Eesdustaks umbes tisse, võidaksid 50 protsenti RMK kõik. Pikaajaline aastasest nimetatud paberipuidu sortitarneleping Eestis tegutseva tööstusega mentide mahust ning 14 protsenti tagaks metsaomanikele kõrgema hinna, kogu RMK poolt aastas müüdavast metsamaterjalist.

32

∕ MIKS JA KUIDAS

VARASEM PRAKTIKA Est-For Investi juhatuse liikme Margus Kohava sõnul on pikaaegsed lepingud kapitalimahukate tööstusettevõtete puhul tavapärased. „Kavatsuste protokolli ega ka tulevase võimaliku tarnelepingu sõlmimine ei eelda õigusaktide, tavapäraste protseduuride või RMK strateegiate muutmist. Ainsaks erinevuseks oleks tõik, et 5-aastase kestvuslepingu asemel sõlmitaks 15-aastane kestvusleping, mis on samuti kooskõlas Eestis kehtivate õigusaktidega,” rääkis ta. Varem on RMK sõlminud 15-aastase tarnelepingu Estonian Cell AS-iga haavapuidu kohalikuks väärindamiseks. Haavapuitmassi tehase rajamisega sai RMK kodumaise ostja ja väärindaja seni eksporditud väheväärtuslikule puidule.


2018

Est-For Investi juhatuse liige Margus Kohava (paremal) ja Riigimetsa Majandamise Keskuse juht Aigar Kallas andsid pressikonverentsi pakkumaks ülevaadet läbirääkimiste all olevast ühiste kavatsuste protokollist.

METSAOMANIK TEENIKS ROHKEM Puidurafineerimistehase ehituse korral lisanduks turule kohalik stabiilse toormevajadusega puitu väärindav ettevõte. „Tõenäoliselt hakkaks paberipuit tulevikus maksma mõnevõrra rohkem kui täna. Nii teeniks RMK samade koguste müümise juures rohkem tulu. Planeeritava tehase ümarpuidu vajadusest võiks kasepaberipuit moodustada umbes poole. Seni on Eesti metsaomaniku jaoks kaasikutest tulu teenimine olnud probleemiks, kuna pole olnud stabiilset nõudlust kasepaberipuidule,” rääkis Kohava.

Foto: Scanpix

Puiduturustusstrateegia kohaselt müüb RMK kogu metsamaterjali aastamahust 85 protsenti kestvuslepingute alusel kokkuleppehinnaga ja 15 protsenti teisi müügiviise kasutades. ■

23.01.2018

31.01.2018

7.02.2018

8.02.2018

Projekti staatuskohtumine 4 ministriga: osalesid majandus- ja kommunikatsiooniminister, ettevõtlusminister, riigihaldusminister ja keskkonnaminister.

Est-For Invest ja RMK korraldavad pressikonverentsi, et anda ülevaade läbirääkimiste all olevast ühiste kavatsuste protokollist.

Est-For Investi juhatuse liikmed tutvustasid Tartu linnavolikogu majanduskomisjoni ning arengu- ja planeerimiskomisjoni liikmetele ja teistele koosolekul osalenud tehase rajamise ideed. Est-For Invest valmistas ette esialgsed hinnangud, mis selgitavad tehase võimalikku mõju Suur-Emajõe vee temperatuurile.

Avalikustasime avaliku arvamuse uuringu, mis selgitas välja eestimaalaste suhtumise tehase rajamise ideesse. Ideed pooldas 32% vastajatest. Neutraalselt suhtus 38% küsitletutest. 15% vastanutest oli tehase rajamise ideele vastu. Sama suur hulk ei osanud seisukohta öelda. Kõikides maakondades oli tehase rajamise idee pooldajate hulk suurem kui oponentide hulk.

MIKS JA KUIDAS ∕

33


2018

KOGU SENI TEADAOLEVA INFO TUTVUSTAMINE TARTU LINNAVOLIKOGULE 2018. aasta 7. veebruaril tutvustasid Est-For Investi juhatuse liikmed Aadu Polli ja Margus Kohava Tartu linnavolikogu majanduskomisjoni ning arengu- ja planeerimiskomisjoni liikmetele ja teistele osalenutele tehase rajamise ideed. Est-For Invest valmistas ette esialgsed hinnangud, mis selgitavad tehase võimalikku mõju Suur-Emajõe vee temperatuurile. Arvutuste kohaselt oleks Suur-Emajõe keskmine temperatuur puhastatud vee väljalaske suudmes keskmise vooluhulga puhul pärast segunemist jõeveega ca 0,3 kraadi võrra kõrgem kui varem.

ioonidega. Võrdluseks võib tuua, et ka kraanivesi sisaldab kloriidi-, karbonaadija kaaliumiioone. Kaltsiumi- ja sulfaatioonid sisalduvad näiteks San Pellegrino mineraalvees.

Jõe väljalaske suudmest eemal oleks mõju vastavalt kaugusele väiksem. Tehase veetarbimine oleks kuni 0,7 kuupmeetrit sekundis. Jõe keskmine vooluhulk on 63,3 kuupmeetrit sekundis. Nii oleks tehasest läbi pumbatava vee hulk 1,3 protsenti keskmisest vooluhulgast. 1,2 protsenti keskmisest vooluhulgast laseks tehas puhastatud heitveena jõkke tagasi – see sisaldab loodusliku päritoluga ühendeid. Need pärinevad tootmisprotsessi tarbeks kasutatud puidust või lubjast, millega pleegitatakse puitmassi. Tegemist on kloriidi-, kaaliumi-, karbonaadi-, kaltsiumi- ja sulfaat-

34

7.03.2018

23.03.2018

12.04.2018

26.04.2018

Aadu Polli ja Margus Kohava osalesid Tartu linnavolikogu erakorralisel istungil. Ettekannetega esinesid teadlased, poliitikud, omavalitsuse esindajad ja Est-For Investi juhatuse liige Aadu Polli.

Riigi tugiteenuste keskus viis rahandusministeeriumi tellimusel läbi hanke puidurafineerimistehase riigi eriplaneeringu konsultandi, planeeringu mõjude hindamise ja teadaolevate uuringute teenuse tellimiseks. Tehase võimalikuks rajamiseks vajalike asjaolude välja selgitamiseks korraldatud hankele laekus tähtajaks neli pakkumust ning edukaks tunnistati Skepast & Puhkim OÜ.

Riigikogu keskkonnakomisjon tegi väljasõidu Soomes tegutsevasse Äänekoski puidurafineerimistehasesse. Väljasõidul osalesid keskkonnaministeeriumi asekantsler Meelis Münt, keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra, keskkonnakomisjoni aseesimees Kalle Palling ning keskkonnakomisjoni liikmed Peeter Ernits, Valeri Korb, Andres Metsoja, Meelis Mälberg ja Terje Trei.

Tehase rajamise ideele vastuseisvad huvirühmad kasutasid kümneid valeväiteid levitamaks müüte tehase kahjulikkuse osas – alates sellest, et puidurafineerimistehase rajamisel tuleks suurendada raiemahtu, kuni selleni, et tehase rajamine aitaks kaasa Eestimaa venestamisele. Est-For Invest avaldas 30 valeväitest koosneva infokogumi, mida erinevad allikad olid kasutanud tehasevastaste emotsioonide võimendamisel.

∕ MIKS JA KUIDAS


2018

Tartu linnavalitsuse erakorraline istung oli avatud istung, mis toimus Dorpati konverentsikeskuses. Tartu linnapea Urmas Klaas leidis, et riigi eriplaneering tuleb lõpetada. Vähem kui kaks nädalat enne linnavalitsuse erakorralist istungit oli Klaar öelnud väljaandele The Baltic Times, et Tartu linn võiks olla investorite jaoks hea koht, kus ülikoolide pakutud teadmiste ja piirkonna metsade ja muude loodusvarade koostöös tekiks võimalusi lisandväärtusega biomajanduse arenguks. Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere leidis, et tehase rajamise võimalikkust tuleks uurida, kuna rohkem teadmisi on parem kui vähem teadmisi.

TARTU LINNAVOLIKOGU AVALIK ISTUNG Kuu aega hiljem 7. märtsil toimus Tartu linnavolikogu avalik istung. Ettekannetega osalesid Tartu Ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse professor akadeemik Urmas Varblane, riigihalduse minister Jaak Aab ja keskkonnaminister Siim Kiisler, Eesti Teaduste Akadeemia president akadeemik Tarmo Soomere, Tartu Ülikooli loodusgeograafia ja maastikuökoloogia professor Ülo Mander ja Tartu Ülikooli arendusprorektor, keskkonnateadlane Erik Puura, Tartu Linnavolikogu esimees Aadu Must, linnapea Urmas Klaas ning Est-For Investi juhatuse liige Aadu Polli.

Polli tõi oma ettekandes välja, et debatt puidurafineerimistehase võimalikkuse uurimise teemal on eelkõige argumenteeritud debati proovikivi – kas laseme valitseda hirmudel ja pooltõdedel või suudame ratsionaalselt analüüsida ja teha põhjendatud valikuid. Polli kutsus Tartu kogukonda koonduma ühise eesmärgi taha, uurimaks tehase rajamise võimalikkust tuginevalt teaduspõhistele argumentidele.

EST-FORI ETTEKANDE SISU Polli rõhutas, et tehase rajamise otsust ei ole tehtud. Riigi eriplaneeringu protsess pole stardipakult edasi liikunud, sest riik alles komplekteerib oma meeskonda. Pärast seda alustab rahandusministeerium planeeringu sisuliste tööetappidega. Iga eriplaneeringu etapp päädib 60 päeva pikkuse avaliku väljapanekuga, kus tutvustatakse uurimistöö tulemusi, korraldatakse seminare ja antakse kogu eelinfo selleks, et huvirühmad võimalikult konstruktiivset tagasisidet saaks pakkuda. Nende seas on ka asukohaga seotud omavalitsused, kohalikud elanikud ja ettevõtjad. Polli lisas, et kõik Est-For Investi investorid eelistavad puhast keskkonda majanduse arengule. „Vastavaldatud avaliku arvamuse uuringust sain kinnitust oma maailmavaatele: kui valida üks või teine, siis eelistavad eestlased puhast elukeskkonda majanduse arengule. Nii ka mina, mu kolleeg Margus Kohava, investorid ja teised, kes meie projektiga igapäevaselt aktiivselt tegelevad. Ja ega ka soomlased, rootslased, sakslased või Ida-Virumaa elanikud meist erine – ootused elukeskkonnale on täpselt sama kõrged kui meil. Mõistan, et viimasel ajal Soome uusima biotoodete tehase käivitamisfaas ja sellega kaasnenud lõhnahäiringud on hirmutanud paljusid. Mõistan ja pean tähtsaks Emajõe tervist ning olen nõus, et seal peab ka edaspidi ujuda saama, mitte ainult tartlased, vaid ka kõik teised. Hirmude loetelu võiks jätkata, kuid kinnitan, et Est-For Invest ei raja tehast, mis saastab keskkonda,” rääkis ta. Ainus võimalus hirmude maandamiseks on viia läbi põhjalikud uuringud selgitamaks välja, kas olemasoleva tehnoloogiaga saab riske maandada. „Iga päev tegeleme sellega, et usust kasvaks välja plaan, lahendused ja vastused põletavatele küsimustele ning lõpuks ka midagi käegakatsutavat – garantiid. Garantiid saavad põhineda vaid tehnoloogide ja teadlaste koostöös välja töötatud lahen-

dustel – argumentidel ja faktidel. Ikka ja jälle kohtume inimestega, kes varasematele kogemustele tuginedes pelgavad, et ilmtingimata realiseeruvad halvad stsenaariumid. Kohtame ka inimesi, kes võtavad seisukoha mõjutatuna oponentide hirmutamistaktikast, mis põhineb pooltõdedel või suisa valeväidetel. Kuid ainult teaduspõhiselt saame lahendada meie ja maailma ees seisvaid probleeme. Eesti teadlased võiksid olla selle edasiliikumise eesotsas,” ütles ta. Polli sõnul tuleks tehase idee taustal esmalt arvestada, et keskkonnasõbraliku Eesti kujundamisel tuleb hinnata realistlikult ning ilustamata Eesti praegust olukorda ning leida kõige sobilikumad lahendused meie keskkonda. „Kas teadsite, et Eesti on täna süsihappegaaside emissioonide osas elaniku kohta Luksemburgi ees Euroopa kõige saastavamaks riigiks? Luksemburgil on selleks mõjuvad põhjused – väike territoorium, väga palju autosid sõidab iga päev riiki sisse ja välja ning puuduvad head võimalused taastuvenergia lahendusteks tuule, päikese, vee või biomassi osas. Samas, Eestil on võimalused senisest rohkema biomassi kasutusele võtmiseks suurepärased,” rääkis ta. Seejärel viitas Polli, et lisaks fossiilset päritolu energia tarbimisele, on eestlased ka taastumatutest ressurssidest tehtud toodete tarbijad. „Olgu selleks kilekotid, plastmass või polüester. Aga saab ka teisiti – Prantsusmaa keelustab 2020. aastast täielikult ühekordsete plastnõude kasutamise. Minu küsimus kõigile meile on, kuidas saaks Tartu kogukondadel, teadlastel ja ettevõtjatel olla ühine eesmärk, kuidas päriselt tegudes viia edasi Euroopat või maailma kõige keskkonnasõbralikumate lahenduste suunas,” küsis Polli. Ta väljendas veendumust, et biotoodete abil saab Eesti suurendada rohelise elektrienergia tootmist Eestis vähemalt 48 protsenti võrreldes 2016. aastaga asendades fossiilset päritolu elektrienergia taastuvaga. Kokku vähendaks tehas Eesti kasvuhoonegaaside teket 1,6% võrreldes 2015. aastaga. See on samaväärne sellega, kui Eesti teedel sõidaks 100 000 sõiduautot vähem. Lisaks toodaks tehas biotooteid, millest saab valmistada näiteks teise põlvkonna biokütuseid või viskoosmaterjale, asendamaks fossiilsetest allikatest pärinevaid kütteallikaid ja tekstiilmaterjale. ■

MIKS JA KUIDAS ∕

35


PUIDURAFINEERIMISTEHASE KOHTA LEVITATUD MÜÜDID Puidurafineerimistehase planeeringutegevuste sisulise alguse eel levis meedias ja sotsiaalmeedia kõlakodades kümneid müüte. Neist kümme toome järgnevalt välja.

1

Väide. Euroopas pole ehitatud puidurafineerimis- või tselluloositehaseid nii väikese vooluhulgaga veekogude lähedale nagu Suur-Emajõgi. Tegelikult. Euroopas on rajatud tselluloositehaseid ka kümneid kordi väiksema vooluhulgaga jõgede äärde. Austrias, Pölsi külas asub Heinzel grupi tselluloositehas, mis on ehitatud Kainachi jõe äärde. Jõe keskmine vooluhulk keskjooksul on 2,6 kuupmeetrit sekundis. Tehas on rajatud jõe ülemjooksule, kus on vooluhulk veelgi väiksem. Võrdluseks, Emajõe keskmine vooluhulk on 63,3 kuupmeetrit sekundis.

2

36

∕ MIKS JA KUIDAS

Väide. Suur-Emajõe äärde rajatav puidurafineerimistehas langetaks Tartus kinnisvarahindu. Tegelikult. Puudub faktiline tõestus, et linna lähistel tegutsev nüüdisaegne tööstusettevõte mõjutaks negatiivselt linna kinnisvarahindu. Väite ümberlükkamiseks võttis sõna Pindi kinnisvara lõuna regiooni juht Margus Pekk, kelle sõnul ei avaldaks Tartu kesklinnast rohkem kui 10 kilomeetri kaugusel paiknev puidurafineerimistehas ülikoolilinna kinnisvarahindadele negatiivset mõju. Tema sõnul tõusevad kinnisvarahinnad piirkondades, kus on kõrgepalgalisi töökohti. Nii prognoosis Pekk pigem tehase positiivset kui negatiivset mõju Tartu kinnisvarahindadele.


3

Väide. Puidurafineerimistehas hakkab haisema 54 päeva aastas. Tegelikult. Teadaolevalt maailma esimese täielikult lõhnavaba tehase käivitas Soome puidutööstuskontsern Valmet 2015. aastal. Tegu on krafttehnoloogial töötava Guaíba puidurafineerimistehasega Brasiilias. Kaasaegne puidurafineerimistehas ei haise. Lõhnaprobleeme võib esineda käivitusperioodil, mis kestab 6-12 kuud. Äänekoski puidurafineerimistehase käivitusperioodil esines poole aasta jooksul kokku kümme juhtumit. Tavarütmis töötavate tehase osas asub geograafiliselt lähim kaasaegne tehas Saksamaal Stendali väikelinna lähistel. Seal esineb lõhnaprobleeme korraliste hoolduste ajal kahel korral aastas 2–3 tunni pikkuse perioodi jagu. Kõige uuemad puidurafineerimistehased on täielikult lõhnavabad.

4

5

Väide. Puidurafineerimistehase rajamisel satub heitvette kaks kilogrammi väävlit ühe tonni valmistoodangu kohta.

Väide. Tehas hakkab Suur-Emajõkke laskma heitvett, mis sisaldab betuliini. Nii pidurdub kalade areng.

Tegelikult.Tehas ei lase veekogusse väävlit, vaid väävliühendeid ehk sulfaatioone (SO4)2-. Sulfaatioone sisaldab ka Perrier ning San Pellegrino mineraalvesi. Euroopa Liidus tegutsevad tööstusettevõtted peavad järgima Euroopa Liidu tööstusheite direktiivi, millega kaasneb parima võimaliku tehnoloogia kasutamise nõue. Parima võimaliku tehnoloogia kasutamisel satuks tehase tarbeks kasutatud puhastatud vette üksnes sulfaatioone ehk väävliühendeid, mitte väävlit. Sulfaatioonide tase Suur-Emajões jääb ka tehase rajamise korral oluliselt madalamale tasemele võrrelduna näiteks Perrier või San Pellegrino mineraalveega.

Tegelikult. Kalade areng ei pidurdu, sest tehase heitvesi ei saa sisaldada betuliini. Kasepuu töötlemisel krafttehnoloogiaga lisatakse väike kogus tallõli, et konverteerida betuliin ja teised ekstraktid mustaks leeliseks. Ekstraktid, mille hulka kuulub ka betuliin, võetakse välja biomaterjalidest või põletatakse soodakatlas. Järelejäävad ekstraktid seotakse tselluloosi lisades talki. Selle tulemusel moodustuvad pigiosakesed. Pigiosakesed eraldatakse, kasutades sõelu ning vesiniktsükloneid. Lõpetuseks eraldatakse pigiosakesed veest ning põletatakse koos muu biomassiga puidurafineerimistehase elektri- ja soojusenergia koostootmisjaamas.

MIKS JA KUIDAS ∕

37


6

38

7

Väide. Tartu regioonist ei ekspordita puitu, seda tehakse peamiselt põhjarannikult, läänerannikult ja saartelt. Tehase rajamine Tartumaale ei vähenda paberipuidu eksporti.

Väide. Est-For Investi ja Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) vahel on sõlmitud 15 aasta pikkune leping. Kavatsuste protokolli sõlmimisega võttis RMK olulise riikliku kohustuse.

Tegelikult. Tehase rajamine mõjutab paberipuidu ekspordi vähenemist väga olulisel määral. CentARi puidurafineerimistehase sotsiaalmajanduslike mõjude analüüsi (2017) kohaselt eksporditi Jõgevamaalt, Järvamaalt, Põlvamaalt, Raplamaalt, Tartumaalt, Valgamaalt, Viljandimaalt ja Võrumaalt kokku 850 000 tonni paberipuitu. Tehase toormeareaali kuuluks ka suur osa Pärnu-, Lääne-ja Ida-Virumaast. Nende kolme maakonna peale kokku eksporditakse aastas üle 700 000 tonni paberipuitu. Kokku vähendaks tehas paberipuidu eksporti rohkem kui 1 mln tonni võrra aastas.

Tegelikult. Est-For Invest ja RMK ei sõlminud ühtki lepingut, ka mitte ühiste kavatsuste protokolli. Mõlemad pooled avaldasid soovi sõlmida ühine kavatsuste protokoll. Est-For Investi eesmärk kavatsuste protokolli sõlmimisel oli ühiste huvide avalik deklareerimine ametlikus vormis, kus üks osapool kinnitaks huvi müüa turuhinnaga toorainet ning teine osapool kinnitaks huvi osta paberipuitu 15 aastat järjest turuhinnaga. Sel teemal on võtnud avalikult sõna ka Triniti advokaadibüroo partner ja vandeadvokaat Villu Otsmann viidates, et RMK ei võtaks kavatsuste protokolli sõlmimisega olulisi kohustusi. Oluline on täheldada, et Triniti advokaadibüroo pole Est-For Investi kunagi nõustanud. Kavatsuste protokolli sõlmimine poleks tähendanud tarnelepingu sõlmimist, kuid kavatsuste protokolli eesmärk oli jõuda mõlemat osapoolt rahuldava tarnelepinguni. Tarnelepingu saab sõlmida vaid juhul, kui see vastab Eesti ja Euroopa Liidu õigusnormidele.

∕ MIKS JA KUIDAS

8

Väide. Tehase rajamisel ei saa Eesti puidust toota mööblit ega mänguasju, sest pole piisavalt toorainet. Tegelikult. Tehasel puudub mõju mööbli- ja mänguasjatootjatele, sest mööblit ning mänguasju ei toodeta paberipuidust ega puiduhakkest. Kui tulevikus arendatakse välja uuenduslik ja toimiv äriplaan, kuidas paberikiust või puiduhakkest mänguasju või mööblit toota, siis see võimalus jääb alles. Est-For Investi planeeritav puidurafineerimistehas ei hakka kunagi kasutama 100 protsendi ulatuses Eestist pärinevat toormaterjali, kuna keskkondlikku ja majanduslikku perspektiivi arvestades pole mõistlik tuua toorainet saartelt või rannikult võrrelduna Põhja-Lätiga. Kõige optimistlikuma plaani kohaselt tuleks importida veerand tehase toormevajadusest. Sel juhul kasutaks tehas 1,6 mln kuupmeetri ulatuses Eesti paberipuitu ning 0,9 mln kuupmeetri ulatuses puiduhaket. 2015. aasta seisuga eksporditi Eestist 2 mln kuupmeetrit paberipuitu ning Eesti saetööstustel jäi tootmisjäägina üle 1,1 mln kuupmeetrit puiduhaket. Nii jääks 0,6 mln kuupmeetrit paberipuitu või puiduhaket endiselt eksporditavaks ning riiklikku perspektiivi arvestades oleks mõistlik leida kohalik väärindaja ka sellele tooraine kogusele.


10

9

Väide. Tselluloosi pleegitamine eeldab metalliioone siduvate kemikaalide, nagu EDTA või DTPA kasutamist. Rõngussidele mõjub see kemikaal surmavalt. Tegelikult. Planeeritav tehas kasutaks pleegitamise protsessis hapnikku, kloordioksiidi ja vesinikperoksiidi. Valitud tehnoloogiast tulenevalt ei kasutata ei EDTA’d ega DTPA’d, mistõttu ei saa kuidagi loodusesse sattuda ka EDTA ega DTPA jääke.

Väide. Tselluloos pole tulevikulahendus, sest nende toodete eluiga on lühike. Tegelikult. Tselluloos on tulevikulahendus, mis asendab fossiilseid materjale. Tselluloosist toodetakse nii pikema kui lühema elueaga tooteid. Tänapäeval kasutatakse paberikiudu – rahvakeeli paberit ja pappi – enne utiliseerimist kuus kuni seitse korda – kas ühe materjali taaskasutus 6–7 korral on palju või vähe, on hinnangu küsimus. Tselluloosist toodetakse ka tekstiilmaterjale, näiteks viskooskangast. Viskooskangas asendab moetööstuses kasutatavat nailonit, mille tootmissisend on nafta. Tselluloosi kasutatakse ka raamatute, tapeedi või ehitusmaterjalide tootmiseks. Puidurafineerimistehased toodavad ka erinevaid biomaterjale. Näiteks Lappeenranta puidurafineerimistehas hakkas 2018. aastal tootma bionaftat, mida kasutatakse bioplasti tootmiseks. Äänekoski puidurafineerimistehases toodetakse tallõli, mida kasutatakse asfaldi ja tsemendi tootmiseks.

MIKS JA KUIDAS ∕

39


2018 RÄPINA VALLA PIIRID

ELVA

LÄMMIJÄRV

SETOMAA VALLA PIIRID VÕRU VALLA PIIRID RAUDTEE

RÄPINA

MAANTEE TORUD TEHASESSE VEE SISSEVÕTUKS JA VÄLJALASKEKS KOLME VALLA LIITUMISPUNKT ON VÕIMALIK TEHASELE SOBIV ALA – TEGELIK TÄPNE JA SOBIV ASUKOHT SAAB SELGUDA VAID PLANEERINGUMENETLUSE KÄIGUS.

PÕLVA

OTEPÄÄ

KOLME VALLA LIITUMISPUNKT

VÕRU ANTSLA

LÄTI

PETSERI

VENEMAA

VALGA

VALITSUS PALUS EST-FOR INVESTIL LEIDA PROJEKTIST HUVITATUD OMAVALITSUSED 2018. aasta 21. juunil otsustas valitsus alustada riigi eriplaneeringu lõpetamisega. Peaminister Jüri Ratas ütles valitsuse pressikonverentsil, et kohaliku kogukonna arvamust arvesse võtmata tööstust rajada ei saa. Riigihalduse minister Janek Mäggi palus Est-For Investil leida huvitatud omavalitsused. Järgnevalt tegi Est-For Investi meeskond põhjaliku taustatöö selgitamaks välja, millistel Eesti aladel peale Suur-Emajõe piirkonna oleks põhjust uurida tehase rajamise võimalikkust. 2018. aasta septembris kinnitati võimalike Rail Balticu kaubaterminalide asukohad. Sellest lähtuvalt muutus mõistlikuks uurida tehase rajamise võimalikkust ka Pärnumaal. Lisaks selgitas Est-For välja, et tehast oleks teoreetiliselt võimalik rajada ka Kagu-Eesti valdade – Räpina, Setomaa ja Võru valla – liitumispunkti piirkonda. Septembri lõpus kohtub Est-For Invest Setomaa, Räpina ja Võru valla esindajatega. Est-For Investi juhatuse liige Aadu Polli selgitas, et tehase tarbeks oleks võimalik rajada 20 kilomeetri pikkune maa-alune veetrass Lämmijärve magevee sissevõtuks ja puhastatud heitvee väljalaskeks. Valdade esindajad võtsid

40

∕ MIKS JA KUIDAS

idee teadmiseks ning lubasid kujundada seisukoha. Oktoobri alguses kohtus Est-For Invest Saarde ja Häädemeeste valla esindajate ning Pärnu linnavalitsuse esindajatega. Aadu Polli selgitas kohtumistel, et Est-Fori huvi oleks uurida tehase rajamist võimalust Saarde vallas Rail Balticu kaubaterminali vahetus läheduses. Magevee sissevõtt saaks toimida Pärnu jõest mööda Rail Balticu raudteetammi trassi ning puhastatud heitvee maa-alune väljalaske toru oleks suunatud Liivi lahte läbi Häädemeeste valla. Saarde valla esindajad avaldasid kohtumisel toetust uuringute alustamiseks ning lubasid kujundada vallavolikogu seisukoha. 8. oktoobril palus Est-For Invest rahandusministeeriumil pikendada valitsuse korralduse „Puidurafineerimistehase

püstitamiseks ja selle toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks riigi eriplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetamine“ eelnõule arvamuse ja vastuväidete esitamise tähtaega 30. novembrini. Rahandusministeerium pikendas valitsuse korraldusele arvamuse ja vastuväidete esitamise tähtaega 3. novembrini.

RIIGIKOHTU JA OMAVALITSUSTE SEISUKOHAD 11. oktoobril avaldas Riigikohus seisukoha, mille kohaselt ei piira esialgne teadaolev planeeringuala asukoha valikut üksnes selle alaga ning vajadusel tuleb planeeringuala muutmist soosida sobivaima asukoha leidmiseks, kui vastav informatsioon ja ettepanekud laekuvad.


2018

SAARDE VALLA PIIRID PÄRNU JÕGI RAIL BALTIC PLANEERITAV VIA BALTIKA MAANTEE MAGEVEE TORU PÄRNU JÕEST TEHASESSE KULGEKS PIKI RAIL BALTICU RAUDTEETAMMI RAIL BALTICU KAUBATERMINALI ÜMBRUS ON VÕIMALIK TEHASELE SOBIV ALA – TEGELIK TÄPNE JA SOBIV ASUKOHT SAAB SELGUDA VAID PLANEERINGUMENETLUSE KÄIGUS.

PÄRNU

MANIJA

NU

KILINGINÕMME

ABJA-PALUOJA

LIIVI LAHT Foto: Scanpix

MÕISAKÜLA

LÄTI

Kagu-Eestis nägid arendajad tehase rajamise võimalikkust kolme valla – Võru, Räpina ja Setomaa liitumiskohas. Eriplaneeringu algatamise eeldusteks Pärnumaal oli Rail Balticu rajamine Saarde valla territooriumile, planeeritava tehase vee sissevõtu võimalus Pärnu jõest ning puhastatud heitvee merrelaske võimalus Liivi lahte selliselt, et see ei mõjutaks Pärnu lahe keskkonda. Riigihalduse minister Janek Mäggi sõnul võiks huvitatud omavalitsused uurida Eesti ajaloo suurima tööstusinvesteeringu tegemist – millel on selge üleriiklik ning võimalik piiriülene mõju.

Riigi eriplaneeringu menetlus võimaldab asukoha valiku ala laiendada või muuta. Riigi eriplaneeringu sobivus on leidnud kinnitust kolmes kohtuastmes ning selle sobivust planeeringuliigina pole kohtu poolt kordagi kahtluse alla seatud. Riigi eriplaneeringu puhul on rahandusministeeriumil kohustus kaasata planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksused.

võimalusi oma valla aladel. Viis päeva hiljem tegi Viru-Nigula vald valitsusele saadetud kirjas ettepaneku muuta riigi eriplaneeringu algatamise korraldust nii, et planeeringuala hõlmaks ka Viru-Nigula valla territooriumi ning selgitada välja, kas kavandatava puidurafineerimistehase rajamine valla territooriumile on võimalik.

17. oktoobril otsustas Saarde vallavolikogu toetada riigi eriplaneeringu algatamist uurimaks võimalusi puidurafineerimistehase rajamiseks Saarde vallas. 25. oktoobril võttis samasuguse seisukoha vastu Viru-Nigula vald, kes toetas riigi eriplaneeringu laiendamist oma territooriumile uurimaks tehase rajamise

31. oktoobril tegid Räpina valla esindajad väljasõidu haavapuitmassi tehasesse Estonian Cell, kus vallavolikogu liikmed said ülevaate kaasaegsest tööstusettevõttest. Räpina vald kavatses kujundada seisukoha riigieriplaneeringu käigus planeeritavate uuringute alustamise toetamise osas novembris. ■

04.06.2018

21.06.2018

26.-27.09.2018

Est-For Investi juhatuse liikmed Margus Kohava ja Aadu Polli annavad selge signaali, et tehast pole kunagi Tartusse või Tartu linna vahetusse lähedusse planeeritud ning teevad ettepaneku välistada riigi eriplaneeringust kõik asukohad, mis on lähemal kui kümme kilomeetrit Tartu kesklinnale. Nad toovad näite ühest teoreetilisest asukohast, mis on riigi eriplaneeringus võimaliku piirkonnana väljatoodud – tegemist on Tartumaa ja Jõgevamaa piiri lähedal asuva metsamassiiviga, mis jääb Tartu kesklinnast 21 kilomeetri kaugusele ning Tabivere alevikust ja raudteest 6 kilomeetri kaugusele.

Valitsus otsustas alustada riigi eriplaneeringu lõpetamisega. Peaminister Jüri Ratas ütles valitsuse pressikonverentsil, et kohaliku kogukonna arvamust arvesse võtmata tööstust rajada ei saa.

Est-For Investi esindajad kohtuvad Setomaa, Võru ja Räpina valla omavalitsusjuhtidega ja tutvustavad puidurafineerimistehase rajamise ideed ning võimalikku asukohta Räpina, Setomaa ja Võrumaa valla liitumispunkti piirkonnas. Valdade esindajad võtsid idee teadmiseks ning lubasid kujundada seisukoha.

MIKS JA KUIDAS ∕

41


2018

TEHASE FOSFORIHEIDE ON MAANDATAV Tehase rajamise suurimaks potentsiaalseks ohuteguriks – nii Liivi lahe, Suur-Emajõe kui Peipsi järve ökosüsteemi puhul – peeti fosforit, mille üleküllus soodustab nö vee õitsemist. Kui keskkonnas on liialt fosforit, hakkab lämmastik bioproduktsiooni piirama ja sinivetikad võtavad puuduva lämmastiku otse õhust. Tagajärg on orgaanika- ja toitainete rikaste põhjasetete kujunemine. Setted vajavad aga lagunemiseks hapnikku, mida saadakse veest. Hapnikuvaeses keskkonnas ei saa vetikad hapnikku, mistõttu tekivad vee-elustikule ohtlikud toksilised ained nagu väävelvesinik, metaan ja ammoniaak. Nii on fosforikoormuse vähendamine üks veekogude kaitse olulisemaid ülesandeid. Sõltuvalt lõplikult valitavast reoveepuhastuse tehnoloogiast oleks tehas juhtinud puhastatud heitveena Emajõkke või Liivi lahte 3,5 tonni fosforit aastas, mis ei ole märkimisväärne kogus. Tehas oleks võtnud magevee Pärnu jõest, kuid puhastatud heitvesi oleks olnud suunatud otse Liivi lahte,

42

mille aastane fosforikoormus on 2800 tonni aastas. Nii oleks Liivi lahe fosforikoormus kasvanud tehase rajamise tulemusel vähem kui 0,2 protsenti. Suur-Emajõe ja Peipsi vesikonna puhul olnuks mõju mõnevõrra suurem. Peipsi jõe suurim reostusallikas on Velikaja jõgi, mille kaudu voolab Peipsi vesikonda keskmiselt 360-400 tonni fosforit aastas. 2017. aasta kõrgveega tuli Peipsisse Velikaja jõe kaudu 800 tonni fosforit aastas. Tehase rajamisel KaguEestisse oleks tootmiseks vajalik vesi võetud Lämmijärvest ning pärast tootmisprotsessi oleks heitvesi puhastatud ja järve tagasi juhitud. Võttes arvesse, et tehas oleks Lämmijärvest pidevalt eemaldanud kõrge fosforisisaldusega

04.10.2018

08.10.2018

11.10.2018

12.10.2018

17.10.2018

Est-For Investi esindajad kohtuvad Saarde ja Häädemeeste valla ning Pärnu linna juhtidega. Saarde valla esindajad avaldasid kohtumisel toetust uuringute alustamiseks ning lubasid kujundada vallavolikogu seisukoha.

Est-For Invest palub rahandusministeeriumil pikendada valitsuse korralduse „Puidurafineerimistehase püstitamiseks ja selle toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks riigi eriplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetamine“ eelnõule arvamuse ja vastuväidete esitamise tähtaega 30. novembrini.

Riigikohus leidis oma otsuses üheselt, et esialgne teadaolev planeeringuala ei piira asukoha valikut üksnes selle alaga ning vajadusel tuleb planeeringuala muutmist soosida sobivaima asukoha leidmiseks, kui vastav informatsioon ja ettepanekud laekuvad. Riigi eriplaneeringu menetlus võimaldab asukoha valiku ala laiendada või muuta.

Rahandusministeerium pikendas valitsuse korralduse „Puidurafineerimistehase püstitamiseks ja selle toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks riigi eriplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetamine“ eelnõule arvamuse ja vastuväidete esitamise tähtaega 3. novembrini.

Saarde vallavolikogu otsustas toetada riigi eriplaneeringu algatamist uurimaks võimalusi puidurafineerimistehase rajamiseks Saarde vallas.

∕ MIKS JA KUIDAS


Foto: A.Savin / Wikipedia

2018

Sel juhul oleks riik saanud panna investori fakti ette: kui tahate tehast ehitada, leidke lahendused teiste reostusallikate mõju tasakaalustamiseks määral, mis vähendab fosfori emissiooni Peipsi vesikonda või Liivi lahte vähemalt 3,5 tonni ulatuses aastas. Niisugusel juhul oleks investor pidanud leevenFosforikoormuse vähendamiseks on dama põllumeeste fosforväetiste olemas võimalused, kuid need pole mõju avaldumist – mis reostavad seotud otseselt tehase rajamisega, kuna Suur-Emajõge ja Peipsi järve oluliselt nii keskondlikust rohkem kui oleks kui majanduslireostanud kust perspektiivist puidurafineeriPõhjalikuma analüüsi ja uurinlähtudes olnuks mistehas – või regulaatoril gutega oleks tekkinud laiem näiteks rahastaolnud mõistlikum arutelu ja lisateadmised – ma reoveepuhassuunata investorit tusjaama rajamist kus ja mida teha, et Peipsi maandama tehaVelikaja jõele, mis seväliste reosvesikonna või Liivi lahe oluon konkurentsitult tusallikate mõju. korda tervikuna parandada. suurim Peipsi järPõhjalikuma anave reostusallikas. lüüsi ja uuringutePraegu jäid uuringa oleks tekkinud gud tegemata. laiem arutelu Riigil puudub terviklik pilt konkreetsete ja lisateadmised – kus ja mida teha, et reostusallikate mõjust, millest tulenevalt Peipsi vesikonna või Liivi lahe olukorda ei saa pakkuda välja ka teaduspõhiseid tervikuna parandada. Arutelu tulemulahendusi. ■ sel oleks riigil olnud võimalus jõuda seisukohani, mis välistab tehase ehitamise keskkonna halvenemise korral.

Foto: Scanpix

vett – Velikaja jõe ja Pihkva linna suure saastekoormuse tõttu on Lämmijärv ja Pihkva järv oluliselt suurema fosforisisaldusega kui Peipsi – siis oleks tehasest tulenev Lämmijärve lisanduv fosfori netoheide 2,8 tonni fosforit aastas.

Peipsi jõe suurim reostusallikas on Velikaja jõgi, mille kaudu voolab Peipsi vesikonda keskmiselt 360-400 tonni fosforit aastas.

MIKS JA KUIDAS ∕

43


Foto: Scanpix

2018

OMAVALITSUSED TAHTSID, KUID VALITSUS LÕPETAS 8. novembril otsustas valitsus puidurafineerimistehase riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise täielikult lõpetada. Ainsa valitsuskabineti liikmena jäi eriarvamusele keskkonnaminister Siim-Valmar Kiisler. Valitsuse otsuse eel oli Est-For Invest selgitust riigi eriplaneeringu lõpetamise palunud valitsusel riigieriplaneeringu ala kohta. Vallavalitsuse hinnangul oli riigi eriplaneeringu lõpetamine õigusvastane muuta, lisades planeeringusse Saarde valla Pärnumaal ning vastuolus kohtulahendija Viru-Nigula valla Läänetega, sealhulValitsuse otsus täielikult Virumaal. Nimetagas Riigikohtu lõpetada puidurafineerimisseisukohtadega. tud omavalitsuste vallavolikogud Kirja kohaselt on tehase riigi eriplaneering riigi käitumine riigi olid otsustanud sundis investorit projekti toetada riigi eriplaneeringu sahtlisse ootele panema. eriplaneeringu lõpetamisel laiendamist oma sõnamurdlik Viru-Nigula valla, territooriumile. Saarde valla ning Est-For Investi suhtes kuna nii Saarde Valitsuse otsuse järel, novembrikuu vald kui Viru-Nigula vald avaldasid soovi lõpus, saatis Viru-Nigula vallavalitsus riigi eriplaneeringu laiendamiseks oma valitsusele kirja ning palus valitsuselt

44

∕ MIKS JA KUIDAS

haldusterritooriumil. Riigihalduse minister Janek Mäggi vastas Viru-Nigula vallale selgitades, et valitsuse hinnangul pole Viru-Nigula vallal piisavat mageveeressurssi, minister ei selgitanud põhjuseid – miks ei laiendatud riigi eriplaneeringut Saarde valla territooriumile. Detsembri alguses tegid Häädemeeste vald, Pärnu linn ja Saarde vald valitsusele saadetud kirjas ettepaneku selgitada välja koostöös kohalike omavalitsustega, kas või milliste parameetritega – võttes arvesse piirnorme looduskaitsele, ressurssidele, taristu koormustaluvusele ja muudele olulistele teguritele – oleks puidurafineerimistehase rajamine Pärnumaal võimalik või esinevad


2018

Valitsuse otsus täielikult lõpetada puidurafineerimistehase riigi eriplaneering sundis investorit projekti ülemisse sahtlisse ootele panema. Pärnumaa omavalitsused soovisid uurida puidurafineerimistehase rajamise võimalikkust. Est-For Invest ning Saarde vald tegid valitsusele ettepaneku laiendada riigi eriplaneering Pärnumaale. Valitsus lõpetas riigi eriplaneeringu enne kui Räpina vallavolikogu jõudis otsustada, kas toetada planeeringu laiendamist oma territoorimile.

Pärnumaal sellist puidutöötlemist välistavad asjaolud. Saadetud kirjas tõid omavalitsused välja, et kuna selliste objektide planeerimine on omavalitsuste piiride ülene, peaks selliste objektide rajamisvõimalused välja selgitama riik, tehes seejuures tihedat koostööd omavalitsustega.

Riigihalduse minister Janek Mäggi vastas Pärnumaa omavalitsustele, kus ütles, et toetab erasektori ja avaliku sektori koostööd riigi sees ja kohaliku tasandil vahel, kuid riigi juhtiv roll tehase kavandamiseks pole vajalik. ■

25.10.2018

31.10.2018

02.11.2018

08.11.2018

Viru-Nigula vallavolikogu otsustas 25. oktoobri istungil toetada uuringute algatamist uurimaks EstFor Investi planeeritava puiduväärindamistehase rajamise võimalikkust. Vald tegi valitsusele saadetud kirjas ettepaneku muuta riigi eriplaneeringu algatamise korraldust nii, et planeeringuala hõlmaks ka Viru-Nigula valla territooriumi ning selgitada välja, kas kavandatava puidurafineerimistehase rajamine valla territooriumile on võimalik.

Räpina vallavolikogu liikmed teevad väljasõidu Kundas asuvasse Estonian Celli puitmassitehasesse. Väljasõidule järgnes Räpina vallavolikogu liikmete kohtumine Tallinna tehnikaülikooli professor Enn Loiguga, kes andis ülevaate Peipsi-Pihkva järve keskkonnaseisundist. Seejärel toimus arutelu Räpina vallavolikogu liikmete, Est-For Investi juhatuse liikme Margus Kohava ja keskkonnaekspert Janika Lahega.

Est-For Invest tegi valitsusele saadetud kirjas ettepaneku muuta riigi eriplaneeringu algatamise korraldust selliselt, et riigi eriplaneeringuala hõlmaks Pärnu maakonna Saarde valla ja Lääne-Virumaa Viru-Nigula valla territooriume. Est-For Investi ettepanek lähtub Riigikohtu 11.10.2018 otsusest, mis ütleb üheselt, et esialgne teadaolev planeeringuala ei piira asukoha valikut üksnes selle alaga ning vajadusel tuleb planeeringuala muutmist soosida sobivaima asukoha leidmiseks, kui vastav informatsioon ja ettepanekud laekuvad.

Valitsus otsustas puidurafineerimistehase riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise täielikult lõpetada.

MIKS JA KUIDAS ∕

45


2018

KAASAEGNE PUIDUVÄÄRINDAMISTEHAS JÄÄB OOTAMA SOODSAMAT INVESTEERIMISKESKKONDA Kaasaegse puiduväärindamistehase rajamine jääb ootama soodsamat investeerimiskliimat ning teadus- ja faktipõhist valitsemiskultuuri. Tehase rajamise võimalikkuse uurimiseks algatatud riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise täielik lõpetamine valitsuse poolt lõpetab ka Est-For Investi praeguse arendusprojekti Eestis.

Ettevõtjate Aadu Polli (vasakul) ja Margus Kohava plaan rajada Eestisse kaasaegne puiduväärindamistehas oleks endaga kaasa toonud puidukeemia klastri uuele tasemele viimise.

2018. aasta 11. oktoobri otsuses üheselt, et esialgne teadaolev planeeringuala ei piira asukoha valikut üksnes selle alaga ning vajadusel tuleb planeeringuala muutmist soosida sobivaima asukoha leidmiseks, kui vastav informatsioon ja ettepanekud laekuvad. Valitsuse 8. novembri pressiteates väljendatud töö- ja õigusrahu soovi kõrvale meenutab arendaja – 2017. aasta 12. mail otsustas valitsus, et õige planeeringuliik puidurafineerimistehase rajamise võimalikkuse uurimiseks on riigi eriplaneering ning algatas riigi eriplaneeringu. Est-For Investi juhatuse liikme Margus ja kindlat investeerimiskeskkonda ning töö- ja õigusrahu. Kaasaegsete kapitaKohava sõnul ootab Est-For Invest investeerimiskeskkonna paranemist ning limahukate tööstusprojektide rajamine paneb valitsuse eeldab teadus- ja otsuse järel faktipõhist valitseprojekti ootama miskultuuri. Seni Riigi eriplaneeringu kui asetame projekti paremaid aegu. planeeringuliigi sobivus „Väärtusliku ülemisse sahtlisse on leidnud kinnitust kolmes toormaterjali ootele,” ütles ta. odav väljavedu kohtuastmes. peab varem või Kohava rõhutas, et hiljem lõppema. riigi eriplaneeringu Eksporditavat kui planeeringuliigi paberipuitu ja puiduhaket tuleb väärinsobivus on leidnud kinnitust kolmes dada kodumaal. Investor vajab selget kohtuastmes. Riigikohus leidis oma

46

∕ MIKS JA KUIDAS

2018. aasta 21. juunil algatas valitsus riigi eriplaneeringu lõpetamise protsessi teatades, et arendaja saab jätkata kui leiab projektist huvitatud omavalitsused. 2018. aasta oktoobris teatasid Saarde vald ja Viru-Nigula vald, et on huvitatud riigi eriplaneeringu algatamisest oma territooriumil. 2018. aasta 8. novembril teatas valitsus, et tehase rajamise võimalikkuse uurimist ei saa riigi eriplaneeringuga teostada ning otsustas riigi eriplaneeringu täielikult lõpetada. ■


2019

27.11.2018

06.12.2018

27.12.2018

03.01.2019

Viru-Nigula vallavalitsus saadab valitsusele kirja, kus palub valitsuselt selgust riigi eriplaneeringu lõpetamise kohta. Vallavalitsuse hinnangul oli riigi eriplaneeringu lõpetamine õigusvastane ning vastuolus kohtulahenditega, sealhulgas Riigikohtu seisukohtadega. Kirja kohaselt on riigi käitumine riigi eriplaneeringu lõpetamisel sõnamurdlik Viru-Nigula valla, Saarde valla ning Est-For Investi suhtes kuna nii Saarde vald kui Viru-Nigula vald avaldasid soovi riigi eriplaneeringu laiendamiseks oma haldusterritooriumil.

Häädemeeste vald, Pärnu linn ja Saarde vald teevad valitsusele ettepaneku selgitada välja koostöös kohalike omavalitsustega, kas või milliste parameetritega – võttes arvesse piirnorme looduskaitsele, ressurssidele, taristu koormustaluvusele ja muudele olulistele teguritele – oleks puidurafineerimistehase rajamine Pärnumaal võimalik või esinevad Pärnumaal sellist puidutöötlemist välistavad asjaolud.

Riigihalduse minister Janek Mäggi vastas Viru-Nigula vallale selgitades, et valitsuse hinnangul pole Viru-Nigula vallal piisavat mageveeressurssi, minister ei selgitanud põhjuseid – miks ei laiendatud riigi eriplaneeringut Saarde valla territooriumile.

Riigihalduse minister Janek Mäggi vastas Pärnumaa omavalitsustele, kus ütles, et toetab erasektori ja avaliku sektori koostööd riigi sees ja kohaliku tasandil vahel ning on avatud kohtumistele ja koostööle.

MIKS JA KUIDAS ∕

47


TEHASE MÕJUD TÖÖKOHAD MAAPIIRKONDADES

TOOTLIKKUSE KASV

Tehase rajamine oleks loonud pealinnast välja kuni 900 ja tehases 200 uut oskustöökohta. Lisaks sellele loodaks arvukalt töökohti kogu metsamajanduse väärtusahelas (transport, logistika jm) ning majanduses tervikuna. Ehitusfaasis loob tehase rajamine töökohti 32003800 inimtööaasta jagu. Tehase käitusfaasis aga saaks lisaks tehase enda töötajatele tööd 1400-1700 inimest. Arvestades maha asendusefektid, on tehase käitamise puhasmõju tööhõivele metsamajanduse väärtusahelas ja mujal majanduses 500-700 lisanduvat töökohta ehk kokku kuni 900 uut töökohta väljaspool Harjumaad.

METSA VÄÄRTUSE KASV

Planeeritud puidurafineerimistehas oleks aidanud kaasa Eesti rahvusliku rikkuse kasvatamisele. Eestis on üle 104 000 metsaomanikust leibkonna ja Lätis 127 000 metsaomanikust leibkonda, kes oleks saanud planeeritud tehase toorainega varustamisest kasu, kuna eeldatavalt oleks tehas tõstnud paberipuidu ja puiduhakke hinda eelkõige sisemaal, kus praegu on konkurents toormele väga madal.

MAJANDUSKASV

48

Tehase loodav otsene lisandväärtus oleks 210–270 mln eurot, mis moodustaks Eesti 2015. aasta SKPst umbes 1-1,3%. Kui lisada kaudsed mõjud teistele majandusharudele ja kasvavast eratarbimisest tingitud efektid, moodustaks tehase käitamisega seotud lisandväärtus 1,4-1,8% 2015. aasta SKP-st. Arvestades puhtalt lisanduvat mõju (osa praegusest majandustegevusest asendub), tõstaks tehase poolt loodav otsene, kaudne ja tingitud lisandväärtus SKP-d 1,1-1,4% võrreldes 2015. aasta tasemega.

∕ MIKS JA KUIDAS

Eesti töötleva tööstuse keskmine tööjõu tootlikkus 2015. aastal oli ca 23 000 € töötaja kohta, tehase tööjõu tootlikkus olnuks 1-1,4 mln € töötaja kohta. 200 inimese värbamine tehasesse olnuks samaväärne sellega, nagu asuks Eesti töötlevas tööstuses tööle 8000 keskmist lisandväärtust loovat töötajat. Võrdluseks võib tuua, et pelletitootja Warmestoni lisandväärtus töötaja kohta oli 2016. aastal ca 85 tuhat eurot, kontsernil Graanul Invest 169 tuhat eurot (kontserni kuulub ka välisettevõtteid, mistõttu see number ei ole Eesti pelletitootmise suhtes esinduslik). Lisandväärtus töötaja kohta Eesti saetööstuses oli Statistikaameti 2016. aasta andmetel ca 35 tuhat eurot. Saetööstuse lisandväärtus on ajas kasvanud ning tootmise efektiivsuse kasvamisel on potentsiaali kasvamiseks tõenäoliselt ka tulevikus – lisandväärtus töötaja kohta Rootsi saetööstuses on ca 80 tuhat eurot.

TÖÖKOHAD TIPPSPETSIALISTIDELE

Eesti erasektoris napib maailmaturule orienteeritud kõrgtehnoloogilisi tööstusettevõtteid, mis nõuaks keemia- või bioloogiavaldkonna tippteadmisi. Tehases loodavad töökohad täidaks seda tühimikku ning annaks oma osa, et sellistel erialadel kõrghariduse omandavad spetsialistid saaks tipp-tasemel hästitasustatud töökohad ning erialase rakenduse kodumaal. See vähendaks tipp-spetsialistide väljarännet. Samamoodi oleks tehas andnud oma osa Soome tselluloositehastes töötavate spetsialistide naasmisele kodumaale. Tehas oleks neile pakkunud sama hästi tasustatud tööd Eestis.

PUIDUKEEMIA KLASTRIT EI TEKI

Tselluloosist saab valmistada mitmeid keskkonnasõbralikke tulevikutooteid, mitmed erinevad kõrge lisandväärtusega tööstusharud kasutavad tselluloosi juba täna. Seni kuni Eestis pole kaasaegset puidurafineerimistehast, pole erinevatel kõrgtehnoloogilistel tööstusharudel mõistlik Eestis tegevust alustada.

Värvitööstuses. Tselluloosist valmistatakse näiteks keskkonnasõbralikke sprei-värve; Toidutööstuses. Tselluloosipulbrit kasutatakse parmesanijuustus vältimaks juustu liialt kiiret küpsemist; Ravimitööstuses. Tselluloosi kasutatakse ravimitööstuses stabilisaatorina, kaitsemaks näiteks tablette aegumise ja ilmastikutingimuste vastu; Moetööstuses. Tselluloosikiust saab valmistada riideid. Näiteks 2018. aasta Soome Vabariigi aastapäeval kandis Soome esileedi Stora Enso tselluloositehases valmistatud toodangust tehtud kleiti.


KESKKOND KASVUHOONEGAASIDE VÄHENDAMINE

Tehas oleks suurendanud taastuva elektrienergia tootmist Eestis vähemalt 48 protsenti võrreldes 2016. aastaga. Nii väheneks Eesti süsiniku jalajälg eeldusel, et täna kasutatav fossiilset päritolu elektrienergia asendataks taastuvenergiaga. Kokku saaks tehas vähendada Eesti kasvuhoonegaaside teket 1,6 protsenti võrreldes 2015. aastaga. See on samaväärne sellega, kui Eesti teedel sõidaks 83 000 sõiduautot vähem. Tehas oleks aidanud kaasa kasvuhoonegaaside heite vähendamisele ülemaailmselt läbi fossiilse energia tootmise vältimise ja fossiilset päritolu materjalide asendamise puidupõhiste materjalidega.

Näiteks sünteetilise kiu asendamine viskooskiuga, mida on võimalik edukalt ja efektiivselt ümber töödelda ning seeläbi vähendada nii uute ressursside kasutusele võtmise vajadust, tootmise energia tarbimist kui ka jäätmekäitluse kasvuhoonegaaside heidet toodete eluea lõpul. Puidupõhised uued materjalid on olulised ka plasti asendamisel pakenditööstuses.

TEADMISED JA LAHENDUSED PEIPSI VESIKONNA JA LIIVI LAHE KESKKONNA PARANDAMISEKS

Kõige olulisem tehasepoolne negatiivne mõju Peipsi vesikonnale või Liivi lahele olnuks fosfor. Sõltuvalt lõplikult valitavast veepuhastustehnoloogiast oleks tehas lasknud Suur-Emajõkke või Liivi lahte kuni 3,5 tonni fosforit. Tehase rajamisel Lämmijärve lähedusse oleks tootmiseks vajalik vesi võetud Lämmijärvest ning hiljem pärast puhastamist ka sinna tagasi juhitud. Võttes arvesse, et tehas oleks Lämmijärvest pidevalt eemaldanud kõrge fosforisisaldusega vett – Velikaja jõe ja Pihkva linna suure saastekoormuse tõttu on Lämmijärv ja Pihkva järv oluliselt suurema fosforisisaldusega kui Peipsi järv -, siis oleks tehasest tulenev ja Peipsi vesikonda lisanduv fosfori netoheide ligikaudu 2,8 tonni fosforit aastas. Võrdluseks, Velikaja jõe kaudu tuleb Peipsi vesikonda igal aastal 360-400 tonni fosforit aastas, Emajõe saastekoormus on 108 tonni fosforit aastas, Pärnu jõel ka veidi üle 100 tonni aastas ning Liivi lahel 2800 tonni aastas. Peipsi vesikonna või Liivi lahe fosforikoormuse vähendamiseks on võimalused olemas ning need kohe kindlasti

ei piirdu või ole seotud puidurafineerimistehase ehitamise või mitte ehitamisega. Põhjalikuma analüüsi ja uuringutega oleks tekkinud laiem arutelu ning saadud teadmised – kus ja mida teha selleks, et Peipsi vesikonna või Liivi lahe olukorda tervikuna parandada. Arutelu tulemusel oleks riigil olnud võimalus jõuda seisukohani, mis välistab tehase ehitamise keskkonna halvenemise korral. Sel juhul oleks saanud rakendada meetmed, mis oleks reostuskoormuse tasakaalustanud. Niisugusel juhul oleks investor pidanud leevendama põllumeeste fosforväetiste mõju avaldumist või näiteks rahastama veepuhastusjaama rajamist Velikaja jõele, mis on konkurentsitult suurim Peipsi järve reostusallikas. Praegusel juhul jäid uuringud tegemata. Riigil puudub terviklik pilt konkreetsete reostusallikate mõjust, millest tulenevalt ei saa pakkuda välja ka teadmispõhiseid lahendusi.

MÜRAREOSTUS NING TEEDE LIIKLUSKOORMUS EI VÄHENE

Rakenduusuuringute Keskuse CentAR ökonomistide tehtud tehase sotsiaalmajanduslike mõju analüüsi kohaselt väheneks praegu eksporditava paberipuidu kui tooraine transpordiks kuluvate sõidukilomeetrite hulk 12,5%. See on põhjustatud tõsiasjast, et hetkel eksporditakse paberipuit Mandri-Eestist rannikul asuvatesse sadamatesse, kuid tehase olemasolul saaks Lõunaja Kesk-Eesti paberipuidu geograafiliselt lähemale transportida. Tõsi, teehooldusele kuluvaid eelarvelisi vahendeid tuleks ümbersuunata, kuna liikluskoormus kasvaks Kesk-

ja Lõuna-Eesti maanteedel. Tervikuna oleks aga planeeritaval puidurafineerimistehasel teehoolduse eelarvelisele olukorrale positiivne mõju. Kui 2015. aasta mahtude juures kuluks paberipuidu veoks sadamatesse ekspordiks 6,2 miljonit sõidukikilomeetrit, siis 80% selle mahu ümbersuunamiseks Tartu lähistele ja 20% mahu ekspordiks kuluks maanteetranspordis kokku 5,5 miljonit sõidukikilomeetrit ehk 0,7 miljonit sõidukikilomeetrit vähem. See tähendaks väiksemat kulu teede korrashoiule ning väiksemat mürareostust maapiirkondades.

MIKS JA KUIDAS ∕

49


TEADUS- JA FAKTIPÕHINE VALITSEMISKULTUUR OOTAB SOOSIVAT POLIITILIST STRUKTUURI Est-For Invest koondas pikaaegse kogemusega metsa- ja puidutööstusvaldkonna ettevõtjad eesmärgiga rajada Eestisse nüüdisaegne puiduväärindamistehas. Selleks moodustati kogenud projektimeeskond koos kohalike tippnõustajatega. 50

∕ MIKS JA KUIDAS / LÕPPSÕNA


Äänekoski biotoodete tehas asub Kesk-Soomes.

Est-For Investi osanike eesmärk ei olnud olla enamusosanik, vaid välja selgitada Eesti majandusele ja metsaomanikule olulist lisandväärtust loova ettevõtmise rajamisvõimalused ning olla positiivse otsuse korral projekti eestvedaja ning üks investoritest. Ideaalis oleks osanikud näinud investorite seas Eesti riiki, suurt osa Eesti ja Läti metsaomanikest ning ka rahvusvahelist strateegilist investorit. Strateegia oli lihtne: ajame asja ausalt ja avatult ning kui vähegi võimalik – katsume teha nõnda, et ka riik või kohalik omavalitsus sooviks investorina osaleda, et projekti majanduslik kasu jõuaks võimalikult paljude eestimaalasteni. Räägime ju Eesti metsast, Eesti keskkonnast. 1938. aastal rajatud toonane Euroopa moodsaim tselluloositehas Kehras sai rajatud riigi osalusel ja eestvedamisel, Rootsi ja Soome metsatööstuskontsernid – Södra ja Metsä grupp on mõlemad ühistulised ettevõtmised. Seepärast otsisime ka meie võimalusi kaasata projekti riik ja metsaomanikud. Kahjuks polnud valitsus huvitatud alustama läbirääkimisi PPP (ingl Public-PrivatePartnership) teemal ning omavalitsustel on selleks piiratud juriidilised ja majanduslikud võimalused. Metsaomanike projekti kaasamisega jõudsime juriidiliste ettevalmistuste lõpuni. Paraku jõudis poliitiline kraadiklaas enne keemistemperatuurini, kui jõudsime kõigile metsaomanikele kättesaadavate osakute plaaniga lagedale tulla. Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit uuris hiljuti erakondadelt, kas ümarpuitu peaks eksportimise asemel Eestis väärindama. Kõik erakonnad vastasid jaatavalt. Valimiskompassides uuriti kandidaatidelt ka seda: kas tööstust saab rajada keskkonna arvelt. Paljud kandidaadid leiavad, et keskkonna arvelt seda teha ei saa. EstFori investorid nõustuvad mõlema argumendiga kahel käel. Uued tööstusettevõtted peavad loodusele tervikuna positiivselt, mitte negatiivselt mõjuma. Paradoksaalsel kombel näitas valitsus Euroopa nüüdisaegseima puiduväärindamistehase projektile punast tuld. Järgnevalt kirjeldame, milliste karidega kohtub suurprojekti arendaja juhul, kui ta

näeb investeeringu asukohana Eestimaad, ning mida saaks riik teha selleks, et muuta Eesti majanduskeskkond investorisõbralikuks nõnda, et riigi, kohalike omavalitsuste, kogukondade ja investori suhtlus oleks konstruktiivne ja kõikide osapoolte huve arvestav.

KAHE AIA VAHEL Iga tööstusrajatis eeldab planeeringumenetlust. Suurprojekti arendajal on selleks piiratud võimalused. Riikliku või rahvusvahelise mõjuga projekte võimaldab arendada vaid riigi eriplaneering. De jure on võimalik tegutseda ka kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu või üldplaneeringu toel, kuid de facto pole need kasutatavad. Kui keskkonnalubade menetlus eeldab näiteks pöördumist Läti või Venemaa poole, siis kas Eestit saab esindada kohalik vallaametnik? Tegemist võib olla võimeka ametnikuga, kuid tal puudub niisugune toetusmeeskond nagu keskvalitsusel, kes suudaks leida vastused ja lahendused valdkondlikku tippekspertiisi eeldavate teemade osas – olgu selleks puidukeemia, rahvusvahelise logistika, hüdroloogia või biomajanduse küsimused. Samamoodi nagu riik ei pea tegelema mikroprojektide täiemahulise administreerimisega väikeasulates, ei pea üleriiklike suurprojektide menetlemine toetuma ainult kohalike omavalitsuste õlgadele. Piiriülesed läbirääkimised ja kooskõlastused päädivad rahvusvaheliste kokkulepete allkirjastamisega – selliseid kohustusi ning vastutust ei pea ega saa kanda kohalikud omavalitsused.

Kui erasektorist pärit arendaja suudaks ka veenda välisriikide valitsussektori esindajaid, et väikevald-välisriik läbirääkimiste telg on adekvaatne, siis kindlasti ei suuda arendaja veenda maailma tipp-tehnoloogiat tarnivaid ettevõtteid ning rahvusvahelisi pankasid selles, et kohaliku omavalitsuse üksik ametnik projekti menetleda suudab. Maailmas arendatakse korraga 15 sarnast projekti. Mõnda alustatakse, mõnest loobutakse ja mõni teostatakse. Tehnoloogiatarnijad ja rahvusvahelised institutsionaalsed pangad teevad koostööd projektimeeskondadega, kelle ettevõtmisse nad usuvad. Nimelt on institutsionaalsed pangad kaasas kogu uuringuteperioodil – ka keskkonnauuringute perioodil – et omada tõest infot lõppotsuse kvaliteedi osas. Riigi eriplaneeringu kui planeerimismudeli probleemsus avaldus siseriiklikult. Puiduväärindamistehase arendaja huvides olnuks sobivate asukohtade leidmine ning huvigruppide ja kogukondadega suhtlemine paaris-kolmes kõige tõenäolisemalt sobivas asukohas. Riigi eriplaneering ei luba aga arendajal omada konkreetset eelistust. Seepärast sai valitsusele esitatud dokument, kus oli näidatud 52 ala Suur-Emajõe piirkonnas, millest teoreetiliselt võiksid paljud sobida. Neid alasid võinuks planeeringu menetluse käigus selguda veel, ilma et arendaja oleks jõudnud kohalike kogukondadega suhelda. Niisuguse ebamäärasuse hind on see, et vihastatakse välja väga suur hulk erinevate piirkondade elanikke. Just nii ka läks, sest arendajal pole võimalik tegeleda mõlemapoolselt LÕPPSÕNA ∕ MIKS JA KUIDAS ∕

51


usalduslike kogukonnasuhete loomisega 52 või rohkemas kohas. Probleemi süvendab tõsiasi, et riigi eriplaneeringu ettenähtud menetlusaeg – üle kolme aasta – on loosunglik ajaraam. Inimesed ootavad vastuseid, kuid vastata saab alles uuringutulemuste selgumisel. Antud juhul kehtis eriplaneering üle 13 kuu. Tehniliselt võinuks sel perioodil läbida mitu planeeringuetappi, mis andnuks argumenteeritud vastused ning oleks kaotanud suure osa teadmatusest ja müütidest. Paraku ei läbitud ühtki etappi, kuna seda pidurdasid kohtuvaidlused. Teisisõnu, arendajal puudusid võimalused hirme maandada ning samaaegselt polnud võimalust ka uuringuid läbi viia, kuna riigi eriplaneering nägi ette uuringute teostamist samm-sammult. Olgugi et kõik kohtulahendid – neid oli kokku neli, millest kaks hageti Riigikohtuni välja – olid soodsad Est-For Investile ja Vabariigi Valitsusele, sai aeg enne otsa, kui uuringud said alata. Tõest ja õigusest on vähe, kui rahvas pole veendunud.

KÜLA MAKSAB, KASU SAAB LINN 2018. aasta sügisel Kagu-Eesti ja Pärnumaa omavalitsustega läbirääkimisi pidades andsime neile selge sõnumi: uuringud võivad tõestada selle projekti laitmatust kõikide võimalike nurkade alt, kuid see projekt saab realiseeruda vaid juhul, kui kohalik omavalitsus on partner, mitte vastane. Just nii juhtus Tartus, kus veel 2017. aasta detsembris oli projekti idee toetajaid rohkem kui vastaseid. Olime korduvalt kohtunud nii Tartu linnapea kui tollase maavanemaga, kes kordagi ei väljendanud oma vastuseisu ideele. Kui kohalik omavalitsus valib vastaspoole rolli, on mängu lõpptulemus selgunud, arendaja ei saa ega pea võistlema poliitikutega rahva arvamuse kujundamisel, see on poliitiline valik. Mitmed omavalitsused avaldasid ka poolehoidu, kuid sel on vähe pistmist poliitilise loogikaga, mille vastu ei saa ka tugeva selgrooga sädeinimesed, kes tegutsevad lähtuvalt oma kodukandi väljavaadetest pikaaegses vaates. Probleemi tuum seisneb selles, et kohalik hääleandja ei pruugi saada tajutavat kasu piirkonna majanduslikust edust. Ja isegi kui kohalik hääleandja saaks pikas perspektiivis kasu, pole piisavalt poliiti-

52

∕ MIKS JA KUIDAS ∕ LÕPPSÕNA

kuid, kes sooviksid olla verbaalseks poksikotiks üle mitme valimistsükli. See on inimlikult mõistetav. Kui Jüri on kohalik vallavanem, võib ta meelitada omavalitsusse keskkonnasäästliku tööstusettevõtte, mille tulemusel kasvab kohalike elanike ostujõud, lisandub piirkonda uusi elanikke, renoveeritakse mõned teed ning ehk avatakse ka uus söögikoht. Aastakümnete perspektiivis võib just kohalik tööstus olla pöördepunktiks selle asula väljarände pidurdamisel ning kasvule lülitumisel. Samaaegselt sõidab piirkonnas rohkem veokeid. Osad majapidamised võivad kuulda laadurite tagurdamissignaale oma õuel – see heli võib teatud ilmastikutingimuste korral ulatuda kilomeetrite kaugusele. Lihtsustatult: tööstuseid oma õuele meelitavad kogukonnad saavad küsitavat kasu. Seda olukorras, kus just kohaliku kogukonna viisa loob kasu kogu ühiskonnale ja puiduväärindamistehase kontekstis – ka Euroopa Liidu keskkonnale tervikuna. Söaka sädeinimesena võib Jüri olla teinud heateo inimkonnale, kuid oma küla silmis jääb ta kahtlaseks vennikeseks, keda mõni peab lurjuseks.

Tegelikult peaks olema vastupidi. Kohalik rahvas peaks saama olulise osa tulust oma õuele: see vald võiks saada osa tööstuse maksutulust, mida kasutada kogukonna soovide kohaselt – ikka selleks, et osad kodanikud tahaksid inimtühjenevasse maakohta tagasi kolida. Kohalikud poliitikud ja ametnikud peaksid olema motiveeritud nii Eesti kui välismaa tööstusettevõtteid oma õuele kutsuma – otsima investoreid nii maa alt kui maa pealt. Ja nad oleks huvitatud, kui nende koduvald saaks tajutavalt rasvase tüki kalast, mille nemad nii riigi kui kohaliku kogukonna jaoks rahvusvahelistest majandusvetest välja õngitsevad.

POLIITILINE STRUKTUUR LÕHESTAB RIIKI Eesti riigi fundamentaalsemaid probleeme on sügav geograafiline majanduslik lõhe. See lõhe jookseb mööda Harjumaa piiri. Eesti Statistikaameti ning Eurostati andmete võrdlusest nähtub, et Harjumaa sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta on suurem kui Euroopa Liidus keskmiselt – keskmine harjumaa-


Kohalikud omavalitsused peaksid olema motiveeritud nii Eesti kui välismaa tööstusettevõtteid enda õuele kutsuma.

lane loob rohkem väärtust kui osade Belgia, Prantsusmaa või Suurbritannia provintside kodanik. Ülejäänud maakonnad on kordades väiksema tootlikkusega. Seda osalt inimsilmale nähtamatult, sest valitsus jaotab väärtuse laiali dotatsioonide ja riigiasutuste hajutamise kaudu. Eestis on mitmeid maakondi, mille keskmine sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta on madalam võrrelduna näiteks Malaisiaga. Seni kuni kohalik omavalitsus ei hakka teenima tulu kohapeal loodavast väärtusest, jätkub lõhe süvenemine Harjumaa ja ülejäänud Eesti vahel. Eesti majanduse arenguvedur ei peaks olema üks maakond, vaid kõik Eesti maakonnad – nii saaks Eestist väljakujunenud infrastruktuuriga riik, kus hajutatud on ettevõtted ja inimesed, mitte dotatsioonid. Seni pole valitsus kohalikele vastutust usaldanud. Ajalooliselt võib seda mõista, kuna veel tunamullu oli Eestis üle kahesaja omavalitsuse. Järelevalve nende tegevuse üle võis tunduda ebamõistlikult ressursimahukas. Haldusreformi järel on aga olukord muutunud, praegu seisab maapiirkondadele õnge ulatamine Toompea poliitiliste valikute taga. Rahvusvahelises konkurentsikeskkonnas vajab Eesti riik welcome-mentaliteeti. See on ainus võimalus, et investorid, arendajad, tehnoloogiatarnijad ning pangad kaaluks võimalust nii suurt

projekti Eestis arendada. Arendamine pole investeerimisotsuse langetamine. Praegu on olemas selge sõnum, et riik võib anda sõna ja riik võib võtta sõna. Täna peab Vabariigi Valitsus leidma mooduse, kuidas taastada tulevaste suurprojektide partnerite ees usaldus ja kuidas tagada keeruliste, konfliktsete ja pikaaegsete arendusprojektide ladus menetlemine. Projekte väljaspool Harjumaad saab teostada, kuid see eeldab usaldusväärse ja investeeringuid soodustava keskkonna loomist kohalike omavalitsuste poliitikutele ja nende valijatele. Teisiti teadus- ja faktipõhist valitsemiskultuuri Eestis ei teki, kuna sisepoliitiline loogika lihtsalt ei toeta seda. Seniks soovime jõudu, edu ja kannatust kõikidele teistele suurprojekte kavandavatele ettevõtjatele, populismile vastuvoolu ujuvatele kohalikele poliitikutele ja poliitikutele, kes kohalike omavalitsuste ja keskvalitsuse tulubaasi reformi ette võtavad. See on suur ettevõtmine ja kindlasti suurem kui kavandatud puiduväärindamistehase projekt. Hoiame pöialt ja elame kaasa. Est-For Investi eestvedajad Margus Kohava ja Aadu Polli ning investorid Aimar Varula, Arvo Türner, Heiki Vahermets, Peedo Pihlak, Toomas Mets ja Virko Lepmets , Peeter Mänd, Kaido Jõeleht, Jüri Külvik, Mati Polli ja Tiit Nilson. ■

LÕPPSÕNA ∕ MIKS JA KUIDAS ∕

53


2017

SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA 2017 8.MAI

Tartu Ülikoolis toimunud avalikul infopäeval kohtusid tehase arendajad, kohalikud inimesed, teadlased ja tudengid, et rääkida teaduskoostööst tehase mõju hindamisel.

10.JAANUAR

Pressikonverents: Est-For Invest teatas, et pikaaegse metsa- ja puidutööstuskogemusega Eesti investorite grupp kaalub tänapäevase ja keskkonnasõbraliku puidurafineerimistehase rajamist Eestisse.

11.MAI 22.MÄRTS

Est-For Invest esitas rahandusministeeriumile taotluse algatada tehase püstitamise võimalikkuse uurimiseks riigi eriplaneering Suur-Emajõe piirkonnas.

Rakendusuuringute keskus CentAR tutvustas puidurafineerimistehase sotsiaalmajanduslike mõjude uuringut, mille kohaselt tõstaks tehas Eesti sisemajanduse kogutoodangut 1-1,4 protsenti.

JAANUAR:

MÄRTS:

31.JAANUAR

02

03

13.VEEBRUAR

11.APRILL

Projekti staatuskoosolek 4 ministriga: osalesid majandusja kommunikatsiooniminister, ettevõtlusminister, riigihaldusminister ja keskkonnaminister. Est-For Invest edastas valitsusele ettepanekud seoses kavandatava Eesti kõigi aegade suurima tööstusinvesteeringuga, et tõsta Eesti ärikeskkonna konkurentsivõimet.

taas kümneid kohtumisi projekti tutvustamiseks, sh ka ministrite, poliitikute ja rahvusvaheliste rahastajatega.

MIKS JA KUIDAS

Projekti tutvustamine Tartumaa Omavalistuste Liidu liikmetele.

MAI:

tutvustavad kohtumised jätkuvad – nt Tartu Toome Rotary klubis ja Erametsaliidus, aga ka Teaduste Akadeemias ja rahvusvahelises insenerlahenduste konsultatsioonifirmas Pöyry.

05 10.APRILL

Eesti Maaülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli rektorite tasemel otsustati luua kõrgetasemeline ja sõltumatu Est-Fori akadeemiline nõukoda.

54 ∕

04

21.VEEBRUAR

VEEBRUAR:

24.MAI

jätkusid projekti tutvustavad kohtumised, sh ka esimene ettepanek Tartu Kvissentali elanikega kohtumiseks, elanike huvipuudusel jäi kohtumine tol korral ära.

avalikustamise järgselt kohtusid arendajad kümnete inimestega, et projekti tutvustada, sh nii riigiasutuste juhid, ministeeriumite ametnikud, kohalikud omavalitsusjuhid, keskkonnaorganisatsioonid ja ülikoolide rektorid.

01

Valitsus algatas riigi eriplaneeringu koostamise kaasaegse puidurafineerimistehase püstitamiseks, sellega seotud taristu rajamiseks ja keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks. Eriplaneeringu eest vastutab rahandusministeerium.

Projekti staatuskoosolek 4 ministriga: osalesid majandusja kommunikatsiooniminister, ettevõtlusminister, riigihaldusminister ja keskkonnaminister.

Kohtumine Riigikogu keskkonnakomisjonis.

12.APRILL

Eesti Maaülikoolis toimunud esimesel avalikul infopäeval kohtusid puidurafineerimistehase eestvedajad, Tartumaa kohalike omavalitsuste esindajad, keskkonnaühendused, akadeemikud ja tudengid.

20.APRILL

Margus Kohava tutvustas projekti Tartus metsanduse visioonikonverentsil.


2017 6.-7.JUUNI

Eestit külastas biotoodete ekspert Peter Axegard Rootsi teadusuuringute instituudist RISE.

7.JUUNI

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse kevadseminaril Riigikogus esinesid Peter Axegard ja Est-For Investi juhatuse liige Margus Kohava.

7.NOVEMBER

15.JUUNI

Est-For Invest korraldas õppereisi Saksamaale Stendali puidutöötlemistehasesse. 12-liikmelisse delegatsiooni kuulusid kohalike omavalitsuste planeeringueksperdid, keskkonnaameti ja keskkonnaministeeriumi ametnikud ning ajakirjanikud.

Est-For Invest koos Hendrikson & Ko nõustajatega andsid riigikogu keskkonnakomisjonile ülevaate projekti hetkeseisust.

20.JUUNI

Tartu Ülikooli Narva Kolledžis toimus konverents Puutetundlik Peipsi, kus osalesid loodusteadlased, Peipsiäärsete kogukondade ja erinevate huvigruppide esindajad. Ettekande tegi ka Est-For Investi juhatuse liige Margus Kohava.

21.NOVEMBER

Est-For Invest andis rahandusministeeriumile üle kokkuvõtte tehase rajamise eeltöödega kogutud infost ja läbiviidud analüüsidest.

21.JUUNI

Projekti staatuskohtumine 4 ministriga: osalesid majandus- ja kommunikatsiooniminister, ettevõtlusminister, riigihaldusminister ja keskkonnaminister.

26.SEPTEMBER

27.JUUNI

Eesti Teaduste Akadeemia korraldas seminari „Eesti puidukeemia perspektiivid”. Ettekande tegi ka Est-For Investi juhatuse liige Margus Kohava.

06

08 18.AUGUST

Rahandusministeerium kuulutas välja hanke eriplaneeringu konsultandi leidmiseks. Riigihankega otsitakse puidurafineerimistehase riigi eriplaneeringu koostamist nõustavaid konsultante.

23.AUGUST

Turu-Uuringute AS viis Est-For Investi tellimusel läbi fookusgrupi uuringu, vesteldes Tartumaa inimestega. Eesmärgiks oli mõista nii puidurafineerimistehase pooldajaid kui vastaseid, nende küsimusi kui ka argumente.

27.NOVEMBER

Projekti staatuskohtumine 4 ministriga: osalesid majandusja kommunikatsiooniminister, ettevõtlusminister, riigihaldusminister ja keskkonnaminister.

09 31.OKTOOBER

Äripäev korraldas puidusektori konverentsi Puidutööstuse äriplaan 2018. Üritusel esines ka Est-For Investi juhatuse liige Aadu Polli, kes rääkis nii projekti ajakavast kui asukohavaliku kriteeriumitest.

10

Eesti Teaduste Akadeemia erikomisjon avalikustab raporti planeeritava puidurafineerimistehase võimalike mõjude osas.

11

12

11.DETSEMBER

Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus andis hinnangu Est-For Investi planeeritava puidurafineerimistehase olelusringipõhisele süsiniku jalajäljele. Uuringu kohaselt on tehase süsiniku jalajälg negatiivne ja tehase käitamine aitab vältida fossiilse CO2 teket.

2017. AASTA KOKKUVÕTTEKS:

arendajad said erinevate huvipooltega projekti tutvustamiseks kokku enam kui sajal korral, esineti rohkem kui tosinal seminaril, infopäeval või konverentsil ja korraldati 4 pressile suunatud infotundi.

MIKS JA KUIDAS ∕

55


2018

SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA 2018-2019

Aadu Polli ja Margus Kohava osalesid Tartu linnavolikogu erakorralisel istungil. Ettekannetega esinesid teadlased, poliitikud, omavalitsuse esindajad ja Est-For Investi juhatuse liige Aadu Polli.

Aasta pärast Est-For Investi plaanide avalikustamist pole riigi eriplaneeringu protsessi praktilised tegevused alanud. Ettevalmistusprotsessi edasilükkumine on põhjustatud eriplaneeringu konsultandi hankest.

23.MÄRTS

23.JAANUAR

Riigi tugiteenuste keskus viis rahandusministeeriumi tellimusel läbi hanke puidurafineerimistehase riigi eriplaneeringu konsultandi, planeeringu mõjude hindamise ja teadaolevate uuringute teenuse tellimiseks. Tehase võimalikuks rajamiseks vajalike asjaolude välja selgitamiseks korraldatud hankele laekus tähtajaks neli pakkumust ning edukaks tunnistati Skepast & Puhkim OÜ.

Projekti staatuskohtumine 4 ministriga: osalesid majandus- ja kommunikatsiooniminister, ettevõtlusminister, riigihaldusminister ja keskkonnaminister.

31.JAANUAR

Est-For Invest ja RMK korraldavad pressikonverentsi, et anda ülevaade läbirääkimiste all olevast ühiste kavatsuste protokollist.

02

03 7.VEEBRUAR

Est-For Investi juhatuse liikmed tutvustasid Tartu linnavolikogu majanduskomisjoni ning arengu- ja planeerimiskomisjoni liikmetele ja teistele koosolekul osalenud tehase rajamise ideed. Est-For Invest valmistas ette esialgsed hinnangud, mis selgitavad tehase võimalikku mõju Suur-Emajõe vee temperatuurile.

8.VEEBRUAR

Avalikustasime avaliku arvamuse uuringu, mis selgitas välja eestimaalaste suhtumise tehase rajamise ideesse. Ideed pooldas 32 protsenti vastajatest. Neutraalselt suhtus 38 protsenti küsitletutest. 15 protsenti vastanutest oli tehase rajamise ideele vastu. Sama suur hulk ei osanud seisukohta öelda. Kõikides maakondades oli tehase rajamise idee pooldajate hulk suurem kui oponentide hulk.

56

∕ MIKS JA KUIDAS

Est-For Investi juhatuse liikmed Margus Kohava ja Aadu Polli annavad selge signaali, et tehast pole kunagi Tartusse või Tartu linna vahetusse lähedusse planeeritud ning teevad ettepaneku välistada riigi eriplaneeringust kõik asukohad, mis on lähemal kui kümme kilomeetrit Tartu kesklinnale. Nad toovad näite ühest teoreetilisest asukohast, mis on riigi eriplaneeringus võimaliku piirkonnana väljatoodud – tegemist on Tartumaa ja Jõgevamaa piiri lähedal asuva metsamassiiviga, mis jääb Tartu kesklinnast 21 kilomeetri kaugusele ning Tabivere alevikust ja raudteest 6 kilomeetri kaugusele.

7.MÄRTS

15.JAANUAR

01

4.JUUNI

04

21.JUUNI

Valitsus otsustas alustada riigi eriplaneeringu lõpetamisega. Peaminister Jüri Ratas ütles valitsuse pressikonverentsil, et kohaliku kogukonna arvamust arvesse võtmata tööstust rajada ei saa.

06 13.APRILL

Riigikogu keskkonnakomisjon tegi väljasõidu Soomes tegutsevasse Äänekoski puidurafineerimistehasesse. Väljasõidul osalesid keskkonnaministeeriumi asekantsler Meelis Münt, keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra, keskkonnakomisjoni aseesimees Kalle Palling ning keskkonnakomisjoni liikmed Peeter Ernits, Valeri Korb, Andres Metsoja, Meelis Mälberg ja Terje Trei.

26.APRILL

Tehase rajamise ideele vastuseisvad huvirühmad kasutasid kümneid valeväiteid levitamaks müüte tehase kahjulikkuse osas – alates sellest, et puidurafineerimistehase rajamisel tuleks suurendada raiemahtu, kuni selleni, et tehase rajamine aitaks kaasa Eestimaa venestamisele. Est-For Invest avaldas 30 valeväitest koosneva infokogumi, mida erinevad allikad olid kasutanud tehasevastaste emotsioonide võimendamisel.


2018-2019 4.OKTOOBER

Est-For Investi esindajad kohtuvad Saarde ja Häädemeeste valla ning Pärnu linna juhtidega. Saarde valla esindajad avaldasid toetust uuringute alustamiseks ning lubasid kujundada vallavolikogu seisukoha.

8.OKTOOBER

Est-For Invest palub rahandusministeeriumil pikendada valitsuse korralduse „Puidurafineerimistehase püstitamiseks ja selle toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks riigi eriplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetamine“ eelnõule arvamuse ja vastuväidete esitamise tähtaega 30. novembrini.

11.OKTOOBER

Riigikohus leidis oma otsuses üheselt, et esialgne teadaolev planeeringuala ei piira asukoha valikut üksnes selle alaga ning vajadusel tuleb planeeringuala muutmist soosida sobivaima asukoha leidmiseks.

12.OKTOOBER

Rahandusministeerium pikendas valitsuse korralduse „Puidurafineerimistehase püstitamiseks ja selle toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks riigi eriplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetamine“ eelnõule arvamuse ja vastuväidete esitamise tähtaega 3. novembrini.

17.OKTOOBER

Saarde vallavolikogu otsustas toetada riigi eriplaneeringu algatamist uurimaks võimalusi puidurafineerimistehase rajamiseks Saarde vallas.

Häädemeeste vald, Pärnu linn ja Saarde vald teevad valitsusele ettepaneku selgitada välja koostöös kohalike omavalitsustega, kas või milliste parameetritega – võttes arvesse piirnorme looduskaitsele, ressurssidele, taristu koormustaluvusele ja muudele olulistele teguritele – oleks puidurafineerimistehase rajamine Pärnumaal võimalik või esinevad Pärnumaal sellist puidutöötlemist välistavad asjaolud.

25.OKTOOBER

Viru-Nigula vallavolikogu otsustas 25. oktoobri istungil toetada uuringute algatamist uurimaks Est-For Investi planeeritava puiduväärindamistehase rajamise võimalikkust. Vald tegi valitsusele saadetud kirjas ettepaneku muuta riigi eriplaneeringu algatamise korraldust nii, et planeeringuala hõlmaks ka Viru-Nigula valla territooriumi ning selgitada välja, kas kavandatava puidurafineerimistehase rajamine valla territooriumile on võimalik.

31.OKTOOBER

Räpina vallavolikogu liikmed teevad väljasõidu Kundas asuvasse Estonian Celli puitmassitehasesse. Väljasõidule järgnes Räpina vallavolikogu liikmete kohtumine Tallinna tehnikaülikooli professor Enn Loiguga, kes andis ülevaate Peipsi-Pihkva järve keskkonnaseisundist. Seejärel toimus arutelu Räpina vallavolikogu liikmete, EstFor Investi juhatuse liikme Margus Kohava ja keskkonnaekspert Janika Lahega.

09

6.DETSEMBER

10 26.-27.SEPTEMBER

Est-For Investi esindajad kohtuvad Setomaa, Võru ja Räpina valla omavalitsusjuhtidega ja tutvustavad puidurafineerimistehase rajamise ideed ning võimalikku asukohta Räpina, Setomaa ja Võrumaa valla liitumispunkti piirkonnas. Valdade esindajad võtsid idee teadmiseks ning lubasid kujundada seisukoha.

11

27.DETSEMBER

Riigihalduse minister Janek Mäggi vastas Viru-Nigula vallale selgitades, et valitsuse hinnangul pole Viru-Nigula vallal piisavat mageveeressurssi, minister ei selgitanud põhjuseid – miks ei laiendatud riigi eriplaneeringut Saarde valla territooriumile.

12 2.NOVEMBER

01

Est-For Invest tegi valitsusele ettepaneku muuta riigi eriplaneeringu algatamise korraldust selliselt, et riigi eriplaneeringuala hõlmaks Pärnu maakonna Saarde valla ja LääneVirumaa Viru-Nigula valla territooriume.

8.NOVEMBER

Valitsus otsustas puidurafineerimistehase riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise täielikult lõpetada.

3.JAANUAR

Riigihalduse minister Janek Mäggi vastas Pärnumaa omavalitsustele, kus ütles, et toetab erasektori ja avaliku sektori koostööd riigi sees ja kohaliku tasandil vahel ning on avatud kohtumistele ja koostööle.

27. NOVEMBER

Viru-Nigula vallavalitsus saadab valitsusele kirja, kus palub selgust riigi eriplaneeringu lõpetamise kohta. Vallavalitsuse hinnangul oli riigi eriplaneeringu lõpetamine õigusvastane ning vastuolus kohtulahenditega, sealhulgas Riigikohtu seisukohtadega. Kirja kohaselt on riigi käitumine riigi eriplaneeringu lõpetamisel sõnamurdlik Viru-Nigula valla, Saarde valla ning Est-For Investi suhtes kuna nii Saarde vald kui Viru-Nigula vald avaldasid soovi riigi eriplaneeringu laiendamiseks oma haldusterritooriumil.

MIKS JA KUIDAS ∕

57


TEHAS JÄÄB OOTAMA TEADUS- JA FAKTIPÕHIST VALITSEMISKULTUURI. SENI VEETAKSE EESTIST VÄLJA 2 MILJONIT KUUPMEETRIT PABERIPUITU AASTAS, PEAMISELT ROOTSI JA SOOME TEHASTESSE.

58

∕ MIKS JA KUIDAS


Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.