Veinitark
TEKST: Kalev Vapper, sommeljee FOTOD: Meeli Küttim, tootjad
MAITSEELAMUSED GRUUSIAST JA MOLDOVAST Kui räägime Gruusiast, meenub meile ilmselt esmalt šašlõkk, Kindzmarauli, Kaukasus, vahest ka korvpall ja film "Mandariinid". Vähem on neid, kes teavad, et Gruusiat peetakse maailma vanimaks veinimaaks.
S
ealt on leitud 7000 aasta vanuseid veinianumaid ja grusiinid ise on alati valmis uhkusega rääkima oma veinitootmise ajaloost. Gruusias kasvab enam kui pool tuhat erinevat viinamarjasorti, millest veinitööstuses kasutatakse 40 sorti. Kui rääkida nendest viinamarjasortidest, mille järgi maailmas Gruusiat tuntakse, siis neid on kaks, punane Saperavi ja valge Rkatsiteli. Viinamarjaväljade all on Gruusias 53 000 hektarit ja aastas toodetakse seal veini üle miljoni hektoliitri, ehk siis piltlikult öeldes jaguks ühe aasta Gruusia veinitoodangust kogu Eesti elanikkonna veinivajaduse tarbeks. Viimastel aastatel on kvantiteedi asemel hakatud rõhku paneme kvaliteedile. Toodetakse vähem, aga paremat veini. Grusiinid ise joovad ametliku statis76
HETK
tika järgi aastas 14 liitrit veini inimese kohta, tegelikkuses tuleks see kogus kindlasti mitmekordistada, sest Gruusias juuakse igas peres veini alati, kui istutakse söögilauda. Süüa seal armastatakse ja Gruusia kombe kohaselt laualt midagi ära ei viida, vaid lauda toodud uued road mahutatakse kenasti olemasolevate taldrikute vahele või peale. Ohtralt süüakse erinevaid liharoogi, aga samas ei unustata kohalikke juurvilju ja värsket salatit. Pidude puhul arvestatakse inimese kohta ikka 1,5 liitri veiniga. Pea igal perel on oma viinamarjaaed, mille toodangut tarbitakse nii ise kui pakutakse ka külalistele kannuveinina. Teada-tuntud on ka grusiinide komme enne igat veiniklaasi öelda pikki, aga mõtestatud ja tavaliselt humoorika puändiga lõppevaid tooste. Kogu söögilauas toimuvat tegevust juhib
õhtu juht tamada ja mõistagi ei piirduta pidusöökidel üksnes veiniga, vaid ohtralt pruugitakse ka kohalikku viinamarjadest valmistatud kangemat kraami, mil nimeks chacha. Gruusia kliimat mõjutavad mäed ja kärestikulised jõed. Veinidest enam kui 2/3 toodetakse Tbilisi lähedal Kahheetias. Gruusia ametlikult tunnustatud 18 kvaliteetveini piirkonnast tervelt 14 asuvad Kahheetias. Põhiline punase viinamarja sort on siin Saperavi, milles tehtud veinid on enamasti kirsimaitselised ja magusapoolsed. Tuntuim Saperavist valmistatud vein on vaieldamatult Kindzmarauli, mis sai kuulsaks kui Stalini lemmikvein. Tegelikkuses on tegemist turundusnipiga, sest Stalinile meeldis hoopis haruldasem punane vein, mis on valmistatud Odjalesi viinamarjadest, aga Kindzmaraulit oli olu-
