San Teh Service

Meil on pikaajaline kogemus koostöö tegemisel korteriühistutega.

Meie tegevus koosneb järgmistest etappidest:

1. Projektiga tutvumine;

2. Meie esindaja kohaletulek;

3. Hinnapakkumise koostamine;

4. Ehitustööde teostamine;

5. Ehitustööde vastuvõtt ja garantii.

Segaolmejäätmed on kõik see, mis jääb pärast sorteerimist alles ehk mida ei saa ringlusse võtta. Näiteks mähkmed, hügieenisidemed, tampoonid, määrdunud pakendid, kassiliiv, tänavapühkmed, tuhk, katkised mänguasjad, rõivad, jalanõud jne.

Mida inimesed liigiti kogumise juures kõige enam pelgavad?

Kui kodus pole siiani liigiti kogutud, siis liigiti koguma hakates kardetakse, et pole ruumi. Aga ega jäätmete kogus ei muutu, need tuleb lihtsalt eraldi kastidesse panna. See tähendab, et ühe suure segaolmeprügi kasti asemel tuleks leida mitu väiksemat kasti või seda tihedamini välja mahutisse tühjendada.

Enne jäätmete liigiti kogumist peame tegelema ka sellega, et üldist tarbimist vähendada ja asju võimalikult kaua ringluses hoida. Jäätmete liigiti kogumine

Pakendite üleandmise võimalused

Plast-metallpakendi, joogikartongi ja klaaspakendi (plast-metallpakend ja joogikartong, klaaspakend, v.a paber ja kartong) mahuti tühjendust saab tellida:

Tootjavastutusorganisatsioon OÜ (TVO) tel 5300 0011 või

Ragn-Sells AS tel 15 155, 606 0439 E-R 8.00-17.00

OÜ Eesti Pakendiringlus (EPR) tel 633 9240 E-R 9.00-17.00

Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ (ETO) tel 640 3240

E-R 9:00-17:00

Klaasjäätmete, sh klaaspakendi mahuti tühjendust saab tellida: Aktsiaselts Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus tel 609 6410 ja 609 6530 E-R 8.15-17.00

Eesti Keskkonnateenused AS tel 640 0800 E-R 9.00-17.00

Pakendikoti teenust eramajadele saab tellida:

Tootjavastutusorganisatsioon OÜ (TVO) tel 5300 0011 või

Ragn-Sells AS tel 15 155, 606 0439 E-R 8.00-17.00

Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ (ETO) tel 640 3240 E-R 9:00-17:00 on vähim, mida me suure tarbimise juures saame teha, et materjalid uuesti ringlusse suunata. Maavarad saavad ühel hetkel otsa, seega materjalide ringluses hoidmine on mingi hetk meile hädavajalik. Hetkel veel ei saa tarbijad sellest aru.

Pakendijäätmete mahuti saab välja osta või rentida tühjendust pakkuvalt ettevõttelt. Lisaks pakuvad mahuteid ka näiteks ehituspoed. Oluline on enne mahuti ostmist veenduda, et see sobib pakendijäätmete tühjendamiseks (soovitatav küsida pakendijäätmete tühjendamise teenusepakkujalt kinnitust mahuti sobivuse osas).

Meeletu tootmis- ja tarbimisühiskonnana kasutame me üheks aastaks maakeral olevad

Küttesüsteemid

Kanalisatsioonitööd

Veevärk maavarad ära umbes poole aastaga. Globaalse ületarbimise päev (Earth Overshoot Day) on päev, mil inimesed on ära kasutanud selleks aastaks ette nähtud looduslikud varad ehk tekib ökoloogiline defitsiit. 2019. aastal oli selleks päevaks 29. juuli, aga Eesti oli 2019. aastal kiiremate ressursikulutajate reas 11. kohal, aastanorm oli tarbitud juba

Отопление Канализация Вода

У нас большой опыт pаботы с квартирными товариществами.

Порядок действий следуюший:

1. Знакомство с предоставленным проектом;

2. Выезд cпециалиста на место;

3. Составление договора;

4. Проведение работ;

5. Прием pабот и гарантия качества.

23. märtsiks. 2023. aastal oli Eesti ületarbimise päev 14. märtsil.

Mis mahus on jäätmete sortimine kohustuslik, mis mahus vabatahtlik ehk mida peab ja mida võiks?

Liigiti kogumine on kohustuslik kõigile nii kodus, haridusasutuses kui ka töökohas. Seega peavad kõik liigiti koguma, vabatahtlikkust selles osas enam pole.

Korraldatud jäätmeveoga on Tallinnas seotud vanapaber (mahuti kohustus alates viiest korterist; alates 1. juunist peavad alla viie korteriga elamud koguma enda vanapaberi kokku ja andma üle jäätmevedajale näiteks pappkastis või viima jäätmejaama; mahuti kohustust alla viie korteriga elamul pole).

Biojäätmete liigiti kogumiseks on hetkel mahuti kohustus alates kümnest korterist, alates 1. juunist 2023 on biojäätmete liigiti kogumine kohustuslik igal Tallinna kinnistul olenemata sihtotstarbest ning 1. jaanuarist 2024 kõikjal Eestis.

Pakendid ei ole korraldatud jäätmeveoga liidetud. Elanikud peavad ise pakendid liigiti koguma ning kas viima avalikku pakendipunkti või jäätmejaama või tellima teenusepakkujatelt endale pakendimahuti või kogu- miskotiteenuse. Pakendite tootjavastutusorganisatsiooni kaudu teenust tellides on pakendimahutite tühjendus ja pakendite äravedu tasuta.

Mahuti tühjendus: vanapaber on tasuta, biojäätmed vähemalt poole soodsamalt kui segaolme, pakendid tasuta, kui tellida äravedu pakendite tootjavastutusorganisatsiooni kaudu. Maksab vaid segaolme, mis muidugi on niigi soodne, aga mida rohkem liigiti koguda, seda vähem jääb jäätmeid segaolmemahutisse ning seda harvem saab seda mahutit tühjendada, samuti võib tellida väiksema mahuti. Ja seda soodsam tuleb arve.

Lisaks peavad elanikud liigiti koguma ohtlikke jäätmeid ja viima näiteks patareid tagasi poodi kogumiskasti või ravimid apteeki. Muud jäätmed jäätmejaama.

Millised on peamised erinevused jäätmete sortimisel kodus ja kontoris?

Tekkivate jäätmete iseloom on erinev. Jäätmeseaduse järgi on liigiti kogumine kohustuslik kõigile nii kodus, tööl kui ka haridusasutuses. Seega liigiti tuleb igal juhul igal pool koguda, lihtsalt tekkida võivad erinevad jäätmed. Muid erinevusi pole.

Hiljemalt 1. jaanuaril 2025 hakatakse Euroopa Liidus, sealhulgas Eestis, liigiti koguma ka tekstiilijäätmeid. See tähendab rõivaid ja tekstiili, mida ei kõlba enam teisele ringile saata, mis on määrdunud, kopitanud, katki vms.

Kas prügikast iga kontorilaua all on minevik?

Kas kellelgi on veel prügikast laua all? Kui kunagi tõesti oli igas toas ja lausa iga laua all prügikast, siis viimastel aastatel ei ole ma selliseid kohti kohanudki. Kõige mõistlikum on töökohas tekitada üks kindel koht (kööki, koridori), kus töötajatel on võimalik liigiti panna näiteks vanapaber, pakendid, biojäätmed ja segaolme. Oleneb küll kontori suurusest, kuid prügikastid ei pea olema iga nurga peal. Piisab, kui on tekitatud korralikud liigiti kogumise kohad –töötaja peab veidi jalutama, end liigutama, et jäätmed õigesse kohta ära panna. See on kasulik nii töötajale kui ka keskkonnale.

Kui teha praegused prügi sorteerimise põhimõtted endale selgeks, siis kas mõneks ajaks nendest piisab või on see miski, millel peab pidevalt näppu pulsil hoidma, sest palju võib muutuda?

Peamised jäätmeliigid on ülal välja toodud. Kodude juurest ei kao kuskile vanapaber, biojäätmed, segaolme. Kuigi pakend ei ole korraldatud jäätmeveoga seotud, soovitame elanikel siiski võtta kodu juurde plast- + metall- + klaaspakendi mahuti. Võimalik, et kunagi on ka pakendimahutid kodude juures kohustuslikud, kuid hetkel regulatsioonid seda takistavad.

Mis aga varsti lisandub: hiljemalt 1. jaanuaril 2025 hakatakse Euroopa Liidus, sealhulgas Eestis, liigiti koguma ka tekstiilijäätmeid. See tähendab rõivaid ja tekstiili, mida ei kõlba enam teisele ringile saata, mis on määrdunud, kopitanud, katki vms. Kui hetkel on lubatud sellised rõivad visata segaolmejäätmete hulka, siis alates 1. jaanuarist 2025 tuleb need eraldi koguda. Kindlasti ei tule eraldi mahutit iga majapidamise juurde, kuid iga omavalitsus korraldab kogumise, et elanikud saaksid oma tekstiilijäätmed kuskile visata: kas need tuleb viia jäätmejaama või pannakse üle linna kogumiskastid, see on iga KOV-i otsustada. Probleem on aga selles, et hetkel puudub nii Eestis kui ka lähiriikides, kogu Euroopas, suuremahuline võimekus tekstiilijäätmeid ümber töödelda. Ehk et kogume küll kokku, aga mis neist edasi saab? Liigiti kogutud jäätmeid ei või ka põletada ega ladestada. See on kõigi riikide eesmärk: luua võimalused, et keegi sooviks tekstiilijäätmete ümbertöötlemise tehase rajada.

Artikkel ilmus esimest korda projekti „Tallinn – Euroopa roheline pealinn 2023“ raames märtsis 2023. greentallinn.ee