Mida peaks teadma kortermaja renoveerimisest?

Enamasti soovivad korteriühistud renoveerida hoone fassaadi, katust ja vundamenti, järgmise sammuna tehakse korda kütte- ja ventilatsioonisüsteem ning avatäited. Kas teha töid osakaupa või korraga ja kuidas katta kulud?

TEKST: EINAR ELLERMAA

Täieliku renoveerimise eelis on osa ehituskulude ühekordsus, räägib Tartus ja Lõuna-Eestis tegutseva ettevõtte Innover Ehitus OÜ objektijuht Tõnu Kalm. „Näiteks kui renoveerida katus ja fassaad korraga, on tellingute rentimise kulu ühekordne, eraldi tehes aga kahekordne. Kindlasti on elanikele mugavam, kui kõik ehitustööd tehakse ühes etapis, sest kogu ehitusprotsess tekitab ebamugavust: tehakse kaevetöid, paigaldatakse tellinguid, kaasnevad akende vahetusega seotud tegevused jne.“

Millest peaks ühistu alustama renoveerimist? Kalm selgitab, et planeerimist võiks alustada projektist ja vaagimisest, kuidas ja mida on võimalik teha. „Kui projekt on valmis, saab teha päringuid ehituseelarve koostamiseks. Kui ehitusmaksumus on teada, siis oskab tellija otsustada, kuidas on ehitust võimalik rahastada. Rahastuse võib saada nii pangast kui ka omafinantseeringust. Võimalik on kasutada ka KredExi toetumeetmeid vastavalt nende tingimustele.“

Eelarvesse on mõistlik lisada tellija reservrida – kui tuleb teha lisatöid, siis on neid võimalik rahaliselt katta reservrealt. Vanade hoonete renoveerimisel võib juhtuda, et tekib ettenägematuid töid, mille vajadus selgub töö käigus ja mida on eelarvet koostades keeruline hinnata. „Põhiliselt on probleemid vundamendi ja fassaadi konstruktsiooniga,“ ütleb Kalm. „Vanemates vundamentides on olnud probleemiks lahtised kivid ja vundamendi kõverus, fassaadidel on põhiliseks probleemiks mädanik. Peamised kohad, kuhu mädanik tekib, on aknaalused ja esimene palgirida.“

Fassaad on kõige töömahukam osa

Korterelamu uuendamise kõige töömahukam osa on fassaadi renoveerimine. Fassaadi soojustuslahendusi on palju, kuid levinuimad on puit- ja krohvitud fassaadid. Krohvitud fassaadi puhul tuleks kindlasti vaadata, kas tegu on kivi- või puitmajaga. Puitmajadel eemaldatakse olemasolev fassaadilaudis ja kontrollitakse puitkonstruktsioonide korrasolekut. Pehkinud ja mädanikuga konstruktsioonid asendatakse uutega ning olemasolevad konstruktsioonid tihendatakse vajaduse korral soojapidavuse eesmärgil. Seintele paigaldatakse puitroovitus, millega rihitakse kõverad seinad sirgeks. Konstruktsioonide vahele pannakse vähemalt 100 mm soojustust, mis kaetakse tuuletõkkeplaadiga. Seejärel paigaldatakse tuulutusliist ja puitvooder ning kõige lõpus vormistatakse aknapaled, nurgalauad ja veeplekid. Kivimaja fassaadil kasutatakse vahtpolüsteroolist soojustusplaate, mis kinnitatakse seina külge liimisegu ja spetsiaalsete tüüblitega. Soojustusplaat armeeritakse liimi- ja armeerimisseguga ning segukihtide vahele paigaldatakse plastikust armeervõrk. See tekitab kogu seinale monoliitse kihi ja süsteem töötab ühtse tervikuna. Seejärel krunditakse sein juba toonitud kruntvärviga ja kroh-

 Remonditööd

Euroopa Parlament seadis renoveerimisele ranged eesmärgid

Euroopa Parlament võttis 2023. aasta märtsis vastu hoonete energiatõhususe direktiivi muutmise otsuse.

Parlamendi ettepaneku järgi peaksid kõik uusehitised olema alates 2028. aastast heitevabad. Kõigis uutes hoonetes peavad olema 2028. aastaks kasutusel päikesepaneelid, kui see on tehniliselt võimalik ja majanduslikult teostatav. Põhjalikult renoveeritavatel elamutel on selleks aega kuni 2032. aastani.

Eluhoonete energiatõhususe klass peaks parlamendi suunise järgi olema 2030. aastaks vähemalt E ja 2033. aastaks vähemalt D. Energiaklasside skaala on A–G.

Selle suunise põhjal hakkavad parlamendi esindajad liikmesriikide valitsusi esindava Euroopa Liidu Nõukoguga konkreetse plaani üle läbi rääkima.

 Remonditööd

 Üldehitustööd

Pakume uuendusena

 Projekteerimine

 Üldehitustööd

 trepikodades dekoratiivse krohvi taastamist kompressoriga pihustamise meetodil

 Fassaaditööd

 Projekteerimine

 trepikodades dekoratiivse krohvi taastamist kompressoriga pihustamise meetodil

 Katusetööd

 Fassaaditööd

 Trepikodade remont

 Katusetööd

 Trepikodade remont

 betoontreppide parandamist ja taastamist epoksiidsüsteemi abil

 betoontreppide parandamist ja taastamist epoksiidsüsteemi abil vitakse teralise viimistluskrohviga, mis on samuti valmis toonitud. See tagab kauni ilme ja pikaajalise kvaliteedi.

Puitmajadel kasutatakse mineraalvillaplaate, mis kinnitatakse samuti liimisegu ja spetsiaalsete tüüblitega. Kuna puitmaja ja puitkonstruktsioonid peavad saama hingata, on villaplaat kõige õigem lahendus. Vastasel juhul tekib konstruktsioonide vahele niiskus, hallitus ja mädanik.

Krohvi tehniline lahendus on sama mis kivimajade puhul, aga materjalid peavad olema hingavad.

Mida jälgida katuse renoveerimisel?

Kortermajade levinuimad katusetüübid on lame- ja viilkatus. Lamekatusele pannakse soojus- tus otse laepaneeli peale, antakse sadevee kalded ja paigaldatakse kahekordne bituumenrullmaterjal. Parapetile tehakse ülespöörded ja paigaldatakse uued parapetiplekid.

Kõik kommunikatsioonid ja ventilatsiooniseadmed paigaldatakse otse katusele ning sadevesi juhitakse läbi maja šahti.

Viilkatusel tuleb esmalt jälgida sarikate olukorda: kas on mõistlik säilitada vanad või asendada need uutega.

Veekahjustusi saanud sarikad vahetatakse üldjuhul välja. Sarikatele pannakse tuletõkke funktsiooniga aluskate, tuulutusliist ja roovitus. Roovituse samm on iga katusekatte puhul erinev ja seda paigaldades tuleb jälgida katusekatte tootja juhendit.

Katusekate, mida soovitakse paigaldada, sõltub konkreetsest projektist: kas tegu on miljööväärtusliku või muinsuskaitsealaga. Näiteks vahetatakse vana käsivaltsplekist katus sageli tänapäevase masinvaltskatuse vastu, mis on samaväärne, aga palju taskukohasem. Samuti on olemas tänapäevane loodussõbralik ja asbestivaba eterniit.

Tuulekastid ja vihmasüsteemid

Katuseehituse juures tuleb mõelda ka tuulekastidele ja vihmasüsteemile. Kui tuulekastid ja vihmasüsteem on paigaldatud, pannakse enne katusekatet paika tilgaplekk: üks ots roovituse ja katusekatte vahele ning teine ots vihmasüsteemi. Selline lahendus välistab katuselt tuleva vee sattumise vihmaveerenni ja katuse vahele tuulekasti.

Väga oluline roll on ka turvatoodetel: lumetõkked, käiguteed ja katuseredelid takistavad lume kukkumist ning muudavad katuse hooldamise palju turvalisemaks.

Korstnatele paigaldatakse sageli uus korstnamüts, mis pikendab korstna eluiga.

Vundamendi remont ja soojustus

Sokli ja vundamendi soojustus tagab majale ühtse soojapida- vuse ning välistab igasuguse külmasilla ja soojuskao soklikorruse kaudu.

Harilikult kaevatakse hoone vundament lahti vähemalt ühe meetri sügavuselt, soojustatakse polüsteroolist soojustusplaadiga ja kaetakse hüdroisolatsiooniga. See kaitseb soojustust, tagab tuulutuse ja juhib sadevee vundamendist eemale. Ent on ka erandeid. Kui vana maja vundament on väga halvas seisus, kaevatakse see lahti kõige rohkem 60 cm jagu, soojustatakse vertikaalselt ja horisontaalselt ning kaetakse samamoodi hüdroisolatsiooniga.

Pärast soojustamist ja tagasitäidet on soovitatav paigaldada ümber maja perimeetri betoonist sillutisriba, mis kaitseb vundamenti ja juhib üleliigse sadevee majast eemale.

Aknad ja uksed Avatäited ehk aknad ja uksed on osa suurest tervikust. Majade kõige suurem soojakadu tekibki harilikult just akende kaudu. Tänapäevaseid lahendusi on mitu: kolmekordse klaasiga plastikust pakettaknad või kaheraamsed puitaknad, mis on levinud rohkem vanades puitkortermajades.

Eestis ootab korda tegemist umbes 14 000 korterelamut

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Dagmar Mattiisen rääkis „Terevisioonis“, et kõik oma kodust hoolivad elanikud tegelikult ju tahavad renoveerida, parlamendi otsus on alles plaan ning kõik eesmärgid ja tähtajad on veel läbiräägitavad.

Mattiisen väitis, et Eestis ootab kordategemist umbes 14 000 korterelamut.

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimehe Andres Jaadla sõnul on paljude majade kogemus näidanud, et vähenenud energiakulud ning kinnisvara väärtuse tõus piirkonnas, kus majad on renoveeritud, kompenseerib rekonstrueerimisele kuluva raha.

Sunnimeedet Jaadla õigeks ei pea. „Energiavaesuse kontekstis peame hakkama rääkima ka renoveerimisvõimetusest – see puudutab eluhooneid, mille elanikel pole võimekust oma korrusmaja korda teha, ja peame mõtlema, kuidas kõige haavatavamaid aidata ning motiveerida, mitte trahvida,“ rõhutas Jaadla. Jaadla sõnul ütlevad Euroopa elamuorganisatsioonid oma hiljutistes pöördumistes, et parlament alahindab endiselt riske, mis kaasnevad energiatõhususe kohustuste täitmisega, ega mõtle piisavalt võimalikele tagajärgedele. Koos teiste Euroopa elamuorganisatsioonide ühenduse HOUSING EUROPE liikmetega leiab ka EKÜL, et renoveerimislaine teostamise eelduseks on kohalike asjaosaliste, sealhulgas ühistute ja renoveerivate ettevõtete tehniline suutlikkus ja võimekus uuendusi ellu viia.

CLEMSON OÜ arendab, toodab ning paigaldab omatootena elektri- ja sidekilbiuksi nii korteriühistule kui äriühingutele ehitus- ja renoveerimise sektoris ÜLE EESTI.

Meie pakutavad tooted on testitud parima tulemuse saavutamiseks. Kuulame ära Teie soovid ning koos leiame parimad lahendused. Täpsema info tehtud lahendustest leiate meie kodulehel CLEMSON.EE kilbiuste kataloogist.

Vanade kortermajade kilbiuste vahetamine uute vastu annab trepikojale kaasaegse ja esindusliku välimuse ning

TAGAB NÕUETEKOHASE ELEKTRIOHUTUSE!

Vahetatud kilbiuste peamised eelised:

• ELEKTRIOHUTUS

• Tõstab kodu väärtust ja turvalisust

• Annab trepikojale esindusliku välimuse

Kilbiuste tehniline spetsifikatsioon

Nimetus Korruse kilp

Materjal DIN EN 10346-Zn DX51D+Z275

Pindviimistlus Pulbervärv 80-100 (RAL)

Mõõtmed Erimõõdus

Teenindus Avaneb 135

Lukustatavus Sarjastatud lukk/mündilukk