__MAIN_TEXT__
feature-image

Page 1

ge va ks ! Ju lg us ta m in d tu

Turvalise lapsepĂľlve poole


Laps vajab vanemat lapse käitumine äratab vanemas negatiivseid tundeid. Kui laps viriseb ja käitub väljakutsuvalt, annab tema käitumine edasi olulise sõnumi: laps vajab oma vanemat. Vanema ülesanne on kontrollida nii enda kui ka lapse emotsioone, et laps võiks hiljem õppida ise oma emotsioone kontrollima. Lapsed vajavad samuti piire. Positiivsel viisil asetatud piirid annavad turvatunde. Vanemaks olemises läheb Vanema ja lapse vaheline suhe on

vaja oskust rääkida, vaielda ja koos

lapsele kõige tähtsam inimsuhe. See

lapsega nõu pidada. Igapäevased

mõjutab märkimisväärsel viisil lapse

rutiinid, nagu magamaminekuajad ja

kasvu ja arengut. Laps vajab hoolimist,

söömisrütm, on püsivad piirid, mis

tunnustamist ja kogemust sellest, et ta

jätavad energiat muudeks asjadeks.

on armastatud ja hinnatud sellisena, nagu ta on. Laps alles õpib asju ja vajab vanemat enda kõrvale – ka siis, kui

e ko ge da , La ps el e on ol ul in

. et ta on ar ma st at ud


Kasvata julgustades Näita, et hoolid lapsest ja rõõmustad temaga koos olemisest.

Täiskasvanu mänguline, heakskiitev, huvitunud ja empaatiline hoiak lapse suhtes loob tugeva põhja lapse ja

Puuduta, kallista ja suudle. Ütle, kui väärtuslik su laps on!

täiskasvanu vahelisele suhtele. Positiivne tagasiside toetab lapse õppimist, emotsionaalseid oskusi ja sotsiaalset

Ole huvitatud oma lapsest. Näe lapse algatusi ja tunne huvi samade asjade vastu.

arengut. Kui laps tunneb end turvaliselt,

Hoia ülal lähedast suhet. See edendab ühtekuuluvust ja toetab lapse soovi õppida.

tunnustus, õnnestumised ja saadud kiitus

aktsepteerib ta kergemini vanema juhtimist, reegleid ja väärtusi. Armastatud olemise kogemus,

Innusta ja tunnusta – ära alahinda ega laida!

ehitavad lapse tervet enesehinnangut.

in na ng La ps e te rv e en es eh on ül es eh it at ud e. va ne ma ar ma st us el


Vanemad võivad kasvatada viisidel, mis kahjustavad või korrigeerib lapse käitumist, tekitades valu või põhjustades muid ebamugavusi. Kehaline vägivald on näiteks lapse tutistamine või tõukamine; lapse sõimamine, solvamine või halvustamine või lapse peale karjumine, tema üksinda jätmine või armastuse keelamine. Kehalist vägivalda põhjendatakse sageli kasvatuslike eesmärkidega ja mõnikord kasutatakse seda ka täiskasvanu võimu Vanemad tahavad oma lastele parimat. Kiirus, väsimus ja argipäevas kogetud

tugevdamiseks. Kasvatuses kasutatud vägivald paneb

üksindus siiski koormavad. Lapse

lapse lühiajaliselt kuuletuma, kuid pikas

vajadused võivad tunduda nõudmistena ja

perspektiivis kahjustab lapse arengut

vanemaks olemisest kaob rõõm. Argipäeva

ja mõjutab negatiivselt lapse ja vanema

rasked olukorrad ahvatlevad vanemat

vahelist suhet. See suurendab lapse

haarama selliste kasvatusmeetodite järgi,

agressiivsust ja käitumisprobleeme ja

mis põhinevad erinevatel hingelistel või

õõnestab lapse enesehinnangut. Laps

kehalistel karistustel. Sellisel juhul on

õpib samuti, et vägivald on aktsepteeritav

tegemist kehalise vägivallaga, mis on

ja on tõenäolisemalt vägivaldne ka oma

tegevus, mille läbi täiskasvanu karistab last

hilisemates inimsuhetes.


ul t tu ge , Si nu la ps ei sa a sin ta v. ku i ol ed hi rm uä ra


Väärkohtlemist tuleb ette mitmel eri viisil Lapsed on meie ühiskonna kõige haavatavamad liikmed. Umbes iga kümnes Soome laps kogeb teatud määral või kujul väärkohtlemist. Väärkohtlemine on sageli nähtamatu ja seda võib olla raske märgata, sest see jääb sageli kodu ja peresuhete privaatsfääri: vanemad

kanna hoolt lapse toidu, puhtuse ja une

ei räägi sellest, laste sümptomid

eest. Hooletussejätmine on samuti see,

varieeruvad ja vahel ei ole lapsel

kui laps ei saa piisavalt stiimuleid ja

nähtavaid sümptomeid. Ka väliselt hästi

juhtimist, ei riietata vastavalt ilmale ega

toimetulevates peredes võidakse lapsi

kanta tema tervise eest hoolt.

halvasti kohelda.

Kui lapsele ei saa osaks piisavalt positiivset suhtlemist ja armastust

Hooletussejätmine on kõige

või vanem ei ole oma lapsele

üldisem väärkohtlemise viis. See areneb

emotsionaalsel tasandil kättesaadav,

sageli hiilivalt ja võib olla tahtmatu;

räägitakse vaimsest väärkohtlemisest.

vanem ei suuda oma oskamatuse

Sellisel juhul võib vanema hoiak oma

või küündimatuse tõttu lapse

lapse suhtes olla negatiivne, vanem ei

vajadustele vastata. Füüsiliste vajaduste

tunnusta oma lapse isiklikke vajadusi

hooletussejätmine on see, kui vanem ei

või ei austa oma lapse psüühilisi piire.


Vaimne vägivald on alistamine, sundimine, alandamine, sõim, isoleerimine, ähvardamine. Ka vanema hirmutav ja agressiivne käitumine, nagu karjumine või asjade loopimine,

Väärkohtlemise tagajärjed on kaugeleulatuvad

on lapse vaatepunktist vaimne vägivald. Väikese lapse väärkohtlemine mõjutab

Füüsiline vägivald kahjustab

tema areneva aju ehitust ja toimimist

tervist ja põhjustab valu. See võib olla

ning seega lapse arengut ja edaspidist elu

kerge või raske ja halvemal juhul kaasa

tervikuna.

tuua surma. Füüsiline vägivald on

Väärkoheldud lapsel esinevad mitmed

muuhulgas lapse löömine, tutistamine,

erinevad sümptomid. Laps võib olla

tõukamine, jõuga toitmine või

rahutu, agressiivne, eemalehoidev või

raputamine.

rõhutud. Tal võib esineda raskusi une ja söömisega, pea- ja kõhuvalu või

Ka seksuaalne ärakasutamie ja

voodimärgamist. Väärkohtlemisest tulenev

lapsele fabritseeritud või põhjustatud

ebakindlus mõjutab uue õppimist, ja eriti

haigus või vigastus on väärkohtlemise

koolieas võib lapsel olla õppimisraskusi.

viisid. Tuleb meeles pidada, et kõigi

Lapsena kogetud väärkohtlemine

väärkohtlemise viiside puhul on alati

suurendab hilisemat füüsilist ja psüühilist

tegemist ka vaimse vägivallaga.

haigestumust.

sa ge li mä rk am at u. Vä är ko ht le mi ne on fä är i. re su he te pr iv aa ts Se e jä äb ko du ja pe


Ära vasta vihale vihaga Oma halbu tundeid ja viha ei saa lapse

Lapsele on oluline, et vanem oma

peale välja valada. Kui lapse käitumine

toimetulekuvõime eest hoolt kannaks.

tekitab negatiivseid tundeid, on hea meeles

Ka vanemat aitavad piisav uni ja puhkus,

pidada, et laps ei taha halba ega kahju teha.

tervislik toiduvalik, liikumine ja isiklik aeg.

Tavaliselt on lapse halvale käitumisele

Kasvatus¬vastuatust on hea jagada abikaasa

mõistlik seletus. Väikesel lapsel ei ole veel

ja lähedastega. Teistelt samas eluolukorras

vahendeid, et oma tundeid ja käitumist

ja -etapis olevatelt täiskasvanutelt saadud

reguleerida ja valitseda. Jonniv laps on

tugi on esmatähtis.

väsinud, näljane või vajab sülle võtmist,

Vanema enda lapsepõlvekogemused

lähedust ja tähelepanu. Laps õpib ajapikku

mõjutavad vanemaks olemist. Oma

oma vanemalt võime oma tundeid

lapsepõlve läbitöötamata valu võib

ja käitumist reguleerida – vanem on

nõrgestada võimet vanemana toimida, eriti

siinkohal tähtis eeskuju.

väljakutsuvates olukordades. Vanem peaks

Vanemal on hea praktiseerida

meenutama oma lapsepõlvekogemusi:

meetodeid, mille abil võib end rahustada,

kuidas minuga käituti ja minu eest

kui tunded üle keevad. Parim meetod oma

hoolitseti, kuidas minul oli võimalik oma

ärritust rahustada on keskenduda sügavale

tundeid näidata ja kuidas minu lapsepõlve

hingamisele. Ka aja mahavõtmisest võib

perekonnas vastuolusid käsitleti.

kasu olla.

ma st rõ õm u i, ke s tu nn ev ad te es im in a ev pä gi ar La ps va ja b om a ko os ol em ist . ja na ud iv ad te ma ga


Abi on saadaval Ol ed om a la ps el e en e. kõ ig e tä ht sa m in im Abi vanemaks olemisele tasub otsida õigel ajal. Enamik emasid ja isasid kogeb vanemaks olles vahel keerulisi emotsioone ja nõutust. Esimene märk probleemidest võib olla see, et argipäevast kaob rõõm ja lapsega koosolemine ei ole enam nauding. Abivajaduses ei ole midagi häbiväärset või varjatavat. Tasub rääkida abikaasa, sõprade, lähedaste või spetsialistidega. Ka Ensi- ja turvakotien liitto ühendused üle Soome pakuvad tuge lapsevanemaks olemisele turvalise pereelu ehitamiseks.


Ensi- ja turvakotien liitto | Asemamiehenkatu 4 A | 00520 Helsinki | www.ensijaturvakotienliitto.fi Teave, vastastikune toetus ja abi on kättesaadav internetis www.turvakoti.net

GRAAFINEN SUUNNITTELU: ROHKEA RUUSU | KUVAT (LUKUUN OTTAMATTA SIVUA 8) JAANA LITMANEN

te ga ük si! Är a jä ä om a ra sk us

Profile for Ensi- ja turvakotien liitto

Turvalise lapsepõlve poole  

Aikuisen leikkisä, hyväksyvä, utelias ja empaattinen asenne lasta kohtaan luo vahvan pohjan lapsen ja aikuisen väliselle suhteelle. Kiire, u...

Turvalise lapsepõlve poole  

Aikuisen leikkisä, hyväksyvä, utelias ja empaattinen asenne lasta kohtaan luo vahvan pohjan lapsen ja aikuisen väliselle suhteelle. Kiire, u...

Recommendations could not be loaded

Recommendations could not be loaded

Recommendations could not be loaded

Recommendations could not be loaded