ge va ks ! Ju lg us ta m in d tu
Turvalise lapsepĂľlve poole
Laps vajab vanemat lapse käitumine äratab vanemas negatiivseid tundeid. Kui laps viriseb ja käitub väljakutsuvalt, annab tema käitumine edasi olulise sõnumi: laps vajab oma vanemat. Vanema ülesanne on kontrollida nii enda kui ka lapse emotsioone, et laps võiks hiljem õppida ise oma emotsioone kontrollima. Lapsed vajavad samuti piire. Positiivsel viisil asetatud piirid annavad turvatunde. Vanemaks olemises läheb Vanema ja lapse vaheline suhe on
vaja oskust rääkida, vaielda ja koos
lapsele kõige tähtsam inimsuhe. See
lapsega nõu pidada. Igapäevased
mõjutab märkimisväärsel viisil lapse
rutiinid, nagu magamaminekuajad ja
kasvu ja arengut. Laps vajab hoolimist,
söömisrütm, on püsivad piirid, mis
tunnustamist ja kogemust sellest, et ta
jätavad energiat muudeks asjadeks.
on armastatud ja hinnatud sellisena, nagu ta on. Laps alles õpib asju ja vajab vanemat enda kõrvale – ka siis, kui
e ko ge da , La ps el e on ol ul in
. et ta on ar ma st at ud
Kasvata julgustades Näita, et hoolid lapsest ja rõõmustad temaga koos olemisest.
Täiskasvanu mänguline, heakskiitev, huvitunud ja empaatiline hoiak lapse suhtes loob tugeva põhja lapse ja
Puuduta, kallista ja suudle. Ütle, kui väärtuslik su laps on!
täiskasvanu vahelisele suhtele. Positiivne tagasiside toetab lapse õppimist, emotsionaalseid oskusi ja sotsiaalset
Ole huvitatud oma lapsest. Näe lapse algatusi ja tunne huvi samade asjade vastu.
arengut. Kui laps tunneb end turvaliselt,
Hoia ülal lähedast suhet. See edendab ühtekuuluvust ja toetab lapse soovi õppida.
tunnustus, õnnestumised ja saadud kiitus
aktsepteerib ta kergemini vanema juhtimist, reegleid ja väärtusi. Armastatud olemise kogemus,
Innusta ja tunnusta – ära alahinda ega laida!
ehitavad lapse tervet enesehinnangut.
in na ng La ps e te rv e en es eh on ül es eh it at ud e. va ne ma ar ma st us el
Vanemad võivad kasvatada viisidel, mis kahjustavad või korrigeerib lapse käitumist, tekitades valu või põhjustades muid ebamugavusi. Kehaline vägivald on näiteks lapse tutistamine või tõukamine; lapse sõimamine, solvamine või halvustamine või lapse peale karjumine, tema üksinda jätmine või armastuse keelamine. Kehalist vägivalda põhjendatakse sageli kasvatuslike eesmärkidega ja mõnikord kasutatakse seda ka täiskasvanu võimu Vanemad tahavad oma lastele parimat. Kiirus, väsimus ja argipäevas kogetud
tugevdamiseks. Kasvatuses kasutatud vägivald paneb
üksindus siiski koormavad. Lapse
lapse lühiajaliselt kuuletuma, kuid pikas
vajadused võivad tunduda nõudmistena ja
perspektiivis kahjustab lapse arengut
vanemaks olemisest kaob rõõm. Argipäeva
ja mõjutab negatiivselt lapse ja vanema
rasked olukorrad ahvatlevad vanemat
vahelist suhet. See suurendab lapse
haarama selliste kasvatusmeetodite järgi,
agressiivsust ja käitumisprobleeme ja
mis põhinevad erinevatel hingelistel või
õõnestab lapse enesehinnangut. Laps
kehalistel karistustel. Sellisel juhul on
õpib samuti, et vägivald on aktsepteeritav
tegemist kehalise vägivallaga, mis on
ja on tõenäolisemalt vägivaldne ka oma
tegevus, mille läbi täiskasvanu karistab last
hilisemates inimsuhetes.
ul t tu ge , Si nu la ps ei sa a sin ta v. ku i ol ed hi rm uä ra
Väärkohtlemist tuleb ette mitmel eri viisil Lapsed on meie ühiskonna kõige haavatavamad liikmed. Umbes iga kümnes Soome laps kogeb teatud määral või kujul väärkohtlemist. Väärkohtlemine on sageli nähtamatu ja seda võib olla raske märgata, sest see jääb sageli kodu ja peresuhete privaatsfääri: vanemad
kanna hoolt lapse toidu, puhtuse ja une
ei räägi sellest, laste sümptomid
eest. Hooletussejätmine on samuti see,
varieeruvad ja vahel ei ole lapsel
kui laps ei saa piisavalt stiimuleid ja
nähtavaid sümptomeid. Ka väliselt hästi
juhtimist, ei riietata vastavalt ilmale ega
toimetulevates peredes võidakse lapsi
kanta tema tervise eest hoolt.
halvasti kohelda.
Kui lapsele ei saa osaks piisavalt positiivset suhtlemist ja armastust
Hooletussejätmine on kõige
või vanem ei ole oma lapsele
üldisem väärkohtlemise viis. See areneb
emotsionaalsel tasandil kättesaadav,
sageli hiilivalt ja võib olla tahtmatu;
räägitakse vaimsest väärkohtlemisest.
vanem ei suuda oma oskamatuse
Sellisel juhul võib vanema hoiak oma
või küündimatuse tõttu lapse
lapse suhtes olla negatiivne, vanem ei
vajadustele vastata. Füüsiliste vajaduste
tunnusta oma lapse isiklikke vajadusi
hooletussejätmine on see, kui vanem ei
või ei austa oma lapse psüühilisi piire.
Vaimne vägivald on alistamine, sundimine, alandamine, sõim, isoleerimine, ähvardamine. Ka vanema hirmutav ja agressiivne käitumine, nagu karjumine või asjade loopimine,
Väärkohtlemise tagajärjed on kaugeleulatuvad
on lapse vaatepunktist vaimne vägivald. Väikese lapse väärkohtlemine mõjutab
Füüsiline vägivald kahjustab
tema areneva aju ehitust ja toimimist
tervist ja põhjustab valu. See võib olla
ning seega lapse arengut ja edaspidist elu
kerge või raske ja halvemal juhul kaasa
tervikuna.
tuua surma. Füüsiline vägivald on
Väärkoheldud lapsel esinevad mitmed
muuhulgas lapse löömine, tutistamine,
erinevad sümptomid. Laps võib olla
tõukamine, jõuga toitmine või
rahutu, agressiivne, eemalehoidev või
raputamine.
rõhutud. Tal võib esineda raskusi une ja söömisega, pea- ja kõhuvalu või
Ka seksuaalne ärakasutamie ja
voodimärgamist. Väärkohtlemisest tulenev
lapsele fabritseeritud või põhjustatud
ebakindlus mõjutab uue õppimist, ja eriti
haigus või vigastus on väärkohtlemise
koolieas võib lapsel olla õppimisraskusi.
viisid. Tuleb meeles pidada, et kõigi
Lapsena kogetud väärkohtlemine
väärkohtlemise viiside puhul on alati
suurendab hilisemat füüsilist ja psüühilist
tegemist ka vaimse vägivallaga.
haigestumust.
sa ge li mä rk am at u. Vä är ko ht le mi ne on fä är i. re su he te pr iv aa ts Se e jä äb ko du ja pe
Ära vasta vihale vihaga Oma halbu tundeid ja viha ei saa lapse
Lapsele on oluline, et vanem oma
peale välja valada. Kui lapse käitumine
toimetulekuvõime eest hoolt kannaks.
tekitab negatiivseid tundeid, on hea meeles
Ka vanemat aitavad piisav uni ja puhkus,
pidada, et laps ei taha halba ega kahju teha.
tervislik toiduvalik, liikumine ja isiklik aeg.
Tavaliselt on lapse halvale käitumisele
Kasvatus¬vastuatust on hea jagada abikaasa
mõistlik seletus. Väikesel lapsel ei ole veel
ja lähedastega. Teistelt samas eluolukorras
vahendeid, et oma tundeid ja käitumist
ja -etapis olevatelt täiskasvanutelt saadud
reguleerida ja valitseda. Jonniv laps on
tugi on esmatähtis.
väsinud, näljane või vajab sülle võtmist,
Vanema enda lapsepõlvekogemused
lähedust ja tähelepanu. Laps õpib ajapikku
mõjutavad vanemaks olemist. Oma
oma vanemalt võime oma tundeid
lapsepõlve läbitöötamata valu võib
ja käitumist reguleerida – vanem on
nõrgestada võimet vanemana toimida, eriti
siinkohal tähtis eeskuju.
väljakutsuvates olukordades. Vanem peaks
Vanemal on hea praktiseerida
meenutama oma lapsepõlvekogemusi:
meetodeid, mille abil võib end rahustada,
kuidas minuga käituti ja minu eest
kui tunded üle keevad. Parim meetod oma
hoolitseti, kuidas minul oli võimalik oma
ärritust rahustada on keskenduda sügavale
tundeid näidata ja kuidas minu lapsepõlve
hingamisele. Ka aja mahavõtmisest võib
perekonnas vastuolusid käsitleti.
kasu olla.
ma st rõ õm u i, ke s tu nn ev ad te es im in a ev pä gi ar La ps va ja b om a ko os ol em ist . ja na ud iv ad te ma ga
Abi on saadaval Ol ed om a la ps el e en e. kõ ig e tä ht sa m in im Abi vanemaks olemisele tasub otsida õigel ajal. Enamik emasid ja isasid kogeb vanemaks olles vahel keerulisi emotsioone ja nõutust. Esimene märk probleemidest võib olla see, et argipäevast kaob rõõm ja lapsega koosolemine ei ole enam nauding. Abivajaduses ei ole midagi häbiväärset või varjatavat. Tasub rääkida abikaasa, sõprade, lähedaste või spetsialistidega. Ka Ensi- ja turvakotien liitto ühendused üle Soome pakuvad tuge lapsevanemaks olemisele turvalise pereelu ehitamiseks.
Ensi- ja turvakotien liitto | Asemamiehenkatu 4 A | 00520 Helsinki | www.ensijaturvakotienliitto.fi Teave, vastastikune toetus ja abi on kättesaadav internetis www.turvakoti.net
GRAAFINEN SUUNNITTELU: ROHKEA RUUSU | KUVAT (LUKUUN OTTAMATTA SIVUA 8) JAANA LITMANEN
te ga ük si! Är a jä ä om a ra sk us