Foorum_2002_10_

Page 1

IImub Balti-Ameerika Partneri usprogrammi toel kord kuus

Nr. 10(39) Reede 1 . november 2002

KOD A N

K E Ü H

SKONNA

HÄÄ L E KAN D J A

Petlemma apsed

ootavad villa kudu id

-

id

Nägemispuuetega inimeste fond pidi kolmes kohtuastmes tõestama linnaameti kohtusse kaebamise õigust

Eesti Nägemispuuetega Inimeste Fond (ENIF) kaebas kohtusse Tallinna sotsiaalja tervishoiuameti, sest leidis, et amet rikkus mittetulundusühendusteit sotsiaalteenuste ostmisel riigihangete seadust. Asi tuleb kohtus arutlusele kõige varem novembris, sest pool aastat tõestas fond kohtu kolmes astmes, et neil on õigus kohtusseminna. ENIF nõudis oma aasta algul kohtule e itatud kaebuses, et tühistataks 2001. aasta novembris välja kuulutatud ideekonkursi «Tallinna linnale vajalike hoolekandeteenuste ostmine 2002. aastal» tulemused. Konkursil, mille lõppedes sõlmiti ühendustega lepinguid 1,3 miljoni krooni eest, ei valitud välja ühtki ENIFi kolm st projektist.

Vastandlikud tõlgendused ENI i juhatuse liige ÜUe Lepp kinnitab, et ta ei soovi vaidlustada välja valitud projektide headust, küll aga rikkus linnaamet riigihangete seadust. Esiteks kuulutas amet riigihanke üle-eelmise aasta lõpul

....

~

"'"-~

Euroopa Liikumine tuuritab maakondades

Fond kaebas linnaarneti koh usse Ruus

. _~

MTÜ Zapakazz ootab 7. novembrini luuletusi konkursile, milles 0 alejad sise 'tavad oma luuletused portaalis htlP:!!WWw.ullo.ee! Vanusepiirangut pole, iga o avõtja peab aatma konkursile kak luuletust, t is vooru pää cdcs ve 1kolm. Züriis e kuuluvad Contra, Kati Murutar, Elo Viiding, Entin Ounapuu, Sven Kivisildnik, Liisi Ojamaa, Ly Ehin, Avo Üprus, Mati Unt. Sven Maibaum ja Jüri Aarma. MTÜ Zapakazz president Vallo -Andr as Hallik kinnita , et zürii hindab luuletu i interneti vahendusel, nii et hindajaHe jäävad teadmatuks luuletaja nimi, ugu ja vanus. Kõiki luuletusi saavad hinnata ka portaali uno.ee kasutajad. nende hinnangute alus I valitakse publiku lemmik. Kümne parima osavõtja töödest pannaks kokku luulekogumik. lisainfo: http://www.zapakazz.ee/. vallo-andreas zapakazz.ee. (foorum)

Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu juhataja Kristina Mänd annetas endakootud kampsuni, mille võttis vastu Caritase juhatuse liige Heidi Krimpe. Oodatakse eelkõige villaseid kudumeid - kõige parem, kui need oleksid ise kootud või heegeldatud. Kel aega vähem, võib kududa 25 x 25cm lapi. Näiteks koolides või klassides võiks iga laps teha ühe Japi, nii et pärast saaks lapid kokku õmmelda. Caritase juht Lagle Parek ütles, et algatus on rahvast ärgitav, et inimesed teeks midagi ise. «Nii saame teha Petlemma lastele ilusa ja hädavajaliku jõulukingi. Petlemrnas on asi hulL Jõuluööd on seal külmad ja laste alajahtumine on tõsine probleem,» sõnas Parek. Caritas hoiab Petlemmas sidet praegu sea] töötava Ema Teresaga, kes aitas hiljuti Tallinnas Pirital Püha Brigitta konvendi üles ehitada.» Lisainfo: www.caritas.ee. (Foorum)

KERTU

- -~ ~ _--.-.-..~

Ühing korraldab virtuaalse luulekonkursi

Eesti Caritas, Rocca al Mare Kool ja EELK Diakooniakeskus on algatanud heategevusprojekti ((Aita Petlemma last».

foorum@netexpress.ee

~

Lühidalt

Vassimine hiiris enim «Selle protsessi jooksul häiris meid kõige enam just ametnike vassimine ja karistama-

tuse tunne.» Ülle lepp, Eesti NägemisplllLetega Inimeste fondi ju lzatuse liige, Tallinna linna ametnike suhtumisest

välja ideekonkursina, kuid käsitles seda kui avalikku pakkumist teenuste ostmiseks. Riigihangete ameti peadirektori asetäitja Andres Veel ütles Foorumile, et riigihangete amet ei nõustunud aJgusest peale viisiga, kuidas sotsiaal- ja tervishoiuamet riigihangete seadust käsitles. Veeli kinnituseloleks võinud korraldada ideekonkursi ja siis võitjaga lepingu sõlmida, kuid mitte kahte asja kokku panna. «Siin püüti kahe hüppega üle kuri tiku minna,» märki VeeL Sotsiaal- ja tervishoiuameti jurist Ingrid Ots-Vaik tõlgendab riigihangete seadust hoopis teisiti. Tema väidab, et kõige raskem ongi lallenduse põhjendamine kindlate kategooriatega harjunud inimestele. Pealegi, leiab Vaik, oli ideekonkurss ainuke mõistlik variant, sestlinn ei teadnud, milliseid hoolekandeleenuseid neile pakutakse.

ENIFi teine kaebus on, et pakkumisi ei koheldud võrdselt. Linnavalitsus kuulutas näiteks, et hindab iga pakkumise juures nelja asja - teenuse kirjeldust, personali, pakkuja kogemust ja hinnapakkumist - ning hindeid saab panna ühest kümneni. Kuid komisjoni liige Margarita Tsernogorova pani 20 pakkumjsele 35st, sealhulgas kahele ENlFi projektile, hindeks null. Ingrid Ots-Vaiki ju lust selgub, et sellega polnud rahul ka amet ise, kuid ametnikud ei saanud volikuguliikmega midagi teha. «Suusõnaliselt juhtisime tema tähelepanu sellele, et madalaim hinne on üks,» märgib ameti jurist. «Aga hobuseid poolel teel ei vahelata.»

Hilinenud teated Lisaks süüdistab fond linnaametit venitamises. Esiteks ei saadetud teadet konkursi tulemustest ENIFile kolme päeva

jooksul, nagu seadus ette näeb, ning teiseks saatis linnaamet deklaratsiooni hanke kohta riigihangete ametile alles sep tembrikuus, kuigi oleks pidanud seda tegema juba jaanuaris. Ots-Vaik väidab, et probleemid olid tehnilised. Esiteks oli sekretär pikalt haiguslehel. Ja nõutud deklaratsioon ei mahtunud riigihangete ameti koduleheküljele libt alt ära. ((Meie töötaja tegeles selle ülespanekuga pool aastat,» kinnitab ta. Kui ENIF nende ja tei te kaebustega aga halduskohtusse läks, kinnitas kohus, et fond oleks pidanud hoopis enne kohtusse minekut pöörduma riigihangete ameti pool . Edasikaebamisel jäi samale arvamusele ka ringkonnakohus. Alles Riigikohus otsustas oktoobris, et alama astme kohtud eksisid. «Riigihangete seadus ei sätesta sõnaselgelt, et enne kohtus e pöördumist tuleb vaidluse lahendamiseks esitada vaidlusrus riigihangete ametile,» otsustas Riigikohus. See on teadaolevalt esimene kord, kus Eestis on mittetulunduslik organi atsioon kohtus riigihanke vaidlustanud. Ülle Lepp märgib, et mõtles kaua, mis kohtuskäigus tema jaoks positiiv 'et oli. «Hea on see, et nüüd on teis-

telorganisatsioonidel kergem, sest nemad ei pea enam pool aastat tõestama, ka neil on üldse põhiseaduslik õigus oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda,» sõnab Lepp.

Ametnike käitumine solvas Lepp on nördinud am tnike käitumi est. (Üks linnavolikogu ametnik nähvas mulle, et fondil pole niikuinii pii avalt raha kohtu poole pöördumiseks,» sõnab Lepp. «Selle protsessi jooksul häiris meid kõige enam just ametnike vassimine ja karistamatuse tunne.» ENIFi kohtus esindanud Andrus Lepikov lisab, et küllap olek. fond kohtust I obunud, kui linnaamet oleks ebakorrektse käitumise pärast vabandanud. «Selle asemel öeldi, et meie ei saa seadusest aru,» viitab la Ots- Vaik märgib, et kohtusse võib pöörduda igaüks, kes tunneb, et tema õigusi on rikutud, kuid nõue peab olema põhjendatud. Samal ajal kui ENIF tunn b heameelt, et asi ei vaibunud ning tuleb kohtus arutIu ele, loodab linnavalitsus, et kohus ei hakka asja menetlema. (Meie jääme haldu kohtu öeldu juurde, et nad oleksid pidanud kaebuse e itama varem,» sõnab Ots-Vaik.

Eesti Euroopa Liikumine jätkab Euroopa liidu (EL) tuI viku te ma1iste arutelude tuuri Eesti maakondades. Täna toimub annelu Ida-Virumaal. arutclud on juba toimunud Harjumaal ja Pärnumaal. Tuuri eesmärk on ka s t ri v. te piirkondade inimesi arutle ma ELi tuleviku üle. Arutelud on kõigile avatud. Peamiselt sellel aastal toimuvate. t kohalikest ümarlaudadest võtavad 0 a eksperdid nii kodanikeühendustest kui riigiasutustest, samuti ELi tulevikllkonvendi liikmed. Arutlusele tulevad tulevikudebati põhi teemad, nagu rahvusparlamentide rolllUleviku Euroopas ja põhiõiguste harta. lisainfo: (0) 6935 235. info@euroopaliikumine.e . (foorum)

Eli Infokeskus avas raamatukogu Tallinna Roosikrant i tänaval asuv buroopa Uidu lnfokesku avas hiljuti raamatukogu. kus on vohnalik kohapeal tutvuda maailma juhtivate p rioodikuväljaannete ja Euroopa Liidu teemaliste uurimustega. Väljaannete nim kirja aab lugeda k . kuse kodul heküljelr www.euroopaliit.ee. Lisainfo: Kristi Jõesaar, t I (0) 6314712, kristi a uroopaliit.e". (foorum)

Seminar vaimsest tervisest Järgmine nädal on kuulutatud vaimse t 'rvise nädalaks. SA Oigusteenu te Büroo ja Budapesti asuv Vaimse Tervise . stkoste Kesku korraldavad 11.-5. novembrini Tallinn, s mitt rulundusühendustele ja juristidele koohtuss minari vaimse tervisega seotud probI midest ja õigu alaste t küsimu test. Tutvustatakse vaim e tervi 'e teenuseid ja ravi. sellega 'eonduvaid esti seadusi ja 'uroopa inimõiguste kOHV nt5iooni . Muu hulgas rnägitakse cbainimlikust ja alandavast kohtlemisest ja suremusest Ee ti psühhiaatrilistes autu 'tes, OiguslcCllllstc Büroo juhataja I lIlle Raud märki, et Ee ti peaks rohkem tähelepanu pöörama vaimse tervis häiretega inime tele ja nende õigu 'lele. li ainfo: Oigusteenu 't Bii roo, tel (0) 6) 30 660. sekr tar otb.ee. (Foorum) (I


z

1. november 2002

Sihtasutus

versus linn Foorum ootab linnaametilt sisulisi selgitusi, mitte takerdumist tehnilistesse nüanssidesse iksläks Eesti Nägemispuuetega Inimeste Fond (ENIF) kohtusse Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti vastu? Ei suutnud enam kannatada ametnike vassimist ja karistamatuse tunnet, kinnitavad sihtasutuse eestvedajad. Nüüd on lepingud vaidlusaIuse riigihanke võitjatega ammuilma sõlmitud, sest ENIF tõestas pool aastat kolme astme kohtus Oll1a õigust pöörduda kohtu poole, ilma et oleks läbitud kohtueelne menetlus. Oktoobris seadis Riigikohu lõpuks selles suhtes õiguse jalule ja saatis kaebuse tagasi halduskohtusse. ENlF rõõmustab, sest nende suurim hirm oli, et asi vaibub maha - millele, kinnitavad nad, seadust rikkunud ametnikud lootsidlei. Tõendusmaterja] selle kohta, et asi oli mäda, on riigihankekonkursH edutult kandideerlnud sihtasutuse esindajatel aastaga muudkui kasvanud. Samal ajal kinnitab linnaameti jmist Ingrid Ots-Vaik, et nemad loodavad endiselt, et kohus ei asu asja menetlema. Nemad teevad panuse sellele, et kohus kuulutab kaebuse aegunuks. Foorumiloleks asja sellise käigu üle tuline kahju. ENIFil on ju õigus selles, et ainult süs, kui kohus võtab asja menetlusse, saab asju sisuliselt arutada. «Miks nad ei taha, et asi läheks sisuliseks?)) küsib ENlFi juhatuse liige ÜHe Lepp. Tõepoolest, miks? Tegelikult on see juhtum näidanud, et kohtu seisukohta on tarvis küsimuses, kuidas riigihangete seadust saab tõlgendada. unnaameti tõlgendus ei erine selle juhtumi puhul mitte ainult ENIFi, vaid ka rügihangete ameti tõlgendusest. Riigihangete ameti peadirektori asetäitja Andres Veel kinnitab selge sõnaga, et sellisel viisil, nagu linnaarnet seda tegi, poleks asja tohtinud korraldada.

M

otsiaal- ja tervishoiuameti jurist Ots-Vaik: kinnitab, et kohtule esitatud kaebus peab olema põhjendatudviidates, et seda ei saa olla kaebus riigihanke osas, mille tulemusena on raha juba anlffiU laiali jagatud ja ära ka!:iutatud. Kuid see pole sugugi nii. Kui ENIF tahab ka lihtsalt õigust nõuda - näiteks saavutada, et nende meelest ebaõiglaselt korraldatud protsess tunnistataks tagantjärele ekslikuks - on see põhjendatud kaebus. Las kohus otsustab, mis konkursi korraldamisel ja pakkujate hindamisel tegelikult toimus. Kahtlusi on küUnäiteks kinnitab Ots-Vaik, et tehnilistel põhjuste] ei saanud pool aastal riigihangete ameti koduleheküljele riigihanke deklaratsiooni üles panna. Aga registri peaspetsialist Kersti Sepandi ütleb, et see jutt pole tõsi. Foorum ei tea, kas ja kui palju linnaametnikud valetavad ja turmevad ennast karistamatuna, nagu kinnitavad ENIFi esindajad. Kuid Foorum leiab, et igatahes võiks seda kohtus annada. Ning ka linnaamet võiks olla valmis kohnL ees sisulisele arutelule rninema.

S

P -I

Mida teha krooniga? UUT valik on tore enikaua, kuni sc pole liiga smIT. 20 hambaharja vahel valida on meeldiv. 200 hambaharja vahel valida on kurnav. Agu kui ühe hambaharja juures on silt, et sellega toetab ostja loomaaia hanlldas! tiigreid või haigla va"t ündinute osakonda? Sellis It ongi püüdnud mitmed ettevõtted - I ÜS peavad võistlema teiste samasugu eid asju müüvate ettevõtetega silme ees kirjuks võtvast valikust eraldu- Kertu Ruus da. See on neil ka õnnestunud - kolm Foorum neljandikku amcrikla te tja kanadala te t on valmis harjumuspärast kaubamärki vahetama, et siduda ennast ühiskonnasl hooliva ettevõttega. Aga Eestis? (Näikese inimese väike otsus,>' hindas sõber võimalust valida kahe muidu sama hea toote vahel elline. mis toetab heategevust. Kui just riiuli ees valides näed silti. et eda ja seda ~okolaadi ostes annad krooni heategevuseks, siis võib-olla võtad -ah lle. Aga üldiselt - mis see kroon ikka

muudab?

Tegelikul on see mugavus. Tüütud on need väikesed otsused. kui pead kogu aeg niikuinii valima. Aga see on sama, mis öelda, et kõik parteid on ühesugused ja sinu hääl niikuinii ei loe. Igaüks meist võiks ju teada, kas ta tahab oma väikese inimese väikese krooni anda ettevõttele endale, lastehaiglale või am uuri tiigrile. Kirjutage Foorumile aadressil: Eesti Ajalehtede Liit, Plmu mnt 67a, Tallinn. 10134. faks 6 311210, tel6 461005, e-post foorumOnetexpress.ee Toimetajad: Kertu Ruus. Aame Seppel

,\ .," \

(I

\

I

I

(

Ees · poliitika vajab uusi ideid V

alimistega on E.eSti poliitiline maastik muutunud. Näib, et poliitiliste rühmituste ümberrivistumine ei toimu enam parem- ja vasakpoolsuse teljel. Määravaks saab hoopis see, kas erakonnad esindavad konservatiivsust või uuendusmeelsust. Ning teiseks see, kas mängu juhitakse mingi kamba huvides või püütakse kaasata kõik ühiskonnaleihid. Keskerakonna kampaania «Meiega võidad» tõi triumfi. Ent ka need. kes mängisid sellele, et rahvas pole senisega rahul, leidsid ootamatult arvukalt toetajaid. Kas pööre toimus paremale või vasakule? Võitjaerakonna seniseid avaldusi ja tegusid arvestades justkui vasakule, nagu arvab näiteks TÕIÜS Palts. Kuid kõnekamad on Rein Ruutsoo poolt Eesti Ekspressis toodud küsitluse andmed Keskerakonna toetajaskonna kohta. Need, keL pole piisavalt raha toidu jaoks, panid oma lootuse küll ülekaalukalt KeskerakonnaJe, kuid rikaste ja keskklassi toetus samale erakonnale oli kokku samuti suurem kui ühelgi teisel 'par teil, kusjuures kõige rikkamad toetasid võrdselt nii Keskkui Returmierakonda.

Pigem tuleb uskuda Keskpartei peasekretäri Küllo Arjakast, kes väitis, et tema erakond tõotab inimestele stabiilsust. Sokiteraapiast räsitud inimesed vajavad märki sellest, et lähema nelja aasta jooksul ei oota neid ees suured vapustused See võimaldab Keskerakonnast rääkida kui konservatiivse suunitlusega parteist

Konservatiivset maailmavaadet, kuigi teistest huvidest lähtuvalt, esindab ka Isamaalüt Paraku on selle erakonna rahvuslik-antikommunistIik ilma-

vaade, millega ollakse end teadvustanud, oma usalduskrediidi ammendanud. Nii rahvuslus kui antikommunism nõuavad üm berm õtes tamist. Kanservatiivide hulka tuleks paigutada ka põhiliselt maainimese huve esindav Rahvaliit. Mis puutub Mõõdukatesse, siis neil seisab oma identiteedi leidmine alles ees. Reformierakond. nagu nimi ütleb, peaks olema uuendusIas-

Investeeringud teadmistesse protsent SKPst

Viive Ruus Haridusfoorumi toimkonna liige

te lipulaev. Kuid siin on üks tõsine «aga». Neoliberalism paistab end olevat arenenud riikides ammendanud, kui uskuda OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon, mille koosseisu kuulub nüüdseks 29 maailma arenenumat riiki) vaateid sellele, milliseks kujuneb maailmakord 21. sajandil. On järjest selgem, et ühiskond, mis erutab end ainuüksi majandusnäitajatele ja ignoreerib sotsiaalset, kultuurilist ning inimese endi arengut,. riskib ühiskonna lõhenemise ja sotsiaalsete vapustustega. Niisiis võib eilne radikaalne uuendusmeelsus osutuda täna hoopjs uuskonservatiivsuseks. Meie tänased lootused uuenemisele on seega eelkõige Res Publical, kes tõotab uut poliitikat. Küsimus seisneb aga selles, kas see uus, mida pakutakse, on lihtsalt vana - ebaausa ja korruptiivse - poliitika eitus või püütakse lahendusi leida ajasnl olulistele küsimustele.

E

simene küsimustest seostub neoliberalismi kriisi ja sotsiaalkapitalismi idee esilekerkimisega. Sotsiaalkapitalism tähendab, et püütakse ära kasutada kõik hüved, mida pakub turg, kuid samas antakse endale aru, et turumehhanism võib ka avalikke huve kahjustada. Sellest annavad tunnistust usalduse kadu, poliitilise aktiivsuse vähenemine, künism ja vägivaldsuse suurenemine. Seepärast siis kõneldakse majanduskapitali kõrval järjest enam inimkapitalist, milleks on inimeste haridustase, oskused, ettevõtlikkus, riskivalmidus, uuendusmeelsus. Samuti räägitakse aina rohkem sot jaalsest kapitalist: usaldusest inimeste vahel. usaldusest institutsioonide ja riigi vastu.

0

%

1

3

2

4

Rootsi

6

I

I

I

USA Soome ~veits Jaapan Saksamaa Prantsusmaa Suurbritannia EL keskmine Austria Iirimaa Ungari Itaalia Portugal Kreeka

5

.) ,

1-1 'I -

1

• teadus- ja

~

I

.1

J

I I

··_·1

..~

1 I

:.:J

arendustegevus tarkvara kõrgharidus

"

._L

j

I,

~ '-

~' I ArliJ.;as: OECD....

rvoS"kh

Tänapäeva arenenud riikides nii läänes kui idas oUakse veendunud, et individuaalne, majanduslik ning sotsiaalne areng on omavahel põimunud ja et püsivat edu on võimalik saavutada vaid siis, kui ükski neist teistest liiga palju maha ei jää. Kusjuures see kehtib kõigi ühiskonnakihtide, mitte vaid eliidi kohta. Teine küsimus seondub majanduse ja tehnoloogia iseloomuga. Teenindussektori esiletõus tähendab, et kaubad muutuvad järjest ebamateriaalsemaks. Kaubale annavad lisaväärtuse «hingelised» asjad, nagu hooLivus (kas või arsti või õpetaja osavõtlik pilkl) ning ka kaupade esteetika. Töö muutub üha enam intellektuaalseks - mittemateriaalseks ja nähtamatuks. Tekib eri liik töötajaid, kelle töörustaks on sümbolid ja töö tulemuseks uutmoodi kaup - teadmine. Uus majandus on dünaamiline, täis riske, aga ka ootamatuid avastusi. Üldiselt nimetatakse seda teadmispõhiseks, aga ka õppivaks majanduseks. See muudab meie eluviisi ning ühiselu korraldust. Hajuvad näiteks pürid juhtide ja töötajate vahel: alluvon sageli targem kui tema tööd kontrolliv isik ning kontrollija ei suuda mõista, kas alluvon parajasti pingsas mõttetöös või lööb luuslanki. Eesti poLütilised jõud saavad

valida kahe variandi vahel: oUa innovatiivsed ja uue majandusega kaasa minna või püüda sellest kõrvale hiilida, ja, käed mullased või õilsed, odavat tööd teha. Seejuures on oluline, kas innovatiivsus on omane vaid eliidile või võimalikult paljudele, kas ehitame elitaarset või egalitaarset ühiskonda. n karta, et uuendusIaste sõnum ei «lähe peale», sest rahvas on väsinud ning ihkab stabiilsust. Eesti jaoks on tähtis erakondlike jõudude tasakaal. Halb oleks nii konservatiivide kui uuendusIaste monopol. Esimesed uputaksid Eesti konnatiiki (ja jumal hoidku veel selle eest, et ses tiigis valitseks üks võimas vürst), teiste manopol tekitaks ühiskondIituI vappekülma. On hädasti vaja, et tasakaalustava jõuna astuksid mängu sõltumatud kodanikeühendused. Eetseisvaid Riigikogu valimisi silmas pidades tweks alla kriipsutada kodanikeühenduste valijaid harivat funktsiooni. On raske valida, kui ei mõjsteta, mida tähendab üks või teine valik ja millist ühiselu korraldust õieti soovitaksc. Loodame siis sellele, et märtsivalimiste eel sugeneb meie poliitilisse diskursusse nüüdisaega paremini peegeldavaid ning vähem provintslikke viisijuppe.

O


1. november 2002

..................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................

Aeglus on hea «Ühingud kurdavad alati. Minu jaoks on aeglus pigem märk protsessi heast tervisest. Meie tahame, et oleks tagatud läbipaistvus, avatus ja võrdsed võimalused.» John Kjaer, Eesti Euroopa Komisjoni Delegatsiooni juht, vastuseks kriitikale, et delegatsioon liiga aeglaselt toetusi eraldnb

Euroopa ettevõtetelt oodatakse looduse ja ühiskonna hoidmist KERTU

«Soome hindab raporteid seitsmen- _ dat korda ja raportite kvaliteet on paranenud.»

Ruus

foorum@netexpress.ee

John Kjaer: tähtsailU on õiglane kohtlellline KERTU

Ruus

foorum@netexpress.ee

Eesti Euroopa Komisjoni Delegatsiooni juht John Kjaer kinnitab, et delegatsioon kohtleb võrdselt kõiki ühendusi, kes taotlevad Euroopa Liidu (EL) programmidest toetust. Eesti mittetulundusühendused said hiljuti ELi ACCESSi programmist üle 13 miljoni krooni. Kuidas hindate nende projektide taset? See oli väga hea programm ja raha läheb asja ette. Tähtis on see, et kõik kandideerinud said võrdse kohtlemise osaliseks. Meie pole kokku puutunud ühegi juhtumiga, kus raha oleks kuritarvitatud. Üldiselt näen Eesti ühenduste suurima probleemina rahalist jätkusuutlikkust. lust rahapuudus võiks olla põhjuseks, miks ühingud võiksid liituda. Kui palju raha eraldab delegatsioon Eesti ühendustele? ui Phare Access 1999 programmist said Eesti ühendused üle 13 miljoni krooni, sii ka Access 2000 toetus on umbes sama suur. Access 2001 pole ja Access 2002 summat ei saa veel öelda, sest see leping rahandusmin isteeriumiga pole alla kirjutatud. Kogu Phare programmist läheb mittetulunduslikele organisatsioonidele igal aastal umbes 5-10%, mis on kuni 30 miljonit krooni. Kahe teise programmi kaudu läheb tänavu Eesti ühendustele ligi 4,7 miljonit krooni.

res on oluline ka «kolmas hääl», kodanikeühenduste arvamus. Ühendusi tuleb seepärast aidata, et nad saaksid , täita oma rolli, olgu selleks huvigruppide arvamuse väljendamine või sotsiaalabi. Miks on delegatsioonist tulevate toetuste eraldamine nii aeglane? Aeglane millega võrreldes? Meil on mitmeastmeline projektide hindamine ja järelkontroll. See on absoluutselt kõige olulisem, et protsess oleks õiglane. Miks sa valid A ja jätad B kõrvale? Meil on siin teatud põhimõtted. Äkki süs tutvustate neid põhimõtteid?

Et täpseid protseduure küsida, peaks iga programmi juures eraldi peatuma. Tähtis on üldine põhimõte, et kõigil on võrdsed võimalused. Asi ei võta nii kaua aega mitte sellepärast, et inimesed oleksid laisad, vaid et see on vajalik. Paljud ühingud kurdavad. et teie konkursid võtavad liiga palju aega. Ühingud kurdavad alati. Minu jaoks on aeglus pigem märk protsessi heast tervisest. Meie tahame, et oleks tagatud läbipaistVUSt avatus ja võrdsed võimalused. Millistes valdkondades ootate Eesti ühinguteit rohkem aktiivsust? See on ühingute otsus.

Kas ühenduste toetuseks minev summa on piisav? See on poliitiline otsus, mis ei sõltu minust.

Aga mida tahaksite näha? Näiteks Eli debatis ootan, et ühingud muutuksid aktiivsemaks informatsiooni vahendamisel, eriti mis puudutab referendumit ja tulevikudebatti. Samuti ootan, et Eesti mittetulundusühendused tuleksid meie juurde heade projektidega.

Miks on mittetulundusühenduste toetamine oluline? Me kutsume end demokraatiaks, mis rajaneb seadustel. Kuid demokraatia juu-

Kas kuulute ise ka mõnda mitteudundusorganisatsiooni? Ei. See oleks kompromiss minu positsiooniga.

Ühendused kujundavad rüklikku arenguabi KERTU

Ruus

foorum@netexpress.ee

Paarkümmend arengukoostööga tegelevat Eesti organiatsjooni vastas välisministeeliumi kutsele teha oma ettepanekud riiklike arengukoostöö põhimõtete uuendamiseks. Kolmanda ektori ühised seisukohad arengukoostöö põhimõtete koostamisel anti välisministeeriumHe üle eile. Organisatsioonid leidsid, et Eesti peaks selgelt määratlema, et püüab arenguabi andmisel edendada demokraatiat ning tegeleb eelkõige endiste Nõukogude Liidu riikidega, kellele suudab pakkuda oma reformikogemust. Samuti soovivad ühendused näha, et Eesti riik võtaks

endale kohustuse anda igal aastal abi kindla summa ulatuses. «Selle peaks siduma Euroopa Liidu keskmisega, mis loodetak e 2006. aastaks tõsta 0,39 prot endini sisemajanduse koguproduktist,)) kinnitas Eesti Rohelise liikumise juhatuse esimees Peep Mardiste. Ümarlaua kokku kutsunud Eesti Pagulasabi projektijuht Riina Kuusik kinnitas välismini teeriumi poolt koostatud põhimõtteid kommenteerides, et riikJikes põhimõtetes on liiga kitsalt määratletud, et abi võib minna vaid ihtriigile, sest uur osa arengukoostöö t toimub otse kodanikeühendu te vahel. Lisainfo: Riina Kuusik, rkuusik@online.ee, tel 056 983050

Euroopas ja USAs kogub aina enam jõudu idee, et äriettevõte on edukas siis, kui ta kannab majandustulemuste saavutamise kõrval hoolt ka looduse ja inimeste eest. Oktoobri algul kiitsid seda mõtet Helsingis Soome riigi esindajad ja juhtivad ettevõtjad. Soome kaubandus- ja tööstusminister Sinikka Mönkäre kinnitas, et Soome valitsus peab ettevõtja ühiskondliku vastutustunde arendamist oluliseks majandusarengu seisukohast. Seda sellepärast, et kui ettevõtted püüavad neile seadustega pandud kohustustele lisaks rohkem arvestada aktsionäride, töötajate, keskkonna ja sihtgruppide huvidega, tõstab see klientide lojaalsust. motiveerib töötajaid ja parandab mainet. Firma tudengite seas popp Rahvusvahelise audiitorfirma KPMG Soome tegevdirektor Hannu Niilekselä tõi välja oma firma põhimõtted: lähtuda töötajate heaolust, sest kogu KPMG toodang «pärineb inimeste kõrvade vahelt ja ilma töötajateta pole firmab). Teiseks, et ükski firma ei tööta iseenda, vaid sihtgruppide jaoks. «See tee nõuab rohkem, aga lõpptulemus on parem,») sõnas Niilekselä, ligi 7000 kliendi ja enam kui miljardikroonise käibega firma juht. NiiJekselä peab just selle lähenemise tulemueks, et umbes 500 töötajaga KPMG on Soomes majandu ülikooli tudengite kõige ihaldatum töökoht. Otseselt ei saa majandusedu ettevõtte ühiskondliku vastutustundega põhjendada, kuid idee toetajad näevad otsest seost. Näiteks arvatakse, et Inglismaal sai Tesco juhtivaks supermarketiketiks suuresti tänu oma turunduskampaaniale, mille käigu firma kuponge kogudes toetasid 0 tjad koolidele arvutite soetamist. Kaheksa aasta juoksul annetas T esco koolidele arvuteid ligi miljardi krooni eest, kampaaniast teadis aga pool täiskasvanud elanikkonnast. Heategevus terrorismi vastu Ameerika ettevõtted väidavad samal ajal, et on muutunud hoolivamak pära t Il. eptcmbri sündmusi - nii väitis 36% 264 t Fortune'i tabelis koha hõivanud firma tegevjuhi t avalikkussuhete firmale lericho CommlUlications. Enam kui pooled neist leidsid, et ettevõtted, mis tunnevad vastutust kogukondade ees kogu maailmas, suudavad vähendada toetust terroristlikele rühmitustele. Skeptikud usuvad, et ettevõtete innukuse taga vastutustundlikult käituda on vaid soov oma mainet parandada. Kavalust ei alahinda Soome juhtiva majanduslehe Taloussanomat peatoimetaja Antti-Pekka Pietilä. «Rikkad firmad loovad endast pilti ja ainult majanduslikust poole t enam ei piisa, ku i tahad investoreid ja kliente oma headuses veenda,~~ märkis ta. Samasugu el pooleldi iroonilisel ja pooleldi lootu rikkal seisukohal on ka Guardiani kolumnist Felicity Lawrence. «On võimatu selle uue moe suhtes mitte küüniliseks muu-

Jouni Backman Soome keskko1l11aminister, keskkolll1amportiteesitalni-

sestSoomes

Euroopa ettevõtted raporteerivad vastutusest Euroopa Liit on teinud ettepan klI kõigile vähemalt poole tuhande töötajaga ettevõttele koostada raporteid selle kohta, mida ettevõte teeb majandu edu poole püüeldes ka looduskeskkonna hoidmiseks ja inimeste heaks. Raportit~ koostamine on kolm tuslik Rootsis, Taani ja Hollandis. Näiteks Soomes saatsid ettevõtted, aga ka omavalitused sel aa taI keskkonnaministeeriumile hindamjek' ] 50 keskkonnakaitse ja ühiskondliku vastutuse raportit. Parimateks aruandjatek kuulutati turundu e ja logistikaga teg lev kaub 11dusfinna K 0 oO, Il a <litsuste seast Turu linn.

Philip Morris Eesti otsustas oma ühiskondlikku vastutustunnet näidata sellega, et ehitas koos teiste «Mängumaa» projektis osalejatega Eestisse 50 mänguväljakut. Pildil rõõmustavad uue mänguväljaku üle Pala kooli poisid. OVE MAIDLA tuda. Pole juhus, et ühiskondlikust vastu tu est kõige innukamalt raporteerivate ettevõtete nimekiri kattub kapitalismivastaste suurimate vihavaenla te nimistuga. Kuid kuigi osa sellest on selgelt roheline ajupesu peen PR, mis suunatud laiema kriitika ennetamisele ja kõrvalejuhtimisele -, näitab vastutusest ette kandmine pingutust, et arutada äri laiema rolli üle kodanikeühiskonnas,)) kirjutab Lawrence augustikuu Guardianis. Eestis pole ettevõtja ühi kondtiku vastuW e idee võõras. Osalt toovad ide d m ile väli firmade Eesti esindused. Näiteks Philip Morri Eesti on toetanud nii erinevaid asju nagu mänguplatside rajamine, Eesti Ratsaspordi Liit, Estonia balletitantsijad, aidsiennetuse ja 0500nikihi kaitsmise kampaaniad ning Andy Warholi tööde näitus. Üks idee propageerijate t Soomes, riigi suuruselt teine firma Stara Enso sõlmis hiljuti lepingu Eesti juhtiva puidutööstusettevõtte AS Sylvester enamu aktsiate ostmiseks. Kokku ligi 44 000 töötajaga ja väga kasumliku Stora Enso üks asepresident Eija Pitkänen, kes tegeleb sotsiaal e vastutuse temaatikaga, kinnitab, et kuna ühiskondliku vastutuse rõhutamine on osa firma üldise t poliitikast. saab se osaks ettevõtte tegut emi est ka Eestis. Tiit Riisalo, ke veab Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtautuste Liidu filantroopiaprojekti, mis püüab ideed meil tul-

vustada, kinnitab, et ühiskondliku vastlltu e mõtt viisi ei· e inda Eestis ugugi vaid mhvusvahelised firmad. Hiisalo lisab siiski, et Eestis räägitakse heategevu est liiga paatosliku toonis, pööramata tähelepanu ettevõtja huvidele. Tarbijad toetavad heategijat Ettevõtja huvi aluseks peab Riisalo eelkõige fakti, et tiheda ülemaailmse konkurentsi tingimustes on toodete ja teenuste kvaliteet ühtlu tunud ning 0 lja veenmiseks peab toode millegi poole t eriline olema. «Ra ke on näitek hoobilt öelda, mik üks hambapasta on tei est parem. Üks võimalus esiletõusmiseks on saata 'ignaal ettevõtja ühiskondlikust ho livu e t,) märkis Riisalo, kelle hinnangul see võte töötab eelkõige väljakujunenud turul. Tõepoolest, kolm neljast ameerikla est ja kanadalase t on valmis kaubamärki vahetama, et hakata heategevu, ega seotud ettevõtte kliendik , kinnitab Cone/Roperi umillg.

Soomes 700 raportit Kõige põhjalikumad raportid tulid metsa-, keemiaja metallitööstuselt ning energia-, jäätm käitlu e, transpordi- ja kaubandusvaldkonna firmadelt. Soome hindab raporteid juba seit mendat korda ja raportite kvaliteet on iga aastaga paranenud, kinnitas Soom ke kkonnaminister Jouni Backman, kelle väitel Soome kogub andmeid oma ke kkonnamõjude kohta ligi 700 firmat. Raportite hindamisel on suures osas alu ek 1997. aastal USAs asutatud projekti Global Reporting Initiative koostatud juhised, mill alusel on kõik maailma ettevõtted - aga ka omavalitsu ed ja mittetulundu ühingud oodatud andma ül 'vaadl't nii oma majandu likust, ke kkondlikust kui ka lihi kondliku t t g vu e t. Firmad pelgavad sundi Tuhiscd on välja töötatud sadad ettevõtete ja tei 'te organi atsioonide koo töös, neid on kat etanud teiste eas Canon, Ford, Nike, okia ja Sh Il. Palju arutatakse selle üle, kas raport erimille peak olema kohustuslik. Kui Euroopa Komisjon palus mullu ell kohta alvamusi, märki id ettevotted, et algatu peaks 01 ma vabatahtlik.ametiühingud ja kodanikeüh ndll~ed I "id id. t mingi kohustuslik rceglistik pcak kindlasti olema. Eesti Millelulunduühingute ja Siht. utust I iidu t1lantroopiaekspert ih Riisalo kinnita , et eelistab ettevõtteid käsu korras heategevusele ja mportcerimisel e mitt sundida, vaid I t neil endil obiv vann leida. n


1. november 2002

-

........................................................, .............. ,................................................................... ,..........................................................................................................................................................................,..........................................................................................................

Liihidalt Mittetulundusühingud soovivad limissüsteemi muuta h ti Mittetulundusühenduste Ümarlaud (EMÜ) saati esma päeval, 28. oktoobril p 'amini ter iim KalJa ele, Riigikogu e imehele roomas Savile ja Riigikogu fmkt ioonidele aliku pöördumise, mille soovita minna Riigikogu valimi t I üle avatud nimekirjaJele. ~IEe li Miltetulundusühenduste Omarlaua (F.lvIÜ) esindu kogu leiab. et Riigikogu valimi te eaduses ätestatud valimi kord ei taga piisavalt demokraatlikku valijate huvid 'arve tami t,} märkis esindu kogu esimees Agu L1ius. Et uurendada valijate häälte () atähtsu 1. Il ab EMÜ indu kogu vajalikuks minna ka Riigikogu valimi t I üle .. riigilistele avntud nim kirj li le. mille puhul adikukandidaadid r a tat ks nimekirja ümb rva ravalt n iI antud häälte arvul . Li ainfu: W'N\V,emy.e (T aorum)

Eestit puudutab inimkaubitsemine valusalt Kolmapäeval, 16. oktoobril Tartu toimunud Ee ti üHa ot iatsiooni ja Rahvu vah li e Migrat iooniorganisat. uni (10M) korraldarlld avati ul eminaril arut li, kuivõrd valu alt puudutab E 11t inimkaubandu ja ellega seunduv pro titutsioon. Aid i Tugike kuse juht Jüri 'alikov kinnita peami cir liliõpilastesl kuulajatele. et Ee li on inimkuubit emine tõsine probleem. mida oodustavad võit pa side levik. paindlik viisareziim ning pro titutiooniga tegeleva 0 akonna puudumine Eesti politseis. lOMi esindaja Kristiina Luht märki, et inimkaubandu. e -probl emid ga tcg Jemine on Ee ti jäetud mittetullindu lihingllte mureks. (Foorum)

BALTI-AMEERIKA PARTERLUSPROGRAMM ootab

Ir::. novembrini kodanikeühendu te ja koolide ühi projekte, mi kaasavad noori aktiiv eit kohalike pIObleemid lah 'ndailli e v batahtlikll tegevu kaudu. • Projektidel peah olema praktilin väljund ning need [l nvad olema. 1I11nntlld muu tu te lIuviimi 'I kohalikul ta andil. oluline on ka kodanikelihi konna olemu e ning vabatahtliku tcg vus väärtu tamine. '[ aotlusi kuni 20000 krooni1 voi ad esitada nii mitte· tulunelli uhen LI el kui koohd 7.-12. kla id. aa aLUd voi ad olla ka kohalikud omavalit u d. Konkursi kogueel>

arv Oll 450 000 krooni. _ Li • in~) ja tl otlu 'onnid: www.bapp.ee. tel (0) 631 . 7 I, katrin () 'f.org.ee.

Li" Sarv ja Liis Parker Tartu Vabatahtlike Keskusest koristasid aprillis maapäeva talgutel koos teiste vabatahtlike ja kohalike elanikega Mustvees Peipsi kaldaid prahist. KERTU Ruus foorum@netexpress.ee

Sel teisipäeval mittetulundusühinguna registreeritud Tartu Vabatahtlike Keskus tahab 5. detsembril esimest korda Eestis rahvusvahelist vabatahtlike päeva pidada. «Me mõtlesime teha Tartu Raekoja platsil heategevuskontserdi, aga detsembris on selle jaoks vist natuke liiga külm?,> kahtleb keskuse juht Tuulike Mänd. Et midagi muud välja mõelda, ootah keskus ettepanekuid, mida võiks Tartus sel päeval ette võtta. Ja Tuulike Mänd tuletab m elde, et 5. detsembril tuleks kõikidel Eesti organisatsioonidel vabatahtlikke tunnustada. Kaks aastat Peipsi Koostöö Keskuse juure tegutsenud vabataht ike keskuse andmebaasi on llS peamiselt tudengist vabatahtlikku, keda samuti tauta töötav Anna Gramberg organi. atsjoonide appikutsetest teavitah. Keskuse püsiklientideks on paarkümmend ühendust, kes otsivad siit abi e lkõige ürituste korraldami ('I. Kuid on ka pakkumi i, mis ootavad pikemat püh ndurni t. Näiteks viivad vabatahtlikud Tartu Emajõe Kooli nägcmi puudega lap i tundi ja huvikooli. Oktoobri alguses - just esimesel päeval, kui ellel aa "tal lund sadas - tegid keskuse aktiivs im ad vabatahtlikud koos Tanu Üliko li loodu 'kait eringi 'abatahtIike ja ihtasutusega Tartumaa Turism S-kilomeetrise Jänese matkaraja puhtaks mahavõ tud võ ast ja prahist.

Vaid üks huviline 1 ädalas saavad vabatahtlikud k skmi It p ar kut et abivaj. vateit üh ndu telt. «Seni on tööpakkumised olnud suure ti juhuslikud. sest meist teatakse veel vähe,>, sõnab Anna Jrarnb rg. Ta luodab, et ke kusest kuulevad aina enamad organiatsioonid. Tegelikult ei aa üh ndu ed e I päri eit aru, mida vabatahtlik tööjõud enda t kujutab. Kui Peip i Koo töö Keskus kor-

raIdas mittetulundusühendustele teabepäeva vabatahtlike rakendamisest, tuli seda kuulama üksainus inimene. Sama organisatsiooni maksuteemalisele koolitusele ilmus 70 huvilist. 'I uulike Mänd tahab vaadata, mis on saanud vabatahtlike keskustest mujal Eesti . Ta kinnitab. et praegu on keskusi Eestis küll kaheksa, kuid mitte kõik neist pole õieti käima läinud ja kõik nad tunnevad suurt puudust info vahetamisest ja koolitusest. Seejärel tahab Mänd eada sisse sõpruse L.:1ti, Leedu ja Poola ke kustega. Ning kevadel peaks toimuma esimene vabatahtlike foorum Eestis.

Seadus vabatahtlikke ei tunne Eestis vabatahtlikke kasutavad organisat ioonid tunnevad järjest enam puudust sellest, et seadused paneks paika vabatahtlikkuse mõiste. Poolas ja Leedus on selline seadu väljatöötamisel. Praegu, kinnitab Tuulike Mänd , ei ätesta seadused ta 'uta tööjõu kasutamist. Ka Anna Gramberg ja kesku es Euroopa Vabatahtlike T eni tuse kaudu välisvahetust korraldav Kärt Mae töötavad Tanu Vabatahtlike Keskuses heast tahtest. Et aga nende tööüle anded oleksid kindlaks määratud, tehti nendega sii 'ki vabatahtliku leping, kus kirjas seegi, et palka nad ei saa. Kas vabatahtlikule võib katta sõidukulud? Kas see on erisoodustus. kui organisatsoon saadab vabatahtliku koolitusele ja tema eest maksab? Praegu pole kait tud ei vabatahtlik, kelle t organisatioon oovib lahti saada, ega ühendus. mille vabatahtlik teatab, et ei viit igi kokkulepitud tööd teha. «Seadus peaks määratlema vahatahtliku positsiooni organisat ioonis ja lah ndama maksuküsimused.>, kinnitab 'I uulike Mänd. Eestis on ka justiitsrninisleerium ise võtnud tööle vabatahtlikke kriminaalhooldu ~ a­ hili i. ka praegu koolitatak e umbes paarikiimmet abilist. Kriminaalhooidu talituse referent Maila Sa s kinnitab aga. et neil pol töölepingu te-

10 nö ann t • leia endale olulised tegevusalad ja organisatsioonid • Mõtle järele, milliseid oskusi on sinul pakkuda • Äkki sa tahaksid õppida hoopis midagi uut? • Pea silmas ka enda eesmärke • Ära koorma oma päevaplaani üle • Ka mittetulundusorganisatsioonidel võib sulle küsimusi olla • Mõtle vabatahtlikule tööle koos perekonna või sõpruskonnaga • Äkki leiad võimaluse virtuaalseks vabatahtlikuks tööks läbi interneti ja emaili • «Selle peale ma ei tulnudki!» - mõtle läbi kõik erinevad võimalused • Ära unusta vabatahtliku töö juures südamehäält ja huumorimeelt Allikas: Independent Seetor

ga probleeme tekkinud, sest kriminaalhooldusabiliste kaasamise kord on määratletud justiitsministri määruses ning abilisena saab vabatahtlik tegutsema asuda alles pärast nimekirja kandmist. Samas on neilgi küsimusi, mis pole vastuseid aanud. (Näiteks ametnikul on konfidentsiaalsuse nõue - aga kas ja kuidas see vabatahtlikule laieneb?» sõnab Sass. Ta usub et vabatahtlikku tööd määratlev seadus võik ka nende töö lihtsamaks teha ning see muudaks ka ühiskonna suhtumist. ~< Praegu arvavad kahjuks ka meil mõned 0 akonnad, et va- . batahtlike kasutamine on pi gem ajaraiskamine,» sõnab

Sa s. Vajadus eaduste järele kasvab, sest vabatahtlikkus kogub populaarsust - keskuse info päeval septembris Tartu Ülikooli raamatukogu fuajees soovis paari tunni jooksul vabatahtlikuk aada 30 inimest. Kontakt: Tartu Vabatahtlike Ke kus. Lei (07) 421 001, volunteers@clc.ee

Mida USA vabatahtlikud teevad? eestkoste muu

teenuste pakkumine (toidu jagamine, remonditööd, inimeste sõidutamine)

ametnikutööd inimeste külastamine ja sõbrateenus raha kogumine

ürituste korraldamine

nõustamine või informatsiooni andmine Ivo Sokka

ei oska või ei soovi öelda Allikas: Independent Sector, 1998

Uue aja vabatahtlik m õtleb ka endale Belgia uurijad Lesley Hustinx ja Frans Lammertyn kinnitavad, et maailma muutudes on kaasajastunud ka vabatahtlikku e idee. Enam ammu pole vabatahtlikud kristlike ·t põhimõtete t innustatliit kogu elu samas koguduses, haiglas või supiküögis rügavad inime ed, kes vastuta uks soovivad vaid heategemise rõõmu ja kogukonna soo ingut. Uue aja vabatahtlikud on pragmaatiliseit mõtlevad inimesed, kes küsivad endalt, mida nad vastu saavad. Altruism ja egoism ei välista enam teineteist, sest vabatahtlik võib samal ajal töötada nii enda kui teiste heaks. Uue aja vabatahtlik ei ole esitek enam otseselt seotud sotsiaalse klassi, soo, usu ja elukohaga. Nüüd saavad määravaks isiklikud eelistlled ja inimene mõtleb enne hästi järele ja kaalub kõiki võimalusi, kui asub oma aega teiste heaks pühendama. Nii ei vali ta ka oma organi atsiooni enam , eile järgi, mida ühiskond temalt ootaks. Ta ei pruugi enam olla 10jaaJne kindlale organisatsioonile. vaid hoopis mõtteviisile või eesmärgile. Kui tema huvid

muutuvad, võib ta asuda tööle mõnes teise organisatsioonis. Üldse ei soovi enamik vabatahtlikke enam pikaajalisi kohustusi, vaid eelistavad noppida pakkumiste seast välja neile sobivad lühiajalised ettevõtmis d. Vabatahtlikkus on seega aina enam nagu tarhimine, kus valitakse pakkumiste seast endale sobiv. Ka organisatsioonilt, mille heaks nad töötavad, ootavad vabatahtlikud nüüd midagi muud kui käsutamist ja ülesannete jagamist. Organisatsiooni arendades soovivad nad arendada ja teostada ka ennast. Nad ei alahinda seda, et vabatahtlik töö annab neile samal ajal karjääriles vajalikku kogemust ja kontakte, ning nõuavad küllalt suurt otsustusõigust. Seda ka sellepärast, et enam ei pruugi palgalised töötajad vabatahtlikest kõikide küsimustes targemad olla. Samal ajaloodatakse panust ka abisaajalt. See puudutab aidatavaid organisatsioone, aga ka rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu arengumaadesse teenistusse minevatel inimestel soovitatakse aina enam viia muutusi ellu koos kohalike elanikega.


Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.