IImub Balti-Ameerika Partneri usprogrammi toel
Nr. 3 (21) Reede 30 . märts 2001
kord kuus
KOD A N
K U Ü H
SKONNA
HÄÄ L E KAN D J A
Euroraha jagajad venitasid teatamisega KERTU
Koostöökoda pidurdab EKAKi KERTU
Ruus
Euroopa Komisjoni Delegatsioon hilines Euroopa Liidu demokraatia ja inimõiguste alase programmi tulemuste teatamisega mittetulundusühendustele neli kuud, mis kahjustas otseselt kandideerinuid. Eesti InimÕiguste lnstituudi peasekretär Merle Haruoja sai 28. märtsil 22. märtsi kuupäevaga kirja, et taotlust ei rahuldatud. Samal ajal pidi instituut hoidma asutust töös, sest taaskäivitamine olnuks veelgi kallim. «Summa summarum on see kahju tekitamine,» sõnas Haruoja, kes oleks pidanud vastuse saama 27. novembril. Teine taotluse esitanu, Eesti Caritase juhataja Lagle Parek polnud kolmapäevaks vastust saanud. Kolme laste päevakeskust haldav Caritas on sulgenud Narva päevakeskuse ning peab tegernasamakaAhtmes, Tartu keskus jääb tööle. «See projekt oli meie lootus,» rääkis Parek. Nüüd on ühing Pareki sõnul kulutanud ootarni e ajal ke kuste käigushoidmiseks teiste programmide rahast 150 000 krooni kuus ühe majapeale. Reet Zeisig Euroopa Komisjoni Delegatsioonlst keeldus hilinemist kommenteerimast.
Lühidalt . ""--
Ruus
foorum@netexpress .ee
foorum@netexpress.ee
.
Makedoonias arutati Peipsi järve tulevikku Peipsi järve ja seda ümbritsevate piirkondade arenguga tegelev mittetulundusühing Peipsi Koostöö Keskuspüüablahendada Peipsi järve probleeme veneJaste, albaanlaste, makedoonlaste ja teiste rahvastega kogemusi jagades. Märtsis osales viis eestlast nii riigiametitest kui keskusest, teiste sea Tartu abilinnapea Jüri Kõre, Makedoonias seminaril avalikkuse kaasamisest piiriveekogude haldamise küsimu tesse. Osalejad leidsid, et piirialade inimesed pole kodukandi arengust huvitatud infopuuduse ja keskkonnaalase teabe keerukuse tõttu. (Foorum)
ELi tutvustavad ühendused said toetust Eutoopa Liidu (EL) Infosekretariaadi ja Avatud Eesti Fondi projektikonkursile «Eesti ja Euroopa Liit» laekunud 101 taotlusest valitud 46 ühendust said kokku 2 534 699 krooni. Enamik projektitoerusi läks põllumajandust ja kohalikku arengut toetavatele ühendustele. Otsestest Eli eitajatest ja jaatajatest said samad organisat ioonid raha mitmele projektile, sest nende ring on 1cüllalt kitsas. Ekspeltkomisjoni kuulunud Mari Torm eurointegratsiooni büroo st kinnitas. et põUurnajandusühenduste aktiivne osavõtt vastas nende lootustele. (Foorum)
Lootus, et Eesti kodanikuühiskonna arengukontseptsioon (EKAK) jõuab Riigikokku veel enne kevadhooaja lõppu, on muutunud õhkõrnaks, sest dokumendi menetlemiseks loodud koostöökoda on muutunud pidufdavaks organiks. Mitmed katusorganisat ioonid ja koos nendega ka Keskerakond tegid koostöökojas ettepaneku aata Riigileokku 2000. aasta 6. juunist pärit kontseptsiooni variant, kuigi vahepeal on teksti oluliselt arendatud. Koostöökoda tohib otsu eid vastu võtta vaid konsensuse alusel ning seetõttu jäi Riigikokku saatmata nii praegune kui ka kolmveerand aasta tagune EKAKi variant. Miski ei kõlba
Juuratudengid Ulrika Eesmaa (vasakult), Kairi Kurisoo ja Kristi Aule annavad soovijatele tasuta juriidilist abi oma kabinetis luridicumis.
KERTU
Ruus
foorum@netexpress.ee
Viimaste aastate reformide tõttu vajavad väga paljud Eesti inimesed õigusabi, mille tunnihind aga võib tõusta kolmandikuni keskmisest palgast. Kuigi tasuta õigusabi andmine pole eriti populaarne, võiks see idee tõotada ka Eestis. San Francisco advokaadi Mark Epsteini kontor ei asu peegelklaasidega pilvelõhkujate rajoonis. Epstein elab linna eastfoks kutsutud gay-linnaosas ning kõnnib lähedasse restorani lõunasöögile minnes mööda tosinast kodutust. Igal aastal võtab ta endale paar õigusjuhtumit tasuta lahendada. Muidu kuni 4000kroonise tunnitasuga ameeriklane teab täpselt, miks ta seda teeb. «Öigussüsteem ei tööta, kuni ta ei tööta kõigi jaoks.» Epsteinilt ei nõua heategevus liiga palju - tal on kohustus võtta aastas kaks kaasust. Hiljuti aitas ta allüürnikku, keda majaomanik tahtis välja ajada, kui üürniksuri.
Vastutasuks koolitus Kuuekümneaastane invaliidsuspensionist elav üksik mees ei suutnud ennast aidata. Epsteinilt võttis see 15 tundi kuuele nädalale jagatuna. Ta võitis mehele kolimiseks kolm kuud ning 1000 dollarit. «Olen alati tahmud olla jurist, aga ka teisi aidata,» märkis Epstein ja meenutab antud ametivannet. Epsteini abi vahendab Bar Association, sealne advokatuur. Igas linnas koondavad Barid ja teised ühendused abivalmeid
juriste. Vastutasuks saavad juristid tasuta treeningut. Näiteks: et saada kahe ja poole tunnine tasuta koolitus koduvägivalla all kannatavate noorte juhtumitest, peab võtma endale ühe kaasuse. 1999. aastal aitas San Francisco Bar Association ligi 30 000 inimest. Teenuseid asutati rohkem kui 20 miljoni dollari eest, üks inimene oleks keskm~selt pidanud teenuse eest maksma 700 dollarit. Üks advokaat kulutab aastas tasuta tööle ligi 40 tundi ehk viis tööpäeva. Eestis pole pro bonD õigusabi veel populaarseks muutunud. Eesti Advokatuuri peasekretär Rein Kiviloo kinnitas~ et iga advokaadibüroo on omaette äriühing ning ükski äriühing ei tee tasuta tööd. Eestis võib siiski leida mittetulundusühinguid, mis tasuta õigusabi annavad. Juba aasta on Tartus tegutsenud Tartu Ülikooli üliõpilaste õigusbüroo. 17 õigusteaduskonna kolmanda kursuse tudengit võtavad neljal õhtupoolikul nädalas inimesi vastu - nad koostavad dokumente ja esindavad abivajajaid ka kohtutes ja ametiasutustes. Iga abisaaja peab allkirjaga kinnitama, et ülikool ei vastuta kahju eest, mida üliõpilased õigusabi osutades võivad tekitada. Kuigi tegemist on tudengitega - igal aastal võtab ameti ü1e uus kolmas kursus - suudavad nad enamikul juhtudel siiski aidata, kinnitas büroos töötav Ulrika Eesmaa. 66-aastane Leida tuli siia juba aasta eest. «Olin loll ja lasin eIll1ast alt tõmmata,» rääkis ta. Leidale kanti müügitehingu eest pangaarvele 55 000 krooni, mida ta ka notari juures kinnitas. Kuid ta ei teadnud, et pan-
its t «ÖigussQsteem ei töOta, kuni ta ei tOOta kõigi jaoks.» Mark Epstein, San Francisco advokaat, sellest,
miks ta paar korda aastas tasuta õigusabi annab gaülekannet saab 24 tunni jooksul tühistada. Tudengid aitasid pensionäri! koostada Tallinna linnakohtule hagiavalduse. Nüüd on Leidal tekkinud küsimusi korteriühistu llikme õiguste ja allldrja võltsimise kohta. Ta määrab nüüdki uue kohtumise, jälle kahenädalase ootamisega, sest kõik ajad on kinni.
Konkurents advokaatidele Paljud küsimused on tegelikult lihtsad - kui vanem daam soovib teada, kas tema kodus kirjutatud testament kehtib, piisab vastuse leidmiseks kümnest minutist. Teemadering on mitmekesine: üürisuhted, lapse elatise
väljanõudmine, ühisvara küsimused. Kuid tudengiteni jõuavad ka teistsugused kaasused. Tuleb ema, kes ei suuda oma poega surnuks tunnistada. Üksi kahte last kasvatav naine, kellele tuleb öelda - pole parata, sa pead korterist välja kolima. See on jube, kui ei saa inimesi aidata, leidis Kairi Kurisoo. Tudengitele meeldib mõte, et nad suudavad pakkuda veidi konkurentsi advokaatidele, kellega nad ka kohtus kliente esindades va tamisi eisavad. Tartus saab abi ka OPSi bürooit. Büroo juhataja Lembit Auväärt räägib. et peamiselt tulevad need, kes on VÜInases hädas ning kelle muredele enam kohtuvälist lahendust ei leia.
Eesti vaesed saavad abi rügilt Kui inimesele esitatakse süüdistus kriminaalasjas, on tal õigus tasuta kaitsele. Kas advokatuur või büroo peab saatma esindaja, kenele riik töö eest tasub. Oigusabi seadus Eestis ei kehti. Ometi võib ka tsiviil- ja haldusküsimustes taotleda riigilt tasuta esindust. Sellisel juhul tehakse kindlaks inimese maksejõuetus. «Kuid kohtud ei ole siin kitSid,» usub Eesti Advokatuuri peasekretär Rein Kiviloo, kelle sõnul toetatak e madalapalgalisi. Eesti Inimõiguste ~nsti tuudi peasekretär Merle Ha-
ruoja kinnitab, et abi saavad advokaatidelt küll enam need, kelle juhtumid on perspektiivikad, sest siis saab teiselt poolelt kahjud tagasi nõuda. Tülikaid juhtumeid ei soovi advokaadid enda peal võtta. Kui näiteks Taanis makstakse määratud kaitse eest umbes sama palka, siis meil tasub riik advokaadile määratud kaitse tunnihinnana vaid 105 krooni. Kiviloo tunnistab, et suurem probleem on inimestele ka lihtsalt konsultatsiooni saamine, kui tegemist pole veel kohtukaasusega. (Foorum)
Vana EKAKi pooldajad, Eesti ÜhistegeJise Liidu juhataja Jaan Leetsar, Eesti KultuuriseItside Ühenduse juhataja Valter Haamer ja Ee ti Sotsiaal fääri Ümarlaua juhataja Genadi Vaher väitsid, et neil on volitused ju t vana EKAKiga tegelemiseks. Nendega ühines ka Rügikogu Keskerakonna fraktsiooni juhataja Toomas Varek. Miks ei taha osa koostöökojast uut teksti Riigileokku saata? Leetsar nägi ohtu ühistegevuse väljajätmises. Riigikogu põhiseaduskomisjoni esinaine Liia Hänni pareeris selle väite, kinnitades, et ka vanas tekstis pole sellest rohkem juttu. Vaheri hinnangul ei ole õige, et Eesti Mittetulundus ektori Ümarlaud on pandud esindama kogu ektorit. Uus EKAKi ver ioon ei leidnud aga heakskiitu ka siis, kui Riigikogu kultuurikomisj oni aseesimees Paul-Eerik Rummo tegi ettepaneku e välja võtta.
Uus juht tõi uue stiili Varek paeta ,et gaduse tõi Daimar Liiv, proj kti koordinaator augusti t 2000. Liivmuutis e lmi e juhi metoodikat arutada asja ekspertide ringis. Ta läks pooliku tekstiga kõigisse maakondadesse, misjärel töötas tekstiga ligi 400 inimest. «Projekti Daimar Liiv koordinaaton na arvasin, et katuste kõrval peaksid kõik aama võimalu e arvamust avaldada,» ütles Liiv, kelle sõnul saadeti EKAK igal muutumise etapil ka katustel . Tegelikujt kujunesid vasta seis riigikoguIa te ja mittetulundussektori esindajate vahel, est praegu e EKAK i variandi pooldajad (Kodukant) ei tulnud kohale, Eesti MittetuJundusühingute ja SihtaslItu te Liit aga taandas ennast koosoleku juhatajana vaidlu te t. «Me ei taha ju, et koostöökoda aab käimalükatud protse sile ise takistuseks,» korn mente ris olukorda Hänni.
2
30. märts 2001
Kohnas sektor ikka liivakastis Suutmatus kokku leppida kisub mittetulundussektori mainet alla simese Foorurrti karikatuuri! kaks aastat tagasi istus vinnili e pubekana kujutatud mittetulundussektor tähtsa lipsustatud riigiametniku kõrval ja kuulas onu juttu: (Öpid natuke, süs räägime ka tähtsamatel teemadel.» Karikatuuri mõte oli näidata, kui vähe riigiametnik asjadest taipab ja kuidas mittetulundussfääri inimesi alahindab. Kuid kui minna mittetulundussektori ja parlamendi ffakt ioonide esindajatest poolteist aastat tagasi moodustatud koo töökotta, selgub, et mürsikute ja kasvatajate ro1lid peavad paika. Koosoleku teemaks on tähtsaima mittetulundussektorit puudutava dokumendi - Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni - parlamenti saatmine. Selle jaoks koda loodud saigi. Kuid pooled koostöökotta kuuluvad katusorganisatsioonid püüavad kontseptsiooni uut ja asjalikumat versiooni tingimata kõlbmatuks kuulutada, paar tükki moodustab egaste arvamustega soo ja ülejäänud pole pidanud vajalikuks kohale ilmuda. Riigikogu liikmed püüavad teha vastastele meelepäraseid parandusi ja keelitavad, et nad venitamisega tähtsale dokumendile halvemat maiku enam juurde ei annaks. Poliitikud on narris olukorras: kuidas sa mittetulundussektorile endale vajalikku dokumenti peale surud? Rumalast peast määrati kahe aasta eest, et otsuseid saab vastu võtta ainult konsensusega. Seetõttu on väga keeruline ka kasutuks muutunud koostöökoda laiali saata. Millised on täpselt vastaste motiivid, jääb segaseks, sest toodud põhjendused on enamasti tobedad või tühised, kaalukamate puhul aga ei rahuldanud neid paranduste tegemine nükuinii. Võibolla on dokumendi blokeerimise taga soov sellised kokkulepped enda kätte koondada? Nüüd äkki anti paber laiale avalikkusele ja Tallinnast väljapoole arutada. Kuid selgemini paistab kätte, millega see seltskond riskeerib. Mittetulundussektori saatust puudutav kontseptsioon ja sektor ise satub kehva valgusse - või õieti ongi juba attunud, nagu rahvasaadikud koostöökojas vihjasid. Otse ütles välja Riigikogu põhiseaduskomisjoni aseesimees Paul- Eerik Rummo: «Praegu on selle dokumendi maine pigem halb.» Katusorganisatsioonide esindajad peavad ennast näitama koostöövõimelistena küsimuses, mis on nende kõigi huvides. Ning korralik tekst on olemas. Ekspertide koostatud, eelmisi variante arvestanud. maakondades läbi arutatud ja ümarlaual heaks kiidetud. Parandusettepanekute tegemiseks oli aega kuid. Dokumendi võib parlamenti esitada ka teiste kanalite kaudu. Kuid äkki oleks Eesti kolmandal sektoril aeg liivakasti st välja ronida.
E
e liik
E osu tmatus uroopa Komisjoni Delegatsioon Eesti kuulutas välja inimõiguste ja demokraatia programmi ja jättis 72 taotlejat neljaks kuuk lubatu t kauem vastust ootama. Kuid iga projekte kirjutanud inimene teab reeglit, et samale tegevusele ei taotlera korraga raha kahe t kohast. See pani kõik au ad kandideerlnud ootar a mitte ainult tulemust. vaid ka seda, millal nad saavad oma soovid mujale esitada. Ok' neist oli Ee ti Inimõiguste Insti- Kertu Ruus tuut. «Meil oli kokkulepe teise võimaliku raha tajaga olema ,» väitis instituudi Foorum peasekretär Merle Haruoja. Igal konkursil jääb sõ lale ehk paarkümmend taotlejat. Pärast esimest rongi oleks võinud ülejäänutele ära öelda. Siis olekid nad võinud oma tegevust planeerida Kindlasti teab eurokomisjoni esindus, et kui lähituleviku eelarve on lahtine, ei aa korralikult oma plaane teha ei tulunduslik ega ka mittetulundu lik asutus. Professionaalsust ei aa oodata, kui ise partnerit alt vead. Samal ajal helistasid ootajad aasta algusest iga nädal Euroopa Komisjoni esindu ele. Ja aid vastuseid nagu «järgmisel nädalal kindla ti» või «see inimen on puhkus 1». «MuU näib, et neil on tõ ine suhtlemise probleem,» kinnitab konkursil osalenud Caritase juhataja Lagle Parek. Et vastupidist tõestada, oleks e indus võinud vähemalt Foorumile hilinemi e põhjusi selgitada. Kuid keeldus. Kirjutage Foorumile a dressii: Eesti Ajalehtede Liit, P:tmu mnt 67a, Tallinn, 10134, faks 6 311 210, tel 6461 005, e·post foorumOnetexpress.ee Toimetajad: Kertu Ruus, Aame Seppel
!
I, 1
Külavanem toob tegutsejad kokku ülavanem tahab olla oma küla täieõiguslik esindaja ja eestvedaja. Eelkõige on külavanem küla süda, kes toob külaelanikud kokku. Võtame Viljandimaal Olustvere vallas asuva Kuhjavere küla. Kolm aastat tagasi sai selles väikses külas algu e ühine tegutsemine, eestvedajaks külavanem ja tema ümber moodustunud külaselts. Esimeseks ülesandeks oli küla ühtsuse saavutamine, oma näo andmine. Suureks katsumuseks kujunes inimeste väljatoomine kodudest, omavahelise suhtlemise harjutamme. Alustati väikestest kooskäimistest, ürituste korraldamistest, küla 400-aastase sünnipäeva tähistamisest. Külaplatsile veeretati külakivi. Nüüd külla sisse sõites võtab külalist vastu külakaart, iga majapidamise juurde viitab omatehtud silt, millel väike katus peal. Suuremaks väljakutseks kujunes külamaja ehitamine. Üks külaelanikest andis jõude seisnud soojaku, mi ühiselt külaplatsile vüdi. Edasist iseloomustab küla. vanem Romeo Mukk: «Võtsime tegusamad mehed kokku ja otsustasime, kes millega saab ehi-
K
Eha Paas Liikumise Kodukant tegevjuht
tust toetada.» Nii, igaühe toel, ehitati külamaja valmis vallapäevadeks ning see on kujunemas mõnusales kooskäimise kohaks. Külamajja on vaja veelleida sisustus, nõud ja muu tarvilik, kuid eelmise aasta mitmed suveüritused ja jõulupuu on maja juba vastu võtnud. See võib tunduda tühine ja majanduslikult mittetasuv, kuid sellistest väikestest algustest saavad alguse juba suuremad tegemised. Kui külavanema ülesandeks saab küla esindamine väljaspool küla, muutub oluliseks ka see, kes - kas küla, vald, rük - teda tunnustab ja mil määral tahetakse temaga koos töötada. Näitena võin tuua Kohila valla, kus vallavanem toetab külavanemate valimist ja nende kaasamist valla juhtimisse. Vallavanem on hakanud reguJaarselt kord kuus külavanemaid kokku
kutsuma ning ühiselt külaprobleeme arutama Suurematel külakeskustel oli ka võimalus leida ruum teabetoa tarvis. Vald aitas osta arvutid ning maksab rendi, elektri ja kütte eest. Vallavanem Andrus Saare põhjendab külavanemate tähtsust sellega, et koos külavanematega on ellu ärganud külad, mis otsivad nüüd ise oma probleemidele lahendusi. Kõigepealt arutatakse valuküsimusi külades isekeskis, süs tullakse ettepanekutega vallavolikogu ette. See aitab ka volikogul tööd paremini teha. Paljudes kohtades, näiteks Raplamaal nähakse külavanemas ka külaelanike ettevõtluse ja üldse uute ideede ärgitajat. Sealsamas Kohilas on heade algatuslike ideede toetamiseks vallaeelarvest eraldatud sada tuhat krooni.
·· U
ks külavanema vaidlusalusemaid rolle on turvalisuse tagaja. Kindlasti saab külavanem algatada ja toetada tegevust, mis muudab küJa turvalisemaks - näiteks korrakaitse eeskirjade väljatöötamine ja naabrivalve rakendamine. Külavanema täpsed ülesanded kujunevad paljuski külas
endas. Pole võimalik, et Vormsi väikeküla ja Tallinna lähedal asuv suurküla tegutsevad ühe skeemi järgi. Liikumine Kodukant püüab kokku panna raamistiku, mis oleks riiklikult kokku lepitud ning mis määraks kindlaks kohustused ja õigused kohapealsete inimeste vajadustest lähtuvalt. Kodukandi külavanemate andmebaasi koostamise ja meie selleteemaliste seminaride põhjal julgen väita, et Eestis on juba praegu valitud ligi 700 külavanemat (andmed täienevad pidevalt) ja nende tegutsemiseks on vaja riiklikku kokkulepet. Külasid on Eestis siseministeeriumi andmetel 4605. Küll aga kuuleme pidevalt uute külavanemate valimisest, nii et sellises tempos peaks aasta pärast hoopis teine pilt olema. Näiteks Raplamaal ja IdaVIrumaal on rohkem kui pooled küladest saanud endale külavanemad. Külavanemate kooli tused on käimas pea kõigis maakondades. Selle teema üha aktiivsem käsitlemine on tihedalt seotud haldusreformiga. Vallapiiride suurenemiselan eriti tähtis leida kontakt ja omavahelise suhtlemise viis küla ja valla vahel.
Ettevõtlikud iirlannad aitavad üksteist Traey Hegarty Women in Enterprise'i koordinaator
N
aiste ettevõtlust toetaval Põhja-Iirimaa ühingul Women
in
Enterprise
(WIE) on õnnestunud luua ärksate naiste võrgustik, mille ideeks on. et naised toetavad teineteist ise. Üks 39-aastane naine anclis infotehnoloogiaalast koolitust. Ta käis ise õpetust jagamas inimeste töökohtades, sest endal tal selleks tehnikat ega töötajaid polnud. Meiega võttis ta pooletei t aa ta eest ühendust, et äriideed täpsustada, sest ta sooviks oli saada endale arvutipark. Nü sai ta kokku tei te naiste
ja nõukogu liikmetega, kes teda nõustasid. Vahendasime tema läbirääkimisi pangaga ning tema oli ka üks neist, kellele oma laenufonclist raha andsime. Nüüd on daamil viis iga päev töötavat arvutiklassi, kus on palgal kümme koolitajat. Temalt ostab teiste seas koolitust 560 töötajaga linnavolikogu. Ja praegu annab edukas firmaomanik juba ise teistele naistele arvutiabi. Umbes 800st andmebaasis olevast naisest on aktiivsed pooled. Iga kuue nädala tagant kokku saades räägivad nad äriküsimustest, kuulavad eksperte ja vahetavad teavet. Teistele nõu anda võib mitmeti. Kauem tegutsenud võivad
nõustada alustanuid. rääkides, millele nemad ilmaaegu raha kulutasid. Näiteks kinnitada, et reklaamimine kohalikus raadios on mõttekam ajalehereklaami ostmisest. Nüüd võib iga naine saada WIE kaudu ka isikliku juhendaja ehk mentori, kes nõustab oma hoolealust kaks tundikuus. üksteise aitamise kõrval ku1uvad siiski ära meie kontaktid. WIE-I on suhted kõikide kohapealsete otsustajatega - kaubandus-tööstuskodade, riigiametite, pankadega. Eriti oluli ed on sidemed pankadega, mis on kuni viimase ajani keeldunud tihti naistele laenu andmast. Naised asutavad vähem eraettevõtteid, sest neil
jääb puudu enesekindlusest. Ja seda jääb neil vajaka sellepärast, et ümbrus, kus naisteit on oodatud mehe eestkoste all elamist, pole mingit tuge pakkunud. Ühelt poolt tähendab see, et kodus oodatakse lastele ja vanuritele pühendumist. Kuid ka siis, kui naine läks oma äriplaaniga laenu paluma, küsis pank tihti: «Ja millega teie abikaasa tegeleb?» Selle asemel, et äriplaanile pilk heita ja selle järgi otsustada. Nüüd. kus meiesarnased organisatsioonid nende poliitika! silma peal hoiavad, ei saa pangad enam seda joont ajada. Ja poleks mõistlikki. Naised ei võta ka hästiminevas äris suuri riske ning see teeb nende ettevõtte elujõulisemaks.
3-
30. märts 2001
Eli (cKohvijutud)) _ Eesti külades Külade ja väikelinnade liikumine Kodukant korraldab 30 kohtumist E 'sti külades, kus räägitakse Eesti intcgreerumisest Euroopa Uitu (EL). Igal ELi «Kohvijutul!> räägitakse lisaks euroliiduje ka maakonda huvitavatel teemadel, nagu põllumajandus, maaturi m, met andu ja loodu kaitse. Korraldajate õnul on igas maakonnas toimuvate klilakohtumi te ee märgiks tõ ' La rahva teadlikkust Eliga eotud võimaluste t, mis puudutavad nende kodu piirkonda. Aprillis toimuvad kohtu mised Järvamaal, Haplamaal, Viljandimaal ja Valgamaal ning mais Hiiumaal, _ Läänemaal, Pärnumaal ning Ida-Virumaal. (roorum)
Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasiumi mehehakatisi võlus Kaitseliit oma värbamisüritusel eelkõige igasuguste relvade näitamisega.
EGERT KAMENIK
Mõjus sõna toob tuntuse ja lisab llikmeid KAAREL KAAs kaarel.kaas@postimees.ee
Kas tänapäeva linnastunud keskkoolinoort on arvuti ja teleri eest võimalik hea sõnaga meelitada porisesse võserikku võõra väe vastu võitlemist õppima, arutles pealinnas aasta esimesil päevil grupp laigulistes moondamisriietes mehi. Usaks tuleb sooja toaga harjunud noorele selgeks teha, et vilima ja külma käes ei tule tal kõrvuti roomata mitte pwjus raukadega, kes üksteist näiteks järjepanu maha kõmmutavad, arutlesid inimesed sõdurivormides Kaitseliidu kotkastega edasi. Kolm kuud hiljem võib öelda, et nii mugavaks arvatud linnanoorte tubasest hubasusest väljameelitamise kui üldlevinud stereotüüpide murdmisega on edukalt toime tuldud, nentis Kaitseliidu Tallinna maleva lääne malevkonna jaopealik Heikki Kirotar (26) - üks aasta algul päid ragistanutest. «Meil oli kaks eesmärki: ennast tutvustada ning uusi liikmekandidaate väJvata.»
Passi vne p op 9 nd «Mingiteit konverentsideit võib ju tutvustavaid materjale leida, aga see on ikkagi passiivne lahenemine.» Mall Hellam, Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu president, mittetulundusühingute aktiivsusest uute liikmete leidmisel
Tema ja salgakese teiste Tallinna kaitseliitlaste eestvedamisel tiirles telve veebruarikuu läbi vüe pealinna gümnaasiumikeskkooli «agitbrigaad», mille liikmed näitasid kooliaulates-, klassides- ja koridorides erinevaid slaide, videofilme, seljakotte, katelokke ... Ja loomulikult relvi alates püstolist ning lõpetades tankitõrje granaadiheitja ja universaalkuulipildujaga.
Ajalugu jääb hilisemaks «Üritasime külastada eelkõige selliseid koole, kus meil oli n -ö «oma mees Havannas» ees, kas siis õpilase või vilistlase näol,» tähendas Kirotar. Ülejäänud tutvustustöö tegijad valiti tema sõnul pearniselt lahtist pead ning osavat suuvärki
silmas pidades. «Kooliõpilastega kohtudesonjuloomulik,etpeab olema piisavalt nupukas nende mõttemaailma aimamiseks.» See viimane asjaolu oli ka põhjuseks, miks Kirotari sõnul loobuti põhjalikult peatumast Vabadussõja ajalool ning noorte inimeste kodanikukohuste rõhutamisel. «Märksõnadeks võiks pidada hoopis kasu sellesama noore tarvis ning n-ö action'it.» Seepärast saigi neljakohaline arv õpilasi viies koolis kuulda näiteks võimalusest Kaitseliidu egiidi all kilomeetri kõrguseit langevarjuga alla karata, ennast väliõppustel käies füüsiliselt vormis hoida ning verre imbuvat adrenaliini nautida. «Kuivõrd suuremal osal noormeestest on kohustuslik
ajateenistus ees, siis neile pakkus näiteks praktilist huvi ennast eelnevalt asjaga kurssi viia,» lisas Kirotar. Tänaseks on pärast neljakohalise numbriga kirjutatava kooliõpilaste hulgaga kohtumist Tallinna malevas juures ligi 30 uut liikmekandidaati, huvilistena tähendas oma nime aga üles ligi 60 õpilast - seda on kaugelt enam, kui Kirotar alguses loota julges. Kirjade järgi küll avalikõigusliku i iku staatuses, kuid praktikas sarnaselt klassikaliste kolmanda sektori organisatsioonidega oma liikmete energiale toetuva Kaitseliidu pressiesindaja Tanel Rütmani sõnul jaotub riigilt saadav toetus (tänavu umbes 66 miljonit krooni) organisatsiooni sees suuresti vastavalt liikmete arvule.
Elu projektist projekti ni Eesti kolmanda sektori organisatsioonidele üldpilku heites vaatab vastu passüvsus nii iseenda kui oma eesmärkide «reklaarnimisel» ja ka uute liikmete värbamisel, tõdes Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Lüdu president Mall Hellarn. «Tavaliselt nokitseb üks kin-
del tuumik oma huviala nisikeses ega kipu sealt kuigivõrd esile,» lausus Hellarn. «Kui küsida tänaval mõnelt tavaliselt inimeselt, kas nad teavad mõnda ühingut, või teavad, kuidas mõnda neist leida, süs harilikult ei teata sellest eriti palju.» Rahalise motiivi mas idesse tungimiseks röövib Hellarni hinnangulosalt ka üldine majanduslik olukord, sest liikmemaksud moodustavad ühinguorganisatsiooni eelarvest reeglina murdosa ning oluliselt tõsta pole neid inimeste kõhna rahakoti tõttu võimalik. «Elatakse projektist projektini.» Tõsi küll, on ka erandeid nagu Rahvuskultuuri Fond või Tallinna Lastehaigla Toetusfond, kelle tegevus on Hellarni sõnul ühel ajal nii laialdaselt teada kui ka tõhus. Just viimane kriteerium on tema sõnul senini olnud ka kõige olulisem argument, mida sponsorid toetuste küsimisel silmas on pidanud. «Kui kujundatakse mingeid arvamusi ning tegeletakse ühiskonnaelu üldisemate küsimustega, siis on lükmeskonna arvukusele toetuse küsimise puhul muidugi hea viidata,» väitis Hellarn.
Eesti Paeliit elustab paekivi kasutamist ja kaevandamist EINO TOMBERG foorum@netexpress.ee
ligi kümnendi tegutsenud pooltsada inimest ühendav Eesti Paeliit asutati samal aastal, mil paekivi kuulutati Eesti rahvuskiviks ning rajati Porkuni piiskopilinnuse väravatomi paemuuseum. Praegu hakkab paekasutus juba ilmet võtma. Kui veel mõne aasta eest ei teatud sedagi, et paas on lihvitav ja poleeritav ning just lihvitult tuleb välja tema muster ja ilu, siis nüüd kasutatakse paekivi aina enam. Eesti Paelüt korraldab näitusi ja teaduskonverentse, annab paealast koolitust ja kogub andmeid. Valminud on Tamsalu paekaart, mis koondab maakaardile kogu paealase info.
Koostamisel on Eesti paekivi kataloog ja leiupaikade kivinäidiste kollektsioonid koolidele. Kunagi oli Eestis igal külal oma paemurd ja lubjaahi, 20. sajandi algulloendati üle tuhande paemurru. Praegu on kaevandamisload paarikümnel lubjakivija dolomiidikarjääril, kus 1999. aastal kaevandati kokku poolteist miljonit kuupmeetrit paekivi. Kuigi vanadesse paemurdudesse on kive veetud ja jäänneid visatud, pole need kuhugi kadunud. Murdudes saab ehituskivi tootmise hõlpsasti taastada. See annaks maameestele odavat ehitusmaterjali. Lahtirnurtud paekivi võib omal jõul karjäärist välja vedada ja minimaalse töötlemise abil ilusaks seinaks laduda. Vanas
paemurrus tuleks valida sobiv koht kivi murdmiseks, puhastada sein kuni põhjani ja lükata paekivi kattev muld eemale valli. Praegu kehtiva korra kohaselt (1995. aastast kehtib maapõue kaitset ja maavarade kasutamist korraldav maapõueseadus) tohib maaomanik bürokraatliku asjaajamiseta paekivi kaevandada siiski vaid oma tarbeks. Taha ta paemurru kaevi t müüa, mleb vormistada kaevandamisluba ja mäetööde tegevuslitsents nagu uue krujääri puhul. Lubade vormistamine nõuab geoloogiliste ja mäendusIike teadmiste ning seaduste tundmise kõrval ka osku i valitsusasutuste ametnikega suhtlemiseks. Paeliit loodab selle kõigega soovijaid aidata.
Väo karjäär Tallinna kulje all on üks paljudest paekivi murdmiskohtadest, samas on ka töökoda. TOOMAS
HUIK
Press näeb ühendusi integreerijaina Märtsis esitletud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutu e toetatud integratsiooni meediamonitooring leidis, et eesti- ja venekeelse pressi ettekujutused integratsiooniprotsessist on sarnasemaks muutunud ning riigi kõrval on hakatud enam teadvustama muuseas ka kodanikuühi konna rolli olulisust integratsiooni eesmärkide reali eerimisel. (Foorum) {(Kodukant» muudab toitumist tervislikuks Eesti Icülade ja väikelinnade liiJcumine Kodukant korraldas kolm tervisliku toidu seminari, et muuta eesti inimeste toitumisharjumu i senisest tervislilcumaks. Seminaridel küla tati viit Läänemaa ja viit Lääne- Virumaa toiduga seotud väi- ~ keett võtet, analüüsiti koos tervisekait einspektoriga tu rismitalu kööki ja eUele esitatavaid nõudeid. (Foorum) Toetuskonkurss suurtele peredele Hansapank, Arno Tali Sihtkapital ja sotsiaalministeerium kuulutasid 15. märtsil välja viienda suurte perede toetuskonkursi «Terve ja tugev perekond». Konkursi eesmärk on toetada peresid, kus kasvab vä-hemalt kolm alla 18-aastast last, kus peetakse au sees peretradit ioone ja ühisettevõtmi i ning luuakse lastele head arenguvõimalused. (foorum) Rootslased toetavad Tallinna Laste Tugikeskust Tallinna Laste Tugikeskus allkirja tas nädal tagasi koostööleppe maailma ühe mõjuvõimsama lastekaitseorgani atsiooniga Rädda Barnen, mis raha tab tugikeskus tegevu t Tallinnas Asula tänavas ligi 800 000 krooniga. Tänu ' llele on võimalik jätkata tööd väärkoheldud laste ja nende p reliikmet ga, samuti pakkuda varjupaigateenust riskilastele ning emadele koo lastega. (Foonun) Põlvas peeti linapäeva Laupäeval kogunes pool tu hat inime t Põlva kultuuri ke kusesse linapäevale vaatama tractit ioonili i ja mood aid lina kasutamise võimaiu i. Toimus linaste rõivaste moedemonstrat ioon, tutvustati linaõli nii ravimi kui ehitu materjalina, lina'cemneid toiduli andina ja mitmeid käsitöötehni aid. Üks ürituse korraldajaid Kaire Mets tegi rahva ee linakiu t paberit ning andis ka külali tele võimalus proovida. (Foorum)
+
4
30. märts 2001
RAIMU HANSON raimu.hanson@postimees.ee
Ole kolme aasta Mustvees turismindust edendanud ökoturismiühingut solvab linna arengukavasse kirjutatud lause «Puudub turismiteenus». Mari-Epp Täht EGERT KAMENIK
Õpetajad ardavad
poliitilisi koolijuhte KERTU Ruus foorum@netexpress.ee
Eesti Opetajate Liidu esimees Mari-Epp Täht kardab' et uus kord, mis selle t aastast annab koolide palgaraha jagamise kohaliku omavalitsuse hooleks, muudab koolidirektori ameti poliitiliseks. Ee ti Õpetajate Liit on öelnud, et enne paIgaraha üleandmist kohalikele omavalitsustele oleks tulnud haldusreform lõpuje viia ja kooUvõrk korrastada. Miks? Haridus on nii konservatiivne asi, et igal erakonnal ei tohiks olla võimalust seda 180 kraadi pöörata. Miks ei võiks kohalikud omavalit used ise hariduselu suunata? Opetajate miinimumpalk peab olema riiklikuh määratletud. sest sel juhul saavad nad väiksematesse maanurkade se tööle minnes sellega arve tada. Mis palgaga omavalitsustes juhtub, on lasteaiakasvatajate pealt näha. Nende kuupalk kõigub 1700 ja 4600 krooni vahel. Kuid haridusministeerium on öelnud, et järgnniste) aastatel ei pruugi õpetajate miinimumpalga kokkulepet LUlla. Ka kehtivad praegu kõigile pedagoogidele teatud kvaliteedinõuded. ende kadudes kasvab oht, et koolidirektoriteks saavad võimuparteide oosikud.
Mil vii il? Siseministeeriumis on arutatud eelnõu, mille kohaselt varsti ei aa kohalike omavalitsuste valimistel enam kandideerida valinnisliidud. vaid ainult erakonnad. ee toob kaasa suurte parteide kaklu ed kohalikes piirkondade . Seni valisid inimesed kodukandi tegelasi, neid ei suunanud parteipoliitika. Aga ma tean, et koolijuhte on hiJjuti paika pandud nii, et kena noor inimene ja meile obivas parteis. Koolidirektorid olidki üsna jahmunud, et nende miinimumta u kokkuI ppe polnud. ee annab võimaIu e nendega manipuleerida ning kooli t on maakohtade 'llüJtlkas isik.
{(Arengukava ei vasta hetkeolukorraie, andmed on vananenud,» ütleb mittetulundusühingu Mustvee Ökoturismiühing juhatuse liige Janek Keskküla. (~engukava ei saa vastu võtta, kui seda pole linnaelanike, suuremate ettevõtete ja asutustega kooskõlastatud. Seda oli vaid korraks raamatukogus näha. Mis demokraatiast, kodanikualgatusest ja tsiviilühiskonna arengust me siin rääginne?!» avaldab juhatuse lüge pahameelt. Linnapea Pavel Ko troroin tunnistab, et ökoturismiühingu ja linnavalitsuse koostöö ei laabu. <<Väga hea, et linnas on selline organisatsioon, aga kõiki asju peab tegema ikkakooskõlastatult,» selgitab ta. ühtlasi nendib linnapea napisõnaliselt, ef tegemist on isiksustevahelise kontliktiga. Imelik teadmatus 19. märtsil korraldas ökoturismiühing ümarlauakoosoleku kolmanda, avaliku ja ärisektori koostööst turismi arendamisel. Koosviibimine oli kavandatud Mittetulundusühingu Mustvee Okoturismiühing büroo juhataja Heljo Repkina ja juhatuse liige Janek Keskküla kasutavad turistidele linnapeaga kokkulepitud ajaks. Mustvee ja selle lähiümbruse tutvustamiseks iga võimalust. 2 x LAURI KULPSOO «Hommikul aga selgus ootamatult, et on linnavolikogu tud koolitusi (inglise keel, arvuti, koosolek ja linnapea peab ära raamatupidamine, klienditeeminema. Samas tormas linnaMustvee nindus, turism). volikogu aseesimees arsti juurde,» kirjeldab Keskküla võimuÜhingu tehtud tööde hulka mee te suhtumist neljandat kuulub ka Mustveed tutvustavaLinn alates 1938. aastast aastat Mustvee turismindust te infovoldikute väljaandmine, Elanikke 1.01.1999 -1980 suveniiride valmistamine ja edendavasse ühingusse. Pindala - 5,5 km' HMustvee linnavalitsus ja müük, linna esindamine turis.' , linnapea ei tea, millega ühing mimessidel «Paide Matkamix» r ja «Tourest». tegeleb! See Lihtsalt ei ole võimaSamuti on ühing teavitanud lik, ja seda öelda ümarlauakohhuvilisi linna ja selle ümbruse \ tumisel, kus viibib külalisi naavaatamisväärsustest ning mabervaldade t, on lihtsalt alatu ja jutus- ja toitlustusasutustest. solvav,}) ahastab Keskküla. «Oleme Mustveed ajakirjanduJuhatuse liikme ahastus on seda suurem, et kord aastas on ses reklaaminud, et turiste siia @Mustvee mee1itada,» selgitab juhatuse ühing saatnud linnavalitsusele Peipsi liige Keskküla. oma tööst aruande ja tegevusJärv «Lõime elanikele ja turistikava tutvustuse. Seda ama on dele võimaluse kasutada meie olnud võimaliklugeda muu hulruumides internetiteenust, laegas maakonnalehest Vooremaa nutarne telke ja magamiskotte, ja internetist (hnp:/lwww.starl~@TartuJ, .... 25 k.m pakume linna külalistele oma ine.ee/mustvee/). ) kahekohalistes tubades majuLinnapea peab tähelepanuMustvee linnapea Pavel Kostromin näitab, et praegune kai on tusvõimalust,» loetleb ta. väärseks, et teised Mustvee vapehkinud. Selle asemel võib linnavalitsuse plaani kohaselt tanavu Mullu korraldas ühing kodubatahtlikud ühendused linnavaAllikas: PM ott Rammo sOgisel näha uut sadamasilda, mis saab senisest enam vastu võtta linnas esimest korda laada. Seal litsusega suhtlemise ille ei launii kaupa kui ka turiste. võisid kohalikud elanikud ja muda. «Ökoturismiühing kasutab linnale kuuluvat hoonet tasuta . jah tulnud kauplejad müüa teiste hulgas turistidele oma tooMustvee Ökoturismiühing ei ja maksab vaid elektri eest. Kui ole aga sadamaala detailplaneedangut, ehtsat Peipsi ääres kassee ei ole näide linnavalitsuse ringuga rahul. «Linnapea võtab vatatud köögivilja ja Euroopas toetavast suhtunnise t, mis see ainuisikuliselt otsuseid vastu,» suuruselt neljanda järve kala. süs on?» arutleb ta. teatab ühingu juhatuse liige JaLaat on kavas pidada tänavugi. «Nü tänavate sulgemisel kui nek Keskküla. ka kogu linna hõlmavate üritusMeeri trump: sadam «Vastavalt seadusele tuleb te korraldamisel tuleb ikkagi juRAIMU HANSON Euroopa Komisjoni DelegatTurismindust püüab edenplaneeringuid rahvaga arutada. hinduda linnavolikogu ja -valitsioonilt kahe Euroopa Liidu raimu.hanson@postimees.ee dada ka linnavaHtsus eesotsas Seda aga pole tehtud. Samuti ei suse kehte tatud reeglitest,») ütinfopäeva läbiviimiseks koha«Tänavu saime toetust Baltimeeriga. Mustvee arengukavas saa enne ühtegi planeeringut telikele omavalitsustele, mitteleb Kostromin ja nnärgib, et ökoAmeerika PartnerIusprogramha, kui ei ole olemas üldplaneeon lisaks väärale nendingule turismiühingu noorte kohati tulundusühingute esindajatele milt ja Eesti Regionaalarengu ringut,» märgib Keskküla ja li«Puudub turismiteenus» kirjas, tormakas teotahe tuletab talle ja kooliõpilastele Mustvees ja Sihtasutuseit täiendavate tusab, et lõpetamata on ka sadama et turism on perspektiivne meelde tema enda noorust. Jõhvis. rismikooHtu te läbiviimikeskkonnarnõjue e hindamine. suund. «Arvestades võimalusi Osa Euroopa Komisjoni KoostõOsoov seks.» tutvustab mittetu]unveeturismi arendamiseks, on Delegatsiooni rahast läheb Mullused pinged dusühingu Mustvee Ökoturisvajalik sadama väljaehitamine,» Ökoturismiühingu eesmärlaagri korraldamiseks noortemiühingu juhatuse llige Janek le aktiivsetele mittetulundusMustvee võimudel on mitteseisab kirjas arengukavas. kide hulka ei kuulu tüli õhutaKeskküla ühingu tegevust lätulundusühingutega olnud aruMustvee meer Pavel Kostromine Mustvee kolmanda ja avaühingute esindajatele, samuti hitulevikus. saamatusi varemgi. liku ektori vahel. Tehtud töö ja min räägib rõõmsalt linna sadaPeipsi piirkonna mittetulunSama toetuse ülejäänud mast, mis näeb praegu oma la«Mustvee mittetulundustulevikukavad näitavad, et dusühingute andmebaasi ja osa kulub marjaks ära ümargunenud puitkai jupiga välja üsühingute liidritel pole niisama ühing soovib kohalikku elu pakoostöövõrgustiku loomiseks. lauanõupidamiste korraldana armetlJ. «Keegi ei uskunud, lihtne korraldada näiteks volbremaks muuta. «Meie soovime Toetus tuJi ühingule ka hamiseks, et arendada turismi riöö pidustusi, mis toob linna et tuleb uus sadam,») ütleb ta. koostööd,») kinnitab ka ühingu sartmängumaksunõukogult ja ning edendada kolmanda ja Kohaliku Omaalgatuse Progkülalisi poodide käivet tõstma ja Nüüd on 4,2 miljonit krooni büroo juhataja Heljo Repkina. avaliku sektori turisminduspakub kohalikele harva võimakoos ning sügiseks peaks muutuÖkoturismiühingu pabereist rammilt - et anda välja ökotukoostööd. lust välja lustima tulla,» kirjutas ma aktsiaseltsi Kobras detailplavõib lugeda, et ee mittetulunrismjühingu voldik ning PeipSeda peab jätkuma ka Foorum juba mullu. neeringusse joonestatud 120 dusühing on korraldanud linna si järve ja vanausuliste broMustveed tutvustavate infomeetri pikkune vesirajatis tegeJääb We imestada, et mittetuelanikele, sealhulgas linnavaIitsüür. materjalide väljaandmiseks ja lundusühingud pole Mustvees likkuseks. Lisaks Mustveed läbiva u e ja -volikogu liikmetele aas«Aprillis on mõlema väljamessidel tutvustamiseks. välja surnud, vaid jätkavad tegekaubavoo suurenerni ele unistab tail 1999 ja 2000 Balti-Ameerika ande presentatsioon,» lisab Toetust sai ühing ka vust võimudega koostöövalmilt. linhapea turistide voolu kasvust. Partnerlusprogrammi rahastaKeskkWa. ,)
~'~teo
\
Kuidas ökotUriSIlliühing kasutab toetusraha