Page 1

EESTI GAASIÜLEKANDEVÕRGU ARENGUKAVA 2018-2027

Tallinn Märts 2018


Elering on sõltumatu ja iseseisev elektri ja gaasi ühendsüsteemihaldur, mille peamiseks ülesandeks on tagada Eesti tarbijatele kvaliteetne energiavarustus. Selleks juhib, haldab ja arendab ettevõte siseriiklikku ja ülepiirilist energiataristut. Oma tegevusega tagab Elering tingimused energiaturu toimimiseks ning majanduse arenguks.


SISUKORD 1

SISSEJUHATUS .......................................................................................................................................... 1 1.1

2

EESTI GAASISÜSTEEM ............................................................................................................................... 5 2.1 2.2 2.3 2.4

3

ÜLEVAADE 2017.A INVESTEERINGUTEST JA TEGEVUSTEST .................................................................................. 15 ÜLEVAADE 2018-2022 INVESTEERINGUTEST .................................................................................................. 17 BALTICCONNECTOR JA EESTI-LÄTI ÜHENDUSE TUGEVDAMINE .............................................................................. 18 GAASIVÕRGU REKONSTRUEERIMISED JA RENOVEERIMISED .................................................................................. 24 ÜLEKANDEVÕRGUGA LIITUMISED ................................................................................................................... 29 BIOMETAAN .............................................................................................................................................. 30 REGIOONI ARENGUD ................................................................................................................................... 32

VARUSTUSKINDLUSE HINNANG .............................................................................................................. 36 4.1 4.2 4.3 4.4 4.5

5

EESTI GAASI ÜLEKANDEVÕRK........................................................................................................................... 5 REGIONAALNE GAASI ÜLEKANDEVÕRK............................................................................................................... 7 MAAGAASI TARBIMINE .................................................................................................................................. 9 MAAGAASI TARBIMISE PROGNOOS AASTANI 2027 ............................................................................................ 10

GAASIVÕRGU ARENGUD AASTANI 2027 ................................................................................................. 15 3.1 3.2 3.3 3.4 3.5 3.6 3.7

4

INVESTEERINGUTE PÕHIMÕTTED...................................................................................................................... 2

TAGASIVAADE VARUSTUSKINDLUSELE ............................................................................................................. 36 VASTAVUS N-1 KRITEERIUMILE AASTAL 2017 NING HINNANG AASTALE 2018 ........................................................ 37 VARUSTUSKINDLUS 2018-2027 ................................................................................................................... 38 RISKID VARUSTUSKINDLUSELE ....................................................................................................................... 39 KAITSTUD TARBIJAD .................................................................................................................................... 41

GAASITURG ............................................................................................................................................ 43 5.1 5.2

REGIONAALNE GAASITURG ........................................................................................................................... 43 KOHALIKU GAASITURU ARENGUD ................................................................................................................... 44


Lühendite loetelu

CEF CHP DN ENTSOG GJJ GMJ HKS KJ LKS LNG MGS MOP PCI VVS WACC

- Connecting Europe Facility (Euroopa ühendamise rahastu) - Combined heat and power (Soojuse ja elektri koostootmine) – Diameter Nominal (nimiläbimõõt) – European network of transmission system operators for gas (Euroopa gaasi süsteemihaldurite koostöövõrgustik) – Gaasijaotusjaam – Gaasimõõtejaam - Harukraanisõlm – Kompressorjaam – Liinikraanisõlm – Liquefied natural gas (veeldatud maagaas) – Maagaasiseadus – Maximum operating pressure (maksimaalne lubatud töörõhk) - Projects of common interest (ühishuvi projektid) - Vastuvõtusõlm - Weighted average cost of capital (kaalutud keskmine kapitali hind)


1 Sissejuhatus Käesolev Eesti gaasiülekandevõrgu kümne aasta arengukava on koostatud Eesti gaasi ülekandesüsteemihalduri, Eleringi poolt. Arengukava koostamise käigus on läbi konsultatsioonide kaasatud ka teisi turuosalisi, mis toimusid Gaasituru Nõukoja raames. Konsultatsiooi jooksul võeti esmajärjekorras ette eelmise aasta arengukava tagasiside ning jooksvate küsimuste ja ettepanekute läbitöötamine kestis kogu arengukava koostamise vältel. Käesolev arengukava keskendub perioodile 2018.a kuni 2027. a. Vastavalt Maagaasiseaduse (MGS) §212 lõikele 4 esitab süsteemihaldur Konkurentsiametile (KA) aruande arengukava täitmise ja muudatuste kohta, täiendades seda kolme järgmise aasta investeeringute osas. Arengukava peab sisaldama meetmeid selleks, et tagada süsteemi piisav läbilaskevõimsus ja varustuskindlus järgmise kümne aasta jooksul, arvestades olemasolevate ja potentsiaalsete maagaasi tarnijate ja teiste võrgukasutajate vajadustega. Võrreldes eelneva kahe aastaga suuri olulisi muutusi gaasisüsteemi pikaajalises arengus ja väljavaadetes ei ole olnud, mis viitab sellele, et valitud arengusuunad on olnud stabiilsed ning investeeringud gaasivõrkku on pikaajalised projektid. Eelmise arengukavaga võrreldes on käesolevas pandud enam rõhku planeeritavatele investeeringutele ja nende põhjendamisele. Esimeses peatükis on selgitatud Eleringis kasutatavaid Investeeringute põhimõtted, millest lähtutakse gaasivõrkudesse investeeringute planeerimisel. Investeeringute põhimõtted aitavad paremini mõista investeeringute struktuurset jaotust ja otsustamise protsessi põhialuseid. Aruande põhiosas antakse ülevaade gaasivarustuskindlusest ning gaasiülekandevõrgu ja gaasituru arengutest Eestis ja regioonis. Kirjeldatud on varustuskindluse arvutamise metoodika, millest varustuskindluse hindamisel lähtutakse. Põhilisteks mõjutajateks gaasivõrgu arengus on lähiaastatel jätkuvalt suund väljuda isoleeritud, ainsa tarnijaga olukorrast. Võrreldes eelneva aastaga on toimunud olulisi edasiminekuid ning tähtsaima projekti Balticconnectoriga liigutakse kiires tempos edasi, et tagada tulevikus sidusus Euroopa gaasivõrkudega ning liikuda avatud Euroopa gaasituruga integreerumise suunas. Balticconnectori projekti käsitletakse eraldi peatükis. Aruande lõpuosas on lühidalt kokku võetud ka gaasituru arengutega seotud teemad.

Täiendav info: Aruandes väljatoodud energiakoguste arvutamisel on kasutatud ülemise kütteväärtusena 10,5 kWh/m3 (11,1 kWh/m3 LNG puhul) ja gaasikogused on leppetingimustel 20°C ja 1,01325 bar.

1


1.1 Investeeringute põhimõtted Elering AS-i gaasi investeeringute eelarve on jagatud kolme kategooriasse vastavalt sellele, kuidas antud investeeringuid finantseeritakse: 1.

Investeeringud reguleeritavatesse varadesse Antud kategooria investeeringuid finantseeritakse gaasivõrgu tariifist.

2.

Tariifi mittemõjutavad piiriülese mõjuga investeeringud Antud kategooria investeeringuid finantseeritakse järgmistest allikatest: - EL kaasabirahastuse fondist.

3.

Mittereguleeritavad investeeringud Antud kategooria investeeringuid finantseeritakse: - Liitumistasudest. Liitumise korral tasub liituda sooviv klient liitumistasu, mille eest Elering ehitab välja võrguühenduse ning vajadusel tugevdab olemasolevat võrku. - Muude tegevusalade tuludest (näiteks bilansiteenus).

1.1.1

Investeeringute tasuvusest

Reguleeritud varadesse tehtavate investeeringute tasuvust võib vaadelda kahest aspektist: 1) Tasuvus Eleringile kui äriühingule 2) Tasuvus ühiskonnale tervikuna 1.1.1.1 Tasuvus Eleringile kui äriühingule Reguleeritud varade investeeringute tasuvus on sätestatud regulaatori (Konkurentsiameti) kahe metoodikaga: „Gaasi võrguteenuste hindade arvutamise ühtne metoodika“ (2015) ja „Juhend 2016.a kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamiseks.“ Viimast uuendab Konkurentsiamet tavaliselt igaaastaselt, kuid aastal 2017 pole uut veel avaldatud, seega kehtib aastal 2016 välja antud juhend. Investeeringud võetakse võrgutasudes arvesse järgmiselt: -

-

Aluseks on aastakeskmised reguleeritud varad. Eelmise aasta lõpu seisuga reguleeritud põhivaradele liidetakse järgmise aasta investeeringud reguleeritud põhivaradesse ning saadakse reguleeritud põhivarad tariifiaasta lõpu seisuga. Aastakeskmisele reguleeritud põhivaradele liidetakse regulatiivne käibekapital, milleks loetakse 5% käibest. Tulemuseks on aastakeskmine reguleeritud varade maht. Aastakeskmised reguleeritud varad korrutatakse regulatiivse WACC’iga (kaalutud keskmine kapitali hind), mille tulemusena saadakse regulatiivne ärikasum (EBIT). Ärikasum on üks komponent reguleeritud müügitulust, mille alusel arvutatakse konkreetsed võrgutariifid. WACC võetakse regulaatori juhendist.

WACC’i juhend põhineb finantsteoorias üldtunnustatud Capital Asset Pricing Model’ile. Selles analüüsitakse börsil kaubeldavate analoogiliste reguleeritud ettevõtete tulusust mõjutavaid komponente ning tehakse järeldus, milline peaks olema teatud riskisusega ettevõtte põhjendatud tulusus. Lisaks kapitalikuludele kaasnevad tavaliselt investeeringutega ka mõjud võrguettevõtja kuludele. Näiteks investeering kompressorjaama toob kaasa ka kohustuse seda kompressorjaama hooldada, mis suurendab Eleringi kulusid. Põhimõtteliselt on ka võimalik olukord, kus investeering vähendab kulusid (nt. gaasimõõtejaama rekonstrueerimine automaatseks jaamaks vähendab tööjõukulusid jaama opereerimisel). Kummalgi juhul siiski Eleringi kui äriühingu kasumlikkus ei muutu, sest kõik muudatused kuludes võetakse arvesse regulatiivse müügitulu leidmisel. 2


Järeldused reguleeritud varadesse investeeringute tasuvusest Eleringile kui äriühingule: -

Iga investeering reguleeritud varadesse toodab Eleringile täpselt regulaatori poolt ettenähtud tulususe (WACC’i), mis väljendub võrgutasudes regulatiivse ärikasumi komponendina. Eleringi kasumlikkus ei muutus sõltuvana sellest, kas investeeringud suurendavad või vähendavad ärikulusid. Kõik investeeringud reguleeritud varadesse on Eleringile kui äriühingule täpselt ühevõrra kasumlikud. Ei ole olemas rohkem või vähem kasumlikke investeeringuid.

1.1.1.2 Investeeringute tasuvus ühiskonnale tervikuna Vaatamata sellele, et kõik võrguinvesteeringud on Eleringile kui äriühingule ühtemoodi kasumlikud, käitub Elering investeeringute kavandamisel vastutustundlikult, pidades silmas ühiskonna kui terviku huve. Ühiskonna vaates jagab Elering investeeringud järgmistesse gruppidesse: a) Investeeringud amortiseerunud võrku Selle grupi investeeringute kavandamisel lähtub Elering järgnevast loogikast: -

-

Gaasi varustuskindlus on ühiskonnale elutähtis funktsioon. Selle katkemine tooks ühiskonnale võrreldamatult suurema kahju kui on antud investeeringute mõju ülekandetariifile. Eleringil on sõlmitud tähtajatud võrgulepingud klientidega, kellel on õigustatud ootus, et võrguettevõtja täidab oma lepingulisi kohustusi. Seega ei oleks Eleringil õiguslikku alust kas katkestada ühepoolselt mõni võrguleping või mitte täita lepingus sätestatud kvaliteedinõudeid põhjendusega, et meie arvutuste kohaselt ei ole ühes või teises kohas võrguteenuse jätkamine sotsiaal-majanduslikult kasulik. Võrguettevõtja kohustus tagada nõuetekohane võrguteenus on sätestatud Maagaasiseaduses.

Eelnevast tulenevalt ei tee Elering arvutusi, millistele klientide võrguteenuse jätkumisse tasub ühiskonna kui terviku seisukohalt investeerida ja milliste klientide puhul mitte. Kogu ühiskond vajab elutähtsa infrastruktuuri nõuetekohast toimimist. Seega taandub amortiseerunud võrku tehtavate investeeringute analüüs valikule, millises mahus ning millises järjekorras neid teha. Valiku teeb keeruliseks see, et võrguteenuse kvaliteedi languse seos võrguseadmete vanusega on tõenäosuslik, mitte aga üheselt väljaarvutatav. Investeeringute täpsemat valikuprotsessi kirjeldab järgmine peatükk. Asendusinvesteeringute mahu osas analüüsib Elering pidevalt võrgu töökindlusnäitajaid ning teeb nende alusel otsuse asendusinvesteeringute vajaliku mahu osas. b) Investeeringud Eestisisese võrgu arendamisse Arendusinvesteeringuteks loetakse investeeringuid, mille tulemusena viiakse gaasivõrk piirkondadesse, kus seda varem ei olnud või siis suurendatakse võrgu läbilaskevõimet seoses suureneva energiatarbimisega. Uutesse piirkondadesse võrgu ehitamise otsustamiseks tellitakse eelnevalt sotsiaal-majanduslik uuring. Võrgu läbilaskevõime suurendamine seoses suureneva energiatarbimisega on võrguettevõtja kohustus, mis tuleneb seadusest. c) Investeeringud piiriüleste ülekandevõimsuste suurendamiseks Võrguettevõtjate kohustus piiriüleste ülekandevõimsuste suurenemiseks tuleneb EL otsekohalduvatest määrustest. Taolisi investeeringuid finantseeritakse järgmisest kolmest allikast: 3


-

EL abirahadest Võrgutariifist

Selleks, et taotleda EL abirahasid, tuleb alati teha sotsiaal-majanduslik uuring. See esitatakse Euroopa Komisjonile ja ka vastavate riikide regulaatoritele. Viimati tehti sotsiaal-majanduslikud uuringud mõlemale gaasi ülepiirilisele projektile (Balticconnector ja Eesti-Läti gaasi ühenduse tugevdamine). Mõlema uuringu tulemused olid positiivsed ja nende alusel eraldati projektide finantseerimiseks ka EL abirahad. 1.1.2

Investeeringute eelarvestamise põhimõtted

Investeeringute eelarvestamise käigus valideeritakse erinevaid investeerimisprojekte ning teostatakse põhjendatud investeerimisprojektide valik. Valiku tegemisel lähtutakse põhimõttest, et piiratud ressursi tingimustes tuleb eelkõige investeerida objektidesse, mis toovad ühiskonnale suurimat sotsiaal-majanduslikku kasu. Nimetatud kasu võib väljenduda: -

energiavarustuse töökindluses; energiaturgude paremas toimimises; Eleringi tegevuse efektiivsuse suurendamises; paremas klienditeeninduses.

Investeeringute puhul reguleeritavatesse varadesse arvestatakse järgmiste sisendite, analüüside ja uuringutega: a) võrgu arendamisel - võrgu arengukavad, ENTSO-G kümne (10) aasta arengukavad, Eesti energiapoliitikast tulenevad arenguplaanid, Eleringi kui ka klientide arengukavad, muud uuringud. Investeering kvalifitseerub, kui investeeringuga ehitatakse välja uus võrgu element (nt. torustik, gaasijaotusjaam, gaasimõõtejaam jms) tulenevalt ebapiisavast ülekandevõimest või töökindluse tagamise vajadusest kvaliteedinõuete määruse kohaselt. b) gaasivõrgu sisediagnostika ja seisukorra uuringud. Torustike sisediagnostika (edaspidi diagnostika) on ainuke põhjalik maa-aluste torustike seisukorra hindamise võimalus. Diagnostikaga tuvastatakse torustiku vigastused ja defektid ning uuringute tulemusena koostatakse vajalik remonditöö läbiviimine, milleks on kas: torulõikude väljavahetamise, remondimuhvide paigaldamise ning torulõikude üleisoleerimise. Tööde kava jaotatakse aastate lõikes kuni järgmise planeeritud diagnostikani (diagnostikat viiakse läbi 5-6 aasta tagant). Jaotamine on tehtud põhimõttel, et esimesel aastal teostatakse suuremad ja torustiku töörõhku piiravate puuduste likvideerimine, edasi väiksema tähtsusega. Kõrvaldada on vaja kõik defektid ja puudused, millised ei luba torustiku kasutamist maksimaalse töörõhu piirides (MOP) koos vajaliku tugevusvaruga (vajalik tugevusvaru tähendab, et kui torustiku on lubatud töötada rõhul 55 bar, siis defekt ei või olla alla või täpselt selle rõhupiiril, vaid ületama seda). Keevisliidete defekte ja mehhaanilisi vigastusi (toru mõlgid, kraaped jne) tuleb enne töö otsustamist uurida – kontroll lahti kaevamised (surfid) koos kontroll mõõdistuste, keevisliidete mittepurustava kontrolli (NDT – nondesructive testing), nagu röntgen läbivalgustuse testi läbi viimisega. c) gaasivõrgu remondimeetodi otsustamine. Tehnilise vajaduse, millisele remondimeetodile (üleisoleerimine, remont komposiitmuhvidega, toru vahetus) defekt kuulub, teeb spetsialistidest koosnev töögrupp, kes võtab arvesse järgnevat: - diagnostika andmete töötlemine vastava tarkvaraga - torustiku andmete töötlemine programmis (näiteks PIMS) – torustiku vanus, metalli kvaliteet, isolatsiooni tüüp, asukoha (pinnase) mõjud jne. - läbikäikudel avastatud defektid - torustikul läbiviidud mõõtmised (isolatsioon, katoodkaitse toime) - šurfidel saadud andmed Tehnilise vajaduse alusel tehakse majanduslik analüüs – töö läbiviimise maksumus vastavalt hooldushanke hinnakirjale. 4


2 Eesti gaasisüsteem   

Täna on Eesti gaasisüsteem isoleeritud Lääne-Euroopa gaasisüsteemist ja sõltub suures osas Venemaa gaasitarnetest. 2021. aastani planeeritud investeeringute teostumisel on Eesti gaasisüsteem ühendatud ülejäänud Euroopaga ning on loodud täiendavad tarnekanalid varustuskindluse suurendamiseks. Eesti gaasitarbimine on vähenenud enam kui poole võrra võrreldes kümne aasta taguse tarbimisega, kuid järgneval kümnel aastal gaasitarbimises olulist vähenemist ette ei nähta.

2.1 Eesti gaasi ülekandevõrk Eesti maagaasi ülekandevõrk koosneb 885 km gaasitorustikust, 3 gaasimõõtejaamast (GMJ), kus toimub ülekandevõrku siseneva gaasi koguste mõõtmine ja gaasi kvaliteedi määramine ning 36 gaasijaotusjaamast (GJJ), kus toimub ülekandevõrgust väljuva gaasi rõhu redutseerimine, koguste mõõtmine, lõhnastamine ja kokkulepitud tarbimisrežiimi tagamine.

Joonis 1 Eesti maagaasi ülekandevõrk 2.1.1

Torustik

Eesti ülekandevõrk koosneb mitmest erinevast torustikust. Torustikud erinevad üksteisest maksimaalse lubatud töörõhu (MOP), diameetri ja vanuse poolest. Tabel 1 annab ülevaate ülekandevõrgu torustike parameetritest.

5


Tabel 1 Eesti maagaasi ülekandevõrgu torustik * metallikao defektide põhjal ** 30.10.2012 aruande põhjal (välised hindamismetoodikad)

Torustik

Vireši - Tallinn Vändra - Pärnu Tallinn - Kohtla-Järve I Tallinn - Kohtla-Järve II Kohtla–Järve - Narva Irboska - Värska GMJ Värska GMJ – Tartu Tartu - Rakvere Irboska - Inčukalns Pihkva - Riia Harutorustikud Kokku

Pikkus [km] 202,4 50,2 97,5 149,1 45,1 10,1 75,6 133,2 21,3 21,3 79,2 885,0

DN (Nominaaldiameeter) [mm] 700 250 200 500 350/400 500 500 500 700 700

Maksimaalne töörõhk (MOP) [barg] 49,6* 54 ≤ 30 ≤ 30** ≤ 30** 53,7* 45,9* 45,2* 49,2* 51,4*

Vanus [aastat] 26 12 65 50 58 43 43 39 34 46

Viie aasta investeeringute kava realiseerumisel on Irboska-Tartu-Rakvere lõigul planeeritud jõuda maksimum töörõhuni 50 barg ja Vireši-Tallinn, Pihkva-Riia ja Irboska-Inčukalns torustikel 54 barg. Irboska-Inčukalns ja Pihkva-Riia on Kagu-Eestis asuvad paralleelsed torustikud, mida kasutatakse eelkõige gaasi transportimisel Venemaa ja Läti vahel, kuid ühtlasi varustavad gaasiga Eesti territooriumil asuvat Misso GJJ. Mainitud paralleelsed torulõigud pole ülejäänud Eesti ülekandevõrguga ühenduses. 2.1.2

Gaasimõõtejaamad

Tabel 2 annab ülevaate Eesti gaasiülekandevõrgu sisendpunktide läbilaskevõimest erinevatel rõhutingimustel. Tabel 2 Eesti gaasiülekandevõrgu sisendpunktide läbilaskevõime1

Ühenduspunkt

Narva ühendus Värska GMJ Karksi GMJ Kokku

Tehniline läbilaskevõime (mln m³/päevas / GWh/päevas) gaasi rõhk ühenduspunktis Karksi GMJ - 40-42 bar Värska GMJ – 40-42 bar Narva – 28-30 bar

Läbilaskevõime tavatingimustel (mln m³/päevas / GWh/päevas) gaasi rõhk ühenduspunktis Karksi GMJ – 34-36 bar Värska GMJ – 34-36 bar Narva – 22-24 bar

Minimaalne läbilaskevõime (mln m³/päevas / GWh/päevas) gaasi rõhk ühenduspunktis Karksi GMJ – 24-26 bar Värska GMJ – 24-26 bar Narva – 18-20 bar

3 / 31,5

1,2 / 12,6

0,8 / 8,4

4 / 42,0

3,4 / 35,7

2,2 / 23,1

7 / 73,5

6,0 / 63,0

4,0 / 42,0

14 / 147,0

10,6 / 111,3

7,0 / 73,5

1

Tabel 2-s väljatoodud läbilaskevõimed on indikatiivsed. Iga ühenduspunkti tegelik läbilaskevõime sõltub sellest, milline on hetke tarbimine süsteemis,milline on gaasirõhk sisendpunktis, kui kaugel asub tarbimine varustatavast ühendupunktist, kas gaasivarustus käib läbi ühe või enama ühenduspunkti ja arvestades ülekandevõrgu süsteemi terviklikkust ja võrgu tõhusat toimimist.

6


Tehniline läbilaskevõime on arvutuslik torustike läbilaskevõime maksimaalsetel sisendpunktides, mida torustike tehniline seisukord võimaldab rakendada.

rõhkudel

Läbilaskevõime tavatingimustel on arvutuslik torustike läbilaskevõime tavapärastel rõhkudel sisendpunktides. Minimaalne läbilaskevõime on sisendrõhkudel sisendpunktides.

arvutuslik

torustike

läbilaskevõime

erakordselt

madalatel

Lisaks Narva, Värska ja Karksi ühenduspunktidele on Eestil veel kaks ühenduspunkti. Kagu-Eestis asuvad paralleeltorustikud (Irboska-Inčukalns ja Pihkva-Riia) on Murati ühenduspunktis ühendatud Lätiga ja Luhamaa ühenduspunktis Venemaaga.

2.2 Regionaalne gaasi ülekandevõrk Eesti gaasisüsteem on osa regionaalsest gaasisüsteemist ja gaasiturust. Seetõttu tuleb maagaasi ülekandevõrgu arendamisel arvestada naaberriikide ja lähiregiooni ülekandevõrkudega. Kuna Eestis gaasitootmist ei ole, tuleb kogu tarbitav gaas tänasel päeval kas Venemaalt, Lätist Inčukalnsi maagaasihoidlast või Leedust Klaipeda LNG terminalist. Lisaks on Eesti ülekandevõrk transiitkoridoriks gaasi liikumisel Venemaa ja Läti vahel. Seoses ülekandevõrkude tugeva integreeritusega on avarii korral oht mõjutada terve regiooni gaasisüsteemi. Joonis 2 annab ülevaate regionaalsest maagaasi ülekandevõrgust ja olulisematest võrgu komponentidest. 2.2.1

Soome

Soome ülekandevõrgu kogupikkus on ligikaudu 1300 km ning omab ühte ühenduspunkti Venemaaga (Imatra), mille kaudu käib gaasivarustus. Soome võrgus on kolm kompressorjaama (Imatra, Kouvola ja Mäntsäla), mille koguvõimsus on 64 MW. Tänasel päeval pole Soome ülekandevõrk ühendatud Balti riikide ülekandevõrkudega, kuid plaanide järgi ühendatakse need läbi Balticconnectori aastaks 2020 (Balticconnectorist lähemalt peatükis 3.1).2 2.2.2

Läti

Läti ülekandevõrgu kogupikkus on ligikaudu 1200 km ning omab kolme ühenduspunkti teiste võrkudega. Kaks neist on ühendatud Eestiga (Karksi ja Murati) ning üks Leeduga (Kiemenai). Läti territooriumil asub Inčukalnsi maagaasihoidla, mis on ainuke maagaasihoidla Baltikumis. Ajalooliselt suveperioodil, kui regiooni maagaasi tarbimine on madal, täidetakse maagaasihoidla gaasiga ja talvel kasutatakse hoiustatud gaasi regiooni varustamiseks. Läti võrgus asub ka üks kompressorjaam Inčukalnsi maagaasihoidla territooriumil, mida kasutatakse peamiselt gaasi sisestamiseks hoidlasse.2 2.2.3

Leedu

Leedu ülekandevõrgu kogupikkus on ligikaudu 2100 km. Leedul on ühenduspunkt Valgevenega (Kotlovka), läbi mille käib peamine gaasivarustus, kahesuunaline ühendus Lätiga (Kiemenai) ja ühenduspunkt Kaliningradiga (Sakiai), mida kasutatakse ainult gaasi transiidiks Kaliningradi. Võrgus töötab kaks kompressorjaama, mille koguvõimsus on 42,2 MW. 2014 alustas tööd Klaipeda LNG terminal, mis pakub regioonile alternatiivset gaasiallikat.2

2

BEMIP GRIP (Gas Regional Investment Plan) 2017 https://www.entsog.eu/public/uploads/files/publications/GRIPs/2017/entsog_BEMIP_GRIP_2017_Main_web_s.pdf

7


2.2.4

Poola

Poola ülekandevõrgu kogupikkus on ligikaudu 11 000 km, omab kuut ühenduspunkti teiste riikide võrkudega ning ülekandevõrgus on 6 maagaasihoidlat. 2016. aastal valmis Swinoujscie LNG terminal ja 85 km maismaa torustiku lõik, mis seob LNG terminali ja Poola ülekandevõrgu. LNG terminal suudab ülekandevõrku gaasi anda 55 000 GWh/aastas. Poola ülekandevõrk on ühendatud Euroopa gaasivõrguga ja otsene ühendus Balti riikide ülekandevõrkudega täna veel puudub, kuid plaanide järgi toimub ühendamine läbi Leedu-Poola gaasitoru (GIPL) aastal 20213.2

Joonis 2 Regionaalne gaasi ülekandevõrk (Allikas: ENTSOG)

3

AB Amber Grid pressiteade – https://www.ambergrid.lt/en/news/pressrelease/introduction-of-amendments-toagreements-on-the-eu-financial-assistance-to-the-gas-interconnection-poland-lithuania-gipl-project

8


2.3 Maagaasi tarbimine Viimastel aastatel on maagaasi tarbimine üldiselt olnud langustrendis. 2016. a tarbimine kasvas seoses külmema talvega võrreldes 2015. aastaga. Kuid 2017. aasta näitas võrreldes eelneva aastaga 5,1 protsendilist langust. Viimase 10 aasta jooksul on maagaasi tarbimine vähenenud ligikaudu poole võrra (Joonis 3). 12

80 70

10

50

6

40 30

4

GWh/päevas

TWh/aastas

60 8

20 2

10

0

0 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Eesti tarbimine

Tipukoormus

Joonis 3 Eesti maagaasi aasta tarbimine (TWh/aastas) ja tipukoormus (GWh/päevas) aastatel 2007-2017. (Allikas: Elering AS) Sarnased trendid maagaasi tarbimises on näha kogu regioonis (Joonis 4).

40 35

TWh/aastas

30 25

20 15 10 5 0 2013 2014 2015 2016 2017

2013 2014 2015 2016 2017

Eesti

Läti

2013 2014 2015 2016 2017

Leedu

2013 2014 2015 2016 2017

Soome

Joonis 4 Maagaasi tarbimine Balti regioonis aastatel 2013-2017. (Allikas: Elering AS, JSC Conexus Baltic Grid, AB Amber Grid, Gasum Oy)

9


Maagaasi tarbimise on viinud langustrendi nii tarbimisstruktuuri muutused (mitmed tööstustarbijad ning elektri- ja soojatootjad on loobunud gaasi tarbimisest kütusena, samuti vähendab nõudlust energiakasutuse tõhustumine), üldine gaasi halb maine (poliitilise kütusena) kui ka puudulik taristu (kaugus tarbijast) (Joonis 5).

2016

2008

Tööstus 38%

Tööstus 26%

Energiasektor 43% Äri- ja avaliku teeninduse sektor 12%

Kodumajapidamine 6%

Transpord isektor 0%

Energiasektor 38%

Äri- ja avaliku teeninduse sektor 19% Põllumajandusja kalandussektor 1%

Kodumajapidamine 14%

Transpordi sektor 1%

Põllumajandusja kalandussektor 2%

Joonis 5 Gaasi tarbimise jaotus sektorite kaupa (2008 ja 2016). (Allikas: Statistikaamet)

2.4 Maagaasi tarbimise prognoos aastani 2027 Oluline osa gaasivõrgu arengu planeerimisel on gaasitarbimise prognoosil. Elering kasutab gaasitarbimise prognoosina Tallinna Tehnikaülikooli poolt 2016. aastal teostatud gaasitarbimise prognoosi4 tulemusi ning ettevõtte sisemisi analüüse. Gaasitarbimise baasprognoosi koostamise metoodikaks on gaasitarbimise jaotamine erinevate kasutusliikide järgi ning nende kasutusliikide trendide prognoosimine statistiliste meetodite ja parimate teadmiste alusel. Võrgugaasi (st. ülekandevõrgu kaudu edastatav gaas) võimalik tarbimine järgmisel kümnel aastal sõltub väga mitmetest teguritest (nt energiapoliitika, majanduskasv, elamufondi energiaefektiivsus jms). Võrgugaasi tarbimise kümne aasta koondbaasprognoos on toodud Joonis 6-l, mille koostamisel on võetud arvesse võrgugaasi kasutamist erinevate tarbimisgruppide järgi.

4

https://elering.ee/sites/default/files/attachments/Gaasitarbimise-pikaajaline-prognoos_toimetised-4_2016_-20.3.2017.pdf

10


12000

GWh/aastas

10000 8000 6000 4000 2000

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027

0

Gaasitarbimine

Gaasitarbimise baasprognoos

Joonis 6 Aastase gaasitarbimise statistika ja prognoos järgnevaks kümneks aastaks On selge, et gaasitarbimine Eestis on langustrendis. Tarbimine on langenud nii soojatootmises, elektritootmises, tööstussektoris nii soojuseks kui ka tooraineks kasutamises. Kasvutrendi oodatakse maagaasi tarbimises transpordisektoris. See on seotud Euroopa Liidu eesmärgiga katta 10% transpordisektori energiatarbest taastuvenergiaga, kus Eestis nähakse suurt rolli biometaani kasutamisel. Ülekaalukalt kõige rohkem kasutatakse maagaasi Eestis soojatootmiseks. Aastast 2008 on näha gaasitarbimise languse trendi soojuse tootmiseks. Languse peamiseks põhjuseks on energiasäästumeetmete rakendamine kaugkütepiirkondades ning üleminek kohalikele kütustele (puiduhake ja turvas). Peamised gaasitarbimist vähendanud projektid (üleminek kohalikele kütustele) on alljärgnevad:      

2008. aasta lõpus valmis puiduhakkel töötav Tallinna elektrijaam (aastane soojuse toodang kuni 480 GWh/aastas) ja Tartu CHP (Combined Heat and Power – soojuse ja elektri koostootmisjaam) (planeeritud soojuse toodang ~300 GWh/aastas). 28. jaanuaril 2011 avati Pärnu CHP (planeeritud soojuse toodang 220 GWh/aastas). 2013. aasta suvel sai avatud Iru CHP prügipõletusplokk (aastane hinnanguline soojuse toodang kuni 430 GWh/aastas). 2013. aastal valmis Rakvere CHP (hinnanguline soojuse toodang 25 GWh aastas). 2014. aastal sai valmis 4 MW tahke biokütuste katel Põlvas (soojuse toodang umbes 25 GWh aastas). 2017. aastal alustas tööd täiskoormusel Tallinna soojusvõrku soojust andev Väo 2 koostootmisjaam (planeeritud soojuse toodang hinnanguliselt 400 GWh)

Jälgides aastatel 2008 – 2014 toimunud muutusi maagaasi tarbimisel soojuse tootmiseks, on näha vähenemise trendi, kuid samas esinevad aastatel 2010 ja 2012 trendi eiravad kõikumised. Seda võib põhjendada sellega, et need aastad on olnud oluliselt külmemad võrreldes teistega. Prognoosi raames on eelduseks, et lisaks 2017. aastal täiskoormusel Tallinna soojusvõrku soojust andma hakanud Väo 2 koostootmisjaamale asendatakse igal aastal keskmiselt 5 MW soojuse tootmisvõimsusi kohalike kütustega, seda kuni aastani 2020 (indikatiivne aastane toodang 30 GWh, maagaasi tarbimise vähendamine ~32 GWh). Peale seda hakatakse asendama 2 MW aastas (indikatiivne aastane toodang 12 GWh, maagaasi tarbimise vähendamine 13 GWh).

11


7000 6000

GWh/aastas

5000

4000 3000 2000 1000

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027

0

Gaasi tarbimine soojuse tootmiseks

Prognoos

Joonis 7 Gaasitarbimise statistika soojuse tootmiseks ja prognoos järgnevaks kümneks aastaks 5 Gaasivõrgu arendamisel ja varustuskindluse tagamisel on väga oluline roll gaasi tiputarbimisel. Tiputarbimise statistika ja prognoos järgnevaks kümneks aastaks on toodud Joonis 8-l. Kui gaasi aastane tarbimine sõltub paljuski aasta keskmisest temperatuurist, siis tiputarbimine sõltub väga oluliselt ekstreemselt külmadest ilmadest. Seetõttu on ka tiputarbimise prognoos toodud vastavalt kahele ilmastikustsenaariumile – külm vastab ekstreemsele temperatuurile -25°C ja tavaline vastab külmale talvetemperatuurile -20°C. 80 70

GWh/päevas

60 50 40 30 20 10

Tiputarbimine

Prognoos külm

2026

2025

2024

2023

2022

2021

2020

2019

2018

2017

2016

2015

2014

2013

2012

2011

2010

2009

2008

2007

2006

2005

2004

2003

2002

2001

0

Prognoos tavaline

Joonis 8 Maagaasi tiputarbimise statistika ja prognoos järgnevaks kümneks aastaks 6

5 6

2017 aasta kohta puudub arengukava avaldamise hetkel sektoripõhine statistika. 2018. aasta kohta on graafikul toodud tiputarbimine 2018.a jaanuaru lõpu seisuga.

12


Tiputarbimise prognoos tavalistes ilmastikutingimustes on samuti langeva trendiga, kuid hinnanguliselt on langus aeglasem. Langus tuleneb eelkõige soojatoomise sektoris teistele kütustele ülemineku arvelt. Samas, tiputarbimise languse trend on hinnanguliselt konservatiivsem, kuna alati esineb risk, et külmema ilma korral kas üks või kaks koostootmisjaama võivad olla erinevatel põhjustel (kas jaama rikke tõttu või jaamaga ühendatud soojustorustiku rikke tõttu) soojusvõrgust väljas. Sellisel juhul tuleb koormust katta gaasikateldega. Selline risk esineb ennekõike Tallinna, Tartu ja Pärnu võrgupiirkondades. Eelmainitu tõttu on gaasi tiputarbimise vähenemine prognoosi järgi poole aeglasem, kui aastase gaasitarbimise vähenemise prognoos. Gaasitarbimise stsenaariumid Tallinna Tehnikaülikooli poolt 2016. aastal teostatud gaasitarbimise prognoosi uuringus vaadeldi lisaks baasstsenaariumile ka optimistlikke ja pessimistlikke gaasitarbimise arenguid ning koostati nendele vastavad optimistlik ja pessimistlik stsenaarium (Joonis 9). 12000

GWh/aastas

10000 8000 6000 4000 2000

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027

0

Ajalooline gaasitarbimine

Gaasitarbimise baasprognoos

Optimistlik stsenaarium

Pessimistlik stsenaarium

Joonis 9 Gaasitarbimise prognoos erinevates stsenaariumites järgnevaks kümneks aastaks Stsenaariumides vaadeldi gaasitarbimise tundlikkust erinevate mõjutegurite suhtes ja koostati neile vastavad tarbimisprognoosid. Stsenaariumid lähtuvad mõjutegurite eelduste muutmisest baasprognoosiga võrreldes. Käsitletud on nn Optimistlik stsenaarium ja Pessimistlik stsenaarium. Optimistliku stsenaariumi korral on arvestatud erinevate tegurite (majanduslikud ja poliitilised) võimalike positiivsete koosmõjudega gaasitarbimisele. See tähendab, et võrreldes baasprognoosiga on hinnangud võimalike tarbimist soodustavate mõjude rakendamisele realistlikult positiivsed. Pessimistlik stsenaarium on n.ö eelmise pöördstsenaarium, s.t on arvestatud erinevate tegurite (majanduslikud ja poliitilised) võimalike negatiivsete koosmõjudega gaasitarbimisele. Baasprognoosi koostamiseks kasutusaladele/tarbijatele: 

  

on

kogu

tarbimine

jagatud

gruppidesse

vastavalt

võrgugaasi kasutamine energeetikas: o elektri tootmine; o energiasektori omatarve; o soojuse tootmine; võrgugaasi lokaalne tarbimine; tööstustarbimine ja tarbimine tooraineks; tarbimine transpordisektoris; 13


tarbimine põllumajandus- ja kalandussektoris.

Võrgugaasi kasutamine energeetikas on suurima mõjuga grupp. Tarbimine elektri ja soojuse tootmiseks on olnud pidevas languses, mis tõenäoliselt jätkub. Sõltuvalt stsenaariumist moodustab võrgugaasi tarbimine energeetikas 2027. aastaks 2387 – 3390 GWh (tarbimine aastal 2016 moodustas 3486 GWh, s.o 64% kogu võrgugaasi tarbimisest). Maagaasi tarbimise kasvu potentsiaali võib oodata ainult elektri tootmisel ja seda eeldusel, et Eestis hakkavad märkimisväärselt arenema elektri hajutatud tootmise ja koostootmise kombineeritud lahendused taastuvenergia baasil – PV paneelid, päikeseküte, laiem tuulikute kasutus. Sellisel juhul oleks maagaas heaks alternatiiviks asenduskütusena kasutamiseks ja võimalike tippude katmiseks (tipu- ja/või balansseerimisjaamad). Võrgugaasi lokaalne tarbimine (koosneb tarbimisest kodumajapidamistes ning äri- ja avaliku teeninduse sektoris) kas jääb praegusele tasemele või jätkab mõõdukat kasvu. Sõltuvalt stsenaariumist moodustab võrgugaasi lokaalne tarbimine 2027. aastaks 987 – 1347 GWh (tarbimine aastal 2016 moodustas 1229 GWh, ehk 23% kogu võrgugaasi tarbimisest). Tulevikus hakkab gaasitarbimise kasvu mõjutama uute tarbijate juurdetulek, kuid teiselt poolt varasematel aastatel ehitatud elamute soojuse tarbimist hakkab vähenemise suunas mõjutama nende renoveerimine. Siinjuures tuleb arvestada, et nii uutele hoonetele kui ka oluliselt rekonstrueeritavatele hoonetele on perspektiivis (alates 2019 ja 2021) kehtestatud rangemad (soojussäästlikumad) nõuded. Lisaks sellele on teada, et gaasi müüjad otsivad pidevalt võimalusi gaasi müügimahtude suurendamiseks ja tegelevad gaasi tarbimistiheduse tõstmisega piirkondades, kus vastavad kommunikatsioonid on olemas. Võrgugaasi lõpptarbimine tööstussektoris on tugevas sõltuvuses AS Nitrofert töötamisest. Nitrofert kasutas maagaasi toorainena mineraalväetiste tootmiseks, kuid alates 2014. aastast pole tootmist enam toimunud. Nitroferti mõjuga mitte arvestades jäävad statistilised tarbimiskogused suhteliselt stabiilseks. Sõltuvalt stsenaariumist moodustab võrgugaasi tarbimine tööstussektoris 2027. aastaks 249 – 826 GWh (tarbimine aastal 2016 moodustas 651 GWh, ehk 12% kogu võrgugaasi tarbimisest). Võrgugaasi tarbimine ülejäänud gruppides (transpordisektoris, põllumajandus- ja kalandussektoris ning tarbimine tooraineks) moodustas 2016. aastal 74 GWh, ehk 1% kogu võrgugaasi tarbimisest. Sõltuvalt stsenaariumist moodustab võrgugaasi tarbimine ülaltoodud gruppides 2027. aastaks 205 – 1238 GWh, kus peamine eeldatav kasv on seotud võrgugaasi tarbimisega transpordisektoris. Maagaasi tarbimine Eesti transpordisektoris on väga tagasihoidlik. Alates 2009. aastast on Eesti Gaasil õnnestunud surugaasi müüki igal aastal ligikaudu kahekordistada. Tulevikus võib võrgugaasi tarbimist transpordisektoris oluliselt mõjutada biometaani tootmine ja selle kasutamise riiklik toetamine. Optimistlikult on eeldatud, et aastaks 2020 moodustab biometaani tootmine gaasi ülekandevõrku kuni 3% aasta 2015 diislikütuse ja autobensiini tarbimisest. Seega, aastaks 2020 moodustab biometaani tootmine umbes 300 GWh (võrdluseks – ENMAK 2030+ vähesekkuvas stsenaariumis on aastaks 2020 pakutud väärtus 352 GWh aastas) ja ulatub 1192 GWh-ni aastaks 2027. On eeldatud, et kogu toodetud biometaan edastatakse tarbijatele gaasi ülekandevõrgu kaudu ja selle tarbijaks jääb põhiliselt transpordisektor. Pessimistlikus stsenaariumis eeldatakse, et võrgugaasi kasutamise aastane juurdekasv transpordisektoris on poole väiksem baasprognoosis esitatust ja kuus korda väiksem võrreldes optimistliku stsenaariumiga moodustades 184 GWh aastaks 2027.

14


3 Gaasivõrgu arengud aastani 2027 

Järgneva kümne aasta üheks prioriteediks on Balticconnectori projekt koos Eesti-Läti vahelise ühenduse tugevdamisega, mis loob ühenduse Soome ja Baltimaade gaasisüsteemide vahel. Teiseks regiooni olulisemaks projektiks on Poola-Leedu vahelise ühenduse (GIPL) ehitamine, mis ühendab seni isoleeritud Baltimaade gaasisüsteemid ülejäänud Euroopaga. Regiooni projektide realiseerumisel muutub Eesti gaasisüsteem tupiksüsteemist oluliseks transiitkoridoriks. Seoses suure potentsiaalse biometaani ressursiga Eestis on järgneval kümnel aastal ette näha biometaani tootjate võimalikke liitumisi gaasivõrguga. Enne liitumistaotluse esitamist on kõik turuosalised oodatud Eleringi liitumise eeluuringu läbiviimiseks, mille käigus koostatakse Eleringi ja liituja koostöös tehnilised tingimused.

  

3.1 Ülevaade 2017.a investeeringutest ja tegevustest Joonis 10-l on välja toodud gaasi valdkonna investeeringud aastal 2017. Detailsema ülevaate olulisematest 2017. aastal tehtud investeeringutest ja tegevustest valdkondade kaupa leiab joonise alt.

Gaasi valdkonna investeeringud 2017 (summad tuhat EUR)

Mittereguleeritavad varad; 11

Katoodkaitse; 143 Kraanisõlmed; 85 Investeeringud reguleeritud varadesse; 6529

Torustikud; 897 Gaasijaamad; 3 078

Mõõtesüsteemid; 298 Gaasivõrgu reservseadmed; 151 Eesti-Läti ühenduse tugevdamine; 73

Tariifi mittemõjutavad piiriülese mõjuga investeeringud; 341

IT; 336 Balticconnector; 467

Muud; 1 000

Joonis 10 Gaasi valdkonna investeeringud aastal 2017. Ühik: tuhat EUR Torustike diagnostikajärgsed uuringud ja surfimised järgnevatel lõikudel: -

Karksi GMJ-Õisu LKS Viljandi LKS-Puiatu 1 LKS Navesti LKS-Kalmaru LKS 15


-

Rapla LKS-Kohila LKS Kalmaru LKS-Lokuta LKS Lokuta LKS-Rapla LKS

Torustike lõikude väljavahetamine järgnevatel lõikudel: -

Vene riigipiir Piusa jõel - Värska GMJ Värska LKS-Veriora LKS Saadjärve LKS-Palamuse LKS Palamuse LKS-Jõgeva LKS Rakke LKS-Väike-Maarja LKS M. Härma LKS-Vedu LKS Ühendussõlme LKS -Loo LKS Vedu LKS - Saadjärve LKS Tallinn-Jõhvi Pandivere LKS-Lihulõpe LKS

Torustike kande- ja kaitsekonstruktsioonide paigaldamine/parandamine järgnevatel lõikudel: -

Tartu - Räpina - Värska - toru kontaktis hülsiga Lepna - toru kontaktis hülsiga Ilmandu - toru kontaktis hülsiga

Torustike korrosioonidefektide parandamine remontmuhvidega järgnevatel lõikudel: -

M. Härma LKS - Vedu LKS V. Maarja LKS - Pandivere LKS

Torustike isoleerimine järgnevatel lõikudel: -

Karksi GMJ-Õisu LKS

Kraanisõlmede tööd: -

Loobu LKS rekonstrueerimine Karla HKS - uus piirdeaed Salla LKS - uue küünlatorustiku ehitamine Lihulõpe VVS,SLS - aia ehitus ja isoleerkatte taastamine Kunda HKS - uue küünlatrorustiku ehitamine

Katoodkaitse tööd: -

Kunda Jõe katoodjaama uus anoodmaandus Lagedi katoodjaama uus anoodmaandus ja kaabel Lokuta katoodjaama uus anoodkaabel Kalmaru katoodjaama levahelduvvoolu filtrite paigaldus Pärnu katoodjaama levahelduvvoolu filtrite paigaldus Eidapere katoodjaama katoodmuundurite asendamine kaugjuhitavatega seadmetega Võidula katoodjaama katoodmuundurite asendamine kaugjuhitavate seadmetega Härgla katoodjaama katoodmuundurite asendamine kaugjuhitavate sedametega Valtu katoodjaama katoodmuundurite asendamine kaugjuhitavate sedametega Lokuta katoodjaama katoodmuundurite asendamine kaugjuhitavate sedametega

Gaasijaamad: -

Värska gaasimõõdujaama renoveerimine 16


-

Loo GJJ - 4 tk kiirsulgekraanide vahetamine, liini lõpu kraanide vahetamine Kunda GJJ katelde vahetus koos gaasisoojendusjuhtimisega Järvakandi GJJ peajaotuskeskuse ümberehitus Kunda GJJ reserv elektrigeneraatori vahetamine Tartu GJJ odoreerimisseade Sillamäe GJJ katla paigaldus koos gaasisoojendusjuhtimisega Loo GJJ - elektripaigaldise normidele vastavuse tagamine Ahja HKS/LKS ehitamine ühel kohal ja kaugjuhtimine Sillamäe GJJ reserv elektrigeneraatori vahetamine Rakvere GJJ katelde vahetus koos gaasisoojendusjuhtimisega

Mõõtesüsteemide väljavahetamine järgnevates GJJ-des: -

Rakke GJJ, Aseri GJJ, Jõgeva GJJ, Järvakandi GJJ, Karla GJJ, Kiviõli GJJ, Kohila GJJ, M.Härma GJJ, Misso GJJ, Narva GJJ, Nitrofert GJJ, Palamuse GJJ, Rapla GJJ, Saadjärve GJJ, Saku GJJ, Sindi GJJ, Tartu GJJ, Viru GJJ, Vändra GJJ, Ahja GJJ, Kohtla-Järve GJJ, Vedu GJJ

IT valdkonna investeeringud: -

Riistvara investeeringud Gaasisüsteemi tarbimise prognoosi rakendus MS Dynamics NAV arendus Infosüsteemi IHS arendus Andmeside süsteemide kaugjuhtimine Biogaasi päritolutunnistuste infosüsteemide arendamine

Balticconnectori projekti: -

Erinevate uuringute läbiviimine Kiili-Paldiski torulõiguga seonduvad tegevused Paldiski komrpessorjaama (KJ) ja GMJ seonduvad tegevused

Eesti-Läti ühenduse tugevdamine -

Puiatu komrpessorjaama (KJ) seonduvad tegevused Karksi GMJ seonduvad tegevused Piiri LKS (Lilli) seonduvad tegevused

3.2 Ülevaade 2018-2022 investeeringutest All oleval joonisel on välja toodud gaasi ülekandevõrgu planeeritud investeeringute jaotus perioodil 2018-2022. Jooniselt on näha, et perioodil 2018-2020 moodustavad suurema osa investeeringutest Balticconnectori projekt (lähemalt peatükis 3.3) ja Eesti-Läti ühenduse tugevdamise projekt (lähemalt peatükis 3.3), mis valmivad aastaks 2020. Mainitud suurprojektide tulemusena suureneb regionaalne varustuskindlus ning ühtlasi tekib positiivne keskkond gaasituru arenguks. Lisaks suurprojektidele on ettenähtud tavapärased investeeringud olemasoleva gaasivõrgu uuendamiseks, eesmärgiga tõsta gaasivõrgu töökindlust ja tagada tarbijate varustuskindlus (torustike sisediagnostika, torustike lõikude väljavahetamine, torustike isoleerimine, kraanisõlmed, gaasijaamad jne). Gaasivõrgu töökindluse tõstmiseks tehtavatest investeeringutest kirjutatakse lähemalt peatükis 3.4.

17


Gaasi valdkonna investeeringute jaotus 2018-2022 aastate lõikes

18.3%

23.7%

19.6%

2.1% 2.1% 3.3% 29.9%

Eesti-Läti ühenduse tugevdamine Balticconnector

3.3% 46.7% 75.2%

92.1% 72.4% 2.6%

Mittereguleeritavad investeeringud GIPL

66.1%

Muud reguleeritavad investeeringud IT Gaasivõrgu investeeringud

30.7% 1.8% 4.4%

0.7% 2.6%

2018

2019

2020

2021

2022

Joonis 11 Gaasi valdkonna investeeringute jaotus 2018-2022 aastate lõikes

3.3 Balticconnector ja Eesti-Läti ühenduse tugevdamine Esimesed uuringud 2001

Planeeringute menetluste algus

Planeeringud kehtestatud

Ehitushanked 2017

2012

2018

Merealuse osa KMH 2016

Projektid valminud 2020

Ehitus 2018 2019

2006 Eesti ja Soome gaasi ülekandevõrke ühendava torustiku projekt „Balticconnector“, koos Eesti-Läti gaasi ülekandevõimsuste tugevdamise projektiga „Eesti-Läti ühenduse tugevdamine“ on vaieldamatu prioriteet Eesti gaasi ülekandevõrgu investeeringute hulgas. Projektid on tehniliselt teineteisega seotud ning moodustavad ainult koos rakendamisel tervikliku klastri, mis võimaldab saavutada soovitud ülekandevõimsusi ja turgude integratsiooni. Balticconnectori projekti arendavad ühiselt Eesti ülekandevõrgu operaator Elering AS ja Soome riigiettevõte Baltic Connector OY. Mõlemad projektiarendajad on võtnud eesmärgiks projekti

18


valmimise vastavalt Eesti ja Soome peaministrite 24.11.2014 kommunikeele ning 21.10.2016 Euroopa Komisjoniga sõlmitud abirahastuslepingule , mis näeb ette Balticconnectori valmimist 2020. aastaks. Eesti-Läti ühenduse tugevdamise projekti arendab Elering AS. Projekti valmimise tähtaeg, vastavalt Euroopa Komisjoniga sõlmitud abirahastuslepingule, on 2019. aastal. Projektiklastri mõlemad projektid on tunnistatud Üle-Euroopalise tähtsusega projektideks ning on ühishuvide projektide nimekirjas (PCI list) - Balticconnector on PCI nimekirja projekt number 8.1.1 ja Eesti-Läti ühenduse tugevdamine on PCI nimekirja projekt number 8.2.2. Balticconnectori ja Eesti-Läti ühenduse tugevdamise projektiklastri eesmärgiks on ühendada Baltimaade ja Soome gaasi ülekandevõrgustik ning seeläbi luua eeldused Baltimaade ja Soome ühtse gaasituru loomiseks. Investeeringute realiseerumisel paraneb piirkondlik varustuskindlus ning tekib positiivne keskkond toimiva piirkondliku gaasituru arenguks. Leedu-Poola vahelise ühenduse (GIPL) valmimisel integreeritakse Baltimaad koos Soomega ühtsesse Euroopa gaasi ülekandevõrku. Piirkondlik suurem turumaht loob eeldused täiendavatele tarneahelatele regionaalse LNG terminali näol, millega tagataks ka Venemaa mõju minimeerimine gaasivarustuses. Lisaks loob Balticconnector ja Eesti-Läti ühenduse tugevdamine Soomele ligipääsu Inčulkansi gaasihoidlale ning võimaldab optimeerida investeeringuid Eesti ja Soome ülekandevõrkude rekonstrueerimiseks. 2015 aasta kevadel sõlmisid Euroopa Komisjon ja Balticconnectori projekti arendajad rahastuslepingu ehituseks vajalike uuringute rahastamiseks 5,4 miljoni euro ulatuses Euroopa Ühendamise rahastust (Connecting Europe Fund - CEF). Uuringute eesmärk on projekteerimistööde ja lubade ettevalmistamine tööde alustamiseks. 2016 aasta oktoobris sõlmisid Euroopa Komisjon ja Balticconnectori projekti arendajad Elering AS ning Baltic Connector OY rahastuslepingu projekti kapitalikulude 187,5 miljoni euro ehk 75% ulatuses katmiseks Connecting Europe Fund (CEF) rahastust. 2016 aasta detsembris sõlmisid Euroopa Komisjon ja Eesti-Läti ühenduse tugevdamise projekti arendaja Elering AS rahastuslepingu projekti kapitalikulude 18,6 miljoni euro ehk 50% ulatuses katmiseks Connecting Europe Fund (CEF) rahastust. 2017 aastal alustati Eestis ja Soomes kõikide Balticconnectpori klastri ehitushangetega. 3.3.1

Tehnilised parameetrid

Balticconnectori projekt koosneb:      

Inkoo- Paldiski 77 km merealune torustik Soome lahes, DN500, 80 barg Siuntio-Inkoo 20 km maismaatorustik Soomes, DN500, 80 barg Kiili-Paldiski 55 km maismaatorustik Eestis, DN 700, 54 barg Kiili gaasirõhu reguleerjaam Inkoo maagaasi mõõtejaam + kompressorjaam (Soomes) Paldiski maagaasi mõõtejaam + kompressorjaam

Eesti-Läti ühenduse tugevdamise projekt koosneb:   

Karksi (kahesuunaline) maagaasi mõõtejaam Lilli liinikraanisõlm Puiatu kompressorjaam

Merealune torustik Balticconnectori meralune torustik koosneb ca 77 km pikast kahesuunalisest merealusest gaasi ülekandetorust Inkoost Paldiskisse, millest ca 40 km jääb Eesti majandusvööndisse. Torustiku 19


ülekandevõimsuseks on planeeritud 81.2 GWh/päevas. Merealuse torustiku nimiläbimõõt on DN500 (seinpaksus 15,9 mm) ning projekteeritud maksimaalne töörõhk 80 barg. Tagamaks merepõhjas vajalik ankurdus, kaetakse torustik 60 mm paksuse betoonikihiga. Vastavalt läbiviidud riskianalüüsidele kaetakse rannikulähedastel aladel ülekandetorustik merepõhjas täiendavalt kividega. Merealuse torustiku keskkonnamõjude hindamine on kehtestatud ning merealuse torustiku tööprojekt on valminud ning 2017 aastal on alustatud kõikide hangetega merealuses osas. Väljastatud on Soomes ja Eestis Vee-erikasutusluba torustiku rajamiseks. Maismaa torustikud 1. Kiili-Paldiski Kiili-Paldiski ülekandetorustik on osa Balticconnectori projektist. Ülekandetorustik läbib Kiili, Saku, Saue ja Keila valda ning Keila ja Paldiski linna. Torustiku trass on valitud üld- ja teemaplaneeringute menetluste käigus. Torustiku trassil on läbiviidud keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) menetlus.    

Torustiku pikkus ca 55 km Torustiku nimiläbimõõt DN 700 Torustiku projekteeritud maksimaalne töörõhk 54 barg Maismaal asuva lõigu lahutamatuteks osadeks on Keila lähedale planeeritud liinikraanisõlm ja Kiili rõhualandusjaam.

2. Inkoo-Siuntio Inkoo-Siuntio ülekandetorustik on osa Balticconnectori projektist, mis jääb Soome territooriumile. Torustiku trass on kehtestatud Fingulf LNG terminali detailplaneeringu käigus. Torustiku trassil on läbiviidud KSH menetlus.   

Torustiku pikkus ca 20 km Torustiku nimiläbimõõt DN 500 Torustiku projekteeritud maksimaalne töörõhk 80 barg

Kompressorjaamad Paldiski ja Inkoo kompresoorjaamade ülesandeks on tagada läbi Balticconnectori merealuse InkooPaldiski torustiku piisav ülekandevõimsus. Puiatu kompressorjaama ülesandeks on tagada piisav ülekandevõimsus Eesti (sh. Soome) ülekandevõrgu ja Läti (sh. Leedu/Poola) ülekandevõrgu vahel. Paldiski kompressorjaam   

Kompressorjaama tarbitav võimsus ca 6-10 MW Kompressorjaama ülekandevõimsus 81.2 GWh/päevas. Kompressorjaama detailplaneering kehtestatud 20.10.2014.

Inkoo kompressorjaam  

Kompressorjaama tarbitav võimsus ca 6-10 MW Kompressorjaama ülekandevõimsus 81.2 GWh/päevas.

Puiatu kompressorjaam  

Kompressorjaama tarbitav võimsus ca 6-10 MW Kompressorjaama ülekandevõimsus 105 GWh/päevas. 20


Kompressorjaama detailplaneering kehtestatud 03.05.2016.

Gaasimõõtejaamad Balticconnectori projekti kuuluvad gaasikulu mõõtejaamad Paldiskis ja Inkoos. Nimetatud jaamad rajatakse kahesuunalistena ning võimaldavad mõõta gaasivoogude liikumist Eesti ja Soome gaasivõrkude vahel (nii Eestist Soome kui ka vastupidi). Eesti-Läti ühenduse tugevdamise projekti kuulub gaasimõõtejaam Karksis. Jaam rajatakse kahesuunalisena ning võimaldab mõõta gaasivoogude liikumist Eesti ja Läti gaasivõrkude vahel (nii Lätist Eestisse kui ka vastupidi). 1. 2. 3.

Paldiski GMJ - läbilaskevõime 81.2 GWh/päevas Inkoo GMJ - läbilaskevõime 81.2 GWh/päevas Karksi GMJ - läbilaskevõime 105 GWh/päevas

Ülekandevõimsus Kahesuunaline merealune gaasi ülekandetoru Eesti ja Soome vahel, ülekandevõimsusega 81.2 GWh/päevas. Balticconnectori projekti osade maksumused     

Inkoo- Paldiski 77 km merealune torustik, DN500, 80 barg - ca 120 miljonit eurot Siuntio-Inkoo 20 km maismaatorustik, DN500, 80 barg - ca 20 miljonit eurot Paldiski-Kiili 55 km maismaatorustik, DN 700, 54 barg - ca 30 miljonit eurot Inkoo maagaasi mõõtejaam + kompressorjaam - ca 40 miljonit eurot Paldiski maagaasi mõõtejaam + kompressorjaam - ca 40 miljonit eurot

Balticconnectori projekti kogumaksumus on tänase hinnangu alusel ca 250 miljonit eurot, kuid hind täpsustub uuringute käigus. Eesti - Läti ühenduse tugevdamise projekti osade maksumused   

Puiatu kompressorjaam – ca 30 miljonit eurot Karksis maagaasi mõõtejaam – ca 5,8 miljonit eurot Lilli liinikraanisõlm – ca 0,6 miljonti eurot

Balticconnectori klastri kogumaksumus on ca 285 miljonit eurot. 3.3.2

Projekti staatus

Balticconnectori klastri projektid on erinevates arenguetappides. Merealune torustik Merelause torustiku tööprojekt ning torustiku keskkonnamõjude hindamine Eestis ja Soomes on valmis, sammuti on väljastatud Eestis ja Soomes vee-erikasutusluba. Merealuse torustiku materjalihange on edukalt läbiviidud, meretoru paigaldushankes on planeeritud lepingu allkirjastamine Q1/2018. Kiili-Paldiski torustik

21


Kiili-Paldiski torustiku trass on määratud nelja teemaplaneeringuga ja kahe üldplaneeringuga ning väljastatud on kõik vajaliku ehitusload torustiku rajamiseks. Torustiku rajamise hange on välja kuulutatud 2017 aastal ning lepingu allkirjastamine on planeeritud Q2/2018. Inkoo - Siuntio torustik Inkoo – Siuntio torustiku trass on määratud FinGulf LNG terminali raames, ning läbi on viidud vajalikud keskkonnamõjude hindamised (KMH-d). Kõik torustiku rajamiseks vajaliku ehitushanked on välja kuulutatud. Paldiski kompressorjaam Paldiski kompressorjaama detailplaneering on kehtestatud. Kompressorjaama rajamise hange on välja kuulutatud 2017 aastal ning planeeritud on lepingu allkirjastamine Q2/2018. Puiatu kompressorjaam Puiatu kompressorjaama detailplaneering on kehtestatud. Kompressorjaama rajamise hange on välja kuulutatud 2017 aastal ning planeeritud on lepingu allkirjastamine Q2/2018 Inkoo Kompressorjaam Inkoo kompressorjaama planeering on kehtestatud ning ehitushanked väljakuulutatud. Karksi maagaasi mõõtejaam Karksi maagaasi mõõtejaama rekonstrueerimistööde Rekonstrueerimistööde kavandatud valmimise aeg 08/2019.

hange

on

välja

kuulutatud.

Lilli liinikraanisõlm Lilli liinikraanisõlme rajamise hange on välja kuulutatud. Lilli liinikraanisõlme kavandatud valmimise aeg 08/2019. 3.3.3

Balticconnector klastri sotsiaalmajanduslik mõju

Mõju varustuskindlusele ja gaasiturule Balticconnector koos Eesti-Läti ühenduse tugevdamisega ühendab omavahel Baltikumi ja Soome gaasiturud. Turgude ühendamisega kaasnevad mitmed sotsiaalmajanduslikud kasud nii Eestile ja Soomele kui ka regioonile tervikuna. Infrastruktuuri investeeringud toovad esmalt kasu varustuskindlusele. Balticconnector ja Eesti-Läti ühenduse tugevdamine lisavad Eestile uue tarnekanali, mis suurendab varustuskindlust gaasisüsteemi tehniliste probleemide korral. Eesti N-1 kriteerium paraneks tänu antud projektidele 68,7%-lt protsendilt 183,6%-le7 . Gaasi varustuskindluse määruse (EL 2017/1938) järgi on nõutav varustuskindluse tase vähemalt 100%. Soomele lisavad Balticconnector ja Eesti-Läti ühenduse tugevdamine uue tarneallika. See tähendab esiteks riskide vähenemist, mis on seotud ühe gaasi tarneallikaga ja teiseks tehniliste riskide vähenemist, mis on seotud gaasisüsteemi riketega. Pikemas

7

N-1 kriteeriumi arvutus selgitatud peatükis „Tagasivaade varustuskindlusele“. N-1 kriteeriumi arvutus Balticconnectori ja Eesti-Läti

ühenduse tugevdamise korral:

N  1 % 

(1.2  3.4  10  7.7)  0  0  0  10 6.7

100%  183.6% 22


perspektiivis tähendab suurem Ăźhendatud turg tĂľenäoliselt ka Eesti jaoks tarneallikate lisandumist, näiteks regionaalse LNG terminali näol. KokkuvĂľttes vähenevad potentsiaalsed gaasi tarnekatkestustest tekkivad Ăźhiskondlikud kahjud, kuna olemas on alternatiivsed tarnekanalid. Turgude Ăźhendamine läbi infrastruktuuri toob kasu läbi turu integratsiooni ja konkurentsi suurenemise. Esiteks Ăźhtlustuvad gaasihinnad varem eraldi seisnud gaasiturgudel. Näiteks on gaasi hind Eestis ja Soomes viimasel viiel aastal erinenud suures ulatuses, olles enamasti Soomes odavam. Balticconnector ja regionaalse gaasituru arendamine on aluseks selliste hinnaerinevuste vähendamiseks vĂľi sootuks kaotamiseks. Turgude Ăźhendamisel on oodata gaasi turuhindade Ăźhtlustumist ning Ăźhe gaasitarnijaga situatsioonist tuleneva geograafilise hinnadiskriminatsiooni vähenemist. See vähendab gaasi hinda lĂľpptarbija jaoks. Lisaks sellele on suuremal Ăźhendatud ja avatud turul rohkem konkureerivaid gaasipakkujaid. Gaasi tarnekanalite kontsentratsiooni väljendav tarnekanalite mitmekesisuse (import route diversification) indikaator (tuntud ka kui HerfindahlHirschmann index - HHI) väheneb Eestis tänu projektidele 4400 pealt 3600 peale 8. Sellistes tihedamates konkurentsitingimustes vĂľidavad gaasitarbijad läbi madalamate hindade ja paranenud teenusekvaliteedi. Lisaks Ăźlalmainitud varustuskindluse ja turu integratsiooni kasudele, vĂľib nimetada veel mitmeid täiendavaid projektiga seotud hĂźvesid. GaasisĂźsteemide Ăźhendamisest tekkiv suurem gaasiturg vĂľimaldab teha infrastruktuuri investeeringuid, mis väiksemal turul ei ole vĂľimalikud. Projektid annavad vĂľimaluse nii Soome kui ka Eesti turuosalistel kasutada gaasi hoiustamiseks InÄ?uklansi maalaust gaasihoidlat. Baltikumis ja Soomes on suur potentsiaal biogaasi ja biometaani tootmiseks, mille roll transpordis on Euroopa tasandil suurenemas ning mis vĂľib kujuneda ekspordiartikliks. Ăœhendatud gaasisĂźsteemid vĂľimaldavad bilansiteenuste Ăźlepiirilist mßßki, mis vähendab bilansiteenuse kogukulusid. LĂľpetuseks vĂľimaldab projektide elluviimine edasi lĂźkata vĂľi vähendada riigisiseseid investeeringuid nii Eesti kui ka Soome vĂľrku, mis muidu oleksid olnud olulised varustuskindluse tagamiseks. KokkuvĂľttes on projektide elluviimisest tekkivad kasud mitmekĂźlgsed ning ulatuvad geograafiliselt väljapoole projektide asukohariike. Balticconnectori ja Eesti-Läti Ăźhenduse tugevdamise projektide investeeringukulu on kokku 285 miljonit eurot. Tegemist on väga suure investeeringuga ning ei ole tehtav ainult Eesti ja Soome tänast gaasitarbimist arvestades ja kulu Ăźlekandetariifi määrates. Tulenevalt projektide regionaalsest mþþtmest ja kasust väljapool asukohariike, on mĂľistlik projekti kulude laiem sotsialiseerimine. Sellest tulenevalt taotlesid projektide eestvedajad, Elering AS ja Baltic Connector Oy, projektidele Euroopa Ăźhendamise rahastust (CEF) kaasfinantseerimist. Tulenevalt projektide prioriteetsusest, staatusest Euroopa Liidu Ăźhishuviprojektide nimekirjas ja Ăźle regiooni ulatuvatest kasudest, taotlesid projekti eestvedajad kaasfinantseerimist maksimaalse vĂľimaliku 75% ulatuses. Euroopa komisjon nĂľustub projektide regionaalses tähtsuse ning kaasfinantseerib projekte kokku 72% investeeringukulude ulatuses. See on seni kĂľrgeim Euroopa Ăźhendamise rahastu kaasfinantseerimise osakaal kĂľigi taotlenud projektide seas. MĂľju gaasi Ăźlekandetariifile Kuigi Euroopa kaasfinantseerimise osakaal projektidele on suur, on projektidel sellegipoolest mĂľju Ăźlekandetariifile. Eleringi hallatava gaasivĂľrgu väärtus, millele Ăźlekandetariifi arvestus pĂľhineb, on praegu ligi 50 miljonit eurot. Tänu Euroopa Liidu toetusele tuleb Eleringil ehk Eesti gaasitarbijal Balticconnectori ehitusse panustada vaid 50 miljonit eurot pea 300 miljoni eurosest kogusummast. On selge, et investeeringu tulemusena suureneb gaasivĂľrgu väärtus ja seetĂľttu ka Ăźlekandetariif.

2 HHI väljendab Ăźksikute tarnakanalite suurust vĂľrrelduna tarnekanalite summaga. Arvutusvalem đ??ťđ??ťđ??ź = ∑đ?‘ đ?‘– đ?‘ đ?‘– , kus s on iga tarnekanali osakaal protsentides tarnekanalite summast. HHI maksimumväärtus on 10 000 (Ăźks tarnekanal).

8

23


Balticconnectori projekti ja Eesti-Läti ühenduse tugevdamise projekti kulu lisandub ülekandetariifi järk-järgult vastavalt ühenduse valmimisele. Ülekandetariifile omab mõju ka suurenevad võrgu ülevalpidamise kulud, seoses uute torustike ja muude komponentide lisandumisega gaasivõrku. Projektide valmissaamisel lisandub Eleringi hallatavale gaasivõrgule juurde ca 55 km maa-alust torustiku, 38.5 km merealust torustiku, kaks kompressorjaama, üks uus gaasimõõtejaam ja üks gaasirõhu reguleerjaam. Kõikide uute lisanduvate gaasivõrgu komponentide opereerimisega kaasnevad ülevalpidamise kulud, et oleks tagatud gaasisüsteemi töökindlus, võimalused regionaalse gaasituru toimiseks ja tarbijate varustuskindlus. Arvestades siiski, et ülekandetariifi osakaal maagaasi lõpphinnas on väike, kajastub ülekandetariifi suurenemine lõpptarbija hinnas vaid vaevumärgatava muutusena. Ühtlasi, kuna investeeringud ühendavad Balti ja Soome gaasisüsteemid ning loovad positiivse keskkonna regionaalse gaasituru arenguks, siis on oodata, et investeeringu kulu toob end mitmekordselt tagasi läbi madalama gaasituru hinna.

3.4 Gaasivõrgu rekonstrueerimised ja renoveerimised 3.4.1

Jõhvi-Narva toru võimalikud arengud

2017 aasta gaasivõrgu arengukavas viidatud Jõhvi-Narva toru võimalik välja vahetamine ajavahemikul 2022-2026 ei ole käesolevaga aktuaalne järgmistel põhjustel: 1. Jõhvi-Narva gaasitorustiku välised uuringud on näidanud, et torustik on heas seisukorras. Välja vahetamise peamine argument on torustiku vanus – 63 aastat; 2. Plaanitud on läbi viia Jõhvi-Narva torustiku sotsiaal-majanduslik hindamine, et välja selgitada torustiku perspektiivid ja tegelikult vajatav läbilaskevõime; 3. Ebaselge on gaasitorustiku rekonstrueerimise arengud Venemaa osas ja sellest tulenevalt ka gaasi võimalik töörõhk Narva jõel paiknevas piiritluspunktis; Tallinn – Jõhvi torustiku tehnilise seisukorra hindamiseks on planeeritud tegevused torusisese diagnostikate läbiviimiseks ajavahemikul 2019 – 2022. Diagnostikad viiakse läbi kahes osas: HaljalaJõhvi ja Haljala-Tallinn. Haljala-Tallinn suunal diagnostika läbiviimise eelduseks on gaasitorustiku lõigu välja vahetamine Loobu jõe aluses osas ja vastuvõtukambri ehitamine Ühendussõlme kraanisõlme. 3.4.2

Muud ülekandevõrgu investeeringud/rekonstrueerimised

Järgnevalt on kirjeldatud üldisi põhimõtteid gaasivõrgu rekonstrueerimisel ja renoveerimisel ning tehtud on ülevaade planeeritud tegevustest gaasivõrgu töökindluse tõstmiseks perioodil 2018-2022. Planeeritud on järgmisi tegevusi: diagnostikal tuvastatud vigastustega (korrosioon, praod) gaasitorustike lõikude vahetamisi, maantee alt läbiviikude rekonstrueerimisi, gaasitoru lõikude üle isoleerimisi, keevisliidete tugevdamist keevitatavate remondimuhvidega, amortiseerinud gaasijaamade täielikku renoveerimisi, gaasijaamade seadmete osalisi välja vahetamisi – odoreerimise seadmed, varu elektritoite generaatorite süsteemid, seadmete juhtautomaatika süsteemid, gaasi soojendamise seadmed ja sõlmed. 2017 aastal teostati, vastavalt kinnitatud investeeringute kavale, vajalikud remonttööd Irboska-Tartu ja Tartu-Rakvere torustikel ja rekonstrueerimise tööd Värska GMJ-s, põhimõttel et mainitud Eesti gaasivõrgu sisendpunkt ja torustikud oleksid töökorras ning nendel ei oleks vajadus teostata gaasivarustuse katkestusi nõudvaid tegevusi ajavahemikul 2018-2019, kui viiakse läbi Vireši-Tallinn torustiku ettevalmistamist töötamaks Balicconnectori osana. Vireši-Tallinn torustikul läbiviidavad remonttööd on kirjeldatud allpool toodud alalõikudes. 24


3.4.2.1 Torustikud Torustike sisediagnostika ja seisukorra uuringud Torustike sisediagnostika (edaspidi diagnostika) on ainuke põhjalik maa-aluste torustike seisukorra hindamise võimalus. Diagnostikaga tuvastame torustiku vigastused ja defektid ning uuringute tulemusena koostatakse vajalik remonditöö läbiviimine, milleks on kas: torulõikude väljavahetamine, remondimuhvide paigaldamine ning torulõikude üleisoleerimine. Tööde kava/plaan jaotatakse aastate lõikes kuni järgmise planeeritud diagnostikani. Jaotamine on tehtud põhimõttel, et esimestel aastal teostatakse suuremad ja torustiku töörõhku piiravate puuduste likvideerimine, edasi väiksema tähtsusega. Kõrvaldada on vaja kõik defektid ja puudused, millised ei luba torustiku kasutamist maksimaalse töörõhu piirides (MOP) koos vajaliku tugevusvaruga (vajalik tugevusvaru tähendab, et kui torustikul on lubatud töötada rõhul 54 barg, siis defekt ei või olla alla ega ka selle rõhu piiril, vaid ületama seda). Torustiku sisediagnostika välbad on kõikidele torustikele planeeritud 5-7 aastase vahe tagant, milline tagab adekvaatse torustiku riskide hindamise ja analüüsi teostamise (riskide hindamine ja analüüs käib läbi PIMS (Pipeline Integrity Management System) programmi). Keevisliidete defekte ja mehhaanilisi vigastusi (toru mõlgid, kraaped jne) tuleb enne töö otsustamist uurida – kontroll lahti kaevamised (surfid) koos kontroll mõõdistuste, keevisliidete röntgen läbivalgustuse testi läbi viimisega. Torustike ehk toruliinide diagnostika programm on koostatud etteulatuvalt 10 aastaks (2018 – 2027) – hõlmates kahte järjestikust diagnostikat ja vajalikke tegevusi nende vahemikes. 2018-2022 perioodil planeeritud sisediagnostika ja seisukorra uuringud: Tabel 3 2018-2026 planeeritud sisediagnostika ja seisukorra uuringud Diagnostika

2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026

Vändra - Pärnu Vireži - Tallinn Irboska - Tartu - Rakvere Halajala - Jõhvi Haljala - Tallinn Pihkva - Riia I Pihkva - Riia II Torulõikude vahetamine Investeeringute 2018-2022 kavasse on esitatud remonditööd seoses torulõikude vahetamisega. Vireši - Tallinn torustiku liinil on ette nähtud 2018 ja 2019 aastatel torulõikude vahetamisi seoses keevisliidete defektide uuringute alusel (diagnostika andmed + surfid). Kui keevisliite defekt osutub hinnanguliselt ohtlikuks remondimuhvi keevitamise läbiviimiseks või ka liitega ühenduses oleval torul asub defekte, millised vajavad parandamist, siis majanduslikult on otstarbekam toru koos keevisliitega asendada kui läbi viia kompleks erinevaid remondi tegevusi. Samuti esineb 2012 aastal läbiviidud diagnostika andmete alusel kohati toru sisepinna defekte, milliseid väliste mõõtmistega ei ole võimalik adekvaatselt hinnata ja eeldavad asendamist uue toruga. Sisemise defektiga toru väljalõikamisel saab uurida defekti olemust ja teha järeldusi ja üldistusi sarnaste defektide osas. Teistel torustikel on torulõikude asendamise mahud esitatud hinnangulised. Hinnanguline tähendab seda, et diagnostika viiakse läbi investeeringu kava kehtivuse ajal ja eelnevate diagnostikate läbiviimise kogemuste alusel on eeldatav selle töö läbiviimise vajadus. Hinnangulised summad on esitatud kogemuslikult. Defekti kõrvaldamine kvalifitseeritakse torulõigu vahetamiseks: 25


-

kui defekt on metalli seisukohalt torustiku töörõhule ja terviklikkusele ohtlik remondimuhvide paigalduse vajadus torule on suurem kui 3 komposiitmaterialist remondimuhvi nii tehniline kui majanduslik aspekt (rohkem kui 3 muhviga toru remonditöö ületab uue torulõigu vahetamise hinda – toru remonditakse siiski muhvidega kui gaasi välja laskmine torulõigu vahetamiseks ei ole võimalik või selle maksumus on suur).

Kande- ja kaitsekonstruktsioonid Kande- ja kaitsekonstruktsioonide rekonstrueerimise tulemusena välistame riski toru vigastustele sõiduteede, raudteede, jõgedega ristumistel ning tagame katoodkaitse efektiivsema toimimise ja toru korrosiooni vähendamise. Eelnimetatud ristumistel on gaasitorustik paigaldatud kas hülssi või tugedele (kaitse- ja kandekonstruktsioonid). Töö läbiviimisega peame tagama gaasitoru isoleerituse ehk dielektrilisuse konstruktsioonide suhtes või välistama torustiku deformeerumist tugede ära vajumisest. Hülsi rekonstrueerimine on üldjuhul võimalik ainult uue toru paigaldamisega hülsis koos isolatsiooni kaitsvate tsentraatoritega ning nõuetekohaste mõõtekontaktide ja tuulutustorude rajamisega hülsil. Defektide parandamine remontmuhvidega Defektide parandamine remontmuhvidega on oluline, kuna seeläbi on võimalik gaasitorustiku lokaalsete vigastuste (korrosioon, väiksem mõlk jne) kohtade rehabiliteerimine. Komposiitmaterjalist remondimuhv paigaldatakse defektile (defektidele), milline ei luba kasutada torustikku lubatud töörõhu ulatuses või kujutab endast kontsentreeritud koormuste korral ohtu toru terviklikkusele. Komposiitmaterjalist muhvi paigaldamisega tõstame terve torulõigu töökindlust ja eluiga. Muhve paigaldades näeme ette ka kogu remonditava toru üle inspekteerimise ja isoleerimise – toru on seejärel süsteemis uuendatud. Eelis torulõigu vahetuse ees on, et muhve on võimalik paigaldada gaasitarneid katkestamata ja praktiliselt aastaringselt – kuid suhteliselt kalliks teeb töö materjalide maksumus ja vajadus luua vajalikud tingimused töökohal. Kui ühele torule tuleb paigaldada rohkem kui 3 remondimuhvi, siis vaadeldakse tehnilisi-majanduslikke aspekte ja otsustatakse kas paigaldatakse muhvid või planeeritakse toru vahetamine. Kui kraanisõlmede vaheline torulõik on vajalik tööde läbiviimise plaanides samal aastal välja lülitada (gaasirõhu alt vabastada), siis eelistatakse torustiku defektsete kohtade remontimist remondimuhvide asemel uute torude vastu vahetamisega. Investeeringute kavas 2018-2022 on remondimuhvide paigalduse all sisse toodud ka keevitatavate terasest remondimuhvide paigaldamine. Seda tööd on planeeritud läbi viia eelkõige Vireši-Tallinn gaasitorustiku keevisliidete parandamiseks-tugevdamiseks, aga ka teistel torustikel, kui töö läbiviimine on ohutuse tõstmiseks vajalik ning liitega ühendatud torude seisukord hea. Andmed töö läbiviimise vajaduse kohta on saadud torustiku diagnostika läbiviimisel. Enne töö läbiviimise otsustamist, on oluline töö läbiviimise ohutuse seisukohalt, et liide on eelnevalt täiendava röntgen läbivalgustusega uuritud ja võimalikkus selge. Töid on võimalik läbi viia gaasitarneid katkestamata, küll on kohustuslik gaasirõhu langetamine – soovitav rõhk mitte üle 20 barg. Üleisoleerimine Torulõikude üleisoleerimine on vajalik kuna torude tehase- või ehitusaegne isolatsioon on erinevatel väliste mõjude põhjustel, eelkõige puude juurestikud ja kivide liikumine pinnases, riknenud ega taga toru metallile kaitset korrodeerumise eest. Õigeaegne isolatsiooni vahetamine torudel tõstab oluliselt torustiku rikkekindlust, vähendab kulutusi remonditööde (remondimuhvide paigaldamine, toru lõikudena välja vahetamine) läbi viimise vajadusele ja seega ka katkestusi gaasitarnetes. Üleisoleerimisele kuuluvad defektid, mis ei vähenda käesolevaga veel toru lubatud maksimaalset töörõhku, aga on jõudnud arengus selle piirile. Kraanisõlmede rekonstrueerimine 26


Kraanisõlmede rekonstrueerimine on vajalik gaasivõrgu töökindluse ja ohutuse tagamiseks. Juhitavate ajamitega kraanid torustikel tagavad gaasivõrgu operatiivsed lülitamised ja vajadusel avarii sulgemised. Rekonstrueerimise põhimõtted: -

-

Kraanisõlmedes, kus vanad kraanid on kaotanud töökindluse ning spindlitest ja muudest osadest võib tekkida lekkeid, mida ei ole võimalik likvideerida, asendatakse vanad ja amortiseerunud kraanid uute, kaugjuhitavate (või sellekohase valmidusastmega) kraanide vastu. Kaugjuhtmise valmidusega kraanisõlmede ehitamine kaugjuhitavateks – elektriliitumise korraldamine, aktuaatorite paigaldamine kraanide reduktoritele (koondnimetusega ajam), juhtimisautomaatika rajamine. Kaugjuhitavateks rekonstrueeritakse liinikraanid, harukraanisõlmed ja gaasijaamade kaitsekraanid.

Kraanisõlmede rekonstrueerimise programmis on suur rõhk asetatud sõlmede kaugjuhtimisele, mis vähendab tööjõu kasutamise vajadust lülitamisteks kohale sõitmisel ja vähendab majanduslikke kadusid gaasitoru purunemisel suurte gaasikoguste väljavoolu piiramise näol tänu võimalusele sulgeda kiirelt kraanid. Planeeritud rekonstrueeritavad ja uued kraanisõlmed: -

-

Täielikule rekonstrueerimisele on ette nähtud Luhamaa liinikraanisõlm – Euroopa liidu piiril paiknev gaasi sulge kraanisõlm. Käesolevaga on seadmed amortiseerunud ja kraanisõlm paikneb ainult ühel DN700 torustikul. Vajalik on olemasolev kraanisõlm täielikult rekonstrueerida ja rajada kõrvale, 10 m kaugusel paiknevale teisele DN700 liinile, eraldi kraanisõlm. „Sudiste“ liinikraanisõlm – likvideeritava Karksi harukraanisõlme kinnistule, Vireši-Tallinn gaasitorustikul, on planeeritud uue täiendava liinikraanisõlme rajamine. Kinnistu asub KarksiSudiste tee ääres, kuhu on tagatud hea juurdepääs ja eeldatavalt ka elektrivarustusega liitumine. Liinikraanisõlme vajadus on väga suur, kuna gaaskromatograafilt saabunud signaal halva gaasi sisenemisest gaasisüsteemi peab lisaks Karksi GMJ-le sulgema ka lähima liinikraani, et vältida mitte kvaliteetse gaasi liikumine kogu süsteemi. Mitte kvaliteetne gaas tuleb eemaldada süsteemist läbipuhke küünalde kaudu, mistõttu kraanisõlm peab asuma GMJle võimalikult lähedal, aga mitte lähemal kui on kraanide sulgemiseks kuluv aeg arvestades gaasi võimalikku liikumiskiirust (sobiv kaugus 4-7 km). Käesolevaga lähim kraanisõlm Karksi GMJ-le on Õisu LKS 20,8 km kaugusel. Õisu LKS probleemideks on vanad automatiseerimata kraanid ja kui on vajadus gaasi väljutamiseks atmosfääri, siis on probleemkohaks elanikkonna lähedus kraanisõlmele (müra, õhusaaste).

Katoodkaitse rekonstrueerimine Katoodkaitsesüsteemis katoodmuundurit ja anoodmaanduste väljakut ühendav kaabelliin on süsteemi töötamise oluline osa. Kaabel töötab suure koormuse all ja amortiseerub. Kaabli õigeaegne vahetamine tõstab katoodmuunduri ja maandusväljaku kasutusiga ja vähendab kulutusi energia tarbimiseks. Maandusväljakud on kuluva katoodkaitse süsteemi osad ja investeeringute kavas on ette nähtud nende välja vahetamist vastavalt läbi töötamisele – läbi töötamine tähendab, et anood laguneb täielikult tööprotsessis (sõltuvalt anoodi tüübist on tööiga 10-15 aastat) Samuti on ette nähtud kavas katoodjaamade kaugjuhtimisele ümber ehitamine, milline tunduvalt suurendab katoodkaitse efektiivsust õigeaegsete reguleerimise võimalustega ja vähendab vajadust sõita objektile reguleerimiste tegemiseks. Kõige suurema kasu annavad kaugjuhitavad katoodjaamad torule igal ajahetkel õige kaitsepotentsiaali tagamise näol ja seetõttu toru väiksemast korrodeerumisest tuleneva remondivajaduse. Samuti saab kaughaldus olevate katoodjaamade näitude analüüsi abil väga suurt abi torustiku isolatsiooni terviklikkuse hindamisel ja seeläbi õigel ajal teostada vajalikke remonttöid. Samuti võib osutada andmete järsk muutus kas katoodjaama maanduskaabli 27


katki tegemisele või isolatsiooni rikkumisele kolmanda osapoole poolt ja võimaldab õigeaegselt sündmusele reageerida. 3.4.2.2 Remondi meetodi otsustamine Otsuse, millisele remondimeetodile (üleisoleerimine, remont komposiitmuhvidega, toru vahetus) defekt kuulub, teeb töögrupp. Töögruppi kuuluvad: gaasitehnoloogia spetsialist, torustike spetsialist ja gaasivõrgu käidu talituse spetsialist. Otsuse aluseks võetakse järgnev: -

diagnostika andmete töötlemine vastava tarkvaraga torustiku andmete töötlemine programmis (näiteks PIMS) – torustiku vanus, metalli kvaliteet, isolatsiooni tüüp, asukoha (pinnase) mõjud jne läbikäikudel avastatud defektid torustikul läbiviidud mõõtmised (isolatsioon, katoodkaitse toime) šurfidel saadud andmed

3.4.2.3 Gaasijaamad Gaasijaamade seadmed Gaasijaama liinidel paiknevate kontroll- ja kaitseseadmeid ja liine teenindavad abiseadmed peavad töötama kindlalt, et tagada gaasijaama võrgulepingute kohased väljundparameetrid, katkestuste töötamine ja ohutus, aga ka avariilistel olukordadel avariilise liini välja lülitamise ning reservliini töösse jätmise, mistõttu investeeringute kavas on ette nähtud järgmiste amortiseeruvate seadmete vahetamine: -

Liinide kontroll- ja kaitseseadmete uuendamine ja kaasajastamine Katelseadmete asendamine (gaasisoojenduse kütteseadmete tavapraktikas on, et seadmete tööiga on kuni 15 aastat) Liinide küttesüsteemi juhtautomaatika asendamine Odoreerimisseadmete asendamine – asendatakse eelkõige amortiseerunud seadmed kaugjälgitavate seadmete vastu varu elektritoite generaatorite vahetamine – eluea lõpus olevate diiselgeneraatorite asendamine gaasküttel töötavate generaatoritega (sõltumatud kütuse tarnimisest ja lisamisest) elektrisüsteemide jaotuskeskuste nõuetele vastavusse viimine telemaatika süsteemide kaasajastamine

Gaasijaamade rekonstrueerimine Investeeringute kavasse on sisse toodud 7 rekonstrueerimata gaasijaotusjaama (GJJ) rekonstrueerimine – ilma GJJ rekonstrueerimata ei ole võimalik jätkusuutlikult tagada vajalikke tööparameetreid liitumispunktides ja tarbijate ohutust. Amortiseerunud seadmetega (valdavalt vene päritolu) GJJ-de rekonstrueerimised on ette nähtud investeeringute kavas aastatel 2018-2022 järgmiselt: 2018 2019 2020 2021 2022

- Aseri GJJ ja Ahja GJJ - Veriora GJJ - Saadjärve GJJ - Misso GJJ/GMJ - M. Härma ja Nitrofert GJJ osaline rekonstrueerimine

28


Investeeringute kavasse esitatud GJJ rekonstrueerimiste hinnad on minimaalse tehnoloogilise lahenduse baasil – töötatud on välja optimaalne standardlahendus. 3.4.2.4 Reservseadmed Gaasivõrgu ettenägematuteks juhtumisteks on koostatud reservseadmete ja materjalide nimekiri seadmetest, kuhu kuuluvad pika tarneajaga seadmed ja materjalid, mis võimaldavad rikked likvideerida. Olulised reservseadmed (kraanid, regulaatorid) on hangitud 2017. aasta lõpuks. 2018. aastal on soetamisel täiendav torude ja selle koostearmatuuri varu. Järgnevatel aastatel on ostude vajadus väiksem – ostu vajadus tekib ainult avariivaru ära kasutamisel ehk avariiolukorra likvideerimise tagajärjel. 3.4.2.5 Kontrollmõõteriistad 2017 aasta lõpuks on soetatud 2 uut torustiku lokaatorseadet, millised tagavad suurema mõõtetäpsuse kui ka mõõtmise läbiviimise koordinaatide edastamise GIS programmi. 2018 aasta eelarve näeb ette veel 2 sarnase lokaatorseadme ostmise, mille järgselt on gaasivõrgu talitus vajalike seadmetega varustatud. Seadmed amortiseeruvad ekspluatatsiooni käigus ca 6-10 aasta jooksul ning järgnevad ostud tekivad amortiseerumise põhjal.

3.5 Ülekandevõrguga liitumised Elering AS gaasi ülekandevõrguga liitumise tingimused (edaspidi liitumistingimused) jõustusid 1. detsembril 2017. Koos liitumistingimustega hakkas kehtima ka liitumistasu ja tarbimis- ning tootmistingimuste muutmise tasu arvestamise metoodika (edaspidi metoodika). Metoodika on kooskõlastatud Konkurentsiameti poolt. Liitumistingimuste ning metoodikaga on võimalik tutvuda Eleringi veebilehel https://elering.ee/ulekandevorguga-liitumine. Seni gaasi ülekandevõrguga liitumist reguleerivad tüüptingimused puudusid. Kehtestatud liitumistingimused muudavad ülekandevõrguga liitumisprotsessi sujuvamaks, sätestavad tehnilised nõuded ja menetlustoimingud ning tagavad menetlusel võrdse kohtlemise ja asjaajamise selguse. Liitumistingimused koos lisadega sätestavad võrguettevõtja ülekandevõrguga liitumise korra ning tehnilised ja menetluslikud nõuded. Liitumistingimused käsitlevad nii tarbijate kui tootjate liitumisi, kelle huvi Eleringi gaasi ülekandevõrguga liitumise tingimuste vastu on aasta-aastalt kasvanud. Samuti elavdab Eleringi üks hetke suurimaid investeeringuprojekte, 2020. aastal valmiv Eesti ja Soome vaheline gaasiühendus Balticconnector, nii gaasiturgu, kui soodustab uute liitumiste tekkimist. Gaasi ülekandevõrguga saavad tarbimissuunaliselt liituda tehniliste võimaluste piires B- ja Ckategooria ning D-kategooria gaasipaigaldised (ehk gaasipaigaldised üle 0,1 bar). Tootmissuunaliselt saavad liituda üksnes D-kategooria gaasipaigaldised (kõik tootjad, kelle liitumispunktid rajatakse üle 16 bar rõhule). Liitumistingimustes on ära toodud 5 tehnilise lahenduse varianti tarbimissuunaliseks liitumiseks ning 1 tehniline lahendus tootmissuunaliseks liitumiseks. Kliendil tuleb liitumistasuna tasuda kõikide tegelikud liitumisega seotud põhjendatud kulud, muuhulgas ka menetlustasu liitumistaotluse alusel koostatava liitumispakkumise väljastamise ning allkirjastamise korraldamise eest ning toimingutasu sõlmitud liitumislepingu järgsete toimingute korraldamise, sh esmase gaasivoo avamise eest. 2017. aastal esitati Eleringi gaasivõrguga tarbimissuunaliseks ühendamiseks üks liitumistaotlus ja sõlmiti üks liitumisleping ning esitati üks liitumistaotlus tootmissuunaliseks liitumiseks. Hetkel on Eleringil pooleli kahe tarbimissuunalise liitumislepingu täitmine. Mõlemad liitumised rajatakse IdaVirumaale. Ühe liitumislepingu täitmise raames valmib 2019. aasta jooksul üks uus gaasijaotusjaam ning teise liitumislepingu täitmiseks ehitatakse olemasolevasse gaasijaotusjaama 2018 . aasta jooksul uus mõõtesõlm. 29


3.6 Biometaan Tulenevalt EL taastuvenergia direktiivist 2009/28/EÜ on Eestil kohustus 2020. aastaks saavutada transpordisektoris taastuvenergia osakaaluks 10% sektoris tarbitud energiakogusest. 2016. aastal oli Eesti taastuvenergia osakaaluks transpordisektoris 0,4 %, mis on ELi liikmesriikidest kõige madalam. 9 Transpordikütuseid tarbitakse Eestis kokku üle 9,1 TWh10, millest ligi kaks kolmandikku moodustab diislikütus ja ülejäänud bensiin. LPG, elektri ja biokütuste tarbimine transpordisektoris on senini olnud marginaalne. Selleks, et tõsta biokütuste tarbimise hulka Eestis on riik otsustanud toetada kohalikul toormel põhinevat biometaani tootmist ja selle laialdast kasutamist transpordisektoris. Eesti Arengufondi andmetel on Eesti biometaani tootmise potentsiaal hinnanguliselt 4.7 TWh (=450 mln m3)11 biometaani aastas, mille tooraineks oleks valdavalt biomass rohumaadelt, põllumajandustootmise jäägid, aga ka biolagunevad jäägid tööstusest, prügilagaas ja reoveepuhastite olmejäätmed. Biometaani tootmise käivitumine toob gaasiturule juurde uue kohalikul toorainel põhineva varustusallika ja avab gaasitarbimise osas transpordisektoris uue valdkonna. Biometaani valdkonna arendamine aitab mitmekesistada Eesti energiatarbimist ja parandada energiajulgeolekut. Samuti annab taastuvkütuse kasutamine transpordi- ja tööstussektorile võimaluse vähendada kasvuhoonegaaside emissioone. Riik on võtnud eesmärgiks, et aastaks 2020 peaks gaasivõrgus olevast gaasist moodustama ca 4% biometaan, mis on ligikaudu 20 miljonit m 3 biometaani aastas. Kui antud kogus biometaani tarbitaks transpordisektoris, siis kataks biometaan ligi 2% transpordisektoris kasutatavatest kütustest. 2017. aastal Eestis biometaani veel ei toodetud, kuid 2018. aastal käivitab tootmise plaanide kohaselt 2 biometaanijaama. Biometaani regulatsioon ja toetused Biometaani tõendamist päritolutunnistustega reguleerib Eesti maagaasiseadus (MGS). MGS seab tingimused päritolutunnistusele ja paneb kohustuseks Süsteemihaldurile luua päritolutunnistuste haldamiseks elektrooniline andmebaas ning avaldada väljastatud päritolutunnistuste kohta teavet oma veebilehel.12 Gaasisüsteemi sisestatava biometaani kvaliteeditingimused ja päritolutunnistusel esitatavate andmete loetelu on kehtestatud gaasituru toimimise võrgueeskirjaga. 13 Biometaani tarbimise ja tootmise hoogustamiseks kehtestati 13. septembril 2017 „Biometaanituru arendamise toetamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“ toetusmäärus 14. Antud määruse alusel maksab Süsteemihaldur toetust biometaani tootjale tõendatud biometaani tarne eest alates 1. jaanuarist 2018 kuni 30. novembrini 2020 või kuni tegevuse toetamiseks ettenähtud eelarvevahendite lõppemiseni. Toetusmeedet rahastatakse CO2 kvoodi müügist laekuva tuluga. Toetuse suurus sõltub tõendatud biometaani kasutusviisist. Kui biometaani tarbitakse transpordisektoris, siis on toetuse suurus tootjale 100 eurot ühe megavatt-tunni kohta, millest lahutatakse maagaasi jooksva kuu keskmine turuhind. Kui biometaan tarbitakse ära gaasisüsteemi kaudu mõnel muul otstarbel (v.a. transport), siis on toetuse suurus 93 eurot ühe megavatt-tunni kohta, millest lahutatakse maagaasi jooksva kuu keskmine turuhind. Selleks et anda biometaani tootjatele investeerimiskindlus ja valdkonnale pikaajaline arengusuund on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium väljendanud soovi rakendada biometaani tarnekohustus gaasimüüjatele toetusperioodi lõpus 4% ulatuses alates aastast 2021.15 Lisaks biometaani tootjatele suunatud toetusele on võimalik taotleda toetust Keskkonna Investeeringute Keskuselt (KIK) surumaagaasi ja -biometaani müüdavate gaasitanklate

9

Eurostat, 2016 Eurostat, 2015 11 Arengufondi aruanne – Eesti energiamajandus 2015 12 https://www.riigiteataja.ee/akt/12796948?leiaKehtiv 13 https://www.riigiteataja.ee/akt/129072017006 14 https://www.riigiteataja.ee/akt/115092017009 15 https://elering.ee/sites/default/files/attachments/Biometaani%20tegevuskava%2002-12-2016.pdf 10

30


arendamiseks.16 Toetust antakse projektidele, mis panustavad biometaani tarnimisse ja tankimisvõimaluse pakkumisse avalikus lahus- või võrgutanklas. I ja II taotlusvooruga toetati 15 gaasitankla ehitamist üle Eesti kogusummaga 2,67 miljonit eurot (vt Joonis 12).

Joonis 12. KIKi toetust saanud tanklad Eleringi roll Elering AS ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium sõlmisid 2017 aasta detsembrikuus koostöölepingu, mille alusel hakkab Elering AS administreerima biometaani toetuste väljamaksmist, haldama biometaani päritolutunnistuste registrit ja korraldama turuosaliste teavitamist. Leping põhineb 2017. aasta septembrikuus kehtestatud biometaani toetusmäärusel „Biometaanituru arendamise toetamise toetuse kasutamise tingimused ja kord.“ Eleringi eesmärk on igati soodustada biometaani tootmise ja tarbimise arengut Eestis ning Elering kui gaasi põhivõrgu omanik ja süsteemihaldur saab kaasa aidata toodetud biometaani transportimisel tarbijateni ning biometaani arvestusel. Eleringi eesmärgid on: 1. Luua tootjatele efektiivsed tingimused gaasivõrguga liitumiseks ja nõustada tootjaid liitumisvõimaluste leidmisel. 2. Rakendada biometaani kvaliteedinõuded ja tekitada võimekus mõõta ja monitoorida võrku vastuvõetava biometaani koguseid ja kvaliteeti.

16

https://www.kik.ee/et/toetatav-tegevus/biometaani-tootmine-ja-transpordisektoris-tarbimine

31


3. Võimaldada tanklatel kiirelt ühineda olemasolevate ja uute gaasitrassidega. 4. Luua ja rakendada gaasipäritolutunnistuste süsteem gaasi päritolu tõendamiseks tarbijatele, mis hõlmaks ka võrguga mitteühenduses olevate tootjate poolt toodetud biometaani arvestust. Lisaks aitaks vastava süsteemi käivitumine Eesti riigil arvestust pidada tarbitud taastuvenergia allikatest pärineva transpordikütuste osas. 5. Maksta välja toetust biometaani tootjatele kustutatud (tarbitud) päritolutunnistuste alusel. 6. Korraldada turuosaliste teavitamist ja tagada biometaaniga seonduva informatsiooni kättesaadavus kõigile turuosalistele vastavalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Eleringi vahel sõlmitud koostöölepingule. 7. Uurida gaasi transpordivõimalusi ja võrku vastuvõtmist biometaani off-grid tootmisjaamade korral.

3.7 Regiooni arengud 3.7.1

ENTSOG TYNDP 2017 põhisõnumid

ENTSOG TYNDP 2017 ENTSOG (Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustik) koostab iga kahe aasta tagant ühenduseülese võrgu 10-aastase arengukava – TYNDP (Ten-Year Network Development Plan). Arengukava koostamise kohustus tuleneb Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Määrusest nr 715/2009. Arengukava eesmärk on anda ülevaade ühenduseülesest gaasivõrgust, gaasi tarbimisest ja identifitseerida vajalikud investeeringud, mis tagaksid piisavad piiriülesed võimsused, aitaksid kaasa gaasituru tekkele ja selle effektiivsele toimimisele ning tagaksid liikmesriikide varustuskindluse. Arengukava püüab ühtlasi anda ülevaate Euroopa gaasituru laiemast dünaamikast võttes arvesse gaasi varustusallikaid, gaasituru integreeritust ja varustuskindlust. Aasta alguses avaldatud ENTSOG TYNDP 2017-s17 järeldub, et Euroopa gaasi infrastruktuuril on võtmeroll saavutamaks Euroopa Liidu energia ja kliima eesmärke. Sidudes gaasi infrastruktuuri elektri ja soojuse infrastruktuuridega, on võimalik dekarboniseerida Euroopa Liidu energiasüsteemi kulu tõhusalt ja teostataval viisil. TYNDP 2017 järeldab, et ühenduseülene olemasolev gaasi infrastruktuur on omavahel hästi ühendatud ja lähedal ühe oma eesmärgi saavutamisele, milleks on ühise energiaturu toimimise võimaldamine. Lisaks järeldatakse, et olemasolev gaasi infrastruktuur, võttes arvesse tulevikuks prognoositud gaasi tarbimist, suudab toime tulla igapäevaste gaasi tarnetega, ka väga külmadel perioodidel. Mõned Euroopa regioonid vajavad veel uusi ühendusi nii omavahel ühendamiseks kui ka ühendusi uute gaasiallikate juurde. Enamus täiendavate ühenduste projektidest on ühishuvi projektide nimekirjas (Projects of common interest, PCI) 18 ning plaanide kohaselt valmivad lähiaastate jooksul. 3.7.2

Regiooni suurprojektid

Lisaks Balticconnectori ja Eesti-Läti ühenduse tugevdamise projektidele on regioonis arendamisel ja hiljuti valminud mitmed teised suurprojektid, mis aitavad suurendada regiooni varustuskindlust ja tekitada gaasiturul konkurentsi. Plaanis on tugevdada Läti ja Leedu vahelist ühendust, ühendada Balti ja Soome gaasisüsteem Euroopa gaasisüsteemiga (GIPL) ning Inčukalnsi maagaasihoidla moderniseerimine. 2016. aastal alustas tööd Poola LNG terminal, mis GIPL-i olemasolul annab regioonile alternatiivse tarneallika. Lisaks on regioonis arendamisel 3 uut regionaalse mõõduga LNG terminali. Joonis 13 annab ülevaate regiooni arendusprojektidest.

17

ENTSOG TYNDP 2017 https://www.entsog.eu/public/uploads/files/publications/TYNDP/2017/entsog_tyndp_2017_main_170428_web_xs.pdf 18 Ühishuvi projektid - https://ec.europa.eu/energy/en/topics/infrastructure/projects-common-interest

32


Joonis 13 Regioonis arendamisel olevad suurprojektid (Allikas: ENTSOG) 33


3.7.3

GIPL (Gas Interconnection Poland-Lithuania)

GIPL on Leedu ja Poola vaheline gaasitoru, mille kaudu integreeritakse seni isoleeritud Balti riigid ja Soome (Balticconnectori olemasolul) Euroopa ühtse gaasituruga. GIPL pakub Balti ja Soome regioonile alternatiivset varustusallikat ja ligipääsu globaalsele LNG turule, läbi mille suureneb ka Balti ja Soome regiooni varustuskindlus. GIPL loob vajalikud tingimused konkurentsile avatud gaasiturul, suurendades regiooni tarneallikate arvu kolmele (lisaks Venemaale ja Klaipeda LNG terminalile). Ühtlasi võimaldab GIPL Poola turuosalistel kasutada Inčukalnsi maagaasihoidlat Lätis, mis suurendab gaasisüsteemi paindlikkust. GIPL-i algne planeeritud valmimistähtaeg oli 2019. aasta, kuid algse gaasitrassi muutumise tõttu Poola territooriumil on uus planeeritud valmimistähtaeg 2021. aasta.3 Poola projektiarendaja sõnul muutuvad ainult Poola territooriumil asuva projekti tehnilised parameetrid, Leedu poolel asuva projekti tehnilised parameetrid jäävad samaks.19 3.7.4

Läti-Leedu ühenduse läbilaskevõimsuse suurendamine

Avatud ja Euroopaga ühendatud Balti-Soome gaasiturul võib pudelikaelaks saada Läti ja Leedu vaheline ühendus. Suurenenud läbilaskevõimsus Läti-Leedu piiril annaks regiooni gaasisüsteemile rohkem paindlikkust. GIPL-i projekti valmimisel saaks Läti ja Eesti suurema osa oma gaasist importida Euroopast. Lisaks oleks läbilaskevõimsuse suurendamine kasulik Poola ja Leedu turuosalistele, et suuremal määral kasutada Inčukalnsi maagaasihoidlat. Algne projekt näeb ette uue torulõigu ehitust Riiast Leedu piirini, kogupikkusega 93 km ja Leedu territooriumil asuva Kiemenai GMJ läbilaskevõimsuse suurendamist. Projekti algne valmimistähtaeg oli 2020. aasta. Kuid kaalumisel on teised lahendused ka, näiteks rõhu tõstmine olemasolevatel torulõikudel või Klaipeda ja Liepaja vahelise uue torulõigu ehitamine. Antud projekt sõltub oluliselt ka teistest regiooni projektidest (nt. GIPL ja Balticconnector) ja regiooni tarbimisest. Selleks, et leida optimaalne lahendus Läti-Leedu lävilaskevõimsuse suurendamise osas, plaanivad Läti ja Leedu gaasi süsteemihalduri läbi viia täiendavad uuringud 2018. aasta jooksul.20 3.7.5

Inčukalnsi maagaasihoidla moderniseerimine

Inčukalnsi maa-alune maagaasihoidla asub Lätis ja on ainuke maagaasihoidla Balti riikides. Maagaasihoidlad aitavad suurendada gaasisüsteemi paindlikkust ja katta sesoonseid tarbimistippe, vähendades sellega ülekandetorustiku investeerimismahte. Traditsiooniliselt sisestatakse gaas Inčukalnsi hoidlasse suvel, kui gaasitarbimine on madalam ja kasutatakse ära talvel, kui gaasitarbimine on kõrgem. Ajalooliselt on Eesti ja Läti talviti saanud vajaliku gaasi Inčukalnsi maagaasihoidlast. Maagaasihoidla moderniseerimine aitab efektiivsemalt opereerida ühist regiooni gaasiturgu ja koos teiste regiooni infrastruktuuri projektidega (Balticconnector, GIPL) aitab suurendada regiooni varustuskindlust. Projekti esimeses faasi plaanitakse: 

Projekti esimeses etapis (2014.a—2019.a) parandatakse maagaasihoidla üldist turvalisust ja praegune gaasi väljavõtmise võimsus 315 GWh/päevas suureneb 336 GWh-ni/päevas;

Kuid seoses viimastel aastatel toimunud muutustega ja planeeritud muutustega regionaalsel gaasiturul lähiaastatel, on vajalik täpsustada maagaasihoidlas tehtavaid töid ja nende mahtu. Tööde täpsustamiseks viis 2017.aastal Conexus Baltic Grid läbi vastava uuringu. 21 3.7.6

Regionaalsed LNG terminalid

Balti riikides töötab hetkel üks LNG terminal – Klaipeda LNG terminal ning arendamisel on kolm regionaalsete mõõtmetega LNG terminali. Kaks neist asuvad Eestis (Paldiski LNG terminla ja Tallinn LNG terminal) ja üks Lätis (Skulte LNG terminal). Kõik kolm terminali on mõeldud regionaalse Balti ja

19

Gaz System - http://en.gaz-system.pl/centrum-prasowe/aktualnosci/informacja/artykul/202335/ Conexus Baltic Grid - http://www.conexus.lv/ipgk-modernizacijas-projekti-eng/latvijas-lietuvas-starpsavienojuma-jaudaspalielinasana-latvijas-dala 21 Conexus Baltic Grid - http://www.conexus.lv/ipgk-modernizacijas-projekti-eng/incukalna-pgk-jaudas-palielinasana 20

34


Soome gaasituru teenindamiseks ja varustuskindluse suurendamiseks. Soomes on arendamisel mitmeid väiksemate mõõtmetega LNG projekte, mida ei planeerita ühendada gaasi ülekandevõrguga. 22 Poolas on arendamisel, lisaks olemasolevale Swinoujscie LNG terminaline, uus FSRU Polish Baltic Sea Coast nimeline LNG terminal. LNG terminalid annavad regioonile uue varustusallika ning seeläbi tõstetakse ka regiooni varustuskindlust. Läbi LNG terminali on võimalik saada osa globaalsest LNG turust ja seeläbi suurendada konkurentsi kohalikul gaasiturul.   

Paldiski LNG terminali hoiustamise võimekus oleks 160 000 m3 veeldatud maagaasi (LNG-d) ja terminal suudaks gaasivõrku edastada 37.6 GWh/päevas;23 Tallinn LNG terminali, mis asuks Muugal, hoiustamise võimekus oleks kuni 320 000 m3 veeldatud maagaasi (LNG-d) ja terminal suudaks gaasivõrku edastada 44.4 TWh/aastas;24 Skulte LNG terminal erineb teistest projektidest sellega, et projekti plaanis ei ole ette nähtud LNG hoiustamiseks vajalikku infrastruktuuri ehitamist. Plaan näeb ette gaasi transiittoru ehitamist terminalist lähedal asuvasse Inčukalnsi maa-alusesse gaasihoidlasse, kus toimuks LNG hoiustamine gaasistatud kujul. Terminal suudaks gaasivõrku edastada 5.55 TWh/aastas.25 FSRU Polish Baltic Sea Coast – planeeritud ujuv LNG terminal Poolas, mis suudaks gaasivõrku edastada 50-100 TWh/aastas. Projekti planeeritav valmimistähtaeg on 2020. aasta.26

22

BEMIP GRIP 2017 https://www.entsog.eu/public/uploads/files/publications/GRIPs/2017/entsog_BEMIP_GRIP_2017_Main_web_s.pdf 23 ENTSOG TYNDP 2017 https://www.entsog.eu/public/uploads/files/publications/TYNDP/2016/TYNDP053-161021_ProjectsDetails.pdf 24 Tallinn LNG - http://www.tallinnlng.com/documents/ 25 Skulte LNG terminal - https://ec.europa.eu/eipp/desktop/en/projects/project-187.html 26 ENTSOG TYNDP 2017 https://www.entsog.eu/public/uploads/files/publications/TYNDP/2016/TYNDP053-161021_ProjectsDetails.pdf

35


4 Varustuskindluse hinnang 

2017. aastal oli kõikide tarbijate gaasiga varustamine ning bilansihaldurite tarned tagatud, sealhulgas remonttööde ajal.

Järgneva kümne aasta investeeringud aitavad suurendada varustuskindlust, sealhulgas varustuskindluse kriteeriumi N-1, mis täna tavapäraste rõhkude juures ei ole täidetud.

4.1 Tagasivaade varustuskindlusele Ülevaade füüsilistest gaasivoogudest ja tehnilisest võimsustest piiripunktides Eesti gaasi ülekandevõrgul on kolm piirpunkti läbi mille saab toimuda piiriülene kaubandus – Karksi, Värska ja Narva. Allpool on ära toodud ülevaade maksimaalsetest füüsilistest gaasivoogudest aastal 2017 kuude kaupa ning maksimaalse gaasivoo ajal piiripunktides kasutada olnud ülekandevõimsustest. Tabel 4 Eesti gaasiülekandevõrgu piiripunktide maksimaalsed gaasivood ja ülekandevõimsused aastal 2017 Karksi GMJ ÜleÜlekandekandevõimsus võimsuse MWh kasutus % 57 880 0,5

Jaanuar Veebruar

6 540

57 760

3,8

33 030

30 160

73,1

Märts

14 730

57 180

10,8

20 570

30 760

43,7

Aprill

46

55 860

0,0

18 620

32 130

47,3

Mai

12 020

35 400

15,3

15 170

10 110

43,1

Juuni

6 590

21 950

24,5

5 280

800

99,9

Juuli

6 710

20 490

28,7

2 560

350

87,8

August

8 350

21 100

31,2

0

0

0,0

0

9 360

0,0

11 695

15 330

54,5

Oktoober

3 940

17 770

2,3

22 740

18 810

77,6

Nov.

22 790

50 010

14,3

21 480

24 620

43,0

Dets.

21 270

53 080

22,1

22 520

22 590

35,4

Kuu

Sept.

Max. gaasivoog päevas MWh 35 165

Värska GMJ ÜleÜlekandekandevõimsus võimsuse MWh kasutus % 30 050 79,0

Max. gaasivoog päevas MWh 6 350

Max. gaasivoog päevas MWh 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Narva ühendus ÜleÜlekandekandevõimsus võimsuse MWh kasutus % 13 290 0 12 790 0 12 600 0 12 840 0 13 680 0 13 150 0 12 550 0 13 720 0 12 950 0 6 000 0 10 440 0 9 850

0

Tehnilisest võimsusest madalamat tegelikku võimsust piiridel tingis vähesest nõudlusest tingitud tavapärane gaasivarustuse rõhurežiim piiridel. Tipupäev maksimaalse gaasi kogusega 40 583 MWh (maksimaalne kasutatud tunni võimsus 1 660 MW) oli 7.veebruaril, kui tipu katmiseks oli vajalik ka täiendav tarne Karksi GMJ-st. Põhiline gaasivarustus oli Värska sisendpunkti kaudu ja Värska GMJ kasutatud võimsuse tipp oli 05.jaanuaril 35 165 MWh päevas. Samas oli 2017.a. talv külmem vaid aasta alguses lühiajaliselt. Gaasitarbimise miinimum oli 24. juunil, kui tarbiti vaid 4 607 MWh päevas. Lisaks Gazpromilt imporditavale gaasile tarniti täiendavalt määratud tarnetena 2017.a. teiste turuosaliste poolt 12,21% kogu tarnest, toimusid ka börsitehingud läbi GET Baltic gaasibörsi, kus juurutati spetsiaalne toode Eesti tarbeks gaasi üleandmise kohaga Eesti virtuaalses kauplemispunktis. 36


Olulisi ülekandevõrgu rikkeid ja avariisid, mis oleksid põhjustanud tarbijate gaasivarustuse katkemist ei olnud. Seega ei olnud aastal 2017 ka andmata gaasikoguseid. Rae vallas toimunud plaanilise ülekandetorustiku lõigu väljavahetamisel oktoobris 2017.a. oli piirkonna gaasivarustus tagatud AS Gaasivõrgud jaotustorustikust.

4.2 Vastavus N-1 kriteeriumile aastal 2017 ning hinnang aastale 2018 Vastavalt EÜ määrusele nr 2017/1938 on varustuskindluse kriteeriumiks N-1 kriteerium, mis näitab, kui jätkusuutlik on gaasisüsteem selle süsteemi kõige suurema läbilaskevõimega elemendi tööst väljasolekul ja mis arvutatakse järgmise valemi järgi:

N  1 % 

EPm  Pm  S m  LNGm  I m  100%, Dmax

N  1  100%

EPm – kõikide süsteemi sisendpunktide võimsus (mln m 3/päevas) Pm – sisemaine tootmisvõimsus (mln m 3/päevas) Sm – sisemaiste gaasihoidlate tarnitav kogus (mln m3/päevas) LNGm – sisemaiste veeldatud maagaasi terminalide tarnitav võimsus (mln m 3/päevas) Im– suurima võrguelemendi läbilaskevõime (mln m 3/päevas) Dmax – gaasi päevane kogunõudlus arvestuspiirkonnas erandlikult suure gaasinõudlusega päeval, mis esineb statistilise tõenäosuse kohaselt üks kord iga 20 aasta jooksul (mln m 3/päevas) Eesti gaasiülekandevõrk on ühendatud Venemaa ülekandevõrguga Värskas ja Narvas ning Läti ülekandevõrguga Karksis. Eesti gaasiülekandevõrgu suurima läbilaskevõimega võrguelement on Karksi gaasimõõtejaam. Seega 2017 aasta seisuga on valemis esinevad muutujad järgmiste väärtustega (tavatingimustel): EPm = 10,6 mln m³/päevas Pm = 0 mln m³/päevas Sm = 0 mln m³/päevas LNGm = 0 mln m³/päevas Im = 6 mln m³/päevas (Karksi – Tallinn) Dmax = 6,7 mln m³/päevas (2006. a) Vastavalt sellele on Eesti gaasisüsteemi N-1 kriteerium järgmine:

N  1 % 

(10,6)  0  0  0  6 6,7

100%  68,7%

Allpool toodud Tabel 5 annab ülevaate piiripunktide läbilaskevõimetest eri tingimustel ja sellest sõltuvalt ka varustuskindluse taseme N-1 olukorras.

37


Tabel 5 Eesti gaasiülekandevõrgu piiripunktide läbilaskevõime ja N-1 kriteeriumi hinnang

Ühenduspunkt

Narva ühendus Värska GMJ Karksi GMJ Kokku N-1 (%) valemi järgi

Tehniline läbilaskevõime (mln m³/päevas / GWh/päevas) gaasi rõhk ühenduspunktis Karksi GMJ - 40-42 bar Värska GMJ – 40-42 bar Narva – 28-30 bar

Läbilaskevõime tavatingimustel (mln m³/päevas / GWh/päevas) gaasi rõhk ühenduspunktis Karksi GMJ – 34-36 bar Värska GMJ – 34-36 bar Narva – 22-24 bar

Minimaalne läbilaskevõime (mln m³/päevas / GWh/päevas) gaasi rõhk ühenduspunktis Karksi GMJ – 24-26 bar Värska GMJ – 24-26 bar Narva – 18-20 bar

3 / 31,5

1,2 / 12,6

0,8 / 8,4

4 / 42,0

3,4 / 35,7

2,2 / 23,1

7 / 73,5

6,0 / 63,0

4,0 / 42,0

14 / 147,0

10,6 / 111,3

7,0 / 73,5

104,4

68,7

44,8

Tehniline läbilaskevõime on arvutuslik torustike läbilaskevõime maksimaalsetel sisendpunktides, mida torustike tehniline seisukord võimaldab rakendada.

rõhkudel

Läbilaskevõime tavatingimustel on arvutuslik torustike läbilaskevõime tavapärastel rõhkudel sisendpunktides. Minimaalne läbilaskevõime on sisendrõhkudel sisendpunktides.

arvutuslik

torustike

läbilaskevõime

erakordselt

madalatel

Ülaltoodud tabelist on näha, et arvutades N-1 kriteeriumit eri tingimustel, võib hinnang varustuskindlusele olla drastiliselt erinev. Lähtudes tehnilisest läbilaskevõimest on varustuskindlus tagatud, ent gaasiülekandevõrk talitleb pigem optimaalsetel väiksematel töörõhkudel (avariiolukorras on tõenäolised ka minimaalsed rõhud), mille puhul ei kaeta N-1 olukorras arvestuslikku tarbimise tippu (kaitstud tarbijate gaasivarustus on siiski tagatud). Alates 2016.a. sügisest on Gazpromi tarne ettenähtud põhiliselt Värska sisendpunkti kaudu ja vaid erandolukorras ka Läti TSO vahendusel Karksi sisendpunktist. Ülejäänud turuosalised impordivad gaasi vastavalt varustusskeemile Karksi ja ka Värska ühenduspunkti kaudu. Narva ühenduse kasutamiseks puudub praegu veel suurimal bilansihalduril leping ja alates 2019.a.pole ühendus kasutusel. Aastal 2018 ei ole praeguse hinnangu kohaselt ette näha olulisi erinevusi võrreldes aastaga 2017, kuid loodetavasti lisandub Narva ühenduse kasutusele võtmine suvisel hooldustööde perioodil. Seega tavatingimustes on varustuskindlus, arvestades N-1 kriteeriumi, tagatud, probleeme N-1 kriteeriumi täitmisega võib tulla ainult üksikutel tiputarbimise päevadel.

4.3 Varustuskindlus 2018-2027 Selleks, et hinnata järgmise kümne aasta varustuskindlust tuleb arvestada maagaasi tarbimise prognoosiga, riikidevaheliste ühenduspunktide võimsustega ja kohaliku võrgu arendusprojektidega. Varustuskindluse hinnang põhineb mainitud aspektidel ja N-1 kriteeriumil. Peatükis 2.4 tehtud Eesti maagaasi tarbimise prognoosist järeldus, et maagaasi tarbimine järgmisel kümnel aastal on langevas trendis. Ühtlasi ei prognoosita tiputarbimise kasvu, mille tõttu maagaasi nõudluse maksimum viimase 20 aasta jooksul ei muutu ja on endiselt 70,4 GWh/päevas (6.7 mln m3/päevas). Järgneval kümnel 38


aastal on planeeritud mitu projekti, mis suurendavad oluliselt ühenduspunktide võimsust ja seeläbi ka varustuskindlust. Karksi GMJ rekonstrueerimine koos Tallinn-Vireši torustiku renoveerimisega suurendab Karksi GMJ läbilaskevõimet 105 GWh-ni/päevas. Balticconnectori merealuse torustiku ja Kiili-Paldiski maismaa torustiku ehitus annavad Eestile uue ühenduspunkti Soomega, mille võimsus on 81,2 GWh/päevas. Joonis 14 annab ülevaate varustuskindlusest aastani 2027.

Varustuskindluse hinnang aastani 2027 N-1 [%] 200.0 180.0 160.0 140.0 120.0 N-1 [%] 100.0 80.0 60.0 40.0 20.0 0.0

Balticconnectori projekti ja Eesti-Läti ühenduse tugevdamise projekti valmimine

2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Joonis 14 Varustuskindluse hinnang aastani 2027 Hinnang varustuskindlusele 2017-2026 Kuni 2019. aastani (k.a) jääb varustuskindluse kriteerium N-1 alla 100%, eeldusel, et gaasi rõhk ühenduspunktides on tavapärastel tingimustel. Balticconnectori rajamine ja Karksi GMJ rekonstrueerimisprojekt viib N-1 kriteeriumi 183,6%-ni ning tagab Eesti gaasitarbijate varustuskindluse. Tulemustest võib järeldada, et Balticconnectori projekt on Eesti varustuskindluse tagamiseks üliolulise tähtsusega. Ilma Balticconnectorita võib suurima süsteemiavarii korral osutuda vajalikuks piirata mittekaitstud tarbijaid. Balticconnectori rajamisega langeb see oht ära. Lisaks varustuskindluse suurendamisele tekib võimalus Baltimaade ja Soome gaasiturgude ühendamiseks, millest tulenevat sotsiaalmajanduslikku kasu saavad kõik nimetatud riigid.

4.4 Riskid varustuskindlusele Elering AS viis läbi siseauditi gaasivarustuskindluse tagamise ja talituspidevuse korraldamise osas. Süsteemihalduri riskianalüüsis on gaasivarustust puudutavaid riske määratletud ja hinnatud elutähtsa teenuse toimepidevuse riskikategooria all. Riskikaartidel on väljatoodud gaasivarustust puudutavad erinevad riskid, kokkulepitud ennetavad ja maandavad järeltegevused ning määratud vastutajad tegevuste rakendamise eest. Tuvastanud on põhilised elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamise (ehk Eesti gaasisüsteemi toimimise tagamise) seisukohalt olulised riskid ja töötatud välja ennetavad meetmed. Piiriüleste gaasitarnete vähenemine alla minimaalselt vajalikku taset või katkemine Potentsiaalsed riski käivitavad sündmused on piiriüleste gaasitarnete katkestamine või vähendamine Eestisse või Balti riikidesse üldiselt. Samuti võivad nimetatud riski käivitada avariidest põhjustatud eriolukorrad Venemaa või Läti ülekandetorustikul, millega kaasneb gaasivarustuse ulatuslik katkestus (üle 72 tunni) või eestisisese gaasinõudluse hüppeline kasv talvisel külmaperioodil (temperatuuridel alla -20°C). 39


Riski realiseerumine tähendab praktikas seda, et rõhk Eesti gaasi ülekandevõrgu sisendpunktides (Värska, Karksi ja Narva) langeb alla minimaalselt vajaliku taseme, mille tõttu rõhud Eesti ülekandevõrgu olulistes punktides võivad langeda või langevad alla minimaalselt vajaliku rõhu. Madala rõhu tõttu Eesti gaasi ülekandevõrgu piiripunktides vähenevad piiriülesed ülekandevõimsused ja N-1 olukorras ei pruugi olla tagatud Eesti gaasisüsteemi kogu tiputarbimise katmine. Selleks, et tagada kaitstud tarbijate varustamine gaasiga võib tekkida vajadus piirata Eestis teiste tarbijate gaasitarbimist ja võtta kasutusele kaitstud tarbijate gaasivaru. Riski maandamiseks on süsteemihalduril sõlmitud koostöökokkulepped naabersüsteemihalduritega tegutsemiseks avariiolukordades. On tagatud kaitstud tarbijate varu olemasolu piisavas mahus ning välja töötatud meetmed gaasitarbimise piiramiseks ning kaitstud tarbijate varu kasutuselevõtmiseks. Kuna Eesti gaasisüsteem on ühendatud Läti ja Venemaa gaasisüsteemidega, siis on elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks on oluline ka gaasisüsteemi operatiivse planeerimise ja juhtimisealane koostöö eelpool nimetatud gaasisüsteemide süsteemihalduritega. Selle tegevuse korraldamiseks on eelpool nimetatud riikide süsteemihalduritega sõlmitud vastavad lepingud. Eestisisese gaasivarustuse katkemine Potentsiaalsed riski käivitavad sündmused on avariid gaasi mõõtejaamades, ülekandevõrgus ja gaasijaotusjaamades. Samuti füüsiline ülekoormus pikaajalise erakordse külma ilma tõttu. Risk võib realiseeruda:     

mitmesuguste väliste sündmuste nagu loodusõnnetuste, torustiku füüsilise ülekoormuse, terrorismi, vandalismi jms. tagajärjel; mitmesuguste gaasivõrgust lähtuvate sündmuste nagu torustiku korrosioonikahjustustest tekkinud vigastused, ühenduste ja seadmete leke, maa-aluse gaasitoru purunemine välise koormuse tõttu; tulekahju ja/või plahvatuse tagajärjel gaasi jaotusjaamades või gaasi mõõtejaamades; gaasisüsteemi sisestatava gaasi kvaliteedi mittevastavusel kvaliteeditingimustele; gaasisüsteemi tehnilise juhtimissüsteemi SCADA mittetoimimise ja andmeside häirete korral.

Riski maandamiseks on süsteemihalduril sõlmitud partneritega avariide kõrvaldamise koostegevuse lepingud ning viiakse läbi regulaarseid avariitreeninguid, on koostatud eriolukorras tegutsemise kava, Eesti gaasisüsteemi avariitalituse juhtimise juhend ning on kasutusel meetmed oluliste objektide toimimise tagamiseks ka mitte tavapärases olukorras. SCADA süsteemid ja sidelahendused on dubleeritud. Gaasivarustuskindluse seotus elektrivarustuskindlusega Gaasi- ja elektrisüsteemid on omavahel tihedalt seotud. Sellest tulenevalt mõjutab ühe süsteemi varustuskindlus ka teise süsteemi varustuskindlust. Gaasivarustuskindlusel on mõju elektrivarustuskindlusele, kuna gaas on reeglina oluline kütus elektritootmiseks. Samas erinevalt meie naabritest Lätist ja Leedust ei ole Eesti elektrisüsteemi seisukohalt gaasi tarnekatkestuse mõju elektrisüsteemi toimimisele märkimisväärne. Kõige olulisem turule elektrienergiat tootev kütusena gaasi kasutav tootmisseade on Iru elektrijaama 2.plokk (110 MW brutovõimsust), kuid kuna tema töötundide arv aastas on minimaalne, siis on ka tema mõju elektrisüsteemi toimimise tagamisele minimaalne. Olulisem on sellest seisukohast lähtudes Kiisa avariireservelektrijaamade, mille põhikütus on gaas, toimimine. Kuid kuna Kiisa avariireservelektrijaamad võivad töötada ka alternatiivsel kütusel, siis on ka siin süsteemihalduri poolt riskid maandatud. Gaasi ülekandevõrgu toimimiseks on oluline gaasijaotusjaamade ja gaasimõõtejaamade elektrivarustus. Samas on elektrivarustuse katkemisest tingitud riskid maandatud elektrisüsteemist sõltumatute autonoomsete ja kohalike lahendustega. Nii on reeglina jaamad varustatud autonoomsete 40


automaatselt käivituvate gaasi- või diiselvarutoite generaatoritega, kusjuures toite ümberlülitumise ajal on vajalike seadmete toide reserveeritud akude või UPSiga. Kaugjuhitavates liinikraanisõlmedes on SCADA põhise andmeedastuse katkematus tagatud akudega reserveeritud elektritoitega. Reeglina elektritoite kadumine ei tingi gaasivarustuse häireid, küll aga võib põhjustada SCADA põhise andmeedastuse ning mõõtesüsteemide töö häiringuid.

4.5 Kaitstud tarbijad Kaitstud tarbija definitsioon Vastavalt Maagasiseaduse § 261 Varustuskindluse miinimumnõuded, punktile (2) on kaitstud tarbija, kelle suhtes rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2017/1938 artiklis 6 sätestatud varustuskindluse normi: 1) kodutarbija, kelle tarbijapaigaldis on ühendatud jaotusvõrguga ja 2) eluruumide kütteks soojust tootev ettevõtja, kellel ei ole võimalik kasutada kütusena muud kütust kui gaas. Kaitstud tarbijate varu Vastavalt Maagasiseaduse § 264 Gaasivaru, moodustab ja haldab Elering gaasivaru koguses, mis tagab Eesti kaitstud tarbijate gaasitarned Euroopa määruse (EL) nr 2017/1938 artikli 6 punktis 1 nimetatud juhtudel. Varu põhjendatud kulud kannab võrguteenuse kasutaja võrguteenuse hinna korraldatakse viisil, mis tagab tarnehäire korral varu kättesaadavuse.

AS, kui süsteemihaldur Parlamendi ja Nõukogu haldamisega kaasnevad kaudu. Varu hoidmist

Kaitstud tarbijate varu suurus talvisel perioodil vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri 05.06.2013 käskkirjale oli 319.2 GWh (30.4 milj.m3). Vastavalt Konkurentsiameti kirjale 13.05.2015 viis Elering Gaas AS 2015.a. juuliks läbi analüüsi vajaliku gaasivaru suuruse hindamiseks ja määras kindlaks kaitstud tarbijate arvu ning neile vajaliku gaasitarnete mahu. Kaitstud tarbijate varu kogus on määratud kindlaks igaks kuuks eraldi. Talveperioodil on maksimaalselt vajalik kaitstud tarbijate varu kogus 129.2 GWh/kuus (12.3 milj.m3/kuus), sellest 105 GWh/kuus (10.0 milj.m3/kuus) tagatakse optsioonilepingutega ja ülejäänu 24.2 GWh/kuus (2.3 milj.m3/kuus) hoitakse Elering AS-le kuuluva mahuvarugaasi hulgas. Kaitstud tarbijate andmete täpsustumisel Elering AS hallatavas AVP-s täpsustatakse ka vajalik gaasivaru kogus. Kaitstud tarbijate gaasivaru tagamiseks on Elering AS korraldanud riigihankeid ja sõlminud hanke võitnutega maagaasi varu hoiustamise, tagamise ja müügi optsioonilepinguid. Maagaasi varude aktiveerimine toimub kütteperioodil, mis on 1. oktoober – 30. aprill, hiljemalt 24 tunni jooksul ja ülejäänud perioodil, 1. mai – 30. september, hiljemalt 1 nädala jooksul. Kaitstud tarbijate varu on olnud tagatud määratud mahus. Kaitstud tarbijate varu võib hoiustada Eesti, Läti ja Leedu Vabariigi territooriumil. Seega on võimalik kasutada osaliselt mahuvarugaasi hulgas olevat gaasi ja põhiliselt Läti süsteemihalduri Inčukalnsi maagaasihoidlas (MGH) olevat gaasivaru. Samuti on võimalik kasutada Leedus asuva LNG terminali varu. Lepingupartnerid on samuti lisaks endale kuuluvale gaasile lepingu täitmiseks kasutanud optsioonilepinguid. Võimalike gaasitarnete mitmekesisus vähendab otsesest sõltuvusest Inčukalnsi MGH võimsusest, mis turusituatsioonist lähtuvalt on kevadisel perioodil osutunud puudulikuks. Nimelt on Läti süsteemihaldur olnud sunnitud vajaliku väljundvõimsuse tagamiseks panustama täiendavate gaasiostuga hoiustamiseks Inčukalnsi MGH-s, et tagada vajalik võimsus kevadisel perioodil. Kaitstud tarbijate gaasivaru 2017.a. oli tagatud kahe lepinguga ühe lepingupartneri poolt ja 2018.a varu on tagatud kolme lepinguga kahe lepingupartneri poolt täies mahus, tagatava gaasikoguse kohta on esitatud aruanded vastavalt lepingutingimustele. Antud lepingud on seotud ärisaladusega ja info ei kuulu avalikus¬tamisele. 2019.a. esimeses kvartalis korraldatakse uus riigihange edasise perioodi tagamiseks. Kaitstud tarbijate varu kasutamine Varu kasutatakse tarnehäire korral kaitstud tarbija varustuskindluse tagamiseks. Varustuskindluse tagamisel pärast Maagaasiseaduse § 262 lõikes 3 nimetatud gaasinõudluse vähendamise meetme kasutuselevõtmist analüüsib süsteemihaldur kaitstud tarbijate varustuskindlust ja vajadusel võtab 41


varu kasutusele teavitades sellest Konkurentsiametit ja avaldades otsuse oma veebilehel selle vastuvþtmise päeval.

42


5 Gaasiturg 

Regionaalsed töörühmad on alustanud tööd ühise Balti-Soome sisend-väljund süsteemini jõudmiseks 2020. aastaks. 2017. aastal käivitus Eestis esmakordselt gaasibörs

5.1 Regionaalne gaasiturg 2016. a 11. mail lepiti regionaalses gaasituru koordinatsioonigrupis RGMCG (Regional Gas Market Coordination Group – Balti regiooni gaasivaldkonna ministeeriumeid, regulaatoreid ja infrastruktuuri haldureid ühendav töögrupp) kokku Balti-Soome regionaalse gaasituru ehk ühise sisend-väljund (entryexit) tsooni loomine aastaks 2020. Kokkuleppe deklaratsioon allkirjastati kolme Balti riigi gaasivaldkonna eest vastutava ministri poolt 9. detsembril 2016. Moodustati järgmised töörühmad:    

Gaasi ülekandeteenuse hinnastamise ja süsteemihaldurite vahelise kompensatsioonimehhanismi rakendamine regioonis (eestvedajaks regulaatorid); Ühise virtuaalse kauplemiskeskuse (VTH - virtual trading hub) ja regionaalse gaasibörsi loomine (eestvedajaks süsteemihaldurid); Turukorraldus (eestvedajaks süsteemihaldurid) – hõlmab süsteemi operatiivjuhtimist, bilansihaldust jmt; Infrastruktuuri (LNG terminalid ja hoidla) hinnastamine ja kulude sotsialiseerimine (eestvedajaks regulaatorid).

2017. aasta lõpus korraldati regulaatorite töögrupi poolt konsultatiivse uuringu hange analüüsimaks erinevaid Euroopa Komisjoni tariifi võrgueeskiras välja toodud tariifistruktuuri mudeleid ja nende sobivust Balti-Soome ühisele sisend-väljund tsoonile. Vastav raport saab valmis suvel 2018 ja peaks andma suunised ühtse ülekandeteenuse hinnastamise metoodika loomiseks. 2018. aastal jätkub töö süsteemihaldurite eestvedamisel ka tariifimetoodikaga kaasneva süsteemihaldurite vahelise kompensatsioonimehhanismi ettepaneku väljatöötamise osas. Erinevate potentsiaalselt varustuskindlust pakkuvate taristuobjektide teenuste hinnastamise ja kulude võimalikku sotsialiseerimist uuriv regulaatorite teine töörühm on seadnud eesmärgiks 2018. aasta lõpuks hinnata erinevate objektide rolli regionaalsel gaasiturul. Vastavalt sellele hinnangule pakutakse seejärel vajadusel välja võimalikud sotsialiseerimispõhimõtted. Süsteemihaldurite poolt veetava koond töörühma poolt valmisid 2017. aasta sügiseks ühised kontseptsioonilised ettepanekud regionaalse virtuaalse kauplemiskeskuse ja koordineeritud bilansipiirkonna mudeli osas. Kontseptsioonidokumendid olid avalikul konsultatsioonil kuni 23. novembrini, misjärel RGMCG kontseptsioonid heaks kiitis. Avalikul konsultatsioonil saadud tagasisidet on plaanis arvesse võtta töö järgnevates etappides, kus liigutakse juba konkreetsete ühiste reeglite koostamise juurde. 2018. aastal on plaanis koostada ühised võrgureeglid, milles sisalduvad virtuaalse kauplemiskeskuse ligipääsureeglid ja võrgule ligipääsu reeglid. Eraldi töövoona on plaanis koostada ühised bilansireeglid, mis saavad aluseks regiooni süsteemi planeerimise, juhtimise ja bilansihalduse osas. Kui ühise virtuaalse kauplemiskeskuse loomisel saab oluline roll olema regionaalsel gaasibörsil kui kesksel kauplemisplatvormil, siis süsteemi koordineeritud bilansihalduse teostamine saab vähemalt esimeses faasis toimuma süsteemihaldurite koostööna läbi ühise IT platvormi. Üleminekuetapina Eesti, Läti ja Leedu gaasiturgude ühendamisel sõlmisid Balti süsteemihaldurid hankelepingu GET Baltic’uga kaudse (implicit) võimsuste jaotamise mudeli implementeerimiseks Baltikumisisestel piiridel alates 1. juulist 2017. aastal. Kaudne võimsuste jaotamise mudel tähendab, 43


et lühiajaline piiriülene võimsus jaotatakse regionaalsel gaasibörsil samaaegselt koos müüdud gaasiga suurendades niiviisi likviidsust ja parandades konkurentsi olukorda Baltikumi turul. Seoses kaudse võimsuste jaotamise mudeli implementeerimisega sai GET Baltic’ust regionaalne gaasibörs avades eraldi kauplemispiirkonnad lisaks olemasolevale Leedu piirkonnale ka Eestis ja Lätis.

5.2 Kohaliku gaasituru arengud Riikliku gaasituru arengu ajalukku jääb 2017. aasta kahe olulise verstapostiga. Esiteks võeti vastu olulised maagaasiseaduse muudatused, et parendada avatud turu toimimist ja ühtlustada reegleid euroopa gaasiturgudega. Teiseks alustas Eestis esmakordselt teenuste pakkumist gaasibörs ning tekkis läbipaistev gaasi hulgituru hinnareferents. Juulis rakendunud maagaasiseaduse olulisemad muudatused Eleringi jaoks: bilansiperioodi mõiste muutmine harmoniseerides selle ülejäänud Euroopas kasutusel oleva bilansipäevaga (7-st 7-ni), -

bilansiarvestuses üleminek mahupõhiselt (m3) energiapõhisele (kWh) arvestusele;

-

biometaani ja päritolutunnistuse mõiste ja regulatsiooni lisandumine;

-

Gaasituru toimimise võrgueeskirja sätestamine andmevahetuse täpsemaks reguleerimiseks;

Seati võrguettevõtjale kohustus üle 750 m3 aastatarbimisega mõõtepunktid varustada mõõtesüsteemiga, mis arvestab gaasi temperatuuri ning võimaldab mõõteandmete kauglugemise funktsiooni; kaitstud tarbija gaasivarustuse tagamiseks gaasivaru hoidmise reguleerimine kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2017/1938. Seadusemuudatusest tulenevalt rakendus augustis Gaasituru toimimise võrgueeskiri, mis mh reguleerib gaasituru andmevahetust ja mõõteandmete edastamise kohustust Eleringi poolt 2016. aasta lõpuks valminud gaasi andmelattu. Lisaks algatas Elering seadusemuudatustest tulenevalt gaasi siseriiklike ja ülepiiriliste ülekandeteenuste tüüptingimuste muutmise, mis peaks jõustuma 2018. aastal peale Konkurentsiametilt vastavasisulise kooskõlastuse saamist. Gaasibörs käivitus Eestis 2017. aasta juulis ning nagu eelmises peatükis selgitatud, saab tänu kaudsele võimsuse jaotamise meetodile Balti riikide vahel maagaasiga kaubelda sõltumata sellest, millises riigis gaasi müüja või ostja asub. Kõiki Balti riike hõlmavat gaasiturgu haldab seni üksnes Leedus tegutsenud UAB GET Baltic, mis võitis Balti riikide gaasi süsteemihaldurite korraldatud konkursi. Gaasibörs avaldab igale piirkonnale eraldi (kui tehinguid tehti) ja Baltikumi ühise keskmise börsihinna, mis on läbipaistev hinnareferents kõigile turul tegutsejatele. Alates 3. oktoobrist pakub GET Baltic gaasibörs Eesti pakkumispiirkonnas ka eelmise-päeva toodet võimaldades bilansihalduritel oma ebabilanssi täiendavalt korrigeerida. Kaudse jaotamise (implicit) rakendamisega seoses viidi muudatused sisse ka Elering´i metoodikasse „Gaasi ülekandevõimsuste jaotamine ja piiriülesele taristule juurdepääs Eestis“.

44

Eesti gaasiülekandevõrgu arengukava 2018-2027  
Eesti gaasiülekandevõrgu arengukava 2018-2027  
Advertisement