Ea5 2014w by ELEKTRIALA

ELEKTRiAL A

Nr. 5 2014

11. ja 12. septembril kell 10.00 -16.00 toimub Tallinna Laululava ruumides Eesti suurim elektrimaterjalide mess

SLO Sügispäevad Esimesel päeval on teretulnud kõik elektriala huvilised üle Eesti. Teisel päeval on oodatud ainult SLO kliendid. Esindatud on rekordarv tootjaid üle Euroopa. Toimub rohkelt seminare ja tootetutvustusi. Registreerimine ja täpsem info aadressil www.slo.ee

Tulge kindlasti, ootame Teid !

Harju Elekter Elektrotehnika

Juhtiv keskja madalpinge jaotusseadmete tootja Eestis

Kesk- ja madalpingelised jaotusseadmed ehitistele, tööstusele, energiajaotussüsteemi ja infrastruktuuri

Komplektalajaamad Erilahendusega alajaamad Jaotusalajaamad Keskpinge jaotusseadmed Madalpinge jaotusseadmed Omatarbe- ja juhtimiskilbid Kaabeljaotuskilbid Liitumis- ja mõõtekilbid OEM-lahendused Seeriatooted

Jaotusalajaam HEJA, Tallinna Vanasadam, 2014

Uus HETR

sügispäevadel Tallinna Lauluväljakul 11.-12.septembril!

AS HARJU ELEKTER ELEKTROTEHNIKA Tel 674 7449 mail@he.ee www.harjuelekter.ee

ELEKTRIALA

SISUKORD 5/2014 Rein Aro. Äratagem noortes tehnikahuvi Kuno Janson ja Jaan Järvik. Jätkusuutlik Eesti Vladislav Aunapuu. Kutsevõistlustel naabrite juures Liisa-Riin Stalde. Uuenenud Energia avastuskeskus kutsub avastama Rein Aro. Tondiraba spordikeskuse jäähall ehitaja pilgu läbi Tiiu Tamm. Ikka jälle leedvalgustusest Are Veski. EETELi juhtkond kohtus Lõuna-Eesti ettevõtjatega Pärnu Saksa Tehnoloogiakool kinnitab kanda Tallinnas Ando Kuusik. Keskpinge jaotusseadmete ühendussüsteemid 2. Toivo Paikre. Elektrimootori sünd Jaan Järvik – 75 Endel Risthein. Uudiseid Eestist. Uudiseid maailmast Endel Risthein. Tähtpäevi Summary Резюме

5 8 11 14 17 20 22 23 24 26 30 31 32 35 36

EETEL-EKSPERT OÜ 2014. aasta septembri – detsember koolituskalender September 1. Kaablielektriku koolitus 5.09 2. Operatiivlülitamisõiguse baaskoolitus 16.–19.09 3. Kuni 1 kV pingealuste tööde baasoolitus 25.–26.09 4. Kuni 1 kV pingealuste tööde ohutuskoolitus 26.09 Oktoober 1. Paigaldus- ja käiduelektriku ohutuskoolitus 2. Kaablielektriku koolitus 3. Uute standardite alane koolitus. (Käidustandard) 4. Kuni 1 kV pingealuste tööde ohutuskoolitus 5. Kuni 1 kV pingealuste tööde baaskoolitus November 1. Paigaldus- ja käiduelektriku ohutuskoolitus 2. Uute standardite alane koolitus. (Käidustandard) 3. Operatiivlülitamisõiguse baaskoolitus 4. Kuni 1 kV pingealuste tööde ohutuskoolitus Detsember 1. Paigaldus- ja käiduelektriku ohutuskoolitus 2. Kaablielektriku koolitus 3. Kuni 1 kV pingealuste tööde ohutuskoolitus 4. Kuni 1 kV pingealuste tööde ohutuskoolitus

Täpsem info kodulehel www.elektriala.ee

ISSN 1406-4464 ELEKTRIALA 5/2014

-/ Ă&#x160; /, /&& Ă&#x160; // 6)/ / Ă&#x160; /

ELEKTRIPAIGALDISED TEABERAAMAT 5 RAIVO ROASTO

ELEKTRIPAIGALDISTE EHITAMINE

MEIE TEABERAAMATUD MĂ&#x153;Ă&#x153;GIL VEEL NR 3â&#x20AC;&#x201C;13

KOMMUNIKATSIOON TEABERAAMAT 6

EESTI ELEKTRITĂ&#x2013;Ă&#x2013;DE ETTEVĂ&#x2022;TJATE LIIT

ELEKTRIPAIGALDISED TEABERAAMAT 7

ELEKTRIPAIGALDISED TEABERAAMAT 8

JAAK PIHLAU

TEEJUHT TRAADITA Ă&#x153;HISKONDA â&#x20AC;&#x201C; MOBIIL

LIIGPINGEKAITSE

TALLINN 2007

ELEKTRIPAIGALDISED

EESTI ELEKTRITĂ&#x2013;Ă&#x2013;DE ETTEVĂ&#x2022;TJATE LIIT

ELEKTRIPAIGALDISED TEABERAAMAT 9 JĂ&#x153;RI LOORENS

KATSE- JA MĂ&#x2022;Ă&#x2022;TETOIMINGUD NING TEIMID

TALLINN 2009

TALLINN 2007

EESTI ELEKTRITĂ&#x2013;Ă&#x2013;DE ETTEVĂ&#x2022;TJATE LIIT

Ă&#x160;Ă&#x201C;Ă¤Ă¤Ă&#x2C6;

EESTI ELEKTRITĂ&#x2013;Ă&#x2013;DE ETTEVĂ&#x2022;TJATE LIIT

TEABERAAMAT 11

ELEKTRIPAIGALDISED

TEABERAAMAT 10

TEABERAAMAT 12

TEABERAAMAT 13

ENDEL RISTHEIN

JĂ&#x153;RI LOORENS

ENDEL RISTHEIN

ELEKTRIPAIGALDISED

MADALPINGEPAIGALDISTE JUHISTIKUSĂ&#x153;STEEMID

ELEKTRIPAIGALDISTE

TALLINN 2010

TALLINN 2011

ELEKTROMAGNETILINE KESKKOND JA SEADMETE

T I I U TA M M

ELEKTRIOHUTUS MADALPINGEPAIGALDISTES

PRAKTILINE VALGUSTUSTEHNIKA

TALLINN 2012

TALLINN 2011

Ă&#x153;HILDUVUS

EETEL-Eksperdi vĂ¤ljaanded on ajakiri Elektriala, teaberaamatute sari ja seni mahukaim raamat â&#x20AC;&#x201C; Elamute elektripaigaldised. Ajakiri ELEKTRIALA on elektri- ja energeetikaajakiri, mis ilmub iseseisva vĂ¤ljaandena alates 1. jaanuarist 1999. Lugejateni on jĂľudnud juba Ăźle saja ajakirja, ilmumissagedus on 8 numbrit aastas. Teaberaamatutest on saadaval veel: 3. Maandamine ja potentsiaaliĂźhtlustus 4. Rikkevoolukaitse 5. Elektripaigaldiste ehitamine 6.Teejuht traadita Ăźhiskonda â&#x20AC;&#x201C; mobiil 7. Liigpingekaitse ĚŻÍ&#x201D;Í&#x2DC;Í&#x2122;Í&#x2014;Í&#x161;Í&#x2018;Í?Í?ÍŚ Í&#x2013;Í&#x2022; Í&#x2C6;Í&#x152;Í&#x17D;Í&#x2022;Í&#x2013;Í&#x2021;Í&#x2DC;Í&#x201D;Í&#x2022;Í&#x2DC;Í&#x2122;Í? Í¤Í&#x2018;Í&#x2DC;Í&#x2013;Í&#x2019;Í&#x161;Í&#x2021;Í&#x2122;Í&#x161;Í&#x2021;Í?Í?Í? Í¤Í&#x2019;Í&#x152;Í&#x2018;Í&#x2122;Í&#x2014;Í&#x2022;Í&#x161;Í&#x2DC;Í&#x2122;Í&#x2021;Í&#x201D;Í&#x2022;Í&#x2030;Í&#x2022;Í&#x2018;

9. Katse- ja mĂľĂľtetoimingud ning teimid 10. Madalpingepaigaldiste juhistikusĂźsteemid 11. Elektripaigaldiste elektromagnetiline keskkond ja seadmete Ăźhilduvus 12. Elektriohutus madalpingepaigaldistes 13. Praktiline valgustustehnika Ajakirja ja teaberaamatute tellimine: elektriala@elektriala.ee tel 679 7974

www.elektriala.ee

ELEKTRIALA Nr. 5 2014

KIRJASTAJA ja VÄLJAANDJA: EETEL-EKSPERT OÜ

Registrikood 10525063 Laki 13, 12915 Tallinn Telefon 679 7971 Koolitus 679 7974 E-post elektriala@elektriala.ee Kodulehekülg www.elektriala.ee Arvelduskonto 22 101 151 2641

KOLLEEGIUM Heino Harak, Urmas Leitmäe, Heiki Liiser ja Are Veski TOIMETUS Peatoimetaja-kujundaja Rein Aro

tel 679 7971 Tegevjuht Jüri Mickfeldt tel 679 7974 Toimetuse juhataja Rein Jauk

tel 501 5046

Kirjutised väljendavad autorite seisukohti, mis ei pruugi kokku langeda toimetuse omadega. Reklaam avaldatakse üldjuhul toimetusepoolsete muudatusteta. Puhas formaat 210 × 297 mm trükipind 180 × 252 mm veeru laius 41, 56, 87,5 või 180 mm köide traaditud trükitehnika ofset paber 90 g/m2

16. aastakäik

Äratagem noortes tehnikahuvi Uue õppeaasta hakul on põhjust keskenduda rohkem jällegi haridusteemale. “Ei hõbedat, kulda ei leidu me maal ...”, ütlevad laulusõnad ja maapõuest ei voola ka naftabarreleid ning viljakandva mulla jaoks jääb päikesesoojust väheseks. Naftabarrelid saavad otsa ja päikest meie laiuskraadidel juurde ei võlu, kindel on aga see, et piiramatu ressurss meie tööka rahva jaoks on tema haritus. Eesti keeles on üks ilus sõna – õpetaja. Kunagi tähendas see eeskätt kirikuõpetajat ja siis ka kooliõpetajat, hiljem on see aga omandanud veelgi laiema ja mitmekülgsema sisu. Olgu siis nimeks veel õppejõud, koolitaja, konsultant või tugiisik – tema teadmistest, tarkusest, ettenägelikkusest, pühendumisest ja aususest, mitte kellegi koostatud eluvõõra plaani, vaid reaalsete vajaduste arvestamisest sõltub teise koostööpoole – teadmiste või oskuste omandajate edasine käekäik, tulemuslikkus, heaolu ja pikemas perspektiivis koos sellega ka ühiskonna areng. Kuid õpetamisel ei ole mõtet, kui õppija sellest ei hooli, kui tal puuduvad eeldused, tahe, motivatsioon. Sõna-sõnalt võttes haridust ei saa anda, anda saab tunnistuse, kui soodsate tingimuste loomisega on õppija vajalikud teadmised omandanud. Motivatsioonile aitab jällegi kaasa õpetajapoolne tunnustus. Olen üha rohkem veendunud, et geenidega on antud kaasa mitte ainult kõigile arusaadavalt muusikalised eeldused või sprinteri või pikamaajooksja staatus, vaid ka tehnikahuvi. Oma töös edukate elektriala spetsialistide intervjuudest on selgunud, et neil kõigil oli juba lapsepõlves suur huvi tehnika või elektriseadmete vastu. Loomupärast huvi saab arendada edasi. Väga tänuväärsed ettevõtmised on telesaade Rakett 69, Tallinna Tehnikaülikooli Robotex ja Mektory ning äsja avatud Energia avastuskeskus. Olen jälginud, missuguse huvi, hasardi ja pühendumusega juba mõned väiksed poisid ja tüdrukud tehnikaasju või -nähtusi jälgivad (vt nt fotod lk 14, EA nr-d 8 2012 ja 2013, lk 30). Teaduse, tehnika ja tehnoloogia kiire arengu tõttu on väga oluline mitte ainult faktide rohke teadmine (neid saab tänapäeval kiiresti usaldusväärsetest infosüsteemidest), vaid pühendumus, loogilise mõtlemisvõime arendamine, nähtuste ja seoste mõistmine. Eesti kooliõpilased on saanud testidel küll häid tulemusi, aga oht on selles, et nad teavad küll palju, aga oskused jäävad napiks. Miks ma sellest siin ajakirjas kirjutan? Aga sellepärast, et pikka aega on laiem tehnika propageerimine jäänud üldmeedias tahaplaanile ja eeldustega potentsiaalsete inseneride ja teiste tehnikaspetsialistide suundumine noorte kutsevalikul on toimunud rohkem väliselt atraktiivsetesse valdkondadesse nagu näiteks rahandus, võlusõnaks karjäärinõustamine. Praktika on näidanud, et hea tehnilise erilase ettevalmistusega spetsialistid on olnud edukad ka tootmise korraldamisel ja juhtimisel. Kui pole omamaist tootmist, võib see küsimärgi alla seada riigi jätkusuutlikkuse. Sellest ja tehnikahariduse olukorrast järgnevalt põhjalik, analüütiline ja lahendusi pakkuv artikkel TTÜ professoritelt Kuno Jansonilt ja Jaan Järvikult. Rein Aro Elektriala peatoimetaja-kujundaja

ELEKTRIALA 5/2014

www.fibox.fi

TALLINN

NARVA

KÄRDLA PAIDE

TARTU

PÄRNU KURESSAARE

RAKVERE

VILJANDI VÕRU

www.slo.ee

InLine II - ZLBM/ZHBM Tuleviku vajadustele loodud toode

ABB on kasutanud uue põlvkonna sulavkaitselüliti InLine II loomisel selle valdkonna parimaid lahendusi ja tehnoloogilisi uuendusi. Uus lüliti on töökindel, lihtne paigaldada ja ohutu teenindamisel ning tagab elektrivõrgu pikaajalise stabiilse töö ka rasketes keskkonnatingimustes. InLine II kasutuskohaks on kaablijaotuskapid ning komplektalajaamade ja jaotuskeskuste madalpingeseadmed. Kindlusta oma personali ja seadmete ohutu töö – vali uue põlvkonna sulavkaitselüliti! Vaata lisaks: www.abb.com/fusegear

ABB AS Aruküla tee 83 75301 Jüri, Rae vald, Harjumaa, Eesti Tel +372 5680 1800 contact.center@ee.abb.com

HARIDUS

Jaan Järvik TTÜ professor

Kuno Janson TTÜ professor

Jätkusuutlik Eesti Üldlevinud kahjulikud hoiakud

Prestiiži ja lugupidamist on meil kuhjaga, kui oleme tööl pangas või jagame riigi raha. Kui teeme aga tootmisega seotud tööd, mis ongi ainus viis raha tekitamiseks – raha on tehtud töö üldistatud mõõdupuu –, siis ei pea meist keegi lugu. See olukord on eestipärane ja kahetsusväärne. Kuid selle tekkepõhjused on imporditud. Pikk võõra võimu all olemine on jätnud rahva hinge alaväärsuse jälje, mida kompenseeritakse ülipüüdlikkusega. Kahjuks on selle ülipüüdlikkuse tagajärjel saanud eestlastest maailma parimad lolluste maaletoojad. Iga silmapaistev liialdus, mis kusagil piiri taga leida on, tundub eestlasele olevat tipptasemel värk, mida on vaja kähku maale tuua. See tõmbab ligi nagu klaashelmed metslast. Pangad muutusid Läänemaailmas liigtähtsaks enne 2008. aasta finantskriisi. Räägiti finantstööstusest, finantsinstrumentidest, finantsgeeniustest ja arvati, et raha pööritamise (keerutamise) abil saab tekitada uut raha ja uusi väärtusi. Tööstus kui mittevajalik keskkonnasaastaja viidi Euroopast Hiinasse. Siis aga selgus – oh imet –, et ilma tööstuseta on vaesus majas ja pangad kukuvad kokku. Euroopas on nüüd hakatud kibekiiresti tööstust taastama. Jutud finantstööstusest tähtsustasid tegelikult pangandust üle, kuid eestlased hankisid neist sügava usu panganduse määravasse tähtsusesse kogu elus. Ja kes siis ei tahaks olla tegija sellise tähtsa asja juures nagu pank. Sealt on pärit meie praegune rahaliigutajate kummardamine ja töötegijate (eriti lihtsa töö tegijate) alavääristamine, neile viltu vaatamine. See on üheks noorte lahkumise põhjuseks, kuid mitte ainsaks. Teiseks silmatorkavaks liialduseks, mis viimasel paaril aastakümnel on Läänemaailmas laialt levinud, on suvalise kõrghariduse ja suvaliste teadusuuringute ületähtsustamine. Halb on sealjuures see, et õigeks loetakse kõrghariduse ja teaduse stiihilist vohamist, riiklikku suunamist aga valeks. Sellise põhimõtte korral muutub esmatähtsaks teaduspublikatsioonide arv, hangitud teadmiste ärakasutamine jääb aga teisejärguliseks võõraks mureks. See ülimalt vaba arengu nõue tuleneb üldisest liberaalse turumajanduse põhimõttest. Arvatakse, et mida vähem

ELEKTRIALA 5/2014

riiki, seda parem. Samal ajal Hiinas ei ole selle kõikide instantside vaba vohamisega sugugi nii kaugele mindud. Isegi eraettevõtjate tegevussuundi püütakse seal riiklikult määrata. Ja Hiina edasiliikumine on olnud oluliselt kiirem. Seda ei saa enam maha vaikida. Ka Euroopa Liidu uues teadusarendusprogrammis on põhimõtteline pööre – teadus peab olema esmajoones tootmise teenistuses. See tähendab ühtlasi rõhuasetust inseneriteadusele. Ka Eestis reformitakse praegu teadust ja kõrgharidust. Eesti riik on välja valinud endale olulised teadussuunad ja need on vastutusvaldkondade nime all ülikoolide vahel ära jagatud. Endiste projektipõhiste uurimistoetuste asemel, mis olid tuntud sihtfinantseerimise nime all, on nüüd institutsionaalsed uurimistoetused. Selline areng on formaalselt täielikus vastavuses mujal maailmas toimuvaga. Sellega võiks igati rahul olla, kui ei oleks suurt vastuolu uute nimetuste ja nende nimetuste all teostatavate tegevuste vahel. Reformi praegune areng on Eesti jätkusuutlikkuse seisukohalt kahjuks murettekitav.

Hädavajalik on tehnikafanaatikute seltskond On vaja kasvatada selliseid noori tehniliselt haritud inimesi, kellel on potentsiaali muuta Eesti ühiskonda nii, et Eestis oleks oma kapitalil põhinev kõrgtehnoloogiline tootmine. Tootmise automaatliinid on sisuliselt inflatsioonivabad rahatrükimasinad. Ja need liinid peavad olema Eesti kapitali omanduses, et tööst saadav kasum piiri taha ära ei läheks. Välisinvesteeringute abil rikkaks saamine on ühel riigil sama keerukas, kui sulasel peremeest teenides. Rikkust on aga vaja nii sotsiaalprobleemide lahendamiseks, infrastruktuuri edendamiseks kui ka maaelu toetamiseks. Kõrgtehnoloogilise tootmise käivitamine on jätkusuutlikkusega seotud probleemide lahenduse võti. Selleks et noored, kellel on sünnipärast tehnilist taiplikkust, hakkaksid oma annet rakendama kõrgtehnoloogilise tootmise ülesehitamiseks, on ühiskonnas vaja kujundada teatud hoiakud, mida meil praegu ei ole. Nende hoiakute kujundamisel on kõige olulisem selliste pretsedentide loomine, kus originaalse toote või teenuse pakkumine

HARIDUS annab suurt efekti. Heaks näiteks on siin Skype’i loo- enam ülikool. Praeguse rahastussüsteemi juures puudub mine, kuid selliseid näiteid on vaja kindlasti rohkem. Ja garantii, et vastutusvaldkonnale saadakse rahaline kate ka meedia peab selliseid edulugusid tugevasti võimendama. teadustöö poole pealt. Viimases rahastusvoorus rahuldati Nendest edulugudest on kindlasti vaja rääkida ka kesk- TTÜ institutsionaalse uurimistoetuse taotlustest 48,48%. kooli (gümnaasiumi) füüsika ja matemaatika tundides (ja Kui teadustöö rahastus vastutusvaldkonnas puudub, siis neid tunde peab olema piisavalt). Selge eesmärk tekitab muutub teaduskompetentsuse taseme hoidmine ju võimotivatsiooni füüsika ja matemaatika õppimiseks ning matuks. Inimesed peavad rahastuse puudumisel lahkuma lisaks saavad noored eeskuju, mille järgi võiks ka oma kas välismaale või muule tööle. Sajaprotsendiliselt protulevast elu kujundada. TTÜ elektrotehnika instituudis jektipõhine teadustöö rahastamine on sobimatu – tekib tehtud uuringud näitavad, et praegused keskkoolilõpeta- olukord, kus ülikoolile antakse kohustus vastutada, kuid jad ei oma tehnikast ja tehnikaaladel töötamisest peaaegu tingimusi selle kohustuse täitmiseks ei ole. mitte mingit ettekujutust. See on neile tundmatu ala ja iga Võib küsida, miks ei leita tehnikaerialadel teadustööle inimene kardab tundmatut juba loomupäraselt. Vaja on rahastust erasektorist. Kahjuks on Eestis erasektori huvi saavutada olukord, kus kõrgkooli tehnikaaladele sissepää- teadusuuringute vastu üsna väike, sest kasumid, mida semiseks on konkurss. Praegu jäävad paljudel tehnikaa- teenitakse, on tagasihoidlikud. Väikefirmadel pole kalli ladel tudengite kohad osaliselt täitmata, sest soovijaid ei teadusuuringu jaoks raha. Suurfi rmad (näiteks ABB) jätku. Rahanduse, juura, panganduse, ärijuhtimise ja msg on aga välisfirmade haruettevõtted Eestis. Suurfirmade sotsiaalteaduste erialadele on aga soovijaid küll ja neis tootearendus jäetakse reeglina emamaale ja see on põvaldkondades on lõpetajate ületootmine. Eesti ühiskond hiosas firmasisene. Firmadevahelise tugeva konkurentsi kasutab oma inimpotentsiaali jätkusuutlikkuse suhtes hal- tõttu hoitakse uurimistöö nii salajas kui vähegi võimalik. vasti ja seda just ühiskonnas levinud väärhoiakute tõttu. Ülikoolide kaudu võiks teave uurimistööst konkurentide Peab tekkima piisavalt suur omavahel suhtlev tehni- kõrvu sattuda ja seda välditakse. kahuviliste tootearendajate seltskond, nn kriitiline mass. Tehnika on põhiliselt Tallinna Tehnikaülikooli vastutusEdu saavutamise korral hakkab see seltskond automaat- valdkond. Miks siis on riiklike uurimistoetuste saamise selt suurenema. Siis ettevõtlikud noored Eestist ei lahku, protsent TTÜs nii madal? Sellele küsimusele on peaaegu sest neil on huvitav ja piisavalt tasuv töö ning nad saavad võimatu vastata. Mingit sisulist põhjendust rahastustaotkedagi aidata nii, et nende vastu tekib lugupidamine. Siis luse tagasilükkamisega ei kaasne. Igasugune dialoog on neil meelepärane vaba tegutsemise võimalus ja lugu- tagasilükkamisotsuse põhjendatuse üle on välistatud. Otpeetavus. Neil on hea. Tehnikahuvi peab aga olema üle sustamine on läbipaistmatu. See olukord vajab kõigepealt rahahuvist. Vastasel korral on kõik kadunud. muutmist – on vaja luua dialoogi võimalus. Alles siis saab Noored tehnikaentusiastid, kes teevad originaalseid midagi analüüsima hakata. asju, on Eestis täiesti olemas. Kuid neid ei ole piisaval Ka teadusraha jagamise põhimõtted ise on kummalised. hulgal ja mingit erilist toetust ühiskonna poolt neile seni Kõigi valdkondade teadusraha on pandud nii-öelda ühte ka ei ole. Eesti jätkusuutlikkuse saavutamiseks oleks vaja patta. Raha jagatakse sealt (väidetavalt) eksperthinnangu luua tingimused nende arvukuse suurendamiseks ja nende pallide alusel, kusjuures pingerida on ühtne kõikide valdtegevust toetada. TTÜs loodud innovatsiooni- ja ettevõt- kondade jaoks. Piltlikult öeldes on maletajad maadlejatega luskeskus Mektory, kus püütakse noori tehnikahuvilisi konkureerima pandud. Kui näiteks geenitehnoloogia alal toetada, on põhimõtteliselt õige ettevõtmine. oleks küllalt palju kõrge tasemega projekte, lähekski kogu Teaduse ja kõrghariduse reformimisega saaks võime- teadusraha süsteemi reeglite järgi ainult geenitehnoloogiakate tehnikahuviliste noorte järelkasvu oluliselt suu- le. Põhimõtteliselt ka ainult kunstiteadusele või ükskõik rendada. Kahjuks näitavad reformi esimesed sammud, et millele muule. Miks nii? Ja kuidas näiteks kunsti ja geevaatamata õigetele siltidele liigutakse siiski vastassuunas. nitehnoloogiat sisuliselt võrrelda? Et päris kurioosseid Tehnikavaldkond peaks ülikoolide vastutusvaldkondade seas olema kuidagi esile tõstetud. Tegelikult on asi vastupidi. Tehnikavaldkond on juba klassifitseerimisega degradeeritud. Tehnikavaldkond on pandud kokku loodusteadustega. Sellega ei ole tehnikavaldkond mitte põhijaotuses, vaid põhijaotuse alajaotuses. See asi tuleks esmajoones ära muuta. Ülikoolide vastutusvaldkonnad käivad sisuliselt ainult õppetöö kohta, sest teadustööd rahastatakse institutsionaalsete uurimistoetuste kaudu. Õppetöö ja teadustöö rahastamine on lahku viidud. Sellega süvendatakse olukorda, kus need, kes teevad teadust, ei õpeta, ja need, kes õpetavad, ei tee teadust. Niiviisi aga kaotab ülikool üldse oma mõtte. Õppejõud peab ka teadustööd tegema. Muidu ei ole tal vajalikku erialalist taset. Kui õp- TTÜ tootmise automatiseerimise laboratoorium. Üliõpilastel on petöö ja teadustöö on lahku viidud, siis pole see siin võimalik tutvuda tänapäevase tootmistehnoloogiaga

ELEKTRIALA 5/2014

HARIDUS olukordi vältida, on rahajagamisse kaasatud subjektiivne faktor Teaduskompetentsi Nõukogu näol. Lõpliku otsuse teeb koosolek ja mängu tulevad isiklikud huvid, sümpaatiad ja antipaatiad. Kui siia veel lisada, et rahajagamise koosolek ei ole mitte kellelegi kohustatud oma tegevusest aru andma – ja ei annagi – ning ei ole ka märgata, et sellisel meetodil jagatud teadusraha oleks teadusmahuka tootmise Eestis käima pannud, siis oleks mõistlik seda teadusraha jagamise süsteemi kiiresti muuta. Teadustööraha tuleks seostada õppetööraha ja vastutusvaldkondadega ülikoolides.

Mida peaks teisiti tegema? Osa teadusrahast (umbes 50 %) tuleks ülikoolidele jagada koos õppetöörahaga vastavalt vastutusvaldkondadele. Teise osa jagamine võiks jääda projektipõhiseks. Siis oleks õppe- ja teadustöö järjepidevus vastutusvaldkonnas tagatud ka juhul, kui uurimisprojekti rahastamise taotlus järjekordselt rahuldamata on jäetud. Seoses tehnikateaduste erilise kohaga Eesti jätkusuutlikkuse tagamisel tuleks tehnikateadustele eraldatava raha osakaalu suurendada. Loobuda tuleks liigliberaalsest põhimõttest, et igasugune riiklik reguleerimine on halb. Reguleerida tuleb nii vähe kui võimalik, kuid ikkagi nii palju, kui on vajalik. On aeg äärmuslikkuselt mõõdukusele üle minna. Arvestada tuleks ka seda, et Eesti on väike riik, kellel enamikes eluvaldkondades ei saa mitte kuidagi olla oma tippteadust ja sellele vastavat tootmistehnoloogiat. Heal juhul võiks seda olla ühes või kahes valdkonnas. Kuid kõik eluvaldkonnad peaksid ikkagi olema varustatud kõrgtehnoloogiliste seadmetega ja ka tootmise tehnoloogiline tase peaks olema võimalikult kõrge. Muidu on tööviljakus madal. Kuidas riigi väiksusest tingitud spetsiifilist vastuolu lahendada? Põhirõhk tuleks panna kogu maailma teadusest juba kasutusse jõudnud uuenduste maaletoomisele ja nende rakendamisele. Prioriteediks number üks peaks olema kõrgetasemeline haridus. Teadusetegemise põhieesmärk peaks olema õppejõudude kvalifikatsiooni kõrgel hoidmine. Innovatsiooni tuleks teha esmajoones õppeasutuste (ülikoolide) lõpetajate, aga mitte õpetajate ja teadlaste kätega. Ülikoolid saavad jätkusuutlikkuse probleemi lahendada, kui põhirõhk pööratakse haridusele. See on väikeriigi spetsiifika. Meil käib aga vaikne õppetöökulutuste kokkutõmbamise kampaania. Loengut kuulavate tudengite arvu paisutatakse, loengud asendatakse e-õppega, laboriruumide arvu ja pinda vähendatakse, õppelaborite seadmed on vananenud ja raha nende uuendamiseks ei ole. Samal ajal investeeritakse riigi ulatuses lausa hiigelsummasid alusuuringute infrastruktuuri. On kahetsusväärne, et õppetöö jäetakse tagaplaanile ja kogu teadusraha jagatakse artiklite tootmiseks, milles tõstatatud probleemid jäävadki lõpplahenduseta (tootmiseni ei jõuta). Teadusuuringuid võib teha ka ülikooliväliselt, kuid siis tuleks mitte piirduda ainult teadusartiklite publitseerimisega nagu seni, vaid tuleks käivitada ka ülejäänud tegevused tootmiseni välja. Lihtsustatult on see tegevuste rida järgmine: alusuuring – rakendusuuring – tootearendus – finantseerimine – inimeste koolitus ja motiveerimine – turu tundmaõppimine – kartellidest läbimurdmine ja

ELEKTRIALA 5/2014

patentide kalevi alla panemise vältimine – tootmise ja turustamise käivitamine. Kui mõni etapp jääb läbimata, siis jääb kaup müümata ja raha saamata. Praegu on teadusrahade jagamise põhiliseks aluseks aga ainult publitseeritud artiklid. Publitseeritud artikkel on avalik teave ja seda võib kasutada kogu maailm. Ka Eestil on õigus kasutada kogu maailma teadustulemusi oma tootmise arendamiseks. On aga üldtuntud tõsiasi, et enamik teadusuuringute tulemusi ja isegi enamik väljaantud patente jäävadki kasutamata. Põhjus on lihtne – alusuuringu tootmisse viimine maksab umbes kümme korda rohkem kui alusuuring ise. Teadusuuring ongi põhiliselt kompetentsuse näitaja, mitte eesmärk omaette. Kompetentsust tuleb kasutada kas õpetamisel või uue toodangu loomisel. Kui meil on pingereas kõrgel kohal olev teadusülikool, kuid õpetamise tase on nigelavõitu, siis ei aita see kuidagi kaasa meie jätkusuutlikkuse probleemi lahendamisele. Klaashelmed on küll ilusad, kuid üsna kasutud.

Kokkuvõte Eesti jätkusuutlikkuse üldpõhimõtetest Eelneva jutu põhjal esitame oluliste tegevuste lühinimekirja, kus püüame esile tõsta väikeriigi eripärast tingitud nõudeid. Tegevused ühiskonna väärhoiakute muutmiseks: • Kodumaisel kapitalil põhineva tootmise eelistamine. • Hariduse ja teaduse riikliku juhtimise osakaalu suurendamine (mõõdukas suunamine täieliku vabaduse asemel). • Tehnikavaldkonna eelistamine hariduses ja teaduses. • Rahva eneseusu tõstmine kodumaise kõrgtehnoloogilise tootmise edulugude esiletõstmisega. Kõrgtehnoloogilist tootmist arendavate noorte tehnikahuviliste kasvatamine: • Kodumaise tehnika edulugude tutvustamine keskkooli füüsikatundides. • Tehnikaerialade mõõdukas eelistamine kõrghariduses ja teaduses. • Kõrghariduses põhirõhu ümbertõstmine teadustöölt õppetööle. • Vastutusvaldkondade-põhine riiklike teadusrahade jagamine ja ainult valdkonnasiseste projektikonkursside korraldamine. • Kõrgkooliõpikute koostamine ja välismaiste juba rakendatud teadustulemuste populariseerimise lugemine teadustööks. Meetmed väljarände vähendamiseks: • Noortele inimestele oma võimete rakendamiseks nähtava ja tunnustatud väljundi loomine. • Riigi rikkuse ja lugupeetavuse suurendamine ning tasuvate töökohtade loomine kõrgtehnoloogilise tootmise arendamise kaudu. • Riiklike toetuste suurendamine kõrgtehnoloogilisest tootmisest riigieelarvesse laekuvate lisatulude arvelt. Põhilised riskifaktorid jätkusuutlikkuse põhimõtete rakendamisel: • Korruptsioon. • Tendents kõike eestipärast halvustada. • Püüd kõike USA pealt kopeerida.

KUTSEVÕISTLUS

Vladislav Aunapuu Elektrilevi OÜ töökeskkonna osakonna juhataja

Kutsevõistlustel naabrite juures

Pärast 8. mail peetud Jaotusvõrgu elektrikute kutsevõistlusi sain mitu kutset osaleda Leedu, Valgevene ja Läti kolleegide võistlustel. Siin toon ära mõned pildid ja kommentaarid nähtust. Ajaliselt kõige esimesed olid Leedu kolleegide kutsevõistlused 30.05.2014. Võistlused toimusid, parema puudumisel, vabariikliku õppekeskuse REMC territooriumil. Osavõtjateks olid Leedu jaotusvõrgu operatiivbrigaadid ja ainult kaks elektritööettevõtjate meeskonda, avamisfotol on näha sinipunases vormis operatiivbrigaade ja muu värvi riietuses elektritööettevõtjate esindajaid. Võistlusalad: 1. Keskpingeliini isolaatori vahetus. 2. Kaabli ühendamine kilpi. 3. Arvutiprogrammi abil teadmiste kontroll. 4. Esmaabi. 5. Kaitsevahendite valik – vanadest ja kulunute hulgast tuli valida uued. 6. Garaaži paigutatud paljasjuhtmetega õhuliinimasti tuli pinge all teaha haruühendis. 7. Pingealuse tööna tuli kilbis vahetada arvesti. Osavõtjate paremaks teenindamiseks oli püstitatud eraldi suur telk, kus sai sooja juua ja pirukaid.

ELEKTRIALA 5/2014

KUTSEVÕISTLUS 17.06.2014 toimusid vabariiklikud 0,4–10 kV jaotusvõrgu elektrikute kutsevõistlused Hrodnos. Enne vabariiklike võistlusi võisteldi rajoonides, rajoonide võitjad võistlesid oblastites ja Hrodnos olidki koos võitjad Valgevene kuuest oblastist. Võistlused toimusid 0,4 – 330 kV õppusi võimaldaval õppeväljakul. Võistlusalad: 1. Teadmiste kontroll. 2. Kannatanu vabastamine. 3. Isoleeritud 0,4 kV juhtme vahetamine 10 kV õhuliini ristumisvisangus ja gabariitide mõõtmines. 4. 10 kV r/b kandemasti vahetus. 5. 0,4 kV õhuliini kaitsme kontroll ühefaasilise maalühise korral koos mõõtmiste ja arvutustega. 6. KTP läbiviikisolaatori vahetus. 7. Tulekahju kustutamine KTPs. Võitja stiimuliks oli sügisel septembri lõpus osalemine SNG jaotusvõrgu elektrikute kutsevõistlustest.

ELEKTRIALA 5/2014

KUTSEVÕISTLUS Läti elektrikute kutsevõistlused toimusid 8.08.2014 Aiviekstes. Mastid ja muu tarvilik võistlusteks püstitati lagedale põllule vahetult enne võistlusi. Võistlustest võtsid osa jaotusvõrgu enda remondipersonal, OVBd, elektritööettevõtjad, kaks võistkonda Leedust ja Võrguehituse meeskond Eestist. Kokku oli võistkondi üle kahekümne kuue. Võistlustest osalemise maks oli 300 eurot. Võistlusalad: 1. Isoleeritud juhtme montaaž ja gabariidi mõõtmine. 2. Töökoha ettevalmistamine. 3. Generaatori ühendamine. 4. Vigursõit ATVga. 5. Paljasjuhtmega õhuliini haruühenduse tegemine. 6. Ohtliku olukorra likvideerimine, kui mehhanism on sattunud pinge alla. 7. Töö mootorsaega. 8. Elektriohutus lastele. 9. Keskpingekaabli otsamuhvi tegemine. 10. Kodune töö, ratsettepanekud. Lõpetuseks võiks öelda, et eesti poistel läks hästi – nad tulid teiseks.

ELEKTRIALA 5/2014

KOOLITUS

Liisa-Riin Stalde Energia avastuskeskuse ekspositsiooni projektijuht

Uuenenud Energia avastuskeskus kutsub avastama

Elektrijaam on näinud nii tsaariaega, I vabariigi aegset õitsengut, 9. märtsi pommitamises täielikku hävingut ja Saksa okupatsiooniaegseid ülesehitustöid ning olnud tehnoloogia ja insenerikutse arengu kasvulavaks Eestis kuni 1979. aastani, mil generaatorid jaamas seisma pandi. Elektrijaama järel tegutses hoones Energeetikamuuseum, mille baasil loodi 1999. aastal praeguseks külastajatele avatud Energia avastuskeskus. Näituste ja programmide väljatöötamisel keskendub Energia avastuskeskus loodusteaduste, tehnika, inseneeria ja matemaatika teemadele. Unikaalses tööstusmälestises on enam kui 3000 ruutmeetrisel pinnal avatud Suurte, elektrijaama originaalmasinate (esiplaanil elektrigeneraa- 7 püsinäitust. Lisaks põnevatele katsetustele tor koos auruturbiiniga) vahel paiknevad mitmesugused füüsika- ja heli, valguse, optika ning taastuv- ja tuutehnikaeksponaadid maenergia teemadel leiab huviline ka terve Põhjalikult renoveeritud ja uue ekspositsiooniga Energia korruse energia- ja elektritootmise ajaloo ning klassikalise avastuskeskusest on saanud populaarne kogu perega aja- füüsika eksponaatidega. veetmise ja teaduse avastamise koht. Harivat meelelahutust Suures ajaloolises saalis, mis on taastatud elektrijaama pakkuvat keskust on külastanud kahe esimese kuuga juba hiilgeaegade näitel, on võimalik ajas tagasi rännata esiüle 17 000 inimese. Tallinnas Põhja puiesteel asuv loodus- meste katsetusteni elektriga. Külastajad saavad avastada, ja reaalteadustele keskendunud koguperekeskus tegutseb kuidas on elektri uurimist mõjutanud Faraday taldrik, Stan101 aastat vanas elektrijaama hoones. Juunis taasavatud ley transformaator, „pikajalgne Mary“ või hoopiski teha keskuses on uus ekspositsioon ning omaette vaatamist väärib ka Energia avastuskeskuse koduks olev ajalooline Tallinna Linna Elektri Keskjaama hoone ise, mis sai hoolikalt ja väärikalt renoveeritud. Elektrijaamad, mis 20. sajandi algul Eestis ja mujalgi maailmas ehitati, olid tähelepanuväärsed hooned ka arhitektuurselt. Tallinna Linna Elektri Keskjaama projekteeris arhitekt G. Schmidt. Tallinna elektrijaam hakkas esmakordselt tarbijaid elektriga varustama 1913. aastal. Just sellel elektrijaamal oli oluline roll kanda põlevkivienergeetika ajaloos, 1924. aastal algas siin elektrijaamas esimesena põlevkivist elektriener- Tundub, et siit tuleb elektrikutele tublisti järelkasvu ja paraneb ka sooline gia tootmine üldkasutatavasse võrku. tasakaal

ELEKTRIALA 5/2014

KOOLITUS tutvust esimese elektrivoolu saamiseks mõeldud seadeldise – Volta sambaga. Selle ehitas 1800. aastal Itaalia füüsik Alessandro Volta. Volta sammas kujutab endast esimest elektro-keemilist patareid, kus soolalahusega immutatud tsingist ja vasest plaatide liitekohtades tekib elektripinge. Vanade elektrileiutiste maketid selgitavad tööpõhimõtet, avavad ajaloolist tausta ja pakuvad võimalust ka ise käsi külge panna ning voolu toota või väike surisev säde eksponaadist välja võluda. Ajaloosaali keskosast aga leidub klassikaliste füüsikakatsetega ainekavalaud, kus mõnusat äratundmisrõõmu või katsetamist jagub nii füüsikahuvilistele kui neile, kes endis seda kirge veel avastanud ei ole. „Puust ja punaseks“ ning otse loomulikult keskusele omasel interaktiivsel moel on külastajateni toodud vooluringi loomine, erinevate materjalide elektrijuhtivuse katsetamine, dünamo tööpõhimõtted ja voolu soojuslik toime. Huvilised saavad näiteks mõõta, kui palju tekitavad nende käed metalliga kokku puutudes pinget või hoopiski elektromagnetilise induktsiooni abil rõnga üles hüppama panna. Ajaloogurmaanid leiavad samalt korruselt lisaks vanadele generaatoritele keskusest A/S “Ilmarise” poolt 1929.

„Käed külge“ eksponaadid tõmbavad eriti nooremaid külastajaid

Eksponeerimisel olev mootor koos A/S Volta dünamoga töötas 1913–1923 Aegna saare merekindluses. Merekindluse ümberehitamise ajal agregaat demonteeriti ja viidi Tapa elektrijaama, kus veevaesel ajal hüdrojaam ei suutnud tarbijate koormust katta.

Piltidelt siin ja mujal on näha, missugune on huviliste vanusediapasoon

aastal toodetud 25-tonnise tõstevõimega sildkraana, mis telliti Tallinna Elektrijaama masinamaja seadmete hoolduseks ja seoses ümberehitustöödega võimalike uute turbiinide montaažiks. Samal korrusel paikneb ka palju reisinud kuumpeanaftamootor Russ, mis töötati välja Wiegandi tehases 20. sajandi algul ja patenteeriti Venemaal, Saksamaal ning Inglismaal.

Faraday puur ja selles paiknev Tesla generaator

Pärast Tapa elektrivõrgu üleviimist vahelduvvoolule ja ühendamist üldvõrguga viidi mootor koos generaatoriga Ambla veskisse, kus töötas kuni 1960. aastate lõpuni. Lisaks ajaloolisele elektrijaama originaalsisseseadele saab avastuskeskuses näha ka harivat teadusteatrit või hoopiski Euroopas unikaalset välgudemonstratsiooni. Keskuse staareksponaadiks on Baltimaades unikaalne Tesla generaator Faraday puuris, mis võimaldab demonstreerida kuni 3-meetriseid välgunooli. Faraday puur on kinnine, elektrit juhtivate seintega ruum. Elektrilaengud ja elektriväli ei ulatu sealt seest välja ja neutraliseeritakse ohutult maaühenduse kaudu. Farady puurist ei saa näiteks ka helistada mobiiltelefoniga, sest elektromagnetlained ei pääse sealt välja. Faraday puuriga kaitstakse tundlikku elektroonikat tugevate elektriväljade eest. Puuris on võimalik välgudemonstratsioone teha tänu Nikolai Tesla 20. sajandi alguse leiutisele, milleks on kõrgepinge kõrgsagedustransformaator. Selle abil võib tõsta pinget miljoni voldini ja tekitada mitmete meetrite pikkusi elektrilahendusi. Tesla transformaatori töösagedus on ligikaudu 280 000 Hz

ELEKTRIALA 5/2014

KOOLITUS Lisaks välgudemonstratsioonile ja staatika katsetele saab välgusaarel tutvust teha ka Van de Graafi generaatoriga. Kui puudutada Van de Graafi generaatorit, siis laeb see keha 150 000 voldini. Asudes isoleerainest platvormil, kogunevad laengud keha pinnale. Elektroodi abil saab juhtida pinget ja läbilöökide arvu läbi õhu. Iga kord, kui tekib läbilöök, on tunda iseloomulikku käe võpatust, mis on tingitud elektrivoolust läbi lihaste.Van de Graafi generaatorit kasutati tuumaenergia uurimise algusjärgus osakeste kiirendina. Selle abil võis saada kuni 5 miljoni voldise pinge. Uurimiseks ja katsetamiseks on keskuses kokku enam kui 130 „käed külge“ eksponaati. Lisandub ka hooajaliste Fuajees saab planetaariumi kupli välispinnal vaadada näiteks enernäituste osa, kus alustasime geomeetriageetikateemalisi videoid le pühendatud matemaatikanäitusega, mis ja pinge 500 000 volti. Kõrgepinge tekitatakse järgmiselt: juba sügisel vahetub omakorda biomajandusteemalise 220V 50Hz tööpinge muundatakse toitetransformaatori abil näitusega. 4000 V kõrgepingeks. See juhitakse sädevahemikule, mis Külastajate seas on populaarne ka keskuse virtuaalne regulaarselt elektrivoolu katkestab. Lühikesteks pakettideks täiskuppelplanetaarium, kus täheteadust tutvustatakse muutunud kõrgepinge laadib kondensaatoreid ja koos suure kõige uuema astronoomia-alase tarkvara Starry Night transformaatori mähisega moodustab häälestatud võnkeringi. Pro Plus 7 abil. Rännates üle miljardi valgusaasta kauVõnkeringi energia kiirgub edasi üle meetri pikkusele mähi- gusele, näeb planetaariumis tuhandeid eksoplaneete, sele. Viimane mähis moodustab koos toroidiga 280 000 Hz sagedusele häälestatud võnkeringi, mille pinge võib ulatuda poole miljoni voldini. Tulemuseks on maaliline vaatemäng, mis pakub parajalt emotsionaalset pinget ning silmailu. Olenemata ilmast näeb keskuses välgudemonstratsiooni iga päev kell 14.00. Sügisel lisanduvad igapäevasesse programmi lisaks välgudemole ka elektrostaatika katsed särtsu täis välgusillal. Sild on nimelt valmistatud elektrit mittejuhtivast materjalist ning selle ülemises otsas on platvorm, mis laetakse kõrge pingeni. Samanimeliste elektrilaengute omavaheline tõukumine tekitab mitmeid efekte. Juuksed või plastist ribad tõukuvad üksteisest eemale, alumiiniumist taldrikud Peegelsaali saab igaüks isendaga täita, väljapääsu lendavad eemale ja puhub vaikne elektrituuleke, elektri- leidmisega võib raskusi olla laengud lekivad ümbritsevasse ruumi. Julgemad külastajatest võivad minna koos giidiga sillale juukseid püsti miljoneid tähti ja 200 000 galaktikat. Programm uueneb pidevalt vastavalt sellele, kuidas uuenevad teadmised ajavaid elektrostaatikakatseid tegema. Universumi ja kosmose kohta. Lisaks peredele on keskusesse väga oodatud ka kooligrupid, kelle tarbeks on sisse seatud Samsung schoollab tehnoloogiaga füüsikaklassid, mis võimaldavad koolitunde interaktiivselt läbi viia või peale külastust mugavalt ka omandatud teadmisi testida. Õpetajatele on keskusesse prii sissepääs – olgu nad siis tulemas koos klassiga teadmisi omandama või hoopiski ise mõnd huvitavat tundi ette valmistama. Energia avastuskeskus pakub interaktiivset teadusõpet nii lastele kui ka täiskasvanud teadushuvilistele. Avastuskeskuse asutajateks on Eesti Energia, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna linn ja Tallinna Soojus. Keskus renoveeriti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja Eesti Energia toel projektiga „Energia avastuskeskuse rekonstrueerimine rahvusvahelise konkurentsivõimega Vanemate selgitused teevad asjad arusaadavamaks turismiobjektiks“ kokku 3,7 miljoni euro eest.

ELEKTRIALA 5/2014

ELEKTRIPAIGALDISED

Tondiraba spordikeskuse jäähall ehitaja pilgu läbi Ehitustehniliselt keerukas ja multifunktsionaalsete kasutusvõimalustega jäähallihoone valmis 14 kuuga. Tegemist on keeruka ehitisega, mis on täis erakordseid lahendusi, alates 4500 raudbetoonist elemendist, 2000 ruutmeetri suurusest, ilma ühegi vuugita valatud betoonpõrandast kuni imposantsete, 62 meetri sildega puitfermideni. Sellele jääalusele, 2000 ruutmeetri suurusele vuugita betoonpõrandale ei ole tekkinud mitte ühtegi pragu. Jäähallide põrandapind asub umbes 4 meetrit allpool maapinda esimesel korrusel. Valgeks värvitud ning ülikvaliteetselt betoneeritud jäähalli betoonpinna sees asetsevad 8 cm sammuga külmatorud, kus põhiliseks külmakandjaks on vesiglükool, aga harjutusväljaku juures hakatakse kasutama ammoniaakvesilahust, mis pole nii viskoosne ja tänu millele hoitakse kokku pumpadele minevat energiat. Betoonpind on isoleeritud ning valatud liivakihile, mis on omakorda ümbritsetud küttetorudega igikeltsa vastu. Igikeltsa madala temperatuuri vastu kasutatakse jääksoojust, mis soojustagastuse kaudu ventilatsioonikambris eraldatakse. Kokku paigaldati põrandkütte torusid 8 kilomeetrit ning jahutustorusid väljakutes jää tegemiseks 8,7 kilomeetrit. Hoone katusel asuvas külmajaamas on 1200 kW võimsusega jääkonteiner, tootes külma väljakutele ja kuivatusseadmetele. Jäähallis on iga väljaku kohta üks ehk kokku neli rootorkuivatusseadet, mis on vajalikud, et jää kohale puhutav kuuekraadine õhk oleks piisavalt madala niiskusesisaldusega,

Peaareen, pildil kasutusel korvpalliväljakuna

et jääle ei tekiks üleliigset udu ja kondenssadestist. Peaareeni kommunikatsioonide ja ripplae ehitamine oli väljakutse, kuna tegemist on 21 meetri kõrguse ja puitfermidevahelise tööga. Olukorda raskendas lühike tähtaeg ning asjaolu, et Eestis on ainult üks antud tsoonis töid teostama ulatunud tõstuk, lisaks tuli väga täpses järjekorras teostada riputite, akustiliste plaatide ja kommunikatsioonide tööde järjekord. Kokku kasutati jäähalli ehitustöödel ligi 9400 m³ betooni, 1400 m³ liimpuitu ja kümneid kilomeetreid torustikke ja kaableid ning rekordajal oli platsil kuni kümme kraanat, kokku 1000 tonni tõstejõuga. Kuni

Sprinklerisüsteemi ruum

ELEKTRIALA 5/2014

ELEKTRIPAIGALDISED jäätehnoloogiat, valgustust, jooksvalt jälgitav on energiakulu. Info on koondatud keskserverisse ja kättesaadav eri kohtadest, ka pildil näidatud puutepaneelilt. Nõrkvoolusüsteemide hulka kuuluvad tulekahjusignalisatsioon, valve- ja läbipääsusüsteem, videovalve, evakuatsioonihelisüsteem, helivõimendus, invakutse, sisetelevisioon, TV-saadete ülekandesüsteem.

Sisekliima Vastavalt tellija soovile on hoones ette nähtud optimaalse sisetemperatuuri tagamine nii talvekui ka suveperioodil. Siseruumides tuleb tagada mistahes ajal talvel temperatuur +7 – 22 °C. Peaareeni tribüünidel, esimese korruse jalutusJuhtimisseadmestik. Paremal puutepaneel, millel valikuid tehes käikudes ning harjutusväljakute tribüünidel hoisaab juhtida enamikke hoone süsteeme takse talvisel ajal +7 °C, seda juhul, kui peaaree62-meetrise sildega puitfermid tarniti objektile kolmes osas nil ei toimu üritusi. Peaareeni, harjutusväljakute ja curlingu ning paigaldati millimeetrite täpsusega kohapeal. Fermide jääl hoitakse sissepuhke temperatuuri +6 °C. paigaldamisega alustati curlingu-saalist, siis liiguti harjutusJäähallides on spetsiifilised nõuded niiskuse reguleerimiväljakuteni ja viimaseks jäi peaväljak. Fermid on toodetud seks. Curlingu saalis peavad kuivatusseadmest puhutava OÜs Peetri Puit. 4500 seinaelementi on toodetud E-Be- õhu parameetrid olema vähemalt +6 °C; niiskussisaldus 1,8 toonelemendis ning need sai nelja kuuga ja nelja kraanaga g/kg kohta (väike niiskussisaldus on vajalik jääle esitatud paigaldatud igapäevases koostöös AS Merko Ehitus Eesti karmide kvaliteedinõuete tagamiseks), harjutusväljakutel betoonitööde osakonnaga. ning peaareenil parameetrid vähemalt +6 °C; niiskussisaldus 2,6 g/kg. Vastav lahendus on teostatud kuivatusseadmetega Veel tehnilisi näitajaid 3SV-2, 3SV-3, 3SV-5 ja 3SV-6. Kuivatusseadmetena ka• Jäähalli ehitusalane pind 40 556 m2, sh kasulik pind sutatakse firma DST Seibu Giken rootor-tüüpi kuivateid. 20 578 m2; Kuivatid peavad tagama, et hoone konstruktsioonidele ei • peaareeni mõõtmed on 30×60 m, harjutusväljakutel tekiks kondensaati ja et oleks saavutatud võimalikult kõrge 28×58 m ja 28×58 m, curlingul 14,5×44,5 m jää kvaliteet. Ruumide õhuvahetus valitakse selline, et süsi• hoone kõrgus maapinnast 15,7 m; happegaasi kontsentratsioon ei ületaks 1200 ppm. • peaareenil 5000 istekohta; Enamik ventilatsiooniseadmeid on varustatud soojusta• välisparklas 550 parkimiskohta; gastitega. Kasutatakse nii rootor- kui ka vahesoojuskandjaga • 7 üldventilatsiooniseadet + 4 rootorkuivatit DST Seibu soojustagasteid. Kõik 3-faasilised ventilaatorid on varusGiken, lisaks suitsutõrjesüsteemi seadmed; tatud sagedusmuunduritega. Energiasäästu eesmärgil on • jäätehnoloogia jahutusvõimsus on 300 kW, jää- peaareeni süsteemid töös retsirkulatsiooni põhimõttel. tehnoloogia jääksoojuse taaskasutus soojuspumbaga Tuleohutus 600 kW; Hoone on kaitstud täies ulatuses tuletõrjevesikutega ja • ventilatsiooni jahutusvõimsus on umbes 700 kW, rajasprinklersüsteemiga (ANTIFIRE OÜ). Torustiku kogupiktava soojasõlme võimsus 2237 kW; • ehituse ajaks sõlmitud hanke- ja ehituslepin- kus on 11 km, sprinklerite arv ca 2850. guid – 115.

Elektriseadmestik Hoonel on madalpinge poolt 4 liitumist – 2×1000 A ja 2×1600 A. Esimesed kaks kaablit on ventilatsiooni ja jahutussüsteemide ja jäätehnoloogia toiteks, 2×1600 on ülejäänud hoone jaoks, sh ka tulevaste kontsertide toiteks ettenähtud 630 A ja 400 A kilbid. Peaareeni ja treeningväljakute valgustamiseks kasutatakse kõrge efektiivsusega leedvalgustid (116 lm/W). Peaareeni valgustid koguvõimsusega 24 kW on 11 m kõrgusel ja tagavad televisiooniülekanneteks piisava 1000 lx. Väliala valgustus on lahendatud leedtänavavalgustitega. Automaatikasüsteem jälgib ja juhib enamikku majasüsteeme: kütet, ventilatsiooni, jahutust,

ELEKTRIALA 5/2014

Kliima ja -ventilatsiooniseadmete ruum

ELEKTRIPAIGALDISED Soojuse kasutamise energiasäästu meetmed 1) hoone soojusvarustussüsteem ühendatuna soojuspumbaga kasutab efektiivselt jää valmistamisel tekkivat külmamasinate heitsoojust hoone kütmiseks ja tarbevee soojendamiseks; 2) hoone küttesüsteemid (AS SA.MET) ja ventilatsiooni (AEK OÜ) soojusvarustussüsteem on projekteeritud madala temperatuuriga soojuskandja režiimi, mis võimaldab kasutada soojuspumbast saadavat energiat võimalikult suurel määral, küttetorustiku kogupikkus on ca 32 km; 3) hoonesse on projekteeritud soojustagastusega mehaaniline ventilatsioon. Jääväljak treeninguteks Hoone katusel asub kompleksne külmajaam jahutusvõim- aastal Linnahalli jääareeni sulgemisega, on nüüd rahvale susega 4×300 kW (4 ammoniaagil töötavat kompressorit) ja tasutud. Tallinna linn kulutas selleks 28 miljonit eurot. soojuspump jääksoojuse tagastamiseks võimsusega 600 kW. Kulud õigustavad end siis, kui meil on tekkinud korralik Kompleksne konteinerkülmajaam telliti Soomest firmalt järelkasv nii iluuisutamises, kiiruisutamises kui jäähokis ja Suomen Tekojää OY. Jaam saabus Eestisse neljas tükis, mis veel mõnedel spordialadel, kes siin kätt või jalga proovima tõsteti kohapeal hoone katusele, ühendati seejärel konteineri hakkavad. Rahva huvi peareeni ja kolme harjutusväljakuga uue sporeri osad ja neis asuvad torustikud ning kaablid. Jäätehnoloogia külmajaam varustab jahutusveega (ammoniaakvesi) dikeskuse vastu oli uskumatult suur – areeni tuli uudistama jääväljakuid ja kuivatite süsteeme (vesiglükool). Ventilat- ja jääd proovima üle 700 inimese. “Et tuleb nii palju inimesi, siooniseadmete jahutus (OÜ ABERTSON) toimub eraldi oli ka minu jaoks üllatus, eriti see, et tuli nii palju lapsi. Ma külmamasina baasil võimsusega ca 700 kW. Jahutustorusti- loodan, et üks nendest saab kunagi olümpiavõitjaks või maailmameistriks,” kommenteeris uue spordihoone juhataja ku kogupikkus on ca 1 km. Soojuspump annab +60 °C vee hoone keldris soojussõl- Jelena Glebova. Esialgu alustasid uuel jääl treeninguid 18 klubi noored, me ruumis asuvatesse akumulatsioonipaakidesse (2×4 m3), milles olevat jääksoojust kasutavad hoone teised tehnosüs- sealhulgas valmistuvad märtsis uues hallis toimuvateks teemid (tarbevee soojendamiseks, radiaatorkütteks, põranda- iluuisutamise juunioride maailmameistrivõistlusteks jäätantküteteks, jääsulatusvannide kütteks, väliküttks, ventilatsioo- sijad Marina Elias ja Denis Koreline. Jaanuarist alustavad ni ja õhkkardinate soojusvarustuseks). Juhul kui jääksooju- hallis treeninguid ka kiiruisutajad, eelkõige keskendutakse sest hoone kütteks ei piisa (nt ei toimu jää valmistamist), lühirajauisutamisele. siis võetakse soojusenergiat kaugküttevõrgust. Tekkiva “Ma alustasin Kadriorus iluuisutamise väikse platsi peal, jääksoojuse kasutamise võimalust tulevikus hoone kõrvale seal me sõitsime ja tegime väga korralikud trennid. Sellistes ehitatavate teiste uute hoonete (ujula, abihooned jm) kütteks tingimustes nagu täna siin, poleks ma ühekordne olümpiahinnatakse ekspluatatsiooni ajal. võitja, vaid mitmekordne juba olnud,” arvas olümpiavõitja Soojusvarustuse toimimise poolest on primaarne jääval- Ants Antson. mistamise külmamasinate heitsoojuse baasil töötav soojus5800 istekohaga peaareeni korvpallipõrandal on toimunud pumba rakendamine ja vajadusel toimub hoone soojusva- juba Eesti ja Austria koondise mäng, millelt ETV tegi uutes rustuse summaarsest vajalikust võimsusest puudujääva osa oludes ka esimese otseülekande. katmine Tallinna kaugküttevõrgust. Soojuseandvuse reguleeLisaks peaareenile, mis on ette nähtud võistluste läbiviimirimine toimub 2-astmeliselt: esimeses järjekorras juhitakse seks, on hallis kaks jääväljakut treeninguteks ja kolme rajaga soojuspumbasüsteemi torustikul paiknevaid elektriajamiga jääkeegli-(curlingu-)väljak. 2015. aasta jaanuaris toimuvad ventiile, seejärel juhitakse soojusvahetite primaarpoole to- Tondiraba jäähallis juuniorite maailmameistrivõistlused rustikul (kaugküttevõrgu torustikul) paiknevaid elektriaja- iluuisutamises. miga kaheteeventiile. Hoone täisautomaatse soojussõlme Jäähalli põhiprojekti koostasid ideekonkursi tulemusena (sõltumatu ühendusskeemiga) võimsus on 2315 kW. Kadarik Tüür Arhitektid OÜ ja EA Reng AS. Jäähalli ehitajaks on AS Merko Ehitus Eesti/AS Merko Tondiraba spordikeskuse multifunktsionaalne jäähall avas Infra. Jäähalli ehitamine on Tondiraba spordikeskuse rajauksed 1. augustil. Multifunktsionaalsus tähendab seda, et mise esimene etapp, misjärel alustatakse ujulakompleksi väljakul saab korraldada nii pallimängude võistlusi kui ka ja hosteli projekteerimisega ning viimases etapis valmib kontserte ja muid suurüritusi. Olümpiavõitja Ants Antsoni võimlemishall. ja halli juhataja Jelena Glebova vahel lindi läbi lõiganud Toimetus tänab Merko projektijuhti Ahto Aruvälja hooTallinna linnapea Edgar Savisaar kuulutas, et pealinnas on ne põhjaliku tutvustamise ja tehniliste andmete esitamise tänasega alanud uus jääaeg, ning võlg, mis tekkis 2009. eest. Rein Aro

ELEKTRIALA 5/2014

VALGUSTUS

Tiiu Tamm TTÜ Elektrotehnika Instituut

Ikka jälle leedvalgustusest

Leedvalgustus on viimase aasta valgustustehnika kuumim teema ja seda nii sise- kui välisvalgustuse osas. Sõltuvalt kogemustest seda kas pooldatakse, ollakse vastu või äraootaval seisukohal. Käesolev artikkel vaatleb lühidalt mõningaid negatiivsete arvamuste tagamaid.

Tänapäeval ei kahtle enam ükski elektriinsener, et enamikes valgustuspaigaldistes on leedvalgustus korrektse lahenduse korral energiasäästlik. Valgustuse valiku tasuvus sõltub aga mitmetest teguritest – millisesse keskkonda leedvalgusteid vajatakse, milline on selle keskkonna kasutusmuster ja kui õigesti on valik teostatud. Internetist odavalt soetatud toodetega enamasti rahul ei olda nende halva kvaliteedi ja lühikese eluea tõttu. Ka mõningates müügikontorites, kus leedtehnoloogia tagamaid ei tunta, pakutakse tooteid, mille toimivusnäitajad ei küüni lubatud andmete lähedalegi. Võimalus teenida tellijate teadmatuse pealt suurt kasumit on pannud agaralt tegutsema kõik väikseimagi ärivaistuga inimesed, kel aga leedvalgustitele esitatavatest nõuetest aimugi ei ole. Sellest tulenevalt püüab Euroopa Elektriseadmete Sertifitseerimise Assotsiatsioon (ingl European Electrical Products Certification Association) kaitsta Euroopa turgu ebakvaliteetsete toodete eest ning soovitab kõikidel valgustite hankijail küsida Euroopas kehtivat ENEC kõrgeimatele ohutusnõuetele vastavuse sertifikaati. Sertifikaat kehtib üks aasta või kuni ohutusnõuetesse tehakse muudatusi. ENEC-märgisega kaasneb tootjatehase iga-aastane inspektsioon, tootmise ning toote nõuetele vastavuse monitooring. Kehtiva ENEC-sertifikaadi olemasolu saab kontrollida igaüks www.eepca.eu andmebaasist. Leedvalgustusega kaasnev rahulolematus ei ole enamasti seotud valgusti ohutusega, vaid hoopis selle toimivusnäitajatega, sh elueaga, valgusvoo kiire langusega jne. Seni andsid tootjad ise oma leedtoodetele toimivusnäitajad, mistõttu võisid nende esitusviisid tootjati erineda ja külvata sellega segadust. Käesoleva

ELEKTRIALA 5/2014

aasta varakevadel võtsid Euroopa valgustustööstuse esindaja LightingEurope ja EEPCA suuna sellele, et valgustite toimivusnäitajaid hakataks samuti vastavalt IEC standarditele sertifitseerima. Selleks on välja töötatud ENEC Plus sertifikaadi nõuded, mida väljastavad vastavalt ENEC Plus nõuetele vastavad Euroopa ENEC laborid või ISO 17025 nõuetele vastavad tootjatehaste testimislaborid. ENEC Plus sertifikaadi eelduseks on kehtiva ENEC sertifikaadi olemasolu. ENEC Plus sertifikaadi olemasolu kontrolliks luuakse andmebaas internetiaadressil www.enecplus.eu , mis käesoleval hetkel veel avatud ei ole. ENEC Plus testimisvõimeliste laborite arv kasvab iga kuuga, augusti algul oli nende arv juba 14. Valgusti valgusvoo õige säileteguriga eluiga tagab sertifitseeritud toodetele usaldusväärsuse. Lisaks näitab sertifikaat ära ka võimalike tõrgete protsendi, värvsuskarakteristika parameetrid jms. Sertifitseeritud toodete puhul jääb ära ehmatus paari aasta pärast, et valgusti enam ei talitle või annab vähe valgust, kuigi müüja lubas 10–15 aastast probleemivaba tööd. Vähe on räägitud leedvalguse sinise spektriosa mõjust inimese tervisele. Nähtava valguse sinine spektriosa aitab organismil tasakaalustada sisemist bioloogilist kella ning viia seda päevasele rütmile, katkestades unehormooni tootmise. Loodusvalguses ei ole sinise spektriosa tähtsus päevasel ajal kunagi üle 25–30 %, leedvalgustuse puhul ületab see aga 35 % kogu spektriosast. Kui valgustitootjad peavad sellega seoses deklareerima oma toote ohutust vastavalt standardile EVS-EN 62471, siis reaalses elus tähendab see, et ka valgustuspaigaldise ehitamisel tuleb sama standardiga arvestada ning mingil juhul ei tohi töökohti mitmekordselt üle valgustada. Ka fotobioloogilise ohutuse seisukohalt süütu valgusti võib muutuda inimeste tervist ohustavaks, kui ei ole järgitud leedvalgustusega kaasnevaid reegleid. Teada on, et 60-aastane vajab kordades rohkem valgust kui 20-aastane, sest tema silmalääts on kulunud ega lase enam valguse sinist spektriosa läbi nii nagu noore inimese

VALGUSTUS silmalääts. Kaubanduskeskustes ringi liikudes hakkab aga silma, et 90-ndatest pärit ameerikalik suhtumine – eredam on parem – on ikka veel probleemiks ka meil. Eriti halb olukord on nendel pindadel, kus leedvalgustuse tase silmade kõrgusel ületab ohutut väärtust 4 kuni 5 korda! Sellises valguses töötavatel noortel müüjatel kahjustub silma võrkkest üsna lühikese aja jooksul, rääkimata muudest kaasnevatest ohtudest. Mõnes kaupluses on suhteliselt madalal kasutatud leedsuundvalgusteid, mis ühtlasemalt valgustamiseks on sageli suunatud klientidele või ka kassapiirkonnas olevaile müüjaile otse näkku. Otsene räigus koos ohutusnõudeid kordades ületava valguse spektriosaga ei kutsu küll kliente kauplusse teistkordselt sisse astuma. Ilmselgelt on kaupluse esiletoomiseks kasutatud valesid võtteid ning puudub arusaam valguse oskusliku kasutamise võimalustest – väiksema energiakuluga peab kaasnema ka inimese tervise säästmine. Leedvalgustust planeerides ei tohi piirduda ainult tööpinnale nõutava valgusarvutusega, vaid tuleb projekti analüüsida kõiki leedvalgustusega kaasnevate nähtustega, ainult nii saab energiasäästlik valgustuslahendus olla tervist hoidev nii töötajaile kui ka klientidele. Leedretrofitlampide kasutamine on saanud tavaks seal, kus olemasolevast valgustist ei soovita erinevatel põhjustel loobuda. Seda loetakse tavaolukordades küll odavamaks esialgseks investeeringuks, kuid valguse kvaliteet ja kvantiteet võivad teadmiste puudulikkuse tõttu kannatada. Näiteks ettevõte, kes soovib asendada T8 luminofoorlambid leedlampidega, peab eelnevalt tegema põhjaliku uuringu, mida näiline energiasääst konkreetseid lampe kasutades tegelikkuses endaga kaasa toob. Suurem osa torukujulisi retrofitlampe aitavad induktiivdrosseliga valgustites säästa küll aktiivenergia osas, kuid induktiivdrosseli alles jätmisel valgustisse kasvab reaktiivenergiakulu hüppeliselt, kuna võimsustegur võib langeda isegi väärtuseni 0,19. Hea uudis on see, et mõnel tootjal, näiteks Osramil on sellest kevadest saadaval uut tüüpi Advanced T8 leedretrofitlamp, mille võimustegur cosφ > 0,9 ka siis, kui induktiivdrosselit elektriskeemist ei eemaldata. Paraku ei ole enamike kasutuselolevate valgustitega retrofitlampidega arvutusi võimalik teha ja seetõttu saab sobivust testida läbi katseeksitusmeetodi. Osa leedlampide agarad kodus kasutajaid on kindlasti kokku puutunud nende lampide hämardusprobleemidega. Olemasolevad faasilõikehämardid käituvad erinevate juhitavate lampide puhul erinevalt. Sõltuvalt tootjast võib aga ka siis juhtuda, et lamp hakkab suvalisel hetkel tegema trikke – lülitub iseeneslikult välja või hakkab hämarduma. Mõnede lampide korral on hämardusvahemik väga väike või kaasneb hämardamisel ja ka hämardustasemel talitlemisel häiriv surin. Osad lambid värelevad silmnähtavalt. Kuna leedlampide hämardamiseks standardid veel puuduvad, toodab iga firma neid eripärase sisemise elektriskeemiga, mis mõjutabki lambi talitlust. Alati ei aita ka tootja kodulehel antav hämardite abitabel. Kuigi enamike lampide faasilõikehämardiga juhtimisel võim-

sustegur langeb, ei maksa koduskasutajad reaktiivenergia eest, kuid samade lampide hulgaline kasutamine ettevõttes võib ettevõtte elektrivõrku oluliselt risustada. Ei tohi unustada, et kehtivate standardite ja määruste kohaselt peab tootja kompenseerima vaid alates 25 W lampide võimsustegurit. Sellest väiksema võimsuse korral võib võimsustegur olla vaid 0,5 või kõrgem, hämardamisel aga väheneb seegi. Eelnevast tulenevalt on otsitud võimalusi leedlampide digitaalseks hämardamiseks. Üheks selliseks viisiks on Ledotron-hämardus, mis võimaldab lambi sujuvat juhtimist nullist kuni saja protsendini, ilma et võimsustegur väheneks. Samuti puudub sellisel juhtimisel ka värelus. Toode on mõeldud kodudes kasutamiseks, hämardi ühendatakse faasiahelasse sarnaselt faasilõikehämardiga. Kes on sellisest hämardusest huvitatud, peab jälgima, et nii lamp kui ka hämardi on mõlemad Ledotron-märgistusega. Koduse mängulise leedvalgustuse pooldajaile, kes kasutavad wifi-ruuterit, on kindlasti põnev Zigbee Light Link standardil põhinev lahendus. Hankida tuleb vaid süsteemi jaoks kontroller ning standardiga ühilduvad leedvalgustid, -lambid või -ribad. Valgustite lülitamine ja juhtimine võib toimuda kas süsteemiga haakuva lüliti, kaugjuhtimispuldi või kas või nutitelefoni või tahvelarvuti vahendusel. Ka andureid saab süsteemi ühendada. Värvilise valguse muutmine ei ole kunagi olnud lihtsam kui läbi Zigbee Light Lingi , toksates sobiva valguse saamiseks nutiseadme ekraanil näiteks looduspildi ilusal rohelisel taustal, kui juba ongi ruum sellise valgusega täitunud. Sõltuvalt tasuta allalaetavast programmist võib tekitada valgustuses erinevaid stsenaariumide jadasid.

Vajadusel võib ka läbi interneti võõrsil olles oma kodus valgusteid lülitada ja juhtida. Nii nagu naaber ei saa sisse teie wifi ruuterisse ilma salasõna teadmata, ei saa ka võõrad inimesed teie ruuteri parooli teadmata valguslahendusse sekkuda. Zigbee Light Link töötab raadiosagedusel 2,4 GHz ning siseruumides on talitlusulatus 70 m, väliskeskkonnas 400 m. Ka selle standardiga ühinenud tooted peavad olema sertifitseeritud, mida saab kontrollida internetilehel www.zigbee.org . Lõpetuseks soovitan leedvalgustusest huvitatuil ennast selles valdkonnas rohkem harida.

ELEKTRIALA 5/2014

EETELi ETTEVÕTMISED

Are Veski EETELi tegevjuht

EETELi juhtkond kohtus Lõuna-Eesti ettevõtjatega

Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liidu ja Lõuna-Eesti elektritööde ettevõtjate ümarlaud toimus Tartus, Elektroskandia müügiesinduses, 10. juunil. Ümarlaua eesmärkideks oli kuulata ära kohalike ettevõtjate mured toimekeskkonna alal, samuti tutvustada osalejatele eelseisvaid suuri muudatusi seadusandluses, ning EETELi tegevust elektritööde ettevõtjate toimekeskkonna parandamisel. Loomulikult on liit huvitatud ka uute liikmete kaasamisest meie ühistegevusse.

Kohtumisele tulid kohale järgmiste Lõuna-Eesti ettevõtete esindajad: Welco Elekter, EST Networks,VPR Elekter, Neith Elekter, Armoteenus,Firstal Group. Rõõmustav oli see, et osalesid ka liidu kauaaegsed liikmed Rantell Tartust ja Electrum Viljandist. Üritust juhtis EETELi juhatuse esimees Märt Viileberg, kes andis lühiülevaade EETEList, ja 2014. esimese poolaasta olulistest tegevustest. Meie tulipunktis on olnud seadusloome ja ausa konkurentsi temaatika. Juhatuse liige Kristo Reinhold tutvustas Elektroskandia Tartu müügiüksust, ning osutas lihtsale võimalusele ettevõtjate tööaega tublisti kokku hoida: kui töömaal vajalik materjal ära tellida eelmisel päeval enne kella 15, siis on valmis kaup hommikul juba klienti ootamas ning töömehed saavad kohe tööga peale hakata, selle asemel et kulutada kuldaväärt tööaega hommikuse tipptunni ajal järjekorras. Osalejate tutvustusringis palusime välja tuua ka probleemid, mis on ettevõtjatele olulised. Üksmeelselt tunnistati põhimureks vajadus kaitsta ausat konkurentsi, sest elektritööde praegune hinnatase kipub olema alla reaalse omahinna. Rantelli juhataja Toomas Birken

ELEKTRIALA 5/2014

rõhutas seadusloome alase tegevuse olulisust ja tõdes, et liit on sel alal väga õigel teel. Electrumi juhataja Peeter Kuusk tõi välja üha süveneva ebanormaalse ja populistliku praktika, mida harrastavad mitmedki peatöövõtjad. Alltöövõtjatele surutakse peale üha utoopilisemaid tähtaegu. Ja siis imestatakse: kas teie paigaldajad ei töötagi jõulude ajal ja riigipühadel ja kahes vahetuses ? Meie ühiskond peaks olema piisavalt arenenud ja küps, et kokku leppida tööinimese ja tema puhkeaja tegelikus väärtustamises ja tunnustamises. Olulise probleemina nimetati ka suurt turujõudu omavate tellijate ebamõistlikult tihti muutuvaid tingimusi . Liidu tegevjuht Are Veski andis lühiülevaate eelseisvast mastaapsest seadusloome muutusprotsessist ja selle mõjust elektritööde ettevõtjate tegevusele. Tänu EETELi järjekindlale selgitustööle otsustas Riigikogu säilitada elektritööde ettevõtjatele teavituskohustuse MTRis alates 1. juulist 2014, mis aitab kaasa elektriohutuse ja konkurentsiolukorra paranemisele. Käesoleva aasta fookuses on jätkuvalt Elektriohutusseaduse asendumine Tehnika Ohutuse seaduse ja Ehitusseadustikuga. Ümarlaual osalenud liidu mitteliikmed esitasid sümpaatselt avameelse küsimuse: „ Mis on see, millest me mitteliikmetena ilma jääme; kui EETELi poolt tehtud töö tulemusest saavad niikuinii osa kõik elektriala ettevõtjad ?“ Liidu juhtide vastuseks oli: liikmena on teil võimalik saavutada konkurentsieelise, sest oluline info (nt seadusemuudatuste sisu kohta) jõuab kiiremini ja lihtsamal kujul liikmeteni. Küllap on kuulumine alaliitu ka omamoodi ettevõtte küpsuse näitajaks.

HARIDUS

Pärnu Saksa Tehnoloogiakool kinnitab kanda Tallinnas

Tavaliselt avavad suured (üli)koolid oma esindusi väiksemates kohtades. Pärnu Saksa Tehnoloogiakool (STK) talitab vastupidi ja avab sügisel Tallinna Tehnikaülikooli innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses Mektory oma esinduse. See on Saksamaad ja Eesti ainsat väliskapitalil põhinevat erakooli tutvustav stuudio, kus tehnoloogiakool hakkab korraldama täiendusõppe vormis kursusi. Esinduse sisustab STK, peale Saksamaad käsitletavate materjalide tulevad sinna õppetööks vajalikud Apple’i Mac arvutid. Stuudios asub alaliselt tööle Saksa tehnoloogiakooli esindaja.

Multimeedia disain Mullu Tallinna Tehnikaülikooli linnakus avatud Mektory eesmärk on viia kokku teadlased, üliõpilased ja ettevõtjad, siduda teoreetilist õpet praktilisega, innustada üliõpilaste idufirmasid edasi liikuma ja arendada rahvusvahelisi suhteid. Nende eesmärkide nimel töötavad innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses laborid, stuudiod, demotoad. 4500 ruutmeetril laiuvast Mektoryst leiab näiteks ärimudelite, mobiilsete teenuste ja meedia labori; logistika ja tarneahela juhtimise innovatsioonilabori; eMeditsiini ja eRiigi labori; metalli-, keevitus-, puidu-, värvi-, elektroonika- ja mehhatroonikalabori. Demokeskustes saab külastada nimekate tehnoloogiaettevõtete Ericssoni ja Samsungi esindust, oma avastuskeskus on seal Eesti Energial, töötab ka kosmosekeskus. Stuudiote galeriis on end muu hulgas üles seadnud Eesti kunstiakadeemia, toimivad omaette start-up stuudiod ja sektsioon Aasia riikide stuudioid. Esimene Euroopa riigi stuudio Mektorys ongi sügissemestril tehnoloogiakooli ja Saksa suursaatkonna eestvedamisel avatav Saksa stuudio.

STK direktori Indrek Alekõrre sõnade järgi on kool Tallinna esinduse plaani juba mõnda aega kaalunud. “Üle-eelmisel aastal käisid tehnoloogiakooli laienemise idee välja Saksa suursaadik Christian Matthias Schlaga ja rühm Eestis tegutsevaid Saksa ettevõtjaid. Arutasime seda mõtet kooli omanikega ja leidsime, et päris samasugust kooli nagu meil siin Pärnus pole siiski mõtet Tallinna rajada,” rääkis Alekõrs. Direktori jutu järgi ei oleks analoogil nišši, sest Tallinnas on kõrg-, rakendusja kutseharidust pakkuvaid koole juba nii palju. Küll tõdeti Tallinna haridusmaastikku uurides, et multimeedia disaini kujul, nagu on Pärnu Saksa Tehnoloogiakoolis, ükski Tallinna kool ei õpeta. “Tõsi, Tallinnas on küll võimalik kõrgkoolis multimeedia disaineriks õppida, kuid bakalaureuseõppest lühema aja jooksul, kutsekooli tasemel või täiendusõppe vormis mitte,” teadis Alekõrs.

Suur samm väikesele koolile Tallinna Tehnikaülikoolis, millega STK on varemgi koostööd teinud, leiti maad kuulates, et Mektory oleks oma esinduseks ja eriala õpetamiseks õige koht. Multimeedia disaini kursused toimuvad Saksa stuudios õhtuti, päevasel ajal on sinna oodatud TTÜ tudengid ja kõik, kes keskust väisavad. Tehnoloogiakooli arvutipark on neile tasuta kasutamiseks. Alekõrs möönis, et väikese erakooli jaoks tähendab filiaali loomine üsna märkimisväärset investeeringut. “Kuid ega selle väärtust saagi ainult rahas mõõta,” tähendas ta. “Meie jaoks on oluline üht oma populaarseimat eriala pealinnas õpetada ja seegi, et Mektory avab meile võimaluse olla pildil.” Multimeedia disaini täiendusõpet annavad STK õpetajad, kellest osa sõidab praegu Tallinnast Pärnusse tööle. Esialgu plaanib kool jääda Mektorysse kaheks aastaks. Kui koostöö tehnikaülikooliga kujuneb edukaks, STK jätkab ja võib oma tegevust isegi laiendada. Saksa tehnoloogiakoolil on maha hüüda veel teinegi multimeedia disainiga seotud uudis. Nimelt otsustas MTÜ Tallinna Mustpeade Vennaskond, et hakkab igal aastal premeerima kõige edukamat multimeedia disaini eriala esmakursuslast, tasudes tema aastase õppemaksu (1100 eurot). Peale silmapaistva õppeedukuse peavad stipendiumile pürgijad tegema Mustpeade vennaskonna ajaloo või praeguse tegevusega seotud kunstitöö. Stipendiaadi valib kandideerijate seast välja vennaskond.

ELEKTRIALA 5/2014

ELEKTRIPAIGALDISED

Ando Kuusik Elektriinsener C-Intrade OÜ

Keskpinge jaotusseadmete ühendussüsteemid 2.

Ekraneeritud nurkliited on mõeldud ainult 1-või 3-sooneliste plastkaablite ühendamiseks kuni 42 kV gaasisolatsiooniga jaotlate või teiste seadmetega. Neid nurkliiteid pakutakse alates 35 kuni 800 mm² kaablitele. Ühendused on täisnurkse konfiguratsiooniga ja neid saab paigaldada isegi 2 või 3 kaablit paralleelselt. Kui tüübitähis sisaldab tähistust CC, siis on see mõeldud paralleelkaabli ühenduse tegemiseks. Näiteks RSTI5854 (95–240 mm²) läheb otse seadme läbiviigu külge ja RSTI-CC-5854 paigaldatakse paralleelühenduse tegemiseks selle taha. Lisaks on veel üks võimalus kaablite paralleelühenduse tegemiseks. Nimelt saab seda teha nurkliideste ühenduslülide abil. Selleks et ühendada 2 kaablit paralleelselt jaotla külge, tuleb esimese RSTI liite tagumise korgi asemele paigaldada ühenduslüli. Teine RSTI liides paigaldatakse lihtsalt ühenduslüli teisele otsale samamoodi nagu läbiviikisolaatori peale. Selline lahendus ei ole eriti otstarbekas, kuna võrreldes RSTI-58xx ja RSTI-CC-58xx lahendusega on selline ühenduslülidega lahendus hinna poolest kulukam (lisandub ühenduslülide maksumus) ja mõõtudelt pikem. RSTI-58xx + RSTI-CC-58xx puhul on paigaldussügavus

Joonis 15. Ühenduslüli (RSTI-66CP-M16) nurkliideste paralleelühenduste tegemiseks

285 mm ja RSTI-58xx + RSTI-66CP-M16 + RSTI-58xx puhul on paigaldussügavus 360 mm. Seega on pikkuse erinevus 75 mm. Enamasti on kataloogides lisaks kaabliristlõigetele toodud ka kaabli soone isolatsiooni diameetri lubatud kasutusvahemik. Seda kasutusvahemikku oleks alati soovitatav igaks juhuks kontrollida vastavalt kaabli mõõtmetele. Näiteks RSTI-5854 sobib kaablitele, mille soone isolatsiooni diameeter on 21,2 kuni 34,6 mm. 24 kV AHXAMK-W 3×240+35cu kaabli spetsifikatsioonis on kirjas, et isolatsioonikihi välisdiameeter on 30,2 mm, seega jääb see etteantud vahemikku ja on sobilik. Ekraneeritud RSTI nurkliideste külge on võimalik paigaldada liigpingepiirikuid. Pakutakse nii 5 kA, kui ka 10 kA nimilahendusvooluga piirikuid, kuid enamasti kasutatakse siiski ainult 10 kA versioone. Näiteks RSTI-5854 külge

Joonis 16. Ekraneeritud RSTI-liideste erinevad lahendused. Vasakult: nurkliides, nurkliides koos paralleelliidesega, liigpingepiirik otse seadme külge, nurkliides koos liigpingepiirikuga

ELEKTRIALA 5/2014

ELEKTRIPAIGALDISED saab ühendada 10 kV süsteemi puhul RSTICC-68SA1210 piirikud, mis paigaldatakse lihtsalt RSTI nurkliideste tagumisse otsa. Lisaks pakutakse ka sellised liigpingepiirikuid, mida saab paigaldada otse läbiviigu külge (ilma kaabliühenduseta, näiteks RSTI-68SA1210). Piiriku paigaldamisega suureneb liidese sügavus samasuguseks nagu topeltliideste puhul (umbes 300 mm), mistõttu saab seda paigaldada paljudesse standardsetesse ühenduskambritesse. RSTI liigpingepiirikuid pakutakse alati komplektina (3 piirikut ühes komplektis). Vajadusel saab RSTI-liidese külge ühendada kaitsemaandust. Kaableid saab ajutiselt maandada selliselt, et RSTI-liides ja kaabel jäävad ühendatuks jaotlaga. Maandusliides paigaldatakse lihtsalt nurkliidese tagumise Joonis 18. Kaks lahendust, kuidas enne nurkliideste paigaldust muuta kattekorgi asemele. 3-sooneline plastkaabel 1-sooneliseks Joonis 17. Maandusliides kaabli maandamiseks (kera ⌀20 või 25 mm)

Ekraneeritud (puutekindlad) liidesed on mõeldud 1-soonelistele plastkaablitele, kuid neid saab kasutada ka 3-sooneliste plastkaablite puhul, kasutades selleks eraldi lisakomplekti. Lisakomplekti ülesanne on muuta 3-sooneline kaabel samasuguseks nagu 1-sooneline ja seejärel paigaldatakse nurkliidesed täpselt samamoodi nagu 1-sooneliste kaablite puhul. Lisakomplekte on enamasti kahesuguseid. Ühed komplektid on sellised, kus 3-soonelise kaabli ekraneerivad traadid jaotatakse kolmeks ja keerutatakse iga soone peale üks osa. Seejärel isoleeritakse harukoht sõrmiku abil ja kaablisooned isoleertorude abil. Selline lahendus on küll odavam, kuid puuduseks on asjaolu, et kui näiteks kaabli metallekraani ristlõige on 25 mm², siis igale faasile jagub sellest kolm korda väiksem ristlõige ehk umbes 8,3 mm². Teine ja natuke parem lahendus on paigaldada kaabli soonte peale eraldi tinutatud vaskvõrgust sukad, mis taastavad kaabli metallekraani täielikult. Sukad ühendatakse ringvedru abil kaabli enda ekraanitraatidega. Seejärel paigaldatakse termokahanevad torud ja sõrmik. Selline lahendus sobib peale tavaliste 3-sooneliste

vasktraatekraaniga plastkaablite ka väga hästi meil üsna levinud AXAL-TT PRO kaablile, kus ekraneerivad vasktraadid puuduvad ja selle asemel on kaitseekraan kolmest suuremast alumiiniumtraadist ja -fooliumist (alumiiniumfooliumit pole vaja eraldi ühendada). Mõlema tehnilise lahenduse kohta on pakkuda komplektid koos paigaldusjuhendiga ja kõikide vajaminevate komponentidega. Tuleb alati jälgida, et seadme küljes oleks mehaaniline kinnituskoht kaablitele, millega saab kaablid seadme külge ära fikseerida. Antud fikseerimine on vajalik selleks, et kaabli liikumine ei mõjutaks elektrilist ühenduskohta mehaaniliselt. 1-soonelise kaabli puhul on vaja kolme kinnitust igale faasile eraldi ja 3-soonelise kaabli puhul piisab ühest suuremast kinnitusest, mis asub natuke otsamuhvist allpool (vt joonis 19, parempoolne pilt). Juhul kui on tegemist paralleelkaablitega, siis tuleb kindlasti kinnitada nii esimene rivi kaableid kui ka tagumine rivi. Selles artiklis on mainitud enamasti ainult ühe firma toodangut, mida tunnen isiklikult kõige paremini. Olen pikka aega tegelnud nende toodete müügi ja paigaldusega ning õpetanud teisi paigaldama. Paljudel teistel firmadel on samalaadseid tooteid, millel on üsna sarnane paigaldusviis. Kuigi isoleeritud nurkliideseid leiab ainult Raychemi (praegune TE Connectivity) toodete hulgast. Seega ma loodan, et seda artiklit lugedes saite lisainformatsiooni keskpinge jaotusseadmete liideste põhimõtetest, valimisest, kasutamisest ja paigaldusest.

Joonis 19. Kinnituskohad kaablite jaoks

ELEKTRIALA 5/2014

AJALUGU

Toivo Paikre Elektriinsener

Elektrimootori sünd 1.

Elektrimootori ämmaemandad Algas kõik Taani Kuningriigi väikesel Langelandi saarel. Sealse apteekri perre sündis poisslaps Hans Christian Ørsted (1777–1851), kellest sai kuulus Kopenhaageni ülikooli professor. Ühel päeval demonstreeris ta üliõpilastele, kuidas elektrivool paneb traadi hõõguma, märgates samas, et lauale unustatud magnetnõel kaldus tavapärasest N – S suunast veidi kõrvale. See kõrvalekalle jäi meelde ja ta hakkas nähtust lähemalt uurima ning teatas varsti (1820) avalikkusele uudise: Elektri- ja magnetnähtused on kuidagiviisi omavahel seotud! Inglismaal, aastase kooliharidusega, ja edaspidi iseõppija Michael Faraday (1791–1867) kordas Ørstedi katseid ja jõudis pisut kaugemale – kui magnetnõela kinni hoida, kaldub hoopis traat kõrvale. Ja leidur, just abiellunud kullasepa tütrega, hooples (1821): Ma võin panna traadi liikuma ümber magneti või magneti ümber traadi! Taolisi katseid olevat sooritanud juba 20 aastat varem (!) itaalia jurist, harrastusfüüsik Gian Domenicio Romagnosi (1761–1838). Paraku arvas tema, et see ei ole tähtis asi ega avaldanud selle kohta ajakirjanduses sõnakestki. Faraday aga oli vastupidisel arvamusel: see on ülimalt tähtis ja katsetas edasi. Ühel päeval asetas ta hoburaud-magneti vahele vaskketta, servaga elavhõbedas. Ketast vändates näidanud galvanomeeter võlli ja elavhõbeda vahel voolu. Miks see nii oli, ei osanud keegi seletada. Prantsuse koduõppeharidusega füüsik André Marie Ampère (1775–1836) kontrollis Ørstedi nõela konflikti ning avastas (1821), et kui traati panna nõela ümber rohkem, saab tugevama magnetvälja, ja nii ta leiutas papptorule mähitud magnetpooli. Niisuguses poolis on traadi igal millimeetril oma magnetväli ja nende jõud liituvad pooli südames. Ampère oli veelgi uudishimulikum – ta hakkas uurima kahe paralleelse traadi flirti ja võttis taaskasutusele elektri voolu mõiste. Seda mõistet oli kasutanud varem konnatantsitaja Galvani. Ampère uuris mitte voolu mõju magnetile, vaid teisele juhtmele, sest ka selle ümber oli magnetväli. Kahe juhtme voolude, tegelikult magnetväljade koostöö oli huvitav. Ampère leidis, et traatides voolavate voolude ja suundade vahel valitsevad salapärased seosed. Ükskord on nad nagu sõbrad, traadid lähenevad, teinekord aga kui vaenlased, eemalduvad. Mitte vool ei tee tööd, vaid sellest johtuvad magnetväljad. See leid sai kõigi tulevaste magnetleiduste põhiprintsiibiks. Ampère sõnastas oma saavutuse ujuja reeglina: Kui traadis vooluga kaasa ujuda, nii et silmnägu on pööratud magnetnõela poole, siis seisab nõela põhjanaba pahemal pool (?). Füüsikute hulgas muundus see reegel aegade jooksul n-ö paremkäe reegliks. Juba enne Ampèr’i mässanud kusagil Viini kandis samade juhtmeprobleemidega, Tallinnas sündinud Thomas Johann Seebeck (1770–1831), kuid paraku, ujuja reeglini ei jõudnud. Kuid tema avastas (1821) termopaari ja termoelektri, viimase ristiisaks sai traadikuumutaja Ørsted. Seda aktsepteeris ka Tallinna Tehnikaülikool, püstitades avastajale Akadeemikute alleele ausamba. Avastusest kujunes aga (ime)masin, mis toodab elektrit otse soojusest (!).

ELEKTRIALA 5/2014

Hans Christian Ørsted

Michael Faraday

André Marie Ampère

AJALUGU Esimesed sammud Inglise elektrotehnik William Sturgeon (1783–1850) on Ampèr’i papist silinderpoole katsetanud ja avastanud (1823), et pool lausa imes raudesemeid, ja kui ta paigutas silindrisse raudsüdamiku, suurenes viimase magnetjõud tunduvalt. Selle ettevõtmisega kuulub Sturgeonile elektromagneti leiutaja au. Faraday aga hakkas huvituma poolide väljalülitamisel tekkivast sädemest, ühel poolil oli säde pikem, teisel lühem, ja nii avastas ta induktiivsuse – pooli magnetväli kustub vooluga lainetavalt. Eelmainitud jurist Romagnosi ehitas (1832) elektrimootori, kuid sirgjoonelise liikumisega. Ta proovis sellega, nagu Watt aurumasina silindrilt, pöörlevat liikumist tekitada, kuid edutult. (Unustas ehk hooratta?) Viinis sündinud ja Inglismaale kolinud elektrotehnik Gisbert Kapp (1852–1922) selgitas välja, et liiga palju voolu läbi pooli juhtida ei ole mõtet, raud küllastub, raua ja voolu hulk peavad olema korrelatsioonis, ja mees võttis kasutusele amperkeeru mõiste. Uues maailmas, Ameerikas, anatoomiat ja psühholoogiat studeerinud Joseph Henry (1787–1878) „laenas“ naiselt siidist laulatuskleidi, rebib selle ribadeks ja (1827) isoleeris mähkides traadi, millest koostas labori keskele suure elektromagneti. Mõni aasta hiljem keris ta ümber labori seinte miilijagu traati ja ühendas viimase otste vahele kõlisti. Kui mees ühendas oma võimsa magneti galvaanilise patareiga, tegi kõlisti Till!. Katkestas voolu, jälle Till!. Veider, energia kandus läbi õhu ühest mähisest teise. Mees avastas nähtuse, mille nimetas mähistevaheliseks vastastikuseks induktsiooniks. Kui Henry katsetulemused jõudsid ajakirjandusse (1832), oli Faraday oma poolikatsed juba (1831) avalikustanud. Asi kippus nugadele, kuid lahendati džentelmenlikult: Henry auks jääb enda-, Faraday’le vastastikune induktsioon. Kokkulepe kinnitatakse lausa allkirjadega. Loogiline olnuks ehk vastupidine kokkulepe? Henry püüab samuti meeleheitlikult kopeerida aurumasinat, milles kolb, temal elektromagnet, looks väntvõlliga pöördeid. Kuid jõudis samuti lineaarmootorini, mis sai nimeks relee (ingl relay ’vahetus’). Seade suutis vaid paigutada ümber elektriahela kontakte.

Pixii dünamo

Ameerika külasepp Thomas Davenport (1802–1851) oli linnapoes näinud kleidilõhkuja Henry elektromagneteid ja puhtast uudishimust ostab endale ühe. Kodus meisterdas ta mõned lisaks ja nendega mängides leidis, et kui neid teatud järjekorras ümber lülitada, saab midagi üht- ja teistpidi liikuma panna ning teda hakkas kiusama mõte: kasutada magnetjõudusid kasulikuks tegevuseks. Tema on esimene mees, kes tegi (1834) elektrimootori. Sellel oli puust ratas, millel kaks raudkodarat magnetitega, milliseid toideti võllilt ümberlülitiga. Niisugune kooslus hakkas voolust ringi jooksma. See ei olnud enam mudel, sellel oli praktiline väärtus, sest meistrimees pani sellega sepikoja puurpinki ringi ajama. Järgmisel aastal kombineeris ta mootori pisikesele vankrikesele ja sõitis sellega ringikujulisel rajal. Mootori kohta vormistati isegi patent (1837). Vaatamata väheldasele haridusele, taipas meister, et elektriaur, mida ta tsingist ja happest sai, osutus söeaurust märksa kallimaks. Kuid lõpuks seadis ta uue abilise trükipressile ja hakkas välja andma ajakirja elektromagnetismist. (Järgneb)

Lastetuba Ampèr’i abiline, mehaanik Hippolyte Pixii (1808–1835), olles igapäevaselt kursis peremehe katsetega, koostas (1832) elektrivoolumasina, tänapäevasemalt öeldes, magneeto, mis vekseldaja, tänase kollektoriga, andis, pulseeruvat alalisvoolu – dünamo. 29. novembril 1833, (kuupäevgi teada) esines Tartu ülikooli nuusutanud ja ümber maailma purjetanud Henrich Lenz (1804–1865) Peterburis tarkade meeste ees avaldusega: voolu andev masin võib töötada ka mootorina. Siis ei olnud veel masinat kui niisugust ülepea olemas, selle elektromehaanilise printsiibi tõestas ta teoreetiliselt. Tõestus käib loomulikult alalisvoolumasina kohta, vahelduvvoolu kui niisugust veel ei tunta. Pool sajandit hiljem (1875) tuli sama jutuga välja prantslane Hippolyte Fontaine (1833–1910), siis juba olid masinad siin-seal olemas.

Davenport’i elektrimootor

ELEKTRIALA 5/2014

UUDIS PILDIS

Kiisal valmis Eleringi teine avariireservelektrijaam

Elering võttis 2.07.2014 Wärtsilä Finland OYlt üle teise avariireservelektrijaama Kiisal, millega lõpeb investeeringute programm 1000-megavatise elektriühenduse rajamiseks Eesti ja Soome vahele. Teine, 140-megavatise võimsusega avariireservelektrijaam Kiisal valmis peaaegu kolm kuud plaanitust varem – algse kokkuleppe järgi pidanuks ehitaja jaama üle andma hiljemalt selle aasta septembri lõpuks. „Kiisa avariireservelektrijaama valmimisega lõpeb Eleringi ajaloo suurim, enam kui poole miljardi eurose maksumusega investeerimisprogramm, mille tulemusel on elektritarbijate ja

-tootjate käsutuses 1000 MW elektriühendusvõimsust Eesti ja Soome vahel,“ märkis Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi. Programmi raames omandasid Elering ja Soome süsteemihaldur Fingrid ühiselt riikidevahelise ühenduse EstLink 1 ja rajasid teise ühenduse EstLink 2. Samuti tuli Eleringil EstLink 2 Eesti elektrisüsteemiga ühendamiseks tugevdada Eesti-sisest elektriülekandevõrku. Kahe Kiisal asuva avariireservelektrijaama koguvõimsus on 250 megavatti. Esimene elektrijaam võimsusega 110-megavatise valmis 2013. aasta lõpus. Jaamade kogumaksumus on ligikaudu 135 miljonit eurot. Avariireservelektrijaamad on vajalikud, et tagada elektrisüsteemi tõrgeteta töö tootmisseadme või välis-

ühenduse rikke korral. Jaamad on võimelised saavutama täisvõimsuse vähem kui 10 minutiga. Igapäevaselt avariireservelektrijaamad elektriturul ei osale. Kiisal asuvad avariireservelektrijaamad on esimesed omalaadsed spetsiaalselt avariireservi tagamiseks ehitatud jaamad Eestis. Varem ostis Elering avariireservi teenusena sisse Läti elektritootjalt Latvenergo.

ABB töötas välja maailma võimsaima maa- ja veealuse kaablisüsteemi ABB Grupp töötas välja läbimurdelise, 525 kV pingega maailma võimsaima maa- ja veealuse kaablisüsteemi, mis võimaldab kahekordistada energiavoogu ning muuta samas taastuvenergia kasutamise tõhusamaks ja tulusamaks. Uus innovatsioon võimaldab seniseid energia ülekandemahte enam kui kahekordistada 1000 megavatilt kuni 2600 megavatini. Samuti pikeneb uue kaabli kasutamisega elektrienergia transpordivõimalus 1000 kilomeetril 1500 kilomeetrini, hoides ülekandekaod samas alla 5 protsendi. Uue kaabli pinge on 64 % enam kui praegune kõrgeim pinge (320 kV) seda tüüpi süsteemide puhul. 525 kV pin-

ELEKTRIALA 5/2014

gega kaablisüsteemi saab rakendada nii maa kui vee all, mistõttu on tegemist ideaalse lahendusega tiheasustusega või tundliku keskkonnaga piirkondadesse. „See suur tehnoloogiline läbimurre muudab taastuvenergiaprojektide teostatavust ning mängib tulevikus võtmerolli maa- ja veealuste kõrgepingekaablite integreerimisel taastuvenergiaallikatega pikkade vahemaade tagant,” ütles ABB Grupi tegevjuht Ulrich Spiesshofer. Uus kaablitehnoloogia võimaldaks transportida suurtes tuuleparkides toodetavat elektrit juba isegi kuni kahele miljonile majapidamisele. Samas pakub uudne tehnoloogia säästuvõimalusi nii kapitali- kui tegevuskulude osas.

UUDIS PILDIS

Eesti alustas väiketuulikute eksporti Augusti alguses püstitati Soome esimene Eestis toodetud väiketuulik, mis on tuuleenergia klastri hinnangul märgilise tähtsusega Eesti tuuleenergia tööstusele, sest meist on saanud tuulikuid eksportiv riik. Turu linna lähedale Aurasse paigaldatud 30 meetrine, hüdrauliliselt langetatava mastiga ja 20 kilovatine TUGE 20 tuulik on täielikult toodetud Eestis AS Konesko poolt. „Lisaks väga headele looduslikele tingimustele toota Eestis tuuleenergiat, on meil potentsiaali kaasa lüüa ka tuuleenergia tööstuses. Väiketuulikute tootmine on hea näide, kuidas väikeses riigis on võimalik nutikalt spetsialiseeruda,“ kommenteeris uudist Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni ja Tuuleenergia Klastri juht Tuuliki Kasonen. Ta lisas, et riigi poolt on olnud abiks nii väikeseadmete võrgutingimuste lihtsustamine, EASi klastrite toetusprogramm kui ka Kredexi investeeringutoetus, mis väiketuulikute turu Eestis käivitas. Konesko AS hakkas kodumajapidamistele ja väikeettevõtetele mõeldud mikro- ja väiketuulikuid arendama 2009. aastal ning alustas kolm aastat hiljem mudelite TUGE® 10 (10 kW) ja TUGE® 20 (20 kW) tootmist. Mõlemat tuulikut on testitud juba aastaid karmides keskkonnatingimustes Nasval, kus keskmine tuule kiirus on olnud 45 m/s ning temperatuur talvel langenud kuni -35 °C. Konesko müügijuhi Indrek Gregori sõnul valmisid esimesed väiketuulikud koduturule, mis oli heaks võimaluseks saada kiiret tagasisidet ning viia vajadusel toodetesse sisse parandusi ning täiendusi. „Täna tunneme, et oleme valmis sisenema välisturgudele. Eelmise aasta lõpus sõlmisime esimesed müügilepingud klientidega Soomes ja Saksamaal ning tänaseks on esimene tuulik püsti ja teine on tarnitud ning ootab püstitamist,“ lisas Gregor. Et Eestis on ka teisi mikro- ja väiketuulikute prototüüpe testimise faasis, siis on tuuleenergia klastri hinnangul väiketuulikute turule sisenemas ka teisi kodumaiseid ettevõtteid.

Elering valmistub Eesti–Läti kolmanda elektriühenduse ehitamiseks Elering ja Läti süsteemioperaator Augstsprieguma tikls valmistavad ette rahastamistaotlust augustis sulguvasse Euroopa Ühendamise Rahastu taotlusvooru. Eesti-Läti kolmanda ühenduse projekt on arvatud Euroopa Liidu ühishuviprojektide nimekirja, milles olevatele objektidele plaanib Euroopa Liit käimasolevas taotlusvoorus jagada kokku 750 miljoni euro ulatuses toetusi. Eleringi juhatuse esimehe Taavi Veskimägi sõnul ei tule riikidevaheliste ülekandevõimsuste suurendamiseks ehitada mitte üksnes vahetult üle piiri kulgevaid elektriliine, vaid tugevdada ka riigisisest elektrivõrku. „Elering omandas möödunud aasta lõpus EstLink 1 varad ning tööd on alustanud Eesti-Soome teine ühendus EstLink 2, mille tulemusel on Eesti-sisese elektrivõrgu kasutus põhja -lõunasuunaliseks riikidevaheliseks elektrikaubanduseks märgatavalt kasvanud,“ märkis ta. „Visioon on ehitada 2020. aastaks välja vähemalt 1000megavatise kaubandusliku võimsusega ülebaltiline ülekandevõimsuse koridor Soome-Eesti piirist Leedu-Poola piirini. Koridor ühendab koos valmiva Leedu-Rootsi elektriühendusega lõplikult siinsed elektriturud ja teeb

võimalikuks Baltikumi sünkroniseerimise Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga,“ selgitas Veskimägi. Eestis vajavad muu hulgas uuendamist 330 kV elektriliinid, mis kulgevad Eesti ja Balti elektrijaamast Valga kaudu Lätti, kuna just nende liinide kaudu liigub valdav enamus põhja-lõunasuunalisest elektrivoost. Jätkuvalt kasutab Elering ülekandevõimsuse oksjonitulu ka piiridel jaotatud võimsuse tegeliku kättesaadavuse tagamiseks ehk vastukaubanduseks neil tundidel, mil ootamatult ilmnenud tehniline probleem ei võimalda ülekandevõimsust turu käsutusse lubatud mahus anda. Seni võttis Elering ülekandevõimsuse oksjonitulu arvesse riigisisese ülekandeteenuse tariifi arvutamisel ehk laekunud tulu vähendas ülekandeteenuse tariifi. Selline tulu kasutusviis on määruse kohaselt lubatud juhul, kui seda ei saa tõhusalt kasutada vastukaubanduseks ning riikidevahelise ülekandevõimsuse säilitamiseks ja suurendamiseks. Selle aasta esimese viie kuuga laekus Eleringile ülekandevõimsuste tulu kokku 11,2 miljonit eurot. Vastukaubanduseks on samal perioodil kulunud üle 75 000 euro.

ELEKTRIALA 5/2014

JUUBILAR

Jaan Järvik –75

Elektromagnetilise ühilduvuse laboris 11. augustil tähistasime Eesti ühe tuntuma elektrotehnikateadlase professor Jaan Järviku 75 sünnipäeva. Jaani elektrialane haridustee algas 1954. aastal Tallinna Polütehnikumis (1954–1958). Sealt edasi viis saatus teda pikemaks ajaks Eestist välja. Algul armeeteenistusse ja pärast õpingutele Leningradi Polütehnilisse instituuti (1961–1967). Võõras keskkonnas raskustega alanud õpingud osutusid vägagi edukaiks. 1967. aastal ülikooli insenerikursuse lõpetamise järel suunati ta nooremteadurina tööle Tallinna Polütehnilisse Instituuti, raadio- ja sidetehnika kateedrisse. Peagi otsustas Jaan aga jätkata oma haridusteed selleks ajaks juba koduseks muutunud Leningradi Polütehnilises Instituudi aspirantuuris. 1971. aastal kaitses Jaan edukalt dissertatsiooni teemal „Energeetikasüsteemide reaktiivvõimsuse staatilise kompensaatori dünaamikaprobleemide uurimine“ ja talle omistati tehnikakandidaadi kraad. Tänu Leningradi tollastele suurepärastele õppejõududele ja nende laiaulatuslikele teaduslikele kontaktidele üle kogu NSV Liidu kujunesid ka Jaanil välja sidemed, mis aitasid tal hiljem hankida teadusliku uurimistöö lepinguid ning juurutada oma tööde tulemusi. 1971. aastal pärast Eestisse naasmist töötas Jaan esialgu lühikest aega Füüsika kateedris assistendina, kuid peagi asus ta vanemõpetajana tööle elektriajamite kateedrisse. Leningradis alanud armastus reaktiivvõimsuse staatiliste kompensaatorite vastu kestis ning Jaan otsustas nende uurimiseks ja aendamiseks moodustada oma uurimisrühma. Sihikindla ja jõulise tegutsemise tulemusena kasvasid nii Jaani uurimisrühm, selle teaduslike uuringute maht kui ka vajadus suuremate ruumide järele. Et mitte tunda end käopojana, kes endised omanikud pesast välja tõrjub, otsustas Jaan 1976. aastal oma uurimisrühma „ümber kolida“ elektrotehnika aluste ja elektrimasinate kateedrisse, kus talle võimaldati ka suuremat tegutsemisvabadust. Ühtlasi edenes ka Jaani õppejõu karjäär. Samal aastal

ELEKTRIALA 5/2014

valiti ta dotsendi ametikohale. Jaani tegutsemishaare, uurimislepingute maht, töörühma kaasatud inimeste arv ja vajadus suuremate ruumide järele aga kasvasid edasi. See oli Jaanil väga viljakas tööperiood. Jaani juhtimisel saavutas töörühm edu mitmel alal. Üks leiutis järgnes teisele, valmisid kandidaadiväitekirjad, sõlmiti suuremahulisi uurimistööde lepinguid, paljud uurimistööd päädisid praktiliste rakendustega, millest mitmed olid ainulaadsed kogu maailmas ja ülikooliteaduse jaoks hämmastavalt mastaapsed. 1987. aastal moodustati Jaani juhtimisel elektrotehnika aluste ja elektrimasinate kateedri juurde Elektrivarustuse automaatika uurimislabor. Labor asus tööle endise Tallinna elektrijaama juures katlamaja ülemisel korrusel ja labori juhatajaks sai Jaan Järvik. Jaani meenutuste kohaselt oli vaja ruumide kasutusele võtmiseks oma jõududega ära teha suuremahulised koristus- ja remonditööd, millega entusiastlik töörühm kiiresti toime tuli. Kollektiivi juhina on Jaan alati hea sõnaga meenutanud oma lähemaid kaastöölisi ja andekaid õpilasi Juhani Tellineni, Kuno Jansoni, Toomas Vinnalit ja Ardi Reinerit. Jaani sõnul sai ta tänu oma töörühma teotahtelistele ja sihikindlatele inimestele ette võtta ja lahendada ka probleeme, mis esialgu liiga mahuka või keerulisena tundusid. Jaani ja tema uurimisrühma selle perioodi teadustöö võib kokku võtta järgmiste teemadega: 1. Sügavküllastusega ferromagnetseadmete kõrgemate harmooniliste kompenseerimise teooria ja rakendused. 2. Reaktiivvõimsuse reaalaja kompensaatorite teooria ja rakendused. 3. Jada- ja rööpresonantsi vaheldumisega muundurite teooria ja rakendused. Eriti häid tulemusi saavutati juhitavate reaktorite alal, mida peamiselt kasutati reaktiivvõimsuse kompenseerimiseks. Originaalse konstruktsioonilahendusega esimene kõrgepingeline juhitav reaktor Valgevene Energiasüsteemile

UUDISED valmis 1980. aastal Eesti Energia Turba tootmisbaasis. 20. augustil 1991. aastal võeti Baikal–Amuuri magistraali elektrivõrgus Burjaatias kasutusele Jaani töörühma poolt välmitud ja samuti Eestis Turba tootmisbaasis valmistatud küllastusreaktor. 1992. aastal valmis maailmas ainulaadne, võimas 525 kV juhitav reaktor koostöös Zaporožje Trafotehase, Alma-Ata ja Üleliidulise Elektrotehnika Instituudi spetsialistidega. Selleks ajaks oli Jaani töörühm vajaliku oskusteabe välja töötanud ja tootvale tehasele üle andnud. See oskusteave on tänaseni Venemaa spetsialistide kasutuses ning toob jätkuvalt majanduslikku kasu. Kahjuks on sellel uued omanikud, kes tegelike autorite õigused on maha salanud. 1992. aasta kujunes pöördeliseks nii Tallinna Tehnikaülikoolile kui ka kogu Eesti teadusele. Idapoolsed sidemed katkesid. Agaralt asuti otsima uusi teadussidemeid Lääne pool. Jaan käis korduvalt mitmel pool Euroopas tutvustamas elektrivarustuse automaatika teaduslabori uurimistöö tulemusi Euroopa firmade arenduskeskustes (Siemens AG; ABB Rootsis ja Šveitsis). Ta esines ettekannetega paljudes ülikoolides Saksamaal (Berliinis, Erlangen-Nürnbergis, Münchenis); Inglismaal (Imperial College, Walesi Ülikool); Šveitšis (ETH Zürich); Itaalias (Napoli Ülikool, Pisa Ülikool), Austrias (Grazi TÜ, Viini TÜ), Tšehhimaal (Ostrava TÜ). Selle töö tulemusena tekkisid mitmed uued koostöösidemed. Teoks sai ka TTÜ jaoks erakordne patentse leiutise litsentsimüük Euroopasse. Kuid Jaani teadusrännakud ei piirdunud üksnes Euroopaga. Oma tööde tutvustamisega jõudis ta ka mitmele poole Indias, Jaapanis ja Brasiilias. Tänu nendele sidemetele algatas Jaan üle aasta toimuvate rahvusvaheliste konverent-side „Power Quality and Supply Reliability“ sarja, mis tänaseks on saanud rahvusvahelise elektriinseneride ühingu IEEE tunnustuse ja kuulub kõrgetasemeliste teaduskonverentside nimistusse. Viimane neist, PQ2014 oli järjekorras üheksas ja toimus selle aasta juunis Rakveres. Viljakas on olnud ka Jaani töö õppejõuna, seda kõigil tasanditel alates assistendist kuni professorini. Igal aastal kuulavad tema loenguid elektrotehnikast sajad üliõpilased. Aastate jooksul on tal välja kujunenud oma õpetamismetoodika, millega enamik õppijaid on ka rahule jäänud. Jaani üheks põhimõtteks on olnud kohustusliku kursust kokkuvõtva õppija omakäelise materjali ehk nn „spikri“ vajalikkus eksamil. Teiste sõnadega: kes suudab vastuse lühidalt oma sõnadega formuleerida, see on ka asjast aru saanud. Aastate jooksul on Jaani juhendamisel omandanud tehnikateaduste kandidaadi kraadi Juhani Tellinen (praegu

Uudiseid Eestist 27. mail 2014 saabus mõneks päevaks Soomest Eestisse proovisõidule maailma esimene saritoodangusse võetud kütuseelementauto Hyundai ix35 Fuel Cell, mis kulutab 100 km peale 0,96 kg vesinikku ja maksab praegu üle 200 000 euro. Mootori võimsus on ligikaudu 100 kW, ühe tankimisega läbib auto ligi 600 km. [Postimees Online 27.05.2014]

25 kV juhitav reaktor 3×60 MVA 1992. aastal Zaporožjes katsehallis

tehnikadoktor Soomes), Heljut Kalda, Kuno Janson; hiljem Eesti phD kraadi Kuno Janson, Aleksander Kilk, Jevgeni Šklovski, Viktor Bolgov, Lauri Kütt, Heigo Mõlder. Eesti Teadusinfo andmebaasis ETIS on Jaani teadusloome tulemusena kirjas üle 120 publikatsiooni ja lisaks 33 patentset leiutist. Lisaks aktiivsele õppe- ja teadustööle oli Jaan aastatel 1988–1992 elektrivarustuse automaatika uurimislabori juhataja ja aastatel 1998–2005 TTÜ energeetikateaduskonna elektrotehnika aluste ja elektrimasinate instituudi direktor. Oma 75. juubeliks valmis Jaanil uue ainulaadse käsitlusega elektrotehnika õpik. Kuigi uudne lähenemine on kõrvalseisjates tekitanud ka kriitikat, on Jaan mõistnud peamist. Tänapäeva elektrotehnika ei ole enam sajanditeks tardunud teadus, mille peamised saavutused jäid 19. sajandi lõppu ja 20. sajandi algusesse. Elektrotehnika mõistmine on peagi jõudmas uude paradigmasse ning olulised muutused on paratamatult ees ootamas ka vastavat õppetööd ja õppekirjandust. Oma vaba aega on Jaan kulutanud nii kodupaiga kui ka suguvõsa ajaloo uurimisele ning sportimisele sulgpallisõprade seltskonnas. Palju jõudu ja jätkuvat indu Sulle, Jaan! Kolleegid TTÜ elektrotehnika instituudist

28. mail 2014 allkirjastasid Hiiu valla vallavanem Georg Linkov ja tuuleenergiaettevõtte Nelja Energia AS juhatuse esimees Martin Kruus ühiste kavatsuste protokolli koostöö kohta meretuulepargi rajamiseks Hiiumaa lähistele, mis võiks valmida 2020-ndail aastail. [Postimees Online 28.05.2014] 3. juunil 2014 korraldas Elering AS Tallinnas, Viru Hotellis Tarkvõrgu minikonverentsi, millel arutati tarkvõrgu rakenduskava ja tarbimise juhtimise võimalusi Eestis. [Elering Uudisvoog 03.06.2014]

ELEKTRIALA 5/2014

TÄHTPÄEVI 9. juunil 2014 esines peaminister Taavi Rõivas Tallinna Tehnikaülikooli aulas loenguga „Julgeolek. Energiajulgeolek. Majandus“. 13. juunil 2014 avati Tallinna ajaloolise elektrijaama hoones pärast poolteist aastat kestnud remonti uuesti Energia avastuskeskus. [Postimees Online 13.06.2014]

25. juunil 2014 anti Tallinna Tehnikaülikooli lõpuaktusel tehnikateaduste magistri diplomid 27 energeetikateaduskonna magistriõppe lõpetanule. Elektroenergeetika erialal oli noori magistreid 15 (cum laude Rasmus Armas, Jan Erikson, Alexander Mazikas, Marilin Tilkson ja Kaur Tuttelberg), elektriajamite ja jõuelektroonika erialal 8, geotehnoloogia erialal 4. 26. juunil 2014 müüs Eesti Energia oma elektri- ja sidevõrke ehitava tütarettevõtte Eesti Energia Võrguehituse AS Saksamaa firmale Leonhard Weiss Baltic Holding OÜ, mis on alates aastast 2011 tegelenud Eestis raudteede ehituse ja hooldusega. [Postimees 27.06.2014] 1. juulil 2014 anti Tallinna Tehnikaülikooli lõpuaktusel bakalaureuse diplomid 67 energeetikateaduskonna bakalaureuseõppe lõpetanule. Elektroenergeetika erialal oli noori bakalaureusi 38, elektrotehnika erialal 18, geotehnoloogia erialal 11. 2. juulil 2014 võttis Elering AS vastu Kiisa teise diisel-avariireservelektrijaama võimsusega 140 MW. Koos esimesega (110 MW), mis valmis aastal 2013, on jaamade koguvõimsus 250 MW. Jaamad on võimelised saavutama täisvõimsuse vähem kui 10 minutiga. Jaamad läksid maksma ligikaudu 136 mln eurot. [Elering Uudisvoog 02.07.2014] 10. juulil 2014 lülitati võrku Paide koostootmisjaama elektrigeneraator. Jaama elektriline võimsus on 2 MW, soojusvõimsus 8 MW, kütusena kasutatakse kohalikku biokütust. Jaam läheb maksma ligikaudu 8 mln eurot. [Eesti Energia Pressiteade 10.07.2014] 4. augustil 2014 peatus Viru väljaku trammipöörangute ümberehitamise tõttu Tallinna trammiliiklus 24. augustini täielikult [Postimees 04.08.2014]

Uudiseid maailmast 28. mail 2014 valmisid Lõuna-Aafrika Vabariigis Kimberly lähedal paiknev Lesedi ja Bloemfonteini lähedal paiknev Letsatsi fotoelektrilised päikeseelektrijaamad võimsusega à 75 MW ja aastatoodanguga à 150 GWh. Jaamad on projekteerinud ja ehitanud USA ettevõte SolarReserve (Santa Monica, California). [SolarReserve Press Release 21.05.2014] 2. juunil 2014 teatas USA Keskkonnakaitseamet (Environmental Protection Agency) eelnõu väljatöötamisest, mille kohaselt riigi elektrijaamade süsinikdioksiidi heitkogust tuleb vähendada 25 % võrra aastaks 2025 ja 30 % võrra aastaks 2030. [Wall Street Journal 02.06.2014] 3. juunil 2014 teatas Hiina kliimaameti juhataja He Jiankun, et uues viisaastakuplaanis (2016–2020) nähakse esimest korda riigi kliimapoliitikas ette süsinikdioksiidi heitkoguse piirväärtus ja nõuded energia tõhusamale kasutamisele. [Spiegel Online 04.06.2014]

ELEKTRIALA 5/2014

4. juunil 2014 avaldas rahvusvaheline taastuvenergiaühendus Renewable Energy Policy Network for the 21st Century (REN21) järjekordse (kümnenda), 216-leheküljelise ülevaate taastuvenergia kasutamise seisundist Renewables 2014 Global Status Report, mille kohaselt taastuvate energialiikide osatähtsus oli aastal 2013 maailmas 22,1 % [REN21 Press Release 04.06.2014] 6. juunil 2014 võttis Tšiili president Michelle Bachelet koos energiatehnikaettevõtte SunEdison presidendi Ahmad Chatila ja rauamaagi- ja terasetootmiskontserni CAP presidendi Roberto de Andracaga pidulikult vastu Lõuna-Ameerika suurima fotoelement-päikeseelektrijaama Amanecer Solar CAP (Atacama kõrbes, 37 km kaugusel Copiapo linnast) võimsusega 100 MW ja kavandatava aastatoodanguga 270 GWh. Jaam läks maksma 250 USA dollarit [Wall Street Journal 06.06.2014] 8. juunil 2014 teatas Bulgaaria peaminister Plamen Orešarski, et ta on seoses Euroopa Liidu Venemaavastaste sanktsioonidega andnud korralduse Venemaa maagaasi-toruliini South Stream projekteerimise peatamiseks [Postimees Online 08.06.2014] 10. juunil 2014 andis Korea autotootmiskontserni Hyundai USA filiaali kohalik müügijuht John Patterson California osariigi võimuesindajate juuresiolekul Tustinis (California) esimesele kliendile pidulikult üle saritoodangusse mineva kütuseelement-laenuauto Hyundai Tucson Fuel Cell CUV, mille eest tuleb maksta 499 dollarit kuus, kusjuures tankimine vesinikuga on tasuta. [Green Car Reports 11.06.2014} 19. juunil 2014 esitles USA firma Harley-Davidson Motor Company oma esimest elektri-mootorratast LiveWire ja korraldas 22.–23. juunil katselise sõidu läbi 30 USA linna. [Harley-Davidson Press 19.06.2014] 22. juunil 2014 andis ÜRO maailmapärandi komitee Chauvet’ koopale (Lõuna-Prantsusmaa), mille seintel on üle tuhande 8500 m 2 suurusel pindalal paikneva, kuni 33 000 aasta vanuse maalingu. Koobas avastati 18.12.1994 ja seda võib lugeda vanimaks tõendiks tehissisevalgustuse kasutamise kohta. [France 24 International News 22.06.2014] 28. juunil 2014 lülitati Lõuna-Hiinas Lancangi (Mekongi) jõel võrku Nuozhadu hüdroelektrijaama viimane generaator ja jaam omandas võimsuse 5850 MW (9 hüdroagregaati à 650 MW). Jaam läks maksma 7,25 mrd dollarit. [HydroWorld 30.06.2014] 1. juulil 2014 lülitati Edela-Hiinas Jinsha jõel (Jangtse keskjooksul) võrku Xiloudu hüdroelektrijaama viimane generaator ja jaam omandas võimsuse 13 860 MW (18 hüdroagregaati à 770 MW). Jaam võib toota aastas 57 TWh elektrienergiat. [Shanghai Daily 02.07.2014] 8. juulil 2014 lülitati Edela-Hiinas Jinsha jõel (Jangtse keskjooksul) võrku Xiangjiaba hüdroelektrijaama viimane generaator ja jaam omandas võimsuse 6 400 MW (8 hüdroagregaati à 800 MW). Jaam võib toota aastas 31 TWh elektrienergiat. [Xinhua 10.07.2014] 11. juulil 2014 sooritasid Norra looduskaitsepioneerid Marius Bornstein ja Arnt G. Hartvig 10-tunnilise matka kütuseelementautol Hyundai ix35 Fuel Cell ühe tankimisega Oslost Kopenhaageni kaudu Malmösse (700 km);

TÄHTPÄEVI sõidu lõpus oli vesinikku jäänud veel ligi 10 km jaoks. [EV World 14.07.2014] 14. juulil 2014 avaldas ajakiri Science artikli, milles teatatakse, et igal aastal sureb maailmas praegu viiest kuni üheksast miljonist elusolendiliigist välja 11 000 kuni 58 000 liiki. [Science 14.07.2014] 31. juulil 2014 andis maailma suurim hooratas-energiasalvestite tootja Beacon Power LLC (Tyngsboro, Massachusetts, USA) Pennsylvania energiasüsteemile PIM üle Hazle Township’i energiasalvestusjaama võimsusega

20 MW, mis koosneb 200 vaakumkambris talitlevast ja magnetlaagrile toetuvast süsinikkiud-hoorattast pöörlemiskiirusega kuni 16 000 r/min. [Beacon Power News 31.07.2014] 31. juulil 2014 teatas uurimisrühm Transport & Environment (T&E), et aastal 2013 müüdi Euroopas 50 000 elektriautot, mis on üle kahe korra rohkem kui eelmisel aastal, kuid moodustab siiski ainul 0,4 % kõigist müüdud autodest. [The Guardian 31.07.2014]

Tähtpäevi

Informatsiooni ettevõtete ja isikute tähtpäevade kohta saab Elektriala oma lugejailt.

350 |1664

7.9. Hollandi asumaa Uus-Madalmaad ja kaubandustugipunkt Uus-Amsterdam alistuvad Suurbritannia laevastikule. Yorki hertsogi auks antakse Uus-Amsterdamile uus nimi New York

225 |1789

24.9. Saksa keemik, Preisi TA liige Martin Heinrich Klaproth esitab akadeemiale ettekande uue elemendi kohta, mida leidub aastal 1774 avastatud pigiläigus, ja paneb ette nimetada see äsjaavastatud planeedi Uraani auks uranitiidiks

175 |1839

12.9. Maailma esimese fototarvete kaupluse omanik Alphonse Giroux paneb müügile esimese, koostöös leidur Louis Daguerre’iga valminud, müügiks mõeldud ja sarjaviisiliselt toodetava fotoaparaadi. Aparaat maksab 400 franki 14.9. Tartu Ülikooli professor Moritz Hermann Jacobi, kes on kutsutud oma uurimuste arendamiseks Peterburi Teaduste Akadeemiasse, demonstreerib Neeval, Peetri saare juures Venemaa haridusministri, Teaduste Akadeemia presidendi krahv Sergei Uvarovi juuresolekul avalikult elektrimootoriga varustatud merepaadi sõitu. Sõit 12 inimesega pardal toimub vastuvoolu ning tugeva vastutuulega; ajalehed avaldavad vaimustatud teateid. Tehakse ettepanek varustada paat kolme või nelja mootoriga, et näha, kas saab kiirust soovitud määral suurendada. Ettepanek võetakse vastu ja töid otsustatakse jätkata

150 |1864

3.9. Rootsi leiduri Alfred Nobeli laboratooriumis Stockholmis, kus uuritakse nitroglütseriini ohutu kasutamise võimalusi, toimub plahvatus, mis hävitab laboratooriumi täielikult. Surma saab viis töötajat ja Nobeli noorem vend Emil

125 |1889

26.9. Kaalude ja Mõõtude Peakonverents kehtestab meetri senise, alates 22.6.1799 kehtiva definitiivse algmeetri prototüübi asemel plaatina ja iriidiumi sulamist (90 % Pt,

10 % Ir) valmistatud 102 cm pikkuse X-kujulise ristlõikega (20 mm × 20 mm) etaloni, mille kummalgi otsal on 3 kriipsu ja meeter defineeritakse kui keskmiste kriipsude vahe temperatuuril 0 °C. Uue etaloni suhteline mõõtemääramatus on 10–7, mis on kolm suurusjärku väiksem kui eelmisel etalonil. Peale etaloni number 0 valmistatakse 30 nummerdatud koopiat, mis antakse meetrikonventsiooniga ühinenud riikidele. Definitsioon kehtib aastani 1960. Ühtlasi defineeritakse massiühik kilogramm kui plaatina ja iriidiumi sulamist valmistatud etaloni mass

120 |1894

4.9. Iirimaa Civil Service Examinations superintendent, loodusteadusprofessor George Johnstone Stoney esitab ajakirjale The London and Edinburgh Philosophical Magazine avaldamiseks artikli Of the „Electron“, or Atom of Electricity, milles paneb ette nimetada negatiivset laengut kandev elementaarosake, mille olemasolu ta oli postuleerinud aastal 1874, elektroniks. Artikkel ilmub oktoobris 1894 10.9. Londonis määratakse esimest korda maailmas rahatrahv purjuspäi autojuhtimise eest (1 nael). Taksojuht George Smith on sõitnud oma autoga maja uksest sisse

100 |1914

23.9. Tartus, Savi tänavas (Tähtvere eeslinnas) käivitub Tartu kolmas, Tartu ettevõtjate rühma poolt asutatud elektrijaam. Sõjaolude tõttu ei läinud korda Saksamaa tehaselt Heinrich Lanz AG lokomobiili saada, mistõttu tuli kasutusele võtta rehepeksulokomobiil, millelt saadav valgus on värelev

90 |1924

11.9. Tallinna kinos Rekord esilinastub Eesti esimene täispikk dokumentaalfilm Filmikaameraga läbi Eesti (stuudio Estonia-Film, operaator Rudolf Unt) 20.9. Tallinn–Pääsküla elektriraudtee pidulik avamine. Esimese sõidupileti saab riigivanem Friedrich Karl Akel. Vagunid on ehitatud Riigi Raudteetehastes, mootorid jm elektriseadmed on tarninud Siemens & Schuckert (Saksamaa). Rongid, alajaam ja kontaktvõrk läksid maksma 36 mln marka

ELEKTRIALA 5/2014

TÄHTPÄEVI 85 |1929

2.9. Emeriitprofessor Leo Võhandu, Tallinna Tehnikaülikool

75 |1939

1.9. Saksa väed tungivad Poolasse. Teise maailmasõja algus. Eesti kuulutab end alanud sõjas erapooletuks 1.9. Sõja puhkemise tõttu lõpetatakse Suurbritannias kõik televisioonisaated; saated algavad uuesti 8.6.1946. Saksamaal ja Saksamaa poolt vallutatud aladel keelatakse karmi nuhtluse ähvardusel välismaa raadiojaamade kuulamine 16.9. Salajane konverents tuumaenergia sõjalise kasutamise võimaluste alal Saksa armee relvastusvalitsuses Berliin-Charlottenburgis; kõik tuumafüüsikauuringud kuulutatakse siitpeale salajasteks 21.9. Elektriinsener Jüri Laurson, Tartu

70 |1944

9.9. Elektriinsener Olev Sinijärv, Raasiku 18.9. Taganevad Saksa väed lasevad õhku Püssi elektrijaama ning ühtlasi ehitamisel oleva Ahtme elektrijaama kaks valminud katelt 22.9. Tallinnast lahkuvad Saksa väed jätavad Tallinna elektrijaama terveks, kuid laevasuurtükkidest elektrijaama siiski tulistatakse; õnnestub tabada jaama korstnat ja süüdata katlamaja katus, kuid tulekahju kustutatakse kiiresti 26.9. USA tuumarelvaprogrammi Manhattan Project raames alustab Hanfordis (Washingtoni osariik) talitlust maailma esimene suure võimsusega plutooniumitootmisreaktor B Reactor (250 MW) 27.9. Eesti ülemaajõujaamad ja -võrgud võetakse Eesti NSV Kommunaalmajanduse Rahvakomissariaadi (rahvakomissar Leonid Ingar) alluvusse nime all Trust “Eesti NSV Elekter”. Trusti direktoriks määratakse I. Jurjev. Luuakse neli energiarajooni – Tallinn, Ellamaa, Virumaa ja Ulila

65 |1949

9.9. Tehnikadoktor Juhani Tellinen, Soome

60 |1954

3.9. Elektriinsener Jüri Gross, TÜ Teim Elekter juhatuse esimees 14.9. Totskoje rajooni (Orenburgi oblast, Venemaa) sõjaväepolügoonil, kus maastik sarnaneb Lääne-Euroopa omaga, korraldatakse õppus vastase taktikalise kaitse läbimurdmiseks tuumarelva kasutamise abil. Selleks lõhatakse 350 m kõrgusel lennukilt heidetud tuumapomm trotüüliekvivalendiga 40 kt, et selgitada selle toimet kaevikutes, tankides ja soomukites viibivatele sõduritele, tsiviilelanikele 10 km kauguseni plahvatuskohast, loomadele, sõjaväesõidukeile, ehitistele, elektri- ja sidesüsteemidele jne. Plahvatuspilve (tuumaseene) hajutamisvõimaluste kontrollimiseks tulistatakse seda kahuritest ja saadetakse sellesse lennukeid. Õppust juhib marssal Georgi Žukov ja jälgib marssal Nikolai Bulganin. Mitmesuguse tugevusega saavad kiiritada 45 000 sõjaväelast ja 10 000 kohalikku elanikku 29.9. Genfis asutatakse 12 riigi poolt Euroopa Tuumauurimisorganisatsioon (Organisation Européen de Recherches

ELEKTRIALA 5/2014

Nucléaires, lühendatult CERN). Lühend pärineb aastal 1952 asutatud ajutiselt nõukogult (Conseil Européen de Recherches Nucléaires), mis organisatsiooni asutamisel otsustati jätta muutmata

55 |1959

3.9. Jaapani elektroonikafirma Sony alustab transistorraadiovastuvõtjate tootmist 16.9. USA firma Haloid Xerox esitleb New Yorgi hotellis Sherry-Netherland Hotel maailma esimest, Chester Carlsoni aastal 1937 saadud patendi järgi valmistatud elektrostaatilist, põrandale paigutatavat kopeerimisaparaati Xerox 914, mis võib teha kuni 136 koopiat tunnis. Nime numbriosa tuleb sellest, et koopiaid saab teha standardlehtedele 9" × 14" (23 cm × 35,5 cm). Esitlusest tehakse otseülekanne televisioonis. 20 muud firmat, mille poole Carlson varem oli pöördunud, olid lugenud leiutise perspektiivituks 19.9. Cornell University (USA) füüsikaprofessor Philip Morrison ja külalisteadur Giuseppe Cocconi avaldavad ajakirjas Nature artikli Searching for Interstellar Communications, milles panevad ette alustada Maa-välise intelligentse elu otsinguid raadio-lainepikkusel 21 cm (vesinikuaatomi resonants-lainepikkus). Käivitub programm SETI (Search for Extraterrestrial Intelligence)

45 |1969

2.9. New Yorgi linnaosas Rockville Centre võetakse kasutusele USA esimene panga-automaatkassa. Maailma esimese automaatkassa paigaldas Londonis 27. juunil 1967 Barclays Bank

40 |1974

25.9. Ajakirjas Science ilmub esimene artikkel freoonaerosoolide hävitava toime kohta Maa osoonikihile

35 |1979

1.9. USA Kaitsedepartemang (Department of Defense, DoD) võtab vastu arvutivõrgu ARPANET esimese sõlme, mis on valminud DoD uuringuagentuuri ARPA (Advanced Research Projects Agency) tellimusel Robert Kahni juhendamisel Los Angelesi Ülikoolis 1.9. Kohtla-Järvel avatakse Tallinna Tehnikaülikooli üldtehniline teaduskond (1. juunist 1992 Virumaa Kõrgkool, 1. septembrist 2000 – TTÜ Virumaa Kolledž)

10 |2004

7.9. Lisaks internetientsüklopeediale Wikipedia asutatakse internetis avalikuks kasutamiseks meedia-andmepank Wikimedia Commons 28.9. OÜ Põhivõrk võetakse Euroopa Põhivõrkude Operaatorite Organisatsiooni (European Transmission System Operators, ETSO) assotsieerunud liikmeks

5 |2009

1.9. Euroopa Liidus algab hõõglampidest loobumise esimene etapp – lõpetatakse 100-vatiste ja võimsamate üldtarbehõõglampide ning matt- ja piimklaaskolviga hõõglampide tarnimine kaubandusvõrku

SUMMARY

Elektriala 16 (2014), No. 5 (in Estonian)

Rein Aro Let us get the youth interested in technology (p. 5) Estonia does not have many natural resources and the existing ones are running out, agriculture is also not competitive enough in many ways in our climate, but one unlimited resource that the country does have is the education of her hard-working people. There is a beautiful word in Estonian – teacher. They may also be called a lecturer, trainer, consultant or support person – their knowledge, wisdom, foresight, dedication and integrity are crucial for the fate, productivity and wellbeing of the other party – the people who are obtaining the knowledge or skills, and in the big perspective, also crucial for the development of the society. However, there is no point in teaching if the learner does not want to be taught, if he or she has no potential, will, or motivation. Interest needs to be sparked. The TV show Rakett 69, Robotex and Mektory of Tallinn University of Technology, and the newly opened Energy Discovery Centre are very praiseworthy undertakings. This is all needed, because for a long time, extensive propagation of technology has remained out of focus in public media and when young people are choosing their careers, potential engineers and other technology specialists have headed more often to attractive-looking fields. Without educated technology specialists, sufficient domestic production and together with that, the sustainability of the state remain under question. Kuno Janson and Jaan Järvik Sustainable Estonia (pp. 8–10) The authors find that several developments in the society, including in Estonia, are imbalanced. Banks became excessively important in the Western world before the financial crisis of 2008. Financial instruments and related things were talked about a lot, and it was believed that circulating money can create new money and new values. The industry as an unnecessary polluter of the environment remained off the focus. The weak industry soon led to poverty and the banks were teetering on the brink of collapse. Another notable excess is placing too much importance on random higher education and random scientific research. What is bad here is that spontaneous proliferation of higher education and research is deemed right, whereas state guidance is deemed wrong. The authors highlight shortcomings, but also offer solutions. A group of technology fans is of crucial importance. It is necessary to raise young people with technical education who have the potential to change the Estonian society so that there would be high-tech manufacturing based on Estonian own capital. It is also important to favour the field of technology in education and research, bringing success stories about domestic high-tech manufacturing into focus, shifting the main focus from research to learning in higher education, compiling modernised textbooks, and popularising scientific results from abroad which have already been applied in practice. There are plenty of suggestions by the authors in the article. Liisa-Riin Stalde The renewed Energy Discovery Centre invites you to discover (pp. 14–16) The thoroughly renovated Energy Discovery Centre has gained a new exposition and become a popular leisure and science discovery venue for the whole family. Over 17,000 people have already visited the edutainment centre in the first two months. The centre, which was reopened in June, now has a new exposition and the historical building of Tallinn City Central Power Station, which houses the Energy Discovery Centre and was renovated carefully and with dignity, is also worth visiting for its own merit. In developing exhibitions and programmes, the Energy Discovery Centre focuses on the topics of natural sciences, technology, engineering and mathematics. The unique industrial monument contains 7 permanent exhibitions on over 3,000 square metres. In addition to exciting tests about sound, light, optics and renewable and nuclear energy, the visitor will also find an entire floor filled with exhibitions about the history of energy and electricity production and classical physics. Rein Aro The ice arena of Tondiraba sports centre as seen by the builder (pp. 17–19) The structurally complex and multifunctional ice arena building was completed in 14 months. It is a complicated facility full of extraordinary

solutions, starting from 4,500 elements made of reinforced concrete, the 2,000-square metre concrete floor poured without a single joint, to the imposing wooden beams with a span of 62 metres. The concrete surface of the ice arena contains cold pipes for the cold medium with 8 cm gaps. A total of 8 kilometres of floor heating pipes and 8.7 kilometres of cooling pipes for creating ice on the rinks were installed. The cold station on the roof of the building houses an ice tank with the capacity of 1,200 kW, which produces cold for the rinks and drying equipment. The article also provides a lot of constructional and other technical data. The ice arena was constructed by AS Merko Ehitus Eesti/AS Merko Infra. The editors would like to thank the Merko project manager Ahto Aruväli for a thorough introduction of the building and for providing the technical information. The multifunctional ice arena of Tondiraba sports centre opened on 1 August. Tiiu Tamm Once more about LED-lighting (pp. 20–21) LED-lighting is the hottest topic of the lighting technology of the past year. Depending on experiences, it is either favoured, opposed, or people remain overall undecided. This article provides a brief overview of some backgrounds for negative opinions. For the most part, people are dissatisfied with products bought cheap on the Internet due to their low quality and short lifespan. Some sales locations where the background of LED-technology is unknown also offer products with performance indicators that get nowhere near what was promised. Until now, the manufacturers also provided performance indicators for their LED-products, therefore the means of provision could vary by manufacturer and thus cause confusion. The author also describes in more detail several factors that cause a negative attitude towards LED-lighting. New opportunities for managing LED-lighting have also been addressed, such as exciting solutions based on the Zigbee Light Link standard. Ando Kuusik Connection systems for medium voltage switchgear 2. (pp. 24–25) The second part of the article is concerned with connection systems and possibilities for screened angle joints. These are only intended for connecting 1- or 3-grooved plastic cables with switchgear or other devices with up to 42 kV gas insulation. Those angle joints are provided for cables from 35 to 800 mm². In addition to cross-cuts of cables, catalogues usually also provide the permitted range of use for the diameter of the insulation of the cable groove. This range is always recommended to check just in case, based on the measurements of the cable. Screened joints are intended for single-grooved plastic cables, but they can also be used for 3-grooved plastic cables with the use of a separate kit. It must be ensured that the device includes a mechanical connection for cables which can be used to attach the cables to the device. Other practical recommendations are provided as well. Toivo Paikre The birth of the electric engine (pp. 26–27) The author describes the story of creating the electric engine in a popular fashion, starting from the first evidence of connection between electric and magnetic phenomena to the first industrial products. All this via the makers, whether they had the level of the so-called frog dancer, self-learner, amateur physicist, or a serious scientist. Those men were the seed, whose successors slowly developed into an entire army of engineers. Tests and the ways of arriving or not arriving at the result are described in detail. In some cases, the author has also provided an opinion on why the result was not reached. All this provides evidence of the author’s own thorough knowledge in the field of electrical engineering and the creative approach. Jaan Järvik – 75 (pp. 30–31) 11 August was the 75th birthday of Professor Jaan Järvik, one of Estonia’s most renowned electrical engineering scientists. His electrical education began in 1954 in Tallinn Polytechnic School (1954–1958). After serving in the army, his studies continued in the Leningrad Polytechnic Institute (1961–1967). In 1971, he successfully defended his dissertation and was awarded the degree of a Candidate of Technology. The research of Jaan Järvik and his research team was very productive in regards to operated reactors, which were primarily used in energetics for compensating for reactive power. The Estonian research information database ETIS contains over 120 publications and 33 patented inventions as a result of Jaan’s scientific research. His work as a lecturer has also been fruitful. In addition to active teaching and research, Jaan was the manager of a research laboratory for automated electric supply and the director of the Institute of Electric Machines in 1988–1992. Jaan completed a new electrical engineering textbook with a unique approach for his 75th birthday.

ELEKTRIALA 5/2014

РЕЗЮМЕ Elektriala 16 (2014), Nr. 5 (по-эстонски) Рейн Аро Пробудим в молодёжи интерес к технике (стр. 5) Эстония не богата природными ресурсами, запасы которых скоро подойдут к концу; также в наших широтах сельское хозяйство не может быть достаточно конкурентоспособным, но зато неограниченным ресурсом является образованность нашего трудолюбивого народа. В эстонском языке есть одно прекрасное слово – õpetaja (учитель). Его можно назвать преподавателем, лектором, консультантом или советником – от его знаний, опыта, проницательности, преданности и честности зависит дальнейшее развитие, результативность и успешность человека, получающего знания, а в долгосрочной перспективе также и развитие общества. Но в обучении нет смысла, если ученик этого не хочет, если у него отсутствует предрасположенность, желание, мотивация. Интерес нужно возбудить. Заслуживающими благодарности мероприятиями являются телепередача Rakett 69, Robotex и Mektory в Таллиннском Техническом Университете и недавно открытый познавательный центр «Энергия». Всё это необходимо из-за того, что продвижение общих технических знаний в медиа-пространстве осталось на заднем плане и потенциальные инженеры и технические специалисты среди молодых людей при выборе профессии делают выбор в пользу более внешне привлекательных областей. Без образованных технических специалистов попадает под вопрос будущее отечественного производства и вместе с этим стабильность государства. Куно Янсон и Ян Ярвик Стабильная Эстония (стр. 8–10) По мнению авторов, в обществе, в том числе и в Эстонии, развитие многих областей происходит несбалансированно. Перед финансовым кризисом 2008 года банки на Западе приобрели слишком большое влияние. Много говорили о финансовых инструментах и связанных с ними вещах, и думали, что с помощью оборота денег можно создать больше денег и ценностей. Производство, как необязательное средство по загрязнению окружающей среды, отошло на второй план. С ослабевшим производством пришла бедность и банки оказались на грани коллапса. Вторым значительным излишеством была переоцененность высшего образования и научных исследований в целом. В этом случае негативной стороной является то, что правильным считается стихийное развитие высшего образования и науки, а неправильным считается государственное управление. Авторы помимо обозначения проблем предлагают также и решения этих проблем. Жизненно необходимым является сообщество технических фанатиков. Нужно вырастить таких технически образованных молодых людей, в которых есть потенциал изменить общество Эстонии таким образом, что в Эстонии появилось бы основанное на эстонском капитале высокотехнологичное производство. Важным также является предпочтение технических областей в образовании и науке, информирование об успешных отечественных высокотехнологических предприятиях, в высшем образовании смещение акцента с научной работы на учебную работу, составление современных учебников и популяризация уже применённых на практике результатов научных заграницей. Лииса-Риин Сталде Обновлённый познавательный центр «Энергия» приглашает к новым открытиям (стр. 14–16) Основательно отреставрированный и получивший новую экспозицию познавательный центр «Энергия» стал популярен как место отдыха всей семьи и место для получения новых знаний. При разработке выставок и показательных программ, познавательный центр был ориентирован на естественные науки, технику, технологии, инженерные и математические темы. В уникальном индустриальном памятнике находится 7 постоянных выставок на более чем 3000 квадратных метрах. В дополнение к интересным опытам в областях звука, света, оптики и возобновляемой и ядерной энергии, любопытный посетитель также найдет целый этаж, посвящённый истории производства энергии и электричества, а также экспонаты из области классической физики. Рейн Аро Ледовый холл спортивного центра Tondiraba взглядом строителя (стр. 17–19) Сложное с точки зрения технологии строительства и многофункциональное здание ледового холла было построено за 14 месяцев. Стройка включала в себя множество нестандартных решений, не менее 4500 бетонных элементов, по площади 2000 квадратных

метров, без единого шва залитый бетонный пол и импозантный, с опорами до 62 м деревянный каркас для крыши. В холодильной установке здания находится ледовый контейнер мощностью 1200 кВт, который производит холод для площадок и осушающих установок. В статье представлено еще больше различных технических данных. Строителем ледового холла выступило предприятие AS Merko Ehitus Eesti/AS Merko Infra. Редакция благодарит руководителя проекта из Merko Ахто Арувялья за подробное знакомство со зданием и предоставленные технические данные. Мультифункциональный ледовый холл спортивного центра Tondiraba открыл двери первого августа. Тииу Тамм И снова о LED освещении (стр. 20–21) LED освещение является самой горячей темой последнего года в области осветительной техники. В зависимости от опыта, его восхваляют, ему противостоят или занимают выжидательную позицию. Данная статья коротко охватывает некоторые предпосылки к негативным мнениям. Дешёвыми изделиями, приобретёнными из интернета, обычно недовольны из-за плохого качества и короткого срока жизни. Также некоторые распространители, незнакомые с основами LED технологии, предлагают продукцию, реальные показатели которой и близко не стоят с обещанными. Также производители самостоятельно представляют показатели, из-за чего способы представления данных могут отличаться от производителя к производителю и создавать неразбериху. Автор описывает более подробно также многочисленные факторы, которые вызывают негативное отношение к LED освещению. Освещены также новые способы управления LED светильниками, например решения, основанные на стандарте Zigbee Light Link. Андо Куусик Соединительные системы распредустройств среднего напряжения (стр. 25–25) Во второй части статьи рассматриваются соединительные системы и возможности для экранированных угловых соединений. Они предназначены только для соединения кабелей с пластиковой оболочкой и 1 или 3 жилами с распределителями с газовой изоляцией до 42 кВ или другими установками. Угловые соединения предлагаются для кабелей с сечениями от 35 до 800 мм2. Экранированные соединения предназначены для 1-жильного кабеля с пластиковой изоляцией, но их можно использовать и для 3-жильных кабелей, применяя для этого дополнительные комплекты. Следует следить, чтобы возле устройства находилось место для механического крепления к кабелю, с помощью которого можно зафиксировать кабель к устройству. В статье даны также другие практические советы. Тойво Пайкре Рождение электромотора (стр. 26–27) Автор описывает историю появления электромотора в популярной форме начиная с первого наблюдения взаимосвязи между электрическими и магнитными явлениями и кончая первой промышленной моделью. Также всех людей, были ли они шарлатанами, самоучками, физиками-любителями или серьезными учёными. Эти люди были семенем, из последователей которых выросла со временем целая плеяда конструкторов. Подробно описаны испытания, и как добивались или не добивались результатов. В некоторых случаях добавлена оценка автора по поводу причин, по которым результат не был получен. Всё это показывает глубокие знания автора в области электротехники и творческий подход. Яну Ярвику – 75 (стр. 30–31) 11 августа был отпразднован 75 день рождения одного из самых известных профессоров электротехники Эстонии Яна Ярвика. Его научный путь начался в 1954 году в Таллиннском Политехникуме (1954–1958). После военной службы учёба продолжилась в Ленинградском Политехническом Институте (1961–1967). В 1971 году он успешно защитил диссертацию и ему присвоили степень кандидата технических наук. Научная работа Яна Ярвика и его исследовательской группы была очень продуктивной в области управляемых реакторов, что использовали в основном в энергетике для компенсации реактивной мощности. В базе научных работ Эстонии ETIS результатом научной деятельности Яна Ярвика числится более 120 публикаций и 33 запатентованных изобретения. В дополнение к активной учебной и научной работе в 1988-1992 годах Ян был руководителем исследовательской лаборатории по автоматике электроснабжения и в 1998-2005 годах директором института основ электротехники и электромашин энергетического факультета ТТУ. К своему 75 летнему юбилею Ян подготовил учебник по электротехнике с уникальным подходом к матерьялу.

ELEKTRIALA 2014. aastal Aastatellimusi võtavad vastu kõik sidejaoskonnad ja ajakirja talitus (Laki 13, 12915 Tallinn, telefon 679 7974 või 679 7971, e-post elektriala@elektriala.ee). Aastatellimuse hind on 18 eurot, millele lisandub käibemaks ( 9 %). Lähtudes klientide soovist kehtib tellimus jätkutellimusena iga järgneva aasta kohta kui klient ei ole seda muutnud Talituse juhataja Rein Jauk

ELEKTRIALA järgmine number ilmub 2014. aasta 3. oktoobril Artiklite vastuvõtt lõpeb 12. septembril, reklaamide vastuvõtt 19. septembril

MEIE KOOSTĂ&#x2013;Ă&#x2013;PARTNERID

ď ď &#x201A;ď &#x201A;

Klienditeeninduskeskus: tel. 56 80 1800, e-post: contact.center@ee.abb.com www.abb.ee

ABB AS â&#x20AC;&#x201C; Rohelise Energia tarbija

www.eetel.ee eetel@eetel.ee

www.elektritsentrum.ee

www.elwo.ee 443 4925

! "# $ ! # % ! #

www.eservice.ee

www.ensto.ee

www.empower.ee

www.energia-konsult.ee

www.koma.ee

www.obo.ee obo@obo.ee tel. +372 6 519 870

www.ohutusekspert.ee

klienditeenindus 608 2186 ladu 608 2172

www.silman.ee

TA L G E R ELEKTROTEHNIKA

UTU POWEL

www.talger.ee

www.utu.ee

ELEKTRIMATERJALID JA TĂ&#x2013;Ă&#x2013;RIISTAD PROFESSIONAALILE tel. +372 6 272 200 Â&#x2022; www.slo.ee Â&#x2022; info@slo.ee

www.ve.ee

Prožektorid PROF LED

PROF LED IP65 Prožektorid PROF LED Onnline PROF LED on trendika disainiga prožektor, mille valgusallikaks on led moodul, mis süttib koheselt. Onnline PROF LEDi saab kasutada õuealade, ehitiste, fas saadide, reklaamtahvlite, laadimisalade valgustuseks. Tänu heale disainile sobib ka esinduslikemasse kohtadesse, näi teks galeriid ja aatriumid.

Ehitus Korpus valualumiiniumist, pulbervärvitud antratsiit (RAL 7016) või valge (RAL 9001) , 80 /100 W ainult antratsiit. Värvustemperatuur: 4000 K Eluiga: 50 000 h Ühendamiseks kaasas 1,5 m 3 x1,0 mm 2 kaabel 80 /100 W kaablita Garantii: 3 aastat Kaitseklass: IP65

Onninenis saadaval järgmised PROF LED rožektorid: Kood 45 481 11 45 481 29 45 481 13 45 481 15 45 481 17 45 481 19 45 481 32 45 481 33 45 481 36 45 481 37

SAP AMP624 AMP629 AMP625 AMP626 AMP627 AMP628 ANO935 ANO936 ASN400 ASN401

Tüüp PROF LED IP65 10W PROF LED IP65 10W PROF LED IP65 30W PROF LED IP65 30W PROF LED IP65 50W PROF LED IP65 50W PROF LED IP65 80W PROF LED IP65 100W PROFLED IP65 160W PROFLED IP65 200W

Värv 7016 9001 7016 9001 7016 9001 7016 7016 7016 7016

Lm 750 750 2250 2250 3750 3750 5600 7000 10000 15000

Kg 0,85 0,85 2,37 2,37 4,52 4,52 7,50 7,50 13,90 13,90

LASNAMÄE EXPRESS Betooni 6, 11415 Tallinn Tel. + 372 6105 593 Faks +372 6105 590 E-mail: lasnamae@onninen.com Avatud E - R kell 7.30 - 17.00

JÕHVI EXPRESS Linda 15c, 41536 Jõhvi Tel. +372 3364 260 Faks +372 3364 251 E-mail: johvi@onninen.com Avatud E - R kell 7.30 - 17.00

ONNINEN NARVA LAOMÜÜK Vahtra 5, 21003 Narva Tel. 59 181 645 Faks 3364 265 E-mail: narva@onninen.com Avatud E - R kell 8.00 - 16.30

MUSTAMÄE EXPRESS Laki 13, 12915 Tallinn Tel. +372 6644 030 Faks +372 6644 031 E-mail: mustamae@onninen.com Avatud E - R kell 7.30 - 17.00

TARTU EXPRESS Ringtee 37a, 51013 Tartu Tel. +372 7337 000 Faks +372 7337 010 E-mail: tartu@onninen.com Avatud E - R kell 7.30 - 17.00

LOGISTIKAKESKUS Taevavärava tee 2, Lehmja küla, 75306 Rae vald Tel. +372 6224 400 Faks +372 6224 405 E-mail: stockgroup@onninen.com Avatud E - R kell 7.30 - 16.30

ONNINEN AS Betooni 6, 11415 Tallinn Tel. +372 6105 500 Faks +372 6105 555 E-mail: infoestonia@onninen.com www.onninen.ee

Isikukaitsevahendite varustus Elektriku turvamask koos kaarega leegi kaitseks

Soojustatud kummist rätikud Isoleeritud kummist rätikud 1000V, magnetitega IEC 61112 A-KX 55-15 Class 0-Kategooria A+Z

Elektriku turvamask, kaitse vastab DIN EN 166 + 170, GS-ET-29 nõuetele. Läbipaistvus 100%.

120160: 300 x 500 x 1 mm 6 magentiga 120162: 500 x 700 x 1 mm 12 magnetiga 120164: 300 x 700 x 1 mm 8 magnetiga 120166: 1100 x 1100 x 1 mm 20 magnetiga

Video 120160

Signaaltuli HUPemergency Video 130326

Turvasaapad, soojustatud 1000V Soojustatud turvasaapad pakuvad igakülgset kaitset tööl. Turvasaapad vastavad EN 50321, on täiendatud kõrge veetaseme jaoks. • Suurused 38-48 • veekindlus High Dry Membrane • Turvaklass: S1 + S2, S3 (mitte antistaatilised)

HAUPA-Group www.haupa.com

HAUPA GmbH & Co KG, Königstraße 165-169 D-42853 Remscheid. Tel. +370-699-63363, +371-202-43054, +372-538-41128, andrius.krisiunas@haupa.com

OOTAMIST VÄÄRT! Uus ja parem Tallinna esindus avab uksed 25.augustil!