Usaldusisikud on pühendunud kolleegide toetamisele

Intervjueeris: Tiina Nõmm

Fotod: Kairi Naha, Hendrik Osula

Usaldusisik on esimene kolleeg, kelle poole võib oma murega pöörduda. Nad on ühtaegu nõustajad, infoallikad, motivaatorid ja läbirääkijad. Oma mõtteid ja kogemusi usaldusisikuks olemisest jagasid Anne Hämäläinen ja Ave Vaidla.

Tartu Ülikooli Kliinikumi kardiointensiivravi osakonna õde Anne Hämäläinen

Tartu Ülikooli Kliinikumi kardiointensiivravi osakonna õde Anne Hämäläinen

Anne Hämäläinenil täitus septembris 15 aastat õetööd Tartu Ülikooli Kliinikumi kardiointensiivravi osakonnas. Sellest viimased kuus aastat on ta tegutsenud ka Eesti Õdede Liidu usaldusisikuna. Usaldusisiku roll annab Annele võimaluse teha seda, mis talle meeldib – aidata inimesi.

Mis inspireeris teid õeks õppima?

Peale keskkooli ei teadnud ma, mis minust saab, teadsin ainult, et midagi peaks edasi õppima. Mõtlesin õppida lasteaiakasvatajaks, aga otsustasin igaks juhuks kandideerida ka tervishoiukõrgkooli. Haiglaelu ei olnud mulle võõras, sest minu ristiema töötas haiglas hooldajana ning käisin temaga pühapäeviti haiglas kaasas. Ilmselt saigi sellest väike tõuge, et ka ise tulevikus haiglas töötada. Tänaseks tunnen, et meditsiini õppimine oli ainuõige otsus.

Soov ennast erialaselt täiendada on minuga alati kaasas käinud. Loodan südamest, et järgmisel aastal õnnestub mul lõpetada pooleli jäänud spetsialistiõpe intensiivõenduse suunal Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis. Siis on mul veel rohkem teadmisi ja oskusi, et panustada tervishoiu arendamisse.

Milline on teie karjäär seni olnud?

Pärast teise kursuse lõppu Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis otsisin erinevaid töövõimalusi Tartu Ülikooli Kliinikumis. Nägin pakkumist kardiointensiivravi osakonnas, pöördusin nende poole ja osutusingi valituks. Tegelikult oli mulle üllatus, et üks noor tudeng intensiivravi osakonda tööle võeti. Arvasin, et pean enne osakonnas oma oskusi arendama. Ma olen väga õnnelik, et julgesin kohe intensiivravi osakonna poole pöörduda ja sinna tööle sain. See oli kõige õigem otsus. Minu töö on tegeleda kiirabiga haiglasse toodud erakorraliste patsientidega. Ma ei tea kunagi ette, mida päev toob, tööülesanded võivad olla väga erinevad, aga intensiivravi osakonna õe tööga kaasnev erakorralisus köidab mind kõige rohkem.

Kui ma olen ise aktiivne, siis tulevad ka liikmed kaasa.

Eesti Õdede Liidu liikmeks astusin juba ülikooli ajal aastal 2008. Liidu esindajad käisid meile koolis tutvustamas liidu eesmärke ning muidugi haarasin kinni võimalusest panustada omalt poolt õenduse arengusse. Mulle oli positiivne üllatus, et ka tudengid saavad liitu kuuluda.

Kaua te usaldusisikuna olete tegutsenud?

Detsembris 2016 helistas mulle südamekliiniku ülemõde, kes küsis, kas ma oleksin valmis tegema usaldusisiku tööd. Esialgu ei saanud ma aru, kes see usaldusisik on või mis ta teeb, aga kuna see on vabatahtlik töö ja mulle meeldib olla aktiivne inimene, siis mõtlesin, et kui raske see amet ikka olla saab. Miks mitte end proovile panna! Samuti tundsin, et juhtimiskogemus võib mulle tulevikuks kasuks tulla. Niisiis võtsingi pakkumise vastu ja ma ei ole kordagi seda otsust kahetsenud.

Ütlen ausalt, et esialgu olin ikka väga võhik ega teadnud, mida ma tegema pean. Aga mind aitasid erinevad koolitused ja mulle oli suureks toeks meie kliinikumi ülemõde. Tartu Ülikooli erinevates kliinikutes on täna kokku lausa 13–14 usaldusisikut. Nende käest võib vajadusel julgelt nõu küsida.

Millised on usaldusisiku ülesanded?

Usaldusisiku töö tähendab väikest viisi juhitööd. Mul on 58 inimest, kelle eest ma pean seisma ja vastutama, oskama küsimustele vastata, keda pean aitama murede korral ning kellele edasi andma vajalikku infot. Eks ülesandeid on aja jooksul olnud erinevaid, näiteks olen pidanud aitama oma vanemaid kolleege digiallkirjastamisel. Usaldusisikul on vaja palju kommunikatiivseid oskusi.

Põhiülesanne on aga siiski infovahetuse koordineerimine, et kõik minu inimesed saaksid olulise info kätte. Minu ülesanne on kontrollida ka liikmete andmeid, eemaldada vajadusel nimekirjast vanu liikmeid ja lisada uusi. Samuti kutsun oma inimesi meie vahvatele motivatsiooniüritustele. Näiteks õdede liidu suvepäevadest on mul väga eredad mälestused.

Aeg-ajalt on oluline ka liikmetele meelde tuletada, et liitu kuulumine annab võimaluse lüüa kaasa selle eriala arendamises ja kui soovid, võib sinust saada lausa ekspert õenduse alal. Mind ennast innustasid liiduga ühinema koolitusvõimalused, mida meie organisatsioon pakub.

Anne julgustab oma tööalase murega alati pöörduma esmalt usaldusisiku poole, kes aitab probleemile lahenduse leida.

Lisaks praeguste liikmete motiveerimisele julgustan ka oma liiduväliseid kolleege meiega liituma. Eesti Õdede Liitu kuulumine annab liikmele palju, kui ainult soovida.

Milliseid oskusi ja omadusi usaldusisikul vaja läheb?

Esiteks julgust. Alguses tundus jube hirmus, et pean kellelegi jagama infot, mida ma ise ka veel täpselt ei tea. Seetõttu olin pigem tagasihoidlik, aga aastate jooksul on kogunenud piisavalt teadmisi, millest ja kuidas rääkida. Teinekord on vaja julgust, et ka ise abi küsida. Meil on väga tore peausaldusisik, kelle poole saan pöörduda. Teiseks on vaja pealehakkamist – kui ma kutsun inimesi kaasa lööma ja osalema, siis tuleb ka mul endal kampa lüüa. Teinekord tuleb pöörduda otse inimeste poole ja küsida: kas sa oled näinud, et selline põnev üritus on tulemas, oled sa ennast juba kirja pannud? Kui ma olen ise aktiivne, siis tulevad ka liikmed kaasa.

Ka soov end pidevalt täiendada on usaldusisiku rollis oluline.

Mis teile usaldusisiku rolli juures enim meeldib?

Meie inimesed. Mulle meeldib näha inimeste tahet õppida ja midagi ära teha. Samuti on meie kooskäimised väga vahvad.

Usaldusisiku koormus ei ole nii suur, et pidada seda kohustuseks. Minu jaoks on see pigem võimalus inimestega suhelda ja kuulata nende muresid. Isegi kui ma ei oska neile alati vastata, aitan neil otsida lahenduse. Mulle meeldib inimesi aidata.

Mis on usaldusisiku rolli juures kõige keerulisem?

Kõige keerulisemad on hetked, kui liige väljendab liidu kohta kriitikat. Siis tuleb talle selgitada, et kui sa ise liidult midagi soovid, siis on sul selleks kõik võimalused olemas – motivatsiooniüritused, erinevad hüvitised, võimalus seista õenduse arengu ja kutse eest ja nii edasi.

Mida te selles rollis enda ja teiste inimeste kohta oled õppinud?

Eelkõige olen õppinud kannatlikkust ja seda, et inimesed on väga erinevad. Enda kohta olen õppinud, et kogu aeg on võimalik edasi areneda. Iga koolitus, koosolek, infovahetus on mulle õpetanud midagi, mida omakorda oma inimestega jagada. Olen tuttavaks saanud paljude uute inimestega ja külastanud haiglaid Eesti eri paigus, kuhu muidu võib-olla ei satukski.

Kui teistele jääb minust mulje kui hästi aktiivsest inimesest, siis ise olen arvanud, et olen pigem arg. Aga liikmed on andnud tagasisidet, et olen aktiivne ja ettevõtlik usaldusisik. Olen end mitmel korral pidanud ületama ja see annab väga hea enesetunde.

Milliste küsimustega võib usaldusisiku poole pöörduda?

Usaldusisikule võib kõik mured ära rääkida, olgu need seotud tööandja või kolleegidega. Minu käest võib küsida, kuidas täita erinevaid avaldusi ja saada haigushüvitisi, kuidas kodulehelt infot leida. Samuti aitan digiallkirjastamisega. Esimesena tasub alati oma usaldusisiku poole pöörduda. Kui vaja, räägin peausaldusisikuga ja tema edastab mure omakorda järgmistele inimestele. Vajadusel hoiame muresid anonüümsena. Mulle võib vabalt helistada ja kirjutada ning aitan ka töövälisel ajal. Isegi kui ma ei oska vastata, siis aitan leida inimese, kes oskab.

Mida te vabal ajal teete?

Perekond on mulle hästi tähtis. Just nendele kulubki suuresti mu vaba aeg. Me oleme väga sportlik perekond. Käin lastega sageli võistlustel kaasas ja mulle endale meeldib pingeid maandada jooksmisega.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla veenipordi õdenõustaja Ave Vaidla

Põhja-Eesti Regionaalhaigla peausaldusisik Ave Vaidla on rohkem kui 40 aastat pühendunud inimeste aitamisele. Hoolt jagub nii patsientidele kui ka kolleegidele. Ave uks on kolleegidele alati avatud ning üheskoos leitakse igale murele lahendus.

Mis inspireeris teid õeks õppima?

Mu ema ja vanaema olid mõlemad tervishoiutöötajad ehk huvi selle valdkonna vastu on minus juba lapsest saati olnud. Mulle meeldis mõte töötada ema ja vanaema eeskujul ka ise tervishoiusüsteemis.

Pärast mõnda aega õetööd kaalusin mõtet õppida arstiks, kuid jäin siiski õe ametile truuks ja olen selle otsuse üle tänaseni väga õnnelik.

Milline on teie karjäär seni olnud?

Minu karjäär algas 1981. aastal, kui lõpetasin Tartus õeõpingud ja asusin tööle onkoloogia dispanserisse. Onkoloogiliste ja hematoloogiliste haigetega tegelemine on mulle siiani südamelähedane. 2019. aastaks olin jõudnud läbida kõik onkoloogiliste ravivõimaluste erinevad üksused (kirurgia, keemia- ja kiiritusravi). Lisaks olen töötanud infektsioonikontrolli õena ning 12 aastat õendusjuhina.

Mulle meeldib inimesi aidata ja kui näen, et kellelegi tehakse haiget, astun alati tema kaitseks välja.

Peale kliinilise õe spetsialisti õpet alustasin tööd õde-nõustajana. Minu tööks on tegeleda onkoloogilisest- ja hematoloogilisest ravist tulenevate kõrvaltoimete ennetamise ja patsientide nõustamisega.

Ma olen Põhja-Eesti Regionaalhaigla ainus veenipordi õde-nõustaja. Oma teadmisi ja oskusi ei jaga ma ainult patsientidega, vaid tegelen ka õdede koolitamisega veenipordi kasutamise ja hoolduse osas. Kui varem pidid patsiendid veenipordi hoolduseks tulema Tallinna, siis tänu koolitatud õdedele on selleks võimalusi ka teistes piirkondades üle Eesti.

Minu igapäevatöö on tempokas ja tööpäevad sisutihedad, aga kliiniline meditsiin on mind alati köitnud. Seetõttu olen käinud lisaks mitmel erialasel täiendkoolitusel ja läbinud spetsialisti õppe.

Kaua te olete olnud õdede liidu liige?

Eesti Õdede Liitu kuulun alates 2004. aastast ning olen püsivalt olnud aktiivne liige. Tegutsesin pikalt usaldusisikuna Põhja-Eesti Regionaalhaigla Hiiu korpuses ning kui

2,5 aastat tagasi oli vaja leida kogu haigla kollektiivile uus peausaldusisik, osutusin valituks. Õnneks on mulle abiks ka minu head kolleegid õdede liidust. Hetkel kuulub meie haiglast õdede liitu 120–140 töötajat.

Minu jaoks on õdede liitu kuulumine auasi. Öeldakse, et mida rohkem inimene teeb, seda rohkem ta jõuab. Minu puhul see täpselt nii ongi. Olen lisaks veel Eesti Onkoloogiaõdede Ühingu ja Eesti Leukeemia-ja Lümfoomihaigete Liidu juhatuse liige, nii et jõudu ja jaksu minus on.

Mis inspireeris teid hakkama peausaldusisikuks?

Kuna olin varem usaldusisik olnud ja olen hea suhtleja, siis tehti mulle ettepanek kandideerida haigla peausaldusisikuks ning kuna kolleegid julgustasid mind, siis võtsin väljakutse vastu. Mul oli palju toetajaid ja uskusin, et üheskoos saame ilusti hakkama. Tänaseks pole

Millised on usaldusisiku ülesanded ja milliseid oskusi läheb selles rollis vaja?

Kindlasti peab usaldusisik olema hea läbirääkija. Kohtun aeg-ajalt meie haigla juhatuse esimehega ja kuulan ära tema mõtted ja ettepanekud. Püüan kursis olla kõigi PERHi üksustes toimuvaga, see on vajalik minu usaldusisiku töökohustuste täitmiseks. Minu peamine ülesanne on kolleegide toetamine, nende murede kuulamine ning üheskoos lahenduste leidmine. Mulle meeldib inimesi aidata ja kui näen, et kellelegi tehakse haiget, astun alati tema kaitseks välja. Meie haiglas on hooldajaid ja õdesid umbes 2500. Muidugi ei ole nad kõik Eesti Õdede Liidu liikmed, kuid

Olen suunanud kolleege ka psühholoogi ja hingehoidja konsultatsioonile, kes oskavad inimest sügavamalt aidata. Kahjuks ei julge inimesed meie haigla psühholoogide ja hingehoidjate juurde sageli minna, sest kardetakse, et nendega jagatud probleemid jõuavad haigla andmebaaside kaudu kogemata edasi teiste kolleegideni, või kardetakse hoopis kolleegide kriitikat.

Sageli on tervishoiutöötajal patsientidele tunduvalt lihtsam nõu anda kui ise abi leida, sest ei tea, kuhu oma murega pöörduda. Selleks ongi usaldusisikud, kes suunavad inimese edasi õige spetsialisti juurde. Minu 41-aastase karjääri jooksul on tekkinud palju häid kontakte, kes oskavad aidata.

Samuti on minu ülesanne jagada liikmetele olulist informatsiooni, mille levitamine ei pruugi alati olla lihtne ning üks üldine kiri liikmete meililisti ei ole sageli piisav. Kahjuks tuleb aeg-ajalt ette ka kolleege, kes soovivad liidust välja astuda. Usaldusisiku roll on nendega rääkida, miks nad soovivad lahkuda, ja selgitada, mida liitu kuulumine neile annab.

Mis teile usaldusisiku rolli puhul enim meeldib?

Enim meeldivad mulle haritud ja targad inimesed minu ümber, kellega saab rääkida nii professionaalsetel kui ka töövälistel teemadel. Minu ümber on head ja tublid kolleegid, kes on mind alati valmis toetama ja aitama.

Mida olete usaldusisiku rollis õppinud?

Ükski koolitus ei jookse mööda külge maha. Näiteks olen omandanud juriidilisi teadmisi. Olen pidanud ise väga palju sel teemal lugema ja kui kolleeg pöördub minu poole õigusküsimusega, oskan vajalikud paragrahvid välja otsida.

Milliste küsimustega tasub pöörduda peausaldusisiku poole?

Peausaldusisiku poole tasub pöörduda, kui on tekkinud tööalased tülid või töötajaid koheldakse ebavõrdselt, näiteks ei ole töökoormus ja puhkus töötajate vahel õiglaselt jaotatud. Personalipuudus on meie valdkonnas probleem, kuid me peame oma töötajaid hoidma ja ületunde ei saa teha lõpmatuseni.

Kuidas te oma vaba aega veedate?

Ave sõnul tuleb töötajaid valdkonna tööjõupuuduse olukorras veelgi enam hoida.

Oma vaba aega veedan pere seltsis. Abikaasa, ema, lapsed ja lapselapsed annavad rõõmu ja taastumisjõu – kui neil on kõik hästi, on ka minul hästi ning suudan hoopis rohkem oma tööle keskenduda. Samuti pean väga lugu muusikast. Eriti inspireerib mind professionaalne rokk ja klassikaline muusika. Võimalusel käin teatris, kontsertidel ning avastan põnevaid kultuurielamusi välismaal.