ÕED VÄÄRIVAID PAREMAID TÖÖTINGIMUSI

Anneli Kannus

Eesti Õdede Liidu president

Õdede töökoormus ja intensiivsus on järjest kasvanud. Patsiente on ühe õe kohta järjest rohkem, sest õdesid on niivõrd vähe. COVID-19 pandeemia valguses paigutati õdesid ümber nagu malenuppe, kõik pidid ümber õppima. Tööpinge tõusis, stress kasvas, läbipõlenuid oli ja on tänaseni rohkem kui kunagi varem. Kuidas seda destruktiivset karuselli peatada?

Üks tähtis lahendus on kollektiivleping. 2022. aasta alguses hakkasime koostöös teiste töötajate organisatsioonidega kollektiivlepingut ette valmistama. Jaanuarist maini kestnud töötajate aruteludes sai ilmselgeks, et kollektiivleping peab hõlmama mitmeid töötingimusi parandavaid sätteid: töökoormuse normeerimist, töö intensiivsuse jälgimist, sh töö mahutamist tööaja sisse ning vaimse tervise hoidmist toetavad tegevusi. Selle kõrval on loomulikult hädavajalik ka töötasu tõstmine, eriti euroala suurima inflatsiooni tingimustes.

Kollektiivlepingust üksi aga ei piisa – ülioluline on muuta suhtumist. Lause „Nii on alati olnud“ ei tohi tervishoiusüsteemi enam iseloomustada. Õed on suurim tervishoiutöötajate grupp, kelle töötingimuste parandamisel on kõige suurem mõju patsiendile. Mida targemini on korraldatud õe töö, seda rohkem on tal aega inimesele ja seda paremad on tervisetulemid. Aitame koos otsustajatel mõista, mida õde vajab!

Kollektiivlepinguga saab paika seada õdede:

• töökoormuse ehk selle, kui mitme patsiendiga õde vahetuse jooksul töötab. See aitab iga inimest toetada paremini tema terviseteekonnal ning vähendada korduspöördumisi;

• täienduskoolitustel osalemise, sh koolitused väljaspool oma asutust, et uued teooriad ja parimad praktikad jõuaksid igapäevasesse õendusesse kiiremini ning õe töömotivatsioon säiliks;

• töötundide tasustamise nii, et on arvestatud kogu töömaht, sh valve vastuvõtmine-üleandmine nii tööpäeva alguses kui ka lõpus ning töökoha ja aparaatide valmissättimine.

Õigusaktide tasemel tuleb kokku leppida:

• elektroonilise õendusdokumentatsiooni lahenduse rakendamine, et vähendada topeltkirjatöö mahtu, toetuda kirjapandus tõenduspõhisele süstematiseerimisele ning anda õele rohkem aega patsiendiga tegelemiseks;

• selged vastutuspiirid arsti-eriõe-õe-hooldustöötaja vahel, et segadusi ja dubleerimist ennetada ning teha efektiivsemat meeskonnatööd;

• õe ja eriõe pädevuse rakendamine tervishoiu eri tasanditel, et tagada parem töökorraldus ja töö organiseerimine ning seeläbi inimese terviseteekonda lühendada.

Töökeskkondades tuleb:

• kaasata tervishoiusüsteemi teiste erialade spetsialiste nagu kogemusnõustajad, tegevusterapeudid, podoloogid, et väheneks õe igapäevatöö intensiivsus;

• märgata õde ka inimesena;

• väärtustada õde kõikjal tervishoiusüsteemis võrdväärse meeskonnaliikmena.

Õed ja kõik teised tervishoiutöötajad vajavad kindlust, et abivajaja eest seisab meeskond ühiselt.

Tekst: Kadri Kööp ja Kristi Rannus, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool

Üleeuroopalise kampaania „Cancer Prevention Across Europe“ (PrEvCan) eesmärk on vähiennetusmeetmete tõenduspõhine ja jätkusuutlik tutvustamine elanikkonnale, et vähendada vähktõvega seotud koormust. Koormuse all mõistetakse nii emotsionaalset kui ka rahalist koormat, mida tänu vähidiagnoosile kannavad nii haiged ja nende lähedased, tervishoiu- ja sotsiaalsüsteem kui ka ühiskond tervikuna.

Kampaania PrEvCan algataja on Euroopa Onkoloogia Õdede Ühing (EONS), peamiseks partneriks Euroopa Meditsiinilise Onkoloogia Selts (ESMO) ning rohkem kui 60 tervishoiutöötajate, -koolitajate ja patsientide organisatsiooni üle Euroopa. Eestist osaleb vähiennetuskampaanias Tallinna Tervishoiu Kõrgkool koostöös Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga. Kommunikatsiooni ja turunduse alal nõustab Tervise Arengu Instituut.

Kampaania viiakse läbi 2022. aasta septembrist 2023. aasta oktoobrini. Igal kuul keskendutakse ühele tõenduspõhisele vähiennetuse soovitusele, mis tuleneb WHO juhistest European Code Against Cancer.

PrEvCan projekti raames saavad Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õe, tervisedenduse ja terviseteaduse erialade üliõpilased sooritada projektipõhist praktikat või koostada lõputöö. Kaasatud on ligi 40 õendustudengit, kes saavad rahvusvahelises projektis osalemise kogemuse, tutvustades elanikkonnale või valitud väiksemale sihtgrupile teaduspõhiseid vähiennetusmeetmeid. Näiteks esimene teema 2022. aasta oktoobris keskendus suitsetamisele ja e-sigarettide kahjulikkusele noorte seas ning selle sõnumi edastamiseks tegid õendustudengid õppefilmi, mida näidatakse koolinoortele koos teavitava ettekandega. Filmi valmimist juhendasid Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud Siiri Maasen ning doktor Pille Mukk Põhja-Eesti Regionaalhaiglast.

Euroopa Onkoloogia Õdede Ühing (EONS) jagab oma veebilehel cancernurse.eu/ prevcan/ iga kampaaniakuu jaoks võtmesõnumeid mis on tõlgitud erinevatesse keeltesse, sh eesti keelde. Võtmesõnumite aktiivne jagamine elanikkonnale ja tervishoiutöötajatele võimaldab suurendada vähiennetusega seotud teadlikkust ning vähendada vähktõvega seotud koormust ühiskonnale.

Tekst: Marelle Maiste

Millega on tegemist?

Migrevention on 2020. aastal Eesti peavaluspetsialistide ja -patsientide poolt loodud tervishoiutehnoloogia ettevõte, mille tooteks on digitaalne peavalukliinik, mis pakub tarkvaralahendusi nii peavalu patsiendile, spetsialistile kui ka olemasolevatele (peavalu)kliinikutele.

Kes on äpi kasutajad?

Migreventioni kasutajarakendus on Eesti kõige kasutatum digitaalne peavalupäevik. Aina enam inimesi jõuab koos rakendusse sisestatud peavaluandmetega perearsti ja neuroloogi vastuvõtule. Patsient saab peavalusid jälgida digitaalse kalendri abil, märkides üles episoodid, võetud ravimid ja muud episoodidega seotud asjaolud. Äppi kasutavad peamiselt naisterahvad, suurim vanusegrupp 25–35. Rohkem kui 40% äpi kasutajatest kannatab migreenide käes iganädalaselt ja u 10% kasutajatest on kroonilise migreeni tunnustega. Äpi loojate sõnul kiirendab digitaalse peavalupäeviku kasutamine patsiendi teekonda tervishoiusüsteemis.

Milline tulevik äppi ootab?

Äpi arendajad tegelevad praegu harivate veebiseminaride korraldamisega, et üha enam inimesi saaks lahendusest abi. Kliinikutele luuakse spetsialisti töölau- da, mille abil saavad spetsialistid patsienti nõustada ja tema raviteekonda jälgida.

Migreventioni toodet arendatakse pidevalt edasi. Meeskond on võtnud sihiks tuua turule meditsiiniseade, mis pakuks diagnostilist ja ravituge.

Kuidas Migrevention Eesti tervishoidu toetab?

Äpi loojate sõnul on Migrevention praegu ja tulevikus oluline vahelüli patsientide, spetsialistide ja kliinikute koostöös. Väärtust soovitakse pakkuda kõigile osapooltele esmaste peavalude raviteekonnal. Ühtlasi on siht tuua tervishoiusüsteemi tarkvaralahenduste kaudu innovatsiooni ning arendada seeläbi kogu tervishoiutehnoloogia ökosüsteemi.

2023. aasta on tulemas tavapärasest pidulikum, sest täitub 100 aastat Eesti Õdede Liidu loomisest. Ettevalmistused juubeliaastaks käivad juba täie hooga ning täpsematest plaanidest ja tegevustest anname jooksvalt ülevaateid nii listikirjades kui ka Facebooki lehel. Aasta alguses lisame tegevuskava ka liidu siseveebi.

Jätkub eriõe katseprojekti laiendamine, et praktikas näidata, kuidas eriõed saavad patsiente aidata. Lisaks täpsustatakse projektiga teenuste sisu, majanduslikku kasu ja kvaliteeti. Koostöös Sotsiaalministeeriumiga otsustati 2023. aastal uuendada tervikuna õe ja eriõe tegevusi reguleerivaid määrusi. Eesmärk on jõuda ühtse õendusmääruseni, mis koondab kõik vajaliku õe ja eriõe teenuste reguleerimiseks.

EESTI PEREARSTIDE

Koostöölepe annab perearstidele kui tööandjatele juhised, kuidas olla suurepärane tööandja. Lepe hõlmab viit teemat: töökeskkond, puhkus, tervise toetamine ja läbipõlemise ennetamine, elukestev õpe ning väärikas tasustamine. Koostöölepe on kvaliteedimärk, mis näitab, et perearstid on valmis pühenduma väga hea töökeskkonna tagamisele, näidates sellega eeskuju ka kõigile teistele tervishoiu osapooltele. Koostöölepe on leitav meie kodulehelt.

3N ehk NANDA, NICi ja NOCi elektroonilise õendusdokumentatsiooni esimene etapp hakkab lõppema. Tõlkijad on NICi ja NOCi tõlkimisega terve aasta vaeva näinud ja peagi on eestikeelsed raamatud kättesaadavad.

Ettevalmistamisel on 3N-projekti teine etapp, mille eesmärk on koostada õendusabi ärianalüüs, teenusdisaini modelleerimine, digitaliseerimise rakendusplaani koostamine ja lõpuks ka õendusabi 3N-mudelile e-õppekeskkonna loomine. MTÜ Eesti Õenduskvaliteedi Arenduskeskuse ja Eesti Õdede Liidu koostöös esitati projekti teise etapi rahastamistaotlus Tervisekassa innovatsioonifondi.

3N terviksüsteem on planeeritud rakenduma üle Eesti aastaks 2025.

Eesti Õdede Liidu, perearstide ja mitme teiste tervisevaldkonna eksperdiga koostöös valmis käsiraamat, mis aitab perearste nimistuga töö alustamisel. Käsiraamat käsitleb nimistu võtmisega kaasnevaid juriidilisi ja praktilisi aspekte ning annab soovitusi, kuidas väljakutsetele edukalt vastata. Käsiraamat on kättesaadav Tervisekassa kodulehel.

Jätkuprojekti eesmärk on mentorluse kaudu toetada aktiivseid liidu inimesi, et nad õpiksid paremini ühildama tööd, eraelu ja liiduga seotud vabatahtlikku tegevust. Koostööd alustas 19 mentorpaari. Mentoriteks on kogenud spetsialistid Eesti Mentorite Kojast, mentee’deks EÕLi liikmed, peamiselt usaldusisikud. Projekt kestab aprilli lõpuni.

Tööandjate esindusorganisatsioonid esitasid ettepaneku töötajate esindusorganisatsioonidele, mis töötajate esindajaid ei rahuldanud. Eesti Õdede Liit, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit, Eesti Arstide Liit ja Eesti Kliiniliste Psühholoogide Selts on kollektiivlepingu läbirääkimisi tööandjatega pidanud 2022. aasta augustist. Läbirääkimistele eelnes pea pool aastat kestnud arutelu leppe sisu üle. Töötajate esindusorganisatsioonidele on tunnipalga tõstmise kõrval oluline ka töötingimuste parandamine: tervisepäevade lisandumine, koormusnormi kehtestamine ja vaimse tervise hoidmine.