3 minute read

Suuhügieenist oleneb palju enamat kui vaid hingeõhk

Intervjueeris: Raigo Jahu

Foto: Eva Võssotskaja

Advertisement

Marina Sõõru on Medicumi õde ja suuhügienist. Ta rõhutab, et mida varem hammaste puhastamise nipid kätte saame, seda parem on ka hammaste tervis.

Mis inspireeris sind õeks saama? Kõik sai alguse sellest, et mu ema töötas haiglas ja käisin tal aeg-ajalt töö juures kaasas. Töö haiglas tundus põnev ja tahtsin minagi kord seal tööle hakata. Keskkooli lõpetamise järel läksin operatsiooniplokki sanitarina tööle. Töö seal oli kui katse, kas tervishoius töötamine on ikkagi minu jaoks. Sanitarina tegin ära need n-ö kõige mustemad ja vahest ka kõige koledamad tööd. Sellele ajale tagasi mõeldes tekivad väikesed hirmujudinad. Toona mul sellist tunnet ei olnud ja ka pikad öised vahetused polnud probleem. Töötasin aasta aega sanitarina ära ja läksin siis meditsiinikooli õppima. Kujutasin ette, et ka tulevikus töötan operatsiooniplokis.

Kuidas sai sinust siis hammaste valdkonna õde ja suuhügienist? Meditsiinikooli lõpetamise järel jäin lapseootele ja olin kolm aastat töölt eemal. Väikese lapsega kodus olles mõtlesin, et opiploki töö on väga pingeline ja hakkasin otsima alternatiive. Mõtlesin, millised töökohad mulle haiglas võiks veel sobida.

Andsin tuttavatele teada, et olen uue töö otsingutel. Peagi kuulsin, et üks hambaarst otsib endale abilist või õde. Olin alguses kahtlev, sest kujutasin ette tööd toona tavapärases hambaravikabinetis, kus töötas koos mitu arsti ja üks õde oli neile abiks. Õe ülesanne oli kokku segada plommi materjal arstile, kes seda parasjagu vajas, jagada välja veega topsid patsientidele ning tühjendada ämbrid, kuhu patsiendid sülitasid ja viskasid verised vatitupsud. See ei ahvatlenud mind, tahtsin midagi enamat.

Aga sellest hoolimata sain abilist otsiva hambaarstiga kokku ning minu üllatus oli suur. Tal oli oma isiklik kabinet, kus oli ka moodsam sisseseade. Ta rääkis, et otsib endale assistenti, kes teda aitaks, sest tahab töötada nelja käe meetodil. See oli midagi täiesti uut toona, tänaseks aga tavapärane. Lisaks oli ta ajast eest ka selle poolest, sest leidis, et õed võiks tegeleda hammaste puhastamisega ning arstid hammaste ravimisega. Ta tõi alati eeskujuks Soomet, kus olid suuhügienistid juba olemas. Temaga koos tööle hakkasingi ning nii sai minust hammaste valdkonna õde.

Väljaõppinud suuhügienist sai minust 2000ndate alguses, kui avati Eesti esimene selle eriala koolitus ja mul õnnestus seda õppima minna. Suuhügieniste on Eestis veel vähe ja eks paljudele hambaarstidele on ka veidi harjumatu see, et hammaste puhastamisega võiks tegeleda õde.

Kuidas jõudsid Medicumi tööle? Medicumi jõudsin sõbranna soovitusel. Seni tegin nii suuhügienisti kui ka hambaravi õe tööd. Kui avanes võimalus osaliselt töötada Medicumis ja end täielikult suuhügienisti tööle pühendada, haarasin sellest võimalusest kinni. Siin on väga põnev ja kuna töötan kahes piirkonnas, siis on töö ka väga mitmekülgne, sest patsiendid on väga erinevad.

Milliste soovidega inimesed sinu ja su kolleegide poole kõige enam pöörduvad?

Peamiselt tullakse ikkagi siis, kui midagi on halvasti. Siiski tuleb kohe ka öelda, et aasta-aastalt on kasvanud nende inimeste osakaal, kes käivad regulaarses kontrollis, et suuremaid probleeme ära hoida. Ma soovin väga, et inimesed pööraks hammaste tervisele rohkem tähelepanu. Küsimus ei ole ainult kaunis naeratuses ja värskes hingeõhus, vaid selles, et hammaste tervis mõjutab üldist tervislikku olukorda.

Suuhügieen on midagi, millest nagu ei taheta või ei juleta rääkida. Minu kogemus näitab, et inimesed tegelikult tahavad teada, kuidas oma hammaste eest õigesti hoolt kanda. Olen üsna paljudelt kuulnud, et mitte keegi ei ole neile varem rääkinud, kuidas on õige hambaid pesta ning millistel juhtudel on vajalik kasutada hambaniiti ja hambavaheharja.

Teiseks räägime hambavahede puhastamisest, sest sinna hambaharja harjased ei küüni. Hambavahede puhastamiseks tuleb kasutada hambaniiti või hambavaheharja. Iga päev tuleb neid kasutada inimestel, kellel on suurem kalduvus igemehaiguste tekkeks.

Müügil olevad hambapastad on head ja ühte teisele eelistada ei oska. Erijuhtudel, kui on kasulik kasutada igemeid toetavaid hambapastasid, siis sellest ka patsientidele räägin.

Selle kõige juures on üks oluline asi veel – suhkrukell. Ka puhtaks pestud hammastesse võivad augud tulla, kui ei peeta kinni suhkrukella reeglist. Selleks et oma hammaste tervist hoida, tasub toidukordade vahel hoida 3–4-tunniseid pause.

Millised on sagedasemad eksimused hammaste puhastamisel?

Puutikkude kasutamine hambavahede ja implantaatide ümbruse puhastamiseks on ikka veel kahjuks levinud tegevus. Puutikuga võib küll suurema toidutüki hamba vahelt ära võtta, kuid hammaste puhastamiseks see ei sobi. Sellistel juhtudel tuleb ikkagi kasutada hambaniiti või hambavaheharja.

Suuhügieenist

Millised on patsientide kõige sagedasemad probleemid?

Kõige enam jõuavad minu juurde inimesed, kellel on probleeme igemete veritsuse või halva hingeõhuga. Samas tegelen ka inimestega, kellel on mõni probleem alles väljakujunemise faasis, kuid arst on seda kontrollis märganud ja ennetavalt patsiendi minu juurde saatnud.

Millist nõu patsientidele kõige sagedamini annad?

Alustan tavaliselt hambaharjast, sest see on meie põhiline abimees hammaste puhastamisel. Hambahari võiks soovitatavalt olla pehmemapoolne ja enamikule sobib pigem pisike hambahari. Ideaalis võiks hambahari olla väikese vibratsiooniga, kuid see ei ole kohustuslik. Hambad saab väga hästi puhtaks pesta ka tavalise hambaharjaga. Ja mis samuti oluline, hambahari tuleb iga mõne aja tagant välja vahetada. Kulunud harjaga hambaid puhtaks ei saa.

Olen kokku puutunud ka sellega, et hambavahesid üritatakse puhastada survepesuriga. Siiski, survepesur ei tee ära seda tööd, mida suudab teha hambavahehari. Samuti ei ole imeasi ka suuvesi, mida kiputakse väga palju kasutama. Mina soovitan suuvett pigem harvem kasutada ning panna rõhk hambaharja ja -niidiga hammaste puhastamisele.

Ka olen näinud inimesi, kes hambaid liiga tihti ja tugevalt pesevad. Hambad tuleb pesta puhtaks, kuid neid ei tohi ära kulutada. Liiga tugeva pesu korral võib hamba email kannatada saada, hambad muutuda tundlikuks ning tumedamaks. Hommikune pesu võiks olla pehmem ja õhtune pesu põhjalik.

Mina soovitan käia regulaarselt hambaid kontrollimas ja muu hulgas küsida arstilt, õdedelt ja suuhügenistidelt hammaste puhastamise nõu. Mida varem head hammaste puhastamise nipid kätte saada, seda parem on ka hammaste tervis. Seega oleks kasulik ka lapsed samade küsimustega meie juurde saata.