COVID-19 pandeemia mõjutused Eesti õdede töös

Gerli Usberg, RN, MSc, Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi nooremteadur, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, lektor

Ruth Kalda, MD, PhD (arstiteadus), Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi professor

Mariliis Põld, PhD (arstiteadus), Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi lektor

Mari Kangasniemi, PhD (õendusteadus), Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi õendusteaduse külalisprofessor, Turu Ülikooli professor

Marco Clari, PhD (õendusteadus), Torino Ülikooli kaasprofessor, Alessio Conti, PhD (õendusteadus), Torino Ülikooli teadur

Foto: Shutterstock

Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi teadlased koos

Torino Ülikooli kolleegidega uurisid, kuidas mõjutas COVID-19 pandeemia

Eesti õdede tööd.

Ootamatu algusega ,,uus normaalsus”

2019. aasta lõpus Wuhani provintsist Hiinas alguse saanud COVID-19 pandeemia on avaldanud olulist mõju õdedele ja õendusabi osutamisele. Pandeemia tõi vajaduse hoolitseda ennenägematu hulga nakkusohtlike ja keerulises seisundis patsientide eest. Seninägematud töötingimused koos isikukaitsevahendite nappuse ja nende laialdasest kasutamisest tingitud probleemidega tõstsid töökoormust ja süvendasid niigi kriitilist tööjõunappust õenduses, halvendades tasakaalu töö ja eraelu vahel. Tulenevalt COVIDi patsientide komplitseeritud seisundist ja kõrgest east, oli patsientide eest hoolitsemine keeruline ja aeganõudev. Lisaks raskendas pandeemia alguses olukorda teadmiste nappus ja ebapiisav valmisolek sellisteks väljakutseteks.

Miks oli uurimistööd vaja?

Kuigi pandeemia mõju ja tagajärgede üle õenduses on diskuteeritud pandeemia algusest saadik nii teaduskirjanduses kui ka avalikkuses, ei ole piisavalt tähelepanu pööratud sellele, mis õdede töös täpsemalt muutus ja kuidas mõjutas pandeemia õendustegevust kui õe töö ühte mahukamat ja nähtavamat osa. Vähe on võrreldud COVIDi patsientide ja teiste terviseprobleemidega patsientide eest hoolitsemist pandeemia ajal. Ka pandeemia eri lainete ajal toimunut on võrreldud väga napilt. Eestis sellekohased uurimistulemused seni puuduvad ja ka lähiajaloos puudub meil kogemus sarnase ulatuse ja mõjuga tervishoiukriisidest. Teadmised pandeemia mõjude kohta on aga väga vajalikud selleks, et paremini mõista pandeemia võimalikke kaugmõjusid õenduses, toetada õdesid nendega toimetulekul ning valmistuda võimalikeks pandeemiateks tulevikus.

Eesti õdede hulgas 2020. ja 2021. aastal läbi viidud küsitlusuuringu eesmärgiks oli kirjeldada, kuidas COVID-19 pandeemia kaks esimest lainet täpsemalt mõjutasid õendusabi osutamist ja milliseid muutusi tõid need kaasa õdede töös ning õendustegevustes.

Kutsusime uuringus osalema kõiki õdesid, kes töötasid COVID-19 pandeemia esimese ja teise laine ajal Eestis mis tahes tervishoiutasandil, sõltumata sellest, kas nad hoolitsesid COVIDi patsientide eest või teistsuguste terviseprobleemidega patsientide eest. Uurimistöös osalemiseks tuli täita anonüümne veebiküsimustik, mis oli Torino Ülikooli teadlaste poolt loodud spetsiaalselt selle erakordse sündmuse mõjude uurimiseks õenduses ning puudutas erinevaid õdede tööga seotud aspekte.

Uuring keskendus muutustele õdede tööga seotud aspektides ning õendustegevuste sageduse muutusele pandeemia ajal võrreldes pandeemiaeelse ajaga. Uurimistöösse kaasati kokku 446 küsimustikku (162 esimese ja 284 teise laine kohta). Enamik vastanutest olid naissoost, keskmiselt 44–46 aastat vanad, õendusalase kõrgharidusega õed, kes töötasid täiskoormusega mõnes Eesti haiglas ja täitsid küsimustiku eesti keeles, peegeldades seeläbi taustatunnuste osas esinduslikult keskmise Eestis töötava õe profiili.

Mida tähendas õdede jaoks pandeemia tingimustes töötamine?

Õdedel paluti küsimustikku täites hinnata viie palli skaalal, kuivõrd nad tajusid, et pandeemia muutis nende töö erinevaid aspekte, mida oli kokku 13. Õdede hinnangul mõjutasid pandeemia mõlemad lained nende tööd ja töökoormust, aga eriti teise laine ajal ning eeskätt õdede puhul, kes töötasid COVIDi patsientidega.

Erinevatest tööga seotud aspektidest muutusid õdede hinnangul kõige enam töökoormus, töökeskkonna korraldus ja isiku- kaitsevahendite kasutamine. Võrreldes nende õdedega, kes töötasid muude kui COVIDi patsientidega, tajusid COVIDi patsientidega töötavad õed muutusi teravamalt ja rohkemates tööga seotud aspektides, nagu näiteks töökoormuse, töökeskkonna korralduse, abiliste kättesaadavuse, töögraafiku ning suhete osas kolleegidega. Samuti toodi välja töö ja eraelu tasakaal, õdede-patsientide suhtarv ning kolleegide ja uute õdede väljaõpe.

Teise laine ajal olid need muutused kooskõlas ka patsientide arvu ja keerukusega, kuna õdede hinnangul suurenes sel perioodil patsientide arv (61%) ning muutus oluliselt (73% vastanute jaoks) ka õdede-patsientide suhtarv. 74% vastanute jaoks muutus ka patsientide seisundi keerukus.

Kui varasemates uurimistöödes on ilmnenud, et õdede töökoormuse suurenemise põhjuseks on peamiselt komplitseeritud seisundis patsientide arvu suurenemine, siis meie uurimistöös osalenud õdede hinnangul muutus töökoormus lisaks teisele lainele ka esimese laine ajal, mil patsientide arv vastajate hinnangul pigem vähenes (53%) või jäi samaks (25%). Esimese laine ajal, mil patsientide arv ja keerukus küll veel märgatavalt ei muutunud, võis töökoormust suurendada vajadus tulla toime erinevate uute ja täiendavate tööülesannetega uues ja tundmatus olukorras ning nappide teadmistega. Töö nõudis ümberorganiseerimist ja valmisoleku kujundamist suure hulga nakkusohtlike patsientide eest hoolitsemiseks ja samal ajal ka nakkuse leviku pidurdamiseks. Erinevad õdede tööga seotud aspektid vajaksid täpsemat edasist uurimist, et mõista nende muutuse olemust ja põhjusi põhjalikumalt.

Kuidas muutis pandeemia erinevate õendustegevuste mahtu?

Õdedel paluti viie palli skaalal hinnata, kui sageli nad tegid erinevaid õendustegevusi pandeemia ajal ja enne pandeemia perioodi. Kui esimese laine ajal õendustegevuste sagedus võrreldes pandeemiaeelse ajaga oluliselt ei muutunud ning see ei erinenud oluliselt ka õdede, kes töötasid COVIDi patsientidega, ja nende vahel, kes töötasid muude kui COVIDi patsientidega, siis teise laine ajal suurenes võrreldes pandeemiaeelse ajaga oluliselt põhitoimingute, nagu hügieeniprotseduurid, toitmine, aktiveerimine ja mobiliseerimine, õendusprotseduuride ja sümptomite leevendamisega seotud tegevuste sagedus ja seda eeskätt nende õdede puhul, kes hoolitsesid COVIDi patsientide eest. See on kooskõlas lainete erineva kulu ning patsientide arvu ja keerukuse muutustega.

Teise laine ajal, mil patsientide arv, seisundi keerukus ja õdede-patsientide suhtarv muutusid õdede hinnangul oluliselt, tuli eriti COVIDi patsientidega tegelevatel õdedel teha ka rohkem erinevaid õendustegevusi. Lisaks tegid õed teise laine ajal ka oluliselt rohkem õendusabiväliseid tegevusi, sealhulgas administratiivülesanded, transpordi korraldus jms. Kuna tulemused näitavad, et pandeemia ajal suureneb õdede töömaht mitte ainult vahetu tegevuse tõttu patsiendiga, vaid ka administratiivsete ja organisatoorsete ülesannete lisandumise ning isikukaitsevahendite laialdase kasutamise tõttu, tuleb ka seda üldise töökoormuse kontekstis arvesse võtta.

• COVID-19 pandeemia kaks esimest lainet mõjutasid õdede tööd erinevalt.

• Kõige enam muutus pandeemia ajal õdede hinnangul töökoormus, töökeskkonna korraldus ja isikukaitsevahendite kasutamine.

• COVIDi patsiendid vajasid rohkem õdede aega ja tähelepanu, erinevaid õendusprotseduure ja hooldustoiminguid ning sümptomite jälgimist ja leevendamist.

• Nii pandeemia ajal kui ka enne pandeemiat tegelesid õed kõige enam patsiendiga suhtlemise, patsiendiõpetuse ja sümptomite jälgimise ning leevendamisega.

• Lisaks vahetule õendusabile tuli õdedel pandeemia ajal teha ka rohkem õendusabiväliseid tegevusi.

Tagantjärele tarkus Nii enne pandeemiat kui ka pandeemia mõlema laine ajal olid õdede jaoks kõige sagedasemad õendustegevused seotud õe ja patsiendi vahelise suhtlemise, patsiendiõpetuse ja sümptomite jälgimise ning leevendamisega. See viitab, et patsientide põhilised vajadused on erakorralistes ja muutunud oludes sarnased tavapärastega. Kuna ühegi õendustegevuse sagedus samal ajal oluliselt ei vähenenud, küll aga mitmete sagedus suurenes, siis on oluline arvesse võtta, et suurem töökoormus ja lisaülesanded võivad pikemas perspektiivis kaasa tuua tegemata jäänud õendustegevusi, mis ohustavad nii teenuse kvaliteeti kui ka turvalisust.

Valdav osa nii meie uurimistöös osalenud kui ka kogu Eesti õdedest on naised. Uurimistöödes on juhitud tähelepanu sellele, et pandeemia ajal oli lisaks töökoormusele naiste koormus ka ühiskonnas tervikuna suurem, näiteks suletud koolide ja lasteaedade tõttu koduõppele jäänud laste või haigusest ohustatud eakate pereliikmete eest hoolitsemisel. Tulevikku silmas pidades tuleks seega arvesse võtta, et õdede koormus pandeemia ajal ei suurene mitte ainult tööl, vaid ka väljaspool tööd perekondlikke kohustusi täites.