eripäraks on mitmesuguste stimuleeriva toimega ainete nagu kofeiini, tauriini ja glükuronolaktooni ning taimsete ekstraktide (guaraana, ženšenn jt) olemasolu. Mõnede täiskasvanud inimestel teostatud uuringute tulemused kinnitavad, et energiajookide akuutse tööeelse manustamisega on võimalik parandada saavutusvõimet vastupidavust nõudvatel pingutustel. Andmed energiajookide mõjust anaeroobsele töövõimele on vastuolulised ega võimalda teha üldistavaid järeldusi. Energiajoogid, mille koostisse kuulub tavapäraste komponentide kõrval märkimisväärses koguses ka aminohappeid ja kreatiini, võivad parandada koormustaluvust jõutreeningul kasutatavate harjutuste sooritamisel. Kuigi energiajookide mõju töövõimele seostatakse sageli neis sisalduva kofeiiniga, jääb nende konkreetne toimemehhanism ebaselgeks, kuna energiajoogi muud komponendid võivad kofeiini mõju moduleerida või toimida ka kofeiinist sõltumatult.
Ameerika Pediaatria Akadeemia (1) on analüüsinud spordi- ja energiajookide sobivust lastele ja noorukitele. Organisatsiooni seisukoht on, et spordijookidel võib olla oluline roll suurte koormustega treenivate noorte sportlaste menüüs, kuid nende rutiinset tarbimist väljaspool treeningu konteksti tuleb vältida või vähemalt piirata. Seevastu energiajookide järele ei ole lastel ja noortel vähimatki objektiivset vajadust, mistõttu nende tarbimisest tuleb täielikult hoiduda.
Oddy ja O’Sullivan (17) juhivad tähelepanu asjaolule, et kofeiini akuutne üledoos ei ole ainus oluline terviserisk, mis lastel ja noorukitel energiajookide tarbimisega kaasneb. Nad näevad ohtu ka selles, et isegi mõõdukas regulaarne energiajookide pruukimine mõjutab arenevat närvisüsteemi ja võib kergesti tekitada kofeiinisõltuvuse. See omakorda võib edaspidises elus mõjutada inimese valikuid jookide ja toitude osas kofeiini sisaldavate toodete kasuks, millest omakorda paljud on süsivesiku- ja energiarikkad. Nii võib energiajookide lembus varases nooruses soodustada käitumismustrite väljakujunemist, mis pikemas perspektiivis suurendavad ülekaalulisuse ja teist tüüpi diabeedi riski.
Energiajookide tarbimises nähakse olulist terviseriski lastele ja noorukitele, kusjuures ohu allikaks peetakse eelkõige nende jookide kõrget kofeiinisisaldust.
Võrreldes tavatoidus esinevate kogustega sisaldavad energiajoogid väga suurtes kogustes tauriini, eriti aga glükuronolaktooni. Euroopa Toiduohutusamet (20) on hiljuti asunud seisukohale, et vaatamata nende rohkusele energiajookides kõnealused ühendid endast tervisele ohtu ei kujuta.
Loo pealkirjas püstitatud küsimusele võiks senistele andmetele tuginedes vastata nii, et täiskasvanud sportlasel pole põhjust energiajooke karta. Nende kasutamise otstarbekust tuleks aga hinnata, arvestades eelkõige kasutaja kofeiinitundlikkust, konkreetse energiajoogi koostist ja kehalise koormuse või spordiala eripära. Lastel ja noorukitel ei ole soovitav energiajooke juua ei seoses spordiharrastusega ega ka mingis muus olukorras.
KOKKUVÕTE Spordi- ja energiajookide koostises on rida ühesuguseid komponente, kuid energiajookide
KASUTATUD KIRJANDUS 1. American Academy of Pediatrics. (2011) Clinical report ‒ sports drinks and energy drinks for children and adolescents: are they appropriate? Pediatrics, 127: 1182-1189. 2. Applegate E.A., Grivetti L.E. (1997) Search for the competitive edge: A history of dietary fads and supplements. The Journal of Nutrition, 127:869S-873S. 3. Astorino T.A., Matera A.J., Basinger J., Evans M., Schurman T., Marquez R. (2012) Effects of Red Bull energy drink on repeated sprint performance in women athletes. Amino Acids, 42:1803-1808. 4. Bakker A.J., Berg H.M. (2002) Effect of taurine on sarcoplasmic reticulum function and force in skinned fasttwitch skeletel muscle fibers of the rat. The Journal of Physiology, 538:185-194.
85
Spordijooke kasutada noores eas vaid suurte koormustega treenides, seevastu energiajookide tarbimisest tuleks täielikult hoiduda
Mõõdukas regulaarne energiajookide pruukimine võib mõjutada arenevat närvisüsteemi ja tekitada kofeiinisõltuvuse