TREENIMINE JA VÕISTLEMINE KUUMAS KLIIMAS TÕNIS MATSIN Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskond sõbrad, mõtlema ja juurdlema kuumuses treenimise ja võistlemise probleemide üle ja anda selleks väike ülevaade inimorganismi talitlusest ja füsioloogilistest võimalustest kuumusega kohane-misel. Eeldame, et teie eelnevad kogemused ja kogutud teadmised saavad siit lisa teadlikuks ja süstemaatiliseks lähenemiseks kuumusega kohan-emise küsimustele ja organismi aklimatiseerumise võimaluste ärakasutamisele ja arendamisele.
Järjekordne kuum spordisuvi tõi taas esile küsimuse - kuidas kohaneda kuumusega, treenida ja võistelda edukalt ja tervist kahjustamata ka 25 – 30 kraadiga ja suuremas kuumuses. Selle küsimuse praktiline lahendus on eelkõige spordialaspetsiifiline - triatlon, maratonijooks, jalgrattasport, kümnevõistlus jt kergejõustiku staadionialad, jalgpall, sõudmine jne erinevad väga palju oma treeningute sisu ja kestvuse, kui ka võistluspingutuse iseloomult. Võime nimetada pika rea ekspertkogemusega Eesti sportlasi, kes on oma spordipraktikas olnud väga edukad, saanud küll valusaid kogemusi, aga lahendanud positiivselt ka kuumuses treenimise ja võistlemise küsimused. Näitena võiksime tuua triatlonistid Kirill Litovtsenko, Ain Alar Johansoni, Marko Alberti, maratonijooksja Pavel Loskutovi, jalgrattur Jaan Kirsipuu, kergejõustiklased Erki Noole, Jaak Uudmäe, Gerd Kanteri, sõudja Jüri Jaansoni, kes oleksid suurepärasteks nõuandjateks oma spordialal muu tähtsa kõrval ka kuumusega kohanemise praktilistes küsimustes.
On üldtuntud praktika, et tervise ja haiguslikkuse piiriks peetakse kehatemperatuuri 37 kraadi. Tugeval kehalise pingutusel tõuseb keha sisetemperatuur juba esimese poole tunni jooksul 37,5 kraadini, maratonidistantsi läbimise käigus isegi 38 – 39 – ni.. Nii nagu automootor töötades kuumeneb kütust põletades ja sellest edasiliikumiseks energiat ammutades, nii põhineb ka sportlase energiatootmine lihastes ja siseorganite töö kindlustamine oksüdatsioonil ehk hapniku kasutamisel süsivesikute ja rasvade “põletamiseks”. Sportlase lihased toodavad töötades suurel hulgal soojust, mida tuleb organismi sisekeskkonna stabiilsuse säilitamiseks kehast välja viia. Teame, et automootor hakkab soojenedes paremini ja ökonoomsemalt ehk kokkuhoidlikumalt töötama, nii ka sportlane teeb võistluseelse soojenduse, et saavutada valmisolek tugevaks pingutuseks, seada töökorda lihased ja tõsta keha sisetemperatuuri optimaalsele tasemele. Siiski on keha sisetemperatuuri tõusul ka tugeval kestvuspingutusel oma piirid, sest juba 38 – 38,5 kraadi ületamine võib tuua kaasa funktsionaalseid häireid, näiteks ülitundliku ajukoe tegevuses.
Võib öelda, et meie tippsportlased on pärast suhtelist ebaõnnestumist Atlanta olümpiamängudel, kus jäädi suures kuumuses medalita, näidanud tunduvalt paremaid tulemusi järgmistel olümpiamängudel Sydneys, Ateenas ja Pekingis. Eelseisvad mängud Londonis on meie sportlaste mugavustsoonis, kus suuri probleeme kohanemisega ajavahe ja kliimatingimuste osas pole ette näha. Mu tänase artikli eesmärk on panna igaüht teist, head lugejad, tervisliku liikumise harrastajad ja spordi-
41
Kuum suvi esitab meile küsimuse ‒ kuidas kohaneda kuumusega ja kuidas õigesti harjutada?
Alustada kindlasti eelsoojendusega
Artikkel annab ülevaate kuumas kliimas harjutamise kohta