koostöö põhjanaabritega Välissuhetest on kõige tihedam koostöö Soome Elektriinseneride Liiduga (SIL). Aset leiavad vastastikused külaskäigud ning igal aastal on külastatud ka erialamesse Tamperes, Jyväskyläs ja Helsingis. Alates 2005. aastast toimuvad igal aastal koos SIL-iga ühised elektripäevad kord Helsingis, kord Tallinnas. Selle aasta kohtumine leidis aset 9. mail Tallinnas deviisi all “Elektriohutus ja keskkonnaprobleemid”. Osavõtt oli elav – ligi 100 kuulajat – ning kavas olid huvitavad ettekanded (vt ka EEESi või SILi kodulehte: www.eees.ee või www.sil.fi). Koostöös Tallinna Tehnikaülikooli elektroenergeetika instituudi ja Eesti Energiaga on korraldatud kümneid täienduskoolitusi eelkõige elektroenergeetika spetsialistidele. On käidud ka mitmel erialasel ekskursioonil, osaletud seaduste ja arengukavade ettevalmistamises ning antud neile hinnanguid, samuti on koostatud ja tõlgitud standardeid. Igal aastal valitakse aktiivseim elektroenergeetik ja parim erialaline üliõpilastöö. Laureaadid saavad lisaks kenale tunnistusele ka kopsaka rahalise preemia. Elektroenergeetika seltsi tegevust suunavad seltsi esimees (alates 2008. aasta 10. aprillist Ants Morel) ja 12-liikmeline juhatus.
20
ee s t i
LIIKMESORGANISATSIOONID
eesti biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika ühing
ebmü põhieesmärk on meditsiinifüüsika ja biomeditsiinitehnika arendamine ning sellealase teaduse ja hariduse edendamine.
JaaNUs lass, EBMÜ juhatuse esimees
E
esti Biomeditsiinitehnika ja Meditsiinifüüsika Ühingu (EBMÜ) põhieesmärk on meditsiinifüüsika ja biomeditsiinitehnika arendamine ning sellealase teaduse ja hariduse edendamine Eestis. EBMÜ liikmed omavad või taotlevad kõrgemat haridust ja tegutsevad meditsiini, biomeditsiinitehnika või meditsiinifüüsika valdkonnas. 2008. aasta seisuga on ühingul kokku 82 liiget, kellest insenere on ligikaudu üks kolmandik. Ühing tegutseb ka biomeditsiiniinseneri kutset andva organisatsioonina ning on välja töötanud vastava kutsestandardi. 2007. aasta seisuga oli Eestis 21 kutselist biomeditsiiniinseneri, neist 11 volitatud ja seitse diplomeeritud biomeditsiiniinseneri. EBMÜ on mitme rahvusvahelise erialaorganisatsiooni ning ka Eesti Inseneride Liidu liige. Ühing on korraldanud rahvusvahelisi teaduskonverentse ja koosviibimisi, neist suurim oli 1999. aastal koos Tallinna Tehnikaülikooliga (TTÜ) korraldatud XI Põhja- ja Baltimaade biomeditsiinitehnikakonverents. 2004. aastal anti välja EBMÜ ja TTÜ biomeditsiinitehnikakeskuse 10. aastapäevale pühendatud Eesti Teaduste Akadeemia kirjastuse tehnikatoimetiste ajakirja biomeditsiinitehnika erinumber. Eriväljaanne sisaldab mitut biomeditsiinitehnika aktuaalseid uurimisvaldkondi ja küsimusi käsitlevat artiklit, teaduspublikatsioonide autoreid oli nii Eestist kui teistest Euroopa riikidest.
ebmü juhatus » Jaanus Lass (juhatuse esimees) – Tallinna Tehnikaülikooli biomeditsiinitehnika teaduskeskuse teadur; » Andres Soosaar (juhatuse aseesimees) – Tartu Ülikooli füsioloogia instituudi dotsent; » Kalju Meigas (sekretär) – Tallinna Tehnikaülikooli biomeditsiinitehnika teaduskeskuse professor; » Hiie Hinrikus – Tallinna Tehnikaülikooli biomeditsiinitehnika teaduskeskuse juhataja, professor; » Jaan Kalda – Tallinna Tehnikaülikooli küberneetika instituudi vanemteadur; » Kalle Kepler – Tartu Ülikooli biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika teadus- ja koolituskeskuse juhataja; » Tõnu Kirsberg – Tartu Ülikooli Kliinikumi tehnikateenistuse direktor; » Sergei Nazarenko – Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse liige – haigla ülemarst. Vaata lisa www.physic.ut.ee/ebmy/
Viimaste aastate tegemistest väärib märkimist EBMÜ projekti ”European Virtual Campus for Biomedical Engineering” (EVICAB) tutvustamine Eesti haiglates ja meditsiiniasutustes. EVICAB käsitleb biomeditsiinitehnoloogia täiendusõppevõimalusi ja e-õppe kursuseid Euroopas.
li ide it
kainseneri tunnistused anti välja 1998. aastal. Seni on meie seltsi kaudu saanud volitatud inseneri kutsetunnistuse üle 30 elektroenergeetiku, viimastel aastatel on lisandunud ka mõned diplomeeritud insenerid. Eesti Elektroenergeetika Seltsi korraldusel toimuvad ka regulaarsed elektroenergeetika põhiprobleeme ja uusi suundi tutvustavad üritused. Näiteks peetakse igal aastal (vahel ka kaks korda aastas) elektroenergeetikapäevi, enamasti küll Tallinnas, kuna siin on kõige rohkem elektroenergeetikainsenere, aga päevi on peetud ka Jõhvis ja Tartus. Teiseks igaaastaseks ürituseks on seltsi üldkogu, kus lisaks seltsi töökorralduse arutelule on alati olnud ka kaks-kolm tõsist ettekannet päevaprobleemidest.
e ins neR