Eesti autospordi aastaraamat 2009 by Karmen Vesselov

SISUKORD Toomas Sildmäe tervitus, Eesti Autospordi Liit, juhatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 Sisukord . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Võistluste kalenderplaan 2009 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 EAL sekretariaat ja alakomiteed. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 AUTOSPORT A

Rahvusvahelised võistlusmäärused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9

AL1,2

FIA eeskirjad litsentsidest, arstlikust- ja dopingukontrollist . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 33

AL3

Võistlejate ohutusvarustus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 35

AL4

Võidusõitmise eeskirjad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 37

Rallikrossi ja autokrossi rahvusvahelised võistlusmäärused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 38

Võistlusautode rahvusvahelised tehnilised tingimused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 41

Autoralli võistlusmäärused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 82

Rahvaralli võistlusmäärused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 114

Rahvasprindi võistlusmäärused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 118

Kiirusalade võistlusmäärused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 121

Ringrajasõit . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 136

Rallikross . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 139

Autokross . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 141

Rallisprint. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 143

Võistluste korraldamise üldeeskirjad Eestis. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 145

Kommertsküsimused rahvuslikel autospordivõistlustel . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 150

Kiirusalade võistlusradade dokumentatsioon. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 151

Litsentsid. Arstlik läbivaatus. Võistlejate kindlustus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 152

Kohtunikud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 156

Alakomiteede tegevusjuhised . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 157

Apellatsioonikomisjon . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 158

Tehnilised tingimused Sõiduautode rallikross (ERK, Standard, noored). . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 159 Superkross . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 172 Veoautod ja veobagid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 178 Kiirendus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 188 Rühm E (rahvuslik ralli). . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 195 Rahvaralli . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 200 Tehnilised joonised ( FIA VM Lisa J Art 251-255) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 205 4

Eesti meistrivõistluste ja karikavõistluste üldjuhendid 2009 Autoralli . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 221 Noorteralli . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 223 E-rühm . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 226 Rallisprint. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 228 Rallikross . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 229 Superkross . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 233 Veoautode ja veobagide autokross . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 237 Rahvasprint . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 241 Rahvaralli . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 244 Eesti meistrivõistluste tulemused 2008 Ralli MV . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 246 Ralli KV . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 253 Ralli E-rühm . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 259 Noorteralli . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 265 Rallisprint. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 267 Noortesprint . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 276 Rallikross . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 279 Superkross . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 280 Veoautode ja veobagide autokross . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 283 Ringrajasõit . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 285 4x4 Offroad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 287 Rahvasprint . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 290 Kiirendussõit . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 299 Kiirendusrekordid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 300 FIA homologeeritud autode nimekiri . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 301 Maksud 2009 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 309 KARDISPORT Kalender 2009 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 311 Võistlusmäärused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 312 Erireeglid tiitlivõistlustele . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 323 Meistrivõistluste üldjuhend . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 327 Tulemused 2008 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 332

EESTI AUTOSPORDI KALENDER 2009 Kuupäev 11.01. 24.01. 25.01. 25.01. 31.01. 31.01.-01.02. 07.-08.02. 08.02. 14.02. 15.02. 21.02. 08.03. 05.04. 11.04. 12.04. 17.-18.04. 18.04. 19.04. 25.04. 25.04. 25.04. 26.04. 26.04. 01.-02.05. 02.-03.05. 08.-09.05. 09.05. 10.05. 16.05. 16.-17.05. 16.-17.05 17.05. 23.05. 23.05. 23.-24.05. 23.-24.05. 24.05. 30.05. 06.06. 06.-07.06. 12.-13.06. 13.06. 13.06. 19.-20.06.

Nimetus, koht Pärnu superkross Võru noorteralli Võru rallisprint Tallinna superkross Kiltsi rahvasprint Saarekoll Antsla talveralli Viljandi superkross Koeru rahvaralli Pärnu Jää 2009 Ohekatku kross Taali superkross Audru rallikross Kesk-Eesti rahvaralli Pärnu superkross Avavõistlus Laitse rallikross Otepää noorteralli Türi rahvasprint Audru rallisprint Ohekatku kross Kehtna rallisprint Taali superkross Tallinna ralli Riia (LV) Aravete Tamsalu kross Kehtna rahvasprint Valgamaa rahvaralli Ahvenisto (FIN) Speedest Tartu Pärnu superkross Kehala rallikross Narva rallisprint Kaunas (LT) Rapla Jõhvi rahvasprint Kärdla rahvasprint Varstu kross Anderstorp (S) Aravete Põltsamaa rallikross Jaanimäe rahvasprint Viru ralli

Staatus KV 1.etapp MV 1.etapp MV 1.etapp KV 2.etapp KV 1.etapp KV 1.etapp MV 1.etapp KV 3.etapp KV 1.etapp KV 2.etapp KV 4.etapp MV 1.etapp KV 2. etapp KV 5.etapp MV 2.etapp MV 2.etapp KV 3.etapp MV 2.etapp MV 1.etapp MV 3.etapp KV 6.etapp MV 2.etapp MV, BMV MV 1.etapp MV 2.etapp KV 4.etapp KV 3. etapp MV, NEZ MV 1.etapp KV 7.etapp MV 3.etapp MV 4.etapp BMV MV 2.etapp KV 5.etapp KV 6.etapp MV 3.etapp NEZ GT MV 3.etapp MV 4.etapp KV 7.etapp MV 3.etapp

Ala Superkross Noorteralli Rallisprint Superkross Rahvasprint 4x4 Ralli Superkross Rahvaralli Rahvasprint Veoautokross Superkross Rallikross Rahvaralli Superkross Kart Rallikross Noorteralli Rahvasprint Rallisprint Veoautokross Rallisprint Superkross Ralli Ringrada Kart Veoautokross Rahvasprint Rahvaralli Ringrada Kiirendussõit Superkross Rallikross Rallisprint Ringrada Kart Rahvasprint Rahvasprint Veoautokross Ringrada Kart Rallikross Rahvasprint Ralli

20.06. 21.06. 26.-27.06. 26.-28.06. 27.06. 02.-05.07. 04.07. 04.07. 10.-11.07. 11.07. 11.07. 11.-12.07. 11.-12.07. 17.-18.07. 25.07. 26.07. 01.08. 08.08. 14.-15.08. 15.08. 15.08. 16.08. 21.-22.08. 22.-23.08. 22.-23.08. 23.08. 28.-30.08. 29.-30.08. 04.-05.09. 05.09. 06.09. 12.09. 12.09. 12.-13.09. 13.09. 18.-19.09. 18.-19.09. 19.-20.09. 04.10. 09.-10.10. 10.10. 18.10. 24.10. 30.10.-01.11. 01.11. 07.11. 20.-22.11. 28.11.

Speedest Nightrace, Haapsalu Pärnu superkross Põltsamaa Pärnu Põlvamaa rahvaralli Maasturite Suvesõit Laitse rallikross Märjamaa rahvasprint Pärnu Hinsa kross Laitse rahvasprint Falkenberg (S) Tartu, Raadi Lõuna-Eesti ralli Laitse rallisprint Pärnu superkross Käina Tamsalu kross Rapla Põltsamaa rallikross Hiiumaa rallisprint Taali superkross Paide ralli Haapsalu, Kiltsi Riia (LV) Smiltene (LV) kross Klaperjaht Pärnu Põltsamaa Vasalemma rallikross Tallinna noorteralli Varstu kross Läänemaa rahvaralli Knutstorp (S) Põltsamaa superkross Viljandi ralli Aravete Kaunas (LV) Taali superkross Saaremaa ralli Hinsa kross Audru rallikross Harjumaa rahvaralli Kukepea Haapsalu noorteralli Saaremaa rallisprint A.Sultsi mälestussõit Saaremaa rahvaralli

MV 2.etapp KV 8.etapp MV 4.etapp MV, NEZ KV 4.etapp KV 2.etapp MV 5.etapp KV 8.etapp MV, BMV MV 4.etapp KV 9.etapp NEZ MV 3.etapp MV 4.etapp MV 5.etapp KV 9.etapp MV 5.etapp MV 5.etapp BKV 3.etapp MV 6.etapp MV 6.etapp KV 10.etapp MV 5.etapp MV 4.etapp MV, BMV MV 6.etapp KV 3.etapp MV,BMV,NEZ MV, 6.etapp MV 7.etapp MV 3.etapp MV 7.etapp KV 5.etapp NEZ KV 11.etapp MV 6.etapp BKV 4.etapp BMV, NEZ KV 12.etapp MV 7.etapp MV 8.etapp MV 8.etapp KV 6.etapp KV 4.etapp MV 4.etapp MV 8.etapp KV 5.etapp KV 7.etapp

Kiirendussõit Superkross Kart Ringrada Rahvaralli 4x4 Rallikross Rahvasprint Ringrada Veoautokross Rahvasprint Ringrada Kiirendussõit Ralli Rallisprint Superkross Kart Veoautokross Kart Rallikross Rallisprint Superkross Ralli Kiirendussõit Ringrada Veoautokross 4x4 Ringrada Kart Rallikross Noorteralli Veoautokross Rahvaralli Ringrada Superkross Ralli Kart Ringrada Superkross Ralli Veoautokross Rallikross Rahvaralli 4x4 Noorteralli Rallisprint 4x4 Rahvaralli

EAL sekretariaat ja alakomiteed EAL sekretariaat: Arno Sillat – peasekretär 50 18808 Priit Pallo – peasekretäri asetäitja 51 15161 Sekretariaadi vastuvõtuaeg: E-N 10.00-15.00

EAL alakomiteed: Eesti Kardispordi Liit Toomas Moor (juhatuse esimees), Tarmo Villemi, Jüri Raudsik, Erki Pakosta, Heikki Hõbemägi, Andrei Bersenev

Rallikomitee Indrek Ilomets (esimees, tel 50 47881), Toomas Diener, Aivar Parts, Juhan Mänd, Eedo Raide, Toomas Kreek, Helvi Merirand, Margus Murakas, Juss Roden, Margus Karjane, Tigris Nõgols, Antti Jermann, Tarvo Saar

Ringrajakomitee Marek Kiisa (esimees, 50 20850), Lauri Tõnspoeg, Piret Koov, Toomas Lambin, Andres Hall, Kaido Soorsk, Antti Jermann, Raul Koov, Madis Kasemets, Andres Hall, Asper Leppik

Rallikrossikomitee Avo Kristov (esimees, 5074035), Hillar Kalam, Tanel Kutsar, Mareck Pukk, Raul Alliksaar, Martin Toom, Villu Teearu, Ain Rungi, Ove Pärtelson

Tehnikakomitee Antti Jermann, Voldemar Borkman (tel 51 45641), Marko Luhthein, Vambo Vaino, Raul Koov, Martin Toom, Karmo Uusmaa

Rahvaspordikomitee Talis Perosti (esimees, tel 50 19964), Karmen Vesselov, Heiti Laast, Teele Sepp, Kaido Kelement, Kristi Jeenas

Noortekomitee Kuldar Sikk (esimees, tel 52 21125), Tiiu Niglas, Raul Koov

Veoautokomitee Jaan Villak (esimees, tel 51 65612), Aivari Lepik, Aare Müil, Silver Tammemägi, Jaanus Ligur, Aare Teder, Villu Teearu, Igor Kelk

Kiirendusvõistluste komitee (BHRA) Andrus Mõšovski ( esimees, tel 55687665), Evelyn Mardus, Taavo-Erkki Vitsut, Anryo Raamat, Aivo Halanurm, Ardo Kalda, Ain Krist

4 x 4 Off-road komitee ( maastikuautod) Mait Mumme (esimees, tel 50 69842), Rein Pinn, Toomas Kreek, Ermi Peets, Joel Rang, Andi Lõhmus, Kristjan Kotkas, Andres Meesak

Apellatsioonikomisjon Raul Markus, Juhan Mänd, Toomas Kreek, Toomas Vabamäe, Erik Lepikson, Rein Luik, Kaido Soorsk

RAHVUSVAHELISED VÕISTLUSMÄÄRUSED I ÜLDISED MÄÄRUSED 1. Autospordi rahvusvaheline juhtimine. Rahvusvaheline Autoliit FIA. on ainuke rahvusvaheline spordiorganisatsioon, kellel on õigus välja anda autospordivõistluste ja rekordipüstitamisürituste läbiviimiseks vajalikke määrusi, kontrollida nende ürituste läbiviimist ja määruste kasutamist. Määruste kasutamisel tekkivate vaidlusküsimuste lahendamisel on FIA. kõrgeim rahvusvaheline organ. Ühe, kahe-, kolmerattaliste liiklusvahendite probleeme lahendab FIM. – Rahvusvaheline Motoliit. Kardispordi juhtimiseks edastab FIA. oma õigused igaaastaselt vastavale organisatsioonile, kelle ülesandeks on korraldada rahvusvaheline kardisport ranges vastavuses FIA Spordikoodeksile ja normdokumentidele, 2. Autospordivõistluste rahvusvahelised võistlusmäärused. Oma õigustele tuginedes on FIA kinnitanud käesolevad RV võistlusmäärused. 3. Autospordi rahvuslik juhtimine. Iga rahvuslik klubi või föderatsioon, kes kuulub FIA-sse, peab tunnistama käesolevaid võistlusmäärusi ja piiritlema nendega oma tegevust. Selle tagamiseks tunnistab FIA igas riigis ainult üht rahvuslikku klubi või föderatsiooni (edaspidi ASN), kes jõustab selles riigis käesolevad määrused ja kontrollib autospordi tegevust oma riigi territooriumil. 4. Riigi territooriumi osad. Kui mõni riigi territooriumidest on otseselt esindatud FIA-s, vastavalt FIA. põhikirja statuudi Art. 4-le, jõustab sellel territooriumil rahvusvahelisi võistlusmäärusi ja kontrollib autospordi tegevust selle territooriumi ASN. 5. Õiguste delegeerimine. Iga ASN omab õigust delegeerida kõik või osa oma õigusi, mis on antud käesolevate võistlusmäärustega, ühele või mitmele organisatsioonile oma riigis, kuid ainult peale FIA-lt saadud heakskiitvat otsust. 6. Õiguste delegeerimise tühistamine. ASN võib tühistada oma õiguste delegeerimise, kui ta teatab sellest FIA-le. 7. Rahvuslikud võistlusmäärused. Iga ASN võib koostada oma rahvuslikud võistlusmäärused juhul, kui ta sellest teatab FIA-le.

II DEFINITSIOONID 8. Kasutatavad mõisted. Käesolevates võistlusmäärustes ja tema lisades, juhendites, rahvuslikes määrustikes jm kasutatakse allpooltoodud lühendeid ja mõisteid. 9. FIA – Rahvusvaheline Autoliit (Fédération Internationale de l’Automobile). 10. ASN – riigi volitatud autospordiorganisatsioon (Eestis EAL) – Autorite Sportive Nationale. 11. CS – riigi ASN-sisene võistluskomisjon, alakomitee (Comission Sportive d’une ASN). 12. tühistatud. 13. Autode tüübid. Maakulgur, auto, spetsiaaltranspordivahend, õhkpadjal transpordivahend. Maakulgur: transpordivahend, mis liigub omal jõul, olles pidevas kontaktis maaga kas vahetult või õhkpadja kaudu ja mille edasiliikumist ja juhtimist kontrollitakse vahetult pardal asuva juhi poolt. Auto: maakulgur, mis liigub omal jõul, veereb vähemalt neljal rattal, mis ei asu ühes reas ja on pidevas kontaktis maapinnaga ja millest kaks on juhitavad ja vähemalt kaks vedavad. Spetsiaaltranspordivahend: transpordivahend, millel on vähemalt neli ratast, kuid mis liigub edasi teisel viisil, kui rataste abil. Õhkpadjal transpordivahend: transpordivahend, mille edasiliikumine ja suunamuutused teostatakse suruõhu abil. 14. Mootori silindrimaht. Maht, mis saavutatakse silindri(te)s kolvi üles- ja allaliikumisel. 9

Maht väljendatakse kuupsentimeetrites ja suuruse pii väärtuseks on 3, 1416. 15. Autode klassifikatsioon. Autode jagamine rühmadesse mootori, töömahu või mingi muu näitaja põhjal (vt. lisad B ja J). 16. Võistlus. a) Võistlus on sündmus, milles osaleb kasvõi üksainus auto ja mis omab vahetut konkureerivat iseloomu või millele antakse konkureeriv iseloom tulemuste avaldamisega. Võistluste tüübid: rahvusvaheline, rahvuslik, piiratud, suletud võistlus. Kõik rahvuslikud ja rahvusvahelised meistrivõistluste sarjad loetakse samuti võistlusteks. b) Võistlus on üksik sündmus oma tulemustega. Temas võivad sisalduda eelsõi(t)dud ja finaal, vabatreening ja klassifikatsioonisõidud või olla jagatud ka kuidagi teistmoodi, kuid ta peab lõppema koos kogu sündmuse lõpuga. Võistlus algab ajahetkega, mis on ette nähtud ajakava järgi dokumentide kontrolli alguseks ja/või eeltehnilise ülevaatusega ja milles sisaldub treening ja võistlus ise. Võistlus lõpeb protestide, apellatsioonide ja ärakuulamiste tähtaja lõppedes või võistlusjärgse tehnilise kontrolli lõpuga, sõltuvalt sellest, kumb neist lõpeb hiljem. Ühtki võistlust, mis on osa, või mis tahab olla osa sellisest rahvusvahelisest meistri-, karika- või auhinnavõistluste sarjast, mida FIA pole tunnustanud, ei saa FIA rahvusvahelisse kalendrisse lülitada. Igal võistlusel, rahvuslikul või rahvusvahelisel, millest on lubatud osa võtta autodel, mis vastavad FIA gruppidele, kategooriatele või vormelitele ja mis on määratud käesolevate võistlusmäärustega ja selle lisadega, peavad kõik osa võtvad autod täielikult vastama FIA tehnilistele eeskirjadele (v.a. juhtum, kui ASN-le on FIA poolt antud spetsiaalne kirjalik luba. b) 1. Ringrajasõit: võistlus, mis peetakse suletud ringrajal ja milles osaleb kaks või enam autot, mis sõidavad samal ajal ja kus ettenähtud distantsi läbimiseks kulutatud aeg on määravaks võitja selgitamisel. b) 2. Kiirendussõit: kiirendusvõistlus täpselt väljamõõdetud sirgel kahe paigalstardist liikuma hakkava auto vahel ja milles esimesena finishijoone ületanud auto (ilma karistusteta) saavutab parema tulemuse. b) 3. Mäkketõus: eraldistardiga võistlus kindlal distantsil, finish asetseb kõrgemal stardist. Tulemused vastavalt raja läbimise ajale. 17. Rahvusvaheline võistlus. Võistlus, mis vastab antud Spordikoodeksi ja selle lisadega määratud ohutusstandarditele. Rahvusvahelise staatuse taotlemiseks peab võistlus vastama kõigile allpool loetletud tingimustele: - rahvusvahelise ringrajavõistluse korraldamiseks peab kasutatav ringrada omama FIA poolt väljastatud vastava kategooria homologatsioonilitsentsi. - rahvusvahelistele rallidele kehtivad kõik artiklis 21 loetletud tingimused. - osalevad registreerijad ja sõitjad peavad omama FIA rahvusvahelist litsentsi vastavalt artiklile 109. - võistlus peab kuuluma rahvusvahelisse kalendrisse. Rahvusvahelisse kalendrisse registreerimine kuulub FIA pädevusse ja vastava taotluse esitab riik, kus võistlus toimub. Keeldumise korral esitab FIA vastavad põhjendused. Ainult rahvusvahelised võistlused võivad moodustada FIA poolt vastavalt artiklile 24 lubatud rahvusvahelisi meistrivõistlusi (ka karika-, väljakutse- ja auhinnavõistlusi) või rahvusvahelisi seeriavõistlusi. Kui rahvusvaheline võistlus on osa FIA nime kandvast rahvusvahelisest meistri-, karika-, väljakutse- auhinna- või seeriavõistlusest, siis kuulub see FIA järelevalve alla ilma õiguseta delegeerida antud järelvalvet ASN-ile. Kõigi ülejäänud rahvusvaheliste võistluste puhul kuulub vastutus antud Spordikoodeksi reeglite järgimise eest ASN-ile. 10

18. Rahvuslik võistlus. Võistlus on rahvuslik, kui ta ei täida ühte või mitut artiklis 17 esitatud tingimust. Järelvalvet rahvusliku võistluse üle teostab vastavalt käesoleva spordikoodeksi artiklites 3 ja 53 esitatud tingimustele ASN. Rahvuslikul võistlusel võivad osaleda vaid antud riigi ASNi poolt väljastatud registreerija- ja sõitjalitsentsi omanikud. Rahvuslik võistlus ei tohi olla osaks rahvusvahelistest meistri- või seeriavõistlustest ega selle tulemusi ei tohi liita kokku mitmete rahvusvaheliste võistlustega. Rahvuslikul võistlusel võivad osaleda teise riigi ASNi poolt väljastatud litsentside omanikud vaid antud ASNi loal. Kui antud võistlus on osaks rahvuslikest meistri- või seeriavõistlustest, siis teise riigi ASNi poolt väljastatud litsentside omanikud ei ole õigustatud antud seeriavõistluse punktidele. Juhul, kui riigis eksisteerib rahvuslik võistluskalender, peab rahvuslik võistlus olema sinna lülitatud. Euroopa Liidu riikides peetavatel rahvuslikel võistlustel on erandkorras lubatud osavõtt teiste EL riikide sportlastel ja FIA otsusel EL-ga sarnast staatust omavate riikide elukutselistel sportlastel või registreerijatel. Selleks peavad elukutselised registreerijad või sõitjad esitama sobiva ja ASN-i poolt aktsepteeritud finantsasutuse tõendi, et teenivad raha autospordis võistlemisega, või suutma teisiti tõestama FIA-le oma elukutselisust. Lisaks peab võistlust korraldava riigi ASN, kes lubab oma võistlusel osaleda teise ASNi poolt väljastatud litsentsiomanikel, järgima kohustust esitamaks FIAle, registreerijatele ja sõitjatele järgmist informatsiooni kõigil võistlust puudutavatel dokumentidel (kaasa arvatud registreerimisvormil): - üheselt mõistetav informatsioon, kas FIA või antud ASNi poolt väljastatud ringraja homologatsioon vastab osalevate võistlusautode kategooriatele. - kas osalevate võistlusautode kategooriad vastavad antud ringiraja homologatsioonile. - millise kraadiga (Grade) litsents antud võistlusel osalemiseks on sõitjatelt nõutud. 19. Piiratud võistlus. Nimetus “piiratud” tähendab võistlust, milles osalevad võistlejad ja registreerijad peavad täitma muidki, kui p. 17 ja 18 toodud tingimusi. FIA võib neid lülitada rahvusvahelisse kalendrisse. Teatud eritingimustel võib FIA anda loa piiratud rahvusvahelisele võistlusele, mis oma spetsiifika tõttu ei vasta Lisale O, ja registreeritakse rahvusvahelisse kalendrisse ASNi taotlusel. 20. Kinnine võistlus eeldab ainult ühe klubi võistlejate ja registreerijate osavõttu. Võistluste korraldamiseks tuleb taotleda ASN luba. Erandjuhtudel võib ASN lubada mitme organisatsiooni või klubi ühisvõistlust. 21. Rallid ja maastikurallid. a) Sportlik ralli (esimene kategooria): on maanteevõistlus, kus kasutatakse etteantud kiirusi. Rallivõistlus koosneb ühest või mitmest etteantud marsruudist, mis lõppevad ühes või samas, eelnevalt kokkulepitud punktis. Rajal võib olla üks või mitu lisakatset, mis on normaalsele liiklusele suletud. Neil lisakatseil üldiselt määrataksegi paremusjärjestus. Teelõiku lisakatsete vahel nimetatakse ülesõiduks. Suurim kiirus ülesõidul ei või kunagi mõjutada positiivselt võistlustulemust. Sportlikud rallid on FIA kalendris regulaarsussõitude osas. Sportlikel rallidel võivad osaleda ka FIA Grand Prix ja Sports Car prioriteediga sõitjad. Juhul, kui üle 10% kogu rallivõistluse distantsist kujutab endast lisakatseid suletud ringrajal, on nende osalemiseks vajalik võistlus registreerida ka FIA kiirusvõistluste kalendrisse. Juhul, kui üle 20% kogu rallidistantsist on lisakatsed suletud ringradadel, ei vaadelda sellist võistlust enam rallina ja lülitatakse ainult kiirusvõistluste kalendrisse. 1 kategooria rahvusvahelistel rallidel lubatud autod: lubatud maksimaalne võimsus on umbes 300 HJ. Selle nõude täitmist kontrollib FIA kogu aeg ja kõigi tema käsutuses olevate vahenditega. 11

Ainult järgmised autod võivad osaleda rahvusvahelistel rallidel: - Turismiautod (Rühm A) - Seeriaautod (Rühm N) Rahvusvahelistele rallidele lubatakse ka A ja N rühma autosid järgneva nelja aasta jooksul alates nende homologatsiooniaja lõppemisest, va. MM-etappidele. Nimetatud autod osalevad ja saavad tulemuse üldistel alustel. Vananenud homologeeringuga autodel osalejad peavad esitama ülevaatusel täiskomplekti homologatsioonivormist ning autod peavad sellele igati vastama. Kehtivad piirangud turbodele ja miinimumkaalule. Vananenud homologeeringuga autodel osalejad peavad esitama ülevaatusel FIA homologatsiooni. Autod peavad vastama Lisa J määrangutele, mis kehtisid homologatsiooni lõppemise hetkel. b) Turismikogunemine (teine kategooria): Võistlus, mille ainuke eesmärk on võistlejate kogumine eelnevalt teadaolevasse punkti. Et eristada seda tüüpi rallisid, peavad nad kohustuslikult kandma võistluse nimetuses sõnu “Touring Assembly”. Rada võib olla kohustuslik, kuid ainult lihtsate läbimiskontrollipunktidega ja ilma etteantud keskmiste kiirusteta. Üks või mitu lisakatset (v.a. kiiruskatsed) võivad olla lülitatud programmi, kuid ainult kogunemispunktis. Ei ole lubatud rahalised auhinnad. 2 kategooria ralli korraldamiseks ei ole vaja teda rahvusvahelisse kalendrisse lülitada, kuid olema peab korraldava maa ASN luba. Juhul, kui sellise ralli rada läbib ainult ühe ASN territooriumi, pole võistlejail vaja litsentsi. Vastasel korral peab ralli vastama Art. 81-le ja osavõtjad peavad omama vastavaid litsentse (Art. 108-117). c) Maastikurallid ja Baja-tüüpi maastikurallid: Kogunemisetappide pikkus ei või olla üle 500 km ja kogu ralli pikkus vähemalt 800 km. Rada võib läbida erinevate ASN-de territooriume nende loal. Osaleda võivad ainult FIA tehniliste tingimuste grupile T vastavad autod. Baja-tüüpi maastikuralli erinevus on see, et tema maksimumpikkus ühepäevase ralli korral on 800 km ja kahepäevase ralli korral on 1200 km. d) Pikamaa maastikurallirallid: Peavad olema lülitatud FIA kalendrisse. Igal aastal võib korraldada ainult ühe maratonralli igal kontinendil (FIA eriloal ka rohkem). Ralli pikkus peab olema vähemalt 1000 km ja etappide pikkus on vaba. Üldkestus ei või olla üle 31 päeva (koos tehnilise ülevaatuse ja proloogiga). Osaleda võib ainult rühma T autodel. 22. a) Võistlus või võistluspäev Võistlejate, registreerijate ja ametnike kogunemine üheks või mitmeks võistlussõiduks või rekordkatseks. b) Paraad on autoderühma esitlemine mõõdukal liikumiskiirusel, kusjuures: - paraadi ees ja taga liiguvad kohtunike autod. - kohtunikeautode roolis on kogenud sõitjad, kes on võistluste juhi alluvuses. - rangelt on keelatud möödasõidud. - ajavõtt on keelatud. - autodel ei tohi olla võistlusnumbreid, v.a. ajalooliste sündmustega seotuid. Kasutada võib teisi sümboleid, tähti jmt, need tuleb peale paraadi lõppu eemaldada. - paraadi kirjeldus peab olema juhendis ja osalevad autod nimetatud programmis. c) Esitlussõit on antud automudeli sõiduomaduste demonstratsioon, kusjuures: üle 5 auto esitlussõit peab olema ohutusauto kontrolli all, ohutusauto kogenud juht allub võistluste juhile. - raja kohtunikepostides töötavad kohtunikud. - sõitjad peavad kandma ohutusvarustust (soovitavalt FIA-kohast). 12

autod peavad läbima ülevaatuse ohutuseesmärgil. tuleb koostada ametlik osavõtjate loetelu peale tehnoülevaatust. reisijaid ei tohi olla. möödasõidud rangelt keelatud, v.a. KP-dest sinise lipu näitamisel. ajavõtt keelatud. esitlussõit tuleb kirjeldada juhendis, osavõtjad esitleda programmis. võistlusnumbreid ei kasutata, v.a. ajaloolisi võistlusnumbreid. Võib kasutada teisi autode eraldusmärke, milliseid eemaldatakse peale esitlust. Paraade ja esitlussõite ei tohi korraldada ilma ASN loata. 23. Katse. Selline võistlus, kus osavõtja võib ise valida katse sooritushetke Juhendiga antud aja piirides. 24. Meistrivõistlus. Karikavõistlus. Auhinnavõistlus. Väljakutsevõistlus. Seeriad. Rahvusvahelised meistrivõistlused, karikavõistlused, auhinnavõistlused ja väljakutseseeriad on FIA omandiks. a) Meistrivõistlused Meistrivõistlused võivad olla nii üksikute võistluste seeriad kui ka üksik võistlus. Ainult rahvusvahelised võistlused vastavalt artiklile 17 võivad kuuluda rahvusvahelistesse meistrivõistlustesse ja neid tunnustab ainult FIA. Rahvuslikke meistrivõistlusi tunnustab ainult korraldava maa ASN. Rahvuslikke meistrivõistlusi võib korraldada ainult ASN või tema kirjalikul nõusolekul ka mõni teine organ. Maksimaalselt ühe rahvusliku meistrivõistluste etapi võib korraldada väljapool oma territooriumi järgmistel tingimustel: - et ta korraldatakse ühist piiri (merepiiri puhul eeldusel, et omatakse loomulikku geograafilist ühtekuuluvust) omavas naaberriigis; - et Juhend ja tehnilised tingimused omavad FIA heakskiitu; - et võistlusrada omab FIA homologatsiooni ja heakskiitu ning FIA ohutus- ja meditsiinilised abitingimused on täidetud. Rahvusvahelise meistrivõistluse võib FIA kirjalikul loal korraldada ka mõni muu organ. Sellisel juhul omab meistrivõistluste korraldaja täpselt samasuguseid õigusi, kui üksiku võistluse korraldaja. b) Karikavõistlus. Auhinnavõistlus. Väljakutsevõistlus. Seeria. Kõik need võistlused võivad olla nii üksikute võistluste seeria (samade Juhenditega) kui ka üksik võistlus. Ühtki rahvusvahelist seeriat ei või korraldada ilma FIA kirjaliku loata, kes muuhulgas: - kiidab heaks Juhendid, tehnilised tingimused ja ohutustingimused; - kiidab heaks kalendri, kasutatavad ringrajad; - omab nõusolekut nende riikide ASN-ilt, kus osavõistlused toimuvad; - omab kinnitust, et ringradade homologatsioon vastab osalevate võistlusautode kategooriatele ning täidetakse FIA ohutus- ja arstliku abi tingimusi; - omab kinnitust, et seeria nimetus on kooskõlas geograafiliste, sportlike ja tehniliste tingimustega. Lisaks võib FIA oma äranägemisel anda loa kinnisele (klubisisesele) rahvuslikule seeriavõistlusele pidada rohkem kui üks võistlus väljaspool antud ASNi territooriumi. c) meistri-, karika-, auhinna-, väljakutse- ja seeriavõistlused, mis kannavad FIA nime, võivad olla organiseeritud ainult FIA või FIA kirjaliku loa alusel mõne teise organisatsiooni poolt, ja sisaldada nimes sõna „Maailm” (või sarnase tähendusega sõna või tuletatud sõnast „Maailm” ükskõik, mis keeles), kui sarja üldjuhend vastab punkti d) tingimustele, ja selles osaleb hooaja jooksul keskmiselt vähemalt neli erinevat autotootjat. 13

d) teised karika-, auhinna-, väljakutse- ja seeriavõistlused ei tohi kanda nimes sõna „Maailm” (või sarnase tähendusega sõna või tuletatud sõnast „Maailm” ükskõik, mis keeles) ilma FIA kirjaliku loata. FIA annab sarjale loa, kui on täidetud allpool loetletud tingimused ja peab seda spordi huvides vajalikuks. Kui allpool loetletud tingimusi ei täideta, võib FIA loa tühistada. i) karika-, auhinna-, väljakutse- ja seeriavõistluste kalendrisse peavad kuuluma etapid vähemalt kolmel erineval kontinendil sama hooaja jooksul. ii) kui karika-, auhinna-, väljakutse- ja seeriavõistlused sisaldavad endas vaid üht võistlust, peavad sellele kvalifitseerumiseks vajalikud võistlused toimuma vähemalt kolmel erineval kontinendil ja olema registreeritud rahvusvahelisesse kalendrisse. iii) korraldaja peab olema teadlik ja nõustuma tingimusega, et lisaks Spordikoodeksis või mujal esitatud õigustele on FIA-l õigus kontrollida Spordikoodeksi ja teiste võistlustega seotud reeglite täitmist igal karika-, auhinna-, väljakutse- ja seeriavõistluste etapil, mis sisaldab oma nimes sõna „Maailm”. Korraldaja peab tagama FIA-le täieliku juurdepääsu nii ringrajale kui ka võistlustega seotud dokumentatsioonile. iv) iga karika-, auhinna-, väljakutse- ja seeriavõistluste žürii esimees peab olema valitud FIA poolt avaldatud selleks ettenähtud isikute nimekirjast, ja tema ülesannete hulka kuulub Spordikoodeksi ja teiste võistlusega seotud reeglite rikkumisest ettekandmine FIA-le, rikkumisega seotud ASN-ile ja ASN-ile, kelle territooriumil võistlus toimus. FIA võib anda eriloa sarjale, mille nimes sisaldub sõna „Maailm” on pikaajaliste traditsioonidega. 25. Võistluste korralduskomitee on organ, mis koosneb vähemalt kolmest korraldaja (vt p. 55) poolt volitatud isikust, kes on heaks kiidetud korraldajamaa ASN poolt (vt. p. 3, 4, 5) ja kellel on kõik vajalikud õigused ja võimalused võistluste korraldamiseks ja võistlusjuhendi jõustamiseks (vt. p. 27). 26. Võistluste korraldusluba on dokument, mis lubab korraldada spordivõistluse. Antakse välja korraldajamaa ASN poolt (vt. 3, 4, 5). 27. Võistlusjuhend-kutse on kohustuslik ametlik dokument, mis antakse välja korraldajate (vt. p. 55) poolt ja milles kajastatakse võistluse detailid. 28. Võistluste programm on kohustuslik ametlik dokument, mis koostatakse korralduskomitee (vt. p. 25) poolt ja mis annab kogu informatsiooni võistlustest publikule. 29. Võistlusrada on teekond, mida võistleja peab järgima võistlusel. 30. Ringrada. Spetsiaalselt autovõidusõiduks ettenähtud ringrada (koos rajatistega), mis algab ja lõpeb samas kohas. Ringrada võib olla ajutine, poolajutine või püsiehitis sõltuvalt rajatiste tüübist ning kasutusvõimalusest. 31. Speedway. on püsirada, millel kuni 4 samale poole pööravat kurvi. 32. Inglise miil ja kilomeeter. Kõikidel juhtudel ja kõikidel võistlustel 1 miil = 1, 609344 km ja 1 km = 0, 62137 miili. 33. Rekordiks nimetatakse parimat tulemust, mis on saadud võistlusjuhendi kohaselt (vt. lisa D). 34. Kohalik rekord. Rekord, mis on saavutatud püsival või ajutisel rajal (heakskiidetud ASN poolt) võistleja poolt, vaatamata tema kodakondsusele. 35. Rahvusrekord on mingi ASN poolt heaks kiidetud oma maa võistleja poolt omal maal saavutatud rekord. 36. Rahvusvaheline rekord on FIA poolt teatud klassi parima tulemusena heaks kiidetud tulemus. 37. Maailmarekord on FIA poolt klassile vaatamata heaks kiidetud tulemus. 38. Rekordiomanik. Kui rekord rajal on püstitatud individuaalkatsel, loetakse rekordiomanikuks isik, kes tegi avalduse rekordi püstitamiseks ja kellele vastav luba anti. Kui rekord püstitati 14

mingi võistluse käigus, on rekordi omanik registreerija, kelle nimele tehti registreerimine võistlusteks rekordi püstitanud autole. 39. Start on moment, mil antakse stardikäsklus ühele või mitmele võistlejale (vt. 89, 96). 40. Kontrolljoon on joon, mille ületamisel autole võetakse aeg. 41. Stardijoon on esimene kontrolljoon, ajavõtuga või ilma (vt. 90). 42. Finishijoon, parc fermé. a) Finishijoon on viimane kontrolljoon, ajavõtuga või ilma. b) Parc fermé on koht, kuhu võistleja peab tooma oma auto(d) vastavalt võistlusjuhendile. Parc fermé’sse võivad siseneda ainult võistluste ametiisikud. Ühtki operatsiooni, kontrolli, remonti või auto häälestamist ei ole lubatud teostada ilma kohtunike loata. Parc fermé on kohustuslik nendele võistlustele, kellele on ette nähtud tehniline ülevaatus. Võistlusjuhendiga peab parc fermé paik olema täpsustatud. Kui võistlustel on stardi/finishi joon, peab parc fermé asuma selle lähedal. Kiiruskatse finishis peale finishijoont ja kuni parc fermé sissepääsuni kehtib parc fermé režiim. Parc fermé peab olema küllaldaste mõõtmetega ja hästi suletud kõrvalistele isikutele. Vaatlemine parc fermés on lubatud kohtunikele. Ainult neil on õigus anda võistlejaile korraldusi ja tegutseda pargi territooriumil. Ralli kontrollpunktide tähistatud ala loetakse parc ferméks. Mingit remonti või abistamist ei või seal lubada. 43. Etteanne on meetod, mis on määratud võistlusjuhendiga selleks, et niipalju kui võimalik võrdsustada võistlejate võimalusi. 44. Registreerija (entrant, competitor) on füüsiline või juriidiline isik, kes on aktsepteeritud võistlustest osavõtuks ja kellel on oma riigi ASN poolt välja antud registreerijalitsents (vt. 108, 110). 45. Võistleja (conducteur, driver) on võistlustest osa võttev autojuht, kellel on oma riigi ASN poolt välja antud sõitjalitsents. 46. Reisija on lisaks juhile (juhtidele) autos viibiv isik, kelle kaal koos isikliku varustusega on vähemalt 60 kg. 47. Litsents. a) On registreerimistunnistus, mis on antud võistlustel osalevale füüsilisele või juriidilisele isikule (sõitjad, registreerijad, meeskonnad, tootjad, kohtunikud, korraldajad, rajad jne.). Litsentsi omanik peab tundma ja täitma käesolevaid rahvusvahelisi ja rahvuslikke võistlusmäärusi. Ilma litsentsita on võistlusteks registreerimine ja nendel osalemine, samuti rekordikatse ja selle registreerimine keelatud. FIA rahvusvaheline litsents väljastatakse ASN poolt ja on kehtiv RV võistlustel tingimusel, et võistluse gradatsioon vastab litsentsi gradatsioonile ja võistlus on registreeritud FIA rahvusvahelises kalendris. Ükski litsentsiomanik ei või osa võtta rahvusvahelisel võistlusel, mis puudub FIA RV kalendrist. Art 18 vastavalt defineeritud elukutselistele võib litsentsi väljastada EL riigi ASN, kus ta omab alalist elukohta ilma passijärgse riigi ASN loata. FIA litsents tuleb iga aasta 1. jaanuarist vahetada uue vastu. Litsentsi annab iga maa kodanikele selle maa ASN tasuta või maksu eest, pidades ühtlasi nende üle arvestust. Litsentsi võib väljastada ka pseudonüümile, kuid mitte keegi ei või kasutada kaht pseudonüümi. ASN võib anda litsentsi välismaalasele, kelle maa ei ole veel FIA liige. Selliste litsentside kohta peab FIA sekretariaat arvestust. Rahvusvaheline Super Licence väljastatakse FIA poolt neile sõitjaile, kel on rahvuslik litsents ja kes avaldavad selleks soovi. Super Licence on kohustuslik FIA Rahvusvaheliste Meistrivõistlustel vastavalt nende Juhenditele. Selleks tuleb taotlejail täita ja allkirjastada vastav avaldusvorm, mida uuendatakse igal aastal. FIA-l on õigus keelduda Superlitsentsi andmisest ilma õigustuseta. Super Licence on FIA omandus ja ta väljastatakse sõitjaile enne igat võistlust. Super Licence tühistamine või võistluskeeld karistusena lülitab tema omaniku ühtlasi välja FIA Meistrivõistlustelt kas ajutiselt või alaliselt. 15

b) Vastavalt Art. 18 defineeritud elukutselistele registreerijatele või võistlejatele väljastatud rahvuslike litsentsidega tohib osaleda EL riikide või FIA otsusega sarnast staatust omavate riikide rahvuslikel võistlustel. Need litsentsid kannavad EL lippu. Nimetatud elukutselistel pole vaja FIA poolseid erilubasid EL-sisestel võistlustel osalemiseks. Litsentse võivad väljastada kõigi EL maade ASN-d isikutele, kes tõestavad oma pidevat paiknemist antud ASN-le alluval territooriumil või kes on antud ASN-ga samastatav kodakondsuse kaudu. Iga sellise ASN kohustus on tagada litsentsiga seotud kindlustuslepingute kehtivus. Eelpool nimetatud elukutselised vastutavad selle riigi ASN ees, kus võistlus toimub, ning litsentsi väljaandnud ASN ees. EL litsentsi tühistamisotsus avaldatakse FIA bülletäänis. Eeltoodu kehtib EL ja nendega võrdsustatud riikide rahvuslikel võistlustel. 48. Litsentside registreerimine ASN-s. ASN koostab nende isikute kohta, kellele ASN on väljastanud kas võistleja- või registreerijalitsentsi nimekirja. 49. Litsentsi number on number, mida ASN annab igal aastal võistleja- või registreerijalitsentsi omanikele. 50. Võistluselt eemaldamine keelab isikul edasise osavõtu võistlusest (või üksikutest võistlustest suurema spordisündmuse raames). 51. Võistluskeeld (litsentsi tühistamine) on osavõtukeeld teatud ajaks ASN haldusterritooriumil ja teistel territooriumitel, mis tunnistavad FIA-t (vt. 170 ja 182), peetavatest võistlustest. 52. Diskvalifitseerimine on lõplik osavõtu keeld kõikidest võistlustest (vt. juhtumid p. 170 ja 182).

III VÕISTLUSTE KORRALDAMISE ÜLDTINGIMUSED 53. Käesolevate võistlusmääruste mõjuala. Kõik võistlused ja katsed rahvuslike, rahvusvaheliste ja maailmarekordite püstitamiseks FIA-s esindatud riikides peavad juhinduma käesolevatest võistlusmäärustest. Suletud võistlused on kohalikud rekordikatsed peetakse vastavalt rahvuslikele võistlusmäärustele. Kui mingis riigis pole kehtestatud rahvuslikke võistlusmäärusi, tuleb kasutada käesolevaid. 54. FIA-s esindamata maades peetavad võistlused. On keelatud pidada rahvusvahelisi võistlusi ilma FIA eriloata. 55. Võistluste läbiviimise õigus. Igas riigis võib võistlusi korraldada: a) ASN (vt. 3, 4, 5); b) muud organisatsioonid, kui neil on ASN luba (vt. 61). 56. Ametlikud dokumendid. Autospordivõistluse ametlikud dokumendid tuleb koostada sellise arvestusega, et nende hulgas alati oleks võistlusjuhend (p. 27) ja programm (p. 28). Kui võistluste ametlikes dokumentides sisaldub mõni tingimus, mis on vastuolus FIA Spordikoodeksiga, siis on see tingimus kehtetu. 57. Märkused ametlikel dokumentidel. Kõik võistlusjuhendid, programmid ja registreerimisvormid peavad silmatorkaval kohal kandma teksti: võistlused peetakse vastavuses rahvusvaheliste võistlusmäärustega ja riigi võistlusmäärustega. Kui riigis puuduvad oma võistlusmäärused, ei ole viimane tekstiosa vajalik. 58. Võistlusmääruste ja -juhenditega tutvumine ja neile allumine. Võistlusi korraldavad ja neis osalevad isikud on kohustatud: 1) tutvuma FIA statuutidega, võistlusmäärustega ja rahvuslike võistlusmäärustega, juhenditega 2) tingimusteta alluma neile dokumentidele ja ASN ettekirjutistele Nende tingimuste mittetäitmisel isikutel või isikute rühmal, kes korraldavad võistlusi või võtavad nendest osa, litsentsid tühistatakse. Valmistajatehas aga kaotab õiguse osa võtta FIA meistrivõistlustest kas ajutiselt või alaliselt. Kui tuvastatakse võistlusauto mittevastavus tehnilistele tingimustele, ei saa karistust leevendada väitega, et rikkumine ei toonud kaasa sportlikke eeliseid. 16

59. Määrustevastane võistlus. Kõik võistlused, mida kavatsetakse korraldada vastuolus Spordikoodeksiga või rahvuslike Võistlusmäärustega, tuleb ASN poolt ära keelata. Kui taoline võistlus on lülitatud juba korraldusloa saanud ürituse osaks, siis kaotab ürituse korraldusluba kehtivuse. Art. 58 esitatu kehtib kõikide litsentsiomanike kohta, kes taolistest võistlustest osa võtsid. 60. Võistluste edasilükkamine või ärajätmine. Võistlusi ei või edasi lükata ega ära jätta v.a. kui selline võimalus on antud Juhendiga või kui žürii otsusega lükatakse võistlus edasi “force majeure” või ohutuspõhjustel. Võistluse ärajätmisel või rohkem kui 24-ks tunniks edasilükkamisel tuleb osavõtumaks tagastada.

IV VÕISTLUSTE KORRALDAMINE 61. Korraldusluba. FIA liikmesriigi territooriumil võistluste korraldamiseks on vaja hankida ASN luba.(p 26). 62. Võistluste korraldusloa taotlus tuleb esitada ASN-le hiljemalt üks kuu enne võistluspäeva, näidates ära 1) Korralduskomitee liikmed ja kvalifikatsioon, komitee aadress (vt. 25), 2) Juhendi projekt (vt. 27, 65). Taotlusega koos tuleb tasuda võistluse registreerimismaksu lunasumma, mis tagastatakse kui korraldusloa taotlust ei rahuldata. 63. Korraldusloa vormistamine. ASN võib vajaduse korral väljastada spetsiaalseid korralduslitsentse (art. 61), litsentse võib asendada Juhendi kooskõlastuskiri (art. 27, 65). 64. Seaduste ja piirangute järgimine. Võistlusi võib pidada nii avalikel teedel kui spetsiaalsetel radadel (või mõlemal korraga), kuid ASN ei saa väljastada korraldusluba (art. 61), kui korralduskomitee (art. 25) pole saanud vastavat kooskõlastust kohalikelt võimudelt. Märkus 1. Avalikel teedel peetavatel võistlustel peab järgima riigi Liikluseeskirju. LE rikkumiste eest karistuse määrab žürii. Märkus 2. Autodroomidel peetavatel võistlustel tuleb järgida kõiki Spordikoodeksi reegleid, neid saab täpsustada Juhendiga. ASN võib autodroomile väljastada pikaajalise korraldusloa. Juhendite avaldamisaeg: FIA MV etappide Juhendid peavad saabuma FIA Sekretariaati vähemalt 1 kuu enne registreerimisperioodi lõppu (rallidel 2 kuud). 65. Võistlusjuhendis sisalduv informatsioon. Juhendis peab olema näidatud: a) korraldaja nimetus(vt. 55) b) võistluste nimi, statuut ja määrus (vt. 17-21) c) kinnitus, et võisteldakse FIA Spordikoodeksi ja ASN võistlusmääruste kohaselt d) korralduskomitee koosseis ja aadress (vt. 25) e) koht, aeg f) võistluste täpne kirjeldus (raja pikkus ja suund, masinaklassid ja -kategooriad, lubatud mootorikütus, võistlejate lubatud arv jne) g) osavõtutingimused (aadress, registreerimise algus ja lõpp, maksud) (vt. 70, 71) h) kindlustusteave i) startide ajad ja iseloomud, etteanded jmt j) meenutused Spordikoodeksi sätetest, eelkõige litsentside kohta (vt. 44, 45 ja 108), signaallipud (lisa H), tulekaitse (vt 128) k) teave ajavõtu korraldamisest ja kuidas selgitatakse tulemused l) detailne loetelu iga võistlusosa auhindadest m) meenutus protestimistingimustest (vt 172, 173, 174) n) žürii liikmete ja võistluste juhi nimed 66. Võistlusjuhendi muutmine. Juhendit ei saa muuta peale osavõtuavalduste vastuvõtmise perioodi algust, kui muudatused pole vastuväideteta kooskõlastatud kõigi juba registreerunud registreerijate poolt. Muudatusi võib teha ka žürii “force majeure” või ohutuspõhjustel (art. 141). 17

67. Põhiline info, mis peab sisalduma programmis (kavas): a) kinnitus selle kohta, et võistlused peetakse FIA Spordikoodeksi ja ASN määruste järgi, b) koht ja aeg, c) ajakava, d) registreerijate ja võistlejate nimed ja võistlusautode stardinumbrid, e) etteanne, f) detailne auhindade loetelu, g) žürii liikmete ja võistluste juhi nimed. 68. Eelregistreerimine on võistleja ja korraldaja vaheline leping, mis on mõlemapoolselt alla kirjutatud või Juhendist ehk mujalt saadud registreerimisvorm konkreetse võistluse kohta, mis on võistleja poolt täidetud. Eelregistreerimiseks võidakse ka lugeda võistlusi puudutav kirjavahetus. Eelregistreerimine telefaksi teel on pädev. Kui võistleja on teinud eelregistreerimise, on ta kohustatud osalema (v.a. “force majeure”). Juhul, kui võistleja ei saa osaleda, tuleb tal teatada korraldajale kirjalikult või telegrammiga oma loobumisest (võimalikult vara, hiljemalt enne mandaatkomisjoni algust). Selle nõude mittetäitjad teatatakse kodu-ASN-le karistuste rakendamiseks, lisades juurde nende poolt täidetud eelregistreerimise vormi. Samal ajal kohustab eelregistreerimine korraldajat täitma oma lubadusi, seda juhul, kui võistleja on täitnud võistlusmäärusi. 69. Vaieldav eelregistreerimine. Korraldaja ja võistleja vahelise tüli, mis puudutab eelregistreerimist, lahendab ASN. Kui tüli ei lahendata enne võistluspäeva ja võistleja ei stardi, tuleb talle määrata võistluskeeld seniks, kuni probleem lahendatakse. Võistluskeeldu võib asendada lunaraha tasumine registreerija poolt, summa suuruse määrab ASN. Lunaraha tasumine ei anna registreerijale/sõitjale õigust osaleda teisel võistlusel. 70. Eelregistreerimise vastuvõtmine. Alles peale võistlusloa saamist võib korralduskomitee välja saata võistlusjuhendi ja võtta vastu eelregistreerimisi. Lõplik registreerimine tuleb teha selleks ette nähtud vormile (tavaliselt on see vorm trükitud võistlusjuhendis), mille saab korralduskomiteelt. Sellel vormil tuleb ära näidata registreerija ja (kui see on võimalik) ka sõitjate nimed, aadressid ja litsentside numbrid. Eraldi otsusega võib lubada sõitjate nimede teatamist ka hiljem, see võimalus peab sel juhul olema mainitud võistlusjuhendis. Selline eelregistreerimine, millega ei kaasne võistlusjuhendis ettenähtud osavõtumaksu tasumist, ei ole kehtiv. Registreerijad ja sõitjad, kes soovivad osa võtta teistes riikides peetavatest võistlustest, tohivad teostada eelregistreerimist alles peale selleks loa saamist oma maa ASN-lt. ASN annab osavõtuloa vormis, mida ta peab sobivaks - osavõtuavaldusele pitsatiga, kirjaliku eriloaga antud ürituse jaoks või üldise osavõtuloana (ühe või mitme riigi jaoks, teatud perioodiks või kogu litsentsi kehtivuse ajaks). Kui korraldav ASN võtab osalema registreerija või sõitja, kel pole oma maa ASN luba, rikub korraldajamaa ASN Spordikoodeksilt. Kui FIA saab sellest teada, määratakse süüdiolevale ASN-le suvalise suurusega trahv. ASN luba osavõtuks välisvõistlustest: Spordikoodeks sätestab, et ASN võib anda loa osavõtuks vaid sellistest võistlustest, mis on registreeritud FIA rahvusvahelises kalendris. 71. Eelregistreerimise lõpp. Eelregistreerimise tähtajad esitatakse Juhendis (Art 65g). RV võistlustel lõpeb registreerimine vähemalt 7 päeva enne võistluspäeva, teistel võistlustel mitte hiljem kui 3 päeva enne võistlusi. 72. Eelregistreerimine telefaksiga või mõnel muul elektroonilisel teel on lubatud juhul, kui faks saadetakse enne eelregistreerimise tähtaja lõppemist ja see dubleeritakse samaaegselt saadetud kirjaga, milles lisaks muudele andmetele on tõendid osavõtumaksu (kui see nimetatud võistlustel on) tasumise kohta. Faxi või mõne muu elektroonilise infokandja (e-mail vms) saatmise aeg on ümberlükkamatuks tõendiks. 18

73. Mittekorrektne eelregistreerimine. Eelregistreerimine, mille käigus esitatakse vigased või valed andmed, tühistatakse. Esitajat karistatakse ja tema eelregistreerimismaksu ei tagastata. 74. Eelregistreerimise tühistamine. Juhul, kui korralduskomitee keeldub eelregistreerimist tunnistamast, tuleb sellest registreerijale teatada 8 päeva jooksul peale registreerimisavalduse saabumist, kuid mitte hiljem, kui 5 päeva enne võistluspäeva. Juhul, kui võistluse eelregistreerimise viimane tähtaeg on veelgi hiljem, tuleb keeldumisest teatada peale eelregistreerimise lõpp ööpäeva jooksul. Selline keeldumine on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Keeldumise põhjust tuleb põhjendada. Rahvuslik määrustik võib sätestada keeldumise teatamise teised tähtajad. 75. Eelregistreerimine tingimisi. Juhendiga võib olla ette nähtud tingimisi eelregistreerimine (näiteks juhul, kui võistlejate arv on mingil põhjusel piiratud ja saabunud eelregistreerimised juba täidavad vabad kohad). Sellest, et eelregistreerimine loetakse sooritatud tingimisi, tuleb registreerijale teatada telegrammiga või kirja teel vähemalt ööpäeva jooksul peale eelregistreerimisaja lõppemist.. Tingimisi eelregistreerunud ei ole p. 124 loetletud tingimuste subjektiks. 76. Eelregistreerimise avaldamine. Korralduskomitee ei tohi avaldada võistleja nime enne, kui eelregistreerimine on ettenähtud korras vastu võetud. Tingimisi registreerunud (vt 75) tuleb eraldi ära märkida. 77. Osavõtjate arvu piiramine. Juhul, kui vastuvõetud eelregistreerimiste arv ületab Juhendis ette nähtud osavõtjate arvu, tuleb võistlejad aktsepteerida kas eelregistreerimise saabumise aja, loosi või mõne muu viisi kasutamisega vastavalt ASN otsusele. 78. Varuvõistleja. Punkt 77 alusel välja jäänud võistleja võib aktsepteerida varuvõistlejana, kui selline võimalus on Juhendis antud ja registreerija tähtaegselt sellega nõustub. 79. Auto registreerimine. Üht ja sama autot saab antud võistlustele registreerida vaid ühe korra. Erandkorras võib ASN omal territooriumil lubada kahte võistlejat registreeruda samale võistlusele ühel autol. 80. Osavõtjate nimekiri. Orgkomitee peab mitte hiljem kui 48 tundi enne võistluste algust saatma ASN-le ja tutvustama registreerijaile osavõtjate nimekirja.

V VÕISTLUSRAJAD ja RINGRAJAD 81. Rahvusvahelised võistlusrajad. Juhul, kui võistlusrada läbib mitme eri riigi territooriume, peavad korraldajad oma ASN kaudu taotlema iga riigi ASN nõusoleku. Need ASN-d teostavad oma territooriumil sportlikku kontrolli võistluse üle, lõplik kinnitus võistlustulemuste kohta antakse aga võistlusi korraldava ASN poolt. 82. Võistlusradade heakskiitmine. Võistlusrada tuleb esitada ASN-le heakskiitmiseks. Selleks tuleb esitada ASN-le üksikasjalikud andmed raja, vahemaade ja teepikkuste kohta. 83. Võistlusmaa mõõtmine. Kõik võistlusmaad pikkuseni kuni 5 km tuleb mõõta kvalifitseeritud maamõõtja poolt piki tee telgjoont, pikkusega üle 5 km aga määratakse kilomeetripostide või mitte vähem kui 1:250 000 mõõtkavas kaardi abil. 84. Ringraja või autodroomi rahvusvaheline litsents. Selle saamiseks peab ASN pöörduma FIA poole. Litsentsi võib anda statsionaarsele või ajutisele rajale, samuti sellisele rajale, kus planeeritakse üht või tervet seeriat rekordüritusi. Peale ASN-ga konsulteerimist võib FIA rajale litsentsi andmisest keelduda või olemasoleva litsentsi tühistada, sealjuures antud otsust põhjendades. 85. Rahvuslik rajalitsents. ASN võib anda rajale rahvusliku litsentsi punktis 86 lg 2 toodud tingimustel. 86. Rajalitsentsis sisalduv info. FIA litsentsis esitatakse raja üldpikkus ja märge, kas ta on välja antud rahvusvaheliste või maailmarekordite püstitamise üritusteks. Ringraja litsents esitab lubatud FIA autode/rühmade loetelu. ASN rajalitsentsis peab sisalduma raja üldpikkus ja see, kas ta on kehtiv rahvuslike rekordi19

te püstitamiseks. Samuti peavad litsentsides kajastuma spetsiaalsed, sellele konkreetsele rajale omased määrused, mida võistlejad peavad tundma ja täitma. 87. Tingimused, mida rajad peavad täitma. Tingimused, millele peavad vastama nii ajutised kui ka statsionaarsed rajad, esitatakse FIA poolt. 88. Rajalitsentsi asukoht. Niikaua, kui rajalitsents on kehtiv, peab ta olema paigutatud nähtavale kohale raja keskuses.

VI STARDID JA OSASTARDID 89. Start. a) Stardiks nimetatakse momenti kui stardikäsklus antakse ühele võistlejale või mitmele võistlejale ühisstardis. Kui on tegemist ajavõtuga, alustatakse seda stardihetkel. Eksisteerib 2 stardiviisi: 1) lendstart 2) paigaltstart b) Võistleja loetakse startinuks hetkel, kui stardikäsklus anti. Mitte mingil juhtumil ei tohi stardikäsklust korrata (vt. 93). c) Kõikide võistluste juhendites (v.a. rekordkatsed) tuleb nimetada stardiviis (vt. 91, 92). 90. Stardijoon. a) Kõikidel lendstardiga võistlustel ja rekordkatsetel on stardijooneks joon, mille ületamisel käivitub ajavõtmine. b) Paigaltstardiga võistlustel on stardijooneks joon(ed), mille(de) suhtes on võistleja(d)/ auto(d) seisatud enne starti. Stardipositsioonid ja meetod nende määramiseks peavad olema esitatud võistluste juhendis. 91. Lendstart leiab aset, kui auto liigub ajavõttu alustades. Lendstarti võib autod tuua pilootauto järel. Ajavõttu alustatakse, kui juhtauto (mitte pilootauto) ületab stardijoone. 92. Paigaltstart leiab aset, kui auto on stardikäsklust andes liikumatult. a) Paigaltstardiga rekordkatsel peab auto olema liikumatult; see auto osa, mis käivitab ajavõtu, peab olema mitte kaugemal kui 10 cm stardijoone taga. Mootor peab töötama. b) Teistel paigaltstardiga võistlustel määratakse Juhendiga, kas mootor stardihetkel töötab või ei. c) Autodel, mis stardivad üksikult või ühes rivis: - kui kasutatakse automaatajavõttu, peab auto või autod olema paigutatud nagu rekordkatsel; - kui ajavõtt on käsitsi, peab auto või autod olema paigutatud nii, et auto esirattad puudutavad stardijoont. d) Kui stardipositsioonid (autode paiknemine) määratakse võistlusjuhendiga, algab ajavõtt momendist, mil stardikäsklus antakse. Kui võistlus toimub kinnisel ringil, võetakse alates avaringi lõpust aega igale autole, kui ta möödub ajavõtupostist (kui Juhendiga ei määrata teisiti), fikseerides ringide ajad. e) Kui peale stardiruudustiku paigutuse avaldamist keegi võistlejaist ei stardi, jääb tema koht tühjaks ja teised võistlejad peavad startima oma kohalt. 93. Starter. Rahvusvahelistel kiirusvõistlustel, kus kasutatakse ettemääratud stardiasetust, peab starteriks olema võistluste juht-peakohtunik või sarja peakohtunik, erandina võivad nad starteriks määrata eraldi vanemametniku. 94. Valestart. Valestart fikseeritakse, kui võistleja liigutab oma autot ettepoole temale määratud kohalt enne stardisignaali andmist. Grupistardi puhul karistatakse valestardi teinud võistlejat kuni ühe minuti lisamisega tema võistluse koguajale. Sellest karistusest tuleb kohe informeerida tema boksimeeskonda. Üksikstardi puhul (ilma automaatse ajavõtuta) tehtud valestardi puhul on karistuseks 1 sekund lisatuna distantsi läbimise tegelikule ajale. 20

Žüriil on õigus nimetatud karistust suurendada või lisada muid karistusi, kuid ainult nendes piirides, millised on antud Juhendiga. 95. Stardikohtunikud. Üks või mitu kohtunikku võivad olla orgkomitee poolt määratud starte jälgima. Stardikohtunikud peavad koheselt juhtima võistluste juhi tähelepanu võimalikele valestartidele. 96. Eelsõidud. Võistlust võib läbi viia osastartidega, mille koostamine ja läbiviimine peavad olema kajastatud võistlusjuhendis. Žüriil on õigus muuta osastarte või nende koosseisu, kui startijate arv või muud asjaolud seda nõuavad. 97. Sama tulemus. Sama tulemuse saanud võistlejad peavad jagama omavahel auhinnad. Teatud tingimustel ja sama tulemuse saanud võistlejate nõusolekul on lubatud nende vahel korraldada lisastart, mis määrab auhinnasaaja. Sellise otsuse võib teha žürii koos kordussõidu tingimuste määramisega. Mingil juhul ei tohi kogu võistlust uuesti korraldada.

VII REKORDID VIII REGISTEERIJAD ja VÕISTLEJAD 108. Registreerijate ja võistlejate registreerimine. Igaüks, kes soovib vastavalt p. 45 ja 42 järgi omandada võistleja- või registreerijalitsentsi, saab selle oma riigi ASN-lt (vt. p. 47), mille kodanik ta on. Kui võistleja registreerib ka auto, on ta ka registreerijaks ning peab seega omama kaht FIA/ASN litsentsi (art. 109). 109. Litsentside väljastamine. Litsentse, mis on kujundatud vastavalt FIA näidisele ja kannavad ASN nime, nimetatakse: a) registreerijalitsentsiks (competitor’s licence), b) võistlejalitsents (driver’s licence). Neid litsentse annavad välja ASN-d (vt. p. 110). Peale selle võib ASN väljastada ka rahvuslikke litsentse, millede kuju ja sisu määrab ASN. Selleks võib kasutada ka FIA litsentse, millel on märge kehtivuse kohta ainult ühes riigis või teatud autospordialal. 110. Litsentside väljastamise õigus. Iga ASN võib väljastada litsentse: 1) oma maa kodanikele, 2) teise maa (esindatud FIA-s) kodanikele kõigi järgmiste tingimuste täitmisel: a) kui nende oma maa ASN annab selleks eelnevalt loa (ainult kord aastas ja erijuhtudel) b) kui nad elavad püsivalt litsentsi väljastavas riigis, tõestades seda oma maa ASN-le c) kui nende oma maa litsents võetakse tagasi. ASN võib anda litsentsi ka sellise maa kodanikele, mis veel ei ole esindatud FIA-s, kuid seda ainult tingimusel, et sellest otsekohe informeeritakse FIA-t, kes samuti otsekohe peab vastama, kas tal on selleks vastuväiteid. Mitte ükski isik ei saa omada antud aastal üheaegselt kehtivaid litsentse nii oma ASN-lt kui ka võõralt ASN-lt. Kodu ASN-i litsents tuleb tagasi võtta. Erandkorras võivad ASN poolt tunnustatud võidusõidukoolide õpilased osaleda kahel rahvuslikul võistlusel koolilitsentsiga (võõrriigis vajalik mõlema ASN-i nõusolek). 111. Võistlemine teise maa litsentsiga. Võistlejal on õigus võistelda oma maa (passi väljastanud maa) rahvuslikel võistlustel teise maa poolt välja antud litsentsidega vastavalt oma maa ASN-i tingimustele. 112. Registreerija või võistleja kodakondsus. Võistlusmäärustike tõlgendamisel loetakse iga võistleja või registreerija litsentsi kehtivusaja jooksul litsentsi väljastanud maa kodanikuks. Kõik võistlejad, kes võtavad osa FIA maailmameistrivõistlustest, märgitakse kõikides ametlikes dokumentides selle maa kodanikeks, kelle passi nad omavad. 113. Litsentsi andmisest keeldumine. ASN-l ja FIA on õigus põhjendatud kaalutlustel litsentsi andmisest keelduda. 21

114. Litsentsi kehtivusaeg. Igasugune litsents on kehtiv väljastamisaasta 31. detsembrini. 115. Litsentsimaks. Litsentsi eest tuleb ASN-le tasuda igal aastal FIA-ga kooskõlastatud maks. 116. Litsentsi kehtivus. Registreerija ja võistleja rahvusvahelised litsentsid on jõus kõigis FIA liikmesmaades neil võistlustel, mis on märgitud rahvusvahelises kalenderplaanis. Piiratud võistlustel (vt. p. 19) tuleb litsentsiomanikel arvestada ka muude esitatavate nõuetega. 117. Litsentsi esitamine. Registreerija või võistleja on kohustatud võistluste ametiisikule selle nõudmisel esitama oma litsentsi, mis peab olema omaniku poolt allkirjastatud. 118. Litsentsi tühistamine. Litsentsiomanik, kes registreerib, võistleb, või on kohtunikuks võistlustel, mis on keelatud (ei ole saanud toimumisluba), saab teatud ajaks võistlemis-, või tegutsemiskeelu ja tema litsents tühistatakse. Võõrriigis toimunud keelatud võistlustel osalemise juhtumil kooskõlastavad mõlemad ASN-id karistuse kestuse, võimaliku vaidluse lahendab FIA lõplik otsus. 119. Meditsiiniline järelevalve. Iga võistleja, kes võtab osa rahvusvahelisest võistlusest, peab olema võimeline nõudmisel esitama meditsiinisertifikaadi oma tervisliku kõlblikkuse kohta (“Aptitude Form”, Lisa L). 120. Varjunimi. Kirjaliku avalduse põhjal võib ASN väljastada võistlejalitsentsi varjunimele. Sellisel juhul on võistleja kohustatud võistlema ainult varjunime all. Varjunime muutmine või võistlemine oma kodanikunime all on lubatud ainult ASN loal ja peale uue litsentsi ostmist. 121. Võistleja vahetamine. Võistleja vahetamine on lubatud ainult juhul, kui see on ette nähtud võistlusjuhendis. Peale programmi avaldamist on see lubatud ainult žürii loal. Käesolev punkt ei kehti rekordiürituste kohta. 122. Võistlusnumber. Võistluste ajal peavad igal autol olema nähtaval määrustepärased võistlusnumbrid või -märgid vastavalt juhendile. 123. Registreerija ja võistleja ühine vastutus. Registreerija (vt. 68 ja 69) on vastutav võistleja ja tema hooldusmeeskonna kõikide tegude ja seaduserikkumiste eest. Lisaks sellele vastutab igaüks neist eraldi käesolevate ja rahvuslike võistlusmääruste rikkumise eest. 124. Võistluse vahetus. Registreerija, kes on registreerinud võistleja osavõtuks rahvusvahelisest või rahvuslikust võistlusest ja kelle teadmisel võistleja võistleb samal ajal ja teises kohas teisel võistlusel, kaotab oma litsentsi ajaks, mida ASN peab vajalikuks. Juhul, kui need kaks võistlust peetakse eri riikides, lahendavad kokkuleppel karistuse mõlemad ASN-d, vaidluse korral aga FIA, kelle otsus on lõplik. 125. Registreerimine rahvusvahelisele võistlusele. Registreerijad peavad teadma, et ainult need rahvusvahelised võistlused, mis on märgitud FIA Aastaraamatu kalenderplaanis või FIA bülletäänides, on ametlikud. Kõikidest muudest mitme riigi sportlaste osavõtul toimunud võistlustest osavõtt on keelatud ja seda karistatakse.

IX AUTOD 126. Autode klassifitseerimine. Kõikideks võistlusteks (v.a. rekordiüritused) jaotatakse autod: a) kategooriateks (võidusõiduautod, spordiautod, suurturismiautod ja turismiautod), b) klassideks (mootori kubatuuri järgi, lisa B p. 199; lisa J p. 251). Rekordiüritusteks jaotatakse autod: elektrisüütega, gaasiturbiinautod, samuti kubatuuri järgi. 127. Ohtlik auto. Autot, mille ehitus on selline, et sellel võistlemist võib pidada ohtlikuks, võib kohtunikekogu keelata startimast (vt 141, 145) 128. Tulekaitse. Kõikidel võistlustel osalevatel autodel peab mootoriruumi ja salongi vahel olema vahesein, mis tulekahju puhkemisel peab küllaldaselt takistama tule juurdepääsu salongi. 129. Automudeli või automargi keelustamine või diskvalifitseerimine. Võib toimuda vastavalt FIA või ASN otsusel. 130. Reklaam autodel. Reklaam autodel on vaba. ASN-d võivad oma kontrolli all peetavatel võistlustel kehtestada piiranguid. Eritingimused ning riigis kehtivad piirangud tuleb esitada juhendis. 22

131. Võistlustulemuste kasutamine reklaamiks. Iga registreerija või firma, kes kasutab võistlustulemusi reklaamiks, peab alati konkreetselt ära näitama võistluse või rekordikatse iseloomu, auto grupi ja klassi, saavutatud koha jne. Iga eksitus või liialdus toob kaasa trahvi isikule, kes vastutab reklaami avaldamise eest. Ühtki reklaami, mis puudutab FIA meistri-, karika-, auhinna-, või seeriavõistluse võitu, ei või avaldada enne viimase osavõistluse lõppu. Taoline reklaam peab sisaldama ka antud FIA meistri-, karika-, auhinna-, või seeriavõistluse logo. Igasugune selle reegli rikkumine toob enesega kaasa karistuse FIA poolt. Protestid või vaidlused eri firmade vahel, kes on osa võtnud auto ehitamisest, lahendatakse oma maa ASN poolt, kui need on ühe riigi omad, või FIA poolt, kui nad on eri riikidest. Viimasel juhul peab vaidlust lahendava žürii koosseisus olema esindaja igalt vaidluses osalevalt maalt.

X AMETLIKUD ISIKUD 132. Ametlike isikute nimekiri. Väljenduse “ametlik isik” all mõistetakse järgmisi ametnikke, kel kõigil võivad olla asetäitjad: - žürii liige (Commissaires Sportifs, Stewards of the Meeting), - võistluste juht-peakohtunik (Directeur de Course, Clerk of the Course), - sarja peakohtunik (Race Director) - võistluste direktor (Secretaire du Meeting, Secretary of the Meeting) - ajamõõtjad (Chronometreurs, Timekeepers), - tehnilised kontrollid (Commissaires Techniques, Scrutineers), - boksikohtunikud (Commissaires au racitaillement, Pit Observers), - rajakohtunikud (Commissaires de Route, Road Observers), - lipukohtunikud (Signaleurs, Flag Marshals), - finishikohtunikud (Juges a l’arrivee, Finishing Judges), - faktikohtunikud (Juges de faits, Judges of Facts), - stardikohtunikud (Starters, Starters), - tehn. kontrolli asetäitjad (Controleurs, Assistant Scrutineers), - etteandekohtunikud (Handicappers, Handicappers). 133. Võistluste järelevalveõigus. Eraldi p. 132 loetletud kontunikest võib iga ASN määrata oma esindaja(d) vaatlema ükskõik millist võistlust (oma maa võistlejate osas) ükskõik millises riigis, mis peetakse käesolevate määruste kohaselt ja kel on vajaduse korral õigus kaitsta nende õigusi korraldajate ees. 134. Ametnikkonna struktuur Nõutav vanemametnike koosseis a)Peab olema vähemalt kolm žürii liiget, võistluste juht ja juhul, kui võistleja koht määratakse ajavõtuga, vähemalt üks ajamõõtja. Žürii liikmed täidavad oma ülesandeid žürii esimehe (määratakse võistlusjuhendiga) juhtimisel. Žürii esimees on vastutav žürii koosolekute läbiviimise ja žürii otsuste jõustamise eest. Samuti vastutab ta žürii koosolekute päevakava kehtestamise ja selle täitmise eest. Kui mingi küsimuse arutamisel on häälte jaotus võrdne, omab žürii esimees otsustava hääle. Võistluste juht peab töötama tihedas koostöös žürii esimehega kogu võistluste ajal võistluste paremaks sujumiseks. b) Sarja peakohtunik Määratakse kogu sarja (MV, KV) kõikide võistluste juhiks, tema õigused ja kohustused kirjeldatakse sarja Üldjuhendis. 135. Kohtunike määramine. Vähemalt üks žürii liikmetest peab olema määratud ASN poolt või töötama ASN nõusolekuga. Kõik muud kohtunikud määrab korraldaja vastava ASN-i soostumusel. 136. Kohtunike nõutav kvalifikatsioon. Ajamõõtjad, tehnilised kontrollid ja nende asetäitjad ning etteandekohtunikud tuleb valida inimeste hulgast, kellel on ASN vastav kvalifikatsioon. 23

Neil ei või olla mingit kontakti kaubandus- või autovalmistajafirmadega, et vältida erapoolikuid võistlustulemusi. 137. Kohtunike õigus täita mitmeid eri funktsioone. Ühel võistlusel võib kohtunik, kui nii otsustab orgkomitee, täita mitut p. 136 loetletud ülesannet, kui tal on kõigile vastav kvalifikatsioon. 138. Kohtunike funktsioonide piiritlemine. Kohtunik ei või võistlusel täita muid ülesandeid, kui neid, mis talle on antud võistlusjuhendiga. Samuti ei või ta osaleda võistlejana võistlustel, millel ta on kohtunikuks. 139. Kohtunike honoreerimine. Žürii liikmetel on õigus saada honorari. Teised kohtunikud võib tasustada vastavalt iga ASN tasustamise skaalale. 140. Žürii liikmete kohustused. Üldreeglina ei või žürii liikmed mingil viisil olla vastutavad võistluse korraldamise eest ega tohi omada ühtki korraldajapoolset lisaülesannet. Sellest järelduvalt – nad kannavad vastutust ainult ASN ees. Erandina sellele on vaid juhtum, kui ASN on otseselt võistluste läbiviijaks. Sel juhul on neil õigus olla nii žürii liige, kui ka omada lisaülesannet. Žürii peab nii ruttu kui võimalik peale võistluse lõppemist allkirjastama ja saatma ASNle lõpliku aruande võistlustulemuste kohta koos esitatud protestide ja võistlustelt eemaldamise aruandega koos žüriipoolsete soovitustega (kui asi puudutab võimalikku võistluskeeldu või diskvalifitseerimist). Kui ühe suurema võistluse ürituse raames toimub mitu erinevat võistlust, võivad neist igal olla erinevad žürii liikmed. 141. Žürii liikmete õigused. Žüriil on suurim õigus käesolevate võistlusmääruste, rahvuslike võistlusmääruste, võistlusjuhendi ja programmi jõustamisel. Ta peab: - lahendama kõik küsimused, mis tekivad võistluste käigus, arvestades käesolevate võistlusmääruste apellatsiooniõigusega (vt. ptk. XIII), - peab otsustama karistuse suuruse üle liikluseeskirjade rikkumise eest liikluseks avatud teedel peetavate võistluste korral, - erandjuhtudel (vt. p. 66) võib täiendada võistlusjuhendit, - eelsõitude kasutamisel võib muuta nende arvu ja koosseisu (vt. p. 96), - eelsõidus sama tulemuse saanute vahel määrata lisastardi (vt. p. 97), - võib lubada sõitja(te) vahetuse (vt. p. 121), - võib kiita heaks või tagasi lükata iga faktikohtunike poolt esitatud tulemuste parandamise ettepaneku (vt. p. 149 g), - võib määrata karistusi ja trahve (vt. p. 154), - võib eemaldada võistlustelt (vt. p. 158), - võib teha parandusi paremusjärjestusse (vt. p.168), - võib keelata edasivõistlemise ükskõik millisele autole või võistlejale, keda või mida ta peab ohtlikuks või mille kohta võistluste juht esitab ettepaneku (vt. p. 127), - võib keelata võistlemise või edasivõistlemise ükskõik millisele sõitjale või registreerijale (oma otsusega, võistluste juhi ettekande põhjal või korralduskomitee ettekande põhjal), kellel pole legaalset alust võistlemiseks, kes on süüdi treeningueeskirjade rikkumises, kes on võistluse ajal keeldunud ametiisikute korraldusi täitmast. - võib võistluse edasi lükata “force majeure” põhjusel või tõsistel ohutuskaalutlustel, - võib muuta programmi, stardi- ja finishijoonte asukohta võistluste juhi või korralduskomitee palvel publiku või võistlejate ohutuse paremaks tagamiseks, - võib vajaduse korral määrata ühe või mitu asendajat puuduvatele žürii liikmetele, kuid vähemalt kolme kohalolek on vajalik, - võib katkestada võistluse. 142. Võistluste juhi kohustused. Võistluste juht võib olla ühtlasi võistluste direktoriks ja omada erinevaid asetäitjaid. Kui ühe suurema ürituse raames toimub mitu erinevat võistlust, võib 24

neist igal olla oma võistluse juht. Võistluste juht on vastutav võistluste läbiviimise eest vastavalt ametlikule programmile. Võistluste juht peab: - pidama üldist korda koostöös nende politsei- ja sõjaväejõududega, kes on võistluste läbiviimisel kaastegevad julgestuse tagamisel. - vastutama, et kohtunikud on oma “töökohtadel” ja nende puudumisel sellest ette kandma žüriile. - vastutama selle eest, et kohtunikel on küllaldane info võistluste läbiviimiseks. - hoidma oma kontrolli all võistlejaid ja nende autosid eesmärgiga takistada iga sellise võistleja, kes on võistlustelt eemaldatud kellel on võistluskeeld või kes on diskvalifitseeritud, osavõttu. - tagama selle, et autod (vajaduse korral ka võistlejad) kannaksid võistlusnumbreid vastavalt võistlusjuhendile. - tagama selle, et võistlusautot juhiks õige juht ja jagama autod klassidesse ja rühmadesse vastavalt juhendile. - tagama võistlejate toomise kuni stardijoonele õiges stardijärjekorras ja vajaduse korral ise andma stardi. - edastama žüriile programmi muutmise ettepanekud ja soovitama karistusi ebasportliku käitumise ja võistlusmääruste rikkumise eest, edastama proteste. - võtma võistlejailt proteste ja edastama neid žüriile, kes proteste lahendab. - koguma ajamõõtjate, tehnilise kontrolli ja nende abide, rajakohtunike ettekanded kokku võistlustulemuste kindlaksmääramiseks. - ette valmistama või tegema võistluste direktorile ülesandeks ette valmistada andmed lõppprotokolli koostamiseks ning edastama selle žüriile heakskiitmiseks (vt. 140). 143. Võistluste direktori kohustused. Direktor on vastutav võistluste korraldamise ja võistlusega seotud info ja teadete levitamise eest. Ta vastutab selle eest, et kohtunikud oleksid teadlikud oma tegevuslõigu ülesannetest ja varustatud vajaliku inventariga. Vajaduse korral tuleb tal võistluste juhti abistada lõpp-protokolli koostamisel (vt 142) 144. Ajamõõtjate kohustused. Võistluste alguses peavad nad võistluste juhilt saama vajalikud instruktsioonid. Nende ülesanded on: - käivitada võistlus niipea, kui selleks on saadud luba võistluste juhilt. - kasutada ajamõõtmiseks ainult sellist aparatuuri, mis on ASN poolt heaks kiidetud või, kui rekordikatsete puhul on vajalik l/00 täpsus, heakskiidetud FIA poolt. - fikseerida võetud ajad sõidu lõppedes. - ette valmistada ja alla kirjutada protokollid ja koos vajalike lisadokumentidega edastada need võistluste juhile või rekordikatsetel ASN-le. - saata nõudmisel originaalsed ajavõtulehed kas žüriile või ASN-le. - mitte teatada võetud aegu või tulemusi kellelegi peale ASN-i, orgkomitee, võistluste juhi või žüriile v.a. juhtudel, kui žürii poolt on teistviisi otsustatud. 145. Tehniliste kontrollide kohustused. Nende ülesandeks on igasugune autode mehaaniliste komponentide kontroll. Nad peavad: - teostama kontrolli kas enne võistlust, kui see on nii nõutud ASN või korralduskomitee poolt või võistluse ajal, kui seda nõuab võistluste juht. - kasutama kontrollil selliseid kontrollinstrumente, mis on võimaluse korral heaks kiidetud ASN poolt. - mitte edastama mingit ametlikku infot kellelegi peale ASN, orgkomitee, žürii liikmete ja võistluste juhi, - ette valmistama ja alla kirjutama omal vastutusel tehnilise komisjoni protokollid ning edastama need võistluste juhile või žüriile. 25

146. Tehniliste kontrollide abide kohustused. Nende ülesandeks on autode kaalumine, kerede ja seadmete mõõtmine ja võistlusdokumentide (litsentsid, kindlustus, juhiload, autokindlustus jne.) kontrollimine. Tehniliste kontrollide abide kohustused võib vastavalt olukorrale panna ka tehniliste kontrollide ülesandeks. Tehniliste kontrollide abid peavad: - viima läbi oma kontrolli kas enne võistlusi, kui seda nõuab ASN või korralduskomitee, või võistluste ajal, kui seda nõuab võistluste juht, - kasutama kontrollil selliseid kontrollinstrumente, mis on võimalikult heaks kiidetud ja määratud ASN poolt, - mitte edastama mingit ametlikku infot kellelegi peale ASN, korralduskomitee, žürii liikmete ja võistluste juhi, - ette valmistama ja allkirjastama omal vastutusel tehnilise kontrolli protokollid ja edastama need võistluste juhile või žüriile. 147. Boksikohtunike kohustused. Nad peavad kontrollima võistluste käigus auto juhtimist õige juhi poolt ja jõustama võistlusjuhendis selleks ette nähtud sätteid. Nad alluvad peakohtunike korraldustele, kellele peavad kohe teatama ükskõik millisest võistleja- või registreerijapoolsest võistlusmääruste või määruste rikkumisest. Võistluste lõpul annavad võistluste juhile ka suulise või kirjaliku rapordi oma tööst. 148. Rajakohtunike ja lipukohtunike kohustused. Rajakohtunikud peavad asuma võistlusraja ääres kohtadel, mis on neile määratud žürii või korralduskomitee poolt. Alates võistluste algusest on nad võistluste juhi alluvuses, kellele nad peavad kohe teatama (telefoni, signaalide, käskjala jne.) kaudu kõikidest intsidentidest ja õnnetustest oma vaatluspiirkonnas. Lipukohtunikud on eraldi määratud lipusignaalide andmiseks (lisa H). Nad võivad ühtlasi olla rajakohtunikeks. Võistluste lõpul peavad rajakohtunikud esitama võistluste juhile kirjaliku rapordi oma töölõigus juhtunud intsidentidest ja õnnetustest. 149. Muude kohtunike kohustused. a) Stardikohtunikud (vt. p. 95). b) Finishikohtunikud. Võistlustel, kus paremusjärjestus määratakse võistlejate poolt finishijoone ületamise järjekorra alusel, tuleb määrata finishikohtunikud, kes selle järjestuse kindlaks määravad. c) Faktikohtunikud. Võistlustel, kus mingeid otsuseid võetakse vastu vastavalt sellele, kas auto on puudutanud või ületanud mingeid jooni või piirajaid, kes võistlejad on teeninduskeelu piirkondades kasutanud kõrvalist abi või ei, tuleb nende faktide kindlaksmääramiseks kasutada faktikohtunikke, kes annavad vastavat infot tulemuste kindlaksmääramiseks. Joonte, piirajate jne. iseloom peab olema kindlaks määratud võistlusjuhendiga. d) Abikohtunikud. Ülalloetletud kohtunikel võib olla abilisi, kes on määratud neid abistama või tungiva vajaduse korral asendama. Abide ja kohtunike arvamuse lahkuminekul võtab lõp0liku otsuse vastu kohtunik. e) Kino- ja fotoaparatuur. žürii võib otsustamisel kasutada videomaterjale või muud elektroonilist aparatuuri. žürii võib tühistada faktikohtunike otsuseid. f) Protestid. Ühtki protesti ei saa esitada finishi- või faktikohtuniku otsuse kohta. Nende otsused on lõplikud, kuid nemad ei tohi ise kindlaks määrata lõplikku paremusjärjestust, kuna neil puudub ülevaade tingimustest, milles kogu võistlus on läbi viidud. g) Vead. Kui kohtunik leiab, et ta on teinud vea, võib ta seda parandada ainult žürii heakskiidul. h) Juhendis peab olema näidatud, milliseid fakte võistlustel kontrollitakse. Faktikohtunikud peavad olema nimetatud programmis. i) Ettekanded. Võistluse lõpul peab iga kohtunik saatma võistluste juhile ettekande oma otsuste kohta. 26

150. Etteandekohtunike kohustused. Peale registreerimisaja lõppu peavad nad ette valmistama etteande suuruse vastavalt võistlusjuhendile. Nad peavad arvestama ka sellega, et kõik etteanded peavad arvestama eelmiste võistluste tulemustega.

XI KARISTUSED 151. Määruste rikkumine. Lisaks juba eelpoolmainitud määruste rikkumistele loetakse määrusterikkumisteks ka järgmised tegevused: a) igasugune tegevus, mille eesmärgiks on tahtlikult või kaudselt anda altkäemaksu isikule, kellel on võistlustel mingi amet, igasugune kohtuniku tegevus, mille eesmärk on vastu võtta altkäemaksu; b) igasugune tegevus, mille eesmärgiks on võistlustel osalemine või sellele registreerimine autoga, mis ei ole heaks kiidetud; c) igasugune tahtlik tegu, mis riivab võistluse või autospordi huvisid. 152. Karistused. Igasugune käesolevate võistlusmääruste ja tema lisade, rahvuslike võistlusmääruste või võistlusjuhendi rikkumine korraldaja, kohtuniku, registreerija või võistleja poolt võib saada karistatud või trahvitud. Karistused ja trahvid võivad olla määratud žürii või ASN poolt. Ohutust või väärat registreerimist puudutavad žürii otsused jõustuvad koheselt ega kuulu apelleerimisele. Juhul, kui registreerija apelleerib (v.a. eelpool nimetatud juhtudel), lükatakse karistus edasi, ent ei registreerija ega võistleja ei tohi osaleda autasustamisel ning neid ei tohi esineda ametlikes lõpptulemustes. Lõpptulemustes peavad nad esinema positsioonil vastavalt oma karistusele, kuni nad pole apellatsiooni võitnud ja nende õigusi pole taastatud. Boksist läbisõidu- ja sundpeatuse karistusi ei ole võimalik apelleerida. Dopingu kasutamise juhtumitel kohaldatakse karistusi vastavalt käesolevate määruste Lisa A. Samuti (ja ka järgnevatest artiklitest sõltumatult) võib FIA otseselt määrata karistusi ja trahve. Aluseks võetakse FIA vaatleja või vähemalt kahe FIA poolt määratud žürii liikme ühisettekanne. Selline karistus asendab kohapeal žürii poolt määratud karistuse. Sel juhul võib asjast huvitatud ASN esitada apellatsiooni FIA apellatsioonikohtule. FIA meistrivõistlustel võib žürii kohaldada ka järgmisi, hiljem apelleeritavaid karistusi: võistluskeeld üheks või enamaks võistluseks, rahatrahv ja meistrivõistluste punktidest ilmajätmine. 153. Karistuste skaala. Kasutatavad karistused (leebeimast rangeimani): – hoiatus – trahv – karistusaeg – võistlustelt eemaldamine – võistluskeeld (litsentsi äravõtmine teatud ajaks) – võistluskõlbmatuks tunnistamine. Eelpooltoodud karistused võib määrata alles pärast asjaoludega tutvumist ja kolmel viimasel juhul alles pärast seda, kui patustanuilt on võetud seletus. 154. Trahvid. Trahve võib kohaldada ükskõik millisele registreerijale, võistlejale, abilisele või reisijale, kelle teod pole kooskõlas võistlusjuhendiga või kohtunike otsustega (vt. p. 132). Trahvi võib määrata žürii või ASN. Kui trahvid on määratud žürii poolt, ei või nad ületada summat, mis igal aastal määratakse FIA poolt. Lisaks võib žürii poolt trahvi määrata ainult kollektiivse otsuse põhjal, mitte üksiku žürii liikme poolt. 155. Maksimaalne trahv. Žürii poolt määratav maksimaalne trahv ei või kuni järgnevate korraldusteni FIA bülletäänis ületada 50 000 $. 156. Registreerija kohus maksta trahvi. Võistlejaile, abilistele või reisijatele määratud trahvi äramaksmise eest vastutab registreerija. 27

157. Trahvide maksmise tähtaeg. Trahvid tuleb maksta 48 tunni jooksul peale vastava otsuse süüdlasele teatamist. Igasugune viivitus maksmisel toob endaga kaasa võistluskeelu seniks, kuni trahv on tasutud. Trahvidest laekunud summad kasutatakse meistrivõistluste korraldamiseks. FIA meistrivõistluste ajal määratud trahvid makstakse FIA-le. 158. Võistlustelt eemaldamine. Võistlustelt eemaldamise otsus võib tulla žüriilt vastavalt p. 141 tingimustele. Süüdiolev isik tuleb kõrvaldada võistlustelt (või võistlustelt suurema ürituse raames). Osavõtumaksu ei tagastata, see jääb orgkomiteele. 159. Võistluskeeld. Selle karistuse võib määrata ainult ASN. Võistluskeeld, nii kaua, kui ta on jõus, toob kaasa keelu osalemiseks igasugustel võistlustel vastavalt sellele, kas võistluskeeld on rahvuslik või rahvusvaheline (p. 161), välja arvatud juhtudel p. 170 ja p. 183. Võistluskeeluga kaasneb osavõtukeeld ka juba nendest võistlustest, milledele on tehtud osavõtuavaldus. Osavõtumaksu ei tagastata. 160. Võistluskeelu tingimused. a) rahvuslik võistluskeeld – iga registreerija või võistleja, kellel on rahvuslik võistluskeeld, peab tagastama oma litsentsi ASN-le. Keelu lõppedes litsents tagastatakse. b) Rahvusvaheline võistluskeeld – iga registreerija või võistleja, kellel on rahvusvaheline võistluskeeld, peab tagastama oma litsentsi ASN-le, kes ei tagasta seda enne, kui võistluskeeld on lõppenud. Mõlemal juhul litsentsi äraandmisega viivitamine pikendab võistluskeeldu viivituse võrra. 161. Võistluskeelu efekt. Võistluskeeld on esialgu jõus ainult oma maa territooriumil. Kui ASN leiab, et vajalik on rahvusvaheline võistluskeeld, peab ta sellest koheselt teatama FIA-le ja hiljem sellest informeerima kõiki teisi ASN-sid, kes peavad selle kohe aktsepteerima. 162. Võistluskõlbmatuks tunnistamine. Selle karistuse võib määrata ainult ASN ja ainult tõsise rikkumise korral. Võistluskõlbmatuks tunnistamine tähendab seda, et karistusalune ei saa karistusaja jooksul osaleda või omada mingit ametit võistlustel. Võistluskõlbmatuks tunnistamisega kaasneb ka võistluskeeld nendele võistlustele, millele on juba tehtud osavõtuavaldus. Osavõtumaksu ei tagastata. 163. Võistluskõlbmatuks tunnistamise efekt. On alati rahvusvaheline. Seda peavad arvesse võtma kõik ASN-d ja selle registreerima (vt. p. 61). 164. Rahvusvahelise karistuse laiendamine. Vastavalt FIA poolt tehtud lepingutele on võistluskeeld või võistluskõlbmatuks tunnistamine jõus ka teistes (näiteks FIM) rahvusvahelistes föderatsioonides. 165. Võistluskeelu või võistluskõlbmatuks tunnistamise põhjuste avalikustamine. FIA sekretärile ASN poolt saadetavas võistluskeelu või võistluskõlbmatuks tunnistamise avalduses peavad põhjused olema näidatud, kuid avalikustamisele need põhjused mingil juhul ei kuulu. 166. Autode võistluskõlbmatuks tunnistamine. Vastavalt p. 129 tingimustele võib kehtida kas konkreetse auto või kogu mudeli kohta. 167. Auhinnast ilmajätmine. Võistluste käigus võistluskeelu saanud eemaldatud või võistluskõlbmatuks tunnistatud sõitja kaotab õiguse kõigile selle võistluse auhindadele. 168. Parandused auhinnasaajate loetelus. Žürii peab määrama need kohtade ja auhindade muutused, mille p. 167 rakendamine teeb vajalikuks. Žürii otsustab, kas tulemustes järgnevad osavõtjad saavad parema koha (ka auhinnad). 169. Karistuste avalikustamine. FIA või ükskõik milline ASN omab õigust avalikustada või lasta avalikustada isikuid, autosid või nende osi puudutavaid karistusi. Karistatutel ei ole õigust õiguslikeks ettevõtmisteks FIA ja/või ASN vastu, ega ka nende vastu, kes karistuse avalikustasid. Igasugune vastutegevus toob kaasa võistluskõlbmatuks tunnistamise. 170. Karistuste pehmendamine. ASN-l on õigus enda poolt määratud tingimustel lühendada võistluskeelu aega või tühistada võistluskõlbmatuks tunnistamine. 28

XII PROTESTID 171. Protestimise õigus. On ainult registreerijal. Siiski on võistluste ametiisikul, vaatamata protesti mitteesitamisele õigus selliseks tegutsemiseks, mida ta peab õigustatuks konkreetsetes oludes. Registreerija, kes soovib protestida korraga mitme kaasvõistleja vastu, peab esitama ka vastava arvu proteste. 172. Protesti esitamine ja protestimaks. Iga protest peab olema esitatud kirjalikult ja temaga peab kaasnema ASN poolt igal aastal määratav protestimaks (tagatis). Protestimaksu võib tagastada ainult protesti rahuldamisel. 173. Protestimise aadress. Protest tuleb esitada võistluste juhile või tema asetäitjale, nende eemalolekul žürii liikmele. 174. Protestimise tähtaeg. a) Protest, mis puudutab registreerimise õigsust, registreerija, võistleja või auto õigsust, raja teatud pikkust, tuleb esitada hiljemalt kaks tundi pärast eeltehnilise ülevaatuse algust. Juhul, kui ülevaatus toimub võõras riigis ja oma riigi esindaja (mitte žürii liige) on käepärast, võib protesti anda temale, žüriile kiireks edasitoimetamiseks. b) Protest, mis puudutab etteannet või eelsõidu koosseisu, tuleb esitada vähemalt 1 tund enne võistluste starti. c) Protest, mis puudutab tehn. kontrolli või tema abi tehtud otsuseid, tuleb registreerijal esitada kohe. d) Protest, mis puudutab võistluste ajal juhtunud eksitust või viga, auto mittevastavust homologatsioonile, võistlustulemusi, tuleb esitada 30 minuti jooksul peale võistlustulemuste väljakuulutamist juhendis esitatud teadetetahvlil. Kui see on füüsiliselt võimatu, võib žürii käsitleda ka hiljem esitatud proteste. Registreerijad peavad eelnevalt teadma, kus ja millal avaldatakse ametlikud lõpptulemused. Kui nende avaldamine on võimatu, tuleb samas kohas ja õigel ajal avaldada täpsed andmed, kus ja millal tulemused avaldatakse. e) Žürii peab käsitlema kõiki proteste kui eriti kiireid ja alati tuleb kuulata ära ka võistluste juhi ettekanne. Kui žürii liikmete hääled jagunevad protesti lahendamisel võrdselt, otsustab žürii esimehe hääl. 175. Protestija ärakuulamise tingimused. Enne protesti lahendamist tuleb võimalikult kiiresti ära kuulata osapooled, kes võivad kohale kutsuda tunnistajaid. Žürii peab olema veendunud, et osapooltel on käes kutse protesti arutamiseks. Kui protestialune või tema tunnistajad ei saabu, lahendatakse protest ilma nendeta. Kui protesti ei või lahendada otsekohe peale osapoolte ärakuulamist, teatatakse neile aeg ja koht, millal nad saavad teada protesti lahenduse. 176. Protestimisele mittekuuluvad tegevusalad. Vastavalt p. 149-le ei kuulu protestimisele finishi- ja faktikohtunike otsused oma ülesannete täitmisel. Üksikut protesti korraga mitme registreerija vastu arvesse ei võeta. 177. Tulemuste avaldamine ja auhindade jagamine, arvestades esitatud proteste. Auhindade jagamine ei või toimuda varem, kui pool tundi peale tulemuste avaldamist. Auhind, mille on võitnud osavõtja, kelle vastu on esitatud protest, jääb välja andmata, kuni protest on lahendatud. Samuti ei anta välja auhindu neile osavõtjaile, kellele antavaid auhindu võib protesti või võimaliku apellatsiooni (pt XIII) lahendamine muuta. Auhinnad võib väljastada neile, keda protesti lahendamine ei puuduta. 178. Protesti lahendusele allumine. Mõlemad protesti osapooled peavad protesti lahendusele alluma, v.a. juhtudel, kui käesolevate määrustega on ette nähtud õigus apellatsioonile. Protesti alusel ei või ei žürii ega ASN mitte kunagi võistlust korrata (p 97). 179. Alusetu protest. Kui protest tunnistatakse alusetuks või ta võetakse peale esitamist tagasi, siis protestimaksu (või osa sellest) ei tagastata. Kui leitakse, et protest on osaliselt õigustatud, võib protestimaksu tagastada osaliselt. Kui leitakse, et protest on esitatud pahatahtlikkusest või 29

ebasportlikkusest, võib ASN määrata ühe nendest karistustest, mis on käesolevate määrustega ette nähtud. 179 b. FIA Meistrivõistluste protestide ülevaatusõigus FIA poolt.

XIII APELLATSIOONID 180. Apellatsiooni jurisdiktsioon. Iga ASN, vastavalt p. 181-le, moodustab kõrgeima kohtuvõimu, kel on õigus lõplikult lahendada kõik erimeelsused, mis tekivad tema territooriumil seoses autospordiga oma litsentsiomanike vahel. Erimeelsuste kohta, mis tekivad võõrlitsentsiomanikega või p.151 loetletud välismaiste subjektidega, on võimalik viimastel kaevata vastuvõetud otsuse kohta Rahvusvahelisele Apellatsioonikohtule. Kui vaidlusküsimus tekib võistlustel, mis läbib mitut riiki, lahendab apellatsiooni selle riigi ASN, kes võistluse rahvusvahelisse kalendrisse registreeris. Rahvusvahelised apellatsioonid esitatakse FIA Apellatsioonikohtule vastavalt selle põhikirjas sätestatule. 181. Rahvuslik apellatsioonikomisjon. Iga ASN nimetab rahvusliku apellatsioonikomisjoni liikmed, nendeks võivad olla ka ASN töötajad (liikmed). Komisjoni arutelul ei või osaleda need liikmed, kes on mingilgi moel osalenud vaidlusaluses küsimuses kas registreerijana, sõitjana, ametnikuna või muul – ka kaudsel – moel. 182. Apellatsiooni protseduur. Registreerijad, vaatamata oma kodakondsusele, omavad õigust esitada apellatsioon žürii otsuste kohta sellele ASN-le, kelle riigis need otsused anti. Nad peavad (apellatsiooni esitamise õiguse kaotamise ähvardusel) teatama žüriile kirjalikult vähemalt tunni jooksul peale žürii otsuse teada saamist oma kavatsusest esitada selle otsuse kohta apellatsioon. Apellatsiooni esitamise õigus lõpeb kahe päeva pärast peale kuupäeva, millal vaidlusalune žürii otsus vastu võeti. Vastav õigus tekib ainult siis, kui apellatsiooniplaanist on võistluste žüriile kirjalikult teatatud tunni jooksul peale žürii otsust (vt. eelmine lõik). Apellatsiooni võib esitada ka faksi teel või elektrooniliselt, kuid tõendatud tekst tuleb saata kirja teel samal kuupäeval koos tõendiga kautsjoni maksmisest (vt. p.183). ASN peab andma lahendi apellatsioonile hiljemalt 30 päeva pärast. Kõiki osapooli tuleb teavitada seletuste andmiseks piisavalt vara komisjoni koosolekust. Osapooltel on õigus kaasata tunnistajaid, osapoolte mitteilmumine ei takista apellatsiooni käsitlemist. 183. Rahvuslik apellatsioon. Peab olema kirjalik ja apelleerija või tema poolt volitatud isiku allkirjaga. Apellatsiooniga peab kaasnema ASN poolt igal aastal määratav apellatsioonimaks. Maksukohustus tekib hetkel, kui apellant teatab žüriile oma kavatsusest apelleerida (Art 182). Maksukohustus ei kustu ka siis, kui apellant loobub oma kavatsusest. Kui apellatsioon lükatakse tagasi või võetakse ise tagasi, ei tagastata ühtki osa apellatsioonimaksust. Kui apellatsioon rahuldatakse osaliselt, siis võib tagastada osa apellatsioonimaksust. Kautsjoni võib tagastada täielikult, kui apellatsioon rahuldati. Juhul, kui apellatsiooni esitaja leitakse süüdi olevat pahatahtlikkuses, võib tema suhtes kohaldada käesolevates määrustes antud karistusi. 184-188. Artiklid ei kehti alates 01.01.2006. FIA Apellatsioonikohus töötab eraldi põhikirja kohaselt. Rahvusvahelise apellatsiooni saab kirjalikult inglise keeles esitada FIA-le vaid ASN koos vastava maksu tasumisega, tähtajaks 7 päeva peale ASN apellatsioonikomisjoni otsuse avaldamist. Osapooltele teatatakse istungi aeg ja koht. FIA kohtunikud valitakse Aastakoosolekul eri riikide ametnike seast. 189. Apellatsioonikomisjoni otsus. ASN apellatsioonikomisjonil on õigus ümber lükata karistus või muu otsus, mille kohta apellatsioon on esitatud. Samuti on tal õigus kas karmistada 30

või leevendada määratud karistusi. Kunagi ei või määrata võistluse kordamist. Komisjoni otsuseid tuleb põhjendada. 190. Apellatsioonikulud. ASN võib välja arvutada apellatsiooni ettevalmistamiseks ja koosolekute korraldamiseks vajalikud kulutused ja määrata selle tasuja. Kulutuste hulka ei arvata osapoolte kulutusi õiguskaitsele. 191. Apellatsiooniotsuse avaldamine. ASN või FIA omab õigust avaldada või lasta avaldada apellatsioonikomisjoni otsuse koos selles osalejate nimedega. Avaldatud otsuste mainitud isikuil ei ole õigust mingiteks aktsioonideks FIA, ASN või teate avaldanud isikute vastu. 191B. Käesolevad võistlusmäärused ei piira edasikaebamisõigust teistesse juriidilistesse instantsidesse.

XIV KÄESOLEVATE VÕISTLUSMÄÄRUSTE RAKENDAMINE. 192. Määruste rahvuslik interpretatsioon. Igal ASN-l (p 5 ja 10) on õigus käesolevate ja oma võistlusmääruste tõlgendamiseks oma territooriumil. Tõlgendused ei tohi olla vastuolus FIA poolsete selgituste ja interpreteeringutega. 193. ASN täitevvõim määruste rakendamisel. Iga ASN peab nimetama autospordiala juhtimiseks komitee ja võib sellele komiteele delegeerida need funktsioonid, mis on ASN-le antud käesolevate võistlusmäärustega. Sellele vaatamata võib ASN osa neist õigustest enesele reserveerida (näiteks võistluskalendri koostamise ja kinnitamise). 194. Rahvusvaheliste võistlusmääruste muutmine. FIA reserveerib õiguse igal ajal ja perioodiliselt muuta käesolevaid võistlusmäärusi ja tema lisasid. 195. Märkused. Kõik kirjad, mis vastavalt käesolevatele võistlusmäärustele ASN saadab kontakti võtmiseks FIA-ga, tuleb adresseerida FIA peakorterisse või FIA poolt teatatud kohta. 196. Määruste jõustumine. Käesolevad määrused jõustusid ja on kehtivad alates 01.01.1980. a. 197. Määruste ametlik tekst. Kõikidest rahvusvaheliste võistlusmääruste tekstidest on ametlik ainult prantsuskeelne tekst.

XV FIA OTSUSTE AVALDAMISAEG FIA määrab järgmised reeglid: 198. FIA avaldab igal aastal enne 31.oktoobrit oma järgneva aasta meistrivõistlused ja nende osavõistlused. Kui mõni osavõistlustest loobub, kaotab ta kõnesolevaks aastaks rahvusvahelise staatuse. 199. FIA avaldab igal aastal 31-ks oktoobriks muudatused lisale “J” (tehnilised tingimused) ja sarjade tehnoeeskirjad, need jõustuvad ülejärgneva aasta 1-l jaanuaril. Muudatused, mis puudutavad ohutust võivad jõustuda kohe. 200. FIA avaldab igal aastal need tehnomäärused, mis ei ole käsitletud meistrivõistluste Juhendis ja lisas “J”, enne 31.oktoobrit. Need määrused jõustuvad ajal, mis on määruses näidatud, kuid mitte enne, kui järgmisel 1-sel jaanuaril.

XVI AUTOSPORDIGA SEOTUD KOMMERTSKÜSIMUSED 202. Ilma eelnevalt FIA poolt kirjalikult antud luba ei või ükski korraldaja võib korraldajate grupp, kelle võistlused on FIA meistri-, karika-, või auhinnavõistlused mingil viisil mõista anda, et nimetatud võistlused on subsideeritud või finantsiliselt toetatud (otseselt või kaudselt) kommertsettevõtte või organisatsiooni poolt. 203. Eelnenud artiklis kirjeldatud õiguse võib anda ainult FIA.

XVII VÕISTLUSNUMBRID ja REKLAAM AUTODEL 205. Võistlusnumbrid peavad olema mustad valgel ristkülikukujulisel taustal. Heledavärvilistel autodel tuleb valge ristkülik ümbritseda 5 cm laiuse musta joonega. 206. Numbrid peavad olema klassikalist tüüpi: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 0.

207. Numbrid peavad olema paigaldatud: a) esiustel või kabiini külgedel mõlemal pool ja b) auto ninal, eestpoolt loetavana. Üheistmelistel autodel ja vanaautodel: a) numbrite miinimumkõrgus 23 cm 4 cm laiuse joonega, b) valge ristkülik peab olema min 45 cm lai ja 33 cm kõrge. Muudel autodel: a) numbrite miinimumkõrgus on 28 cm ja joone laius 5 cm b) valge ristkülik peab olema min. 50 cm lai ja 38 cm kõrge. 208. Mõlemal esitiival peavad olema tähistatud riigilipp ja sõitja(te) nimed. Nii riigilipu kui ka nimede miinimumkõrgus on 4 cm. Ümber lippude ja nimede tuleb jätta vähemalt 5 cm vaba ruumi. Lipp ja nimed võivad olla auto tagumistel külgakendel. 209. Numbriristküliku kohal või all peab olema ruumi 12 cm kõrguse võistluste korraldaja nime või tema reklaami paigutamiseks. Autodel, kus sellise ruumi jätmine ei ole võimalik, tuleb leida sellele koht võimalikult numbriristküliku lähedal. Juhul kui ASN ei otsusta teisiti, on auto kere ülejäänud osade kasutamine reklaami paigaldamiseks vaba. 210. Võistlusnumber ega reklaamid ei või ulatuda väljapoole auto keret. 211. Tuuleklaas ja aknad peavad olema ilma reklaamideta, v.a. kuni 10 cm kõrgune riba tuuleklaasi ülaosas ja juhul, kui see ei sega juhi vaatevälja, kuni 8 cm kõrgune riba tagaaknal. 212. Ajaloolistel autodel kehtivad omad nõuded. Käesolevad rahvusvahelised võistlusmäärused on tõlgitud FIA Aastaraamatust. FIA rahvusvahelistel võistlusmäärustel on olemas lisad. Nendes lisades toodud eeskirjad täpsustavad ja konkretiseerivad RV võistlusmäärusi ja on täpselt sama kohustuslikud kui võistlusmäärused ise. Lisades käsitletakse: – FIA Meistrivõistluste, Auhinnavõistluste ja Karikavõistluste Üldeeskirjad – Lisa H (ringradade ohutus ja päästeteenistus) – Lisa J (autode tehnilised tingimused) – Lisa K (ajalooliste autode kiirusvõistlused) – Lisa L (rahvusvahelised sõitjalitsentsid, meditsiiniline kontroll, sõitjate varustus ja sõidureeglid ringrajavõistlusel) – Lisa M (rallikrossi, autokrossi võistlusmäärused ja tehnilised tingimused) – Lisa 0 (FIA ringradade heakskiidu rahvusvahelised kriteeriumid). - FIA Rahvusvahelise Apellatsioonikohtu põhikiri - Lisa A (FIA anti-dopingu määrustik)

FIA RAHVUSVAHELISED LITSENTSID (FIA Spordikoodeks, Lisa L, pt I (kokkuvõte)

1. Litsentse väljastatakse Spordikoodeksi artiklite 45,47,70 ja peatüki VII alusel. RV litsents tuleb vormistada FIA kirjelduse kohaselt. 2. Rahvusvaheliste litsentside järgud: 2.1 Super Licence- F 1 MM jaoks 2.2 Grade A- vormel 1, GP2, ChampCar, IRL 2.3 Grade B- kõik muu peale 2.1,2.2 2.4 Grade C- kohustuslik kõikideks FIA RV kalendri võistlusteks, madalaim RV litsentsijärk 2.5 Grade R – kohustuslik rallidel, maastikurallidel, mäkketõusu võistlustel ja kõigil ülejäänutel eraldistardiga võistlustel 2.5 Grade D- ühekordne RV litsents FIA eriotsusega 2.6 Grade D- ühekordne RV litsents FIA eriotsusega

3. D ja C litsentside väljaandmise tingimused 3.1 D litsentsi väljastab ASN eritingimustel ja ühekordsena. 3.2 C litsentsi väljastab ASN, kes määrab nõuded sõitja kvalifikatsioonist. Sõitja peab eelnevalt omama kõrgeima järgu rahvuslikku litsentsi vähemalt 2 aasta jooksul ( või CIK kat B litsentsi), selle aja jooksul peab sõitja saama tulemusi vähemalt viiel ASN registreeritud ringrajavõistlusel. Sõitja kvalifikatsioon peab olema olnud heakskiidetud nende võistluste juhtide poolt. Sõitja peab olema vähemalt 16 aastane. Erandina võivad antud võistlusteks olla ka FIA poolt selleks otstarbeks sanktsioneeritud rahvusvahelised sarjad, kus kandidaadid võivad osaleda mitte rohkem kuiühe hooaja rahvuslike litsentsidega. Noorematele saab RV litsentsi väljastada FIA loal, mille taotleb ASN vastavalt sõitja senistele tulemustele ja kogemustele vähemalt kahe eelmise aasta jooksul. FIA poolt aktsepteeritud rahvusvahelised sarjad: - Formul’Academy Euro Series (FFSA) - Formula BMW Europe - Formula BMW Pacific - Formula BMW Americas 3.3 R litsentsi väljastab ASN. Sõitja peab eelnevalt läbima katseaja, omades kõrgeima järgu rahvuslikku litsentsi, mille jooksul peab näitama ASNi ja selle kohtunikke rahuldavaid tulemusi.

4. B ja A litsentside väljaandmise tingimused. 4.1 A ja B litsentse väljastab ASN peale veendumist sõitja piisavalt kõrgest kvalifikatsioonist. 4.2 Saamaks B litsentsi, peab sõitja eelneva 24 kuu jooksul finišeeruma vähemalt viiel korral rahvuslikul või rahvusvahelisel võistlusel. 4.3 Saamaks A litsentsi, peab sõitja eelneva 24 kuu jooksul finišeeruma esiviisikus vähemalt viiel võidusõidul, kus nõuti B litsentsi, või olema B litsentsi eeldava sarja kokkuvõttes esiviisikus. FIA või ASN-lt nõuda tulemuste väljavõtet. 4.4 A ja B litsentsitaseme säilitamiseks peab sõitja 12 kuu jooksul osalema vähemalt ühe korra vastava tasemega võistlusel.

5 Super Licence väljaandmise õigus vaid FIA F1 komisjonil 6 C litsents on nõutud kõikide tasemete rahvusvahelistel mäkketõusudel, rallikrossis, autokrossis, hipodroomisõitudel, rekordkatsetel. 33

VÕISTLEJATE ARSTLIKU KONTROLLI RAHVUSVAHELISED EESKIRJAD (FIA Spordikoodeks, Lisa L, pt. II) (kokkuvõtlik väljavõte)

1. Iga-aastane arstlik sobivuskontroll 1.1 Järgnevalt esitatus on p.1.2-1.5 kohustuslik ka rahvuslike litsentside taotlejaile. 1.2 Rahvuslik igaastane arstlik läbivaatus Kõik sportlased, kes soovivad osaleda FIA egiidi all peetavatel autospordivõistlustel, peavad läbima iga-aastase arstliku läbivaatuse enne litsentsi saamist oma maa ASN-lt. Läbivaatus peab olema tehtud mitte varem kui 3 kuud enne litsentsi taotlemist. 1.3 Tervisliku sobivuse põhikaart ASN koostab ja trükib vastava kaardi blanketid. Peale arstlikku ülevaatust allkirjastatakse kaart arsti ja sportlase poolt, varustatakse pitsatiga. Kaardil peavad kindlasti olema esitatud järgmised andmed: - sportlase pikkus ja kaal - võimalikud allergiad - viimase antiteetanuse vaktsineerimise kuupäev - nägemisvõime kontrolli tulemused Kohustuslikud testid: a) veregrupi ja reesusfaktori määramine, b) nägemisvõime kontroll, c) ortopeedilised testid, d) EKG füüsilisel pingutusel neile sõitjatele, kes on üle 45 a. vanad (korrata iga 2 aasta tagant), e) lisatestid vastavalt Eesti seadustele. Kaardi lõpuosas peab sportlane tõendama, et 1) arstile esitatud andmed on õiged, 2) ta kohustub mitte kasutama Rahvusvahelise Antidopingu Agentuuri (WADA) nimekirja kuuluvaid aineid ja vahendeid 1.4 Nõutav nägemisvõime a) nägemisteravus (ilma või koos nägemise korrektsiooniga, kummalegi silmale vähemalt 9/10), b) normaalne ruumiline nägemispilt, c) normaalne värvitaju, d) normaalne nägemisväli, e) normaalne stereoskoopia (litsentsi ei saa ühest silmast pimedad), f) kontaktläätsed on lubatud, kui – neid kantakse pidevalt 12 kuud igal päeval piisavalt kaua, – läätsede paigaldaja tõendab nende sobivust autospordiks. 1.5 Tervisehäired, milledega ei või autospordiga tegeleda 1.5.1 Absoluutselt keelatud: - ühest silmast pime, nägemisvõime ei vasta p.1.4 kirjeldatud parameetritele - epilepsia - kardiovaskulaarsed probleemid äkksurma riskiga 1.6 Läbivaatust teostava arsti kohustused. Arstlik läbivaatus tuleb vormistada ASN vormile, arstil on õigus konsulteerida teiste spetsialistidega. 1.7 Tervisliku sobivuse kinnitus Iga rahvusvahelise litsentsiga peab kaasnema tervisliku sobivuse kinnitus MEDICAL CERTIFICATE OF APTITUDE (ingliskeelne kuupäevaga varustatud standardtekst nägemisvõime ja erijärelvaatuse kohta) kas: 34

– litsentsi pöördel (EAL litsentsil tagakülje ülaosas), – eraldi dokumendina. 1.8 Võistluste ajal võib võistluste arst nõuda täiendavat läbivaatust. Samuti võib võistluste juht (peakohtunik) ja arst saata sportlase lisaläbivaatusele ASN kaudu.

2. Arstlik läbivaatus peale õnnetusjuhtumit või haigestumist Peale avariid võistlustel või teistel asjaoludel, mis tingisid tegevusvõime kaotuse vähemalt 10 või enamaks päevaks või siis p. 1.4 loetletud juhtudel haigestumisel, peavad sõitjad juhtunust teatama ASN-le 10 päeva jooksul ning esitama: a) kas arstitõendi koos diagnoosiga ja prognoosiga või b) eriarvamuse kirjalikult. Kirjeldatud olukorras ei või sõitja võistlustel osaleda, kuni ASN pole andnud nõusolekut peale konsultatsiooni spordiarstiga. Käesoleva artikli nõuete täitmatajätmisel määrab karistuse ASN.

3. Juhised õnnetusjuhtumi puhul. Võistluste arst peab peale õnnetust: a) kui hospitaliseerimisvajadus tekkis perioodiks üle 24 tunni, peab arst faksi teel teatama ASNi kirjalikult kõikidest detailidest nii avarii kui vigastuste kohta. ASN tegutseb edasi oma usaldusarsti kaudu; b) kui õnnetuse tagajärjed ei vajanud eraldi uuringuid ja vaid kohapealset ülevaatust, tuleb sellest teatada ASN-le. ASN võib korraldada kordusülevaatuse enne järgmist võistlust.

FIA DOPINGUVASTANE REEGLISTIK (FIA Spordikoodeks, Lisa A, kokkuvõte) Reeglistik vastab täielikult ROK ja WADA eeskirjadele, FIA on ühinenud vastavate lepingutega. Ükski sõitja ei tohi kasutada keelatud ainete nimekirja kantud aineid sisaldavat, keelatud aineid ei tohi omada ega transportida. Reeglistik kehtib sõitja saatjatele, treenerile, mänedžerile, esindajale, abilistele jt sõitja osalemisega seotutele. Samuti ei või ükski sõitja keelduda kontrollist või oma asukoha teatavakstegemisest ASN-le kontrolli korraldamiseks. Kui sõitja raviks on määratud ravim, mis võib sisaldada keelatud aineid, peab sõitja raviarsti kaudu hankima WADA kehtestatud konfidentsiaalse aruande (TUE). Allkirjastades litsentsitaotluse avaldusvormi, on sõitja kohustunud esitatud aadressidelt ja sidevahenditelt olema ASN jaoks kättesaadav. Dopingukontrolli peab sõitja ilmuma õigeaegselt ning esitama oma litsentsi ja vajadusel TUE aruande. Reeglistiku rikkumisel: - võistlustulemus tühistatakse, auhinnad tuleb tagastada - osavõtukeeld B proovi analüüsi selgumiseni - lõplik karistus võistluskõlbmatusena, ASN otsustada kehtivusaeg

SÕITJATE OHUTUSVARUSTUS FIA VM, Lisa L, pt. III

1. Kaitsekiivrid 1.1. Standardid Kõik rahvusvahelistel võistlustel ringrajasõidus, mäkketõusus või kiiruskatsetel autorallis osalevad sõitjad peavad kandma kiivreid, mis vastavad ühele standarditest vastavalt FIA tehnonimekirjale Nr 25: 35

- Snell SA 2000 ja SA 2005 - SFI 31.1A ja SFI 31.2A - BS 6658-85 type A/FR Sõitjatele lahtise kokpitiga autodes on nõutav täieliku näokattega kiivrid, mille lõuakaitse on kiivri täisosaks ja mis on katsetatud FIA standardile vastavalt (soovitatav Historic rühmades ja Autokrossi Div 3/3A). 1.2. Ümberehitused Ühtegi kiivrit ei tohi ümber ehitada, välja arvatud tootja juhiste kohaselt või FIA standardiseerija loal. Iga lubamatu ümberehitus teeb kiivri kasutuskõlbmatuks. 1.3. Lubatud kaal ja sidevahendid - Kiivri kaalu võidakse kontrollida igal ajal võistluste kestel, kaal ei tohi ületada 1800 g (näokaitsega) või 1400 g (avatud näoga) koos kogu lisavarustusega ja liidetega. - Kiivrisisesed raadio valjuhääldid on keelatud kiirusvõistlustel (lubatud kõrvaklapid). Meditsiinilistel põhjustel tehtavad erandid on lubatud vaid ASN usaldusarsti eriloal. Mikrofonid võib paigaldada vaid p.1.2. kohaselt. 1.4. Pea- ja kaelatugi. Igasugused kiivri külge kinnitatud pea- ja kaelatoed on rahvusvahelistel võistlustel keelatud, välja arvatud need, mis FIA poolt aktsepteeritud ja sobivad kokku FIA homologeeritud kiivritega tehnoloetelus Nr 29. FIA eliitsarjades lubatakse kanda tugesid vastavalt HANS standardile 8858-2002. 1.5. Dekoratsioon Kasutada võib vaid tootja lubatud värvaineid, soovitavalt tootja poolt instrueeritud värvija poolt (värvaine võib keemiliselt mõjutada kiivirmaterjali). Tavaliselt ei või üldse värvida survevalatud kiivreid. Värvitava kiivri sisu peab olema kaitstud vältimaks polsterduse omaduste muutumist. Kuumtöötlusvärvimine on keelatud. Ka kleebiste paigaldamisel tuleb tootjaga konsulteerida.

2. Tulekindel sõiduriietus Rahvusvahelistel võistlustel ringrajasõidus, mäkketõusus ja ralli kiiruskatsetel peavad sõitjad kandma FIA 8856-2000 homologeeringule vastavaid sõiduülikondi, pesu, sokke, kingi ja kindaid (rallis soovitatav ka kaardilugejale). Kinnastele kehtib ka standard FIA 1986 kuni 31.12.2006 Sõiduriietus ei tohi kandjale olla liialt kitsas, see vähendab kaitsevõimet. Tikandeid võib õmmelda vaid riietuse välimisele kihile, embleemid peavad olema tulekindlast riidest. Paigaltstardiga vormelisõitudel peavad kindad olema kontrastselt erineva värviga auto värvist. Sõitjate keha jahutussüsteemid riietuses võivad põhineda vaid veeringel või tavarõhuga atmosfääriõhul.

3. Kaelakaitse Kasutada tohib vaid FIA poolt heakskiidetud kaelakaitset (tehn.loetelu 36) koos sobiva kaitsekiivriga (tehnoloetelu 29) ning homologeeritud ankurdusega. Kohustus kanda kõikidel sõitjatel ja kaassõitjatel FIA heakskiiduga kaelatugesid: - alates 01.01.2008 FIA sarjade etappidel - alates 01.01.2009 kõikidel rahvusvahelistel võistlustel

VÕIDUSÕITMISE EESKIRJAD FIA VM Lisa L, pt IV 1. Signaalmärguannete järgimine FIA VM Lisa H artiklites 4,5 ja 6 esitatud eeskirjad märguannete kohta võistlejaile on käesolevate eeskirjade lahutamatuks kohustuslikuks osaks.

2. Möödasõit a) Võidusõidu ajal, kui konkurente ei ole vahetus läheduses, võib võistleja kasutada kogu raja laiust. Otsekohe, kui raja sirgel osal on pidevalt või ka ajutiselt kiirem auto eessõitjale järele jõudnud, peab aeglasem eessõitja andma teed kiiremale, suundudes selleks rajaservale. b) Kui aeglasem eessõitja ei märka kiiremat või ei lase teda mööduda, peavad rajakohtunikud aeglasemat võistlejat siniste lippudega informeerima. Võistlejat, kes ei allu sellele märguandele, võidakse karistada. Korduv siniste lippudega antava signaali ignoreerimine võib kaasa tuua antud võistleja eemaldamise võistlussõidust. c) Kurvides ja nendele eelnevatel ja järgnevatel rajalõikudel võib sõita vabalt valitud trajektooril, järgides raja servade tähistust. Möödasõit on lubatud vastavalt asjaoludele mõlemalt poolt. On keelatud sõiduvõtted, mis takistavad teisi sõitjaid, nagu tõkestavad suunamuutmised, rohkem kui ühe korra suunamuutused raja servade suunas, tahtlik autode kiilumine kurvi sise- või välisserva suunas ning muud põhjuseta suunamuutmised. Süüdiolevat sõitjat karistatakse tahtlikus määrusterikkumises kuni sõidust eemaldamiseni. Korduv ja ohtlik rikkumine (ka tahtmatu) võib kaasa tuua võistleja eemaldamise. d) Kaasvõistleja tahtlik või tahtmatu takistamine ühe või mitme võistleja poolt on keelatud. Pidev kõrvuti sõitmine või eest-küljelt mitme autoga segamine on keelatud. Kui võistlejate grupis on möödasõitu otsiv kiirem auto, peavad rajakohtunikud näitama siniseid lippe. e) Karistatakse sõitjat, kes tõkestab rajaosa, rangem karistus langetatakse süstemaatilise tõkestamise eest. Samamoodi karistatakse raja ühelt servalt teisele servale sõitmise puhul kaasvõistleja ees, tema möödasõitu nõnda takistades. f) Tõsiste sõiduvigade kordumine või auto üle kontrolli kaotamine (näit. rajalt väljasõit) võib süüdlasele kaasa tuua eemaldamise võistlussõidust. g) Võistluste ajal võib võidusõiduks kasutada ainult tähistatud võistlusrada.

3. Auto peatamine rajal võidusõidu ajal a) Võistleja, kes soovib rajalt ära sõita, peab sellest teisi varakult informeerima ning eemalduma rajalt võimalikul väljasõidutee lähedal, tagades manöövri ohutuse. b) Kui võistleja auto on tahtmatult või sõitja tahtliku tegevuse tulemusel peatatud (seiskunud) rajal, tuleb teha kõik, et auto võimalikult kiiresti rajalt eemaldada ohutusse paika segamata jätkuvat võidusõitu. Kui sõitja seda ise ei suuda teha, on rajateenistuse kohustus teda abistada. Juhul, kui sõitjal õnnestub kõrvalist abi kasutamata rajale tagasi sõita ilma, et ta võistlusmäärustikku oleks rikkunud või et ta oleks väljasõiduga seoses teiste ees mingeid eeliseid saanud, siis seda sõitjat ei karistata. c) Raja ääres võib ohutus kohas seiskunud autole pisiremonti teha vaid sõitja ise, kasutades vaid neid tööriistu ja varuosi, mis tal võistlusautos kaasas olid. d) Ainete, vedelike varude täiendamine rajal võistlussõidu ajal on keelatud väljaspool ettenähtud remonditsooni. e) Raja ääres seiskunud autot ei tohi keegi teine peale sõitja (või erandina ka kohtuniku) puudutada. Rikkumisel võistleja eemaldatakse sõidust. 37

f) Auto lükkamine piki rada (kui see pole seotud auto ohutusse tsooni eemaldamisega) või auto lükkamine üle finishijoone on keelatud ja toob kaasa võstlussõidust eemaldamise. g) Kui võistleja eemaldub rajal seiskunud autost kasvõi hetkekski mistahes põhjusel, siis loetakse ta võistluse katkestanuks. Kui sõitja eemaldub ajutiselt auto juurest ajal, kui võistlemine oli peatatud, siis autot katkestanuks ei loeta.

4. Sõit rajaboksidesse a) Aeglustuskurv enne bokside algust loetakse bokside osaks. b) Treeningsõitude ja võistluste ajal on võistleja kohustatud sissesõidul boksidesse läbima aeglustuskurvi. Rikkumine toob kaasa võistlussõidust eemaldamise. c) Sõitja, kes on otsustanud rajalt ära või boksidesse sõita, peab sellest varakult teisi sõitjaid informeerima ja tagama manöövri ohutuse. d) Ainult vääramatu jõu põhjustatult ja võisluste juhi heakskiidul võib ületada joont, mis eraldab aeglustusrada boksidesse ja võistlusrada. e) Ainult vääramatu jõu põhjustatult ja võistluste juhi heakskiidul võib ületada joont, mis eraldab rajaosa boksidest väljasõidu kiirendusribast.

RALLIKROSSI JA AUTOKROSSI RAHVUSVAHELISED VÕISTLUSMÄÄRUSED (FIA VM Lisa M) I ÜLDOSA 1. Võistlemise üldkord 1.1 Rahvuslike krosside stardikorra kehtestab ASN, Euroopa MV süsteem on tungivalt soovitatav. 1.2 Lipusignaalid FIA VM lisa H kohaselt 1.3 Stardide kordamine on lubatud vaid siis, kui: a) kui sõidu kestel näidatakse punast lippu b) kui finišilippu näidati varem, kui liider ettenähtud distantsi läbida jõudis. Vaid need võivad kordussõidus startida, kes osalesid korratavas sõidus. Kõik muud juhtumid käsitletakse vääramatu jõu tulemusena. Sõitja, kes tahtlikult tingis kordussõidu (väljalükkamine, raja blokeerimine vmt), eemaldatakse võistlustelt. Finaalsõitude katkestamisel punase lipuga saavad need sõitjad, kes kordussõidus startida ei saa, kohad vahetult nende ees, kes katkestatud sõitu ei pääsenud. 1.4 Faktikohtunikud määratakse valestardi tuvastamiseks. Valestardi puhul katkestatakse sõit esimesel ringil ning toimub kordussõit.

II RALLIKROSSI VÕISTLUSMÄÄRUSED 1. DEFINITSIOON Rallikross on kiirusvõistlus, mis viiakse läbi osaliselt kõva kattega statsionaarsel ringrajal.

2. KORRALDAMINE Autod stardivad ühest reast. Kui rajale lastakse kaks stardilainet, tohib teine laine startida mitte varem kui 20 sek. ja mitte hiljem kui 25 peale esimest lainet. Üle kahe stardilaine korraga kasutada ei tohi. Selline kahe stardilainega stardiviis on lubatud kasutada ainult juhul, kui stardi38

ala ei paikne ringil, vaid on sellest eraldi. Üldreeglina ei või korraga startida üle nelja auto. Siiski võib ASN lubada 5 auto kõrvuti startimise, kui stardisirge laius on 14,5 m. Korraga startijate arv tuleb määrata raja passiga igale rajale eraldi. Stardisignaaliks on punase fooritule vilgutamine.

3. RALLIKROSSIRAJAD 3.a Näitajad Pikkus: minimaalne 800 m, maksimaalne 2000 m. Laius: minimaalne 10 m, maksimaalne 25 m Rajakate: asfalt, betoon, immutatud killustik – min. 35 %, max. 60 % pikkusest ning kruus, liiv, stabiliseeritud pinnas – ülejäänud pikkusel, kus kohustuslik tolmutõrje Pikikalded: mitte üle 7 %, enne 28.02.1975 ehitatud radadel mitte üle 10 %. Stardikoht: enne esimest kurvi peab olema minimaalselt 100 m pikkune sirge peale stardijoont. Stardikoht ja 30 esimest meetrit peavad olema kaetud kõva kattega (asfalt, betoon jne.) Stardikoha laius (min 14,5 m) peab olema säilitatud kogu stardisirge ja esimese kurvi ulatuses. Esimese kurvi raadius on maksimaalselt 25 m ja esimese kurvi suunamuutus minimaalselt 45°. Mõõtmised tuleb teostada raja telgjoonelt. Finishijoon: tuleb paigutada selliselt, et sealt oleks võimatu otsejoones boksidesse sõita. Rajatähistus: juhul, kui rajal kasutatakse kiiruse vähendamiseks kunstlikke kurve (shikaane), tuleb need tähistada selgel ja üheselt mõistetaval viisil. 3. b Ring lisakurviga (Joker Lap) Võistlussõidu käigus üks kord kohustuslikuna läbitav pikem ring tavaraja kõrvalosana: - pikkus: arvutuslik, et saavutada vähemalt 2 sek pikem ringiaeg kiireimaga võrreldes - laius: 10 kuni 14 m - peale- ja mahasõit eemal põhiraja sõidutrajektoorist - kohustuslik eralduspiire põhiraja ja lisaraja vahel - pealesõit tagasi põhirajale võrdse kiirusega normaalringil liikujaga - täiendav signaalpost ohutuse tagamiseks

III AUTOKROSSI VÕISTLUSMÄÄRUSED 1. Määrang Autokross on kiirusvõistlus ajutisel või püsiringrajal, mille katendis pole sideaineid.

2. Üldkorraldus Eelsõitudes ja finaalides stardib 10 autot neljast reast malekorras (3-2-3-2). Stardikohad markeeritakse stardialale. Ridade vahe min 8 m, ühe kolonni laiuseks min 2,5 m, äärmised kolonnid min 1 m raja servast. Stardikohad malekorras, et eespool seiskunust mööda sõita. Kohustuslik stardifoor, stardisignaaliks fooritule vilgutamine.

3. Autokrossirajad. Üldmõõdud: Pikkus: 600-2000 m (mõõdetuna raja siseservast) Laius: minimaalselt 10 m, maksimaalselt 25 m. Katend: sideaineta lahtistest osistest, veetõkked keelatud. Soovitatav rajada ringrajale suubuv 20 m pikkune eraldi kõvakattega stardikoridor, mis ei ole rajaringi osaks. Kohustuslik tolmutõrje. Stardiala: vähim laius 14,5 m kuni esimese kurvi lõpuni, esimene kurv vähemalt 80 m kaugusel stardijoonest. Stardiala peab võimaldama vähemalt 5 autokolonni kõrvuti stardi samalt pinnaselt. Finish: finishijoon peab paiknema nõnda, et peale sõidu lõppu poleks võimalik otse võistlusleeri sõita. 39

Pikim sirge: kuni 200 m, üle 150 m sirgele peab järgnema kurv, mille raadius alla 25 m, pöördenurk vähemalt 45 kraadi (tee teljelt). Tähistus: kogu rada, eelkõige lisatud “S” kurvid, peab olema eksimatult sõidetav.

IV OHUTUSNÕUDED KROSSIRADADELE 4.1 Rahvusvaheliste võistluste korraldamiseks peab rajal olema ASN rajalitsents. FIA seeriavõistluste korraldamiseks on vaja lisaks ka FIA vaatleja aruannet ning eriluba. 4.2 ASN rajalitsentsi saamiseks tuleb krossirada mõõdistada, koostataval plaanil näidatakse raja kuju, kohtunikepostid, ohutusrajatised, boksid jmt. See joonis ja rajalitsents/luba peavad asuma võistluskeskuses. 4.3 Kohtunikepostid (KP) 4.3.1 üheteisele järgnevad KP-d nägemisulatuses, suurim lubatud vahemaa 200 m 4.3.2 igas KP-s vähemalt 2 kohtunikku 4.3.3 iga 500 m tagant raadio-või telefoniside võistluste juhi ja KP vahel 4.3.4 kõikides KP-des vähemalt kaks 6 kg mahutavusega käsikustutit 4.4 Päästeteenistus vastavalt Spordikoodeksi Lisale H. 4.5 Publiku ohutus. Publiku ja raja vahel peab olema kaks kaitseliini (Lisa O, pt. 8). Pealtvaatajate tõkkeks 0,9 m kõrgune võrkaed turvatöötajate kontrolli all. Kohustuslikud põrkepiirded vältimaks auto paiskumist pealtvaatajate alale. Raja ohutussüsteemi ülesehitus: 1) võrkaed publiku eraldamiseks 2) ohutusmeetmed: a) väljasõiduala vähemalt 30 m b) põrkpiire c) pinnasvall d) vall rehvidest e) kruusapadi koos piirde või valliga f) rada süvendis (kõrguste vahe 2,5 m). Kõik piirded ja vallid peavad olema vähemalt 1 m kõrgused vertikaalse esipinnaga. Ohutusrajatiste ja võrkaia vahe vähemalt 3 m. Publik ei või asuda rajast allpool. Kui publik asub kõrgemal kui 2,5 m rajast vertikaalse esiseinaga rinnatisel, pole eripiirdeid vaja. 4.6 Raja tähistamine. Markeering ja tähistamine peavad tagama ajaserva eristumise. Ei soovitata ajutisi tähiseid. Kui kaks eri rajalõiku on teineteisest vähem kui 25 m kaugusel, tuleb nende vahele ehitada põrkpiire. Eelistatavam markeering: vertikaalsed pinnasevallid, põrkpiirded, võrkaiad jne. Asfaltkatte puhul soovitatavad äärekivid. 4.7 Ohutusvarustus. Raja passile peab lisaks olema koostatud ohutusplaan, üldised nõuded vt. Lisa H. Rajal peab olema piisav arv päästeautosid ning puksiire. 4.8 Võistluskeskus. Vastavalt Lisa H, p.13.2.1.

VÕISTLUSAUTODE RAHVUSVAHELISED TEHNILISED TINGIMUSED FIA VM Lisa J

251. KLASSIFIKATSIOON ja DEFINITSIOONID 1. KLASSIFIKATSIOON 1.1. Kategooriad ja rühmad. Võistlustel kasutatavad autod jaotatakse järgmistesse kategooriatesse ja rühmadesse: Kategooria I: Rühm N Seeriaautod (Production Cars) Rühm R Turismiautod või Rühm A Turismiautod (Touring Cars) Rühm B Suurturismiautod (Grand Touring Cars) Rühm SP Superseeriautod ( Super Production Cars) Rühm T2 Seeria-avakrossiautod (Series Cross-Country Cars) Kategooria II:

Rühm T1 Täiustatud avakrossiautod (Modified Cross-country Cars) Rühm GT1 Suurturismi sportautod (Grand Touring Cars) Rühm GT2 Suurturismi seeriaautod ( Series Grand Touring Cars) Rühm GT3 Suurturismi karikasarja autod (Cup Grand Touring Cars) Rühm CN Seeria-sportautod (Production Sports Cars) Rühm D RV vormelautod (International Formula Racing Cars) Rühm E Vabavormelautod (Free Formula Racing Cars) Kategooria III: Rühm F Ringrajaveoautod (Racing Trucks) Rühm T4 Krossiveoautod (Cross-Country Trucks) 1.2 Kubatuuriklassid. Vastavalt oma kubatuurile jaotatakse autod järgmistesse klassidesse: 1) kuni 500 cm3 3 2) üle 500 cm “ 600 cm3 3) “ 600 cm3 “ 700 cm3 4) “ 700 cm3 “ 850 cm3 3 5) “ 850 cm “ 1000 cm3 6) “ 1000 cm3 “ 1150 cm3 3 7) “ 1150 cm “ 1400 cm3 8) “ 1400 cm3 “ 1600 cm3 9) “ 1600 cm3 “ 2000 cm3 3 10) “ 2000 cm “ 2500 cm3 11) “ 2500 cm3 “ 3000 cm3 12) “ 3000 cm3 “ 3500 cm3 3 13) “ 3500 cm “ 4000 cm3 14) “ 4000 cm3 “ 4500 cm3 3 15) “ 4500 cm “ 5000 cm3 16) “ 5000 cm3 “ 5500 cm3 17) “ 5500 cm3 “ 6000 cm3 3 18) “ 6000 cm Kui FIA seda spetsiaalselt ei reglementeeri, ei tarvitse võistlusjuhendis tingimata olla kõik ülalnimetatud klassid. Vastavalt võistlustingimustele võib korraldaja ühendada kaks või enam klassi. Ühtki eelpoolnimetatud klassi ei või omakorda jaotada. 41

2. DEFINITSIOONID 2.1 Üldpõhimõtted 2.1.1 Seeriaautod (Kategooria I) Autod, mida on valmistatud ühesugustena teatud ajavahemiku jooksul teatud arv ja nad on ette nähtud normaalmüügiks. Autod tuleb müüa vastavuses homologatsiooniga. 2.1.2 Võistlusautod (Kategooria II) Autod, mis on valmistatud üksikeksemplaridena ja ette nähtud ainult võistlemiseks. 2.1.3 Veoautod (Kategooria III) 2.1.4 Identsed autod Autod, mis kuuluvad samasse toodangusarja ja millel on ühesugune kereehitus (nii seest kui väljast), mehhaanilised osad ja shassii (võib sisalduda kereehituses monokokkonstruktsiooni puhul) on identsed. 2.1.5 Automudel Toodangusarja kuuluv auto, mida on võimalik määratleda tema spetsiifilisest ehitusest, kere välisjoonest, sarnasest mootori ja jõuülekande konstruktsioonist. 2.1.6 Normaalmüük Auto toimetamine eraisikuni valmistajatehase normaalse müügikanali kaudu. 2.1.7 Homologeerimine FIA ametlik tõend selle kohta, et teatud automudelit on valmistatud piisavalt suure seeriana selleks, et teda saaks homologeerida rühmadesse N, A, B, ST, T1 või T2. Homologatsiooniavalduse esitab valmistajamaa volitatud autospordiorganisatsioon (ASN) ja sellega kaasneb homologatsioonitunnistus (vt. 2.1.8), mis peab vastama FIA spetsiaalsele homologatsioonijuhe ndile. Seeriatoodanguauto homologatsioon lõpeb 7 aastat peale automudeli tootmise lõpetamist (st. toodangu suurus on langenud alla 10% vastava grupi miinimumtoodangust). Automudeli homologeering on kehtiv ainult ühes rühmas: N, A, B, T1 või T2. Rühma B homologeeritud auto homologeerimine rühma N, A või T1 toob enesega kaasa rühma B homologatsiooni tühistamise 2.1.8 Homologatsioonitunnistus FIA poolt igale heakskiidetud automudelile antud tunnistus, milles on konkreetse mudeli tunnistamiseks vajalikud andmed. Nimetatud tunnistus määrab mudeli valmistajatehase poolt määratud viisil. Võistluste korraldaja võib nõuda homologatsioonitunnistuse esitamist tehnilisel ülevaatusel ja/või stardis ja selle mitteesitamisel on tal õigus keelata võistleja osavõtt võistlustest. Homologatsioonitunnistus peab olema trükitud: - FIA templiga/vesimärgiga paberile - Või autotooja päritolu riigi ASNi templiga/vesimärgiga paberile. Homologatsioonidokumentide hankimine on võistleja ülesandeks. Juhul kui homologatsiooni jõustumise kuupäev langeb võistluste ajale, loetakse homologatsioon kehtivaks kogu võistluste ajal. Rühmas N võistlevatel autodel tuleb esitada ka rühma A homologatsioon. Juhul, kui uuritavat sõlme või detaili ei ole homologatsioonitunnistusel kajastatud, võib tehniline komisjon seda võrrelda standardautol paiknevaga. Juhul, kui homologatsioon ei anna täit selgust, võib tehniline komisjon konkreetset detaili võrrelda trükitud remondijuhendi või tagavaraosade kataloogiga või ka automüügifirma käsutuses oleva detailiga. Homologatsioonitunnistuse kirjeldus: 1. Põhihomologatsioon määrab auto põhimudeli. 2. Põhihomologatsiooniga koos võib kasutada järgmisi lisalehti: a) Variandilehed 42

VF – kaks eri valmistajat teevad üht ja sama detaili ja ostjal ei ole võimalik nende vahel ise valikut teha VO – detail on valmistatud tellimusena lisavarustusena VK – “kit cars” VP – tootjalt detail tellituna edasimüüjatelt b) Paranduslehed ER – täiustab või tühistab endised andmed detaili kohta c) Arengulehed ET – antakse välja, kui mingi detaili tootmine endisel kujul on lõppenud ES – antakse muudatuste kohta, mis kajastavad sportlikku arengut Homologatsioonitunnistuse kasutamine: 1) Variandilehed (VF, VO, VP, VK) Võistleja võib kasutada ükskõik, millist variandilehte või selle osa tingimusel, et kõik auto tehnilised andmed vastavad nimetatud automudeli homologatsioonitunnistusele ja lisa J piirangutele. Näiteks variandilehel mainitud pidurisadulad on lubatud ainult, kui piduriklotside pindala jne. säilitatakse homologatsioonitunnistuses antud suurusena (vt. art. 254.2). 2) Arengulehed (ET) Võistlusauto peab vastama teatud arenguastmele (sõltumata sellest, millal ta on valmistatud) ja arengulehel toodud muudatused peavad olema teostatud täielikult või siis üldse mitte. Kui võistleja on näiteks valinud kolmanda arengulehe, peavad seal olema tehtud ka need muudatused, mis on toodud kahel esimesel arengulehel (v.a. need muudatused, mis on omavahel vastuolus). Arenguleht määrab valmistajatehase poolt detaili(d). Detaili(de) lubatud muudatuste piirid on toodud art. 252, 253, 254. 3) Arengulehed (ES) Võistlusauto peab täielikult vastama baasmudelile või ühele sportliku evolutsiooni mudelile. Kombinatsiooni erinevatest evolutsioonidest ei või kasutada. 2.1.9 Mehaanilised osad Kõik need osad, mis on vajalikud auto edasiliikumiseks, vedrustuseks, juhtimiseks või pidurdamiseks, samuti kõik nende töötamiseks vajalikud lisaseadmed (liikumatud või liikuvad) on mehaanilised osad. 2.1.10 Originaalsed või seeriadetailid Detail, mis on läbinud tootmistsükli valmistajatehase poolt või tema tellimusel ja on algselt paigaldatud kõnesolevale mudelile. 2.1.11 Komposiitmaterjal Materjal mitmest koostisosast, millede koosluse tulemusena on tekkinud uute omadustega ühend, uusi omadusi polnud ühelgi algainel. 2.2 Dimensioonid Auto äärejooned ülalt vaadatuna, konkreetse võistluse stardijoonel. 2.3. MOOTOR 2.3.1 Silindrimaht Silindrimaht on kolvi või kolbide üles- või alaspidi liikumistest tekkiv ruumala. V = 0,7854 x b2 x s x n, kus b – kolvi läbimõõt s – kolvikäik n – silindrite arv 2.3.2 Ülelaadimine on küttesegu sunniviisiline lisamine põlemiskambris ükskõik millisel viisil. Ülelaadimiseks ei loeta normaalse õhurõhu, hüdraulilise rõhu (vesioina efekt), sisse- või väljalaskekollektoris toimivate dünaamiliste efektide ja kütuse sissepritsimise poolt tekitatud rõhu tõusu (vt. Art. 252 p. 3.1). 43

2.3.2 Ülelaadimine on küttesegu sunniviisiline lisamine põlemiskambris ükskõik millisel viisil. Ülelaadimiseks ei loeta normaalse õhurõhu, hüdraulilise rõhu (vesioina efekt), sisse- või väljalaskekollektoris toimivate dünaamiliste efektide ja kütuse sissepritsimise poolt tekitatud rõhu tõusu (vt. Art. 252 p. 3.1). 2.3.3 Mootoriplokk Mootoriploki all mõeldakse väntvõlli ja silindreid ümbritsevat detaili. 2.3.4 Sisselaskekollektor on detail, mis kogub küttesegu karburaatorist ja kannab selle plokikaane aukudeni; kütuse sissepritsimise puhul õhku reguleerivast siibrist plokikaane aukudeni ja diiselmootori puhul detailil, mis võtab õhu õhupuhastist ja kannab selle plokikaane aukudeni. 2.3.5 Väljalaskekollektor on detail, mis kogub väljalaskegaasid plokikaanest ja kannab need kuni esimese tihendini, mis teda ülejäänud väljalaskesüsteemist eraldab. 2.3.6 Turbomootorite väljalaskekollektor algab peale turbolaadijat. 2.3.7 Mootori karter on kinnitatud mootori alaossa ja ta sisaldab ja kontrollib mootoriõli, karteril ei või olla mingit kinnitust väntvõllile. 2.3.8 Mootoriruum on ruum, mis piiritletud strukturaalse, mootorile igast küljest lähima kestaga. 2.3.9 Kuiv karter. Süsteem õlituseks ilma normaalõlipumba kasutamiseta. 2.3.10 Staatiline tihend. Ainukeseks eesmärgiks võib olla vähemalt kahe omavahel ühendatud detaili ühenduse tagamine. Tihendiga eraldatud detailide vahe ei tohi olla suurem kui 5 mm. 2.3.11 Energiavaheti. Mehhaaniline osa tagamaks kahe vedeliku energiavahetust. Esmanimetatud vedelik on jahutatav, teine vedelik on jahutaja. 2.3.12 Radiaator. Energiavaheti vedeliku jahutamiseks õhu abil. 2.3.13 Vahejahuti turbole. Energiavaheti, mis paikneb kompressori ja mootori vahel, võimaldades rõhu all oleva õhu jahutamist vedeliku abil. 2.4 Veermik Siia kuuluvad kõik täielikult või osaliselt vedrustamata auto osad. 2.4.1 Ratas Südamik ja vits, komplektne ratas: südamik, vits ja rehv. 2.4.2 Pidurite hõõrdepind Pind, mida trummelpidurite klotsid või ketaspidurite klotsid puudutavad pidurdatud ratta täispöörde puhul. 2.4.3 MacPhersoni vedrustus MacPhersoni vedrustus on süsteem, milles on püsttugi. See tugi ei pea tingimata olema vedru ja/või amortisaatori osa. Ülaosas on ta kinnitatud kere või shassii külge ühes punktis, allosas aga sharniirselt alumise õõtshoova külge. Selle õõtshoova külge kinnitub ka stabilisaator või reaktiivvarras. 2.4.4 Käändtalatelg Telg, mille moodustavad kaks pikilüli, mõlemad liigendiga kinnitatult kerele. Lülid on jäigalt omavahel ühendatud. Tarindi väändetugevus on väiksem kui tema paindetugevus. 2.5 SHASSII – KERE 2.5.1 Shassii Auto kandeosa (selgroog), mille ümber on asetatud mehaanilised osad (vt. 2.1.9). 2.5.2 Kere – väljastpoolt: auto vedrustatud osa, mida puudutab õhuvool. – seestpoolt: salong ja pakiruum. Kered eristatakse: 1) kinnine kere 2) lahtine kere 3) muudetav kere, millel on allalastav pehme katus või liigutatav hardtopkatus.

2.5.3 Iste Kaks pinda, mis moodustavad istmepadja ja seljatoe. Seljatugi on pind, mis ulatub kõrgemale normaalselt istuva inimese ristseljast. Istmepadi on pind, mis ulatub ettepoole normaalselt istuva inimese ristseljast. 2.5.4 Pakiruum on ruum, mis on eristatud salongist ja mootoriruumist ja asetseb auto sisemuses. Pikisuunas on ta piiritletud vaheseinaga, mis on valmistajatehase poolt tehtud ja/või istmete seljatoega, mis on kallutatud max 15° vertikaalist. Vertikaalselt on pakiruum piiritletud statsionaarse või avatava valmistajatehase poolt valmistatud osaga, selle puudumisel määrab pakiruumi kõrguse tasapind, mis kulgeb tuuleklaasi alaserva kõrgusel. 2.5.5 Salong on siseruum, mis on ette nähtud juhile ja reisijaile. 2.5.6 Mootorikate (kapott) Kere osa, mis avab juurdepääsu mootoriruumi. 2.5.7 Poritiivad määratakse vastavalt joonistele 251-1. Esitiib määratakse õhuvoolus oleva kolme pinnaga: standardse auto kompleksse ratta sisepind, esiukse esiserva vertikaalpind, küljeakna alaserva horisontaalpind – pinnad C1/C1, A/A, B1/ B1 joonisel. Tagatiib määratakse õhuvoolus oleva kolme pinnaga: standardse auto kompleksse ratta sisepind, tagaukse tagaserva vertikaalpind, küljeakna alaserva horisontaalpind – pinnad C2/C2, A/ A, B2/B2 joonisel 251-1. Kahe uksega autodel võetakse B1/B1 ja B2/B2 ühelt ja samalt ukselt. 2.5.8 Kaldliistudest võre (žalusii) Kallutatavatest liistudest võre, mis katab võretaguse, ent võimaldab õhu läbilaske. 2.6 Elektrisüsteem Esituli: sellist tüüpi tuli, mis kogub valgusvoo hõõglambilt ja suunab selle otsesuunas edasi. 2.7 Kütusepaak Kütusepaak on mahuti, mis sisaldab kütust, mida sealt mingil moel toimetatakse kas kogumispaaki või mootorisse. 2.8 Automaatkäigukast Hüdrodünaamiline veokonverter, koosnedes epitsüklilistest siduri- ja piduriketastest, omab määratud arvu lülituskäike. Käikude vahetus saavutatakse automaatselt mootorit ja käigukasti lahutamata, seega pideva mootoriveo tingimustes. Variaatori-põhimõttel kastid on samuti automaatkastid.

252. ÜLDISED MÄÄRUSED RÜHMADELE N, A ja B 1. ÜLDISED MÄRKUSED 1.1 Kõik muudatused, mida rühmamäärused või üldised määrused ja ohutustingimused ei luba, on keelatud. Auto osad peavad säilitama oma algupärase funktsiooni. 1.2 Üldiste määruste kasutamine. Üldisi määrusi tuleb täita juhul, kui rühmamäärused ei kehtesta veel karmimaid piiranguid. 1.3 Materjal Detailide valmistamiseks võib kasutada materjale voolamispunktiga kuni 40 GPa/g/cm3, v.a. süüteküünlad, summutikatted, veepumba tiivikud, pidurikatted, pidurikalliper, kolvikatted, laagrite veereosad, elektroonika detailid ja andurid, detailid kaaluga alla 20g ning kõik katted paksusega alla 10 mikroni. Turbode pöörlevad detailid (ka nendega võrdsustatud osad) ei tohi olla keraamilisest materjalist või sellega kaetud. Eeltoodu ei kehti detailidele, mis on homologeeritud standardsõidukile. Magneesiumi sisaldavatest materjalidest lehtmaterjali kasutamine on keelatud, kui nende paksus on alla 3 mm. Keelatud on kasutada metallilisi materjale detailides, mis on vabad või VO homologeeringuga, 45

voolamispunktiga üle 30 Gpa/g/cm3 või üle UTS 0,24 Mpa/kg/m3 mittemetalle (metalle 0,3 Mpa7kg/m3, näiteks 80% rauaga). Lubatud on titaanisulam Ti-6AI-4V ASTM grade 5 (5,5 – 6,75 Al, C kuni 0.10,3,5-4,5 V, 87,6 – 91 Ti), kui titaani sisaldusdetailis pole eraldi keelatud. Turbode pöörlevates detailides (v.a. laagrite veerevad osad) ei või kasutada keraamilisi materjale, ka mitte katetena.. Loetletud piirangud ei kehti detailidele, mis on standardautole homologeeritud. Keelatud on kasutada magneesiumsulamist lehtmaterjali, mis on õhem kui 3 mm. 1.4 Võistleja kannab kogu võistluste ajal vastutust tehnilise komisjoni ja žürii ees selle kohta, et tema auto on määrustepärane. 1.5 Keermete taastamine. Rikutud keermeid on lubatud taastada uue keerme sisselõikamisega, millel on sama siseläbimõõt (nn. helicoiltüüp). 1.6 Ralliautod rühmas A homologeerituna peale 01.01.1999 võivad olla kuni 1800 mm laiad (va. kit variandid). Rühma N autod on lubatud homologeerituna kõikides kerevariantides. 1.7 „Vaba“ detail: „ Vaba“ tähendab, et algse detaili koos tema funktsioonidega võib vabalt eemaldada või asendada teisega tingimusel, et asendatud detaili funktsioon oleks sama algsega.

2. MÕÕDUD ja KAALUD 2. Kliirens. Ükski auto osa ei või puudutada maad, kui mõlemad ühe külje rehvid on tühjad. Test viiakse läbi siledal pinnal, sõitjad autos. 2.2 Ballast. Auto kaalu võib tõsta ühe või mitme ballasti kinnitamisega tingimusel, et see on homogeenne plokk (plokid), mis kinnitatakse põrandale nähtavale kohale tööriistade abil ja on tehnilise komisjoni poolt plommitud. Grupis N on ballasti kasutamine keelatud. Rallidel on lubatud tööriistade ja tagavaraosade kaasavedamine vastavalt Art 253 nõuetele.

3. MOOTOR 3.1 Ülelaadimine Turbolaadija või kompressori kasutamisel tuleb tegelik silindrimaht korrutada bensiinimootori puhul 1,7-ga ja diiselmootori puhul 1,5-ga ning saadud tulemus näitab auto võistlusklassi. Nüüd vaadeldakse seda autot kui uude klassi kuuluvat (puudutab eriti kubatuuri, sisemõõtusid, kohtade arvu, miinimumkaalu jne.). 3.2 Rootormootor (Wankelmootor) Põlemiskambri(te) maksimaalse ja minimaalse mahu vahe tuleb korrutada, 1,5-ga samuti ülelaadimisega mootorite puhul. 3.3 Gaasiturbiinmootorid. Ekvivalent arvutatakse FIA valemist. 3.4 Mootorid, milles põletatakse kütust ka väljalaskeklapi järel, on keelatud. 3.5 Uuetüübiliste mootorite koefitsiendid määratakse FIA otsustega. 3.6 Väljalaskesüsteem ja summuti Ehkki rühmamäärused lubavad originaalse summuti vahetuse, tuleb avalikel teedel peetavatel võistlustel (rallid) kasutada summutit, mis vastab võistlusmaa liikluseeskirjadele. FIA mürapiir rallidel 103 dBA/3500pm (diiselmootoril 2500pm). Summuti ots peab olema suunatud taha või küljele, olema maapinnast 10–45 cm kõrgusel ja ei tohi auto perimeetrist välja ulatuda. Kui summuti on suunatud küljele, ei tohi ta kere alt välja ulatuda ja peab paiknema auto telgede vahe poolitajast tagapool. Summuti ots auto all ei või olla kaugemal kui 10 cm perimeetrist. Torustik tuleb efektiivselt kaitsta, et ta ei tekitaks tulekahju. Väljalaskesüsteem ei või olla ajutine, väljalaskegaasid võivad väljuda ainult toru otsast. Kere detaile ei või kasutada väljalaskegaaside juhtimiseks. Juhul, kui auto on homologeeritud nii katalüsaatoriga kui ka ilma, tuleb neist valida üks. Kombinatsioon on keelatud. 46

3.7 Käivitamine Elektri või mõne muu energiaallika mõjul töötav starter, millega juht saab käivitada mootori, istudes autos, on vajalik. Ka energiaallikas peab olema autos. 3.8 Silindrid Algselt hülssideta mootori remont on lubatud ainult materjali, mitte detailide lisamisega.

4. KÄIGUKAST Igal autol peab olema käigukast, millel on tagurpidikäik. Tagurpidikäik peab olema töökorras vähemalt võistluste stardis. Juht peab olema suuteline käike vahetama oma istmel istudes.

5. VEDRUSTUS Komposiitmaterjalidest vedrustusedetailide kasutamine on keelatud.

6. RATTAD Komposiitmaterjalidest rataste kasutamine on keelatud. Ratta laiuse mõõtmine: Ratas on auto all, auto on maas, võistlusvarustuses ja juhiga autos. Mõõdetakse ükskõik millises punktis, v.a. piirkonnas, mis on kontaktis maapinnaga. Koostatavate rehvide kasutamisel peab ratas ikkagi mahtuma klassi piiridesse rühmades A ja B. (vt. 255.5.4 ja 256. 5). on auto all, auto on maas, võistlusvarustuses ja juhiga autos. Mõõdetakse ükskõik millises punktis, v.a. piirkonnas, mis on kontaktis maapinnaga. Koostatavate rehvide kasutamisel peab ratas ikkagi mahtuma klassi piiridesse gruppides A ja B (vt. 255.5.4 ja 256. 5).

7. KERE 7.1 Muudetava kerega autod peavad täitma lahtistele autodele esitatud nõuded. Autod avatava katusega peavad võistlema suletud ja lukustatud katustega. 7.2 Minimaalsed sisemõõdud. Kui käesolevate tehniliste tingimustega lubatud muudatus põhjustab mingite homologatsioonivormis toodud mõõdete muutmise, ei või neid homologatsioonivormi mõõtmeid enam arvestada. 7.3 Salong. Juhikoha ümbertõstmine on lubatud tingimusel, et algse ja muudetud juhikohaga autod on konstruktsioonilt samased. Kasutada võib vaid tootjapoolseid detaile. Roolisamba läbiviik kerest on lubatud vaid selleks tootja poolt rajatud avausest. S1600, S2000 ja WRC autodel peab kogu juhikoha vahetus ning roolisamba kereavaus olema homologeeritud kompleksis. Ainult järgmised lisatarvikud on lubatud paigaldada salongi: tagavararattad, tööriistad, tagavaraosad, ohutusvarustus, sidevahendid, ballast (kui lubatud), tuuleklaasi pesupaak (paak vaid rühmades A ja B). Igal juhul ei või varustusega katta kaassõitja ruumi ja istet lahtistel autodel. Tööriistade ja kaitsekiivrite konteinerid, mis paiknevad salongis, peavad olema valmistatud mittepõlevast materjalist ja nad ei tohi tules eraldada toksilisi aineid. Algsed turvapadjad koos kinnitustega võib eemaldada eeldusel, et salongi siseilme ei muutu. 7.4 Kerematerjal Kerematerjal ja tema paksus peab olema sama, mis homologeeritud autol. Igasugune keemiline töötlemine on keelatud. 7.5 Lisalaternad Lisalaternate paigaldamiseks on lubatud kere esiossa puurida auke, kuid neid auke ei või millekski muuks tarvitada. Rallidel võib lisalaternate kaitseks kasutada mitte-peegelduvaid painduvast materjalist laternanokkasid, kuid nad ei või ulatuda ettepoole laternaklaasist rohkem kui 10 cm. 7.6 Ohtlikud objektid Igasugused ohtlikud objektid (akupatarei, kergestisüttivad produktid jne.) peavad paiknema väljaspool salongi. 47

7.7 Porilapid (ainult rallidel) Lubatud on auto pikiteljega risti asuvate porilappide paigaldamine vaid käesoleva artikli kohaselt. Kui lapid on kohustuslikud, tuleb see nõue märkida Juhendisse. Igal juhul peavad porilapid vastama loetletud nõuetele: – nad peavad olema valmistatud painduvast materjalist, – nad peavad katma iga ratta kogulaiust, kuid nii, et nii esi- kui ka tagarataste taga peab jääma vabaks vähemalt 1/3 auto laiusest (vt. joon. 252-6), – tagarataste ees on vasaku ja parema porilapi vahel min. 20 cm vaba ruumi, – sõitjata seisval autol ei või maapinna ja porilapi vahel olla vahe üle 10 cm, - tagantvaates peab lapp katma vähemalt 3 / 4 rehvi kogulaiusest – vertikaalprojektsioonis ei või porilapid kere alt paista. Porilapid, mida paigaldatakse auto ette, et kaitsta autot pori pritsimise eest on lubatud juhul, kui võistluste Juhend seda lubab või nõuab. Nad ei või ulatuda väljapoole auto laiust, tahapoole auto ninast üle 10 cm ja esirataste ees peab vabaks jääma vähemalt 1/3 auto laiusest.

8. ELEKTRISÜSTEEM 8.1 Valgustus Udulaternad võib välja vahetada teistsuguse tule vastu või vastupidi tingimusel, et originaalne kinnitus säilitatakse. 8.2 Generaator Generaatori ja generaatori käiviti kinnitus on vaba. 8.3 Signaal Ralliautodel peab töötama vähemalt 3 sekundit signaal helitugevusega 97 dB, mõõdetuna 7 m kauguselt auto ees.

9. KÜTUS – PÕLEMINE 9.1 Kütus Kütusena tohib kasutada ainult kaubanduslikku, tankla tankurist väljastatavat mootorikütust, mille ainus lubatud lisand on müügilolev määrdeaine. Kütus peab vastama järgmistele näitajatele: – pliivaba kütuse puhul 102 RON ja 90 MON maksimum, 95 RON ja 85 MON miinimum, – pliiga kütuse puhul 100 RON ja 92 MON maksimum, 97 RON ja 86 MON miinimum. – oktaanarvu mõõtmise metoodika peab vastama standarditele ASTM D 2699-86 ja ASTM D 2700-86, – sobivuse/mittesobivuse otsus 95% piiri juures vastavalt ASTM 3244, – tihedus 720-785 Kg/m3 15°C juures (ASTM D 4052), – max hapnikusisaldus pliisisalduse puhul üle 0,013 g/l on 2,8 %, alla selle 3,7 %, lämmastikku max 0,5 %. – ülejäänud osa võib koosneda ainult süsivesinikest ega või sisaldada mingeid võimsustlisavaid aineid, – lämmastikusisaldus mõõdetakse ASTM D 3228 kohaselt ja hapnikusisaldus lihtanalüüsiga 0,2 % tolerantsi juures, – peroksiidide ja lämmastikuühendite max sisaldus on 100 ppm (ASTM D 3703 või UOP 3382, kui eelnev mõõtmisviis ei ole võimalik, – plii max sisaldus on 0,40 g/l või oma maa standard (ASTM D 3341 või 3237), – max benseenisisaldus on 5 % mahus (ASTM D 3606), – max aurustumisrõhk Reid on 900 hPa (ASTM D 323), – haihtumine 70 °C juures on 10-47 %, 100 °C juures 30-70 %, 180 °C juures min 85 % (ASTM D 86), – max keemistemperatuur 225 °C (ASTM D 86), – max keemisjääk 2 % mahus (ASTM D 86). 48

Kui võistlustel saadaolev kütus pole küllaldase kvaliteediga, võib korraldava maa ASN pöörduda FIA poole ülaltoodud nõuete kehtetuks tunnistamiseks kõnesoleval võistlusel. 9.2 Diiselkütusele esitatakse eritingimused. 9.3 Ainult õhk võib olla oksüdandiks. 9.4 Tankimisel ringrajasõitudel kehtib erikord. 9.5 Paagi ventileerimine. Lubatud ventileerimisava teha katuse kaudu. 9.6 Ohutute kütusepaakide FT3 1999, FT3,5 ja FT 5 paigaldamine Ohutud kütusepaagid FT3 1999, FT3,5 või FT5 on lubatud paigutada kas algsele kohale või siis pagasiruumi. Paagi paigalduskohas peab olema avaus mahavoolanud kütuse väljajuhtimiseks. FT3 paagi uus täiteauk peab paiknema kere välispinnal, ei või ulatuda sellest väljapoole ja ehitatud nii, et kütus ei pääseks auto siseruumi. Kui täiteauk on auto sisemuses, tuleb ta eraldada salongist vedelikku mitteläbilaskva vaheseinaga.

10. PIDURID Süsinikkiust pidurikettad on keelatud.

11. ENERGIASALVESTI Heitgaasidest tekkinud energiat ei tohi autosse akumuleerida rohkem kui 200 kJ ja selle kasutamine ei tohi ületada 10kJ 1kW kohta.

12. JAHUTUS Igasuguse tahke, vedela või gaasilise jahutusmaterjali transportimine ja/või kasutamine auto sees või väljas on keelatud kogu võistluse vältel, välja arvatud juhul kui selle ainsaks eesmärgiks on sõitja jahutamine.

253. OHUTUSTINGIMUSED RÜHMADES N, A, B, SP 1. Auto, mille konstruktsioon võib pidada ohtlikuks, võib žürii otsusega võistlustelt eemaldada. 2. Kui mingi lisaseade kasutamine on vaba, tuleb ta paigaldamise korral kinnitada vastavalt käesolevatele määrustele.

3. TORUD, VOOLIKUD, PUMBAD 3.1 Kaitsmine Kütuse, õli ja piduritorud peavad olema väljaspool autokere kaitstud deformatsioonide eest (kivid, korrosioon, mehaaniline murdumine jne.) ja kere sees tule ning deformeerumise vastu. Kui säilitatakse algne paigaldus, ei ole lisakaitsmine vajalik. Rühmas N soovitatav kui algne kinnitus säilinud, teistes rühmades kohustuslik kui algne paigaldus muudetud või kui torud asuvad auto sees ja nende väline kaitse on eemaldatud. Lisaks, kütusevoolikud, millede metallosad on kerest isoleeritud mittejuhitavate osadega, peavad olema kerega elektrilises ühenduses (maandus). Kehtivus: kohustuslik kõikides rühmades, kui algne paigaldus muudetud. 3.2 Paigaldamine ja tehnonõuded. Nõuded kohustuslikud, kui algne paigaldus muudetud. Jahutusvedeliku – ja õlitustorud peavad asuma väljaspool sõitjaruumi. Kütuse-, õlituse- ja survestatud hüdrovedeliku torud peavad olema valmistatud alljärgnevalt: - Juhul, kui torud on painduvad, peavad ühendusmuhvid olema keermestatud või isesulguvate muhvidega ja torud tuleb varustada välise „sukaga“, mis kaitseb neid tule ja hõõrdkulumise eest. - Vähim lubatud siserõhu taluvus töötemperatuuridel: - kütusetorud (v.a. ühendustorud blunseritega ja jahutusradiaatori torustik tagasiteel paaki) 70 bar 135 C 49

õlitorud 70 bar 232 C Hüdraulika torud 280 bar 232 C. Kui hüdrosüsteemi töösurve on üle 140 bar, peavad torud taluma vähemalt kahekordset survet üle töösurve. Kütuse- ja hüdraulika torud võivad asuda juhiruumis, kuid neil ei või seal olla ühendusi, välja arvatud neis kohtades, kus torud läbivad juhiruumi esi- ja tagaseina (vt. Joon 253.59 ja 253.60). Sama kehtib ka piduri- ja siduriajamite torustikele. 3.3 Automaatne kütuse etteande väljalülitus. Soovituslik kõikides rühmades: Kõik kütusevoolikud peavad olema varustatud automaatse väljalülitusklapiga, mis paikneb otseselt paagil. See rõhuklapp peab sulguma kütusevoolu kõikides voolikutes, kui ükski voolik on pragunenud või lekib. Kohustuslik kõikides rühmades: Kõik kütusepumbad võivad ainult siis töötada, kui mootor on käivitatud (v.a. käivitamisprotsess). 3.4 Kütusepaagi tuulutus. Paagi õhutusvoolik peab vastama järgmistele tingimustele: - raskusklapp auto ümberpaiskumisel - ventilatsiooniklapp ujukikambris - ülevooluklapp survele alates 200 mbar, töötab ujukikambri toru sulgemisel. Kehtivus: ringrajasõitudel.

4. OHUTU PIDURISÜSTEEM Ühelt pedaalilt toimiv kahekontuurisüsteem on kohustuslik. Pedaalilt peab saama pidurdada kõiki rattaid, lekke või mõne muu vea ilmnedes piduriajamist peab pidur mõjuma veel vähemalt kahele rattale. Kui süsteem on rakendatud auto tootmisel, pole vaja muudatusi teha.

5. LISAKINNITUSED Vähemalt kaks lisasulgurit on kohustuslikud nii kapoti kui pakiruumi kaane kinnitamiseks. Algsed kinnitused tuleb välja lülitada või eemaldada. Suuremad salongis asuvad esemed (tagavararatas, tööriistad jne.) peavad olema tugevasti kinnitatud. Kohustuslik rühmades A ja B, soovitatav rühmas N.

6. OHUTUSRIHMAD 6.1 Vähemalt ühe puusavöö ja kahe õlavöö kasutamine (kinnitused kere külge, 2 puusavööle, 2 istmega sümmeetriliselt õlavööle) on kohustuslik rühmades N, A, B. Need vööd peavad vastama FIA Standarditele nr. 8854/98 või 8853/98. Ringrajavõistlustel tohib kasutada ainult pööratava päästikuga rihmade vabastussüsteemi. Võistlustel, kus on sees avalikel teedel sõidetavaid lõike (rallidel), tuleb kasutada surunupuga päästikut. ASN võib homologeerida ohutusrihmade kinnituspunktide kinnitusi ka ohutuspuurile tingimusel, et ka viimane on homologeeritud ja need kinnitused on testitud. Alates 01.01.2008 peavad rallivõistlustel asetsema võistlusautodes kaks lõikurit rihmade lõikamiseks, mis asuvad sõitja ja kaardilugeja käeulatuses, kui nad on ohutusrihmadega kinnitatud. 6.2 Ohutusrihmade paigaldamine: – Ohutusrihmad tuleb kinnitada seeriaautole spetsiaalsete kinnituspunktidega. Ohutusrihmasid ei tohi kinnitada istmete või istmekinnituste külge. – Soovitatavad geomeetrilised kinnituskohad on näidatud joonisel 253-61. – Õlavööd peavad olema paigaldatud selliselt, et nad ei moodustaks horisontaaliga suuremat nurka kui 10°, mõõdetuna seljatoe ülaosast (erandkorras kuni 45º). – Maksimaalne õlavööde nurk auto pikitelje suhtes ei tohi olla suurem, kui 20° – Võimaluse korral tuleb kasutada originaalseid autol olevaid kinnituspunkte. – Nurk horisontaali suhtes võib olla ka suurem, kui kasutatakse FIA reeglitele vastavaid 50

homologeeritud istmeid. Sellisel juhul võib õlavööd kinnitada originaalsete tagaistme rihmaaukude külge. Kolmepunktikinnitusega rihmade puhul tuleb kasutada sellist kinnituskohta, mis on kõige lähemal esiistme pikiteljele. Neljapunktikinnitusega rihmade puhul peavad õlavööd olema kinnitatud auto kerele omavahel risti. – Ohutusrihmu ei või paigaldada istmetele, millel puudub peatugi või millede peatugi on eemaldatav (seljatoe ja peatoe vahelises osas ei või olla muid avausi, kui rihmade läbilaskmiseks istmest. – Puusavööd ja hargnevad rihmad peavad läbima istet, et tagada sõitja vaagnavöö parem kokkupuutumine istmega. Puusavööd peavad tihedalt ümbritsema painet reite ülaosa ja vaagnavöö vahel. Mingil juhul ei või puusavöö ümbritseda sõitja kõhtu. Selle nõude tagamiseks on lubatud auto seeriaistmetesse teha rihmade läbilaskmiseks avausi. Tuleb jälgida, et rihmad ei hõõrduks vastu teravaid servi. – Juhul, kui õlavöö algsete rihmakinnituskohtade kasutamine on võimatu või raskendatud, tuleb kasutada uusi kohti, mis peavad paiknema võimalikult lähedal auto tagateljele. Kui ka selline kinnitus on võimatu, tuleb õlavööd kinnitada järgmiselt: a) spetsiaalse põiktoru külge, mis on kinnitatud ohutuspuurile b) ainult toetuma põiktorule ja olema kinnitatud tagarihmade algse ülemise kinnituspunkti külge c) kinnitatud otseselt ohutuspuurile d) kinnitatud või toetuma põikisuunalisele tugevdustorule, mis on keevitatud ohutuspuuri tagatugede vahele (joonis 253-66). Sel juhul peab terasest põikitugevdustoru (350 N/ mm2) mõõdud olema vähemalt 38 mm x 2,5 mm või 40 mm x 2 mm. Põikitoru olgu paigaldatud nii, et õlavööd oleks tagasuunas 10-45 nurga all horisontaalpinna suhtes e) rihmade kinnitus koos tugevdustega poltide M12 8,8 või 7/16 UNF abil (vt. joonised 253-17C, 253-53). – Iga kinnituspunkt peab olema võimeline taluma koormust kuni 1470 daN, hargnevate rihmade puhul 720 daN. Juhul, kui üks kinnituspunkt on ette nähtud kahe rihma kinnitamiseks (lubatud ainult õlavöödele), peab talutav koormus olema võrdeline kummagi rihma koormuste summaga. – Iga uus kinnituspunkt peab olema tugevdatud 40 cm2 suuruse ja 3 mm paksuse tugevdus plaadiga. – Auto kerele või monokokile monteerimine: 1) üldine montaaž joonisel 253-62 2) õlavööde monteerimine joonisel 253-63 3) hargnevate rihmade monteerimine joonisel 253-64. 6.3 Ohutusrihmade kasutamine Ohutusrihmu tuleb kasutada oma homologeeritud kujul, ilma igasuguste muudatusteta või osade eemaldamiseta ja kooskõlas valmistaja juhistega. Ohutusrihmade efektiivsus ja pikaealisus on otseselt sõltuv nende paigaldamisviisist, kasutamisest ja hooldamisest. Rihmad tuleb vahetada peale iga tõsisemat avariid ja ka siis, kui rihmade kude on põlenud, murenenud või rebenenud kas kemikaalide või päikesekiirguse tõttu. Samuti tuleb need vahetada, kui rihmade metallosad on paindunud, deformeerunud või roostetanud. Iga ohutusrihm, mis ei funktsioneeri normaalselt, tuleb vahetada.

7. TULEKUSTUTID – TULEKUSTUTUSSÜSTEEMID Keelatud on kustutusained BCF, NAF. 7.1. Kehtivus. - Rallidel vastavalt 7.2. ja 7.3. toodule - Ringrajavõistlustel, slaalomitel, mäkketõusul (ka sprindil) vastavalt 7.2 ja 7.3 toodule 51

7.2. Tulekustutussüsteemid. 7.2.1. Kõik autod peavad omama tulekustutussüsteemi, mis on FIA poolt homologeeritud kehtivusega auto homologatsiooniaja alguses (FIA standard võistlusautode tulekustutussüsteemidele) vastavalt FIA loetelule Nr. 16. 7.2.2. Kõik kustutid peavad olema kindlalt kaitstud, asuma sõitjateruumis ning taluma koormust 25 G. Kogu süsteem ise peab olema tulekindel. Ainult metallvoolikud on lubatud, sünteetilised torud on keelatud. 7.2.3. Sõitja peab ulatuma süsteemi käsitsi käivitada olles istmel kinnitatuna turvavöödega, rool omal kohal. Kohustuslik on ka autoväline käiviti, mis on kas ühendatud peavoolulülitiga või asuma selle vahetus läheduses. Käiviti-lüliti tähistatuna punase “E” tähega valgepõhjalisel min 10 cm läbimõõduga sõõril, mida ümbritseb punane rant. 7.2.4. Süsteem peab töötama auto iga asendi puhul. 7.2.5. Süsteemi pihustid peavad vastama kustutusainele ning neid ei tohi otsesihis sõitjatele suunata. 7.3. Käsikustutid. 7.3.1. Igas autos peab olema 1 või 2 käsikustutit. 7.3.2. Lubatud kustutusaineteks on AFFF, FX G-TEC, Viro 3, pulber või muu FIA poolt lubatu. 7.3.3. Vähim lubatud kustutusaine kogus: AFFF: 2,4 l Viro 3: 2,0 kg FX G-TEC: 2,0 kg Zero 360: 2,0 kg Pulber: 2,0 kg 7.3.4. Kustutite nõutav rõhk (min): AFFF, FX,Viro 3, Zero 360– vastavalt tootja nõuetele Pulber – 8 kuni 13,5 bar AFFF puhul peab igal kustutil olema näidik rõhu kontrollimiseks. 7.3.5. Igal kustutuspudelil peab nähtaval kohal olema järgmine teave: - maht - kustutusaine tüüp - kustutusaine maht või kaal - kuupäev, millal kustuti tuleb kontrollida, see ei või olla hiljem kui 2 aastat peale villimist või viimast kontrolli. 7.3.6. Kõik käsikustutid peavad olema kindlalt kaitstud ja kinnitatud talumaks koormust 25 G. Kinnituseks võib kasutada ainult kiirpäästikuga metallist linte, neid peab olema vähemalt kaks. 7.3.7. Kustutid peavad olema hõlpsalt kättesaadavad juhile ja kaassõitjale.

8. OHUTUSSTRUKTUURID 8. Ohutusstruktuurid 8.1 Üldmärkused Ohutuspuuri paigaldamine on kohustuslik. See võib olla: a)Toodetud kooskõlas nõuetega järgnevates artiklites; b)Homologeeritud ja sertifitseeritud ASN’i poolt vastavalt ohutuspuuride homologatsiooni määrustele; Autentse homologatsiooni dokumendi või sertifikaadi, mille on heaks kiitnud ASN ja allkirjastatud tootjat esindavad kvalifitseeritud tehnikud, peab esitama võistluse tehnilisel ülevaatusel. Iga ohutuspuur, mis on homologeeritud ASN’i poolt ja on müügil, alates 01.01.2003 peab olema identifitseeritud eraldusmärgiga, mille on külge kinnitanud tootja; see eraldusmärk ei tohi 52

olla kopeeritud ega teisaldatud (so graveeritud või isehävinev kleebis). Eraldusmärk peab kandma tootja nime, homologatsiooni- või sertifitseerimisnumbrit ASN’i h omologatsioonitunnistuselt või sertifikaadilt ja individuaalset tootja sarjanumbrit. Samade numbritega sertifikaat peab alati pardal kaasas ja esitatud võistluse tehnokontrolöridele. c)Homologeeritud FIA poolt vastavalt ohutuspuuride homologatsiooni määrustele. See peab vastama FIA poolt homologeeritud sõiduki homologatsioonitunnistuse laiendusele (VO). Tootja identifitseerimis- ja sarjanumber peab olema selgelt nähtav kõikidel ohutuspuuridel, mis on homologeeritud ja müüdud peale 01.01.1997. Ohutuspuuri homologatsiooni tunnistus peab täpsustama kuidas ja kus see informatsioon on näidatud ning ostjad peavad saama vastava nummerdatud sertifikaadi. Järgmiste autode ohutuspuurid peavad olema homologeeritud FIA poolt: Super 1600 Kit Variant, Super 2000 Kit Variant, Super 2000 Rally Kit Variant, World Rally Car Variant. Igasugune modifitseerimine homologeeritud või sertifitseeritud ohutuspuurile on keelatud. Modifitseerimise alla kuulub iga protsess, mida tehakse masinate või keevituse abil, ning sisaldab endas püsivat materjali või ohutuspuuri muutmist. Kõik parandustööd, mis tehakse pärast õnnetuses kahju saamist, homologeeritud või sertifitseeritud ohutuspuurile peab läbi viima ohutuspuuri tootja või tema loal. Torudes ei või olla vedelikke ega muid esemeid. Ohutuspuur ei või ülemäära takistada sõitja ja kaardilugeja sisenemist ja väljumist autost. Ohutuspuuri elemendid võivad ulatuda sõitjateruumi, läbides armatuurlaua ja muu polsterduse, ja samuti ka tagaistmeid. Tagaistmed võib maha käänata. 8.2 Definitsioonid 8.2.1 Ohutuspuur. Ruumiline raam, mis on konstrueeritud tõsiste keredeformatsioonide vältimiseks auto ümberpaiskumisel või kokkupõrkel. 8.2.2 Ohutuskaar. Ruumiline raam või kaar ja nende kinnituspunktid. 8.2.3 Peaohutuskaar. (joonis 253-1) Struktuur, mille moodustab püstine või ligilähedaselt püstine (tolerants +/- 10º vertikaalsest) raam või kaar, mis paikneb risti auto pikiteljega, kogu auto laiuses ja asub vahetult esiistmete taga. 8.2.4 Esikaar. (joonis 253-1) Ohutuskaar, mille moodustab raam või kaar, mis paikneb risti auto pikiteljega ja mille kuju järgib katuse esiosa ja aknaposte. 8.2.5 Külgkaar. (joonis 253-2) Struktuur, mille moodustab vertikaalne või ligilähedaselt vertikaalne raam või kaar, mis paikneb piki auto vasakut või paremat külge. Külgkaare tagumine post peab olema täpselt esiistmete taga. Esimene post peab olema vastu aknaposti ja armatuurlauda nii, et ta ei takistaks juhi ja kaassõitja sisenemist. Külgmine poolkaar on põhikaare külge ühendatud külgaare tagumine lõik 8.2.6 Poolkülgkaar. (joonis 253-3) Identne külgkaarele, aga ilma tagumise postita. 8.2.7 Pikiühenduslüli. Pikitoru, mis ühendab pea- ja esikaare ülemisi osi. 53

8.2.8 Ristühenduslüli. Risttoru, mis ühendab külgkaarte või poolkülgkaarte ülemisi osi. 8.2.9 Diagonaallüli. Põiktoru peakaare või tagatoe ülanurga ja peakaare teise külje või teise tagatoe alanurga vahel. 8.2.10 Eemaldatavad elemendid. Ohutuspuuri strukturaalsed lülid, mida on võimalik eemaldada. 8.2.11 Raami tugevdus. Tugevduslüli, mis on fikseeritud ohutuspuuri külge tema tugevuse parandamiseks. 8.2.12 Kinnitusalus Plaat, mis keevitatakse kaare toru külge, et võimaldada polt või keevisliidet kere või šassii külge, tavaliselt tugevdusplaadi abil. 8.2.13 Tugevdusplaat Metallplaat, mis on fikseeritud kereehituse või šassii külge raami jala alla mõjuva koormuse paremaks laialijaotamiseks. 8.2.14 Tugevduslüli (joonis 253-34) Torude liitumuspunktide ja paindumiskohtade tugevdus, mis on valmistatud U-kujulistest metall-lehtedest ning selle paksus ei tohi olla vähem kui 1.0mm. Tugevduslülide otsad peavad ulatuma paindetipust eemale 2 kuni 4 põhitoru läbimõõdu võrra. 8.3 Konstruktsioonid. 8.3.1 Baassõrestik Baassõrestik võib ainult olla ehitatud järgmiste disainid järgi: * 1 peakaar + 1 esikaar + 2 pikiühenduslüli + 2 tagatuge + 6 kinnitusalust (joonis 253-1) * 2 külgkaart + 2 ristühenduslüli + 2 tagatuge + 6 kinnitusalust (joonis 253-2) * 1 peakaar + 2 poolkülgkaart + 1 ristühenduslüli + 2 tagatuge + 6 kinnitusalust (joonis 253-3) Peakaare püstosad peavad järgima võimalikult täpselt kere sisemist kontuuri ja neile võib teha ainult ühe painde tema alumises osas. Esikaare või külgkaare esipost peab järgima aknaposte ja talle võib teha ainult ühe painde tema alumises osas. Ohutuspuuri lülide ühendused peavad olema katuse tasapinnas (ühendused pikikaar- põiklülid, pikilülid - esi- ja põhikaar, poolkülgkaar – põhikaar). Igal juhtumil, katusetasapinnas ei või olla üle 4 lahtivõetavat ühendust. Tagatoed peavad olema kinnitatud katusetasandi ja peakaare ülemiste-välimiste kaarte lähedale mõlemale poolele, võimalikult eemaldatavatena. Nad peavad moodustama 30-kraadise nurga vertikaaliga, peavad olema suunatud tahapoole ning peavad olema võimalikult sirged ja lähedal kere sisemistele küljepaneelidele. 8.3.2 Disain Kui baassõrestik on defineeritud, siis peab seda täiendama kohustuslike elementide ja tugevdustega (vaata artiklit 253-8.3.2.1), millele võib lisada valikulisi elemente ja tugevdusi (vaata artiklit 253-8.3.2.2). 8.3.2.1 Kohustuslikud elemendid ja tugevdused: 8.3.2.1.1 Diagonaallüli Autod, mis on homologeeritud enne 01.01.2002 Vähemalt üks diagonaallüli on kohustuslik. Tema asukoht peab olema koos kõlas joonistega 253-4, 253-5 ja 253-6. Diagonaali orientatsioon võib olla ümberpööratud. Joonise 253-6 puhul, ei tohi kaugus kahe kinnituse vahel kere külge olla suurem kui 300mm. Lülid peavad olema sirged ja eemaldatavad. Diagonaali ülemine ots peab kinnituma peakaare külge mitte kaugemal, kui 100mm tema ühinemiskohast tagatoega, või tagatoe külge mitte kaugemal, kui 100mm tema ühenduskohast peakaarega (vaata joonist 253-52). 54

Diagonaali alumine ots peab kinnituma paekaare või tagatoe külge mitte kaugemal, kui 100mm tema ühinemiskohast kinnitusalusest (va. joonise 253-6 puhul). Autod mis on homologeeritud alates 01.01.2002 Ohutuspuuril peab olema vähemalt 2 diagonaallüli peakaare küljes vastavalt joonisele 253-7. Lülid peavad olema sirged ja eemaldatavad. Diagonaali alumine ots peab kinnituma peakaare või tagatoe külge mitte kaugemal, kui 100mm tema ühinemiskohast kinnitusalusega (vaata joonist 253-52). Diagonaali ülemine ots peab kinnituma peakaare külge mitte kaugemal, kui 100mm tema ühenduskohast tagatoega. 8.3.2.1.2 Ustetugevdused (külgkaitse) Üks või rohkem pikitoru tuleb paigaldada auto mõlemale küljele vastavalt joonistele 253-8, 253-9, 253-10 ja 253-11 (joonised 253-9, 253-10 ja 253-11 autode puhul, mis on homologeeritud peale 01.01.2007). Nad võivad olla eemaldatavad. Külgtorud tuleb paigaldada nii kõrgele kui võimalik, kuid kinnituskohtadelt madalamale kui pool ukseava kõrgusest mõõdetuna tema alaservast Kui need ülemised kinnituskohad asetsevad eespool või tagapool seda ukseava, siis kõrgusepiirangud kehtivad ka vastavale toe ja ukseava lõikepunktile. Juhul kui uksetugevdused on “X” kujulised (joonis 253-9), siis on soovitatav kinnitada need pikilülile ning vähemalt üks “X” torudest peaks olema katkestuseta. Ustetugevduste kinnitamine aknapostide tugevduste külge on lubatud. (joonis 253-15) Ilma kaardilugejata/kaassõitjata võistluste puhul võib lülisid paigaldada ainult juhipoolele. 8.3.2.1.3 Katusetugevdus Ainult autod, mis on homologeeritud peale 01.01.2005 Ohutussõrestiku ülemine osa peab vastama ühele nendest joonistest: 253-12, 253-13, 253-14. Tugevdused võivad järgida katuse kaardumist. Ilma kaardilugejata/kaassõitjata võistlustel, joonise 253-12 puhul ainult, võib paigaldada ainult ühe diagonaallüli, kuid selle esiots peab kinnituma peakaarega juhipool. Tugevduste otsad peavad olema vähem kui 100mm kaugusel peakaare ja lülide kinnituskohast (ei kehti V-kujuliste tugevduse puhul nagu joonistel 253-13 ja 253-14). 8.3.2.1.4 Aknapostide tugevdused Ainult autod, mis on homologeeritud peale 01.01.2006 See peab olema paigaldatud peakaare esiosa mõlemale poolele, kui mõõde “A” on suurem kui 200mm (joonis 253-15). Need tugevdused võivad olla painutatud, kui nad on külgvaates sirgjoonelised ja paindenurk on kuni 20 kraadi. Tugevduse ülemine ots peab olema vähem kui 100mm kaugusel esikaare(külje-) ja pikiühendu slüli(ristühendus-) kinnituskohast (vaata joonist 253-52). Selle alumine ots peab olema vähem kui 100mm kaugusel (esi-) kinnitusalusest esikaarest(külje-). 8.3.2.1.5 Paindekohtade ja ühenduste tugevdused Vähemalt 2 kinnituslüliga (vastavalt artiklile 253-8.2.14) peavad olema tugevdatud järgnevad ühenduskohad: - peakaare diagonaallülid - katusetugevdused (joonise 253-12 paigutuse puhul ja ainult autodel, mis on homologeeritud peale 01.01.2007) - uksetugevdused (joonise 253-9 paigutuse puhul) - uksetugevdused ja aknapostide tugevdused (joonis 253-15) tugevdatud kahe tugevduslüliga vastavalt artiklile 253-8.2.14 55

Kui uksetugevdused ja aknapostide tugevdused ei asetse samal tasandil, siis võivad tugevdused olla valmistatud metall-lehtedest, tingimusel, vastavad artiklis 253-8.2.14 kirjeldatud mõõtmetele. 8.3.2.2 Soovituslikud lülid ja tugevdused Välja arvatud artiklis 253-8.3.2.1 kirjeldatud teistele juhistele on lülid ja tugevdused joonistel 253-12 kuni 253-21 ja 253-23 kuni 253-33 valikulised ja võivad olla paigaldatud nii kuidas konstruktor soovib. Nad võivad olla kas keevitatud või paigaldatud demonteeritavate liigestena. Kõiki lülisid ja tugevdusi, mis joonistel kirjeldatud, võib kasutada eraldi või koos üksteisega. 8.3.2.2.1 Katusetugevdused (joonised 253-12 kuni 253-14) Soovituslikult ainult autodele, mis on homologeeritud enne 01.01.2005 Ilma kaardilugejata/kaassõitjata võistlusel, ainult joonise 253-12 puhul, võib paigaldada ainult ühe diagonaallüli, kuid selle esiots peab kinnituma peakaarega juhipool. 8.3.2.2.2 Aknapostide tugevdused (joonis 253-15) Soovituslikult ainult autodele, mis on homologeeritud enne 01.01.2006 Need tugevdused võivad olla painutatud, kui nad on külgvaates sirgjoonelised ja paindenurk on kuni 20 kraadi. 8.3.2.2.3 Tagatoe diagonaalid (joonis 253-21) Joonisel 253-21 kirjeldatud paigalduse võib asendada joonisel 253-22 olevaga juhul, kui katusetugevdus vastab joonisele 253-14. 8.3.2.2.4 Esivedrustuse kinnituskohad (253-25) Pikendus peab olema ühendatud esivedrustuse ülemise kinnituskohaga. 8.3.2.2.5 Ristühenduslülid (joonised 253-26 kuni 253-30) Ristühenduslülisid, mis on fikseeritud peakaarele või tagatugede vahele, võib kasutada ohutusrihmade kinnitusteks vastavalt p. 253.6.2 (lubatud kasutada demonteeritavaid ühendusi). Joonistel 253-26 ja 253-27 näidatud lülide puhul peab keskmise jala ja vertikaali vaheline nurk olema vähemalt 30 kraadi. Esikaarele fikseeritud ristühenduslülid ei tohi tungida sõitjatele reserveeritud ruumi. Selle võib asetada nii kõrgele kui võimalik, kuid selle alumine serv ei tohi olla armatuurlaua ülemisest osast kõrgemal. Autodel, mis on homologeeritud peale 01.01.2007, ei tohi see asetseda allpool roolisammast. 8.3.2.2.6 Paindekohtade ja ühenduste tugevdused (joonised 253-31 kuni 253-34) Tugevdused tuleb teha metalltorudest või U-kujulistest metall-lehtedest vastavalt artiklile 253-8.2.14. Tugevduskomponentide paksus ei tohi olla vähem kui 1,0mm. Tugevduslülide otsad ei või paikneda kaugemal tugevdatava elemendi poolpikkusest. Lubatud on lisatugevdus mõlemale poole esikaarest, esiakna ülanurga ja kaare vahele. 8.3.2.3 Ohutuspuuri miinimum konfiguratsioon Ohutuspuuri miinimum konfiguratsioon on määratud järgnevalt: Auto homologatsioon Kaardilugejaga Ilma kaardilugejata 01.01.2002 kuni 31.12.2004 Joonis 253-35A Joonis 253-35A või sümmeetriline 01.01.2005 kuni 31.12.2005 Joonis 253-35B Joonis 253-35B või sümmeetriline Alates 01.01.2006 Joonis 253-35C Joonis 253-35C või sümmeetriline Ukse- ja katusetugevdused võivad varieeruda 253-8.3.2.1.2 ja 253-8.3.2.1.3 vahel. 8.3.2.4 Eemaldatavad elemendid Kui eemaldatavad elemendid peaksid olema kasutuses ohutuspuuri ehitamisel, siis demonteeritavad liigesed peavad vastama FIA poolt heaks kiidetud tüübile (joonised 253-37 kuni 253-47). 56

Neid ei tohi keevitada, kui nad on juba kokku pandud. Kruvide ja poltide kvaliteet peab olema vähemalt 8.8 (ISO standard). Eemaldatavaid ühendusi (joonistel 253-37, 253-40, 253-43, 253-46 ja 253-47) ei tohi kasutada peakaare, esikaare või külgkaare osadena, kuna nad võivad toimida šarniiridena ja põhjustada struktuuri deformatsioone. Neid võib kasutada üksnes torude ja tugevduste ühendamiseks kaarte külge. 8.3.2.5 Lisapiirangud Ohutuspuur peab paiknema vertikaalset koormat kandvate esi- ja tagavedrustuse elementide (vedrustus ja amortisaator) kinnituspunktide vahel. Täiendavad tugevdused, mis ületavad neid limiite, on lubatud ohutuspuuri ja kere/šassii tagumiste veeremisvastaste lattide ankrupunktide vahel. Iga selline ankrupunkt võib olla ühendatud ohutuspuuriga ühe toru abil, mille mõõtmed on 30 x 15 mm. Autod, mis on homologeeritud peale 01.01.2002: Esiprojektsioonis peavad esiosa veeremispuuri ülemiste nurkade painde- ja ühenduskohad olema nähtavad läbi tuuleklaasi. (joonis 253-48) Rühma SP ja Super 2000 autod, mis on homologeeritud peale 01.01.2000, ja ralliautod, mis on homologeeritud peale 01.01.2001. Ohutussõrestik ukseava juures peab vastama järgnevatele kriteeriumitele (joonis 253-49) : - Mõõde A peab olema vähemalt 300mm - Mõõde B ei või olla rohkem kui 250mm - Mõõde C ei või olla rohkem kui 300mm - Mõõde E ei tohi olla üle poole ukseava kõrgusest (H) 8.3.2.6 Ohutusspuuri ühendamine autokerega Minimaalsed ühendused on järgmised: - 1 iga esikaare samba jaoks - 1 iga külgkaare või poolkülgkaare samba jaoks - 1 iga peakaare samba jaoks - 1 iga tagatoe jaoks Tagamaks efektiivset paigaldamist kere külge, võib originaalse sisepolsterduse ohutuspuuri ja tema ühenduste ümber muuta lõikamise või kujundamise teel. Samas ei tohi polsterdust või sisekujundust täielikult eemaldada. Vajaduse korral on ohutuspuuri paigaldamisel lubatud kaitsmete karbi ümberpaigaldamine. Pea-, esi-, külg- ja poolkülgkaare kinnituskohad: Igas kinnituskohas peab olema vähemalt 3mm paksune tugevdusplaat. Iga kinnitusjalg peab olema kinnitatud vähemalt kolme poldiga kere külge keevitatud vähemalt 3mm-paksuse ja 120 cm2 pindalaga metallist tugevdusplaadi külge. Autodel, mis on homologeeritud peale 01.01.2007, peab 120 cm2 pindalaga ala olema puutepind tugevdusplaadi ja kere vahel. Näited on joonistel 253-50 kuni 253-56. Jooniste 253-50 ja 253-52 puhul ei pea tugevdusplaat tingimata olema keevitatud kere külge. Ühenduspoldid peavad olema vähemalt M8 ja materjali standard ISO 8,8 või parem. Mutrid peavad olema varustatud splindiga vedruseibiga või isefikseeruvad. Soovituslik alates 01.01.2009 ja kohustuslik alates 01.01.2010. Kahe poldi vaheline nurk võib olla maksimaalselt 60º mõõdetuna toruteljest kinnitusalusel (joonis 253-50). Tagatugede kinnituskohad: Iga tagatugi peab olema kinnitatud vähemalt 2 M8 poldiga(2008) ning kinnitusjalg peab olema 60cm2 pindalaga (joonis 253-57), või üksik polt topeltkeermega on lubatud juhul, kui tal on 57

adekvaatne pindala ja tugevus (vt. joon 253-58) ning juhul, kui tagatoesse on keevitatud puks. Ülaltoodud nõuded on minimaalsed. Lisaks neile võib kasutada lisasplinte, kaarte jalad võivad olla otseselt tugevdusplaatide külge keevitatud või ohutuspuur võib olla keevitatud kere külge. Erijuhtum. Mittemetallist kere/šassii puhul igasugune keevitus ohutuspuuri ja kere/šassii vahel on keelatud, vaid tugevdusplaadi kinnitamine kere/šassii külge on lubatud. 8.3.3 Materjal Ainult ringikujulise läbilõikega torud on lubatud. Kasutatavate torude spetsifikatsioon: Materjal Miinumum Miinumum Kasutusala tõmbetugevus mõõdud 45 x 2,5 Peakaar või või külgkaared vastavalt Külmalt töödeldud 50 x 2,0 tarindile õmbluseta süsisinikteras 350 N/mm2 38 x 2,5 Poolkülgkaar ja (C kuni 0,3%) või muud ohutuspuuri 40 x 2,0 osad Min.mõõdud tollides : Peakaar ühendustega - 1,75 x 0,095 või 2,0 x 0,083 Muud puuri lülid – 1,5 x 0,095 või 1,6 x 0,083 Mittesulamist teraseks loetakse materjali, kus on 1,7% mangaani ja 0,6% teisi lisandeid. Terasevalikult tuleb pöörata tähelepanu tema headele venimis- ning keevitusomadustele. Paindekoha keskjoone raadius ei või olla väiksem, kui painutatava toru 3-kordne läbimõõt. Juhul, kui painutamise käigus toru muutub ovaalseks, peab väiksema ja suurema läbimõõdu suhe olema 0,9 või suurem. Painde kohtade tasemel peab pind olema tasane ja sile, ilma lainetusteta ja pragudeta. 8.3.4 Keevitusjuhised Kõik keevitused peavad olema täiskeevitused ümber kogu toru (lõikekoha). Kõik keevitused tuleb teha kõrgeima võimaliku kvaliteediga, täieliku läbikeevitamisega ja eelistatavalt gaasikeskkonnas. Ehkki väliselt soliidne keevitusõmblus ei pruugi tingimata tähendada head kvaliteeti, ei tähenda väliselt vilets õmblus kunagi kvaliteeti. Kuumtöödeldud terastraati kasutades peab arvestama eritingimustega (spetsiaalsed elektroodid, keevitus heeliumikeskkonnas). 8.3.5 Polsterdus Kohtadesse, kus sõitjate keha võib kokku puutuda ohutuspuuriga, tuleb paigaldada mittepõlev polster. Kohtades, kus sõitjate kaitsekiivrid võivad kokku puutuda ohutuspuuriga, tuleb paigaldada polsterdus vastavalt FIA standardile 8857-2001, tüüp A (vaata tehnilist loetelu nr 23 “FIA poolt homologeeritud ohutuspuuri polsterdus”) Kehtib kõigis rühmades.

9. NÄHTAVUS TAHA Nähtavus auto taha tuleb tagada kahe välise tahavaatepeegliga (paremal ja vasakul). Peeglid võivad olla standardsed. Kumbki peegel peab omama vähemalt 90 cm peegelpinda. Nõue kehtib rühmades N, A, B, R Super 2000 (ralli), rühmas SP erinõuded. Salongisisene tahavaatepeegel on soovitatav. Lisaks lubatud N, A, R ja Super 2000 rühmade ralliautodel väljalõiked pinnaga kuni 25 cm iga tahavaatepeegli kattes sõitjaruumi ventileerimiseks. 58

10. PUKSEERIMISSILMUS Kõik võistlusautod peavad olema ees ja taga varustatud pukseerimissilmustega, mida võib kasutada ainult juhul, kui auto veeremine ei ole takistatud. Silmused peavad olema värvitud kollaseks, punaseks või oranžiks. Kehtiv kõikides rühmades.

11. AKNAD Auto aknad peavad olema ette nähtud (ja vastavalt markeeritud) üldliikluseks kasutamiseks. Tuuleklaas peab olema valmistatud lamineeritud klaasist. Tuuleklaasil võib olla päikesekaitse ülariba, see ei tohi takistada liikluskorraldusvahendite jälgimist. Külg ja tagaakendel võib olla tumendatud kile, kuid tagada tuleb auto sisemuse ja sõitjate vaadeldavus autost 5 m kauguselt. Ralliautodel kohustuslik paigaldada läbipaistev värvitu kile mitte paksem kui 100 mikronit külgakendele ja klaasist katuseluukidele, kui hõbetatud või tumendatud kiled puuduvad. Hõbetatud või tumendatud kattekilede kasutamine on lubatud ainult rallidel külg- ja tagaakendel ja klaasist katuseluukidel ainult järgmistel tingimustel: – avaused kiledes peavad võimaldama väljasoleval isikul näha sõitjat ja auto sisemust, – kattekile kasutamine peab olema lubatud võistluste juhendiga. Kehtiv rühmades A, B, N. Rühmale SP on kehtestatud erinõuded. Ringrajavõistlustel on kohustuslik alates 01.01.2001.a. kasutada ohutuspuuri külge kinnitatud peakaitse võrku järgmiste näitajatega: - võrgulintide laius 19 mm - võrgusilmade mõõt 25x25 mm kuni 60x60 mm - katteulatus roolipoolsele aknale kuni rooli keskpunktini.

12. TUULEKLAASI LISAKINNITID Selliseid kinniteid võib vabalt kasutada, kõikides rühmades.

13. PEAVOOLULÜLITI Peavoolulüliti peab katkestama kõik vooluahelad, aku, generaatori, tuled, süüte, helisignaali ja seiskama mootori. Diiselmootoritel, millel puudub elektrooniline sissepritse peab peavoolulüliti katkestama mootori sisselaskesüsteemi. Kasutatav lüliti peab olema sädemekindel ja käivitatav nii seestpoolt kui ka väljastpoolt. Välispidine lüliti peab asuma tuuleklaasi alaosa lähedal ja tähistatud punase välgunoolega sinisel valge äärisega kolmnurgal, mille külg on vähemalt 12 cm. Väline lüliti kehtib ainult kinniste autode kohta. Kehtiv kõikidel autodel, mis osalevad kiirusvõistlustel, mis peetakse ringradadel ja mäkketõusudel. Teistel võistlustel soovitatav.

14. FIA HEAKSKIIDUGA OHUTUD KÜTUSEPAAGID Juhul, kui võistleja kasutab ohutuid kütusepaake, peavad need olema FIA poolt heakskiidetud tootjalt. Igal sellisel paagil peab olema peale trükitud: – tootja nimi – täpne spetsifikatsioon, milleks paak on toodetud - homologatsiooni number – täpne kehtivuse aeg – paagi seerianumber. Markeering ei või olla eemaldatav, kujund FIA heakskiiduga. 14.1 Tehnilised näitajad 59

FIA-l on õigus muuta ohutute paakide tehnilisi norme peale tootjate vastavate toodetega tutvumist. 14.2 Näitajad paagile saadaval FIA-st. 14.3 Paakide vanusepiir Üle viie aasta vanuseid (alates tootmise päevast) ohutuid paake ei tohi kasutada. Tootja võib ühel korral kasutusaega pikendada peale tehn.kontrolli veel 2 aastaks. 14.4 Kasutamine Rühmade N,A,B autod võivad omada FT3 1999, FT 3,5 või FT 5 paake, kui ümberehitused paigaldamiseks ei riku tehnilisi tingimusi. Paakides on soovitatav kasutada ohutusvahtu. 14.5 Tankimiskaelaga kütusepaagid (A ja N rühmad) Kõik autod, millel paagi tankimistoru läbib sõitjateruumi, peavad omama FIA poolt homologeeritud tagasivooluklappi. Klapp, ühe- või kahesiibriline, peab asuma tankimiskaelas paagi poolel. Tankimiskaela all mõeldakse ühendust tankimisava ja paagi vahel

15. TULEKINDLAD VAHESEINAD Tihe ja tulekindel vahesein peab paiknema mootoriruumi ja salongi vahel. Kui sellise vaheseina moodustavad tagaistmed, on soovitav nad katta tulekindla kattega.

16. ISTMED, NENDE KINNITUS ja KRONSTEINID Juhul, kui originaalistmete kinnitused ja kronsteinid on eemaldatud, peavad uued osad kas selleks istmetootja poolt eraldi heaks kiidetud, või täitma järgmisi nõudeid: 1) Istmekronsteinide kinnituspunktid peavad olema kas: - algsed nagu originaalautol; - homologeeritud tootja poolt VO variandina (mille puhul võib originaalsed kinnituspunktid eemaldada) - vastavalt joonisele 253-65 Istmekronsteinid peavad olema auto kere külge kinnitatud vähemalt 4-s punktis iga istme kohta, kasutades vähemalt 8 mm polte 2) Istmekronsteinide kinnitamine otse auto kere külge. Istmekronsteinid peavad olema auto kere külge kinnitatud vähemalt 4-s punktis iga istme kohta, kasutades vähemalt 8 mm polte ja tugevdusi vastavalt joonisele 253-65. Kontaktpind kere, tugevdusplaadi ja kronsteini vahel peab olema vähemalt 40 cm2 igas punktis. 3) Juhul, kui kasutatakse istme kiireemaldamise süsteemi, peavad nad olema võimelised vastu võtma üheaegselt rakendatavat vertikaal- ja horisontaalkoormust 18 000 N. Juhul kui kasutatakse istmerööpaid, peavad nad olema algsed, homologeeritud koos auto või istmega. 4) Iste peab olema kronsteinide külge kinnitatud vähemalt neljas punktis (2 ees ja 2 taga), vähemalt 8 mm poltidega ja läbi tugevdusplaatide, mis on istme lahutamatuks osaks. Iga ühenduskoht peab olema võimeline vastu võtma ükskõik, mis suunast tulevat 15 000 N koormust. 5) Kronsteinide ja tugevdusplaatide materjali minimaalpaksuseks on 3 mm terase ja 5 mm kergmaterjalide kasutamisel. Iga kronsteini pikimõõde peab olema vähemalt 6 cm. 6) Kui homologeeritud istmel kasutatakse pehmendust, on selle maksimaalseks lubatud paksuseks 50 mm. Kõik kasutatavad istmed peavad olema homologeeritud FIA (FIA standard 8855/1999)ja mitte modifitseeritud. FIA standardi 8855/1999 kohaseid istmeid võib kasutada 5 aasta jooksul peale nende valmistusaega, mis esitatakse kohustuslikult markeertahvlikesel. Tootja võib lubada 2 aastat lisakasutusaega, see peab olema näidatud täiendava tahvlikesega.

17. ÕHURÕHU KONTROLLKLAPID velgedel on keelatud. 60

254. ERIMÄÄRUSED RÜHMALE N 1. DEFINITSIOON Üldiseks müügiks toodetud tavalised tänavasõiduautod.

2. HOMOLOGATSIOON Vähemalt 2500 ühesugust autot peab olema valmistatud 12 järjestikuse kuu jooksul ja olema samas ka homologeeritud rühma A. Homologatsioonivarant VF, mis on homologeeritud rühmale A, on jõus ka rühmale N. Homologatsioonivariant VO, mis on homologeeritud rühmale A, ei laiene rühmale N, välja arvatud juhtumid, kui VO puudutab: – automaatkäigukasti hooratast – kütusepaaki (vastavalt art. 254.6.9 ja 255.5.9.2) – automaatkäigukasti – katuseluuki – ohutuspuuri – istmekinnitust – ohutusrihmade kinnituspunkte - 2/4 uksega versioone Evolutsioonivariandid ET, ES ja VK, mis on homologeeritud rühmale A, ei laiene rühmale N. Samas, ET ja ES variandid, mis homologeeriti rühmale A peale 01.01.1997.a., kehtivad ka N rühmas. Kõik VP tootjavriandid kehtivad N rühmas. SP rühma VO variandid ei kehti N rühmas. Kütusepaakide kasutamine rühma A VO-variantide kohaselt vastavalt art. 255 – 5.9.2. ning art. 254.6.8.

3. ISTMETE ARV Auto peab olema ette nähtud vähemalt 4-le inimesele ja istmete dimensioonid peavad vastama rühma A istmetele.

4. LUBATUD või KOHUSTUSLIKUD MUUDATUSED ja LISANDID Kõik modifikatsioonid, mida käesolevad tehnilised tingimused ei luba, on karmilt keelatud. Ainukesed lubatud toimingud on auto normaalne hooldus ja kulunud või avariis vigastatud osade vahetus. Muudatuste ja asendamiste piirid antakse järgnevates punktides. Ükskõik millise kulunud või vigastatud osa saab vahetada ainult samasuguse originaaldetaili vastu. Autod peavad tingimusteta olema seeriatoodangust ja vastama homologatsioonile.

5. MIINIMUMKAALUD 5.1 Autode miinimumkaaluks on homologatsioonis märgitud kaal. Miinimumkaaluks loetakse reaalset tühja auto kaalu ilma sõitjate, nende varustuse, tööriistade ja tungrauata ning koos ühe varurattaga (teine varuratas eemaldatakse kaalumisel). Kõik anumad, mis sisaldavad vedelikke, nagu õli, jahutusvedelik, pidurivedelik, küttesüsteem, peavad olema täidetud tootja poolt ette nähtud normaaltasemeni. Tuuleklaasi ja laternate pesupaagid, pidurite jahutusvedeliku paagid, kütusepaak ja vee sissepritse paak peavad olema tühjad. Lisalaternad, mis ei ole ette nähtud homologatsiooniga, tuleb enne kaalumist eemaldada. 5.2 Ralliautodel on auto miinimumkaaluks art 5.1 tingimustel kaalutuna koos meeskonnaliikmetega (2 sõitjat + nende täisvarustus): art 5.1 kohane kaal + 150 kg.

6. LUBATUD MUUDATUSED ja TÄIENDUSED 6.1 Mootor - Plastikust mootorikatted, mille eesmärk on varjata mootoriruumis eri mehhaanilisi detaile, võib eemaldada juhul, kui katetel oli vaid esteetiline ülesanne. - Mootorikatte alused mürasummutused ja kaunistused võib eemaldada. - Gaasitrossi võib dubleerida või asendada teise vastu, mis ei pruugi olla sama tootja oma. - Kruvisid ja polte võib vahetada eeldusel, et need on terasest. - Süütesüsteem: süüteküünalde mark ja tüüp ning pöörete piiraja ja kõrgepingejuhtmed on vabad. Süütesignaali siseneval poolel tuleb säilitada algupärased sensorid, andurid ja võimendid ning samuti nende toimingud. Elektrooniline kontrollplokk ja sealsed süütekomponendid on vabad, kuid need peavad olema täielikult asendatavad algsetega (st. mootor peab töötama ka algse süütejuhtme paigaldamise korral). Sensoreid ei tohi lisada, ka mitte andmete kogumise eesmärgil. Ainult autole homologeeritud andmekogumissüsteem on lubatud. Mudelitel multiplekselektrisüsteemiga võib kasutada elektroonilist kontrollaparatuuri ja sensoreid VO homologeeringule vastavalt. Kasutada tohib sensoreid vee- ja õlitemperatuuri, õlirõhu ja pöörete arvu mõõtmiseks, igaüht neist võib ühendada näidikutega (ka andmemäluga). - Jahutussüsteem: termostaat, elektriventilaatori rakendustemperatuur ja seadistus ning radiaatorikorgi lukustussüsteem on vabad. - Karburaatorid: algne süsteem tuleb säilitada, kütuse pealeandmist põlemiskambrisse kontrollivaid detaile võib modifitseerida tingimusel, et nad ei mõju õhu pealeandmisele. Õhupuhasti korpust võib vahetada. - Sissepritsesüsteem: algne süsteem tuleb säilitada. Nende osade muutmine, mis asetsevad õhuvoolumõõturi järel, ja millede ülesandeks on kontrollida pealeantavat kütusekogust, on lubatud tingimusel, et muudatustel pole mõju mootorile antavale õhukogusele (osi vahetada ei tohi!). Sissepritse elektroonse kontrollbloki sisu on vaba. Siseneva signaali algupärased sensorid, andurid ja võimendid ja nende töötoimingud tuleb säilitada standardsetena. Kontrollblokist väljuvad töötoimingud peavad vastama homologatsioonivormile. Sissepritsepihustite poolt antava kütuse kogust võib muuta, kuid mitte tööprintsiipi ega asukohta ja asendit. Sissepritsepihusteid võib muuta või vahetada ainult kütusehulga suurendamise eesmärgil, jättes muutmata nende tööpõhimõtte ja kinnituse. Õhupuhasti korpust võib vahetada. - Õlitussüsteem: karterisse on lubatud paigaldada loksumisvastaseid ekraane. Õlifiltrit võib vahetada. - Mootori ja käigukasti kinnitused peavad olema originaalsed või homologeeritud. - Väljalaskesüsteem: on lubatud algse summuti sisu eemaldamine. On lubatud väljalaskesüsteemi muutmine esimese summuti algusest kuni väljalaskegaaside väljatulekuauguni (joon. 254-3 ja art 328p N-rühma homologatsiooniraamatus). Sellel osal ei või torude välisläbimõõt ületada esimese summuti ees oleva toru läbimõõtu. Juhul, kui esimesse summutisse siseneb kaks toru, ei või muudetud toru läbilõikepindala ületada nende kahe toru summaarset pindala. Väljatulekuauk peab asetsema algsel kohal, olla võib ainult üks väljatulekuauk (v.a. juhul, kui kasutatakse algset väljalasketoru. Kõik need muudatused ei tohi põhjustada mingit kereehituse muutmist ja peavad järgima võistlusmaa määrusi mürataseme osas. Summutitel on lubatud kasutada lisakinnitusi. Summuti on väljalaskesüsteemi osa, mis vähendab mootorimüra. Summuti põiklõikepind peab olema vähemalt 170% siseneva toru pinnast ning sisaldama müra vähendavat materjali. Müravähendi võib olla 45% ulatuses mulgustatud toru või sünteetiline pakett. Summuti pikkus peab olema 3 kuni 8 korda suurem siseneva ava läbimõõdust. Summuti võib olla seeriatoodang, mis on keevi62

tatud väljalasketorustikku, sel puhul ei loeta torustikku summuti osaks. Kui paigaldatakse lisasummuti, peab ta olema algset tüüpi ja sisaldama helineelavat materjali. Katalüsaator võrdsustatakse summutiga ja selle asukohta võib muuta. Kui katalüsaator on väljalaskekollektori lahutamatu osa, siis on lubatud katalüsaator asendada samapikkuse koonilise detailiga, millel on sama läbimõõduga sisse- ja väljatulekuaugud. Nagu eelpoolöeldud, on katalüsaatori asendusdetaili järel väljalaskesüsteem vaba, kuid toru läbimõõt ei või ületada katalüsaatori väljatulekuaugu läbimõõtu. - Plokikaane tihend: materjal on vaba, paksus peab olema originaalne. - Autopiloot (liikumiskiiruse hoidja): võib olla välja lülitatud. - Turbopiiraja grupile N ainult rallivõistlustel (vt. joonis 254-4): Ainult rallivõistlustel: maksimaalne silindrite arv on 6. Maksimaalne kubatuur on normaallaadimisega mootoritel 3 liitrit, kui silindris on 2 klappi ja 2, 5 liitrit kui silindri kohta on üle kahe klapi. Ülelaadimisega mootori puhul on maksimaalne nominaalne kubatuur 2,5 liitrit. Ülelaadimissüsteem peab vastama homologatsioonile. Ülelaadija ees olev õhuvõtuava peab olema varustatud vähemalt 3 mm paksuse vaheseinaga, mis paikneb risti õhuvõtukanaliga, milles on max 32 mm ava ja mis paikneb maksimaalselt 50 mm kaugusel ülelaadija labadest. See ava suurus (32 mm) peab säiluma sõltumata temperatuuritingimustest. Kogu mootori jaoks vajalik õhk peab läbima nimetatud avaust. Vahesein tuleb valmistada õhukeseseinalisena, maksimaalse välisläbimõõduga 38 mm. See mõõt tuleb säilitada 5 mm ulatuses kummalgi pool piiraja kitsaimat kohta. Sellised ülelaadijad, mis juba homologeerituna täidavad eelpoolmainitud nõuded, tuleb säilitada algsena. Teistele tuleb lisada nimetatud vahesein lisavarustusena ja tal peab olema plommimisvõimalus. Plommimine peab olema võimalik teha vaheseina ja turbo korpuse või vaheseina ja kompressori korpuse vahel. Vaheseina monteerimine turbolaadijale peab olema teostatud sellisel viisil, et vaheseina eemaldamiseks korpusest tuleb täielikult välja keerata kaks polti või kruvi. Nõelkruvide kasutamine on keelatud. Poltide või kruvide pead peavad olema läbi puuritud, et neid oleks võimalik omavahel plommida ja vaheseina eemaldamine korpusest ilma plomme rikkumata poleks võimalik. Vahesein peab olema valmistatud ühest monoliitsest materjalitükist ja ainukesed avad temas võivad olla ette nähtud eelpoolnimetatud kahe poldi või kruvi kinnitamiseks ja plommimisotstarbeks. Vaheseina paigaldamiseks on lubatud materjali eemaldamine või lisamine ülelaadija korpusest (-le). Juhul, kui autol on ette nähtud kaks paralleelset ülelaadijat, peab kummalgi olema õhuava max 22,6 mm. Ülelaadimisega diiselmootorite puhul on õhuvõtuava sisemiseks max läbimõõduks 35 mm ja väliseks max läbimõõduks 41 mm vastavalt eelpool loetletud turbomootoritele kehtivatele tingimustele. Juhul, kui autol on ette nähtud kaks paralleelset ülelaadijat, peab kummalgi olema õhuava max 22,7 mm. 6.2 Transmissioon – Sidur: Sidur: ketas on vaba, välja arvatud ketaste arv. Diameetrit võib suurendada. 6.2.2. Käigukast - hammasrataste ja lülituskahvlite materjal ja tüüp on vabad. Nende paigaldamise võimaldamiseks tohib käigukasti sisemust modifitseerida - hammasrataste hammaste arv ja ülekandesuhted peavad säiluma - lülitusmehhanismi liigendite materjal on vaba. 6.2.3. Diferentsiaal - Võib kasutada mehhaanilist blokeeringut eeldusel, et see paigaldatakse algsesse korpusesse ja on homologeeritud VO variandina. Kaldenurgad ja plaatide arv peavad jääma samaks seeriadiferentsiaaliga või homologeeritud variandiga. Plaatide paksust võib muuta. “Meh63

haaniline” tähendab, et ta toimib ainult mehhaaniliselt ilma hüdraulilise või elektrilise abita. Viskooslukk ei ole mehaaniline, ent ta võidakse säilitada kui ta on homologeeritud ning talle ei lisata mehaanilist. Kui homologeeritud autol on elektroonilise süsteemi poolt kontrollitav diferentsiaal, on antud elektrooniline kontrollblokk vaba, kuid peab olema täielikult asendatav originaalse kontrollblokiga (diferentsiaal peab töötama, kui asendatakse seeriatoodangu kontrollblokiga). Sensorid peavad olema standardsed ja neid ei tohi lisada. 6.2.4. Poolteljed Poolteljed peavad olema algsed või olema homologeeritud VO variandina. 6.3 Vedrustus Vedrustuse struktuuriosi ja kinnitusi võib tugevdada materjali lisamisega (v.a. õõtshoovad). Tugevdused ei või moodustada õõnesalasid ning tugevdused ei tohi võimaldada kahe eri detaili moodustumist üheks. – Vedrud: Spiraalvedrude pikkus, keerdude arv, traadi läbimõõt, tüüp (progresseeruv või ei), väline läbimõõt ja vedrupesa kuju on vabad. Vedrude arv peab jääma samaks nagu homologatsioonis esitatud. Vedrupesa võib olla reguleeritav, kui reguleeritavat detaili on võimalik kere kereehitusest eemaldada. Lehtvedrude pikkus, laius, paksus ja vertikaalkõverus on vabad. Torsioonvedrude diameeter on vaba. Kõik need vabadused ei anna õigust homologatsioonivormi art. 205 eiramiseks (rattatsentri miinimumkõrgus maapinnast ja tiivakoopa alaserva minimaalkõrgus rattatsentrist). Spiraalvedrude+amortisaatorite kombinatsioon on lubatud ka sel juhul kui seeriatoodangus seda ei kasutata eeldusel, et originaalne spiraalvedru on eemaldatud. - Amortisaatorid: vabad eeldusel, et nende arv, tüüp (teleskoop, kang jne), tööpõhimõte (hüdrauliline, hõõrd, sega jne) ja kinnituspunktid jäävad samaks. Lubatud on ainult liuglaagrid, kõik muud tüüpi laagrid on keelatud. Amortisaatori kinnituspunktides on kummimuhvid lubatud asendada “Uniball”-liigendiga, kuid eeldusel, et amortisaator ei täida vedrustust suunavat funktsiooni. Gaasamortisaatorid loetakse oma tööpõhimõttelt hüdrauliliseks amortisaatoriks. Kui MacPhersoni tüüpi vedrustuse amortisaatorit vahetades on vaja vahetada kogu teleskoop ja /või tugivarras (amort ja ühendusrumm), peavad nad olema samasugused algsetega ja omama samu kinnituspunkte. MacPhersoni toe vedru tugitaldrikute kuju ja materjal on vabad ja ta võib olla reguleeritav. Rattavedrustuse detailide ja kinnituspunktide tugevdamine materjali lisamisega on lubatud. Õli-pneumaatilise vedrustuse puhul on sfääride kuju, mõõdud ja materjal vabad, kuid mitte nende arv. Sfääri pinnal võib olla välise reguleerimise ventiil. Kinnituspunktide elastomeerid võib asendada analoogsetega (suurim kõvadus 80 Shore – Type A). 6.4 Rattad ja rehvid 6.4.1. Rattad on vabad eeldusel, et järgitakse homologeeringuga kehtestatud läbimõõdupiiri (801a) ja laiuspiiri (801b). Lubatust väiksemate mõõtudega rattaid võib kasutada. Rattad peavad olema kaetud tiibadega (kontrollimisel sama süsteem, kui rühmas A Art. 255.5.4) ja homologeeritud maksimaalset rööbet ei või ületada. Rattapoldid võib asendada tipppoltidega eeldusel, et nende arv, kinnituskohad ja keermestatud osade diameeter ei muutu (joon. 254-1). Pidurite jahutamiseks ette nähtud aerodünaamilise seadmed, mis on lisatud ratastele, on keelatud. 6.4.2. Rehvid on vabad eeldusel, et neid võib monteerida nimetatud ratastele. Keelatud on kasutada vahendeid, mis säilitavad rehvide sõiduomadused rõhu puhul, mis on väiksem või võrd64

ne atmosfäärirõhuga. Rehvi sisemuses, rehvi sisepinna ja velje vahelises ruumis võib olla ainult õhk. 6.4.3. Varuratas (rattad) on kohustuslik(ud), kui tüübikinnitusvorm nõnda eeldab. Tagavararatast võib vedada ka salongis, kuid eeldusel, et ta on tugevasti kinnitatud ja ei paikne kohas, mis on ette nähtud sõitjatele. 6.5 Pidurisüsteem Pidurisüsteem peab olema algne või homologeeritud VO variandina, v.a. alltoodud erandid. Pidurisüsteemi elektrooniline kontrollblokk on vaba, kuid peab olema täielikult asendatav originaalse kontrollblokiga (pidurisüsteem peab töötama, kui asendatakse seeriatoodangu kontrollblokiga). Sensorid peavad olema standardsed ja neid ei tohi lisada ka infokogumise eesmärgil. Piduriklotsid ja pidurilindid on vabad eeldusel, et homologatsioonis toodud hõõrdepindala ei suurene. Porikaitseplekid võib eemaldada või eemale painutada. Pidurivõimendi või antiblokeeringuseadme võib välja lülitada. Kui ABS on lahti ühendatud, võib kasutada mehhaanilist tagapidurite jõujaotust vastavalt VO homologiseerimisvormile. Ajamisilindrisse võib paigaldada lisavedru. Kõik piduritorud võib vahetada lennukitööstuse tingimusi täitvate vastu. Abinõu, mis eemaldab prahi pidurikatetelt, on lubatud. 6.5.1. Käsipidur Mehhaanilise käsipiduri võib asendada homologeeritud hüdraulilise käsipiduriga. Süsteem peab olema täielikult eraldi auto üldisest pidurisüsteemist. Kngi võib modifitseerida, ent mitte muuta tema asukohta. 6.6 Roolimehhanism Pidurivõimendi pumba algsed ühendustorud võib asendada art. 253-3.2 kohastega. 6.7 Kereehitus 6.7.1 Väliselt: - rattakilbid võib eemaldada. - laternakatted on lubatud tingimusel, et nende ainus ülesanne on laternaklaaside kaitsmine ja nad ei mõju auto aerodünaamikale. - põhjapantserid on lubatud ainult rallivõistlustel eeldusel, et nad tõesti kaitsevad kas mootorit, radiaatorit, vedrustust, käigukasti, kütusepaaki, jõuülekannet, väljalaskesüsteemi või tulekustutuspudeleid. Nad peavad olema eemaldatavad. - põhjakaitse võib olla kogu kaitseraua laiuselt ja ta võib asuda vaid esiteljest eespool - esi- ja tagakaitseraua kinnitusi ei tohi muuta, lisakinnitused on lubatud keredetailide (kaitserauad, tiivalaiendid jms) kinnitamiseks. - kütusepaagi korgile võib paigaldada lukustuse - tuuleklaasi ja tagaklaasi puhastite harjade vahetamine on lubatud. - plastikust helikaitsed võib rattakoobastest eemaldada või asendada alumiiniumist või plastikust sarnaste osadega. - plastikust kaitsed kere all, mis asuvad õhuvoolus, võib eemaldada 6.7.2 Siseselt: - esiistmeid võib viia tahapoole, ent mitte kaugemale kui algsete tagaistmete esiserv. Esiistme piirpinna moodustab istme kõrgus ilma peatoeta või tagumine istmeserv sõitja õla kõrguselt - tagaistmed võib eemaldada - tagaistmete turvavööd võib eemaldada. Esiistmete turvavööd tuleb eemaldada ja need asendatakse homologeeritud turvavöödega. 6.7.2.1. Kui tagaistmed eemaldatakse ja kütusepaak asub pagasiruumis, peab paaki ja sõitjateruumi eraldama tule- ja vedelikukindel vahesein. Kahemahulistel autodel võib kasutada plastikust mittepõlevat vaheseina sõitjateruumi ja paagi eraldamiseks..

6.7.2.2. Mõõdikutepaneel Armatuurlaud ja keskkonsool tuleb säilitada algsetena. 6.7.2.3. Uksed, külgpolsterdus Võib eemaldada mürasummutava materjali uste seest eeldusel, et ukse välisilme ei muutu. a) Uste allosas võib külgkaitse koos polstriga eemaldada ning asendada mitte-põlevast materjalist komposiitpaneeliga joonise 255-14 kohaselt, mis ulatub kuni ukse toeni. b) Kui antud külgkaitseid ei eemaldata, võib uksepaneelid valmistada vähemalt 0,5 mm paksusest lehtmetallist, vähemalt 1 mm paksusest süsinikkiust või mõnest muust vähemalt 2 mm paksusest tugevast ja mitte-põlevast materjalist. Ukse küljekaitse peab ulatuma ukse alljoonest sõrestiku ülakõrguseni. Sama kehtib kaheustelistele autodele tagaakende alla jäävas osas. Elektriajamiga klaasitõstjad võib asendada mehhaaniliste ajamitega ja vastupidi. 6.7.2.4. Põrand Kõik põrandamatid võib eemaldada. 6.7.2.5. Muu polsterdus Kogu polsterduse ja mürasummutusmaterjali võib eemaldada, välja arvatud 6.7.2.2. ja 6.7.2.3. esitatu (uksed, mõõdikud) 6.7.2.6. Küttesüsteem. Originaalne küttesüsteem tuleb säilitada. Kliimaseadmest võib eemaldada järgmised osad: kondensaator ja lisaventilaator, vedelikupaak, auruti ja ventilaator, lahutav klapp, aga ka torud, ühendused, lülitid, sensorid. Kompressori eemaldada, kui tema ajam on teistest süsteemidest sõltumatu, kui see pole sõltumatu, peab eemaldamine olema VO homologatsiooniga lubatud. Kompressor võib olla ka väljalülitatud. Osad, mis on küttesüsteemiga ühised, tuleb säilitada. 6.7.2.7. Tagariiul Kahemahulise auto teisaldatava tagariiuli võib eemaldada 6.7.3. Lisavarustus. Lisavarustus, mis ei mõjusta auto juhitavust või käitumist teel ja millel ei ole ka kaudset mõju auto mootori võimsusele, tugevusele, juhitavusele, jõuülekandele või pidurdamisele, on vaba (näit. tuled, raadio, kütteseade). Kõik juhtimisseadmed peavad olema originaalsed ja säilitama oma toimefunktsiooni, kuid neid võib mugandada oma suva järgi (näit. pikem käsipiduri kang, pedaalide katted). Lubatud on järgmised muudatused: 1) igasugused lisamõõteriistad, kui nende paigaldus on ohutu 2) lisahelisignaal ka kaassõitja tarbeks 3) käsipiduri lülitusajamit võib muuta, et tagada kohene väljalülitus (fly-off pidur) 4) rool on vaba. Ärandamisvastase rooliluku võib välja lülitada. Rooli kiire vabastamise mehhanism peab olema käsitletav kollast värvi kangist, mis paikneb kontsentriliselt rooliratta teljega. Kang peab töötama tõmmates seda rooliratta telje suunaliselt. 5) kindalaekasse võib lisada täiendavaid hoidlaid, ustele võib lisada taskuid originaalpaneelide ulatuses. 6) võib lisada tulekindlat isolatsioonimaterjali sõitjate ja sisemuse kaitseks tule ja kuumuse eest. 6.7.4 Tugevdused Esi ja tagavedrustuse tugivardad võib asendada teistega tingimusel, et nad on vajaduse korral lahtimonteeritavad ja kinnitatud poltkinnitusega vedrustuse kinnituskohta kerel maksimaalselt 100 mm kaugusele. MacPhersoni toe ülaosa teljest võib see kaugus olla 150 mm (vt. joon. 255-4 ja 255-2). Peale nende punktide ei või tugivarras olla kinnitatud ühegi muu detaili külge. 66

Vedrustatud osade tugevdamine on lubatud tingimusel, et lisatav materjal järgiks algset pinda ja oleks temaga kontaktis. 6.7.5 Tagavararatas Kui tagavararatas paikneb oma algsel, suletud kohal ja ta on asendatud laiemaga (vt. art. 6.4), mis tuleb paigaldada samasse kohta, on lubatud kattesse lõigata ava (vt. joon. 254-2). 6.8 Elektrisüsteem – akupatarei: mahtuvus, valmistaja ja akujuhtmed on vabad. Nimipinge ja asukoht tuleb säilitada. Paigaldada võib akult vahelevõtupesa sõitjateruumi tagaosasse. - generaator: on lubatud vahetada võimsama vastu. Generaatorit ei või vahetada dünamo vastu ja vastupidi. – valgustussüsteem: lisalaternate lisamine koos releedega on lubatud tingimusel, et laternate koguarv ei ületa 6 (tagaja parktulesid ei võeta arvesse) ja see on lubatud võistlusmaa LE-ga. Juhul kui kasutatakse seeriatoodangu udulaternaid, loetakse need lisalaternateks. Lisalaternaid ei või uputada kereehitusse. Laternaid peab alati olema paarisarv. Algsed laternad võib välja lülitada ja katta teibiga. Siis võib neid korvata teiste laternatega (näit. spoileri udutuled). Tagurpidikäigu latern võib põleda ainult juhul, kui käigukang on tagurpidisõiduasendis. Kaitsmete lisamine on lubatud. 6.9 Kütusesüsteem Juhul, kui algne kütusepaak on varustatud sisese elektripumba ja filtriga, on FT ohutu kütusepaagi paigaldamisel lubatud sarnaste näitajatega pump ja filter paigaldada väljapoole ohutut paaki eeldusel, et nad on hästi kaitstud. Võib kasutada teist kütusepumpa, kuid see ei tohi toimida nn lisapumbana lisaks algsele pumbale. Lisapumpa peab saama sisse lülitada ainult siis, kui auto ei liigu ja ainult mehhaanilisel teel. Paagi täiteauke ei või paigaldada akendesse. FT paagi paigaldamisel tuleb kõik kütusetorud vahetada lennukitööstuses toodetute vastu ja nende torude kulgemine on vabad. Algse kütusepaagi kasutamisel on nende torude kasutamine soovitatav. Lubatud on puurida kaks ava (maksimaalse läbimõõduga 60 mm) auto põrandasse, milliste ainsaks eesmärgiks võib olla kütusepaagi täitmiseks/tühjendamiseks mõeldud torude läbimine. Paakide üldmaht ei või ületada rühma N homologatsioonivormi punkt 401.d-s toodud mahtu, v.a. ralliautodel FT paagiga, kus: mootori maht cm3 liitrid kuni 700 60 701-1000 70 1001-1400 80 üle 1400 95 Kahemahulistel autodel, mis on homologeeritud peale 01.01.1998.a. ja millel kütusepaak on paigaldatud pagasiruumi, peab paaki ja tankimisavasid ümbritsema tulekindel ning vedelikukindel korpus. Kolmemahulistel autodel, mis on homologeeritud peale 01.01.1998.a. peab kütusepaaki eraldama salongist tulekindel ja vedelikukindel vahesein. 6.10 Tungraud ja rattapüstol Tõstekohti võib tugevdada, nende asukohta muuta ning nende arvu tõsta. Tõstekohti võib kasutada ainult tungraua tarbeks. Tungraud peab olema opereeritav vaid käsitsi, mitte aga elektrilise, pneumaatilise või hüdraulilise energiaallika abil. Rattapüstol ei tohi võimaldada korraga rohkem kui ühe rattamutri eemaldamist. 6.11 Ohutuspuur Artikkel käsitleb autosid korrigeeritud mootorimahuga üle 2 liitri, mis homologeeritakse alates 01.01.2006 ja millede ohutuspuurid paigaldatakse art 253-8-4 kuni 253-8-5 vastavalt.

255. ERIMÄÄRUSED RÜHMALE A 1. DEFINITSIOON Kindlaksmääratud arvul toodetud autod, mida müüakse tootja müügivõrgus.

2. HOMOLOGATSIOON Vähemalt 2500 identset autot peab olema toodetud 12 järgneva kuu jooksul. “World Rally Car” (WRC) on teisend ettemääratud automudelist, mis on eelnevalt homologeeritud rühmale A järgi ning seega ka ehitatud A rühma autona. Kõik detailid, mis on WRC homologatsioonivormil, peavad kogu mahus olema ka autol kasutatud. Kui auto võistleb A-rühmas rallidel, siis peavad kõik tema mõõdud ja karakteristikud olema väiksemad või võrdsed neist näitajatest, mis esitatud WRC auto kohta (v.a. muutuva geomeetriaga turbode või turbodiislite puhul). Kui A rühma auto eelnenule ei vasta, siis peab ta rallidel osalemiseks VO homologeeringuvormi kaudu olema mõõdetes ja karakteristikutega vastavalt WRC tingimustele.

3. ISTMETE ARV Minimaalne ette nähtud istekohtade arv on 4.

4. KAAL 4.1 Võistlusautod peavad kaaluma vastavalt mootori töömahule vähemalt: a) rallidel: kuni 1000 cm3 720 kg 1000 cm3 kuni 1150 cm3 790 kg 1151 cm3 kuni 1400 cm3 840 kg 1401 cm3 kuni 1600 cm3 920 kg 1601 cm3 kuni 2000 cm3 1000 kg 2001 cm3 kuni 2500 cm3 1080 kg 2501 cm3 kuni 3000 cm3 1150 kg 3001 cm3 kuni 3500 cm3 1230 kg 3501 cm3 kuni 4000 cm3 1310 kg 4001 cm3 kuni 4500 cm3 1400 kg 4501 cm3 kuni 5000 cm3 1500 kg 5001 cm3 kuni 5500 cm3 1590 kg üle 5500 cm3 1680 kg b) teistel võistlustel: 670 kg kuni 1000 cm3 1400 cm3 760 kg 1001 cm3 1600 cm3 850 kg 1401 cm3 3 2000 cm3 930 kg 1601 cm 2500 cm3 1030 kg 2001 cm3 3 3000 cm3 1110 kg 2501 cm 3500 cm3 1200 kg 3001 cm3 4000 cm3 1280 kg 3501 cm3 3 4500 cm3 1370 kg 4001 cm 5000 cm3 1470 kg 4501 cm3 5500 cm3 1560 kg 5001 cm3 3 1650 kg üle 5501 cm

4.2 1230 kg miinimumkaal on kehtestatud neljarattaveolistele ralliautodele, milledel on kas 1600-3000 cm3 turbota mootor või turbomootor piirajaga (p. 5.1.8.3) arvestusmahuga alla 3000 cm3. 4.3 Ülaltoodu all mõistetakse auto reaalset kaalu ilma sõitjateta ja nende varustuseta. Kui kasutatakse kaht varuratast, tuleb kaalumiseks teine ratas eemaldada. Kogu võistluse kestel ei või auto kaaluda vähem, kui ülaltoodud tabelis. Kahtluse korral võib tehniline komisjon lasta tühjendada vajalikud kulutusvedelike paagid auto kaalu kontrollimiseks, va. rallivõistlustel. Ballasti kasutamine on lubatud vastavalt Art. 252.2.2 4.4 Ralliauto miinimumkaal art 4.3 vastavalt kaalutule koos meeskonna liikmetega (2 sõitjat + nende täisvarustus) on: art 4.1 antud kaal pluss 150 kg. 4WD ralliautodel vabalthingavate mootoritega 1600-3000cc või turbomootoritega (piiraja nõutud art 5.1.8.3 kohaselt) kuni arvutusliku 3000 cc mootorimahuga, on miinimumkaaluks art 4.3 olukorras kaalutuna koos meeskonnaga (2 sõitjat + mõlema täisvarustus) : 1380 kg. Samuti peab järgima kaalupiire artiklitest 4.1, 4.2 ja 4.3.

5. LUBATUD ÜLDISED MUUDATUSED ja TÄIENDUSED Algsed mehaanilised osad, mis on seotud mootori, jõuülekande või nende abiseadmetega (v.a. pidurivedrustus ja roolisüsteemi osad) ja mis on läbinud tootja juures normaalse valmistustsükli on lubatud viimistleda, kuid mitte vahetada teise vastu. Teiste sõnadega on lubatud seeriaosa lihvida, tasakaalustada, õgvendada, kergendada, tema kuju muuta eeldusel, et alati peab olema võimalik detailis ära tunda seeriaosa. Samuti on lubatud termiline ja keemiline töötlus. Ülalpooltoodud muudatused on lubatud teha järgmistel tingimustel: – homologatsioonis toodud mõõdud ja kaalud tuleb säilitama – valmistustolerantse ei või ületada. Aine lisamine. Igasugune materjali ja osade lisamine on keelatud, kui see ei ole käesolevate reeglitega spetsiaalselt lubatud. Poldid ja mutrid: kõik autos olevad poldid, mutrid, kruvid jne. on lubatud asendada teistega ja lukustusena kasutada ükskõik millist viisi (splindid, vedruseibid jne.). Kord eemaldatud ainet ei tohi enam kasutada. Avariis deformeerunud kere ja shassii õgvendamine ja remont on lubatud ka aine lisamisega (täiteained, keevitus jne.), muude osade avariijärgne remont aine lisamisega on keelatud. 5.1 Mootor 5.1.1 Mootoriplokk, plokikaas Algset silindriläbimõõtu on lubatud puurida max 0,6 mm eeldusel, et kubatuuriklass ei muutu. Uute hülsside kasutamine on lubatud samadel tingimustel. Hülsside materjal on vaba. Hülsid peavad olema seest ümarad, silindritega kontsentrilised, märjalt või kuivalt, ja üksteisest eraldi. Kasutamata avaused plokis ja plokikaanes võib sulgeda. Ploki ja plokikaane freesimine on lubatud. 5.1.2 Surveaste on vaba. Turbomootoritel ei tohi see olla mitte mingil hetkel suurem kui 11,5:1. Kui homologeeritud autol on surveaste kõrgem, tuleb seda modifitseerida surveastmeni 11,5:1.. 5.1.3 Plokikaane tihend on vaba. 5.1.4 Kolvid on vabad, samuti ka kolvirõngad, -sõrmed ja nende kinnitus. 5.1.5 Kepsud, väntvõll Lisaks sellele, mis on lubatud “Üldistes märkustes”, on lubatud neid osi töödelda mehaaniliselt. 5.1.6 Laagrid Valmistaja ja materjal on vabad, nende tüüp ja algsed mõõdud tuleb säilitada. 69

5.1.7 Hooratas On lubatud töödelda vastavalt “Üldistele märkustele”, kuid vaid nii, et algset hooratast oleks võimalik ära tunda. 5.1.8 Toitesüsteem Jooniseid I ja II grupi A/B homologatsioonivormil tuleb täita. Gaasipedaali tross ja tema kinnitus on vabad. Õhufilter, tema korpus ja kogumiskamber on vabad. Vabalt hingavate mootorite survejaotuskamber on vaba, ent see peab jääma mootoriruumi. Õhufiltrit ja tema korpust võib mootoriruumis mujale paigutada või vahetada teise vastu (vt. joon. 255-1). Õhutoru õhufiltri ja karburaatorite või õhumõõteseadme (sissepritse) vahel on vabad. Teiste sõnadega, toru õhumõõteseadme ja sisselaskekollektori või ülelaadija vahel on vaba. Ralliautodel võib mootoriruumi vaheseina lõigata avasid paigaldamaks üht või enamat lisaõhufiltrit, avaused võivad olla ainult selleks eesmärgiks lõigatud (joon 255-6). Kui salongi õhutusvõtt asub tsoonis koos mootorifiltritega, tuleb tsoon eraldada tulekindlalt filtritest. Õhu sisselaskeava ette võib paigaldada võrgu. Õhupuhastusseadme osad võib eemaldada, kui see ei too enesega kaasa mootori poolt saadava õhukoguse suurenemist. Kütusepumbad on vabad eeldusel, et neid ei paigaldata salongi. Kui pumba algne asukoht on salongis, tuleb ta korralikult kaitsta. Kütusefiltreid võib lisada eeldusel, et nende kogumaht ei ületa 0,5 l. Kasutada tohib ainult homologeeritud vahejahuteid ja nende kinnitusi (ainult algsel kohal). Vahejahutile ülelaadijast tulev ja sisselaskekollektorisse minev toru on vabad eeldusel, et nad on eemaldatavad ja ei ole vahejahuti osad ning asuvad mootoriruumis. Nende ülesandeks on vaid õhu juhtimine ja eri detailide ühendamine. Turbomootorite puhul on kogumahu piiriks piiraja ja tiiviku(te) vahel 20 l. Vesi-õhk vahejahuti korral on torud, mis ühendavad vahejahutit ja tema radiaatorit vabad, kuid nende ainus ülesanne võib olla jahutusvedeliku juhtimine. Vee sissepritsimine kütusesse on lubatud ainult juhul, kui see on homologeeritud ja sellesse ei või teha mingeid muudatusi. Igasuguste ainete või seadmete kasutamine küttesegu jahutamiseks on keelatud. Sisselaske- ja väljalaskekanalite avade sisemõõdud põlemiskambris on vabad rootormootorite ja kahetaktiliste mootorite puhul. G-kompressori veoratas on vaba. 5.1.8.1 Karburaator Karburaatorid on vabad, kuid nende arv, tööpõhimõte ja asukoht tuleb säilitada. Samuti tuleb säilitada homologatsioonis antud karburaatorite küttesegusiibrite avade arv ja läbimõõt. 5.1.8.2 Sissepritsimine Algne süsteem, asukoht ja tüüp, mis on määratud homologatsioonitunnistusega, (näit. KJetronic) tuleb säilitada. Nende sissepritsesüsteemi osade muutmine, mis reguleerivad mootorisse mineva kütuse hulka, on lubatud. Küttesegusiibri ava läbimõõt tuleb säilitada. Õhuvoolumõõtur on vaba. Kütusepihustid on vabad, kuid mitte nende arv, asukoht, paigaldusnurk ja tööpõhimõte. Pihustid varustavad kütusetorud on vabad. Elektronkontrollboks on vaba eeldusel, et tema toimingute arvu ei suurendata. Kütuserõhuregulaator on vaba. 5.1.8.3 Ainult rallivõistlustel Silindrite arv max 6. Ülelaadimiseta mootorite max silindrimaht: 3 liitrit kui 2 klappi igal silindril ja 2,5 liitrit kui üle 2 klapi silindri kohta. Kõik kaheveolised „kit car” (Variandileht VK) autod mootori töömahuga suuremad kui 1,6 liitrit peavad olema varustatud sissevõtu piirajaga vastavalt nende homologatsioonivormile Ülelaadimisega mootorite puhul on lubatud maksimaalne nominaalne töömaht 2500 cm3. Ülelaadimise süsteem peab vastama homologeeringule. Kõikidele turbodega autodele peab olema paigaldatud turbopiiraja, selle kirjeldus vt Art. 254 p. 6.1 70

(joonis 254-4), kusjuures piiraja siseläbimõõt olgu 34 mm, välisläbimõõt kitsaimas kohas 40 mm (kahe paralleelturbo puhul vastavalt 24 mm ja 30 mm). 5.1.9 Nukkvõll(id) Vabad, välja arvatud nende arv ja laagrite arv. Reguleering on vaba. Nukkvõlli veohammasrattad, -rihmad, -ketid on vabad materjali ja mõõtude poolest, samuti on vabad nende juhtrattad, pingutajad, korpused ning rihmade ja kettide kulgemistee ja arv. 5.1.10 Klapid Klappide materjal ja kuju on vabad, kuid nende homologatsioonitunnistuses toodud mõõdud tuleb säilitada. Klapitõus on vaba. Klapipesa materjal on vaba. Vedrutaldrikutele, juhtpuksidele ja vedrualustele seibidele ei esitata mingeid nõudeid. Rootormootori puhul tuleb säilitada ainult neid mõõte, mis on antud homologatsioonivormis. 5.1.11 Nookurid ja tõukurid Nookureid on lubatud töödelda vastavalt “Üldiste märkuste” art. 5-le, tõukurid on vabad eeldusel, et neid oleks võimalik vahetada algsete vastu. Lubatud on kasutada reguleerimisseibe. 5.1.12 Süüde Süütepool(id), kondensaator, katkesti jagaja ja süüteküünlad on vabad eeldusel, et süütesüsteem (aku/süütepool või magneeto) säilub samana, kui auto valmistaja on seda ette näinud. Elektroonse süütesüsteemi paigaldamine (ka ilma mehaanilise jagajata) on lubatud (ja ka vastupidi) eeldusel, et mingeid muid osi peale ülalmainitute, ei vahetata või muudeta. Väntvõllile, hoorattale ja väntvõlli veorattale on lubatud teha ümberehituseks vajalikud muudatused. Elektroonse süütesüsteemi võib ümber ehitada mehaaniliseks. Süüteküünalde arvu ei või muuta. Süütepoolide arv on vaba. 5.1.13 Jahutus Eeldusel, et jahutusradiaatori asukoht on sama, on radiaator ja teda mootoriga ühendavad lõdvikud vabad. Žalusiid, tuulekojad ja nende juhtsüsteemid on vabad. Termostaat on vaba. Ventilaator ja tema kasutusviis on vabad. Ühe sama kasutusviisiga ventilaatori võib lisada. Paisupaagi paigaldamine ja muutmine on lubatud. Radiaatori korki võib lukustada. vee sissepritsimisseadme võib välja lülitada, kuid mitte eemaldada. 5.1.14 Õlitus Õliradiaator, õli/vesi vaheti, torustik, karteripõhi ja õlifilter on vabad eeldusel, et kereehitust ei muudeta. Õlifiltrite arv on vaba. Töökorras õlifilter või filtrikomplekt on kohustuslik, kogu õlivool peab neid läbima. Filter on vaba, ent ta peab olema asendatav algsega. Õliradiaatori lisamine kereehitusest väljapoole on lubatud ainult juhul, kui ta paikneb allpool rataste telgi ja ta ei paista ülaltvaates. Sellisele õliradiaatorile ei või ehitada mingit aerodünaamilist katet. Õliradiaatorile võib paigaldada ventilaatori, kui see ei mõju auto aerodünaamikale. Õlirõhku on lubatud lisada kontrollklapi vedru vahetusega. Kui karteri tuulutus on lahtine, tuleb kasutada 2-liitrilist (kuni 2000 cm3 mootori puhul) või 3-liitrilist (üle 2000 cm3 mootori puhul) õlikogumisanumat. Õlikogumisanum peab olema läbipaistev või läbipaistva aknaga. Õlikogujast võib õli mootorisse sattuda ainult raskusjõu mõjul. Vastavalt joonisele 255-3 võib paigaldada kuni 1-liitrise anuma õhu eraldamiseks õlivahust. Õlinäidik on vaba, ta peab olema pidevalt autos ning mitte omama muid ülesandeid. Asukohta võib muuta. 5.1.15 Mootori kinnitus, kaldenurk ja paigaldus Kinnitus on vaba eeldusel, et kinnituspunktide arv, mootori asend ja kaldenurk ei muutu ja Art. 255.5.7.1 ja 5.7.5 on täidetud. Kinnitused võib keevitada kere ja mootori külge. 5.1.16 Väljalase Joonised III ja IV rühma A/B homologatsioonivormil tuleb täita. Väljalaskekollektori järel on 71

väljalaskesüsteem vaba eeldusel, et riikide mürapiiranguid ei ületata (juhul, kui sõidetakse ka avalikel teedel). Väljalasketoru ots peab paiknema seespool auto perimeetrit (vt. “Üldised märkused” Art. 252.3.6). WRC: väljalase tuleb katta kuumaekraaniga, et kuumus ja võimalikud lekked suunata auto jahedamate alade suunas. Turboülelaadijaga autodel tohib väljalaskesüsteemi muuta alles peale turboülelaadijat. Rootormootoriga autodel on väljalaskekollektori mõõdud vabad juhul, kui väljalaskegaaside sissepääsuavad kollektorisse on algsed. Kuumaekraane on lubatud paigaldada väljalaskekollektori, turboülelaadija ja väljalaskesüsteemi vahele ainult juhul, kui nende ainus ülesanne on kaitse kuumuse eest. 5.1.17 Rihmad ja rihmarattad Rihmad ja rihmarattad mootorivälistele seadmetele on vabad nii materjali, tüübi kui ka mõõtude kohalt, kuid neid ei saa eemaldada. 5.1.18 Tihendid on vabad. 5.1.19 Mootori vedrud Neile ei esitata mingeid piiranguid, kuid nende toimepõhimõte tuleb säilitada. 5.1.20 Starter tuleb säilitada, kuid tema mark ja mudel on vaba. 5.1.21 Ülelaadimisrõhk Ülelaadimisrõhku on lubatud muuta vastavalt art. 254 “Üldiste märkuste” p. 5 ja 5.1.19. Ülerõhuklapp on lubatud muuta reguleeritavaks, kuid mehaaniline süsteem peab säiluma mehaanilisena, elektriline elektrilisena jne. G-kompressori veoratas on vaba. 5.1.22 Lukusti. Mootoriploki sulgemiseks võib kasutada keermega lukustit. Lukusti ei või kinnitada teisi detaile. 5.2 Jõuülekanne 5.2.1 Sidur On vaba, kuid eeldusel, et säilitatakse algne sidurikoda ja siduri tööpõhimõte (mehaaniline, hüdruliline, elektriline jne). Sidurivedeliku paagid võivad asetseda sõitjaruumis, kui nad on kindlalt kinnitatud ja kaitstud vedeliku- ja tulekindla kattega. 5.2.2 Käigukast Lisaõlitus- ja jahutussüsteem (tsirkulatsioonipump, õliradiaator, jahutusõhu võtt auto alt) on lubatud (samad tingimused, kui 255.5.1.14), kuid algne õlitussüsteem tuleb säilitada. Kui lisahomoleeringuga käigukast on homologeeritud koos õlipumbaga, ei ole selle pumba kasutamine kohustuslik. Käigukasti sisemus on vaba. Ülekandearvud peavad olema homologeeritud. Käigukasti kinnitus on vaba, kuid mitte kinnituspunktide arv. Käigukasti õli jahutamiseks võib paigaldada tuulekoja, kuid ta ei tohi teenida aerodünaamilisi eesmärke. Kasutada võib: – seeriakäigukasti korpust koos algsete või lisahomologeeritud ülekandearvuga hammasratastega. – lisahomologeeritud käigukasti korpust vaid lisahomologeeritud ülekandearvuga hammasratastega (ühega neist). 5.2.3 Peaülekanne ja diferentsiaal Diferentsiaali limiteeritud blokeering on lubatud eeldusel, et ta on paigaldatud algsesse korpusesse ilma korpuse ümberehituseta vastavalt eeltoodud üldtingimustele. Lukustada võib ka seeriadiferentsiaali. Diferentsiaali toed on vabad. Tagatelje õlitussüsteem tuleb säilitada. Lisaõlitusja jahutussüsteem on lubatud samadel tingimustel, kui p. 5.1.14. Õliradiaatori ja/või õlipumba võib paigutada sõitjateruumi (mille algset kuju ei tohi muuta) tingimusel, et see on sõitjatest eraldatud vedeliku ja tulekindla vaheseinaga. 72

Diferentsiaaali toed on vabad. Aktiivdiferentsiaalid on keelatud 2WD autodel. 4WD autodel peavad esi - ja tagadiferentsiaalid ning iselukustuvad süsteemid vastama järgnevale: - lubatud vaid täismehhaanilised süsteemid - diferentsiaal peab olema planetaarne või ühejaoline epitsükliline - iselukusti peab olema plaatide ja kaldhammaste tüüpi Esi- ja tagadiferentsiaalide parameetreid võib muuta vaid auto paigalseistes ja tööriistade abil 5.2.4 WRC autodel võib kasutada hüdraulilisi ajameid 5.2.5 Ülekandevõllid Põik- ja pikivõllid ei või olla titaanist. 5.3 Rattavedrustus Vedrustuse kinnituspunktide pöördtelgede kohad ratta ja kere juures tuleb säilitada algsetena. Õli/õhk vedrustuse korral on sfääridele kinnituvad survevoolikud ja -klapid vabad. 5.3.1 Lisatoed Rattavedrustuse lisatoed on lubatud samadel tingimustel, kui grupis N (vt. Art. 254.6.3 ja joon. 255-4 ja 255-2). 5.3.2 Tugevdamine Kinnituskohtade ja rattavedrustuse osade tugevdamine aine lisamisega on lubatud, ent kahte eri osa ei tohi üheks moodustada. 5.3.3 Stabilisaatorid Homologeeritud stabilisaatorid võib eemaldada või asendada eeldusel, et nende kinnituspunktid püsivad muutumatutena. Neid kinnituspunkte võib kasutada ka p. 5.3.1 mainitud lisatugede kinnitamiseks. Kasutada võib ainult mehhaaniliselt reguleeritavaid stabilisaatoreid, mis on reguleeritavad sõitja poolt mehhaanilisel teel ilma igasuguse välise jõu abita. Igasugused ühendused amortisaatoritega on keelatud. Ühendused esimeste ja tagumiste stabilisaatorite vahel on keelatud. Titaani sisaldavast sulamist valmistatud stabilisaatorid on keelatud. 5.3.4 Sharniirid Võib valmistada muust materjalist kui algsed, kuid nende telg peab jääma paigale vastavalt joon. 255-5. Kinnitused kerele võib muuta: – “Uniball”-sharniirideks. Algse kinnituse võib ära lõigata ja asemele keevitada uus – kasutada jämedamaid polte – kinnituskohti võib tugevdada aine lisamisega, kuid ainult 100 mm raadiuses kinnituskohast. 5.3.5 Peavedrud Materjal ja mõõdud on vabad, kuid vedru tüüp tuleb säilitada. Vedrude tugitaldrikud võib muuta reguleeritavaks (ka aine lisamisega). Spiraalvedru võib asendada mitme spiraalvedruga, kuid see uus komplekt peab olema ilma igasuguste muudatustega vahetatav algsega. Kliirensit võib muuta vaid auto paigal seistes ja tööriistade abil 5.3.6 Amortisaatorid Valmistus on vaba. Arv, tüüp (teleskoop-, varb-), toimeviis (hüdrauliline-, hõõrd-, sega- jne.) ja kinnituspunktid peavad säiluma. Gaasamortisaator loetakse hüdrauliliseks. Kui MacPhersoni küünla amortisaatoriosa vahetades on vaja vahetada kogu küünal, peab see olema algsega võrreldes mehaaniliselt identne, välja arvatud amortisaator ise ja spiraalvedru tugitaldrik. Kui amortisaatoritel on eraldi vedelikupaagid sõitjateruumis või vaheseinata pagasiruumis, peavad need paagid olema tugevalt kinnitatud ja kaitstud. Võib paigaldada ratta liikumise tõkkeid, üks tõke iga ratta kohta. Tõkke ainus eesmärk peab ole73

ma liikumise piiramine amortisaatori survestamata asendis. Igasugune amortisaatorite elektrooniline juhtimine on keelatud. 5.4 Rattad ja rehvid Komplektne ratas (südamik, vits ja rehv) on vaba eeldusel, et ratas mahub tiivakoopasse ja iga rattateljest ülalpool olev komplektse ratta osa on tiivaga kaetud (ülalt mitte nähtav). Rataste poltkinnituse võib muuta tikkpoltkinnituseks. Ainult rallivõistlusteks peab ratas olema kinnitatud vähemalt 4 poldi või nelja tikkpoldiga. Mootorrattarehvide kasutamine on keelatud. Komplektse ratta laius ei või ületada: rallidel teistel võistlustel kuni 1000 cm3 7” 7” 1150 cm3 7” 7” 1400 cm3 8” 8” 1600 cm3 8” 8” 2000 cm3 9” 9” 2500 cm3 9” 9” 3000 cm3 9” 9” 3500 cm3 9” 10” 4000 cm3 9” 10” 4500 cm3 9” 11” 5000 cm3 9” 11” üle 5000 cm3 9” 12” WRC ja Kit autodel on velje läbimõõt klassides vaba kuni 18”-ni. Velje läbimõõtu on lubatud suurendada või vähendada kuni 2 tolli algsest (max 18”). Auto all olevad rattad ei pruugi olla sama läbimõõduga. Rallidel ei tohi komplektse ratta läbimõõt ületada 650 mm, arvestamata võimalike naeltega rehvis. Juhul, kui ratas on fikseeritud tsentraalmutriga, peab sellel mutril olema kogu võistluse ajal “Dauglo”-punaseks värvitud ohutussplint, mis tuleb vahetada iga rattavahetuse järel, samuti peab alati olema varuks varusplinte. 8x18” velje vähim lubatud kaal on 7,8 kg. Ralliautodel on stantsitud magneesiumist alla 18” veljed keelatud, ka 18” keelatakse alates 01.01.2003.a. 5.5 Pidurisüsteem Pidurisüsteem on vaba eeldusel: - et sisaldab kahte sõltumatut ahelat, mis on opereeritavad ühe pedaali abil (kaks selgelt eristatavat ahelat piduripedaali ja pidurisuportite vahel, mille ainsaks ühendavaks lüliks on pidurdusjõudu tasakaalustav seade) - peasilindri ja pidurisuportite vahel ei tohi asetseda mingit seadet või „süsteemi” Infokogumissensoreid, piduritulede lülitusi, otse sõitja poolt käsitsetavaid esi-ja tagapiirajaid ning käsipidurit ei loeta „süsteemiks”. 5.5.1 Pidurikatted Pidurikatted ja nende kinnitusviisid klotsidele on vabad eeldusel, et katete dimensioonid ei muutu. 5.5.2 Pidurivõimendid, pidurdusjõu regulaatorid, antiblokeering On lubatud lahti ühendada, kuid mitte eemaldada. Regulaatorid on vabad. Pidurdusjõu regulaatorit ei või paigaldada väljapoole ruumi, kus ta algsena paiknes (mootoriruum, salong, auto all jne). Pidurivõimendi võib ka eemaldada. 5.5.3 Pidurite jahutus Homologeeritud pidurite porikaitseplekid võib eemaldada või muuta, kuid mitte aine lisamisega. Ainult üks painduv toru iga ratta juures pidurite jahutamiseks on lubatud, kuid toru siseläbimõõt ei või ületada 10 cm ja toru ei tohi paista, kui autot vaadeldakse ülaltpoolt. Jahutustoru 74

võib koosneda kahest torust, kui mõlema siseläbimõõt on kuni 7 cm. 5.5.4 Pidurikettad Ainuke lubatud töötlemisviis on õgvenduslihvimine. Lubatud on lisada vahend ratta poolt korjatava prahi ärakraapimiseks. 5.5.5 Käsipidur On lubatud eemaldada ainult suletud radadel peetavatel kiirusvõistlustel (ringrada, mäkketõus, slaalom). 5.5.6 Piduritorud On lubatud vahetada lennukitööstuses toodetud torude vastu. Pidurivedeliku paagid võivad asetseda sõitjaruumis, kui nad on kindlalt kinnitatud ja kaitstud vedeliku- ja tulekindla kattega. 5.5.7 Pidurisuportid. Kasutada võib ainult A-rühma homologeeritud pidurisuporti. Lubatud on üks pidurisuport ratta kohta. Suporti töösilinder peab olema ümmargune. 5.5.8 Peasilinder Pidurisüsteemi peasilinder peab olema homologeeritud. 5.6 Rooliseade Roolivõimendi võib välja lülitada, kuid mitte eemaldada. 5.6.1 Rooliseade, mis pöörab enamat kui 2 ratast, on keelatud 5.6.2 Roolivõimendi ei tohi olla elektrooniliselt juhitav. Võimendi tohib olla vaid sõitja füüsilise töö kergendamiseks. Kui tooteautol on elektrooniliselt juhitav võimendi: - kui süsteem säilitatakse, ei tohi teda muuta, kuid elektroonilise juhtseadme võib ümberprogrammeerida. - tohib kasutada homologeeritud analoogi, mis pole elektroonselt juhitav 5.7 Kereehitus 5.7.1 Kergendamine ja tugevdamine Vedrustatud kere tugevdamine on lubatud eeldusel, et kasutatav aine jälgib tugevdatavat pinda ja on temaga kontaktis. Komposiitmaterjalidega tugevdamine on lubatud vaatamata aine paksusele vastavalt joonisele 255-8. Isolatsioonimaterjal on lubatud eemaldada auto põhja alt, mootoriruumist, pagasiruumist ja rattakoobastest. Kasutamata toed ja kronsteinid (näit. tagavararatta oma), mis paiknevad kere küljes, on lubatud eemaldada, v.a. juhtudel, kui nad on selliste mehaaniliste osade tugedeks, millede eemaldamine on keelatud. Salongis, pakiruumis, mootoriruumis ja tiivakoobastes olevad augud on lubatud katta vaid metall- või plastikmaterjaliga, mis keevitatakse, liimitakse või needitakse. Kõiki muid auke on lubatud sulgeda vaid kleeplindiga. 5.7.2 Kere väljastpoolt 5.7.2.1 Kaitserauad Püstelemendid võib eemaldada 5.7.2.2 Rattakapslid, ilukilbid Rattakapslid võib eemaldada, ilukilbid tuleb eemaldada. 5.7.2.3 Klaasipuhastid Puhasti mootor, asukoht, harjad ja mehhanism on vabad eeldusel, et vähemalt üks puhasti tuuleklaasil on säilitatud. Tuuleklaasi pesumehhanism on lubatud eemaldada. Tuuleklaasi pesupaagi võib vahetada suurema vastu ja paigaldada salongi, pagasiruumi või mootoriruumi vastavalt art. 252.7.3-le. 75

5.7.2.4 Iluliistud Võib eemaldada. Iluliistuks loetakse sellist auto osa, mis järgib auto välist kontuuri ja on kitsam, kui 25 mm. 5.7.2.5 Tungrauapesad Arvu võib suurendada, neid mujale viia või neid tugevdada. 5.7.2.6 Tulede katted Tulede katted on lubatud eeldusel, et nende ainus ülesanne on kaitsta tulesid ja nad ei mõju auto aerodünaamikale. 5.7.2.7 Numbrimärk Paigutus ja tüüp on vabad, kuid arvestada tuleb võistluste maa reeglitega. 5.7.2.8 Numbrimärgi kinnitus On lubatud eemaldada, kuid mitte taganumbrimärgi valgustussüsteem. 5.7.2.9 Klaaside kinnitus Tuuleklaasi ja külgklaaside lisakinnitused on lubatud, kuid nad ei või mõjuda auto aerodünaamikale. Kasutada võib ainult seeriatoodangu või optsioonivariandina homologeeriud tuuleklaase miinimumkaaluga 9,2 kg. 5.7.2.10 Põhjapantserid On lubatud ainult rallivõistlustel eeldusel, et on täidetud kliirensinõuded, et nad on eemaldatavad ja on ette nähtud ainult mootori, radiaatori, vedrustuse, käigukasti, kütusepaagi, jõuülekande, väljalaskesüsteemi või tulekustutite kaitseks. Põhjakaitse peab olema kas alumiiniumsulamist või terasest, paksusega vähemalt 4 mm(Al) või 2 mm (teras). Samuti võib põhjakaitse ülaosa tugevdada metallist või komposiitmaterjalist ribidega, võib lisada mittestruktuurseid komposiitosi. Kaitse võib ulatuda kogu kaitseraua laiuselt ning asetseda vaid eespool esitelge. 5.7.2.11 Tiivakoopad Metallsiseservad on lubatud tagasi painutada, plastikservad, mis ulatuvad rattaruumi, on lubatud lühemaks lõigata. Plastikust heliisolatsioonimaterjal rattakoopas on lubatud eemaldada, vahetada alumiiniumist samakujuliste vastu ja vastupidi. 5.7.2.12 Suruõhktungraud On lubatud ainult ringradadel ja ilm suruõhupudelita pardal. 5.7.2.13 Hõlmad ja kardinad On keelatud. Kõik mittehomologeeritud osad, mis paiknevad vedrustatud osa ja maapinna vahel on tingimusteta keelatud. Ükski vastavalt art. 254.5.7.2.10 paigaldatud põhjapantser ei või mõjuda auto aerodünaamikale. 5.7.2.14 Uksehinged Uste hingesid ei tohi modifitseerida. 5.7.3 Kere seestpoolt 5.7.3.1 Istmed Esiistmeid võib nihutada tahapoole, kuid mitte üle selle püsttasapinna, mille määrab algse tagaistme esiserv. Mõõdetakse sõitja õlgade tagaservast. Kaassõitja istme ja tagaistmed võib eemaldada. 5.7.3.2 Vahesein Tule- ja vedelikukindel vahesein kütusepaagi ja salongi vahel on vajalik juhul, kui kütusepaak asub pakiruumis ja tagaistmed on eemaldatud. Kahemahulistes autodes on sellisel juhul vajalik kasutada vähemalt läbipaistvat ja mittepõlevat lisaplastikkorpust. Kahemahulistel autodel, mis homologeeriti peale 01.01.1998.a. ja kus paak on pagasiruumis, tuleb paigaldada tule- ja tilkumiskindel ümbris paagile ja tankimistorule. Kolmemahulistel autodel, mis homologeeriti peale 01.01.1998.a., peab tule- ja vedelikukindel 76

vahesein eraldama sõitjateruumi paagist. Samas soovitatakse vaheseina asemel ehitada paagile ümbris nagu kahemahulistel autodel. 5.7.3.3 Armatuurlaud Võib eemaldada detailid, mis paiknevad armatuurlaua taga ja pole selle lahutamatud osad. Keskkonsooli osi võib eemaldada, need osad ei tohi kanda küttesüsteemi ega instrumente (joon 255-7). 5.7.3.4 Uksed Võib eemaldada mürasummutava materjali uste seest eeldusel, et ukse välisilme ei muutu. a) Uste allosas võib külgkaitse koos polstriga eemaldada ning asendada mitte-põlevast materjalist komposiitpaneeliga joonise 255-14 kohaselt, mis ulatub kuni ukse toeni. b) Kui antud külgkaitseid ei eemaldata, võib uksepaneelid valmistada vähemalt 0,5 mm paksusest lehtmetallist, vähemalt 1 mm paksusest süsinikkiust või mõnest muust vähemalt 2 mm paksusest tugevast ja mitte-põlevast materjalist. Sama kehtib kaheustelistele autodele tagaakende alla jäävas osas. Elektriajamiga klaasitõstjad võib asendada mehhaaniliste ajamitega. 4- ja 5-ukselistel autodel võib tagumiste küljeakende mehhanismi asendada seadmega, mis lukustab aknad suletud asendisse. 5.7.3.5 Põrand Vaibad on vabad ja võib seega eemaldada. 5.7.3.6 Muu polster ja müraneelav materjal Võib eemaldada, v.a. need, mis on käsitletud Art. 5.7.3.4 (Uksed) ja 5.7.3.3 (Armatuurlaud). 5.7.3.7 Küttesüsteem Algse küttesüsteemi võib eemaldada, ent elektriline udutõrje (või selle analoog) peab säilima. 5.7.3.8 Kliimaseade Võib lisada või eemaldada, kuid soojendus tuleb tagada. 5.7.3.9 Rooliratas Vaba, rooliluku võib eemaldada. Rool võib paikneda nii vasakul kui ka paremal, kuid detailid peavad olema tehasevalmistusega ja mingeid muudatusi keres ei tohi teha, v.a. ümberpaigutusega hädavajalikke. Rooli kiire vabastamise mehhanism peab olema käsitletav kollast värvi kangist, mis paikneb kontsentriliselt rooliratta teljega. Kang peab töötama tõmmates seda rooliratta telje suunaliselt. 5.7.3.10 Ohutuspuur Paigaldamine on lubatud vastavalt Art. 253.8. 5.7.3.11 Aknariiul Kahte mahtu keredes võib aknariiuli eemaldada. 5.7.3.12 Õhutorud Võivad kulgeda läbi salongi, kui nende ülesandeks on salongi ventileerimine. 5.7.4 Lisaseadmed Kõik sellised lisaseadmed, mis ei mõjuta mootori võimsust, käikude vahetamist, auto juhitavust, pidurdamist või teelpüsivust, on lubatud. Kõik juhtimisseadmed peavad säilitama oma toimefunktsiooni, kuid neid võib mugandada (näit. pikem käsipiduri kang, piduripedaalikatted jne. Alljärgnev on lubatud: 1) homologeeritud auto aknaid võib muuta FIA poolt homologeeritud moel, st. vastaval vormil. 2) kõikvõimalikud mõõteriistad, kui nende kasutamine on ohutu 3) vahetada helisignaal või paigaldada lisahelisignaal (ka kaassõitja jaoks). Helisignaal pole kohustuslik suletud radadel. 77

4) elektrilülitite vahetamine, lisamine jne. 5) fly-off käsipidur 6) tagavararatas(rattad) pole kohustuslik. Kui ta aga on, peab ta olema hästi kinnitatud (mitte reisija kohale). Paigaldamisega ei või kaasneda kereehituse väliseid muudatusi. 7) kindalaekasse ja ustesse saab teha lisataskuid kasutades algseid polstreid 8) vaheseintele isolatsioonimaterjali lisamine kaitseks tule eest on lubatud 9) käiguvahetussüsteemi liigendite vahetamine on lubatud. 5.8 Elektrisüsteem 5.8.1 Nimipinge Süsteemi nimipinge (ka süütesüsteemi toiteahelas) tuleb säilitada. 5.8.2 Releed ja kaitsmed Lisamine on lubatud. Elektrijuhtmed ja nende isolatsioon on vabad. 5.8.3 Akupatarei Akude esialgne arv tuleb säilitada. Valmistus ja mahtuvus on vabad. Akupatarei peab olema tugevalt kinnitatud ja kaetud lühiühenduste ja purunemise vältimiseks. Tema asukoht on vaba, kuid salongis võib ta asuda ainult esiistmete taga ja sel juhul tuleb tema aurude juhtide väljapoole salongi (vt. joon. 255-10 ja 255-11). Kuivaku tuleb elektriliselt täielikult kaitsta. Juhul, kui aku on ära viidud oma algselt kohalt, peab ta olema kere külge kinnitatud uude metallpesasse kahe metallklambriga, milledel on isolatsioonkate ja poltide ning mutritega. Klambrite kinnituspoldid peavad olema min. 10 mm läbimõõduga ja kinnituskohad tuleb tugevdada vähemalt 3 mm paksuse ja 20 cm2 pinnaga metallplaadiga. Aku tuleb pealt katta lekkimist vältiva plastikkarbiga. 5.8.4 Generaator ja pingerelee Vabad, kuid generaatori ajamit ei või muuta. Pingerelee ja generaatori asukohta võib muuta vaid kereosa piires, kuhu nad algselt paigaldati (mootoriruumi piires,jne) 5.8.5 Valgus- ja signalisatsiooniseadmed Peavad täitma selle riigi liiklusseadusi, kus toimub võistlus. Seega võib gabariit- ja suunatulede asukohta muuta, kuid algsed augud tuleb katta. Valmistus on vaba. Standardvarustuses olevat valgustusseadmed peavad olema samad, mis tootja on ette näinud kõnesoleva mudeli jaoks. Laternaklassid, reflektorid ja pirnid on vabad. Algsed peatuled võib vahetada teiste vastu, milledel on samad valgustusomadused, kuid selleks ei või keresse lõigata auke ja algsete laternate augud tuleb täiesti sulgeda. Väljapööratavate peatulede ajamit ja energiaallikat võib muuta. Lisatulede kasutamine on lubatud eeldusel, et laternate koguarv ei ületa 6 ja on paaris. Kui udulaternad säilitatakse, loetakse lisatuledeks. Vajaduse korral on lubatud lisalaternad paigaldada kereehitusse või radiaatorivõresse, kuid sel juhul peavad lisalaternate paigalduseks tehtud avaused olema laternatega täielikult kaetud. Tagurpidikäigutule paigaldamine on lubatud ja see on lubatud ka uputada kereehitusse. Tagurpidikäigutuli tohib põleda ainult ajal, kui tagurpidikäik on sisse lülitatud (liiklusseadusi tuleb täita). Neljakandilised peatuled on lubatud asendada kahe ümmargusega ja vastupidi juhul, kui nad sobivad avausse ilma kere ümberehituseta. Asendusel tekkivad avaused tuleb täielikult katta. Numbrivalgustus ei ole kohustuslik kiirusvõistlustel. Kui numbrimärgi kronsteinid ja valgustust muudetakse, võib algse numbrivalgustuse eemaldada. Võistlusjuhend võib muuta ülalolevad tingimused. 5.9 Kütusepaagid

5.9.1 Maht Sõltuvalt mootorimahust ei või paakide kogumaht ületada järgmisi suurusi: kuni 700 cm3 60 l 701–1000 cm3 70 l 1001–1400 cm3 80 l 1401–1600 cm3 90 l 100 l 1601–2000 cm3 2001–2500 cm3 110 l üle 2500 cm3 120 l Ainult rallis ei tohi üle 1400 cm3 mootorimahuga autodel kütusepaakide kogumaht olla suurem kui 95 l. 5.9.2 Paigaldamine Algne kütusepaak on lubatud asendada FIA poolt homologeeritud ohutu kütusepaagiga FT31999, FT 3,5 või FT 5 kütusepaagiga. Sellisel juhul on paakide arv vaba ja nad peavad paiknema pakiruumis või paagi algsel kohal. Kogumispaagi (max maht 1 l) konstruktsioon on vaba. Erinevate homologeeritud paakide ja loetletud FT paakide kombinatsioon on samuti lubatud eeldusel, et nende kogumaht ei ületa p. 5.9.1. Algse paagi asukohta võib muuta ainult neil autodel, kus ta tootja poolt on paigaldatud salongi või sõitjate lähedusse. Sel juhul on kaks võimalust: kas ehitada kaitsekate või paigaldada paak pakiruumi. Sellega seoses on lubatud teostada vajalikud ümberehitused (täiteava asukoht, kütusepump, ülevoolutoru). Ühelgi juhul ei või need muudatused tuua kaasa kere kergendamist või tugevdamist üle 255 p. 5.7.1 lubatu, v.a. algse paagi eemaldamisel tekkinud ava, mis on lubatud katta paneeliga. Paagi täiteava on lubatud paigaldada aknapaneelidesse. Kütusesüsteemi on lubatud ehitada kütuse jahutusradiaator mahuga max 1 l. Lubatud on puurida kaks ava (maksimaalse läbimõõduga 60 mm) auto põrandasse, milliste ainsaks eesmärgiks võib olla kütusepaagi täitmiseks/tühjendamiseks mõeldud torude läbimine. 5.9.3. Suurendatud mahtuvusega kütusepaake võib kasutada eritingimustes (kõrbed, polaaralad jmt), vajalik FIA heakskiit ja ASN eriluba. 6. Erimäärused Super 1600 komplektautodele. 6.1. Määrang. S1600 komplektautod on arendus A-rühma homologeeritud mudelist, seega peab ta olema ehitatud A-rühma tingimustele vastavalt. Lubatud on vaid esivedu ja vabalthingav mootor kuni 1600 cm3 töömahuga. Aluseks Super 1600 Kit Variant (VK-S1600) homologatsioon, millele muudatusi ei tohi teha. 6.2. Kaal. Miiimumkaaluks 1000 kg (vastavalt Art.4.3.-le). Lubatud kombineeritud miinimumkaaluks 1150 kg autole koos kahe sõitjaga. 6.3. Eripiirangud. 6.3.1. Mootor a) surveaste kuni 13/1.Kolvi pinda võib töödelda vaid kompressiooni seadistamiseks. b) veepritse kütusesüsteemi keelatud c) muudetav süüteaja süsteem keelatud d) muudetava geomeetriaga sisselaske- ja väljalaskekollektorid on keelatud või lahtiühendatud. Kollektorid peavad olema homologeeritud. Väljalasketorustiku seina minimaalne paksus on 0,9 mm mõõdetuna sirgel torul. 79

e) mootori lubatud pöörete arv maksimaalselt 9000 p/min 6.3.2. Jõuülekanne. a) sidur: vähim läbimõõt 184 mm, süsinikkettad keelatud b) käigukast: lubatakse homologeerida ühte käigukasti, millel 6 edasi- ja 1 tagasikäik ning 3 peaülekandearvu. Korpus alumiiniumsulamist. Vähim komplekse käigukasti kaal 35 kg (koos diferentsiaaliga, ilma tugedeta, õlita, sidurita, välislülituseta, pooltelgedeta). c) peaülekanne: lubatud ainult homologeeritud mehaaniline piiratud plaatdiferentsiaal, muid diferentsiaale kasutada ei tohi. Plaatide arv ja tüüp on vaba. Igasugune hüdro- või elektriajam on keelatud. Viskoossidurit ei loeta mehaaniliseks süsteemiks. 6.3.3. Vedrustus. a) õõtshoovastik: ei tohi olla sõitjaruumist seadistatav. b) amortisaatorid: homologeeritud, üks amort ratta kohta. Kasutatav vesijahutus peab olema homologeeritud. 6.3.4. Rattad. Rehvid. Veljed peavad olema alumiiniumist. a) kruusarallidel lubatud vaid 6x15 veljed, asfaltrallidel ainult 7x17 veljed. b) keelatud on igasugused seadmed rehvirõhu muutmiseks säilitamaks rehvi sõiduomadusi. Rehvi sees võib olla vaid õhk. 6.3.5. Pidurisüsteem. Piduridetailid vastavalt homologeeringu loendile. Esipiduriketta läbimõõt kuni 300 mm kruusarallidel ja 355 mm asfaldirallidel, tagakettad kuni 300 mm. 6.3.6. Elektrooniline juhiabi. Juhiabisüsteemid ja nende andurid on keelatud (ABS, ASR, EPS jt). Vaid homologeeritud süüte ja/või sissepritse väljalülitamissüsteem käiguvahetuses on lubatud. Sensorid informatsiooni hankimiseks peavad olema homologeeritud VK-S1600 variandilehel. Kõik muud sensorid on keelatud. Ent kasutada võib ühte kiirusesensorit vedava ratta kohta, kuid mitte mingil juhul ei tohi informatsioon antud sensoritest liikuda infosalvestisse või elektroonilisse juhtimisseadesse. 6.3.7. Kereehitus. a) ükski uus auto ei saa S1600 homologeeringut (VK-S1600), kui ta laius ületab 1805 mm. b) tagumine aerodünaamiline seade (va. selle toed) peab olema fiiberklaasist. 6.3.8. Materjalide kasutamine. a) keelatud on kasutada titaani ja magneesiumi, va. detailides, mis olid VK-S1600 arengu alusmudelil. Titaani võib sisalduda pidurisüsteemi kiirlülituse ühendustes. b) süsinik- ja kevlarmaterjale võib kasutada vaid ühes kihis ja kinnitatuna detaili nähtavale poolele. 6.3.9. Ohutuspuur. Nõutav FIA homologeering, vaid üks puur on homologeeritav. Puuri põhikaarte mõõdud: min läbimõõt 45 mm, paksus 2,5 mm, tõmbetugevus 50 daN/mm2. 6.3.10. Kütusepaak. Lubatud FIA heakskiiduga tootjalt (FIA/FT3 ja FIA/FT3-1999 vastavuses) ja homologeeritud.

256. ERIMÄÄRUSED RÜHMALE B 1. DEFINITSIOON Suurturismiautod.

2. HOMOLOGATSIOON Vähemalt 200 identsset autot (minimaalselt 2 istmega) peab olema toodetud 12 järgneva kuu jooksul.

3. MUUDATUSED ja TÄIENDUSED Lubatud on kõik muudatused, mis rühmale A. Turbopiirajat (p. 255.5.1.8.3) ei rakendata. rühma B autod on lubatud rallivõistlustele ainult juhul, kui nende mootorikubatuur (ka peale ülelaadimiskorrektsiooni, vt. art. 252.3.1 kuni 3.5) on alla 1600 cm3. 4. KAAL Vastavalt mootori kubatuurile on miinimumkaalud järgmised: Kuni 1000 cm3 620 kg Kuni 3500 cm3 1100 kg 1400 cm3 700 kg 4000 cm3 1180 kg 1600 cm3 780 kg 4500 cm3 1260 kg 3 2000 cm 860 kg 5000 cm3 1340 kg 2500 cm3 940 kg 5500 cm3 1420 kg 3 3000 cm 1020 kg üle 5500 cm3 1500 kg

5. RATTAD ja REHVID Kehtib sama tekst, mis rühmale A (255.5.4) v.a. rallivõistlustel, kus on muudatused velje läbimõõdu ja maksimaalsete laiuste osas: sõltuvalt mootori kubatuurist on auto ühe poole komplektsete rataste maksimaalne kogulaius: Kuni 1000 cm3 13” Kuni 3500 cm3 20” 1400 cm3 14” 4000 cm3 20” 1600 cm3 15” 4500 cm3 22” 3 2000 cm 17” 5000 cm3 22” 2500 cm3 18” üle 5000 cm3 24” 3000 cm3 18” Rallidel velje läbimõõt ei või ületada 16” (415 mm).

AUTORALLI VÕISTLUSMÄÄRUSED Eestis viiakse rallivõistlused läbi vastavalt FIA Spordikoodeksile, EAL Võistlusmäärustikule ja tehnilistele eeskirjadele, käesolevatele Autoralli Võistlusmäärustele ja Võistlusjuhenditele koos lisadega. Antud Võistlusmäärused on kooskõlas FIA regionaalsete rallide üldmäärustega. Kõik, mis pole antud Võistlusmäärustega lubatud, on keelatud. Antud Võistlusmäärused on kehtivad alates 1. jaanuarist 2009.

I DEFINITSIOONID 1.1. Rallivõistlus Rallivõistluse eesmärgiks on vastavalt liikluseeskirjadele ning FIA ja EAL Võistlusmäärustikele keskkonnasäästlikult võisteldes tõsta autojuhtimise meisterlikkust, arendada autode tehnilisi omadusi ning suurendada liikluse ohutust. Rallivõistlus on täielikult või osaliselt tavaliiklusele avatud teedel läbiviidav võistlus etteantud keskmise kiirusega. Ralli koosneb kas ühest, kõigile osavõtjatele kohustuslikust marsruudist või mitmest, ühte punkti viivast marsruudist, millele järgneb üks kindel marsruut (tähesõit). Marsruut võib sisaldada ühte või mitut lisakatset ja neid ühendavaid ülesõite. Rallivõistluste liigid. 1.1.1. Pikad rallid. FIA meistrivõistlustel ja RV rallidel juhindutakse nende võistluste korraldusreeglitest ning FIA Üldmäärustest. Rallid on soovitavalt kuni 500 km pikkused. Lisakatsete arv on vähemalt 6, nende kogupikkus kuni 140 km. 1.1.2. Rahvuslikud rallid. EAL loal võib rahvuslikel rallidel osaleda ka teiste riikide litsentsidega sõitjad ja registreerijad. Lisakatsete arv on vähemalt 4, nende kogupikkus vähemalt 70 km. Eesti meistrivõistluste sarja kuuluvate rallide lisakatsete arv vähemalt 6, nende kogupikkus 90-100 km ( vajalik rallikomitee kooskõlastus pikematele radadele). Rahvuslikud liigarallid peavad sisaldama 30 – 60 km lisakatseid. Liigarallisid võib korraldada pika ralli osadena. Korraldada võib ka lühirallisid, lisakatsete arv vähemalt 2, katsete kogupikkus vähemalt 10 km. Lubatud on korraldada rallisid noortele (alates 14 a.v.) vastavalt EAL ralli- ja noortekomitee eritingimustele. 1.1.3. Rahvarallid (vt eraldi määrustik) Rahvarallide pikkus on 75-150 km, lisakatsete kogupikkus min. 10 km. 1.1.4. Treeninglaagrid Treeninglaagreid võib korraldada järgmistel tingimustel: – katseid võib olla vaid 1-3, võimalikult analoogse katte ja kujuga eelolevatel võistlusel olevatele katsetele – korraldamiseks tuleb hankida vajalikud load (maaomanik, omavalitsus, EAL, politsei, teedemajand jt.) ning taotleda EAL-st korraldusloa number (tasuta registreerimine ) – laagrile tuleb määrata ohutusülem, kes on vastutav ohutuse eest ja korraldab kohale vajaliku ohutusvarustuse ja -meeskonna ning kiirabi – piletite müük pealtvaatajatele on keelatud – reklaamide paigaldamine katsetele on keelatud – küljenumbrite kasutamine on keelatud – katse pikkus on kuni 10 km 82

– katse tulemuste kasutamine reklaamiks on keelatud – katsest osavõtjatel peavad olema juhiload ja EAL litsentsid Auto ja meeskonna minimaalvarustus: – sõitjail kaitsekiiver ja sõidukombinesoon – auto vastavalt rahvuslikele tehnilistele tingimustele (ohutuspuur, ohutus rihmad ja tulekustuti kohustuslikud) - autodel registreerimisnumber ja liikluskindlustus. 1.1.5. Klubidevahelised ja liikmetevahelised rallid. Klubidevaheliste ja liikmetevaheliste rallide korraldamine on keelatud. 1.2. Võistlusjuhend Kokkuvõtlik dokument, mis esitab eelkõige detaile antud ralli kohta. Juhendi lahutamatuteks osadeks on Bülletäänid, need vormistatakse kollasele paberile ja edastatakse võistlejaile allkirja vastu ning esitatakse Teadetetahvlil. 1.2. Ring. Ralli osa, mis on eraldatud teistest osadest fikseeritud ajaga peatusega. 1.3. Lisakatse. Ajamõõduga kiiruskatse võistluseks suletud teedel. 1.5. Ülesõit. Ülesõiduks nimetatakse marsruuti kahe LK vahel. 1.6. Osa. Osadeks ( sektsioonideks) nimetatakse kõiki lõike rallist, mis jäävad: - stardi ja esimese regrupeeringu vahele - kahe üksteisele järgneva regrupeeringu vahele - viimase regrupeeringu ja finiši vahele. 1.7. Regrupeering. Võistluste korraldajate poolt planeeritud peatus kinnise pargi tingimustes ajakontrolliga sisenemisel ja väljumisel eesmärgiga võistluste ajagraafiku paremaks järgimiseks ja osavõtjate regrupeerimiseks paremusjärjestusse. Aeg peatuseks võib meeskondadel olla erinev. 1.8. Neutralisatsioon (karistusvaba aeg). Aeg, milleks meeskond on võistluste korraldajate poolt peatatud ükskõik millisel põhjusel. 1.9. Parc Ferme (kinnine parkla). Ala, kus on keelatud igasugune hooldustöö ja kõrvaline abi, v.a. erandjuhtudel vastavalt Juhendile. 1.10. Bülletään. Kirjalik ametlik dokument, võistluste juhendi lahutamatu lisa, mis selgitab, lisab või täiendab võistluste juhendit. Bülletäänid peavad olema nummerdatud ja dateeritud. Registreerija või meeskonna liige peab bülletääni vastuvõttu kinnitama oma allkirjaga, va kui see pole võistluse käigus füüsiliselt võimalik (vt 3.2.3) Bülletääne annavad välja: - võistluste korraldajad kuni tehnilise ülevaatuse alguseni žürii esimehe heakskiidul - võistluste žürii kogu võistluse kestel, välja arvatud bülletään marsruudi parandustega, mille võib välja anda ka võistluste juht 1.11. Ajakaart. Kaart, millele märgitakse kõigi marsruudil läbitud ajakontrollpunktide (AKP) ajad ja muud märkused. 1.12. Registreerija. Litsentsiga füüsiline või juriidiline isik. 83

1.13. Meeskond. Meeskond koosneb kahest, ühes autos istuvast isikust. Neid kahte isikut nimetatakse juhiks ja kaardilugejaks. Mõlemad meeskonnaliikmed võivad võistluse jooksul autot juhtida ja mõlemad peavad omama kehtivat sõitjalitsentsi, mis on kõlblik antud võistluseks. 1.14. Võistluse kestvus. Kõik rallid algavad dokumentide kontrolliga ja lõppevad ametlike tulemuste avaldamisega. 1.15. Ooteala Ala, kuhu erinevalt kinnisest pargist (Parc Ferme) võivad siseneda ka meedia ja meeskondade esindajad vastava loa olemasolul. 1.16. Hooldus Hoolduseks loetakse igasugust tööd võistlusauto tehnoseisukorra heaks koos pt XII märgitud piirangutega.

II ÜLDISED MÄÄRUSED 2.1. Lubatud autod. FIA rühmad N, A koos WRC-ga, Super 1600 ja 2000 ning EAL-i E-rühm (sh. veoautod). EAL ralliautode klasside numeratsioon: 1 N kuni 1400 cc 2 N 1400- 1600 cc 3 N 1600 – 2000 cc 4 N üle 2000 cc, Super2000 5 A kuni 1400 cc 6 A 1400- 1600 cc 7 A 1600 - 2000 cc, Super1600 8 A üle 2000 cc, WRC 9 E kuni 1600 cc 10 E 1600 kuni 2000 cc 11 E üle 2000 cc ja ülelaadimisega kaherattaveoga 12 E aegunud homologeeringuga nelikveolised 13 veoautod GAZ 51,52 14 veoautod GAZ 53 2.1.1. Klasside ühisarvestus Klasse ja rühmi võib Juhendites ja Üldjuhendis liita ühisarvestusse. 2.1.2. Homologatsioonid. N ja A rühmade autod peavad oleme homologeeritud hiljemalt tehn. ülevaatuse alguseks ning vastama kõikidele FIA tehnilistele eeskirjadele (E-rühm EAL VM-le). 2.1.3 Tehniline Kaart. Kõigil Eestis registreeritud ralliautodel peab olema EAL Auto Tehniline kaart, mis väljastatakse EAL sekretariaadis. 2.1.4. EAL tehnikakomitee võib tehnilise kontrolli ajal nõuda tõendusvormi täitmist kasutatava ohutusvarustuse kohta. 2.1.5. Ralliautod, tehnilised eeskirjad, registreerimistunnused. Ralliautod jagatakse rühmadesse ja klassidesse vastavalt FIA ja EAL eeskirjadele. Ralliautodele tehnilise ülevaatuse teostamine toimub EAL ja Autoregistrikeskuse koostöös ühiselt heakskiidetud ja instrueeritud ülevaatuspunktides (lisateave EAL-st). E-rühma autod kuuluvad eelülevaatusele EAL tehnikakomitee töötajate poolt. Registritoimingud ARK-s eeldavad EAL kaaskirja esitamist. 84

Alates 2009 aastast avab Autoregistrikeskus ralliautodele kohustusliku eriregistri. Autode arvelevõtt EAL saatekirjaga Tehnilise Kaardi alusel, ARK-st väljastatakse eriseeria numbrimärk. Ralliautod võivad üldliikluses osaleda vaid EAL-s registreeritud võistluste ja treeningute ajal legendiraamatus näidatud teedel, kohustuslik liikluskindlustuspoliis. Väljastatud numbrimärgid peavad asuma võistlusautos, esinumbri võib dubleerida väiksemamõõdulisega. Välisvõistlejad riikidest, kus ralliautod pole riigi registris, saavad ralli tehnilisest komisjonist ajutise numbrikleebise (R- sari). Liikluskindlustus kohustuslik. 2.1.5. Lubatud müratase. Lubatud müratase on kuni 103 dB (A). Müra mõõtmismetoodika: - mõõturi režiim SLOW - mikrofon 50 cm kaugusel summuti otsast 45 kraadise horisontaalnurga all - mootori pöörded 3500 p/min Kohustuslik mõõtevahend : EAL Tehnikakomitee müramõõtja. 2.1.6 Valgustusseadmed. 2.1.6.1. Lähitulede arvu ei tohi suurendada. 2.1.6.2. Lisatulede kasutamine on lubatud vaid kiiruskatsetel sõites. Lisatuled tuleb eemaldada koheselt peale ralli lõppu. 2.1.7. Esmaabipakend. Igas ralliautos peab olema juhiistme taha kinnitatult esmaabipakend. Pakendiks võib olla Eesti LE kohane eraautopakend või FIA tunnustatud ohutusvarustuse tootjate pakendid. A4 suurune SOS ja punase risti tähisega infotahvel järgnevate sõitjate abi informeerimiseks antakse meeskonnale EAL poolt koos kinnitusvahenditega sõitjateruumi lakke. 2.1.8. Muu ohutusvarustus. Kõik autod peavad vastama FIA VM Lisa J ohutusnõuetele (E-rühm EAL VM). Lisaks peab autosse olema kinnitatud ohukolmnurk, soovitavalt ka kollase tulega vilkuv käsilamp. Autode vastavust ohutuseeskirjadele kontrollitakse rallieelsel ülevaatusel. Kõik ralliautod peavad omama ARK registreerimisnumbrimärki ning liikluskindlustust. Välisvõistlejate registrisse mittekuuluvad sõidukid saavad tehnilisel ülevaatusel ajutised numbrikleebised (punased valgel põhjal) ning vastava tõendi EAL-i poolt. 2.2. Ringide pikkus - Kiiruspiirangud. 2.2.1. Ringi maksimaalne pikkus ei tohi mitte mingil juhul ületada 18 tundi meeskonna kohta. Sellele ajale võib lisada maksimaalselt 3 tundi regrupeeringuks. 2.2.2. Eelnev reegel ei kehti kogunemissõidul (tähesõidul). 2.2.3. Ringidel, mille kestvus on vähem kui 6 tundi, peab seisuaeg kestma vähemalt sama kaua kui ringi kestus. Kui ringi kestus on 6 tundi või kauem, peab seisuaeg olema vähemalt 6 tundi. 2.2.4. Lubatud maksimaalne keskmine kiirus lisakatsetel on 130 km/h. Keskmise kiiruse ülesõitudel määrab võistluse korraldaja, kuid see ei tohi olla vastuolus kehtivate liikluseeskirjadega. See kiirus määratakse Ajatabeliga.

III VÕISTLUSJUHEND 3.1. Võistlusjuhendi avaldamine. 3.1.1. Võistlusjuhend peab vastama täies ulatuses järgmistele määrustele: - FIA RV VM-ile (Spordikoodeksile) - käeosalevale Võistlusmäärustikule - vastava sarja (MV, KV jne.) üldjuhendile 3.1.2. Võistlusjuhend peab esitama täiendused ja selgitused konkreetse võistluse kohta kohalikke olusid arvestades, ent vältides vastuolusid eelpool mainitud määrustega. 85

3.1.3. Juhend esitatakse kooskõlastamiseks EAL rallikomiteele 2 kuud enne rallit. Peale võistluse registreerimist EAL-is avaldatakse juhend 1 kuu enne võistluspäeva paberkandjal, dubleerituna EAL interneti kodulehel www.autosport.ee. Juhendi kaanel, nagu ka kõigil teistel ralliga seotud trükistel peab olema kirje “Eesti Autospordi Liit” ning EAL logo. Samaaegselt Juhendiga tuleb esitada ka ohutusplaan. 3.1.4. Võistlusjuhendis peab olema märgitud, millal ja kus avaldatakse ametlikud tulemused. Tulemuste võimalikust hilinemisest ja avaldamise uuest ajast peab teatama Ametlikul Teadetetahvlil. Võistlusjuhendis peab olema näidatud Žürii esimese koosoleku toimumisaeg. 3.2. Bülletäänid - Juhendi ametlikud lisad 3.2.1. Võistlusjuhendi täiendamise põhimõtted peavad vastama FIA Spordikoodeksi artiklitele 66 ja 141. 3.2.2. Igast täiendusest peab teatama dateeritud ja nummerdatud bülletäänidega, need on võistlusjuhendi lahutamatud osad. 3.2.3. Bülletäänid avaldatakse Võistluskeskuses ja Ametlikul Teadetetahvlil, aga samuti jagatakse allkirja vastu otse osalejatele, v.a. juhul kui see võistluse käigus pole füüsiliselt võimalik. 3.2.4. Bülletäänid peavad olema trükitud kollasele paberile. 3.3. Võistlusjuhendi rakendamine ja tõlgendamine. 3.3.1. Ralli ajal vastutab käesolevate Võistlusmääruste, sarjade Üldjuhendite ja Võistlusjuhendi rakendamise eest võistluste juht. Ent võistluste juht peab teavitama žüriid igast tähtsast otsusest, mille ta peab vastu võtma Võistlusmääruste , Üldjuhendi või Võistlusjuhendi rakendamiseks. 3.3.2. Protestid nende otsuste vastu saadetakse läbivaatamiseks ja lahendamiseks žüriile (FIA VM art. 171 jt ). Protestiaeg 30 minutit peale esialgsete tulemuste avaldamist Teadetetahvlil. 3.3.3. Iga juhtumi , mis pole võistlusjuhendiga määratud, vaatab läbi žürii, kellel on ka ainsana otsustusõigus (FIA VM art. 141). 3.3.4. Võistlusjuhendi tõlgendamisest tekkinud vaidlusaluste küsimuste lahendamisel kehtib eestikeelne tekst. 3.3.5. Sõitjal lasub registreerija vastutus, kui viimane ei viibi võistluse ajal autos. 3.3.6. Iga ekslikku, petturlikku või mitte-sportlikku käitumist registreerija või meeskonnaliikme poolt arutatakse žürii poolt, kellel on õigus ka karistada kuni võistlustelt eemaldamiseni.

IV VÕISTLUSTE AMETNIKUD 4.1. Võistluse kohtunikud. Rahvusvahelise ralli žürii koosneb alati kolmest liikmest, kes määratakse ASN poolt ja kellest üks on soovitavalt välisriigist. žürii liikmete ja võistluste juhi vahel peab toimima pidev side. Vähemalt üks žürii liikmetest peab olema kogu ralli kestel võistluskeskuses, et vajalikke otsuseid oleks võimalik vastu võtta viivitamatult. 4.1.1. Žürii esimees. Žürii esimees määratakse EAL rallikomitee poolt. Žürii esimees kontrollib ralli korraldusluba ja kooskõlastusi ning võistluse juhendit, koostab Žürii koosolekute ajakava, kooskõlastab ohutusplaanis esitatud õnnetusjuhtumite uurimise komisjoni koosseisu. Žürii esimees esitab EALile 7 päeva jooksul pärast ralli lõppu aruande võistluste kohta. 4.1.2. Žürii liikmed. Žüriis peab olema vähemalt 3 liiget (sh. esimees), kel kõigil on kohtunikulitsents. Erandkorras rahvuslikel rallidel võib žüriis töötada vaid kaks inimest, esimehe hääl otsustav. Žürii õigused ja kohustused on esitatud FIA Spordikoodeksis, Autoralli Võistlusmäärustikus ning Juhendis. Žürii liikmete ning vanemametnike töö ning lähetuskulud tasustatakse korraldaja poolt asjakohaste töölepingute alusel. Korraldaja peab tagama žüriile sekretäri. 86

4.2. Vaatleja. 4.2.1. Kõigile rahvusvahelistele rallidele võib ASN määrata oma vaatleja. FIA seeriavõistluste rallidele (ka kandidaatrallidele) määrab vaatleja FIA. 4.2.2. ASN ja FIA vaatleja ei tohi olla sama võistluse ametnikuks. 4.3. Ohutusvaatleja. EAL rallikomitee määrab rallidele ohutusvaatleja, kes perioodiliselt tutvub võistluste eel korraldustööga ohutuse alal. Ohutusvaatleja ülesandeks on võistluse ohutusabinõude piisavus ja ohutusplaani vastavuse kontroll tegelikkusele. Ilma ohutusvaatleja heakskiiduta ei saa võistlust läbi viia. Ta instrueerib enne võistlust koos võistluste juhiga O-autode meeskonnad. Ralli ajal sõidab ohutusvaatleja ohutusautode ees. Otsuse lisakatse ärajätmiseks teeb võistluse juht ohutusvaatleja esildise põhjal. Ohutusvaatleja lähetuskulud enne rallit katab EAL, võistluste ajal on ta korraldaja ülalpidamisel. Ohutusvaatleja peab esitama raporti EALile 7 päeva jooksul. 4.4. Marsruudi ja lisakatsete kontroll ametnike poolt. 4.4.1. ASN ja FIA vaatleja(te) ja vanemametnike kohustuste hulka kuulub kontroll kõigi marsruudi ning lisakatsete tehniliste ja/või ohutusabinõude üle, järgides järgmisi ettekirjutusi: 4.4.1.1. Nende sõiduvahendi tuuleklaasil peab paiknema hästi nähtav ja äratuntav tähistus. See on nende läbipääsuloaks ja eraldatakse korraldaja poolt. 4.4.1.2. Nende sõit lisakatsetele peab toimuma mitte hiljem kui 30 minutit viimase ohutusauto (auto nr.0) starti. Ainult ohutusvaatleja võib startida lisakatsele sellest tähtajast hiljem. 4.4.1.3. Kui auto nr.0 jõuab neile lisakatsel järgi, peavad nad peatuma, ohutult parkima ja ootama kuni mööda on sõitnud katse lõpuauto, alles siis võivad nad edasi sõita. 4.5. Tehniline vaatleja. Regionaalsetele meistrivõistlustele võib FIA määrata tehnilise vaatleja.

V OSAVÕTJAD 5.1. Osavõtuavaldus. Registreerimine peab lõppema rallidel hiljemalt 5 päeva enne ralli algust. 5.1.1. Võistlustele saab registreerida vaid EAL/FIA registreerijalitsentsi omav füüsiline või juriidiline isik. Füüsilise isiku registreerijalitsents annab õiguse registreerida vaid oma meeskonda ja autot, litsentsiomanik peab olema meeskonna liikmeks. 5.1.2. Kui registreerija ei osale meeskonnaliikmena, kannab tema eest vastutust I sõitja. Korraldaja ei vastuta meeskonnaliikmete ja abipersonali tegevuse eest võistlustel, vastutust kannavad meeskonna registreerija ja mõlemad juhid. Proteste saab esitada vastava litsentsi omanik ning ka registreerija poolt kirjalikult volitatu. 5.1.3. Kõik FIA/ASN litsentsiomanikud, kes soovivad rallist osa võtta, peavad saatma täidetud osavõtuavalduse Ralli Sekretariaati enne Võistlusjuhendiga määratud registreerimise lõppemist. Andmed kaardilugeja kohta võib saata Võistlusjuhendiga määratud hilisemal tähtajal. 5.1.4.Võistlustele registreerumiseks tuleb korraldajale saata trükitähtedega täidetud vormikohane osavõtuavaldus (juhendi lisa) koos osavõtumaksu tasumise kinnitusega. Osavõtuavalduse allkirjastamisega tõendavad sõitjad oma juhtimisõiguse olemasolu. 5.1.5. Registreerimise tühistamiseks tuleb korraldajale saata kirjalik avaldus põhjuste esitamisega, tähtaeg 3 päeva enne võistluse algust. Sel juhul tagastab korraldaja osavõtumaksu 2 päeva jooksul. 5.1.6. Rahvuslikel rallidel võib meeskonna koosseisu ja autot vahetada auto tehnilise eelülevaatuse alguseni. 5.1.7. Välisvõistlejad peavad omama ASN stardiluba vastavalt FIA Spordikoodeksi Art. 70. 5.1.8. Hilisemaid muudatusi osavõtuavalduses võib teha vaid käesolevate Võistlusmäärustega 87

lubatud juhtudel. Ent registreerija võib vabalt vahetada osavõtuavalduses märgitud võistlusauto teise sama rühma ja sama klassi auto vastu hiljemalt enne tehnilise ülevaatuse algust. 5.1.9. Registreerija vahetus pärast registreerimise lõppemist on keelatud. Ent ühe meeskonnaliikme võib vahetada järgmistel tingimustel: - korraldaja loal enne dokumentide kontrolli - žürii loal pärast dokumentide kontrolli algust, aga enne stardijärjekorra avaldamist Ainult FIA loal võib välja vahetada mõlemad meeskonnaliikmed. 5.2. Kui tehnilisel ülevaatusel selgub, et auto ei vasta osavõtuavaldusel märgitud rühmale ja/ või klassile, võib selle auto tehnilise komisjoni ettepanekul ja žürii otsusega kanda õigesse rühma ja/või klassi. 5.3. Osavõtuavalduse allakirjutamisega kohustuvad registreerija ja meeskonnaliikmed alluma FIA Spordikoodeksile ja selle Lisadele, käesolevale Võistlusmäärusele, antud seeriavõistluse üldjuhendile ja Võistlusjuhendile. 5.4. Sõitjalt nõutakse kehtivaid sõitjalitsentse ja juhtimisõigust tõendavaid dokumente, mille kehtivuse eest vastutab sõitja. Vanusepiiriks 16 a täitumine. 5.5. Sportrallidel osalemiseks peavad algajad I-juhid (nn.piloodid) võistlema kõigepealt II liiga rallidel. Edasipääsu Eesti MV/KV rallidel võistlemiseks otsustab EAL rallikomitee reeglina kaks korda aastas, edasipääs sõltub II liigas saavutatud tulemustest, kiirusest, määrustetundmisest jmt. 5.6. Starti lubatavate meeskondade piirarv esitatakse Juhendis. 5.7. Osavõtjate loetelu koostatakse korraldaja poolt koostöös võistluste juhiga koheselt peale registreerimise tähtaja lõppu, konsulteerides EAL-ga võimalike karistuste ja muu info suhtes. Loetelu koostatakse arvestades võimalikku stardijärjekorda, loetelus esitatakse: a) võistlusnumber b) registreerija c) sõitjate nimed d) klubi (soovituslik) e) auto mark ja mudel f) auto rühm ja klass Korraldajatel on keelatud lülitada osavõtjate loetellu neid võistlejaid, kes pole tasunud osavõtumaksu. 5.9. Stardijärjekord koostatakse korraldaja poolt konsulteerides võistluste juhiga ning arvestades Rallikomitee kiirustabelit. Stardijärjekord ja stardiajad avaldatakse peale žürii heakskiitu tehnilise ülevaatuse lõppedes teadetetahvlil. 5.10. Osavõtumaksud Osavõtumaksude ülemmäärad kehtestab igaaastaselt EAL. 5.10.1. Osavõtumaksud määratakse Võistlusjuhendiga. 5.10.2. Maksud võivad olla astmelised, sõltuvalt registreerimisajast või võistlusklassidest. Osavõtumaksu võib tõsta kallimaks mitte varem, kui 2 nädalat peale juhendi avaldamist paberkandjal, samas ka mitte varem, kui 2 nädalat enne registreerimise lõppu. Osavõtumaksu tasumata jätnuid ei saa lülitada registreerunute loetelusse. 5.11. Osavõtumaksud tagastatakse täies ulatuses: 5.11.1. võistlejatele, keda korraldaja ei nõustunud vastu võtma 5.11.2. kõigile juhul, kui ralli jäi toimumata. 5.12. Osavõtumaksud võidakse tagastada ka vaid osaliselt juhtudel, mis on määratud Võistlusjuhendiga.

VI KINDLUSTUS 6.1. Võistlusjuhend peab kirjeldama detailselt kindlustuskatet koos poliisidega, mida korraldaja on sõlminud (koos riskide ja summade kirjeldusega). 6.2. Kindlustusmakse, mis sisaldub osavõtumaksus, peab piisavalt katma tsiviilvastutuse kolmandate osapoolte ees. Kindlustuskate on jõus ralli stardist ralli lõpuni, võistleja katkestamise või eemaldamise hetkeni. 6.3. Teenindusautod, isegi kui nad kannavad ralli ametlikke tunnuseid ei saa kunagi olla loetuks ralli osavõtjaks. Seega teenindusautodele ei laiene ralli kindlustuskate ja nad on täielikult omanike vastutusel.

VII MEESKONNAD 7.1. Kui üks meeskonna liikmetest katkestab, tuleb sellest teavitada žüriid. Kui autosse on lubatud kolmas isik (v. a. juhul, kui transporditakse vigastatut), tuleb sellest žüriid teavitada.

VIII MARSRUUT, LEGEND, AJAKAART, SUPERRALLI 8.1. Legend. 8.1.1. Kõik meeskonnad saavad korraldajalt legendi ralli marsruudi ja alade detailse kirjeldusega, mille järgimine on kohustuslik (v.a. vääramatust jõust tingitud ja žürii poolt lubatud kõrvalekalded) Igast kohustuslikust marsruudist kõrvalekaldumisest teavitatakse žüriid. Iga meeskond peab saama korraldajalt 1 Legendiraamatu, soovitavalt tuleb võistlejaile anda ka legendiraamat abipersonali tarbeks, abilegend kirjeldagu hooldeautode marsruuti ja ajagraafikut. 8.1.2. Kõikidel juhtudel peab legend vastama antud Võistlusmääruste näidislegendile, arvestades järgmisi tingimusi: a) formaat A5, paljundatuna lehtede mõlemale poole (LK algab uuelt lehelt) b) raamat 360 kraadi lahtipööratavalt spiraalköites c) RV rallidel inglise ja eesti keelne tekst d) LK-de lehed (joonised) eri värviga (tähistusega) e) kasutada tingmärke, mis esitavad teekatet (vertikaalne kesktulp täidetuna näitab kruusakatet), hoolduskeelu tulpa pole vaja f) esitada päästeside ja kiirabide kohad g) raamatu alguses tingmärkide seletus j) LK kaart enne LK lehti (skaala, sõidusuund, ümbersõidu tee, start, finiš, sidepunktid, LK nimi ja pikkus) i) kuni 6 joonist lehel (rahvuslikel rallidel 10). Joonised numereerida (positsiooninumbrid). Esitada kilometraažid (edasi, tagasi, vahemaad), lisakatsetel vajalik jooniste alanurgas alanev kilometraaž LK lõpuni k) üldkaardid ringidest/osadest koos ülesõitude marsruutide ning joonised stardi-finiši ja hooldusaladest l) haiglate loetelu, päästeameti telefonid, vanemametnike telefonid m) vorm katkestamisteateks n) vorm sooviavalduseks rallit jätkata peale katkestamist nn. Superralli süsteemis o) vorm vaieldava märke kohta ajakaardil p) OK/SOS märgid tagakaanena formaadis A4 värviliselt, pooleksvoldituna, legendis lühikirjeldus kasutamisest p) ajagraafik ringide/osade kaupa koos hooldusalade ja regrupeeringupeatustega (sisse, välja). Hooldusalad tähistatakse tähestikuliselt (A, B, C,...). Keskmisi kiirusi AKP-de vahel ei esitata.

8.2. Stardiintervallid. 8.2.1. Ralli ja selle iga ringi stardis peab stardiintervallide pikkuseks olema vähemalt üks minut. 8.2.2. Need stardiintervallid peavad olema ja püsima samasugustena kõigile osavõtvatele meeskondadele, v.a. juhtudel, mis on määratud antud meistrivõistluste või antud võistluse juhendiga või ASN eriloaga. 8.3. Ajakaart. 8.3.1. Ajakaart peab vastavalt näidisele sisaldama ühe lehekülje osa või ringi jaoks Ajakaardil peavad olema lahtrid märkuste ja allkirjade tarvis. 8.3.2. Meeskonnad on kohustatud võtma märke iga ajakaardil märgitud kontrollpunkti läbimise kohta ja seda õiges järjekorras. Rikkumisest teavitatakse žüriid. 8.3.3. Ideaalaeg kahe järjestikkuse ajakontrollpunkti läbimiseks on märgitud ajakaardile. 8.3.4. Superralli süsteemi rakendamine Eestis. Meeskond saab võistlust jätkata alates järgmisest ringist võistluse juhi, tehnilise komisjoni ja vajadusel võistluse arsti loal, kui see võimalus on antud Juhendiga. Ajakaardile märget mittesaanud (LK-l või ülesõidul katkestanud) meeskond saab uuesti startida järgmistel tingimustel: a) Meeskond või registreerija esindaja teatab Võistluskeskusele katkestamisest ja soovist järgmisel ringil jätkata, kusjuures Legendi katkestusvormi ei täideta. Jätkamistaotluse esitamise tähtaeg esitatakse Juhendis b) Katkestanud ning remonditud võistlusauto tuleb esitada lõpuautos või hooldusalal asuvale tehnilisele komisjonile c) Tehniline komisjon väljastab kirjaliku loa, see tuleb esitada võistluste juhile, kes otsustab meeskonna jätkamise ja stardiaja. Iga mitteläbitud lisakatse eest karistatakse võistlejat 5-minutilise ajakaristusega, mis lisatakse oma klassi (või selle puudumisel järgmise aeglasema klassi) LK parimale ajale. Katkestamisel ülesõidul peale viimast lisakatset karistatakse võistlejat samuti 5-minutilise ajakaristusega. Auto toimetamisel hooldusalasse ei kehti Autoralli VM p. 11.4., 12.1.2., 12.2.-12.4. Superralli süsteemis jätkanu ei saa Eesti MV/KV sarjapunkte.

IX RALLI TUNNUSED JA VÕISTLUSNUMBRID 9.1. Võistlusnumbrid. 9.1.1. Korraldaja annab igale meeskonnale (vt. joonis) - kaks võistlusnumbrit, mis kleebitakse esiustele (laius 60 cm, kõrgus 50 cm). Numbrialasse paigutab korraldaja ralli nime ja võistlusega seotud reklaamid.. - ühe võistlusnumbri esikapotile koos ralli nimega (laius 50 cm, kõrgus 20 cm) - kaks erk-kollast värvi võistlusnumbrit tagaakendele (kõrgus 25-28 cm sõitjate nimede kohale). 9.2 Kõik kleebised tuleb osalejatel endil autodele paigutada. 9.3 Võistlusnumbrid tuleb autolt eemaldada peale katkestamist või kohe peale ralli lõppu. 9.4 Sõitjate nimed ja rahvusvärvid tuleb võistlejail esitada auto mõlemal tagumisel küljeaknal alaservas (kõrgus 10 cm valge tavalise kirjaviisiga).

X REKLAAM 10.1. Meeskondadel on lubatud esitada oma autodel igasugust reklaami, mis - on kooskõlas ralli korraldajariigi seadusandlusega ja FIA määrustega - pole solvava iseloomuga - pole iseloomult poliitiline ega usuline - ei kattu pindadega, mis on reserveeritud rallitunnustele ja võistlusnumbritele - ei varja meeskonnaliikmete vaadet auto akendest. 90

10.2. Reklaamipinnad, mis asetsevad vahetult võistlusnumbrite kleebistel on reserveeritud korraldaja reklaamidele. Need reklaamid on osavõtjatele kohustuslikud, nendest ei saa keelduda. Reklaamitekst peab olema esitatud Võistlusjuhendis või hiljemalt üks kuu enne ralli algust Bülletäänis. 10.3. Kõikidest ülejäänutest korraldajapoolsetest reklaamidest võivad meeskonnad loobuda lisamaksu tasumisel. 10.4. Osavõtjad, kes nõustuvad kõigi korraldajapooleste reklaamidega, peavad reserveerima neile vastava pinna autol, see on määratud Võistlusjuhendis. 10.5. Lisamaksu ei võeta auto-, rehvi-, kütuse- ja õlimargi reklaamidest loobumise puhul. 10.6. Tähed võistluse sponsori nimes peaksid olema enam-vähem sama suured, kui ralli nimes.

XI LIIKLUS 11.1. Läbi kogu ralli peavad meeskonnad liiklema vastavalt liikluseeskirjadele, vältimaks võimalikku negatiivset tagasimõju autospordiga mitteseotud ringkondade poolt (tavaliiklejad, elanikkond raja ääres, läbitavad asulad, keskkonnakaitse jpt). Sõites kiiruskatselt kiiruskatsele, aga ka rajaga tutvumisel peavad autodel põlema esituled. Iga liikluseeskirjade rikkumine toob kaasa järgmised karistused: 11.1.1. Esimene rikkumine: rahaline trahv. 11.1.2. Teine rikkumine: 5-minutiline ajatrahv 11.1.3. Kolmas rikkumine: žürii otsusel kuni võistlustelt eemaldamine. 11.1.4. Korduvaid rikkumisi ühe ja sama hooaja rallidel karistatakse sarnaselt tutvumiskiiruse ületamise reeglile (vt 14.2.1.) 11.2. Rallis osalevaid meeskondi, kes rikuvad liikluseeskirju, tuleb politsei või ametnike poolt teavitada antud rikkumisest nagu tavalist liiklejat. 11.3. Kui politsei otsustab liikluseeskirju rikkunud juhti mitte peatada, võib rikkujat hiljem karistada vastavalt Võistlusjuhendile järgmistel tingimustel: 11.3.1. kirjalik teade rikkumisest peab saabuma ametlikke kanaleid pidi enne ringi lõpu mitteametlike tulemuste avaldamist; 11.3.2. teade peab täpselt, s.o. väljaspool igasugust kahtlust identifitseerima nii rikkuja kui ka rikkumise täpse aja ja koha; 11.3.3. rikkumise fakte pole võimalik mitmeti tõlgendada. 11.4. Keelatud on autosid vedada, transportida ja lükata, v.a. auto teele tagasiaitamisel või tee vabastamiseks. Rikkumisest teavitatakse žüriid. 11.5. Meeskondadel on žüriilt karistuse saamise (vastavalt Spordikoodeksi Art. 141 ja 152) ähvardusel: 11.5.1. takistada võistlusautode läbipääsu või möödasõitu; 11.5.2. käituda ebasportlikult.

XII HOOLDUS , TANKIMINE, REMONT 12.1 Hooldus 12.1.1 Hoolduseks loetakse igasugust tööd võistlusauto tehnoseisukorra heaks koos pt XII piirangutega. 12.1.2 Hooldus on lubatud ainult Võistlusjuhendi ja Legendiga määratud hooldusaladel.(Service Park). Väljaspool neid hooldusalasid võivad autot hooldada ainult meeskonnaliikmed ise, kasutades selleks ainult võistlusautos kaasasolevat varustust. Hooldusalad võivad olla reguleeritud ka ajaliselt AKP-dega sisse- ja väljasõitudel. Hooldusalad peavad olema korraldatud vähemalt iga 50 km lisakatsete tagant, soovitavalt tihedamini. 91

12.1.3 Hooldusreeglite rikkumisest teavitatakse žüriid, kes võib rikkujat karistada kogu FIA Spordikoodeksi art 152,153 esitatud skaala ulatuses. 12.1.4. Autodele võib paigaldada andureid hooldusreeglite rikkumise tuvastamiseks. 12.2. Keelatud hoolduseks nimetatakse: 12.2.1. Iga tööstuslikult toodetud materjali (tahke või vedela), varuosa, tööriista või aparatuuri, mis ei asetse võistlusautos, kasutamist või vastuvõtmist kõrvalistelt. 12.2.2. Iga võistlusauto kõrvalekaldumist ralli marsruudist. 12.3.1 Hoolduspargid (SP) Hooldusparke on 3 tüüpi: 1. 20 või 45 min, kokku kuni 5 parki ringil, hiljemalt 60 km LK-de läbimise järel, rehvivahetus lubatud, kusjuures 45 min park vaid korra iga ringi lõpul. Ralli finiši eel 20 min. 2. 20 min, iga päeva alguses enne esimest LK-d, rehvivahetus lubatud 3. 10 min, parkide arv piiramata, rehvivahetus keelatud 12.3.2 Hoolduspargid esitatakse Legendis, nende eel ja järel AKP-d ( tsoonilõpud 5 m edasi tavalise 25 asemel). Siseneva AKP ette luuakse aiaga piiratud ala, kuhu pääsevad vaid lubadega isikud (mehhaanikud, press jt) 12.3.3 Kiirusepiirang hoolduspargis sõitmisel on 20 km/h, rikkujaid karistatakse. 12.4. Hooldusaladele lubatavad autod. Määratakse Võistlusjuhendiga. 12.5. Rehvide vahetus, töötlemine 12.5.1 Rehve võib vahetada vaid selleks lubatud aladel iga 30 -60 LK km läbimise järgi. 12.5.2 Rehve võib töödelda vaid rehvivahetusaladel (lõikamine, naastude eemaldamine), meeskond ei tohi seda ise teha ka mitte autos kaasasolnud vahenditega. 12.5.3 Rehvivahetusreegleid rikkunutest teavitatakse žüriid. 12.6. Tankimine. 12.6.1 Tankimine on lubatud ainult spetsiaalsetes Legendis esitatud kohtades või meeskonna hooldealas (nõutud vähemalt kahe kasutusvalmis 6 kg tulekustutite olemasolu). 12.6.2 Tankimisalad tähistatakse märgiga, millel sinise kütusekanistri kujutis. 12.6.3 Tankimisaladel on peale kütuse lisamise muu tegevus auto juures keelatud. 12.6.4 Tankimisalal on kiiruse ülempiiriks 5 km/h. 12.6.5 Mehhaanikutel on soovitav kanda tulekindlat riietust. 12.6.6. Tankimise ohutuse eest vastutab täielikult meeskond ise. 12.6.7 Tankimise ajaks peab mootori välja lülima. 12.6.8 Tankimise ajaks soovitatakse sõitjail autost lahkuda. Kui nad jäävad autosse, tuleb turvavööd vabastada. 12.6.9. Tankimisalast võib autot karistust saamata välja lükata sõitjate endi, kohtunike või kahe mehhaaniku poolt. 12.6.10 Ainult tankimise abistamiseks võib tankimisalas viibida 2 abilist meeskonna kohta. 12.7. Varuosade kasutamine. RV rallide ajal ei tohi mootorit vahetada. Auto kere ei või ralli ajal muuta ega vahetada. Igal autol on lubatud on üks turbovahetus iga ringi kohta. Vahetus peab toimuma hooldusalal, juhul kui varuturbo paikneb hooldusautos; või väljaspool hooldusala ainult meeskonnaliikmete poolt ja sel juhul peab varuturbo paiknema võistlusautos. Iga rikkumine toob kaasa žürii poolt võistlustelt eemaldamise. 12.8. Varuturbode kasutamise reeglid.

12.8.1.1. Turbo, mis on vahetatud, peab vahetuse järel paigutatama kas võistlusautosse või hooldusautosse kuni ringi lõpuni, kus tehniline komisjon selle üle vaatab. Selle turbo võib seejärel asendada võistlusautos või hooldusautos uue varuturboga järgmise ringi tarbeks. 12.8.1.2. Ühe ja sama ringi jooksul võib juba vahetatud turbot uuesti kasutada. 12.8.1.3. Kõik turbod peavad püsima pitseerituna kuni tehniline komisjon need üle vaatab. 12.8.1.4. Eelpool loetletud reeglid kehtivad ka ilma piirajata turbodele, nende üle arvepidamise eesmärgil.

XIII REHVID 13.1. Kiilasrehvide (slickide) keelustamine. Kiilasrehvide (slickide) kasutamine on kõigil rallidel keelatud. Lubatud rehvid on sätestatud antud Võistlusmäärustiku Lisa 4-s. 13.2. Naastrehvid. Sõiduautodel võib kasutada ainult FIA (Rootsi MM tüüpi) naastrehve: - naastud peavad olema kõvast materjalist, teritamata, silindrilise kujuga - naastu põiklõige peab moodustama kogu naastu ulatuses täisringi - naast ei tohi olla torujas (seest õõnes), ka mitte kulununa - tüve osa läbimõõt on kuni 9 mm - naastu keskosa kõvasüdamiku läbimõõt on vähemalt 2,5 mm. Südamik peab olema silindriline, homogeenne ja lamedalt lõigatu - naastu üldpikkus on kuni 20 mm - naastu kaal on kuni 4 grammi - naast tuleb rehvile kinnitada väljastpoolt - naastude arv on kuni 20 tk rehvi veerepinna ümbermõõdu iga vabalt valitud pikkusdetsimeetri kohta. Naastude arv loetakse 3 dm ulatuses, mõõtealasse ei tohi jääda üle 60 naastu. (Vaata joonis “Naast”). Tehniline kontroll võib kohustada eemaldada võistlejat vajalik arv naastusid suvalisest kohast rehvil. Veoautodel libisemisvastaseid vahendeid kasutada ei tohi.

XIV RAJAGA TUTVUMINE 14.1. Rajaga tutvumisel tuleb arvestada ühe või mitmega järgnevatest punktidest, mis peavad olema esitatud ka Võistlusjuhendis või teistes ametlikes dokumentides: 14.1.1. Rajaga tutvumine on keelatud maaomanike või nende esindajate poolt (Kaitseväed, Keskkonnakaitse, eraomanikud): Korraldaja peab andma meeskondadele võimaluse marsruudi eelnevaks läbimiseks (selleks määratud ajal, teavitades sellest nii elanikke kui osavõtjaid) tavaliikluseks lubatud autodel ja Liikluseeskirju järgides. 14.1.2. Rajaga tutvumine häirib kohalike elanikke, teisi liiklejaid, keskkonda jne: Korraldaja peab reguleerima rajaga tutvumise kestvust ja kordade arvu. 14.1.3. Rajaga tutvumine on vaba aladel, kus ümbritsevat keskkonda ei häirita, või seadusandlus lubab. 14.2. Rajaga tutvumise kord. Võistlusjuhendis peab olema täpselt esitatud tutvumiskeelu aeg ja piirkond, selle informatsiooni avaldab EAL oma ametlikes väljaannetes alates juhendi avaldamispäevast. Tutvumiskeeld kehtib reeglina 1 kuu enne võistlust. Rikkujaid võib EAL karistada litsentside tühistamisega. 14.2.1. Liiklemise kiirus rajaga tutvumisel on 80 km/h, kui Juhend, Legend või muu dokument 93

ei esita täiendavaid piiranguid. Korraldajal tuleb tutvumiskiirust kontrollida, seda eelkõige vahetult nendel teelõikudel, kus piirangu alla 80 km/h tingisid teeäärsed majad, hoovid, surnuaiad, koolid jne. Vormistada tuleb mõõteprotokoll, rikkumine allkirjastada meeskonna poolt, kaasata politseid. Korduvad tutvumiskiiruse rikkumised ühe ja sama hooaja rallidel, mida loetakse autospordi maine kahjustamiseks, toovad kaasa lisasanktsioonide (trahv, litsentsi peatamine, võistluskeeld, arest) rakendamise EAL Rallikomitee poolt. 14.2.2. Tutvumisperioodi pikkuseks soovitatakse kalkuleerida 1 tund = 10 km lisakatseid. 14.2.3. Tutvumist võib piirata ka 3 läbimiskorraga igal LK teelõigul, läbimised fikseeritakse korraldaja poolt. Erandjuhul võib ebakindla ilmastiku tõttu talirallidel piirduda 2 läbimisega. 14.2.4.. Korraldajal on soovitatav ühel LK teelõigul lubada rajaga tutvuda 5-6 korda, tagamaks kiiruslegendi koostamise harjutamise võimalus. 14.3. Tutvumisautod. Korraldajad, kelle Võistlusjuhend lubab rajaga tutvumist, peavad lubama tutvumisautode kasutamist vastavalt alljärgnevatele tingimustele. 14.3.1. Seeriatoodangu auto. 14.3.2. Auto peab olema ilma reklaamita, kleebisteta jne. 14.3.3. Mootor peab olema seeriatoodangu mootor (vastavama N-rühma tingimustele). 14.3.4. Käigukast peab olema seeriatoodangu käigukast (vastama N-rühma tingimustele). 14.3.5. Väljalaskesüsteem peab olema seeriatoodangu oma, müratase peab vastama korraldaja riigi seadusandlusele. 14.3.6. Lubatud on N-rühma tingimustele vastav vedrustus. 14.3.7. N-rühma tingimustele vastav põhjakaitse on lubatud. 14.3.8. Tehniliste tingimuste Lisa J artiklitele 253-8.1 kuni 8.4 vastav terasest ohutuspuur on lubatud. 14.3.9. Ohutusrihmade värvid soovitatavalt sama värvi auto salongi värviga. 14.3.10. Sportistme värv soovitatavalt sama värvi auto salongi värviga. 14.3.11. Kaks Liikluseeskirjadele vastavat lisatuld on lubatud. 14.3.12. N-rühma tingimustele vastavad veljed on lubatud. 14.3.13. Meeskond võib kasutada “lihtsaid” sisekommunikatsioonivahendeid (ilma kiivriteta). Raadiojaamade kasutamine on keelatud. 14.3.14. Rehvid vastavalt LE nõuetele (nõutud E-markeeringu, koormus-ja kiirusindeksi olemasolu rehvil).

XV TEHNILINE ÜLEVAATUS - DOKUMENTIDE KONTROLL 15.1. Tehniline ülevaatus enne starti ja ralli ajal. 15.1.1. Kõik meeskonnad peavad saabuma tehnilisele ülevaatusele (ja/või dokumentide kontrolli) täies koosseisus ja koos autoga vastavalt etteantud ajagraafikule, kui ASN eriloa alusel juhend teisiti et sätesta. 15.1.2. Meeskond, kes saabub tehnilisele ülevaatusele (ja/või dokumentide kontrolli) väljaspool neile määratud aega, karistatakse (va force major juhtumid). 15.1.3. Meeskond peab esitama oma auto homologatsiooniraamatu koos kõigi lisadega. 15.1.4. Kui auto tehnilise ülevaatuse järel ei vasta tehnilistele ja/või ohutusnõuetele, võib Tehniline Komisjon määrata tähtaja, mis ajaks peab auto nõuetele vastama. 15.1.5. Autod, mis tehno- või ohutusnõuetele ei vasta, starti ei lubata. 15.1.6. Enne starti teostatav tehniline ülevaatus on täielikult üldise iseloomuga (litsentside, auto margi ja mudeli, rühmale vastavuse, ohutusnõuetele vastavuse, Liikluseeskirjadele vastavuse jne. kontroll). 94

15.1.7. Eelneval ülevaatusel toimub ka: 15.1.7.1. meeskonna identifitseerimine. Igal meeskonnaliikmel peab kaasas olema kaks fotot (4x4 cm). 15.1.7.2. Auto, kere ja mootoriploki identifitseerimine, milliseid võib markeerida igal ajal. 15.1.8. Lisakontrolli võib nii meeskonnaliikmetele kui autole teostada kogu ralli vältel. Meeskond on vastutav auto tehnilistele reeglitele vastavuses kogu ralli kestel võistlustelt eemaldamise ähvardusel. 15.1.9. Markeeringud vastavalt Artiklile 15.1.7. peavad püsima ralli lõpuni ja selle eest vastutab meeskond. Markeeringute puudumine kantakse ette žüriile. Samuti kuulub meeskonna kohustuste hulka tehnilise ülevaatuse käigus käsitletud auto osade korrektne tagasipaigaldamine. 15.1.10. Iga avastatud pettus, ja eriti, mis puudutab identifitseerimismarkeeringuid, toob kaasa meeskonna eemaldamise võistluselt, aga ka iga teise osavõtja või meeskonna eemaldamise, kes on antud pettuses abi osutanud. Lisaks võib see kaasa tuua ka ettepaneku pettuses osalenute ASN-le veelgi karmimateks sanktsioonideks. 15.2. Finišijärgne kontroll. 15.2.1. Meeskonna saabudes peab ta autoga koheselt sõitma kinnisesse parki (parc ferme). Esmalt kontrollitakse lühidalt järgmist: 15.2.1.1. auto vastavust stardieelsele tehnilisele ülevaatusele 15.2.1.2. kas on põhjust võimalikuks karistuseks. 15.2.2. Iga Artiklis 15.1.7. esitatud markeeringu puudumisest teavitatakse žüriid. 15.2.3. Auto ja/või selle osade (vastavalt Art. 15.2.5.) põhjalikum ülevaatus (lahtivõtmine) viiakse läbi žürii otsusega või protesti puhul või võistluste juhi otsusega. 15.2.4. Kui eelpool mainitud lahti võtmine viiakse läbi protesti tõttu, peab protestija eelnevalt tasuma kautsjoni (mille suurus on määratud Võistlusjuhendiga), mis katab kõik protestija poolt nõutud tööde kulud. Kui protest osutub õigustatuks, makstakse kautsjon protestijale tagasi ja eelpoolnimetatud kulud nõutakse sisse kostjalt. 15.2.5. Finišijärgne tehniline ülevaatus teostatakse soovitatavalt vähemalt järgmistele komponentidele: - vedrustus - pidurid - ülekanne - kere - turbo ja turbopiiraja. Tehniline ülevaatus teostatakse vähemalt kahele esimesele, erinevat marki autole üldarvestuses, A- või N-rühma parimale, kui ei nad pole eelpool nimetatute hulgas, ja rahvusliku rühma parimale.

XVI START RALLILE JA RINGIDELE Enne ralli ja iga ringi starti võib korraldaja koguda kõik osalevad autod stardialale tingimustel, mis on esitatud Võistlusjuhendis. Sel juhul on karistus hilinemise eest stardialale määratud Võistlusjuhendiga, see võib olla vaid rahatrahv. 16.1. Meeskonnad võivad siseneda stardieelsesse kinnisesse parki (parc ferme) 10 minutit enne starti. Stardialal kehtib hoolduskeeld. 16.2. Stardiaeg märgitakse iga meeskonna ajakaardile. 16.3. Meeskonnale määratud stardiajast hilinemist ralli, ringi või osa starti karistatakse 10 sekundilise ajatrahviga iga hilinetud minuti või minutiosa kohta. Enam kui 15-minutilise hiline95

mise korral startidesse meeskonda starti ei lubata. 16.4. Meeskondadel on seega võimalik 15 minutilise hilinemisperioodi jooksul saabuda ralli, ringi või osa starti. Ajakaardile märgitakse neile tegelik lähteaeg arvestades stardiintervalle. 16.5. Stardijärjestus jääb muutumatuks kuni on läbitud vähemalt 10% kogu lisakatsete kilometraažist. 16.6. Stardijärjestus igale järgmisele ringile määratakse vastavalt eelmise ringi mitteametlikele tulemustele ja avaldatakse Võistlusjuhendis määratud ajal. Stardijärjestuse määramisel arvestatakse ohutuskaalutlustel eelkõige võistlejate näidatud kiirust.

XVII AJAKAART 17.1. Ralli stardis antakse igale meeskonnale ajakaart, millele on märgitud kahe järjestikkuse ajakontrollpunkti läbimiseks lubatud aeg. Ajakaart antakse ära ühe osa finišis ja asendatakse uuega järgmise osa stardis. Välja võidakse anda ka kogu ringi või osa ajakaardid üheks raamatuks köidetuna. Kaardivahetus ja stardiajad tuleb võistlejaile korrektselt teavitada. Iga meeskond vastutab oma ajakaardi eest ise. Meeskond on vastutav ajakaardi esitamise eest erinevatele kontrollpunktidele ja kõigi sinna kantavate märgete ning nende õigsuse eest. Seetõttu on meeskonna enda kohuseks esitada oma ajakaart kohtunikele õigel ajal ja kontrollida sinna tehtud märgete õigsust. Tunnid ja minutid esitatakse alati järgmiselt: 00.01 - 24.00, arvestatakse ainult lõppenud minuteid. Ralli ametlik aeg on määratud Võistlusjuhendiga. 17.2. Ajakaart peab olema igal hetkel kontrollimiseks saadaval, eriti kontrollpunktides, kus üks meeskonnaliikmetest peab isiklikult esitama kaardi märgeteks ning ajanäidu fikseerimiseks. 17.3. Iga parandus või lisamärge ajakaardil, mis pole tehtud vastava kohtuniku poolt, toob kaasa võistluselt eemaldamise. 17.4. Märke puudumine ükskõik millisest kontrollpunktist, või ajamärke puudumine ükskõik millisest ajakontrollpunktist, või ajakaardi esitamata jätmine ükskõik millistes kontrollpunktides või finišis toob kaasa võistluselt eemaldamine. 17.5. Ainult vastav kohtunik tohib teha ajamärkeid ajakaardile, tehes seda kas käsitsi või väljatrükina. 17.6. Iga erinevuse meeskonna ajakaardile tehtud ajamärke ja ralli ametlike dokumentide vahel lahendab žürii. 17.7. Ajakaart tuleb alati tagastada korraldajale, katkestamisel tuleb see toimetada lähimasse kohtunikupunkti.

XVIII KONTROLLPUNKTIDE TEGEVUS 18.1. Üldpõhimõtted. 18.1.1. Kõik läbimis- ja ajakontrollpunktid, lisakatsete stardi- ja finišialad, regrupeeringute ja neutralisatsiooni kontrollalad tähistatakse FIA standardtähistega. 18.1.2. Kontrollala algus on tähistatud kollase taustaga hoiatava märgiga. Vähemalt 25 meetri kaugusel asuv kontrollpunkt on tähistatud punase taustaga samasuguse märgiga. Kontrollpunkt peab olema 10 meetri ( 5 meetrit ennem ja 5 pärast) ulatuses mõlemal pool teed piiratud barjääriga kontrollpunkti segamatu töö tagamiseks. Ligikaudu 25 meetri kaugusel asuv kontrollala lõpp on tähistatud beežil taustal kolme diagonaalse triibuga märgiga. 18.1.3. Kõik kontrollalad (s.o. kollase hoiatava märgi ja beeži, kolme diagonaalse triibuga märgi vahel asetsevad alad) loetakse parc ferme’ks (vt. Art. 20.1.2.), kus on keelatud igasugune hooldus või abistamine. 18.1.4. Kontrollalal peatumine ei tohi kesta kauem, kui on vajalik kontrollpunkti ametnikel tööülesannete täitmiseks. 96

18.1.5. Ideaalajas kontrollpunkti saabumise eest vastutab meeskond, kes võib vajadusel kontrollida oma aega ametlikult kellalt. 18.1.6. Kohtunikud pole kohustatud andma meeskonnale informatsiooni nende ideaalaja kohta. 18.1.7. Kontrollpunktid peavad olema tööks valmis 45 minutit enne esimese auto saabumist. 18.1.8. Nad võivad lõpetada oma töö 15 minutit peale viimase auto ideaalaega, pluss eemaldamisaeg, kui võistluste juht ei määra teisiti. 18.1.9. Meeskonnad on kohustatud alluma kontrollpunktide vanematele, rikkujatest teavitatakse žüriid. 18.2. Kontrollpunktide tähistused. 18.2.1. Kasutama peab Lisas I esitatud tähistusi. 18.2.2. Kõik kontrollpunktid, s.o. läbimis- ja ajakontrollpunktid, lisakatsete stardi- ja finišikontrollid ja finišijooned peavad olema tähistatud standardtähistega vastavalt Lisas I esitatud joonistele. 18.2.3. Kontrollalad peavad olema tähistatud kolme märgiga järgmiselt: (skeem esitatud värvilisena VM lisana). NB! Vajadusel, parema nähtavuse saavutamiseks, võib kollase taustaga märki dubleerida kollase tähisega või lipuga, ja punase taustaga märki punase tähisega või lipuga. 18.2.4. Ajakontrollpunkt (AKP). 18.2.4.1. Kontrollala algus tähistatakse kellamärgiga kollasel taustal. 18.2.4.2. Kontrollpunkti tähistatakse kellamärgiga punasel taustal ja kontrollala lõppu tähistatakse kolme diagonaalse triibuga märgiga beežil taustal. 18.2.5. Läbimiskontrollpunkt. Kontrollala algust ja kontrollpunkti tähistatakse pitsatimärgiga kollasel taustal, ja kontrollala lõppu pitsatimärgiga punasel taustal. 18.2.6. Lisakatse. 18.2.6.1. Lisakatse start tähistatakse lipumärgiga punasel taustal. 18.2.6.2. Finiši eeltähiseks on finišilipumärk kollasel taustal ja finišijoont tähistatakse finišilipumärgiga punasel taustal. 18.2.6.3. “STOP”-märk asetseb ligikaudu 100 kuni 300 meetrit finišijoonest edasi. 18.3. Kontrollalad. Kõik kontrollpunktide ametnikud peavad olema identifitseeritavad. Kõik kontrollpunktide vanemad peavad kandma koheselt äratuntavat vesti. 18.4. Läbimiskontrollpunktid. Nendes kontrollpunktides, mis peavad olema tähistatud vastavalt Lisale I, teevad kohtunikud lihtsalt märke ajakaardile niipea, kui see meeskonna poolt neile ulatatakse. Läbimisaega ajakaardile ei märgita. 18.5. Ajakontrollpunktid (AKP). Nendes kontrollpunktides märgivad kohtunikud ajakaardile selle aja, millal kaart neile ulatatakse. Märgitav aeg on täisminutites. 18.6. Kontrollpunkti saabumise toiming. 18.6.1. Saabumise toiming algab hetkest, kui auto möödub kontrollala alguse tähisest. 18.6.2. Kontrollala algust tähistava märgi ja kontrollpunkti vahelisel alal on meeskonnal keelatud peatuda või liikuda ebanormaalselt aeglaselt. 18.6.3. Tegelik ajavõtt ja ajamärke tegemine ajakaardile saab teoks ainult juhul, kui mõlemad meeskonnaliikmed ja nende auto on kohtunike (auto, leti jms) vahetus läheduses. 18.6.4. Saabumisaeg väljendab täpselt seda hetke, mil üks meeskonnaliikmetest ulatab ajakaardi vastavale kohtunikule. 97

18.6.5. Seejärel märgib vastav kohtunik, kas käsitsi või väljaprindina ajakaardile täpselt selle aja, mil kaart talle ulatati, ja ei midagi muud. 18.6.6. Saabumise ideaalaeg on aeg, mis saadakse ülesõiduks kuluva aja lisamisel antud ülesõidu stardiajale. Need ajad on märgitakse täisminutites. 18.6.7. Meeskonda ei karistata varasema saabumise eest, kui auto siseneb kontrollalale saabumise ideaalaja minuti või sellele eelneva minuti jooksul. 18.6.8. Meeskonda ei karistata hilinemise eest, kui ajakaardi üleandmine vastavale kohtunikule toimub saabumise ideaalaja minuti jooksul. 18.6.9. Näide: Meeskond, kes peab saabuma kontrollpunkti kell 18.58, loetakse õigel ajal saabunuks, kui saabumine leiab aset kella 18:58.00 ja kella 18:58.59 vahelisel ajal. Igat erinevust tegeliku saabumisaja ja saabumise ideaalaja vahel karistatakse järgnevalt: a) hilinemine: 10 sekundit iga minuti või minutiosa eest b) varasem saabumine: 1 minut iga minuti või minutiosa eest. 18.6.10. Võistluste juhil on õigus varem saabunud ja selle eest karistatud meeskonda määrata startima varem ettenähtud stardijärjekorra alusel. 18.6.11. Ringi Finiši, osa Finiši, regrupeeringu või võistluse Finiši ajakontrollpunktidesse võivad võistluse korraldajad lubada meeskondi saabuda varem, kui see on määratud Võistlusjuhendi või seda täiendava bülletääniga. Ent ajakaardile märgitav aeg on sellest hoolimata ralli ajagraafikule vastav aeg, mitte tegelik saabumiseaeg. 18.6.12. Lõpuks, kui meeskond pole järginud eelpool kirjeldatud saabumistoiminguid (eriti saabudes kontrollalale enne varem määratud aega rohkem kui minut), peab kontrollpunkti vanem teatama toimunust võistluste juhile. Võistluste juht esitab selle kohta kirjaliku ettekande žüriile, kes määrab sobiva karistuse. 18.7. Kontrollpunktist lahkumise aeg. 18.7.1. Kui järgmine ülesõit ei alga lisakatsega, väljendab ajakaardile märgitud saabumisaeg nii ülesõidu finišisse saabumise kui järgmisele lahkumise aega. 18.7.2. Kui ajakontrollpunktile järgneb lisakatse start, peavad olema teostatud järgmised toimingud: a) Neid kahte kontrollpunkti loetakse üheks kontrollalaks (vt. Art. 18.1.3. ja 20.1.2.), mis tuleb tähistada järgnevalt: a1) kellamärk kollasel taustal (kontrollala algus). a2) kellamärk punasel taustal (AKP) ca 25 meetri kaugusel eelmisest. a3) lipumärk punasel taustal (lisakatse start) 50 kuni 200 meetri kaugusel eelmisest. a4) lõpuks, kolme diagonaalse triibuga märk beežil taustal (kontrollala lõpp) 25 meetri kaugusel eelmisest. b) Ülesõidu lõpu ajakontrollpunktis märgib vastav kohtunik ajakaardile nii meeskonna saabumisaja kui stardiaja järgmisele ülesõidule. Nende kahe aja vahele peab jätma 3-minutilise vahe meeskonnale stardiks valmistumiseks. Kui kaks või enam meeskonda saabuvad lisakatsele eelnevasse ajakontrollpunkti, siis kaardile kantakse nende esialgne stardiaeg eelmise ajakontrollpunkti järjekorras. Kui ka eelmises AKP-s oli sama aeg mitmel meeskonnal, siis võetakse üleeelmine AKP jne. c) Kohe pärast märgete saamist ajakaardile peab osalev auto sõitma lisakatse starditsooni. Järgnevalt märgib kontrollpunkti kohtunik ajakaardile ettenähtud LK stardiaja, mis tavaliselt on ka algusajaks järgmisele ülesõidule. Seejärel annab ta meeskonnale stardi vastavalt antud Üldmäärustes ettenähtud protseduurile (vt. Art. 19.4.). d) Kui esineb lahknevus kahe ajamärke vahel, jääb kehtima lisakatse stardiaeg, kui žürii ei määra teisiti. 98

18.8. Võistluselt eemaldamine. Meeskonnad on kohustatud žürii poolt võistluselt eemaldamise ähvardusel läbima kõiki kontrollpunkte õiges järjekorras ja õiges suunast vastavalt ralli marsruudile, v.a. juhul kui võistleja teatab võistluse juhile katkestamisest ja uuele ringile startimissoovist Samuti on keelatud korduv sisenemine samale kontrollalale. 18.8.1. Iga hilinemine ideaalajast kahe järgneva ajakontrollpunkti vahel rohkem kui 15 minutit, või hilinemine rohkem kui 30 minutit ralli ringi ja/või osa finišisse, või kui kogu ralli hilinemiste summa on rohkem kui 60 minutit toob kaasa žürii teavitamise hilinemise kohta. Hilinemiste summa saadakse tegeliku hilinetud aja, mitte karistusaegade (10 sekundit minuti kohta) liitmisel. 18.8.2. Varasem saabumine ei vähenda mitte mingil juhul hilinemiste summat võistluselt eemaldamisega karistamisel. Ent varasema saabumise eest antud karistusaegu ei arvestata hilinemiste summa leidmisel. Näited: Ülesõit A: Start 12:00 - ideaalaeg 1:00 - saabumisaeg 13:10 Karistus hilinemise eest = 10 x 10 sekundit = 1 min 40 sekundit Hilinemiste summasse arvestatakse = 10 minutit Ülesõit B: Ideaalaeg 1:30 - saabumisaeg 14:20 Karistus varasema saabumise eest = 20 minutit Hilinemiste summa = 10 minutit (ei lisandunud) Ülesõit C: Ideaalaeg 2:00 - saabumisaeg 16:30 Karistus hilinemise eest = 10 x 10 sekundit = 1min 40 sekundit Hilinemiste summasse arvestatakse = 10 lisaminutit. KOKKU ÜLESÕIDUD A+B+C Kokku karistused (hilinemiste ja varasemate saabumiste): 1 min 40 sek + 20 min + 1 min 40 sek = 23 min 20 sek Hilinemiste summa : 10 + 10 = 20 min. 18.8.3. Võistluselt eemaldamisega karistatavat maksimaalset hilinemiste summat võib žürii, võistluste juhi ettepanekul suurendada. Asjasse puutuvaid meeskondi tuleb sellisest otsusest teavitada esimesel võimalikul juhul. 18.8.4. Hilinemise eest võistluselt eemaldamisest teavitatakse võistlejaid ainult ralli osa või ringi finišis, otsuse langetab žürii. 18.9. Regrupeeringu kontrollpunktid. 18.9.1. Regrupeeringu alasid võib püstitada ralli marsruudile. Nendele aladele sisenemisel ja väljumisel kehtivad üldised kontrollaladele kehtestatud reeglid (vt. Art. 18.1., 18.2. ja 18.3.). Regrupeeringu alal võib mootoreid käivitada välise akuga. 18.9.2. Regrupeeringu alade eesmärk on vähendada võistlevate autode vahelisi intervalle, mis on tekkinud hilinemiste ja/või katkestamiste tagajärjel. Arvestatakse vaid regrupeeringu stardiaega, mitte regrupeeringu üldist kestvust. 18.9.3. Näide: Rallile stardib 120 autot Esimese regrupeeringu kestvus 4 tundi Regrupeeringu järgne stardiaeg: 12:01 18.9.3.a. Auto nr.1 regrupeeringu ajakontrollpunkti saabumise ideaalaeg on 8:01. Auto nr.120 regrupeeringu ajakontrollpunkti saabumise ideaalaeg on 10:00. 99

18.9.3.b. Auto nr.1 regrupeeringu ajakontrollpunkti saabumise tegelik aeg 8:45. Auto nr.2 regrupeeringu ajakontrollpunkti saabumise tegelik aeg 11:50 (60 autot on võistluse katkestanud). 18.9.3.c. Auto nr. 1 stardiaeg on 12:01. Auto nr. 120 stardiaeg on 13:00. Peatusajaks kujuneb seega: - 3 tundi 16 minutit autole nr.1 - 1 tund 10 minutit autole nr.120. 18.9.4. Saabumisel regrupeeringu kontrollalale ulatavad meeskonnad oma ajakaardid vastavale kohtunikule. Meeskondi teavitatakse nende lähteaegadest. Mootorid peab seisatama. Korraldajad võivad meeskondadele anda uue(d) ajakaardid kas kinnisesse parki (juhul kui on nii määratud Võistlusjuhendiga) sisenemisel või sealt väljumisel. 18.9.5. Regrupeeringu järgne stardijärjestus koostatakse võimaluse korral vastavalt regrupeeringule eelnenud tulemustele. Muudel juhtudel stardivad autod samas järjestuses nagu eelmiselegi osale. Mitte mingil ei tohi tulemustes arvestada ainult lisakatsete aegu, vaid ka kõiki ajas väljenduvaid karistusi.

XIX LISAKATSE 19.1. Lisakatsed on kiiruskatsed üldliikluseks suletud teedel. Lisakatsetel ja kiiruslõikudel võetakse aega sekundikümnendiku täpsusega. 19.2. Lisakatsetel peab meeskond kandma FIA või EAL nõuetele vastavat turvavarustust, rikkumisest teavitatakse žüriid. 19.3. Meeskondadel on keelatud sõita lisakatsetel vastu sõidusuunda, võistlusest eemaldamise ähvardusel. Kui võistleja on lisakatset otseks ja see on fikseeritud, siis võistleja saab antud lisakatsel maksimumaja. 19.4. Lisakatsetel starditakse stardijoonelt paigalstardist töötava mootoriga. Kui auto pole võimeline startima 20 sekundi jooksul pärast stardikäsklust, eemaldatakse ta viivitamatult võistlustelt ja paigutatakse ohutusse kohta. 19.5. Lisakatsele startimine toimub järgnevalt: 19.5.1. Kui auto koos meeskonnaga on peatunud stardijoone ees, märgib kohtunik nende ajakaardile lisakatsele startimise aja (tund ja minut). Seejärel ulatab ajakaardi tagasi meeskonnale ja alustab sekundite lugemist kahanevas järjekorras: 30-15-10 ja viimased viis sekundit sekundihaaval. Kirjeldatud protseduuri võib asendada elektroonilise aparatuuriga stardihetkeni jäänud sekundite lugemiseks ja stardisignaaliks meeskonnale hästi nähtaval viisil. See aparatuur võib automaatselt fikseerida valestarte ja omada sünkroniseeritud fooritulesid. Kohustuslik EAL ajamõõtesüsteem, lähtekirjeldus kõikides Juhendites 19.5.2. Kui viimased viis sekundit on kulunud, antakse stardisignaal, mille järel peab auto viivitamatult startima. 19.6. Ettenähtud ajagraafikust hilisema stardi lisakatsele võib määrata ainult vastav kohtunik vääramatu jõu põhjusel. 19.7. Hilinemise puhul lisakatse starti meeskonna süül, annab vastav kohtunik meeskonnale uue stardiaja. Karistus on 1 minut iga hilinetud minuti või minutiosa eest. 19.8. Valestardi eest, eriti sellise eest, mis toimus enne kohtuniku stardisignaali, karistatakse järgmiselt karistusaegadega 1. rikkumine - 10 sekundit 2. rikkumine - 1 minut 3. rikkumine - 3 minutit järgmised- žürii otsus Loetletud karistused ei välista žürii poolseid karmimaid sanktsioone, eriti kui rikkumine kordub. 100

19.9. Lisakatse lõpeb lendfinišiga, peatumine kollase hoiatusmärgi ja peatumismärgi vahel on rangelt keelatud, rikkujatest teavitatakse žüriid. Aeg fikseeritakse finišijoonel printeriga ajamõõtjaga, mida dubleeritakse stopperiga, millel trükiseade pole kohustuslik. Ajamõõtja lisakatse finišis peab asetsema ajavõtujoonel, mis on tähistatud finišilipumärgiga punasel taustal. 19.10. Igast meeskonnast, kes keeldub startimast lisakatsele talle antud ajal ja stardikohal ning hoolimata sellest, kas lisakatse toimub või mitte, teavitatakse žüriid. 19.11. Meeskond peab lisakatse lõpuks peatuma punase “STOP” märgiga tähistatud kontrollpunktis, kus nende finišiaeg (tund, minut, sekund, ka sekundikümnendik) märgitakse ajakaardile. Kui ajamõõtjatel pole võimalik kohe teatada kohtunikele täpset finišiaega, tehakse ajakaardile vaid märge ja aeg märgitakse ajakaardile järgmises neutralisatsioonialas või regrupeeringu kontrollpunktis. 19.12. Kui ajamärget pole võimalik teha meeskonna süül, on karistused järgnevad: 19.12.1. stardis - võistluselt eemaldamine 19.12.2. finišis - 5-minutiline ajatrahv. 19.13. Meeskondade poolt lisakatsetel saavutatud ajad, väljendatuna tundides, minutites, sekundites ja sekundikümnendikes, lisatakse nende ülejäänutele ajas väljendatud karistustele (ülesõitudelt, tehnoeeskirjadest vmt). Eestis võib rakendada karistuse piirmääraks LK maksimumaega, mis arvutatakse valemiga L(km) x 1,2. 19.14. Lisakatsetel on kõrvaline abi keelatud. Iga rikkumine võib kaasa tuua süüdioleva meeskonna eemaldamise võistlustelt. Sellest otsusest võib teavitada ralli osa või ringi finišis. 19.15. Stardiintervallid lisakatsetele järgivad ringi stardile määratud reegleid. 19.16. Lisakatse peatamine 19.16.1. Kui lisakatse ollakse sunnitud ükskõik millisel põhjusel katkestama või peatama, võib žürii meeskondadele omistada sellise aja, millist peab õiglaseks. 19.16.2. Ent ükski meeskond, kes oli täielikult või osaliselt vastutav lisakatse katkestamise eest, ei tohi sellest kasu saada. Sellisele meeskonnale antakse aeg, mille nad oleksid tegelikult saavutanud, kui see on nõrgem, kui teistele meeskondadele omistatud aeg. 19.16.3. Korralduse lisakatse peatamiseks või katkestamiseks võib anda ainult võistluste juht, kasutades selleks adekvaatset infot toimunud intsidentide kohta: Lisakatse turvaülemalt või Lisakatse vanemalt või EAL ohutusvaatlejalt. 19.17. Ohutusautod. Korraldajad peavad marsruudile saatma vähemalt kaks ohutusautot numbritega “00” ja “0”. Need autod peavad läbima kõik ralli lisakatsed. 19.18. Ohutusplaan. Ohutusplaan peab vastama Lisas 3 esitatud plaanile. 19.19. Võistlejate ohutus. SOS/ OK märguanne. 19.19.1 Igas legendiraamatus peab tagakaaneks olema voldituna A4 suurune tahvel , ühel küljel punaselt SOS, teisel roheliselt OK kirjed. 19.19.2 Kui avarii tagajärjel vajatakse arstiabi, tuleb otsekohe kõigile järelsõitvatele autodele ja helikopteritele näidata punast SOS tahvlit. 19.19.3 Meeskonna liikmed, kes märkavad SOS tahvlit või purunenud autos olevaid sõitjaid ka ilma SOS tahvlit nägemata, peavad tingimusteta peatuma ning appi tõttama. Ka kõik järgnevad peavad peatuma. Ainult teisena peatunud auto peab jätkama liikumist, et informeerida juhtunust rajaäärset lähimat raadioside punkti. Peatuma peab nõnda, et 101

jääks vaba tee päästeabi autodele. 19.19.4 Kõik eelkirjeldatud reeglite rikkujad, kes võisid peatuda, ent seda ei teinud, saavad žüriilt karistuse FIA Spordikoodeksi alusel. 19.19.5. Avarii puhul, kus ei saadud kohest meditsiinilist abi vajavaid vigastusi, peab meeskond näitama Legendis olevat OK märki järgnevatele autodele ja igale abi pakkuvale helikopterile. 19.19.6 Kui sõitjad eemalduvad katkestanud autost, peavad nad OK tahvli paigaldama järelsõitjatele hästi nähtavalt auto juurde. 19.19.7 Igas autos peab olema valgustpeegeldav punane ohukolmnurk. Ohukolmnurgaga tuleb sõitjatel tähistada rajal seiskunud auto, paigaldades kolmnurga vähemalt 50 m tahapoole hoiatamaks järelsõitvaid. Esitatu rikkujatest teavitatakse žüriid karistuse määramiseks. 19.19.8 Kolmnurk tuleb välja panna teepeenrale ka siis, kui seiskunud auto ei jäänud raja sõiduosa peale. 19.19.9 Legendiraamatus peab olema lehekülg juhistega toimimaks avarii puhul (Lisa 3) 19.19.10 Katkestanud meeskond peab oma katkestamisest teatama võistluse korraldajale niipea kui võimalik. Teatamata jätmine, va. vääramatu jõu puhul, toob kaasa EAL teavitamise žürii poolt edasise karistuse määramiseks.

XX KINNINE PARKLA 20.1. Üldised tingimused. Kui autod alluvad kinnise parkla reeglitele, on keelatud luukide avamine ning igasugune tehnohooldus ja tankimine. Autod alluvad kinnise parkla reeglitele: 20.1.1. alates hetkest, mil nad sisenevad stardialale (kui selline eksisteerib), regrupeeringu alale või ringi finiši alale, kuni sealt lahkumise hetkeni (vt. Art. 18.1.3.); 20.1.2. alates saabumise hetkest kontrollalale kuni sealt lahkumiseni (vt. Art. 18.1.3.); 20.1.3. alates ralli finišisse saabumise hetkest kuni protestide esitamise tähtaja lõppemiseni (vt. Pt. XXIV)ja žürii poolt kinnise parkla avamiseni. 20.1.4. Kinnisesse parklasse on lubatud siseneda ainult selleks luba omavaid ralli ametnikke vaid eritoiminguteks. 20.1.5. Kinnine parkla võib asetseda ka ralli stardis, kuhu autod peavad olema pargitud maksimaalselt 4 tundi enne ralli starti. 20.1.6. Meeskonnad võivad siseneda kinnisesse parklasse 10 minutit enne nende stardiaega. Lahkumisel stardi, regrupeeringu või ringi lõpu kinnisest parklast (vt. Art. 20.1.1.) lubatakse meeskondi siseneda kinnisesse parklasse 10 minutit enne nende stardiaega. Kui regrupeeringu vaheaeg ei ületa 15 minutit, võivad meeskonnad püsida regrupeeringu kinnises parklas. 20.1.7. Ainult ralli ametnikel ja/või meeskonnaliikmetel on lubatud lükata autot stardi, ajakontrollpunkti, regrupeeringu või ringi lõpu kinnisesse parklasse sisenemisel, sees või sealt väljumisel. 20.2. Tehnohooldus kinnises parklas. 20.2.1. Kui tehniline ülevaataja leiab, et auto tehniline seisukord on tavaliikluseks liialt ohtlik, peab auto tehnohoolduse läbi viima ja seda tehnilise ülevaataja juuresolekul. 20.2.2. Tehnohoolduseks kulutatud aeg - trahv 1 minut iga minuti või minutiosa kohta. Kui tehnohoolduseks kulutatud aeg põhjustab hilinemise algsest stardiajast, antakse meeskonnale uus stardiaeg. 20.2.3. Erandita ja ainult vastava kohtuniku või tehnilise ülevaataja juuresolekul võib meeskond kinnises parklas, stardis, LK stardis, regrupeeringu alal või ringi lõpus vahetada: 102

20.2.3.1. purunenud või tühja rehvi, kasutades selleks ainult autos olevaid tööriistu; 20.2.3.2. autoklaase, kaasates maksimaalselt kolm abilist. 20.2.3.3. Kui klaaside vahetusel tekib vajadus auto kere ja/või ohutuspuuri õgvendamiseks, kehtib Art. 20.2.2. 20.2.4. Eelpool nimetatud tehnohooldused tuleb lõpetada enne stardiaega. Rikkumist karistatakse vastavalt Art. 20.2.2. 20.2.5. Niipea kui auto on pargitud kinnisesse parklasse, peavad meeskonnaliikmed seiskama mootori ja lahkuma kinnisest parklast, ja mitte sinna tagasi pöörduma. 20.3. Võistlejad ei tohi sooritada piruette ralli stardis, finišis ega autasustamistseremoonial. 20.4. Kinnises pargis on keelatud autosid kinni katta.

XXI TULEMUSED 21.1. Tulemuste arvutamine Tulemused saadakse lisakatsetel saavutatud aegade ja kõigi ajas väljendatud karistuste liitmisel. 21.2. Tulemuste avaldamine. Ralli käigus avaldatakse tulemusi vastavalt järgnevale Art. 21.2.1. 21.2.1. - mitteametlikud tulemused: korraldajate poolt väljastatav hetkeseis ringi ajal, - mitteametlikud vahetulemused: ringi lõpus avaldatud tulemused, - mitteametlikud lõpptulemused: korraldajate poolt avaldatud tulemused ralli finišis, - ametlikud lõpptulemused: žürii poolt kinnitatud lõpptulemused. 21.2.2. Tulemused peavad sisaldama nii lisakatsete aegu kui ajas väljendatud karistusi.

XXII VÕRDNE TULEMUS SEERIAVÕISTLUSTEL VÕI SEERIAVÕISTLUSE ETAPIL 22.1. Sõitjad. Määratakse seeriavõistluse Üldjuhendiga. FIA ja Eesti sarjades eelistatakse võrdse punktisumma jaotamisel järjekorras: 1. etappidel enam kõrgemaid kohti saanut ( võitude arv, siis teiste kohtade arv, jne) 2. vaatlusaluste sõitjate paremad kohad etappidel, kus nad kõik koos osalesid. Seejuures on näiteks üks 7. koht eelistatum kui suvaline arv 8.-ndaid 3. Edasisel võrdsusel eelistatakse seda, kes omavahelises võrdluses on saavutanud enam kiiremaid aegu etapirallide avakiiruskatsetel. 22.2. Automargid, -tootjad, võistkonnad, klubid. Määratakse seeriavõistluse Üldjuhendiga. 22.3. Võrdne tulemus seeriavõistluse etapil. Võrdse tulemuse korral võidab võistleja, kes saavutas parema aja esimesel lisakatsel. Kui võrdse tulemusega lõpetanud võistlejad said võrdse aja esimesel lisakatsel, võetakse edasi arvesse teisel, siis kolmandal, siis neljandal jne. lisakatsel saavutatud aegu. Antud reegel kehtib kogu ralli jooksul.

XXIII PROTOKOLLID JA ARUANDED 23.1. Protokollid. Ralli jooksul toimunud žürii koosolekud protokollitakse eesti keeles ja ühes FIA ametlikest keeltest. 23.2. Aruanne. Ralli lõppedes koostab ralli korraldaja aruande võistluste kohta. 23.3. Protokollide ja aruannete esitamine. Protokollid ja lõpuaruande peab saatma ASN-le seitsme päeva jooksul pärast ralli finišit. 103

XXIV PROTESTID JA APELLATSIOONID 24.1. Kõik protestid tuleb esitada vastavalt FIA Spordikoodeksile (Artiklid alates 171-st). 24.2. Kõik protestid tuleb esitada kirjalikult võistluste juhile koos protestimaksuga, mida ei tagastata, kui protest osutub põhjendamatuks. 24.3. Kui protesti lahendamine eeldab auto eri osade lahtimonteerimist ja hilisemat koostamist, peab protestija tasuma ühe Võistlusjuhendiga määratud kahest kautsjonist: 24.3.1. kautsjon protesti eest selgelt määratletud auto osa kohta (mootor, ülekanne, pidurid, elektrisüsteem, kere jne.); 24.3.2. kautsjon protesti eest kogu auto kohta. 24.4. Kõik kulutused auto kontrollimiseks ja transpordiks tuleb katta: - hagejal, kui protesti ei rahuldatud - kostjal, kui protest rahuldati. 24.5. Kui protesti ei rahuldatud ja tegelikud kulutused protesti lahendamiseks osutusid suuremateks, tasub vahesumma protestija. Väiksemate tegelike kulutuste puhul tagastatakse ülejääk hagejale. 24.6. Võistlejad võivad esitada apellatsiooni tehtud otsuste vastu vastavalt FIA Spordikoodeksile (Artiklid 180-st). 24.7. Võistlusjuhend peab sisaldama informatsiooni ASN poolt kehtestatud protesti ja apellatsiooni maksude kohta. 24.8. Võistlusmääruste rakendamine ja tõlgendamine. Vaidlustes antud Võistlusmääruste tõlgendamisel on otsuste tegemise õigus ainult EAL-l.

XXV KAJASTAMINE MEEDIAS Korraldajad peavad tagama, et rallide kajastamisõigust omav isik kindlustaks ausa ja erapooletu esitluse rallist vastavalt võistluste tegelikele tulemustele.

XXVI KEHTIVUS 26.1. Vaidluste puhul antud Võistlusmääruste tõlgendamisel on alustekstiks eestikeelne versioon. 26.2. Antud Võistlusmäärused kehtivad alates 1. jaanuarist 2009. aastal.

LISA II VÕISTLEJATE VAHENDUSKOHTUNIK ÜLDPÕHIMÕTTED Teavitama võistlejaid ja olema vahendajaks kogu ralli jooksul. See amet usaldatakse ametnikule, kes omab vastavat ASN-i litsentsi, mis eeldab Üldmääruste tundmist. Vahenduskohtunik võib osaleda žürii koosolekutel, et olla informeeritud vastuvõetud otsustest. Võistlejate vahenduskohtunik peab olema kergelt äratuntav kõigile võistlejatele. Selleks on soovitatav: 1) kanda vastavat märki või vesti, 2) tutvustada teda sõitjate koosolekul, 3) avaldada tema foto Võistlusjuhendis või bülletäänis.

104

KOHALOLEK RALLI AJAL Võistluskeskuse avamise järel peab vahenduskohtunik laskma võistluste direktoril koostada ajagraafiku, mis avaldatakse ametlikul teadetetahvlil ja mis sisaldab järgmist: - viibimine tehnilisel ülevaatusel - viibimine võistluskeskuses - viibimine ralli stardis - viibimine regrupeeringu vaheajal - viibimine ralli osade finiši kinnises parklas - viibimine ralli finiši kinnise parkla läheduses. Ülesanded. - Vastama täpselt kõigile esitatud küsimustele. - Teavitama või selgitama Võistlusjuhendit ja ralli käiku. Vahendus. Vältima selliste küsimuste edastamist žüriile, milliseid on võimalik rahuldavalt lahendada arusaadava selgituse abil (näiteks - selgitama lahknemisi aegades koos ajamõõtjatega) , välja arvatud protestid. Võistlejate vahenduskohtunik on kohustatud vältima ütlusi või tegevust, mis võib anda põhjust protestiks.

LISA III OHUTUS RAHVUSVAHELISTEL RALLIDEL Järgnevad reeglid on kohustuslikud (kuid ei pea sisalduma Võistlusjuhendis). Korraldajatel on soovitav lisada omapoolseid ettekirjutusi võistlejate ja publiku ohutuse parandamiseks. Korraldajatel tuleb pöörata tähelepanu Spordikoodeksi Lisas H, eriti Art. 9.2. esitatud nõuetele.

1. ÜLDINE OHUTUS 1.1. Ohutusplaan. Korraldajad peavad koostama ohutusplaani vastavalt käesoleva Võistlusmääruste Lisa III kohaselt. Plaan peab sisaldama täpse joonise nende alade kohta, kuhu on oodata rohkesti pealtvaatajaid (ristmikud, hüpped, jm) ja sisaldama täpsemalt järgmist: 1.1.1. Ralli Võistluskeskuse asukoht 1.1.2. Vastutavate ametnike nimed: Võistluste juht Võistluste juhi asetäitja Võistluste arst Ohutusülem Lisakatsete ohutusülemad 1.1.3. Erinevate ohutusteenistuste aadressid ja telefonid: Politsei Haiglad Kiirabi Tuletõrje Päästeteenistus Punane Rist (või vastav) 105

1.1.4. Täielik marsruut koos detailse ülesõitude kirjeldustega 1.1.5. Iga lisakatse eraldi ohutusplaan, mis peab kajastama järgnevat: a) sisaldama vastutavate ametiisikute ja päästeteenistuse nimekirja, telefoninumbreid, ja lisakatse täpset kaarti ohutusteenistuse paiknemisega b) publikule lubatud alasid, muud alad loetakse publikule keelatuiks c) abinõud võistlejate ohutuse tagamiseks d) abinõud ametnike ohutuse tagamiseks e) ja f) kadunud meeskondade leidmise protseduur 1.1.6. Ohutusplaan peab täpselt kajastama järgnevat: a) publiku ohutust b) võistlejate ohutust c) võistluse ametnike ohutust d) meedia esindajate ohutust 1.1.8. Ohutusplaanis esitatakse võistluste juhi poolt juhitava õnnetusjuhtumite uurimise komisjoni koosseis. 1.1.7. Ohutusplaan peab EAL-le (Rallikomiteele) laekuma koos Võistlusjuhendi projektiga hiljemalt 4 nädalat enne võistluse toimumist. 1.2. Ohutusülem 1.2.1. Ohutusülem on määratud Võistlusjuhendiga. Ta kuulub võistluste orgkomiteesse ja osaleb ohutusplaani koostamises. 1.2.2. Ralli käigus on ohutusülem pidevalt ühenduses (telefoni või raadio teel) Võistluskeskuse, võistluste arsti ja iga lisakatse stardiga. 1.2.3. Ohutusülem on vastutav ohutusplaani täideviimise ja kontrollimise eest. 1.3. Lisakatse ohutusülem. 1.3.1. Igal lisakatsel on oma ohutusülem, kes allub ralli ohutusülemale. 1.3.2. Lisakatse ohutusülem peab kontrollima lisakatset ja selle vastavust ohutusplaanile enne “0”-auto läbisõitu. 1.4. Ohutuse kontroll. 1.4.1. Kõrgeim vastutav ametnik ohutusplaani täideviimise eest on võistluste juht.

2. PUBLIKU OHUTUS Ohutusplaani peamine ülesanne on tagada kõigi kõrvalseisjate, kaasa arvatud pealtvaatajate ohutus. Järgnevad põhilised abinõud (välja arvatud Pt. 2.1.), mis on vastavuses Spordikoodeksi Lisaga H, on kohustuslikud kõigil rahvusvahelistel rallidel. 2.1. Hariv film (soovitav kõigile võistlustele). 2.1.1. Reklaamklipi vormis. 2.1.2. Pikkusega 30 sekundit. 2.1.3. Tippsõitja kommentaariga kohalikus keeles. 2.1.4. Ei tohi esitada avariisid. 2.1.5. Tuleb esitada mitu korda. 2.2. Soovitused lisakatsetele. 2.2.1. Iga võistluse ülesehitus peab arvestama kohaliku publiku eelistusi. 2.2.2. Lisakatsete paigutus ja ajagraafik ei tohi soodustada publiku liikumist nende vahel. 2.2.3. Ohutuse peab tagama ka tutvumisperioodil. 2.2.4. Kui lisakatse hilineb või jäetakse ära ohutuse puudumisel, ei iseloomustata seda negatiivselt vaatleja aruandes (välja arvatud juhul, kui probleem tekkis, või ei lahendatud korrektselt korraldajate poolt). 106

2.2.5. Autod (nn. teadustusautod), mis on varustatud valjuhäälditega, peavad lisakatsed läbi sõitma ca 1 tund enne ohutusautosid, et hoiatada pealtvaatajaid ja vajadusel neid keelatud aladest eemale juhtima. Autot võib asendada valjuhäälditega varustatud helikopter. Vajadusel tuleb toimingut korrata. 2.3. Pealtvaatajate julgestus. Korraldajad ja ametnikud peavad lisakatsete ohutuse tagamisel lähtuma FIA seisukohast, et kogu katse lähiümbrus on publikule keelatud ala. Pealtvaatajaid lubatakse vaid kindlalt piiritletud ja ettevalmistatud vaatealadesse vastavalt ohutusplaanile, mujalt tuleb kõrvalised ära saata 2.3.1. Korraldajad, koostöös korrakaitseorganitega peavad takistama publiku pääsemist keelatud aladele, mis on märgitud ohutusplaanis. 2.3.2. Pealtvaatajaid tuleb takistada liikumast (ka jalgsi) lisakatse teel, kui see on avatud võistluseks (so. “0”-auto ja viimase võistlusauto vahel). 2.3.3. Lisakatsete ääres ja juurdepääsu punktides tuleb publikut teavitada ohutusnõuetest. 2.3.4. Vastavad kohtunikud või valitud korrakaitseorganid (politsei, kaitsevägi jne) peavad tagama pealtvaatajate ohutuse lisakatsetel ja omama oma kohustustele vastavat koolitust ning kandma selgelt äratuntavaid veste. 2.4. Tankimine ja tehnohooldus. Tehnohoolduse või tankimise aladel, kuhu on pealtvaatajatel lubatud siseneda, peavad korraldajad võtma tarvitusele vajalikud ettevaatusabinõud, mis hoiaksid publiku piisavas kauguses võimalikest ohtlikest toimingutest. 2.5. Õnnetusjuhtumist teavitamine. Kui võistleja on osaline pealtvaataja vigastusega lõppenud õnnetusjuhtumis, peab ta sellest teatama järgmisse Legendis märgitud ohutussidepunkti vastavalt Art. 3.3.3. Antud reegli eiramine võib kaasa tuua karistuse kuni võistluselt eemaldamiseni. Õnnetusjuhtumiga seotud toimingutes tuleb järgida ka kohalikku seadusandlust. (Käesolev reegel peab olema esitatud ka Võistlusjuhendis). 2.6. Õnnetusjuhtumi uurimine. Iga surma või raske vigastusega lõppenud õnnetusjuhtumist tuleb esitada aruanne ASN-le ja ASN-i usaldusarstile. Selle aruande peavad koostama õnnetusjuhtumite uurimise komitee esimees (võistluste juht) (vt.p.1.1.8),ASN-i poolt määratud tehnilise komisjoni esimees, ohutusülem, võistluste arst, ja võimaluse korral ka politsei esindaja. Aruanne peab saabuma ASN-i hiljemalt 30 päeva pärast võistluse lõppu, välja arvatud juhul, kui seda takistavad juriidilised või muud seadusandlikud piirangud. 2.7. Ohutusautod ja lõpuautod. 2.7.1. Igal rallil peab korraldaja tagama vähemalt kahe ohutusauto töö (00 ja 0). Lubatud on kuni neli ohutusautot. 2.7.2 “0”- ehk ohutusautodel peavad olema esiosal ja mõlemal esiuksel kleebised suurusega 36x50 cm, millel on kiri OHUTUS (SAFETY) ja numbrid 00 ja 0. Autos olgu videokaamera publiku käitumise jäädvustamiseks Ohutusautod peavad olema varustatud katusevilkurite ja sireeniga 2.7.3. Ohutusautodel sõitjad peavad olema kogenud rallisõitjad, kes pidevalt informeerivad toimuvast võistluste juhti. Nad peavad teadma ohutusplaani detaile. O-autod annavad soovitusi lisakatsete toimumise või ärajätmise kohta. Nad kontrollivad ajamõõtesüsteeme ja ajakaartide täitmist. Ohutusautosid ei tohi juhtida FIA A-prioriteediga sõitjad ja sõitjad, kes on võistluse katkestanud. 2.7.4. Viimastena enne võistlusautosid liikuvad 0- autod on EAL poolt volitatud, kasutatak107

se erivarustusega autosid kogenud meeskonna juhtimisel (väljaõpe EAL ja rallikomitee poolt). Ohutusautode (0- autod, „Safety“ autod) katkestamisel rajalt väljasõiduga meeskonna süül karistatakse meeskonna liikmeid litsentside kehtivuse peatamisega. Ohutusautode juhid peavad läbima võistluste juhi või tema poolt määratud ametniku korraldatud instruktaaži, allkirjastama osavõtutaotluse ja kohustuslepingu ning ringi lõpul esitama vormikohase ettekande võistluste juhile. Ohutusautode sõitjatel kohustuslikud EAL litsentsid, kaardilugejail ka kohtunikulitsentsid. 2.7.5. Korraldaja võib kasutada VIP-autot. Vastav taotlus tuleb esitada EAL Rallikomiteele koos juhendiprojektiga. Auto juhil peab olema kehtiv EAL ralli sõitjalitsents. Kasutada võib EAL/ FIA ohutuseeskirjadele vastavat autot, sõitjatel vähemalt E- rühma tasemel ohutusvarustus (kiiver, ülikond jne.). Meeskond peab osalema 0-autode instruktaažil. Auto ajagraafiku kehtestab võistluste juht, tema stardikoht võib olla ka ohutusautode vahel, kuid mitte hiljem 00-autost. 2.7.6. Ohutusautode rakendamine on kohustuslik, nende majandamine on korraldaja ülesandeks- tagada 0-autode meeskondade kahe liikme tasuta majutamine võistluste eel ja ajal ning kompenseerida tuleb kõigi 0-autode kütusekulu raja kahekordseks läbimiseks. 2.7.7. 45- 60 minutit enne esimest startijat peavad LK läbima teavitusautod hoiatamaks ja juhendamaks publikut. Autod on varustatud valjuhäälditega. 2.7.8. Korraldaja peab tagama lõpuauto töö (Sweeper Car).Auto liigub rajal peale viimast võistlejat. Autol peab olema roheline vilkur. 2.7.9. Loetletud autod peavad olema homologeeritud N rühma. ASN võib lubada erandeid. 2.8. Ohutus ülesõitudel. Ralli marsruudi ja ajagraafiku koostamisel tuleb arvesse võtta tavaliikluses valitsevaid tingimusi. 2.9. Publiku teavitamine. Publikut tuleb teavitada kasutades erinevaid vahendeid: - trüki- ja elektroonilist meediat - plakateid - reklaamvoldikuid - nn. teadustusautosid, mis valjuhääldite vahendusel teavitavad rajaäärset publikut 45 minutit kuni tund enne esimese võistlusauto starti.

3. VÕISTLEJATE OHUTUS 3.1. Ohutusteenistused. 3.1.1. Iga lisakatse stardis: Vastavalt Lisa H pt. 9.2. ja 9.4.: - 1 kiirabiauto - 1 elustamist valdav arst - 1 parameedik - 2 4-kilogrammist tulekustutit koos kvalifitseeritud isikuga - sidevahend sidepidamiseks Võistluskeskusega 3.1.2. Pikemate lisakatsete (rohkem kui 15 km) keskel lisaks: - 1 kiirabiauto - 1 elustamist valdav arst või parameedik - sidevahend sidepidamiseks Võistluskeskusega. 3.1.3. Lisakatse finišis: 2 (minimaalselt) 4-kilogrammist tulekustutit. 3.1.4. Kas, a) tehnohooldusalal või mitte kaugemal, kui 15 kilomeetrit lisakatsest või, 108

b) lisakatse stardis - 1 kõrgeima antud riigi litsentsikategooriaga elustamisvahenditega varustatud erimeditsiini liikuv üksus (vastavuses FIA Spordikoodeksi Lisa H p. 9.4.), - 1 päästeteenistuse auto. - sidevahend sidepidamiseks Võistluskeskusega. Kui asukohaks on tehnohooldusala peab valmis olema kaks vastavat sõiduvahendit juhuks, kui üks kutsutakse sündmuspaigale. 3.1.5. MM-võistluste rallidel, ja soovitavalt ka teistel rallidel, meditsiinilise teenistuse helikopter juhul, kui vigastatu transport maanteel lähima haiglani kestab rohkem kui 1,5 tundi (Lisa H p. 9.2.). 3.1.6. Esimene esmaabiauto peab olema võimeline saabuma lisakatsele võimalikult kiiresti ja olema varustatud järgnevaga: a) meditsiiniline personal vastavalt Lisa H p. 9.2. b) meditsiinitehnika vastavalt Lisa H p. 9.2. c) esmaste päästevahendite komplekt, mis koostatud koostöös võistluste arsti ja tehnilise komisjoni esimehega d) 2 4-kilogrammist tulekustutit koos kvalifitseeritud isikuga e) sidevahend sidepidamiseks Võistluskeskusega f) hoiatusalarmiga g) eraldusmärkidega Märkus: Vastavalt maastikule võib esimese esmaabiauto asendada kahe autoga: 1 kiirabi (a+b+e+g) 1 päästeteenistus (b+c+d+e) 3.2. Ennetavad abinõud (märguanded ja tõkked). 3.2.1. Lisakatsetele juhtivad teed tuleb sulgeda liikluseks järgnevalt: a) lisakatsetele juhtivad või nendega ristuvad teed, kus on võimalik tavaliiklus, tuleb tõkestada ja mehitada kohtuniku, politseiniku või mõne teise vastutava isikuga. b) lühikesed kõrvalteed (näiteks taludesse jm juhtivad teed) tuleb tõkestada või blokeerida ohutuslindiga, millel on kirjalik hoiatus võistluse toimumise ja rajal viibimise keelu kohta. 3.2.2. Ohutusautode ülesandeks on kontrollida kõikide tõkete olemasolu ja teavitada viivitamatult Võistluskeskust nende puudumisest või ebapiisavusest, mis võib ohustada lisakatse läbiviimist. 3.2.3. Kohtunikepunktid tuleb paigutada lisakatsete äärde julgestuseks selliselt, et: - oleks võimalik takistada publikut sisenemast keelatud aladele tahvlite, barjääride, lintide, vilede ja valjuhääldite abil - võimaluse korral hoiatama võistlejaid takistustest lisakatsetel kollaste lippude abil. 3.2.4. Kollaste lippude vajadusel tuleb toimida järgmiselt: a) kollaseid lippe võib näidata ainult nn. 5 km sidepunktides (vt. p. 3.3.1.) b) neid võib näidata ainult kohtunik, kellel on vastav kollane vest sidepunkti märgiga c) iga sõitja, kellele näidatakse kollast lippu, peab vähendama kiirust. Selle meeskonna aeg määratakse žürii poolt vastavalt Art. 19.16. d) kui sõitja eirab kollast lippu (ei vähenda kiirust), määrab žürii karistuse kuni võistluselt eemaldamiseni. 3.3. Järelvalve. 3.3.1. Kõigil lisakatsetel peab iga 6 kilomeetri järel asetsema sidepunkt rajal liikuvate autode asukoha määramiseks ja võistluse kontrolli all hoidmiseks. 3.3.2. Sidepunktide asukohad peab olema märgitud Legendi ja tähistatud vähemalt 70 cm dia109

meetriga, sidepunkti märgiga. Sidepunkti tähiseks on sinine raadio märk valgel taustal. 3.3.3. Hoiatav lisamärk peab paiknema 100 kuni 200 meetrit enne sidepunkti. 3.3.4. Lisakatse keskele paigutatud kiirabi peab seisma sidepunktis. Sel juhul peab sidepunkti märgi all asetsema vastav lisamärk (roheline või punane rist). 3.3.5. Autode asukoha määramine toimub kas Võistluskeskuses või lisakatsel vastava ohutusülema poolt. Autode asukoha määramise toimingud kadunud võistleja leidmiseks peab koostama korraldaja ja need peavad olema kirjas võistluste ohutusplaanis. 3.3.6. Tungivalt soovitatav on kiiruskatsetele ristmikult pöörete hoiatusmärkide paigaldamine (kohustuslik kiiruskatsetele, kus tutvumine on keelatud või korraldatud vaid kolonnis läbisõiduna). Hoiatusmärgid näitavad pool-, täis- ja tagasipöördeid vasakule või paremale. Märgid paigaldatakse tee paremale servale ca 1 m kõrgusele. Ohumärk dubleeritakse ka tee vasakul poolel. Punased märgid paigaldatakse vahetult pöördele, kollased eelmärgid 100 ±2 m kaugusele enne punaseid. 3.4. Legendi “Punane rist/OK” 3.4.1. Igas Legendis, soovitavalt tagakaanel peab olema roheline või punane rist ja selle teisel küljel “OK” märk. Õnnetusjuhtumi korral, kus ei vajata meditsiinilist abi peab üks meeskonnaliikmetest näitama “OK”-märki järgmistele autodele ja vajadusel ka abipakkuvale helikopterile. 3.4.2. Kui meeskond on sunnitud auto juurest lahkuma, peab “OK”-märgi asetama järgmistele kolmele (3) võistlejale nähtavale kohale. 3.4.3. Kui vajatakse aga kohest meditsiinilist abi, peab vähemalt kahele järgmisele autole ja vajadusel ka abipakkuvale helikopterile punast või rohelist risti. 3.4.4. Käesolev reegel peab meeskonnaliikmetele olema tutvustatud kirjalikult nendele esitatavas dokumentatsioonis. 3.4.5. Igat meeskonda, kes hoolimata võimalusest ei järgi antud reeglit, karistatakse vastavalt Spordikoodeksile. 3.5. Evakuatsioon. 3.5.1. Evakuatsiooniplaan igale lisakatsele peab olema esitatud ohutusplaanis (kas kaardi või diagrammi kujul). 3.5.2. Marsruudi ümbruses paiknevate haiglate esmaabiosakondades peab olema kõrgendatud valmisolek.

4. AMETNIKE OHUTUS 4.1. Kuigi korraldajatel lasub esmane vastutus publiku ja võistlejate ohutuse tagamisel, on ka võistluse ametnike ohutuse tagamine väga suure tähtsusega. 4.2. Korraldajad peavad tagama, et võistluse ametnikud ei peaks oma kohustusi täites asetama ennast ohtlikku olukorda. 4.3. Ametnike vastav ettevalmistus kuulub korraldaja kohustuste hulka.

5. VÕISTLUSTE KORRALDUS, LISAKATSETE VALIK Rallid tuleb EAL-is nõuete kohaselt registreerida peale kooskõlastamist EAL rallikomitees. 5.1. Korraldustoimkond. Korraldustoimkonda kaasatakse võistluste juht, rajameister, võistluste sekretär, ohutusülem, tehniline peakontrolör, pressiülem. 5.2. Ralli korraldamine (teede sulgemine, liikluskorraldus, teede taastamine, teavitamine, ohutus) tuleb kirjalikult kooskõlastada: - kohaliku omavalitsusega 110

- teedevalitsusega, teehooldusettevõttega - metskondadega - erateede valdajatega - Maanteeametiga - liikluspolitseiga - päästeameti, haiglatega Lisakatsete ääres elavaid inimesi ja asutusi tuleb ralli toimumisest eelnevalt teavitada kirjalike meeldetuletustega, teelõigu sulgemisajaga ja vabandustega ebameeldivuste põhjustamise pärast. 5.3. Soovitatav keskmine kiirus. Soovitatav keskmine kiirus ülesõitudel on 40 km/h. Ülesõidu lühim lubatud kestus on 10 minutit või soovitusliku kiiruse järgi arvestatud aeg pluss 5 minutit. Kui ülesõit on üle 20 km pikk, võib arvestada suurema keskmise kiirusega sõltuvalt teeoludest. 5.4. Lisakatsete valik. a) Lisakatsete stardi ja finišialad peavad olema vähemalt 300 m kaugusel üldliikluseks avatud teedest (näiteks suuremate teede ristmikest). Lisakatsete pikkuseks 2-30 km. Lisakatsed tuleb valida nõnda, et kiireima auto keskmine kiirus lisakatsel ei ületaks 130 km/h. Lisakatsete teed ja suubuvad teed tähistatakse hoiatusteadetega hiljemalt 10 päeva rallit. Lisakatsetel peab olema sama katend kogu ulatuses (kas kruus või asfalt), lubatud on lühikesed teise kattega lõigud (läbisõit asulast, hoovid, katteta ~50 m pikkused tähistatud lõigud). b) Lisakatsed tuleb valida selliselt, et vältida hooldeautode ja pealtvaatajate liigset sõitu. Soovitav on rada projekteerida kaheksakujuliste sõlmedena, mille keskpunktiks avar hooldusparkla. 5.5. Lisakatsete korraldamine. 5.5.1. Pealtvaatajate julgestus. Igal lisakatsel tuleb tagada täielik julgestus piisava arvu ja hea ettevalmistusega julgestustöötajate poolt. Julgestajad peavad kandma eraldusmärke ning omama hoiatusvilet. Kõik lisakatsele viivad teed suletakse ja tähistatakse ohutust kaugusest, tagades väljasõidualad kurvides ja otsesõiduvõimalused (min 100 m) ristmikel. Otsesõidualad kaetakse lintidega nn “ümbrikukujuliselt” (2 diagonaallinti). Teed suletakse aedade, lintide, liiklusvahendite jmt abil. Peale ohutustähistuse tuleb rajale püstitada ka võistlejaid abistavaid raja kulgemist näitavaid linte ja tähiseid, mille värv erineb ohutustähistest. Teede sulgemiskohad ja rohkearvulise pealtvaatajaskonnaga alad mehitatakse julgestustöötajatega ning vajadusel politseinikega. Mahasõiduteedele taludesse, suvilatesse vms piisab vaid ohutuslintidest või –aedadest. Pealtvaatajate kogunemiskohtadesse püstitatakse hoiatussildid. Julgestajad vastutavad rajatähiste ja hoiatusmärkide taaspüstitamise eest. 5.5.2. Lisakatse juhtimine. Lisakatse ohutuse ja sujuva kulgemise eest vastutab lisakatse vanem koos lisakatse ohutusülemaga. Lisakatse vanem ja ohutusülem koos oma asetäitjatega peavad kandma punaseid eraldusmärke või eririietust, teised kohtunikud kollaseid märke (riietust). Lisakatse vanem töötab stardis, tuvastab valestardid ning teeb neist ettekande finišisse ja võistluste juhile. Lisakatse ohutusülem töötab samuti stardialas. Lisakatse vanemametnike nimed koos korraldajaklubidega loetletakse Legendiraamatus. 5.5.3. Lisakatse start ja finiš. Lõpuauto. a) Lisakatse stardiala piiratakse lintidega, jättes pealtvaatajaile võimaluse alast mugavalt mööduda. Stardikell/foor peab paiknema tee serval hästi nähtavalt I juhile. Stardikorraldus kirjeldatakse Juhendis, kasutatakse EAL ajamõõtesüsteemi. 111

b) Lisakatse finiši pidurdusmaa peab olema ca 300 m pikk. Lisakatse finišijoon ajavõtuks ei tohi paikneda vahetult enne pööret ristmikul või enne järsku kurvi. Finišitsoon eraldatakse lintidega pealtvaatajaist. Lisakatse finišisse Stop-kontrollpunkti kõrvale tuleb püstitada infotahvel mitteametlike tulemuste esitamiseks eelkõige sõitjatele ja ajakirjanikele. Infotahvlil esitatakse ainult võistlusautode numbrid ja tulemused, tahvel peab olema piisavalt suur ja kõigile hästi nähtav. c) Võistlejatele peab rajal järgnema eritunnustega lõpuauto. Lõpuauto varustusse kuulub roheline vilkur, lisakatsetel võib ta liikuda peale kõigi startinute ja mittekatkestanute finišisse jõudmist. Lõpuauto meeskond peab arvet ralli katkestanute kohta, kogub lisakatsetelt informatsiooni, informeerib võistluste juhti jmt. 5.5.6. Nn Superlisakatsete korraldamine peab olema eraldi kooskõlastatud EAL-is, katse ohutusplaan tuleb koostada täpsel alusplaanil analoogselt kiirusaladel nõutuga. Katse pikkuseks 1,5-5 km, võib korraldada paarissõitu, tagurpidi stardijärjekorda, kahte samaaegselt toimuvat lisakatset samal teelõigul ( nn. karusell-tüüpi), vaba stardiaega hipodroomisõiduks jt. Superlisakatsetel tuleb kasutada kollaseid hoiatuslippe kohtunikepunktides analoogselt rallikrossile.

LISA IV TINGIMUSED REHVIDELE 1. Kõik rehvid peavad olema vulkaniseeritud mustriga. 2. Mustriga rehvi definitsioon. 2.1. Kontrollpinna definitsioon. Rehvi mustriala 170 mm laiusel (85 mm kummalegi poole rehvi tsentrijoonest) ja 140 mm läbimõõdul. Nimetatud alas peavad vähemalt 5,5 mm sügavad ja vähemalt 2 mm laiad sooned, mille suurim kaldenurk mustri mügarate vahel on 60?, katma vähemalt 17% pinnast. Nimetatud muster peab olema saadud vulkaniseerimise teel.

9” 8,5” 8” 7,5” 7” 6,5”

Laius x Pikkus 170x140 161x140 148x140 142x140 133x140 124x140

Pindala 23800 22540 20720 19880 18620 17360

17% pindalast 4046 3832 3522 3380 3165 2951

2.2. Kirjeldatud ala piirjoonega kohtuvate soonte laiuse summa peab võrduma vähemalt 4 mm. 2.3. Radiaaljoonega puutuvate soonte laiuse summa peab võrduma vähemalt 16 mm. 2.4. Sildavad, samuti läbilõigatud mügarad loetakse mustri hulka siis, kui nende kõrgus jääb 2 mm allapoole. 2.5. Mustri käsitsi lõikamine homologeeritud rehvidel on lubatud. 3. Tingimused rehvidele võistluse käigus. 3.1. Punkti 2.1. kontrollitakse iga ralli stardis ja iga kord, kui võistleja vahetab kulunud rehvi uue vastu. 3.2. Võistluse igal hetkel peab muster säilitama vähemalt 1,6 mm sügavuse 3/4-l mustri kogu pinnast. Tootjatele soovitatakse teha rehvidele vastavad markeeringud antud reegli paremaks visuaalseks kontrollimiseks. 3.3. Kasutatud rehve võib uuesti kasutada, kui mustri sügavus on vähemalt 1,6 mm ja rehv paikneb võistlusautos. Iga võistlusautos asetsev või sinna tehnohoolduses paigutatud komplektne ratas peab sinna jääma kuni järgmise tehnohooldusalani. Ühtki kompleksset ratast ei to112

hi autosse paigutada või sealt välja võtta mujal, kui tehnohooldusaladel või rehvivahetuseks lubatud aladel. 4. Kontroll. Igal hetkel kogu võistluse käigus võib kontrollida rehvide vastavust reeglitele. Iga rehv, mis ei vasta reeglitele, markeeritakse vastava pitsatiga, ja neid ei tohi rohkem kasutada. Kui lisakatse stardis leiab tehniline ülevaataja, et võistleja poolt kasutatava rehvi mustri minimaalne sügavus ei vasta reeglitele (vt. p. .4.2.), peab võistleja enne startimist vahetama rehvi autos paikneva varurehvi vastu eeldusel, et see vastab antud tingimustele. Lisakatse stardi vanemkohtunik annab seejärel võistlejale uue stardiaja. Iga rehvidele esitatud tingimuste rikkumine esitatakse žüriile ja võib kaasa tuua karistuse kuni võistlustelt eemaldamiseni. 5. EAL omab õigust piirata meeskondade poolt kasutatavate rehvide arvu olenevalt võistlus lisakatsete kilometraažist.

113

RAHVARALLI VÕISTLUSMÄÄRUS 2009 1. Üldmäärus 1.1. Käesoleva võistlusmääruse eeskujuks on Autoralli Võistlusmäärused (EAL VM C). Alljärgnevas on ära toodud erinevused, mis puudutavad rahvarallidel võistlemist, koostatud EAL Rahvaspordi Komitees.

2. Rada 1.1 Võistlusraja üldpikkus 100-250 km, lisakatsete arv sõltub trassi üldpikkusest, iga 25 km kohta vähemalt üks lisakatse. Minimaalselt 4 lisakatset. 2.2 Ralli põhidokumentideks on legend, ajakaart ja võistluste juhend (tuleb registreerida EALis), abistavaks dokumendiks on rajakaart. Eeltutvumist võistlusrajaga ei toimu. 2.3 Lisakatsete keskmine kiirus 50 km/h (arvestatuna 2WD kõige kiirema auto järgi). Ülesõitude keskmine kiirus kuni 55 km/h. 2.4 Võistlusraja vastavust käesolevale võistlusmäärusele ning korraldaja poolt esitatud turvaplaanile kontrollib Rahvaspordi Komitee poolt määratud vaatleja üks kuu enne võistlust. Vaatleja kulud katab korraldaja vaatleja poolt esitatud aruande ja tšekkide alusel.

3 Võistlusautod 3.1 Osa on lubatud võtta sõiduautodel, mis vastavad Liiklusseadusele ja kehtivatele Rahvaralli ja –sprindi tehnilistele tingimustele. 3.2 Sportautodega, millel on kehtiv EAL Tehniline Kaart, on rahvarallidel osalemine keelatud. Nõue ei kehti noorteklassi sõitjate kohta. 3.3 Võistlusautod peavad liikuma mootori või gravitatsiooni jõul. 3.4 Võistlusnumbrid korraldajatelt.

4 Võistlejad 4.1 Meeskonnas 2 võistlejat: juht ja kaardilugeja. Juhil vajalik juhtimisõigust tõendav dokument. Võimalikud eritingimused toodud juhendis. 4.2 Kaardilugeja ei või asendada juhti. 4.3 Noorteklassis on lisakatsetel juhi kohal noorvõistleja (v.a täpsuslõik). 4.4 Kõik võistlejad peavad ralli tehnilises komisjonis esitama kaitsekiivrid, mis peavad olema auto- või motokiivrid (vt Tehnilised tingimused). 4.5 Kõigil võistlejatel (nii juhil kui kaardilugejal) nõutav kehtiv EAL võistlejakaart või ASN sõitjalitsents.

5 Start 5.1 Stardijärjekorra määrab korraldaja. 5.2 Iga ralli starti hilinetud minuti eest on karistuseks 10 sekundit. 5.3 Üle 10 minuti stardijoonele hilinenut ralli starti ei lubata. 5.4 Võistluste ametlik aeg on Eesti aeg, mida edastab Eesti Raadio. 5.5. Stardiintervall on 1 minut. Võimalikud erisuses toodud võistlusjuhendis.

6 Liiklus rajal 6.1 Osavõtjad peavad võistlusraja läbimisel täitma kehtivat Liiklusseadust. 6.2 Lisakatsetel tuleb Liiklusseadust täita ainult täpsuslõigu läbimisel. 6.3 Igakordset fikseeritud LS rikkumist karistatakse järgmiselt: rikkumiste kogusumma + 20 sek, s.t. esimese rikkumise korral +20 sek, teise rikkumise korral 20+20 sek jne. 6.4 Katkestamise korral tuleb TINGIMATA teatada organisaatorile katkestamise põhjus. 6.5 Võistlusautodele on lubatud tehnilist abi osutada legendis lubatud aladel, kuid nii, et see ei segaks teisi liiklejaid. 114

7 Ajakontrollpunktid (AKP) 7.1 Võistlustel kasutatakse rahvusvahelisi kontrollpunktide tähiseid. Võistlusel töötavad kohtunikud peavad kandma eredavärvilisi eraldusveste (värv ei ole määratud). 7.2 Kõikides kontrollpunktide tsoonides kehtib kinnise pargi režiim (Parc Ferme). 7.3 Kontrollpunkti tsoonis võib peatuda ainult ajakaardi märkimise ajaks. 7.4 Kontrollpunkti saabumise aja õigsuse ja kõigi kannete eest ajakaardil vastutab võistleja. Kui võistleja pole nõus kontrollpunktis fikseeritud ajaga, tuleb esitada kirjalik märge. Kirjalik protest esitada võistluste finišis. 7.5 Kontrollpunktid alustavad oma tööd 15 minutit enne esimeste võistlejate arvutuslikku saabumisaega ja lõpetavad oma töö 30 minutit pärast viimaste võistlejate arvutuslikku saabumisaega või peale kõigi stardiprotokollis olevate võistlejate läbimist. 7.6 Võistlejatel tuleb järgida kohtunike korraldusi. Nende mittetäitmine võib kaasa tuua võistlustelt eemaldamise. 7.7 Auto ja mõlemad võistlejad peavad olema AKP tsoonis enne ajakaardi esitamist kohtunikele. Kui võistleja ei saa AKP tsooni siseneda autoga võistluse korraldajast oleneval põhjusel, võib ajakaardi esitada kohtunikule märke tegemiseks autoga tsooni sisse sõitmata. 7.8 Kohtunik märgib viivitamatult kaardile selle esitamise hetke tunni ja minuti. 7.9 Karistuseta jääb ainult ideaalminutil võetud märge. Kui näiteks ideaalne saabumisaeg on 13.45, jääb karistuseta märge, kui kaart esitatakse kohtunikele ajavahemikul 13.45.00 kuni 13.45.59. Auto ise võib AKP tsooni karistuseta sõita kuni 1 minut enne ideaalaega, antud näites alates 13.44.00-st. 7.10 AKP-sse hilinemist karistatakse iga alanud minuti või minutiosa eest 10 sekundiga, varem saabumist iga minuti või minutiosa eest 20 sekundiga. 7.11 Ralli finiši AKP-sse võib karistuseta saabuda ka varem (hilinemist karistatakse). 7.12 Kui vahetult AKP tsoonis asub ka järgneva lisakatse (LK) start, algab järgmise etapi ajaarvestus LK stardiajast. Kui AKP tsoonis LK starti pole, algab ajaarvestus AKP märke ajast. 7.13 Meeskond, kelle hilinemine AKP-sse või summaarne hilinemine mitmesse AKP-sse ületab 30 minutit, diskvalifitseeritakse. Võistlustelt eemaldatakse, kui: kontrollpunktid on läbitud vales järjekorras. ajakaardil puudub märge kontrollpunkti läbimise kohta. meeskond saabub samasse kontrollpunkti teistkordselt. võistleja on ise teinud ajakaardile märkeid.

8 Ootamatud ajakontrollpunktid (OAKP) 8.1 OAKP asukoht pole võistlejatele teada. 8.2 Ajarežiimi võib ennetada 10% võrra, s.t. OAKP-s ei saa võistleja karistada, kui tema poolt kulutatud aeg etapi stardist kuni OAKP-ni on võrdne või kuni 10% väiksem ideaalse ajarežiimi poolt ette nähtud ajast. Karistused OAKP-s: varem jõudmisel: 20 sekundit iga minuti eest, hilinemist ei karistata. 8.3 OAKP nähtavuspiirkonnas on keelatud oluliselt kiirust vähendada, peatuda ja tagurpidi sõita. Sellisel juhul märgitakse kaardile OAKP läbimisajaks OAKP nähtavuspiirkonda saabumise aeg.

9. Lisakatsed (LK-d) 9.1 Lisakatseteks võivad olla vigursõit, kiiruslikud lisakatsed, täpsuslõik, kiiruslõik. Igal võistlusel peab olema vähemalt 1 mittekiiruslik lisakatse, milleks võib olla vigursõit, täpsuslõik, mäkketõus jms. 9.2 Vigursõidul pole vaja kinnitada ohurihmasid ega kanda kiivreid, täpsuslõigul peavad võist115

lejad sõitma kinnitatud turvavööga. Teistel lisakatsetel peavad võistlejad sõitma kinnirihmatud kaitsekiivrites ja kinnitatud turvavööga. Nõuete mittetäitmine toob kaasa võistlustelt eemaldamise. 9.3 Start lisakatsele antakse reeglina täisminutil. Juhul, kui see pole mingil põhjusel võimalik, tuleb võistlejat sellest eelnevalt informeerida. 9.4 Kui auto ei saa mõjuvatel põhjustel startida etteantud ajal, võib kohtunik anda uue stardiaja. 9.5 Valestardi korral on karistuseks 10 sekundit, mis lisatakse LK läbimise ajale. 9.6 Lisakatse tulemuseks on katse läbimise aeg, millele on liidetud võimalikud karistussekundid. 9.7 Lisakatsetel ei tohi olla kohustuslikke tagurpidi sõidu elemente. 9.8 Lisakatsete finišijärgne pidurdusmaa peab olema valitud selline, mis ei tekitaks ohtlikke olukordi. 9.9 Lisakatsete juhised, skeemid ja karistused tehakse teatavaks rajalegendis või Ametlikul Teadete Tahvlil hiljemalt 1 tund enne ralli starti. 9.10 Kui võistleja ei nõustu lisakatsel fikseeritud ajaga, tuleb esitada kirjalik märge lisakatse finišis. Kirjalik protest esitada võistluste finišis. Võistluse korraldaja peab tagama võimaluse protestide esitamiseks. Vigursõit: 9.11 Vigursõit toimub üldiseks liikluseks suletud territooriumil. 9.12 Vigursõidul ei tohi olla elemente, mis nõuavad auto ukse või küljeakna avamist. 9.13 Vigursõidul raja mittetäitmisel on tulemuseks halvim sõiduaeg +10 sekundit. Kiiruslikud lisakatsed (sprint-slaalom, kiirendus-pidurdus jne): 9.14 Toimuvad üldiseks liikluseks suletud territooriumil või teedel ning millel võivad olla lisaelemendid (piirajad, stoppjoon, jne.) 9.15 Võistluste korraldajal on kohustuslik koostada lisakatse joonis ja teha see võistlejatele kättesaadavaks legendi osana. 9.16 Lisakatse mittetäitmisel on tulemuseks halvim sõiduaeg +10 sekundit. Täpsuslõik: 9.17 Toimuvad liiklusele avatud teedel. Sõita tuleb lisakatse stardis antud keskmise kiiruse järgi. Iga eksitud täissekundi eest karistatakse 0,3 karistussekundiga. Täpsuslõigu finiši nähtavuspiirkonnas ei tohi oluliselt kiirust vähendada, peatuda ega tagurpidi sõita. Vastasel korral märgitakse finiši ajaks nähtavuspiirkonda saabumise aeg. 9.18 täpsuslõigu maksimaalne pikkus 20 km. Kiiruslõigud (mäkketõus, sprint jne.): 9.19 Kiiruslõik toimub üldiseks liikluseks suletud teedel, lõigu pikkus kuni 4 km. Teelõik tuleb valida võimalikult ohutu, keskmine kiirus kiiremail kaheveolisel autol kuni 50 km/h. Teelõigud ei tohi piirneda kurvide väljasõidualadel asuvate ohuallikatega. Teelõigud tagatakse ohutuse ja julgestusega korraldaja poolt (vt. pt. C). analoogselt sportralli kiiruskatsetega. 9.20 Kõikide võistlusel läbiviidavate lisakatsete kohta tuleb korraldajal koostada lisakatse turvaplaan ning hiljemalt kaks nädalat enne rallit esitada koos ohutusplaaniga kinnitamiseks EALi Rahvaspordi Komiteele.

10. Vaheajad 10.1 Andmed võistlustel olevate vaheaegade pikkuste, kohtade, nendel kehtivate režiimide kohta tuuakse ära võistluste juhendis, rajalegendis ja ajakaardil. 11. Tehniline kontroll 11.1 Enne starti tuleb auto esitada tehnilisse kontrolli juhendis esitatud või dokumentide kont116

rollis määratud kellajaks. Varem saabumist ei karistata, hilinemisel karistatakse iga alanud minuti eest 10 karistussekundiga. 11.2 Kontrollitakse võistlusauto vastavust juhendile ja Rahvaralli ja –sprindi Tehnilistele Tingimustele, EAL Tehnilist Kaarti omava sportauto korral vastavatele tehnilistele tingimustele. 11.3 Võistlusauto sõitjate- ja pagasiruumis ei tohi olla kinnitamata esemeid. 11.4 Kui auto neile tingimustele ei vasta, siis seda võistlustele ei lubata. 11.5 Korraldaja võib tehnilist ja LS järgimise kontrolli teha ka võistlustrassil. 11.6 Pärast ralli finišit võib toimuda tehniline kontroll. Määratavad karistused peavad olema toodud juhendis. 11.7 Pärast võistlust tuleb autolt eemaldada (mitte ainult kinni katta) võistluse tunnuskleebised (sh võistlusnumbrid).

12. Kinnise pargi režiim 12.1 Kui juhend määrab kinnise pargi režiimi enne ralli starti, vaheaegadel ja pärast ralli finišit, tuleb võistlejail lahkuda autost koheselt peale kinnisesse parki saabumist. Remonttööd on lubatud ainult kohtuniku loal ja otsese järelvalve all. Kinnises pargis on keelatud hooldus, kapoti ja pagasiruumi luugi avamine, tankimine.

13. Vastulaused 13.1 Vastulausete esitamise tingimused määrab korraldaja, näidates need võistluste juhendis. 13.2 Raja läbimise kohta saab kirjalikke vastulauseid esitada kuni 15 minutit pärast oma finišit. 13.3 Tulemuste kohta saab kirjalikke vastulauseid esitada kuni 30 minutit pärast esialgsete tulemuste avaldamist. 13.4 Tehnilisi vastulauseid teiste autode kohta saab esitada kuni 20 minutit pärast viimast finišeerinud võistlusautot.

14. Tulemused 14.1 Tulemused avaldatakse tundides, minutites ja sekundites, kui juhend ei nõua täpsemat ajavõttu. 14.2 Lõpptulemus saadakse LK tulemuste, rajalt saadud karistuste ja muude ajaliste karistuste summana. Parema koha saab meeskond, kellel on ajaliste karistuste kogusumma väikseim. 14.3 Võrdse tulemuse korral saab parema koha meeskond, kellel on parem tulemus esimesel lisakatsel, selle võrdsuse korral teisel jne. 14.4 Esialgsed tulemused avaldatakse Ametlikul Teadete Tahvlil ja hoitakse seal 30 minutit. Vastulausete puudumise korral loetakse tulemused ametlikeks, nende olemasolu korral aga on nad ametlikud pärast protestide lahendamist.

15. Ametlik Teadete Tahvel 15.1 Ametliku Teadete Tahvli asukoht tuleb ära tuua võistluste juhendis. 15.2 Kõik juhendi muudatused ja võistluste käiku mõjutavad teated avaldatakse Ametlikul Teadete Tahvlil.

117

RAHVASPRINDI VÕISTLUSMÄÄRUS 2008 Kehtib alates 01.01.2008

1. MÄÄRANG Rahvasprint on kiirusvõistlus, mis viiakse läbi ralli lisakatsetele sarnastel, üldiseks liikluseks suletud teedel või territooriumidel.

2. VÕISTLUSRADA, OHUTUS 2.1 Võistlusraja pikkus on kuni 4 km. 2.2 Võistlusrada tuleb valida võimalikult ohutu. Korraldaja peab tagama, et keskmine kiirus üheski voorus kiireima aja sõitnud võistlejal ei ületaks 50 km/h(va. 2WD Sport ja 4WD). Teelõigud tagatakse ohutuse ja julgestusega korraldaja poolt analoogselt ralli kiiruskatsega. 2.3 Võistluse juhendiprojekt koos õigetes proportsioonides rajaskeemiga tuleb esitada kooskõlastamiseks EAL Rahvaspordikomiteele vähemalt kaks nädalat enne juhendi avaldamist. 2.4 Juhendis tuleb esitada raja pikkus ning rajakatte liik (liigid pikkustega). 2.5 Registreeritud juhend, rajaskeem ning finišist starti sõidu skeem avaldatakse Ametlikul Teadetetahvlil enne võistlust. 2.6 Võistlusraja tähistamiseks kasutatakse järgmisi ralli võistlusmääruste kohaseid tähiseid ja nende paigaldusreegleid: 1. Starditsooni algus (kollane) 2. Start (punane) 3. Finiš (punane, mõlemas rajaservas) 4. Stopp (punane, vajadusel) 2.7 Vastavalt rajaskeemile paigutatakse rajakohtunike kontrollpunktid (KP) nii, et oleks tagatud kogu võistlusraja visuaalne kontroll. Igas KP-s peab töötama vähemalt 1 kohtunik. 2.8 KP-d peavad olema tähistatud järjekorranumbritega must-valgetel tahvlitel ja varustatud kollase lipuga. 2.9 Rajakohtunikud peavad kandma eredavärvilist eraldusvesti (värv ei ole määratud). 2.10 Piiratud nähtavusega kohtades peavad rajakohtunikud andma pealtvaatajatele märku lähenevast võistlusautost vilesignaaliga, vilesignaalide andmise vajaduse ja korra määrab võistluse juht. 2.11 KP-de, stardi, finiši ja võistluse juhi vahel peab toimima raadioside. 2.12 Kõikides KP-des, stardis ja finišis peab olema töökorras tulekustuti. 2.13 Lipumärguanded kohtunike poolt, nende tähendused võistlejatele: 1. Kollane liikumatu lipp - oht eesoleval rajalõigul, valmistuda pidurdamiseks, võimalik on ettevaatlikult mööduda rajal olevast takistusest. Ohuala lõppu ei näidata, selle määrab takistusest möödasõit. 2. Kollane lehvitatav lipp - rada ees läbipääsmatu, võistlus katkestatud, peatumise kohustus, oodata kohtuniku juhtnööre. 2.14 Võistluse stardipiirkonnas peab olema meedikutega kiirabi kogu võistluse ajal. 2.15 Enne igat võistlussõitude vooru peab raja läbima ohutusauto. 2.16 Võistlusrajal liikudes tohib võistlusautos olla ainult selle juht, kaitsekiivris ja kinnitatud turvavööga. Katuseluuk ja kõik aknad peavad olema suletud. 2.17 Rajaga eelnev tutvumine toimub vastavalt juhendis määratud korrale, treeningsõidu puhul mitte rohkem kui üks sõit võistleja kohta. 2.18 Kui võistlusauto on tehnilise rikke tõttu või muul põhjusel peatunud (seiskunud) võistlusrajal ning koheselt sõitu jätkata ei ole võimalik, tuleb võistlejal võimalikult kiiresti autost lahkuda ja eemalduda ohutusse paika. 118

2.19 Auto lükkamine või tõmbamine võistlusrajal ilma kohtuniku loata on keelatud ja toob kaasa võistluselt eemaldamise koos tulemuste tühistamisega. 2.20 Igasugune sõit rajal võib toimuda ainult võistlussuunas. Juhitavuse kaotanud, rajal esiosaga vastu liikumissuunda pöördunud või rajalt välja sõitnud võistlejal tuleb võistluse jätkamiseks võimalikult kiiresti, võimalikult lähedal väljasõidukohale ja lühimal viisil juhtida auto tagasi võistlussuunda, andes teed rajal liikuvale võistlusautole.

3. VÕISTLUSAUTOD 3.1 Keelatud on osaleda autodel, millel on kehtiv EAL Tehniline Kaart (va. klassides 2WD Sport ja 4WD). 3.2 Võistlusautol peab olema läbitud tehnoülevaatus sellekohase kehtiva märkega registreerimistunnistusel. 3.3 Tehnonõuded võistlusautodele on sätestatud Rahvaralli ja rahvasprindi tehniliste tingimustega. Korraldajal on õigus esitada võistluse juhendis täiendavaid nõudmisi rehvidele. 3.5 Arvestusklassid määratakse juhendiga. 3.6 Võistlusnumbrid antakse korraldaja poolt. 3.7 Võistlusauto peab liikuma mootori või inertsi jõul.

4. VÕISTLEJAD 4.1 Ühel võistlusel võib võistleja osaleda vaid ühes võistlusklassis ja ühe autoga. 4.2 Registreerimisel esitatavad dokumendid määratakse võistlusjuhendiga. 4.3 Kõikidel võistlejatel peab olema kehtiv EAL võistlejalitsents või Rahvaspordi võistlejakaart.

5. TEHNILINE KONTROLL 5.1 Võistlusauto tuleb esitada tehnilisse kontrolli vastavalt võistlusjuhendis määratud tingimustele. 5.2 Võistlusautode tehnilise kontrolli aeg määratletakse Võistlusjuhendis vastavalt stardinumbritele. Saabumine tehnilisse kontrolli hiljem, kui Võistlusjuhendis ettenähtud, toob kaasa rahalise trahvi 300.-EEK (eesti krooni) või võistlusele mittelubamise. Selle kohalise otsuse teeb võistlusjuht. 5.3 Võistleja võib saabuda varem või hiljem tehnilisse kontrolli, juhul kui selleks on tehnilise komisjoni esimehelt saadud eelnevalt luba. 5.4 Kontrollitakse võistlusauto vastavust juhendile ja kehtestatud tehnonõuetele, mittevastavuse korral võistlusele ei lubata. 5.5 Korraldajal on õigus teha tehnilist kontrolli kogu võistluse kestel. Juhendile ja tehnonõuetele mittevastavuste avastamise korral võib korraldaja võistleja eemaldada võistluselt koos tulemuste tühistamisega. 5.6 Tehnilise komisjoni juhil on õigus autosid starti mitte lubada, juhul kui auto on mitte vastavuses Rahvaralli ja rahvasprindi tehniliste tingimustega. Tehniline komisjon võib määrata võistlejale uue tehnilise aja, et kõrvaldada tuvastatud rikkumine. 5.7 Vaidluse korral, kus satuvad kahtluse alla auto komponentide vastavus konkreetse automudeli autotootja ettenägemisele, tuleb võistlejal või võistleja volitatud esindajal esitada vastavad dokumendid tehnilise komisjoni juhile kahe tööpäeva jooksul pärast võistlust.

6. STARDIJÄRJEKORD 6.1 Stardijärjekorra ja stardiintervalli määrab korraldaja. 6.2 Stardijärjestus võistlejate stardiaegadega või vooru esimese võistleja stardiajaga ja stardiintervallidega avaldatakse Ametlikul Teadetetahvlil iga vooru eel hiljemalt 10 minutit enne esimese võistlusauto starti. 119

6.3 Võistleja peab ilmuma starditsooni korraldaja määratud ajal vastavalt stardijärjekorrale. 6.4 Oma stardiajaks stardijoonele mittejõudnud võistlejat vooru starti ei lubata. Stardijärjestust või -aega võib mõjuval põhjusel muuta ainult võistluse juht. 6.5 Võistluste ametlik aeg on Eesti aeg, mida edastab Eesti Raadio.

7. VÕISTLUSE KÄIK 7.1 Starditakse eraldistardist, paigalt, töötava mootoriga. 7.2 Stardisignaali andmise kord määratakse võistlusjuhendiga. 7.3 Karistused valestardi eest määratletakse võistlusjuhendiga. 7.4 Finiš on lendav kui võistlusjuhend ei määra teisiti. 7.5 Ajamõõtmine toimub vähemalt 0,1 sekundi täpsusega. 7.6 Lubatud on sõita vaid tähistatud võistlusrajal vastavalt rajaskeemile. Raja läbimine valelt poolt rajatähiseid või rajapiirdeid loetakse raja mitteläbimiseks ja selle vooru tulemust võistlejal ei arvestata. 7.7 Korraldajal on õigus määrata võistlusjuhendiga karistusi rajatähiste ja rajapiirete puudete eest. 7.8 Võistleja, kes mistahes põhjusel avab võistlusrajal autoukse või väljub autost, loetakse antud voorus katkestanuks. 7.9 Kordusstardi loa võib anda võistluse juht võistlejale, kes startis võistluse katkestamise ja katkestamise põhjustanud sündmuse vahelisel ajal ning rajakohtunike ettekande alusel võistlejale, kui rada oli läbimatu.

8. TULEMUSED 8.1 Sõidetakse 3 vooru. Igas voorus fikseeritakse raja läbimise aeg. Etapi tulemus saadakse kolmest voorust kahe parema tulemuse kohapunktide summeerimisel või kahe parema vooruaja liitmisel. 8.2 Finišis või võistlejate parklas peab olema infotahvel või ekraan mitteametlike tulemuste jooksvaks esitamiseks. 8.3 Esialgsed tulemused avaldatakse Ametlikul Teadetetahvlil ja hoitakse seal 30 minutit.

9. VASTULAUSED 9.1 Aeg vastulause esitamiseks on 15 minutit pärast esialgsete tulemuste avaldamist Ametlikul Teadetetahvlil. 9.2 Vastulause esitamiseks tasub võistleja ettenähtud aja jooksul juhendis kehtestatud tasu ja seejärel esitab võistluse juhile 10 minuti jooksul vastulause kirjalikult. 9.3 Vastulause põhjendatust hindab võistluste juht. 9.4 Vastulaused lahendatakse kolmeliikmelise kohtunikekogu poolt, mille koosseisu kuuluvad võistluse juht, EAL-i esindaja ja korraldava klubi esindaja. Vastulaused lahendatakse enne lõpptulemuste avaldamist. 9.5 Vastulausete puudumise korral loetakse esialgsed tulemused ametlikeks pärast vastulausete esitamiseks ettenähtud aja lõppu. Vastulausete olemasolu korral loetakse tulemused ametlikeks pärast vastulausete lahendamist. 9.6 Vastulauseid võistluse juhi tegevuse kohta võib esitada EAL-i alakomiteele 3 päeva jooksul pärast võistluse toimumist. Vastulausetega võistluse juhi tegevuse kohta ei kaasne toimunud võistluste tulemuste muutmist.

10. AMETLIK TEADETETAHVEL 10.1 Ametliku Teadetetahvli asukoht tuleb ära tuua võistlusjuhendis. 10.2 Kõik juhendi muudatused ja võistluse käiku mõjutavad teated avaldatakse Ametlikul Teadetetahvlil allkirjastatult võistluse juhi poolt. 120

KIIRUSALADE VÕISTLUSMÄÄRUSED 1. Üldmäärused. 1.1. Üldosa. 1.2. Võistluste korraldamine. 2. Üldnõuded võistlusradade ohutusele. 2.1. Pealtvaatajad. 2.2. Väljasõidualad, ohutsoonid. 2.3. Kohtunike paiknemine. 2.4. Esmaabi. 2.5. Päästeauto, tuleohutus. 2.6. Radade ülevaatus. 3. Rajakohtunike postid (KP) 3.1. Paiknemine, 3.2. Rajakohtunike kohustused, tööülesanded. 3.3. KP isikkoosseis, tööülesanded. 4. Signaallipud. 4.1. Signaallippude kasutamine. 4.2. Signaallippude mõõdud. 4.3. Signaallippude kasutamise kord ja nende tähendused. 4.3.1. Märguanded stardi-finishipaigalt. a) Stardilipp b) Finishilipp c) Punane lipp d) Must-valge diagonaallipp e) Must lipp f) Must lipp oranži ringiga keskel 4.3.2. Märguanded raja KP-dest. h) Kollane lipp i) Kollane lipp punaste püsttriipudega j) Roheline lipp k) Valge lipp l) Sinine lipp 4.4 Muud informeerimisvahendid. 5. Võistlemise reeglid. 5.1. Stardiks valmistumine. 5.1.1. Startijate arv ja paiknemine. 5.1.2. Masinaklasside ühisstart. 5.1.3. Stardijärjestus. 5.1.4. Soojendusring. 5.1.5. Sõit stardikohale. 5.2. Stardikohtunik. 5.3. Stardiviis. 5.4. Start. 5.4.1. Stardiks valmisolek. 5.4.2. Stardisignaal stardilipuga. 121

5.4.3. Stardisignaal fooriga. 5.5. Valestart. 5.5.1. Definitsioon. 5.5.2. Karistused. 5.5.3. Informeerimine. 5.5.4. Tuvastamine. 5.6. Võidusõit rajal. 5.6.1. Möödasõit. 5.7. Auto peatamine rajal. 5.8. Sõit rajaboksidesse. 5.9. Avarii rajal. 5.10. Meetmeid korduva määrustevastase sõidu vältimiseks. 5.11. Finish 5.12. Võistlussõidu peatamine. 5.13. Tulemused. Autasustamine. 6. Boksid. Parklad. 6.1. Kinnine park. 6.2. Boksid. 7. Tehniline ülevaatus. 8. Võistlejate koosolek, info sõitjatele. 9. Võistlustest osavõtjad, 9.1. Võistlejad. 9.2. Võistlejalt nõutavad dokumendid. 9.3. Erimärked võistleja litsentsil. 9.4. Osavõtumaksud. 9.5. Registreerijad. 9.6. Stardiluba. 9.7. Osavõtuavaldus. 10. Sõitjate varustus. 11. Võistlusauto, selle varustus ja kujundus. 11.1. Tehnilised tingimused. 11.2. Turvavööd. 11.3. Ohutusraamistik. 11.4. Võistlusnumbrid. 11.4.1. Kujundus, kirjad võistlusautol. 11.5. Riiklikud registreerimisnumbri märgid. 11.6. Pukseerimiskonks. 11.7. Tahavaatepeeglid. Aknaklaasid. 11.8. Võistlusauto tehniline kaart. 11.9. Mürapiirang. 12. Võistlusmääruste kasutamine.

1. ÜLDMÄÄRUSED 1.1 Üldosa Käesolev määrustik kehtib kõigil Eesti Vabariigis korraldatavatel kiirusalade võistlustel (ringrajasõit, rallikross, autokross, bagikross, igamehesõit, lumerajasõit, hipodroomisõit jm. ringradadel peetavad). 122

1.2 Võistluste korraldamine Võistluste korraldamise üldnõuded vt.pt.Q (EAL kalenderplaan, registreerimise juhend jmt.). Korraldustööst peavad osa võtma lisaks korraldajafirmale ka võistluste juht, ohutusülem, EAL alakomitee. Rahvusvaheliste võistluste korraldamine toimub FIA eeskirjade kohaselt, korraldusloa ja FIA Spordikalendrisse lülitamise taotlused väljastab EAL Sekretariaat iga võistluse jaoks eraldi (vt. ka pt. Q).

2. ÜLDNÕUDED VÕISTLUSRADADE OHUTUSELE 2.1 Pealtvaatajad Kiirusvõistlustel tuleb pealtvaatajatele tagada täielik ohutus. Pealtvaatajatele lubatud alad tuleb selgelt tähistada ning eraldada võistlusrajast piiretega (põrkpiire, vallid, rehvivirnad jne.). Kui pealtvaatajad paiknevad raja suunast kaitsmata alal, siis peab see ala olema vähemalt 30 m raja servast eemal ning mitte väliskurvides. Ei tohi kasutada trossi, terastraati või okastraati. Pealtvaatajate distsipliin neile lubatud aladel tuleb tagada piisavalt arvuka instrueeritud julgestusmeeskonnaga. Soovitav julgestajate arv on 1 inimene 40 pealtvaataja kohta. 2.2 Väljasõidualad, ohutsoonid Kohtades, kus rajalt väljasõidu oht on suur, tuleb tagada võimalikult laiad takistusteta väljasõidualad, kus ei ole sportlasele ohtlikke esemeid, ehitisi, poste vm. Väljasõidualad tuleks piirata võrkaia või amortiseeruva piirdega välisperimeetrit pidi. 2.3 Kohtunike paiknemine Rajaboksid, kohtunikeboksid rajal ja võistluste keskus tuleb planeerida võimalikult ohutusse kohta. Kohtunikepostide vahel peab olema silmside. 2.4 Esmaabi Võistlusrajal peab nii treeningute kui võistluste ajal pidevalt viibima vähemalt 1 arst, 1 medõde ja 1 kiirabiauto (soovitavalt kõiki 2). Esmaabitöötajate täpne arv sõltub raja pikkusest, kujust ja asukohast. Esmaabivahendite ja -töötajate paiknemine peab olema kõigile teada ning hästi tähistatud. Personal peab olema instrueeritud ning teadlik, kelle korraldusel ja mis moel esmaabi antakse, tagatud peab olema kindel side. Võistlusrajal peab olema päästeauto erivarustusega (lõikeriistad, puksiir, keevitus jmt). 2.5 Päästeauto, tuleohutus Raja KP-des, parklates, boksides, starditsoonis peab olema piisav arv selgelt tähistatud tuletõrjevahendeid. Nii treeningute kui võistluste ajal peab kohal olema päästeauto erivarustuse ja instrueeritud meeskonnaga. 2.6 Radade ülevaatus Rajad tuleb enne võistlusloa saamist EAL poolt üle vaadata. Rada peab vastama EAL poolt kehtestatud ohutusnõuetele, rajal peab olema pass ning EAL litsents (vt.pt.QB). Ajutistel radadel piisab EAL kooskõlastusega rajaskeemist. 2.7 Pääste-, kiirabi-, puksiir- jt eriautod võivad rajale sõita vaid võistluste juhi loal. Rajal liikumine vastavalt raja sõidusuunale.

3. RAJAKOHTUNIKE POSTID (KP) 3.1 Paiknemine KP-d peavad paiknema, et rada on kogu pikkuses KP-de vaateväljas. KP-st peab olema silmside eelnevasse ja järgnevasse KP-sse. KP-d peavad rajalt olema võistlejaile hästi nähtavad, ent ohutus kohas. KP-d tuleb nummerdada alates stardist, numbritähised 50x50 cm. Suurim lubatud vahemaa on 200 m. Kõikides KP-des peavad olema tulekustutid. 123

3.2 Rajakohtunike kohustused, tööülesanded a) Signaallippude abil teatada võistlejatele rajal tekkinud ohtudest ja takistustest. b) Teatada võistluste juhtidele kõikidest KP tsoonis aset leidnud õnnetustest ja võistlusmäärustike rikkumistest. c) Teatada võistluste juhtidele esmaabi, tuletõrje vm. vajadusest KP tsoonis. d) Koristada ja puhastada rada KP tsoonis. e) Rajal seiskunud auto eemaldamine ohutusse paika raja servas, seiskumise põhjuste väljaselgitamine ja nendest ettekandmine võistluste juhtidele. f) Jälgida sportlaste sõiduvõtteid, eelkõige valede ja ohtlike manöövrite sooritamisest. g) Registreerida kogu rajal toimuv, KP tegevus, märguanded, avariid jne., teha ettekanne võistlussõidu lõppedes võistluste juhile, kes edastab selle žüriile. 3.3 KP isikkoosseis ja tööülesanded Kiirusalade võistlustel piisab KP mehitamiseks 2-st töötajast: KP ülem rajakohtunikuna ja lipumees. Ringrajavõistlustel otsustab iga KP töötajate arvu KP ülem, töötajaid peab olema vähemalt kolm, kes on selgelt eristetavas eririietuses. Eririietus ei tohi olla signaallippude värvi (punane, kollane, sinine, roheline ega valge). KP-de personali tööülesanneteks on vastavalt rajakohtuniku korraldustele: a) abistada vigastatud sportlasi, b) eemaldada seiskunud autod oma KP tsoonis ohutusse paika, c) selgitada katkestamise põhjused, d) edastada informatsioon võistluskeskusesse, e) hankida KP tegevuseks vajalikud materjalid ja inventari, f) esitada suulisi või kirjalikke selgitusi võistluste juhile või võistluste žüriile.

4. SIGNAALLIPUD Signaallippude kasutamine KP-des on üks tähtsamatest võistlejate ohutuse tagamise vahenditest. Aus sportlik võidusõit ning sportlaste tervis sõltub KP lipukohtunike tegevusest ning eelkõige sõitjate kohustuslikust allumisest märguannetele. Võistluste juht ja KP-de kohtunikud on kohustatud kasutama värvilisi signaallippe tagamaks sõitjate ohutuse ja nõudmaks määrustikest kinnipidamist. Sõiduolukorras mittevajalikud lipud ei tohi olla sõitjatele rajalt nähtavad. 4.1 Signaallippude kasutamine Võistlustel tuleb kasutada FIA poolt kehtestatud signaallippe (värvid, mõju, sõitjate kohustused). Lühematel võistlusradadel võib märguannete süsteemi lihtsustada EAL loal (eri kiirusalade määrustikud). Lippe tuleb kasutada nii võistlustel kui ka treeningutel. 4.2 Signaallippude mõõdud ja värvid. Lippude vähim lubatud suurus on 60 x 80 cm, punase lipu suurus 80 x 100 cm. Lippude värvikoodid Pantone süsteemis: Punane – 186C Kollane – YellowC Sinine – 298C Roheline – 348C Must – BlackC Oranž – 151C 4.3 Signaallippude kasutamise kord ja nende tähendused 4.3.1 Märguanded stardi-finishipaigalt. Märguanded signaallippudega võistluste juhi või tema asetäitja poolt. 124

a) Stardilipp. Tavaliselt korraldajamaa rahvuslipp. Kui seda ei kasutata, siis peavad lipuvärvid olema selgelt eristatavad teistest signaallippudest, sellest tuleb teatada Juhendis. Stardisignaal tuleb anda lipu langetamise teel. Paigalstardi puhul ei tohi stardilipu aeglase tõstmisega alustada enne, kui kõik autod on peatunud oma stardipositsioonidel. Stardilipp ei või seista üleval kauem kui 5 sekundit. Stardihetkeks on lipu järsk allarabak. b) Finishilipp – must-valge maleruudustik. Lipp tähendab võistluse või võistluse osa lõppu. c) Punane lipp – lõpetada võistlemine! Näidatakse võistluste juhi poolt liikumatuna stardi-finishipaigas. Lipp tähendab võistlejatele, et tuleb kohe lõpetada võidusõit või treeningsõit ning jätkata aeglaselt liikumist rajaboksidesse. Peale lipu näitamist võistluste juhi poolt dubleerivad seda oma lippudega kõik KPd rajal (ainult rahvusvahelistel võistlustel). Punane lipp tähendab ülisuurt ohtu rajal, võistluste lõppu, liikumisel võistlejad peavad olema eriti tähelepanelikud ning valmis iga hetk peatuma. d) Must-valge diagonaallipp – hoiatus määrustevastase sõidu eest. Näidatakse liikumatuna koos tahvlil oleva võistlejanumbriga. Märguannet näidatakse kahel ringil sõitjale, kelle võistlusnumber on tahvlil võistlusmäärustikuvastase sõidu eest. e) Must lipp – kohustuslik peatumine rajaboksis. Näidatakse liikumatuna koos tahvlil oleva võistlusnumbriga. Märguanne tähendab, et antud sõitja on kohustatud järgmisel ringil sõitma rajaboksi ja peatuma seal, tagades ohutu sõidu ja peatumise. NB! Punase lipu, must-valge diagonaallipu ja musta lipu näitamise otsustab võistluste juht. f) Must lipp organži ringiga keskel – kohustuslik peatumine rajaboksis tehnilistel põhjustel. Näidatakse liikumatuna koos tahvliga, millel võistlejanumber. Oranži ringi läbimõõt 40 cm. Lipp tähendab, et antud võistlejal on juhtunud masinarike, mis seab ohtu nii tema enda kui ka kaasvõistlejad. Võistleja on kohustatud järgmisel ringil rajaboksidesse sõitma ja seal peatuma. Niipea, kui on võetud vastu otsus võistleja peatamiseks, tuleb sellest otsusest kohe informeerida võistleja abimeeskonda boksides, et nad peatumismärguannet ka ise dubleeriksid. 4.3.2 Märguanded raja KP-dest h) Kollane lipp – oht rajal, möödasõit keelatud. Lehvitatav ohulipp. Märguande põhjus võib olla hetkeline, ajutine või kestev, ohu olemus võib olla väga erinev. Kollase lipu lehvitamine märgib ohuolukorda antud KP tsoonis, lippu lehvitatakse kahe ringi jooksul. Kui selle ajaga pole olnud võimalik ohuallikat kõrvaldada, loetakse tekkinud olukord püsivalt eksisteerivaks ning lipu lehvitamine lõpetatakse. Võimaluse korral antakse sõitjatele märku sellest, milline rajaosa on ohutum takistuseks möödasõiduks. Kui võistlusrajal on ohtlikult avariiteinud autosid, ent puudub vajadus sõidu katkestamiseks punase lipuga, siis näidatakse KP-st kaht lehvivat kollast lippu koos. Kahte kollast lippu näidatakse ka siis, kui rada on täiesti ummistunud ja üliohtlik, ent võistluskeskusest pole veel saabunud käsku punase lipu näitamiseks. Et tagada võistlejate piisav pidurdusmaa, näidatakse liikumatut kollast lippu olukorraga häiritud KP-le eelnevas KP-s. Kui ohuolukord tingib kahe kollase lipu lehvitamist, siis ka eelnevast KP-st näidatakse kahte kollast liikumatut lippu. Juhul, kui avarii tagajärjel on võistlusautode eemalelennanud osi ka avariikohale järgnevas 125

KP tsoonis, siis ka sealt KP-st näidatakse lehvivat kollast lippu. Kui aga järgnevas KP tsoonis on rada puhas ja ohutu, siis näidatakse sealt rohelist lippu. Kui võistlejad on möödunud näidatavast kollasest lipust (seisev või lehvitatav), siis peavad nad otsekohe sõidukiirust aeglustama ning olema valmis vajaduse korral peatuma. Võistlejad peavad jääma oma positsioonidele, igasugune eessõitjast möödasõit on kategooriliselt keelatud kuni nad on möödunud ohutsooni lõpetanud rohelise lipu märguandega KP-st. Rahvuslikel võistlustel ei kasutata rohelist lipumärguannet ohutsooni lõpetamiseks. Ohutsooni lõpuks (möödasõidukeelu lõpuks) loetakse ohuallikast möödumine. i) Kollane lipp punaste püsttriipudega – libe rada. Märguanne näitab, et KP tsoonis on võistlusraja pind muutunud ootamatult libedaks. Lipp näitab enamasti seda, et rajale on valgunud õli, kuid selle lipuga antakse teada ka ootamatult tekkinud suurtest vihmavee lompidest. Samuti hoiatatakse nõnda raja eri lõikudes sadama hakanud vihmahoogudest, siis näitab kohtunik koos lipuga vaba käega taeva suunas. Kollast punaste triipudega lippu näidatakse kuni 4 ringi jooksul või seni, kuni rajakate on jälle tavalises olukorras. Sellele signaallipule järgnevas KP-s ei pea näitama rohelist lippu. j) Roheline lipp – rada vaba. Märguannet rohelise lipuga kasutatakse: – lõpetamaks kollaste lippudega märgitud ohutsooni ja seega ka möödasõidukeeldu, – vajaduse korral soojendusringi alguses või treeningsõidu alustamiseks. k) Valge lipp – rajal aeglane auto. Valge lipp annab võistlejale teada, et ta on rajal järele jõudmas endast tunduvalt aeglasemale autole. Valget lippu näidatakse siis, kui rajale on sõitnud teenindusauto või kui rajal liigub väga aeglaselt mõni võistlusauto. Lipuga alustatakse lehvitamist siis, kui aeglane auto on KPst möödumas, lehvitamine lõpetatakse, kui auto on jõudnud järgmise KP tsooni ja omakorda sealt alustatakse lehvitamismärguannet. Edasi hoitakse valget lippu liikumatult, kuni aeglane auto on jõudnud ülejärgmisesse KPsse. Kui aeglaselt liikuv auto peatub rajal, siis tuleb kohe valge lipp kollasega asendada. 1) Sinine lipp – ära takista möödasõitjat. Liikumatu lipp: kaasvõistleja(d) on järele jõudmas ja võib alustada möödasõitu järgneva KP tsoonis. Liikuv lehvitatav lipp: kaasvõistleja(d) on järele jõudnud, alustanud möödasõitu, mitte segada möödumist. Sinine liikumatu lipp näitab võistlejale, et üks või mitu võistlusautot lähenevad talle suurema kiirusega ning valmistuvad temast möödasõiduks. Liikumatu lipuga antakse märku, et kiirem auto on veel mõnikümmend meetrit maas ja möödasõit toimub ilmselt järgmisel rajalõigul. Kui lippu lehvitatakse, siis sellega hoiatatakse sõitjat juba alanud möödasõiduüritusest või siis väga suure kiirusega järelejõudvast kaasvõistlejast. Sinise lipuga märguannet pole vaja anda: a) võistluste esimestel ringidel, kui kõik autod sõidavad veel grupina, b) kui kaks või enam sõitjat on võrdses heitluses üksteise kannul mitme ringi jooksul konkureerimas, c) kui möödasõitev auto on ilmselt teadlik seljataga toimuvast ja on sellest märku andnud (käega, suunatulega või rajaserval sõites), d) kui näidatakse kollast signaallippu (möödasõit igal juhul keelatud). Igal juhul tuleb sinist lippu näidata:

126

a) ilmsel möödasõidu takistamisel, b) möödasõidul ringiga mahajäänutest, c) kui kiire auto, kes on näiteks stardihetkel seiskunud või võistluste ajal boksides peatunud, on alustanud liidrite püüdmist ja oma koha kiiret parandamist. Kuiva ilmaga võisteldes tuleb sinist lippu näidata vaid tõelisel vajadusel eespooltoodut järgides. Vihmase ilmaga, eriti vormelautode sõidus, on sinine lipp asendamatu märguanne võistluste ohutuks ja sportlikuks kulgemiseks. 4.4 Muud informeerimisvahendid 4.4.1 Signaallippudega koos näidatava numbritahvli suuruseks on A 3 – A 2, värvideks mustvalge. Soovitav numbrimärgi kõrgus 28 cm, joone laius 5 cm. 4.4.2 Valestarditahvel, millel soovitavalt suur kiri VALESTART või FALSE START must-valges kujunduses. Tahvlil olgu koht numbritahvli kinnitamiseks. 4.4.3 Võistlejale, kelle autot ähvardab ilmne süttimisoht (suitseb tugevasti), võib näidata portatiivset tulekustutit, vaba käega osutada võistleja autole.

5. VÕISTLEMISE REEGLID 5.1 Stardiks valmistumine 5.1.1 Startijate arv ja paiknemine Igal võistlusrajal üheaegselt startida võivate autode arv on määratletud raja passis skeemil ja litsentsis. Samuti on kirjeldatud stardirivis seisjate arv ja stardirivide arv, vahekaugus ning paiknemine. 5.1.2 Masinaklasside ühisstart Ühes stardis võivad osaleda autod mitmest võistlusklassist. 5.1.3 Stardijärjestus Stardijärjestuse määrab võistleja parim ringiaeg ajavõtuga treeningsõitudel. Stardirivis paigutatakse parima treeningringiajaga sõitja soovitavalt esimese kurvi suhtes siserajale. Võistluste žürii võib lubada võistlejaid startida ilma treeningringiajata stardirivi lõpust. Kui ühises stardis on mitmes eri masinaklassis sõitjaid, siis stardijärjestus tuleb määrata iga võistleja treeningaja järgi, masinaklasside grupeerimine ei ole lubatud. Eri kiirusaladel võib kasutada teisi meetodeid stardijärjestuse selgitamisel (loos, eelmise osavõistluse tulemused, jmt) ning stardipositsioonide määramisel (järjekorras valimine). 5.1.4 Soojendusring Üldjuhul tuleb võistlejaile võimaldada ühe soojendusringi läbimine enne stardiks rivistumist. 5.1.5 Sõit stardikohale Soojendusringilt tulles või eelstardiplatsilt välja sõites on sportlastel keelatud starditsoonis stardiproovide sooritamine (järsk paigaltvõtt ja/või lühiajaline kiirendus veorataste sidestuse kadumiseni teekattega). 5.2 Stardikohtunik Stardikohtunik peab asuma stardijoonest piisaval kaugusel, kõigile hästi nähtavas kohas ning nii kõrgel, et kõik startijad oma positsioonilt tema märguandeid takistusteta näevad. Stardikohtuniku tegevus on kiirusalade ohutuks ja takistusteta läbiviimiseks määrava tähtsusega. Stardisignaalid peavad olema selged, õigesti ja üheselt arusaadavad ning sooritatud. 5.3 Stardiviis Kiirusaladel kasutatakse reeglina grupiviisilist paigaltstarti töötavate mootoritega. Startijad on stardikohtuniku otseses alluvuses hetkest, kui stardilipp hakkab tõusma, hetkeni, kui see lipp langeb. Võistleja, kes stardilipu tõusma hakates pole oma autoga stardikohtuniku alluvuses, loetakse mittestartinuks. Rahvusvahelistel võistlustel on reeglina stardikohtunikuks võistluste juht.

127

5.4 Start Võistlusjuhendis tuleb nimetada stardiviis. Stardiviis tuleb Juhendis täpselt kirjeldada ning võistlejate koosolekul korrata. 5.4.1 Stardiks valmisolek Enne rajale sõitu kontrollitakse sõitjate riietust, rihmade, kiivrite kinnitust jmt. Võistluste juhi loal lubab eelstardikohtunik eelstardiväljakule või boksidesse rivistunud sõitjad rajale. Sõita tuleb rahulikult, aeglaselt (vt. ka 5.1.5) oma kohta hoides. Stardialal peab olema piisavalt abikohtunikke, kes juhatavad startijad oma stardikohtadele (soovitatud on numbritahvlite kasutamine). Abikohtunikud veenduvad veelkord, et kõikidel on rihmad-kiivrid jmt. kinnitatud, et kõik oleks oma stardikohtadel ning annavad valmisolekusignaali stardikohtunikule. Kõik mehaanikud, kohtunikud jt. peavad lahkuma stardialast. 5.4.2 Stardisignaal stardilipuga Kui startijad on asetunud oma kohtadele ja abikohtunikud on andnud valmisolekusignaali, tõstab stardikohtunik tahvli kirjaga “1 MIN” või “30 SEK”. Märguanne näitab stardihetkeni jäänud aega. Tahvlid peaksid olema kollased musta tekstiga ja piisavalt suured (et ka viimase stardirea sõitjad selgelt lugeda saaksid). Võistlusauto mootor ei tohi välja surra. Stardikohtuniku otsustada jääb, millise tahvli ta üles tõstab. Kui stardiootel võistlejatega ja ametnikega on kõik korras, võib alustada kohe “30 SEK” tahvliga. Tahvlit tuleb hoida üleval umbes 10 sekundit, informaator teatab sellest ka valjuhääldist. Umbes 15 sekundit enne stardihetke võtab stardikohtunik paremasse kätte stardilipu, lipp peab olema allpool põlvekõrgust. Umbes 5 sekundit hiljem hakkab stardikohtunik lippu aeglaselt tõstma. Kui lipp on tõusnud horisontaalsendisse, tõstab stardikohtunik vasaku käe vertikaalasendisse. Stardilipp tõuseb aeglaselt edasi kuni 20–30° asendini enne vertikaalseisu. Nüüd jääb lipp 2-5 sekundiks sellesse asendisse ning langetatakse välkkiirelt. See ongi stardihetkeks. 5.4.3 Stardisignaal fooriga Kui startijad on asetunud oma kohtadele ja abikohtunikud on andnud nvalmisolekusignaali, näitab stardikohtunik tahvlit “30 SEK” (vt. 5.4.2). Võib näidata ka tahvlit “10 SEK” enne foori sisselülitamist. Järgnevalt lülitatakse põlema stardifoori punane tuli, mis peab põlema 2-5 sekundit ning siis kustuma. Punase tule kustumine on stardihetkeks. Stardifoor peab asetsema eespool stardijoont ning piisavalt kõrgel. Fooris tuleks kasutada tugeva valgusjõuga pirne, fooritulesid ei tohiks nähtamatuks muuta ere päiksevalgus. Soovitav on kasutada topeltfoori. Punase fooritule ülalpool on kollane foorituli. Kui stardiprotsess katkestatakse võistluste juhi poolt, lülitatakse sisse kollane vilkuv tuli – ja alles siis lülitatakse välja võimalikult juba süttinud punane tuli. Fooril tuleks kasutada tagaekraani (sile kollane või valge tagapõhi, mis on umbes 1 m laiem ja kõrgem foorist endast). 5.4.4 Punktides 5.4.2. ja 5.4.3. kirjeldatuist erinevaid stardisignaale kasutades peab neid Juhendis ja võistlejate koosolekul täpselt kirjeldama. Eri aladel kasutatakse ka teisi stardiviise. Erinevate stardisignaalide koos kasutamine on keelatud. 5.5 Valestart 5.5.1 Definitsioon Valestart on toimunud juhul, kui sõitja, kes on stardikohtuniku otseses alluvuses, on liikunud oma võistlusautol stardikohalt edasi enne stardihetke tähistavat signaali.

128

5.5.2 Karistused Valestardi sooritamise eest karistatakse võistlejat, lisades karistussekundid tema võistlusdistantsi läbimise ajale. Eri kiirusalade määrustikud võivad kehtestada erinevaid karistusi. 5.5.3 Informeerimine Valestardi sooritamisest antakse võistlejale teada eritahvlitega (4.4.2), samuti tuleb valestardist kohe teatada antud võistleja tehnilise teeninduse personalile. Rajaboksides tuleb mehaanikutel omakorda valestardist sõitjat informeerida. 5.5.4 Tuvastamine Valestardi tuvastamisõigus ja -kohustus on ainult stardikohtunikul. Tema otsus on lõplik ja ei kuulu protesteerimisele. Rahvusvahelistel võistlustel teatab stardikohtunik valestardist kirjalikult võistluste juhile. Stardi- ja finishikohtunike otsuseid võivad ainult nad ise tagasi võtta, kui veenduvad oma eksimuses. Otsuse tagasivõtt eeldab žürii (võistluste juhi) heakskiitu. 5.6 Võidusõit rajal 5.6.1 Möödasõit a) Võidusõidu ajal, kui konkurente ei ole vahetus läheduses, võib võistleja kasutada kogu raja laiust. Otsekohe, kui raja sirgel osal on kiirem auto eessõitjale järele jõudnud, peab eessõitja andma teed kiiremale, suundudes rajaservale. b) Kui aeglasem eessõitja ei märka kiiremat või ei lase teda mööduda, peavad rajakohtunikud aeglasemat võistlejat siniste lippudega informeerima. Võistlejat, kes ei allu sellele märguandele, võidakse hoiatada ja karistada. Korduv siniste lippudega antava signaali ignoreerimine võib kaasa tuua antud võistleja eemaldamise. c) Kurvides ja nendele eelnevatel ja järgnevatel rajalõikudel võib sõita vabalt valitud trajektooril, järgides raja servade tähistust. Mitme auto üheaegsel liikumisel samal rajalõigul on trajektoori valiku eesõigus eessõitjal. Eessõitja eelisõigus kaob, kui talle järgnenud võistleja auto on jõudnud eessõitva auto kõrvale. Kõrvalejõudmise asendiks on eessõitva auto tagarataste ja tagasõitva auto esirataste jõudmine ühele sirgele. Kõrvutisõitmisel nii sirgetel kui kurvides peavad mõlemad võistlejad tagama kaassõitjale võimaluse rajal püsimiseks (piisava laiusega rajakoridori), liikuda võib vaid rööpsetel trajektooridel. Möödasõit on lubatud mõlemalt poolt. On keelatud sõiduvõtted, mis takistavad teisi sõitjaid, nagu liialt varajased suunamuutmised, tahtlik autode kiilumine kurvi sise- või välisserva suunas ning muud reeglitevastased sõiduvõtted, süüdiolevat sõitjat karistatakse tahtlikus määrusterikkumises. Korduv rikkumine (ka tahtmatu viga) võib kaasa tuua võistleja eemaldamise. d) Kaasvõistleja tahtlik või tahtmatu takistamine ühe või mitme võistleja poolt on keelatud. Pidev kõrvuti sõitmine või eest-küljelt mitme autoga segamine on keelatud. Kui võistlejate grupis on möödasõitu otsiv kiirem auto, peavad rajakohtunikud näitama siniseid lippe. e) Keelatud on raja ühelt servalt teisele servale sõitmine kaasvõistleja ees, tema möödasõitu nõnda takistades. f) Tõsiste sõiduvigade kordumine või auto üle kontrolli kaotamine (näit. rajalt väljasõit) võib süüdlasele kaasa tuua eemaldamise. g) Võistluste ajal võib võidusõiduks kasutada ainult tähistatud võistlusrada. Kurvi “lõikamine” üle poole auto laiuse võrra võib kaasa tuua võistlustelt eemaldamise. Avariiohu vältimiseks rajalt väljasõitnut ja võistluse jätkanut võib võistluste juht mitte karistada, kui väljasõit (näit. “lõikamise” tunnustega) ei andnud võistlejaile mingeid eeliseid konkurentide ees. h) Igasugune sõit rajal võib toimuda ainult võistlussuunas. 5.7 Auto peatamine rajal a) Võistleja, kes soovib rajalt ära sõita, peab sellest teisi varakult informeerima ning eemalduma rajalt ohutult selleks ettenähtud kohas. 129

b) Kui võistleja auto on tahtmatult või sõitja tahtliku tegevuse tulemusel peatunud (seiskunud) rajal, tuleb teha kõik, et auto võimalikult kiiresti rajalt eemaldada ohutusse paika. Kui sõitja seda ise ei suuda teha, on rajakohtuniku kohustus teda abistada. Juhul, kui sõitjal õnnestub kõrvalist abi kasutamata käivitada mootor ja rajale tagasi sõita ilma, et ta võistlusmäärustikku oleks rikkunud või et ta oleks väljasõiduga seoses teiste ees mingeid eeliseid saanud, siis seda sõitjat ei karistata. c) Raja ääres võib ohutus kohas seiskunud autole pisiremonti teha vaid sõitja ise, kasutades vaid neid tööriistu, mis tal võistlusautos kaasas on. d) Kütte- ja määrdeainete lisamine võistlussõidu ajal on keelatud väljaspool rajabokse. e) Raja ääres seiskunud autot ei tohi keegi teine peale sõitja (või erandina kohtuniku) puudutada. Rikkumisel võistleja tulemus tühistatakse. f) Auto lükkamine piki rada (kui see pole seotud auto ohutusse tsooni eemaldamisega) või auto lükkamine üle finishijoone on keelatud ja toob kaasa võistlustulemuse tühistamise. g) Kui võistleja eemaldub rajal seiskunud autost kasvõi hetkekski mistahes põhjusel, siis loetakse ta võistluse katkestanuks. Katkestanud sõitja on kohustatud võimalikult kiiresti teisi sõitjaid jälgides eemalduma kaitserajatise taha. Ringrajasõidus, rallikrossis ja autokrossis peab võistleja raja serval seiskunud autost võimalikult kiiresti lahkuma piirde taha, olles enne veendunud auto tuleohutuses. Võistleja ei tohi ületada rada enne sõidu lõppu, vaid ootama kaitsepiirde taga. 5.8 Sõit rajaboksidesse a) Aeglustuskurv enne bokside algust loetakse bokside osaks. b) Treeningsõitude ja võistluste ajal on võistleja kohustatud sissesõidul boksidesse läbima aeglustuskurvi. Rikkumine toob kaasa diskvalifitseerimise. c) Sõitja, kes on otsustanud rajalt boksidesse või parklasse sõita, peab sellest varakult teisi sõitjaid informeerima (suunatulega, käe tõstmisega) ja tagama kaasvõistlejate ohutuse. 5.9 Avarii rajal Peale iga tõsisemat avariid rajal (auto ümberpaiskumine, kokkupõrge, põrge vastu rajapiirdeid jm) on võistleja kohustatud ilmuma arstlikule ülevaatusele võistluste arsti juurde ning peale seda esitama võistlusauto tehnilisele komisjonile kontrollimiseks. 5.10 Meetmeid korduva määrustevastase sõidu vältimiseks Määrustevastased sõiduvõtted toovad kaasa võistluste ebaausaid tulemusi ning ohuolukordi rajal. Kiirusaladel tuleb jälgida järgmisi põhimõtteid: a) määrustevastaseid sõiduvõtteid ei tohi mingil juhul lubada, b) rajakohtunikele lisaks määratakse kurvidesse žürii vaatlejaid ja faktikohtunikud. c) täidetakse järgmisi ühiseid arusaamasid. 5.10.1 Valeks sõiduvõtteks loetakse seda, kui sõitja sõidab kurvi sisse sellisel kiirusel, et tagajärjeks on ohuolukord. Samuti on vale sõiduvõte, kui sõitja sooritab möödasõidu nõnda, et kaassõitja on sunnitud pidurdama vältimaks kokkupõrget. Keelatud on tagant otsasõit. “Tuulekotis” sõitmisel on tagantsõitja kohustatud vältima autode puudet. 5.10.2 Kui võistluste kohtunikud tuvastavad vale sõiduvõtte, peab võistluste juht andma korralduse sõitja hoiatamiseks hoiatuslipu ja numbritahvliga. Hoiatusmärguannet tuleb näidata kahel ringil. 5.10.3 Kui sõitja kordab sõiduviga kas samas või järgmises võistlussõidus, siis peab võistluste juht võistleja peatama musta lipu ja numbritahvliga. Peatamise põhjus teatatakse sõitjale boksidesse jõudmisel. 5.10.4 Kui p. 5.10.3 kirjeldatud sõiduvea kordamine juhtus võistluste lõppfaasis ning lipumärguandeid ei jõuta sõitjale edastada, siis tuleb võistluste juhil võistleja eemaldada. 130

5.10.5 Kui määrustevastane sõit on tuvastatud, siis võib võistluste juht või žürii vastava otsususe vastu võtta ka sõitjat küsitlemata, kui sõitja on võistluspaigalt lahkunud. Võistlejad on kohustatud olema võistluspaigal võistlustulemuste esitamiseni teadetetahvlil. Kohtunike või žürii otsus määrustikevastaseid sõiduvõtteid kasutanud võistleja kohta on lõplik ja ei kuulu protestimisele. 5.10.6 Vaatleja (võistluste juht) on kohustatud süüdiolevate võistlejate kohta tegema ettekande EAL-le. 5.11 Finish Kui võistlussõidu liider on läbinud ettenähtud arvu ringe, näidatakse talle finishilippu. Finishilippu näidatakse edasi kõigile teistele võistlejatele, vaatamata nende poolt läbitud ringide arvule. Peale finishit peavad sõitjad hoidma oma kohta ja aeglaselt peatumata sõitma boksidesse. Finish suletakse ja sõit loetakse toimunuks 3 minutit peale liidri finisheerumist. Võistleja, kes viibis liidri finiseerumisel rajaboksis, võib sõita rajale finiši saamiseks sama ajalimiidi piires. 5.12 Võistlussõidu peatamine Võistlussõidu peatamise võib põhjustada ilmastikuolude järsk muutus, raske suur avarii rajal, raja ohutuse kadumine vmt. Vastava otsuse võib vastu võtta ainult võistluste juht. Võistlussõit peatatakse punaste signaallippudega (esmalt võistluste juhilt stardipaigast, kohe selle järgi dubleeritakse KP-dest). Võistlussõidu peatamise erijuhud: 5.12.1 Distantsist sõidetud kuni 30 %. Sel juhul korratakse kogu võistlust samal võistluspäeval. Kordusstart ei või toimuda varem kui 20 minuti pärast. 5.12.2 Distantsist sõidetud 30–60%. a) Sõidetakse uue stardiga teine võistluspool samal võistluspäeval, ent mitte varem kui 30 minutit peale peatamissignaali. Stardijärjestus määratakse peatamissignaalile eelnenud ringi lõpetamise järjekorra alusel. Uude starti saavad vaid need autod, mis osalesid esimese võistluspoole stardis. Võistlussõidu tulemused selgitatakse kohe osasõidu distantside läbimise aegade liitmisel. b) Kui otsustatakse (žürii) samal võistluspäeval uut starti mitte anda, loetakse võistlus lõppenuks. Tulemused vastavad peatamissignaalile eelnenud ringi lõpetamise järjekorrale. Meistrivõistluste jt. sarjade arvestuspunktid poolitatakse. 5.12.3 Distantsist läbitud üle 60 %. Võistlussõit loetakse lõppenuks, tulemused vastavalt peatamissignaalile eelnenud ringi lõpetamise järjekorrale. 5.13 Tulemused. Autasustamine Tulemuse saamiseks peab sõitja läbima üldreeglina vähemalt 75% kogu ringide arvust, eri alade reeglid kehtestavad ka teisi tingimusi. Tulemuse määrab läbitud ringide arv ja finishiaeg (st. millises järjekorras ületati finishijoon). Rajal seiskunud sõitjate ja mittetäieliku distantsi läbinute järjestuse määrab läbitud ringide arv. Kui mitu sõitjat on läbinud sama ringide arvu, määrab nende järjestuse parem koht eelmise ringi ringiarvestuses. Avaringil katkestanute omavahelise paremusjärjestuse võib määrata eelsõitude tulemuste vmt. alusel. Aeglaselt liikuva auto jaoks on finishišjoon avatud 3 minutit (juhendid võivad määrata ka 2 minutit), alates liidri finishiajast. Kui võistleja, kes on protestiga seotud, on võistluspaigalt lahkunud enne, kui žürii on lõpuprotokolli kinnitanud, siis see võistleja kaotab õiguse žürii ees esineda, end õigustada või protestida. Registreerija, kes pole rahul žürii otsusega, peab esitama protesti kirjalikult hiljemalt 30 minutit peale žürii otsuse (eeltulemuste) teadasaamist, seda tähtaega võidakse Juhendites lühendada 15 minutini. Võistluste esialgsed tulemused koostatakse ja vormistatakse protokollina kohtunikekogu poolt ning avaldatakse ametlikul teadete tahvlil. Tulemuste protokoll peab sisaldama võistlejate ni131

med, autode numbrid, registreerijad, autode margid ja mudelid, tulemused, läbitud ringid, katkestajad, katkestamise põhjused, lõpu-aeg, kiirus, protokolli esitamise kellaaeg, ülevaade intsidentidest jne. Kui protestiaeg on möödunud, kirjutavad žürii liikmed protokollile alla. Protestide lahendamisel tuleb otsustest asjaosalistele teatada. Allkirjastatud lõpuprotokoll on auhinnasaajate loeteluks.

6. BOKSID, PARKLAD 6.1 Kinnine park (Park Fermè) Kinnine park on eraldatud ja tähistatud võistluspaiga parkla osa, kuhu kogutakse võistlusautod tehniliseks ülevaatuseks võistluse vaheajal või lõpul. Sinna on kõrvalistel isikutel pääs keelatud, mingeid teenindus või remonditöid autodele teha ei tohi, kui kohtunikud seda oma valve all ei luba. Võistlusautot võib kinnisest parklast eemaldada ainult kohtunike loal. 6.2 Boksid Boksid on kõva kattega raja osa, kus võistlussõidu ajal võib võistlusautot hooldada ja remontida. Boksides on igale võistlusautole määratud oma koht. Boksidel peab olemal hea side võistluskeskusega. Boksides peab olema piisav tuleohutus ja tuletõrjujad kustutitega. Kõrvalistele isikutele on pääs boksidesse keelatud.

7. TEHNILINE ÜLEVAATUS 7.1 Tehniline ülevaatus on osaks võistlusest. Ülevaatuse läbiviimine peab toimuma ajagraafiku kohaselt masinaklasside kaupa. Võistlejat, kes ülevaatusele hilines, võib trahvida, trahvisumma jääb võistluste korraldajale. 7.2 Ülevaatus toimub ettevalmistatud territooriumil, kus peaks olema kinnine ruum litsentside, meditsiinisertifikaatide ja võistlusriietuse kohustuslikuks kontrollimiseks ja registreerimiseks. Ülevaatusele tuleb esitada korras puhas auto koos sõitja varustusega. 7.3 Võistleja ei tohi osaleda treening- või võistlussõidus autol, mis pole läbinud tehnilist ülevaatust. 7.4 Autode tehniline järelevalve toimub vastava komisjoni juhi organiseerimisel ka võistluste ajal ning treeningsõitudel. Komisjoni juht esitab ülevaatuste ja leidunud puuduste kohta aruande võistluste juhile. 7.5 Kui võistlusautoga on juhtunud treeningsõidul avarii, peab tehniline komisjon auto uuesti üle vaatama. 7.6 EAL Tehnikakomitee võib võistlejatelt nõuda tõendusvormi täitmist kasutatava ohutusvarustuse kohta.

8. VÕISTLEJATE KOOSOLEK, INFO SÕITJATELE Üksikasjalik, eriti ohutust puudutav teave võistluste kohta tuleb jagada võistlejatele kirjalike meelespeadena allkirja vastu hiljemalt 1 tund enne treeningsõitude algust. Kogu informatsioon võistluste kohta, k.a. võimalikud Juhendi või ajakava muudatused, esitatakse ametlikul teadete tahvlil. Võistlejad on kohustatud sealset informatsiooni jälgima ja teadma. On soovitav korraldada hiljemalt 1 tund enne esimest starti võistlejate koosolek. Võistlejate koosolek võib olla asendatud kirjaliku meelespeaga või esindajate koosolekuga. Rahvusvahelistel võistlustel on võistlejate koosoleku pidamine kohustuslik nendele masinaklassidele, kust võtavad osa välismaa võidusõitjad. Võistlejate koosolek ei tohiks kesta üle 15 minuti, koosolekult puudunuid võib sinna hilinenuid võib trahvida. See raha jääb võistluste organisaatorile.

132

9. VÕISTLUSTEST OSAVÕTJAD 9.1 Võistlejad Treeningsõitudest ja võistlustest saab osa võtta ainult selline sportlane, kellel on kehtiv võistleja litsents. Kui kohtunikekogu liikmed nõuavad, on võistleja kohustatud ilmuma arstlikule ülevaatusele. Võistluste arst omab õigust eemaldada võistleja haiguse, üleväsimuse vmt. põhjusel. 9.2 Võistlejalt nõutavad dokumendid a) sõitjalitsents (sisaldab elukindlustuse), b) autojuhiload (st. juhtimisõigust tõendav dokument) c) võistlusauto tehniline kaart, vajadusel tüübikinnitusdokumendid. d) stardiluba (rahvusvahelistel võistlustel). e) osavõtuavaldus 9.2.1 EAL loal võivad kiirusalade (ringrada, rallikross) võistlustel osaleda sportlased alates 16. eluaastast. Need sportlased võivad osaleda masinaklassides/võistlusmasinatel mootori töömahuga kuni 1600 ccm. Võistlema pääseb EAL-i noortelitsentsiga. 9.3 Erimärked võistleja litsentsil Litsents kehtib ainult nendel kiirusaladel võistlemiseks, mis on litsentsi saamisel EAL poolt tähistatud. Ringrajavõistlustele pääseb vaid EAL Ringrajasõidukomitee pitsatijäljendiga litsentsiga või FIA RV litsentsiga. 9.4 Osavõtumaksud Maksud määratakse võistluste juhendiga, EAL võib kehtestada iga-aastased maksu piirmäärad. Kui võistlusautot või võistlejat soovitakse registreerida osalema mitmes eri masinaklassis, tuleb ka osavõtumaks iga klassi eest maksta. Osavõtumaksu tasumise kord määratakse võistluste juhendiga. EAL soovitab vähemalt 1/3 osavõtumaksudest laekunud summast kasutada auhindateks. 9.5 Registreerijad Võistlustele registreerimise õigust omavad ainult need füüsilised ja juriidilised isikud, kellele on väljastatud EAL-i poolt registreerija litsents. Füüsilisest isikust registreerija võib võistlustele registreerida vaid iseennast, vastutades kogu saatemeeskonna eest. Litsentsi hind kehtestatakse iga-aastaselt. Litsentsi omanik kohustub täitma FIA ja EAL võistlusmäärusi ning vastutab registreeritud võistlejate, mehaanikute, abiliste jt. tegevuse eest võistluste ajal, teel võistluspaika ja tagasi. Ainult temal või tema määratud kirjaliku volitusega esindaja omab õigust esitada proteste. 9.6 Stardiluba Rahvusvahelistel võistlustel nõutakse igalt võistlejalt oma rahvusliku autospordiföderatsiooni (Eestis EAL) kirjalikku stardiluba antud võistluste jaoks. Stardiloaks on EAL allkiri ja pitsat registreerimisvormil või eraldi stardiluba võistluse nime, spordiala, võistleja, tema litsentsi, aja, koha äranäitamisega koos allkirja ja pitsatiga. Hooajalist stardiluba ära ei võeta, see trükitakse RV litsentsi tahaküljele. 9.7 Osavõtuavaldus Võistelda soovijatel tuleb korralikult täita ja allkirjastada võistlusjuhendi lisana esitatud osavõtuavalduse vorm.

10. SÕITJATE VARUSTUS 10.1 Rahvusvahelistel võistlustel peavad võistlejad kandma FIA nõuetele vastavat kiivrit, sõiduülikonda, näokatet, kindaid, sokke, jalanõusid jmt. (ka treeningutel). 10.2 Rahvuslikel võistlustel peavad võistlejad kandma spetsiaalset võidusõiduriietust, kaitsekiivrit, jalanõusid ja kindaid vastavalt EAL alakomiteede nõuetele FIA tüübikinnituse kehtivu133

se osas. Kiivreid, millel on eraldi rihma küljes lõuakaitse, ei tohi kasutada. Võidusõiduülikond peab olema pikkade käistega tervikkombinesoon (mitte kahes osas eraldi), mis on õmmeldud tulekindlast kangast. Kindad peavad olema nahast või tulekindlast materjalist. Jalanõud peavad ulatuma ülespoole kombinesooni sääreosast või olema spetsiaalselt võidusõiduks toodetud. Sokid võivad olla ka villased. Võistlusriietuses ei või mingil juhul kasutada nailonit, kapronit ja muid sulavaid sünteetilisi materjale.

11. VÕISTLUSAUTO, SELLE VARUSTUS ja KUJUNDUS 11.1 Tehnilised tingimused Kõik võistlusautod peavad vastama nendele nõuetele, mis on esitatud kiirusalade masinaklasside tehniliste tingimustega. Olulised muudatused tehnilistes tingimustes teatatakse vähemalt 1 aasta enne kehtima hakkamist. 11.2 Turvavööd Kõikidel kiirusaladel peavad autod olema varustatud turvavöödega, mis nii treeningutel kui võistlussõidus peavad kinnitatud olema. Turvavööd peavad olema määrustepäraselt auto külge kinnitatud ja terved. 11.3 Ohutusraamistik (puur) Kohustuslik kõigil kiirusaladel. 11.4 Võistlusnumbrid Võistlusnumbrid peavad olema paigaldatud enne auto esitamist tehnilisele ülevaatusele ja püsima auto küljes kogu võistluste kestel. Võistlusnumbrite omistamine sportlasele sätestatakse EAL alakomiteedes (aastanumbrid, numbrid kogu sõitjakarjääri ajaks, edetabelinumbrid vmt.). Väljaspool võistluspaika on keelatud liigelda võistlusnumbreid kandva võistlusautoga. 11.4.1 Kujundus, kirjad võistlusautol. a) Numbrid peavad olema heledale põhjale kantud tumedad või tumedal põhjal heledad standardkirjas araabia numbrid, vormistatud selgelt, korrektselt ja kontrastse värvilahendusega. b) Numbrid tuleb paigaldada auto mõlemale esiuksele või vormeli keskosa mõlemale küljele ja auto esikapotile, vormeli ninaosale loetavana eestpoolt. c) Numbrite mõõdud. Vormelautodel 4 cm laiuse joonega vähemalt 23 cm kõrgused, hele numbripõhi vähemalt 45 cm lai ja 33 cm kõrge. Teistel sportautodel 5 cm laiuse joonega vähemalt 28 cm kõrgused, hele numbripõhi vähemalt 50 cm lai ja 38 cm kõrge. d) Heledale tagapõhjale kantuna peavad võistlusauto külgedele olema kantud sõitja nimi ja Eesti Vabariigi lipuvärvidega kleebis (nime ja riikliku tunnusmärgi kõrgus 4 cm). Sama vormelauto külgedele. Hele tagapõhi peab ulatuma 5 cm esitatust kaugemale. e) Numbri all või kohal tuleb jätta 12 cm kõrgune 45 cm laiusega ala vabaks võistluste korraldaja reklaami tarbeks. Kui võistlusauto kuju seda ei võimalda, tuleb mujal auto välispinnal tagada sama suure pindala võimaldamine selliseks reklaamiks. f) EAL on võtnud enda käsutusse kõigi EAL litsentsiga võistlevate sportlaste võistlusautodel oma tarbeks reklaamipinna. EAL-l on õigus seda pinda tasuta mistahes reklaamiks kasutada (vt.pt.QA). g) Ükski võistlusnumbri või reklaami osa ei tohi auto kerest eemale välja ulatuda, v.a. veoautokrossis katusel. h) Esiklaasil ja akendel ei tohi olla reklaami ja kirjeid, v.a. 10 cm riba esiklaasi ülaservas ning 8 cm riba tagaklaasi ülaservas, kui need ei sega juhi väljavaadet autost. 134

i) Autole kantud reklaamid ei tohi olla vastuolus ei esteetikanormidega ega seadlusandlusega. j) Autol peab olema nõuetekohane suunav tähis massilüliti leidmiseks. k) nimed tagauste klaasidel 11.5 Riiklikud registreerimisnumbri märgid Numbrimärgid tuleb treeningute ja võistluste ajaks ära võtta. 11.6 Pukseerimiskonks Kõikidel võistlusautodel (v.a. vormelid) kohustuslikud ees ja taga. 11.7 Tahavaatepeeglid. Aknaklaasid Kohustuslikud 2 peeglit mõlemal pool väljaspool salongi. Juhipoolne külgaken peab sõites olema suletud, kõik aknaklaasid nii sisse kui välja vaadates läbi nähtavad. 11.8 Võistlusauto tehniline kaart Kohustuslik dokument. Tehnilise kaardita võistlusautot osalema ei lubata. Kaardi saab EALst vastava iga-aastaselt kehtestatava maksu eest. Kaardile kantavate andmete alusel peab antud autot tehnilisel ülevaatusel identifitseerida saama (numbrid, valmistajatähised jne.). Ühe auto kohta väljastatakse üks kaart, kaart loovutatakse müügi puhul auto uuele omanikule. 11.9 Mürapiirang Lubatud max müra 110 dB (A), kui 4500 p/min 50 cm kauguselt 45° nurga all mõõdetuna väljalasketoru otsast.

12. VÕISTLUSMÄÄRUSTIKU KASUTAMINE Käesolevad määrused kehtivad autode kiirusvõistluste korraldamisel ja läbiviimisel ning on kohustuslikud järgimiseks kõigile korraldajatele, kohtunikele, registreerijatele ja sportlastele. Järgnevad eri kiirusalade määrused (E-H) täpsustavad Kiirusalade Võistlusmäärusi. Võimalike eri tõlgenduste või puudulike määrangute puhul tuleb juhinduda FIA Võistlusmäärustikest ning järgnevatest alamäärustest. EAL Aastaraamatus, Bülletäänides ja võistlusjuhendis mittemääratletud vaidlusküsimuste lahendamisel tuleb eelistada sportlase (registreerija) huve.

135

AUTODE RINGRAJASÕIT 1. RINGRADA Eestis omab püsiraja rajalitsentsi Pärnu Audru ringrada. Võistlusi võib korraldada ka ajutistel radadel eridokumentatsiooni alusel.

2. VÕISTLEJATE DOKUMENDID Mandaatkomisjonis esitatakse järgmised dokumendid. 2.1 Võistlustele registreerimise vormikohaselt täidetud avaldus. 2.2 EAL registreerijalitsents või selle koopia. 2.3 EAL sõitjalitsents märkega ringrajasõiduks.

3. TEHNILINE ÜLEVAATUS 3.1 Võistleja peab ilmuma ülevaatusele täpselt Võistlusjuhendis ettenähtud kellaajal. 3.2 Esitatavad dokumendid: a) võistlusauto tehniline kaart, b) homologatsioonitunnistused (nõudmisel), c) mandaatkomisjonile vajalikud dokumendid (nõudmisel). d) EAL tehnikakomitee vorm ohutusvarustuse kohta (nõudmisel) 3.3 Ülevaatusele esitatav võistlusauto peab vastama kehtivatele tehnilistele tingimustele, olema puhas ning korraliku välimusega. Tehnilisel kaardil peavad olema märked puuduste kõrvaldamise kohta. Peale ülevaatust ei tohi auto remondil ja seadistamisel rikkuda masinaklassi tehnilisi tingimusi. Peale kokkupõrkega avariid tuleb auto esitada korduvülevaatusele, sõitja peab ilmuma võistluste arsti juurde. Ülevaatusele esitatav võistlusauto peab kandma nõuetekohaseid võistlusnumbreid, Juhendis ja EAL-s sätestatud reklaame, kirjeid ning tähiseid massilüliti ja tulekustutuskäiviti leidmiseks. 3.4 Koos autoga peab võistleja ülevaatusele esitama nõuetekohase võistlusvarustuse (kiiver, kombinesoon, kindad, jalanõud). Tehnilisel ülevaatusel esitatud ja seal heaks kiidetud varustust peab sõitja kandma nii teeningkui võistlussõitudel.

4. TREENINGUD, STARDIJÄRJESTUS, START 4.1 Stardijärjestuse võib määrata - sõitjate treeningsõitude ringiaegade paremusjärjekorras, - samas masinaklassis samal võistluspäeval toimunud eelmise võistlussõidu tulemuste järjekorras. 4.2 Võistlusjuhend peab määratlema stardijärjestuse segitamise alused. Juhend peab teatama starti lubatavate autode arvu. 4.3 Treeningringide aegu mõõdetakse vaid sellel võistlejal, kes sõidab endale registreeritud ning tehnilise kontrolli läbinud autoga, kandes võistlejate nimekirja kohaselt võistlusnumbrit. 4.4 Treeningsõite ei tohi korraldada seeriaautodele ja vormelautodele üheaegselt. 4.5 Võrdsete kiireimate ringiaegade puhul eelistatakse sõitjat, kes oma ringiaja varem välja sõitis. 4.6 Ilma treeningsõidu ringiajata sõitjad stardivad viimastelt positsioonidelt. Stardikorraldus 1-1-1-1. 136

4.7 Igale masinaklassile peab olema Juhendiga tagatud vähemalt 20 minutit teeninguaega. Sportlane, kes pole antud ringrajal viimase 12 kuu jooksul võistelnud ega harjutanud, peab treeningutel läbima vähemalt 3 ringi. 4.8 Stardijärjestus peab olema avaldatud teadetetahvlil vähemalt 1 tund enne stardiaega (võimalik erand sõidu peatamise korral 10 minutit). 4.9 Stardijärjestuse võib erijuhtumil koostada kahe sama masinaklassi eri treeningsõitude aegade võrdlemise teel. Kui masinaklassis osalejate arv ületab raja passikohase mahutavuse, jaotatakse treeningsõitudel osalejad kaheks grupiks – paarisnumbritega ja paaritute numbritega võistlejate vahel. Eri treeningugruppide sõidu ajal võivad ilmastikutingimused oluliselt muutuda (näiteks saavad paarisnumbrid sõita kuival, paaritud numbrid märjal rajal). Sellisel juhul asetatakse võistlejad stardijärjekorda kordamööda, vastavalt nende paremusjärjestusele eri treeningugruppide sõitudes. 4.10 Võistlusjuhendis võib olla toodud kvalifikatsioonimiinimum protsentides 3-st parimast ringiajast (10-15%). Aeglasemalt sõitnu starti ei pääse. 4.11 Treeningsõidu ringiajad ei kuulu protestimisele. Stardijärjestuse kohta võib proteste esitada 30 minuti jooksul peale selle avaldamist. Stardijärjestus uueks stardiks peale sõidu peatamist ei kuulu protesteerimisele. 4.12 Startijad rivistatakse eelstardiväljakule, sissesõit sinna suletakse 10 minutit enne stardiaega. 4.13 Ringrajasõidus kasutatakse ühist paigaltstarti töötavate mootoritega, stardisignaal fooriga. Näidatakse signaaltahvleid stardi- ja soojendusringi alguseni jäänud ajaga. Soojendusring on kohustuslik 4.14 5 minutit enne soojendusringi sõidetakse eelstardiväljakult starditsooni ootele. Mootorid seisatakse. Rehvide vahetamine ilma võistluste juhi loata on keelatud. 4.15 2 minutit enne soojendusringile sõitu suletakse starditsoon, igasugune tehniline abi starditsoonis on keelatud. Hilinenud peavad asuma stardirivi lõppu ja hiljem sealt ka startima. 4.16 1 minut enne soojendusringile sõitu käivitatakse mootorid. Mootoreid võib käivitada lisaaku abil. Mehaanikud peavad starditsoonist lahkuma raja boksidesse. 4.17 Ettenägematutel põhjustel võib soojendusringile sõitu või starti edasi lükata. Sellest informeeritakse tahvliga “Start Delayed”. Lähteprotseduuri korratakse alates 5 minutilisest valmisolekust (p. 4.14). 4.18 Mootori mittekäivitamisel võib masinat alles siis käima lükata, kui teised startijad on ületanud stardijoone soojendusringile sõites. Mahajäänud võistlejad stardivad viimastena. 4.19 Soojendusringile sõiduks annab loa stardikohtunik, näidates rohelist signaallippu. Sõitma peab stardijärjekorras. Sõidukiiruse valib esikohalt startija, teised on kohustatud tema tempot hoidma. Möödasõit on lubatud vaid seiskuma hakkavast eessõitjast. Lubatud on kasutada sõiduvõtteid rehvide soojendamiseks, keelatud on soojendusringi ajal või starditsooni tagasi jõudes proovistartide harjutamine. Soojendusringilt saabudes peatuvad kõik startijad oma stardiruudus, tühjaksjäänud kohti ei täideta. Mahajäänud stardivad viimastena. 4.20 Viimastena startijate peatumisel lülitatakse põlema punane foorituli, 1-3 sekundi pärast see kustub, kustumishetk on stardisignaaliks 4.21 Valestardi eest on karistusaeg 30 sekundit, p 4.12-4.19 rikkumiste eest võib määrata karistusaja 10 sekundit või võistleja peatamise sõidu ajal. 4.22 Iga võimaliku täiendava soojendusringi puhul vähendatakse võistlusdistantsi vastava arvu ringide võrra.

137

5. VÕIDUSÕIT RAJAL 5.1 Võidusõidu ajal peavad võistlejad tagama enda ja kaasvõistlejate ohutuse. 5.2 Ülima tähelepanuga tuleb jälgida signaallippe ja sõita pt “Kiirusalade Võistlusmäärused” Art. 4.3 toodu kohaselt. Ringrada on tähistatud valgete pidevjoontega katte servadel. 5.3 Võidusõit rajal peab toimuma pt “Kiirusalade Võistlusmäärused” Art 5.6–5.10 kohaselt.

6. TULEMUSED 6.1 Peale võistluste liidri finisheerimist antakse finish kõigile võistlejatele. Peale finishilipu näitamist antud võistlussõidule uut starti anda ei saa. 6.2 Paremusjärjestus määratakse läbitud ringide arvu järgi. Kui see on võrdne, siis finishiaja järgi. 6.3 Finish on avatud 3 minutit alates liidri finishiajast. 6.4 Tulemuse saamiseks on võistlejal vaja läbida vähemalt 75% distantsist (ringide arvust). Finishit mitte läbinud sõitjate paremusjärjestus määratakse läbitud ringide arvu järgi. 6.5 Protestiaeg 30 minutit peale tulemuste avaldamist teadetetahvlil. 6.6 Tulemused avaldatakse finishiprotokollina, kus näidatakse kõikide starti lubatute kohta: - koht - võistlusnumber - sõitja eesnime esitäht, perekonnanimi, riik - registreerija (klubi) nimi - auto ja mootori mark - läbitud ringide arv - aeg kõigil finisheerunutel - katkestamise põhjused (lühidalt) - keskmised kiirused - kõigile kiireima ringi aeg ja keskmine kiirus, mitmendal ringil sõideti - vajadusel masinaklassid - vajadusel seeriavõistluse punktid - eraldi tuuakse välja kiireima ringi sõitnu koos aja ja keskmise kiirusega. Finishiprotokollis esitatakse: - võistluste nimi, seeriavõistluse nimetus, etapi jrk. nr., - masinaklass(id) - kuupäev, koht, ilm, ringrada - distantsi pikkus, ringide arv, ringi pikkus - stardi kellaaeg - võistluste korraldaja nimi - esialgsete tulemuste avaldamise aeg - võistluse juhtide nimed, ajamõõteülema nimi - protokoll kinnitatakse allkirjadega peale võimalike protestide lahendamist. Protokolli kinnitamise eel lisatakse sinna lühikirjeldus rajal toimunud avariidest, väljasõitudest, intsidentidest (auto nr., mis ringil, millises KP-s, mis juhtus ja milliste tagajärgedega). Aja mõõtmiseks ja tulemuste selgitamiseks kohustuvad korraldajad rentima EAL ametliku ajamõõtesüsteemi. Finishiprotokoll tuleb esitada EAL-le võistlusjärgsel esmaspäeval kella 12.00-ks.

138

RALLIKROSS 1. RALLIKROSSIRADA 1.1 Rallikrossiks kasutatakse osaliselt püsikattega statsionaarset ringrada, mille pikkus peab olema 800 kuni 2000 m ning milline vastab oma põhinäitajatelt FIA nõuetele. 1.2 Raja laius vähemalt 10 m 1.3 Soovitatav raja katend: 35 % pikkusest püsikate (betoon, asfalt, mustkate vmt), ülejäänud 60 % pikkusest katteta või kruusa-, muru-, liiva-, pae-, tuha- vmt. kate. 1.4 Stardisirge vähemalt 80 m pikk (mõõdetuna stardijoonest esimese kruvi alguseni). Stardiala ja 30 m rada peale stardijoont peavad olema püsikattega. Stardialalaius vähemalt 10 m. Esimese kurvi elemendid: raadius teljel kuni 25 m, pöördenurk vähemalt 45°, laius võrdne stardisirge laiusega vähemalt kurvi lõpuni. 1.5 Kohtunikepunktid rajal (KP): a) Vahekaugus kuni 200 m, vajalik omavaheline silmside. b) Igas KP-s vajalik vähemalt kaks kohtunikku. c) KP-des, mis jäävad väljaspoole võistluskeskuse vaatevälja, peab olema raadio(telefoni-) sidekeskusega. d) Igas KP-s vähemalt kaks tulekustutit ja signaallippude komplekt. 1.6. Päästeteenistus a) Vähemalt üks kiirabi- ja päästeauto nii treening- kui ka võistlussõitude ajal peab pidevalt olema võistluspaigal ning omama otsesidet võistluskeskusega. b) Vajalik piisav masinapark raja kiirremondiks (silumine, rullimine, kastmine, keevitus). c) Vajalik kraana, tõstuk vmt võistlusautode mahalaadimiseks ja laadimiseks, paiknemine 1.7. Pealtvaatajate ohutus Pealtvaatajad võivad paikneda ainult nendele raja passis ette nähtud aladel. Need alad tuleb selgelt tähistada ja rajast piirata. Põrke- või püüdepiirete puudumisel (betoonist, metallist või pinnasest min 1 m kõrgused) peab publik asuma vähemalt 30 m kaugusel raja servast, piirete olemasolul vähemalt 1 m kaugusel nende taga. 1.8 Rajale võib ehitada selgelt tähistatud 50-150 m pikkuse järsu kurviga lisasektsiooni, mille ühekordne läbimine on igal võistlejal kohustuslik vabalt valitud finaalsõiduringil. 1.9. Võistlusrajal peab olema pass ning EAL rajalitsents/rajaluba

2. OSAVÕTJAD 2.1 Igal autol võib võistelda vaid üks sõitja. Ühel võistlusel võib võistleja osaleda ainult ühel autol.

3. STARDIKORRALDUS 3.1 Kasutatakse paigalt grupistarti töötavate mootoritega. 3.2 Startijate arv määratakse raja passis vastavalt FIA määrangutele (4-6 autot korraga, teine “stardilaine” eelsõitudes 20-25 sekundit hiljem). 3.3 Startijate paigutusel peavad olema tagatud autode kolonnide külg- ja pikivahed vähemalt 1 m. 3.4 Kasutatakse startijate paigutusvariante sõltuvalt stardiala laiusest: - 4 autot ühest reast, - 6 autot kolmest reast 2-2-2- malekorras. 3.5 Stardisignaal antakse vastavuses FIA määrustele foori punase tule vilgutamisega. 3.6 Kõik klassid ja divisjonid võistlevad eraldi startidena.

4. VÕISTLEMISE KORD 4.1 Kehtivad kõik pt “Kiirusalade Võistlusmäärused” reeglid, erandid lubatud ainult siis, kui need on Üldjuhenditega täpsustatud. 139

4.2 Enne iga starti teatavad kohtunikud eelstardi piirkonnas stardijärjestuse. Võistleja on kohustatud sõitma stardipositsioonile kahe minuti jooksul peale väljakutset starti (märguannet rohelise lipuga). Hilinejad starti ei pääse. Väljakutset ja stardijärjekorda teatab ka võistluste informaator. 4.3 Enne eelstarti sõitmist peavad võistlusauto numbrid ja kirjad olema puhastatud (numbrimärgid, nimi, korraldajareklaam, massilüliti tähis). 4.4 Eelstardist stardialasse sõites soojendusringi ei läbita. Teel starti on keelatud proovistartide harjutamine ja tehniline abi. 4.5 Valestart 4.5.1 Valestardi tuvastab stardikohtunik, otsus ei kuulu vaidlustamisele. 4.5.2 Valestardi puhul eelsõidus korratakse starti, süüdlast hoiatatakse. Korduva valestardi sooritanu eemaldatakse sellest eelsõidust musta lipuga. 4.5.3 Finaalsõitudes antakse valestardi puhul kordusstart, võistlejad peatatakse punase lipuga esimesest KP-st. Kordusstart antakse vaheaega kasutamata. Kordusstardi eel on tehniline abi keelatud (välja arvatud võistluste juhi loal ohutuse tagamiseks). 4.5.4 Võistleja, kes samas finaalsõidu stardis kordab valestarti, eemaldatakse sellest sõidust musta signaallipuga. Samuti võidakse võistluste juhi otsusega eemaldada sõidust võistleja, kes tahtlikult määrustevastase sõiduga põhjustas võistlussõidu peatamist tinginud avarii rajal. 4.6. Sõit rajal 4.6.1 Rangelt tuleb järgida määranguid pt “Kiirusalade Võistlusmäärused” Art. 5.6–5.9 4.6.2 Rajatähiste (püramiidid, lipud, kummid vmt.) tahtliku ümberlükkamise või tõukamise korral on karistusaeg 5 sek iga rikkumise eest. 4.6.3 Rajatähisest valelt poolt möödumine loetakse raja “lõikamiseks” ja võistleja tulemus selles sõidus tühistatakse. 4.6.4 Tahtlik katse kaasvõistlejat rajalt välja lükata, teda tõugata, takistada vmt. võib žürii (võistluste juhi) otsusega kaasa tuua võistleja eemaldamise võistlustelt. 4.6.5 Peale finishit ei tohi järsult pidurdada ega sõidusuunda muuta.

5. SIGNAALLIPUD 5.1 Kasutamine ja tähendused ranges vastavuses pt “Kiirusalade Võistlusmäärused” määratlustega, erandid on: 5.2 Kollast lippu näidatakse ainult konkreetse ohuolukorra või takistuste ees paiknevatest KPdest. Rohelist lippu ei kasutata, kollase lipu (möödasõidukeeld!) mõju lõpeb takistusest või ohupiirkonnast mööda sõitmise hetkel. 5.3 Punast lippu näidatakse ainult stardialas või esimeses KP-s (valestart) 5.4 Võidakse kasutada eritahvleid informeerimaks võistlejaid finishini jäänud ringide arvust.

6. VÕISTLUSTULEMUSTE SELGITAMINE, EEL- ja FINAALSÕIDUD 6.1 Võistlus koosneb kolmest eelsõitude voorust, kusjuures igas voorus läbitakse 3–5 ringi. 6.2 Stardijärjekorra eelsõitudeks võib määrata korraldaja, võimalikult arvestades, et kõik sõitjad saaksid võrdsel arvul startida esireast. Soovitav on stardijärjekord määrata treeningsõitude tulemuste põhjal. 6.3 Igal eelsõidul fikseeritakse raja läbimise aeg ning eelsõiduvooru kiireim saab ühe punkti, teise aja sõitnud võistleja 2 punkti jne. Vooru tulemuse saamiseks peab võistleja läbima eelsõidu täisdistantsi. Kahe vooru punktide summa järgi jaotatakse võistlejad finaalsõitudesse. Võrdsete punktide korral saab määravaks parima sõidu aeg. Kui eelsõitudes osales kokku vähem kui 16 võistlejat, lubatakse finaalidesse ka vaid ühe eelsõidu lõpetanud võistlejad. Nad stardivad viimastelt finaalikohtadelt eelsõidu aegade järjestuses. Eelsõidus katkestanutele võib arvutuslikult omistada 40 punkti. 140

6.4 Finaalsõite korraldatakse maksimaalselt neli (A, B, C, D), kusjuurest igast finaalist pääseb järgmisesse finaali 1–2 võistlejat vastavalt Juhendile. 6.5 Finaalides startijate ja igast finaalist edasipääsejate arvu määrab võistluste organisaator võistlusjuhendis (reeglina 6 ja 2). 6.6 Igas finaalsõidus valib esiritta stardikoha esimesena antud finaalsõidu eelsõitude vähima punktisummaga võistleja, teise stardikoha esiritta teise punktisumma saavutanud võistleja jne. 6.7 Finaalsõitude ringide arvu määrab organisaator võistluste Juhendis, reeglina on see 6 ringi. 6.8 Ajavõtt 0,1 sekundilise täpsusega. 6.9 Tulemuste protokollis esitatakse andmed kõigi võistlustele registreerunute kohta, eeskujuks pt “Autode ringrajasõit” Art. 6.6. Finaalsõitu pääsenu on lõpptulemuse saavutanud ka finaalis mittestartimise puhul. Mitme sõitja mittestartimisel finaalis selgub paremusjärjestus madalama finaali tulemuste või eelsõitude tulemuste järgi. Finaalsõitude ajal katkestanute paremusjärjestus vastavalt läbitud täisringide arvule. Samal ringil katkestanud reastuvad vastavalt eelmise ringi lõpetamise järjekorrale, avaringil katkestanud vastavalt eelsõitude koondtulemustele. 6.10 Protestid tuleb esitada võistluste juhile 10 minuti jooksul peale võistlussõidu lõppemist kirjalikult, aega mõõdetakse alates esialgsete tulemuste avaldamisest.

AUTOKROSS 1. VÕISTLUSRADA 1.1 Kasutatakse rallikrossiradasid või kõva katteta autokrossiradasid. Rajadokumendid vastavalt pt “Kiirusalade võistlusradade dokumentatsioon”. 1.2 Autokrossiraja mõõdud: - pikkus 600–2000 m - laius min. 10 m, stardis ja esimeses kurvis min. 12,5 m - soovitav eraldi stardirada, mis 20 m ulatuses kõva kattega - pikim sirge 200 m, stardisirge min. 80 m - üle 150 m pikkustele sirgetele peavad järgnema kurvid, millede suurim raadius on 25 m teljel ja vähim pöördenurk 45° 1.3 Kontrollpostid (KP) - naaberpostidega silmside, vahemaa kuni 200 m, KP-d nummerdatud ja tähistatud - igas KP-s vähemalt 2 kohtunikku - igas KP-s 2 minimaalselt 6 kg tulekustutit 1.4 Pealtvaatajad - vajalikud vähemalt 1 m kõrgused põrkpiirded, nende puudumisel peavad pealtvaatajad olema vähemalt 30 m kaugusel rajast ja eristatud köite, lintide, aedade jne.-ga

2. VÕISTLUSAUTOD 2.1 Kohustuslik EAL või FIA tehnilise kaardi olemasolu. 2.2 Masinaklassid: - sõiduautod (ERK, Div 1, Div 2, Standard, SK jt) - veoautod GAZ 51, 52,53 - sõidubagid kuni 1600 cm3 (Div 3) - veobagid 2.3 Veoautodel võib ühel autol registreeruda 2 eri sõitjat. 2.4 Üks sportlane võib osaleda mitmes eri masinaklassis, kuid igas neist vaid ühe eelnevalt registreeritud autoga. 141

3. VÕISTLUSTE KÄIK 3.1 Autokrossid peetakse analoogselt rallikrossi võistluskorraga (s.t. treeningsõidud, eelsõidud, finaalid). Autokrossidel veoautodele kasutatakse erinevat võistlussüsteemi, see kirjeldatakse Üldjuhendites (kestvussõit, poolfinaalid, kuni 20 autot stardis jne). 3.2 Treeningsõitudest osavõtt on soovitatav, igas sõidus 5–8 masinat korraga rajal. Distants on kuni 5 ringi. Eri masinaklassid on eri sõitudes. Soovitatav ajavõtt stardijärjekorra määramiseks eelsõitudesse. 3.3 Võistlustel starditakse grupistardist, töötavate mootoritega, stardisignaal foori punase tule kustumine. 3.4 Võistlusdisantsid: – eelsõitudes 3–5 km – finaalides 5–7 km 3.5 Kõigis masinaklassides korraldatakse 3 eelsõiduvooru. Eelsõidu stardikorraldus on 3-2-32 kuni 10-le autole. Stardijärjestus loositakse võimaluse korral nii, et kõik sõitjad saaksid vähemalt ühe korra startida esireast ning vähemalt ühe korra viimasest reast. Stardijärjestuse on soovitatav määrata ajavõtuga treeningsõitude tulemuste järgi. 3.6 Igas eelsõiduvoorus saab distantsi kõige kiiremini läbinu 1 punkti, järgmine 2 punkti jne. Distantsi läbimise aeg fikseeritakse 0,1 sek. täpsusega. Kolme eelsõiduvooru kaks paremat tulemust (vähimat punktisummat) liidetakse, saadud paremusjärjestus määrab finaalide koosseisu ja stardijärjestuse. Finaali pääsevad ka vaid ühe eelsõiduvooru lõpetanud, kes stardivad viimastest ridadest eelsõidus näidatud aegade järjestuses. Kui mitmel sõitjal on eelsõitudest võrdne arv punkte, eelistatakse paremat aega näidanut. 3.7 Igas masinaklassis peetakse kuni kaks finaali: B ja A. Stardikorraldus on 3-2-3-2 kuni 10le autole. Kui stardikoridori ja esimese kurvi laius on alla 10 m, kasutatakse stardijärjestuse 22-2-2-2. 3.8 A-finaali pääsevad otse eelsõitude 8 paremat, kuhu lisanduvad B-finaali 2 paremat. 3.9 B-finaalis sõidavad eelsõitudes 9–18 koha saavutanud. Kui finaalsõitudele pääsevad 12 või vähem võistlejat, siis B-finaali ei peeta ja eelsõitude 10 paremat pääsevad otse A-finaali. 3.10 Erandjuhul, kui eelsõitudes osalejaid on 24 või rohkem, võib korraldada eelnevaga analoogselt ka C-finaali. C-finaali 2 paremat saavad B-finaali. 3.11 Eelsõitude parim valib esimesena stardikoha A-finaali esiritta, paremuselt teine valib koha esireas teisena, paremuselt kolmas saab esireas järelejäänud koha. Sama süsteemi kohaselt valivad sportlased stardikohad teistes stardiridades ja B-finaalis. 3.12 Stardikorraldus, valestardid, signaallipud, trahvid valestardi eest, finaalsõidu peatamine, rajatähiste riivamine, sõitmise eeskirjad jmt. on esitatud rallikrossi määrustikes pt “Kiirusalade võistlusmäärused” p. 5.6–5.9. 3.13 Valestardi tuvastamine, stardi kordamine eelsõidus või finaalis, võimalik süüdlase karistamine (eemaldamine võistlustelt) vt. “Rallikross” p. 4.5

4. TULEMUSED 4.1 Tulemused vastavalt võistlejate poolt läbitud ringide arvule, selle võrdsusel arvestatakse distantsi läbimise aega (pt “Kiirusalade võistlusmäärused” p. 5.13). Finaalsõitudes samal ringil katkestanud reastuvad eelmise ringi lõpetamise järjekorras (avaringil katkestamisel vastavalt eelsõitude koondtulemustele). 4.2 Finaalsõitudesse mittepääsenud tulemust ei saa.

5. PROTESTID Protestid tuleb esitada 10 minuti jooksul peale võistlussõidu tulemuste avaldamist teadetetahvlil. 142

RALLISPRINT Võistlusmäärustik 1. KORRALDAMINE 1.1 Rallisprint on kiirusala, mis viiakse läbi sarnaselt autoralli kiiruskatsele üldliikluseks suletud teelõigul.Võistlusautos üks või kaks sõitjat. 1.2 Rallisprindid korraldatakse vastavalt üldeeskirjadele (VM pt Q). 1.3 Võistluste Juhendiprojekt koos ohutusplaaniga ning rajaskeemiga tuleb esitada kooskõlastamiseks EAL sekretariaati 2 nädalat enne võistluspäeva. Rajaluba tuleb vormistada hiljemalt 4 päeva enne võistlusi EAL sekretariaadis, korraldaja peab esitama teelõigu valdaja kirjaliku loa, kõik vajalikud kooskõlastused, garanteerima kasutatud tee korrastamise ning liiklusohutuse,parklate olemasolu jmt.

2. SPRINDIRADA, OHUTUS 2.1 Sprindirajaks on 2 kuni 10 km pikkune üldliikluseks suletud teelõik.Rada valitakse nõnda, et ülesõit finishi ja stardi (võistlejate parkla) vahel oleks võimalikult lühike. 2.2 Juhendis tuleb esitada raja pikkus, raja katend ning võimaliku püsikattega rajaosa pikkus. 2.3 Raja tähistus analoogselt ralli kiiruskatsega – punane AKP, start, finishijoon (mõlemas rajaservas kollased 100 m varem ja punased), kohustuslikud pöörete hoiatusmärgid (punased ja eelkollased). 2.4 Vastavalt rajaskeemile paigutatakse rajakohtunike kontrollpunktid (KP) nõnda, et KP-de vaateväljas oleks kogu võistlusrada. KP-d tähistatakse 1 x 1 m suuruste must-valgete tahvlitega rajaskeemil esitatud järjekorranumbritega. Igas KP-s töötab lipukohtunik (soovitatavalt 2 kohtunikku). KP-des, stardis,finishis ja võistlejate parklas peavad olema töökorras 4 kg pulbertulekustutid. Finishikohtunike, KP kohtunike, stardikohtunike ja võistluste juhi vahel peab toimima raadioside.KP-de kohtunikud ei tohi kanda kollast värvi riietust. 2.5 Korraldaja koostatud rajaskeem koos EAL rajaloaga sellel paigaldatakse võistluskeskuse teadetetahvlile. 2.6 Lipumärguanded kohtunike poolt,nende tähendus sõitjatele: - punane lipp stardis : võistlussõit peatatud, oodata edasisi juhtnööre - KP-s kollane lehvitatav lipp: oht eesoleval rajalõigul, valmistuda pidurdamiseks, möödasõit keelatud. Rohelist ohuala lõpu lippu ei näidata, ohuala lõpuks avariipaigast möödasõit. - KP-s kaks lehvivat kollast lippu: rada läbipääsmatu, möödasõit kuritegu, valmistuda peatumiseks - Finishijoonel soovitatavalt maleruudustikuga finishilipp 2.8 EAL rajaloa saamiseks tuleb korraldajal koostada ohutusplaan vastavalt rallimäärustikele (VM pt C).Esitatud julgestusmeetmed tuleb võistluste ajal rakendada. Ohutusplaan peab kajastama liikluspolitseiga kooskõlastatud ohutusmeetmeid võistlusautode liiklemisel avalikel teedel väljaspool sprindirada finishist tagasi starti (parklasse). 2.9 Enne võistluste algust allkirjastab võistluste juht raja ülevaatuse akti raja sobivuse ning ohutusplaanile vastavuse kohta. 2.10. Enne igat võistlussõitude vooru ja peale sõidu katkestusi peab raja läbima ohutusauto (vt rallimäärustik).

3.OSAVÕTJAD, VÕISTLUSAUTOD 3.1 Võistlejailt nõutakse allkirjastatud osavõtuavaldusi,sõitjalitsentse, registreerijalitsentse, juhilube. 3.2 Ühe ja sama autoga võib registreerida kaks võistlejat samas klassis. Ühel võistlusel võib sõit143

ja osaleda vaid ühes klassis. Lubatud on sõita (välja arvatud klassis Sprint 2WD ja veoautod) koos sõitjalitsentsi omava täiskasvanud kaassõitjaga. Kaasasõitev täiskasvanu ei või osaleda samal võistlusel võistlejana. Kaardilugeja võib ühel võistlusel sõita mitme erineva võistlejaga. 3.3 Võistlusautod peavad vastama EAL tehnilistele eeskirjadele ja ohutusmäärustele eri autospordialade rühmades ja klassides, arvestusklassid esitatakse juhendiga. Autodel peavad olema EAL Tehnilised Kaardid. Kui ülesõidul kasutatakse üldliikluseks avatud teed, peab võistlusautol olema liikluskindlustus. 3.4 Tulekustutussüsteemid pole kohustuslikud, selle olemasolul peavad need olema töökorras. Käsikustutid kohustuslikud. Põhjakaitsed on lubatud. 3.5 Talirehvid vastavalt rallimäärustele. 3.6 Võistlusnumbrid korraldajalt.

4. VÕISTLUSTE KÄIK 4.1 Starditakse eraldistardist töötava mootoriga. Stardiintervall 1 min või 30 sek. Ajavõtt 0,1 sek täpsusega. 4.2 Stardimärguandeks punaste fooritulede kustumishetk või lipumärguanne (roheline lipp, klubi lipp vmt). Stardikorraldus esitatakse juhendis. Karistusaeg valestardi eest 10 sek. 4.3 Sõidetakse 3 vooru, tulemused määratakse voorutulemuste punktide liitmisega analoogiliselt rallikrossi süsteemiga.Vooru kiireim saab 1 punkti, teine 2 p, jne. Voorus katkestanud või mittestartinud saavad 40 miinuspunkti. Võrdse tulemuse puhul eelistatakse kiirema vooruaja saanud võistlejat, edasisel võrdsusel paremuselt järgmine aeg jne. Vaid ühe vooru lõpetanud võistlejad tulemust ei saa. 4.4 Stardijärjekord arvestusklasside kaupa: - esimeseks vooruks võistluste juhi poolt - teiseks vooruks vastupidises järjekorras esimesele voorule klasside kaupa - kolmandaks vooruks ümberpööratud järjestuses vastavalt kahe vooru vahetulemustele (aegade summale), s.t klassi liider stardib viimasena. Võistleja peab ilmuma eelstarti vastavalt vooru stardijärjekorrale, hilinejaid vooru starti ei lubata. 4.5 Kordusstardi loa võib anda võistluste juht, kui võistlus on ohutuspõhjustel katkestatud punase lipuga stardijoonel. Uue stardi klassivooru lõpus saavad need, kes lähetati rajale võistluse katkestanud sündmuse ja punase lipu heiskamise vahelisel ajal. Erandina – rajakohtunike ettekande alusel- võib kordusstardi anda võistlejale, kes sattus tehnilise rikkega aeglaselt liikuva eelsõitja taha ja möödasõit oli takistatud. Samadel alustel võib kordusstardi anda võistlejale, kes peatus või oluliselt aeglustus avariipaigalt mööda sõites. 4.6 Voor loetakse klassile lõppenuks, kui täitub viimase startinu arvutuslik kontrollaeg (vt. rallimäärustik pt.C 1.4- 19.13, kus aeg min = 100 x km/ 60). Kõik kontrollaja ületanud loetakse katkestanuteks, ajamäär esitatakse juhendis. 4.7 Kõrvaline abi auto rajale tagasilükkamisel ei too kaasa tulemuse tühistamist, kui selle tegevusega ei kaasnenud auto seiskunud mootori käivitumine. 4.8 Rajaga tutvumise kord avaldatakse korraldaja etapi juhendiga. Soovituslikult tutvumine tänavasõidu või võistlusautoga. Lubatavad rehvid peaksid vastama Eesti Vabariigi Liiklusseadusele. Võistlusklassides Noored, Sprint 2WD ja veoautod ( ilma kaassõitjata) võistlusrajaga tutvumine 2 korda, teistes võistlusklassides 1 kord. 4.9 Peale viimase vooru lõppu suunatakse klasside 3 paremat ja vajadusel võistluste juhi poolt määratud teised võistlusautod kinnisesse parklasse protestiaja lõpuni. Tehnilised kontrolörid omavad õigust võistlusautosid suvalisel ajal kontrollida kogu võistluse kestel. 4.10 Protestiaeg on 15 min peale esialgsete tulemuste avaldamist. 144

VÕISTLUSTE KORRALDAMISE ÜLDEESKIRJAD EESTIS 1. Võistluste korraldamise ja läbiviimise kord on määratud järgmiste autospordi normdokumentidega: a) kalenderplaan b) võistluste registreerimise määrustik c) võistlusmäärused d) seeriavõistluste üldjuhend e) võistlusjuhend 1.1 Eesti Meistrivõistlused (MV) ja Karikavõistlused (KV) on EAL põhikirja kohaselt EAL omandiks. EAL omab ainuõigust kõigi Eesti MV ja KV-dega seotud võistluste korraldusküsimustes ja nende õiguste delegeerimisel.

2. KALENDERPLAAN 2.1 Ühtegi autospordivõistlust ei saa Eesti Vabariigi territooriumil korraldada ilma võistlusi EAL-s registreerimata (s.t. lülitamata EAL kalenderplaani ning saamata EAL korraldusluba). Registreerimata võistlustel osalenutel tühistatakse EAL litsentsid. 2.2 Rahvusvahelistel võistluste (RV) korraldajad peavad esitama korraldustaotluse EAL alakomiteele eelneva aasta 1 septembriks. Alakomitee edastab selle EAL-le. Taotluskiri peab sisaldama tõendusgarantii EAL ja FIA maksete tasumiseks. Korraldajad peavad esitama EAL nõudmisel finants-majanduslikud tagatised. Taotluskirjas tuleb näidata võistluste kuupäev, täpne nimetus, masinaklassid, võistluspaik, korraldaja nimi, aadress, telefon, fax, e-post, võistluste direktori nimi. RV võistluste registreerimismaks peab laekuma EAL arvele eelneva aasta 10 oktoobriks. Maksud kannab EAL F.I.A. arvele, ülekandekulud maksavad võistluste korraldajad. Kalendritaotlused , mis edastatakse FIA-le peale 10 oktoobrit eelmisel aastal, kuuluvad FIA poolt maksustamisele 1,2 kordselt. Samuti on 1,2 kordne maks võistluspäeva muutumisel peale 10.10. eelmisel aastal. Võistluste ärajätmisel FIA tasutud maksu ei tagasta, ärajätmisteade või võistlusaja muudatus hiljem kui 3 kuud enne taotletud kalendriaega toob kaasa FIA poolse trahvi 0,5 põhimaksu ulatuses. Rahvusvahelisteks loetakse ka kõiki võistlusi, kus on lubatud välisvõistlejate osavõtt ( rahvuslikud võistlused välissõitjate osavõtul ei pea olema FIA RV kalendris). 2.3 Rahvuslike autospordivõistluste korraldajad peavad esitama kirjalikud korraldustaotlused EAL alakomiteele eelneva aasta 01. oktoobriks. Alakomitee edastab need EAL sekretariaati. Korraldustaotluse alusel otsustab võistluse kalenderplaani lülitamise EAL, kes võib korraldajalt sisse nõuda Juhatuses määratud kautsjonisumma. Kautsjon tagastatakse korraldajale enne toimuvat võistlust. 2.4 Kalendri projekt asub EAL sekretariaadis alates 01.detsembrist (rahvusvahelistel võistlustel alates 15. oktoobrist). Rahvusliku kalendri muudatused kooraldaja poolt peale 15.novembrit võivad kaasa tuua kalendrimaksu kahekordistamise. 2.5 Ametlik kalenderplaan avaldatakse EAL Aastaraamatus ja kodulehel www.autosport.ee 2.6 Kalenderplaani saab võistlusi lülitada ka hooaja jooksul, korraldustaotlused tuleb esitada EAL sekretariaati arvestades p. 3.1. esitatud registreerimistähtaegadega. 2.7 Võistluste toimumisaja ja koha muutus (või ärajäämine) võrreldes EAL kalenderplaaniga tuleb kooskõlastada EAL alakomitees ja EAL sekretariaadis (tähtajad p. 3.1). 2.8 EAL-s peab registreerima ka treeninglaagrid, harjutuskogunemised, testsõidud jt autospordiüritused, korraldaja peab esitama vastava taotlusvormi EAL kodulehelt.

3. VÕISTLUSTE REGISTREERIMISE MÄÄRUSTIK 3.1 Võistluste registreerimiseks tuleb korraldajal õigeaegselt esitada avaldus (vt pt 2). Võistluste juhendi projekt ja ohutusplaan /rajaloa taotlus tuleb esitada EAL sekretariaadile enne võistluspäeva hiljemalt: – RV võistlusel 12 nädalat 145

– rahvuslikud võistlused a) ralli 8 nädalat b) ringrada 3 nädalat c) rallisprint, rallikross, autokross jt. 2 nädalat 3.2 Võistluste registreerimine on maksuline (vt. pt “Maksud”) maks tuleb korraldajal tasuda enne korraldusloa saamist. Võistluste registreerimise hilinemisel on maks kahekordne. 3.3 EAL registreerimisnumbri avaldamine liidu kodulehel on võistluste korraldusloaks, Juhendite levitamist võib alustada korraldaja netilehel jm.. 3.4 Võistluste registreerimisel teatab EAL oma reklaamitingimused (pt “Kommertsküsimused rahvuslikel autospordivõistlustel” p. 13), vajadusel sõlmitakse lepingud EAL ja korraldaja(te) vahel. 3.5 RV võistluste korraldajad peavad perioodiliselt EAL juhatuse ees aru andma korraldustööde käigust, tekkinud probleemidest, võimalikest juhendite muudatustest jne. 3.6 Rallivõistluste korraldajad peavad 2 kuud enne võistluspäeva esitama ralli üldkava, raja, juhendiprojekti, ohutusplaani projekti, VIP-auto andmed jmt rallikomiteele kooskõlastamiseks.

4. SEERIAVÕISTLUSTE ÜLDJUHENDID 4.1 Meistrivõistluste, karikavõistluste jt. seeriavõistluste üldjuhendid koostatakse EAL alakomiteedes hiljemalt eelmise aasta 01. detsembriks. 4.2 Üldjuhendid kooskõlastatakse EAL sekretariaadis ja alakomiteedes, autasustamistingimused kinnitatakse EAL juhatuse istungil. Üldjuhendite ametlik tekst avaldatakse EAL Aastaraamatus ja kodulehel, võimalikud muudatused avaldatakse Bülletäänidena. 4.3 Üldjuhendis tuleb esitada: - etappide toimumise aeg ja koht, korraldajad - masinaklassid, - arvesseminevate etappide arv (ka etappide ärajäämise puhul) koos selgitustega: a) mahaarvamisele ei kuulu etapp, kus võistleja tulemus tühistati tehniliste eeskirjade rikkumise või ebasportliku käitumise tõttu b) halvemate tulemuste mahaarvamisel loetakse tulemusteks ka katkestamised ja etappidel mitteosalemised - eelistus võrdsete tulemuste korral, - märkus ASN –de litsentside vajadusest, - äpne määratlus osavõtjate kohta, kellele omistatakse arvestuspunkte, - märkus selle kohta, et võisteldakse EAL ja/või FIA võistlusmääruste järgi, - osalejate miinimumpiir seeriavõistluste ja/või etappide toimunuks lugemise kohta - võimalikult täpne võistlemise kord - meenutus, et igal etapil peab olema oma eraldi juhend ning EAL registreeringukinnitus - seeriavõistluse autasustamise tingimused (mitu paremat masinaklassides, millega autasustatakse, kas sõltuvalt osalejate arvust) - koostaja nimi, EAL juhatuse koosoleku aeg, kus üldjuhend heaks kiideti. 4.4 Üldjuhendi muutused tuleb vormistada EAL alakomiteede otsustena, peale kooskõlastamist EAL sekretariaadis. Muudatused tuleb vormistada ja avaldada EAL bülletäänidena. Kogu dokumentatsioon peab olema esitatud võistluste teadetetahvlil. Muudatused jõustuvad üldreeglina 30 päeva pärast otsuse kirjaliku koopia vormistamist EAL-s. Alakomiteed võivad muuta üldjuhendeid ka lühemate tähtaegadega, s. h. tagasiulatuva jõuga. MV/KV etapi lisamine Üldjuhendisse vaid erandkorras alakomitee otsusega mitte hiljem kui 6 nädalat enne võistluspäeva.

5. VÕISTLUSTE JUHEND 5.1 Võistluste juhendi koostamisel tuleb korraldajail konsulteerida EAL alakomiteega ja/või sekretariaadiga enne juhendi vormistamist, viseerimist EAL-s ja selle paljundamist. Ametlikuks Juhendisks saab olla vaid paberikandjale vormistatud ja EAL-s registreeritud dokument. 146

5.2 Võistluste juhend peab sisaldama järgmist: - võistluste nimi, autospordiala, korraldaja nimi ja rekvisiidid - EAL registreerimisnumber, avaldatakse kodulehel - koht, aeg - võistluste statuut (rahvuslik, RV, välisvõistlejate osavõtt lubatud) - lause : „ EAL loal on lubatud välisriikide litsentsiomanike osalemine“. Keelatud on juhendi ingliskeelses tekstis kasutada sõna „ INTERNATIONAL“. - märkus: “Võistlused peetakse vastavalt EAL Võistlusmäärustikele ja käesoleva Juhendi alusel kooskõlas FIA Spordikoodeksiga” (lisades etapijuhendis viite üldjuhendile) - nõuded osavõtjatele (vajalikud dokumendid) - loetelu meistrivõistluste arvestustest, sarjadest, seeriavõistlustest jt., milliste arvestust võistlustel peetakse - täpne ajakava (Juhendi avaldamine, registreerimise algus, lõpp, maksud, tehn. ülevaatus, dokumentide kontroll, treeningsõidud, stardid ja distantsid, vaheajad, finishid, koosolekud, autasustamine jmt), ja nende täpsed toimumiskohad - raja kirjeldus, raja mahutavus (startijate max arv), rajaloa number - lubatud võistlusautod, piirangud autodele, kirjed, võistlusnumbrid - osavõtumaksud, sõltuvuses registreerumisajast ja reklaamidest - registreerumiskord ja tähtajad (osavõtuavalduse vorm eraldi juhendi osana) - ümberregistreerumise võimalus - startimise ja võistlemise kord, kinnised parklad, signaallipud - karistuse loetelu (trahvid, lisaaeg, eemaldamine jne) - tulemuste arvestamise kord, autasude loetelu, autasustatavate arv - viide protesteerimise korrale (maksud, tähtajad) - reklaamitingimused, korraldaja ja EAL autodele kleebitavate reklaamide nimekiri, paigutus, mõõdud - lauset “EAL ja võistluste korraldajad ei vastuta võimalike avariide/õnnetuste ja nende tagajärgede eest.” - kindlustus-, vastutusteave - majandusküsimused (majutamine, kütus, soodustused, toitlustamine jmt) 5.3 Võistluste juhendis tuleb esitada: - ametiisikute loetelu (koos vastavate kohtunike litsentsiklassidega) - žürii liikmed (RV võistlustel min. 3 inimest) - võistluste direktor (koos korraldusklubi aadressiga, e-maili, faxi ja telefoninumbriga) - võistluste juht (peakohtunik) - tema asetäitja(d) - võistluste sekretär (registreerimine, tulemused) - tehn. komisjoni esimees - peaajamõõtja - distantsi ülem (rajakohtunike vanem, rajameister) - ohutus-julgestusülem - faktikohtunikud, nende tööala - vahenduskohtunik 5.4 Võistlusjuhendi lisana tuleb vormistada osavõtuavalduse vorm. Vormil peavad olema piisava suurusega lahtrid, kuhu osavõtta soovijaid on kohustatud kandma järgmised andmed: - registreerimistähtajad (odavam, kallim), maksud, aadressid, infotelefonid, pangaarve. - eraldi lahter kohtunike märgeteks (klass, number jmt), mida osaleja ise ei tohi täita - registreerija nimi, litsentsi nr., esindaja, aadress, telefon/fax, e-post - võistleja(te) nimi, litsentsi nr. - võistlusauto mark, mudel, homologatsiooni nr, kubatuur, grupp, klass, reg.nr., valmistus147

aasta, vajadusel stardinumber. hooldusauto andmed mehhaaniku(te) nimed. vormi allosas peavad olema kohad sõitjate ja registreerija allkirjade jaoks. Vahetult ülalpool allkirjade kohti peab olema tekst: „ Osavõtuavaldusel esitatu on tõene. Võimalike omal süül toimunud õnnetusjuhtumite puhul keeldun süüdistamast võistluste korraldajaid või EAL-i, võisteldes omal vastutusel. Kohustun täitma Võistlusmäärustikku, juhendit, kohtunike korraldusi. Tõendan minu juhilubade kehtivust“. - RV võistlustel lahter ASN stardiloa jaoks (ASN pitsatijäljend). 5.5 Juhend kooskõlastatakse: – EAL alakomitees – EAL sekretariaadis – kõik rallivõistlused Eesti Maanteeametis või maakonna Teedevalitsuses – kohalikes omavalitsusorganites (vallad, maakonnad), politseis, päästeorganis Kooskõlastused vormistatakse juhendi lõpus või lisana, näidatakse ära koostaja nimi, koostamise aeg. Juhendi kinnitab võistluse korraldaja (majandusküsimuste tagaja). EAL omab õigust kontrollida lepingute sõlmimist ja täitmist korraldajate ning teiste ametkondade vahel. 5.6 EAL alakomiteedel on vajalik koostada seeriavõistluste üldjuhendid võimalikult täpsete määratlustega ning võistlemise korra kirjeldusega. Võistluste juhendi maht ei tohiks seega ületada 2–3 masinakirja lehekülge koos osavõtuavalduse vormiga, juhend peaks kompaktselt esitama vaid programmi, ametiisikuid, maksud, majandusküsimused, reklaamitingimused jt. detailid. 5.7 Enne juhendi esitamist registreerimiseks EAL-le on tuleb konsulteerida võistluste žürii esimehega ja/või võistluste juhiga (peakohtunikuga). Rallide osavõtjate loetelu koos võistlusnumbritega tuleb kooskõlastada EAL rallikomitees, arvestades võistlejate jooksva kiirusliku tabeliga. 5.8 Juhendi muutused tuleb vormistada bülletäänidena, need nummerdatakse ja on juhendi lahutamatuteks lisadeks. Bülletäänid tuleb esitada kõigile osavõtta soovijatele (saata postiga või hilisemad anda kõigile võistlejatele allkirja vastu) ja startijatele. Bülletäänid allkirjastatakse võistluste direktori poolt, peale žürii töölehakkamist (reeglina alates tehn. kontrolli algusest) žürii liikmete poolt. 5.9 Kiirusvõistluste (sh. ka rallisprindi) juhendite lisaks peab olema raja skeem (vt. pt “Kiirusalade võistlusradade dokumentatsioon”), skeem ja rajaluba peavad olema esitatud võistluste teadetetahvlil. 5.10 EAL kehtestab igaaastaselt võistlejate osavõtumaksude piirid, neid ei või ületada ka suurendatud maksude kaudu hilisema registreerimise puhul. 5.11 Peale juhendi EAL-is registreerimist on korraldajad kohustatud juhendi esitama internetilehele www.autosport.ee. Eraldi esitatakse seal ka EAL-s kooskõlastatud võimalikud võistluseelsed Juhendi muudatus-bülletäänid. -

6. VASTUTUS, KINDLUSTUS, MITMEPOOLSED KOHUSTUSED 6.1 EAL sõitjalitsentsi omanikud on kindlustatud õnnetusjuhtumite vastu. 6.2 Kogu vastutus võistlustel (kolmandate osapooltega) toimuda võivate õnnetuste ja nende tagajärgede eest lasub võistluste korraldajal. EAL-s registreeritud võistlustel kehtib kindlustus kolmandate osapooltega juhtuda võiva ees, vastav poliis nr 7/32616 (Seesam RKAS) asub EAL sekretariaadis. Poliisi kate on 4 mln krooni, korraldaja omavastutus 10 tuhat krooni. Poliis kehtib ainult nõuetekohase ohutusplaani rakendamisel. 6.3 Mitte ükski võistlustel osalev füüsiline või juriidiline isik ei saa võistlustel juhtunud õnnetuste eest süüdistada EAL alakomiteesid, EAL-i või FIA-t. Osavõtt võistlustest on vabatahtlik ja registreerija vastutusel. 148

6.4 EAL võib nõuda korraldajalt EAL-ga erilepingu sõlmimist võistluste korraldusküsimuste täpsustamiseks ning mõlemapoolsete kohustuste ja õiguste kehtestamiseks antud võistlustel. 6.5 Võistluste korraldaja on kohustatud korraldama võistluspaiga korrastamise koheselt peale võistlust. Üldliikluseks kasutatavate teede kasutamisel võistlusteks (eelkõige ralli, rallisprint jt. lisakatsetena kasutatud teedelõigud) peab korraldaja tagama nende teede hoolduse (hööveldamise) vastavalt teedevaldajate nõudmistele. EAL-l on õigus teede korrastamise lepinguid kontrollida. 6.6 Võistluste korraldajatele, kelle kohta on Eesti Maanteeametil, Teedevalitsusel või kohalikul omavalitsusel teede korrastamata jätmise tõttu pretensioone, ei anna EAL järgmis(t)e võistlus(t)e korraldusluba. 6.7 Võistluste korraldajad peavad hiljemalt 3 päeva (RV- 7 päeva) enne võistluse algust toimetama EAL sekretariaati 3 eksemplari kõigist võistlustega seotud trükistest (juhendid, legendid, kavad, reklaambroshüürid, meelespead, kleebised, vimplid jmt.) ning 3 komplekti kõikidest lubadest, pääsmetest, kutsetest, kaelakaartidest võimaldamaks ligipääsu võistlusrajale ja võistlusega seotud üritustele (k.a. tasulised avamis- ja lõpubanketid, VIP-üritused jmt.). 6.8 Korraldajad on kohustatud kõikidel võistlustega seotud trükistel, reklaamimaterjalidel, programmidel, kavadel, plakatitel jmt. esitama EAL logo ja nime. 6.9 Sõitjad ja registreerijad, kes on korraldajale saatnud registreerimisavalduse, on kohustatud võistlustel osalema. Oma mitteosalemist ja selle põhjustest tuleb korraldajale kirjalikult teatada mitte hiljem kui 3 päeva enne starti (vääramatu jõu puhul võib ka hiljem). Mitteosalemisest mitteteatanute andmed ja osavõtuavaldused tuleb saata EAL-le, kes saab kohaldada rikkujatele sanktsioone.

7. TULEMUSED Võistluste tulemused vormistatakse kohtunike poolt protokollina, see viseeritakse võistluste juhi poolt ning kinnitatakse žürii liikmete allkirjadega peale protestiaja lõppu või protestide lahendamist. Protokollides tuleb esitada tulemused kõigi võistlema lubatud sportlaste kohta. Viseeritud võistlustulemused on auhindamise aluseks. Tulemused tuleb esitada võistlustele järgneval esmaspäeval kella 12-ks EAL sekretariaati.

8. AMETIISIKUTE TÖÖ TASUSTAMINE 8.1 Juhendis märgitud väljapoolt maakonda kutsutud kohtunikele ja žürii liikmetele tuleb korraldajal tasuda nende transport võistluspaika ja tagasi, majutamine, toitlustamine ning maksta töötasu. EAL soovitab sõlmida korraldaja ja kohtunike vahel ülaltoodu tagamiseks lepingud. 8.2. Žürii liikmed on korraldaja täielikul ülalpidamisel ja hooldusel vastavalt sõlmitud lepingute sisule (transport, majutamine, toitlustamine, sidevahendid, päevarahad jne). Ohutusautode (O, SC jt) meeskondade liikmed on korraldaja ülalpidamisel (majutus,kütus). 8.3. EAL-l on õigus kontrollida ülalnimetatud lepingute õigeaegset sõlmimist, nende olemasolu ning nende mõlemapoolset täitmist. 8.4. Korraldaja on kohustud tagama tasuta sissepääsu ning ühe auto parkimise EAL Teenistuskaartide omanikele, kaartide näidised EAL-st. 8.5. EAL väljastab TV kaamerameestele ning fotograafidele numereeritud eriveste TV-FOTO. Vestid on EAL omandiks, neid on kahte liiki: - pikaajaline - ühekordne Püsiveste väljastab EAL. Ühekordseid veste väljastatakse võistlustele akrediteerunud TV kaamerameestele ja fotograafidele. Vestide taotlejad allkirjastavad EAL vormikohase avalduse kas liidu sekretariaadis või võistluste pressikeskustes. Vestide kandjad ei kuulu kolmandate osapoolte hulka EAL kindlustuspoliisis. Vestide kandjaile peab korraldaja tagama tasuta sissepääsu võistlustele. Neil on tööülesannete (filmimise) täitmiseks õigus paikneda ka pealtvaatajate alast erinevatel aladel, kuid mitte segades publikut ja kohtunikke ega ohustades võistlejaid. 149

KOMMERTSKÜSIMUSED RAHVUSLIKEL AUTOSPORDIVÕISTLUSTEL Võistlejail on õigus paigaldada reklaame oma võistlusautole ja võistluste korraldajail kõigile võistlusautodele ja võistlusrajale järgmistel tingimustel: 1. Võistleja saab reklaamiõiguse EAL võistlejalitsentsi omandamisega. 2. Korraldaja saab reklaamiõiguse võistluste registreerimisega EAL-s. 3. Ühe reklaamiga ei või katta (ka osaliselt mitte) teist reklaami. 4. Võistlejal on õigus keelduda paigaldamast oma autole sellist korraldajapoolset reklaami, mis on vastuolus tema autol või sõidukombinesoonil olevate kütuse/määrdeainete-, rehvi- või autofirmade reklaamidega. 5. Võistlusnumbriga kaasneva reklaamiga tuleb võistlejal nõustuda, kui see reklaam on kirjeldatud võistlusjuhendis. Teistest korraldaja reklaamidest võib võistleja end vabaks osta, tasudes kahekordse osavõtumaksu.Korraldaja reklaami eemaldamine või katmine enne võistluste lõppu on keelatud. Selle eest võib EAL määrata karistuse. 6. Reklaam peab oma teostuselt ja sisult olema maitsekas, asjalik ning vastama riigi seadusandlusele. 7. Juhul, kui võistlusjuhendiga ette nähtud korraldaja reklaami paigaldamise kohal paikneb juba võistleja oma reklaam, on korraldajal õigus paigaldada oma reklaam juhendis ettenähud kohta- siiski võistlejale võimaluse piires vastu tulles 8. Klaaspindadele ei või reklaame paigaldada, välja arvatud ribadena tuuleklaasi ülaservas ja ainult nii, et see ei kitsendaks võistleja vaatevälja. Samuti on lubatud kuni 8 cm kõrgune reklaam tagaklaasil. 9. Reklaamide kinnitus peab olema selline, et nad ei tuleks lahti ei treeningute ega võistluste ajal. Ajutine kinnitus on keelatud. Võistleja ei tohi korraldajate reklaamkleebiseid väiksemaks lõigata, ka mitte kujunduseta tagapõhja logo ümbert eemaldada. Kui võistleja eemaldab võistluste käigus kasvõi ühe korraldaja reklaamkleebise, võib teda eemaldada võistlustelt, määrata lisaks rahatrahv või peatada litsentsi kehtivus. 10. Nii reklaamid kui ka kogu auto välispind tuleb hoida puhtana ja korras. 11. Võistlejal pole kohustust oma reklaamide heakskiitmiseks EAL-s. Reklaamide vastavust käesolevatele reeglitele kontrollitakse tehnilisel ülevaatusel. Võistlejat, kelle auto ei ole nendega vastavuses, võib starti mitte lubada. 12. Korraldajal on õigus kehtestada kuni kaks korda kõrgem osavõtumaks sõltuvalt sellest, kas võistleja nõustub korraldaja reklaamidega või keeldub neist. 13. Ohutuskaalutlustel ei või reklaame paigaldada raja ohutuspiiridele ega püüdesüsteemidele. Lubatud on ainult piirdele värvitud või kleeppaberil reklaamid. 14. EAL reserveerib enesele õiguse igal EAL egiidi all toimuval võistlusel võistlusautodele ühe reklaami kinnitamiseks, milleks tuleb igale autole jätta suvaline koht kõrgemale rataste tsentreid läbivast tasapinnast, autodele vähemalt 20 x 50 cm, vormelitele vähemalt 10 x 30 cm. Samuti reserveerib EAL endale tasuta reklaamide paigaldamiseks ühe moodulkoha stardiväraval, autasustamispoodiumil ja stardikoridorides ning piiramata arvul võistlusraja äärtes.

150

KIIRUSALADE VÕISTLUSRADADE DOKUMENTATSIOON 1. Kiirusalade võistlusrajale peavad olema vormistatud järgmised dokumendid: 1.1 Raja skeem, millel näidatakse: - mõõtkava M 1:500 või M 1:1000 või M 1:2000, põhja-lõuna suund, - raja võimalikult täpne kuju, pikkus, sõidusuund, kurvide raadiused (m), 100 m vahekaugused (PK), raja laiused (m), - kõrgusarvud raja teljel (pikiprofiili murdepunktides), teekatte tüübid, stardipaik, finishipaik, stardisignaali andmise viis ja koht, startijate lubatud max arv ja paigutus, eelstardiväljak, boksid, laager parklad, - kontrollpunktid rajal (nummerdatult), - kiirabi, tuletõrje-, päästeteenistuse-, puksiir-jmt masinate asetsemine, - lähemal kui 30 m raja servast paiknevad ohtlikud esemed, ehitised, puud, järsakud, kivid, veekogud, sideelektriliinide postid ja kõik muu taoline, - ajamõõtjate, ringilugejate asetus, - võistluskeskuse asukoht, rajatise tüüp, tribüünid, - pealtvaatajatele keelatud tsoonide asukoht ja nende kaugus raja servast, - piirded (vallid, barjäärid, aiad, köied jne), - rajast üleminekukohad, tualettruumid, pressikeskus, fotograafide võttepaigad, - võistlusraja nimi, maakond, valdaja (aadress, telefon), - tingmärkide loetelu ja tähendused, objektide arv, meditsiiniabi keskus - raja asukoha skeem suuremate maanteede, asulate jmt. suhtes koos kaugustega nendest (km), lähima haigla asukoht, nimetus ja kaugus rajast (km), - koostaja nimi aadress, telefon. Skeemi koostab raja valdaja formaadile A3 või A4 kahes eksemplaris. 1.2 EAL võistlusraja litsents, rajaluba a) Vormistatakse EAL sekretariaadis peale raja skeemi kooskõlastamist alakomitees. Püsiraja litsents kehtib 3 aastat. Raja ümberehitused ilma EAL-ga kooskõlastamata on keelatud. Litsents ja skeem peavad olema esitatud võistluspaigas. b) Rajalitsentsina kehtib ka raja skeemile vormistatud EAL rajaluba. Rajaloa aluseks olev rajaskeem võib olla vabas mõõtkavas A4 suurune vabakäeeskiis rallisprintidel, jäärajasõitudel jt. ajutistel radadel. Rahvusvaheliste võistluste korraldamiseks tuleb raja dokumentatsioon vormistada FIA nõuetele vastavalt ning EAL kaudu taotleda FIA rajalitsentsi saamine. Ilma raja skeemita ja EAL rajaloata võistlust (juhendit) ei registreerita. 1.3 Raja ülevaatuse akt Koostatakse ja allkirjastatakse võistluste juhi poolt koos distantsi ülemaga ning ohutusülemaga vabas vormis. Aktis kontrollitakse raja vastavust litsentsis ja skeemis esitatuga, näidatakse ära raja pikkus, laius kitsamast kohast, KP-de arv, rajakohtunike arv KP-des ja võistluskeskuses, julgestajate arv, pealtvaatajate ala tähistus ja kaitse, kiirabi ja tuletõrjevahendite olemasolu, starti lubatavate autode arv (võistlus- ja treeningsõidus eri masinaklasside kaupa). Akti koopia esitatakse EAL-le koos võistlustulemustega.

151

LITSENTSID, ARSTLIK LÄBIVAATUS, VÕISTLEJA KINDLUSTUS 1. LITSENTSID 1.1 Litsents on vormikohane dokument, mille rahvuslik autospordiföderatsioon (EAL) on väljastanud autospordivõistlustel osalevatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele. Litsentsi omanik peab tundma autospordi rahvusvahelisi ja rahvuslikke võistlusmäärustikke ning kohustub neid täpselt järgima. Mitte keegi ei või osaleda autospordivõistlustel võistlejana ega ka registreerijana ilma vastava litsentsita, milliseid väljastab EAL. Litsents kehtib reeglina kuni kalendriaasta lõpuni, EAL rahvuslikud litsentsid kehtivad Eestis peetavatel võistlustel järgmise aasta 1 veebruarini. Litsents ja litsentsi muudatused on maksulised. Litsentsi taotlejad ja litsentsi saanud isikud registreeritakse EAL sekretariaadis. Litsentsi võib saada isik, kelle kvalifikatsioon ja vastutus rahuldab EAL-i ja tema alakomiteede kehtestatud nõudeid ja tingimusi. EAL-l on õigus keelduda litsentsi väljastamisest, kui taotleja tegevus kahjustab autosporti. Litsentside valdajad on kohustatud litsentsi esitama kõikide autospordiföderatsioonide ja – võistluste ametnike nõudmisel. Kogu Eesti Vabariigi territooriumil omab õigust FIA (EAL) litsentside väljastamiseks ainult Eesti Autospordi Liit. EAL poolt väljastatavad FIA rahvusvahelised litsentsid kehtivad kõikides maailma riikides, mille autospordiföderatsioone on FIA tunnustanud. RV litsentsid on plastikkardid, nende vormistamine toimub viie tööpäeva jooksul. RV litsentsid on kohustuslikud kõikidel RV võistlustel FIA poolt tunnustatud rühmades või klassides. Juhul, kui võistleja soovib osaleda rahvusvahelistel kiirusvõistlustel, milledel nõutakse vastava gradatsiooniga litsentse, saab nende omandamise korra kohta informatsiooni EAL-st (ringrada, kart, kiirendus jt). Kõik EAL poolt väljastatavad litsentsid kehtivad Eestis korraldavatel võistlustel järgmise aasta 1.veebruarini, teistes riikides kalendriaasta lõpuni.

2. Registreerijalitsents Registreerijaks on iga füüsiline või juriidiline isik, kes omab EAL poolt väljastatud registreerijalitsentsi ning omab seega õigust autospordivõistlustel osavõtjaid registreerida (FIA VM 44). 2.1 Litsents on FIA vormi kohane. Litsentsi võivad taotleda kõik Eesti Vabariigis registreeritud asutused, ettevõtted, firmad, klubid, organisatsioonid jt. juriidilised isikud ning sõitjad ise. 2.2 Litsentsi taotleja esitab vastavasisulise taotluse EAL sekretariaadile koos järgmiste andmetega: a) registreerija nimetus (mitte üle 16 ladina tähestiku tähe pikkune), b) litsentsi vastutava omaniku eesnimi ja nimi, aadressid, töökoht, telefonid, e-mail c) registreerija postiaadress, d) arveldusarve e) litsentsimaksu tasumise garantiikiri (pole vajalik sularahas tasumisel), 2.3 Litsentsi väljastab EAL sekretariaat peale taotlusavalduse ja seal oleva teabe läbivaatamist ning litsentsimaksu sissekasseerimist viie tööpäeva jooksul. EAL-il on õigus keelduda litsentsi väljastamisest. 2.4 Litsentsiomaniku õigused: a) registreerida võistlejaid autospordivõistlustele, kusjuures füüsilise isiku registreerijalitsentsiga saab võistlustele registreerida vaid iseennast (rallis ka kaardilugejat) ja oma autot. 152

b) esitada kirjalikke proteste ja apellatsioone VM-is ettenähtud korra kohaselt, c) esindada enda poolt registreeritud võistlejaid võistluste korraldajate, kohtunike ja žürii ees, d) kasseerida endale kõik võistlustel osalejatele väljamakstavad rahasummad (stardiraha, auhinnaraha jmt) ja jaotada see vastavalt oma äranägemisele. 2.5 Litsentsiomaniku kohustused. a) teada ja täita autospordialaseid rahvuslikke ja rahvusvahelisi normdokumente ning Võistlusjuhendeid, b) vastutada registreeritud sportlaste, nende mehhaanikute, meeskonnaliikmete toetajate, võistlustehnika, transpordivahendite eest võistluste ajal, teel võistluspaika ja sealt tagasi. Samal ajal kannavad kõik loetletud ka eraldi isiklikku vastutust oma tegevuse eest, c) esitada registreerijalitsents või selle koopia võistluste ametnike nõudmisel, d) taotleda EAL-st stardiluba rahvusvahelistel võistlustel osalemiseks, olles esitanud vastava võistluse Juhendi ja/või registreerimisavalduse. EAL peab veenduma, et antud võistlus on FIA kalenderplaanikohane üritus, e) tasuda EAL-le või tema kaudu teistele autospordiföderatsoonidele või korraldajatele määratud trahvid jmt. summad nõutud tähtajaks. 2.6 Iga füüsiline või juriidiline isik omab õigust vaid ühele registreerijalitsentsile igaks kalendriaastaks. 2.7 Võistlusmäärustike või kehtiva seadusandluse rikkumisel võib EAL alakomitee ettepanekul litsentsi tähtajaliselt tühistada. Litsentsi valdaja on kohustatud litsentsi tagastama EAL sekretariaati. 2.8 Litsents kehtib vaid omaniku poolt allkirjastatult. 2.9 Võistlustel osavõtuks kehtib ka registreerijalitsentsi koopia. Koopial peab olema omaniku pitsatijäljend või allkiri. Protestide esitamise õigus on vaid litsentsiomaniku poolt kirjaliku volikirja esitajal. 2.10. Kui sportlane soovib olla ka võistlustele registreerijaks, siis peab tal olema nii EAL/FIA sõitjalitsents kui ka registreerijalitsents.

3. Sõitjalitsents 3.1 Litsents on FIA vormi kohane. 3.2 EAL omab õigust litsentsi väljastamiseks alljärgnevatele isikutele: a) Eesti Vabariigi kodanikele ja kodakondsuse taotlejatele, b) Teiste riikide kodanikele, kui nende riiklikud föderatsioonid on esitanud vastava kirjaliku loa, nimetatud kodanikud peavad omama ajutist töökohta või elamisluba Eesti Vabariigi territooriumil, c) nendel territooriumitel elavatele isikutele, kus puudub FIA-s esindatud autospordiföderatsioon, eelnevatel on vajalik FIA vastav luba. 3.3 EAL alakomiteed kehtestavad vastavad eeskirjad, erinevate autospordialade litsentsi taotlevate sportlaste kvalifikatsioon peab esitatud nõuetele vastama. Ralli algajad I sõitjad on kohustatud kõigepealt võistlema II liiga rallidel, nende litsentsil märge „ II liiga.“ 3.4 Sõitjalitsentside liigid. 3.4.1 EAL väljastab rahvusvahelisi ja rahvuslikke FIA sõitjalitsentse. Litsentsivorm on ühtne, välja arvatud kardiliidu poolt väljastatavad rahvuslikud litsentsid. Eestis toimuvatel rahvusvahelistel võistlustel rahvusvahelistel rühmades osalejatel peavad olema rahvusvahelised litsentsid. 3.4.2 EAL väljastab litsentsid iga autospordiala kohta, tehes vastavad sissekanded litsentsivormile. Sportlane tohib osaleda vaid nende autospordialade võistlustel, mis on litsentsil tähistatud EAL märkega (numbrikombinatsioon ruudustikus ja vajadusel erimärked). 3.4.3 EAL rahvusliku litsentsiga võib võistelda ainult Eestis peetavatel rahvuslikel võistlustel 153

(või rahvuslikes klassides), EAL rahvusvahelise litsentsi omanikud lisaks ka rahvusvahelistel FIA-s registreeritud võistlustel litsentsidel märgitud autospordialadel. 3.5 EAL sõitjalitsents on tasuline ning sisaldab ka kindlustusmaksu õnnetusjuhtumite hüvitamiseks. 3.6. Vastavalt FIA VM Art. 110 võivad Eesti kodanikest sõitjad taotleda teiste riikide ASNde litsentse. Taotluse edastab EAL, kusjuures sõitja peab esitama EAL litsentsi-taoltusvormi, tervisliku seisukorra tõendusvormi ning tasuma EAL-le litsentsimaksu Eestis kehtiva tariifi kohaselt. Riikidevahelist litsentsivahetust saab taotleda vaid ühel korral kalendriaasta jooksul, võõrlitsentsi saanud Eesti kodanikust sõitjad omavad jätkuvalt õigust osaleda kõikidel Eestis peetavatel võistlustel.

4. Sõitjalitsentside väljastamise kord 4.1 Eesti Autospordi Liidu (EAL) litsentse väljastab EAL sekretariaat. Litsentsid on tasulised ja kehtivad Eestis võistlustest osavõtuks järgneva kalendriaasta 1.veebruarini, välisriikides käesoleva kalendriaasta lõpuni. 4.2 EAL väljastab järgmisi litsentse: 4.2.1 rahvusvaheline sõitjalitsents 4.2.2 rahvuslik sõitjalitsents: - üldlitsents aastaks eri autospordialadele - noortelitsents - kardilitsents (väljastab Eesti Kardispordiliit) 4.2.3 Sõitjalitsentsi taotlemisel peab sõitja esitama taotlusvormi ning arsti poolt viseeritud tervisliku seisukorra tõendusvormi. 4.3 Rahvuslik sõitjalitsents 4.3.1 Võistleja peab litsentsi taotlemisel esitama EAL-i täidetud taotlus- ja tõendusvormi enda andmetega ja tervisliku seisukorra kohta ja ühe foto 3x4 cm. Litsentsitaotlusvormid väljastab EAL, need on allalaetavad kodulehelt www.autosport.ee 4.3.2 Peale taotlus- ja tõendusvormi registreerimist ning litsentsimaksu tasumist väljastatakse võistlejale litsents. 4.3.3 Sõitjalitsents kehtib vaid allkirjastatult ja 3x4 fotoga varustatult. 4.4 Rahvusvaheline (RV) sõitjalitsents 4.4.1 FIA/EAL sõitjalitsentsiks on plastikkaart. RV litsentsi taotleja peab EAL-i esitama täidetud taotlus- ja tõendusvormi enda andmetega ja tervisliku seisukorra kohta ning ühe (värvi)foto 3x4 cm. Taotleja peab olema vähemalt 16 aastane, kardisõiduks 13 aastane. RV sõitjalitsents on kohustuslik lahtistel rallivõistlustel A, N, S rühmade autodel osalemiseks. 4.4.2 RV litsents sisaldab ühtlasi ka aastase stardiloa osalemaks FIA-s registreeritud võistlustel. Litsents tõendab sõitja tervislikku sobivust autospordiga tegelemiseks. 4.4.3 litsentsile kantakse FIA gradatsioonimärge Grade A,B,C ringrajasõidus või Grade R ralliks. 4.4.4 Litsentsitaotleja peab arvestama, et peale taotlus- ja tõendusvormi registreerimist ning litsentsimaksu tasumist EAL-i, kulub 5-7 päeva plastikkaardi vormistamisele. 4.4.5. EAL üldlitsentsi võib taotleda alates 16 eluaastast, rallilitsentsiks tuleb esitada täiendavalt ka piiratud kehtivusega juhiload. Üldliikluseks suletud radadel tohib litsentsiomanik võistelda üldistel alustel, muudel juhtudel arvestada LE-ga. Võimalikud piirangud vastavalt alakomiteede määrustele. 4.4.6 Vanusepiirid on kehtestatud sünniaastakohaselt, üldreeglina võivad 16 a vanused võistelda koos täiskasvanutega. Rallil osalemiseks erinõuded. 4.5 Noortelitsents 4.5.1 Noortelitsensti taotleja peab EAL-i esitama täidetud taotlus- ja tõendusvormi enda and154

metega ja tervisliku seisukorra kohta ning ühe (värvi)foto 3x4 cm. Tõendusvormile peab allkirja andma üks lapsevanematest. 4.5.2 Peale taotlus- ja tõendusvormi registreerimist ning litsentsimaksu tasumist väljastatakse võistlejale litsents. 4.5.3 EAL võib korraldada noortelitsi taotlejaile sõiduoskuse ja võistlusmäärustike tundmise testi. 4.6 Osalemaks ringrajavõistlustel tuleb litsentsitaotlejal saada litsentsile erimärge EAL ringrajakomitee poolt kehtestatud korras. Taotlejale väljastatakse küll vormistatud litsents, ent võistleja peab osalema ringrajakomitee treeninglaagris või võistluseelsel kontrolltreeningul ning saama ringrajakomitee vaatleja heakskiidu. 4.7 EAL sõitjalitsents ei anna õigust võistlustel osalemiseks. Võistlustele saab registreerida vaid EAL registreerijalitsentsi omanik või registreerijalitsentsi kinnitatud koopia esitaja. Samas, registreerija esindaja puudumisel kannab registreerija vastutust ja õigusi sõitja (rallidel I-sõitja). 4.8 EAL alakomiteed omavad õigust väljastada osavõtukaarte rahvaspordivõistlustel osaleda soovijatele (rahvaralli,- sprint, off-road). 4.9 Kui EAL juhatus on kehtestanud võistluskeelu (peatanud litsentsi kehtivuse), peab litsentsiomanik litsentsi tagastama EAL sekretariaati. Võistluskeeld jõustub juhatuse otsuse vastuvõtmishetkest. Litsentsi tagastamispäev on tähtajalise võistluskeelu lõpu arvutamise aluseks.

8. KINDLUSTUS EAL sõitjalitsentside omanikud on kindlustatud kindlustusaktsiaseltsi “Seesam” poliisiga nr 4/32616. Kindlustushüvitised: - õnnetusest põhjustatud püsiv ja taastumatu puude hüvitis 50.000.- EEK - surmajuhtumi hüvitis 50.000.- EEK Litsentsiomaniku omavastutuspiir 5000.- EEK EAL soovitab sõitjatel eraldi lisaks hankida suurema kattega kindlustuspoliisid, mis samuti sisaldaksid autospordiriski. Teiste riikide kodakondsed pole kindlustuspoliisiga kaetud. Kindlustustingimused (lühidalt): * Kindlustuskaitse hõlmab õnnetusjuhtumeid, mis juhtuvad kindlustatuga kogu maailmas. Kindlustus kehtib kõigil EAL-i poolt registreeritud autospordivõistlustel ning rahvusvahelistel võistlustel välismaal, mis on EAL-i poolt lubatud, samuti võistlustele eelneval ametlikul treeningsõidul. Kindlustus ei kehti nn. tööõnnetuste ja väljaspool võistlusi toimunud õnnetuste puhul. * Kui õnnetusjuhtumi tagajärjel tekib kindlustatul püsiv füüsiline tervisekahjustus (invaliidsus), maksab kindlustusandja invaliidsushüvitist. Invaliidsus peab olema ühe aasta jooksul pärast õnnetusjuhtumit arstlikult kindlaks määratud. Hüvitise suurus määratakse Seesami püsiva puude raskusastme protsendi määramise tabeli järgi. * Pärast õnnetusjuhtumit peab kindlustatu 24 tunni jooksul pöörduma arsti poole, samuti tuleb informeerida kindlustusandjat. Kindlustatu peab täitma arsti ettekirjutisi. Kindlustatu peab esitama ravivale arstile õnnetusjuhtumi ravikaardi, mis tuleb tõepäraselt täita ja pärast ravi lõppu kindlustusandjale tagastada. - Kindlustusandja on kohustatud tasuma lepingujärgse hüvitise 30 päeva jooksul sellest, kui on saanud hüvitustaotluse ja kõik hüvitiskohustuse väljaselgitamiseks vajalikud dokumendid * Hüvitise väljamaksmiseks on tarvis esitada alljärgnevad dokumendid: surma korral: - kirjalik hüvitistaotlus 155

kindlustatu surmatunnistus soodustatud isikut tõendav dokument,pärijatel pärimisõigust tõendav dokument arsti otsus või mõni muu usaldatav dokument, mis tõendab õnnetusjuhtumi toimumist puude korral: - kirjalik hüvitistaotlus - arsti otsus puude kohta - arsti otsus või mõni muu usaldatav dokument, mis tõendab õnnetusjuhtumi toimumist Arstlike dokumentide täitmise eest maksab kindlustusvõtja, eksperthinnangute kulud kannab kindlustusandja.

KOHTUNIKUD 1. ÜLDALUSED 1.1 Autospordikohtunikeks võivad olla isikud, kes on 14 aastat vanad ning on läbinud vastavad ettevalmistuskursused ja sooritanud eksami. 1.2 Kohtunikekohustuste täitmine toimub vabatahtlikkuse alusel. 1.3 Kohtunik peab olema aus, erapooletu ja oma tegevuses võistlustel lähtuma autospordi võistlusmäärustest, tehnilistest tingimustest ja võistlusjuhendist. 1.4 Kohtunik peab tagama võistluste ohutu läbiviimise ja võistlustulemuste objektiivsuse ning täpsuse. 1.5 Kõigil autospordikohtunikel tuleb meeles pidada järgmist: a) ilma kohtuniketa ei ole võimalik autosporti harrastada (vaid andekatest sõitjatest ja kiiretest autodest ei piisa), b) sportlaste ja klubide puudumisel pole kindlasti ka kohtunikke vaja, c) autospordivõistlustel ei ole ülemusi ega alluvaid, on koostööpartnerid Võistlusmäärustiku ja Juhendi täitmiseks. d) vaieldavad küsimused, mida ei saa määratleda Võistlusmääruste alusel või žürii otsusega, tuleb lahendada võistlejat soosides.

2. EESTI AUTOSPORDIKOHTUNIKE KLASSIFIKATSIOON 2.1 Autospordikohtunikele kehtestatakse järgmised kohtunikelitsentsid: V klass IV klass III klass II klass I klass 2.2 Litsentsid kehtivad kuni 5 aastat, neid väljastatakse ja pikendatakse: V, IV ja III klass - regionaalsete kohtunikeorganisatsioonide poolt. I ja II klass – EAL sekretariaadi poolt koostöös alakomiteedega. 2.3 EAL regioonid registreerivad vastavate klasside kohtunikke eri autospordialade kaupa. 2.4 Võistluste vanemkohtunikud (ka žürii esimees) peavad peale võistluste lõppu koos võistlustulemustega esitama EAL-i sekretariaati vabas vormis kirjaliku aruande toimunud võistluste kohta, kirjeldades lühidalt: - puudusi korralduses - esinenud proteste, tüliküsimusi - üldist ohutust - eeskujuväärivat üldkorralduses - alluvate kohtunike tööd - jne, mis võib saada kasulikuks järgmistel võistluste korraldamisel. 2.6 Rahvuslikel võistlustel pole žürii kohustuslik, žürii õigustes on võistluste juht. 156

5. KOHTUNIKELITSENTSIDE VÄLJASTAMISE KORD 5.1 Kohtunikulitsents ning sellele vastavalt võistlusaladele näidatud klass annavad kohtunikule õiguse töötada kohtunikuna autospordivõistlusel. 5.2 Litsentsil näidatakse ära kohtuniku klassifikatsioon kõigil aladel. 5.3 Autospordivõistlusel kohtunikuna töötades peab litsentsi kaasas kandma. 5.4 Vabas vormis lisalehele peab kohtunik ise kandma märked osaletud võistlustest (nimi, aeg, amet). 5.5 Kohtuniku klass kantakse vastava autospordiala lahtrisse. 5.6 Kohtuniku litsents peab olema varustatud kohtuniku fotoga. 5.7 III, IV ja V klassi litsentsi kirjutab alla (koos loetava nimega) litsentsi välja andnud kohtunikeorganisatsiooni juhataja. 5.8 I ja II klassi litsentsi kirjutab alla EAL peasekretär ja litsents varustatakse EAL pitsatijäljendiga. Ilma EAL pitsatijäljendita ei ole vastava klassi kohtunikulitsents kehtiv. 5.9 Ilma kohtuniku isikliku allkirjata on litsents kehtetu.

EAL ALAKOMITEEDE TEGEVUSJUHISED A Üldosa. Eesmärk 1. EAL Alakomiteed (AK) tegutsevad EAL Juhatuse ülesandel eri autospordialade vahetuks juhtimiseks. 2. AK-d tegutsevad EAL Põhikirjas ning FIA ja EAL Võistlusmäärustikes kehtestatud eesmärkide, ülesannete, õiguste ja kohustuste vahetuks rakendamiseks. 3. AK tegutsemist kontrollib EAL Juhatus, eri AK-de tööd koordineeritakse EAL sekretariaadi kaudu. 4. EAL Juhatusel on õigus välja vahetada AK esimees, jätta kinnitamata AK otsuseid, eriolukorras otsustada AK volituste üle spordiala juhtimisel.

B Koosseis. Moodustamine. Töökord 1. AK koosseisu kuulub 5 –10 inimest AK esimehe valikul. AK koosseisus peab olema vähemalt üks tegevsportlane. 2. AK esimehe määrab EAL Juhatus. Esimehe kandidatuuri esitab loodava alakomitee korraldustoimkond EAL sekretariaadi kaudu. Tegutseva AK esimehe vahetus toimub AK ettepanekul Juhatuse otsusega. 3. AK esimehe ametisoleku aeg on 6 aastat, pikendamine eeldab Juhatuse otsust. 4. AK on otsustusvõimeline vähemalt 4 liikme kohalolekul, sh esimees või tema kt, otsustatakse lihthäälteenamusega, kusjuures AK esimees otsustab häälte võrdsusel. AK koosolekutest võivad osa võtta spordiala arengust huvitatud isikud, klubide esindajad, masinaklasside vanemad, kohtunikud, korraldajad jt – kutsututel puudub hääletusõigus.

C Õigused 1. 2. 3. 4. 5. 6.

Otsustada spordiala jooksvate küsimuste üle kehtivate võistlusmäärustike raames. Esitada rahvuslike võistlusmäärustike projekte ja tehnilisi tingimusi ning nende parandusi. Kooskõlastada litsentsitaotlejate spordialast pädevust. Nimetada võistlustele AK vaatlejaid ja kooskõlastada vanemametnikke. Määrata litsentsiomanikele hoiatusi, trahve ja muid karistusi. Esitada Juhatusele taotlusi litsentside kehtivuse peatamise ja võistluskõlbmatuks tunnistamise kohta. 7. Kooskõlastada võistluste juhendeid. 157

8. Taotleda võistlusradadele rajalitsentse, teha ettepanekuid rajalitsentside peatamiseks või võistluste korraldusõiguste äravõtmiseks. 9. Kehtestada AK tegevuse kodukorra käesolevate tegevusjuhiste raames. 10. Moodustada mittetulundusühingu (klubi) AK eesmärkide täitmiseks, moodustatav juriidiline isik ei oma õigust EAL registreerijalitsentsile. 11. Teha EAL juhatusele ettepanekuid koolitusürituste, treeningute jt finantseerimiseks, esitades vastavad eelarved ja programmid 12. Kinnitada sarjade tulemused, korrigeerida punktitabeleid, otsustada sarjade toimunud etappide arvessemineku üle.

D Kohustused 1. Järgima oma tegevusalas rahvusvahelisi ja rahvuslikke (EAL) normdokumente, eeskirju, määrustikke ning Juhatuse otsuseid. 2. Korraldada perioodiliselt AK koosolekuid spordiala juhtimiseks, protokollida koosolekuid ning AK otsustest teatada kirjalikult EAL sekretariaati 3 päeva jooksul koosolekust. 3. Koostada õigeaegselt autospordiala kalenderplaani projekt iga aasta oktoobrikuus. 4. Koostada seeriavõistluste üldjuhendite projektid iga aasta novembrikuus nende kinnitamiseks Juhatuses. 5. Pidada arvestust MV, KV edetabelite, rändkarikate jt seeriavõistluste kohta.

APELLATSIOONIKOMISJON Tegevuse üldpõhimõtted on kehtestatud EAL juhatuse otsusega 05. okt. 1999.a. 1. Apellatsioonikomisjon (APKOM) moodustatakse FIA VM pt. XIII alusel ning FIA Põhikirja Art 22 eeskujul. 2. APKOM valib EAL Üldkoosolek. 3. Koosseis 3 kuni 6 inimest ning vajadusel 1 (üks) kutsutav hääleõiguslik nõunik, käsitlusalase autospordiala spetsialist. 4. APKOM otsustab hääletades, esimehel otsustav hääl häälte võrdsusel. 5. APKOM liige, kes oli seotud vaidlusalase võistlusega korraldajana,võistlejana või kohtunikuna, ei saa APKOM-s osaleda (FIA VM 187). 6. EAL sekretariaat kogub vajaliku dokumentatsiooni. 7. Apellatsioon võetakse arutusele ainult FIA VM 182-185 nõuetele vastavalt vormistatuna. 8. APKOM võtab osapooltelt kirjalikud seletused, vajaduse komisjoni arutelule ilmumise otsustab APKOM. Komisjoni istung peetakse peale vajalike materjalide ja ekspertiisitulemuste laekumist,kuid mitte hiljem kui 1 (üks) kuu apellatsioonikaebuse esitamisest. 9. APKOM-l on ülim ja lõplik õigus lahendada kõiki autospordialaseid rahvuslikke apellatsioone. APKOM võib võtta seisukoha ka autospordi üldhuvidega seonduvates küsimustes. APKOM ei käsitle majandushuvide konflikte, EAL toiminguid, sponsortehinguid jms. APKOM otsused ei kuulu vaidlustamisele, APKOM seisukohad on soovituslikud EAL alakomiteedele. 10. APKOM liikmete töö kuulub tasustamisele kautsjonisummast. 11. Rahuldamata apellatsioonide tagastamisele mittekuuluvad kautsjonisummad ning määratud trahvid lülitatakse EAL eelarvesse sihtotstarbelisteks kulutusteks. 12. Võimalike määratavate ekspertiiside kulud tasub apellatsioonikäsitluse kaotanud osapool. 13. APKOM võib avalikustada oma otsuseid pressis.

158

EESTI RALLIKROSSI AUTOD (ERC) Kehtivad alates 1. jaanuar 2009 Rahvuslikud eeskirjad (ERK) (FIA Lisa J, Art. 279 koos ERK täienduste ja lisavabadustega)

1. ÜLDEESKIRJAD 1.1. Klassid. 1.1.1. Alates 1. 01. 2008 võistlevad ühises arvestuses Eesti meistritiitli eest ühises arvestuses järgmised klassid: - ERK – rahvuslik klass, vabalt hingavad kaherattaveolised (2WD) bensiinimootoriga autod mootori töömahuga kuni 2000 cm3 (lubatud kasutada autosid mootori töömahuga kuni 2500cm3 juhul, kui auto omab EAL tehnilist kaarti seisuga 01.10.2007) (2000cm3 ja kuni 2500 cm3 töömahuga diiselmootoriga (ka turbodiisel)) autod; keelatud on taga – ja keskmootoriga autod, v.a. autod, mis omavad EAL tehnilist kaarti seisuga 1. 10.2007 - Division 1A – FIA poolt homologeeritud A – rühma esisillaveolised autod vastavalt Lisa J (artiklid 251 – 255); - RX Cup – FIA poolt homologeeritud A – rühma tagaveolised autod vastavalt Lisa J (artiklid 251 – 255) ja lisaks autod, mis ei oma FIA homologeeringut, kuid on müügis EL ametlikes müügikanalites; Ühisklassi nimetus on ERC ja osalevad autod peavad vastama ühele eelnimetatud klassi tehnilistele tingimustele, mis peab ka selgelt tehnilisel kaardil kajastuma. 1.1.2 Divisjon 1 - mootori töömahuga üle 2000cm3 ja/või neljarattaveolised (4WD) autod 1.2. Mürapiirang, väljalase Lubatud 100 dBA mõõdetuna FIA eeskirjade kohaselt, mõõdik asendis A/Slow, mikrofon 45° nurga all 50 cm kaugusel summutiotsast, mootoril 4500 p/min, minimaalselt 1,5x1,5 m pinnast kattev alusvaip, Summuti ei või auto tagant välja ulatuda. D1A ja D 2 autodel peab olema väljalaskesüsteemis vähemalt üks homologeeritud või tehase poolt valmistatud katalüsaator. ERC autodel on katalüsaator soovituslik. Alates 01.01.10 on ka ERC klassis katalüsaator kohustuslik. 1.3. Kütus Pliivaba (kuni 0,013 g/l) vastavauses Art. 252.9.1. ja 9.2. 1.4. Rattad, rehvid Ajavahemikul 1.aprill kuni 1.november on lubatud kasutada ainult slick tüüpi rehvil baseeruvaid rehve, samuti on lubatud Matadori mudeleid MP15 ja MP42. Komplektne ratas (survestatud rehv + velg + äärik) peab mahtuma U-kujulisse mõõdikusse harude vahega 250 mm, mõõtmine ratta mittekoormatud osas. Velje mõõt ei saa ületada 18 “ Mustri protsent arvutatakse erivalemiga (aluseks FIA “Ralli rahvusvahelised üldmäärused”, Lisa V, p.2.1.”Kontrollpinna definitsioon”), sügavus uutena 5,5 mm. Igal ajahetkel võistluse kestel peab mustri sügavus olema vähemalt 2mm ja vähemalt 75% ulatuses algsest mustri pinnast. Rehvimuster peab katma vähemalt 17% rehvi pinnast.

2. TÄIENDUSED RALLIKROSSIAUTODELE 2.1. Tagatuled. Igal autol peab olema taga kaks punast gabariidituld (kummagi valgustatud pindala min 60 cm2, võimsus 5W, originaaltulede puhul vastavalt autotootja soovitusele), mis töötavad koos originaaltagatuledega või autonoomselt. Lisaks tagatuledele peavad olema pidu159

rituled (võib paigaldada gabariidituledega samasse elementi, võimsus 21W).Võib kasutada samasuguse valgusjõuga dioodtulesid. Paigalduskõrgus maapinnast peab olema 1,00 - 1,50 m, need tuleb paigutada sümmeetriliselt auto pikitelje suhtes ja paralleelselt põikteljega. Tagatulede vaheline kaugus tagant vaates peab olema minimaalselt 40 cm. Tuled peavad süttima süütevoolu sisse lülitamisel. Väliste tulede kasutamisel peavad tuleklaasid olema teibitud. 2.2. Pukseerimissilmus Peab asuma nii ees kui taga. Nad ei tohi ulatuda väljapoole auto perimeetrit pealtvaates ja peavad olema värvitud erkkollaseks, oranžiks või punaseks ning olema kergesti leitavad. 2.3. Istmed ja riietus 2.3.1. Juhiiste ja ohutusriietus peavad olema FIA homologeeritud. Kohustuslik ka kehtiva homologeeringuga alussärgi ja kiivri-aluse suka kasutamine alates 1.05.2008. 2.3.2. Juhiiste peab olema tugedele kinnitatud läbi 4 punkti (2 ees, 2 taga), M8 ja tugevusklass minimaalselt 8,8. 2.3.3. Juhiiste ei tohi olla kinnitatud otse põhjale, vaid kahele ristitalale, mille otsad kinnituvad kesktunnelile ja küljekarbile. Ristitalade minimaalne läbimõõt nelikanttoru puhul on 25x25x2mm.Autod millede tehniline kaart on väljastatud pärast 01.01.2009 peavad istmetorude mõõdud olema vastavalt: 25x25x3 või 35x35x2.5 nelikanttoru puhul 35x2.5 või 38x2mm ümartoru puhul. Toru otsad peavad kinnituskohtades olema tugevdatud plaatidega min.pindalaga 40cm2. Plaadi ühe külje min. mõõde 6cm.Plaadi paksus min. 3mm,kergsulami puhul 5mm. Juhul, kui istme kinnitused läbivad talasid, tuleb need teha vastavalt FIA VM Lisa J App.253 joonis 253-65B. Lubatud ka eraldi kinnitused keevitatuna istmetoru külge. Materjali nõuded istmetorudega samad. Keevitatud kinnituse horisontaalmõõde ei tohi olla suurem materjali oma küljemõõdust või diameetrist. 2.3.4. – Juhiistme mistahes osa peab asetsema eespool algse tagaistme esiserva. 2.4. Tuuleklaas, aknad 2.4.1.Tuuleklaas peab olema lamineeritud klaasist või polükarbonaadist (min 5 mm paks). Autod, mille tuuleklaas on pragunenud nähtavuse kaoni või kui klaas võib edasi praguneda, eemaldatakse sõidust. Kiled, kleebised, värvipihustamine on keelatud (v.a. maksimaalselt 15cm kõrgune reklaamkleebis esiklaasi ülaosas). 2.4.2. Küljeaknad. Kasutatav polükarbonaat ei tohi kokkumurdmisel murduda, samuti ei tohi olla pragusid. Kõik aknad peavad olema asendatavad algsetega ja läbipaistvad. Sünteetilisi klaase esiustel, esiklaasina ja tagaaknana ei või kasutada toonituna. Algsetel klaasidel on ilma toonita turvakilede kasutamine kohustuslik (algsete klaaside minimaalne läbipaistvus on 50%). Tagumistele küljeklaasidele on kohustuslik kanda võistleja nimi ja riigilipp. Täiendav või suurendatud aknapesuvedeliku paak on lubatud. 2.4.2.1. Klassis ERK on küljeakendena lubatud minimaalselt 1,2 mm paksust polükarbonaati. Lubatud kasutada turvakilega algseid klaase. Juhil on, alates 01.05.08, kohustuslik kasutada turvavõrku. Turvavõrk ei tohi olla paigaldatud ukse külge. 2.4.2.2. Klassides D1A ja Div 2 lubatud kasutada küljeklaasina polükarbonaati min. paksusega 5mm või turvakilega algseid klaase. 2.5. Tagavararatas Autos paiknemine keelatud. 2.6. Kütusepaak 2.6.1. Mittealgse paagi maht ei või ületada 20 l . 2.6.2. Klassis ERC on lubatud kasutada ka mittealgset paaki. Kütusepaagi võib vahetada FIA FT3; FT5 samuti SFI ohutu paagiga. Samuti on lubatud kasutada ka muid autospordiks ette160

nähtud ohutuid kütusepaake. Igal sellisel paagil peab olema peale trükitud: - tootja nimi - paagi mudel/seerianumber - kehtiv kuni või valmistamise aeg 2.6.3. Klassides D1A ja Div 2 tohib kasutada vaid turvapaaki ( min. FIA FT3 1999 spec). 2.6.4. Paak (ka pumbad, filtrid) asetsegu min 30 cm seespool kere välispinnast, väljaspool juhiruumi. Kohustuslik on tagasivooluklapp õhutustorul. Õhutustoru peab olema viidud väljaspoole kere välispinda. Kahemahulistel autodel ei tohi paak asetseda sõitjateruumis. 2.6.5. Mittealgne paak ja täitetoru pevad olema tulekindlate vaheseintega või konteineriga isoleeritud. Kui paak on pagasiruumis ning tagaistmed eemaldatud, tuleb ehitada tule- ja vedelikukindel vahesein või konteiner juhiruumi ja paagi eraldamiseks. Kahemahulistel autodel võib see olla löögikindlast, mittepõlevast ja läbipaistvast plastikust. Vaheseina pole vaja FIA või SFI poolt homologeeritud paakidel. 2.6.6. Mittealgne paak tuleb kinnitada kerele kindlalt vähemalt 4 (nelja) M8 (tugevusklass 8,8) poldiga. 2.6.7. Kütusepumbad võivad töötada vaid mootori töötades või selle käivitamisel. 2.6.8. Kütusetorustikul ei tohi olla sõitjateruumis ühenduskohti. Kerest läbiviikudel peavad olema tihendid mis välistavad torude hõõrdumise. 2.7. Roolimehhanism Ärandamisvastased vahendid tuleb eemaldada. 2.8. Ohutusrihmad Ohutusrihmad peavad olema FIA poolt homologeeritud Nõutav vähemalt 5-punkti kinnitus auto kerele (aluseks FIA Lisa J, pt.253.6.). 5. ja 6. punkti rihma kinnitus tohib olla auto põhjal koos tugevdusplaatidega vastavalt FIA juhendile või kinnitusega eraldi torule, mis ei ole istmekronsteinidega seotud. Selle toru mõõdud ja kinnitamine sarnaselt istme kinnitustorude nõuetega. Õlavöödel on kohustuslikud eraldi kinnitused auto kerele või ohutuspuurile . Rihmad ei tohi olla kulunud ega veninud . Tootja poolt määratud kasutusaja ületanud (NOT VALID AFTER....) rihmasid võib kasutada ainult kaks aastat pärast märgitud aega. 2.9. Jahutusvedeliku radiaator 2.9.1.Radiaator ja tema maht on vaba, samuti asukoht, kuid ei tohi paikneda või ulatuda sõitjateruumi. Jahutusvedeliku torud ei tohi asetseda sõitjateruumis. Õhukanalid kerest sisse ja välja on lubatud kui avade kogupind ei ületa radiaatori pinda. Lisajahutusventilaatorid on lubatud. Ekraani võib paigaldada, kui sellega ei kaasne kere tugevdamist. 2.9.2. Klassis D1A ja Div 2 peab radiaatori asukoht jääma algseks. 2.10. Välistuled Võib eemaldada, kuid keres tekkivad avad tuleb katta. Avade katted peavad järgima kere algset kuju. Igas tulekattes võib olla ventilatsiooniava max suurusega 100 cm2. 2.11. Ohutuspuur Ohutuspuur vastavalt FIA Lisa J, art. 253 p. 8. Omavalmistatud puuridel peab olema 4 mm kontrollava põhikaare vertikaalosas. 2.12. Vaibad Vaibad tuleb eemaldada. 2.13. Tulekustutussüsteem 2.13.1. Automaatne tulekustutussüsteem on kõigile soovitatav. Käsikustuti (vähemalt 2 kg) on soovituslik ja peab asuma sõitjaruumis ning olema kergesti kättesaadav. Kinnituseks võib ka161

sutada ainult metallist kiirpäästikuga metall-linte. Kustutit võib kasutada kuni taatlemisel ettenähtud kuupäevani, kuid mitte kauem, kui kaks aastat viimasest kontrollist. Kui puudub järgmise taatlemise aeg, siis kuni üks aasta viimasest kontrollist. Lubatavad kustutusained on pulber, AFFF, Viro 3 või mõni muu FIA pooltlubatud aine. Keelatud on BCF, NAF ja CO2. 2.13.2. D1A autodel kohustuslik automaatne kustutussüsteem samuti ka Div 1 ja Div 2 autodel mis homologeeriti alates 01.01.1999 2.14. Porilapid Porilapid kohustuslikud kõikide rataste taga. Materjali minimaalne paksus 3 mm, lapid peavad olema vähemalt ratta laiused, ent ei või ulatuda rattast väljapoole üle 50 mm. Lapid peavad ulatuma vähemalt 50 mm ratta tsentrist allapoole, kuid ei tohi ulatuda maapinnani. Porilapid peavad olema kere külge jäigalt kinnitatud.

3. LISAVABADUSED KROSSIAUTODELE 3.1. Auto kaal (FIA lisa J – Art.279 p 3.1) Autode lubatud miinimumkaalud koos juhiga ja kogu temale ettenähtud sõiduvarustusega,ning kaalumishetkel autos olevate vajalike vedelikega,vastavalt mootori kubatuurile: ERK autod Kuni 1000cm3 740kg Üle 1000cm3 kuni 1400cm3 830kg 1400 1600 905kg 1600 1800 945kg 1800 2000 980kg D1A ja Div 1 ja 2 autod Kuni 1000cm3 770kg Üle 1000cm3 kuni 1400cm3 860kg 1400 1600 950kg 1600 2000 1030kg 3.2. Kereehitus 3.2.1. Kere algne ehitus tuleb säilitada v.a. tiivad ja aerodünaamilised elemendid. 3.2.2. Kere võib muuta neljarattaveolisest autost kaherattaveoliseks ja vastupidi. Samuti on lubatud muuta esirattaveolisest tagarattaveoliseks ja vastupidi. Keredetaile võib materjali lisamisega (keevitus) tugevdada. Lisatud materjal peab olema metall. 3.2.3. Juhiuks ja konstruktsioon peab säilima algsena(k.a turvatalad jms). Teiste luukide ja uste materjal on vaba, algne kuju peab säilima, olles vahetatavad algsetega. Hinged, lukud ja käepidemed on vabad, ent peavad kindlalt toimima. Kapoti ja pagasiluugi algsed lukustid tuleb eemaldada. Hingede eemaldamisel peab paigaldama luukide neljast punktist väljastpoolt avatavad kinnitid. Tagumised uksed võib kinni keevitada. Kapotiluugile võib teha õhuvõtu avaused juhul, kui mehaanilised osad kapoti alt ei jää paistma. Klaasitõstukid on vabad. 3.2.4. Katusel on lubatud kuni kaks salongi ventilatsiooni ava juhul, kui: - õhukoguja kõrgus ei ületa 10cm - avad koos kogujaga on katuse esimesel kolmandikul - avause maksimaalne laius on 500mm Küttesüsteemi võib eemaldada. 3.2.5. Põhjakaitsmed lubatud vastavalt art. 255.5.7.2.10, kaitsmaks järgmisi osi: mootor, radiaator, vedrustus, käigukast, kütusepaak, jõuülekanne, väljalaske torustik, kustutussüsteem. Põhjakaitsmed ei tohi ulatuda esistange alumisest servast ettepoole. 3.2.6. Iluliistud võib eemaldada. Klaasipuhastajad on vabad, kohustuslik on vähemalt üks klaasipuhastaja tuuleklaasi puhastamiseks. 162

3.2.7. Kohustuslik kahe küljepeegli ja sisepeegli olemasolu (minimaalne ühe peegli peegelpind 40 cm2). 3.2.8. Auto välimus peab olema korrektne, ilma märkimisväärsete rooste- ja avariijälgedeta. 3.2.9. Katalüsaatori paigaldamiseks võib teha kesktunnelisse täiendusi vastavalt joonisele p.Lisa J 279 - 2 ; 3.3. Aerodünaamilised detailid 3.3.1. Lubatud on esi- ja tagaspoiler. Need ei tohi auto perimeetrist pealtvaates välja ulatuda. 3.3.2. Spoilerite ja tiivalaienduste paigaldamisel peab jälgima, et need ei tohi puutuda maad kui autol on mõlemad ühe poole rehvid tühjad, välja arvatud pehmest painduvast materjalist küljekardinad. Spoilerid peavad eestvaates mahtuma auto kere projektsiooni. 3.3.3. Kaitseraud, mis on kereelement on kohustuslik (sisemised turvatalad tuleb eemaldada). Lisakaitserauad, talad ja kõik tugevdused on keelatud. Lubatud on kaitserauale neli kinnitust – keskel 2 tk, tugevdusplaadid max mõõtudega 100x100x2 mm ja mõlemal küljel üks. Kinnituspoltide max läbimõõt on kuni 10mm. Kinnitusteks kasutatava materjali tugevus ei tohi ületada algset. 3.3.4. Esipaneeli tugevdamiseks on keelatud igasuguste lisatalade ja lehtmaterjali mille paksus ületab algset, kasutamine. 3.3.5. Esimesi poolraame siduv või muul moel esiosa tugevdav element võib olla esistange autoga risti asetseva osa tagumisest servast vähemalt 40 cm kaugusel v.a. algne radiaatorikinnitus, kui ei saa teisiti. Poolraame võib tugevdada, kuid tala või karp peab olema esiosast nii kaugel, et ei anna tuge otsasõidul. 3.3.6. Esimeste ja tagumiste aerodünaamiliste detailide paksused min. 2 mm ja maksimaalselt 5 mm. Aerodünaamiliste detailide valmistamiseks võib kasutada ainult plastikut. 3.4. Poritiivad Materjal ja kuju on vabad, kuid rattakoopa kuju peab säilima. Koopa mõõtmed on vabad aga pealt vaadates ei tohi ratas näha olla. 3.5. Tuleavad Punktis 2.10 mainitud eemaldatud tulede avadesse võib jätta kuni 100 cm2 õhuvõtu/jahutus avad. 3.6. Mootor 3.6.1. ERC jaotub kahte klassi 1) Ühisklass – autod , mis vastavad : - ERK tingimustele, max mootori töömaht 2000 cm3 ( vt. p.1.1.1. ) - FIA D1A tingimustele, max mootori töömaht 1600 cm3 - Divisjon 2 tingimustele, max mootori töömaht 2000 cm3 2) Divisjon 1 – mootori töömahuga üle 2000cm3 ja/või neljarattaveolised (4WD) autod Autoga, mis vastab Ühisklassi nõuetele, ei saa võistelda Divisjon 1 klassis.

Üldised nõuded mootoritele 3.6.2. Kasutatav mootor peab olema sama automargi oma ning omama sama arvu silindreid kui oli algselt antud automudelile lubatud. Mootori asukoht peab säilima algsena. 3.6.3. Segusiibrid tuleb varustada väliste lisavedrudega, mis tagavad nende sulgumise ohuolukorras. 3.6.4. Kütuse põlemiseks vajalikku õhku ei või võtta sõitjateruumist. 3.6.5. Mootoris lubatud kasutada põlemiseks ainult õhu – bensiini segu. Kõik lisandid, k.a. vesi on keelatud. 3.6.6. Muutuva pikkusega sisselaskekollektor on keelatud. 3.6.7. Titaani lubatud kasutada vaid kepsude, klappide, klapitõukurite ja kuumaekraanide valmistamisel. 163

3.6.8. Magneesiumi kasutamine liikuvate osade puhul on keelatud. 3.6.9. Keraamiliste komponentide kasutamine on keelatud v.a. sidur 3.6.10. Klassis D1A on keelatud mootori asendi muutmine. 3.6.11. Klassides D1A, Div.2 ja ERC on keelatud muudetavate gaasijaotusfaasidega süsteemide (näit VETEC) kasutamine.Muudetavate gaasijaotusfaaside süsteem tuleb välja lülitada mehaanilisel teel. 3.7. Ülelaadimisega autod (Divisjon 1) Ülelaadimisega mootorite puhul on lubatud maksimaalne nominaalne töömaht 2058 cm3. Kõikidele turbomootoriga autodele peab olema paigaldatud turbopiiraja, selle kirjeldus vt Art. 254 p. 6.1 (joonis 254-4), kusjuures piiraja siseläbimõõt olgu maksimaalselt 45 mm, välisläbimõõt kitsaimas kohas 51 mm (kahe paralleelturbo puhul vastavalt 32 mm ja 38 mm). 3.8. Interjöör Vähemalt margipõhine armatuur on kohustuslik Armatuuril on lubatud eemaldada vaid iluliistud ja keskkonsooli osad, millele ei kinnitu soojendsuse ja näidikute elemendid. Juhiruumist võib eemaldada detaile , mille tulemusel ei tohi jääda teravaid kerenurki- ja servi ( min .raadius 3 mm ). Juhiiste peab asetsema täielikult auto keskteljest ühel või teiselpool. Vaheseinad, mis eraldavad sõitjateruumi mootoriruumist ja pakiruumist, peavad olema algsel kohal ning tule- ja vedelikukindlad. Materjal peab olema sama või tugevam. Sõitjate- ja mootoriruumi vaheseinale või läbi vaheseina võib paigaldada osi (välja arvatud mootoriplokk, karteripõhi, väntvõll või plokikaas) tingimusel, et need ei ulatu salongi poole rohkem, kui 20 cm, mõõdetuna horisontaalselt algsest vaheseinast 3.9. Kütuse-, õli- ja jahutusevedeliku paagid 3.9.1. Peavad olema isoleeritud sõitjateruumist nii, et lekke korral ei satuks vedelik sõitjateruumi. 3.9.2. Kütusepaagi kork ei tohi ulatuda väljapoole kere pinda ja peab olema lekkekindel. 3.9.3. Karteri tuulutusel on nõutud (v.a autod, kus on säilinud algne siselaskesüsteem, mille puhul on tuulutus seotud sisselaskekollektoriga) minimaalselt 2-liitrine õlikogumispaak, mis välistab olenemata auto asendist õli sattumise rajale. 3.10. Sillad, vedrustus Amortisaatorid ja vedrud ning nende tööpõhimõte on vabad. Muudatused kerele on lubatud antud piirides: - sillatala algsete kinnituskohtade tugevdamine - materjali lisamisega uute kinnituskohtade loomiseks - muudatused, mis on vajalikud tagamaks liikumisruumi vedrustuse komponentidele, veovõllidele ja ratastele Tugevdamise ja materjali lisamisega ei tohi muuta algset silla kinnituskohta rohkem kui 100 mm. Lisaks on lubatud poolraamide muutmine juhul kui: - on asendatavad algsetega ja kinnituskohad kerele jäävad samaks - on kere küljest eemaldatavad (keelatud on keevitus) Aktiivvedrustus on keelatud. D1A lubatud teha tagasillale vastavad muudatused (lisaks eelneval), et oleks võimalik kasutada McPherson - tüüpi vedrustust. Samuti lubatud kasutada tagasillana Kit Cari homologeeritud tagasilda. 3.11. Jõuülekanne Vaba, kuid veojõukontroll on keelatud. Piiratud libisemisega esi- või/ja tagadiferentsiaal peavad olema mehhaanilised. „Piiratud libisemisega mehhaaniline diferentsiaal“ on diferentsiaal, mis töötab täielikult mehhaaniliselt s.t. ilma igasuguse hüdraulilise või elektrilise abita. Viskoossidurit ei loeta mehhaaniliseks süsteemiks. 164

Neljarattaveolisele sõidukile hüdraulilise süsteemi või viskoossiduri lisamine keskdiferentsiaalile on lubatud piiramaks libisemist, kui antud süsteemi ei ole võimalik reguleerida auto liikumisel. 3.12. Pidurid Pidurid on vabad, kuid peavad olema töökorras ja kõik neli ratast peavad pidurdama. Käsipidur ei ole kohustuslik. ABS on keelatud. Pidurivedeliku paagid ei tohi olla sõitjateruumis. Piduriketta ja – trummli tööpinnad peavad olema valmistatud ferriitsest materjalist. D1A ja Div 2 autodel nõutud kahekontuuriline pidurisüsteem, mis saab käituse ühelt pedaalilt. Samuti neil autodel lubatud käsipidur mis töötab vähemalt ühele sillale 3.13. Aku Aku maht, tüüp ja asukoht on vaba. Kui aku asub sõitjateruumis, peab ta asuma esiistmetest taga pool. Aku peab olema tugevalt kinnitatud ja kaetud lühiühenduste vältimiseks lekkimist vältiva plastikkarbiga. Algsel kohal asuval akul peab olema lühiste vältimiseks, kaetud “plussklemm”. Aku peab kere külge olema kinnitatud vähemalt kahe metallvitsaga ja nelja poldiga ning tugevdatud plaatidega (kinnituspoltide minimaalne läbimõõt M8 (tugevusklass 8,8), plaatide minimaalne paksus 3mm ja pindala minimaalselt 20cm2, vitsa minimaalne paksus 1mm). Aku kinnitused peavad toetuma aku ülaservale. Aku aurud tuleb juhtida autokerest välja. 3.14. Roolimehhanism Roolisüsteem peab olema valmistatud autotootja (-tehase) poolt, kuid ei pea olema sama automargi tootja. Lubatud on ainult mehaaniline rataste juhtimine. Neljaratta keeramine on keelatud. 3.15. Käigukast Elektrooniliselt, pneumaatiliselt või hüdrauliliselt kontrollitavad poolautomaat- või automaatkäigukastid on keelatud. Juhi poolt elektrooniliselt, pneumaatiliselt või hüdrauliliselt reguleeritavad diferentsiaalid on keelatud. 3.16. Peavoolulüliti. Peavoolulüliti on kohustuslik, mehhaaniliselt lülitatav sõiduasendis juhi poolt ning eraldi väljast ja tähistatud vastava tähistusega. Peavoolulüliti väljalülitamisel peab töötava auto mootor seiskuma. Elektromagnetilised peavoolulülitid on keelatud! (FIA Lisa J, Art 253-13). 3.18. Telemeetria ja raadioside. Auto rajal olles on keelatud igasugune juhtmeta andmeedastus juhi, auto ja mistahes persooni vahel 3.19 Võistlusnumber ja reklaam autodel. vt Üldjuhendi punkt 2.2 Kui auto juures on vaja muuta algseid konstruktsioone seoses nende töökindluse ja ohutuse tagamisega ning kui tehtavad muudatused lähevad vastuollu antud tehniliste tingimustega, siis tehakse need Tehnikakomitee poolse komisjoni heakskiidul ja kirjalikul loal, kus on kirjeldatud vastavate muudatuste iseloom ja ulatus ning tingimusel, et ohutus ei vähene. Kõik kulud mis tekivad sõitjale, seoses auto vastavuse tõestamisega Tehnilistele Tingimustele, kui seda tehakse Tehnilise Komisjoni nõudmisel, kannab sõitja. Kütuse vastavuse kontroll toimub ainult Tehnilise Komisjoni initsiatiivil. Hooaja käigus avastatud tõsised rikkumised viivad kõikide saavutatud tulemuste tühistamiseni antud hooajal. Tõsiseks rikkumiseks mis viivad tulemuste tühistamiseni, loetakse: suurem mootori kubatuur lubatust.

165

EESTI RALLIKROSSI STANDARD KLASSI AUTOD (ERC STANDARD) Kehtivad alates 01.01.2009 Rahvuslikud eeskirjad (ERC STANDARD) (FIA Lisa J, Art. 279 koos ERK täienduste ja lisavabadustega ning ERC STANDARD täienduste ja lisavabadustega) Kehtivad samuti ERC JUNIOR klassile koos täiendava piiranguga – mootori töömaht kuni 1600 cm3

1. ÜLDEESKIRJAD 1.1. Mürapiirang, väljalase. Lubatud 100 dBA mõõdetuna FIA eeskirjade kohaselt, mõõdik asendis A/Slow, mikrofon 45° nurga all 50 cm kaugusel summutiotsast, mootoril 4500 p/min, min 1,5x1,5 m pinnast kattev alusvaip, homologeerituna on katalüsaatorid kohustuslikud. Summuti ei või auto tagagabariidist välja ulatuda. 1.2. Kütus Pliivaba (kuni 0,013 g/l) vastavauses Art. 252.9.1. ja 9.2. Lubatakse kasutada ainult Eesti bensiinijaamades tavakasutuseks mõeldud pliivaba 95 ja 98 bensiini ning diiselkütust. Lisada ei tohi mingeid võimsust suurendavaid komponente. Keelatud on nn “võidusõidubensiinide” (Green Racing, ELF) kasutamine 1.3. Rattad ja rehvid on vabad järgmistel tingimustel: 1.3.1. Ratas ei tohi ülalt vaadatuna poritiiva alt välja paista. 1.3.2. Ajavahemikul 1.aprillist kuni 1. novembrini on lubatud rehvid ainult Matadori mudelid MP15 ja MP42. 1.3.3. Nõuded talverehvidele: talverehvides on lubatud kasutada naaste, mis vastavad järgmistele tingimustele: 1.3.3.1. Naastude väljaulatuvus rehvi pinnast on max 2 mm 1.3.3.2. kõvasulami läbimõõt on max 2,5mm. 1.3.3.3. Naastul võib olla ainult üks tipp ja see ei või olla terav ega torujas; 1.3.3.4. Naastud peavad asetsema rehvis nii, et rehvi keskel on vähemalt 1/3 veerepinna laiusest naastamata. 1.3.3.5. Naastude suurim lubatud arv rehvis vastavalt Liiklusseadusele, 13“ – 90 tk, 14“ ja 15“ - 110 tk 1.3.3.6. Naastudega rehv peab olema naastrehvina toodetud sõiduauto tänavasõidurehv, naastudega võidusõidurehvide kasutamine on keelatud. 1.3.4. Lubatud on kasutada Liiklusseaduse nõuetele vastavalt taastatud rehve. 1.3.5. Komplektne ratas (survestatud rehv + velg + äärik) peab mahtuma U-kujulisse mõõdikusse harude vahega 250 mm, mõõtmine ratta mittekoormatud osas. Lubatud maksimaalne veljemõõt võib erineda autole algsena antust 2” võrra, kuid läbimõõt ei tohi olla suurem kui 15” ja laius maksimaalselt 7“

2. TÄIENDUSED 2.1. Tagatuled. Igal autol peab olema taga kaks punast gabariidituld (kummagi valgustatud pindala min 60 cm2, võimsus 5W, originaaltulede puhul vastavalt autotootja soovitusele), mis töötavad koos originaaltagatuledega või autonoomselt. Lisaks tagatuledele peavad olema pidurituled (võib paigaldada gabariidituledega samasse elementi, võimsus 21W).Võib kasutada samasuguse valgusjõuga dioodtulesid. Paigalduskõrgus maapinnast peab olema 1,00 - 1,50 m, need tuleb paigutada sümmeetriliselt auto pikitelje suhtes ja paralleelselt põikteljega. Tagatule166

de vaheline kaugus tagant vaates peab olema minimaalselt 40 cm. Tuled peavad süttima süütevoolu sisse lülitamisel. Väliste tulede kasutamisel, peavad tuleklaasid olema teibitud. 2.2. Pukseerimissilmus. Pukseerimissilmused peavad asuma nii ees kui taga. Need ei tohi ulatuda väljapoole auto perimeetrit pealtvaates ja peavad olema värvitud erkkollaseks, oranžiks või punaseks ning olema kergesti leitavad. 2.3. Istmed ja riietus. 2.3.1. Kaitsekiiver peab olema FIA poolt homologeeritud. FIA homologeering võib olla aegunud. 2.3.2. Sõiduriietusena võib kasutada ainult FIA homologeeritud sõidukombinesooni. FIA homologatsioon võib olla ka aegunud. Samadele nõuetele peavad vastama juhi kindad ja sõidujalatsid. Tulekindel särk ja kiivralune sukk on kohustuslikud. Pesu ja kindad võivad olla toodetud ka ISO6940 normi järgi. Tehniline komisjon hindab väliselt ohutusvarustuse seisukorda. 2.3.3. Juhiiste peab olema FIA poolt homologeeritud. Homologeering võib olla aegunud. Soovituslik on kasutada pea küljetugedega istet. Iste peab olema sobiva suurusega, vajadusel tuleb kasutada lisapatju. 2.3.4. Juhiiste peab olema tugedele kinnitatud läbi 4 punkti (2 ees, 2 taga), poldid minimaalselt M8 ja tugevusklass minimaalselt 8,8. 2.3.5. Iste ei tohi olla kinnitatud otse põhjale vaid kahele ristitalale, mille otsad kinnituvad tunnelile ja küljekarbile. Ristitalade minimaalne läbimõõt nelikanttoru puhul on 25x25x2mm, ümartoru puhul 38x2mm. Toru otsad peavad kinnituskohtades olema tugevdatud plaatidega. Istme kinnitused peavad läbima talasid. 2.4. Tuuleklaas, küljeklaasid Tuuleklaas peab olema lamineeritud klaasist . Autod, mille tuuleklaas on pragunenud nähtavuse kaoni või kui klaas võib edasi praguneda, eemaldatakse sõidust. Kiled, kleebised, värvipihustamine on keelatud (v.a. maksimaalselt 15cm kõrgune reklaamkleebis esiklaasi ülaosas). Küljeakendel lubatud minimaalselt 1,2 mm paksune polükarbonaat. kui ei kasutata turvakiledega algseid klaase. Kasutatav polükarbonaad ei tohi kokkumurdmisel murduda, samuti ei tohi olla pragusid. Kõik aknad peavad olema asendatavad algsetega ja läbipaistvad. Sünteetilisi klaase ei või toonida. Algsetel klaasidel on ilma toonita turvakilede kasutamine kohustuslik (algsete klaaside minimaalne läbipaistvus on 50%). Juhi uksel on lubatud ainult polükarbonaat, tagaklaas kohustuslik. Juhil on kohustuslik turvavõrgu kasutamine Turvavõrk ei tohi olla kinnitatud ukse külge. Tagumistele küljeklaasidele on kohustuslik kanda võistleja nimi ja riigilipp. Täiendav või suurendatud aknapesuvedeliku paak on lubatud. 2.5. Tagavararatas. Autos paiknemine keelatud. 2.6. Kütusepaak. 2.6.1. Kütusepaak ega tankimisava ei tohi paikneda sõitjateruumis ( v.a. turvapaak FIA FT3; FT3,5; FT5, ning SFI standartitele vastav, mille maht ei ületa 45l). 2.6.2. FIA või SFI homologatsiooni mitteomav paak ei tohi olla plastikust. 2.6.3. Mittealgne paak (ka pumbad, filtrid) asetsegu min 30 cm seespool kere välispinnast, väljaspool juhiruumi. Kohustuslik on tagasivooluklapp õhutustorul. Õhutustoru peab olema viidud väljaspoole kere välispinda. 2.6.4. Mittealgne paak ja täitetoru pevad olema tulekindlate vaheseintega või konteineriga isoleeritud. Kui paak on pagasiruumis ning tagaistmed eemaldatud, tuleb ehitada tule- ja vedelikukindel vahesein juhiruumi ja paagi eraldamiseks. Kahemahulistel autodel võib see olla löögikindlast, mittepõlevast ja läbipaistvast plastikust. Vaheseina pole vaja FIA või SFI poolt homologeeritud paakidel. Kui mittealgse paagi põhi on madalamal kui pagasniku põhi ( paigaldatud läbi põhja), siis on kohustus see altpoolt kaitsta alumiiniumist, ( min.paksus 4 mm ), tera167

sest v. titaanist (mõlemal min. paksus 2 mm ) või süsinikkiust põhjakaitsega. 2.6.5. Mittealgne paak tuleb kinnitada kerele kindlalt vähemalt 4 (nelja) M8 (tugevusklass 8,8) poldiga. 2.6.6. Kütusepumbad võivad töötada vaid mootori töötades või selle käivitamisel. 2.6.7. Kütusetorustikul ei tohi olla sõitjateruumis ühenduskohti. Kerest läbiviikudel peavad olema tihendid mis välistavad torude hõõrdumise. 2.7. Ohutusrihmad. Ohutusrihmad peavad olema FIA poolt homologeeritud. (aluseks FIA Lisa J, pt.253.6.) Nõutav on min 5-punkti kinnitus kerele. 5 ja 6 punkti rihmade kinnitus tohib olla auto põhjal koos tugevdusplaatidega vastavalt FIA juhendile või kinnitusega eraldi torule, mis ei ole istmekronsteinidega seotud. Selle toru mõõdud ja kinnitamine sarnaselt istme kinnitustorude nõuetega. Õlavöödel on kohustuslikud eraldi kinnitused auto kerele või ohutuspuurile. Rihmad ei tohi olla kulunud ega veninud . Tootja poolt määratud kasutusaja ületanud (NOT VALID AFTER....) rihmasid võib kasutada ainult kaks aastat pärast märgitud aega. 2.8. Jahutusvedeliku radiaator Radiaator ja tema maht on vaba. Radiaatori asukoht peab olema algne. Lisajahutusventilaatorid on lubatud. Ekraani võib paigaldada, kui sellega ei kaasne kere tugevdamist. 2.9. Välistuled Algsed tuled võib eemaldada, kuid keres tekkivad avad tuleb katta. Avade katted peavad järgima tulede algset kuju. Esitulede avadesse võib jätta kuni 100cm2 õhuvõtu/jahutus avad. 2.10. Ohutuspuur. Ohutuspuuri miinimum struktuur vastavalt FIA Lisa J, Art. 253 p.8, ohutuspuuri peakaare materjali minimaalsed mõõdud 45x 2,5 mm. Lubatud on ka polditavad ohutusstruktuuri osad, välja arvatud peakaar ja külgkaared. Omavalmistatud puuridel peab olema 4 mm kontrollava põhikaare vertikaalosas. Puuri toetuspunktide otstes olevate toetusplaatide min. külje pikkus peab olema 2 toru läbimõõtu. Puuri osadel mis asetsevad sõiduasendis juhi kehaosadest lähemal kui 40cm, on soovituslik kasutada pehmendusi. Pehmendused peavad vastama FIA nõuetele. 2.11. Vaibad. Vaibad tuleb eemaldada. 2.12. Tulekustutussüsteem Automaatne tulekustutussüsteem on kõigile soovitatav. Alates 01.01.99 homologeeritud autodel on automaatne tulekustutussüsteem kohustuslik. Süsteemi puudumisel soovituslik 2 kg kustuti, mis peab kinnituma kerele vähemalt kahe metallvitsa abil. Erandina võib kasutada tootja poolt valmistatud mittemetallist vitsa kui see on ohutu. Kustuti alus peab olema kinnitatud minimaalselt 2 (kahe) M6 poldiga (tugevusklass 8,8). Kustutit võib kasutada kuni taatlemisel ettenähtud kuupäevani, kuid mitte kauem, kui kaks aastat viimasest kontrollist. Kui puudub järgmise taatlemise aeg, siis kuni üks aasta viimasest kontrollist. Lubatavad kustutusained on pulber, AFFF, Viro 3 või mõni muu FIA poolt lubatud aine. Keelatud on BCF, NAF ja CO2. 2.13. Porilapid Porilapid kohustuslikud kõikide rataste taga. Lapid peavad olema vähemalt ratta laiused, ent ei või ulatuda rattast väljapoole üle 50 mm. Lapid peavad ulatuma vähemalt 50 mm ratta tsentrist allapoole, kuid ei tohi ulatuda maapinnani. Porilappide minimaalne paksus on 3mm. Porilapid peavad olema kere külge jäigalt kinnitatud. 3. LISAVABADUSED 3.1. Auto kaal (FIA lisa J – Art.279 p 3.1).

168

Autode lubatud miinimumkaalud (ilma juhita ja tühja paagiga) vastavalt mootori kubatuurile: 2 klappi silindrile üle 2 klapi silindrile Kuni 1000 cm3 640 kg 740 kg Üle 1000 cm3 kuni 1400 cm3 730 kg 830 kg 1400 kuni 1600 805 kg 905 kg 1600 kuni 1800 845 kg 945 kg 1800 kuni 2000 880 kg 980 kg Eesti Rallikrossi Komitee otsusega võidakse kuni 01.06.08 autode miinimumkaalusid muuta. Lubatud kasutada remontmõõdus mootoreid, millede kubatuur ei ületa 2,5 % nimikubatuuri mahtu. Remontmõõdus mootorite korral (näiteks 1640 cm3) arvestatakse ikkagi mootori töömahu nimimõõduga - ehk see auto peab kaaluma vastavalt 1600 cm3 autole vähemalt 805 kg. 3.2. Kereehitus 3.2.1. Kere algne ehitus tuleb säilitada. Keredetaile võib materjali lisamisega (keevitus) tugevdada. Lisatud materjal peab olema metall. Eespool esimeste amortisaatorite ja tagapool tagumiste amortisaatorite kinnitusi on keelatud kere taoline tugevdamine, mis vähendab kere amortiseerumisvõimet avariide puhul. 3.2.2. Juhiukse metallkonstruktsioon (ka turvatalad) peab säilima algsena. Juhiuksel kohustuslik kasutada originaalpolstrit või katet minimaalse paksusega 1mm. Teiste luukide materjal on vaba, kuid algne kuju peab säilima ja peavad olema vahetatavad algsetega. Hinged, lukud ja käepidemed on vabad, ent peavad kindlalt toimima. Kapoti ja pagasiluugi algsed lukustid tuleb eemaldada. Hingede eemaldamisel peab paigaldama luukide neljast punktist väljastpoolt avatavad kinnitid. Tagumised uksed võib kinni keevitada. Kapotiluugile võib teha õhuvõtu avaused juhul, kui mehaanilised osad kapoti alt ei jää paistma. Klaasitõstukid on vabad. 3.2.3. Katusel on lubatud kuni kaks salongi ventilatsiooni ava juhul, kui: - õhukoguja kõrgus ei ületa 10cm - avad koos kogujaga on katuse esimesel kolmandikul - avause maksimaalne laius on 500mm 3.2.4. Kohustuslik kahe küljepeegli ja sisepeegli olemasolu (minimaalne ühe peegli peegelpind 40 cm2). 3.2.5. Põhjakaitsmed lubatud vastavalt art. 255.5.7.2.10, kaitsmaks järgmisi osi: mootor, radiaator, vedrustus, käigukast, kütusepaak, jõuülekanne, väljalaske torustik, kustutussüsteem. Põhjakaitsmed ei tohi ulatuda esistange alumisest servast ettepoole. 3.2.6. Iluliistud võib eemaldada. Klaasipuhastajad on vabad, kohustuslik on vähemalt üks klaasipuhastaja tuuleklaasi puhastamiseks. 3.2.7. Auto välimus peab olema korrektne, ilma märkimisväärsete rooste- ja avariijälgedeta. 3.3. Aerodünaamilised detailid 3.3.1. Lubatud on esi- ja tagaspoiler. Need ei tohi auto perimeetrist pealtvaates välja ulatuda. 3.3.2. Spoilerite ja tiivalaienduste paigaldamisel peab jälgima, et need ei tohi puutuda maad, kui autol on mõlemad ühe poole rehvid tühjad, väljaarvatud pehmest painduvast materjalist küljekardinad. Spoilerid peavad eestvaates mahtuma auto kere projektsiooni. 3.3.3. Kaitseraud, mis on kereelement on kohustuslik (sisemised turvatalad tuleb eemaldada). Lisakaitserauad, talad ja kõik tugevdused on keelatud. Lubatud on kaitserauale neli kinnitust – keskel 2 tk., tugevdusplaadid max mõõtudega 100x100x2 mm ja mõlemal küljel üks. Kinnituspoltide max läbimõõt on kuni 10mm. Kinnitusteks kasutatava materjali tugevus ei tohi ületada algset. 3.3.4. Esipaneeli tugevdamiseks on keelatud igasuguste lisatalade ja lehtmaterjali, mille paksus ületab algset, kasutamine. 3.3.5. Esimesi poolraame siduv või muul moel esiosa tugevdav element võib olla esistange autoga risti asetseva osa tagumisest servast vähemalt 40 cm kaugusel v.a. algne radiaatorikinnitus, kui ei saa teisiti. Poolraame võib tugevdada, kuid tala või karp peab olema esiosast nii kau169

gel, et ei anna tuge otsasõidul. 3.3.6. Aerodünaamiliste detailide min paksus 2mm ja max paksus 5mm. Detailide valmistamiseks võib kasutada ainult plastikut. 3.4. Poritiivad Materjal ja kuju on vabad, kuid rattakoopa kuju peab säilima. Koopa mõõtmed on vabad. 3.5. Mootor 3.5.1. Lubatud vabalt hingavad kaherattaveolised (2WD) autod mootori töömahuga kuni 2000cm3. Lubatud ka kuni 2000cm3 töömahuga diisel ja turbodiisel mootorid, kusjuures turbokoefitsenti 1,7 kaalude juures ei arvestata. 3.5.2. Kasutatav mootor peab olema sama mudeli oma (v.a Lada, millele on lubatud paigaldada sama margi mootor) ja paiknema algsel kohal. Keelatud on muuta algseid toiteseadmeid (tüüp ja arv peab säilima algsena). 3.5.3. Segusiibrid tuleb varustada väliste lisavedrudega, mis tagavad nende sulgumise ohuolukorras. 3.5.4. Kütuse põlemiseks vajalikku õhku ei või võtta sõitjateruumist. 3.5.5. Keelatud on kasutada spetsiaalselt võidusõiduks mõeldud ja muid reguleeritavaid elektroonilisi süüte ja toite juhtblokke. Kasutatavad elektroonilised juhtblokid (“arvutid”) peavad olema ettenähtud antud mootori mudelile. 3.5.6. Sisselaskekollektor peab olema algne. Lubatud seestpoolt töödelda. Drosselklapp peab säilima algsena, töötlemine lubatud materjali eemaldamise teel. Kasutatavad sisselaskekollektorid peavad olema ettenähtud antud mootori mudelile. Keelatud on muutuva pikkusega sisselaskekollektorid. 3.5.7. Väljalase vaba. 3.5.8. Titaani ja keraamiliste osade kasutamine on keelatud. 3.5.9. Magneesiumi kasutamine on keelatud liikuvate osade puhul. 3.5.10. Mistahes kujul vee kasutamine põlemisprotsessis on keelatud. 3.5.11. Keelatud on muudetavate gaasijaotusfaasidega süsteemide (näit VETEC) kasutamine, selline süsteem tuleb välja lülitada mehhaanilisel teel. 3.6. Interjöör Salongisoojendus on kohustuslik. Autodel, mis taotlevad esmast tehnilist kaarti, on armatuurlaud kohustuslik. Armatuuril on lubatud eemaldada vaid iluliistud ja keskkonsooli osad, millele ei kinnitu soojenduse ja näidikute elemendid. Juhiiste peab asetsema täielikult auto keskteljest ühel või teisel pool. Vaheseinad, mis eraldavad sõitjateruumi mootoriruumist ja pakiruumist, peavad olema algsel kohal ning tule- ja vedelikukindlad. Materjal peab olema sama või tugevam. Sõitjate- ja mootoriruumi vaheseinale või läbi vaheseina võib paigaldada osi (välja arvatud mootoriplokk, karteripõhi, väntvõll või plokikaas) tingimusel, et need ei ulatu salongi poole rohkem, kui 20 cm, mõõdetuna horisontaalselt algsest vaheseinast. Kõik elektrijuhtmed peavad olema paigaldatud nii, et vältida lühiseid. Salongis olevad juhtmed peavad olema kaetud ja kinnitatud. Salongi ventileerimiseks kasutatavat õhku ei tohi võtta mootoriruumist. 3.7. Kütuse-, õli- ja jahutusevedeliku paagid 3.7.1. Peavad olema isoleeritud sõitjateruumist nii, et lekke korral ei satuks vedelik sõitjateruumi. 3.7.2. Kütusepaagi kork ei tohi ulatuda väljapoole kere pinda ja peab olema lekkekindel. 3.7.3. Karteri tuulutusel on nõutud (v.a autod, kus on säilinud algne siselaskesüsteem, mille puhul on tuulutus seotud sisselaskekollektoriga) minimaalselt 2-liitrine õlikogumispaak, mis välistab olenemata auto asendist õli sattumise rajale. 3.8. Sillad, vedrustus Amortisaatorid ja vedrud on vabad. Amortisaatorid ei või olla reguleeritavad (reguleeritavaks loetakse amortisaatorid, mille töökarakteristikute seadistamine on võimalik amortisaatorit au170

tolt eemaldamata). Muudatused kerele on lubatud antud piirides: - sillatala algsete kinnituskohtade tugevdamine - muudatused, mis on vajalikud tagamaks liikumisruumi vedrustuse komponentidele, veovõllidele ja ratastele Tugevdamise ja materjali lisamisega ei tohi muuta algset silla kinnituskohta Poolraamide muutmine ei ole lubatud, v.a tugevdamine keevitamise teel. Aktiivvedrustus on keelatud. Amortisaatori ülemine kinnituspunkt kerele peab säilima algsel kujul (võib tugevdada). 3.9. Jõuülekanne Igasugused diferentsiaalide blokeeringud ja blokeerivad võtted on keelatud. Kontrollitakse Tehnikakomitee poolt heakskiidetud vahenditega ja meetodil. Kui kohtunikul tekib kahtlus mittereeglipärase diferentsiaali kasutamises, võetakse reduktor lahti. Diferentsiaali vastavust reeglitele tõestab võistleja omal kulul. 3.10. Pidurid Pidurid on vabad, kuid peavad olema töökorras ja kõik neli ratast peavad pidurdama. Kohustuslik on ühelt pedaalilt toimiv kahekontuuriline süsteem. Käsipidur ei ole kohustuslik. ABS on keelatud. Pidurivedeliku paagid ei tohi olla sõitjateruumis. Piduriketta ja trumli tööpinnad peavad olema valmistatud ferriitsest materjalist. 3.11. Aku Aku maht, tüüp ja asukoht on vaba. Kui aku asub sõitjateruumis, peab ta asuma esiistmetest taga pool. Aku peab olema tugevalt kinnitatud ja kaetud lühiühenduste vältimiseks lekkimist vältiva plastikkarbiga. Algsel kohal asuval akul peab olema lühiste vältimiseks, kaetud “plussklemm”. Aku peab kere külge olema kinnitatud vähemalt kahe metallvitsaga ja nelja poldiga ning tugevdatud plaatidega (kinnituspoltide minimaalne läbimõõt M8 (tugevusklass 8,8), plaatide minimaalne paksus 3mm ja pindala minimaalselt 20cm2, vitsa minimaalne paksus 1mm). Aku kinnitused peavad toetuma aku ülaservale. Aku aurud tuleb juhtida autokerest välja. 3.12. Roolimehhanism Roolisüsteem peab olema valmistatud autotootja (-tehase) poolt. Lubatud on ainult mehaaniline rataste juhtimine. Nelja ratta keeramine on keelatud. Ärandamisvastased vahendid ja roolilukk tuleb eemaldada. 3.13. Käigukast Elektrooniliselt, pneumaatiliselt või hüdrauliliselt kontrollitavad poolautomaat- või automaatkäigukastid on keelatud. Lubatud on ainult H-lülitus. Keelatud on kasutada otsehambumisega käigukaste. Kohustuslik on kasutada vaid auto algset käigukastikorpust ja sünkronisaatoreid. 3.14. Peavoolulüliti või massilüliti. Peavoolulüliti on kohustuslik, mehhaaniliselt lülitatav sõiduasendis juhi poolt ning eraldi väljast ja tähistatud vastava tähistusega. Peavoolulüliti väljalülitamisel peab töötava auto mootor seiskuma. Elektromagnetilised peavoolulülitid on keelatud! 3.15. Võistlusnumber ja reklaam autodel vt Üldjuhendi punkt 2.2 Kui auto juures on vaja muuta algseid konstruktsioone seoses nende töökindluse ja ohutuse tagamisega ning kui tehtavad muudatused lähevad vastuollu antud tehniliste tingimustega, siis tehakse need Tehnikakomitee poolse komisjoni heakskiidul ja kirjalikul loal, kus on kirjeldatud vastavate muudatuste iseloom ja ulatus ning tingimusel, et ohutus ei vähene. Kõik kulud mis tekivad sõitjale, seoses auto vastavuse tõestamisega Tehnilistele Tingimustele, kui seda tehakse Tehnilise Komisjoni nõudmisel, kannab sõitja. Kütuse vastavuse kontroll toimub ainult Tehnilise Komisjoni initsiatiivil. Hooaja käigus avastatud tõsised rikkumised viivad kõikide saavutatud tulemuste tühistamiseni antud hooajal. Tõsisteks rikkumisteks mis viivad tulemuste tühistamiseni, loetakse: suurem mootori kubatuur lubatust, toite ja süütesüsteemi oluliste osade (mootori tööd juhtiv arvuti) mittevastavus ja blokeerivate võtete kasutamine diferentsiaalides. 171

SUPERKROSSI AUTODE TEHNILISED TINGIMUSED Kehtivad 01.01.2009

1. Üldeeskirjad 1.1. Superkrossi KV võib kasutada kõiki seeriatoodangus olnud ja olevaid sõiduautosid. 1.2. Ohutusnõuded ja ehitus peavad vastama FIA VM Lisa J-le kui antud tingimustes ei ole vastavates punktides muudatusi. 1.3. Mürapiirang, väljalase: Lubatud 100 dBA mõõdetuna FIA eeskirjade kohaselt, mõõdik asendis A/Slow, mikrofon 45° nurga all 50 cm kaugusel summutiotsast, mootoril 3500 p/min; homologeerituna on katalüsaatorid kohustuslikud. Summuti ei või auto gabariidist välja ulatuda. 1.4. Kütus Pliivaba (kuni 0, 013 g/l) vastavuses FIA VM Lisa J Art. 252.9.1. ja 9.2. Lubatakse kasutada ainult Eesti bensiinijaamades tavakasutuseks mõeldud pliivaba bensiini ning diiselkütust. Lisada ei tohi mingeid võimsust suurendavaid komponente. Keelatud on nn “võidusõidubensiinide” (Green Racing, elf) kasutamine. 1.5. Rattad, rehvid: 1.5.1. Lubatud on kasutada vaid MASTER tänavasõiduks ühesuguse mustriga Master Nordic 2 rehve. Talvel võib igas mustri klotsis olla 1 kuni 13, 2 mm pikkune ja 2, 5 mm läbimõõduga kõvasulamiga naast. Naastude liimimine ja rehvimustri lõikamine keelatud. Liimitud naastud lubatud ainult Vabaklassis. Ringrajavõistlustel võib kasutada ainult 195/50X15 Master Steel MLsport rehve, rehvimustri lõikamine keelatud.

2. Täiendused 2.1. Tagatuled. Igal autol peab olema taga kaks punast gabariidituld (kummagi valgustatud pindala min 60 cm2, võimsus 10W, originaaltulede puhul vastavalt autotootja soovitusele), mis töötavad koos originaaltagatuledega või autonoomselt. Lisaks tagatuledele peavad olema pidurituled (võib paigaldada gabariidituledega samasse elementi, võimsus 21W).Võib kasutada samasuguse valgusjõuga dioodtulesid. Paigalduskõrgus maapinnast peab olema 1, 00 - 1, 50 m, nad tuleb paigutada sümmeetriliselt auto pikitelje suhtes ja paralleelselt põikteljega. Tagatulede vaheline kaugus tagant vaadates peab olema minimaalselt 40 cm. Tuled peavad süttima süütevoolu sisse lülitamisel.Väliste tulede kasutamisel, peavad tuleklaasid olema teibitud. 2.2. Pukseerimissilmus. Pukseerimissilmused peavad asuma nii ees kui taga. Nad ei tohi ulatuda väljapoole auto perimeetrit pealtvaates ja peavad olema värvitud erkkollaseks, oranžiks või punaseks ning olema kergesti leitavad. Soovituslik on kasutada painduvast materjalist tehtud silmust. Silmusele peab viitama erksavärviline nool. 2.3. Sõitja ohutusvarustus. 2.3.1. Kaitsekiiver peab olema FIA või CIK poolt homologeeritud. Sõiduriietusena FIA (min. FIA 1986 norm) või CIK homologeeritud sõidukombinesoon, homologeering võib olla aegunud. Samadele nõuetele peavad vastama juhi kindad ja sõidujalatsid. Pesu ja kiivrialune sukk on kohustuslik. Pesu ja kindad võivad olla toodetud ka ISO6940 normi järgi. Tehniline komisjon hindab väliselt ohutusvarustuse seisukorda ning sobivust sõitja kasvule. 172

Juhiiste peab olema FIA poolt homologeeritud. Homologeering võib olla aegunud. Soovituslik on kasutada pea küljetugedega istet. Iste peab olema sobiva suurusega, vajadusel tuleb kasutada istmetootja originaalseid lisapatju. Juhiiste peab olema tugedele kinnitatud läbi 4 punkti (2 ees, 2 taga), poldid min M8, tugevusklass 8, 8. Kinnitused vastavalt FIA VM Lisa J, Art. 253 p.16. Iste ei tohi olla kinnitatud otse põhjale vaid kahele ristitalale, mille otsad kinnituvad tunnelile ja küljekarbile. Ristitalade min mõõt nelikanttoru puhul on 25x25x2mm, ümartoru puhul 38x2mm. Toru otsad peavad kinnituskohtades olema tugevdatud plaatidega. 2.4. Tuuleklaas, küljeklaasid Tuuleklaas peab olema lamineeritud klaasist. Autod, mille tuuleklaas on pragunenud nähtavuse kaoni või kui klaas võib edasi praguneda, eemaldatakse sõidust. Kiled, kleebised, värvipihustamine on keelatud v.a. maksimaalselt 15cm kõrgune reklaamkleebis esiklaasi ülaosas, paremal võistlusauto number, keskel SUPERKROSS ja vasakul Erki Sport. Küljeakendel lubatud min 2 mm paksune polükarbonaat või 2 mm läbipaistev materjal, mis kokkupainutamisel ei murdu; samuti ei tohi olla pragusid. Kõik aknad peavad olema asendatavad algsetega ja läbipaistvad. Sünteetilised klaasid ei või olla toonitud. Toonitud klaas (näit kuumenemise kaitseks) on lubatud vaid algsena antud autole. Tagumistele küljeklaasidele tuleb kanda võistleja nimi ja riigilipp, max tähe kõrgus 70 mm ja võistlusauto number. Täiendav või suurendatud aknapesuvedeliku paak on lubatud. 2.5. Tagavararatas. Autos paiknemine keelatud. 2.6. Kütusepaak. 2.6.1. Kütusepaak ega tankimisava ei tohi paikneda sõitjate- või mootoriruumis. 2.6.2. Mittealgne paak ei tohi olla plastikust. Ohutute paakide kasutamine vastavalt FIA VM Lisa J Art. 252 p.9.6 ja Art. 253 p.14. 2.6.3. Mittealgne paak asetsegu min 30 cm seespool kere välispinnast, väljaspool juhiruumi. Kohustuslik on tagasivooluklapp õhutustorul. 2.6.4. Igal juhul peab paak ja täitetoru olema tulekindlate vaheseintega või konteineriga isoleeritud. Kui paak on pagasiruumis ning tagaistmed eemaldatud, tuleb ehitada tule- ja vedelikukindel vahesein juhiruumi ja paagi eraldamiseks. 2.6.5. Paak tuleb kinnitada kerele kindlalt vähemalt 4 (nelja) M8 (tugevusklass 8, 8) poldiga. 2.6.6. Kütusepumbad võivad töötada vaid mootori töötades või selle käivitamisel. 2.6.7. Kütusetorustikul ei tohi olla sõitjateruumis ühenduskohti. Kerest läbiviikudel peavad olema tihendid mis välistavad torude hõõrdumise. 2.7. Roolimehhanism. Ärandamisvastased vahendid ja roolilukk tuleb eemaldada. 2.8. Ohutusrihmad. Ohutusrihmad peavad olema FIA poolt homologeeritud, homologeering võib olla aegunud. Nõutav vähemalt 4-punkti kinnitus auto kerele, kinnitus vastavalt FIA VM Lisa J Art.253 p.6. Õlavöödel on eraldi kinnitused auto kerele või ohutuspuurile kohustuslikud. Rihmad ei tohi olla kulunud ega veninud. 2.9. Jahutusvedeliku radiaator Radiaator ja tema maht on vaba.Radiaatori asukoht peab olema algne. Vabaklassis radiaatori paigutus vaba, kuid ei tohi paikneda või ulatuda sõitjteruumi. Lisajahutusventilaatorid on lubatud. Ekraani võib paigaldada, kui sellega ei kaasne kere tugevdamist. 2.10. Välistuled. Algsed tuled peab eemaldada, kuid keres tekkivad avad tuleb katta. Avade katted peavad järgima tulede algset kuju. 173

2.11. Ohutuspuur. Ohutuspuuri miinimum struktuur vastavalt FIA Lisa J, Art. 253 p.8, ohutuspuuri peakaare materjali minimaalsed mõõdud 45x 2, 5 mm. Lubatud on ka polditavad ohutusstruktuuri osad, välja arvatud peakaar ja külgkaared. Omavalmistatud puuridel peab olema 4 mm kontrollava põhikaare vertikaalosas. Puuri toetuspunktide otstes olevate toetusplaatide min. külje pikkus peab olema 2 toru läbimõõtu. Puuri osadel mis asetsevad sõiduasendis juhi kehaosadest lähemal kui 40cm, on kohustuslik kasutada pehmendusi. 2.12. Vaibad. Vaibad tuleb eemaldada. 2.13. Tulekustutussüsteem. Automaatne tulekustutussüsteem on kõigile soovitatav. Käsikustuti (vähemalt 2 kg) on kohustuslik ja peab asuma sõitjaruumis ning olema kergesti kättesaadav. Kustuti peab olema kinnitatud kahe kiirpäästikuga metall-lindiga. Kustutit võib kasutada ainult kaks aastat alates ostukuupäevast või üks aasta taatlemisest. Lubatavad kustutusained on pulber, AFFF, Viro 3 või mõni muu FIA poolt lubatud aine. Keelatud on BCF, NAF ja CO2. 2.14. Porilapid Porilapid kohstuslikud kõikide rataste taga, väljaarvatud ringrajavõistlustel. Materjali minimaalne paksus 3mm, lapid peavad olema vähemalt ratta laiused, ent ei või ulatuda rattast väljaspoole üle 50 mm. Lapid peavad ulatuma vähemalt 50 mm ratta tsentrist allapoole, kuid ei tohi ulatuda maapinnani. Porilapid peavad olema kere külge jäigalt kinnitatud.,

3. Lisavabadused 3.1. Auto kaal (FIA VM Lisa J – Art.279 p 3.1).Autode lubatud miinimumkaalud (ilma juhita ja tühja paagiga) vastavalt mootori kubatuurile: 2 klappi silindrile üle 2 klapi silindrile VETEC Kuni 1000cm3 640 kg 740 kg 800 kg Üle 1000cm3 kuni 1400cm3 730 kg 830 kg 900 kg üle 1400 kuni 1600 805 kg 905 kg 975 kg üle 1600 kuni 1800 845 kg 945 kg 1015 kg üle1800 kuni 2000 880 kg 980 kg 1050 kg üle 2000 kuni 2500 960 kg 1060 kg 1130 kg VETECiga on võrdsustatud ka teised muutuva gaasijaotusega versioonid. Lubatud kasutada remontmõõdus mootoreid, millede kubatuur ei ületa 2, 5 % nimikubatuuri mahtu. Remontmõõdus mootorite korral, näiteks 1640 cm3, arvestatakse ikkagi mootori töömahu nimimõõduga - ehk see auto peab kaaluma vastavalt 1600 cm3 autole vähemalt 805 kg. 3.2. Kereehitus. 3.2.1. Kere algne ehitus tuleb säilitada. Keredetaile võib materjali lisamisega (keevitus) tugevdada. Lisatud materjal peab olema metall. Eespool esiamortide ja tagapool tagaamortide kinnitusi on keelatud kere taoline tugevdamine mis vähendab kere amortiseerumisvõimet avariide puhul.Auto kere peab olema tugev, ilma läbiva roosteta ning pragude ja rebenditeta. 3.2.3. Juhiukse metallosa peab säilima algsena. Juhiuksel kohustuslik kasutada originaalpolstrit või matall katet min. paksusega 1mm. Teiste luukide materjal on vaba, algne kuju peab säilima, olles vahetatavad algsetega. Hinged, lukud ja käepidemed on vabad, ent peavad kindlalt toimima. Kapoti ja pagasiluugi algsed lu174

kustid tuleb eemaldada. Hingede eemaldamisel peab paigaldama luukide neljast punktist väljastpoolt avatavad kinnitid. Tagumised uksed võib kinni keevitada. Kapotiluugile võib teha õhuvõtu avaused juhul, kui mehaanilised osad kapoti alt ei jää paistma. Klaasitõstukid on vabad. 3.2.4. Katusel on lubatud kuni kaks salongi ventilatsiooni ava juhul, kui: - õhukoguja kõrgus ei ületa 10cm - avad koos kogujaga on katuse esimesel kolmandikul - avause maksimaalne laius on 500mm Küttesüsteemi võib eemaldada. 3.2.5. Kohustuslik kahe küljepeegli ja sisepeegli olemasolu (minimaalne ühe peegli peegelpind 40 cm2). 3.2.6. Põhjakaitsmed on lubatud kaitsmaks järgmisi osi: mootor, radiaator, vedrustus, käigukast, kütusepaak, jõuülekanne, väljalaske torustik, kustutussüsteem. Põhjakaitsmed ei tohi ulatuda esistange alumisest servast ettepoole. 3.2.7. Iluliistud võib eemaldada. Klaasipuhastajad on vabad, kohustuslik on vähemalt üks klaasipuhastaja tuuleklaasi puhastamiseks. 3.2.8. Auto välimus peab olema korrektne, ilma rooste- ja avariijälgedeta. 3.3. Aerodünaamilised detailid 3.3.1. Lubatud on esi- ja tagaspoiler, need ei tohi välja ulatuda auto perimeetrist pealtvaates. 3.3.2. Spoilerite ja tiivalaienduste paigaldamisel peab jälgima, et need ei tohi puutuda maad kui autol on mõlemad ühe poole rehvid tühjad, välja arvatud pehmest painduvast materjalist küljekardinad.Spoilerid peavad eestvaates mahtuma auto kere projektsiooni. 3.3.2. Kaitseraud, mis on kereelement on kohustuslik (sisemised turvatalad tuleb eemaldada). Lisakaitserauad, talad ja kõik tugevdused on keelatud. Lubatud on kaitserauale neli kinnitust – keskel 2 tk., tugevdusplaadid max mõõtudega 100x100x2 mm ja mõlemal küljel üks.Kinnituspoltide max läbimõõt on kuni M10. Kinnitusteks kasutatava materjali tugevus ei tohi ületada algset. 3.3.3. Esipaneeli tugevdamiseks on keelatud igasuguste lisatalade ja lehtmaterjali mille paksus ületab algset, kasutamine. 3.4. Poritiivad Materjal ja kuju on vabad, kuid rattakoopa kuju peab säilima. Koopa mõõtmed on vabad. 3.5. Tuleavad Punktis 2.10 mainitud eemaldatud tulede avadesse võib jätta kuni 100cm2 õhuvõtu/jahutus avad. 3.6. Mootor 3.6.1. Lubatud on vabalthingavad ja turbo mootorid ning turbodiisel mootorid, kusjuures turbodiislil koefitsenti 1, 7 ei arvestata. Mootori kubatuur vastavalt 2008 aasta Superkrossi KV Üldjuhenile klasside kaupa. 3.6.2. Kasutatav mootor peab olema sama mudeli oma (v.a Lada, millele on lubatud paigaldada sama margi mootor) ja paiknema algsel kohal. Keelatud on muuta algseid toiteseadmeid (tüüp ja arv peab säilima algsena, välja arvatud Lada ja vaba klass). 3.6.3. Segusiibrid tuleb varustada väliste lisavedrudega, mis tagavad nende sulgumise ohuolukorras. 3.6.4. Kütuse põlemiseks vajalikku õhku ei või võtta sõitjateruumist. 3.6.5. Keelatud on kasutada spetsiaalselt võidusõiduks mõeldud ja muid reguleeritavaid elektroonilisi süüte ja toite juhtblokke, välja arvatud vaba klass. Kasutatavad elektroonilised juhtblokid (“arvutid”) peavad olema ettenähtud antud mootori mudelile. 175

3.6.6. Sisselaske kollektor peab olema algne. Lubatud seestpoolt töödelda. Drosselklapp peab säilima algsena, töötlemine lubatud materjali eemaldamise teel. Kasutatavad sisselaskekollektorid peavad olema ettenähtud antud mootori mudelile, väljaarvatud Lada- ja vabaklassi autod. 3.6.7. Väljalase vaba. 3.7. Interjöör Juhiruumist võib eemaldada algse armatuurlaua, mille tulemusel ei tohi jääda teravaid kerenurki- ja servi. Juhiiste peab asetsema täielikult auto keskteljest ühel või teiselpool. Vaheseinad, mis eraldavad sõitjateruumi mootoriruumist ja pakiruumist, peavad olema algsel kohal ning tule- ja vedelikukindlad. Materjal peab olema sama või tugevam. Sõitjate- ja mootoriruumi vaheseinale või läbi vaheseina võib paigaldada osi (välja arvatud mootoriplokk, karteripõhi, väntvõll või plokikaas) tingimusel, et need ei ulatu salongi poole rohkem, kui 20 cm, mõõdetuna horisontaalselt algsest vaheseinast. Kõik elektrijuhtmed peavad olema paigaldatud nii, et vältida lühiseid. Salongis olevad juhtmed peavad olema kaetud ja kinnitatud. 3.8. Kütuse-, õli- ja jahutusevedeliku paagid 3.8.1. Peavad olema isoleeritud sõitjateruumist nii, et lekke korral ei satuks vedelik sõitjateruumi. 3.8.2. Kütusepaagi kork ei tohi ulatuda väljapoole kere pinda ja peab olema lekkekindel. 3.8.3. Karterituulutusel nõutud ( v.a autod, kus on säilinud algne siselaskesüsteem, mille puhul on tuulutus seotud sisselaskekollektoriga ) min 2-liitrine õlikogumispaak, mis välistab õli sattumise rajale olenemata auto asendist. 3.9. Sillad, vedrustus Amortisaatorid ja vedrud on vabad. Amortisaatorid ei või olla reguleeritavad (Mittereguleeritavaks loetakse amortisaatorit mida ei saa reguleerida auto küljest eemaldamata). Lubada reguleeritav amortisaator kui seda on võimalik terveks võistluseks fikseerida/plommida? Muudatused kerele on lubatud antud piirides: - sillatala algsete kinnituskohtade tugevdamine - muudatused, mis on vajalikud tagamaks liikumisruumi vedrustuse komponentidele, veovõllidele ja ratastele Tugevdamise ja materjali lisamisega ei tohi muuta algset silla kinnituskohta Poolraamide muutmine ei ole lubatud Aktiivvedrustus on keelatud. 3.10. Jõuülekanne Diferentsiaalide blokeeringud ja blokeerivad võtted on vabad välja arvatud Noorte B klass ja Esivedu klass. Kontrollitakse Tehnikakomitee poolt heakskiidetud vahenditega ja meetodil. Kui kohtunikul tekib kahtlus mittereeglipärase diferentsiaali kasutamises, võetakse reduktor lahti. Diferentsiaali vastavust reeglitele tõestab võistleja omal kulul. 3.11. Pidurid Pidurid on vabad, kuid peavad olema töökorras ja kõik neli ratast peavad pidurdama. Kohustuslik on ühelt pedaalilt toimiv kahekontuuriline süsteem. Käsipidur ei ole kohustuslik. ABS on keelatud. Pidurivedeliku paagid ei tohi olla sõitjateruumis. 3.12. Aku Aku maht, tüüp ja asukoht on vaba. Kui aku asub sõitjateruumis, peab ta asuma esiistmetest taga pool. Aku peab olema tugevalt kinnitatud ja kaetud lühiühenduste vältimiseks lekkimist vältiva plastikkarbiga (FIA VM Lisa J Art.255 p.10 ja 255 p.11). Algsel kohal asuval akul peab olema lühiste vältimiseks, kaetud + klemm. Aku peab kere külge olema kinnitatud vähemalt kahe metallvitsaga ja nelja poldiga ning tugevdatud plaatidega (kinnituspoltide minimaalne lä176

bimõõt M8 (tugevusklass 8, 8), plaatide min paksus 3mm ja pindala min 20cm2, vitsa min paksus 1mm). Aku kinnitused peavad toetuma aku ülaservale. Aku aurud tuleb juhtida autokerest välja. 3.13. Roolimehhanism Roolisüsteem peab olema valmistatud autotootja (-tehase) poolt. Lubatud on ainult mehaaniline rataste juhtimine. Nelja ratta keeramine on keelatud. 3.14. Käigukast Elektrooniliselt, pneumaatiliselt või hüdrauliliselt kontrollitavad poolautomaat- või automaatkäigukastid on keelatud. Lubatud on ainult H-lülitus. Keelatud on kasutada otsehambumisega käigukaste, välja arvatud Noorte A, Lada ja Vaba klass. 3.15. Peavoolulüliti või massilüliti. Peavoolulüliti on kohustuslik, mehhaaniliselt lülitatav sõiduasendis juhi poolt ning eraldi väljast ja tähistatud vastava tähistusega. Peavoolulüliti väljalülitamisel peab töötava auto mootor seiskuma. Elektro-magnetilised peavoolulülitid on keelatud! 3.16. Võistlusnumber ja reklaam autodel Võistlusnumbrid peavad asuma mõlemal pool tagaaknal ja esiakna paremal ülaservas. väljastab korraldaja. Esikapotil reklaam rally.ee. Võistlusautol peab olema esiklaasi ülaservas vasakul Erki Sport logo, keskel superkross ja vasakul võistlusnumber ning ruumi veel kolme 15 cm kõrguse võistluste korraldaja reklaami tarbeks. Ükski võistlusnumbri või reklaami osa ei tohi auto kerest eemale välja ulatuda. Autole kantud reklaamid ei tohi olla vastuolus esteetikanormidega ega seadusandlusega. Kui auto juures on vaja muuta algseid konstruktsioone seoses nende töökindluse ja ohutuse tagamisega ning kui tehtavad muudatused lähevad vastuollu antud tehniliste tingimustega, siis tehakse need Tehnikakomitee poolse komisjoni heakskiidul ja kirjalikul loal, kus on kirjeldatud vastavate muudatuste iseloom ja ulatus ning tingimusel, et ohutus ei vähene. Kõik kulud mis tekivad sõitjale, seoses auto vastavuse tõestamisega Tehnilistele Tingimustele, kui seda tehakse Tehnilise Komisjoni nõudmisel, kannab sõitja. Kütuse vastavuse kontroll toimub ainult tehnilise komisjoni initsiatiivil. Hooaja kestel avastatud tõsised rikkumised viivad kõikide saavutatud tulemuste tühistamiseni antud hooajal. Tõsisteks rikkumisteks mis viivad tulemuste tühistamiseni, loetakse: suurem mootori kubatuur lubatust, toite ja süütesüsteemi oluliste osade mittevastavus ja blokeerivate võtete kasutamine diferentsiaalides.

177

TEHNILISED TINGIMUSED 2009 VEOBAGID (GAZ) AUTOKROSSIS 1. ÜLDNÕUDED 1.1.Kõik muudatused, mida grupimäärused või üldised määrused ja ohutustingimused ei luba, on keelatud.

2. KAAL 2.1 Auto minimaalkaal koos ohutusvarustusega 1300 kg.

3. MOOTOR 3.1. Lubatud töömaht : - klass 51/52 (VI grupp) – kuni 4000 cm3. - klass 53 (VII grupp) – kuni 6000 cm3. 3.2. Silindriplokk ja sisselaskekollektor peavad olema algsed (GAZ tüüpi). 3.2.1. GAZ –51 sisselaskekollektorile on lubatud paigaldada GAZ-52 karburaatori kinnitus. 3.2.2. GAZ-52 sisselaskekollektoril on lubatud ümardada nurki. 3.3. Küttesegu ülelaadimine on keelatud. 3.4. Sissepritse kasutamine on keelatud. 3.5. Karburaator on vaba. 3.6. Väljalaskesüsteem on vaba, kuid müratase ei tohi ületada 100 dBA. 3.7. Karteri tuulutus peab olema viidud kinnisesse nõusse, mahuga vähemalt 3L. Näidis joonisel 1 (Eesti Autospordi Aastaraamat 2001, lk.155).

4. JÕUÜLEKANNE, SILLAD 4.1. Sidur on vaba 4.2. Käigukasti korpus peab olema GAZ- tüüpi 4.3. Sillad peavad olema GAZ- tüüpi.

5. RAAM 5.1. Lubatud on kasutada GAZ-tüüpi raame. Raami kohandamine lubatud. 5.2. Raami külge peavad olema kinnitatud nii ees kui taga puksiirkonks(ud). NB! Taga võib kasutada ka esimest puksiirkonksu.

6. VEERMIK, VEDRUSTUS 6.1. Rehvid ja veljed on vabad. 6.1.1. Velje tugevusvaru vähendamine materjali vähendamise teel on keelatud. 6.1.2. Mehaaniliste libisemisvastaste vahendite (naastude, piikide, kettide jne.) kasutamine on keelatud. 6.2. Pidurisüsteem peab olema GAZ tüüpi. 6.3. Amortisaatorid on vabad. 6.4. Stabilisaator torsioonvarraste kasutamine on lubatud 6.5. Vedrustuselemendina on lubatud elliptilised lehtvedrud. Muude vedrustus elementide kasutamine on keelatud. 178

7. ROOL 7.1. Roolisüsteemis on lubatud kasutada kõikvõimalikke karplahendusi. NN lattrool on keelatud. 7.2. Lubatud kasutada kardaanliigendeid.

8. KERE 8.1 Esikaitseraud soovituslik.(ei tohi olla lõikavaid servi ) 8.2. Poritiivad peavad ülaltvaates katma kasutatavaid rehve kogu võistlussõidu vältel. Selle tagamiseks on lubatud kasutada poritiiva laiendeid. Poritiiva laienditel ei tohi olla lõikavaid servi. 8.3. Tagumised porilapid(veosillal) on kohustuslikud. Porilapi alumise serva ja maapinna vahe peab olema vahemikus 15 - 30 cm. Porilapp peab olema kummastki servast vähemalt 2 cm laiem kui kasutatav rehv. Porilapid peavad vastama antud parameetritele kogu võistlussõidu vältel. 8.4. Tulekindlast materjalist valmistatud sõitjaruumi ja mootori vaheline vahesein on kohustuslik!

9. ELEKTRISÜSTEEM 9.1. Autokrossis peavad autol olema kaks tagumist punast ohutustuld (iga pirni võimsus vähemalt 10 W ) ning neli punast pidurituld (iga pirni võimsus 21 W). Iga tagatule valgustatud pindala peab olema vähemalt 40 cm2. Tagumised ohutustuled peavad põlema kogu võistlussõidu vältel. NB! Ohutustule ja piduritule pirnid võivad paikneda ka ühes laternas, kuid nad peavad olema eraldatud vaheseinaga ning töötama teineteisest autonoomselt.

10. KÜTUS 10.1. Kütusena tohib kasutada ainult kaubanduslikku, üldkasutatavatest tanklatest väljastatavat mootorikütust. 10.1.1 Bensiini oktaanarv on vaba. 10.2. Ülerõhu tekitamine kütusepaagis on keelatud.

11. VÕISTLUSNUMBRID JA REKLAAM AUTODEL 11.1. Võistlusnumbrid peavad olema nähtavad ja loetavad auto mõlemal küljel. 11.2. Võistleja nimed ja riigilipu kujutis peavad olema kantud loetavalt auto mõlemale küljele. 11.3. Kohustuslik on võistlusnumbriga lisatahvel katuseraamil. Võistlusnumbriga lisatahvel peab olema nii eest-, kui ka tagantpoolt loetav. Lisatahvli vähimad mõõtmed: laius 40 cm ja kõrgus 30 cm. Numbri alus peab olema valge. Numbri minimaalne kõrgus 28 cm ja joone laius 5 cm. Numbrid peavad olema musta värvi ja klassikalist tüüpi.

OHUTUSNÕUDED 1. AKNAD 1.1. Eesmine turvavõre on kohustuslik. 1.2. Külgmised turvavõred on kohustuslikud (ehitus vaba, sarnane sõidubagidega; eesmärk kaitsta sõitja organite väljumine ja võõrkehade laekumine sõitjaruumi).

2. TAHAVAATE PEEGLID 2.1. Kohustuslik on kahe välimise tahavaate peegli olemasolu. 2.1.2. Iga tahavaate peegli pindala peab olema vähemalt 40cm2. 179

3. KÜTUSEPAAK, KÜTUSE TORUSTIK 3.1. Kütusepaak peab asuma auto raamil ning olema kinnitatud vähemalt nelja, min. 8 mm läbimõõduga poldiga. Kütusepaagi kinnitamiseks võib kasutada ka teraslinte (vähemalt kahte), min.paksusega 1,5 mm ja min.laiusega 35 mm. 3.2. Kütusepaagi kork peab sulgema tankimisava lekkimiskindlalt. Õhutusvoolik peab olema varustatud kütuse väljavoolu tõkestava klapiga, vältimaks kütuse lekkimist auto ümbermineku korral. NB! Lubatud on kasutada ka klapita õhutusvoolikut, mille põhimõtteskeem on toodud lisas 1 (joonis 4). Õhutusvooliku siseava max. läbimõõt on 5 mm. 3.3. Kütusetorustik ei tohi läbida sõitjaruumi ning peab olema kaitstud välisvigastuste ja kuumenemise eest. Kütusetorustiku painduvühendustes tohib kasutada ainult spetsiaalseid bensiinikindlast materjalist valmistatud ja vastavalt tähistatud armeeritud voolikuid. Kütusetorude ja –voolikute ühendamiseks tohib kasutada ainult selleks valmistatud kruviklambreid või keermesliiteid. Kütusetorustik peab olema korrektselt kinnitatud terasest või plastikust kinnitusvahendite abil auto raami külge.

4. ELEKTRISÜSTEEM 4.1. Peavoolulüliti peab asuma sõiduasendis sõitja käeulatuses, olema mehhaaniliselt lülitatav, katkestama kõik vooluahelad (aku, süüde, generaator) ning seiskama mootori. Lüliti asukoht peab olema tähistatud sinise kolmnurgaga, mida ümbritseb valge äär (külje pikkus 120mm) ning milles on punane välgunoole kujutis. 4.2. Elektrijuhtmestik peab olema korrektselt kinnitatud. 4.3. Aku peab paiknema auto ohutuspuuris ning olema kinnitatud auto raami külge nelja minimaalselt 8 mm läbimõõduga poldiga. Poltide kinnitused peavad olema tugevdatud minimaalselt 2 mm paksuste, vähemalt 20 cm2 pindalaga tugevdusplaatidega. Aku peab olema kaetud el.voolu mittejuhtivast materjalist (kummist või plastikust) kattega.

5. TULEKUSTUTI 5.1. Tulekustuti on soovituslik. Kustutusaine minimaalne kaal 2kg. 5.2. Kustutusainena ei tohi kasutada CO2. Käsikustutitele esitatavad nõuded ja lubatud kustutusained on ära toodud “Eesti Autospordi Aastaraamat 2001” (lk.38). 5.3. Tulekustuti kinnitusteks võib kasutada ainult metallist kiirpäästikuga metall-linte. 5.4. Tulekustuti asukoht peab olema tähistatud punase E tähega valgepõhjalisel vähemalt 10 cm läbimõõduga punase randiga sõõril. 5.5. Juurdepääs tulekustutile peab olema tagatud.

6. ISTMED JA NENDE KINNITUSED 6.1. Istmed peavad olema FIA poolt homologeeritud (homologeering võib olla aegunud) ja mitte modifitseeritud. Kõik kasutatavad istmed peavad olema varustatud peatugedega. Istmeid tuleb kasutada oma homologeeritud kujul, ilma igasuguste muudatusteta või osade eemaldamiseta. 6.2. Istmed peavad olema kinnitatud istmekronsteinide külge vähemalt neljas punktis (kaks ees ja kaks taga), min. 8 mm läbimõõduga poltidega. 6.3.Istmekronšteinid peavad olema kinnitatud salongi külge vähemalt nelja, min.8mm läbimõõduga poldiga (lisaks tugevdusplaat min.40 cm2 ) või keevisliitega. Istmekronšteinide ja tugevdusplaatide paksus min.3 mm terase kasutamisel ja 5 mm kergmetalli kasutamisel.

180

7. OHUTUSRIHMAD JA NENDE KINNITUSED 7.1. Kohustuslik on kasutada vähemalt ühe puusavööga ja kahe õlavööga ohutusrihmu. Ohutusrihmad peavad olema FIA poolt homologeeritud (homologeering võib olla aegunud). 7.2. Ohutusrihmade kinnitamine auto külge – 2 kinnituspunkti puusavööle ning 2 või 1 kinnituspunkti istmega sümmeetriliselt õlavöödele. Õlavööd tuleb kinnitada sõitjaruumi põhja külge või juhi õlgade kõrgusel paikneva spetsiaalse terasest põiktoru ümber. Põiktoru vähimad mõõtmed : 38 x 2,5 mm või 40 x 2 mm. 7.3. Kõik poltidega tehtud ohutusrihmade kinnituspunktid peavad olema tugevdatud vähemalt 40 cm2 pindalaga ja min.3 mm paksuste terasest või 5 mm paksuste kergmetallist tugevdusplaatidega (Eesti Autospordi Aastaraamat 2001, lk.155, joon.3). 7.4. Ohutusrihmade kinnitamiseks lubatud poldid – 7/16” 20 UNF (spetsiaalsed astmega turvavöö poldid) või aasaga karabinide kinnituspoldid, (joon.3). 7.5. Ohutusrihmu tuleb kasutada oma homologeeritud kujul, ilma igasuguste muudatusteta või osade eemaldamiseta ning kooskõlas valmistaja juhistega. Tuleb jälgida, et rihmad ei hõõrduks vastu teravaid servi. 7.6. Iga ohutusrihm, mis ei funktsioneeri normaalselt, tuleb välja vahetada. 7.7. Rihmad tuleb vahetada peale iga tõsisemat avariid ja ka siis kui rihmade kude on rebenenud, murenenud või põlenud/sulanud. Samuti tuleb need vahetada kui rihmade metallosad on deformeerunud või roostetanud.

8. OHUTUSSTRUKTUUR 8.1. Peakaarte valmistamiseks minimaalne materjal on tõmmatud terastoru, minimaalsete mõõtmetega 60x3mm. 8.2. Peakaarte alumised kinnitused peavad olema tehtud auto raamile terasest poltide abil. Igal kinnituspunktil vähemalt 4 polti. Poltide minimaalne läbimõõt 16mm. 8.3. Peakaared peavad olema valmistatud ühes tükis. 8.4. Eesmine peakaar peab paiknema eespool rooli ning tagumine peakaar tagapool juhiistet. 8.5. Peakaarel peab juhi pool ääres toru sirgel osal olema 10 mm läbimõõduga kontrollava. NB! Juhul kui painutamise käigus muutub toru ristlõige ovaalseks, peab väiksema ja suurema läbimõõdu suhe olema 0,9 või suurem (s.t. toru ristlõige ei või muutuda lapikuks). 8.6. Külgmine ohutuskaar on kohustuslik, minimaalsed toru mõõdud 32x3 mm. Külgmine ohutuskaar peab olema kaetud. 8.7. Tagumine peakaar peab olema tugevdatud temaga samas pinnas paikneva diagonaaltoega, mille minimaalsed mõõtmed on 60x3 mm.

9. VÕISTLEJATE VARUSTUS 9.1. Sõiduriietus peab olema pikkade käistega tervikkombinesoon (mitte kahes osas eraldi). * Võistluskombinesoon peab olema valmistatud mitte kergestisüttivast ja mittesulavast materjalist. * Soovitav on spetsiaalne tulekindel (ühe- või mitmekihiline) võidusõidukombinesoon. Homologeering soovitav. * Võistlusriietuses ei või mingil juhul kasutada nailonit, kapronit ja muid sulavaid sünteetilisi materjale. 9.2. Sõidukindad peavad olema nahast või tulekindlast materjalist. 9.3. Kaitsekiiver peab olema E- turvanõuetele vastav motokiiver (Teede- ja sideministri 18. mai 2001 määrus nr.50, kood 117) * Soovitav on FIA (Rahvusvahelise Autoliidu) või FIM (Rahvusvahelise Motoliidu) poolt homologeeritud kiiver. Homologeering võib olla aegunud. * Kiivritesse sidesüsteemide paigaldamisel ei tohi teha kiivri konstruktsiooni nõrgendavaid avasid ega ümberehitusi. 9.4. Kaitseprillide kasutamine võistlussõidu ajal on kohustuslik. 181

TEHNILISED TINGIMUSED 2009 VEOAUTOD GAZ 51/52 ja GAZ 53 1. ÜLDNÕUDED Kõik muudatused, mida grupimäärused või üldised määrused ja ohutustingimused ei luba, on keelatud. Auto osad peavad säilitama oma algupärase funktsiooni. 1. 2. Auto peab säilitama oma spetsiifilise ehituse, kere väliskuju, mootori ja jõuülekande (välja arvatud eraldi toodud juhtudel).

2. KAAL Auto minimaalkaal koos ohutusvarustusega: GAZ 51/52 2000 kg GAZ- 53 2200 kg

3. MOOTOR 3. 1. Lubatud töömaht : - klassis GAZ 51/52 - 4000 cm3 silindrivalemiga R6 - klassis GAZ 53 4500 cm3 silindrivalemiga V8 3. 1. 1. Masinaklassis GAZ 53 kasutatava mootori maksimaalne lubatud kolvikäik 80 mm. 3. 2. Silindriplokk, plokikaan (-ed) ja sisselaskekollektor peavad olema algsed(GAZ tüüpi). 3. 2. 1 Sisselaskekollektorile on lubatud paigaldada omavalmistatud karburaatori kinnitus (vahetükk). 3. 2. 2 GAZ-52 sisselaskekollektoril on lubatud ümardada nurki. 3. 3. Küttesegu ülelaadimine on keelatud. 3. 3. 1 Masinaklassis GAZ 51/52 on nukkvõll vaba. - Masinaklassis GAZ 53 on lubatud kasutada ainult ZMZ – mootorite nukkvõlle. 3. 2. 2 Maksimaalne klapi tõus mõõdetuna klapilt 10, 8mm pluss tolerants 0, 2 mm. 3. 4. Sissepritse kasutamine on keelatud. 3. 5. Lubatud on kasutada ainult ühte karburaatorit. 3. 5. 1 Masinaklassis GAZ 51/52 on karburaator vaba. - Masinaklassis GAZ 53 on lubatud kasutada vaid karburaatoreid K-126, K- 135, K-114, K-84 ja K-88. 3. 6. Masinaklassis GAZ-51/52 on väljalaskesüsteem vaba, kuid müratase ei tohi ületada 100 dBA. 3. 6. 1 Masinaklassis GAZ-53: väljalaskekollektor peab olema algne (malm kollektor). Leegitorude ja summuti ehitus on vabad, kuid müratase ei tohi ületada 100 dBA 3. 7. Karteri tuulutus peab olema viidud kinnisesse nõusse, mahuga vähemalt 3L. Näidis joonisel 1 veoautod (Eesti Autospordi Aastaraamat ). 3. 8. Masinaklassis GAZ-51/52 on mootori süütesüsteem vaba. - Masinaklassis GAZ-53 on lubatud kasutada vaid algse (GAZ tüüpi) süütejaoturiga, ühe süütepooliga süütesüsteeme. 3. 9. Mootori hooratas: kõikides masinaklassides on soovitatav kasutada terasest hooratast.

4. JÕUÜLEKANNE, SILLAD 4. 1. Sidur on vaba. 4. 2. KÄIGUKAST AUTOKROSSIS: Lubatud on kasutada vaid algse käikude lülitussüsteemiga GAZ -tüüpi käigukaste. - Masinaklassides GAZ –51/52 ja GAZ-53 on lubatud kasutada vaid nelja edaspidi- ja ühe tagurpidi käiguga käigukaste järgmiste ülekandearvudega: GAZ 51/52-04 I – 6, 4 II – 3, 09 III – 1, 69 IV – 1, 00 GAZ 52-03 I – 6, 48 II – 3, 09 III – 1, 71 IV – 1, 00 GAZ 53A I – 6, 55 II – 3, 09 III – 1, 71 IV – 1, 00 182

4. 2. 1. KÄIGUKAST AUTORALLIS, RALLIKROSSIS: - Masinaklassis GAZ-51/52 ja GAZ53 on käikude arv, ülekandearvud ja lülitussüsteem vabad. Tagurpidi käik on kõikidel autodel kohustuslik. 4. 3. Sillad peavad olema GAZ- tüüpi.

5. RAAM 5. 1. Lubatud on kasutada GAZ-51A ja GAZ – 52-04 raami. Võistlusklassis GAZ 53 võib lisaks eelnevatele kasutada ka GAZ 53A raami. Raami kergendamine ja lühendamine vedru kandurite vahemikus on keelatud. Abivedrude kandurid võib eemaldada. 5. 1. 1 Mootori kinnituse tagumine tala peab paiknema algsel kohal. 5. 2. Raami külge peavad olema kinnitatud nii ees kui taga puksiirkonks(ud). Taga võib kasutada ka esimest puksiirkonksu.

6. VEERMIK, VEDRUSTUS 6. 1. Rehvid. - Autokrossis on rehvid vabad. Mehaaniliste libisemisvastaste vahendite (naastude, “piikide”, kettide jne. ) kasutamine on keelatud. - Autorallis, rallisprindis, rallikrossis vähim lubatud pöiamõõt 16”. Kasutatavate rehvide koormusindeks vähemalt 101. Slikk- rehvide (ka lõigatud slikk) kasutamine on keelatud. 6. 1. 1 Velje tugevusvaru vähendamine materjali vähendamise teel on keelatud. 6. 1. 2 Autorallis ja rallisprindis on naastrehvide kasutamine lubatud. Naastud ei tohi rehvipinnast välja ulatuda rohkem kui 2, 5 mm. Naastu suurim lubatud mass on 3, 0 g. Naastul võib olla ainult üks tipp ja see ei või olla terav, ega torujas. Naastude arv ühes rehvis kuni 300 tk. Naastud tuleb rehvile kinnitada väljast poolt. 6. 2. Pidurisüsteem peab olema GAZ tüüpi. 6. 2. 1 Rallivõistlustel osalevatel autodel on kohustuslik kahekontuurne pidurisüsteem. 6. 2. 2 Pidurivõimendi on kohustuslik klassis GAZ 53. 6. 2. 3 Piduritrumlite väline mehaaniline töötlemine (maha treimine) on keelatud. 6. 3. Käsipidur ei ole kohustuslik (v. a. autorallis). 6. 4. Amortisaatorid on vabad. 6. 5. Stabilisaator torsioonvarraste kasutamine on lubatud. 6. 6. Vedrustuselemendina on lubatud elliptilised lehtvedrud. Muude vedrustus elementide kasutamine on keelatud.

7. ROOL 7. 1. Roolisüsteem peab olema GAZ tüüpi.

8. KERE, KAST 8. 1. Kabiini põhitarind peab olema standardne, kinnitustega raamile vähemalt kolmes punktis. Istmete paigaldamisel on lubatud kabiini tagaseina kuju muuta. 8. 2. Auto koostamisel on lubatud kasutada GAZ-51, GAZ-52/53 ja GAZ 3307 kabiine, kapotte, esivõresid ja poritiibu. (ka plastik) 8. 2. 1 Esivõre, poritiibade ja kaitseraua lisatugevdused on keelatud. Poritiibade ja kaitseraua lõikamisel ei tohi jääda teravaid (lõikavaid) servi ja otsi. 8. 2. 2 Kasutada tohib ainult originaal radiaatori raami, millel võib radiaatori ees olla tugevduseks üks, ümar- või nelikanttoru Ø 25 mm. 8. 2. 3 Radiaatori raami tagumiste tugede (torude, varraste või vinklite ) kinnitamisel kabiini esiseina külge peab toe otsa ja kabiini esiseina vahele olema kinnitatud terasest tugevdusplaat, mille pindala on vähemalt 100 cm2 ja paksus vähemalt 4 mm. Tugevdusplaat peab olema kinnitatud kabiini esiseina külge vähemalt nelja min. 8 mm läbimõõduga poldiga või kogu plaadi ümbermõõdu ulatuses tehtud keevisliitega või kaldtoed raamile. 183

8. 3. Astmelauad on kohustuslikud, nende kuju ja suurus on vabad (võistlusnumbrite loetavus peab olema tagatud). Astmelaual ei tohi olla teravaid servi. 8. 4. Poritiivad peavad ülaltvaates katma kasutatavaid rehve. Selle tagamiseks on lubatud kasutada poritiiva laiendeid. Jäigast materjalist valmistatud poritiiva laienditel ei tohi olla teravaid servi. 8. 5. Tagumised porilapid(veosillal) on kohustuslikud. Porilapi alumise serva ja maapinna vahe peab olema vahemikus 10 - 30 cm. Porilapp peab olema kummastki servast vähemalt 2cm laiem kui kasutatav rehv. Porilapid peavad vastama antud parameetritele kogu võistlussõidu vältel. 8. 6. Veokast peab olema valmistatud ilmastikukindlast materjalist (puidust, metallist või plastikust). 8. 6. 1 Veokasti alusraamistik võib olla valmistatud terastorudest max. läbimõõduga 60mm. Horisontaalsete torude ühendused (keevisliited) võivad olla tehtud ainult torude sirgetel osadel (vältimaks teravaid nurki). Veokasti alusraamistiku kinnitused peavad olema tehtud otse auto raamile vähemalt neljas punktis. Iga kinnitus peab olema tehtud vähemalt nelja min. 10 mm. läbimõõduga poldiga või kahe kammitsaga min läbimõõduga 12 mm. 8. 6. 2 Kasti minimaalne kõrgus 15cm (väljast mõõtes). Autokrossis kasti seina paksus vähemalt 25 mm, autorallis vähemalt 10 mm. Kasti esisein(kabiinitagune sein) pole kohustuslik. 8. 6. 3 Kast peab ulatuma vähemalt 20cm tahapoole raami tagumisest põiktalast. NB! Igal juhul peab kast ulatuma vähemalt 3cm tahapoole tagumisest puksiir-konksust. 8. 6. 4 Kast peab ülalt vaates katma tagarattaid. 8. 6. 5 Kasti põhi on kohustuslik, põhja paksus min. 5mm. 8. 6. 6 Puidust kasti kasutuse korral peavad kasti pikitalad olema kinnitatud auto raamile vähemalt kuue terasest kammitsa abil. Kammitsate minimaalne läbimõõt 12mm.

9. ELEKTRISÜSTEEM 9. 1. Autokrossis peavad autol olema kaks tagumist punast ohutustuld (iga pirni võimsus vähemalt 10 W ) ning kaks punast pidurituld (iga pirni võimsus 21 W). Iga tagatule valgustatud pindala peab olema vähemalt 40 cm2. Tuled peavad olema paigaldatud ohutuskaare ülemise kolmandiku siseküljele, valgustatud pinnaga tahapoole, sümmeetriliselt auto pikiteljega ja paralleelselt auto põikteljega. Tagumised ohutustuled peavad põlema kogu võistlussõidu vältel. NB! Ohutustule ja piduritule pirnid võivad paikneda ka ühes laternas, kuid nad peavad olema eraldatud vaheseinaga ning töötama teineteisest autonoomselt. 9. 2. Rallivõistlustel osalevate autode valgustus- ja signalisatsiooni seadmed peavad vastama ARK tehnoülevaatuse nõuetele.

10. KÜTUS 10. 1. Kütusena tohib kasutada ainult kaubanduslikku, üldkasutatavatest tanklatest väljastatavat mootorikütust. 10. 1. 1 Bensiini oktaanarv on vaba. 10. 2 Ülerõhu tekitamine kütusepaagis on keelatud.

11. VÕISTLUSNUMBRID JA REKLAAM AUTODEL 11. 1. Võistlusnumbrite ja reklaami paigaldamine vastavalt Rahvusvahelistele Võistlusmäärustele. 11. 2. Punkt 208 parandus :Veoautol kantakse riigilipp ja sõitjate nimed ustele numbri ristküliku kohale(mitte esitiivale). 11. 3. Veregruppi võistlusautole ei kanta. 11. 4. Võistlusnumbrid peavad olema paigaldatud ustele mõlemal pool. 11. 5. Autokrossis osalevatel autodel on kohustuslik võistlusnumbriga lisatahvel ohutuskaarel. Võistlusnumbriga lisatahvel peab olema nii eest-, kui ka tagantpoolt loetav. Lisatahvli vähimad 184

mõõtmed: laius 40 cm ja kõrgus 30 cm. Numbri alus peab olema valge. Numbri minimaalne kõrgus 28 cm ja joone laius 5 cm. Numbrid peavad olema musta värvi ja klassikalist tüüpi.

OHUTUSNÕUDED 1. AKNAD 1. 1. Esiklaas(id) peab(vad) olema turvaklaas(id). Esiaknana on keelatud kasutada staliniitklaase (karastatud, kileta, nn. “soolaklaas”). 1. 1. 1. Erandjuhul on lubatud kasutada stalinaatklaase, kuid see on lubatud kasutada kiletatuna toonimata turvakilega (seest) või peab olema väljaspool klaasikaitse võrk. 1. 2. Esiakna lisakinnitused on lubatud. 1. 3. Esiklaaside pesuseade ja klaasipuhastid on kohustuslikud. 1. 4. Kõik ülejäänud klaasid peavad olema algsed või siis kilde ega “kiiri” mitteandvast (kokku painutamisel mitte purunevast) läbipaistvast materjalist paksusega minimaalselt 1, 5mm. 1. 5. Tumendatud või peegelklaaside ja tumendatud kattekilede kasutamine on keelatud. 1. 6. Võistlussõidu ajal peavad olema juhipoolsed küljeklaasid suletud. 1. 7. Akende eemaldamine on keelatud.

2. TAHAVAATE PEEGLID 2. 1. Kohustuslik on kahe välimise tahavaate peegli ja ühe sisepeegli olemasolu. Sisepeegli paigutus peab võimaldama juhil näha läbi tagaakna. 2. 2. Iga tahavaate peegli pindala peab olema vähemalt 40cm2.

3. KAPOTI KINNITUS 3. 1. GAZ-52/53/3307 tuleb kapoti algne lukustus eemaldada ning kapott kinnitada vähemalt neljas punktis. 3. 2. GAZ -51-l on kohustuslikud kapoti kinnitused algsetel kohtadel ning vähemalt üks lisakinnitus kapoti esiosal.

4. KÜTUSEPAAK, KÜTUSE TORUSTIK 4. 1. Kütusepaak peab asuma auto raamil, ohutuskaare kaldtugede ja peakaare vahelises ruumis ning olema kinnitatud vähemalt nelja, min. 8 mm läbimõõduga poldiga. Kütusepaagi kinnitamiseks võib kasutada ka teraslinte (vähemalt kahte), min. paksusega 1, 5 mm ja min. laiusega 35 mm. 4. 2. Kütusepaagi kork peab sulgema tankimisava lekkimiskindlalt. Õhutusvoolik peab olema varustatud kütuse väljavoolu tõkestava klapiga, vältimaks kütuse lekkimist auto ümbermineku korral. NB! Lubatud on kasutada ka klapita õhutusvoolikut, mille põhimõtteskeem on toodud lisas 1(joonis 4 veoautod). Õhutusvooliku siseava max. läbimõõt on 5 mm. 4. 3. Kütusetorustik ei tohi läbida juhi kabiini ning peab olema kaitstud välisvigastuste ja kuumenemise eest. Kütusetorustiku painduvühendustes tohib kasutada ainult spetsiaalseid bensiinikindlast materjalist valmistatud ja vastavalt tähistatud armeeritud voolikuid. Kütusetorude ja -voolikute ühendamiseks tohib kasutada ainult selleks valmistatud kruviklambreid või keermesliiteid. Kütusetorustik peab olema korrektselt kinnitatud terasest või plastikust kinnitusvahendite abil auto raami külge.

5. ELEKTRISÜSTEEM 5. 1. Peavoolulüliti peab asuma juhi pool kabiini küljes nii seest kui väljast kättesaadavana. Peavoolulüliti peab olema mehhaaniliselt lülitatav, katkestama kõik vooluahelad aku, süüte, generaatori) ning seiskama mootori. Lüliti asukoht peab olema tähistatud sinise kolmnurgaga, mida ümbritseb valge äär (külje pikkus 120mm) ning milles on punane välgunoole kujutis. 5. 2. Elektrijuhtmestik peab olema korrektselt kinnitatud. 185

5. 3. Aku peab paiknema auto ohutuspuuris ning olema kinnitatud peakaare alumise osa või auto raami külge nelja minimaalselt 8mm läbimõõduga poldiga. Poltide kinnitused peavad olema tugevdatud minimaalselt 2 mm paksuste, vähemalt 20cm2 pindalaga tugevdusplaatidega. Aku peab olema kaetud el. voolu mittejuhtivast materjalist (kummist või plastikust) kattega.

6. TULEKUSTUTI 6. 1. Tulekustuti kasutamine on kinnistel radadel soovituslik. Autokrossis kustutusaine minimaalne kaal 2kg. Rallivõistlustel kustutusaine minimaalne kaal 5kg. 6. 2. Kustutusainena ei tohi kasutada CO2. Käsikustutitele esitatavad nõuded ja lubatud kustutusained on ära toodud lisa J, Art. 253 (Ohutustingimused), pkt. 7. 6. 3. Tulekustuti peab olema kinnitatud turvapuuri alumise kolmandiku külge. Kinnitusteks võib kasutada ainult metallist kiirpäästikuga metall-linte. 6. 4. Tulekustuti asukoht peab olema tähistatud punase E tähega valgepõhjalisel vähemalt 10cm läbimõõduga punase randiga sõõril. 6. 5. Juurdepääs tulekustutile peab olema tagatud.

7. ISTMED JA NENDE KINNITUSED 7. 1. Istmed peavad olema FIA poolt homologeeritud (homologeering võib olla aegunud) ja mitte modifitseeritud. Kõik kasutatavad istmed peavad olema varustatud peatugedega. Istmeid tuleb kasutada oma homologeeritud kujul, ilma igasuguste muudatusteta või osade eemaldamiseta. 7. 2. Istmed peavad olema kinnitatud istmekronsteinide külge vähemalt neljas punktis (kaks ees ja kaks taga), min. 8 mm läbimõõduga poltidega. 7. 3. Istmekronsteinid peavad olema kinnitatud kabiini külge vähemalt nelja, min. 8mm läbimõõduga poldiga (lisaks tugevdusplaat min. 40 cm2 ) või keevisliitega. Istmekronsteinide ja tugevdusplaatide paksus min. 3 mm terase ja 5 mm kergmetalli kasutamisel.

8. OHUTUSRIHMAD JA NENDE KINNITUSED 8. 1. Kohustuslik on kasutada vähemalt ühe puusavööga ja kahe õlavööga ohutusrihmu. Ohutusrihmad peavad olema FIA poolt homologeeritud (homologeering võib olla aegunud). 8. 2. Ohutusrihmade kinnitamine auto kabiini külge – 2 kinnituspunkti puusavööle ning 2 või 1 kinnituspunkti istmega sümmeetriliselt õlavöödele. Ohutusrihmade õlavööd peavad olema viidud läbi kabiini tagaseina risttala küljes oleva tugiaasa, (joon. 2 - veoautod). Õlavööd tuleb kinnitada sõltuvalt nende kinnitustüübist: a) poltidega kabiini põhja või tagaseina külge (joon. 2;3-Veoautod) b) spetsiaalse kabiini tagaosa läbiva terasest põiktoru ümber (lisa 1, joon. 5). Põiktoru vähimad mõõtmed : 38 x 2, 5 mm või 40 x 2 mm. Põiktoru otsad peavad ulatuma mõlemalt poolt 5-10 mm läbi kabiini küljeseina ning olema keevitatud kabiini seinte külge kogu toru ümbermõõdu ulatuses. 8. 3. Kõik poltidega tehtud ohutusrihmade kinnituspunktid peavad olema tugevdatud vähemalt 40 cm2 pindalaga ja min. 3 mm paksuste terasest või 5 mm paksuste kergmetallist tugevdusplaatidega ( joon3 –Veoautod). 8. 4. Ohutusrihmade kinnitamiseks lubatud poldid – 7/16” 20 UNF (spetsiaalsed astmega turvavöö poldid või aasaga karabiinide kinnituspoldid, joon. 3). 8. 5. Ohutusrihmu tuleb kasutada oma homologeeritud kujul, ilma igasuguste muudatusteta või osade eemaldamiseta ning kooskõlas valmistaja juhistega. Tuleb jälgida, et rihmad ei hõõrduks vastu teravaid servi. 8. 6. Iga ohutusrihm, mis ei funktsioneeri normaalselt, tuleb välja vahetada. 8. 7. Rihmad tuleb vahetada peale iga tõsisemat avariid ja ka siis kui rihmade kude on rebenenud, murenenud või põlenud. Samuti tuleb need vahetada kui rihmade metallosad on deformeerunud või roostetanud. 186

9. OHUTUSKAAR 9. 1. Ohutuskaare valmistamiseks minimaalne materjal on terasest U-tala 100x47mm või õmbluseta terastoru 5x60mm. 9. 2. Peakaare ja mõlema tagumise kaldtoe alumised kinnitused peavad olema tehtud auto raamile terasest kammitsate või poltide abil. Igal kinnituspunktil vähemalt 2 kammitsat või 4 polti. Kammitsate ja poltide minimaalne läbimõõt 16mm. Kammitsaplaadi ja kinnitusmutri vaheliste distantspukside/mutrite kasutamine on keelatud. 9. 3. Peakaar peab paiknema auto külgprojektsioonis kabiinist mitte kaugemal kui 200mm. 9. 4. Peakaar peab olema valmistatud ühes tükis. 9. 5. Lisaseadmete (v. a. tagumised ohutustuled, pidurituled, tulekustuti) kinnitamine peakaarele on keelatud. 9. 6. Peakaares ei või U-tala kasutamise korral olla täisnurki. 9. 7. Peakaare valmistamisel torumaterjalist peab juhi pool ääres toru sirgel osal olema vähemalt 4 mm läbimõõduga kontrollava. NB! Juhul kui painutamise käigus muutub toru ristlõige ovaalseks, peab väiksema ja suurema läbimõõdu suhe olema 0, 9 või suurem (s. t. toru ristlõige ei või muutuda lapikuks). 9. 8. Nurk peakaare ja kaldtugede vahel auto külgprojektsioonis peab olema vahemikus 45° - 60°. 9. 9. Peakaare sees, peakaarega samas pinnas, peavad paiknema kaks sümmeetrilist kaldtuge. Kaldtugede kinnituskoht peakaarel peab asuma kaare ülemisel kolmandikul. 9. 10. Kõikidel autodel on kohustuslik kabiini katuse horisontaalne kaitsekaar. Katusekaare valmistamiseks kasutatav minimaalne materjal on terasest U-tala 80x40 mm või õmbluseta terastoru 5x60 mm. Katusekaar peab pealtvaates ulatuma ettepoole vähemalt 2/3 ulatuses katuse kohale. Külgedelt peab olema katusekaar vähemalt kabiini laiune. Kohustuslikud on katusekaart peakaarega ülevalt ühendavad diagonaaltoed. (vähemalt kaks).

10. LISAVARUSTUS 10. 1. Rallivõistlustel on kohustuslikud: - üks või kaks ohukolmnurka(vastavalt võistlusjuhendile); - esmaabipakend (ARK tehnoülevaatuse nõuetele vastav). 10. 2. Lisavarustus peab olema korrektselt kinnitatud. Auto kabiinis ega veokastis ei tohi olla kinnitamata esemeid.

11. VÕISTLEJATE VARUSTUS 11. 1. Sõiduriietus peab olema pikkade käistega tervikkombinesoon (mitte kahes osas eraldi). * Võistluskombinesoon peab olema valmistatud mitte kergesti süttivast ja mittesulavast materjalist(näit. puuvillasest materjalist). * Soovitav on spetsiaalne tulekindel (ühe või mitmekihiline) võidusõidukombinesoon. Homologeering pole nõutav. * Võistlusriietuses ei või mingil juhul kasutada nailonit, kapronit ja muid sulavaid sünteetilisi materjale. 11. 2. Sõidukindad peavad olema nahast või tulekindlast materjalist. 11. 3. Kaitsekiiver peab olema E- turvanõuetele vastav auto- või motokiiver. * Soovitav on FIA või FIM (Rahvusvahelise Motoliidu) poolt homologeeritud. Homologeering võib olla aegunud. * Kiivritesse rallivõistlusteks sidesüsteemide paigaldamisel ei tohi teha kiivri konstruktsiooni nõrgendavaid avavusi ega ümberehitusi.

187

Dragrace tehnilised reeglid 2009 1. Klassijaotus 1.1. AUTOD: 1.1.1. A-klass (EMV-arvestus): Vabalthingavad mootorid töömahuga kuni 4000 cm3. 1.1.2. B-klass (EMV-arvestus): Vabalthingavad mootorid töömahuga 4001...7000 cm3, välja arvatud „Big Block“ ja ülelaadimisega mootorid töömahuga kuni 4000 cm3. 1.1.3. C-klass (EMV-arvestus): Ülelaadimisega mootorid alates 4001 cm3 ja vabalthingavad „Big Block“ mootorid. 1.1.4. Pro-Street (EMV-arvestus): „Backhalfitud“ kereautod ilma mootori piiranguta. 1.1.5. Outlaw (EMV-arvestus): Toruraamil autod ilma mootori piiranguta. 1.1.6. Bracket (EMV-arvestus): Mootori töömahu piirangud puuduvad, ajalimiit on 11.000 – 16.000 sek 1.1.7. Streetman: Mootori töömahu piirangud puuduvad, ajalimiit on 11.500 sek 1.1.8. muud klassid: kõik muud EMV-sarja välised klassid 1.2. MOOTORRATTAD: 1.2.1. E-klass (EMV-arvestus): täiendamisel/muutmisel 1.2.2. F-klass (EMV-arvestus): täiendamisel/muutmisel 1.2.3. Streetbike: täiendamisel/muutmisel

2. Üldised nõuded võistlejale ja võistlussõidukile. Kehtivad kõikidele autode klassidele 2.1. VÕISTLEJA VARUSTUS 2.1.1 Võistleja peab sõidu ajal kasutama kaitsekiivrit. Kasutada tohib vaid auto- ja motokiivreid. Kaitsekiiver peab olema võistlejale sobiva suurusega ja selle kinnitusrihm peab olema sõidu ajal kinnitatud. Kiivril ei tohi olla vigastusi, avarii jälgi ega pragusid. 2.1.2 Võistleja peab võistlussõidu ajal kandma riietust, mis katab kogu keha, jalgu ja käsivarsi. Soovitav on mitte kasutada nailonist vm. kergesti sulavast materjalist riietusesemeid. 2.1.3 Võistleja peab võistlussõidu ajal kandma kinniseid jalanõusid ja sokke. Keelatud on plätude, sandaalide jms. kandmine. 2.2 ÜLDNÕUDED SÕIDUKILE 2.2.1 Sõidukis ei või olla kinnitamata esemeid ja aku peab olema jäigalt kinnitatud sõiduki kere külge. Juhul, kui aku ei asu sõiduki originaalasukohas, peab aku läheduses olema täiendav massilüliti. 2.2.2 Sõidukil ei või olla mistahes vedelike lekkeid. Võistluse ajal peab kliimaseade või konditsioneer olema välja lülitatud, vältimaks kondentsi tilkumist rajale. 2.2.3 Sõidukil peab juhiistmel olema vähemalt 3-punkti turvavöö. Sõidukites, kuhu on paigaldatud turvapuur, peab juhiistmel olema vähemalt 4-punkti turvavöö. Võistlussõidu ajal peab turvavöö olema kinnitatud. 2.2.4 Sõidukil, mis saavutab rajal lõppkiiruseks üle 240 km/h, peab olema FIA reeglite kohane pidurdusvari või -varjud. 2.2.5 Sõiduki esiosal või katusel peab olema sõiduki pukseerimist võimaldav veoaas või -konks. 2.3 MOOTOR JA LISASEADMED 2.3.1 Lubatud on kasutada sisepõlemismootoreid. Mootori modifitseerimine on lubatud. 2.3.2 Sõiduki sisepõlemismootor peab käivituma starteriga. 2.3.3 Mootori kinnituspunktide arv kere külge ei või olla väiksem kui mootori tootja poolt ette nähtud. Kinnituste muutmine ja lisakinnitused on lubatud. 188

2.3.4 Roots-tüüpi kompressori kasutamisel peavad turvakinnitused vastama SFI 14.1 nõuetele. 2.3.5 Kütuse- ja õlitorud ning voolikud peavad olema kaitstud kompressori rihma ümbruses. Kaitse peab olema voolikutel ja/või rihmal. 2.3.6 Kõikidel vedelikjahutusega sõidukitel peab olema vähemalt 0.5 liitrise mahutavusega paisupaak, mis on kinnitatud jäigalt sõiduki kere või mootori külge. Jahutusvedelikuna on soovitav kasutada ainult vett. 2.3.7 Kuivkarteri kasutamise korral on nõutud vähemalt 1 liitrise ülevoolupaagi kasutamine. 2.3.8 Filtreerimata karterituulutus väliskeskkonda on keelatud. 2.3.9 Väljalaskekollektorite kasutamine on kohustuslik. Väljalaskesüsteem peab olema lekete ja vigastusteta ning kindlalt kinnitatud nii, et mistahes võistlussituatsioonis oleks välistatud väljalaskesüsteemi kokkupuude maapinnaga. 2.4 TOITESÜSTEEM JA KÜTUSED. 2.4.1 Sisepõlemismootori korral on lubatud kasutada kõiki jaevõrgus müüdavaid kütuseid ja võistlusotstarbelisi pliivabasid bensiine. 2.4.2 Kütusepaak peab olema sõitjaruumist eraldatud tihendatud tulekindla vaheseinaga viisil, et sõitjateruumi kütuse sattumine oleks välistatud. 2.4.3 Kogu toitesüsteem (kütusepaak, -torud, -pump jne.) peavad asuma väljaspool sõitjaruumi ja seespool kere gabariite. 2.4.4 Komposiitmaterjalist kütusepaak peab olema maandatud. 2.4.5 Kütusepaak peab olema ventileeritud välisõhku. 2.5 NITROSEADMED 2.5.1 Lubatud on kasutada vaid avalikult turustatavaid, sertifitseeritud ja ametliku tootja poolt valmistatud nitrosüsteeme. 2.5.2 Nitrogaasi pudel peab olema kinnitatud sõiduki kere külge jäigalt. Lubatud on kasutada nitrokomplektiga kaasas olevaid originaalkinnitusi, kuid soovitav on kasutada kuni 15kg kaaluga pudelite puhul kahte vähemalt 25mm laiust terasvitsaga kinnitust ja üle 15 kg pudelite puhul vähemalt kolme 25mm laiust terasvitsaga kinnitust. 2.5.3 Nitrogaasi pudeli pudelil peab olema selge vastav märgistus. 2.5.4 Nitrogaasi pudel peab olema varustatud ülesurveventiiliga, mis peab olema ventileeritud juhikabiinist väljapoole. Ülesurveventiili modifitseerimine on keelatud. 2.5.5 Nitrosüsteemi ei tohi olla võimalik sisse lülitada siis, kui sõiduki süüde on välja lülitatud. 2.5.6 Nitrosüsteemil peab olema oma eraldiseisev sulavkaitse. 2.5.7 Nitrosüsteemil peab olema juhi käeulatuses lüliti, mille juures peab olema selgelt loetav silt “N2O. ON / OFF”. 2.5.8 Nitrosüsteemi aktiveerimine peab olema teostatud nii, et süsteem saab aktiveeruda ainult täisgaasil. Gaasipedaali vabastamisel peab nitrosüsteem välja lülituma. Juhul kui aktiveerimine on teostatud elektrooniliselt läbi mootori juhtaju või eraldiseisva kontrolleri, peab see olema dubleeritud ka gaasihoovastikus asuva lülitiga. 2.5.9 Nitrogaasi pudeli kraan peab olema suletud rehvide soojendamise (nn. „burnout“-i) ajal ja seda tohib avada vaid vahetult enne stardijoonele asetumist (nn. „stage“-mist“). 2.6 KÄIGUKAST 2.6.1 Käigukastil peab olema tagurpidikäik. 2.6.2 Keelatud on kasutada järelturu spetsiaalseid käigukaste (näiteks „Liberty“, „Lenco“, „GForce“, „Jerico“ jms.). 2.6.3 Automaatkast peab olema varustatud tagurpidikäigu eksliku lülitamise vastase blokeeringuga. 2.6.4 Automaatkastiga sõiduk ei tohi käivituda juhul, kui mõni käik on sisse lülitatud. 2.6.5 Automaatkasti puhul on lubatud kasutada vaid kõrgsurve õlivoolikuid. 189

2.7 KERE JA INTERJÖÖR 2.7.1 Sõidukil ei tohi olla ohtlikke avarii või amortisatsiooni jälgi. 2.7.2 Sõidukil peavad olema vähemalt töökorras lähituled, pidurituled ja suunatuled. 2.7.3 Sõidukil peavad olema esiuksed, mis peavad olema avatavad nii seest- kui väljastpoolt kogu võistluse vältel. 2.7.4 Juhi ja kõrvalistuja uksed peavad olema polsterdatud. Muu polster võib olla eemaldatud. 2.7.5 Lisaks sõidukil standardsena kasutatavatele plast- ja komposiitmaterjalidest osadele on lubatud vahetada plast- või komposiitmaterjalist osade vastu kapott, pakiruumi luuk, esimesed poritiivad ja stanged. Isepaigaldatud plast- või komposiitmaterjalist uste kasutamine on lubatud juhul, kui sõidukil on FIA nõuetele vastava turvapuur (vt. http://www.fia.com/sport/ Regulations/dragregs.html, „Drawings“, joonis 16). 2.7.6 Lubatud on paigaldada tugevdus- ja ohutusstruktuure, mis on vastavuses FIA poolt kehtestatud standarditele. Kõikjal, kus juhi kiiver võib sattuda kontakti turvakaare või turvapuuriga, peavad viimatinimetatud olema kaetud pehme polstriga, mille paksus on vähemalt 6 mm. (vt. http://www.fia.com/sport/Regulations/dragregs.html, „Drawings“, joonis 22). Juhi kiivri ja turvakaare vahe peab normaalasendis istudes olema vähemalt 3” (76 mm). 2.7.7 Sõiduki esimesed ja tagumised poolraamid peavad olema originaalsed. Lubatud on amortisaatori ülemise kinnituse modifitseerimine. Kere kandevstruktuuri muudatused ja asendamine on lubatud kui uue detaili materjaliks on sama paksusega esialgse detaili materjal. Kere kandevosa tulemüürist kuni esimese sillatalani peab säilima originaalne ning esimene sillatala peab olema kinnitatud originaalsetesse kinnituskohtadesse. Esimeste poritiibade sisemisi kandevstruktuure on lubatud modifitseerida ja asendada vaid turvapuuri olemasolul. 2.7.8 Tuuleklaas peab olema standardne ja ilma nähtavust segavate vigastusteta. Muude klaaside asemel võib kasutada vähemalt 3 mm paksust purunemiskindalt pleksiklaasi ehk polükarbonaati. 2.7.9 Sõitjaruum peab olema eraldatud mootorist ja jõuülekandest. Esimeses tuleseinas ei tohi olla liigseid avasid, vaid need tuleb sulgeda alumiinium- või terasplekiga. Sõitjaruumis ei tohi olla kütuse või mootori jahutussüsteemi torusid ja -voolikuid, v.a. standardne salongisoojendus. 2.7.10 Armatuurlaua võib eemaldada või asendada isevalmistatuga vaid turvapuuri olemasolul. Mitteoriginaalse näidikuteploki ja lülitite paigaldamiseks võib armatuurlauda teha vastavad muudatused. Sõitja ümbruses ja armatuurlaua jäikadel osadel ei tohi olla teravaid nurki või väljaulatuvaid detaile, mis võivad tekitada vigastusi. 2.7.11 Esiistmed peavad olema terved ja vigastusteta ning kinnitatud jäigalt sõiduki kere või raami külge. Esiistmete seljatugi peab olema fikseeritav ülemisse asendisse, kui istme tootja on selle ette näinud. Sõitjaistmel on peatugi kohustuslik. 2.7.12 Kõrvalistuja- ja tagaistmed võib eemaldada. 2.8 VEERMIK 2.8.1 Sõidukil peavad olema hüdraulilised pidurid kõigil ratastel. Piduritorud ei tohi asetseda kardaanitunnelis ega olla sõidukipõhja kõige madalam osa. 2.8.2 Kõigis vedavates sildades on kohustuslik kasutada diferentsiaale. Kinnikeevitamise teel teostatud 100%-lise blokeeringu kasutamine on keelatud. 2.8.3 100%-lise blokeeringuga (nn. „spooliga“) varustatud sõidukitel on kohustuslik kasutada võistlusotstarbelisi terasest pooltelgi ja C-klipi elimineerijaid. 2.8.4 Sõiduki rehvid ja veljed peavad olema kogu laiuses kaetud ja ei tohi ulatuda kere gabariitidest väljapoole. Kindlalt kinnitatud ja ilma teravate nurkadeta tiivalaiendid on lubatud. Rehvi kontakt sõiduki keredetailidega peab olema välistatud. 2.8.5 Mittestandardsete velgede kasutamine on lubatud. Igasugune velgede modifitseerimine on keelatud. 190

2.8.6 Lõigatud turvisemustriga rehvide kasutamine on keelatud. 2.8.7 Rehvide kiirusindeks peab vastama vähemalt sõiduki poolt saavutatavale lõppkiirusele ja kaaluindeks sõiduki võistluskaalule. 2.8.8 Rehvidel ei tohi olla mehhaanilisi vigastusi, koordi paljandeid ega pundumisi. 2.9 SÕIDUKI MIINIMUMKAALUD 2.9.1 Võistluskorras sõiduki kaal koos juhiga (ehk võistluskaal), ei tohi olla väiksem kui: Mootori töömaht: Võistluskaal: . 450 kg + iga algav 100 cm3 üle 1000 cm3 lisab 40 kg. kuni 2000 cm3 3 2001...3000 cm 850 kg + iga algav 100 cm3 üle 2001 cm3 lisab 20 kg. 3001...5000 cm3 1050 kg + iga algav 100 cm3 üle 3001 cm3 lisab 10 kg. 1250 kg + iga algav 100 cm3 üle 5001 cm3 lisab 5 kg, kuid kokku mitÜle 5001 cm3 te üle 1400 kg 2.9.2 Lubatud on lisada jäigalt kere külge kinnitatud ballasti, kuid mitte rohkem kui 50 kg. 2.9.3 Miinimumkaalu määratlemiseks ühte ülelaadimismeetodit kasutaval sõidukil korrutatakse mootori töömaht koefitsiendiga 1.7, korraga mitut ülelaadimismeetodit (mehaaniline + keemiline) kasutaval sõidukil korrutatakse mootori töömaht koefitsiendiga 2.3, rootormootoriga sõiduki mootori töömaht korrutatakse koefitsiendiga 2.0. ja ülelaadimist kasutava rootormooriga sõiduki mootori töömaht korrutatakse koefitsiendiga 3.4. 3. Lisanõuded B- ja C-klassi sõidukitele. Vastuolude korral üldiste nõuetega, on lisanõuded ja reeglid ülimuslikud. 3.1 Täisslikkrehvide ja DOT-märgistusega tänavaslikkrehvide (nt. Mickey Thompson „ET Street“ jms.) kontaktptinna laius võib olla maksimaalselt 10.5”. 3.2 Originaalse tagavedrustuse asendamine „4-link“ ja „ladder-bar“ tüüpi vedrustusega on keelatud. 4. Lisanõuded ja reeglid Pro-Street sõidukitele. Vastuolude korral üldiste nõuetega, on lisanõuded ja reeglid ülimuslikud. 4.1 Turvakaar või -puur peab olema sõiduki kandevstruktuuride (raam, poolraam) külge keevitatud vastavalt FIA reeglitele. Poltimine on keelatud. 4.2 Tulemüüri võib asendada tervikuna mittepõlevast materjalist detailiga vaid juhul, kui ta ei ole kandevstruktuuri osa. 4.3 Lubatud on tagumiste (tulemüürist tahapoole jäävate) kere kandeosade eemaldamine ja muutmine, nn. „backhalfing“ ning orignaalse tagavedrustuse asendamine „4-link“ ja „ladderbar“ tüüpi vedrustusega. 4.4 Kõikide klaaside asemel võib kasutada vähemalt 3 mm paksust purunemiskindalt pleksiklaasi ehk polükarbonaati. 4.5 Lubatud on vahetada plast- või komposiitmaterjalist osade vastu tagumised poritiivad ja katuse katteplekk. 4.6 Jahutusvedelikuna on lubatud kasutada ainult vett. 4.7 Kütustena on lubatud on kasutada ka alkoholkütuseid. 4.8 Kasutatava käigukasti tüüp ei ole piiratud. 4.9 Kasutatavate rehvide mõõt- ja mark ei ole piiratud. 4.10 Sõidukile peab olema kinnitatud tagapaneelile nähtavasse kohta vähemalt 1 töötav pidurituli, muud tuled ei ole nõutud. 4.11 Soovitav on mootorialuse SFI reeglitele vastava kaitsekoti kasutamine. 4.12 Võistluskorras sõiduki kaal koos juhiga (ehk võistluskaal), sõltuvalt kasutatava mootori tüübist, töömahust ja ülelaadimise meetodist, ei tohi olla väiksem kui:

191

Rootormootor, sõltumata ülelaadest ja töömahust 794 kg 4-silindriline mootor, sõltumata ülelaadest ja töömahust 816 kg 6-silindriline mootor, sõltumata ülelaadest ja töömahust 1021 kg „Modular V8“ kuni 300cid, ülelaadimisega 1111 kg „Modular V8“ 310-330cid, ülelaadimisega 1134 kg „Small Block“, vabalthingav 907 kg „Small Block“, keemilise ülelaadimisega 998 kg „Small Block“, ühe turbo, roots- või tsentrifugaalkompressoriga 1179 kg „Small Block“, kruvikompressoriga 1225 kg „Small Block“, kahe või enama turboga 1302 kg „Big Block“, vabalthingav 975 kg „Big Block“, keemilise ülelaadimisega, „Bore center“ kuni 5“ 1179 kg „Big Block“, keemilise ülelaadimisega, „Bore center“ üle 5“ 1202 kg „Big Block“, tsentrifugaalkompressoriga 1270 kg „Big Block“, roots-tüüpi kompressoriga, töömahuga kuni 455cid 1225 kg „Big Block“, roots-tüüpi kompressoriga, töömahuga 456cid või rohkem 1293 kg „Big Block“, kruvi-tüüpi kompressoriga, töömahuga kuni 455cid 1270 kg „Big Block“, kruvi-tüüpi kompressoriga, töömahuga 456cid või rohkem 1361 kg „Big Block“, ühe turboga või kahe turboga labade läbimõõduga kuni 91mm 1293 kg „Big Block“, kahe turboga labade läbimõõduga 92mm või rohkem 1338 kg. 5. Lisanõuded ja reeglid Outlaw sõidukitele. Vastuolude korral üldiste nõuetega, on lisanõuded ja reeglid ülimuslikud. 5.1 Lubatud on kasutada toruraamil sõidukeid, mis peavad vastama SFI 25.1E, 25.2 või 25.4 reeglile. 5.2 Lubatud on kasutada „dragster“- ja „altered“-tüüpi sõidukeid, mis peavad vastama SFI nõuetele. 5.3 Kõikide klaaside asemel võib kasutada vähemalt 3 mm paksust purunemiskindalt pleksiklaasi ehk polükarbonaati. 5.4 Lubatud on vahetada plast- või komposiitmaterjalist osade vastu kõik keredetailid. 5.5 Jahutusvedelikuna on lubatud kasutada ainult vett. 5.6 Kütustena on lubatud on kasutada ka alkoholkütuseid. 5.7 Kasutatava käigukasti tüüp ei ole piiratud. 5.8 Kasutatavate rehvide mõõt- ja mark ei ole piiratud 5.9 Sõidukile peab olema kinnitatud tagapaneelile nähtavasse kohta vähemalt 1 töötav pidurituli, muud tuled ei ole nõutud. 5.10 Soovitav on mootorialuse SFI reeglitele vastava kaitsekoti kasutamine. 5.11 Võistluskorras sõiduki kaal koos juhiga (ehk võistluskaal) ei ole piiratud. 6. Lisanõuded ja reeglid Bracket-klassi sõidukitele. Vastuolude korral üldiste nõuetega, on lisanõuded ja reeglid ülimuslikud. 6.1 Sisepõlemismootori korral on lubatud kasutada vaid jaevõrgus müüdavaid kütuseid. 6.2 Keelatud on kõik taimerid, mis mõjutavad gaasipedaali või käiguvahetust. Lubatud on nn. „throttle stop“ ja „delay box’i“ kasutamine. 6.3 Võistluskorras sõiduki kaal koos juhiga (ehk võistluskaal), ei tohi olla väiksem kui: 4-silindrilised mootorid 600 kg muud mootorid 950 kg. 7. Lisanõuded ja reeglid Streetman-klassi sõidukitele. Vastuolude korral üldiste nõuetega, on lisanõuded ja reeglid ülimuslikud. 7.1 Osaleda on lubatud vaid sõidukiga, mis ei sõida kiiremini kui 11.499 sek. 8. Lisanõuded sõidukitele, mis sõidavad 11.999 sek või kiiremini. 192

8.1 Manuaalkäigukasti puhul on standardse hooratta ja sidurikorvi kasutamine keelatud. Hooratas ja sidurikorv peavad vastama SFI 1.1, 1.2, 1.3, 1.4 või 1.5 nõuetele. 8.2 Tubeless-tüüpi rehvi puhul on mutriga kinnitatavad ventiilide kasutamine kohustuslik. 9. Lisanõuded sõidukitele, mis sõidavad 11.499 sek või kiiremini. 9.1 Kehtivad kõik nõuded sõidukitele, mis sõidavad 11.999 sek või kiiremini. 9.2 Sõidukil peab olema väline peavoolulüliti (mille asukoht peab olema sõiduki tagaosal), mis peab katkestama aku, generaatori, tuled, süüte ja muud vooluahelad ja seiskama mootori. Lüliti tuleb märgistada sinise kolmnurgaga, mille küljepikkus on 80 mm. 9.3 Sõidukil peab olema FIA nõuetele vastav turvakaar (vt. http://www.fia.com/sport/Regulations/ dragregs.html, „Drawings“, joonis 12). Turvakaar peab olema sõiduk kandevstruktuuride (raam, poolraam) külge keevitatud või polditud metallplaatidega vastavalt FIA reeglitele. 9.4 Sõidukil peab olema kardaanirõngas mõõtmetega 6 mm x 50 mm x 360 kraadi, mis ei tohi asetseda esimesest kardaaniristist rohkem kui 152 mm kaugusel. 9.5 Kõik kasutatavad õli- ja kütusevoolikud ja -torud peavad olema ühendatud keermesliidetega, klamberliidete kasutamine on keelatud. 9.6 Alumiiniumist rattamutrite ja poltide kasutamine on keelatud. Rattamutrid ei tohi olla kinnised, nn. „kübar” tüüpi. Rattapoldi ots peab ulatuma mutri välistasapinnast üle vähemalt 3 mm. 9.7 Sõiduki juhiistmel peab olemad turvavöö, mis vastab SFI 16.1 nõuetele. 10. Lisanõuded sõidukitele, mis sõidavad 10.999 sek või kiiremini. 10.1 Kehtivad kõik nõuded sõidukitele, mis sõidavad 11.499 sek või kiiremini. 10.2 Sõidukil peab olema FIA nõuetele vastava turvapuur (vt. http://www.fia.com/sport/ Regulations/dragregs.html, „Drawings“, joonis 16). Turvapuur peab olema sõiduk kandevstruktuuride (raam, poolraam) külge keevitatud või polditud metallplaatidega vastavalt FIA reeglitele. 10.3 Kohustuslik on kasutada SFI 18.1 nõuetele vastavat väntvõlli eespoolset hooratast (damper) ja SFI 29.1 nõuetele vastavat flexplate’i. 10.4 Märgkarteri kasutamise korral on nõutud karteri tuulutusega ühendatud vähemalt 1 liitrise ülevoolupaagi kasutamine. 10.5 Kohustuslik on kasutada võistlusotstarbelisi terasest pooltelgi ja C-klipi elimineerijaid. 10.6 Kohustuslik on kasutada vähemalt 6 mm paksust käigukasti turvamatti. Manuaalkastiga sõiduk puhul peab turvamatt katma kogu sidurikoja, automaatkastiga sõidukil kogu käigukasti. 10.7 Juhi iste peab olema jäigalt fikseeritud seljatoega mis on kinnitatud turvapuuri horisontaaltoru külge. Toru „C“, http://www.fia.com/sport/Regulations/dragregs.html, Drawings“, joonis 16). 10.8 Kohustuslik juhipoolse aknavõrgu kasutamine. Aknavõrk peab olema seestpoolt kinnitatud turvapuuri ülemise ja keskmise küljetoru külge. 10.9 Kohustuslik on kasutada mittepõlevast materjalist spetsiaalset sõiduülikonda ja sokke ning kiivrisukka. 10.10 Kohustuslik on kasutada jalatseid, mis peavad katma pahkluud. 10.11 Kohustuslik on kasutada spetsiaalseid kindaid, mis peavad kas täielikult olema valmistatud nahast või kinda sisemine pool nahast ja kinda vooder ja kinda välimine pool 100% puuvillasest mittepõlevast materjalist. Kindad peavad katma osaliselt ka käise. Kindad ei tohi olla perforeeritud, olenemata ava suurusest. 10.12 On lubatud kasutada vaid SNELL või SFI homologeeringuga kiivreid. Homologeering võib olla aegunud 10.13. Soovitav on kasutada tulekustutussüsteeme. 11. Lisanõuded sõidukitele, mis sõidavad 8.499 sek või kiiremini. 11.1 Kehtivad kõik nõuded sõidukitele, mis sõidavad 10.999 sek või kiiremini. 11.2 Kui sõiduk on ehitatud toruraamile, siis peab turvapuur vastama FIA SFI 25.4 nõuetele. 11.3. Sõiduki originaalse põhja kasutamisel peab turvapuur vastama FIA SFI 25.5 nõuetele. 193

Nõuded kiirendusvõistluse rajaskeemile Raja skeemil on oluline ära märkida/määrata: - võistlusraja nimi, maakond, valdaja (aadress, telefon); - rada ise (raja võimalikult täpne kuju, teekatte tüüp), raja pikkus ja laius, sõidusuund, vahemaad, stardi- (stardikoridor) ja finišiala, pidurdusmaa (pidurdusmaa pikkus), tagasisõit; - turvapiirded, aiad (asetsemine ja kirjeldus - piirete/aedade materjal ja kõrgus); - boksiala, parkla; - lähemal kui 30 m raja servast paiknevad ohtlikud esemed, elektriliinide postid, puud, kivid, ehitised jm; - pealtvaatajate asukohad, tribüünid, pealtvaatajatele keelatud tsoon; - kiirabi, tuletõrje- ja/või päästemeeskonna asukoht; - turvameeste asukohad; - toitlustus, WC-asukohad. Skeemi koostab võistluse korraldaja formaadile A3 või A4. Mõõtkavas M 1:500 või M:1000 või M:2000, põhja-lõuna suund.

194

E-rühma tehnilised tingimused alates 01.01.2009 E 2WD 1. MÄÄRATLUS Kasutadavõibainultrühmadesse AjaNhomologeeritudautosid,milledehomologatsioonitähtaeg on lõppenud ja samuti mittehomologeeritud autosid. Mittehomologeeritud autode kasutamine on lubatud ainult juhul, kui nad vastavad FIA Lisa J Art. 252 ja 253-le.

2.KAALU ALAMMÄÄRAD kubatuur 2 klappi silindrile üle 2 klapi silindrile kuni 1000 cm3 620 kg 700 kg 1300 cm3 700 kg 760 kg 1600 cm3 780 kg 850 kg 2000 cm3 860 kg 930 kg 2500 cm3 940 kg 1030 kg 3000 cm3 1020 kg 1110 kg üle 3000 cm3 1100 kg 1200 kg

3. LUBATUD MUUDATUSED ja TÄIENDUSED 3.1 Mootor 3.1.1 Mootorit on lubatud vahetada sama automargi piires. Kinnituspunkte kerele võib lisada 3.1.2 Algset kubatuuri võib muuta hülssides, puurides või kolvikäiku muutes. 3.1.3 Väntvõll on vaba. 3.1.4 Väntvõlli laagrite tüüp ja arv tuleb säilitada. 3.1.5 Plokikaas on vaba, kui silindri kohta on 2 klappi.Homologeerimata mitmeklapilistel mootoritel peab kasutama algset plokikaant. Sama automargi mitmeklapilisi mootoreid võib kasutada vaid tehase komplektsuses, tingimusel, et võistleja suudab dokumentaalselt tõestada konkreetse auto margi ja mudeli, kust mootor on pärit. Nukkvõllide arv ja paigutus tuleb säilitada igasuguste mootorite puhul. 3.1.6 Turbo- ja kompressormootorid on keelatud klassides alla 2000 cm3 (s.t. kubatuur x 1,7 on alla 2000 cm, vankel- ja diiselmootoritel x1,5). Maksimaalne turbo õhuvõtuava läbimõõt peab vastama rühma A nõuetele. 3.1.7 Gaasipedaali ja segusiibrite vaheline ühendus peab olema mehhaaniline. 3.1.8 Väljalaskekollektor on vaba, summuti müratase peab vastama FIA mürapiiridele rallidel – 103 dBA/3500pm 3.1.9 Õlitussüsteem on vaba, õliradiaatori paigaldamine väljapoole kereplekke on lubatud ainult allapoole esirataste telgi ja mitte väljapoole kere ülaltvaadet. Ei ole lubatud paigaldada salongi. 3.1.10 Nukkvõll(id) ja klapimehanism on vabad järgmistel eeldustel: - võllide arv ja asukoht tuleb säilitada - reguleeritav nukkvõll on lubatud - klapivedrude tüüp ja tööpõhimõte tuleb säilitada. 3.1.11 Jahutussüsteem: ventilaator, veepump ja radiaator on vabad, kuid neid ei või paigaldada salongi. 195

3.1.12 Hooratas on vaba. 3.1.13 Toitesüsteem on vaba. 3.1.14 Võistlusklassides kuni 2500 cm k.a. võib mootori töömaht ületada võistlusklassis lubatud töömahtu kuni +2,5%. 3.2 Jõuülekanne 3.2.1 Sidur on vaba järgmiste piirangutega: - sidurit võib juhtida ainult juhi jalaga, kui teistsugune süsteem pole homologeeritud (esitada homologatsioon) - automaatkäigukasti sidur peab olema homologeeritud (esitada homologatsioon). 3.2.2 Homologeeritust erineva käigukasti kasutamine on lubatud järgmiste piirangutega: - algne asukoht tuleb säilitada - ainult mehhaaniline käigukast, mida kontrollib mehhaaniliselt juht, on lubatud - töötav tagurpidikäik on kohustuslik - käigukangi asukoha muutmiseks vajalikud keremuudatustööd on lubatud. 3.2.3 Lubatud ainult üks vedav sild. Neljarattaveolist autot võib muuta kaherattaveoliseks. 3.2.4 Poolteljed on vabad. 3.2.5 Peaülekanne koos korpusega ja diferentsiaal on vabad. Diferentsiaal on kohustuslik. 3.2.6 Tagasild on vaba, telje tüüp tuleb säilitada. 3.3 Vedrustus 3.3.1 Tugivarred ja õõtshoovad on vabad järgmiste piirangutega: - vedrustuse tüüp peab säiluma - kasutada võib konkreetsele automudelile ette nähtud tugivarsi ja õõtshoobi, mida võib tugevdada - lubatud on kasutada ka tõmmatud torust (vajalik sertifikaat) õõtshoobi ja tugivarsi,eeldusel et need on võimalik asendada algsetega - vedrustuse ja sillakinnituste puksid on lubatud asendada nn.uniball tüüpi puksidega - teljevahet võib muuta kuni 30 mm. 3.3.2 Vedrustuse osade kinnituspunktid auto kerele on vabad. 3.3.3 Lisatugesid võib paigaldada, vältimatud keremuudatused on lubatud. 3.3.4 Lisavedrude paigaldamine on lubatud juhul, kui põhivedru tüüp ja tegevuspõhimõte säiluvad. 3.3.5 Aktiivvedrustus ja sõidu ajal muudetav vedrustus ning amortisaatorid on keelatud, muidu on amortisaatorid vabad. 3.3.6 Stabilisaatorid on vabad, ka juhul, kui nad on vedrustuse osadeks. 3.3.7 Rooliülekande korpus tuleb säilitada algsena. Roolivõimendi võib lisada või eemaldada. 3.3.8 Homologeeritust erinev neljarattajuhtimine on keelatud (esitada homologatsioon). 3.3.9 Veljed ja rehvid peavad vastama rühma A nõuetele. 3.4 Kere 3.4.1 Kereehitus peab olema terasest, 2- ja 4-ukseversioonide kasutamine on lubatud. Kergendamised ja muudatused, mida ei ole konkreetselt lubatud, on keelatud. Tugevdamine on lubatud ka juhul, kui tugevdav materjal ei järgi algset materjali. Kõik luugid ja uksed peavad olema väljast avatavad. Esiuksed peavad olema avatavad nii seest kui väljast. 3.4.2 Plastikakende kasutamine on lubatud, välja arvatud tuuleklaas. Plastikust aknad peavad olema purunematust (kokkupainutamisel mittepurunevast) materjalist, minimaalse paksusega 1,2 mm. Plastikust küljeaknad tohib auto kerele kinnitada ainult liimimise ja/või neetimise teel, needi läbimõõt kuni 3,2 mm.

196

3.4.3 Mootoriruumi kate, pagasiruumi(taga)luuk, tagumised uksed ja esiporitiivad (juhul kui on tehase poolt polditavad) võivad olla kiudmaterjaliga armeeritud plastikust (paksus 1,52,5mm) või alumiiniumist (paksus 1,0-1,5mm). Mootoriruumi kattesse võib lisaks tehase luugis olevatele algsetele avadele teha kuni 2 õhuvõtuava kogupindalaga 500cm2 (tolerants+0cm2). Lisaavade pindala mõõdetakse mootoriruumi katte tasapinnal, olenemata õhukogujate, ribide vms. olemasolust ja kujust. Avad tuleb katta metallvõrguga või ribidega, mis ei tohi olla mootoriruumi katte pinnast kõrgemal kui 35 mm. Esiuksed peavad olema algsed. 3.4.4 Salongi ventileerimiseks on katusele lubatud paigaldada õhuvõtja(d), mis peab(vad) vastama auto homologatsioonile. Lubatud on kasutada ka teistele automarkidele homologeeritud õhuvõtjaid. 3.4.5 Esiuste polster tuleb juhul, kui ei kasutata algset polstrit, asendada 1 mm paksuse alumiinium- või teraslehega. Kõik muu polsterduse võib eemaldada. Kindalaeka võib eemaldada. 3.4.6 Armatuurlaud peab pärinema vähemalt samalt automargilt. Teistsuguse näidikuteploki ja lülitite paigaldamiseks võib armatuurlauda teha vastavad muudatused. 3.4.7 Rattatelgede alapoolel olevad õhujuhtijad on vabad. Spoilerid võib eemaldada. Homologeerimata spoilereid võib kasutada järgmistel tingimustel: - ülalt- ja eestvaates ei või nad ületada auto äärejooni - spoiler koos oma kinnitusega peab küljeltvaates mahtuma 20 x 20 cm ruudu sisse. 3.4.8 Tiibade pinnimine on lubatud. Tiivalaiendid on lubatud, nende materjal on vaba, kuid auto ei või ühestki kohast muutuda laiemaks kui 14 cm. Tiivalaiendi alt võib tiiva ära lõigata. Tiivakoopa sisepleki muutmine (mitte eemaldamine) rattaruumi suurendamiseks on lubatud. Poritiib peab alati katma ratast 50° tahapoole ja 30° ettepoole rattatelge läbivat vertikaaljoont. 3.4.9 Kaitseraudade kasutamine ei ole nõutud, välja arvatud neil autodel, millel kaitseraua eemaldamine muudab auto konstruktsiooni,või muutub ohtlikuks kas sõitjaile või pealtvaatajaile (näit. Samara). Juhul kui kaitseraud eemaldatakse, tuleb ka nende kinnitused eemaldada. 3.4.10 Esivõre muutmine või vahetamine on lubatud, eemaldamine keelatud. 3.4.11 Tagavararatta koobast auto all võib muuta summutisüsteemi paigaldamiseks. Tagakivipõlle sisse võib teha ava summuti läbiviimiseks. 3.4.12 Kui kütusepaak asub pagasiruumis, peab paaki ja sõitjateruumi eraldama tule-ja vedelikukindel vahesein. 3.4.13 Kui ei kasutata auto algseid istmekinnitusi ,siis tuleb istmed kinnitada kahele nelikanttorule (min.25x25x3mm) mis keevitatakse risti auto pikiteljega ,küljekarbi ja kesktunneli vahele. Iga kinnituspunkt peab olema tugevdatud 40cm2 suuruse ja 3mm paksuse tugevdusplaadiga. Tugevdusplaadi ühe külje mõõde vähemalt 60mm.Istmete kinnituskronsteine vahetult sõiduki põrandale kinnitada on keelatud. Lubatud on ka kasutada istmekinnitusi vastavalt FIA joonisele 253-65B.Istme küljekinnituste min. paksus 3mm (kergsulami puhul 5mm) kui ei ole homologeeritud teisiti. 3.5 Pidurid 3.5.1 Homologeerimata mitteblokeerivad pidurid on keelatud. 3.5.2 Käsipidur ehk seisupidur on kohustuslik. 3.5.3 Juhul kui ei kasutata algset pidurisüsteemi, on vähemalt kahekontuurilised pidurid kohustuslikud. 3.5.4 Muus osas on pidurid vabad. 3.6 Muu varustus 3.6.1 Juhtmete ja torude süsteemi paigutust ja materjali võib muuta (see puudutab aknapesu-, õhu-, jahutusvedeliku- ja kütusetorusid ning pidurivedeliku torusid/voolikuid, vedrustussüsteemi ja elektrijuhtmeid). Vedelikutorud võivad kulgeda läbi salongi, kuid 197

salongis ei või olla mingeid ühenduskohti va. vältimatud ühendused käsipidurile,kütusepum bale, -filtrile ja -paagile,mida tohib teha ainult koonusega või metalltihendseibiga tihenduvate metallkeermesiitmikega. Kuumade vedelikutorude juhtimine läbi salongi on keelatud, kui see ei ole ette nähtud tehase poolt. Sellisel juhul peavad nad olema efektiivselt kaitstud. Mittemetallist vedelikutorud salongi sees ei ole lubatud, v.a metallvarjestusega teflon kütuse- ja pidurivoolikuid. Aknapesu voolikud võivad olla plastist.Kõik torustikud peavad olema korrektselt kinnitatud kerele ja kaitstud hõõrdumise eest. Auto külgedel ei tohi turvapuuri ja kere vahelt läbi viia ühtegi juhet, voolikut ega toru. 3.6.2 Soojendusseadmete muutmine ja eemaldamine on lubatud eeldusel, et tuuleklaasi ja esiukseklaaside “Higistamise” vältimine oleks tagatud. 3.6.3 Juhul kui kütusepaagi algne asukoht asub pakiruumis, võib tema asukohta muuta sama ruumi piires. Kütusepaagi võib vahetada mõne teise autotehase valmistatud paagiga, või FIA FT3;FT5 samuti SFI ohutu paagiga. Samuti on lubatud kasutada ka muid autospordiks ettenähtud ohutuid kütusepaake. Igal sellisel paagil peab olema peale trükitud: - tootja nimi - paagi mudel/seerianumber - kehtiv kuni või valmistamise aeg 3.6.4 Kõiki ohutuid paake/turvapaake tohib kasutada kehtivusaja lõppedes veel +2(kaks) aastat. 3.6.5 Kütusepaagi täiteava peab asetsema auto välispinnal. Kütusepaagi tuulutus peab olema viidud väljapoole auto keret ja omama tagasivoolu klappi. 3.7 Erimäärused 3.7.1 Auto aerodünaamika ei või olla sõidu ajal reguleeruv, kui ei kasutata täielikult homologeeritud süsteemi. 3.7.2 Mittehomologeeritud keraamilisi osi ei saa kasutada v.a. siduriketta kattematerjal. 3.7.3 Titaanist, mittehomologeeritud süsinikkiust ja kevlariga tugevdatud materjalist osade kasutamine on keelatud. 3.8 Ohutusmäärused 3.8.1 Kõik ohutusprobleemid on lubatud lahendada A rühma tehniliste tingimuste piires, sealjuures neid ohtlikkuse suunas ületamata. 3.8.2 Alumiiniumohutuspuur on keelatud. 3.8.3 Tulekustutussüsteem ei ole nõutud, kuid soovitatav. 3.8.4 Võistlustel peavad sõitjad kandma vähemalt FIA 1986 standarditele vastavaid sõiduülikondi, näokatteid, pikka aluspesu, sokke, kingi ja kindaid. Kaardilugejalt ei nõuta vaid kindad. Lubatud kasutada ka SFI-3.3/10;SFI-3.3/15;SFI-3./20 näokatteid, kindaid, sokke, pesu, kingi SFI 3.2A/10; SFI 3.2A/15; SFI 3.2A/20 sõiduülikondi 3.8.5 Turvavööd peavad olema FIA homologeeritud, laiusega min 3” ja vähemalt 4-punkti kinnitusega. Lubatud kasutada ka SFI 16.1 ja SFI 16.5 min 3” ja vähemalt 4-punkti kinnitusega pöörd- või surupäästikuga turvavöösid. 3.8.6 Peale vöödele märgitud kehtivusaja lõppu võib neid kasutada veel 2(kaks) aastat ainult Eesti territooriumil toimuvatel võistlustel. 3.8.7 Istmed peavad vastama vähemalt FIA 1986 standarditele. 3.8.8 Kõik võistlejad peavad kandma kiivreid, mis vastavad ühele järgnevatest standarditest (FIA Technical list Nr.25) - Snell Foundation 2000-SA;2005-SA - SFI Foundation, SFI spec 31.1A ja 31.2A 198

- British Standard Institution BS-6658-85 type A/FR - FIA 8860-2004 3.8.9 Ohutusstruktuurid peavad vastama FIA VM lisa J Art 253 punktile 8. 3.8.10 Alates 01.01.2010 on HANS kaelatugi kõikides klassides/rühmades kohustuslik. Lubatud kasutada FIA ja SFI 38.1 standardile vastavaid HANS kaelatugesid.

E –4WD TEHNILISED TINGIMUSED Alates 01.01.2004

1. MÄÄRATLUS 1.1 Kasutada võib ainult rühmadesse A ja N homologeeritud nelikveolisi autosid,millede homologatsioonitähtaeg on lõppenud. Mittehomologeeritud autode kasutamine on keelatud. 1.2 Autod peavad täielikult vastama oma lõppenud homologatsiooni ja selle lisade tingimustele. 1.3 Võistelda võib klassides ainult üle 2000 cm. Turbomootoritel peab kubatuur x 1.7 >2000 cm

2. ÜLDISED MÄÄRUSED 2.1 Kõik autod peavad vastama grupi N ja A üldistele määrustele vt.FIA VM lisa J art.252 3. ERIMÄÄRUSED, LUBATUD MUUDATUSED JA TÄIENDUSED 3.1 Erimäärused ning lubatud muudatused ja täiendused peavad vastama rühma A vastavatele nõuetele ja tingimustele vt.FIA VM lisa J Art.255 p.1 kuni p.5.9.3

4. SÕITJATE OHUTUSVARUSTUS 4.1 Sõitjate ohutusvarustus peab vastama FIA VM LisaL pt.III

199

RAHVARALLI JA RAHVASPRINDI TEHNILISED TINGIMUSED 2009 Kehtib alates 01.01.2009

1. MÄÄRATLUS Kasutada võib kõiki kehtivat tehnoülevaatust omavaid M1- ja N1-kategooria (ainult Moskvich liiga autod) kinnise kerega 2WD ja 4WD sõidukeid (sõidukid vastavuses kehtiva liiklusseadusega). Moskvich Liiga autod peavad vastama Moskvich Liiga kehtivatele tehnilistele tingimustele (ML Standard). Kehtiva ASN tehnilise kaardiga sõidukite kasutamine on lubatud ainult klassides 4WD (ainult rahvasprintidel) ja 2WD Sport (rahvasprintidel ja noortesprintidel klassides V16 ja V18). Rahvarallidel on ASN tehnilise kaardiga 4WD ja 2WD Sport autode kasutamine keelatud (v.a klassis V21 2WD ASN tehnilise kaardiga autod). Kõik muudatused, mida konkreetselt pole lubatud, on keelatud! Automudeli määratlusel lähtutakse auto VIN koodist ja tüübikinnitusest.

2. LUBATUD MUUDATUSED ja TÄIENDUSED 2.1 Mootor 2.1.1 Mootorit ei või asendada teise automargi mootoriga (lubatud koos vastava märkega auto registreerimistunnistusel). 2.1.2 Algset kubatuuri võib muuta hülssides, puurides või kolvikäiku muutes. 2.1.3 Autode kubatuur võib olla maksimaalselt 2,5% suurem klasside täpsusnormidega võrreldes (s.t. klassis 1600cm on lubatud sõita kuni 1640cm). 2.1.4 Väljalaskekollektor peab olema algne ja automudelile tootja poolt ette nähtud. Lubatud on kasutada mittealgseid summuteid. Kui autol on tootja poolt ettenähtud katalüsaator, on see nõutud ja peab olema töökorras. Summuti müratase ei tohi ületada 90 dBA 4000 pööret/min režiimis Low. 21.5 Väljalaskesüsteem peab olema terve, lekketa ja vigastusteta. 2.1.6 Heitgaasid peavad olema vastavuses hetkel Eesti Vabariigis kehtiva keskkonnaministri määrusega, mis kajastab M1 sõidukite heitgaasi norme. Klass 4WD autod peavad olema kooskõlas autoralli A-rühma vastavate nõuete ja tingimustega, mis on määratletud FIA VM lisa J Art.255 p.5.1.16. 2.1.7 Nukkvõllid ja nukkvõlli rattad peavad olema algsed ja konkreetsele automudelile autotootja poolt ettenähtud (v.a punkti 2.1.1 puhul). 2.1.8 Sisselaskesüsteem peab olema algne ja automudelile tootja poolt ette nähtud (v.a punkti 2.1.1 puhul). Sisselaskesüsteemi osad on kõik auto mootorisse õhuvoolu vahendavad või reguleerivad komponendid. Sisselaskesüsteemi komponente (sh. õhutorud, õhufiltri korpus) on keelatud eemaldada. Lubatud on kasutada mittealgset filtreerivat elementi. 2.2 Jõuülekanne 2.2.1 Peaülekanne, käigukasti ülekanne, käigukasti korpus ja diferentsiaal peavad olema algsed ja konkreetsele automudelile autotootja poolt ettenähtud. Diferentsiaal blokeeringu kasutamine on keelatud, välja arvatud juhul, kui autotootja on tootnud konkreetse auto diferentsiaal blokeeringuga. 100% blokeering on igal juhul keelatud! 2.3 Vedrustus 2.3.1 Vedrustuse tüüp peab säiluma - kasutada võib ainult konkreetsele automudelile autotootja poolt ettenähtud tugivarsi ja õõtshoobi. 200

2.3.2 Vedrude tüüp ja tegevuspõhimõte peavad säiluma, kuid võib paigaldada jäigemaid vedrusid. 2.3.3 Stabilisaatorid on vabad, ka juhul, kui nad on vedrustuse osadeks. 2.3.4 Kõik vedrustuse ja veermiku komponendid peavad olema tehniliselt korras ja lõtkudeta. 2.4 Veljed ja rehvid 2.4.1 Keelatud on kiilasrehvid (slikid). Kiilasrehviks loetakse ka rehvi, mille vulkaniseeritud mustri sooned moodustavad vähem, kui 17% veerepinna pindalast. 2.4.2 Turvisemustri lõikamine on lubatud ainult spetsiaalsetel võidusõidurehvidel. 2.4.3 Rehvi turvisemustri sügavus peab olema vähemalt 1,6 mm vähemalt 75 protsenti veerepinnast ja seda terve võistluse jooksul. 2.4.4 Rehvidel ei tohi olla mehaanilisi vigastusi ega koordi paljandeid. 2.4.5 Jääl ja lumel sõidetavatel etappidel võib võistlusjuhendiga lubada naastrehvide kasutamist. Klassid 4WD; 2WD-SPORT; V16, V18 ja V21 võivad kasutada Rootsi MM / FIA talirehve, mis vastavad järgnevatele tingimustele: 1) naastud peavad olema kõvast materjalist ja teritamata 2) naastu põiklõige peab moodustama kogu naastu ulatuses täisringi 3) naast ei tohi olla torujas ega seest õõnes ka kulununa 4) tüveosa läbimõõt kuni 9 mm 5) naastu keskosa kõvasüdamiku läbimõõt on vähemalt 2,5 mm. Südamik peab olema homogeenne ja lamedalt lõigatud 6) naastu pikkus kuni 20 mm 7) naastu kaal on kuni 4 grammi 8) naastud tuleb rehvile kinnitada väljastpoolt 9) naastude arv on kuni 20 tk rehvi veerepinna ümbermõõdu iga vabalt valitud pikkusdetsimeetri kohta. Klassides MOSKVICH; 2WD-A; 2WD-B; NAISED, J16 ja J18 kehtivad naastrehvidele järgmised piirangud: 1) kui M1 ja N1 kategooria sõidukil kasutatakse naastrehve, peavad naastrehvid olema sõiduki kõikidel ratastel. 2) naastude arv rehvis ei tohi olla suurem kui: rehvis, mille velje läbimõõt on =<13” – 90 rehvis, mille velje läbimõõt on =<15” – 110 sõiduauto rehvis, mille velje läbimõõt on >15” – 130 ülejäänud rehvidel – 150 3) sõidukil kasutatavates naastrehvides ei tohi naastude arv erineda rohkem kui 25 protsenti võrreldes suurima naastude arvuga rehviga; Uutel naastatud M1 ja N1 kategooria sõiduki rehvidel ei tohi naastud rehvi pinnast välja ulatuda rohkem kui 1,2 mm. Kasutuses olevatel naastatud M1 ja N1 kategooria sõiduki rehvidel ei tohi naastud rehvi pinnast välja ulatuda rohkem kui 2,0 mm. 5) rehvide naastamiseks võib kasutada naaste, mille staatiline torkejõud ja mass ei ole suuremad kui: M1 kategooria sõidukil – 120 torkejõud N ja mass 1,1 g või torkejõud 100 N ja mass 1,4 g; N1 kategooria sõidukil – torkejõud 180 N ja mass 2,3 g; Naastul võib olla ainult üks tipp ja see ei või olla terav ega torujas; 2.4.6 Keelatud on kasutada rehvisoojendajaid ja rull-pinke. 2.5 Kere ja elektrisüsteem 2.5.1 Kere kandevkonstruktsiooni ja keredetaile ei tohi ümber ehitada ega muuta. Kergendamised ja muudatused, mida ei ole konkreetselt lubatud, on keelatud. 201

2.5.2 Autosisene polsterdus, armatuur ja muud ettenähtud detailid peavad säiluma algsed ja automudelile tootja poolt ette nähtud. Kahemahulistel autodel on lubatud võistluse ajal eemaldada tagumine aknalaud ehk ”mütsiriiul”. 2.5.3 Näidikute plokk peab olema algne ja konkreetsele automudelile autotootja poolt ettenähtud. Lülitite ja lisanäidikute paigaldamiseks võib armatuurlauda teha vastavad muudatused. Armatuurlaual ja selle osadel ei tohi olla teravaid nurki või väljaulatuvaid detaile, mis võivad põhjustada vigastusi. 2.5.4 Kõik klaasid peavad olema E-, e- või DOT-sertifikaadiga, valmistaja juhendi kohased ja pragudeta. 2.5.5 Akendel võib kasutada kilesid, mis on vastavuses kehtiva Liiklusseadusega. 2.5.6 Autol ei tohi olla kere külge kinnitatud väljaulatuvaid mittevajalikke esemeid ja seadmeid (va. haagisekonks). 2.5.7 Esivõre peab olema algne, selle eemaldamine on keelatud. 2.5.8 Istekohtade arv autos peab olema algne ja konkreetsele automudelile autotootja poolt ettenähtud. 2.5.9 Auto peab olema esteetilise välimusega. Autol ei tohi olla avarii või amortisatsiooni tagajärgi, mis võiksid segada sõiduki juhtimist või mõjutada võistluste ohutust. 2.5.10 Keelatud on teha autol elektrisüsteemimuudatusi ja ümberehitust, kui see mõjutab auto võimsust ja turvalisust. Elektriühendused ja kontaktid peavad olema korrektselt ühendatud ja kinni kaetud (isoleeritud), et välistada lühiseid. Aku asukoht peab olema algne. 2.5.11 Autol peavad säiluma ja töötama kõik automudelile tootja poolt ette nähtud elektrisüsteemi komponendid (tuled, signaal, kojamehed jne). 2.5.12 Auto peajuhtplokk (aju) peab olema algne ja konkreetsele automudelile autotootja poolt ette nähtud. Programmeeritava aju, lisaaju või võimsust lisavate kiipide kasutamine on keelatud (v.a klassides V16, V18, V21, 2WD Sport ja ASN-tehnilist kaarti omavad 4WD autod). 2.5.13 Lubatud on kasutada autodel põhjakaitseid, lisatulesid ja porilappe. Kui autolt on eemaldatud lisatuled, ei tohi lisatulede kinnitused ulatuda auto gabariitidest väljapoole. 2.5.14 Esimeste amordikannude vaheline tugevdustala (nn.„strutbar”) on lubatud. 2.6 Pidurid 2.6.1 Pidurisüsteem (kõik komponendid, mis mõjutavad pidurite tööd alates piduripedaalist kuni piduriketasteni) peab olema algne ja konkreetsele automudelile autotootja poolt ettenähtud ning töökorras. 2.6.2 Mehhaaniline käsipidur ehk seisupidur on kohustuslik. 2.6.3 Keelatud on kasutada õlikäsipidurit (v.a juhul, kui see on konkreetse automudeli autotootja poolt ettenähtud). 2.6.4 Keelatud on kasutada lisa piduriregulaatorit. 2.6.5 Autodel, millel piduriregulaatorid on ettenähtud autotootja poolt, on keelatud eemaldada või lukustada piduriregulaatoreid. 2.6.6 Pidurivõimenduse väljalülitamine ja eemaldamine on keelatud. 2.6.7 Kui tootja on automudelile ette näinud ABS-pidurid, on süsteemi eemaldamine keelatud, kuid süsteemi võib välja lülitada. 2.7 Toitesüsteem (kütusesüsteem) 2.7.1 Kütusesüsteem (kõik komponendid alates kütusepaagi korgist kuni plokikaaneni) peab olema algne ja automudelile tootja poolt ette nähtud. 2.7.2 Keelatud on kasutada täiendavat kütuserõhuregulaatorit ning muuta muul viisil tootja poolt ette nähtud kütuserõhku. 2.7.3 Lubatud on kasutada ainult kütust (bensiin, diiselkütus – nt.95E, 98E, D), mida on võimalik osta Eesti territooriumilt jaemüügist. Võidusõidukütuse kasutamine on lubatud ainult klas202

sides V16, V18, V21, 2WD-Sport ja ASN tehnilise kaardiga 4WD-autodel. 2.8 Rool 2.8.1 Roolisüsteem peab olema algne ja konkreetsele automudelile autotootja poolt ettenähtud ning töökorras. 2.8.2 Rooliratas on lubatud vahetada väiksema, sport-tüüpi rooli vastu. 2.8.3 Rooliülekande korpus ja ülekanne peab olema algne ja konkreetsele automudelile autotootja poolt ettenähtud. 2.8.4 Rool peab olema terve ja ilma remondijälgedeta. 2.9 Muu varustus 2.9.1 Lisa- ja ohutusvarustus peab vastama vähemalt Liiklusseadusest tulenevatele nõuetele. 2.9.2 Keelatud on eemaldada tagaklaasi kojameest ja kojamehemootorit, juhul kui see on konkreetsele automudelile autotootja poolt ettenähtud. 2.9.3 Pukseerimissilmus auto ees ja taga on kohustuslik. Kui automudelil on tootja ette näinud teisaldatavad pukseerimisaasad, siis tuleb see aas võistluse ajaks paigaldada ühte olemasolevates pukseerimisaasa paigalduskohtadest (soovitatavalt tagumisse).. 2.9.4 Keelatud on paigaldada sõitjateruumi tugevdus- ja ohutusstruktuure (turvapuur, ajutine turvapuur). 2.9.5 Sõidukil peavad olema nõuetele vastavad, Autoregistrikeskuse poolt väljastatud registreerimismärgid. 2.9.6 Sõidukile tuleb paigaldada kogu võistluse ajaks korraldaja poolt ettenähtud kohtadele võistlusnumbrid ja reklaamkleebised. 2.9.7 Sõidukil ei tohi olla nähtaval teiste võistluste stardinumbreid ja sümboolikat; usulisi, poliitilisi, rassistlikke, ebaeetilisi ning Keeleseadusega vastuolus olevaid loosungeid ja sümboolikat.

3. OHUTUSMÄÄRUSED Turvavarustuse vastavust ja selle kasutamist puudutavad tehnilise komisjoni otsused ei kuulu vaidlustamisele. Ohutusmääruste mistahes punkti eiramine toob kaasa kohese võistlustelt eemaldamise või starti mittelubamise. 3.1 Tulekustuti on kohustuslik. Tulekustutussüsteem ei ole nõutud. 3.2 Autos ei tohi olla mingeid kinnitamata esemeid. 3.3 Aku peab olema kinnitatud kas algse kinnitusega või vähemalt kahe metallist klambri ja kahe minimaalselt 8mm poldiga. Aku plussklemm peab olema kaetud. 3.4 Auto kõik uksed peavad olema avatavad nii seest- kui väljastpoolt terve võistluse kestel. Auto aknad ja katuseluuk peavad olema nõuetekohaselt suletavad. 3.5 Kahemahulise kerega auto tagaluuk peab olema avatav väljastpoolt kogu võistluste kestel. 3.6 Autol ei tohi olla vedelike lekkeid ega liiklusohtlikke lõtke. 3.7 Auto piduritorud ja voolikud ei tohi olla mõranenud ega roostetanud. 3.8 Võistlustel peavad sõitjad kandma kinnirihmatud ja vigastusteta auto- või motokiivrit (v.a rahvaralli VM ettenähtud juhtudel, kus ei ole kiivri kandmine kohustuslik). Kiivrid tuleb esitada tehnilisele komisjonile enne võistluse algust kontrollimiseks. Kiivril peab olema E-tähistus, DOT-markeering või FIA homologeering (võib olla aegunud). Kiiver peab olema puhas, pragudeta ja rebenditeta ning ei tohi olla ülevärvitud. 3.9 Autos peavad olema kogu võistluse vältel ohukolmnurk, esmaabipakk ja tulekustuti. Ohutusvarustus peab olema kinnitatud nii, et see sõidu ajal lahti ei tuleks. Tulekustuti peab asuma kergesti ligipääsetavas kohas, olema töökorras ja kehtiva ülevaatusega. Tulekustuti ülevaatus kehtib üks aasta. 3.10 Ohutusvarustus peab olema kergesti kättesaadav. 3.11 Tulekustuti tuleb kinnitada koos metallist hoidiku/kronsteiniga, mis peab olema kinnita203

tud auto kerele minimaalselt kahe 6mm poldiga. Kustuti tuleb kronsteini külge kinnitada kahe kiirpäästikuga metallvitsaga. 3.12 Sõiduriietus peab olema pikkade varrukatega. 3.13 Istmed ja turvavööd peavad olema algsed ja automudelile tootja poolt ette nähtud. 3.14 Keelatud on kasutada turvavöösid, millel on õlavöödel vahekarabiini kinnitused. 3.15.Keelatud on kasutada istmeid, millel puuduvad peatoed või millele tootja pole peatugesid ette näinud. Istmekinnitused peavad olema istmel automudelile tootja poolt ettenähtud. 3.16 Lubatud on kasutada ka kiivreid, mis vastavad ühele järgnevatest standarditest: - Snell Foundation 1995-SA, 2000-SA ja 2005-SA - SFI Foundation, SFI spec 31.1A ; 31.1 ; 31.2A; 31.2 - British Standard Institution BS-6658-85 type A/FR, type A

4. SPORTAUTOD ASN tehnilise kaardiga autod peavad vastama tehnilise kaardile märgitud võistlusklassi tehnilistele tingimustele. Selliste autodega võisteldes peab kasutama antud võistlusklassis nõutud turvavarustust.

204

Tehnilised joonised (FIA VM Lisa J Art 251-255)

205

206

207

208

209

210

211

212

213

214

215

216

217

218

219

220

2009. a EESTI AUTORALLI MEISTRIVÕISTLUSTE JA KARIKAVÕISTLUSTE ÜLDJUHEND 1 . MV/KV ÜLDKORRALDUS 1.1. 2009. a. Eesti autoralli meistrivõistlused ja karikavõistlused (MV/KV) toimuvad seeriavõistlusena arvestusklasside kaupa. Igaks võistluseks koostatav ralli korraldaja eraldi juhendi. MV/KV peakorraldaja on Eesti Autospordi Liit (EAL) ja EAL rallikomitee. MV osana peetakse ka Eesti karikavõistluste (KV) arvestust eri klassides, mis on sätestatud eraldi juhenditega, ning absoluutarvestuse karikavõistlusi. 1.2. MV/KV viiakse läbi vastavuses EAL võistlusmäärustega, käesoleva üldjuhendiga ning etappide juhenditega. Etapi juhendi projekt esitatakse EAL rallikomiteele 2 kuud enne võistlust. Juhend avaldatakse paberil ja kodulehel hiljemalt 1 kuu enne rallit. 1.3. Võimalikud muudatused MV/KV üldjuhendisse koostab EAL rallikomitee, need kehtestab EAL. Muudatused jõustuvad pärast nende avaldamist EAL veebilehel. 1.4. MV peakorraldaja aadress: Vabaduse pst 15, Tallinn 11214, telefon 639 8666, faks 6398553. E-mail: eal@sport.ee, võrguleht www.autosport.ee

2 . MV ARVESTUSKLASSID MV peetakse järgmistes arvestusklassides (EAL ralliautode klassid): 1. rühm A üle 2000 cm3, E 4WD (WRC, A8, E12); 2. rühm N üle 2000 cm3 (N4, Super2000); 3. rühm A, N 2WD kuni 2000 cm3 (N1, N2, N3, A5, A6, A7, Super1600); 4. rühm E 2WD (E9, E10, E11) (sätestatud eraldi juhendis) 5. klubide (võistkondade) arvestus. KV arvestust peetakse eraldi üldjuhendi kohaselt klassides - väljavõtetena eri E 2WD rühma klassides E9, E10, E11 (sätestatud eraldi juhendis) - teise liiga sõitjatele (sätestatud eraldi juhendis) - absoluutarvestuses.

3 . MV ETAPPIDE KALENDERPLAAN Aeg 07.-08.02.2009 01.-02.05.2009 19.-20.06.2009 17.-18.07.2009 21.-22.08.2009 18.-19.09.2009 09.-10.10.2009

Võistlus Põlva talveralli Tallinna ralli Viru ralli Võru ralli Paide ralli Viljandi ralli Saaremaa ralli

4 . MV OSAVÕTJAD 4.1. MV-d on lahtised arvestusklassides 1, 2, 3 ja 4, tulemuse võivad saada kõikide riikide sõitjaja registreerijalitsentside omanikud. Väliskodakondsetelt nõutakse vormikohase MV osavõtuavalduse täitmist ning sarjamaksu 100 euro tasumist kuni enne arvestuse saamist. 4.2. Rühmade A, N, E 4WD autodega Eesti sõitjatel peab lahtistel rallidel olema rahvusvaheline sõitjalitsents. 4.3. Rallidest osavõtutingimused määratletakse iga võistluse juhendis (maksud, tähtajad, dokumendid, reklaam jmt). 221

5. SÕITJATE MV/KV TULEMUSED 5.1. MV/KV arvestust peetakse arvestusklasside kaupa. 5.2. MV/KV tulemusi arvestatakse meeskonniti I juhi saavutuste järgi rallide finišiprotokollide alusel. 5.3. Sõltuvalt toimunud etappide arvust võetakse MV/KV lõpptulemuste arvutamisel klassides arvesse paremaid tulemusi N-1 etapilt, kus N on toimunud etappide arv. 5.4. Etapil saavad arvestusklassides 1, 2, 3 kümme paremat arvestuspunkte vastavalt 15, 12, 10, 8, 6, 5, 4, 3, 2, 1. 5.5.b Absoluutarvestuses saavad igal etapil punkte 50 paremat sõitjat vastavalt 65, 60, 55, 50, 46, 45, 44 jne punkti. 5.5. MV/KV arvestusklassis loetakse toimunuks siis, kui kõikidel etappidel kokku on startinud vähemalt 10 eri meeskonda (I juhti). Etapp loetakse toimunuks, kui masinaklassis stardib rallil 6 eri meeskonda. 5.6. Kui MV/KV medalivõitja meeskonnas on etappidel võistelnud mitu II juhti, siis autasustamisele kuuluva ühe II juhi nimetab medalisõitja I juht. Ühes arvestusklassis võib üks sportlane (II juht) saada vaid ühe medali (kõrgema koha). 5.7. Arvestuspunktide võrdsuse korral eelistatakse meeskonda, kes on etappidel saavutanud rohkem võite, teisi, kolmandaid jne kõrgemaid kohti. Edasise võrdsuse korral eelistatakse paremat viimasel, siis eelviimasel jne toimunud etapil. 5.8. Kui meeskonna etapitulemus tühistatakse tehniliste eeskirjade rikkumise eest või ebasportliku käitumise tõttu, ei kuulu see etapp p.5.3 alusel nõrgema tulemusena MV arvestusest N-1 süsteemis mahaarvamisele. 5.9. Esildisi MV/KV etapi punktide arvutuse kohta võtab vastu EAL sekretariaat kuni järgmise rallikomitee koosolekuni peale etapi toimumist.

6. KLUBIVÕISTKONDADE MV 6.1. Klubivõistkondade arvestust peetakse ainult konkreetsel rallil võistkondlikus arvestuses registreerunud võistkondade vahel. 6.2. EAL registreerijalitsentsi omanikklubid esitavad igaks võistluseks neid esindavad kolm meeskonda. 6.3. Klubivõistkonna tulemus rallil määratakse kuni kahe parema meeskonna absoluutarvestuse punktitabeli kohapunktide liitmise teel. (absoluutarvestuse punktiarvestus vt punkt 5.4.b). 6.4. Lõpptulemusena arvestatakse punkte kõikidelt etappidelt.

7. MV AUTASUSTAMINE 7.1. EAL autasustab iga arvestusklassi MV kolme paremat meeskonda karikate ja medalitega hooaja lõpul. Samas autasustatakse KV klasside võitjaid.

222

2009. a. HONDA RACING NOORTERALLI EESTI MEISTRIVÕISTLUSED ÜLDJUHEND 1. HONDA RACING NOORTERALLI ÜLDKORRALDUS 1.1. 2009. a. Honda Racing noorteralli Eesti meistrivõistlused (NRMV) toimuvad seeriavõistlusena arvestusklasside kaupa. Igaks võistluseks koostab ralli korraldaja eraldi juhendi. NRMV peakorraldaja on Eesti Autospordi Liit (EAL), EAL Rallikomitee ja Noortekomitee. 1.2. NRMV viiakse läbi EAL võistlusmääruse, käesoleva üldjuhendi ning etappide juhendite kohaselt. Juhendid avaldatakse paberil ja kodulehel 1 kuu enne etapirallisid. 1.3. Võimalikud muudatused NRMV üldjuhendisse koostab EAL rallikomitee või noortekomitee. Muudatused kehtestab EAL. Muudatused jõustuvad pärast nende avaldamist EAL-i liidu veebilehel. 1.4. NRMV peakorraldaja aadress: Vabaduse pst 13,Tallinn 11214, telefon 6398666, faks 6398553. E-mail: eal@sport.ee, võrguleht www.autosport.ee

2. NRMV ARVESTUSKLASSID NRMV peetakse järgmistes arvestusklassides (EAL ralliautode klassid): 2.1. Noored 16. I juhi vanus 14-16 aastat. (I juht sündinud 1993.-1994. aastal) Võistelda võib ainult 2wd A, N ja E rühma autodel, mille mootori kubatuur on kuni 1600 cm3 . I juht peab omama lapsevanema kirjalikku luba võistlustel osalemiseks. 2.2. Noored 18. I juhi vanus 16-18 aastat. (I juht sündinud 1991.-1992. aastal) Võistelda võib ainult 2wd A, N ja E rühma autodel, mille mootori kubatuur on kuni 2000 cm. I juht peab omama lapsevanema kirjalikku luba võistlustel osalemiseks, juhul kui tal ei ole juhtimisõigust. 2.3. Juunior 21. I juhi vanus 18-21 aastat. (I juht sündinud 1988.-1990. aastal) Võistelda võib ainult 2wd A, N ja E rühma autodel, mille mootori kubatuur on kuni 3500 cm. 2.4. II Liiga. Võistelda võib ainult 2wd A, N ja E rühma autodel 2.5. Klubivõistkondade (registreerijate) arvestus.

3. NRMV ETAPPIDE KALENDERPLAAN Etappide arv ei ole kindel, kuid minimaalselt toimub 3 ja maksimaalselt 5 Aeg Võistlus 23.-24.01.2009 Võru talveralli 18.-19.04.2009 Otepää ralli 05.-06.09.2009 Tallinna ralli 31.10.-01.11.2009 Haapsalu ralli

4. NRMV OSAVÕTJAD 4.1 . NRMV on lahtised kõigis arvestusklassides. Tulemuse võivad saada ka välisriikide sõitjaja registreerijalitsentside omanikud. Välissõitjatelt nõutakse kõikide HONDA NOORTERALLI EESTI MEISTRIVÕISTLUSTE üldjuhendi ja võistlusjuhendi punktide vormikohast täitmist. 4.2. Kõikide arvestusklasside kaardilugejad peavad omama juhtimisõigust. 223

4.3. Alates NRMV teisest etapist peavad noorterallil A või N rühma tingimuste kohase võistlusautoga sõitjad kasutama HANS süsteemi. Rahvusliku klassi autodel võistlejatele on HANS tungivalt soovituslik. 4.4. Rallidest osavõtutingimused (maksud, tähtajad, dokumendid, reklaam jms), määratletakse võistlusjuhenditega, kuid noortekomitee soovituslik osavõtutasu kõigis klassides on maksimaalselt 3500 EEK. (225 EUR). 4.5. NRMV etapi maksimaalne osalejate arv võib olla 60. Kui osaleda soovijate arv ületab seda, on eelisõigus saada osaleda esmalt arvestusklassil 2.1. ja siis arvestusklassil 2.2.

5. NRMVTULEMUSED 5.1. NRMV arvestust peetakse arvestusklasside kaupa. 5.2. NRMV tulemusi arvestatakse meeskonniti I juhi saavutuste järgi rallide finishiprotokollide alusel. 5.3. NRMV arvestatakse klassides 2.1, 2.2 ja 2.3 lõpptulemuste arvutamisel kõiki 3-5 etappi. Klass 2.4.saab punkte Eesti autoralli karikavõistluste 2009. aasta üldjuhendi kohaselt. 5.4. Etapil saavad arvestusklassides 2.1., 2.2. ja 2.3. viisteist paremat arvestuspunkte vastavalt 21, 17, 14, 12, 11, 10, 9, 8, 7, 6, 5, 4, 3, 2, 1. 5.5. Arvestusklass 2.4 (II liiga) saab punkte Eesti autoralli karikavõistluste 2009. aasta üldjuhendi kohaselt. Kümme paremat saavad arvestuspunkte vastavalt 15, 12, 10, 8, 7,6, 5, 4, 3, 2 ning kõik teised finišeerunud 1 punkti 5.6. NRMV arvestusklassis loetakse sari toimunuks siis, kui kõikidel etappidel kokku on startinud vähemalt kuus eri meeskonda (I juhti). Etapp loetakse toimunuks, kui masinaklassis stardib rallil neli autot. 5.7. Arvestuspunktide võrdsuse korral eelistatakse meeskonda, kes on etappidel saavutanud rohkem võite, teisi, kolmandaid jne kõrgemaid kohti. Edasise võrdsuse korral eelistatakse paremat viimasel, siis eelviimasel jne toimunud etapil. 5.8. Kui meeskonna etapitulemus tühistatakse tehniliste eeskirjade rikkumise eest või ebasportliku käitumise tõttu, ei kuulu see etapp antud võistlejal NRMV üldtulemuste arvestusse. 5.9. Esildisi NRMV etapi punktide arvutuse kohta võtab vastu EAL sekretariaat kuni järgmise rallikomitee koosolekuni peale etapi toimumist.

6. KLUBIVÕISTKONDADE NRMV 6.1. Klubivõistkondade arvestust peetakse EAL registreerijalitsentside alusel. 6.2. Meeskond võib hooaja jooksul võistkonda vahetada vaid ühe korra. 6.3. Iga registreerijat esindab vaid üks klubivõistkond. 6.4. Klubivõistkonna tulemus rallil määratakse kuni kahe parema meeskonna absoluutarvestuse kohapunktide liitmise teel. Absoluutarvestuses saavad igal etapil punkte 50 parimat sõitjat vastavalt punktitabelile 65, 60, 55, 50, 46, 45, 44,... 3, 2, 1. 6.5. Lõpptulemustena arvestatakse punkte kõikidelt etappidelt.

7. VÕISTLUSRADA, RAJAGA TUTVUMINE. 7.1. NRMV lisakatsete kogupikkus on 40 km (+/- 20%). 7.2. Lisakatsed võivad korduda maksimaalselt 3 korda. 7.3. Ohutuse tagamiseks võib võistlusrajale paigaldada kiirust piiravaid elemente. Kiirust piirava elemendi juurde pandud rajamärgistuslindist läbi sõitmist loetakse raja mitteläbimiseks. Lindist läbi sõitmise korral peab võistleja rajale naasma samast kohast, kus ta lindi läbis. 224

7.4. Kiirust piiravate elementide mitteläbimine toob võistlejale kaasa antud lisakatse oma arvestusklassi halvima aja + 1minut, iga järgnev elemendi mitteläbimine samal lisakatsel toob kaasa ajatrahvi üks minut. Kiirust piiravate elementide juures peab olema faktikohtunik. 7.5. Kui kiirust piiravate elementidena kasutatakse tünne, siis iga ümber aetud tünni eest saab võistleja karistada 20 sekundit. Kehtima jääb ka üldjuhendi punkt 7.3. 7.6. Rajaga tutvumise üldine kiirusepiirang on maksimaalselt 60km/h. 7.7. Rajaga tutvumiseks võib kasutada ka võistlusautot. 7.8. Rajaga tutvumiseks võib kasutada ainult tänavasõidurehve. 7.9. Korraldaja peab tagama tutvumise ajal lisakatsete sulgemise võistlusklasside 2.1. ja 2.2. jaoks. 7.10. Võistlusklasside 2.1. ja 2.2. I juhid, kellel ei ole juhtimisõigust, peavad andma juhtimisõiguse üle kümme meetrit pärast lisakatse STOP ala lõppu nii tutvumise kui ka võistluste ajal. 8. RALLIGA TAASLIITUMINE 8.1 Kõikide arvestusklasside katkestanud võistlejad, keda pole diskvalifitseeritud, võivad ralliga uuesti liituda võistluste juhi poolt antud ajal ja AKP-s. Ralliga taasliituva võistlusauto ja võistkonna vastavust kõigile nõuetele peab enne taasliitumist kontrollima antud võistluse tehniline komisjon. Vajadusel kontrollib meeskonda arst. Ralliga taasliituv võistkond saab iga läbimata lisakatse eest oma arvestusklassi parima aja + 5 minutit. 8.2 Arvestusklassid 2.1, 2.2 ja 2.3 saavad ralliga taasliitumise korral vastavalt oma lõppjärjestuse eest punkte. Arvestusklass 2.4 (II liiga) ralliga taasliitumise korral lõppprotokollis kohta kirja ei saa. 9. MV AUTASUSTAMINE 9.1. EAL autasustab iga arvestusklassi NRMV kolme paremat meeskonda ning võistkonda karikate või medalitega hooaja lõpul. 9.2. Kui NRMV medalivõitja meeskonnas on etappidel võistelnud mitu II juhti, siis autasustamisele kuuluva ühe II juhi nimetab medalivõitja I juht. Ühes arvestusklassis võib üks sportlane (II juht) saada vaid ühe medali (kõrgema koha).

225

2009. a. AUTORALLI E-2WD EESTI MEISTRIVÕISTLUSTE JA KARIKAVÕISTLUSTE ÜLDJUHEND 1 . MEISTRIVÕISTLUSTE JA KARIKAVÕISTLUSTE ÜLDKORRALDUS 1.1. 2009. a Eesti autoralli rahvusliku rühma meistrivõistlused (MV) toimuvad seeriavõistlusena arvestusklassides E9, E10 ja E11 ühiselt. MV peakorraldaja on Eesti Autospordi Liit (EAL) ja EAL Rallikomitee. MV osana peetakse ka rahvusliku klassi karikavõistluste (KV) arvestust eri klassides. 1.2. MV/KV viiakse läbi EAL võistlusmäärustega, käesoleva üldjuhendiga ning etappide juhendite kohaselt. 1.3. Võimalikud muudatused MV/KV juhendis koostab EAL rallikomitee, need jõustab EAL. Muudatused jõustuvad pärast nende avaldamist EAL-i veebilehel. 1.4. MV/KV peakorraldaja aadress: Vabaduse pst 15,Tallinn 11214, telefon 6398666, faks 6398553. E-mail: eal@sport.ee, veebileht www.autosport.ee

2 . MV ARVESTUSKLASSID E-2WD MV peetakse ühises arvestuses E9,E10 ja E11 klassi kuuluvatel autodel sõitjate vahel. KV arvestust peetakse eraldi üldjuhendi kohaselt klassides E9, E10, E11;

3 . MV ETAPPIDE KALENDERPLAAN Aeg Võistlus 07.-08.02.2009 01.-02.05.2009 19.-20.06.2009 17.-18.07.2009 21.-22.08.2009 18.-19.09.2009 09.-10.10.2009

Antsla ralli Tallinna ralli Viru ralli Võru ralli Paide ralli Viljandi ralli Saaremaa ralli

4 . MV/KV OSAVÕTJAD 4.1. MV ja KV on lahtised ning tulemuse võivad saada kõikide riikide sõitja- ja registreerijalitsentside omanikud. Välisriigi sõitjalitsentsi korral on nõutav Eestis kehtiv kindlustus. Väliskodakondsetelt nõutakse vormikohase MV/KV osavõtuavalduse täitmist ning sarjamaksu 200 eurot tasumist enne arvestuse saamist.

5. SÕITJATE MV/KV TULEMUSED 5.1. MV arvestust peetakse ühiselt. KV arvestust peetakse eraldi klassides E9, E10 ja E11. 5.2. MV/KV tulemusi arvestatakse meeskonniti I juhi saavutuste järgi rallide finišiprotokollide alusel. 5.3. Sõltuvalt toimunud etappide arvust võetakse MV/KV lõpptulemuste arvutamisel klassides arvesse paremaid tulemusi N-1 etapilt, kus N on toimunud etappide arv.

226

Punktiarvestuse tabel Koht E-2WD ühisklassis E-2WD kohapunktid Koht klassis Klassilisapunktid 1 30 1 6 2 27 2 4 3 24 3 3 4 22 4 2 5 20 5 1 6 18 7 16 8 14 9 13 10 12 11 11 12 10 13 9 14 8 15 7 16 6 17 5 18 4 19 3 20 2 5.4. Etapil saavad E-2WD absoluutarvestuse kakskümmend paremat E-2WD kohapunkte ja klasside viis paremat lisapunkte klassi tulemuse põhjal, mis liidetakse punktiarvestuse tabeli kohaselt. Kõik lõpetanud saavad ühe (1) punkti. Punkte saavad ka võistlejad, kes lõpetavad ralli superally-süsteemis. 5.5. MV/KV loetakse toimunuks siis, kui kõikidel etappidel kokku on startinud vähemalt 10 eri meeskonda (I juhti). Etapp loetakse toimunuks siis, kui masinaklassis stardib rallil üks meeskond. Kui etapil stardib KV klassis vähem kui kolm meeskonda, ei jagata sellel etapilt lisapunkte. Punktide saamiseks peab klassis startima vähemalt 3 (kolm) meeskonda. Klasse ei liideta. Auto peab vastama oma ülesantud klassile. 5.6. Kui MV/KV medalivõitja meeskonnas on etappidel võistelnud mitu II juhti, siis autasustamisele kuuluva ühe II juhi nimetab medalisõitja I juht. Ühes arvestusklassis võib üks II juht saada vaid ühe medali (kõrgema koha). 5.7. Arvestuspunktide võrdsuse korral eelistatakse meeskonda, kes on etappidel saavutanud rohkem võite või E-2WD teisi, kolmandaid jne kõrgemaid kohti. Edasise võrdsuse korral eelistatakse paremat viimasel, siis eelviimasel jne toimunud etapil. 5.8. Kui meeskonna etapitulemus tühistatakse tehniliste eeskirjade rikkumise eest või ebasportliku käitumise tõttu, ei kuulu see etapp p 5.3 alusel nõrgema tulemusena MV/KV arvestusest N1 süsteemis mahaarvamisele. 7. MV AUTASUSTAMINE 7.1. EAL autasustab MV-arvestuses E-2WD kolme enim punkte kogunud meeskonda karikate ja medalitega hooaja lõpul. Samas autasustatakse KV-arvestuse klasside parimaid.

227

RALLISPRINDI 2009 a. EESTI MEISTRIVÕISTLUSTE ÜLDJUHEND 1. MV ÜLDKORRALDUS 2009. a. Eesti meistrivõistlused (MV) rallisprindis peetakse mitmeetapilise rahvusliku seeriavõistlusena. Korraldatakse kuni 9 etappi vastavalt EAL kalenderplaanile. Üldkorraldajaks Eesti Autospordi Liit. Iga etapi korraldaja koostab eraldi võistluse juhendi, kus esitatakse täpsed osavõtutingimused, ajakava, kohtunikud, auhinnad jne.

2. MV OSAVÕTJAD Masinaklassides 3.2.1, 3.2.2, 3.2.5 ja 3.2.6 on lubatud sõita sõitjalitsentsi omava täiskasvanud kaassõitjaga. MV-l osalejad peavad esitama sõitjalitsentsid, registreerijalitsentsi, võistlusauto tehnilise kaardi, juhiload ja allkirjastatud osavõtuavalduse. Noorsõitjatelt nõutakse EAL sõitjalitsentsi. Võistlustel vajalik täiskasvanud kaassõitja, kes ei saa osaleda võistlejana teistes masinaklassides. Kaassõitjata võib noor (V16, V18) võistelda radadel, millede trass kulgeb üldliikluseks suletud alade piires.

3. MV MASINAKLASSID 3.1 Võisteldakse autodel, mis on EAL võistlusmäärustike (VM) kohased kas ralliks, rallikrossiks või ringrajasõiduks ning mis omavad ASN tehnilisi kaarte. Märge tehnilisel kaardil (näit. ERK) on aluseks võistlusauto identifitseerimiseks arvestusklassi kuulumisel. 3.2 MV arvestust peetakse kuues klassis: 1. sõiduautod 4WD (rühmades A,N,E - 4 WD ja E turbomootoritega) 2. sõiduautod Ralli 2WD (ralli ja teine liiga) 3. sõiduautod Sprint 2WD (ERK, ringrada) 4. veoautod GAZ 51 ja 52 (R 6) ning GAZ 53 (V 8) 5. V16 (noored kuni 16 aastat 2WD kuni 1600cc) 6. V18 (juuniorid kuni 18 aastat 2WD kuni 2000cc)

4. VÕISTLUSTE KÄIK Võisteldakse EAL VM pt rallisprint järgi: 4.1 Sõidetakse 3 vooru. Igas voorus fikseeritakse raja läbimise aeg ning vooru kiireim omas arvestusklassis saab ühe punkti, teise aja saavutanu saab kaks punkti jne. Etapi paremus saadakse kolmest voorust kahe parema tulemuse summeerimisel. Etapi tulemuse saamiseks peab võistleja läbima vähemalt kaks sõiduvooru. Võrdsete punktide korral saab määravaks parim aeg mistahes voorus. 4.2. Stardijärjekord arvestusklasside kaupa: - esimeseks vooruks võistluste juhi poolt - teiseks vooruks vastupidises järjekorras esimesele voorule klasside kaupa - kolmandaks vooruks teise vooru stardijärjekord. Võistleja peab ilmuma eelstarti vastavalt vooru stardijärjekorrale, hilinejaid vooru starti ei lubata.

5. MV TULEMUSED 5.1. Igas arvestusklassis saavad iga etapi 10 paremat arvestuspunkte süsteemis 20 -15-12-10-86-4-3-2-1.Esimesel ja viimasel etapil on punktisüsteemiks 30-24-20- 17-15-13-11-9-7-6-5-4-32-1 viieteistkümnele paremale arvestusklassides.

228

5.2. MV tulemused selguvad arvestuspunktide liitmisel. Arvestatakse paremaid tulemusi (punkte) etappidelt süsteemis 9 etapist 8, 8 etapist 7, 7 etapist 6, 6 etapist 5 paremat tulemust või kõik 5,4,3,2 etapitulemust. Toimub kuni 9 etappi. 5.3. Võrdsete punktisummade puhul eelistatakse võistlejat, kes on etappidel saavutanud rohkem võite, teisi, kolmandaid jne kõrgemaid kohti. Edasisel võrdsusel otsustab parem koht viimasel toimunud etapil. 5.4. MV loetakse toimunuks, kui hooaja jooksul on klassis startinud vähemalt 7 erinevat sõitjat. MV etapp loetakse toimunuks, kui stardib vähemalt 5 eri sõitjat. 5.5. Vaidlusesildisi MV punktiarvestuse kohta võtab EAL vastu 3 päeva jooksul peale etapijärgse punktitabeli avaldamist EAL võrgulehel. 5.6. Kui sõitja etapitulemus tühistatakse tehniliste eeskirjade rikkumise või ebasportliku käitumise eest, ei kuulu see etapp p.5.2. alusel nõrgema tulemusena MV arvestuses mahaarvamisele (tühistatud etapitulemus jääb punktitabelisse). 5.7. Sõitjate arvestusklassidesse kuulumise tingimuste muutumisel sõitjate varasemaid tulemusi teise klassi üle ei kanta ning hooaja jooksvaid punktitabeleid ümber ei arvutata.

6. MV AUTASUSTAMINE 6.1. MV kokkuvõttes autasustatakse iga arvestusklassi 3 paremat pilooti EAL medalite ja karikatega hooaja lõpupeol 2009. a. detsembrikuus.

2009. a Eesti meistrivõistluste üldjuhend rallikrossis sõiduautodele 1. ÜLDKORRALDUS 1.1. 2009. a Eesti meistrivõistlused rallikrossis (MV) sõiduautodele korraldatakse Eesti Autospordi Liidu (EAL) poolt mitmeetapilise lahtise seeriavõistlusena. Igaks etapiks koostab võistluse läbiviija eraldi juhendi. 1.2. MV viiakse läbi vastavuses EAL võistlusmäärustega, kehtivate tehniliste tingimustega, Eesti Rallikrossi Komitee (ERK) poolt kehtestatud vastavate juhenditega, käesoleva üldjuhendiga ja etappide juhenditega. MV üldjuhend on kinnitatud EAL juhatuses. 1.3. Võimalikud muudatused üldjuhendisse või kalenderplaani esitatakse ERK poolt ja kehtestatakse hiljemalt 30 kalendripäeva enne võistlusi, avaldatakse EAL poolt. Talviste etappide puhul min 5 päeva enne võistlust. 1.4. MV etappide arv on minimaalselt 3 ja maksimaalselt 8.

2. MV VÕISTLUSAUTOD, ARVESTUSKLASSID 2.1. Võistlusautod peavad vastama kehtivatele tehnilistele tingimustele ning omama EAL võistlusauto tehnilist kaarti. Välisvõistlejate võistlusautod peavad omama päritoluriigi ASN (Autorite Sportive Nationale) tehnilist kaarti. 2.2. Võistlusauto peab kandma EAL korra kohaseid kirjeid (võistlusnumbrid auto küljel ja esiklaasi paremas servas üleval, reklaam, nimed, tähistused jmt). Võistlusnumbrid vastavalt 2008. a. MV tulemustele klasside kaupa. Division 1: 1-99 ERC: 101-199 ERC Standard: 201-299 ERC Junior: 301-399 229

Esmased numbrid väljastab EAL. 2.3. MV arvestusklassid: 2.3.1. ERC Junior: noored 12-17. a (kaasa arvatud) Alla 12-aastasel on eriloa saamiseks vajalik eelnev kaheaastane võistlusstaaž näiteks kardispordis. Vastavalt tehnilistele tingimustele ERC STANDARD AUTOD (ERC STANDARD) koos täiendavate piirangutega. Kehtivad alates 01.01.2009. Noortel, kes on vanemad, kui 16 aastat (sünniaasta alusel) või kes on tulnud sõiduautode rallikrossis Eesti meistriks, on lubatud üle minna teistesse võistlusklassidesse. Tagasi noorteklassi minna ei saa. Erandina on lubatud osalemine superkrossisarja vabaklassis (ja ainult) ning jääraja karikavõistluste piigiklassis. Alates 9 eluaastast võimalik noorteklassis startida noorvõistleja EAL eriloal järgmistel tingimustel: 1) taotlus ja nõusolek lapsevanemalt 2) arvestada noorvõistleja kasvu ja varasemat kogemust 3) noortelitsentsi olemasolu 4) auto üle vaadata koos noorvõistlejaga juhitoolis, nõutav homologeeritud juunioride iste, autol EAL kaart 5) Noorvõistlejal peab olema vähemalt autospordi homologeeringuga riietus, õige mõõdu ja kaaluga kiiver, sussid, rihmad jmt. 2.3.2. ERC STANDARD limiteeritud vabadustega ümberehitatud 2WD autod vastavalt tehnilistele tingimustele: ERC STANDARD AUTOD (ERC STANDARD). Kehtivad alates 01.01.2009. 2.3.3. ERC 2WD autod vastavalt tehnilistele tingimustele: RALLIKROSSI AUTOD (ERC). Kehtivad alates 01.01.2009. 2.3.4. Division 1 A-rühma ja ST autod vastavalt FIA VM Lisa J.

3. MV OSAVÕTJAD 3.1. MV-l võivad osaleda autosportlased, kes omavad Eestis kehtivat sõitja- ja registreerijalitsentsi.

4. KOHUSTUSLIKUD STARDIMAKSUD 4.1. Stardimaks Klass / Eelregistreerimisel / Registreerimisel võistluspaigas ERC JUNIOR / 500 kr / 800 kr ERC STANDARD / 800 kr / 1200 kr ERC / 1000 kr / 1400 kr DIVISION 1 / 1000 kr / 1400 kr 4.2. Registreerimine 4.2.1. Eelregistreerimise korral loetakse võistleja registreerunuks raha laekumisel läbiviija kontole. Eeltoodud summad on lõplikud. 4.2.2. Läbiviija on kohustatud nõudmisel kõigile võistlejatele väljastama tasumist tõendava tšeki või arve. 4.2.3. Läbiviija vastutab stardimaksu tagastamise eest juhul, kui võistlust ei toimu. Võistleja mittestartimisel stardimaksu ei tagastata.

5. MV VÕISTLUSKÄIK 5.1. Läbiviija kohustub tagama igale võistlusklassile vähemalt kakskümmend minutit treeningaega. 5.2. Toimub kolm eelsõiduvooru ja finaalsõidud C, B, A. Eelsõiduvoorus sõidetakse 4 ringi, finaalsõitudes 6 ringi. Ühes sõidus stardib 4 kuni 5 autot. 5.3. Kui arvestusklassis on osavõtjaid kuni 5, peetakse kaks eelsõiduvooru. 230

5.4. Esimese eelsõiduvooru stardijärjekord loositakse. Peakohtuniku otsusega võib kasutada ka teisi meetodeid esimese vooru stardijärjekorra leidmiseks (hooaja kiiruslik edetabel, loosimine klasside kaupa). Ametlikul teadetetahvlil avaldatakse ühes ühises reas eelsõiduvooru stardijärjekorra protokoll, mis hõlmab kõiki arvestusklasse. Teise ja kolmanda eelsõiduvooru stardijärjekord koostatakse eelmise vooru tulemuste põhjal ümberpööratud järjestuses – esmalt need, kes ei saanud tulemust ja seejärel aeglaseimast kiireimani. Kui võistleja ei stardi omas sõidus, siis asendatakse ta võimalusel järgmise võistlejaga nimetatud protokollis. Kui võistleja ei saa startida temale ettenähtud sõidus, siis peab ta sellest koheselt informeerima eelstardi kohtunikku. 5.5. Võistleja on kohustatud eelstarditsooni saabuma eelstardikohtuniku rohelise lipuga antava märguande peale. Samuti antakse märku vilkuva kollase tulega mille juures on tahvel vastava stardi numbriga. Märguande alguseks võib kõige varem olla eelmise sõidu start. Eelstart on võistlejale avatud 2 minutit pärast märguannet. 5.5.1. Rehvipuhastuskiirendus starditsoonis on keelatud. 5.6. Stardikorraldus: eelsõitudes 4 kuni 5 autot ühest reast, finaalsõitudes 8 autot paigutusega 2-2-2-2 malekorras, kusjuures autode stardiridade ja -kolonnide piki- ja külgvahed vähemalt 1 m. 5.7. Start grupistardina paigalt, töötava mootoriga ühest reast. Stardi märguandeks on punaste fooritulede kustumise hetk (punane tuli vähemalt 3 sekundit) või sähvatus (vastavalt võistluse juhendile). 5.8. Valestardi korral hoiatus ja teistkordsel rikkumisel stardist eemaldamine. Starditsoonis on keelatud esimesed 30 meetrit vahetada stardikoridori. Keeluala lõppu tähistavad rohelised lipud. Stardikoridori on lubatud vahetada ainult seiskunud või väga aeglaselt liikuvast autost möödumiseks. 5.9. Eelsõidus kiireima aja saavutanu saab 1 punkti, teine 2 punkti jne. Võrdne aeg annab võrdselt punkte. Võistleja, kes ei lõpetanud eelsõitu, teenib punkte võrdselt eelsõidus startinud autode arvuga. Diskvalifitseeritud võistlejad saavad 5 lisapunkti. Igas eelsõiduvoorus fikseeritakse võistlejate distantsi läbimise aeg 0,1 sekundilise täpsusega. 5.10. Finaalsõitudesse pääsevad sõitjad, kes on saanud tulemuse vähemalt ühest eelsõiduvoorust. 5.11. Finaalsõitude koosseisude määramine. Võistleja, kes kahe parema eelsõiduvooru kokkuvõttes kogus kõige vähem punkte, valib stardikoha A-finaali esireas. Võistleja, kes kogus suuruselt järgmise punktisumma, stardib vabalt kohalt jne. Mitme võistleja võrdse punktisumma korral eelistatakse eelsõitudes paremat aega näidanud võistlejat. Punktide ja aegade võrdsuse korral eelistatakse viimases toimunud eelsõiduvoorus parema tulemuse saanud võistlejat. C-finaal - võistlejad, kes said eelsõitudes 16-9 koha; B-finaal - võistlejad, kes said eelsõitudes 8-5 koha ja C-finaali 4 paremat; A-finaal - võistlejad, kes said eelsõitudes 4-1 koha ja B-finaali 4 paremat. Kui B- või C- finaalis peaks startima neli või vähem võistlejat, siis B- või C-finaali ei toimu ja võistleja saab oma koha kõrgemasse finaali vastavalt eelsõitude tulemustele. 5.12. Kui A või B-finaali pääsenu ei saa startida, jääb tema stardikoht täitmata ja finaalikoht asendamata teise sõitjaga, samas saab mittestartinu MV tulemusena kirja oma finaali viimase koha. C-finaali jõudnu mittestartimisel avaldatakse uus stardikorralduse protokoll, katkestanud asendatakse varusõitja(te)ga vastavalt eelsõitude tulemustele. Nad stardivad viimastena eelsõitude tulemuste järjekorras. 5.13. MV etappidel võistlusmääruse (VM) rikkujaid karistab võistluse juht võistluse käigus. Karistuse võib määrata ka ERK kui hiljem ilmneb täiendavaid tõendeid. Karistus tehakse teatavaks hiljemalt kolme päeva möödumisel võistluse toimumisest. Karistused sõltuvalt rikkumiste tõsidusest, korduvusest (kohtunike töö segamine, ebasportlikud sõiduvõtted, ebasportlik käitumine jmt eest). 231

6. MV TULEMUSED 6.1. MV paremusjärjestuse määravad võistlejate poolt kogutud punktisummad MV etappidelt, kusjuures arvesse võetakse: kuni 4 etapi puhul kõik toimunud etapid, alates 5-ndast etapist N1 etappi (N on toimunud etappide arv). Tulemust arvestatakse alates startimisest treeningsõitu. Maha ei saa arvata halvima tulemusena mistahes põhjusel diskvalifitseeritud sõidu tulemust. 6.2. Igal etapil antakse kaheteistkümnele esimesele võistlejale punkte vastavalt 15-12-10-9-8-76-5-4-3-2-1. Igal etapil omas arvestusklassis eelsõiduvoorude kiireima aja saavutanud võistlejat premeeritakse ühe lisapunktiga. Võrdsete aegade korral saab lisapunkti kahe eelsõidu kokkuvõttes väikseima aja saanud võistleja. Punktisummade võrdsuse korral eelistatakse võistlejat, kellel on rohkem võite (teisi, kolmandaid jne kohti). Lõpliku kohtade jagunemise määrab parem tulemus viimaselt toimunud etapilt, seejärel eelviimaselt jne. 6.3. Kirjalikke esildise MV punktiarvestuse kohta võetakse EAL-i sekretariaadis vastu 3 tööpäeva jooksul pärast etapi toimumist. Protestiaeg etappidel on 20 minutit pärast antud sõidu tulemuste avaldamist.

7. “JOKKER LAP” 7.1. Vastavalt võistlusjuhendile võib kasutada kohustuslikku lisatasku läbimist ehk nn. “Jokker lap” läbimist. Sellisel juhul, on kõik võistlejad kõikides eelvoorudes ja finaalsõitudes kohustatud läbima ühel korral lisatasku. „Jokker Lap-i“ on keelatud läbida esimesel ringil. Läbimata jätmise korral on eelsõitudes ajatrahv 120 s ja finaalis sõidu tühistamine. 7.2. Lisatasku läbimiseks kuluv aeg peab olema minimaalselt 2 s pikem, kui paralleelse rajalõigu läbimiseks kuluv aeg. 7.3. Lisatasku min laius on 10m ja max 14m. Sisenemine ja väljumine ei tohi olla sõidutrajektooril. Kahe raja vaheline piire peab olema ohutu. Rajale tuleku kiirus peab olema vähemalt sama, kui samal rajalõigul sõitvate autode oma. 7.4 Lisataskust väljumise juures peab olema rajakohtunik.

8. TEHNILINE KONTROLL 8.1. Korraldaja on kohustatud tagama tehnilise komisjoni võimekuse teostada võistlussõidukite ning võistlejate varustuse tehnilistele tingimustele vastavuse kontrolliks. 8.2. Kohustusliku süvendatud tehnilise kontrolli peavad läbima igas võistlusklassis võistluse kolm paremat.

9. BOKSIALA 9.1. Boksialal on lubatud suurimaks kiiruseks 5km/h. 9.2. Igal võistlejal peab oma olema boksis vähemalt üks tulekustuti minimaalse aktiivaine kogusega 6 kg. 9.3. Igal võistlejal peab olema vastupidavast ja vedelikke mitteläbilaskvast materjalist võistlusauto aluskate min mõõtmetega 5x4 m. 9.4. Võistleja boksi mõõtmed on max 8x10 m. 9.5. Võistleja boksialal tohib olla peale võistlusauto veel ainult üks tehnilise abi auto ühe võistleja kohta. 9.6. Meeskonda võib kuuluda peale sõitja veel maksimaalselt 4 liiget.

10. LÄBIVIIJA VASTUTUS 10.1. Kõik läbiviimisega seotud isikud vastutavad kehtestatud reeglite ja üldjuhendi täitmise eest. ERK otsuste ja Üldjuhendi eiramine võistluse läbiviimisega seotud isikute poolt, viib karistuseni mis määratakse vastavalt karistuste tabelile.

11. MEISTRIVÕISTLUSTE AUTASUSTAMINE 11.1. EAL autasustab MV 3 paremat karikate ja medalitega. 11.2. MV autasustamine toimub EAL 2009. a. hooaja lõpetamisel. 232

2009. aasta SUPERKROSSI KARIKAVÕISTLUSTE ÜLDJUHEND I Üldkorraldus. 1. Superkrossi Karikavõistlused (edaspidi SKV), korraldatakse Erki Sport poolt mitmeetapilise seeriavõistlusena. 2. SKV viiakse läbi kooskõlas EAL kiirusalade võistlusmäärustikuga, ralli- ja autokrossi ning ringrajasõidu võistlusmäärusega, ja käesoleva SKV üldjuhendiga. 3. SKV organisaatori aadress on MTÜ ERKI SPORT Kahva tee 1 Papsaare Audru v. Pärnumaa Eiki Eriste - 5154591 Erko Eriste - 5287454 Villu Teearu - 5215199

II SKV etappide kalenderplaan Superkrossis toimub 2008. hooajal 12. etappi. I etapp jäärada 11. jaanuar Pärnu II etapp jäärada 25. jaanuar Tallinn III etapp jäärada 8. veebruar Viljandi IV etapp rallikross 8. märts Taali V etapp rallikross 12. aprill Pärnu VI etapp rallikross 26. aprill Taali VII etapp ringrada 17. mai Pärnu VIII etapp ringrada 21. juuni Pärnu IX etapp ringrada 26. juuli Pärnu X etapp autokross 16. august Taali XI etapp autokross 13. september Põltsamaa XII etapp autokross 4. oktoober Taali Etappide toimumiskohad võivad hooaja kestel muutuda. Võistlused teistes Eesti linnades väljaspool SKV karikasarja.

III SKV arvestusklassid 1. Noored A 12-17 aastat sõiduautod 2WD kuni 1600cm3 2. Noored B 12-17 aastat sõiduautod 2WD kuni 1600cm3 (müügikohustus) 3. Sõiduautod 2WD Esisild kuni 2000cm3 ( müügikohustus ) 4. Sõiduautod 2WD Tagasild Lada ja Moskvitsh klass kuni 2000cm3 5. Sõiduautod Vaba klass (4WD eraldi arvestus, ringrajavõistlustel BMW klass eraldi arvestus) 6. Veteranid 7. Võistkondlik arvestus - Auto kaal vastavalt kubatuurile ERK tehnilised tingimused 2009.a. - Võistlusnumbrid organisaatorilt. Võistlusnumber taga külje akendel ja esiklaasi paremas servas üleval. - Ühel autol võib võistelda kaks võistlejat ,finaalsõitu pääseb eelsõidu parim. - Üks võistleja võib võistelda kahes masinaklassis ühe autoga.

IV SKV autode tehnilised tingimused 1. Klassides Noored A, 2WD Lada klass ja Vaba klass osalevad autod peavad vastama 2009. aasta superkrossi tehnilistele tingimustele. Ringrajavõistlustel Super 1600 autode ohutusvarustuse tingimustele. 233

2. Klassides Noored B ja 2WD esisild autod peavad vastama 2009. aasta superkrossi tehnilistele tingimustele, ainult diferentsiaalide blokeeringud ja blokeerivad võtted keelatud. Mootori sisselase peab olema algne. Ringrajavõistlustel Super 1600 autode ohutusvarustuse tingimustele. 3. 4WD autod Division 1 klassi tehnilistele tingimustele. 4. BMW klass, BMW 2009 aasta teh. tingimustele. 5. Lubatud kasutada vaid ühesuguse mustriga MASTER Nordic 2 rehve. Talvel võib igas mustri klotsis olla 1 kuni 13.2 mm pikkune ja 2.5 mm läbimõõduga kõvasulamiga naast, naastude liimimine keelatud, lubatud ainult Vaba klassi autodel. Ringrajavõistlustel võib kasutada ainult 195/50x15 MASTER STEEL ML- Sport rehve. Rehvimustri lõikamine keelatud.

V SKV osavõtjad 1. SKV-st osavõtjad peavad esitama igal etapil: a. Täidetud ja allkirjastatud vormikohase osavõtuavalduse, müügikohustusega klassides koos autoomaniku nõusolekuga pärast võistlust võistlusauto müümises, koos tõestusmaterjaliga auto kuulumist temale või õigust müüa. b. EAL võistlejalitsentsi. c. EAL registreerija litsentsi. d. EAL auto tehnilise kaardi. e. Stardimaks klassides Noored A, 2WD esisild, 2WD Lada, Vaba klass, eelregistreerimisel 800 kr ( kui ei osale, kantakse järgmisele võistlusele või tagastatakse 400.-), kohapeal 1000.-, aasta ettemaks võistlus 600.-, eelmise etapi võitja järgmisel etapil osavõtumaksu ei tasu. Stardimaks klassis Noored B ja Veteranid eelregistreerimisel 100.- kr, kohapeal 500.Eelregistreerimine sooritada autospordiajakirja rally.ee veebilehel. Võistleja loetakse eelregistreerunuks rally.ee registreerimisankeedi täitmisel ja raha laekumisel korraldaja kontole. h. Aasta ettemaksu tasunu mittestartimisel tagastatakse stardimaks miinus 50%. 2. Võistkondlikul arvestusel täidetakse ühekordselt võistkonna registreerimise avaldus. Võistkonna registreerimistasu on 1000.- Järgmisel etapil uut avaldust täitma ei pea. Võistkonna koosseisu muutmisel tuleb esitada muutmise avaldus, tasu 300.- krooni kord.

VI Võistluse käik 1. Jää- lumerajavõistlus 3 etappi turniiritabeli järgi (võib kasutada ka autokrossi süsteemi), kõik sõidavad kõigiga läbi. Võistlus koosneb treeningsõidust, kontrollsõidust üks ring aja peale ja võistlussõitudest. Kui osaleb alla 9 võistleja toimub kaks eelsõitu ja üks finaalsõit, 9 ja rohkema arvu osavõtjatega võistlused vastavalt turniiritabeli 9, 12 või 16 järgi + varuvõistlejad, iga sõidu võitja saab 1 punkti, teine 2, kolmas 3, neljas 4 punkti. Katkestamine võistlussõidus, kui stardis 3 võistlejat 3+1 punkti, kui 4 siis 4+1. Oma sõitu mittetulemine samuti sõitjate arv + 1 punkt, stardib varuvõistleja. Ringide arv võistlusjuhendiga. Sõidu võitja võistleja, kel väiksem punktide summa, võrdsuse korral määrab paremuse parim koht omavahelises sõidus. 2. Rallikrossi võistlused peetakse vastavalt rallikrossi võistlusmäärustikule ja koosneb treeningsõidust, 3-st eelsõitust aja peale 4 autot reas, C-, B-finaalsõidust, kust kaks parimat pääsevad kõrgemasse finaalsõitu ja A finaalsõidust. Finaalsõitudes 8 autot, stardipaigutus 2-2-2-2 malekorras. Eel- ja finaalsõitude ringide arv esitatakse võistlusjuhendis. 3. Autokross a. Kasutatakse stardipaigutust 2-3-2-3-2. b. Finaalsõitudes lubatakse korraga starti kuni 12 võistlejat. c. Kontrollsõitude koosseisud loositakse, korraga lubatakse starti kuni 5 võistlejat. d. Kontrollsõitudes läbitakse kolm ringi, teise ja kolmanda ringi aeg fikseeritakse eraldi. e. Parima ringiaja võrdsuse korral võrreldakse teist aega. Edasise võrdsuse korral saab eelise hiljem startinud võistleja. 234

f. Võistluste käik, kui osaleb kuni 12 võistlejat: 1. Toimub kaks poolfinaalsõitu kumbki 7 ringi ja finaalsõit 9 ringi. 2. Esimeses poolfinaalsõidus stardivad võistlejad vastavalt kontrollsõitude paremusjärjestusele. Poolfinaali võitja saab 1 punkti, teine 2 punkti jne. 3. Poolfinaalsõitudes saadud punktid summeeritakse. Väikseima punktisumma saavutanud võistleja valib finaalis stardikoha esimesena jne. Punktide võrdsuse korral eelistatakse võistlejat, kellel on parem tulemus (koht) teises poolfinaalsõidus. 4. Võistleja peab poolfinaalsõitudes läbima vähemalt 30% ringide arvust (5 ringi), et pääseda finaalsõitudesse. g. Võistluste käik, kui osaleb 13 kuni 24 võistlejat: 1. Toimub kaks poolfinaalsõitu kumbki 7 ringi, C-, B-finaal 5 ringi ja A-finaal 9 ringi. 2. Kontrollsõidus parima aja saavutanud võistleja stardib esimeses poolfinaalis, teise aja saavutanud võistleja teises poolfinaalis, kolmas esimeses, neljas teises jne. 3. Võrdse aja saavutanud võistlejad stardivad erinevates poolfinaalides. Kontrollsõidus parema ringiaja saavutanud võistleja valib poolfinaalis stardikoha esimesena, teise aja saavutanud järgmisena jne. 4. Kummastki poolfinaalist pääseb 4 paremat võistlejat otse A-finaali, järgmised 4 otse B-finaali ning 4 viimast C-finaali. C-finaalist pääseb 4 esimest B-finaali ja sealt 4 esimest A-finaali. 4. Stardikoha oma finaalsõidus valib esimesena esimese poolfinaali võitja, teisena teise poolfinaali võitja, kolmandana esimese poolfinaali teine, neljandana teise poolfinaali teine jne. C, B-finaalist edasipääsenud võistlejad valivad stardikohad vastavalt oma finaali paremusjärjestusele (kohale). 5. Ringrajavõistlused 3 etappi peetakse vastavalt ringrajasõidu võistlusmäärustikule. Treeningsõit, üks ring aja peale, parim aeg arvesse I sõidu stardijärjekorra määramiseks, esikohalt stardib võistleja esineses sõidus kelle ringi aeg oli parim jne. Teises sõidus stardib esireast esimese sõidu kuues võistleja, siis viies jne.Seitsmendalt kohalt stardib viimane võistleja, siis eelviimane jne. Ringide arv võistlusjuhendiga. Ühel etapil 1 tunni sõit koos kohustusliku rehvivahetusega boksis. Ühel etapil kasutatakse klassikalist (ei toimu ümberpööramist teises sõidus) ringrajasõitu. 6. Veteranide sõidus distants ½ võistlussõidust. Stardijärjestus kontrollsõidu (ühe ringi aeg)järgi. 7. Igal võistlusel vastavalt soovile, mehaanikute võidusõit, stardijärjestus Noored B, Noored A, Esisild, Tagasild Lada, Vaba klass ja 4 WD, ringide arv ½ võistlussõidust. 8. Võistlejate soovil ka SUPERFINAALSÕIT RÄNDKARIKALE, kus stardivad iga masinaklassi 2(3) parimat võistlejat järjekorras vastavalt Noored B, Noored A, Esisild, Tagasild Lada ja Vaba klass, välja arvatud 4WD autod. Ringide arv ½ võistlussõidust. 9. Pärast igat finaalsõitu kinnine parkla kõigile võistlusautodele, väljaarvatud need, kes lähevad järgmisse sõitu. Autod vabastatakse parklast pärast müügiaja lõppu, mis on 30min pärast autasustamist. Ostuavalduste puudumisel pärast autasustamist. 10. Võistkonna esindaja esitab kirjalike proteste võistluste juhile, kõik protestid tuleb lahendada koheselt. Võistkonna liikmete poolt võistluse segamisel on korraldajal õigus trahvida võistlejat, esimene kord 500.- teistkordsel rikkumisel 1000.- korduva või tahtliku tehniliste eeskirjade rikkumise eest 1000.- Noorteklassis protestimaksu ei nõuta.

VII SKV Tulemused 1. Igas masinaklassis arvestatakse SKV etappide punkte järgmiselt: I – 15, II – 12, III – 10, IV – 9, V – 8, VI – 7, VII – 6, VIII – 5, IX – 4, X – 3, XI – 2, XII – 1, XIII jne. 1 punkti. Kui masinaklassis stardib 5 või alla selle võistleja, siis saadakse punkte 8 – 6 – 5 – 4 – 3. Kui stardib klassis alla kolme osaleja, siis etapp arvesse ei lähe. Et saada täisarv etapi punkte, peab võist235

leja läbima vähemalt 30% võistlusjuhendis etteantud ringidest, vastasel korral saab 1 punkti. Viimasel autokrossi etapil saavad osalejad punkte I-23, II-18, III-14, IV-12, V-11, VI-9, VII-8, VIII-6, IX-5, X-4, XI-3, XII jne. 2 punkti. Kui osalejaid on viis või vähem, siis saavad osalejad punkte (12-9-8-6-5). 2. Iga etapi antud masinaklassi eelsõitude võitja saab lisa 1 punkti, elektroonilise ajamõõtega mõõtmisel ka kiirema ringi sõitjale 1 lisapunkt. 3. SKV kokkuvõtlik aasta paremusjärjestus masinaklassis selgub nimetatud 12 etapi punktide liitmise teel. Kaheteistkümnest etapist arvestatakse üheksa etapi tulemust, maha saab arvata ühte tulemust kas jäärajalt, rallikrossilt, ringrajalt või autokrossilt. Mitme sportlase punktisummade võrdsuse korral eelistatakse võistlejat kellel on rohkem võite (teisi, kolmandaid jne. kõrgemaid kohti.) Lõpliku kohtade jagunemise määrab parem tulemus viimaselt peetult etapilt, seejärel eelviimaselt jne. 4. Võistkonnavõistluse paremuse, 6 võistlejat, kes registreeritakse aasta algusel, võistlusel määrab nelja parima võistleja punktide suurim summa, võrdsuse korral noorteklassi parim või, kus masinaklassis on osalejaid rohkem. Aastaarvestuses on parim võistkond, kel suurim punktisumma. 5. Rändkarika hoidjaks saab võistleja kes superfinaalsõidus esimesena ületab finišijoone.

VIII SKV autasustamine 1. Iga masinaklassi 3 paremat võistlejat autasustatakse igal etapil karikatega. Klassi eelsõidu parimat medaliga. 2. Jääraja, rallikrossi, ringraja ja autokrossi iga 3 etapi parimat igas masinaklassis autasustatakse eraldi. 3. Võistkonnaarvestuses parimaid võistkondi autasustatakse igal etapil medalitega, aastaarvestuses parimale karikas. 4. Superfinaali võitja saab enda valdusse rändkarika, mille omanikuks saab aasta lõpus võistleja, kes on aasta jooksul rohkem kordi olnud karika võitja etappidel. Etapivõitude võrdsuse korral eelistatakse võistlejat, kes sai viimase võidu hiljem. 5. Parimale naisvõistlejale ja noorimale osalejale igal etapil medal. 6. Mehaanikute sõidu võitjaid autasustatakse medalitega. 7. Aastaarvestuses iga masinaklassi 3-le parimale, SKV punktide alusel suur karikas. 8. Aastaarvestuses Pärnumaa 3-e parimat võistlejat igas masinaklassis autasustatakse Pärnumaa meistrimedalitega. Teiste maakondade meistrimedalid.

IX Võistlusauto müük 1. Auto ostusoov tuleb fikseerida kirjalikult ja sellest iformeeritakse auto omaniku pärast võistlussõitu. 2. Ostusoovi avalduse tasu on 500.- mida ei pea tasuma auto omanik, kui osaleb pakkumisel. Auto ost-müük vormistatakse pärast enampakkumist, enampakumise tulu jääb korraldajale. Auto eest tasutakse sularahas, auto läheb kohe üle ostjale, või ülekandega, tähtaeg üks ööpäev, auto jääb korraldaja valdusse raha laekumiseni. Auto hind 40000.- krooni

X Reklaam 1. Esiklaasi ülaservas kohustuslik, paremal võistlusauto number, keskel SUPERKROSS, vasakul Erki Sport logo, teised reklaamid keelatud. 2008 aasta klassi võitjal võitja embleem auto esikapotil, teise koha saanul hõbeda embleem ja kolmanda koha saanul pronks embleem. Esikapoti eesserval rally.ee. Korraldajal on õigus veel kolmele reklaampinnale autol.

236

2009. a. EESTI MEISTRIVÕISTLUSED VEOAUTOKROSSIS ÜLDJUHEND 1. ÜLDKORRALDUS 1.1. 2009.a. Eesti meistrivõistlused autokrossis (edaspidi MV) korraldatakse Eesti Autospordi Liidu ja EAL Veoautokomitee poolt mitmeetapilise rahvusliku seeriavõistlusena. Igaks etapiks koostab võistluste korraldaja eraldi juhendi, mis kooskõlastatakse Veoautokomitees (VAK). 1.2. MV viiakse läbi vastavuses EALi Võistlusmäärustega, rahvuslike tehniliste tingimustega, käesoleva Üldjuhendiga ja etappide juhenditega. 1.3. MV koosneb 5- 9 etapist vastavalt EALi võistluskalendrile. 1.3.1. Etapi ärajäämise, asendamise ja/või toimumiskuupäeva muutmise otsustab VAK ning avalikustab selle VAK-i esimehe või aseesimehe poolt allkirjastatud bülletäänis. Etapi ärajäämisest või asendamisest informeeritakse võistlejaid hiljemalt eelmise etapi toimumise ajal. Kui etapi toimumiskuupäev muutub ühe päeva võrra, piisab, kui sellest teavitatakse etapi juhendis, kus kuupäeva muutmist eraldi rõhutatakse. 1.4. Osavõtumaks kuni 600 EEK-i. 1.4.1. Etapi korraldaja võib etapi juhendis nõuda eelregistreerimist ja stardiraha eelnevat tasumist, kuid ta peab tagama, et võistleja mittestartimise korral tagastatakse 90 protsenti stardirahast. Korraldaja on kohustatud väljastama kõigile võistlejatele tasumist tõendava tšeki või arve.

2. ARVESTUSKLASSID 2.1. MV korraldatakse järgmistes arvestusklassides: 2.1.1. veoautod GAZ- 51/52 kuni 4000 cc R6 mootoriga 2.1.2. veoautod GAZ- 53 kuni 4500 cc V8 mootoriga 2.1.3. veobagid GAZ- 51/52 kuni 4000 cc R6 mootoriga 2.1.4. veobagid GAZ- 53 kuni 6000 cc V8 mootoriga 2.2. Juhul, kui mõni nimetatud arvestusklassidest ei omanda osalejate vähesuse tõttu kahel aastal järjest meistrivõistluste staatust, kustutakse see klass meistrivõistluste Üldjuhendist. 2.3. Võistlusautod peavad vastama kehtivatele tehnilistele tingimustele ning omama võistlusauto tehnilist kaarti. Võistlusautodele esitatavad nõuded on kirjas Tehnilistes tingimustes. 2.4. Võistlusauto peab kandma EAL VM kohaseid kirjeid (võistlusnumbrid, tähistused jmt.). 2009. a. MV võistlusnumbrid vastavalt 2008. a. Eesti autokrossi MV tulemustele. 2.5. Reklaam vastavalt EALi Võistlusmäärustikule. EAL reserveerib kõikidel MV-del osalevate veoautode mõlemal kapotiserval ja MV-del osalevate veobagide mõlemal küljel ühe reklaamipinna. Numbritele ja reklaamidele esitatavad nõudmised on kirjas Tehnilistes tingimustes ja Võistlusmäärustes.

3. MV OSAVÕTJAD 3.1. MV-l osalejad peavad esitama sõitja- ja registreerijalitsentsi, allkirjastatud osavõtuavalduse ja võistlusauto tehnilise kaardi. 3.2. Võistlejate vanusepiir alates 16. eluaastast (sünniaasta järgi).

4. VÕISTLUSTE KÄIK 4.1. Võisteldakse autokrossi võistlusreeglite järgi. 4.1.2. Autokrossi võistlus koosneb treeningsõitudest, ajavõtuga kontrollsõitudest, poolfinaal- ja finaalsõitudest. Finaalsõitude arv sõltub osavõtjate arvust. 4.1.3. Kasutatakse stardipaigutust 2-3-2-3-2 4.1.4. Ajavõtt 0,1-sekundilise täpsusega. 4.1.5. Võistlejaid informeeritakse finišini jäänud ringide arvust eritahvlitega. 237

4.1.5.1. Valestart. Kui auto liikumine toimub enne fooritulede süttimist, siis katkestatakse stardiprotseduur punase lipuga, valestartija saab hoiatuse ja stardiprotseduur läheb kordamisele. Teistkordne valestart sama võistleja poolt (enne fooritule süttimist) toob kaasa stardist eemaldamise ja võistlusprotokolli kantakse ta kui mittestartinu. Kui valestart toimub stardiprotseduuri osas, kus fooris on süttinud punane tuli, või lipp on üleval, siis karistatakse valestartijat kümne sekundilise peatusega selleks ettenähtud kohas. Valestardi karistuse peab võistleja ära kandma hiljemalt enne neljandalt ringilt tulekut. Valestardi karistust fikseeriv kohtunik peab olema varustatud stopperiga ja 10 sekundit on karistuse kandmise minimaalne aeg. Ohutuse tagamiseks tohib rajale tagasi sõita ainult kohtuniku märguandel. 4.1.5.2. Võistlejad peavad tulema eelstarti hiljemalt selleks ajaks, kui eelmise sõidu liider läheb viimasele ringile. Hilinejaid starti ei lubata, v.a juhul kui võistleja või tema esindaja teatab sellest eelnevalt võistluse juhile. 4.1.6. Poolfinaal- ja finaalsõidus stardib 12 võistlejat. 4.1.7. Kontrollsõitude koosseisud loositakse. Korraga võib rajal sõita kuni 5 võistlusautot. Kontrollsõitudes läbitakse kolm ringi, teise ja kolmanda ringi aeg fikseeritakse eraldi. Parima ringiaja võrdsuse korral võrreldakse paremuselt teise ringi aega. Edasise võrdsuse korral saab eelise hiljem startinud võistleja. 4.1.8. Kui masinaklassis osaleb 12 või vähem võistlejat, peab võistleja finaalsõitudesse pääsemiseks läbima poolfinaalsõitudes vähemalt 5 ringi. 4.1.8.1. Poolfinaalsõidus mittestartinud võistleja saab suurima punktisumma selles poolfinaalsõidus ja lisaks 10 punkti. 4.1.8.2. Kui masinaklassis osaleb alla nelja võistleja, sõidavad nad poolfinaalides koos teise veoautode klassiga (veobagid koos teise veobagiklassiga). Start antakse klassidele eraldi, intervalliga 10 – 20 sekundit. Finaalsõitudes võistlevad kõik arvestusklassid eraldi. 4.1.9. Võistluste käik kui osaleb kuni 12 võistlejat: 4.1.9.1. Toimub kaks poolfinaalsõitu 6 ringi ja finaalsõit 12 ringi. 4.1.9.2. Esimeses poolfinaalsõidus stardivad võistlejad vastavalt kontrollsõitude paremusjärjestusele. Poolfinaali võitja saab 1 punkti, teine 2 punkti jne. 4.1.9.3. Teises poolfinaalsõidus stardivad võistlejad vastavalt esimese poolfinaalsõidu tulemustele. Poolfinaali võitja saab 1 punkti, teine 2 punkti jne. 4.1.9.4. Poolfinaalsõitudes saadud punktid summeeritakse. Väikseima punktisumma saavutanud võistleja valib finaalis stardikoha esimesena jne. Punktide võrdsuse korral eelistatakse võistlejat, kellel oli parem tulemus (koht) teises poolfinaalsõidus. 4.1.10. Võistluste käik kui osaleb 13 kuni 24 võistlejat: 4.1.10.1. Toimub kaks poolfinaalisõitu kumbki 6 ringi, C-, B-finaal 6 ringi ja A-finaal 12 ringi. 4.1.10.2 Kontrollsõidus parima aja saavutanud võistleja stardib esimeses poolfinaalis, teise aja saavutanud võistleja teises poolfinaalis, kolmas esimeses, neljas teises jne. 4.1.10.3. Võrdse aja saavutanud võistlejad stardivad erinevates poolfinaalides. Kontrollsõidus parema ringiaja saavutanud võistleja valib poolfinaalis stardikoha esimesena, teise aja saavutanud järgmisena jne. 4.1.10.4. Kummastki poolfinaalist pääseb 4 paremat võistlejat otse A-finaali, järgmised 4 võistlejat otse B finaali ning 4 viimast C- finaali. C- finaalist pääseb 4 esimest B- finaali ja sealt 4 esimest A- finaalsõitu. 4.1.10.5. Stardikoha finaalsõidus valib esimesena poolfinaalide võitjatest võistleja, kellel oli kontrollsõitudes parem tulemus, kolmandana valib finaalsõidu stardikoha poolfinaalides teise koha saavutanud sõitjatest võistleja, kellel oli kontrollsõitudes parem tulemus jne. C-, B-finaalist edasipääsenud võistlejad valivad stardikohad vastavalt oma finaali paremusjärjestusele (kohale). Võistleja mittestartimise korral jääb tema stardikoht tühjaks. 238

4.1.11. Võistluste käik kui osaleb 25 või enam võistlejat: 4.1.11.1. Toimub kolm poolfinaalisõitu igaüks 6 ringi, E-, D-, C-, B-finaal 6 ringi ja A-finaal 12 ringi. 4.1.11.2. Kontrollsõidus parima aja saavutanud võistleja stardib esimeses poolfinaalis, teise aja saavutanud teises poolfinaalis, kolmanda aja saavutanud kolmandas poolfinaalis, neljas esimeses jne. 4.1.11.3.Võrdse aja saavutanud võistlejad stardivad erinevates poolfinaalides. Kontrollsõidus parema ringiaja saavutanud võistleja valib esimesena stardikoha omas poolfinaalis, teise aja saavutanud järgmisena jne. 4.1.11.4. Igast poolfinaalist pääseb 2 paremat võistlejat otse A-finaali, järgmised 2 võistlejat otse B- finaali järgmised 2 võistlejat otse C-finaali, järgmised 2 võistlejat D-finaali ning ülejäänud E- finaali. Igast finaalist pääsevad 6 paremat järgmisse finaalsõitu. 4.1.11.5. Stardikoha finaalsõidus valib esimesena poolfinaalide võitjatest võistleja, kellel oli kontrollsõitudes parem tulemus jne. B-, C-, D-, E-finaalist edasipääsenud võistlejad valivad stardikohad vastavalt oma finaali paremusjärjestusele (kohale). 4.2. Igale arvestusklassile peab olema Juhendiga tagatud vähemalt 5 minutit treeningsõiduaega. 4.3. Ühel autol võib võistelda üks võistleja. Ühel etapil võib võistleja võistelda vaid ühes arvestusklassis. 4.4. Võistlussõitude paremusjärjestus selgub vastavalt läbitud ringide arvule ja finišijoone ületamise järjestusele. 4.5. Võistlussõidu katkestajad järjestatakse vastavalt läbitud ringide arvule. Ühel ja samal ringil katkestajatest saab parema koha võistleja, kes ületas katkestamisele eelnenud ringil finišijoone esimesena. Esimesel ringil katkestajate järjestus vastavalt stardi järjestusele. 4.6. Võistlussõidu katkestamine. Võistlussõit võib katkeda vääramatu jõu tõttu või võistluse juhi otsusel (rada on läbimatu, rajal raske avarii, massiline valestart vms.) 4.6.1. Poolfinaal- või finaalsõit, mis lõpeb võistluse juhi otsusel või vääramatu jõu tõttu enne, kui liider on läbinud 30 protsenti täisringidest, kuulub asendamisele. Asendussõidu start antakse mitte enne kui 20 minutit pärast võistlejate naasmist boksidesse. Asendussõidu läbiviimiseks võib muuta võistluste ajakava (muuta näiteks erinevate klasside või poolfinaalide stardiaegu). 4.6.2. Poolfinaalsõidus, mis lõpeb võistluse juhi otsusel või vääramatu jõu tõttu enne Üldjuhendis ette nähtud ringide arvu täitumist, kuid liider on läbinud rohkem kui 30 protsenti ringidest, kuulutatakse tulemused välja vastavalt katkestamisele eelnenud ringi finišijoone ületamise järjestusele. 4.6.3. Finaalsõidus, mis lõpeb võistluse juhi otsusel või vääramatu jõu tõttu siis, kui liider on läbinud 31-60 protsenti ringidest, kuulutatakse tulemused välja vastavalt katkestamisele eelnenud ringi finišijoone ületamise järjestusele, kuid võistlejad saavad üldisesse punktitabelisse pool punktidest, mis on ette nähtud käesoleva Üldjuhendiga. (vaata ka punkt 5.1.2) 4.6.4. Finaalsõidus, mis lõpeb võistluse juhi otsusel või vääramatu jõu tõttu siis, kui liider on läbinud üle 60 protsendi ringidest, kuulutatakse tulemused välja vastavalt katkestamisele eelnenud ringi finišijoone ületamise järjestusele. 4.7. Võistlustulemuste lõpp-protokollis esitatakse võistlejate andmed, saavutatud kohad, ajad, katkestamised ja katkestamiste põhjused kõigi võistlusel registreerinute kohta vastavalt EALi Aastaraamat pt. E Art.6.6. 4.8. Esildisi saab esitada võistluste juhile 15 minuti jooksul pärast esialgsete tulemuste avaldamist antud võistluse teadetetahvlil. (Vt. EALi Aastaraamat Rahvusvahelised võistlusmäärused pt. XII .)

239

5. MV TULEMUSED 5.1. Iga etapi 12 esimest võistlejat omas klassis saavad punkte järgmiselt:15-13-11-9-8-7-6-54-3-2Viimasel väljakuulutatud etapil saavad võistlejad punkte järgmiselt: 23- 20- 17- 15- 13- 11- 98- 7- 6- 5- 4 5.1.2. Juhul, kui etapil osaleb arvestusklassis vähem kui 5 (viis) võistlejat; kui finaalsõit lõpeb võistluse juhi otsusel või vääramatu jõu tõttu enne, kui liider on läbinud 60 protsenti ringidest, või kui kõik võistlejad katkestavad, saavad 12 esimest võistlejat punkte järgmiselt: 8-7-6-5-4-43-3-2-2-1-1. 5.2. MV tulemused selguvad arvestuspunktide liitmisel. Arvesse lähevad kõik toimunud MV etapid. 5.3. Mitme sportlase punktisummade võrdsuse korral eelistatakse võistlejat, kellel on rohkem etapivõite ( teisi, kolmandaid jne. kõrgemaid kohti). Edasise võrdsuse korral on määravaks parem tulemus viimaselt toimunud etapilt, seejärel eelviimaselt jne. 5.4. Võistlusauto mittevastavusel veoautode ja veobagide tehniliste tingimuste punktidele 2.1; 3.1 kuni 3.6.1; 4.2 ja 4.3 tühistatakse kogu hooaja tulemus. 5.5. Kirjalike esildisi MV punktiarvestuse kohta saab esitada EAL-i sekretariaati kolme päeva jooksul pärast punktitabeli avaldamist EAL-i võrgulehel.

6. MV AUTASUSTAMINE 6.1. MV arvestusklassis loetakse toimunuks kui hooaja jooksul on osalenud vähemalt seitse võistlejat. Võistleja loetakse etapil osalenuks, siis kui ta on ületanud vähemalt ühes võistlussõidus stardijoone. 6.2. MV igal etapil autasustab etapi korraldaja kolme paremat võistlejat karikaga. Juhul, kui samas masinaklassis startis viis või vähem võistlejat, võib korraldaja autasustada ainult võitjat. 6.3. Eesti MV 2009. aasta kokkuvõttes autasustab EAL kolme paremat võistlejat igas arvestusklassis karikaga. 6.4. MV autasustamine toimub EAL-i 2009.a. hooaja lõpetamisel.

7. LISASÄTTED 7.1. Käitumine ja trahvid võistluspaigas. 7.1.1. Võistluspaigas liikuvas autos/bagis või mõnes muus sõidukis on lubatud sõita ainult kabiinis/kokpitis. Igasugune astmelaudadel, veokastis või mujal masinate liikumise ajal sõitmine on keelatud. Trahv rikkumise eest on 500 EEK. Trahv määratakse määrust rikkuva meeskonna võistlejale. 7.1.2. EAL`is registreeritud võistluste ning ametlike treeningute ajal vastutab võistleja enda ja oma kaaskondlaste käitumise eest võistluspaigas. Võistluste käigus tekkinud küsimuste, probleemide või ettepanekutega võib võistluse kohtunike poole pöörduda ainult võistleja või tema registreerija klubi esindaja. Võistlussõidu toimumise ajal kohtunike töö segamine ja takistamine on keelatud. Ebasportliku käitumise või kohtunike töö segamise eest on trahv 1000 EEK. 7.2. Trahvi määramise õigus võistluspaigas on ainult võistluse juhil. 7.3. Trahvi tasumata jätmise korral ei lubata võistlejat järgmisesse võistlusstarti või jäetakse välja kuulutamata tema võistlustulemus. 7.4. Boksides on suurimaks lubatud sõidukiiruseks 20 km/h.

8. ÜLDJUHENDI KEHTIMINE 8.1. Käesolev Üldjuhend kehtib 31. detsembrini 2009 (V.a. erandjuhtumil, mis on toodud punktis 1.3.1.). 8.2. Antud Üldjuhendiga ja Lisadega reglementeerimata olukorrad lahendatakse vastavuses FIA määruste ja normdokumentidega. 240

EAL rahvasprindi karikavõistluste üldjuhend 2009 Kehtib alates 01.01.2009

1. KARIKAVÕISTLUSE (KV) ÜLDKORRALDAJA 1.1. 2009. a KV üldkorraldajad on Eesti Autospordi Liit koostöös spordiklubidega. 1.2. KV iga etapivõistluse jaoks koostatakse juhend andmetega osavõtutingimustest, programmist, rajast, auhindadest jne. Juhendi kooskõlastab Rahvaspordi komitee ja registreerib EAL sekretariaat. 1.3. Üldjuhendi muudatused ja täiendused, mis on üldjuhendi osaks, avaldatakse mitte hiljem kui 7 päeva enne järgmist etapivõistlust.

2. KV ETAPPIDE KALENDERPLAAN 31.01.09 Kiltsi rahvasprint 15.02.09 Pärnu jää 2009 25.04.09 Türi rahvasprint 10.05.09 Kehtna rahvasprint 24.05.09 Jõhvi rahvasprint 30.05.09 Hiiumaa rahvasprint 13.06.09 Jaanimäe rahvasprint 04.07.09 Märjamaa rahvasprint 11.07.09 Laitse rahvasprint Sõltuvalt ilmastikutingimustest jätavad korraldajad õiguse muuta võistluspaiga asukohta ja aega.

3. KV OSAVÕTJAD, ARVESTUSKLASSID, VÕISTLUSAUTOD 3.1 KV OSAVÕTJAD: 3.1.1) Osaleda võivad kõik Eesti Vabariigis kehtivat B-kategooria juhiluba omavad kodanikud. 3.1.2) Keelatud on osaleda piiratud juhtimisõigusega võistlejatel, välja arvatud noorteklassides. 3.1.3) Kõigil võistlejatel peavad omama kehtivat juhiluba (v.a noorteklassides) ja rahvaspordi võistlejakaarti või EAL võistlejalitsentsi. Võistlustel kohapeal rahvaspordi võistlejakaarti ega EAL võistlejalitsentsi ei müüda. 3.2 KV ARVESTUSKLASSID: Kõikide klasside autod (v.a 2WD Sport ja 4WD –ASN kaardiga) peavad vastama rahvaralli ja rahvasprindi tehnilistele tingimustele. 3.2.1. Klass (MOSKVICH) - sõidukid peavad olema kooskõlas kehtivate MOSKVICH liiga tehniliste tingimustega. 3.2.2. Kuni 1600 cm3 mootoriga kaherattaveoliste autodega võistlejad (2WD-A) Klassi 2WD-A loetakse võistlusautod, mille tegelik mootori kubatuur koos mõõtmisveaga ei ületa 1640 cm3. Mootori kubatuuri arvutamisel korrutatakse vankelmootori töömaht koefitsiendiga 1,5 ja igasuguse ülelaadimisega mootori töömaht koefitsiendiga 1,7. 3.2.3. Üle 1600 cm3 mootoriga kaherattaveoliste autodega võistlejad (2WD-B) Klassi 2WD-B loetakse võistlusautod, mille tegelik mootori kubatuur koos mõõtmisveaga on üle 1640cm3. Mootori kubatuuri arvutamisel korrutatakse vankelmootori töömaht koefitsiendiga 1,5 ja igasuguse ülelaadimisega mootori töömaht koefitsiendiga 1,7. 3.2.4. Neljarattaveoliste autodega võistlejad (sh. ASN tehnilise kaardiga omavad neljarattaveolised autod) (4WD). Ülelaadimisega 4WD autode turbokõri peab olema kooskõlas maksimaal241

selt kehtivate FIA A-rühma reeglitega. 3.2.5. Kaherattaveoliste ASN tehnilise kaardiga autodega võistlejad (2WD Sport). Klassis 2WD Sport on lubatud kasutada ka ERK (eesti rallikrossi) tingimustele vastavaid autosid. 3.2.6. Kaherattaveoliste autodega naisvõistlejad (NAISED) 3.3 VÕISTLUSAUTOD: 3.3.1. Võistlusautod (v.a ASN tehnilise kaardiga 2WD-Sport ja 4WD autod) peavad vastama rahvaralli ja rahvasprindi tehnilistele tingimustele. 3.3.2. Võistlusautod klassis 2WD Sport peavad vastama minimaalselt kehtivatele E-rühma tingimustele (krossiautod ERK tehnilistele tingimustele). 3.3.3. Klassis 4WD võib kasutada tava-4WD autosid ja ASN tehnilise kaardiga võistlusautosid. ASN tehnilist kaardiga autod peavad vastama minimaalselt kehtivatele E-rühma tingimustele. 3.3.4. Tehnonõuded võistlusautodele on sätestatud rahvaralli ja rahvasprindi tehniliste tingimustega. Korraldajal on õigus esitada võistluse juhendis täiendavaid nõudmisi rehvidele. 3.3.5. Võistlusnumbrid ja reklaamid väljastab korraldaja. Paigaldus vastavalt võistlusjuhendile või võistluse juhi korraldusele. 3.3.6. Võistlusauto peab liikuma mootori või inertsi jõul. 3.3.7. Võistlusautol peab olema läbitud tehnoülevaatus sellekohase kehtiva märkega registreerimistunnistusel. 3.3.8. Keelatud on kiilasrehvid (slikid). Kiilasrehviks loetakse ka rehvi, mille vulkaniseeritud mustri sooned moodustavad vähem, kui 17% veerepinna pindalast. 3.3.9. Rehvi turvisemustri lõikamine ja lõigatud rehvide kasutamine on sätestatud rahvaralli ja rahvasprindi tehnilistes tingimustes. 3.3.10. Rehvi turvisemustri sügavus peab olema vähemalt 1,6 mm vähemalt 75 % veerepinnast ja seda kogu võistluse jooksul. 3.3.11. Rehvidel ei tohi olla üheski kohas mehhaanilisi vigastusi ega koordi paljandeid. 3.3.12. Keelatud on kasutada rehvisoojendajaid ja rull-pinke.

4. VÕISTLUSTE KÄIK 4.1. Starditakse eraldistardist, paigalt, töötava mootoriga. 4.2. Stardisignaali andmise kord määratakse võistlusjuhendiga. 4.3. Valestardi eest karistatakse 10 sekundiga, mis lisatakse vooru sõiduajale. 4.4. Finiš on lendav kui võistlusjuhend ei määra teisiti. 4.5. Ajamõõtmine toimub 0,1 sekundi täpsusega. 4.6. Sõidetakse kolm vooru, teises ja kolmandas voorus starditakse pööratud järjekorras võrreldes esimesega (klasside järjestus ei muutu). Sõltuvalt osalejate arvust on korraldajal õigus teha stardi järjekorras muudatusi, et tagada sujuv võistluste käik. 4.7. Lubatud on sõita vaid tähistatud võistlusrajal vastavalt rajaskeemile. Raja läbimine valelt poolt rajatähiseid või rajapiirdeid loetakse raja mitteläbimiseks ja selle vooru tulemust võistlejal ei arvestata. 4.8. Korraldajal on õigus võistlusjuhendiga määrata karistusi rajatähiste ja rajapiirete puudete eest. 4.9. Võistleja, kes mistahes põhjusel avab võistlusrajal autoukse või väljub autost, loetakse antud voorus katkestanuks. 4.10. Kordusstardi loa võib anda võistluse juht võistlejale, kes startis võistluse katkestamise ja katkestamise põhjustanud sündmuse vahelisel ajal ning rajakohtunike ettekande alusel võistlejale, kes sattus tehnilise rikkega aeglaselt liikuva eessõitja taha ja möödasõit oli takistatud. Kordusstartijad stardivad samas voorus oma võistlusklassi lõpus. 242

5. VÕISTLUSE TULEMUSED 5.1. Sõidetakse kolm vooru. Igas voorus fikseeritakse raja läbimise aeg ning vooru kiireim omas arvestusklassis saab ühe punkti, teise aja saavutanu saab kaks punkti jne. 5.2. Etapi paremus saadakse kolmest voorust kahe parema tulemuse summeerimisel. Etapi tulemuse saamiseks peab võistleja läbima vähemalt kaks sõiduvooru. Võrdsete punktide korral saab määravaks parim aeg mistahes voorus. Võrdsete aegade korral saab määravaks parem aeg esimeses (siis teises jne.) voorus. 5.3. Võistleja diskvalifitseerimisel võistlustelt kuuluvad ülejäänud sõitjate voorupunktid selles võistlusklassis ümberarvutamisele. 5.4. Finišis või võistlejate parklas peab olema infotahvel või ekraan mitteametlike tulemuste jooksvaks esitamiseks. 5.5. Esialgsed tulemused avaldatakse ametlikul teadetetahvlil ja hoitakse seal 30 minutit.

6. KV TULEMUSED 6.1. KV arvestust peetakse individuaalselt. KV punkte saavad võistlejad, kellel on kehtiv rahvaspordi võistlejakaart või ASN sõitjalitsents. 6.2. Võistleja osaleb KV arvestuses, kui ta on osalenud hooajal ühes võistlusklassis vähemalt ühel etapil. Etapil osalemiseks loetakse startimist vähemalt ühes voorus. 6.3. Igal etapil omistatakse finišiprotokollide järgi arvestuspunkte igas võistlusklassis esimesele viieteistkümnele võistlejale vastavalt 20-16-14-12-11-10-9-8-7-6-5-4-3-2-1. Kui etapil stardib klassis alla 6 võistleja ( v.a. klassis NAISED, kus arvestusse läheb iga võistlus, millel stardib vähemalt 3 osalejat) , siis karikasarja arvestuspunkte selles klassis sel etapil ei anta. 6.4. Võistlusel omistatakse igas klassis päeva parima vooruaja väljasõitnule 1 lisapunkt. 6.5. KV lõpptulemused selguvad kogutud arvestuspunktide liitmisel, kusjuures arvesse lähevad 10-st etapist 8 parema etapi tulemused. (Etappide arvu muutumisel peetakse arvestust süsteemis N-2, kus N on toimunud etappide arv, vähem kui 8 etapi toimumise korral N-1.) 6.6. Võrdsete punktisummade puhul on võistlejate eelistusjärjekord: 1) rohkem etappe, kus osaletud 2) kõrgemad kohad etapivõistlustel 3) parem tulemus viimasel (siis eelviimasel jne.) toimunud etapil. 6.7. Kui sõitja etapitulemus tühistatakse tehniliste eeskirjade rikkumise või ebasportliku käitumise pärast, ei kuulu see etapp nõrgema tulemusena KV arvestuses mahaarvamisele (tühistatud etapitulemus jääb punktitabelisse). 6.8. Võistleja diskvalifitseerimisel võistlustelt kuuluvad ülejäänud sõitjate voorupunktid selles võistlusklassis ümberarvutamisele.

7. KV AUTASUSTAMINE 7.1. Iga klassi 6 paremat (hooaja punktitabeli järgi) autasustatakse karikatega või meenetega. 7.2. Korraldajad ja sponsorid võivad välja panna eriauhindu. 7.3. KV parimate autasustamine toimub 2009. a hooaja lõpuüritusel.

243

2009. a rally.ee karikavõistluste üldjuhend rahvarallis 1. KV ÜLDKORRALDAJAD 1.1. 2009. a rally.ee autospordiajakirja karikavõistluste (KV) üldkorraldaja on EAL Rahvaspordi Komitee, koostöös EAL Noortekomitee ja rally.ee autospordiajakirjaga. 1.2. Üldjuhendi muudatused ja täiendused, mis on üldjuhendi osaks, vormistab EAL Rahvaspordi Komitee ja need avaldatakse vähemalt 14 päeva enne võistlust.

2. KV KALENDERPLAAN 2.1. KV arvestusse kuulub kuni 8 etappi. 2.2. KV etappide loetelu: 14. veebruar Koeru 11. aprill Kesk-Eesti 16. mai Valgamaa 27. juuni Põlvamaa 12. september Läänemaa 24. oktoober Harjumaa 28. november Saaremaa

3. KV OSAVÕTJAD 3.1. KV arvestuses võib osaleda ASN sõitjalitsentsi või rahvasportlase võistlejakaarti omav võistleja. 3.2. Juht võib eri etappidel võistelda erineva kaardilugejaga, kuid hooaja kokkuvõttes autasustatakse ainult ühte kaardilugejat, kelle enne viimast osavõistlust nimetab juht.

4. KV ARVESTUSKLASSID, AUTOD 4.1. KV arvestusklassid: 4.1.1. Neljarattaveolistel autodel osalevad võistlejad (4WD) 4.1.2. Kaherattaveolistel autodel kuni 1600 cm3 osalevad võistlejad (2WD-V) 4.1.3. Kaherattaveolistel autodel üle 1600 cm3 osalevad võistlejad (2WD-S) 4.1.4. Naised (I juht naine) kaherattaveolistel autodel (N) 4.1.5. Kuni 18-aastased noored (k.a.) ainult kaherattaveolistel tänavaautodel (J18). Kuni 16-aastased noored autodel kuni 1600 cm3 ning kuni 18-aastased noored autodel kuni 2000 cm3. 4.1.6. Kuni 21-aastased noored (k.a.) EALi kaardiga kaheveolistel autodel (V21). 4.1.7. Moskvich Liiga autod (ML) 4.2. Võistelda on lubatud sõiduautodel, millised on lubatud rahvaralli võistlusmäärustikuga ja mis vastavad kehtivatele rahvasprindi ja rahvaralli tehnilistele tingimustele. 4.3. KV korraldaja reserveerib iga võistlusauto esikapotil reklaampinna suurusega kuni 50x20 cm.

5. KV TULEMUSED 5.1. Igal etapil omistatakse finišiprotokollide järgi arvestuspunkte iga arvestusklassi esimesele viieteistkümnele vastavalt 20-16-14-12-11-10-9-8-7-6-5-4-3-2-1. 5.2. KV tulemused selguvad kogutud arvestuspunktide liitmisel, kusjuures maha arvestatakse üks halvim tulemus, kui etappe toimub kuni kuus (N-1, kus N tähistab toimunud etappide arvu) või kaks halvimat tulemust, kui etappe toimub 7 kuni 8 (N-2, kus N tähistab toimunud etappide arvu). 5.3. Võrdse punktisumma puhul eelistatakse võistlejat, kes on saavutanud rohkem kõrgemaid etapikohti, edasi paremat tulemust viimasel (eelviimasel jne) toimunud etapil. 244

5.4. KV loetakse toimunuks, kui kogu hooaja jooksul on etappidel klassis kokku startinuid vähemalt 3. 5.5. Kui on klassis startinuid hooaja jooksul vähem kui 3, autasustatakse ainult klassivõitjat.

6. VÕISTLEMISE KORD 6.1. Võisteldakse EAL rahvaralli võistlusmääruse eeskujul. 6.2. KV tulemuste kohta võtab EAL Rahvaspordi Komitee vastu kirjalikke proteste 3 päeva jooksul pärast etapi toimumist.

7. KV AUTASUSTAMINE 7.1. Iga klassi kolme parimat ekipaaži autasustatakse hooaja lõpus karikatega. 7.2. KV parimate autasustamine toimub eeldatavalt 28. novembril 2009. a Orissaare Spordihoones. 7.2.1. EAL Rahvaspordi Komitee ja KV peakorraldaja jätavad endale õiguse teha autasustamise ajas ja kohas muudatusi, teavitades võistlejaid sellest eelnevalt vähemalt 14 päeva enne autasustamist.

245

AUTORALLI MEISTRIVÕISTLUSED 2008 Põlva 23.veebr

Tallinn 09.-10.mai

Rakvere 27.-28.juuni

Võru 18.-19.juuli

Paide 22.-23.aug

Viljandi 12.-13.sept

Saaremaa 10.-11.okt

WRC A8 E12 Punktid

koht piloot kaardilugeja

auto mark registreerija

Mitsubishi Lancer Evo 6 AGK Sportdrive Mitsubishi Lancer Evo 7 M.K.E. Motorsport Silberauto Mitsubishi Lancer Evo 6 / 8 Ekström Rally Team Mitsubishi Lancer Evo 8 Paide ASK

Mitsubishi Lancer Evo 6 Märjamaa Rally Team Subaru Impreza A-Racing

Mitsubishi Lancer Evo 3 MR Racing

1 Audi 80 Quattro SK Villu Mitsubishi Lancer EVO 3 / 5 Team RRC 3 Citroen C4 World Rally Team Estonia 15 Subaru Impreza AG Racing

5 12 -

5 k -

2 k 15 -

k k -

5 -

0 2 -

18 17 15 15

8 -

k 4

8 k

k 4

8 8 8

5 k

3 -

k -

1 k

5 3 1 0

k k

k -

0 0

k k -

k -

0 0 0

(8)

80 (88) 72

kokku

Aivo Hintser Janek Tamm

Jaanus Murakas Jaago Kuriks

Slava Popov Talis Perosti

Marko Virkoja Silver Havamaa / Ivo Tuiken / Mihkel Sagar Marko Kasepõld Rein Jõessar

5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22

Sergey Zhidkov Andrey Konovalenko Taivo Jaansoo Olavi Konsa / Peter Loorits Holger Kangro Martin Härma Mihkel Vaidlo Risto Kippasto Urmo Aava Kuldar Sikk Kaspar Koitla Greta Germanaviciute Timo Tooming Karl Koosa Raul Viilo Taivo Tuusis Alo Hintser Oliver Tampuu Tarmo Savisaar Tarmo Lai Ahti Sei Indrek Lepp Margus Uleksin Hannes Männamets / Hanno Lõpp Aleksandr Gorlashkin Valentin Rodionov / Vasily Mirkotan Alari Kupri Alar Tatrik / Roman Sokolov Riho Rähn Andrus Toom Jaan Teesalu Kalle Kalmus Allar Goldberg Mihkel Lääne Roman Sokolov Robert Lostsenikov / Alari Kupri Martin Goldberg Kaarel Lääne Jaakko Keskinen Juha Heikkilä

Subaru Impreza 555 GC8 Navaka Racing SK Subaru Impreza WRX STI A-Karuse AMK Mitsubishi Galant / Lancer EVO 6 AGK Sportdrive Mitsubishi Lancer Evo 6 SK Jokker Subaru Impreza Team RRC Mitsubishi Lancer Evo 6 JMS Racing

Mitsubishi Lancer Evo 6 AGK Sportdrive Mitsubishi Galant VR4 / Subaru Impreza A-Racing Mitsubishi Lancer Evo 5 Team RRC Toyota Celica E.H.R. Garage Lancia DeltaHF Integrale Team RRC Mitsubishi Galant VR4 / Lancer Evo 6 AGK Sportdrive Lancia DeltaHF Integrale Team RRC Toyota Corolla WRC Progress Motorsport Finland Mitsubishi Lancer EVO 5 / 8 Team RRC Priit Saluri Indrek Lepp Mitsubishi Galant A-Racing Timo Kallingo Lauri Annuk Hanno Viik Tom Rist / Armo Avila Subaru Impreza E-Autoline Racing Team

N4+Super2000 1 Ott Tänak Raigo Mõlder / Kristo Kraag 2 Margus Remmak Urmas Roosimaa / Olaf Suuder 3 Margus Murakas Silver Kütt

Subaru Impreza WRX STI Subaru Autospiritist Mitsubishi Lancer Evo 9 Harju KEK Ralliklubi Mitsubishi Lancer Evo 9 M.K.E. Motorsport Silberauto

246

DSQ

Janhunen 8 Ago Ahu Kalle Ahu

9 10

4 8

10 k

14 14

0 2

3 -

3 2

0 -

1 0

0 0

Subaru Impreza WRX STI / Spec C OK TSK 5 Rainer Aus Kristo Kraag / Urmas Mitsubishi Lancer Evo 9 Team RRC / Harju KEK Ralliklubi Roosimaa / Toomas Kasak 6 Janis Vorobjovs Guntis Ervalds Mitsubishi Lancer Evo 9 SEB / Team RRC Mitsubishi Lancer Evo 9 Team RRC 7 Kert Uus Alo Ivask / Matti

4 Egon Kaur Simo Koskinen

11 12 13 14 15 16 17 18 19 20

Subaru Impreza STI / Spec C Subaru 4 Autospiritist Mitsubishi Lancer EVO 9 Team RRC Priit Saluri Indrek Lepp k Subaru Impreza WRX STI Subaru Georg Gross Madis Halling / Autospiritist Kristo Kraag 3 Ivars Caune Vladimirs Barinovs Mitsubishi Lancer Evo 9 ParexLizings Rally Team / Elina Karkllina 5 Martins Bucins Renars Francis Mitsubishi Lancer Evo 9 ParexLizings Rally Team / Elina Karkllina Subaru Impreza WRX STI Subaru Aigar Pärs Kristo Kallas Autospiritist 2 Subaru Impreza WRX STI Cueks Ats Remmelg Janek Saveljev / Racing Urmas Karik Mitsubishi Lancer Evo 6 Märjamaa Marko Kasepõld Rein Jõessar Rally Team Mitsubishi Lancer Evo 5 / 9 Team Riho Rähn Andrus Toom RRC Siim Plangi Gabriel Müürsepp Subaru Impreza WRX Spec C G.M. Racing SK Radik Shaymiev Timur Kafarov Peugeot 207 Sport TAIF Rally Team Mitsubishi Lancer Evo 9 NORPOT Mait Meriloo Mihkel Haug Racing 1 Subaru Impreza NORPOT Racing Aleksander Käo Riho Luik Mitsubishi Lancer Evo 6 NORPOT Kaido Raiend Hanno Hussar Racing DNS Subaru Impreza Team RRC Priit Pettai Priit Kinnunen Mitsubishi Lancer Evo 6 Harju KEK Haiti Arendi Erik Sei Ralliklubi

N1+N2+N3+A5+A6+A7+Super1600 1 Reiko Lempu Indrek Jõeäär 2 Kaspar Koitla Greta Germanaviciute 3 Priit Ollino Eero Uustalu 4 Arvo Ojaperv Jarno Talve / Avo Kristov / Tarmo Kaseorg 5 Kristen Kelement Timo Kasesalu 6 Hendrik Kers Raino Verliin / Viljo Vider 7 Rivo Vähi Ain Heiskonen 8 Risto Märtson Ilmar Pukk 9 Janek Minkovski Martin Ansi 10 Aigar Pärs Kristo Kallas 11 Rait Sinijärv Raido Loel 12 13 14 15

Honda Civic Type-R Team HH Racing Honda Civic Type-R AG Racing

Renault Clio R3 Jaanimäe RT Renault Clio OK TSK

4 15

8 k

12 k

12 -

12 8

8 10

56 48

Citroen C2 Jaanimäe RT Renault Clio Team RRC

10 k

8 12

k 6

6 k

10 6

k -

6 k

40 24

6 -

10 k k 6

5 10 0 k 2 3 15 DSQ 4 4

8 3 2 k

k 4 k

k 5 k k

23 18 17 15 14

5 -

k -

0 k

0 5

5 6

3 k

13 11

3 8

5 2

3 0

0 k

11 10

Honda Civic Type-R G.M. Racing SK Ford Focus Navaka Racing SK Ford Focus Navaka Racing SK Honda Civic OK TSK Honda Civic Type-R Märjamaa Rally Team Honda Civic Type-R G.M. Racing SK Timo Heiskonen Andres Ots Citroen C2 R2 Aava-Sikk Noorte Sander Pärn Ken Järveoja Rallitiim Alexey Shemet Mikhail Soskin Citroen C2 R2 A-Racing Rünno Ubinhain Riho Teinveld / Nissan Almera GTI LaitseRallyPark

Carl Terras

247

16 Roland Murakas Kalle Adler / Martin Järveoja 17 David Sultanjants Jaan Põldsepp 18 Jari Jaakkola Tatu Nukki 19 Anre Saks Rainer Maasik 20 Kristo Subi Hanno Tamtik / Teele Sepp 21 Romet Tsirna Alari Jüriöö 22 Otto Täht Rivo Hell Armo Avila Jörgen Pukk Gabriel Müürsepp Ain Heiskonen Hanno Viik Karle Rahu Martin Kiil Riivo Mesila / Mihkel Haavel

4 -

k 1 k

k 1

2 1

4 1 0

k 3

k k

6 6 5

Honda Civic Type-R A-Racing Renault Clio 2,0 Sport JMS Racing Honda Civic Type-R E-Autoline Racing Team Honda Civic Type-R G.M. Racing SK

k -

3 k

1 -

3 1 0

Renault Clio E-Autoline Racing Team Seat Ibiza Cueks Racing

Subaru Autospiritist Subaru Impreza WRX STI Subaru Autospiritist Subaru Impreza STI / Spec C Subaru Autospiritist Subaru Impreza WRX STI Subaru Autospiritist Subaru Impreza WRX STI Subaru Autospiritist

99 55

109 65

96 50

104 109 105 60 65 55

65 65

687

Team RRC Subaru Impreza Team RRC Mitsubishi Lancer Evo 5 / 9 Team RRC Mitsubishi Lancer EVO 3 / 5 Team RRC Mitsubishi Lancer Evo 9 Team RRC Lada Samara Team RRC Renault Clio Team RRC

70 36 34

101 41

87 -

83 31

85 39

43 -

105 29

28 k k

DNS Subaru Impreza Team RRC 60 Mmitsubishi Lancer EVO 9 Team RRC k VAZ 2105 / Lancia DeltaHF Integrale Team RRC k Mitsubishi Lancer Evo 9 Team RRC

k k

105 101 55 65

91 46

60 k

65 65

85 60

DSQ

Honda Civic Type-R M.K.E. Motorsport Silberauto Honda Civic Type-R Paide ASK Honda Civic Type-R Jari Jaakkola Honda Civic Type-R E-Autoline Racing Team Honda Civic Type-R OK TSK

KLUBIDE (VÕISTKONDADE) ARVESTUS 1 047 Ott Tänak Raigo Mõlder / Kristo Kraag Ago Ahu Kalle Ahu Georg Gross Madis Halling / Kristo Kraag Aigar Pärs Kristo Kallas

2 022 Ahti Sei Indrek Lepp Riho Rähn Andrus Toom Mihkel Vaidlo Risto Kippasto Rainer Aus Kristo Kraag Indrek Tammvere Teele Sepp Hendrik Kers Raino Verliin / Viljo Vider Priit Pettai Priit Kinnunen Janis Vorobjovs Guntis Ervalds Allar Goldberg Mihkel Lääne Kert Uus Alo Ivask / Matti Janhunen Martin Goldberg Kaarel Lääne Priit Saluri Indrek Lepp

3 001 Margus Remmak Urmas Roosimaa / Olaf Suuder Rainer Aus Urmas Roosimaa / Toomas Kasak Haiti Arendi Erik Sei

Lancia DeltaHF Integrale Team RRC Mitsubishi Lancer EVO 5 / 8 / 9 Team RRC

Harju KEK Ralliklubi Mitsubishi Lancer Evo 9 Harju KEK Ralliklubi Mitsubishi Lancer Evo 9 Harju KEK Ralliklubi Mitsubishi Lancer Evo 6 Harju KEK Ralliklubi

60 60

248

k -

574

567

82 50

64 k

95 55

79 55

77 50

98 60

60 k

VAZ 2108 OK TSK Lada Samara OK TSK Ford Escort RS 2000 OK TSK Honda Civic OK TSK Lada Samara OK TSK Honda Civic Type-R OK TSK

27 k -

27 k 3 k -

28 24 27 k k k k k 40 DSQ 9 17 -

34 -

26 5 k

18 k

9 23

M.K.E. Motorsport Silberauto Mitsubishi Lancer Evo 9 M.K.E. Motorsport Silberauto Mitsubishi Lancer Evo 7 M.K.E. Motorsport Silberauto Honda Civic Type-R M.K.E. Motorsport Silberauto

105 65

63 46

64 60

91 50

97 55

44 44

50 k

49 Sar-Tech Motorsport 31 Toyota Starlet Sar-Tech Motorsport 18 Lada VFTS Sar-Tech Motorsport Mitsubishi Colt Sar-Tech Motorsport 9 k Toyota Starlet Sar-Tech Motorsport

71 40 20 4 k

50 k k 11

36 k 6 k -

69 37 k 15 k

52 k 21 -

52 k 17 4 k

k k

6 k

31 18

32 18

26 10

32 k

k 31

35 15

k -

4 -

k 7 -

20 -

13 k k k k

OK TSK Subaru Impreza WRX STI / Spec C OK TSK Arvo Ojaperv Jarno Talve / Avo Renault Clio OK TSK

4 039 Egon Kaur Simo Koskinen

Kristov / Tarmo Kaseorg Lauri Reintam Oliver Peebo Tanel Müürsepp Neeme Järvpõld Toomas Aavisto Kalle Kaljula Aigar Pärs Kristo Kallas Oliver Ojaperv Raul Kulgevee Kristo Subi Hanno Tamtik / Teele Sepp 5 003 Margus Murakas Silver Kütt Jaanus Murakas Jaago Kuriks Roland Murakas Kalle Adler / Martin Järveoja 6 008 Lembit Soe Ahto Pihlas Janek Mõik Tarmo Varvas Harald Torn Lembit Pajusaar Einar Soe Tarmo Kaseorg / Imre Kuusk Timmu Kõrge Erki Pints Rando Turja Ain Sepp / Aivo Turja Kristo Puusepp Külvar Mand Raido Laulik Tõnis Viidas

Lada VFTS Sar-Tech Motorsport Lada VFTS Sar-Tech Motorsport

Toyota Starlet Sar-Tech Motorsport Nissan Sunny GTI Sar-Tech Motorsport Lada Samara Sar-Tech Motorsport Janek Salong Krisjan Voksepp Kristjan Lüüding Jaanus Lüüding BMW Compact Sar-Tech Motorsport VW Golf I Sar-Tech Motorsport Kaino Traumann Mait Koosa VW Golf Sar-Tech Motorsport Avo Reimal Argo Sepp AZLK 2140 Sar-Tech Motorsport Kaljo Sadam Andres Maripuu

7 030 Timo Heiskonen Andres Ots Tarmo Järveoja Martin Järveoja Gabriel Müürsepp Ain Heiskonen Jaan Pettai Inger Tuur Rivo Vähi Ain Heiskonen Siim Plangi Gabriel Müürsepp

40 G.M. Racing SK Honda Civic Type-R G.M. Racing SK 21 19 Ford Fiesta G.M. Racing SK Honda Civic Type-R G.M. Racing SK k

33 k k

56 k -

53 0 k -

74 23 -

65 36 -

50 14 -

Lada Samara G.M. Racing SK Honda Civic Type-R G.M. Racing SK Subaru Impreza WRX Spec C G.M. Racing SK

k -

33 -

27 29 -

21 32 13

k 33 41

29 k k

22 k 28

8 012 Kristen Kelement Timo Kasesalu Rudolf Rohusaar Mihkel Sagar / Germo Grünthal Martti Varik Priit Holtsmann Priit Ollino Eero Uustalu Tarmo Tiits Enar Saar Olavi Jüriöö Alari Jüriöö

Jaanimäe RT Citroen C2 Jaanimäe RT VW Golf / Nissan Sunny GTI Jaanimäe RT Lada Samara Jaanimäe RT Renault Clio R3 Jaanimäe RT VW Golf GL Jaanimäe RT Lada VFTS Jaanimäe RT

24 24 k

51 30 k

55 k k

63 29 k

71 35 k

40 k -

64 31 0

k -

k 21 2 -

20 35 -

0 34 0 -

36 9 -

40 k -

33 1

249

555

514

379

371

368

9 034 Marko Kasepõld Sven Raid Asso Ojandu Rein Jõessar Rait Sinijärv Raido Loel

25 72 Märjamaa Rally Team Lada Samara / Mitsubishi Lancer Evo 25 43 6 Märjamaa Rally Team Lada Samara Märjamaa Rally Team DSQ 29 Honda Civic Type-R Märjamaa Rally Team

70 44

25 k

40 40

42 42

41 41

315

AGK Sportdrive Mitsubishi Lancer Evo 6 AGK Sportdrive Mitsubishi Galant / Lancer EVO 6 AGK Sportdrive Mitsubishi Lancer Evo 6 AGK Sportdrive Mitsubishi Galant VR4 / Lancer Evo 6 AGK Sportdrive

70 37

38 38

63 35

0 k

50 26

36 36

11 010 Einar Laipaik Siimo Suvemaa Rünno Ubinhain Riho Teinveld / Carl Terras Mart Kask Tanel Maasoo Indrek Ups Marten Madissoo Viljar Ventsel Kristjan Värv Kalle Kask Almar Hindo

LaitseRallyPark BMW M3 LaitseRallyPark Nissan Almera GTI LaitseRallyPark

62 39 23

12 k 7

48 41 3

49 33 k

12 k -

42 27 -

38 38 k

BMW 320 / 318 is LaitseRallyPark Honda Civic CRX LaitseRallyPark VAZ 21053 LaitseRallyPark BMW 318 LaitseRallyPark

k -

0 5 -

7 -

0 16 -

12 -

k 15

k -

12 016 Janek Minkovski Martin Ansi Risto Märtson Ilmar Pukk Timo Tooming Karl Koosa

22 22 -

32 k 32 k

40 17 10 23

22 22 k -

54 26 28 22

35 35 k

47 k 27 20

Olavi Pukk Tarvo Saar Rico Rodi Raimo Lillemets

Navaka Racing SK Ford Focus Navaka Racing SK Ford Focus Navaka Racing SK Subaru Impreza 555 GC 8 Navaka Racing SK Opel Kadett Navaka Racing SK Opel Astra Navaka Racing SK

k -

k k

k -

13 025 Meelis Orgla Margus Metssalu Vahur Err Meelis Goldberg Raivo Reineberk Lembit Suit

ProRex Racing Nissan Sunny GTI ProRex Racing Nissan Sunny GTI ProRex Racing Honda Civic ProRex Racing

13 13 k -

28 19 k 9

38 14 24 -

12 12 k k

46 21 25 -

63 30 33 -

21 k 21 -

221

14 013 Reemo Michelson Andrus Valdmaa Alexey Shemet Mikhail Soskin Mirko Usin Oliver Linno Romet Tsirna Alari Jüriöö Janar Nagel Linnar Simmo Sergey Zhidkov Andrey Konovalenko Timo Kallingo Lauri Annuk Alari Kupri Alar Tatrik / Roman Sokolov Andres Olvik Tõnu Raudkats

A-Racing Ford Escort RS 2000 A-Racing

33 17

48 8

53 -

3 k

14 -

38 -

30 -

219

Citroen C2 A-Racing VW Golf 2 A-Racing Honda Civic Type-R A-Racing VW Golf 2 A-Racing Subaru Impreza A-Racing

16 7 k k -

23 k 12 25

22 9 31

3 k k

14 -

k 16 -

0 30

Mitsubishi Galant A-Racing Mitsubishi Galant VR4 / Subaru Impreza A-Racing AZLK 2140 A-Racing

k -

15 035 Reiko Lempu Indrek Jõeäär

Team HH Racing Honda Civic Type-R Team HH Racing

30 30

0 k

37 37

30 30

38 38

39 39

37 37

10 028 Aivo Hintser Janek Tamm Alo Hintser Oliver Tampuu Aleksandr Gorlashkin Valentin Rodionov / Vasily Mirkotan Roman Sokolov Robert Lostsenikov / Alari Kupri

250

295

263

252

211

16 043 Märt Heinlik Siim Oja Marko Virkoja Silver Havamaa / Ivo Tuiken / Mihkel Sagar Meelis Vaarma Urmet Aare David Sultanjants Jaan Põldsepp Jaak Palmisto Germo Grünthal

Paide ASK Lada Samara Paide ASK Mitsubishi Lancer Evo 8 Paide ASK

0 k -

47 34

0 k -

26 k -

74 45

14 k -

43 43

Lada Samara Paide ASK Honda Civic Type-R Paide ASK VW Golf Paide ASK

13 k -

k -

8 18 -

k 29 8

14 k -

k k -

17 040 Roman Solujazikov Robert Kaskema Slava Popov Talis Perosti

Ekström Rally Team Honda Civic CRX Ekström Rally Team Mitsubishi Lancer Evo 6 / 8 Ekström Rally Team Opel Ascona B Ekström Rally Team

5 5

0 -

43 -

39 -

16 -

46 -

0 -

SK Roolivelled 18 019 Kristo Tamm Kermo Kärtmann / Nissan Sunny GTI / BMW 325 SK Roolivelled Carl Terras / Olavi Kask Jan Õunaste Jarno Talve / Peter Nissan Sunny SK Roolivelled Loorits Lada VFTS SK Roolivelled Lauri Ristolainen Madis Enok Lada 2105 SK Roolivelled Madis Enok Tõnis Enok

8 8

32 -

27 -

14 0

13 -

32 k

16 0

6 -

SK Villu Audi 80 Quattro SK Villu Ford Sierra SK Villu Toyota Corolla GT / BMW 325 SK Villu Lada VFTS SK Villu VAZ 2105 SK Villu BMW Compact RN SK Villu Ford Escort MK2 SK Villu

29 15 14 k

38 14 k 24

20 8 12 k

21 2 0 19

0 k k

30 17 k

0 0 k

0 k k k

0 -

Mihkel Kärner Karle Rahu

19 024 Holger Kangro Martin Härma Rain Johanson Henri Franke Marko Mättik Toomas Tauk Kajar Vassil Alar Rosenberg Villu Mättik Mait Mättik Rrin Tomingas Inese Käspri Aimar Aavik Indrek Irs / Ervin Tserljuk Vello Lõugas Mait Mättik

Lada 2105 SK Villu

20 007 Ats Remmelg Janek Saveljev / Urmas Karik Martin Kiil Riivo Mesila / Mihkel Haavel

Cueks Racing Subaru Impreza WRX STI Cueks Racing Seat Ibiza Cueks Racing

42 42

0 k

0 -

42 42

0 -

44 44

21 048 Aleksander Käo Riho Luik Mait Meriloo Mihkel Haug

NORPOT Racing Subaru Impreza NORPOT Racing Mitsubishi Lancer Evo 9 NORPOT Racing Mitsubishi Lancer Evo 6 NORPOT Racing

38 38 -

70 28 42

0 -

17 -

0 -

E-Autoline Racing Team Nissan Sunny GTI E-Autoline Racing Team Renault Clio / Subaru Impreza EAutoline Racing Team Mitsubishi Colt E-Autoline Racing Team Opel Astra E-Autoline Racing Team

0 -

0 k

28 -

11 -

30 -

53 25

0 k

Kaido Raiend Hanno Hussar

22 045 Mait Madik Priit Hain Hanno Viik Karle Rahu / Tom Rist / Armo Avila Argo Aednurm Tõnis Kask

Taavi Kivistik Taavi Riit / Maila Vaher Honda Civic Type-R E-Autoline Anre Saks Rainer Maasik Armo Avila Jörgen Pukk

Racing Team Honda Civic Type-R E-Autoline Racing Team

251

204

149

142

138

128

125

122

23 029 Taivo Jaansoo Olavi Konsa / Peter Loorits

MR Racing Mitsubishi Lancer Evo 3 MR Racing

0 k

30 30

23 23

18 18

0 k

32 32

103

24 037 Avo Kivinukk Tiit Tiivoja Alar Hermanson Heiti Laast / Andre Vare Harri Rodendau Tom Rist Jaan Teesalu Kalle Kalmus

0 16 E.H.R. Garage k 16 BMW Compact E.H.R. Garage Opel Kadett C / GT E E.H.R. Garage DNS -

19 19 k

15 k -

20 20 -

19 19 -

10 10 -

25 038 Janis Kajo Jaak Sarv / Paavo Pärnakivi Margus Uleksin Hannes Männamets / Hanno Lõpp Otto Täht Rivo Hell

JMS Racing VW Golf JMS Racing

26 015 Raul Viilo Taivo Tuusis

DSQ -

k -

k 15

k k

11 11

16 16

0 0

0 -

23 23

35 11

Mitsubishi Lancer Evo 6 JMS Racing

Renault Clio 2,0 Sport JMS Racing

A-Karuse AMK Subaru Impreza WRX STI A-Karuse AMK

35 35

0 k

38 38

0 k

0 -

0 k

Aava-Sikk Noorte Rallitiim Citroen C2 R2 Aava-Sikk Noorte Rallitiim

0 -

0 k

30 30

37 37

0 k

Sander Pärn Ken Järveoja

World Rally Team Estonia Citroen C4 World Rally Team Estonia

0 -

65 65

0 -

Urmo Aava Kuldar Sikk

SK Jokker Mitsubishi Lancer Evo 6 SK Jokker Daewoo Lanos SK Jokker Ford Escort SK Jokker

0 -

0 k k -

0 k

0 -

34 34 k

0 -

0 k k

10 10 -

15 15 -

0 -

6 5 1

0 k

0 -

2 2 k

29 014 Tarmo Savisaar Tarmo Lai Kaido Viira Tarmo Vajak Andres Lichtfeldt Ivar Maran

Ford Escort M2 E.H.R. Garage Toyota Celica E.H.R. Garage

Kehtna AMK 30 044 Nissan Sunny Kehtna AMK Enn Kasari Hannes Kuusmaa Koit Repnau Teele Sepp / Kaido Lada Samara Kehtna AMK Kurvits

31 046 Madis Mägi Jaan Halliste

Yellow Racing BMW Compact Yellow Racing

0 k

0 -

19 19

32 026 Rein Koch Andre Vare

Jakoch Racing Honda Civic Jakoch Racing

12 12

0 k

0 -

0 k

33 041 Ivar Koppel Rutt Läänemets / Kaupo Koppel

Reinsalu Sport Ford Sierra Reinsalu Sport

0 k

0 -

10 10

0 -

020 Erko Eriste Alo Ivask

Erki Sport Lada Samara Erki Sport

0 k

0 -

023 Virko Juga Tarvo Aulik / Sven Raid / Ilmar Pukk

AMK Ligur Racing Lada Samara AMK Ligur Racing

0 -

0 k

0 0

0 -

0 k

252

AUTORALLI KARIKAVÕISTLUSED 2008 Põlva 23.veebr

Tallinn 09.-10.mai

Rakvere 27.-28.juuni

Võru 18.-19.juuli

Paide 2.-23.aug

Viljandi 12.-13.sept

2. liiga koht

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29-30 29-30 31-33 31-33 31-33

piloot kaardilugeja

auto mark registreerija

Peep Kurm Konstantin Sorohov Margus Kluge Priit Püss Olavi Kask Alvar Paulus / Kristo Tamm Ivar Rühka Janno Hert Sander Pärn Ken Järveoja

VW Golf Cueks Racing Honda Civic ProRex Racing BMW 325 SK Roolivelled

VW Golf 2 Jakoch Racing Citroen C2 R2 Aava-Sikk Noorte Rallitiim Roland Murakas Kalle Adler Honda Civic Type-R M.K.E. Motorsport Silberauto Otto Täht Rivo Hell Renault Clio JMS Racing Rico Rodi Raimo Lillemets Opel Astra Navaka Racing SK Alari Kupri Innar Nemvalts / Subaru Impreza / Mitsubishi Galant Alar Tatrik A-Racing Henri Pihel Martin Rimmel / Mitsubishi Lancer Evo 6 Jaanimäe RT Priit Gradov Siim Plangi Gabriel Müürsepp Subaru Impreza WRX Spec C G.M. Racing SK Urmas Hani Hannes Mitsubishi Lancer Evo 6 JMS Racing Männamets Kaarel Kurvits Robert VW Golf 2 Paide ASK Lostsenikov / Germo Grünthal Kristo Riive Jaanus Hõbemägi Ford Escort Jaanimäe RT Vahur Kellamov Marko AZLK 2140 / Lada Samara A-Racing Keerberg Mait Koosa Priit Koosa VW Golf A-Karuse AMK Olavi Jüriöö Tiit Jüriöö / Lada VFTS Jaanimäe RT Rasmus Niinemäe Margus Ojaots Marek Laur / Honda Civic G.M. Racing SK Martin Meltsov Erkki Jürgenson Jaanus Piller BMW 316 A-Racing Oliver Ojaperv Raul Kulgevee Lada Samara OK TSK Rainer Kens Andrus Karu VAZ 2105 Yellow Racing Reimo Tammiku Carl Terras VAZ 2105 SK Jokker Kalle Melioranski Martin IZ 412 IE E.H.R. Garage Mäeks Meelis Lillemets Mart Teesalu Ford Escort Reinsalu Sport Ergo Paat Vaido Sinisalu Audi 80 Coupe Märjamaa Rally Team Tarvi Poola Margi Merilainen VAZ 2105 G.M. Racing SK Mikk Koppel Christopher Nissan Sunny Gti ProRex Racing Robin Kulbok Indrek Irs Arvo Liimann AZLK 2140 E.H.R. Garage Martin Merelaid Henri Pihel Lada Samara OK TSK Sander Tiisler Marek Sarapuu Honda Civic Type-R G.M. Racing SK Kristjan Kask Arvo Liimann AZLK 2140 E.H.R. Garage Tarmo Reineberk Raivo Honda Civic CRX ProRex Racing Reineberk Andres Olvik Tõnu Raudkats AZLK 2140 A-Racing Rivo Vähi Marek Sarapuu VW Golf 2 G.M. Racing SK Allain Karuse Mario Karuse Opel Astra A-Karuse AMK Henri Haav Tauno Männi Lada Samara Märjamaa Rally Team Martin Valter Tarvi Hints Lada Samara Cueks Racing Andrus Mäeots Martin AZLK 2140 Rallitiim Hobikad Seljamäe

253

Punktid kokku

8 (3)

10 3

6 4

k 10

10 8

8 15

42 40 (43)

4 k

4 7

3 1

12 15

k k

12 10

35 33

5 -

12 k 8

12 5 10

k -

12 -

k -

24 22 18

5 6

7 5

12 11

1 10

k -

1 -

6 -

3 -

11 10

6 2 -

k k

8 -

k 8 k -

3 6 k

9 8 8 8 7

1 -

5 6 -

k 1 k

k k 4

1 k 4 k

7 6 5 4

2 1 1 k

k -

1 -

2 1 1 1 1

1 1 k k -

k -

1 1 0 0 0 0

E13+E14 Põlva 23.veebr

Tallinn 09.-10.mai

Rakvere 27.-28.juuni

koht piloot kaardilugeja

Võru 18.-19.juuli

Paide 22.-23.aug

auto mark registreerija

Viljandi 12.-13.sept

Aare Müil Tiit Vanamölder GAZ 51 Märjamaa Rally Team Jaanus Ligur Aivar Kender GAZ 51A AMK Ligur Racing Priit Liblik Riivo Mesila GAZ 52-04 Sar-Tech Motorsport Marco Lee Heiti Mering GAZ 51 AMK Ligur Racing Tarmo Silt Kaupo Kukk GAZ 51 Märjamaa Rally Team Holger Enok Kalle Iljas / GAZ 52 Märjamaa Rally Team Rain Koit Peeter Silde Margus Künnap GAZ 5204 Kehtna AMK Ants Kristall Kaarel Lumi GAZ 51 Märjamaa Rally Team Vastavalt KV Üldjuhendi punktile 5.6 ei loeta antud klassis KV toimunuks.

Saaremaa 10.-11.okt

*(1.)

Punktid kokku 15 15 12 12 10 10 8 8 6 6 k 0

k k

0 0

AUTORALLI KARIKAVÕISTLUSED 2008 absoluutarvestus koht piloot kaardilugeja 1 2 3 4 5 6

7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20

auto mark registreerija

Subaru Impreza WRX STI Subaru Autospiritist Mitsubishi Lancer Evo 9 Harju KEK Ralliklubi Mitsubishi Lancer Evo 9 M.K.E. Motorsport Silberauto Egon Kaur Simo Koskinen Subaru Impreza WRX STI / Spec C OK TSK Marko Kasepõld Sven Raid / Lada Samara / Mitsubishi Lancer Rein Jõessar EVO 6 Märjamaa Rally Team Mitsubishi Lancer Evo 9 Team Rainer Aus Kristo Kraag / Urmas Roosimaa / Toomas RRC / Harju KEK Ralliklubi Kasak Reiko Lempu Indrek Jõeäär Honda Civic Type-R Team HH Racing Aivo Hintser Janek Tamm Mitsubishi Lancer Evo 6 AGK Sportdrive Priit Ollino Eero Uustalu Renault Clio R3 Jaanimäe RT Kaspar Koitla Greta Subaru Impreza / Honda Civic Germanaviciute Type-R AG Racing Janis Vorobjovs Guntis Mitsubishi Lancer Evo 9 SEB / Ervalds Team RRC Jaanus Murakas Jaago Kuriks Mitsubishi Lancer Evo 7 M.K.E. Motorsport Silberauto Kert Uus Alo Ivask / Matti Mitsubishi Lancer Evo 9 Team Janhunen RRC Ago Ahu Kalle Ahu Subaru Impreza STI / Spec C Subaru Autospiritist Einar Laipaik Siimo Suvemaa BMW M3 LaitseRallyPark Riho Rähn Andrus Toom Mitsubishi Lancer Evo 5 / 9 Team RRC Lauri Reintam Oliver Peebo VAZ 2108 OK TSK

(50)

Punktid kokku 65 365 (415) 60 351

320

270

235

DSQ

219

211

210

21 k

35 39

34 37

36 k

40 41

33 39

199 197

191

186

181

178

39 34

k 41

41 -

33 31

k 39

27 -

38 29

178 174

(24)

Georg Gross Madis Halling / Subaru Impreza WRX STI Kristo Kraag Subaru Autospiritist Kristo Puusepp Külvar Mand Toyota Starlet Sar-Tech Motorsport Kristen Kelement Timo Citroen C2 Jaanimäe RT Kasesalu

169 (193) 163

156

149

Ott Tänak Raigo Mõlder / Kristo Kraag Margus Remmak Urmas Roosimaa / Olaf Suuder Margus Murakas Silver Kütt

254

Slava Popov Talis Perosti

Arvo Ojaperv Jarno Talve / Avo Kristov / Tarmo Kaseorg Ivars Caune Vladimirs Mitsubishi Lancer Evo 9 Barinovs ParexLizings Rally Team / Elina Karkllina Jaan Pettai Inger Tuur Lada Samara G.M. Racing SK Aigar Pärs Kristo Kallas Honda Civic / Subaru Impreza WRX STI OK TSK / Subaru Autospiritist Ats Remmelg Janek Saveljev / Subaru Impreza WRX STI Cueks Urmas Karik Racing Marko Virkoja Silver Mitsubishi Lancer Evo 8 Paide Havamaa / Ivo Tuiken / ASK Mihkel Sagar Janek Minkovski Martin Ansi Ford Focus Navaka Racing SK Jan Õunaste Jarno Talve / Nissan Sunny SK Roolivelled Peter Loorits Meelis Orgla Margus Nissan Sunny GTI ProRex Metssalu Racing Lembit Soe Ahto Pihlas Toyota Starlet Sar-Tech Motorsport Vahur Err Meelis Goldberg Nissan Sunny GTI ProRex Racing Taivo Jaansoo Olavi Konsa / Mitsubishi Lancer Evo 3 MR Peter Loorits Racing Hendrik Kers Raino Verliin / Renault Clio Team RRC Viljo Vider Priit Saluri Indrek Lepp Mitsubishi Lancer EVO 5 / 8 / 9 Team RRC Risto Märtson Ilmar Pukk Ford Focus Navaka Racing SK Timo Heiskonen Andres Ots Honda Civic Type-R G.M. Racing SK Rivo Vähi Ain Heiskonen Honda Civic Type-R G.M. Racing SK Raido Laulik Tõnis Viidas Nissan Sunny GTI Sar-Tech Motorsport Martins Bucins Renars Mitsubishi Lancer Evo 9 Francis ParexLizings Rally Team / Elina Karkllina Sergey Zhidkov Andrey Subaru Impreza A-Racing Konovalenko Tomi Rönnemaa Harri Toyota Corolla GT SPAUK Savolainen / Tero Rönnemaa Rally Team Police Finland / Tero Rönnemaa Avo Kivinukk Tiit Tiivoja BMW Compact E.H.R. Garage Mihkel Vaidlo Risto Kippasto Mitsubishi Lancer EVO 3 / 5 Team RRC Siim Plangi Gabriel Subaru Impreza WRX Spec C Müürsepp G.M. Racing SK Janek Mõik Tarmo Varvas Lada VFTS Sar-Tech Motorsport Rait Sinijärv Raido Loel Honda Civic Type-R Märjamaa Rally Team Radik Shaymiev Timur Peugeot 207 Sport TAIF Rally Kafarov Team Raul Viilo Taivo Tuusis Subaru Impreza WRX STI AKaruse AMK Janis Kajo Jaak Sarv / Paavo VW Golf JMS Racing Pärnakivi

24 25

26 27

28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40

41 42

43 44 45 46 47 48 49 50

Mitsubishi Lancer Evo 6 / 8 Ekström Rally Team Renault Clio OK TSK

255

144

141

133

k -

33 k

27 40

21 DSQ

k 44

29 45

22 k

132 129

128

122

22 -

k 26

17 21

22 14

26 13

35 32

k 16

122 122

109

108

103

32 k

10 k

k 0

28 23

27 14

97 94

k 29

16 36

19 k

k k

20 k

19 -

10 18

84 83

18 -

20 29

k 26

6 25

k k

21 k

17 k

82 80

Anre Saks Rainer Maasik

Sander Pärn Ken Järveoja

Aleksander Käo Riho Luik

Urmo Aava Kuldar Sikk

Timo Tooming Karl Koosa

Alexey Shemet Mikhail Soskin Alo Hintser Oliver Tampuu

57 58

62 63

Holger Kangro Martin Härma Aleksandr Gorlashkin Valentin Rodionov / Vasily Mirkotan Oliver Ojaperv Raul Kulgevee David Sultanjants Jaan Põldsepp Jari Jaakkola Tatu Nukki Marko Mättik Toomas Tauk

Mait Meriloo Mihkel Haug

Janek Salong Krisjan Voksepp

66 67

Ahti Sei Indrek Lepp Roland Murakas Kalle Adler / Martin Järveoja Meelis Vaarma Urmet Aare Tarmo Savisaar Tarmo Lai

60 61

68 69 70 71 72 73 74

Rünno Ubinhain Riho Teinveld / Carl Terras Enn Kasari Hannes Kuusmaa Harald Torn Lembit Pajusaar

75 76

Mirko Usin Oliver Linno Taavi Kivistik Taavi Riit / Maila Vaher Rain Johanson Henri Franke Haiti Arendi Erik Sei

Mait Madik Priit Hain

Reemo Michelson Andrus Valdmaa Margus Uleksin Hannes Männamets / Hanno Lõpp Kristo Subi Hanno Tamtik / Teele Sepp Alari Kupri Alar Tatrik / Roman Sokolov Martti Varik Priit Holtsmann Madis Mägi Jaan Halliste Tarmo Järveoja Martin Järveoja

79 80 81 82 83 84

Honda Civic Type-R E-Autoline Racing Team Citroen C2 R2 Aava-Sikk Noorte Rallitiim Subaru Impreza NORPOT Racing Citroen C4 World Rally Team Estonia Subaru Impreza 555 GC 8 Navaka Racing SK Citroen C2 R2 A-Racing

Mitsubishi Lancer Evo 6 AGK Sportdrive

Lada Samara OK TSK Honda Civic Type-R Paide ASK

9 18

17 29

18 k

9 k

53 47

Honda Civic Type-R Jari Jaakkola Toyota Corolla GT / BMW 325 SK Villu Mitsubishi Lancer Evo 9 NORPOT Racing Lada Samara Sar-Tech Motorsport Subaru Impreza Team RRC Honda Civic Type-R M.K.E. Motorsport Silberauto Lada Samara Paide ASK Mitsubishi Lancer Evo 6 SK Jokker Nissan Almera GTI LaitseRallyPark Nissan Sunny Kehtna AMK Mitsubishi Colt Sar-Tech Motorsport VW Golf 2 A-Racing Opel Astra E-Autoline Racing Team Ford Sierra SK Villu Mitsubishi Lancer Evo 6 Harju KEK Ralliklubi Nissan Sunny GTI E-Autoline Racing Team Ford Escort RS 2000 A-Racing

20 k

1 24

24 k

45 43

36 -

36 35

13 k

8 -

k 34

14 -

k k

35 34

10 9

15 4

5 k

2 4

32 32

7 -

k k

9 15

k k

14 11

k -

30 26

14 -

k -

12 -

0 -

26 25

Mitsubishi Lancer Evo 6 JMS Racing Honda Civic Type-R OK TSK

Mitsubishi Galant VR4 / Subaru Impreza A-Racing Lada Samara Jaanimäe RT BMW Compact Yellow Racing Ford Fiesta G.M. Racing SK

k k 19

k k -

20 k -

0 k k

k -

19 -

20 19 19

Mitsubishi Galant / Lancer EVO 6 AGK Sportdrive Audi 80 Quattro SK Villu

256

85 86 87 88 89 90 91 92 93 94 95 96 97 98 99 100 101

102 103 104 105 106 107 108 109 110 111 112

Mart Kask Tanel Maasoo

BMW 320 / 318 is LaitseRallyPark Kaido Raiend Hanno Hussar Mitsubishi Lancer Evo 6 NORPOT Racing Janar Nagel Linnar Simmo VW Golf 2 A-Racing Viljar Ventsel Kristjan Värv VAZ 21053 LaitseRallyPark Kalle Kask Almar Hindo BMW 318 LaitseRallyPark Jaan Teesalu Kalle Kalmus Toyota Celica E.H.R. Garage Rando Turja Ain Sepp / Aivo Lada VFTS Sar-Tech Motorsport Turja Aimar Aavik Indrek Irs / Ford Escort MK2 SK Villu Ervin Tserljuk Romet Tsirna Alari Jüriöö Honda Civic Type-R A-Racing Rein Koch Andre Vare Honda Civic Jakoch Racing Lauri Ristolainen Madis Enok Lada VFTS SK Roolivelled Einar Soe Tarmo Kaseorg / Toyota Starlet Sar-Tech Imre Kuusk Motorsport Tarmo Tiits Enar Saar VW Golf GL Jaanimäe RT Ivar Koppel Rutt Läänemets / Ford Sierra Reinsalu Sport Kaupo Koppel Raivo Reineberk Lembit Suit Honda Civic ProRex Racing Jaak Palmisto Germo VW Golf Paide ASK Grünthal Kristo Tamm Kermo Nissan Sunny GTI / BMW 325 Kärtmann / Carl Terras / SK Roolivelled Olavi Kask Otto Täht Rivo Hell Renault Clio 2,0 Sport JMS Racing Kristjan Lüüding Jaanus BMW Compact Sar-Tech Lüüding Motorsport Janno Older Jussi Kulmala BMW M3 Janno Older Timmu Kõrge Erki Pints Lada VFTS Sar-Tech Motorsport Tanel Müürsepp Neeme Lada Samara OK TSK Järvpõld Indrek Ups Marten Madissoo Honda Civic CRX LaitseRallyPark Roman Solujazikov Robert Honda Civic CRX Ekström Rally Kaskema Team Allar Goldberg Mihkel Lääne VAZ 2105 / Lancia DeltaHF Integrale Team RRC Toomas Aavisto Kalle Kaljula Ford Escort RS 2000 OK TSK Olavi Jüriöö Alari Jüriöö Lada VFTS Jaanimäe RT Koit Repnau Teele Sepp / Lada Samara Kehtna AMK Kaido Kurvits Hanno Viik Karle Rahu / Renault Clio / Subaru Impreza ETom Rist / Armo Avila Autoline Racing Team Virko Juga Tarvo Aulik / Sven Lada Samara AMK Ligur Racing Raid / Ilmar Pukk Rico Rodi Raimo Lillemets Opel Astra Navaka Racing SK Andres Lichtfeldt Ivar Maran Ford Escort SK Jokker Roman Sokolov Robert Mitsubishi Galant VR4 / Lancer Lostsenikov / Alari Kupri Evo 6 AGK Sportdrive Martin Kiil Riivo Mesila / Seat Ibiza Cueks Racing Mihkel Haavel Kaino Traumann Mait Koosa VW Golf I Sar-Tech Motorsport Avo Reimal Argo Sepp VW Golf Sar-Tech Motorsport Kaljo Sadam Andres Maripuu AZLK 2140 Sar-Tech Motorsport Armo Avila Jörgen Pukk Honda Civic Type-R E-Autoline Racing Team Märt Heinlik Siim Oja Lada Samara Paide ASK

257

k k

16 15 k

k k

16 15 k

0 k

16 16 15 15 15

k 12 k

12 k 6 k

6 11

k -

k k

k -

k k

12 12 12 11

2 -

0 -

9 10

k -

11 10

9 -

k -

9 8

k k

7 k

k -

6 5

7 6 5

3 -

k -

k 1

k k

k 1 k

3 1 1

k -

k k k

0 0 0

k k k -

0 0 0 0

Argo Aednurm Tõnis Kask Harri Rodendau Tom Rist Olavi Pukk Tarvo Saar Andres Olvik Tõnu Raudkats Einar Valdmaa Janno Older Gabriel Müürsepp Ain Heiskonen Indrek Tammvere Teele Sepp Erko Eriste Alo Ivask Mihkel Kärner Karle Rahu Asso Ojandu Rein Jõessar Priit Pettai Priit Kinnunen Alar Hermanson Heiti Laast / Andre Vare Kaido Viira Tarmo Vajak Martin Goldberg Kaarel Lääne Jaakko Keskinen Juha Heikkilä Timo Kallingo Lauri Annuk Kajar Vassil Alar Rosenberg Villu Mättik Mait Mättik Vello Lõugas Mait Mättik Rudolf Rohusaar Mihkel Sagar / Germo Grünthal Rrin Tomingas Inese Käspri Madis Enok Tõnis Enok

Mitsubishi Colt E-Autoline Racing Team Ford Escort M2 EHR Garage Opel Kadett Navaka Racing SK AZLK 2140 A-Racing Toyota Corolla GT Einar Valdmaa Honda Civic Type-R G.M. Racing SK Lada Samara Team RRC Lada Samara Erki Sport Opel Ascona B Ekström Rally Team Lada Samara Märjamaa Rally Team Subaru Impreza Team RRC Opel Kadett C / GT E E.H.R. Garage Daewoo Lanos SK Jokker Lancia DeltaHF Integrale Team RRC Toyota Corolla WRC Progress Motorsport Finland Mitsubishi Galant A-Racing Lada VFTS SK Villu VAZ 2105 SK Villu Lada 2105 SK Villu VW Golf / Nissan Sunny GTI Jaanimäe RT BMW Compact RN SK Villu Lada 2105 SK Roolivelled

258

DSQ -

k k -

k -

k k -

k k k k

0 0 0 0

k k k

0 0 0

DSQ

DNS DNS

0 0

k k

0 0

k k

0 k k

k -

0 0

0 0 0 0 0

k -

0 0

259

17 18

12 13

10 11

6 7 8 9

4 5

1 2

Võistlusauto

Lauri Reintam / Oliver Peebo Lada Samara Einar Laipaik / Siimo BMW M3 Suvemaa Kristo Puusepp / Külvar Toyota Starlet Mand Jaan Pettai / Inger Tuur Lada Samara Jan Õunaste /Jarno Talve, Nissan Sunny Peter Loorits Vahur Err / Meelis Goldberg Nissan Sunny GTI Lembit Soe / Ahto Pihlas Toyota Starlet Avo Kivinukk / Tiit Tiivoja BMW Compact Meelis Orgla / Margus Nissan Sunny GTI Metssalu Janek Mõik / Tarmo Varvas Lada VFTS Marko Mättik / Toomas Tauk BMW 325/Toyota Corolla Raido Laulik / Tõnis Viidas Nissan Sunny GTI Toyota Corolla GT Tomi Rönnemaa / Harri Savolainen, Tero Rönnemaa, Antti Linnaketo Janis Kajo / Jaak Sarv, Paavo VW Golf Pärnakivi Enn Kasari / Hannes Nissan Sunny Kuusmaa Oliver Ojaperv / Raul Lada Samara Kulgevee Mirko Usin / Oliver Linno VW Golf Harald Torn / Lembit Mitsubishi Colt Pajusaar Reemo Michelson / Einar Ford Escort RS 2000 Valdmaa Janek Salong / Kristjan Lada Samara Voksepp

Koht Piloot/kaardilugeja(d)

E11

E9 E10

E11

E10 E9

E10 E11

E10 E10 E11 E10

E9 E10

E9 E11

8 6

0 15 0 7

0 5

7 8

10 15

0 15 12 8

15 12

1 4

3 5

9 6

10 8

0 10

15 0 12 7

10 12

1 6

7 4

8 8

7 12

0 0 0 10

10 12

1 6

7 3

8 8

0 0

4 0

12 15 15 10

0 7

2 3

7 10 5 6

10 0

6 10

15 0 12 8

12 12

7 0

1 0

9 0 0 6

5 8

7 7

10 0

15 0 12 0

10 8

7 3

26 25

42 38

47 47

57 45 63 50

57 63

2 3

12 16

13 10

27 29 7 18

35 25

28 28

54 54

60 57

84 74 70 68

92 88

116

0 0

0 0 0 0

0 0

28 28

54 54

60 57

84 74 70 68

92 88

116

Viru Lõuna- Eesti Paide Viljandi Saaremaa kokku MV KV MV KV MV KV MV KV MV KV MV KV MV punktid Kehvem kl boonus kl boonus kl boonus kl boonus kl boonus kl boonus kl boonus kl boonus kokku tulemus Lõplik 15 8 10 7 12 8 12 8 12 8 15 10 12 8 88 57 145 17 128 15 10 0 15 10 15 10 0 15 4 15 10 75 44 119 0 119

Põlva Tallinn KV MV KV MV

E-rühma meistrivõistluste punktid 2008

260

44 45

40 41 42

38 39

36 37

33 34 35

27 28 29

22 23 24 25 26

Rain Johanson / Henri Franke Viljar Ventsel / Kristjan Värv Marko Kasepõld / Sven Raid Meelis Vaarma / Urmet Aare Mart Kask / Tanel Maasoo Tarmo Järveoja / Martin Järveoja Rein Koch / Andre Vare Madis Mägi / Jaan Halliste Taavi Kivistik / Taavi Riit, Maila Vaher Kristjan Lüüding / Jaanus Lüüding Martti Varik / Priit Holtsmann Koit Repnau / Teele Sepp, Kaido Kurvits Janno Older / Jussi Kulmala Mait Madik / Priit Hain Kristo Tamm / Kermo Kärtmann, Carl Terras Tarmo Tiits / Enar Saar Rando Turja / Ain Sepp, Aivo Turja Timmu Kõrge / Erki Pints Aimar Aavik / Indrek Irs, Ervin Tserljuk Kristo Tamm / Olavi Kask Janar Nagel / Linnar Simmo Lauri Ristolainen / Madis Enok Toomas Aavisto / Kalle Kaljula Rein Tomingas / Inese Käspri Roman Solujazikov / Robert Kaskema Virko Juga / Tarvo Aulik, Sven Raid, Ilmar Pukk

Lada Samara

BMW Compact Honda Civic CRX

Ford Escort RS 2000

BMW 325 VW Golf II Lada VFTS

Lada VFTS Ford Escort MK2

VW Golf GL Lada VFTS

BWM M3 Nissan Sunny GTI Nissan Sunny GTI

Lada Samara

BMW Compact

Honda Civic BMW Compact Opel Astra

VAZ 21053 Lada Samara Lada Samara BMW 318 Ford Fiesta

Ford Sierra

E11 E9

E11

E11 E10 E9

E9 E11

E10 E10

E11 E10 E10

E11

E11 E10 E10

E10 E9 E9 E10 E10

E10

0 12 10 0

4 6

0 0 0

7 3

0 8

4 0

7 0 0

6 6 0

3 4

2 0

0 0 5

0 6

5 8

0 0

7 0

6 0

0 0

3 0

0 0

8 3

0 12 0

0 0

7 6

8 8 8

9 8

10 9

10 7 10

17 12 13

15 12 19 19 12

0 0

0 0 0

0 0

0 3 0

1 5 0

4 7 0 0 6

7 6

8 8 8

9 8

10 9

10 10 10

18 17 13

19 19 19 19 18

0 0

0 0 0

0 0

0 0 0

0 0 0 0 0

7 6

8 8 8

9 8

10 9

10 10 10

18 17 13

19 19 19 19 18

261

73 74

67 68 69 70 71 72

63 64 65

60 61 62

55 56 57 58 59

49 50 51

Raivo Reineberk / Lembit Honda Civic Suit Einar Soe / Tarmo Kaseorg, Toyota Starlet Imre Kuusk Olavi Jüriöö / Alari Jüriöö Lada VFTS Kalle Kask / Almar Hindo BMW 318 Rudolf Rohusaar / Mihkel VW Golf, Nissan Sunny Sagar, Germo Grünthal Honda Civic CRX Indrek Ups / Marten Madissoo Iva Koppel / Rutt Läänemets, Ford Sierra Kaupo Koppel Tanel Müürsepp / Neeme Lada Samara Järvpõld Märt Heinlik / Siim Oja Lada Samara Kajar Vassil / Alar Rosenberg Lada VFTS Madis Enok / Tõnis Enok Lada 2105 Olavi Pukk / Tarvo Saar Opel Kadett Jaak Palmisto / Germo VW Golf Grünthal Vello Lõugas / Mait Mättik Lada 2105 Marko Mättik / Toomas Tauk Toyota Corolla GT Indrek Tammvere / Teele Lada Samara Sepp Erko Eriste / Alo Ivask Lada Samara Asso Ojandu / Rein Jõessar Lada Samara Allar Goldberg / Mihkel VAZ 2105 Lääne Harald Torn / Lembit Mitsubishi Colt Pajusaar Villu Mättik / Mait Mättik VAZ 2105 Einar Valdmaa / Janno Older Toyota Corolla GT Mihkel Kärner / Karle Rahu Opel Ascona B Argo Aednurm / Tõnis Kask Mitsubichi Colt Kaido Viira / Tarmo Vajak Daewoo Lanos Andres Lichtfeldt / Ivar Ford Escort Maran Rico Rodi / Raimo Lillemets Opel Astra Harri Rodendau / Tom Rist Ford Escort MK2 E10 E11

E9 E9 E10 E10 E10 E10

E9 E9 E9

E9 E10 E9 E10 E10

E10

E10 E10 E10

E10

0 0

0 2

0 1

0 0

0 0 0 0 0 0

0 0 0

1 0 0

2 2 2 1 1

5 4 4

0 0

0 0 0 0 0 0

0 0 0

0 0 0 0 0

0 0 0

0 0

0 0 0 0 0 0

0 0 0

1 0 0

2 2 2 1 1

5 4 4

0 0

0 0 0 0 0 0

0 0 0

0 0 0 0 0

0 0 0

0 0

0 0 0 0 0 0

0 0 0

1 0 0

2 2 2 1 1

5 4 4

262

Koht 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28

78 79

VW Golf AZLK 2140

VW Golf

AZLK 2140

Opel Kadett C

Piloot/kaardilugeja(d) Lauri Reintam / Oliver Peebo Kristo Puusepp / Külvar Mand Jaan Pettai / Inger Tuur Janis Kajo / Jaak Sarv, Paavo Pärnakivi Oliver Ojaperv / Raul Kulgevee Mirko Usin / Oliver Linno Janek Salong / Kristjan Voksepp Meelis Vaarma / Urmet Aare Marko Kasepõld / Sven Raid Koit Repnau / Teele Sepp, Kaido Kurvits Martti Varik / Priit Holtsmann Timmu Kõrge / Erki Pints Lauri Ristolainen / Madis Enok Roman Solujazikov / Robert Kaskema Virko Juga / Tarvo Aulik, Sven Raid, Ilmar Pukk Raivo Reineberk / Lembit Suit Indrek Ups / Marten Madissoo Tanel Müürsepp / Neeme Järvpõld Märt Heinlik / Siim Oja Madis Enok / Tõnis Enok Vello Lõugas / Mait Mättik Marko Mättik / Toomas Tauk Indrek Tammvere / Teele Sepp Erko Eriste / Alo Ivask Asso Ojandu / Rein Jõessar Allar Goldberg / Mihkel Lääne Harald Torn / Lembit Pajusaar Villu Mättik / Mait Mättik

Alar Hermanson / Heiti Laast, Andre Vare Andres Olvik / Tõnu Raudkats Kaino Traumann / Mait Koosa Avo Reimal / Argo Sepp Kaljo Sadam / Andres Maripuu

Võistlusauto Lada Samara Toyota Starlet Lada Samara VW Golf Lada Samara VW Golf Lada Samara Lada Samara Lada Samara Lada Samara Lada Samara Lada VFTS Lada VFTS Honda Civic CRX Lada Samara Honda Civic Honda Civic CRX Lada Samara Lada Samara Lada 2105 Lada 2105 Toyota Corolla GT Lada Samara Lada Samara Lada Samara VAZ 2105 Mitsubishi Colt VAZ 2105

E9 E9

E10

E11

Klass E9 E9 E9 E9 E9 E9 E9 E9 E9 E9 E9 E9 E9 E9 E9 E9 E9 E9 E9 E9 E9 E9 E9 E9 E9 E9 E9 E9 0 0 0 0

0 0

0 2

5 0

0 5 3 0

Viru klass 12 15 10 6

0 10

Tallinn klass 10 12 15 6

Põlva klass 15

0 0 0

0 0

3 0

4 2

Lõuna- Eesti klass 12 15 10 1 7 1 5 6

0 0

0 0 0

0 0

Paide Viljandi Saaremaa kokku klass klass klass KV Lõplik 12 15 12 88 78 15 0 15 72 72 0 12 10 57 57 10 6 39 39 10 7 5 29 29 8 4 26 26 0 8 8 21 21 0 6 0 19 19 12 12 7 0 11 11 9 9 0 5 4 9 9 8 8 6 6 0 0 6 6 5 5 3 3 3 3 3 0 2 2 2 2 2 0 1 1 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

0 0

263

24 25 26

20 21 22

15 16 17 18 19

12 13 14

2 3 4 5 6 7 8 9 10 11

koht 1

E10

29 30 31 x

Piloot/kaardilugeja(d) Jan Õunaste / Jarno Talve, Peter Loorits Vahur Err / Meelis Goldberg Meelis Orgla / Margus Metssalu Janek Mõik / Tarmo Varvas Lembit Soe / Ahto Pihlas Raido Laulik / Tõnis Viidas Harald Torn / Lembit Pajusaar Mart Kask / Tanel Maasoo Rain Johanson / Henri Franke Viljar Ventsel / Kristjan Värv Taavi Kivistik / Taavi Riit, Maila Vaher Tarmo Järveoja / Martin Järveoja Madis Mägi / Jaan Halliste Kristo Tamm / Kermo Kärtmann, Carl Terras Tarmo Tiits / Enar Saar Rando Turja / Ain Sepp, Aivo Turja Janar Nagel / Linnar Simmo Mait Madik / Priit Hain Einar Soe / Tarmo Kaseorg, Imre Kuusk Olavi Jüriöö / Alari Jüriöö Kalle Kask / Almar Hindo Rudolf Rohusaar / Mihkel Sagar, Germo Grünthal Ivar Koppel / Rutt Läänemets, Kaupo Koppel Kajar Vassil / Alar Rosenberg Olavi Pukk / Tarvo Saar Jaak Palmisto / Germo Grünthal

Toyota Corolla GT AZLK 2140 VW Golf Toyota Corolla GT

Lada VFTS Opel Kadett VW Golf

Ford Sierra

Lada VFTS BMW 318 VW Golf, Nissan Sunny

VW Golf GL Lada VFTS VW Golf II Nissan Sunny GTI Toyota Starlet

Ford Fiesta BMW Compact Nissan Sunny GTI

Nissan Sunny GTI Nissan Sunny GTI Lada VFTS Toyota Starlet Nissan Sunny GTI Mitsubishi Colt BMW 318 Ford Sierra VAZ 21053 Opel Astra

Võistlusauto Nissan Sunny

Einar Valdmaa / Janno Older Kaljo Sadam / Andres Maripuu Avo Reimal / Argo Sepp Tomi Rönnemaa / Harri Savolainen, Tero Rönnemaa, Antti Linnaketo 7

E10 E10 E10

E10

E10 E10 E10

E10 E10 E10 E10 E10

E10 E10 E10

E10 E10 E10 E10 E10 E10 E10 E10 E10 E10

0 0

12 0 5

6 0 8

0 7 10 15

0 0

4 6

15 7 0 0 10

4 6

0 8 10 15 7 5 3

2 1

4 0

0 0 5

6 3 15 0

0 10 7 0 8

Põlva Tallinn Viru Lõuna- Eesti klass klass klass klass klass E10 12 12 12

E9 E9 E9 E9

0 1

2 0

12 10 4 15 0 8 6

Paide klass 7

0 0 5 7

15 8 6 0 10

Viljandi klass 12

0 3 0 0

15 0 10 0 7 6 0

Saaremaa klass 8

2 1 1

5 4 4

10 9 8 7 5

12 12 10

57 50 47 45 42 25 19 17 15 13

kokku KV 63

0 0 7

0 0 0 38

264

koht 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15

E11

27 28 29 30 31 32

BMW M3 BMW Compact BMW 325/Toyota Corolla Nissan Sunny Ford Escort RS 2000 Honda Civic BMW Compact BWM M3 Ford Escort MK2 BMW 325 Ford Escort RS 2000 BMW Compact Ford Escort MK2 Opel Kadett C AZLK 2140

Võistlusauto

Opel Ascona B Mitsubichi Colt Daewoo Lanos Ford Escort Opel Astra VW Golf

Einar Laipaik / Siimo Suvemaa Avo Kivinukk / Tiit Tiivoja Marko Mättik / Toomas Tauk Enn Kasari / Hannes Kuusmaa Reemo Michelson / Einar Valdmaa Rein Koch / Andre Vare Kristjan Lüüding / Jaanus Lüüding Janno Older / Jussi Kulmala Aimar Aavik / Indrek Irs, Ervin Tserljuk Kristo Tamm / Olavi Kask Toomas Aavisto / Kalle Kaljula Rein Tomingas / Inese Käspri Harri Rodendau / Tom Rist Alar Hermanson / Heiti Laast, Andre Vare Andres Olvik / Tõnu Raudkats

Piloot/kaardilugeja(d)

Mihkel Kärner / Karle Rahu Argo Aednurm / Tõnis Kask Kaido Viira / Tarmo Vajak Andres Lichtfeldt / Ivar Maran Rico Rodi / Raimo Lillemets Kaino Traumann / Mait Koosa

E10 E10 E10 E10 E10 E10

E11 E11 E11 E11 E11 E11 E11 E11 E11 E11 E11 E11 E11 E11 E11

klass

0 0 0

0 0

8 12 10

klass 15 0

klass 0 12 15 10 8 0

tulemused Põlva Tallinn

0 0

klass 15 12 10

Viru

0 0 0

10 0

LõunaEesti klass 15 0 12 8 0 7

0 12

klass 0 15 0

Paide

0 0 0

klass 15 12 10

8 0 7

0 0

klass 15 12 0 10

Viljandi Saaremaa

0 0 0 0 0 0

KV 75 63 47 36 20 17 12 10 8 8 7 7 0 0 0

kokku

NOORTERALLI MEISTRIVÕISTLUSED 2008 JUUNIOR 21 Võru 11.-12. jaan

Tallinn 20.-21. juuni

Otepää 06.-07. sept

koht piloot kaardilugeja 1 Kaspar Koitla Greta Germanaviciute / Rein Jõessar / Kristo Kallas 2 Priit Ollino Silver Kütt / Eero Uustalu 3 Rivo Vähi Margus Zolotov / Ain Heiskonen 4 Indrek Ups Marten Madissoo / Tarmo Lai 5 Hendrik Kers Raino Verliin 6 Kristen Kelement Timo Kasesalu 7 Reiko Lempu Indrek Jõeäär 8 Romet Tsirna Alari Jüriöö 9 Mirko Usin Oliver Linno 10 Rudolf Rohusaar Loona Pärnakivi 11 Ivar Rühka Janno Hert 12 Maila Vaher Karita Kivi Märt Heinlik Siim Oja

Haapsalu 01.-02. nov

auto mark registreerija Nissan Sunny / Honda Civic Type-R SMR Motorsport / AG Racing Renault Clio R3 Jaanimäe RT VW Golf / Honda Civic Type-R G.M. Racing SK Honda Civic CRX LaitseRallyPark Renault Clio Team RRC Citroen C2 Jaanimäe RT Honda Civic Type-R Team HH Racing Honda Civic Type-R Jaanimäe RT VW Golf A-Racing Nissan Sunny GTI Jaanimäe RT VW Golf 2 Jakoch Racing Nissan Sunny GTI Sar-Tech Motorsport Lada Samara Paide ASK

Punktid kokku 59

Punktid kokku 73

NOORED 18 koht piloot kaardilugeja Timo Heiskonen Andres Ots 2 Rein Koch Andre Vare 3 Sander Tiisler Kaido Kaasik / Gabriel Müürsepp 4 Oskar Georg Narusk Mart Ojaperv 5 Simmo Arendi Toivo Rühka 6 Henry Asi Martin Ansi 7 Steven Viilo Taivo Tuusis

auto mark registreerija Honda Civic Type-R G.M. Racing SK Honda Civic Jakoch Racing Honda Civic Type-R G.M. Racing SK Nissan Almera OK TSK Ford Escort RS 2000 Harju KEK Ralliklubi VAZ 2105 OK TSK Toyota Starlet A-Karuse AMK

265

8 9 10 11 12 13

Ken Torn Lembit Pajusaar Revo Taar Jörgen Pukk Otto Täht Rivo Hell Henri Haav Indrek Napp Roland Murakas Kalle Adler Kaarel Kurvits Mihkel Sagar Joosep Narusk Kalle Kalmus / Margus Ainsalu Mellis Lillemets Mart Teesalu Ott Kiil Enn Kiil

Mitsubishi Colt Sar-Tech Motorsport VW Golf Paide ASK Renault Clio JMS Racing Lada Samara Märjamaa Rally Team Toyota Yaris / Honda Civic Type-R M.K.E Motorsport Silberauto VW Golf 2 Paide ASK Mitsubishi Colt / VW Golf 3 G.M. Racing SK Ford Escort Reinsalu Sport Opel Kadett 1,8 GSI Sar-Tech Motorsport

NOORED 16 koht piloot kaardilugeja 1 Siim Plangi Indrek Lepp / Marek Sarapuu 2 Sander Pärn Ken Järveoja 3 Oliver Ojaperv Jarno Talve 4 Martin Kangur Meelis Vooro / Martin Järveoja 5 Miko-Ove Niinemäe Rasmus Niinemäe / Kristo Kraag 6 Karl Jalakas Rainer Laipaik 7 Markus Abram Kristjan Novitski 8 Rainer Rohtmets Henri Franke / Margus Mets 9 Valdur Komp Tom Rist / Avo Kivinukk 10 Ken Torn Lembit Pajusaar / Harald Torn 11 Karl Kruuda Martin Järveoja Allan Popov Sergei Larens / Aivar Järvet Rene Luhamaa Mihkel Lääne

auto mark registreerija Citroen C2 G.M. Racing SK Citroen C2 Aava-Sikk Noorte Rallitiim Lada Samara OK TSK Citroen C2 Aava-Sikk Noorte Rallitiim Citroen C2 Jaanimäe RT VAZ 2105 Sar-Tech Motorsport Honda Civic Merkomar Motorsport Lada Samara OK TSK VW Golf 2 Sar-Tech Motorsport Mitsubishi Colt Sar-Tech Motorsport Citroen C2 Aava-Sikk Noorte Rallitiim Mitsubishi Colt / Citroen Saxo Ekström Rally Team Ford Fiesta JMS Racing

266

Punktid kokku 72

DSQ 0

267

koht

V16

Ken Torn

Siim Plangi Marek Sarapuu Martin Kangur Meelis Vooro Sander Pärn Ken Järveoja Markus Abram Martin Rimmel / Kristjan Novitski / Jarmo Võsa Allan Popov Aivar Järvet Oliver Ojaperv Avo Kristov / Raul Kulgevee Karl Kruuda Martin Järveoja Rainer Rohtmets Margus Mets Miko-Ove Niinemäe Rasmus Niinemäe Karl Jalakas Toomas Jalakas Rene Luhamaa Mihkel Lääne Valdur Komp Tom Rist Enar-Klaus Kunman

Võru

20 15 17 13 9 11 -

Honda Civic Merkomar Motorsport Mitsubishi Colt / Citroen Saxo Ekström Rally Team Lada Samara OK TSK Citroen C2 Aava-Sikk Noorte Rallitiim VAZ 2108 OK TSK Citroen C2 Jaanimäe RT VAZ 2105 Sar-Tech Motorsport Ford Fiesta JMS Racing VW Golf 2 Sar-Tech Motorsport VW Golf 2 Erki Sport

Citroen C2 Aava-Sikk Noorte Rallitiim

Mitsubishi Colt Sar-Tech Motorsport

Citroen C2 Aava-Sikk Noorte Rallitiim

9.veebr

Citroen C2 G.M. Racing SK

auto mark registreerija

piloot

kaardilugeja

RALLISPRINDI MEISTRIVÕISTLUSED 2008

(3)

(12)

3.mai

Kehtna

4.mai

Pärnu

Narva

24.mai

14.juuni

Saaremaa

Laitse

13.juuli

(4)

16.aug

Hiiumaa

25.okt

Kehala

62 (65)

85 (89)

100

147 (159)

kokku

Punktid

268

koht

V18

Neddy-Martin Toom

Reigo Roost

Joosep Narusk

Ken Torn

Kaarel Kurvits

Otto Täht Rivo Hell Karl-Artur Viitra

Meelis Lillemets Mart Teesalu Erik Raudsepp

Roland Murakas Kalle Adler / Urmas Künstler Oskar Georg Narusk Raul Kulgevee Henry Asi Margus Laasik / Martin Ansi Rein Koch Andre Vare Revo Taar Jörgen Pukk Simmo Arendi Gabriel Müürsepp / Haiti Arendi Henrri Haav

Sander Tiisler Indrek Lepp / Marek Sarapuu / Gabriel Müürsepp Timo Heiskonen Andres Ots / Ain Heiskonen Rauno Orupõld

Võru

VW Golf 2 Paide ASK

Ford Escort RS 2000 Harju KEK Ralliklubi

Lada Samara Märjamaa Rally Team

Lada VFTS LaitseRallyPark

Opel Kadett Sar-Tech Motorsport

Mitsubishi Colt G.M. Racing SK

Mitsubishi Colt Sar-Tech Motorsport

(k)

Ford Escort OK TSK

VW Golf 2 Paide ASK

(2.)

Renault Clio JMS Racing

Honda Civic Jakoch Racing

VAZ 2105 OK TSK

Honda Civic Erki Sport

Opel Astra OK TSK

Ford Escort Reinsalu Sport

Honda Civic Type-R M.K.E. Motorsport Silberauto

(1.)

Opel Astra Kehtna AMK

(k)

Honda Civic Type-R G.M. Racing SK

9.veebr

Honda Civic Type-R G.M. Racing SK

auto mark registreerija

piloot

kaardilugeja

(10)

3.mai

Kehtna

4.mai

Pärnu

Narva

24.mai

(12)

(8)

14.juuni

Saaremaa

Laitse

13.juuli

16.aug

Hiiumaa

25.okt

Kehala

76 (86)

101 (113)

113 (121)

kokku

Punktid

113

121

kokku

Punktid

269

koht

4WD

Aleksander Käo Riho Luik

Riho Rähn Andrus Toom Ago Ahu Kalle Ahu Georg Gross Madis Halling Kert Uus Alo Ivask Marko Virkoja Silver Havamaa / Siim Oja Egon Kaur Simo Koskinen Marko Kasepõld Rein Jõessar Taivo Jaansoo Olavi Konsa Margus Uleksin Hannes Männamets Ats Remmelg Aleksandr Gorlanov Roman Sokolov Lauri Annuk / Janek Tamm Alo Hintser Janek Tamm / Oliver Tampuu Margus Murakas

Margus Remmak Urmas Roosimaa / Olaf Suuder Ott Tänak Raigo Mõlder Slava Popov Talis Perosti Priit Saluri

Võru

11 9 17 13 k -

Mitsubishi Lancer Evo 8 Paide ASK

Subaru Impreza OK TSK

Mitsubishi Lancer Evo 6 Märjamaa Rally Team / Kehtna AMK

Mitsubishi Lancer Evo 3 MR Racing

Mitsubishi Lancer Evo 6 JMS Racing

Subaru Impreza Cueks Racing

Mitsubishi VR4 Galant AGK Sportdrive

Mitsubishi VR4 Galant / Lancer Evo 6 AGK Sportdrive

Mitsubishi Lancer Evo 9 M.K.E Motorsport Silberauto

Mitsubishi Lancer Evo 9 Team RRC

Subaru Impreza Norpot Racing

Subaru Impreza Grossi Rally Team / Subaru Autospiritist

Subaru Impreza Sar-Tech Motorsport

Mitsubishi Lancer Evo 5 / 9 Team RRC

Mitsubishi Lancer Evo 6 / 8 Ekström Rally Team

Mitsubishi Lancer Evo 5 / 9 Team RRC

Subaru Impreza Sar-Tech Motorsport

9.veebr

Mitsubishi Lancer Evo 9 Harju KEK Ralliklubi

auto mark registreerija

piloot

kaardilugeja

3.mai

Kehtna

(*1.)

(*2.)

4.mai

Pärnu

Narva

24.mai

14.juuni

Saaremaa

Laitse

13.juuli

(*2.)

(*1.)

16.aug

Hiiumaa

25.okt

Kehala

kokku

Punktid

270

koht

Kaspar Koitla Andres Ots Rivo Vähi Steven Viilo / Marek Laur / Martin Meltsov / Ain Heiskonen Hendrik Kers Raino Verliin Kristen Kelement Timo Kasesalu Raido Laulik Tõnis Viidas Arvo Ojaperv Avo Kristov Priit Ollino Eero Uustalu Reiko Lempu Indrek Jõeäär Gabriel Müürsepp Ain Heiskonen Lauri Reintam Oliver Peebo / Kristjan Värv Jaan Pettai Inger Tuur

Võru

13 30 17 24 11 7

Renault Clio Team RRC

Citroen C2 Jaanimäe RT

Nissan Sunny GTI Sar-Tech Motorsport

Renault Clio OK TSK

Renault Clio R3 Jaanimäe RT

Honda Civic Type-R Team HH Racing

Honda Civic Type-R G.M. Racing SK

VAZ 2108 OK TSK

Lada Samara G.M. Racing SK

VW Golf / Honda Civic Type-R G.M. Racing SK

Honda Civic Type-R AG Racing / G.M. Racing SK

9.veebr

Mitsubishi Lancer Evo 8 Paide ASK

auto mark

Mitsubishi Galant VR4 AGK Sportdrive

registreerija

Mitsubishi Galant VR4 AGK Sportdrive

piloot

Subaru Impreza A-Racing

Mitsubishi Lancer Evo 6 Märjamaa Rally Team

Mitsubishi Lancer Evo 6 JMS Racing

kaardilugeja

Aare Müil Tiit Vanamölder Alari Kupri Innar Nemvalts / Alar Tatrik Janek Tamm Timo Kallingo Oliver Tampuu Timo Kallingo Toomas Sarap

Urmas Hani

RALLI 2WD

3.mai

Kehtna

4.mai

Pärnu

Narva

(4)

24.mai

14.juuni

Saaremaa

Laitse

13.juuli

16.aug

Hiiumaa

25.okt

Kehala

89 (93)

105

kokku

Punktid

271

Rünno Ubinhain Riho Teinveld Viljar Ventsel

Rainer Laipaik

Avo Reimal Argo Sepp Romet Tsirna Alari Jüriöö Jouni Papunen

Mihkel Kärner Karle Rahu Einar Laipaik

Raul Viilo Taivo Tuusis Margus Ojaots Martin Meltsov Janek Salong Kristjan Voksepp Martin Merelaid Henri Pihel Janis Kajo Jaak Sarv Mait Koosa Priit Koosa Märt Heinlik Siim Oja Jaak Palmisto

Mario Karuse Priit Koosa Martin Valter Toomas Valter / Tarvi Hints David Sultanjants Jaan Põldsepp Einar Valdmaa

9 3 -

Lada Samara Paide ASK

VW Golf Paide ASK

Talbot Sunbeam 1600 OK TSK

4 -

Nissan Almera GTI LaitseRallyPark

VFTS LaitseRallyPark

Honda Civic A-Racing

VAZ 2105 Sar-Tech Motorsport

VW Golf Sar-Tech Motorsport

VW Golf 1 A-Karuse AMK

VW Golf 2 JMS Racing

BMW M3 LaitserallyPark

VAZ 2108 OK TSK

Opel Ascona B Ekström Rally Team

Lada Samara Sar-Tech Motorsport

Toyota Corolla GTI Einar Valdmaa

Honda Civic Type-R Paide ASK

Honda Civic G.M. Racing SK

VAZ 2108 OK TSK / Cueks Racing

Toyota Starlet A-Karuse AMK

Opel Astra A-Karuse AMK

272

Andres Olvik Tõnu Raudkats Marko Laanesaar Tõnu Raudkats Marko Kasepõld Sven Raid Vahur Err Meelis Goldberg Rait Sinijärv Raido Loel Rico Rodi Raimo Lillemets Peep Kurm Konstantin Šorohov Hanno Viik Priit Hain Raivo Reineberk Lembit Suit Olavi Kask Kristo Tamm

Timo Vaarmann Erik Lepikson Janar Nagel Linnar Simmo Ivar Koppel Rutt Läänemets Vahur Kellamov

Lembit Soe Ahto Pihlas Ain Rajas

Martti Varik Priit Holtsmann Rain Villo

Mart Kaaristo Rain Villo Indrek Napp

0 k -

Lada Samara Märjamaa Rally Team

Nissan Sunny GTI ProRex Racing

Honda Civic Type-R Märjamaa Rally Team

Opel Astra Navaka Racing SK

VW Golf 2 Cueks Racing

Renault Clio A-Autoline Racing Team

Honda Civic ProRex Racing

BMW 325 SK Roolivelled

0 0

AZLK 2140 / VAZ 2108 A-Racing

AZLK 2140 A-Racing

Ford Sierra Reinsalu Sport

AZLK 2140 A-Racing

VW Golf 2 A-Racing

Nissan Almera GTI OK TSK

Audi 80 Jaanimäe RT

Toyota Starlet Sar-Tech Motorsport

Nissan Sunny Sar-Tech Motorsport

VAZ 2108 Märjamaa Rally Team

Lada Samara Jaanimäe RT

Nissan Sunny GTI Sar-Tech Motorsport

273

Risto Märtson Ilmar Pukk

Kalle Kask Tanel Maasoo Aimar Aavik Indrek Irs Madis Enok

Kristjan Lüüding

Lauri Ristolainen

Margus Kluge

Kaljo Sadam

Stepan Tsvetkov

Aleksandr Tsvetkov

Erkki Jürgenson

Meelis Orgla Margus Metssalu Einar Soe Tarmo Kaseorg Enn Kiil

Tarmo Reineberk

Reimo Tammiku Carl Terras Mirko Usin Oliver Linno Ivar Rühka

Mikk Koppel Christopher Robin Kulbok Meelis Hirbaum

Opel Kadett Sar-Tech Motorsport

Lada 2105 SK Roolivelled

Ford Focus Navaka racing SK

Ford Escort MK2 SK Villu

BMW 318is LaitseRallyPark

BMW Sar-Tech Motorsport

Lada 2105 SK Roolivelled

Honda Civic VTI ProRex Racing

AZLK 2140 Sar-Tech Motorsport

VW Golf 2 Ekström Rally Team

Toyota Starlet Sar-Tech Motorsport

BMW 316 A-Racing

Nissan Sunny GTI ProRex Racing

VW Golf 2 Jakoch Racing

Honda Civic CRX ProRex Racing

VW Golf 2 A-Racing

Opel Astra GSI Paide ASK

VAZ 2105 SK Jokker

Nissan Sunny ProRex Racing

274

koht

piloot

Slava Popov

Tauri Jaanson

Janno Ligur

Andre Kurg

Kati Riidak

Tarmo Reineberk

Asso Ojandu

Kaino Traumann

Urmo Luts

Sten Karuks

Veiko Kõopuu

Sten Oja

Madis Uibo

Imre Reisin

Margus Ojaots

Henri Franke

Andres Reitel

Tarvo Mardiste

Margus Jamnes

Martin Saar

SPRINT 2WD

Lada Samara Ekström Rally Team

Opel Astra Optitrans Tehnikasport

Lada Samara AMK Ligur racing

VW Golf 2 Kehtna AMK

Hinda Civic CRX ProRex Racing

VAZ 2108 Märjamaa Rally Team

VW Golf 1 Sar-Tech Motorsport

VW Golf G.M.Racing SK

VAZ 2108 Yellow Racing Team

VW Golf 2 Kehtna AMK

Lada Samara SMR Motorsport

Ford Escort Reinsalu Sport

VW Golf ProRex Racing

Honda Civic G.M.Racing SK

Suzuki Baleno / Nissan Sunny SK Villu

Nissan Sunny SK Villu

BMW 325i / Nissan Sunny GTI Sar-Tech Motorsport

Lada Samara Cueks Racing

VW Golf 2 Optitrans Tehnikasport

Võru 9.veebr

auto mark registreerija

3.mai

Kehtna

4.mai

Pärnu

Narva

24.mai

14.juuni

Saaremaa

Laitse

13.juuli

16.aug

Hiiumaa

25.okt

Kehala

113

155

kokku

Punktid

275

koht

piloot

Ingar Sassi

Lauri Leiten

Hannes Türnpu

Tarmo Silt

Aare Müil

Kalle Iljas

Ants Kristall

Peeter Silde

Mait Mäesaar

Mikk Mäesaar

Marco Lee

Olev Helü

Holger Enok Kalle Iljas Jaanus Ligur

Helmut Uusmägi

Raivo Prukner

VEOAUTOD

Bagi 53 Tamsalu AMK

Bagi 51 Tamsalu AMK

GAZ 51 Märjamaa Rally Team

GAZ 52 Erki Sport

GAZ 51 Märjamaa Rally Team

GAZ 52 Kehtna AMK

GAZ 53 A-Karuse AMK

GAZ 51 AMK Ligur Racing

(3.)

(1.)

(2.)

GAZ 51 Tamsalu AMK

GAZ 51A AMK Ligur Racing

GAZ 52 Märjamaa Rally Team

GAZ 51 Märjamaa Rally Team

GAZ 51 Kehtna AMK

Võru 9.veebr

auto mark registreerija

3.mai

Kehtna

4.mai

Pärnu

Narva

(2.)

(1.)

24.mai

14.juuni

Saaremaa

Laitse

13.juuli

16.aug

Hiiumaa

25.okt

Kehala

kokku

Punktid

276

Viljar Kask

Rünno Niitsalu

Mart Kork

Birger Rasmussen

Marko Tiinas

Rait Sinijärv

Kristo Laadre

GAZ 53 AMK Ligur Racing

GAZ 53 Tamsalu AMK

GAZ 53 VASK Plekikiisu

GAZ 51 Tamsalu AMK

GAZ 52 Tamsalu AMK

GAZ 52 Märjamaa Rally Team

GAZ 53 M.K.E. Motorsport Silberauto

piloot

Mirko Kaunis Tony Võsur Oliver Vilms Sander Linnaks Martin Reilent Jaanis Tull Tanel Treiel Heigo Sep Oliver Heinsoo Rene Kruusimägi Karl Tarrend Rene Luhamaa Joonas Tanel Lääne Mathi Kivi Kenneth Sepp Simo Varblane

koht

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15

J16 Honda Civic Honda Civic Honda CRX Honda Civic VW Golf 1 Honda Civic VW Golf 2 Ford Fiesta Ford Escort / Honda Civic Ford Focus Honda Civic Honda Civic CRX Honda Civic CRX Toyota Starlet VW Golf 2 Opel Corsa

auto mark

NOORTE RALLISPRINT 2008

Tallinn 09. Saaremaa 15. mai juuni 12 12 (2) 8 6 6 4 4 8 3 k 0 5 5 3 0 1 2 1 0 -

Jaanimäe 05. juuli 9 12 5 2 6 4 3 0 1 0 k

Tabasalu 28. Rannu 18. sept okt (5) 12 12 8 (4) 6 8 3 1 5 0 0 6 0 1 0 4 3 2 0 2 0 0 -

Punktid kokku 45 (59) 40 (42) 23 (27) 18 17 13 8 8 6 5 4 3 2 2 1 0

277

piloot

Siim Plangi Martin Kangur Sander Pärn Allan Popov Markus Abram Karl Kruuda Oliver Ojaperv

1 2 3 4 5 6 7

Rauno-Olavi Ruut Steven Viilo Mihkel Riiman Kristjan Sinik Robert Luts Sander Sepp Jürgen Riit Taavi Piipuu Mario Kendra Roman Burkin Jaan Umda Hans-Kristen Leet Loona Pärnakivi Gert-Kaupo Kähr Madis Kruusma Gleb Bogdanov Kaspar Kaabel

koht

V16

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14

koht

J18

Merilin Mäekivi Kaspar Kasari Fredderick Grünberg Tõnn Lõppe Rasmus Uustulnd Tony Maimre

piloot

Citroen C2 Citroen C2 Citroen C2 Citroen Saxo s1600 Honda Civic Citroen C2 Lada Samara

auto mark

Honda Civic Renault Clio Sport Opel Astra Honda CRX VW Golf 3 GTI Mitsubishi Colt, 1,6 Honda Civic CRX VW Golf 3 GTI VW Golf 2 Nissan 100NX Honda Civic 1,5 Mazda 323 Mio Ford Fiesta Honda Civic Moskvitsh VW Golf 1 Mitsubishi Eclipse

auto mark

VAZ 2108 Peugeot 206 Nissan Sunny Ford Focus Mitsubishi Colt 1,6 Opel Tigra

Tallinn 09. mai 12 8 6 1 5 4 3

Tallinn 09. mai 12 8 5 6 4 0 1 0 3 2 0 0 0

0 0

Saaremaa 15. juuni 12 k 8 5 6 4 -

Saaremaa 15. juuni (6) 12 (4) 8 3 5 k k -

Jaanimäe 05. juuli 12 8 5 (1) 6 3 4

Jaanimäe 05. juuli 6 8 12 (4) 5 3 0 2 1 0 0 -

0 0 0 0 0 -

Tabasalu 28. sept (8) 6 (4) 12 (2) 5 3

Tabasalu 28. sept 12 (4) 6 8 5 3 2 1 -

0 0 -

Rannu 18. okt 9 11 6 4 5 -

Rannu 18. okt 12 8 5 6 4 -

Punktid kokku 45 (53) 33 25 (29) 22 (23) 22 (24) 16 10

Punktid kokku 42 (48) 36 (40) 28 (32) 28 (32) 13 6 5 5 4 4 3 2 1 1 0 0 0

0 0 0 0 0 0

278

piloot

Roland Murakas Sander Tiisler Timo Heiskonen Oliver Ojaperv Joosep Laiksoo Henry Asi Kaarel Kurvits Otto T채ht Rauno Orup천ld Samuli Vuorisalo Sten Oja Rein Koch Simmo Arendi Meelis Lillemets Revo Taar Joosep Narusk Reigo Roost Neddy Martin Toom

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15

Rainer Rohtmets Miko-Ove Niinem채e Karl Jalakas Andre Kurg Valdur Komp Janno Ligur Rene Luhamaa Enar-Klaus Kunman Oliver Rauam

koht

V18

8 9 10

Honda Civic Type-R Honda Civic Type-R Honda Civic Renault Clio Honda Civic Type-R VAZ 2105 VW Golf 2 Renault Clio Sport Opel Astra Honda Civic Type-R Lada Samara Honda Civic Ford Escort RS 2000 Ford Escort VW Golf 2 VW Golf Opel Kadett Lada VFTS

auto mark

Lada Samara Citroen C2 Vaz 2105 Lada Samara VW Golf 2 Lada Samara Ford Fiesta VW Golf 2 Citroen C2

Tallinn 09. mai 8 12 2 6 5 4 1 3 0 -

0 2 0 0 0 0 0 0 -

Saaremaa 15. juuni 12 6 8 (1) 3 4 5 2 0 0

2 3 1 -

Jaanim채e 05. juuli 8 5 6 12 3 4 2 k -

2 0 0 -

Tabasalu 28. sept 12 8 5 4 6 -

1 0

Rannu 18. okt (3) (5) 6 12 2 4 8 1 -

3 2 1 -

Punktid kokku 40 (43) 31 (36) 25 12 12 11 (12) 10 9 9 8 8 5 3 3 2 1 0 0

8 7 1 1 0 0 0 0 0

RALLIKROSSI EESTI MEISTRIVÕISTLUSED 2008 1. Kehala rallikross 4. Vasalemma rallikross

2. Laitse rallikross 5. Laitse rallikross

3. Põltsamaa rallikross

Division 1 Koht 1 2 3 4 5 6 7

Imre Saks Aivars Kokoriss Risto Simonen Silvo Viitanen Väino Laatsarus Jari Kokko Tarvo Mardiste

Auto Mitsubishi Lancer Evo 3 / Evo 5 VW Golf Subaru Impreza WRX STI Ford Escort Cosworth RS 4x4 Toyota Celica GT Volvo S 40 BMW 325i

1 16

Martin Saar Sten Oja Silver Havamaa Andrus Karu Kalle Kask Kevo Kärp Ove Pärtelson Imre Reisin Tatjana Eliseejeva Arne Tamtik Ivar Koppel Marko Mättik Kalmer Vaht Mait Mättik Rommi Pukk Margus Tammoja

VW Golf II VAZ 2108 Honda Civic Type-R Lada VFTS BMW 318is VAZ 2101 VAZ 2108 Audi 90 Coupe GT VAZ 21083 VAZ 21051 Ford Sierra Toyota Corolla VAZ 2101 VAZ 2105 BMW 318 Honda Civic

16 12 7 6 10

Honda Civic Lada Samara VW Golf II VW Golf II Lada Samara Lada Samara Lada Samara VW Golf II VW Golf II Lada Samara VW Golf II

16 8 12 5 10 9

VAZ 2108 VW Golf II Opel Astra Opel Kadett GSI VW Golf VAZ 2108 VW Golf II Peugeot 205 GTI VW Golf II

16 5 12 9 6 7 10

2 3 15 16 12

4 16 12

5 12 15

13 12 11 10

Summa 75 24 15 13 12 11 10

Kokku 63 24 15 13 12 11 10

56 61 52 37 37 26 23 22 17 17 13 10 7 6 4 2

53 52 49 32 32 26 23 22 17 17 13 10 7 6 4 2

58 53 49 42 41 41 28 25 14 11 6

48 45 45 37 36 35 28 25 14 11 6

80 46 43 42 41 39 29 27 8

64 41 38 36 35 33 29 27 8

ERC 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16

0 9

3 15 3 10 5 12 9 4 8

12 10 16 8 7 3 5 6 9 1

12 9 16 8 7 5 3

13 15 10 5 8 6 9 0

4 6 10

4 7

16 10 9 12 8 6 5

DSQ 15 8 13 10 9 6

16 9 10 6 12 7 5 8

16 10 8 9 6 12

7 6 4 2

ERC Junior 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11

Janno Õis Andre Kurg Arvo Kask Sander Roosimaa Sven Kallas Janno Ligur Grete Männikus Joel Alliksaar Enar-Klaus Kunman Tanel Plakso Karmo Roots

16 12 4 6 8 10 5 9

10 8 16 6 5 7 12 9

16 12 8 9 10 7 6

16 10 5 9 7 6 8 12

ERC Standard 1 2 3 4 5 6 7 8 9

Sten Karuks Ain Heamäe Tauri Jaanson Vahur Kupper Erki Külvi Rainer Schultz Urmo Luts Mareck Pukk Hannes Lips

1 halvima punktisummaga etapp ei läinud arvesse.

279

280

Sõitja Margus Suigusaar Kaspar Palok Raimo Reek Kaido Orav Eno Kriibi Sten Karuks Vahur Kupper Rainer Schultz Tauri Jaanson Alari Uusna Aare Jürgenson Ivo Uutar Ain Heamäe Anar Klade Mareck Pukk

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10

Kevo Kärp Kalmer Vaht Ainar Arula Arne Tamtik Danel Ivask Hardo Suuroja Andres Kask Kalle Iljas Jaanus Hõbemägi Martin Kikkas

2WD taga

Koht 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15

2WD esi

1. Audru superkross 5. Audru superkross 9. Audru superkross

VAZ 2101 VAZ 2101 VAZ 2105 VAZ 21051 VAZ 2105 VAZ 2105 VAZ 2101 VAZ 2101 VAZ 2101 VAZ 2107

Auto Opel Astra VW Golf II VW Golf II VW Golf II VW Golf II VAZ 2108 Opel Kadett GSi VAZ 2108 Opel Astra VW Golf II Opel Kadett Peugeot 205 Gti VW Golf II VW Golf I Peugeot 205 Gti

2. Audru superkross 6. Taali superkross 10. Taali superkross

8 7

6 5

13 8 9 7

15 9 7 8

15 13 10

5 7

2 15 10

1 12 10

7 8 5

7 6

9 15 8

11 12

9 6 5 4

7 8 5

10 5 9

5 16 8 12

3 2

4 12 8 9 5 10 16 7 4

16 12 7 9 10

6 8 7 9 15 4 5 3 11

3. Audru superkross 7. Audru superkross 11. Põltsamaa superkross

SUPERKROSSI KARIKAVÕISTLUSED 2008

6 9 5 4

7 15 10 7 10 12

9 4 5 6

8 6 4 5 9 3

6 9

9 8 4 5 7

9 10

15 9 12 7

9 9

10 15 10 6 12 7

4. Audru superkross 8. Audru superkross 12. Audru superkross

16 12 10 8 7 9

15 6

11 7 8 9 10 5 13

12 7

8 16 10 9

12 4 5 9 3

117 97 86 56 31 30 25 8 7 6

104 93 71 56 31 30 25 8 7 6

Summa Kokku 118 108 95 82 83 78 76 76 73 70 54 54 50 50 39 39 34 34 33 33 31 31 15 15 12 12 12 12 5 5

281

Karl Raudsepp Nikolai Martsenko Andre Kurg Janno Ligur Erik Raudsepp Joel Alliksaar Grete Männikus Steven Puust Toomas Lõhmus Kerro Kõva Martin Seppam Sander Roosimaa Enar-Klaus Kunman Sven Kallas

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15

Janno Õis Sander Palmiste Heigo Kriibi Enar-Klaus Kunman Kairo Kallas Martin Seppam Arvo Kask Sander Roosimaa Janar Lehtniit Tõnis Hommik Tanel Tepandi Karmo Roots Rain Raugmäe Silver Õis Deivid Kandelin

noored B

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14

noored A

Honda Civic VW Golf I VW Golf II VW Golf II Audi 80 / Honda Civic VW Golf II VW Golf II VW Golf II VW Golf II VW Golf VAZ 2108 VW Golf II Opel Kadett VAZ 2101 VW Golf II

Honda Civic Citroen Saxo VTS Lada Samara Lada Samara Honda Civic VW Golf III VW Golf II Toyota Corolla Lada Samara VW Golf VW Golf II VW Golf II VW Golf II Lada Samara

3 6

9 4 5

16 12 9 7 6 10 8

12 15 10 8 10

6 9 3 4

6 7 8

5 15 10 9 6 13 3

11 15 12 9 7 8

10 9 13 15 7 8 5

16 12 9 6 7 8 10

10 16 12 9 8

7 8 12

7 6 3 5

3 12 4

15 10 9 1 8

15 12 8 9

7 16

9 10 5 6 12

9 6 5 4

8 11 9 6

3 7 12 15 4 5

15 12 10 9 7

6 4 8

5 5

12 6 6

15 8 10 9 7

7 4

3 5

6 13 8

15 7 5

7 12

15 10

10 16

8 12 7 9

6 4

101 100 99 77 87 69 62 47 43 33 33 28 8 5 4

118 85 91 84 49 41 37 23 21 15 13 13 7 6 101 90 89 76 74 69 62 47 43 33 33 28 8 5 4

106 85 85 72 49 41 37 23 21 15 13 13 7 6

282

Vahur Mitjan Ain Heam채e Ove Link Genadi Pedras Janno Tooming Erko Eriste Rommi Pukk Madis Tafenau Silver Havamaa Joel Alliksaar Ove P채rtelson Margus Tammoja Rene Vinnal Argo Alev Sten Karuks Roland Feodorov Karl Raudsepp Sten Oja Asmo Aulik Priit Haljend Imre Reisin Rainer Schultz Ruve Veski Romet Tsirna Honda Civic

Honda pluss Ligur Racing

Toivo Maks

Volvo 740

Subaru Impreza VW Golf II VW Golf II Opel Kadett Opel Corsa Lada Samara BMW 318 Honda Civic Honda Civic Type-R VW Golf III VAZ 2108 Honda Civic BMW 325 VW Golf VAZ 2108 Honda Civic Type-R Honda Civic VAZ 2108 Opel Ascona B BMW 318 Audi 90 VAZ 2108 BMW 325 Honda Civic

15 8 6 9

3 halvima punktisummaga etappi ei l채inud arvesse.

veteran

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24

vaba

1 2

v천istkond

10 9

8 12 6

16 9 12

51 37

16 8 10 9

43 37

8 9

16 10

52 44

37 44

5 2

12 1

10 4 3 6 16 9 7 8

30 27

16 12 8

10 7

52 35

14 16

9 7

8 10

16 12

45 34

7 6 8 9

41 47

15 9 8

14 26

104 74 68 63 54 53 47 41 24 24 24 19 18 18 13 13 10 10 9 7 7 5 5 2

438 347

104 74 68 63 54 53 47 41 24 24 24 19 18 18 13 13 10 10 9 7 7 5 5 2

438 347

Autokross 2009 1. Tapa autokross 5. Tääksi autokross

2. Varstu autokross 6. Tamsalu autokross

3. Smiltene autokross 7. Varstu autokross

4. Hinsa autokross 8. Tapa autokross

GAZ 51/52 Koht 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

Meeskond Rainer Vissel Tarmo Kihulane Marko Tiinas Andris Jurcins Tarmo Ilves Taavi Pindis Marek Kõbu Bruno Leimanis Ott Kevvai Aivar Kender Birger Rasmussen Tarmo Kuus Tiit Veebel Olev Helü Aigars Ozolins Raivis Lokmanis Igor Kelk

1 5 9 8 15 11 4 2 6 13

2 3 4 13 2 15 9 13 9 5 9 8 3 0 4 1 11 3 11 13 15 6 3 0 2 11 15

8 6

0 8

5 4 7

3 1

4 5 7

5 6 13 15 6 11 7 8 15 2 9 3 4 6 8 7 5 5

7 2 8 7 9 13 5

8 13 9 11 15 4 2

11 13 2 4 0 1 9 3 1

11 3 6 4

3 5

6 6

Summa 78 74 63 59 56 48 41 40 39 38 33 25 21 20 17 8 6

GAZ 53 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

Sigmar Tammemägi Mait Mäesaar Mikk Mäesaar Vaiko Samm Argo Allik Margus Erin Erko Sibul Kristo Laadre Viljar Kask Silver Tammemägi Mart Kork Kaimar Valner Rünno Niitsalu Aare Teder Marek Piigli Priit Teivejõe Kalju Parker

15 13 11 9 8 7 1 5 4 6 2 3

15 11 15 13 15 9 11 13 3 3 6 8 5 7 6 2 9 7 9 8 13 6 4 4 5 5 8 11 1 7 2 4 3

11 15 15 8 13 2 6 13 8 11 9 5 4 3 7 6 5 7

11 15 13 7 4 5 9 8 6

15 13 9 6 7 5 1 8 3 11 4 2

4 1 0

0 0

108 101 75 58 56 49 48 44 39 30 20 15 8 4 1 0 0

Veobagi 51/52 1 2 3

Vahur Lillmann Margus Vainumets Anti Viibur

3 11 15

11 15 11 15 13 15 9 11 13

13 15 15 5 9 11

283

15 11 5

15 8 11

98 93 84

4 5 6 7 8 9 10 11 12

Marek Leegiste Lauri Leiten Rain Veissbach Igor Kelk Elmar Leiten Ivars Jansons Mairo Muinast Mardo M채eots Guldar Kiviro

13 9 7 5 4 8 6

13 6 0 7 8

4 9 7 8 6 5

5 9 8 7 6 4

4 13 13 11 9 DSQ 8 8 9 7 7 4 6 6 6 2 8 3 0 7 5 4 0

9 7 6 13 5 0 0

65 62 46 46 43 37 32 13 2

Veobagi 53 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11

Kardo K체nnapuu Andrus Tiideberg Frank Tiideberg Igor Korobov Kristjan Tiideberg Aleksei Orlov Ingar Sassi Tanel Kihulane Marek K천bu Kalmer Henrikson Renee Rannam채e

13 11 9 8 15

6 13 15 15 15 9 11 7 7 7 11 8 9 8 13 8 11 13

15 15 11 6 7 7 11 9 8 8 9 13 13

13 15 6 5 4 7 9 8 11

13 15 5 9 8 11 6

9 7

284

90 78 70 63 60 59 48 34 17 9 7

285

Nimi Toomas Kallasmaa Teet Nurmeoja Egidijus Gutaravicus Karel Koitlepp Normunds Subeckis

Nimi Jesse Krohn Martin Laur Erko Vallbaum Kevin Korjus Karl Oskar Liiv Ville Miilumäki Toomas Heikkinen Kalle Kulmanen Jesse Laine Johannes Moor Henri Toumala

Koht 1 2 3 4 5

Nimi Ruve Veski Roland Feodorov Rene Vinnal Peep Pihotalo Kristo Krinpus

BMW

Koht 1 2 3 4 5 6 7 8 9

Vormel-Renault

Koht 1 2 3 4

Vormel-Baltic

Auto

Auto FR2000 FR2000 FR2000 FR2000 FR2000 FR2000 FR2000 FR2000 FR2000 FR2000 FR2000

Auto Reynard 893 Bowman BC2 Dallara F394 Dallara F394 Reynard

Riik EST EST EST EST EST

Riik FIN EST EST EST EST FIN FIN FIN FIN EST FIN

Riik EST EST LIT EST LAT

DNS

1.etapp Pärnu 28.-29.06 1.sõit 2.sõit lisa 16 10 25 25 2 20 16 12 14 1 14 12

DNF

1.etapp Riia 03.-04.05 1.sõit 2.sõit lisa 25 25 3 20 16 16 20

1.etapp Riia 03.-04.05 1.sõit 2.sõit lisa 25 25 3 16 16 DNF DNS 20 20 DNS DNF

Eesti meistrivõistlused ringrajasõidus 2008

DNS

2.etapp Pärnu 12.07 1.sõit 2.sõit 25 20 16 25 14 14 12 12 20 16

DNF

lisa

2.etapp Pärnu 28.-29.06 1.sõit 2.sõit lisa 25 25 3 DNF 12 6 8 20 20 12 16 14 14 16 10 8 6 10 4

2.etapp Pärnu 28.-29.06 1.sõit 2.sõit lisa DNF 25 2 20 14 25 16 1 DNS 20 DNF DNF

1.sõit 25

3.etapp Pärnu 08.-09.08 1.sõit 2.sõit lisa 25 25 14 DNF 1 16 20 1 20 14 1 6 16

3.etapp Pärnu 12.07 2.sõit

1.sõit 25 16 20

3.etapp Pärnu 12.07 2.sõit 25 16 20

KOKKU 106 101 50 40 28 28 26 14 14 0 0

KOKKU 133 98 82 60 0

4.etapp Riia 30.-31.08 1.sõit 2.sõit lisa 20 25 1 25 16 2 16 20 DNF DNS DNF DNS

lisa

lisa 3

KOKKU 167 154 137 86 84

286

Indrek Nilson Allan Tigane Eero Pesur Jesper Saron

Nimi Mikko Eskelinen Janis Horeliks Raimo Haukka Ari Laivola Mikko Tiainen Urmas Kitsing Martin Merisaar Jere Welin Jarno Ollikainen Joni Arpiainen Pasi Lähteenmäki Mika Heinonen Jukka Helpi

Koht 1 2 3 4 5 6 7 8

Nimi Andres Hall Toomas Sirg Karolis Doleba Raul Karu Erko Eriste Kaspar Aruvee Madis Kasemets Ardi Aolaid

Super-1600

Koht 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

Super-2000

6 7 8 9

Auto VW Golf 4 VW Golf 3 Honda Civic CRX VW Golf 2 Lada Samara Lada 2101 Toyota Yaris VW Golf 2

Auto BMW 320si Honda Civic Type-R VW Golf 5 GTI Seat Toledo Cupra BMW 320si BMW 320si Honda Civic Type-R Ford Focus Honda Civic Type-R Honda Civic Type-R Honda Civic Type-R Skoda Oktavia RS Honda Civic Type-R

Riik EST EST LIT EST EST EST EST EST

FIN FIN

25 14 16

25 14 20

1.etapp Riia 03.-04.05 1.sõit 2.sõit 16 12

lisa 1

6 DNF

Riik FIN LAT EST FIN FIN EST EST FIN FIN FIN DNF DNS

1.etapp Alastaro 14.-15.06 1.sõit 2.sõit lisa 25 25 3 16 DNF 14 16 20 20 8 12 12 14 10 10 3 6 DNS DNS 4 8

DNF

2.etapp Pärnu 28.-29.06 1.sõit 2.sõit lisa 14 14 1 16 20 12 25 10 12 25 DNF 2 4 10 6 8 8 6

12 8

16 DNS 20 DNF 12

12 14

14 12

14 16 DNF 12 DNF

4.etapp Pärnu 08.-09.08 1.sõit 2.sõit lisa 14 16 1 20 20 1 16 6 10 10 25 25 1 4 14 12 12 6 8

DNF

3.etapp Ahvenisto 06.-07.09 1.sõit 2.sõit lisa 20 25 25 20 3 6 16 16 14 14 DNF 12 12

DNF 12

3.etapp Pärnu 12.07 1.sõit 2.sõit lisa 25 25 1 14 20

2.etapp Pärnu 28.-29.06 1.sõit 2.sõit lisa 12 10 1 25 16 1 16 25 14 DNF 1 8 20 10 DNF 20 DNF DNF 12 6 14

EST EST

EST

KOKKU 140 111 109 100 96 90 50 40

KOKKU 121 106 93 85 62 60 40 31 20 12 8 6 0

48 46 30 28

287

Armands Keišš Toomas Janu Mihkel Selberg

Nimi Martin Seppam Erik Raudsepp Karl Raudsepp Tõnis Hommik Enar-Klaus Kunman Steven Puust Nikolai Martšenko Andre Kurg Janno Ligur Karmo Roots

Auto VW Golf 2 Honda Civic Honda Civic VW Golf 2 VW Golf 2 Toyota Corolla Citroen Saxo

VW Golf 2 VW Golf

Riik EST EST EST EST EST EST EST EST EST EST

LAT EST EST 20

DNS

1.etapp 2.etapp Pärnu 18.05 Pärnu 28.-29.06 1.sõit 2.sõit lisa* 1.sõit 2.sõit lisa 16 14 14 16 10 20 25 25 3 20 25 1 20 20 14 12 12 DNF DNS DNS 10 DNF 8 6 8 12 25 16 16 14 12 10 6 8 DNF 4

DNF

20 10

3.etapp Pärnu 12.07 1.sõit 2.sõit lisa 16 16 25 25 2 20 20 1 10 14 12 10 14 12

DNS

KULLAMÄE MAASTURID KOSTIVERE 4X4 GARAGE CARSERVICE MÄRJAD HÄRJAD HARRASTAJAD WÜRTH MUST NOOL OFF-ROAD WOLFS VIIMSI AUTOHOOLDUS

Teami nimi

Klass TR-1

Võistlus I juht number 101 Madis Agur 102 Toomas Kärp 119 Raul Aava 110 Vahur Romet 104 Ermo Soobik 105 Mart Nuut 107 Andres Tuisk 108 Priit Ahven 115R Alexey Golubev 124 Rasmus Laansalu

Eesti 4x4 KV 2008 Mudakoon Koht Punkte 1 20 2 16 0 0 4 11 3 13 7 8 6 9 10 5 0 0 11 4

Suvesõit Koht Punkte 1 20 2 16 4 11 5 10 6 9 3 13 20 0 7 8 0 0 8 7

Klaperjaht Koht Punkte 7 8 3 13 4 11 9 6 6 9 0 0 5 10 10 5 1 20 15 0

1.etapil ei ole arvestatud “kiireima ringiaja” lisapunkte, sest võistlusel kasutatud ajavõtusüsteem ei võimaldanud seda.

Koht 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10

Noored

9 10 11 8

Kukepea Koht Punkte 3 13 1 20 2 16 0 0 5 10 4 11 8 7 0 0 0 0 0 0

Koht 3 4 1 2 0 k 0 9 0 6

4.etapp Pärnu 08.-09.08 1.sõit 2.sõit lisa 25 20 1 12 14 16 16 20 25 2 14 10 10 12

KOKKU 191 161 159 149 88 82 71 22 14 4

36 28 20

Avo KOKKU Punkte Koht Punkte 13 1 66 11 2 65 20 3 58 16 4 43 0 5 41 0 6 32 0 7 26 6 8 24 0 9 20 9 10 20

5.etapp Riia 30.-31.08 1.sõit 2.sõit lisa 25 25 3 DNF DNS DNF DNS 20 20 16 16

DNF

288

I juht

Matis Trei Ingar Mäesalu Reigo Liukkenen Siim Markus Toomas Kreek Alvar Tähe Vilnis Zeiza Andres Palotu Hardo Mere Anti Puusepp Kristjan Kutsar Priit Midri

Võistlus

SERENGETI BLOCK 1 HOBUJÕUD PORIVORMEL SILBERAUTO STAR TEAM VILNIS ZEIZA D-90 ILMARINE PALMS KUTSAR RACING NAKSITRALLID

Raul Kasesalu

0 0 12 5 0 9 8 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Koht k 3 1 2 k 5 0 4 0 0 0 0

Punkte 0 13 20 16 0 10 0 11 0 0 0 0

Mudakoon

Rene Derrik Imre Heinsaar Armand Zlatin Andrus Laul Mait Metsaalt Olari Vainokivi Andrus Randmaa Aigars Mizga Indrek Nikker Marten Ermast Aivar Ambrosevits Arto Künnapas Aleksander Hunt Gerdo Tennokese Mart Värnik Marko Tiits Urvo Männama Tarvo Jõeste

number 201 216 208 207 203 202 201L 206 217 218 204 215

154 159 151 111 121 123 116 140L 113 155 115 145 153 158 132 156 112 157 188 189

Teami nimi

Klass TR-2

MUDARAKETT DRUŽBA ADI TEAM VÄIKE Q-KULGUR MUDAKUKK AURORA RITSU TEAM OC TOORIK INTEREKSPRESS MUDAHING RATTURID WEBSERVICE.EE GJ MEISTRID G-TEAM ROHELISED JEEBU PÕRRSSAD TULEVIK PHILIP RACING

16 0 15 11 12 17 0 0 14 9 10 0 13 0 18 19 0 0 0 0

Punkte 20 16 11 10 13 0 0 0 0 0 0 0

Suvesõit Koht 1 2 4 5 3 k 0 0 0 0 0 0

0 0 3 10 0 6 7 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

14 2 11 0 0 17 0 8 0 0 0 12 0 13 0 0 16 k k k

Punkte 7 9 0 13 11 16 20 0 10 0 8 0

Klaperjaht Koht 8 6 0 3 4 2 1 0 5 k 7 k

0 0 0 4 3 0 0 0 1 6 5 0 2 0 0 0 0 0 0 0

1 16 4 0 0 0 0 7 0 0 0 3 0 2 0 0 0 0 0 0

Koht 2 3 1 0 5 4 0 0 0 6 0 0

8 0 9 0 0 0 0 0 6 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Punkte 16 13 20 0 10 11 0 0 0 9 0 0

Kukepea

7 0 6 0 0 0 0 0 9 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Koht 1 2 k 4 3 k 0 0 0 k 0 0

8 0 0 0 10 7 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Punkte 20 16 0 11 13 0 0 0 0 0 0 0

Avo

7 0 0 0 5 8 0 0 k 0 k 0 0 0 0 0 0 0 0 k

Koht 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

KOKKU

11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30

Punkte 63 58 51 50 47 37 20 11 10 9 8 0

17 16 16 14 13 13 7 7 7 6 5 3 2 2 0 0 0 0 0 0

Klass Vaba Teami nimi

Võistlus I juht nr

PORIKÄRBES MUDAKOPRAD PLEKSOR BLENDMAN ARTIST FIONA FUNCRUISER SOOKONN PALTO SUZUKE KUNINGAS SHREK KONN TANGO VILKAR SNEGUROCHKA AMATÖÖRID MUDAMIISU SUSLIK OFFROAD NOVAAS MK VISA HULKUR RÖÖVLID RYKIJA TONDIPÜÜDJAD TIBU HARILIKUD TEAM LORD AVASTE SÕBRAD PORIKALA VIIGARDI RAMBO KÄHRIKUD

ÄMBLIK CAPRA MÕNUMUMMID DD TEAM MAADEVAHETAJAD VABATAHTLIKUD KÜLAKURNAJAD TITANIC ONIAR PANDAKARU H TEAM KODUTUD BADASS JUMALAHEAD

407 412 421 404 443 441 417 449 464 445 440 401 448 458 402 453 432 456 409 406 109 408 447 428 452 451 411 405 434 444 450 454 422 457 455 436 459 415 462 419 425 463 426 461 427 467

Mudakoon

Suvesõit

Klaperjaht

Kukepea

Avo

KOKKU

Koht Punkte Koht Punkte Koht Punkte Koht Punkte Koht Punkte Koht Punkte

Rommi Sulg Vallo Sassi Romet Elmaste Tarmo Kurson Mait Valdra Maire Midri Ülo Kurvits Arvet Adson Toivo Tubli Heino Üürike Tarmo Ivanov Jaanus Paju Vaiko Järvi Peep Kreitsberg Raido Kolk Urmas Kungla Hannes Välja Anti Kiiver Rasmus Himma Al-der Parnabas Mait Vanem Raul Pehter Petrik Mõttus Raivo Uras Kaarel Prommik Jaan Pedajas Marek-Rando Keskküla Aare Kaar Raigo Sestverk Marko Lillep Rando Aaren Kristjan Krabi Rainer Oja Mardo Tigane Jaanus Lind Andrei Kurakov Kristjen Kuus Tõnis Tatar Einar Tõnstrom Argo Tiilen Raido Loel Maiko Ratner Heiki Volver Viljar Kiivet Indrek Teppor Per Munck

3 5 1 8 9 12 0 17 0 4 15 2 7 0 6 16 10 0 11 14 13 18 19 20 21

13 10 20 7 6 3 0 0 0 11 0 16 8 0 9 0 5 0 4 1 2 0 0 0 0

1 5 0 3 k 6 13 12 0 4 0 11 10 2 k 8 7 k 0 9 k k 0 0 k

20 10 0 13 0 9 2 3 0 11 0 4 5 16 0 7 8 0 0 6 0 0 0 0 0

5 1 2 4 k k 3 0 6 k 0 0 k 0 k 7 0 k 0 k k k 0 0 k

10 20 16 11 0 0 13 0 9 0 0 0 0 0 0 8 0 0 0 0 0 0 0 0 0

1 2 0 6 3 5 8 4 7 0 0 0 0 0 9 0 0 10 11 0 0 0 0 0 0

20 16 0 9 13 10 7 11 8 0 0 0 0 0 6 0 0 5 4 0 0 0 0 0 0

k 3 7 k 2 5 6 4 8 0 1 0 10 0 0 0 0 9 0 k 0 0 0 0 0

0 13 8 0 16 10 9 11 7 0 20 0 5 0 0 0 0 6 0 0 0 0 0 0 0

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25

63 59 44 40 35 32 31 25 24 22 20 20 18 16 15 15 13 11 8 7 2 0 0 0 0

22 23

0 0

k 0

0 0

26 27

0 0

24 25 26 27 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

0 0 0 0 k k k k k k 0 0 0 0 0 0 0 0 0

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

0 0 0 0 0 k 0 0 k 0 k k k k k k k k 0

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

0 0 0 0 0 0 0 0 k 0 0 0 0 k 0 0 0 0 k

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

289

290

Koht

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27

Klass

M M M M M M M M M M M M M M M M M M M M M M M M M M M

1. 20.04.2008 Võru 8. 26.07.2008 Laitse

3. 18.05.2008 Jõhvi 10. 14.09.2008 Laitse

Marko Eespakk Rain Pruul Marko Kukuškin Argo Kuutok Ahto Moor Enn Laansoo jr. Kalle Kruusma Tarmo Remmet Martin Juhe Marko Laanesaar Ruslan Pleshanov Rainer Saarnak Taivo Sisas Kristjan Kruus Argo Nurs Rene Uukareda Kristjan Kiho Andrus Raissar Mart Parbo Kaimar Sildam Marko Asser Janar Nagel Urmas Roos Urmas Ilumets Raido Leemet Ergo Paat Alo Paumets

Nimi

2. 1.05.2008 Kehtna 9. 06.09.2008 Muhu

Moskvich AZLK 2140 IZ412 Moskvich AZLK 2140 AZLK 2140 IZ 27151 Moskvich AZLK 2140 IZ412 AZLK 2140 IZ Kombi AZLK 2140 AZLK 2140 IZ 412 IZ 412IE Moskvits 2140 AZLK 2140 SL AZLK 2140 IZ 412 IE AZLK2140 AZLK 2140 Moskvich AZLK 2140 AZLK 2140 AZLK 2140 Moskvich IZ 412 Moskvits 2140

Auto mark

4. 25.05.2008 Taali 11. 21.09.2008 Jõhvi

Rahvasprindi karikavõistlused 2008

A 1 12 21 16 14 4 10 8 5 0 9 6 0 x x 0 0 0 7 x x x 11 x 0 0 2 3

A 2 16 21 11 14 9 x 6 x 2 5 8 x 12 x 0 0 0 10 7 4 0 x 0 0 x 0 x

5. 01.06.2008 Hiiumaa 12. 27.09.2008 Vasalemma A 3 12 21 16 14 11 x 9 10 6 x 7 8 x x 5 x x x x x 4 x x x x x x

K 4 x 16 9 21 x 12 x 7 11 x 4 6 14 x 10 8 x x x x x x x x x x 5

A 5 14 21 16 5 10 12 8 7 9 x 6 0 x 11 0 0 x x 4 0 1 x x 2 x x x

K 6 21 9 12 10 11 16 8 x x x 2 7 x 14 x x x x x x x x x 4 5 6 x

6. 07.06.2008 Laitse 13. 05.09.2008 Rapla K 7 21 0 9 16 14 8 7 11 0 12 0 x x x 4 6 10 x 5 x x x 0 1 2 x x

K 8 21 6 16 14 11 7 12 x 9 8 0 5 x x x 0 10 x x 0 0 x 0 x 1 x x

K 9 21 16 0 11 12 14 10 9 8 x x 7 x x 4 x x x x x 6 x x x x x x

K 10 16 21 14 9 11 12 8 6 4 x x x x x x x x x x x x x 10 x x x x

7. 06.07.2008 Jaanimäe

A 11 20 17 10 11 14 12 8 9 x x x x x x x x x x x x x x x x x x x

K 12 16 11 21 14 10 12 5 9 7 x x x x x x 6 x x x 8 x x x 2 x x x

A 13 21 16 14 12 11 x 8 9 10 x x x x x x x x x x x x x x x x x x

kokku 211 196 164 165 128 115 97 82 66 34 33 33 26 25 23 20 20 17 16 12 11 11 10 9 8 8 8

Lõpptulemus 171 157 134 130 105 100 78 77 66 34 33 33 26 25 23 20 20 17 16 12 11 11 10 9 8 8 8

291

M M M M M M M M M M M M M M M M M M M M M M M M M M M M N N N N N N N N N N N

28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53 54 55 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11

Hando Leichter Ervin Kevai Maksim Masnikov Ainar Lepp Ermo Jeedas Silver Siivelt Uno Vilgats Ivo Loog Veiko Kõopuu Arno Metsaluik Marko Siilmann Valler Põldra Margo Link Karmo Keerd Indrek Mäestu Avo Lind Mehis Aan Vladimir Sõptsenko Neimo Nurmet Margus Pärs Meelis Valtna Imre Jelle Janno Sepp Mario Tompel Jaano Vahtra Marek Link Meigo Vene Indrek Nigul Alisa Kitsas Sirje Potisepp Maila Vaher Inger Tuur Kristin Kutser Erika Teffo Tiina Jüriöö Annela Rohejärv Kati Riidak Anneli Ahu Liis Küttis

Moskvits 412 Moskvich AZLK 2140 SL IZ 412 IZ 412 AZLK 2140 Moskvich AZLK 2140 IZ412 Moskvich AZLK 2140 AZLK 2140 Moskvich Moskvich AZLK 2140 AZLK 2140 AZLK 2140 SL AZLK 2140 IZ412 AZLK 2140 AZLK 2140 IZ 412 Moskvich AZLK 2140 IZ 412-05 Moskvich AZLK 2140 AZLK 2140 IZ 412-05 IZ 412 Nissan Sunny GTI Nissan Sunny GTI Nissan Sunny GTI VW Golf Honda Civic VW Golf 2 Nissan Almera VW Golf3 VW Golf 3 GTI VW Golf Nissan Cherry

0 0 0 x x x 0 0 x x x 1 x x 0 0 0 x x 0 x x 0 x x x 0 x 14 21 11 12 10 x x 9 x 16 8

0 0 3 x 0 x 0 0 x 0 x x 1 x 0 0 0 0 0 0 x x x x x 0 x x 21 16 14 10 12 9 6 7 11 4 5

x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x 11 17 12 20 9 x 10 14 x x x

x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x 21 16 14 12 x x 11 x x x x

x x x 0 4 x 0 x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x 0 21 14 12 16 x x 11 x x x x

x x x x x x 3 0 x x 1 x x x x x x x x x 0 x x 0 x x x x 21 11 14 16 x 12 10 x x x x

x 0 3 x 0 0 0 x x x x x x x 0 x x 0 0 x 0 0 x x x x x x 20 17 14 11 10 12 x x x x x

x 0 x 0 x 4 0 0 x x x x x x 0 0 x x x x x 0 x x x x x x 16 21 14 12 11 x x x x x x

x x x 5 x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x 16 14 21 12 x x x x x x x

x 2 x x x x x x 3 1 x x x x x x x x x x x x x x x x x x 12 21 16 11 10 x 8 9 14 x x

7 x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x 16 21 9 14 x 11 x 12 x x x

x 4 x x x x 0 3 x x x x x 1 x x x x x x x x x x 0 x x x 21 12 14 10 11 16 x x x x x

x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x 21 12 11 14 x x x 16 x x

7 6 6 5 4 4 3 3 3 1 1 1 1 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 210 222 177 167 87 60 56 51 41 20 13

7 6 6 5 4 4 3 3 3 1 1 1 1 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 171 169 129 125 87 60 56 51 41 20 13

292

N N N 2WD-A 2WD-A 2WD-A 2WD-A 2WD-A 2WD-A 2WD-A 2WD-A 2WD-A 2WD-A 2WD-A 2WD-A 2WD-A 2WD-A 2WD-A 2WD-A 2WD-A 2WD-A 2WD-A 2WD-A 2WD-A 2WD-A 2WD-A 2WD-A 2WD-A 2WD-A 2WD-A 2WD-A 2WD-A 2WD-A 2WD-A 2WD-A 2WD-A 2WD-A 2WD-A 2WD-A

12 13 14 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36

Tiina Tuur Katrin Murakas Tiia Mägi Veiko Veldemann Hanno Raiend Kert Kärbo Kristen Kelement Jalar Sildnik Alar Laine Kristjan Kask Mati Reilent Esko Viirg Heiki Luts Indrek Haamer Raivo Sarv Janek Rööbing Mati Kutser Taavi Riit Priidu Mandre Ivo Kruusi Marti Rillo Andrus Kolk Jaak Sarv Janis Kajo Harri Jõgisalu Imre Karu Andres Randveer Ott Reinaas Marek Laur Margus Järvel Tarmo Peddai Ott Nootre Janno Pagar Jürgen Riit Arvi Hain Tanel Mõts Tarmo Kikkatalo Toivo Ditmann Garry Aren

VW Golf Honda Civic Type-R VW Golf Honda Civic Honda Civic Honda Citroen VW GOLF Mitsubishi Colt Honda Civic VW Golf 1 Honda Civic VW Golf Honda Civic Honda Civic 1 Honda Civic Crx Honda Honda Civic Crx Honda CRX Peugeot 206 VW Golf III VW GOLF VW VW GOLF VAZ 2108 Lada Samara Toyota Corolla Honda Civic Honda Civic 1 Toyota Corolla Mitsubishi Colt VAZ 2105 VAZ 2105 Honda Civic CRX VW Polo VW Golf Peugeot 206 Lada Samara Honda Civic

x x 7 21 14 17 7 12 10 3 x 0 8 0 6 0 9 11 1 0 0 x 2 x x x x x 4 x 0 x x x 5 0 x x x

x 8 x 14 10 12 16 21 7 11 x 4 6 x 0 3 9 5 0 1 0 x x x x x x 8 x 0 x x x x x x 2 x 0

x x x 12 14 17 11 20 10 2 7 6 8 x x 4 9 x 5 x 0 x x x x x x x 1 x 3 x x x x x x x x

x x x x 21 16 14 x 11 12 8 5 x 9 3 0 K x 1 7 x 4 x x 10 0 x x x 2 x 6 x x x x x x x

x x x 17 14 20 x x 11 12 x 2 x 9 7 6 x 4 5 x x x 8 10 x 3 x x x x x x x x x x x x x

x x x 16 14 11 x x 9 12 21 x 10 8 6 3 x x 1 x 7 2 x x x 4 x x x 5 x x 0 x x x x 0 x

x x x x 16 10 21 x 5 14 11 0 12 8 7 0 x x x 6 x 4 x x x 1 9 x 2 x 3 x 0 x x x x 0 x

x x x 14 21 12 16 0 9 10 8 5 11 6 0 4 x x 3 7 x 2 x x x 1 x x x x x x x x x x x 0 x

x x x 21 11 12 x 14 16 x x 8 x 9 10 5 x 6 x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x

x x x 21 9 14 16 8 12 x 10 6 x 7 11 5 x x x x 4 x x x x x x x x x x x 2 x x 3 x x x

10 x x 16 9 12 11 21 14 5 7 10 8 x 0 x x x 6 x x x x x x x x x x x x x x x x 0 x x x

x x x K 15 16 20 12 11 10 x 9 x 7 x 8 x 6 x x 4 x x x x x x x x x x x 3 5 x x x x x

x x x 20 6 14 9 12 10 5 x 17 x 8 x 11 7 x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x

10 8 7 172 174 183 141 120 135 96 72 72 63 71 50 49 34 32 22 21 15 12 10 10 10 9 9 8 7 7 6 6 5 5 5 3 2 0 0

10 8 7 146 139 138 134 108 104 91 72 70 63 58 50 49 34 32 22 21 15 12 10 10 10 9 9 8 7 7 6 6 5 5 5 3 2 0 0

293

2WD-A 2WD-A 2WD-A 2WD-A 2WD-A 2WD-A 2WD-A 2WD-A 2WD-A 2WD-A 2WD-A 2WD-A 2WD-A 2WD-A 2WD-A 2WD-B 2WD-B 2WD-B 2WD-B 2WD-B 2WD-B 2WD-B 2WD-B 2WD-B 2WD-B 2WD-B 2WD-B 2WD-B 2WD-B 2WD-B 2WD-B 2WD-B 2WD-B 2WD-B 2WD-B 2WD-B 2WD-B 2WD-B 2WD-B

37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24

Martin Meltsov Illimar Hirsnik Mait Mäesaar Madis Särekanno Lennar Bergmann Klen Valting Paavo Pärnakivi Toomas Toome Tiit Reinaas Jaan Kask Rein Villo Aldis Toome Kaarel Ploom Andrias Maasalu Rasmus Niinemäe Gert Aasmäe Enn Kasari Toomas Vask Ago Onton Hanno Sookand Andrus Toom Jaanus Piller Enn Sups Raido Tonts Kaupo Plakso Raik-Karl Aarma Timo Kukk Almer Bärg Priit Sikk Janno Nutov Marek Haiba Jaan Kask Imre Randmäe Rain Kaljura Jaan Kollo Boris Ermakov Alari Küttim Imre Vanik Aimar Apri

Toyota Corolla 1 Nissan Cherry Mazda MX-3 Nissan Sunny Toyota Corolla 1 VAZ 2108 Ford Fiesta Toyota Corolla VAZ 2106 Nissan Sunny VAZ 2105 Toyota Corolla Ford Fiesta VAZ 2105 Citroen C2 BMW M3 Seat Leon BMW 325i Mazda BK-3 / Toyota Nissan Almera GTI BMW 325i BMW 325i Ford Escort VW Golf BMW 330 D VW GOLF Audi Coupe Honda Civic Type-r VW Golf Honda Civic Type-r VAZ21073 Nissan Sunny BMW 325i Touring BMW 325i Honda Civic Type-R Honda Civic Type-R Audi 80 Nissan Sunny BMW M3

0 0 0 x 0 x 0 x x x x x 0 x 0 21 14 11 0 10 9 12 x 6 16 x 0 0 8 2 0 0 0 7 x 0 x x x

x x x x x x x 0 0 x x 0 x 0 x 15 7 8 6 11 12 16 0 9 20 x 0 0 0 10 0 3 0 x x 0 x x x

x x x x x x x x x x x x x x x 11 21 12 4 3 9 14 x 7 5 x 0 16 0 8 0 0 6 10 x 2 x x x

x x x x x 0 x x x x x x x x x 12 9 21 16 11 14 3 x 10 x x 8 x DQ x 0 4 x 7 x x x 2 x

x x x x x x x x x x x x x x x x 12 9 20 8 16 15 x x 10 x 6 7 x 5 x x 11 x x 3 2 x x

x x x x x x x x x x 0 x x x x 21 11 12 9 14 x 0 3 16 x x 5 0 7 x 0 6 x 0 8 2 x 0 x

x x x x x x x x x x x x x x x 8 21 4 9 16 x 1 5 11 x x 0 2 10 x 7 12 x 0 14 0 3 x x

x x x x x x x x x x x x x x x 21 11 9 16 14 10 2 8 12 x 4 0 x x x x x x x x 3 6 x x

x x x x x x x x x x x x x x x 21 10 12 6 7 9 8 14 x x 16 11 x x x x x x x x x x x x

x x x x x x x x x x x x x x x 20 14 9 10 13 7 5 16 x x 11 8 x x x 6 x x x x x x x x

x x x x x x x x x x x x x x x 16 12 21 5 10 11 14 9 x x 2 1 7 6 8 3 x x x x 0 x x x

x x x K x x x x x K x x x x x x K 11 7 16 10 6 21 x x 8 x x x x 14 x x x x 4 9 12 x

x x x x x x x x x x x x x x x 16 14 10 21 4 9 12 6 x x 5 x x x x x x 8 x x 7 x x 11

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 182 156 149 129 137 116 108 82 71 51 46 39 32 31 33 30 25 25 24 22 21 20 14 11

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 163 128 119 112 112 98 83 79 71 51 46 39 32 31 31 30 25 25 24 22 21 20 14 11

294

2WD-B 2WD-B 2WD-B 2WD-B 2WD-B 2WD-B 2WD-B 2WD-B 2WD-B 2WD-B 2WD-B 2WD-B 2WD-B 2WD-B 2WD-B 2WD-B 2WD-B 2WD-B 2WD-B 2WD-B 2WD-B 2WD-B 2WD-B 2WD-B 2WD-B 2WD-B 2WD-B 2WD-B 2WD-B 2WD-B 2WD-B 2WD-B 2WD-B 2WD-B 2WD-B 2WD-B 2WD-B 2WD-B

25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62

Meelis Liivrand Kristo Kruus Kaido Kruus Alo Põder Madis Särekanno Urmet Jänes Kaarel Ploom Jallo Kaasik Andrus Küttim Toomas Kriisa Sandro Tiisler Raul Põdersalu Raivo Johannes Ivar Puusepp Heiki Rauba Romet Tsirna Reemo Michelson Urmas Vassus Janno Uusleer Margus Mardiste Raido Pajussaar Vallo Vahesaar Karry Küünemäe Evar Ilisson Romeo Mõistus Ronald Jürgenson Tiit Rattasep Tõnu Raag Andrus Valdmaa Sergei Ivask Simo Saar Taavi Siruli Argo Must Aivo Mängel Fred Heinla Hannes Männamets Gunnar Ojasaar Erki Mõisa

VW Golf BMW 320 BMW 320 BMW 325i Nissan Sunny Mazda MX-5 VW GOLF Mazda 323 Audi 80 Renault Clio Honda Civic Renault Clio Honda Civic Type-R Renault Clio Peugeot 205 GTI Honda Civic Type-R Nissan 350z Nissan Almera gti BMW M3 VW GOLF Ford Sierra Ford Sierra VW Golf BMW 325i VW Golf Peugeot 205 GTI Honda Civic Type-R Peugeot 205 GTI Nissan 350z BMW 325i Ford Escort VW GOLF VW GOLF Toyota Celica BMW 320i Ford Escort volkswagen golf BMW 325i

x x x x 1 x x 5 x x 4 x x x 3 x x 0 x x x x 0 x 0 0 x 0 x x 0 x 0 x x 0 0 0

x x x 1 x x x x x 5 x 4 x x x 2 x x x 0 0 0 0 x x x DQ x x 0 x x x x x x x x

x x x x 0 1 x 0 x x x x x x x x x 0 x 0 x x x 0 x x x x x x x 0 x x x x x x

x x x 6 1 x x x x x x x x x x x x 0 x x 0 0 x x x x x x x x x x x x x x x x

x x x x x 4 x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x

10 x x 0 4 0 x x x x x x x x x x x 1 x 0 x x x x x x x x x x x x x 0 x x x x

x x x x 0 x 6 0 x x x x x x x x x 0 x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x

x 7 5 x x 1 x x x x x x x x x x x x x x x x x 0 x x x x x x x x x x 0 x x x

x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x

x 3 4 x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x

0 x x x x x x x x x x x 4 x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x

x x x x x x x x 5 x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x

x x x x x x x x x x x x x 3 x x 2 x 1 x x x x x x x x x 0 x x x x x x x x x

10 10 9 7 6 6 6 5 5 5 4 4 4 3 3 2 2 1 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

295

2WD-B 2WD-B 2WD-B 2WD-B 2WD-B 2WD-B 2WD-B 2WD-B 2WD-B 2WD-B 2WD-B 2WD-B 2WD-B 2WD-B 4WD 4WD 4WD 4WD 4WD 4WD 4WD 4WD 4WD 4WD 4WD 4WD 4WD 4WD 4WD 4WD 4WD 4WD 4WD 4WD 4WD 4WD 4WD 4WD 4WD

63 64 65 66 67 68 69 70 71 72 73 74 75 76 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25

Alar Allik Arvo Elm Erki Lumiste Argo Sepp Riivo Jallai Andrei Burkin Mati M채nna Rainer Umbleja Raiko Orin Kristjan Haiba Janno Suve Jaanus Reisik Andres Vasar Jorma Kase Ranno Bundsen Rainer Parik Virgo Arge Helmet Palm Raul Jeets Elvis Pukk Arsi Tupits Alex Raadik Rain Rannala Ardo Roo Allan Kiviselg Mihkel Vaidlo Tarmo Silt Ain Kastan Juho Toomik Jaanus Steinfeldt Riho R채hn Aimur Pindis Jaan Kronberg Are Uurim채e Raiko Aru Avo Kangro Mika Kosunen Raul Viilo Aare Pukk

VW Sirocco Volvo 240 Audi 80 Mazda 323 BMW 323i Nissan 100nx Nissan Sunny Ford Sierra BMW 325i BMW 325i Touring BMW 320 i BMW 320 Opel Kadett GSI VW GOLF Subaru Mitsubishi Evo 9 Mitsubishi Evo 8 Mitsubishi EVO 8 Mitsubishi EVO 9 Subaru Impreza Subaru Impreza Subaru Impreza Mitsubish Lancer EVO 5 Mitsubishi lancer Mirsubishi Lancer EVO 8 Mitsubishi Lancer Evo 5 Mitsubishi Lancer EVO 9 Mitsubish Lancer EVO 3 Subaru Impreza Audi S2 Mitsubishi Lancer Evo 5 Toyota Subaru Impreza Subaru Impreza Subaru Impreza Mitsubishi Lancer EVO 3 Mitsubishi Colt CZ3 Subaru Impreza Subaru Impreza STI

x x x x 0 x x 0 x 0 x x x x 21 14 16 12 10 x 0 5 x 0 x 0 x x 6 2 7 0 x x x 4 x 11 9

x x x x x x x x x x x x x x 17 20 x 14 2 8 6 3 7 4 12 6 11 10 9 x x x 1 x 5 x x x x

x 0 x 0 x x x x x x 0 x x x 20 14 12 17 x 10 3 7 x 5 11 3 6 9 x 2 x x 1 x x 8 x x x

0 x x x x x x x x x x x x 0 21 14 16 9 10 x 0 x 8 5 x 0 11 7 6 x x x x x 4 x 12 x x

x x 0 x x x x x x x x x 0 x 21 16 12 14 11 10 6 4 x x 9 6 7 8 x x x x 3 x x x x x x

x x x x x x 0 x x x x x x x 21 14 16 12 11 9 7 x 10 5 x 7 x x x x x x 0 8 6 x x x x

x x x x x x x x x x x x x x 21 11 16 12 14 10 8 x x 9 x 8 x x x x x x x x x x x x x

x x x x x x x x 0 x x 0 x x 12 14 20 11 17 10 7 0 9 x x 6 x x x x x 4 5 8 x x x x x

x x x x x x x x x x x x x x x 16 14 11 21 x x x 12 x x x x x x 10 x x x x x x x x x

x x x x x x x x x x x x x x 21 12 14 11 16 10 8 9 x 7 x x x x x x x x 6 x x x x x x

x x x x x 0 x x x x x x x x 21 x 12 16 8 x 10 14 x 9 x x x x x x 11 x x x x x x x x

x x x x x x x x x x x x x x x 20 14 x 17 11 K 10 12 x x x x x x x x 8 x x x x x x x

x x x x x x x x x x x x x x 9 12 14 21 8 7 10 16 x x 11 x x x x 4 x 5 x x x x x x x

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 205 177 176 160 145 85 65 68 58 44 43 36 35 34 21 18 18 17 16 16 15 12 12 11 9

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 179 142 136 125 122 85 62 61 58 44 43 36 35 34 21 18 18 17 16 16 15 12 12 11 9

296

4WD 4WD 4WD 4WD 4WD 4WD 4WD 4WD 4WD 4WD 4WD 4WD 4WD 2WD-Sport 2WD-Sport 2WD-Sport 2WD-Sport 2WD-Sport 2WD-Sport 2WD-Sport 2WD-Sport 2WD-Sport 2WD-Sport 2WD-Sport 2WD-Sport 2WD-Sport 2WD-Sport 2WD-Sport 2WD-Sport 2WD-Sport 2WD-Sport 2WD-Sport 2WD-Sport 2WD-Sport 2WD-Sport 2WD-Sport 2WD-Sport 2WD-Sport 2WD-Sport

26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26

Hanno Viik Taavi Silt Andres Kask Argo Kangro Janek Aasma Hardi Siilats Heigo Enden Imre Saks Kristo Tagaväli Rauno Roo Mait Koosa Jaanus Arof Alar Rosenberg Erkki Jürgenson Tarmo Reineberk Vahur Vene Romet Kors Madis Uibo Allan Popov Jan Õunaste Raido Laulik Kaino Traumann Revo Taar Rivo Vähi Martin Saar Jarno Talve Reigo Laulik Simmo Arendi Kaspar Koitla Hendrik Kers Sten Oja Jaan Pettai Martti Varik Imre Reisin Rainer Rohtmets Eiki Lill Raivo Reineberk Madis Enok Tauri Jaanson

Subaru Impreza Subaru Impreza Subaru Impreza STI Mitsubishi Evolution 3 Mitsubishi Lancer Evo 8 Subaru Impreza Subaru Impreza Mitsubishi Lancer EVO5 Subaru Impreza Mitsubishi Lancer Subaru Impreza Mitsubishi Lancer Audi s4 BMW 316 Honda Civic CRX VW Golf VW Golf Ford Escort RS Citroen Saxo S1600 Nissan Sunny GTI Nissan Sunny GTi GOLF 1 VW Golf 2 VW Golf 2 VW Golf Nissan Sunny GTI Nissan Sunny GTI Ford Escort RS 2000 Honda-Civic Type-R Renault Clio Lada Samara Lada Samara Lada Samara VW Golf GTI Lada Samara BMW 325 I Honda Civic Lada 2105/VFTS Opel Astra

x x 8 3 x x x 0 x 1 0 x 0 8 11 0 7 6 0 12 x 0 x 21 x 9 x x x 16 x 14 x 0 x x x x x

x x x x x x x x x x x x x 20 10 14 12 9 x x x 8 x x x x x x 17 x x x x x x x 11 x x

x x x 4 x x x x x x x x x 17 12 14 20 11 x x x 10 x x x x x x x x x x x x x x x x x

x 3 x x x 1 2 0 0 x x x x 12 21 x x 16 x x x x x x x x x x x x x x 14 x x x x x 11

x 5 x x x x x x 2 x x x x 21 12 16 14 x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x

x x x x x 4 1 2 x x x x x x 2 8 11 6 x 16 14 12 x x 21 10 4 x x x x x x 1 x x x x x

x x x x x x x x x x x x x 8 11 14 12 9 x 21 16 10 x x x x x 7 x x x x x x x x x x x

x x x x x x x x x x x x x x 11 21 12 14 16 x x x 14 x x x x 10 x x x x x x x x x x x

x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x

x x x x x x x x x x x x x 7 8 11 10 14 21 x x x 16 x x x x x x x x x x x 12 x x x x

x x x x x x x x x x x x x 21 16 12 14 10 11 x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x

9 x x x x x x x x x x x x 10 12 K K x x 16 21 x x x x x 14 x x x x x x x x x x 11 x

x x x x 6 x x x x x x K x 14 x x x x 21 x x x x x x x x x x x 16 x x 11 x 12 x x x

9 8 8 7 6 5 3 2 2 1 0 0 0 138 126 110 112 95 69 65 51 40 30 21 21 19 18 17 17 16 16 14 14 12 12 12 11 11 11

9 8 8 7 6 5 3 2 2 1 0 0 0 116 114 110 105 95 69 65 51 40 30 21 21 19 18 17 17 16 16 14 14 12 12 12 11 11 11

297

2WD-Sport 2WD-Sport 2WD-Sport 2WD-Sport 2WD-Sport 2WD-Sport 2WD-Sport 2WD-Sport 2WD-Sport 2WD-Sport 2WD-Sport 2WD-Sport 2WD-Sport 2WD-Sport 2WD-Sport 2WD-Sport 2WD-Sport 2WD-Sport 2WD-Sport 2WD-Sport 2WD-Sport 2WD-Sport 2WD-Sport 2WD-Sport 2WD-Sport 2WD-Sport 2WD-Sport 2WD-Sport 2WD-Sport RS Klubid kKass 2WD-A 2WD-A 2WD-B 2WD-A 2WD-B 2WD-B

Indrek Nilson Olavi Kask Margus Kluge Andres Reitel Veiko Kõopuu Mart Kaaristo Kristo Tamm Peep Kurm Kermo Kärtmann Tarvo Mardiste Ott Kiil Enn Kiil Reigo Roost Halja Silm Rein Tomingas Tarmo Tiits Indrek Ups Rico Rodi Janek Salong Margus Pihlak Timmu Kõrge Hanno Hussar Henri Franke Henry Asi Sander Tiisler Sten Suvemaa Raul Kulgevee Priit Püss Urmo Luts

Nimi Kert Kärbo Hanno Raiend Priit Sikk Kristjan Kask Janno Nutov Almer Bärg

27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53 54 55

Klubi AMV Racing AMV Racing AMV Racing AMV Racing AMV Racing AMV Racing

Auto mark Honda Honda Civic VW Golf Honda Civic Honda Civic Type-r Honda Civic Type-r Kokku

Lada Samara VW Golf Lada VFTS VW GOLF Suzuki Baleno VAZ 2105 Honda Civic Type-R Lada 2105 Lada VFTS Honda Civic VW Golf

BMW 32510 BMW 325 Honda Civic Nissan VW Golf 2 Nissan Sunny Nissan Sunny GTI VW GOLF Nissan Sunny GTI BMW 325i Opel Kadet Opel Kadet Opel Kadett VW Golf 2 BMW Compact VW GOLF GL Honda Civic CRX

1. 17 14 8 3 2 0 39

x 10 x x x x 5 x 4 x 3 2 x x x x x x x 0 x x x x 0 x x x 0 2. 12 10 0 11 10 0 33

x x x x 7 x x x x x x x x 0 x x x x x x x x x x x x x x x 3. 17 14 0 2 8 16 47

x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x 4. 16 21 DQ 12 x x 49

x x x x x x x x x x x x K x x x x x x x x x K x x x x x x 5. 20 14 x 12 5 7 46

x x x x x x x x x x K x K x x x x x x x x x x x x x x x x 6. 11 14 7 12 x 0 37

x x 9 x x 7 x 5 x 3 x x x x x 0 0 0 x x 0 x x 0 x 0 x 0 x 7. 10 16 10 14 x 2 40

x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x 8. 12 21 x 10 x x 43

x x x x x x x x x x x x x x k x x x x x x x x x x x x x x 9. 12 11 x x x x 23

x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x 10. 14 9 x x x x 23

x x x 9 x x x x x x x x x x x x x x 0 x x x x x x x x x x 11. 12 9 6 5 8 7 21

x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x 12. 16 15 x 10 x x 31

x x x x x x x x x K x x x x x x x x x x x K x x x x K x x 13. 14 6 x 5 x x 25

10 x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x

432

Kokku

10 10 9 9 7 7 5 5 4 3 3 2 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 KOHT 1

10 10 9 9 7 7 5 5 4 3 3 2 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

298

A.L.M.A. Racing A.L.M.A. Racing A.L.M.A. Racing A.L.M.A. Racing

AMV Racing 2 AMV Racing 2 AMV Racing 2 AMV Racing 2

RRC RRC RRC

AMV Racing 3 AMV Racing 3

JMS Racing JMS Racing JMS Racing JMS Racing

M M M M

2WD-A 2WD-A N N

4WD 2WD-B 4WD

2WD-B 2WD-B

2WD-A 2WD-A 2WD-B 2WD-A

Jaak Sarv Kaarel Ploom Hannes M채nnamets Paavo P채rnakivi

Jaan Kolllo Meelis Liivrand

Raul Jeets Andrus Toom Imre Saks

Heiki Luts Priidu Mandre Alisa Kitsas Erika Teffo

Rain Pruul Martin Juhe Argo Nurs Marko Eespakk

VW Ford Fiesta Ford Escort Ford Fiesta Kokku

Honda Civic Type-R VW Golf

Mitsubishi EVO 9 BMW 325i Mitsubishi Lancer EVO5 Kokku

VW Golf Honda Civic CRX Nissan Sunny Ford Puma Kokku

Moskvich Moskvich Moskvich Moskvich Kokku

2 0 0 0 2

10 9 0 19

x x x x 0

2 12 x 14

6 0 21 9 36

x x x x 0

x 9 x 9

8 5 11 x 24

x x x x 0

10 14 0 24

x 1 21 x 22

16 11 10 x 37

8 x x x 8

11 16 x 27

x 5 21 x 26

21 9 0 14 44

x x x x 0

8 10 18

11 x 2 13

10 1 21 12 43

9 x x 21 30

x x x x 0

14 x 14

14 x x 14

12 x 20 12 44

0 0 4 21 25

x x x x 0

x x 0

17 10 x 27

11 3 16 x 30

6 9 x 21 36

x x x x 0

x x 0

21 9 x 30

x x 16 x 16

16 8 4 21 45

x x x x 0

x x 0

16 7 x 23

x x 12 x 12

21 4 x 16 41

x x x x 0

x 0 0

8 11 x 19

8 6 16 11 35

17 x x 20 37

x x x x 0

x x 0

17 10 x 27

x x 21 16 37

11 7 x 16 34

x x x x 0

x x 0

8 9 x 17

x x x x 0

16 10 x 21 47

246

325

329

Eesti meistrivõistlused kiirendussõidus 2008 1. etapp Speedest Dunlop Nightrace -30.05.2008 - 31.05.2008 3. etapp Tuning Hitz Race - 02.08.2008

2. etapp Speedest Dunlop Racing - 21.06.2008 - 22.06.2008 4. etapp Battery Race 2008 - 29.08.2008 - 30.08.2008

klass sõitja sõiduk 1. 2. A-klass (Eesti meistrivõistlused) - auto kuni 4l. Vabalthingav 1. Biezais, Agris BMW E-30 915 915 2. Pesur, Eero BMW M3 510 716 3. Shabalin, Andrei Honda Civic 613 664 4. Salmre, Kristjan BMW 540 662 511 5. Kesa, Paul BMW 325 ix 714 6. Ojaveer, Rain Honda Civic Crx 100 613 7. Koclamazasvili, Artjom BMW 318 516 8. Vahar, Maigi Opel Ascona 512 9. Järv, Joosep BMW 318 100 510 10. Nurmi, Jussi Volkswagen Kupla 11. Boroško, Stanislav Honda Civic 511 12. Lipp, Margo BMW 318 509 13. Grünberg, Margus Porsche Carrera 4S 14. Puusepp, Ivar Renault Clio 509 15. Marlen, Villu Audi Cupee 208 208 B-klass (Eesti meistrivõistlused) - auto üle 4l. vabalthingav ja kuni 4 l. ülelaadimisega, v.a bigblock 1. Krum, Kaido BMW 316 915 915 2. Zausajevs, Ilmars Audi S2 714 663 3. Voit, Markel Toyota Supra 666 514 4. Mäesepp, Viljar Nissan 300zx 511 610 5. Bulankin, Jevgeni Toyota MR2 510 712 6. Ando, Indrek BMW 325IX 512 516 7. Puhmas, Henri Audi 90 513 511 8. Valdmann, Indrek Lada 2101 200 509 9. Kägu, Kulno Mitsubishi EVO 9 609 10. Soots, Lauri BMW 323 200 11. Hinn, Riivo Ford Taunus 200 12. Iljin, Aleksei Subaru Impreza 208 C-klass (Eesti meistrivõistlused) - auto üle 4 l. ülelaadimisega ja bigblock 1. Heinonen, Oskari Chevrolet Chevelle Malibu 916 2. Hatšaturjan, Artur Mercedes-Benz SL 55 AMG 510 615 3. Laumets, Levo Dodge Viper 816 664 4. Ingermann, Janno Chevrolet Corvette 505 713 5. Melts, Jane Mercedes Benz C 32 amg 611 512 6. Tiido, Imre Chevrolet Chevelle Malibu 100 100 7. Tael, Sulev Chevrolet Corvette Z06 506 8. Hunt, Alari Chevrolet Corvette 764 9. Vürst, Kristin Chervolet Corvette 509 511 10. Kasch, Ken Audi S6 Avant 508 510 11. Kask, Sander Audi S6 204 509 12. Sikk, Peeter Chevrolet Camaro 1015 13. Patshijev, Mika Petteri Plymouth Belvedere 14. Wasström, Niklas Plumouth Valiant 15. Vali, Fred Chevrolet Camaro 612 16. Kaunissaar, Arno Mercedes-Benz E55 Amg T 607 17. Kautto, Jussi Audi RS-6 513 18. Puhmas, Henri Audi 90 19. Ljahh, Aleksei Mitsubishi 3600GT 20. Tammsalu, Toomas VW New Beetle 21. Käbi, Kristjan Chevrolet Monte Carlo 22. Soldan, Ivo Audi 200

299

kokku

663 715 916 510 512 511

664 509

3157 2450 2193 2193 1839 1736 1231 1126 1121 916 511 509 509 509 416

510 613 512 715

614 511 916

509

916 509 614 715 613 512 100 510 511

100 915 716 664 613 512 510

511

916 511 613 510 208 715 512 664

206

916 511 204 200 613 509 205 206 207 715 664

512 510 509 207 205

2846 2801 2510 2500 2448 1540 1536 1319 1119 711 711 208 2748 2147 2093 1932 1531 1528 1527 1428 1225 1224 1126 1015 715 664 612 607 513 512 510 509 207 205

D-klass (Eesti meistrivõistlused) - autode vabaklass (outlaw) 1. Kuriks, Lauri Pontiac Trans Am 2. Vitsut, Taavo-Erkki Chevrolet Camaro 3. Hunt, Alari Chevrolet Corvette 4. Heinonen, Oskari Chevrolet Chevelle Malibu Bracket- klass (BR-klass) (Eesti meistrivõistlused) 1. Kalda, Ardo Chevrolet Camaro 2. Narits, Marko Nissan Sunny GTi 3. Nõmm, Tanel Audi A4 4. Toomeoja, Ahto Ford Mustang GT 5. Hantson, Hanno Pontiac Firebird 6. Siimson, Delvis Volkswagen Golf 7. Tiisler, Arne Toyota Supra 8. Luhaäär, Kristo Pontiac Firebird TA 9. Hani, Argo Ford Focus RS 10. Lehtpuu, Rainer Opel Vectra 11. Vasar, Ahto Opel Vectra 12. Kravets, Ago Chevrolet Camaro 13. Pajuste, Indrek Mazda MX-5 14. Hani, Rene Audi Coupe 15. Davõdov, Anvar VW Golf 16. Priidemann, Aleksandr Honda Civic 17. Käbi, Kristjan Chevrolet Corvette 18. Tihvan, Kristo Pontiac Trans AM GTA 19. Voip, Ahto Dodge Dart Swinger 20. Nyström, Toni Ford Mustang 21. Fros, Renee BMW 745d 22. Sauväli, Risto Mercedes Benz E 55 amg 23. Kikkatalo, Tarmo Ford Escort 24. Kruus, Lauri Ford Mustang GT 25. Fros, Renee BMW 745 d 26. Kaunissaar, Arno Mercedes-Benz E55 Amg T

816 615

615 816

816 615 564

3063 2661 564 564

513 610 805 1004 714 501 502 753 512 508 506 616 511 615 507 609

1007 608 762 1004 810 512 713 515 515 809 603 614 608 506 505 501 511 703 614 511 506 510 200 516 609 505 200

3139 2883 2840 2734 2543 2524 2370 2259 2234 2147 2138 1947 1625 1424 1117 1113 752 703 702 613 607 516 512 501 501 200

564 1011 507 713 502 505 806 754 500 508 514 616 615 609 610

504 752

503 200

200 502 613 607 516

512 501 501 200

Eesti rahvuslikud rekordid Aeg Klass A B C D

Nimi Eero Pesur Kaido Krum Peeter Sikk Lauri Kuriks

Lõppkiirus Klass Nimi A Eero Pesur B Kaido Krum C Levo Laumets D Taavo-Erkki Vitsut Rajarekordid Koht Haapsalu lennuväli Pärnu lennuväli Raadi lennuväli Ülenurme lennuväli

Sõiduk BMW 325l BMW 316 Chevrolet Camaro Pontiac Trans-Am

ET 11.786 9,187 11,133 8,207

Võistluse nimetus Kohuke Race Speedest Nightrace Speedest Nightrace American Beauty Dragrace

Koht Pärnu lennuväli Haapsalu lennuväli Haapsalu lennuväli Haapsalu lennuväli

Kuupäev 22.juuli.06 30.mai.08 30.mai.08 13.juuli.08

Sõiduk BMW 325l BMW 316 Dodge Viper

Kiirus 188,57 254,34 206,2

Koht Pärnu lennuväli Haapsalu lennuväli Raadi lennuväli

Kuupäev 22.juuli.06 30. mai 2008 26. aprill 2008

Chevrolet Camaro

Võistluse nimetus Kohuke Race Speedest Nightrace Tartu Autoklubi Drag 277,45 Speedest Racing

Raadi lennuväli

21.-22. juuni 2008

ET 7.893 8.323 8.400 8,818

Kiirus 302.50 275,9 277,45 258,78

300

LISTE DES VEHICULES / PAYS LIST OF VEHICLES / COUNTRIES N° Homologation

Description

Début

Fin

01.01.2004 01.01.2004

2011 2011

01.12.1994 01.03.1996 01.07.1999 01.09.2001 01.10.2001 01.10.2001 01.07.2003 01.03.2004

2010 2010 2012 2014 2014 2014 2010 2011

(CN) Chine / China Shangai Volkswagen Automotive Co. Ltd A 5669 POLO 1.6 – 1'595cc N 5669 POLO 1.6 – 1'595cc (CZ) République Tchèque / Czech Republic Skoda A 5528 FELICIA – 1'289.4cc A 5551 FELICIA 1.6 – 1'598cc A 5606 OCTAVIA 1.9 TDI – 1'896.2 x 1.5 = 2'844.3cc A 5633 FABIA 1.4 – 1'397.2cc A 5634 FABIA 1.9 TDI – 1'896.2 x 1.5 = 2'844.3cc A 5635 FABIA 1.4 16V – 1'389.9cc A 5663 FABIA RS – 1'896.2 x 1.5 = 2'844.3 A 5670 OCTAVIA 1.8 20V 4x4 TURBO – 1'781 x 1.7 = 3'027.7cc But Homologation Valid Only in Group N A 5721 NEW FABIA 1.9 TDi PD 77 kW – 1'896.2 x 1.5 = 2'844.3cc A 5722 OCTAVIA 2.0 FSI 110 kW – 1'984.3cc But Homologation Valid Only for Engine N 5528 FELICIA – 1'289.4cc N 5551 FELICIA 1.6 – 1'598cc N 5606 OCTAVIA 1.9 TDI – 1'896.2 x 1.5 = 2'844.3cc N 5633 FABIA 1.4 – 1'397.2cc N 5634 FABIA 1.9 TDI – 1'896.2 x 1.5 = 2'844.3cc N 5635 FABIA 1.4 16V – 1'389.9cc N 5663 FABIA RS – 1'896.2 x 1.5 = 2'844.3 N 5670 OCTAVIA 1.8 20V 4x4 TURBO – 1'781 x 1.7 = 3'027.7cc

01.11.2008 01.11.2008

2015 2015

01.12.1994 01.03.1996 01.07.1999 01.10.2001 01.10.2001 01.10.2001 01.01.2004 01.03.2004

2010 2010 2012 2014 2014 2014 2010 2011

Tatra S.A. Koprivnice T4 4050 T815 2ZVR45 16.400 4x4.1 – 15'874cc T4 4051 T815 2TVR45 14.450 4x4.1 – 19'000cc T4 4062 T815 2Z0R45 12 400 4x4.1 – 15'874cc T4 4063 T815 2T0R45 14 450 4x4.1 – 19'000cc

01.01.2003 01.01.2003 01.01.2006 01.01.2006

2010 2010 2013 2013

(D) Allemagne / Germany Audi C2 C2

5 21

C.BLOCK 80 16V / C.HEAD V8 QUAT – 1'983cc AUDI R4 2.0L 16V – 1'984cc

01.04.1993 01.04.1994

BMW 320i (E46) BMW 330d – 2926.1 X1.5 = 4'389.1cc BMW 320 E46/4FL – 2'174.2cc BMW E90 320si – 1'997.4cc BMW E87 120d – 1'995 x 1.5 = 2'992.5cc S14 (BMW M3) – 2'302.1cc M42 (318iS) – 1'796cc M42 (318 is) – 1'796cc 318iS E90 320si – 1'997.4cc BMW 320i (E46) BMW 330d – 2926.1 X1.5 = 4'389.1cc BMW 320 E46/4FL – 2'174.2cc BMW E87 120d – 1'995 x 1.5 = 2'992.5cc

01.03.2001 01.01.2003 01.04.2003 01.04.2006 01.04.2006 01.01.1993 01.01.1993 01.03.1995 01.03.1999 01.10.2006 01.03.2001 01.01.2003 01.04.2003 01.04.2006

2010 2014 2014 2016

Daimler-Chrysler AG C2 12 MERCEDES 220E (W124) – 2'201.4cc F3 330 MERCEDES BENZ M 271 T2 2001 MERCEDES BENZ G 270 CDI – 2'703 x 1.5 = 4'054.5cc T4 4058 UNIMOG U400 – 6'374.00cc T4 4059 UNIMOG U500 – 6'374.00cc T4 4066 MERCEDES-BENZ AXOR 1833 AK 4X4 - 7'201cc

01.08.1993 01.04.2002 01.01.2005 01.01.2004 01.01.2004 01.12.2007

2014 2014+ 2014+ 2014

General Motor Europe F3 327 OPEL/VAUXHALL ZAFIRA X 18 XE – 1'796cc

01.03.2000

B.M.W. A 5624 A 5654 A 5658 A 5696 A 5698 C2 2 C2 3 C2 26 F3 325 F3 334 N 5624 N 5654 N 5658 N 5698

VoituresPays_2009 – Dernière modification le 19.12.2008

2010 2014 2014 2015 2016

1/8

301

LISTE DES VEHICULES / PAYS LIST OF VEHICLES / COUNTRIES N° Homologation

Description

Début

Fin

M.A.N. T4 4042 T4 4049 T4 4060 T4 4061 T4 4065 T4 4068

L2000 10.224 LAEC MAN 27.464 DFAC – 12'816.5cc M.A.N. 18.530 FAC – 12'816.5cc M.A.N. 18.531 FAC – 12'816.5cc MAN TGA 18.480 4x4 – 12'419.10cc MAN TGA 26.480 6x6 – 12'491.10cc

01.01.1999 01.01.2003 01.01.2005 01.01.2006 01.01.2007 01.01.2008

2009+ 2010 2012 2013 2014 2015

Adam Opel AG A 5516 A 5589 A 5613 A 5638 A 5699 A 5700 A 5720 C2 6 F3 310 F3 333 N 5516 N 5613 N 5699 N 5700 N 5720

OPEL/VAUXHALL CORSA-B 1.6i – 1'598cc OPEL/VAUXHALL ASTRA-G-CC – 1'998cc OPEL ASTRA - OPC – 1'998.4cc OPEL CORSA 1.8 16 V – 1'795.6cc OPEL ASTRA H GTC – 1'909.6 x 1.5 = 2'864.4cc OPEL ASTRA H GTC-OPC / VXR – 1'998.2 x 1.7 = 3'397cc OPEL CORSA D OPC / VXR - 1'597.9 x 1.7 = 2'716.4cc OP/VAUXH ASTRA-F 2.0 C20XE 16V – 1'998cc OPEL/VAUXHALL ASTRA-A 16V – 1'998cc ZAFIRA B – 1'598cc OPEL/VAUXHALL CORSA-B 1.6i – 1'598cc OPEL ASTRA - OPC – 1'998.4cc OPEL ASTRA H GTC – 1'909.6 x 1.5 = 2'864.4cc OPEL ASTRA H GTC-OPC / VXR – 1'998.2 x 1.7 = 3'397cc OPEL CORSA D OPC / VXR - 1'597.9 x 1.7 = 2'716.4cc

01.04.1994 01.07.1998 01.04.2000 01.01.2002 01.04.2006 01.04.2006 01.09.2008 01.04.1993 01.04.1993 01.04.2006 01.04.1994 01.04.2000 01.04.2006 01.04.2006 01.09.2008

2009 2009 2009 2014 2013 2013 2015

Porsche GT2 003 NGT 2 NGT 8 T2 2008

911 GT3 RS (997) PORSCHE 911 GT 3 911 GT3 RS – 3'598.1cc CAYENNE S - 4806.2cc

01.02.2007 01.03.2000 01.03.2004 01.12.2007

2014 2011 2011 2014

Volkswagen A 5568 A 5615 A 5620 A 5648 A 5653 C2 7 C2 8 F3 302 F3 309 F3 311 F3 336 N 5568 N 5615 N 5620 N 5648 N 5653

POLO 16V 1.4 – 1'390cc POLO GTI – 1'598cc POLO 1.4 – 1'389.9cc GOLF TDI GTI (110kw) – 1'896.2 x 1.5 = 2'884.3cc POLO 1.4 (MK4) – 1'389.9cc GOLF GTI 16V 1.8L – 1'781cc GOLF GTI 16V 2.0L - 1'984cc PASSAT – 1'984cc 19 GOLF GTI – 1'781cc 17 GOLF GTI – 1'588cc GOLF 5 – Engine Identity CBF – 1'984.3cc POLO 16V 1.4 – 1'390cc POLO GTI – 1'598cc POLO 1.4 – 1'389.9cc GOLF TDI GTI (110kw) – 1'896.2 x 1.5 = 2'884.3cc POLO 1.4 (MK4) – 1'389.9cc

01.03.1997 01.04.2000 01.11.2000 01.05.2002 01.01.2003 01.04.1993 01.04.1993 01.08.1991 01.04.1993 01.04.1993 01.07.2007 01.03.1997 01.04.2000 01.11.2000 01.05.2002 01.01.2003

2009 2009 2009 2009 2010+

01.04.1998 01.01.2002 01.04.2002 01.04.2003 01.08.2003 01.08.2004 01.07.2005 01.08.2005 01.07.2007 01.08.1995 01.04.1998 01.01.2002 01.04.2002 01.04.2003 01.08.2003 01.08.2004 01.07.2005

2009 2011 2014 2011 2011 2014 2014 2014 2014

2009 2009 2013 2013 2015

2009 2009 2009 2009 2010+

(E) Espagne / Spain Seat A A A A A A A A A C2 N N N N N N N

5586 5640 5643 5657 5664 5675 5683 5687 5711 30 5586 5640 5643 5657 5664 5675 5683

CORDOBA – 1'595.4cc LEON 1.9 TDI (110 KW) – 1'896.2 x 1.5 = 2'844.3cc IBIZA 1.9 TDI (96 KW) – 1'896.2 x 1.5 = 2'844.3cc TOLEDO 1.8 20V – 1'780cc LEON CUPRA R – 1'780.8 x 1.7 = 3'027.4cc ALTEA 2.0 FSI – 1'984.3cc IBIZA CUPRA D – 1'896.2 x 1.5 = 2'844.3cc LEON 2.0 TFSI – 1'984.3 x 1.7 = 3'373.3cc LEON 2.0 TDI 125 KW – 1'968.5 x 1.5 = 2'952.7cc TOLEDO GT CORDOBA – 1595.4cc LEON 1.9 TDI (110KW) – 1'896.2 x 1.5 = 2'844.3cc IBIZA 1.9 TDI (96 KW) – 1'896.2 x 1.5 = 2'844.3cc TOLEDO 1.8 20V – 1'780cc LEON CUPRA R – 1'780.8 x 1.7 = 3'027.4cc ALTEA 2.0 FSI – 1'984.3cc IBIZA CUPRA D – 1'896.2 x 1.5 = 2'844.3cc

VoituresPays_2009 – Dernière modification le 19.12.2008

2009 2011 2014 2011 2011 2014 2014 2/8

302

LISTE DES VEHICULES / PAYS LIST OF VEHICLES / COUNTRIES N° Homologation N N

5687 5711

Description LEON 2.0 TFSI – 1'984.3 x 1.7 = 3'373.3cc LEON 2.0 TDI 125 KW – 1'968.5 x 1.5 = 2'952.7cc

Début

Fin

01.08.2005 01.07.2007

2014 2014

(F) France / France Citroën A 5564 A 5626 A 5672 A 5702 N 5564 N 5626

SAXO VTS – 1'590cc XSARA 2 VTS 2,0 L 16V – 1'999.16cc C2 GT – 1'592.64cc C4 VTS 2.0i 16V – 1'999.52cc SAXO VTS – 1'590cc XSARA 2 VTS 2,0 L 16V – 1'999.16cc

01.03.1997 01.03.2001 01.04.2004 01.12.2006 01.03.1997 01.01.2002

2010 2011 2014 2014+ 2010 2011

Peugeot A 5627 A 5665 A 5666 A 5667 A 5682 A 5705 C2 28 C2 36 N 5666 N 5667 N 5682

206 XS – 1'587.46cc 307cc TYPE 3BRFKC – 1'997.43cc 307 XSI – 1'997.42cc 206 RC / GTI 180 – 1'997.43cc 407 2.2e – 2'230.6cc 207 SPORT – 1'587.46cc 405 MI 16 – 1'904.5cc 406 SV 1,8L 307 XSI – 1'997.42cc 206 RC / GTI 180 – 1'997.43cc 407 2.2e – 2'230.6cc

01.03.2001 01.01.2004 01.01.2004 01.01.2004 01.05.2005 01.01.2007 01.04.1995 01.03.1997 01.01.2004 01.01.2004 01.05.2005

2013 2013 2013 2013 2013 2014

Renault A 5601 A 5616 A 5636 A 5637 A 5659 A 5692 A 5693 A 5704 C2 27 C2 38 C2 43 F3 314 F3 321 F3 328 N 5601 N 5616 N 5636 N 5637 N 5659 N 5692 N 5693 N 5704 T4 4041 T4 4046

MEGANE COUPE DIESEL DTI DA0N – 1'870 x 1.5 = 2'805cc CLIO RENAULT SPORT 2.0 16v (CBOM) – 1'998cc CLIO 1.6 - 16V TYPE CB1D0 – 1'597.5cc CLIO SPORT 2.0 TYPE CB1N – 1'998.4cc CLIO RS 2.0 (CB1N) RAGNOTTI – 1'998.4cc LOGAN 1.6 – 1'598.4cc LOGAN 1.4 – 1'390cc CLIO RENAULT SPORT (CR1N) – 1'998.4cc CLIO WILLIAMS CLIO WILLIAMS CLIO WILLIAMS CLIO WILLIAMS – 1'998cc MEGANE COUPE CLIO RENAULT SPORT 2.0 – 1'998.4cc MEGANE COUPE DIESEL DTI DA0N – 1'870 x 1.5 = 2'805cc CLIO RENAULT SPORT 2.0 16v (CBOM) – 1'998cc CLIO 1.6 - 16V TYPE CB1D0 – 1'597.5cc CLIO SPORT 2.0 TYPE CB1N – 1'998.4cc CLIO RS 2.0 (CB1N) RAGNOTTI – 1'998.4cc LOGAN 1.6 – 1'598.4cc LOGAN 1.4 – 1'390cc CLIO RENAULT SPORT (CR1N) – 1'998.4cc KERAX 385 6X6 Type 33EVC2 – 11'121.6cc KERAX 420 33BVB4 – 11'121.6cc

01.03.1999 01.05.2000 01.12.2001 01.12.2001 01.04.2003 01.01.2006 01.01.2006 01.01.2007 01.04.1995 01.03.1997 01.02.1999 01.03.1994 01.03.1998 01.03.2001 01.07.2001 01.05.2000 01.12.2001 01.12.2001 01.04.2003 01.01.2006 01.01.2006 01.01.2007 01.01.1999 01.12.2001

2009 2011 2011 2011 2010+ 2014 2014 2014

Aston Martin Lagonda Ltd GT 016 DB 9 COUPE

01.06.2004

2011

Ford A A A A A A A A A C2 C2

01.03.1997 01.02.1998 01.01.1999 01.07.2002 01.07.2003 01.05.2005 01.05.2005 01.11.2005 01.11.2005 01.04.1993 01.11.1996

2011 2010 2011 2009 2014+ 2014+ 2014+ 2014 2014+

2013 2013 2013

2009 2011 2011 2011 2010+ 2014 2014 2014 2016 2013

(GB) Grande Bretagne / Great Britain

5567 5578 5596 5649 5662 5680 5681 5689 5690 9 34

KA – 1'298cc PUMA – 1'679cc FOCUS – 1'990.4cc FOCUS ST 170 – 1'988.04cc FIESTA (B257) - 1'596cc FOCUS (C307) – 1'998.8cc FIESTA ST – 1'998.8cc FOCUS C-MAX – 1'798.5cc FOCUS ST – 2'521 x 1.7 = 4'521.7cc 2.5L PROBE ENGINE – 2'497cc COSWORTH YB

VoituresPays_2009 – Dernière modification le 19.12.2008

3/8

303

LISTE DES VEHICULES / PAYS LIST OF VEHICLES / COUNTRIES N° Homologation C2 F3 F3 N N N N N N N

35 317 329 5567 5578 5596 5649 5662 5680 5681

Lotus GT2

002

Description

Début

Fin

ZETEC ESCORT RS COSWORTH – 1'994.5cc Zetec SE Engine KA – 1'298cc PUMA – 1'679cc FOCUS – 1'990.4cc FOCUS ST 170 – 1'988.04cc FIESTA (B257) - 1'596cc FOCUS (C307) – 1'998.8cc FIESTA ST – 1'998.8cc

01.12.1996 01.01.1995 01.07.2001 01.03.1997 01.02.1998 01.01.1999 01.07.2002 01.07.2003 01.05.2005 01.05.2005

2011 2010 2011 2009 2014+ 2014+ 2014+

EXIGE – 1'796cc

01.09.2005

2012

Morgan Motors Co Ltd NGT 006 AERO 8 – 4'398cc

01.07.2003

2010

Rover Cars A 5639 A 5644 A 5645 N 5644 N 5645

MG ROVER 25 – 1'588.4cc MG ZR 105 – 1'396cc MG ZR 160 – 1'796cc MG ZR 105 – 1'396cc MG ZR 160 – 1'796cc

01.01.2002 01.04.2002 01.04.2002 01.04.2002 01.04.2002

2009+ 2009 2009 2009 2009

Vauxhall C2 41

VAUXHALL C20XE 16 VALVE ENGINE

01.03.1998

(HU) Hongrie / Hungary Magyar Suzuki Corporation A 5686 IGNIS – 1'490.9cc N 5686 IGNIS – 1'490.9cc

01.07.2005 01.09.2005

2012 2012

(I) Italie / Italy Alfa Romeo A 5574 A 5625 A 5642 C2 4 C2 29 C2 39 C2 42 F3 304 F3 318 F3 322 N 5574 N 5625 N 5642

156 T.SPARK 2.0 16V – 1'969.46cc 147 T.SPARK 2.0 16V – 1'969.47cc 156 T.SPARK 1.8 16V C.BLOCK 164 2.0 TU/C.HEAD 155 QUA 4 – 1'995cc 155 2.0 T.SPARK SUPER 16V T.SPARK 1.8 16V T. SPARK 1.8 16V TWIN SPARK 2.0 – 1'995cc 155 2.0 T.SPARK SUPER 16V T. SPARK 1.4 / 1.6 16V 156 T.SPARK 2.0 16V – 1'969.46cc 147 T.SPARK 2.0 16V – 1'969,47cc 156 T.SPARK 1.8 16V

01.01.1998 01.03.2001 01.03.2002 01.01.1993 01.06.1995 01.07.1997 01.03.1998 01.01.1993 01.06.1995 01.03.1998 01.01.1998 01.03.2001 01.03.2002

2009 2014 2010

Ferrari GT 014 GT2 004 NGT 7

575M MARANELLO F430 360 CHALLENGE STRADALE – 3'586.2cc

01.10.2003 01.03.2007 01.03.2004

2010 2014 2011

Fiat A A A A A A A A A F3 N N N N

SEICENTO SPORTING – 1'108.3cc SEICENTO SPORTING ABARTH – 1'108.3cc PALIO 1.6 16V – 1'580.66cc PUNTO HGT 1.8 16v – 1'746.96cc STILO 1.8 16V – 1'746.96cc PANDA 1.2 8V – 1'241.86cc PUNTO 1.2 8V My05 – 1'241.86cc PUNTO 1.9 8v MJT SPORT – 1'909.6 x 1.5 = 2'864.4cc PANDA 1.4 16V 100HP – 1'368cc TIPO i.e. 16V – 1'755.6cc SEICENTO SPORTING – 1'108.3cc SEICENTO SPORTING ABARTH – 1'108.3cc PALIO 1.6 16V – 1'580.66cc PUNTO HGT 1.8 16v – 1'746.96cc

01.10.1998 01.12.1998 01.03.1999 01.11.1999 01.02.2002 01.03.2005 01.12.2005 01.03.2007 01.03.2007 01.10.1992 01.10.1998 01.12.1998 01.03.1999 01.11.1999

2010 2010 2009 2012 2012 2014 2014+ 2014+ 2014+

5593 5595 5602 5609 5641 5678 5691 5708 5709 303 5593 5595 5602 5609

VoituresPays_2009 – Dernière modification le 19.12.2008

2009 2012 2010

2010 2010 2009 2012

4/8

304

LISTE DES VEHICULES / PAYS LIST OF VEHICLES / COUNTRIES N° Homologation

Début

Fin

STILO 1.8 16V – 1'746.96cc PANDA 1.4 16V 100HP – 1'368cc

01.02.2002 01.03.2007

2012 2014

ML140 E24W – 5'883.3cc MP190 E44W – 12'882.5cc AT190 T44W – 12'882.5cc

01.01.2004 01.01.2004 01.01.2006

2013 2011 2013

Automobili Lamborghini S.p.A. GT 015 MURCIELAGO

01.04.2004

2011

Maserati GT 012 GT 017 N-GT 004 GT2 001

01.04.2002 01.11.2004 01.03.2003 01.04.2005

2009 2012+ 2012+ 2012+

01.07.2003 01.07.2005 01.07.2003 01.07.2005

2011+ 2014 2011+ 2014

01.04.1993 01.01.1998 01.10.1998 01.04.2000 01.12.2000 01.07.2002 01.12.2002 01.01.2003 01.03.2003 01.04.2004 01.11.2004

2010 2009 2010 2013 2009 2009+ 2009+ 2013 2013 2012 2013

N N

5641 5709

Iveco S.p.A. T4 4055 T4 4056 T4 4064

Description

3200 GT MC 12 – 5'998.8cc COUPE – 4'243.83cc COUPE GRAN SPORT – 4'243.83cc (J) Japon / Japan

Daihatsu A 5661 A 5685 N 5661 N 5685

SIRION/STORIA (M101S) – 1'298cc SIRION / BOON (M301S) – 1'298.00cc SIRION/STORIA (M101S) – 1'298cc SIRION / BOON (M301S) – 1'298.00cc

Fuji A 5480 SUB. IMPREZA 555 GC8 – 1'994.4 x 1.7 = 3'390.5cc A 5575 SUB FOR 2.0 4WD T SF – 1'994.4 x 1.7 = 3'390.5cc A 5591 SUB LEG 2.0 4WD TUR BH – 1'994.4 x 1.7 = 3'390.5 A 5614 SUB. PLEO SEDAN-RA – 658 x 1.7 = 1'118.5cc A 5621 SUB. IMPREZA WRX SEDAN 2.0 4WD TURBO A 5650 SUB.IMPREZA WRX Sti, GDB – 1'994.3 x 1.7 = 3'390.3cc A 5651 SUB.IMPREZA WRX Sti(E), GDB – 1'994.3 x 1.7 = 3'390.3cc A 5652 SUB.IMPREZA WRX (E), GDA – 1'994.3 x 1.7 = 3'390.3cc A 5656 SUB.IMPREZA WRX Sti (2002) – 1'994.3 x 1.7 = 3'390.3cc A 5671 SUB. IMPREZA RS (A), GDE – 2'457.2cc A 5676 SUB. IMPREZA WRX STi (2004) – 1'994.3 x 1.7 = 3'390.3cc But Homologation Valid Only in Group N A 5695 SUB. IMPREZA WRX STi (2005) – 1'997.8 x 1.7 = 3'396.3cc But Homologation Valid Only in Group N A 5713 SUB. IMPREZA 20S (2007), GH7 - 1'997.8cc A 5714 SUB. IMPREZA WRX STI (2007), GRB - 3'396.3cc But Homologation Valid Only in Group N C2 10 EJ20 ENGINE (A-5422) – 1'994.4cc C2 11 EJ20 ENGINE – 1'994.4cc N 5480 SUB. IMPREZA 555 GC8 – 1'994.4 x 1.7 = 3'390.5cc N 5575 SUB FOR 2.0 4WD T SF – 1'994.4 x 1.7 = 3'390.5cc N 5614 SUB. PLEO SEDAN-RA – 658 x 1.7 = 1'118.5cc N 5621 SUB. IMPREZA SEDAN 2.0 4WD TURBO, GD N 5650 SUB.IMPREZA WRX Sti, GDB – 1'994.3 x 1.7 = 3'390.3cc N 5651 SUB.IMPREZA WRX Sti(E), GDB – 1'994.3 x 1.7 = 3'390.3cc N 5652 SUB.IMPREZA WRX (E), GDA – 1'994.3 X 1.7 = 3'390.3cc N 5656 SUB.IMPREZA WRX Sti (2002) – 1'994.3 x 1.7 = 3'390.3cc N 5671 SUB. IMPREZA RS (A), GDE – 2'457.2cc N 5676 SUB. IMPREZA WRX STi (2004) – 1'994.3 x 1.7 = 3'390.3cc N 5695 SUB. IMPREZA WRX STi (2005) – 1'997.8 x 1.7 = 3'396.3cc N 5714 SUB. IMPREZA WRX STI (2007), GRB - 3'396.3cc T 1090 SUB. SF 4WD, SF – 1'994.4 x 1.7 = 3'390.5cc Hino Motors, Ltd T4 4057 RANGER PRO FT, FT1JGP – 7'962.00cc Honda A 5552 CIVIC 3 DOOR SiR (EK4) – 1'596cc A 5590 INTEGRA TYPE-R (DC2) European – 1'797.2cc A 5646 CIVIC TYPE R (EP3) – 1'998.2cc A 5697 ACCORD EURO R (CL 7) – 1'998.2cc A 5710 CIVIC TYPE R (FN 2) – 1'998.2cc A 5716 CIVIC TYPE R (FD2) – 1'998.2cc But Homologation Valid Only for Engine C2 13 B18B ENGINE – 1'834cc VoituresPays_2009 – Dernière modification le 19.12.2008

01.01.2006

2014

01.01.2007 01.01.2008

2014 2015

01.04.1993 01.04.1993 01.04.1993 01.01.1998 01.04.2000 01.12.2000 01.07.2002 01.12.2002 01.04.2003 01.03.2003 01.04.2004 01.11.2004 01.01.2006 01.01.2008 01.01.1997

2010 2009 2013 2009 2009+ 2009+ 2013 2013 2012 2013 2014 2015 2009

01.01.2004

2011

01.04.1996 01.07.1998 01.04.2002 01.04.2006 01.04.2007 01.03.2008

2009 2009 2012 2014 2014 2015

01.10.1993 5/8

305

LISTE DES VEHICULES / PAYS LIST OF VEHICLES / COUNTRIES N° Homologation

Description

C2 14 B16A ENGINE (A-5487) – 1'596cc C2 15 B18C ENGINE – 1'798cc C2 23 H22A ENGINE – 2'156cc F3 301 B21A1 ENGINE – 2'056cc F3 306 CIVIC 3 DOOR SIR.II (A-5444) – 1'596cc F3 307 PRELUDE 4WS(BA5) (A-5357) – 1'958cc F3 308 PRELUDE 4WS(BA5) (A-5357 04/01ET) – 1'958cc F3 313 B18C ENGINE – 1'798cc F3 319 H22A ENGINE – 2'156cc F3 323 H22A/F20B ENGINE F3 331 F20C ENGINE / K20A ENGINE F3 332 F20C ENGINE / K20A ENGINE N 5646 CIVIC TYPE R (EP3) - 1'998.2cc N 5552 CIVIC 3 DOOR SiR (EK4) – 1'596cc N 5590 INTEGRA TYPE-R (DC2) European – 1'797.2cc N 5710 CIVIC TYPE R (FN 2) – 1'998.2cc N 5716 CIVIC TYPE R (FD2) – 1'998.2cc But Homologation Valid Only for Engine Isuzu T T T T T2 T2

1098 1099 1112 1113 2002 2003

BIGHORN (UBS73G) – 2'999.3 x 1.7 = 5'098.8cc BIGHORN (UBS26G) – 3'494.2cc D-MAX (TFS26) – 3'494.3cc D-MAX (TFS77) – 2'999.3 x 1.5 = 4'499cc D-MAX (TFS-85) – 2'999.3 x 1.5 = 4'499cc D-MAX (TFS-85H) – 2'999.3 x 1.5 = 4'499cc

Mazda Motor Co C2 24 KL – 2'496,5cc NGT 003 MX-5 – 1'839.6cc Mitsubishi A 5585 LANCER EV (CP9A) – 1'998.8 x 1.7 = 3'398cc A 5629 LANCER EV (CT9A) – 1'997.4 x 1.7 = 3'395.6cc A 5632 LANCER (CS2A) – 1'468.4cc A 5660 LANCER EVO VIII (CT9A) – 1'997.4 x 1.7 = 3'395.6cc A 5673 LANCER EVO VIII MR (CT9A) – 1'998.8 x 1.7 = 3'398cc But Homologation Valid Only in Group N A 5688 LANCER EVO IX (CT9A) – 2'002 x 1.7 = 3'403.4cc But Homologation Valid Only in Group N A 5718 LANCER EVOLUTION X (CZ4A) – 1'998.2 x 1.7 = 3'397 cc F3 315 4G93 ENGINE – 1'834cc F3 324 4G93 (GDI) ENGINE N 5585 LANCER EV (CP9A) – 1'998.8 x 1.7 = 3'398cc N 5629 LANCER EV (CT9A) – 1'997.4 x 1.7 = 3'395.6cc N 5660 LANCER EVO VIII (CT9A) – 1'997.4 x 1.7 = 3'395.6cc N 5673 LANCER EVO VIII MR (CT9A) – 1'998.8 x 1.7 = 3'398cc N 5688 LANCER EVO IX (CT9A) – 2'002 x 1.7 = 3'403.4cc N 5718 LANCER EVOLUTION X (CZ4A) – 1'998.2 x 1.7 = 3'397 cc T 1086 CHALLENGER – 2'835.2 x 1.7 = 4'819.8cc T 1100 PAJERO TURBO DIESEL (V68) – 3'200 x 1.5 = 4'800cc T 1104 PAJERO WAGON TD (V78) – 3'200.5 x 1.5 = 4'800.75cc T 1105 PAJERO WAGON 3500 GDI (V75) – 3'497cc T 1107 PAJERO 3500 GDI (V65) – 3'497cc T2 2004 PAJERO TURBO DIESEL (V88W) – 3'200.5 x 1.5 = 4'800.8cc T2 2005 PAJERO TURBO DIESEL (V98W) – 3'200.5 x 1.5 = 4'800.8cc T2 2007 PAJERO 3800 MIVEC (V97W) - 3'827.6cc Nissan C2 16 C2 17 C2 18 C2 19 F3 326 NGT 005 T 1093 T 1095 T 1106 T 1108 T 1109

SR20DE ENGINE (A-5427) – 1'998.2cc SR20DE ENGINE (A-5461) – 1'998cc SR20DE ENGINE – 1'998cc SR20DE ENGINE – 1'998cc SR20VE ENGINE FAIRLADY Z (Z33) – 3'498.4cc PATROL (TBSY61) – 4'478.8cc PATROL (KASY61) – 4'169.2cc PATHFINDER (LR50) – 3498.6cc DOUBLE CAB (D22) – 2'494.4 x 1.5 = 3'741.6cc PATROL (TESY61) – 2'953.2 x 1.5 = 4'429.8cc

VoituresPays_2009 – Dernière modification le 19.12.2008

Début

Fin

01.10.1993 01.10.1993 01.01.1995 01.07.1991 01.01.1993 01.01.1993 01.01.1993 01.10.1993 01.01.1997 01.07.1998 01.01.2003 01.03.2004 01.04.2002 01.04.1996 01.07.1998 01.04.2007 01.03.2008

2012 2009 2009 2014 2015

01.07.1999 01.07.1999 01.07.2003 01.07.2003 01.10.2005 01.03.2007

2010 2010 2014 2014 2014 2014

01.03.1995 01.08.2002

2012

01.04.1998 01.04.2001 01.07.2001 01.04.2003 01.04.2004

2009 2010 2011 2010 2011

01.09.2005

2014

01.08.2008 01.03.1994 01.07.1998 01.04.1998 01.04.2001 01.04.2003 01.04.2004 01.09.2005 01.08.2008 01.01.1997 01.10.1999 01.10.2000 01.10.2000 01.12.2000 01.04.2007 01.04.2007 01.12.2007

2015

2009 2010 2010 2011 2014 2015 2009 2012 2012 2012 2012 2014 2014 2014

01.10.1993 01.10.1993 01.10.1993 01.10.1993 01.01.2000 01.03.2003 01.01.1998 01.04.1998 01.10.2000 01.01.2001 01.01.2001

2014 2014 2012 2011 2011 2014

6/8

306

LISTE DES VEHICULES / PAYS LIST OF VEHICLES / COUNTRIES N° Homologation

Début

Fin

DOUBLE CAB (D22) – 2'485.4 x 1.5 = 3'728.0cc PATROL (TGPSY61) – 4'758.7cc NAVARA DOUBLE CAB (D40) – 2'488.5 x 1.5 = 3'732.75cc PATHFINDER (R51) – 2'488.5 X 1.5 = 3'732.75CC

01.03.2002 01.04.2002 01.06.2007 01.02.2008

2014 2014 2014 2015

Suzuki A 5555 A 5557 A 5605 A 5628 A 5668 A 5674 A 5684 A 5703 A 5712 N 5555 N 5557 N 5605 N 5628 N 5668 N 5674 N 5703 T 1101

BALENO 1600 (GC31S) – 1'590.5cc BALENO WAGON 1800 (GC41W) – 1'839.6cc BALENO 1800 (GC41S) – 1'839.9cc IGNIS (FH) – 1'328.4cc IGNIS (MH) – 1'328.4cc IGNIS SPORT – 1'490.9cc 2005 SWIFT (RS) – 1'328.4cc SWIFT SPORT (RS) – 1'586.4cc SX4 LX (RW) - 1'995cc BALENO 1600 (GC31S) – 1'590.5cc BALENO WAGON 1800 (GC41W) – 1'839.6cc BALENO 1800 (GC41S) – 1'839.9cc IGNIS (FH) – 1'328.4 IGNIS (MH) – 1'328.4cc IGNIS SPORT – 1'490.9cc SWIFT SPORT (RS) – 1'586.4cc GRAND VITARA 2500 (TD62V) – 2'493.8cc

01.07.1996 01.10.1996 01.07.1999 01.04.2001 01.01.2004 01.07.2004 01.07.2005 01.01.2007 01.10.2007 01.07.1996 01.10.1996 01.07.1999 01.04.2001 01.01.2004 01.07.2004 01.01.2007 01.01.2000

2009 2009 2009 2011 2013 2013 2014 2015 2014 2009 2009 2009 2011 2013 2013 2015 2011

Toyota A 5619 C2 1 C2 20 C2 22 C2 33 C2 40 F3 305 F3 312 F3 316 F3 320 F3 335 N 5619 T 1087 T 1088 T 1089 T 1096 T 1097 T 1114 T 1115 T2 2010

TOYOTA YARIS 3DOOR (NCP10) – 1'299cc 3S-GE ENGINE - 1'998cc 3S-GE ENGINE - 1'998cc 3S-GE ENGINE - 1'998cc 3S-GTE ENGINE 3S-GE ENGINE – 1'998cc 3S-GE ENGINE – 1'998cc 3S-GE ENGINE – 1'998cc 3S-GE ENGINE – 1'998cc 3S-GE ENGINE – 1'998cc 1AZ-FE – 1'998.2cc TOYOTA YARIS 3DOOR (NCP10) – 1'299cc LAND CRUISER (VZJ95) – 3'378cc LAND CRUISER (KZJ90) – 2'982 x 1.7 = 5'069.4cc LAND CRUISER (KZJ95) – 2'982 x 1.7 = 5'069.4cc LAND CRUISER (HDJ100) – 4'163.9 x 1.7 = 7'078.6cc LAND CRUISER (HDJ101) – 4'163.9 x 1.7 = 7'078.6cc LAND CRUISER (KDJ120) – 2'982.2 x 1.5 = 4'473.2cc LAND CRUISER (KDJ125) – 2'982.2 x 1.5 = 4'473.2cc LAND CRUISER (VDJ200) – 4'461.2 x 1.5 = 6'691.8cc

01.08.2000 01.01.1993 01.10.1993 01.07.1994 01.10.1996 01.10.1997 01.01.1993 01.10.1993 01.07.1994 01.10.1997 01.01.2007 01.08.2000 01.01.1997 01.01.1997 01.01.1997 01.07.1998 01.07.1998 01.11.2003 01.11.2003 01.04.2008

2012

2012 2009 2009 2009 2014 2014 2014 2014 2015

01.01.2008 01.08.2008 01.08.2008

2015 2015 2015

DAF Trucks B.V. T4 4052 FAV CF 75.530 – 12'583cc

01.01.2003

2010

Ginaf Trucks B.V. T4 4053 GINAF X2222 – 12'583cc T4 4054 GINAF X2223 – 12'583cc

01.12.2003 01.12.2003

2010 2010

01.12.1998 01.12.1998

2009+ 2009+

T T T2 T2

1110 1111 2006 2009

Description

(MAL) Malaisie / Malaysia Proton A 5715 A 5719 N 5719

WAJA 1.8 – 1'784cc SATRIA NEO – 1'596.84cc SATRIA NEO – 1'596.84cc (NL) Pays Bas / Netherlands

(RO) Roumanie / Rumania SC Roman SA T4 4039 T4 4040

26.550 DFA – 14'593.8cc 16.550 FA – 14'593.8cc

VoituresPays_2009 – Dernière modification le 19.12.2008

7/8

307

LISTE DES VEHICULES / PAYS LIST OF VEHICLES / COUNTRIES N° Homologation

Description

Début

Fin

Kamaz Inc. Naberezhnye Tchelny T4 4048 KAMAZ-4911 – 17'241cc T4 4067 KAMAZ-4326 – 10'857.4cc

01.01.2003 01.01.2008

2010 2015

Vaz A A A N N N

01.05.1998 01.03.2003 01.03.2008 01.03.1999 01.03.2004 01.03.2008

2012 2010+ 2015 2012 2010+ 2015

(RU) Russie / Russia

5587 5655 5717 5587 5655 5717

LADA 110-2,0 (VAZ-21106) – 1'998.2cc LADA 112 (VAZ-2112) – 1'499.8cc LADA 119 (Vaz 11194) – 1'390cc LADA 110-2,0 (VAZ-21106) – 1'998.2cc LADA 112 (VAZ-2112) – 1'499.8cc LADA 119 (Vaz 11194) – 1'390cc (S) Suède / Sweden

Saab A 5525 A 5677 N 5525

900 TURBO – 1'985 x 1.7 = 3'374.5cc SAAB 9-3 AERO SPORT SEDAN – 1'998.2 x 1.7 = 3'396.9cc 900 TURBO – 1'985 x 1.7 = 3'374.5cc

01.07.1994 01.01.2005 01.07.1994

2010 2012 2010

Volvo A A C2 N N

S60 2.0 T – 3'360.9cc S40 2,4 – 2'434.8cc 850 T-5 B5234FT1 S60 2.0 T – 3'360.9cc S40 2,4 – 2'434.8cc

01.04.2002 01.01.2006 01.03.1995 01.04.2002 01.01.2006

2009 2013 2009 2013

5647 5694 25 5647 5694

(USA) Etats Unis / United States Chevrolet A 5679 N 5679

OPTRA / LACETTI – 1'998cc OPTRA / LACETTI – 1'998cc

01.04.2005 01.04.2005

2012 2012

Chrysler C2 32 C2 37 GT2 5

NEON 2 LITRE NEON 2.0 L DODGE VIPER GTS

01.03.1996 01.03.1997 01.04.1996

2009

General Motors GT1 002

CORVETTE Z06

01.05.2006

2013

01.04.2003 01.05.2006

2011+ 2013

Toyota South Africa A 5607 COROLLA RSi 20v 157cc A 5701 RUN X RSi – 1'795.5cc N 5607 COROLLA RSi 20v 157cc

01.10.1999 01.12.2006 01.10.1999

2009 2014 2009

Volkswagen South Africa A 5706 GOLF (MK 5) 2.0 FSI – 1'984.3cc A 5707 POLO (MK 4) 1.4 – 1'389.9cc

01.02.2007 01.02.2007

2014 2014

Saleen Mustang SR GT 013 SALEEN S7 GT1 001 SALEEN S7 TWIN TURBO (ZA) Afrique du Sud / South Africa

VoituresPays_2009 – Dernière modification le 19.12.2008

8/8

308

EAL HINNAKIRI 2009 Sõitjalitsents (sisaldab elukindlustust võistlustel). Alates 01.10. sõitjalitsentsid 40% võrra odavamad. rahvusvaheline (plastikkaart) 3000.rahvuslik/II liiga ralli ja kiirendus 1500.-/ 700.bagid / veoautod 800.- / 1000.noored 400.kiirtöö (lisatasu trükikojale) 2 tööpäeva 200.dublikaat 50% alghinnast ühekordne litsents 500.Rahvaspordi Võistlejakaart (ainult internetipanga 650.ülekandega) Kardispordi rahvuslikud litsentsid klass Cadet, Micro 1700.klass Raket, Rotax-Junior 2000.klass Rotax-Max, Rotax Masters, DD2, KZ, KF3 2300.Kardispordi rahvusvaheline litsents 3000.Erinumber kardispordis 500.Klubi vahetus hooaja kestel 1000.Kardivõistluste registreerimistasud EMV etapi registreerimistasu 3000.- + 100 eek iga sõitja kohta Kardisportlaste osavõtutasud Võistluse osavõtutasu eelregistreerunutele (va. klassis Cadet) 750.Võistluse osavõtutasu võistluspäeval registreerides (va. klassis 1000.Cadet) Võistluse osavõtutasu eelregistreerunutele klassis Cadet 400.Võistluse osavõtutasu võistluspäeval registreerides klassis 550.Cadet Registreerijalitsents (plastikkaart) eraisik 5000.klubi MTÜ ja EAL liikmemaks 8000.kardiklubi registreerijalitsents 3500.firma/asutus 12.000.- + KM dublikaat 1000.Auto tehniline kaart ja FIA turistiluba kehtiva homologeeringuga 3000.kõik ülejäänud autod 600.dublikaat 2 x alghind FIA Driving Permit 800.A,N homologatsiooniraamat FIAst 1500.-

309

Sportlaste osavõtumaksude ülemmäärad (juhendites) : Rallid A, N, E 2000+ E rühm / II liiga veoauto rahva/noorte Rallikross/Veoautokross Rahvasprint Ringrada Rallisprint/ sprint üle 6 km rajal Võistluste/juhendite registreerimine EAL-s (korraldusluba): Rahvusvaheline ( FIA Int.non-championship) Ralli välisvõistlejate osavõtuga Ringrajavõistlused välisvõistlejate osavõtuga Rahvuslik Rajaluba, ühekordne Rajalitsents püsirajale Protestimaks (max) Apellatsioonimaks Võistluste kalendrikautsjon Ajamõõdusüsteemi rent: Ralli ajamõõduteenus Rahvaralli,noorteralli ajamõõduteenus Rallisprindi ajamõõduteenus Muu, 1 päev Ringrada 1 päev Lisapäev Transponderi rent päevas iga võistleja kohta Off-Road Rallikross Jäärada Ralli ohutusautode 2 tk teenus

310

6000.4500.-/3500.2000.1000.- / 3500.1500.-/1000.750.-/500.4000.1000.-/1500.18000.- + FIA maks 24000.15000.10000.2 x osavõtumaks (kõrgeim) 100.1500.8000.25000.3000.hinnad netto (lisandub käibemaks) 15000.8475.5000.5000.7500.3000.100.7500.6000.6000.10000.-

KARDISPORT EESTI KARDISPORDI KALENDER 2009 Kuupäev

Võistlus

Klassid

Koht

17-18.04.09

Eesti avavõistlus

C/M/R/ RJ/RM/DD2

Põltsamaa

01.-02.05.09

BKV I

C/M/R/ RJ/RM/DD2/ KZ2

Läti

Eesti MV I

C/M/R/ RJ/RM/DD2

Aravete

23-24.05.09

8-9.05.09

Eesti MV II

C/M/R/ RJ/RM/DD2

Rapla

12-13.06.09

Eesti MV III

C/M/R/ RJ/RM/DD2

Aravete

26-27.06.09

Eesti MV IV

C/M/R/ RJ/RM/DD2

Põltsamaa

3-4.07.09

BKV II

C/M/R/ RJ/RM/DD2/ KZ2

Leedu

01.08.09

Eesti V

C/M/R/ RJ/RM/DD2

Käina

14-15.08.09

BKV III

C/M/R/ RJ/RM/DD2/ KZ2

Rapla

4-5.09.09

Eesti VI

C/M/R/ RJ/RM/DD2

Põltsamaa

18-19.09.09

BKV IV

C/M/R/RJ/RM/DD2 KZ2/KF3

Aravete

25-26.09.09

BKV V

C/M/R/ RJ/RM/DD2/ KZ2

Läti

Eesti meistrivõistlused Balti karikavõistlused

311

EKL KARDISPORDI VÕISTLUSMÄÄRUSED RAHVUSLIKEL KARDIVÕISTLUSTEL, MEISTRIVÕISTLUSTEL, KARIKAVÕISTLUSTEL JA AUHINNAVÕISTLUSTEL KEHTIVAD ÜLDISED REEGLID SISUKORD 1. VÕISTLUSMÄÄRUSTE KOHALDAMINE 2. VÕISTLUSTE STATUUT 3. KARDID 4. VÕISTLUSTE REGISTREERIMINE 5. VÕISTLUSE KUUPÄEVA MUUTMINE JA VÕISTLUSE ÄRAJÄTMINE 6. VÕISTLUSJUHENDITE AVALDAMINE 7. VÕISTLEJAD 8. REGISTREERIMISTE KINNITAMINE 9. ÜLDISED TINGIMUSED 10. TEHNILINE ÜLEVAATUS JA DOKUMENTIDE KONTROLL 11. PÄÄS VÕISTLUSRAJALE 12. KÜTUS 13. PARC FERMÉ 14. ÜLDINE OHUTUS 15. SIGNAALLIPPUDE TÄHENDUS 16. JUHISED JA INFORMATSIOON OSAVÕTJATELE 17. TREENINGSÕIDUD 18. OSAVÕTJATE KOOSOLEK 19. STARDIRIVI 20. STARDIPROTSEDUUR 21. VÕISTLUSSÕIDU VÕI TREENINGSÕIDU PEATAMINE 22. VÕISTLUSSÕIDU UUS START 23. FINIŠ 24. ÜLDISED SÕIDUREEGLID RAJAL 25. MÖÖDASÕIT 26. RINGIGA MÖÖDASÕIT 27. KARDI PEATAMINE VÕIDUSÕIDU AJAL 28. SÕIT REMONDI- VÕI HOOLDUSALALE 29. AVARII RAJAL 30. REEGLID MÄÄRUSTEVASTASE SÕIDU VÄLTIMISEKS 31. VÕISTLUSKLASSID JA -TULEMUSED 32. PROTESTID JA APELLATSIOONID 33. VÕISTLUSMÄÄRUSTE KOHALDAMINE JA TÕLGENDAMINE 34. VÕIDUSÕIDU AUS JA ERAPOOLETU KAJASTAMINE MEEDIAS Eesti Kardiliit (siin ja edaspidi EKL) on Eesti Autospordiliidu (siin ja edaspidi EAL) poolt tunnustatud alakomitee, mis tegeleb kardispordi juhtimise ja kordineerimisega Eesti Vabariigi territooriumil vastavalt EKL-i ja EAL-i põhikirjadele ning normdokumentidele EKL tagab Eesti Vabariigis Kartide rahvuslike võistluste (edaspidi Võistlused) järelevalve ja heatasemelise läbiviimise. Kardispordi rahvusvahelist suhtlust (rahvusvahelised litsentsid, -osavõtutasud, -stardiload, -rajalitsentsid, rahvusvaheline võistluskalender jne.) korraldab EAL

1. VÕISTLUSMÄÄRUSTE KOHALDAMINE Kõik EKL-i kalendrisse kantud Võistluste juhendid (siin ja edaspidi Võistlusjuhendid) peavad olema kooskõlas Rahvusvahelise Spordikoodeksi (siin ja edaspidi Koodeks) ja selle lisadega, käesolevate Võistlusmäärustega ja EKL-i Ametlike Bülletäänidega. 312

2. VÕISTLUSTE STATUUT Kõik Võistlused peavad vastavalt Koodeksile olema kantud EKL-i Rahvuslikku Võistluskalendrisse (siin ja edaspidi Võistluskalender).

3. KARDID Võistlustel võib kasutada ainult karte, mis vastavad CIK-FIA Kartide Tehnilistele Tingimustele (CIK-FIA Karting Technical Regulations) või EKL-i Kartide Tehnilistele Tingimustele.

4. VÕISTLUSTE REGISTREERIMINE 4.1) Ainult EKL-i Meistrivõistlustel võib kasutada nimetusi “Eesti“, “Regiooni“ (näiteks Harjumaa) või “Linna“. 4.2) Võistlusi võib korraldada ainult EKL-i poolt homologeeritud ringradadel. 4.3) Võistlus kantakse Korraldaja taotluse alusel Võistluskalendrisse eeldusel, et Võistlus vastab Koodeksi ja selle lisade tingimustele. 4.4) Kui EKL annab Võistluste korraldusõiguse üle kolmandale isikule, vastutab EAL-i ees kõikide reeglite täitmise eest Võistlustel EKL. 4.5) Võistluskalender valmistatakse igal aastal ette EKL-i juhatuse (siin ja edaspidi Juhatus) poolt, kes esitab selle iga-aasta jaanuaris toimuvale EKL-i üldkoosolekule (siin ja edaspidi Üldkoosolekule). 4.6) EKL-il on õigus kohaldada ja arendada Eestis CIK-FIA poolt loodud rahvusvahelisi võistlusklasse. 4.7) EKL võib luua eesti rahvuslikke võistlusklasse, mis on Eesti tingimustele tehniliselt ja majanduslikult sobivaimad. Need võistlusklassid peavad aitama võistlejatel siseneda rahvusvahelistesse võistlusklassidesse ja/või aitama tegeleda võistlusspordiga rahvuslikul tasemel.

5. VÕISTLUSE KUUPÄEVA MUUTMINE JA VÕISTLUSE ÄRAJÄTMINE Võistluse kuupäeva muutmisest või Võistluse ärajätmisest on Korraldaja kohustatud EKL-ile kirjalikult teatama vähemalt üks kuu enne Võistluskalendrisse kinnitatud Võistluse kuupäeva. Sellisel juhul võib EKL nõuda Korraldajalt trahvi tasumist, mis võrdub 10% Võistluskalendrisse kandmisel tasutavast Võistluse korraldustasust. Juhul, kui korraldaja teatab EKL-ile Võistluste kuupäeva muutmisest või Võistluste ärajätmisest vähem kui kuu aega ette, võib EKL nõuda trahvi tasumist, mis võrdub 20%-ga Võistluskalendrisse kandmisel tasutavast Võistluse korraldustasust.

6. VÕISTLUSJUHENDITE AVALDAMINE Iga Võistlusjuhendisse sisse viidud muudatus või täiendus peab olema avaldatud vastavalt Koodeksile, kaasa arvatud nummerdatud ja kuupäevaga varustatud bülletäänid, mis loetakse Võistlusjuhendi lahutamatuks osaks.

7. VÕISTLEJAD 7.1) Võistlustel osalemiseks peab võistlejal olema CIK-FIA liikmeks oleva ASN-I poolt välja antud kehtiv Rahvuslik- või Rahvusvaheline Registreerija ja Võistleja Litsents (Koodeksi artikkel 108) 7.2) Registreerija Litsents ei tohi olla väljastatud alaealisele isikule.

8. REGISTREERIMISTE KINNITAMINE Korraldaja võib Võistlusjuhendiga kindlaks määrata Võistlustel osalevate kartide vähima arvu. Kui eelregistreerimisel seda arvu ei täideta, on Korraldajal õigus Võistlus ära jätta.

9. ÜLDISED TINGIMUSED 9.1) Registreerija on kohustatud tagama kõikide temaga seotud isikute poolse Koodeksis, Tehnilistes Tingimustes ja Võistlusmäärustes sätestatud nõuete täitmise. 9.2) Kui Registreerija ei ole Võistlusel isiklikult kohal, peab ta kirjalikult määrama esindaja. 9.3) Isik, kes teeb muudatusi registreeritud kardi juures ükskõik millises Võistluse faasis vastutab Registreerijaga koos ja eraldi Koodeksi ja EKL-i reeglite täitmise eest. 9.4) Registreerijad on kohustatud tagama nende kartide vastavuse ja ohutuse kogu treeningu ja võistluse vältel. 313

10. TEHNILINE ÜLEVAATUS JA DOKUMENTIDE KONTROLL 10.1) Iga Registreerija peab Võistlusjuhendis ettenähtud ajal ja kohas toimuval Dokumentide kontrollil ning Tehnilisel ülevaatusel esitama kõik nõutavad dokumendid ja vajaliku informatsiooni. 10.2) Võistlejad ja Registreerijad, kes ei ole Tehnilist ülevaatust ja Dokumentide kontrolli läbinud ettenähtud ajal, ei või osaleda Võistlustel. Erandi võib teha ainult Žürii otsusel. 10.3) Registreerijalt, Võistlejalt ega üheltki teiselt kardiga seotud isikult ei tohi nõuda allkirja ühelegi dokumendile, mis ei ole eelnevalt kinnitatud EKL-i poolt. 10.4) Võistluste juht või Võistluste arst võib mistahes ajal Võistluste käigus nõuda Võistlejalt arstliku kontrolli läbimist. 10.5) Võistlustel ei ole lubatud kasutada ühtegi karti, mis ei ole läbinud tehnilist ülevaatust. 10.6) Tehnilised kontrollid võivad igal ajal Võistluste käigus: a)Kontrollida kardi ja Võistleja varustuse vastavust kehtestatud nõuetele; b)Nõuda Registreerijalt Tehniliste Tingimuste täitmise kontrollimiseks kardi lahtivõtmist; c)Nõuda Registreerijalt kontrollimiseks vajalike kardi osade või näidiste esitamist; 10.7) Kui karti on peale Tehnilise Kontrolli läbimist lahti võetud, ümber ehitatud või parandatud viisil, mis võib avaldada mõju kardi ohutusele või seada kahtluse alla kardi vastavuse kehtestatud nõuetele või on sellised tagajärjed saabunud avarii tulemusena, tuleb kart esitada täiendavaks tehniliseks ülevaatuseks. 10.8) Võistluste juht võib nõuda iga avariis osalenud kardi peatamist ja tehnilist ülevaatamist. 10.9) Dokumentide kontrolli ja Tehnilist ülevaatust võivad läbi viia ainult selleks määratud ametlikud isikud. Nimetatud ametlikud isikud vastutavad ka tegevuse eest Hooldusaladel ja Parc Fermés ning on õigustatud andma Registreerijatele korraldusi. 10.10) Võistluste juht/žürii vormistab protokolli kõigi Tehnilise Kontrolli poolt avastatud mittevastavuste kohta kõigi kartide juures ja esitab need vastava nõude saamisel teistele Registreerijatele. Nimetatud protokoll, välja arvatud kütuseproovid, ei sisalda ühtegi arvnäitajat,. 10.11) Kardi Tehniliseks ülevaatuseks esitamine väljendab kinnitust selle vastavuse kohta kehtestatud nõuetele. 10.12) Dokumentide kontrollis saab iga Registreerija igale oma Võistlejale Tehnilise Passi. Kõik varustust puudutavad andmed peavad olema kantud Tehnilisele Passile enne Tehnilisele Kontrollile esitamist. Täielikult täitmata Tehniline Pass lükatakse tagasi. 10.13) Kõik stardinumbrid ja reklaamid peavad olema kardile kantud enne Tehnilist Kontrolli. 10.14) Võistleja ei või vahetada oma varustust, kui ta ei ole seda eelnevalt Tehnilisele ülevaatusele esitanud.

11. PÄÄS VÕISTLUSRAJALE 11.1) Õigus pääseda võistlusrajale on ainult Võistlusjuhendis fikseeritud ametlikel isikutel. 11.2) Ajakirjanikud pääsevad võistlusrajale ainult Korraldajalt saadud loa alusel ning nad on kohustatud täitma kõiki neile ametlike isikute poolt antud ohutusnõudeid.

12. KÜTUS Kasutatav kütus peab vastama EKL-I Tehniliste Tingimustele.

13. PARC FERMÉ 13.1) Õigus siseneda Parc Fermé alale on ainult vastava loaga ametlikel isikutel. Igasugune sekkumine Parc Fermés on lubatud ainult nimetatud ametlike isikute loal. 13.2) Niipea, kui on näidatud finišilippu kehtib Parc Fermé kord ka alal finišijoonest kuni Parc Fermé sissepääsuni. 13.3) Parc Fermé peab olema piisava suurusega ja kaitstusega, et välistada kõrvaliste isikute sissepääs sinna.

14. ÜLDINE OHUTUS 14.1) Võistlejatel on rangelt keelatud võistlusrajal kardiga sõita vastu liikumissuunda, välja arvatud juhul, kui see on möödapääsmatult vajalik kardi kõrvaldamiseks ohuolukorrast. 314

14.2) Võistlejad võivad võistlusrada kasutada ainult vabatreeningute, ajakontrollsõitude ja finaalsõitude ajal ja peavad sel ajal täitma kõiki ringrajal sõitmist reguleerivaid Koodeksi ja Võistlusmääruste sätteid. 14.3) Vabatreeningute, ajakontrollsõitude ja finaalsõitude ajal katkestanud kart tuleb võistlusrajalt eemaldada nii kiiresti kui võimalik kohta, kus see ei ole ohtlik või ei takista teisi võistlejaid. 14.4) Kui võistleja ei saa kardiga ohtlikust kohast ära sõita, on rajakohtunikud kohustatud võistlejat aitama. Kui sellise abi osutamise käigus kart käivitub, ei lähe selles ajakontrollsõidus või võistlussõidus finišeerimisel saadud tulemus arvesse. 14.5) Kui võistlusklassis Cadet jääb võistleja kinni raja servale või kokkupõrke tagajärjel ei pääse ise liikuma kuid kardi mootor töötab ja kart ning võistleja ei ole vähemalgi määral viga saanud, on rajakohtunikud kohustatud võistleja uuesti liikuma aitama. Võistlejal endal on keelatud kardist väljuda, et karti liikuma aidata. Selle nõude rikkuja kõrvaldatakse võistluselt. 14.6) Katkestanud võistleja peab jääma oma kardi juurde kuni vabatreeningu, ajakontrollsõidu või finaalsõidu lõpuni. Võistlejal on keelatud oma kardi juurest lahkuda, välja arvatud arstiabi saamiseks või ohutuse tagamiseks. 14.7) Kui võistlusklassis Cadet võistleja katkestab, ei tohi ta oma kardist väljuda, vaid peab tõstetud käega andma märku katkestamisest. Rajakohtunikel on kohustus toimetada kart koos selles istuva võistlejaga ohutusse kohta. 14.8) Kui treeningsõidud viiakse läbi mitmes osas, tuleb kõik katkestanud kardid viia vaheajal tagasi hooldusalale ning nendega võib osaleda järgnevatel treeningsõitudel. 14.9) Keelatud on igasugune tööriistadega remont väljaspool Hooldusalasid. Keelatud on mistahes tööriista või varuosa karti kaasa võtmine. Võistleja võib saada abi ainult Võistlusjuhendis või võistlejate koosolekul määratud hooldusalal. 14.10) Kui tankimine on lubatud, siis tohib seda teostada ainult selleks ette nähtud alal. 14.11) Mitte keegi peale võistleja ja kohtunike ei või seiskunud karti puutuda enne, kui see on hooldusalal, välja arvatud juhtudel, kus see on otseselt Reeglitega või Koodeksiga ette nähtud. 14.12) Kui võistlusrada on treeningute ajal või treeningute järgselt ja peale finišit Võistluste juhi poolt suletud ning enne kui kõik kardid, sõltumata sellest, kas nad liiguvad või mitte, on jõudnud hooldusalale või Parc Fermé- sse, ei või keegi võistlusrajale minna, välja arvatud oma ülesandeid täitvad rajakohtunikud ja sõitvad võistlejad. 14.13) Ajakontrollsõitude ja finaalsõitude ajal on võistlejal keelatud seiskunud kardi käivitamine lükkamise teel. Võistleja ei või võistluste ajal saada võistlusrajal kõrvalist abi, välja arvatud remondialal, kuhu ta peab jõudma omal jõul. 14.14) Treeningute ja kogumisringi ajal on remondialal lubatud kiiruse piirangu kehtestamine. Kiiruse piirangut rikkunud võitslejat karistatakse vastavalt Reeglitele või Koodeksile. 14.15) Võistleja, kelle kardil on vabatreeningute, ajakontrollsõitude ja finaalsõitude ajal ajal tehniline rike, on kohustatud ohutuse tagamiseks võistlusrajalt esimesel võimalusel lahkuma. 14.16) Peale kokkupõrget ei tohi võistleja võistlusrajalt lahkuda ilma žürii nõusolekuta. 14.17) Ametlikud korraldused antakse võistlejatele Koodeksis ette nähtud signaallippudega. Registreerijatel ei ole lubatud sarnaseid lippe kasutada. 14.18) Iga võistleja, kes soovib võistlusrajalt lahkuda, naasta hooldusalale või peatuda remondialal, peab oma kavatsusest aegsasti märku andma ning tagama seejuures ohutuse. 14.19) Võistleja, kes Võistluste ajal, välja arvatud viimasel ringil, rikub Tehnilisi Tingimusi, on Peakohtuniku korraldusel kohustatud peatuma remondialal ja parandama rikke enne võistlusrajale naasmist. 14.20) Võistlejad peavad osaledes treeningsõitudel, ajakontrollsõitudel ja finaalsõitudel kandma täisvarustust vastavalt Tehniliste Tingimustele. 14.21) Osavõtjate laagris on keelatud jalgrataste, mootorrataste, scooterite või muude mootorsõidukite kasutamine. 315

14.22) Korraldaja peab tagama Rahvuslike Reeglite peatükkides 10 ja11 sätestatud ohutusvahendite olemasolu alates treeningsõitude algusest kuni Võistluse lõpuni. 14.23) “Vihmasõidu” tingimustes (vastav märguanne antakse Võistluste juhi poolt) on rehvivaliku õigus võistlejatel. Võistluste juhil on õigus kasutada musta lippu võistleja suhtes, kes kasutab ilmselgelt ebaõigeid rehve ja on teiste võistlejatega võrreldes liiga aeglane ning ohtlik.

15. SIGNAALLIPPUDE TÄHENDUS 15.1) Märguanded signaallippudega, mida annab võistluste juht või stardi- finišikohtunik stardijoonel: a)Stardilipp: Roheline lipp või rahvuslipp. Lippu kasutatakse stardikäskluse andmiseks erandkorras (näit., kui foor puudub või ei tööta). Paigaltstardi korral ei tohi lipu aeglase peakohale tõstmisega alustada enne, kui kõik kardid on oma stardikohtadel. Lippu ei tohi peakohal hoida rohkem kui 6 sekundit. Stardihetkeks on lipu järsk allarabak. Seda lippu võib kasutada ka treeningsõitude stardikäskluse andmiseks. b)Punane lipp: Liikuvat punast lippu näidatakse stardijoonel, kui on otsustatud treening- või võistlussõit katkestada. Punase lipuga võivad võistluste juht või tema asetäitja tähistada ka raja sulgemist. c)Malelipp: Liikuv malelipp näitab, et treening või võistlussõit on lõppenud. d)Must lipp: Seda lippu kasutatakse, kui võistlejale on vaja teada anda, et ta peab järgmisel ringil peatuma boksis või mõnes muus võistlusjuhendiga määratud kohas. Kui võistleja ei allu mingil põhjusel märguandele, ei näidata seda lippu ikkagi rohkem, kui nelja ringi jooksul. Musta lipu näitamise otsuse võtab vastu võistluste juht. Sellisest otsusest tuleb koheselt tevitada meeskonda. e)Must lipp oranži ringiga (diameetriga 40cm) keskel: Seda lippu kasutatakse, kui on vaja võistlejale anda märku, et tema kardil on tehniline rike, mis ohustab teda ennast või teisi ja tähendab, et võistleja peab järgneval ringil siirduma boksi. Kui tehniline rike on kõrvaldatud, võib võistleja jätkata võidusõitu. f)Must- valge diagonaallipp: Seda lippu näidatakse võistlejale ainult ühe korra, et anda talle teada hoiatusest ebasportliku käitumise eest rajal. Eelneva kolme lippu(d,e ja f) tuleb näidata liikumatuna koos musta tahvliga (suurusega A3A2), millele on kantud võistleja number, kellele lippu näidatakse. Neid lippe võib näidata ka mujal, kui stardijoonel, kui võistluste juht peab seda vajalikuks. Üldjuhul näidatakse kahte eelnevat lippu (e ja f) võistluste juhi otsusel, aga ka žürii liikmete nõudmisel. 15.2) Rajakohtunike poolt antavad märguanded: a) Kollane lipp: Sellega antakse võistlejatele märku ohust rajal ja seda tehakse kahel moel järgnevate tähendustega: - Üks lehvitatav kollane lipp: Aeglusta oma kiirust, ära soorita möödasõitu, valmistu sõidusuuna muutmiseks. Rajal või rajapeenral on takistus. - Kaks lehvitatavat kollast lippu: Aeglusta oma kiirust, ära soorita möödasõitu, valmistu sõidusuuna muutmiseks või peatumiseks. Ees on takistus, mis sulgeb osaliselt või täielikult raja. Möödasõit on keelatud alas esimesest kollasest lipust, kuni järgmise KP-ni. b)Kollane lipp punaste triipudega: Seda lippu näidatakse liikumatuna, et hoiatada võistlejaid vee või õli tõttu libedaks muutunud rajast. Seda lippu näidatakse vähemalt nelja ringi jooksul, või kuni rajakattel taastub normaalne olukord. 316

c) Sinine lipp: Seda lippu näidatakse liikuvana sõitjale, kellest hakkab mööduma tunduvalt kiirem sõitja. d) Valge lipp: Seda lippu näidatakse liikuvana, et anda võistlejatele märku ees liikuvast olulisest aeglasemast sõidukist. e)Roheline lipp: See lipp näitab, et rada on vaba. Seda lippu võib kasutada võistluste juhi otsusel ka treeningsõidu või ajakontrollsõidu lähte andmisel. Erandina, foori rikke korral, võib kasuta ka stardimärguande andmiseks.

16. JUHISED JA INFORMATSIOON OSAVÕTJATELE Kõik ajakontrollsõitude ja finaalsõitude tulemused, samuti kõik võistluste ametlike isikute otsused pannakse välja ametlikule teadetetahvlile.

17. TREENINGSÕIDUD 17.1) Sama kord ja ohutusnõuded, mis kehtivad rajal ja hooldusaladel finaalsõitude ajal, kehtivad seal ka treeningsõitude ajal. 17.2) Ükski võistleja ei tohi osaleda võistlussõitudel, kui ta ei ole eelnevalt osalenud vähemalt ühel vabatreeningul. 17.3) Võistluste juht või stardikohtunik võivad katkestada treeningsõidud, raja vabastamiseks ja kartide eemaldamiseks, nii tihti ja nii kauaks, kui nad vajalikuks peavad. 17.4) Iga ajakontrollsõidus läbitud ringi aeg mõõdetakse ja arvestatakse stardijärjekorra väljaselgitamisel. 17.5) Kui võistleja peatub ajakontrollsõiduajal remondialal või hoolduaaladel, siis on see lõplik ja ta ei või enam uuesti ajakontrollsõidule startida.

18. OSAVÕTJATE KOOSOLEK 18.1) Definitsioon: registreerijate ja sõitjate koosolek on võistluste juhi poolt korraldatud kõikide võidusõidust osavõtvate registreerijate ja võistlejate kokkusaamine. 18.2) Koosoleku eesmärk: teavitada registreerijaid ja sõitjaid võidusõidu läbiviimist puudutavatest spetsiifilistest punktidest võistlusjuhendis; teavitada neid üldistest ja spetsiifilistest ohutusnõuetest rajal; anda selgitusi reeglite tõlgendamisega seonduva kohta. 18.3) Koosoleku toimumise aeg on määratud võistluste ajakavas. Ajakavas märgitud aeg loetakse koosoleku alguse ajaks ning koosolekule pääsemise lõppajaks. Koosolek viiakse läbi alati enne ajakontrollsõite. Erakorralisi koosolekuid peetakse vastavalt vajadusele. 18.4) Kõikide registreerijate ja sõitjate kohalviibimine koosolekul on kohustuslik, sellest mittekinnipidamisel on ettenähtud karistus. Võimalik on võistluselt eemaldamine.

19. STARDIRIVI 19.1) Ajakontrollsõidu lõppedes avaldatakse ametlikud ajakontrollsõidu tulemused ja stardijärjekord. 19.2) Ainult ametlikes tulemustes nimetatud võistlejad omavad õigust startida eelfinaal- ja finaalsõitudes. 19.3) Iga registreerija, kelle kart/kardid mingil põhjusel ei saa startida või kellel on põhjust arvata, et tema kart/kardid ei ole valmis startima, peab antud asjaolust informeerima eelstardiala kohtuniku, kes esimesel võimalusel informeerib võistluste juhti. 19.4) Stardirivi koostatakse võistlejate poolt ajakontrollsõidus saavutatud kiireimate aegade järgi. Juhul, kui üks või mitu sõitjat on saavutanud sama kiireima aja, määratakse nendevaheline stardijärjekord paremuselt teise aja järgi jne. 19.5) Parima stardikoha saavutanud võistlejal on õigus valida stardikoht (vasakul või paremal rajapoolel). Oma otsuse peab ta teatama Võistluste juhile niipea, kui ta saabub eelstardialasse. See valik muudab ainult esimest rida, vastupidiselt teistele. Kui seda ei toimunud, starditakse nii, nagu sellel rajal on varem starditud või, kui tegemist on uue ringrajaga, Žürii poolt määratud positsioonilt. 317

19.6) Pääs eelstardialasse suletakse 5 minutit enne ajakavas ettenähtud stardiaega. Iga kart, mis ei ole selleks ajaks võtnud oma kohta stardirivis, ei või seda enam hiljem teha, väljaarvatud erijuhtumid, kus seda lubatakse žürii otsusega. 19.7) Iga võistleja, kes on ajaliimidi piires koos oma kardiga saabunud eelstardialale, loetakse startinuks.

20. STARDIPROTSEDUUR 20.1) Stardikäsklus antakse tuledega või lipuga. 20.2) Stardiprotseduuri tüüp peab olema kindlaks määratud Võistlusjuhendis. See võib olla ainult, “veerevstart-” või “paigaltstart” tüüpi, stardirivi peab koosnema kahest kartide reast. 20.3) Stardikäskluse andmiseks peab võistluste juht või stardikohtunik asuma platformil, mis asetseb vähemalt 5 meetri kaugusel raja servast ja esimese ohutusrajatise taga. 20.4) 25 meetrit enne stardijoont peab olema kollast värvi joon, enne selle joone ületamist on kiirendamine keelatud. Veerevstardi korral võib see joon ja stardijoon olla tähistatud pehmete koonustega. (4 koonust raja teljel, nendest esimene kollasel joonel või selle puudumisel 25 meetrit enne stardijoont ja viimane stardijoonel. Lisaks 2 koonust stardijoonel kumbki 3 meetri kaugusel raja teljel asuvast koonusest) 20.5) Niipea, kui Võistluste juht, või stardikohtunik annavad eelstardialal märguande kartide käivitamiseks, on võistlejad ”stardikohtuniku võimu all” ja nad ei tohi enam kõrvalist abi kasutada. 20.6) Sõitja, kes ei aseta ennast koos oma töötava kardiga õigeagselt ”stardikohtuniku võimu alla”, võib hiljem lahkuda eelstardialalt ainult stardikohtuniku või eelstardikohtuniku loaga. 20.7) Enne, kui start antakse läbivad kardid ühe kogunemisringi. Kogunemisringi ajal on möödasõit keelatud. Selle reegli rikkujat karistatakse võistluste juhi või žürii otsusel 10 sekundilise ajatrahviga või võistlussõidust kõrvaldamisega. 20.8) Kui võistleja jääb kogunemisringil seisma, ükskõik millisel põhjusel, ei või ta uuesti liikuma hakata enne, kui kogu stardirivi on temast möödunud ja peab startima stardirivi lõpust. Kui ta hakkab liikuma enne stardirivi, lootuses, et juhtiv kart temast möödub, näidatakse talle musta lippu ja kõrvaldatakse võistlussõidust. 20.9) Veerevstardi korral, võib hilinenud võisteja oma kohale rivis sõita ainult nii, et see ei takista teisi võistlejaid ja et see toimub enne kollase joone ületamist esimesel kogunemisringil. 20.10) Paigaltstardi korral võib hilinenud võistleja sõita oma kohale rivis, kuni punased tuled stardifooris ei ole veel süttinud. 20.11) Oma koha tagsivõtmiseks stardirivis ei või kasutada muud teed, kui ainult võistlusteks kasutatav rada. 20.12) Kui võistluste juhi või stardikohtuniku arvates on võistleja jäänud kogunemisringil seisma teise võistleja süül, võib stardikohtunik peatada kogunemisringi ja alustad uut stardiprotseduuri algse stardiriviga või võib anda takistatud võistlejale võimaluse võtta sisse oma õige koht stardirivis. 20.13) Stardikohtunik annab stardikäskluse niipea, kui ta on stardiriviga rahul. 20.14) Korduva valestardi korral võib stardikohtunik katkestada stardiprotseduuri punase lipuga ja teavitada sellest võistluste juhti. Võistluste juht võib süüdi olnud võistlejat karistada 10 sekundilise ajatrahviga või võistlussõidust kõrvaldamisega. Uus start antakse viivitamatult. 20.15) Stardis “varastamise” ja stardi takistamise eest karistatakse 10 sekundilise ajatrahviga või võistlussõidust kõrvaldamisega. 20.16) Niipea, kui stardikäsklus on antud, on igasugune abi kartidele keelatud, v.a. abi kartide parkimisel ohutusse kohta. 20.17) Käigukastita ja siduri ning sidurita kartide veerevstart stardifooriga: Kogunemisringi lõpus lähenevad kardid stardijoonele kahes rivis ja aeglustatud kiirusega. Kui kardid lähenevad põleb stardifooris punane tuli (punased tuled). Ükski kart ei või kiirendada enne punase tule (punaste tulede) kustumist. Kardid peavad säilitama oma koha stardirivis kuni stardikäskluse 318

andmiseni. Kui stardikohtunik on stardiriviga rahul annab ta stardikäskluse, kustutades punased tuled stardifooris. Kui ta ei ole stardiriviga rahul, lülitab ta sisse stardifoori oranži tule, mis tähendab veel ühte kogunemisringi. 20.18) Käigukastita ja siduri ning sidurita kartide veerevstart stardilipuga: Kogunemisringi lõpus lähenevad kardid stardijoonele kahes rivis ja aeglustatud kiirusega. Kui kardid lähenevad, tõstab starter stardilipu aeglaselt peakohale. Ükski kart ei või kiirendada või sooritada möödasõitu enne kollase joone ületamist ja mitte mingil juhul enne stardikäskluse andmist. Kui stardikohtunik on stardiriviga rahul annab ta stardikäskluse, stardilipu järsu allarabakuga. Kui ta ei ole stardiriviga rahul, jätab ta stardilipu peakohale, mis tähendab veel ühte kogunemisringi. 20.19) Käigukastita ja siduriga kartide paigaltstart stardifooriga: Kogunemisringi lõpus võtavad kardid sisse oma stardikohad ja eelstardikohtunik seisab punase ülestõstetud lipuga stardijoonel. Kõik tuled stardifooris on välja lülitatud. Võistlusklassis Cadet võivad hooldajad aidata võistlejad oma stardikohale ja lahkuvad koheselt rajalt. Kui kõik kardid on liikumatult oma kohtadel, liigub eelstardikohtunik stardirivi taha. Kui ta on stardiriviga rahul tõstab ta stardirivi taha jõudes selle märgiks rohelise lipu, nüüd on võistlejad stardikohtuniku võimu all. Stardikohtunik lülitab sisse stardifoori punase tule (punased tuled), mis põlevad automaatselt kuni 4 sekundit. Stardisignaali annab stardikohtunik lülitades punased tuled selle 4 sekundi jooksul käsitsi välja või kustuvad nad automaatselt 4 sekundi pärast. Kui stardikohtunik ei ole stardiprotseduuriga rahul, lülitab ta sisse oranži tule, ka punased tuled jäävad põlema. See tähendab, et mootorid tuleb välja lülitada ja stardiprotseduuri alustatakse uuesti. Veel üks kogunemisring tuleb läbida. Kui võistleja ei saa startida, peab ta jääma oma karti ja tõstma selle märgiks käe. Kogumisringi(de) ajal on stardiharjutused keelatud. 20.20) Käigukastita ja siduriga kartide paigaltstart stardilipuga: Kogunemisringi lõpus võtavad kardid sisse oma stardikohad ja eelstardikohtunik seisab punase ülestõstetud lipuga stardijoonel. Võistlusklassis Cadet võivad hooldajad aidata võistlejad oma stardikohale ja lahkuvad koheselt rajalt. Kui kõik kardid on liikumatult oma kohtadel, liigub eelstardikohtunik stardirivi taha. Kui ta on stardiriviga rahul tõstab ta stardirivi taha jõudes selle märgiks rohelise lipu, nüüd on võistlejad stardikohtuniku võimu all. Stardikohtunik tõstab stardilipu aeglaselt peakohale. Stardisignaali annab stardikohtunik stardilipu järsu allarabakuga. Kui stardikohtunik ei ole stardiprotseduuriga rahul, tõstab ta üles teises käes oleva punase lipu. See tähendab, et mootorid tuleb välja lülitada ja stardiprotseduuri alustatakse uuesti. Kui võistleja ei saa startida, peab ta jääma oma karti ja tõstma selle märgiks käe. Kogumisringi(de) ajal on stardiharjutused keelatud.

21. VÕISTLUSSÕIDU VÕI TREENINGSÕIDU PEATAMINE 21.1) Juhul, kui tekib vajadus võistlussõidu või treeningsõidu peatamiseks kuna ringrada on blokeeritud õnnetuse tõttu või ilmastikutingimused on muutnud ohtlikuks võistlussõidu või treeningsõidu jätkamise, annab sellest märku võistluste juht punase lipuga stardi- finišijoonel. Otsuse võistlussõidu või treeningsõidu peatamiseks võivad vastu võtta vaid võistluste juht (või, kui ta on lahkunud, tema asetäitja). 21.2) Kui sõidu peatamise signaal on antud treeningsõidu ajal, langetavad kõik kardid koheselt kiiruse ja suunduvad aeglaselt tagasi hooldusalale, kõik rajale jäetud kardid eemaldatakse; 21.3) Kui sõidu peatamise signaal on antud finaalsõitude ajal, peavad kõik kardid koheselt langetama kiiruse ja suunduma tagasi hooldusalale arvestades et: - sõidu tulemuseks loetakse viimase ringi lõpu tulemus enne peatumissignaali andmist, - kardid või päästeautod võivad olla rajal, - ringrada võib olla täiesti blokeeritud õnnetuse tõttu, - ilmastikutingimused võivad olla muutnud võimatuks suure kiirusega sõitmise rajal. 319

Järgnev protseduur on erinev ja oleneb võidusõidu liidri poolt enne sõidu peatamise signaali läbitud ringide arvust: Variant A: Läbitud alla 2 ringi. Punkte välja ei anta. Kui võidusõitu on võimalik jätkata, kohaldatakse punkt 22 variant A-d Variant B: Läbitud üle 2 ringi, kuid vähem kui 75% distantsist (ümardatult lähima kõrgema ringide arvuni). Kui võidusõitu on võimalik jätkata, kohaldatakse punkt 22 variant B-d. Kui võidusõitu ei ole võimalik jätkata antakse välja pooled punktid. Variant C: Läbitud rohkem, kui 75% distantsist (ümardatult lähima kõrgema ringide arvuni). Kardid saadetakse otse Parc Fermésse ja võidusõit loetakse lõppenuks hetkel, kui juhtiv kart ületas finišijoone sõidu peatamise signaali andmisele eelnenud ringi lõpus. Punktid antakse välja täismahus.

22. VÕISTLUSSÕIDU UUS START 22.1) Kartidega tegelemine on lubatud ainult hooldusalal, samuti on lubatud kasutada varuosasid ja tankida. 22.2) Variant A: juhul, kui alla 2 ringi oli läbitud, antakse uus start 30 minuti jooksul pärast punase lipu näitamist (vastavalt punkti 19 tingimustele). Uue sõidu distantsi pikkuseks on kogu esialgse sõidu distantsi pikkus. Esialgne start tühistatakse ja kuulutatakse kehtetuks. Stardirivi jääb samaks. Sõitjatel, kes ületasid finiši joone ringi lõpus enne sõidu peatamise signaali andmist ja sõitjatel, kes viibisid hooldusalal punase lipu näitamise hetkel, on lubatud uuesti startida, kas originaalkardiga või tagavara kardiga. Vabad kohad stardirivis jäävad tühjaks. 22.3) Variant B: juhul, kui üle 2 ringi oli läbitud, antakse uus start 30 minuti jooksul pärast punase lipu näitamist (vastavalt punkti 19 tingimustele). Uue sõidu pikkuseks on ettenähtud ringide arvu ja läbitud ringide arvu vahe. Sõitjatel, kes ületasid finišijoone sõidu peatamise signaalile eelnenud ringi lõpus ja sõitjatel, kes viibisid hooldusalal punase lipu näitamise hetkel, on lubatud uuesti startida kas originaalkardiga või tagavarakardiga. Nii esimene- kui tagavarakart lubatakse eelstardialasse kaasa võtta. Stardijärjekord määratakse üks ring enne sõidu peatamist lõppenud ringi lõpetamise järjestuse kohaselt. Võistlussõidu tulemus saadakse peatatud sõidu ja uue stardi järgse sõidu aegade liitmise teel.

23. FINIŠ 23.1) Võidusõidu lõppu tähistav signaal antakse finiši joonel niipea, kui juhtiv kart on selle ületanud, olles läbinud kas kogu ettenähtud distantsi või suurima distantsi ette nähtud aja jooksul. 23.2) Juhul, kui ei ole tegemist punktis 21 variant A nimetatud asjaoludega, aga sõidu lõppu tähistav signaal antakse enne, kui juhtiv kart on läbinud ettenähtud ringide arvu või enne määratud aja möödumist, loetakse võidusõit lõppenuks hetkel, mil juhtiv kart viimati ületas joone enne signaali andmist. 23.3) Kui mingil põhjusel võidusõidu lõppu tähistava signaali andmisega hilinetakse, loetakse võidusõit lõppenuks hetkel, mil ta normaalselt oleks pidanud lõppema, kui poleks toimunud hilinemist. 23.4) Pärast võidusõidu lõppu tähistava signaali saamist suunduvad kõik kardid otse, ilma peatumata ning ilma igasuguse kõrvalise abita (v.a. vajadusel rajakohtunikud), parc fermé- sse. Klassifitseerunud kart, kes ei suuda omal jõul jõuda parc fermé-sse, pannakse rajakohtunike valve alla, kes juhendavad kardi toimetamist suletud parki ettenähtud viisil. 23.5) Et finišeerumine loetaks toimunuks, peab võistleja ületama finišijoone oma kardis istudes.

24. ÜLDISED SÕIDUREEGLID RAJAL 24.1)Võistluste ajal võib võidusõiduks kasutada ainult tähistatud võistlusrada. 24.2)Igasugune sõit rajal võib toimuda ainult võistlussuunas. 24.3)Kui konkurente ei ole vahetus läheduses, võib võistleja kasutada kogu raja laiust. 24.4)Kurvides ja nendele eelnevatel ja järgnevatel rajalõikudel võib sõita vabalt valitud trajektooril, järgides raja servade tähistust. 320

24.5)Kurvi “lõikamine” üle poole kardi laiuse võrra võib kaasa tuua võistlustelt eemaldamise. 24.6)Mitme kardi üheaegsel liikumisel samal rajalõigul on trajektoori valiku eesõigus eessõitjal. Eessõitja eelisõigus kaob, kui talle järgnenud võistleja kart on jõudnud eessõitva kardi kõrvale. Kõrvalejõudmise asendiks on eessõitva kardi tagarataste ja tagasõitva kardi esirataste jõudmine ühele sirgele. 24.7)Kõrvutisõitmisel nii sirgetel kui kurvides peavad mõlemad võistlejad tagama kaassõitjale võimaluse rajal püsimiseks (piisava laiusega rajakoridori), liikuda võib vaid rööpsetel trajektooridel. 24.8)On keelatud sõiduvõtted, mis takistavad teisi sõitjaid, nagu liialt varajasede suunamuutmised, tahtlik kartide kiilumine kurvi sise- või välisserva suunas ning muud reeglitevastased sõiduvõtted, süüdiolevat sõitjat karistatakse tahtlikus määrusterikkumises. Korduv rikkumine (ka tahtmatu viga) võib kaasa tuua võistleja eemaldamise. 24.9)Tõsiste sõiduvigade kordumine või kardi üle kontrolli kaotamine (näit. rajalt väljasõit) võib süüdlasele kaasa tuua eemaldamise. 24.10)Avariiohu vältimiseks rajalt väljasõitnut ja võistluse jätkanut võib võistluste juht mitte karistada, kui väljasõit (näit. “lõikamise” tunnustega) ei andnud võistlejaile mingeid eeliseid konkurentide ees.

25. MÖÖDASÕIT 25.1)Möödasõit on lubatud mõlemalt poolt. 25.2)„Katmine“ (möödasõidu takistamine) on keelatud. „Katmiseks“ loetakse sõidujoone muutmist sirgel rajalõigul kaasvõistleja möödasõidu takistamiseks. Süüdiolevat sõitjat karistatakse tahtlikus määrusterikkumises. Korduv rikkumine toob kaasa võistleja eemaldamise. 25.3)Pidev kõrvuti sõitmine või eest-küljelt mitme kardiga segamine on keelatud. 25.4)Kaasvõistleja tahtlik või tahtmatu takistamine ühe või mitme võistleja poolt on keelatud.

26. RINGIGA MÖÖDASÕIT 26.1)Otsekohe, kui raja sirgel osal on kiirem kart eessõitjale järele jõudnud, peab eessõitja andma teed kiiremale, hoidudes rajaserva. 26.2)Kui aeglasem eessõitja ei märka kiiremat või ei lase teda mööduda, peavad rajakohtunikud aeglasemat võistlejat siniste lippudega informeerima. Võistlejat, kes ei allu sellele märguandele, võidakse karistada hoiatusega. Korduv siniste lippudega antava signaali ignoreerimine võib kaasa tuua antud võistleja eemaldamise.

27. KARDI PEATAMINE VÕIDUSÕIDU AJAL 27.1)Võistleja, kes soovib rajalt ära sõita, peab sellest teisi varakult informeerima (ülestõstetud käega) ning eemalduma rajalt ohutuse seisukohalt sobivaimas kohas. 27.2)Kui võistleja kart on tahtmatult või sõitja tahtliku tegevuse tulemusel peatunud (seiskunud) rajal, tuleb teha kõik, et kart võimalikult kiiresti rajalt eemaldada ohutusse paika. Kui sõitja ei suuda seda ise teha, on rajakohtuniku kohustus teda abistada. 27.3)Juhul, kui sõitjal õnnestub kõrvalist abi kasutamata rajale tagasi sõita ilma, et ta võistlusmäärustikku oleks rikkunud või et ta oleks väljasõiduga seoses teiste ees mingeid eeliseid saanud, siis seda sõitjat ei karistata. 27.4) Kütte- ja määrdeainete lisamine võistlussõidu ajal on keelatud väljaspool remondi ja hooldusalasid. 27.5) Raja ääres seiskunud karti ei tohi keegi teine peale sõitja (või erandina kohtuniku) puudutada. Rikkumisel võistleja tulemus tühistatakse. 27.6) Kardi lükkamine piki rada (kui see pole seotud kardi ohutusse tsooni eemaldamisega) või kardi lükkamine üle finishijoone on keelatud ja toob kaasa võistlustulemuse tühistamise. 27.7) Kui võistleja eemaldub rajal seiskunud kardist kasvõi hetkekski mistahes põhjusel, siis loetakse ta võistluse katkestanuks. Katkestanud sõitja on kohustatud võimalikult kiiresti teisi sõitjaid jälgides eemalduma ohutusrajatise taha. Võistleja ei tohi ületada rada enne võistlussõidu lõppu, vaid peab ootama ohutuspiirde taga. 321

28. SÕIT REMONDI- VÕI HOOLDUSALALE 28.1)Aeglustusrada enne remondi- ja hooldusalasid loetakse remondi- ja hooldusalade osaks. 28.2)Treeningsõitude ja võistluste ajal on võistleja kohustatud sissesõiduks remondi- või hooldusalale kasutama aeglustusrada. Rikkumine toob kaasa võistlussõidust eemaldamise. 28.3)Sõitja, kes on otsustanud rajalt remondi- või hooldusalasse sõita, peab sellest varakult (käe tõstmisega) teisi sõitjaid informeerima ja tagama kaasvõistlejate ohutuse. 28.4)Rada ja aeglustusrada eraldava, raja pinnale värvitud, joone ületamine on keelatud mõlemat pidi. 28.5)Rajale tuleku tsoonis rajale värvitud joone (eraldab rada ja kiirendusrada) ületamine ükskõik, millise rajale tuleva kardi osaga on keelatud.

29. AVARII RAJAL Peale iga tõsisemat avariid rajal (kardi ümberpaiskumine, kokkupõrge, põrge vastu rajapiirdeid jm) on võistleja kohustatud ilmuma arstlikule ülevaatusele võistluste arsti juurde ning peale seda esitama kardi tehnilisele kontrollile kontrollimiseks.

30. REEGLID MÄÄRUSTEVASTASE SÕIDU VÄLTIMISEKS 30.1)Määrustevastased sõiduvõtted toovad kaasa võistluste ebaausaid tulemusi ja loovad ohuolukordi rajal. Kardivõidusõitudel tuleb määrustevastase sõidu vältimiseks toimida järgmiselt: a)Määrustevastaseid sõiduvõtteid ei tohi mingil juhul lubada. b)Rajakohtunikud, stardikohtunik ja žürii liikmed peavad võistluste juhti/žürii esimeest teavitama igast määrustevastase sõidu juhtumist. 30.2) Määrustevastaseks sõiduks loetakse järgmised olukorrad: · sõitja ”rammis” (sõitis otsa) kaasvõistlejale tagant või küljelt; · tuules sõites sõitja ”nügis” eessõitjat; · sõitja ei allunud signaallipuga antud korraldusele; · sõitja põhjustas kokkupõrke; · sõitja surus teise sõitja rajalt välja; · sõitja tõkestas reeglitevastaselt teise sõitja põhjendatud möödumismanöövrit; · sõitja takistas reeglitevastaselt teist sõitjat möödasõidu ajal. · sõitja „kattis“ muutis sõidujoont ühel sirgel üle ühe korra; · sõitja kiilus teise sõitja kurvi sise- või välisserva; 30.3)Kui võistluste kohtunikud tuvastavad määrustevastase sõidu, peab võistluste juht andma korralduse sõitja hoiatamiseks hoiatuslipu ja numbritahvliga. Hoiatusmärguannet tuleb näidata kahel ringil. Kui määrustevastane sõit leidis aset võistluste lõppfaasis ning hoiatust lipumärguandena ei jõuta sõitjale edastada, siis tuleb võistluste juhil anda hoiatus võistlussõidu lõppedes. 30.4)Kui sõitja kordab määrustevastast sõitu, kas samas või järgmises võistlussõidus, siis peab võistluste juht võistleja eemaldama võistlussõidust, peatades ta musta lipu ja numbritahvliga. Peatamise põhjus teatatakse sõitjale hooldusalasse jõudmisel. Kui määrustevastane sõit leidis aset võistluste lõppfaasis ning lipumärguannet ei jõuta sõitjale edastada, siis tuleb võistluste juhil võistleja eemaldada peale võistlussõidu lõppu. 30.5) Kui määrustevastane sõit on tuvastatud, siis võib võistluste juht või žürii vastava otsususe vastu võtta ka sõitjat küsitlemata. 30.6)Kui määrustevastane sõit leidis aset ajakontrollsõidu ajal, tühistab võistluste juht/žürii võistleja ajakontrollsõidus saavutatud kolme parima ringi ajad; 30.7)Võistlejad on kohustatud olema võistluspaigal võistlustulemuste esitamiseni teadetetahvlil. 30.8)Võistluste juhi või zürii otsus määrustevastaseid sõiduvõtteid kasutanud võistleja kohta on lõplik ja ei kuulu protestimisele. 30.9)Võistluste juht/ žürii esimees on kohustatud määrustevastases sõidus süüdiolevate võistlejate kohta tegema ettekande EKL-ile.

322

31. VÕISTLUSKLASSID JA -TULEMUSED 31.1)Võistlusjuhendiga võib korraldaja jagada kardid võistlusklassidesse, kas kubatuuri või mõne muu tunnuse järgi. 31.2) Žürii esimees peab saatma võistluste tulemused EKL-i juhatusele kolme päeva jooksul, peale võidusõitu.

32. PROTESTID JA APELLATSIOONID Võistlusjuhend peab sisaldama kogu vajalikku proteste ja apellatsioone puudutavat informatsiooni, koos EKL-i poolt määratud protestija apellatsioonitasudega

33. VÕISTLUSMÄÄRUSTE KOHALDAMINE JA TÕLGENDAMINE 33.1)Vastavalt Koodeksile omab ainult EKL õigust otsustada reeglite tõlgendamist puudutava üle. EKL ei oma õigust piirata koodeksis ettenähtud apelleerimisõigust. 33.2) Reeglite tõlgendamisel tekkivate vaidluste korral on määravaks eestikeelne tekst.

34. VÕIDUSÕIDU AUS JA ERAPOOLETU KAJASTAMINE MEEDIAS Võidusõidu korraldaja kindlustab, et võidusõitu ajakirjanduses kajastama määratud isik korraldab seda ausalt ja erapooletult.

EKL ERIREEGLID KARDISPORDI TIITLIVÕISTLUSTELE (MEISTRIVÕISTLUSTELE, KARIKAVÕISTLUSTELE JA AUHINNAVÕISTLUSTELE) SISUKORD 1.REEGLID 2.KORRALDUS 3.TIITLIVÕISTLUSTE ETAPI REGISTREERIMINE 4. TIITLIVÕISTLUSTE ETAPI KUUPÄEVA MUUTMINE VÕI ETAPI ÄRAJÄTMINE 5. TIITLIVÕISTLUSTE ETAPPIDE VÕISTLUSJUHENDITE AVALDAMINE 6.EKL-i VAATLEJAD 7.AMETLIKUD ISIKUD 8.PÄÄS EELSTARDIALASSE 9.KÜTUS 10.REHVID 11.VÕISTLUSNUMBRID JA SÕITJATE NIMED 12.DOKUMENTIDE KONTROLL JA TEHNILINE ÜLEVAATUS 13.KOOSOLEKUD 14.ÜLDINE OHUTUS 15.KARTIDE LUBATUD ARV RAJAL 16.REKLAAM 17.VÕISTLUSMÄÄRUSTE JA ERIREEGLITE KOHALDAMINE JA TÕLGENDAMINE 18.PROTESTID JA APELLATSIOONID 19.TRAHVID 20.KARISTUSED 21.KUJUNDUSE JA TSEREMOONIA REEGLID 22.FILMIMISE ÕIGUSED 23.LISAD

1.REEGLID Käesolevad Erireeglid kehtivad lisaks Võistlusmäärustele EKL-i kardispordi meistrivõistlustel, karikavõistlustel ja auhinnavõistlustel. EKL, Eesti Autospordiliidu (siin ja edaspidi EAL) poolt tunnustatud alakomitee, tagab 323

Eesti Vabariigis kardispordi rahvuslike võistluste järelevalve ja heatasemelise läbiviimise. Eesti Vabariigis korraldab kardispordi rahvuslikke meistrivõistluseid, karikavõistluseid ja auhinnavõistluseid (siin ja edaspidi EKL Tiitlivõistlused) EKL ja need on ühtlasi EKL -i omand. Kõik osapooled (EKL, Korraldajad, Rajahaldajad, Registreerijad ja Võistlejad) kohustuvad kinni pidama kõigist Tiitlivõistlustel kehtivatest reeglitest 2.KORRALDUS EKL-I Tiitlivõistlused korraldatakse ühe- või mitme etapilise võistlusena

3. TIITLIVÕISTLUSTE ETAPI REGISTREERIMINE 3.1) EKL omab ainuõigust Tiitlivõistluste kalendri kindlaksmääramisel ja korraldajate volitamisel tegevusse. 3.2)EKL omab ainuõigust delegeerida Tiitlivõistluste etapi korraldamine teisele isikule, koos Korraldusloa väljastamisega. 3.3)Juhul, kui EKL delegeerib Tiitlivõistluste etapi korraldamise teisele isikule, jääb ta vis-à-vis vastutavaks kõigist kardispordireeglitest kinnipidamise eest. 3.4) Meistrivõistluste etapid toimuvad ainult EKL-i poolt homologeeritud ringradadel. 3.5)Kõik avaldused Tiitlivõistluste etappide korraldamiseks peavad olema jõudnud EKL-i juhatusele hiljemalt võistluste korraldamisele eelneva aasta 31.-ks detsembriks. 3.6)Kõik Tiitlivõistluste etappide korraldajad kohustuvad järgima kõiki Tiitlivõistlusi reguleerivaid akte. 3.7)Ühe ja sama Meistrivõistluste etappide vahe peab olema vähemalt kaks nädalat. EKL jätab endale õiguse vähendada või suurendada nimetatud ajavahemikku erakorraliste asjaolude ilmnemisel. 3.8) Meistrivõistluste punkte jagatakse etapil, kui võistlusklassis stardib vähemalt 6 võistlejat. 3.9)Iga korraldaja, kes soovib kaasata uut võidusõitu Tiitlivõistluste raames, peab konsulteerima EKL–iga, kes nimetab ametisse vähemalt ühe EKL-i poolse vaatleja, kes peab kohal viibima eelneva aasta võidusõidul, mis tahetakse kaasata järgneva aasta EKL-i Tiitlivõistluste kalendrisse.

4. TIITLIVÕISTLUSTE ETAPI KUUPÄEVA MUUTMINE VÕI ETAPI ÄRAJÄTMINE 4.1)EKL võib määrata asendusvõistluse ärajäetud Tiitlivõistluste etapi asemel või Tiitlivõistluste etapi asemel, mille toimumise kuupäeva on muudetud, valides reservis olevate hulgast. 4.2) Tiitlivõistluste etapi kuupäeva muutmine või ärajätmine vähem kui ühe kuulise etteteatamisega, võib kaasa tuua keeldumise antud võidusõidu või iga muu sama korraldaja poolt pakutud võidusõidu kaasamisest järgmise aasta Tiitlivõistlustel, välja arvatud EKL-i poolt aktsepteeritud force majeure juhtudel.

5. TIITLIVÕISTLUSTE ETAPPIDE VÕISTLUSJUHENDITE AVALDAMINE 5.1)30 päeva enne Tiitlivõistluste etappi saadab korraldaja Tiitlivõistluste etapi Võistlusjuhendi EKL-i Juhatusele kinnitamiseks, kes peale kinnitamist avaldab selle internetileheküljel www. autosport.ee. 5.2) Iga spetsiifiline reegel, mida korraldaja tahab lisada Tiitlivõistluste etapi Võistlusjuhendisse, tuleb eelnevalt kooskõlastada EKL-iga. Ainult EKL-iga kooskõlastatult võivad nimetatud spetsiifilised reeglid jõustuda Tiitlivõistluste etappidel. EKL tagab, et kõik registreerijad on teadlikud nimetatud spetsiifilistest reeglitest. 5.3) Tiitlivõistluste etappide Võistlusjuhendid, avaldatakse eesti- ja inglise keeles. 5.4)Eksklusiivne õigus siduda firmanime või kaubamärki Tiitlivõistlustega on EKL-il

6.EKL-i VAATLEJAD 6.1)Igale Tiitlivõistluste etapile võib EKL nimetada vaatleja(d). 6.2)EKL-i vaatleja(-te) roll on juhatada võidusõidul vastutavaid ametnikke, kontrollida, et järgitakse kõiki Tiitlivõistluste reegleid, teha vajadusel märkusi ning koostada võistluste korraldamise kohta raport. 324

7. AMETLIKUD ISIKUD 7.1)EKL nimetab igale Tiitlivõistluste etapile ametisse alljärgnevad ametlikud isikud: - Kaks žürii liiget, üks neist nimetatakse Žürii Esimeheks; - Võistluste Juht; - Tehniline Kontroll; - Peaajamõõtja; 7.2)Alljärgnevad ametlikud isikud nimetab Tiitlivõistluste etapi korraldaja saates Tiitlivõistluste etapi Võistlusjuhendi EKL-i Juhatusele kinnitamiseks: - Üks žürii liige; - Stardikohtunik; - Rajakohtunike Ülem; - Võistluste Sekretär; - Võistluste Arst; - Teadustaja 7.3) Žürii liikmed ja Võistluste Juht peavad olema kohal hiljemalt üks tund enne dokumentide kontrolli lõppu. 7.4)Rajakohtunike ülem peab jääma Võistluste Juhtimiskeskuse juurde ja olema kontaktis kõigi rajakohtunike postidega igal ajal, kui kartidel on lubatud sõita rajal. 7.5)Žürii esimees, Võistluste Juht, Stardikohtunik ja Tehniline Kontroll peavad olema pidevas raadio- või telefoniühenduses.

8. PÄÄS EELSTARDIALASSE Eelstardialasse on lubatud siseneda ainult sõitjal ja ühel mehaanikul koos sõitja kardiga. Pääs stardirivvi on võimalik Võistlusmääruste punktis 19 määratud ajavahemiku jooksul. Sisenemine eelstardialasse on lõplik v.a. Võistlusmääruste punktis 22 kirjeldatud juhtumid.

9. KÜTUS Vastavalt EKL-i Tehnilistele Tingimustele.

10. REHVID 10.1) Vastavalt EKL-i Tehnilistele Tingimustele. 10.2) Rehvid markeeritakse tehnilise kontrolli poolt peale ajakontrollsõitu. Vihma korral toimub markeerimine peale esimest võistlussõitu, mil neid rehve kasutati. 10.3) Võistleja võib eelstrardialasse kaasa võtta ühe jooksu vihmarehve. Kui võistluste juhi või zürii otsuse alusel toimub „vihmasõit”, on võistleja kohustatud kasutama vihmarehve. Rehvide vahetus kardil toimub eelstardialas viie (5) minuti jooksul. Nimetatud aja jooksul tohib kardil vahetada rattaid (velgedel vihmarehvid vajadusel koos esirummudega) ja vähendada rehvide rõhku (rõhk on rehvidesse eelnevalt pumbatud). Kõik muud käesolevas punktis nimetamata seadistuse muutmised on keelatud.

11. VÕISTLUSNUMBRID JA SÕITJATE NIMED 11.1)Võistlusnumbrid peavad vastama EKL-i Tehnilistele Tingimustele. 11.2)Sõitja nimi peab olema kantud mõlemale külgvoolundile, peab olema selgelt loetav ja vastavuses EKL-i Tehniliste Tingimustega. 11.3)Sõitja päritolumaa lipp peab olema vastavuses tema passiga.

12. DOKUMENTIDE KONTROLL JA TEHNILINE ÜLEVAATUS 12.1) Võistlusmääruste punkt 10 12.2)Võistlustel kontrollib EKL kõiki litsentse. 12.3)Võistluste tehnilisel ülevaatusel markeeritakse (plommitakse) mootorite põhiosad- karter, silinder ja silindripea.

13. KOOSOLEKUD 13.1) Võistlusmääruste punkt 18 13.2)Iga registreerija ja sõitja suhtes, kes ei osalenud koosolekul, kohaldatakse keeldu osaleda võistlustel, kuni on tasutud žüriile EKL-i poolt kehtestatud trahv 500 krooni. 325

14. ÜLDINE OHUTUS Võistlusmääruste punkt 14

15.KARTIDE LUBATUD ARV RAJAL Suurimad lubatud kartide arvud rajal ajakontrollsõitudes ja finaalsõitudes on järgmised: klassis Cadett 20 karti; klassis Micro 26karti; klassis Raket 32 karti; klassis Rotax-Junior 32 karti; klassis Rotax-Max 32 karti; klassis KF3 32 karti; klassis KF2 32 karti.

16. REKLAAM 16.1)Korraldaja võib nõuda, et reklaam oleks paigaldatud võistlusnumbrite taustale vaid EKLi otsese loaga. 16.2)Selline reklaam võistlusnumbrite taustal ei tohi olla üle 20 cm lai ja 5 cm kõrge ning peab paiknema võistlusnumbri kohal või all. 16.3)Kõik reklaammaterjalid (loosungid, tahvlid jmt.), mis paigaldatakse ringrajaalale, peab eelnevalt ohutuse osas EKL-iga kooskõlastama. 16.4)Ohutuse tagamiseks on kõik maalingud ringraja pinnal, v.a. raja piirjooned ja stardijooned keelatud.

17. VÕISTLUSMÄÄRUSTE JA ERIREEGLITE KOHALDAMINE JA TÕLGENDAMINE 17.1)Vastavalt Koodeksile, omab ainult EKL õigust otsustada reeglite tõlgendamist puudutava suhtes. 17.2)EKL ei oma õigust piirata Koodeksis ettenähtud apelleerimisõigust. 17.3)Reeglite tõlgendamisel tekkivate vaidluste korral on määravaks eestikeelne tekst.

18. PROTESTID JA APELLATSIOONID 18.1)Protesti esitamise õigus on ainult registreerijatel. Protestid peavad olema esitatud kirjalikult võistluste juhile või tema asetäitjale 10 minuti jooksul pärast kvalifikatsioonisõidu ametlike tulemuste avaldamist ja 30 minuti jooksul pärast eelfinaali ja finaali ametlike tulemuste avaldamist. Protesti esitamisega kaasneb ka EKL-i poolt kehtestatud protestitasu (1000krooni või 70eurot) maksmine. Protestitasu võib maksta Eesti kroonides või Eurodes. 18.2)Võistluste juhi või tema asetäitja äraolekul, esitatakse protestid žürii liikmetele või ühele neist. 18.3)Kui protest rahuldatakse, siis protestitasu tagastakse. Žürii otsuse peale, mis tuleneb FIA Rahvusvaheliste Võistlusmääruste artiklitest 171 – 179 on võimalik edasi kaevata kooskõlas FIA Rahvusvaheliste Võistlusmääruste XIII peatükiga.

19. TRAHVID 19.1)Trahvi võib määrata igale registreerijale, sõitjale, abilisele või korraldajale, kes ei täida võistluste ametlike isikute korraldusi. Kõik trahvid määrab EKL võistluste žürii otsusel või ettepanekul. 19.2)Kõik trahvid tuleb tasuda EKL-ile 48 tunni jooksul, kuid trahvid alla 1000krooni tuleb tasuda viivitamatult.

20. KARISTUSED Žürii liikmetel peab olema võimalik võtta arvesse kõiki karistusi, mis on sõitjatele määratud Tiitlivõistluste eelnevatel etappidel. Võistlustele järgneval päeval peab iga etapi žürii esimees esitama EKL-ile karistuste raporti. Selle raporti toimetab EKL arvesse võtmiseks järgmise etapi žürii esimehele.

21. KUJUNDUSE JA TSEREMOONIA REEGLID 21.1) Tiitlivõistluste etappide plakatitel ja kavadel peab olema esinduslikul kohal EKL-i logo. 326

21.2)Kavad ja tulemuste loetelud peavad sisaldama sõitjate perekonnanime, eesnime ja rahvust, registreerijate nime ja rahvust, kasutatud šassii tootjat ja võistlusnumbrit. 21.3)Võistluste pidulik avamine, koos sõitjate tutvustamisega peab toimuma enne finaalsõitude algust. 21.4)Võistluste pidulikul avamisel peavad sõitjad viibima sõiduülikonnas ja koos kiivriga. 21.5)Võitjate autasustamise tseremoonia peab olema hoolikalt ette valmistatud ja toimuma poodiumil. Nõuded poodiumile esitab EKL. 21.6)Iga võistlusklassi kolme paremat võistlejat autasustatakse vähemalt karikaga. 21.7)Autasustatavad võistlejad peavad poodiumile ilmuma sõiduülikonnas.

22. FILMIMISE ÕIGUSED EKL Tiitlivõistluste etappide kajastamine meedias peab olema aus ja erapooletu, vastavalt Võistlusmääruste punktile 34.

EESTI MEISTRIVÕISTLUSTE ÜLDJUHEND KARDISPORDI RAHVUSLIKES VÕISTLUSKLASSIDES SISUKORD 1. ÜLDISED KOHUSTUSED 2. ÜLDISED TINGIMUSED 3. EESTI MEISTRIVÕISTLUSTE KARDISPORDI RAHVUSLIKES VÕISTLUSKLASSIDES PÕHIMÕTTED JA KORRALDAMINE 4. VÕISTLUSKLASSID JA TULEMUSED 5.REGISTREERIJATE OSAVÕTUAVALDUSED 6. SÕITJAD 7. KARDID JA VARUSTUS 8.MEISTRIVÕISTLUSTE ETAPPIDE LÄBI VIIMINE 9.STARDIJÄRJEKORRAD 10.STARDIPROTSEDUUR 11.VÕISTLUSSÕIDU PEATAMINE 12.UUS START 13.FINIŠ 14.PARC FERMÉ 15.MEISTRIVÕISTLUSTE ETAPPIDE LÕPPTULEMUSED 16.JUHISED JA INFORMATSIOON OSAVÕTJATELE 17. MÄÄRUSTEVASTANE SÕIT 18.PROTESTID JA APELLATSIOONID 19.TRAHVID 20.KARISTUSED 21.AUTASUSTAMINE 22.OSAVÕTUTASUD Eesti Meistrivõistlused Kardispordi Rahvuslikes Võistlusklassides (siin ja edaspidi Meistrivõistlused) korraldab EKL ja need on ühtlasi ka EKL -i omand. Meistrivõistlustel antakse välja Eesti Noortemeistri tiitlid võistlusklassides Micro ja Raket ning Eesti Meistri tiitlid võistlusklassidess KF3 ja KF2.

1. ÜLDISED KOHUSTUSED 1.1) Kõik võistlustel osalevad võistlejad, registreerijad ja ametlikud isikud kohustuvad ise ja oma töötajate ja esindajate nimel täitma kõiki nõudeid, mis tulenevad FIA Spordikoodeksist (“Koodeksist”), Kardispordi Tehnilistest Tingimustest (“Tehnilistest Tingimustest”), Kardispordi Võistlusmäärustest (“Võistlusmäärustest”), Erireeglitest ja käesolevast Üldjuhendist. 327

2. ÜLDISED TINGIMUSED 2.1) Ainult EKL-il on õigus teha muudatusi käesolevas Üldjuhendis. 2.2)Reeglite tõlgendamisel tekkivate vaidluste korral on määravaks eestikeelne tekst. 2.3)Registreerija kohustus on tagada, et kõik tema registreerimisavaldusega seotud isikud jälgivad kõiki nõudeid, mis tulenevad Koodeksist, Tehnilistest Tingimustest, Võistlusmäärusest, Erireeglitest ja käesolevast Üldjuhendist Kui registreerija ei saa viibida võistlustel, peab ta kirjalikult nimetama esindaja. 2.4)Isik, kes on teinud muudatusi registreeritud kardi juures ükskõik millises võistluste faasis on üksinda või koos registreerijaga vastutav selle eest, et tehtud muudatused vastavad reeglitele. 2.5)Registreerijad peavad tagama, et nende kardid vastavad kinnitatud tingimustele ja ohutusnõuetele kogu võistluste vältel.

3. EKL EESTI KARDISPORDI MEISTRIVÕISTLUSTE RAHVUSLIKES KLASSIDES PÕHIMÕTTED JA KORRALDAMINE 3.1)Meistrivõistlused viiakse läbi ühe (1) etapilisena. Noorte Meistrivõistlused viiakse läbi kuue etapilisena ja iga etapp hõlmab kahte võidusõitu. 3.2)Iga Meistrivõistluste etapp on eraldi rahvuslik võistlus. 3.3)Noorte Meistrivõistluste etapid toimuvad: 09.05-10.05 Eesti Noorte MV I etapp Aravetel; 04.07-05.07 Eesti Noorte MV II etapp Aravetel; 18.07-19.07 Eesti Noorte MV III etapp Raplas; 01.08-02.08 Eesti Noorte MV IV etapp Käinas; 15.08-16.08 Eesti Noorte MV V etapp Raplas; 19.09-20.09 Eesti Noorte MV VI etapp Põltsamaal 3.4)Eesti Meistrivõistlused klassides KF3 ja KF2 toimuvad 28.-31.augustil 2008 Aravetel. 3.5) Meistrivõistluse võib ära jätta klassis, milles esimese etapi tehnilist ülevaatust läbib vähem, kui 6 karti. Otsuse selle kohta teeb EKL-i Üldkoosolek.

4. VÕISTLUSKLASSID JA TULEMUSED 4.1)Meistrivõistlused korraldatakse ja tulemused arvestatakse eraldi võistlusklassides Micro, Raket, KF3 ja KF2. 4.2)Igal Meistrivõistluse etapil toimub võistlus ka võistlusklassile Cadet. Võistlusklassis Cadet punktiarvestust ei peeta ja Eesti Noortemeistri tiitlit välja ei anta. 4.3)Eesti Noortemeistri tiitlid klassides Micro ja Raket antakse sõitjatele, kes koguvad etappide kokkuvõttes suurima arvu punkte. Eesti Meistri tiitel klassides KF3 ja KF2 antakse välja võistlejatele, kes võidavad võistlusel vastavas klassis finaalsõidu., 4.4)Punkte antakse iga etapi eelfinaalis 12 esimesele lõpetajale järgmiselt: 15, 12, 10, 9, 8, 7, 6, 5, 4, 3, 2, 1 ja finaalis esimesele 12 lõpetajale järgmiselt: 30, 24, 20, 18, 16, 14, 12, 10, 8, 6, 4, 2. 4.5)Arvesse lähevad kõigi etappide eelfinaalide ja finaalide tulemused. 4.6)Kui Võistlussõit katkestatakse antakse punkte vastavalt Võistlusmääruste punktile 21. 4.7)Punktisummade võrdsuse korral antakse meistritiitel finaalsõitudes rohkem paremaid kohti (I, II, III, jne.) saanud võistlejale. Edasise võrdsuse korral arvestatakse paremat tulemust viimase toimunud etapi finaalsõidus, kus vähemalt üks vaatlusalusest sõitjast punkte sai.

5.REGISTREERIJATE OSAVÕTUAVALDUSED 5.1)Registreerijad peavad omama kehtivat rahvuslikku või rahvusvahelist registreerija litsentsi. 5.2)Osavõtuavaldused tuleb registreerijate poolt esitada EKL-i poolt kinnitatud osavõtuavalduse vormil (Erireeglite Lisa) või EKL ametlikul veebilehel (www.autosport.ee). 5.3)Meistrivõistluste etapi osavõtuavaldused eelregistreerimiseks tuleb esitada hiljemalt võistluse eelse nädala pühapäevaks. 328

5.4)Osavõtuavalduse võib esitada ka Meistrivõistluste etapi dokumentide kontrollis, kus samaaegselt tasutakse ka osavõtutasu. 5.5)Meistrivõistluste etapi osavõtjate nimekiri koos võistlejate numbritega avaldatakse internetileheküljel www.autosport.ee/kart 5 päeva enne võistluste algust. 5.6)Osavõtuavaldus peab sisaldama: a)kinnitust, et avalduse esitaja on lugenud Koodeksit, Tehnilisi Tingimusi, Võistlusmäärusi, Erireegleid ja Üldjuhendit ning saab nendest aru. Avalduse esitaja peab kinnitama enda ja kõigi endaga kaasas olevate osavõtjate nimel, et austab ja täidab neid reegleid. b)Võistleja nime.

6.SÕITJAD 6.1)Kõik võistlustest osavõtvad sõitjad peavad omama kehtivat rahvuslikku või rahvusvahelist võistlejalitsentsi. 6.2)Sõitjate vanusepiirid võistlusklassides: Cadet- 6-8 Micro 8-10 Raket 10-14 KF3 13-15 KF2 alates 15 6.3)Vanusepiire arvestatakse järgmiselt: - Võistleja võib osaleda võistlusklassis juba selle kalendriaasta algusest, kui tal täitub võistlusklassis nõutav vanuse alampiir. - Võistleja võib osaleda võistlusklassis selle kalendriaasta lõpuni, kui tal täitus võistlusklassi ülempiiriks olev vanus. - Võistlusklassis Cadet peab võistleja olema saanud 6 aastat vanaks, enne kui ta üldse võistelda tohib. 6.4)Võistlusklassi vahetamine madalamat vanust nõudva võistlusklassi vastu on keelatud: - Võistlusklassis Micro võistelnu ei tohi enam võistelda võistlusklassis Cadet. - Võistlusklassis Raket võistelnu ei tohi enam võistelda võistlusklassis Micro. - Võistlusklassis KF3 võistelnu ei tohi enam võistelda võistlusklassis Raket. - Võistlusklassis KF2 võistelnu ei tohi enam võistelda võistlusklassis KF3.

7.KARDID JA VARUSTUS 7.1)Meistrivõistlustel aktsepteeritakse ainult karte, mis vastavad Rahvuslikele Tehnilistele Tingimustele 7.2)Igal võistlejal on õigus esitada tehnilisele kontrollile ülevaatuseks järgmine varustus: 1raam, 2mootorit, 1 jooks ”slick” kumme ja 1 jooks ”märjailma” kumme. 7.3)Varustuse vahetamine: Sõitjate vahel on keelatud vahetada raame, mootoreid, raame koos mootoriga ja kumme. Igasugune raami, mootori ja raami koos mootoriga vahetus eelfinaali ning finaali stardiprotseduuri ajal ning võistlusõidu ajal on keelatud. Selle reegli rikkujad kõrvaldatakse võistlustelt. 7.4)Vahetada on lubatud ühte rehvi, kui selleks on saadud eelnevalt luba tehniliselt kontrollilt.

8.MEISTRIVÕISTLUSTE ETAPPIDE LÄBI VIIMINE 8.1)Igal Meistrivõistluste etapil peavad igas võistlusklassis toimuma vähemalt järgmised võistlussõidud: vabatreening, ajakontrollsõit ja kaks Võidusõitu, mida nimetatakse vastavalt “Eelfinaal” ja ”Finaal”. 8.2)Vabatreeningud: Ajakavas peab olema ette nähtud igale võistlusklassile 6x10min. vabatreeninguid reedel ja 10min. laupäeva hommikul. 8.3)Ajakontrollsõidud: Ajakontrollsõitudes võivad osaleda ainult tehnilise kontrolli läbinud võistlejad. Igale võistlusklassile on ette nähtud üks 10minutiline ajakontrollsõit. 329

Võistlusklassides Micro, Raket, KF3 ja KF2 võivad võistlejad startida ajakontrollsõidule oma äranägemise järgi. - Võistlusklassis Cadet lähetab võistlejad ajasõidule stardikohtunik. Võistlejad lähetatakse piisavate (umbes 50 meetriste) vahedega meistrivõistluste punktiseisu järjekorras (esimesel etapil numbrite järjekorras). - Iga võistleja, kes ületab eelstardiala lõppu tähistava joone, loetakse startinuks olenemata oludest ja tema ringiaegasid hakatakse arvestama. Aega mõõdetakse igal täisringil ja arvesse läheb iga võistleja parim aeg. Võrdse tulemuse korral otsustab paremuse paremuselt teine aeg jne. Ajakontrollsõidu lõplik paremusjärjestus määratakse kõigi võistlejate parimate ringiaegade järgi. - Kui võistleja ei saanud aega, peab ta startima rivi lõpust. Kui mitu võistlejat ei saanud aega, otsustatakse nende omavaheline stardijärjekord loosi teel. - Lükkajatel on keelatud abistada võistlejaid peale eelstardiala lõppu tähistava joone ületamist. - Kui võistleja peatub remondi- või hooldusalas on tema ajakontrollsõit lõppenud. 8.4)Eelfinaalid: Eelfinaalide pikkused stardist kuni finišilipuni on minimaalne ringide arv, mis on vajalik nõutava distantsi saavutamiseks. Nõutavad distantsid klasside kaupa on järgmised: - Cadet 8km; - Micro 10km; - Raket 14km; - KF3 16km; - KF2 18km; Eelfinaalsõitude stardijärjekorrad määratakse ajakontrollsõitude tulemuste järgi. 8.5)Finaalid: Finaalide pikkused stardist kuni finišilipuni on minimaalne ringide arv, mis on vajalik nõutava distantsi saavutamiseks. Nõutavad distantsid klasside kaupa on järgmised: - Cadet 10km; - Micro 12km; - Raket 16km; - KF3 18km; - KF2 20km; Finaalsõitude stardijärjekorrad määratakse eelfinaalsõitude tulemuste järgi. 8.6)Võistlusklassis Cadet võib Võistluste Juht/Žürii lühendada vihma korral distantsi pikkust 60%-ni punktides 8.4) ja 8.5) ettenähtust.

9.STARDIJÄRJEKORRAD 9.1)Ajakontrollsõitude lõppedes avaldatakse ametlikud ajakontrollsõitude tulemused ja eelfinaalide stardijärjekorrad. 9.2)Eelfinaalide lõppedes avaldatakse ametlikud eelfinaalide tulemused ja finaalide stardijärjekorrad. 9.3)Ainult ametlikes tulemustes nimetatud võistlejad omavad õigust startida eelfinaal- ja finaalsõitudes. 9.4)Parima stardikoha saavutanud võistlejal on õigus valida stardikoht (vasakul või paremal rajapoolel). Oma otsuse peab ta teatama võistluste juhile niipea, kui ta saabub eelstarditsooni. Kui seda ei toimunud, starditakse nii, nagu sellel rajal on varem starditud. 9.5)Pääs eelstarditsooni suletakse 5 minutit enne ajakavas ettenähtud stardiaega. Iga kart, mis ei ole selleks ajaks võtnud oma kohta stardirivis, ei või seda enam hiljem teha, väljaarvatud erijuhtumid, kus seda lubatakse žürii otsusega.

330

10.STARDIPROTSEDUUR 10.1) Võistlusmääruste punkt 20 10.2)Võistlusklassides Micro, Raket,KF3 ja KF2 antakse veerevstart vastavalt Võistlusmääruste punktile 20.16. 10.3) Võistlusklassis Cadet antakse paigaltstart vastavalt Võistlusmääruste punktile 20.18. 10.4)Žürii liikmed võivad kasutada video- või muid elektroonilisi süsteeme, mis aitavad neil vastu võtta otsuseid. Žürii otsus võib muuta faktikohtunike otsuse. 10.5)Iga Koodeksi, Võistlusmääruste ja käesoleva Üldjuhendi rikkumine stardiprotseduuri ajal toob kaasa võistleja eemaldamise võistlustelt.

11.VÕISTLUSSÕIDU PEATAMINE Võistlusmääruste punkt 21.

12.UUS START Võistlusmääruste punkt 22.

13.FINIŠ Võistlusmääruste punkt 23.

14.PARC FERMÉ Võistlusmääruste punkt 13.

15.MEISTRIVÕISTLUSTE ETAPPIDE LÕPPTULEMUSED Igas võistlusklassis on Meistrivõistluste etapi lõpptulemuseks finaalsõidu lõpptulemus.

16.JUHISED JA INFORMATSIOON OSAVÕTJATELE Võistlusmääruste punkt 16

17. MÄÄRUSTEVASTANE SÕIT Võistlusmääruste punkt 30.

18.PROTESTID JA APELLATSIOONID Erireeglite punkt 18.

19.TRAHVID Erireeglite punkt 19

20.KARISTUSED Erireeglite punkt 20

21.AUTASUSTAMINE 21.1)Meistrivõistluste etapil autasustatakse iga võistlusklassi kolme paremat võistlejat vähemalt karikatega. Võistlusklassis Cadet autasustatakse ka kõiki ülejäänud võistlejaid. 2.2)Meistrivõistluste autasustamistseremoonia toimub EKL-i hooaja pidulikul lõpetamisel ja seal autasustatakse iga võistlusklassi kolme paremat võistlejat karikatega. Võistlusklassis cadett autasustatakse ka kõiki ülejäänud võistlejaid.

22.OSAVÕTUTASUD 22.1)Osavõtutasud tuleb eelregistreerimisel tasuda registreerijate poolt EKL-i arveldusarvele nr. 221024914621 Hansapangas või dokumentide kontrollis. 22.2)Osavõtutasu võistleja kohta ühel Noorte Meistrivõistluste etapil on 750 krooni, eelregistreerunud võistlejatele või 1000 krooni, kui osavõtuavaldus esitatakse dokumentide kontrollis. Võistlusklassi Cadet osavõtutasud on vastavalt 400 krooni või 550 krooni. Võistlusklassides KF3 ja KF2 on Meistrivõistluste osavõtutasu vastavalt 1 000 krooni või 1 250 krooni.

331

Statoil Eesti Meistrivõistluste tulemused 2008 MICRO pos sõitja

10.05.2008 12.07.2008 19.07.2008 2.08.2008 23.08.2008 20.09.2008 kokku

1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. 13. 14. 15. 16. 17. 18. 19. 20.

7+0 15 + 30 12 + 24 10 + 16 8 + 18 9 + 20 5 + 12 4 + 14 6 + 10 3+8 2+6 0+0 0+0 0+0 0+0 0+0 0+0 0+0 0+0 0+0

Jan Erik Meikup Ralf Aron Ermo Pihtjõe Oliver Nurmik Kermo Pihelgas Mark Rõõmussaar Cristopher Vaalma Ian Adrian Jõeorg Erki Mitman Siret Räämet Jan Markus Kõõra Ingus Belakovs Mihhail Budovskis Kasparas Tiskovas Aleks Timm Artur Ploom Jan Varlakov Lukas Stanevicius Valters Zviedris Viesturs Kalnins

9 + 24 12 + 30 15 + 0 0 + 18 5+0 1 + 12 7 + 16 10 + 20 4 + 10 6 + 14 3+0 0+0 0+0 8+8 2+6 0+0 0+0 0+0 0+0 0+0

8 + 30 15 + 20 9 + 24 12 + 18 0 + 16 0 + 14 7 + 10 6+0 10 + 12 5+6 0+4 0+0 4+8 0+0 0+2 0+0 0+0 0+0 0+0 0+0

15 + 30 8 + 24 10 + 20 7 + 12 0 + 16 12 + 18 4+6 2 + 10 9 + 14 3+0 0+2 5+8 6+4 0+0 0+0 0+0 0+0 0+0 0+0 0+0

15 + 30 12 + 0 10 + 24 9 + 16 8 + 20 2 + 18 7 + 12 5+0 4+0 1+8 3 + 10 6 + 14 0+0 0+0 0+0 0+0 0+0 0+0 0+0 0+0

15 + 30 7 + 14 12 + 24 9 + 18 8 + 16 2+0 6 + 10 10 + 20 5 + 12 3+8 1+4 0+0 0+6 0+0 0+2 4+0 0+0 0+0 0+0 0+0

213 187 184 145 115 108 102 101 96 65 35 33 28 16 12 4 0 0 0 0

RAKET pos sõitja

10.05.2008 12.07.2008 19.07.2008 2.08.2008 23.08.2008 20.09.2008 kokku

1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. 13. 14. 15. 16. 17. 18. 19. 20. 21.

12 + 24 15 + 30 5 + 12 10 + 18 9 + 20 8 + 16 7+0 3 + 10 0+6 0+0 2+8 4+4 0+2 6 + 14 1+0 0+0 0+0 0+0 0+0 0+0 0+0

Martin Rump Kairo Kivi Mihhail Vovtsok Fred Jonas Alliksaar Karl Robert Valk Remo Rahula Karl Soidla Karl Lõoväli Andreas Otti Marten Teppan Tanel Tammeveski Kaspar Kallasmaa Kaspar Kanne Christopher Juul Olga Sergejeva Tomas Jurevicius Arvidas Siaurys Eimantas Siaurys Kristo Freienthal Paulius Paskevicius Vadims Dzjubenko

15 + 30 8 + 24 9 + 20 12 + 8 10 + 6 6+4 0 + 18 7 + 16 0+0 4 + 12 1+2 2 + 10 3 + 14 0+0 0+0 5+0 0+0 0+0 0+0 0+0 0+0

15 + 30 12 + 24 9 + 18 8 + 16 3 + 14 0 + 12 10 + 20 0+0 7+0 6 + 10 4+8 5+0 0+0 0+0 0+6 0+0 0+0 0+0 0+0 0+0 0+0

332

0 + 30 15 + 20 10 + 18 12 + 24 9 + 16 0+0 6+0 0 + 12 8 + 14 3 + 10 4+0 5+8 7+0 0+0 0+0 0+0 0+0 0+0 0+0 0+0 0+0

15 + 30 3 + 24 8 + 16 9 + 18 7 + 14 10 + 20 12 + 2 2+6 0 + 12 6+4 5 + 10 0+8 0+0 0+0 4+0 0+0 0+0 0+0 0+0 0+0 0+0

15 + 0 10 + 30 12 + 18 7+6 9 + 24 8 + 20 6 + 16 0 + 12 4 + 14 3+0 2 + 10 5+0 1+0 0+0 0+8 0+0 0+0 0+0 0+0 0+0 0+0

216 215 155 148 141 104 97 68 65 58 56 51 27 20 19 5 0 0 0 0 0

333

Intrepid Zanardi TonyKart Zanardi Intrepid Zanardi Zanardi CRG CRG Intrepid Intrepid Zanardi Zanardi CRG Gillard Zanardi Gillard Energy Inrepid Birel Gillard TonyKart TonyKart

Chassie

1 55 49 48 45 *36 42 44 50 41 47 52 46

34 30 31 29 24 27 25 33 23 28 32 22

Aravete

* Halvim tulemus, mis on maha arvestatud * Results not counted

Aavo Talvar Nanci Ristla Hans Villemi Karl Saare Kristen Laos Inno Puusepp Mario Haugas Raigo Jegorov Patrik Lumiste Karl Songisepp Konstantins Calko Märten Metsaviir Tomas Jurevicius Christopher Aksel Renars Ekis Kevin Põõsaste Reinis Nitiš Conrad Hildebrand Matas Kizmis Rojus Rimkus Haralds Garkaklis Joakim Peterson Richard Okkelborg

Driver

Rotax Junior Eesti 2008 2 55 49 48 47 45 *40 44 50 38 32 52 39

46 41

43 42 37

34 32 *27 30 *21 *20 24 31 19 29 33 22

26 14

23 25 28

Rapla

49 47 48 52 44 39

30 31 28 33 27 25

55 46 50

34 32 29

Aravete

5 Käina

55 52 49 50 46 43 42 48 39 44 47 40 37 38 45

Rapla

*31 *50 34 55 33 28 47 *27 *43 30 30 49 33 49 31 34 55 25 50 29 29 48 29 46 28 26 46 22 40 26 24 44 28 45 *23 DF DF 30 52 34 22 42 23 *35 *19 31 48 20 32 52 32 17 41 27 25 37 26 42 22 21 37 21 25 23 45 17 27 43 32 47 24 44 24

Rapla

39 36

22 19

55 45 41 31 49

34 25 23 18 30

33 52 31 48 28 *46 29 47 24 43 27 44 26 *38 32 50 21 37

Aravete

43 48

24 28 31

55 52 50 49 46 47 45

34 32 33 30 29 27 26

Põltsamaa

4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4

Total 622 562 562 553 520 499 497 495 447 423 421 397 253 237 221 213 204 133 126 67 65 61 55

points I II III 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23

Place

334

Chassie Maranello CRG Energy Energy Intrepid CRG Intrepid Zanardi Energy CRG Zanardi Maranello Gillard Intrepid Gillard TonyKart Intrepid Energy Energy Maranello

* Halvim tulemus, mis on maha arvestatud * Results not counted

Saulius Pocevicius Argo Tamm Ivar Veerus Andres Jääts Mäido Villems Raul Erik Eke Nurm Juhan Maltna Erkki Lehiste Janek Napa Jurijus Stepeninas Vitalijus Gudzenko Urmas Koppel Arne Rehi Gvido Stalidsans Meelis Laido Toomas Vabamäe Hanno Rajamets Heikki Hõbemägi Vitautas Potelunas

Driver

33 32 34 30 31 28 27 22

52 50 55 47 49 45 46

1 Aravete

39 41 42 46 55

34 40

31 24 26 32 34

33 22

2 Rapla 16 47 *21 48 29 50 30 52 27 49 28 45 25 44 23 43

Rotax Masters / DD-2 Eesti 2008

3 Aravete 34 55 33 47 32 52 29 49 31 *43 30 46 27 45 25 44 24 50

26 46

4 5 Rapla Käina 34 52 33 55 28 47 34 52 30 48 *27 *47 31 50 *20 43 27 49 29 49 29 45 28 45 26 44 32 50 *21 *38 25 42 33 55 32 43 30 48

34 26

23 24

25 31

55 43

47 45

42 52

6 Rapla 32 49 30 *37 33 50 29 48 28 46 27 44

7 8 Aravete Põltsamaa BP 28 43 34 52 4 32 50 30 46 4 29 48 29 48 4 27 40 27 *39 4 *25 45 31 49 4 *23 *42 26 45 4 26 38 28 47 4 22 39 25 44 4 34 52 33 55 4 30 47 32 50 4 24 44 4 21 41 4 31 46

Total points 568 566 564 548 541 522 509 476 445 386 281 273 232 193 177 89 69 67 65 62

I II III 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20

Place

335

Chassie TonyKart TonyKart Gillard Birel Intrepid Intrepid Zanardi Zanardi Zanardi Energy WildKart Intrepid Zanardi Maranello Intrepid Zanardi Intrepid MsKart TonyKart Zanardi Gillard Gillard Intrepid Gillard

* Halvim tulemus, mis on maha arvestatud * Results not counted

Tõnis Liigmann Antti Rammo Kert Vellama Martin Täht Mario Vendla Tõnis Vanaselja Karel Vergi Rain Laupa Mihkel Maltna Kaijo Kaasik Siim Siimussaar Bruno Paabot Kevin Korjus Kevin Gracholski Georg Vann Karel Koitlepp Johannes Moor Dainis Safonovs Ruben Larsson Donatas Kundrotas Reinis Stakens Kristaps Gasparovics Samatavicius Vaidotas Haralds Garkaklis

Driver

Rotax Max Eesti 2008

47 46

44 41

28 26

1 2 Aravete Rapla 34 55 34 55 32 50 *20 47 25 *45 31 48 33 52 33 52 30 49 30 49 29 48 32 50 28 46 29 45 27 42 *24 43 *24 44 25 42 26 41 23 43 23 40

3 4 5 Aravete Rapla Käina 33 55 34 *44 34 52 29 47 31 55 32 55 34 50 *21 50 33 50 30 52 33 52 30 49 31 49 29 48 *26 44 27 48 32 45 31 48 28 45 *26 *42 29 47 25 *40 27 47 28 46 24 *40 25 43 27 45 26 46 28 46 23 40 21 39 30 49

6 7 8 Total Rapla Aravete Põltsamaa BP points 33 52 33 50 *31 55 4 613 31 *39 32 47 32 52 4 576 34 55 34 55 27 46 4 576 *25 45 25 *44 25 45 4 560 32 50 30 *38 33 50 4 558 30 46 28 49 4 543 27 47 27 46 29 48 4 525 28 48 29 48 30 49 4 521 29 49 24 43 26 44 4 494 26 39 23 32 24 43 4 404 24 44 23 42 4 329 14 39 22 41 176 157 20 41 134 31 52 34 ? 127 78 28 47 75 72 26 45 71 67 65 22 42 64 19 40 59 21 37 58

I II III 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24

Place