7
avalikus arutelus esitatud ettepanekuid, suureneb üldise kompetentsuse määr ja tugevneb riigi legitiimsus“. EKAKi eesmärkide saavutamisel on üheks võtmevaldkonnaks kodanike osalus poliitikate väljatöötamises, mille kohta kontseptsioon annab alljärgneva juhise. Kodanikeühendused ja avalik võim: - teevad koostööd eri valdkondade poliitikate väljatöötamisel, elluviimisel ja hindamisel oma volitatud liikmete või esindajate kaudu nende tegevusvaldkondade ja oma pädevuse kohaselt; - korraldavad poliitikate kujundamiseks ja õigusaktide algatamiseks vajalike arvamuste kogumist ning nende süstematiseeritud esitamist volitatud organeile kokkulepitud tähtajal ja vormis; - arvestavad teineteise kogemusi poliitikate kujundamisel ja õigusaktide algatamisel ning konsulteerivad nende väljatöötamisel eri arvamusi esindavate kodanikeühendustega, andes neile piisavalt aega oma seisukohtade kujundamiseks; - hindavad eri poliitikate ja õigusaktide väljatöötamise kõikidel etappidel nende mõju ühiskonnale ja keskkonnale; - tõstavad oma esindajate oskust poliitikate väljatöötamises, elluviimises ja hindamises osalemiseks; - arvestavad vähemusrühmi puudutavate poliitikate kujundamisel neid rühmi esindavate kodanikeühenduste seisukohti ja arvamusi ning kaasavad neid aruteludesse ja õigusloomesse; - kujundavad ühiselt ja järgivad häid koostöötavasid poliitikate väljatöötamise, elluviimise ja hindamise korraldamiseks ning kodanikeühenduste osalemiseks õigusloomes. EKAKi rakendamiseks peetakse vajalikuks täiustada avaliku võimu ja ühiskonna vahel toimivaid info- ja tagasiside kanaleid. Kokkuvõte. Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioon sätestab kindla aluse osalusdemokraatia arendamisele Eestis, mille oluliseks osas on kodanike kaasamine poliitilistesse otsustusprotsessidesse. Tegemata küll otsest viidet IKT-le ja e-demokraatiale, annab kontseptsioon suunise ühiskonna ja avaliku võimu kommunikatsioonikanalite täiustamiseks. Eesti säästva arengu riiklik strateegia "Säästev Eesti 21" Kuigi strateegia on Vabariigi Valisuse veebiportaalis paigutatud keskkonnaministeeriumi valitsusalasse, on tegemist palju üldisema Eesti arenguvisiooniga, mis peab ühendama „globaalsest konkurentsist tulenevad edukuse nõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega“. Strateegia otsib vastust küsimusele – mida tuleks teha tagamaks Eesti ühiskonna ja riigi toimimine pikemas perspektiivis? Üheks oluliseks Eesti arengut mõjutavaks teguriks peab strateegia üha kiirenevat tehnologiseerimist: „Võtmevaldkondadeks ja arengumootoriteks on jätkuvalt uued tehnoloogiad – IT arendused, biotehnoloogia, sotsiaalsed tehnoloogiad. Internet saab totaalseks suhtluskanaliks, tehnoloogiline teadus- ja arendustegevus kujuneb tsentrimajanduse võtmevaldkonnaks. Sotsiaalne innovatsioon ehk ühiskonna uuenemine