PLANU ESTRATEJIKU DEZENVOLVIMENTO MUNICIPIO ERMERA!
2015-2030
KAPÍTULU VI ESTRATEJIA MULTI SEKTORAL 5.1. Dezenvolvimentu Ekonomia no Redusaun Pobreza ESTRATEJIA MULTI-SEITORAL: DEZENVOLVIMENTU EKONOMIA NO REDUZAUN POBREZA Objetivu/ Problema
Hasa’e Produsau n Cafe
Industria Cafe Rahun Organiku
Hasa’e produsau n natar
Target Beneficiarius Cafecultor no Grupu Kooperat iva Cafe
Asaun ne’ebé Presiza
Benefisiu ne’ebé ita hakarak
Presija aumentaluan area Plantasaun Cafeho insintivo Subsidio hoodi hadia kualidade Cafe liu husi treinamentu ba agrikultor hanesan, hadia sistema kudanCafe. rezuvinasaun, kuda Foun, distribui viveiros cafe no aimahon, Estudo Komparativa ba rai liur, apio makina no faselidade habai Cafe, Suporta Harí kooperativa Cafe no ihaTreinamnetu konaba manajementu kooperativa. Insentiva no promove Industria Cafe ut, fo Treinamentu, fasilidade no aransa no faselita merkadoria (Loja do Povu)
Bele aumenta volume kuantida de Cafe nian no bele produs Cafe ho kualidade. Iha faselidade produsaun cafe, Keñesimentu agrikultor Cafe se i aumenta hodi bele hasa’e kuali dadeCafe iha terrenu. Membru kooperativa iha ona koñesimen tu konaba manajementu kooper ativa. Cafe Cultor bele hetan rendimentu ne’ebé diak husi Cafe folin.
Café rahun Organiku bele konsumu nudar Produtu local nebe ho kualidade diak no folin baratu. Mos bele hamenus exportasaun sira. Fo oportunidade diak ba negosio rai laran. Atu bele garante kualidade café rahun atu fasilita prosesu merkaduria konaba konsumu café lokal
Grupu feto mane komunida de local sira
Presija aumenta kuantidade plantasaun natar nomos hadia nia kualidade liu husi treinamentu ba agrikultor hanesan: Estudu komparativu, hadia metode kuda hare. Harii kooperativa hare no ihaTreinamnetu konaba manajementu kooperativa hare.
Bele aumenta volume kuantida de hare nian no bele produs hare ho kualidade. Ken hesimentu agrikultor haresei au menta hodi bele hasa’e kualidad e hare iha terrenu. Membru ko operativa iha ona konhesiment u konaba manajementu kooper ativa.Komunidade bele iha rendimentu nebe diak husi hare folin.
Populasaun tomak.Grupu agrikultor natar. Grupu kooperati va.
133
Kondisaun ba Sustentabilidade Kuda Foun Proteje plantasaun Cafe hu si: pesti/moras, balada sira Koloka extensionista iha Suku hodi halao ativodade extensaun, Kria Grupo Agricultor kada Suku hodi bele asegurakuali dade no kuantidade Cafe. Liga Agricultor ho komprador ho Manajementu kooperativa ne’ebé diak. Iha assesu ba t ransportasauno komunikas aun hodi kompete iha merkaduria. Presija suporta husi Governu, Ministeriu toutela, konaba koordenasaun no informasaun etc. Infrastrutura estradas no transportes fasilita prosesu merkadu. Ligasaun diak ho Centru Komresias iha rai laran no Estudus komparativus ba liur exportasaun. Etc. Proteje plantasaun natar husi: peste/moras, ba lada sira. Iha nafatin asisten sia husi extensionista agrik ultor natar hodi bele asegur a kualidade no kuantidade natar. Manajementu kooper ativa nebe diak. Iha asesu b a transportasaun no komun ikasaun hodi 133ompete ih a merkaduria.
Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Distritu Ermera