Peegelkaamerad Miks ometi ei võiks igat asja maailmas ainult üks mudel olla? Üks automudel, üks telekas, üks lumelaud, üks köögikombain ja üks digipeegelkaamera. Kõik oleks rõõmsad ja rahul ning ei muretseks, et kas nad ikka selle õige asja ostavad. Kuna maailm on kole ja paha koht ning pakub meile valikuvõimalust, siis sõprade põhjal oletades on kõik ostmisega koledasti hädas – kuidas ikka see õige välja sõeluda. [digi] tuleb järjekordselt appi ja kaalub ära ning katsub läbi soodsad digipeegelkaamerad, mida on täna Eestis saada (homme on poes juba kaks lisamudelit, mis täpselt sarnased praegustele, ausalt). Laenasime ja näppasime kokku väiksed, kerged ja soodsa hinnaga (digipeeglite hulgas siis) järgmised mudelid: Canon 350D, Konica Minolta Dynax 5D, Nikon D50, Olympus E-500, Pentax *ist DL. Huvitav on märkida, et neist hiljuti on välja tulnud vaid E-500, mis eelmise aasta sügisel välja hõigati. 350D on seevastu juba üle aasta vana, teised veidi nooremad. Kindlasti pole digipeeglite eluiga kuus kuud, nagu osade kompaktide puhul tähele võib panna. Kuidas testisime? Nagu tavaliselt, panime valged kitlid selga, respiraatorid ette ja läksime õue, kontorisse, külla ja baari pilti tegema. Ehk täiesti tavalistes olukordades, kuhu Eesti inimesed talvel satuvad. Testis oli oluline kaamera kasutusmugavus, nuppude ja menüüde loogilisus ja loomulikult pildikvaliteet. SIIM TELLER
märts 2006
47