Ajakiri digi 11 2014

Page 1

Suur test: Hea kaameraga kontoritarkvara netis odav telefon

Nr 115, november 2014

Hind 3.49 €

Kohtumine vana sÔbraga: Lenovo X1

Pentax tegi naljaka peegelkaamera

KÔige nutikam telefon: Samsung Note 4 Katsetame uut Moto G odavtelefoni

Pikk Ôpetus Google Mapsi kohta

Aeg osta uus kuvar Testis neli head ja teravat 2,5K-kuvarit

JÀrg mÀngule 26 aasta tagant: Wasteland 2

ISSN: 9771736269016


On aeg vaadata, millest sa seni oled ilma olnud. X30 X30 Fusing optilise tehnoloogiaga pildiotsija on tehnika uusim sÔna, mis kuvab kogu vajaliku info reaalajas ja tagab tÀpsema ning kirkama pildi, kui see varem vÔimalik on olnud. Maailma kiireima 0,06-sekundilise autofookusega ja suur 2/3 tolline X-Trans CMOS II

www.photopoint.ee

sensor ning uus EXR Processor II toovad su pildid faasituvastuse autofookuse abil ĂŒliteravasse fookusesse ning jÀÀdvustavad sinu poolt soovitu enneolematu detailsusega. Kiiremini, kaunimalt ja mis kĂ”ige olulisem - fotona, millist ainult sina suudad teha. Selline on X30‘e elamus. Just selle pildiotsija taga avaneb su eest tĂ€iesti uus maailm. www.fotoluks.ee

fujifilm-x.com/x30/



NOVEMBER 2014 TOIMETAJA VEERG

JÀÀ liigub Henrik Roonemaa peatoimetaja

Selle kuu ĂŒks kĂ”ige huvitavamaid artikleid on meil vĂ€ga igavatest asjadest: kuvaritest. Me ei ole arvutikuvaritest ei tea mis ajast kirjutanud ning sellel on ka hea pĂ”hjus olnud: seal pole eriti midagi toimunud. Vanasti me kirjutasime kogu aeg manitsevalt, et osta hea kuvar, pane sinna rohkem raha kui sa plaanisid, sest kuvar on ju peamine, mida sa arvutit kasutades nĂ€ed. Samamoodi kĂ€skisime me osta hea klaviatuuri ja hea hiire. Need soovitused kehtivad ka tĂ€na.

Kui juba nutitelefonide ekraanid on vĂ€hemalt Full HD, siis arvutil vĂ”iks olla 4K kĂŒll. VĂ”i 5K Aga vana kuvarit vĂ”iks hakata vĂ€lja vahetama kĂŒll. Esiteks on need niikuinii vaikselt aasta-aastalt paremaks lĂ€inud. Tarbivad vĂ€hem voolu, nĂ€itavad tĂ€psemaid vĂ€rve, on ĂŒhtlasema taustavalgustusega ja nii edasi. Aastatetagust LCD-kuvarit tĂ€nasega vĂ”rrelda on mĂ”ttetu. Aga teiseks on hakanud jÀÀ liikuma ja resolutsiooni alal. Juba on poes saada mĂ”istliku hinnaga 4K-kuvareid ning nagu Martin Mets selles numbris demonstreerib, ka vĂ€ga mĂ”istliku hinnaga 2,5K kuvareid ehk resolutsiooniga 2560 x 1440 pikselit. See on rohkem kui Full HD, aga vĂ€hem kui pĂ€ris 4K. Aga ikkagi, kui juba nutitelefonide ekraanid on vĂ€hemalt Full HD, siis arvutil vĂ”iks olla 4K kĂŒll. VĂ”i 5K, nagu uuel iMacil, mida me ka selles ajakirjas tutvustame, kuigi veel kahjuks ei testi, sest need kuulutati Ă€sja vĂ€lja. Osta hea kuvar, tegelikult ka. Elu on liiga lĂŒhike, et vaadata udust pilti.

40

Pentax ehtis peegelkaamera tulukestega

VÄRSKE KRAAM

34

Speedlink Gantry

35

Nokia Lumia 530

36

Nokia Lumia 830

37

Lenovo X1 Carbon

38

Motorola Moto G

Homse pÀeva elekter / Kasett ja satelliitide ajastu algus

40

Pentax K-S1 + 18-55 kit

26

42

Skype Qik

42

Word Lens Translator

43

PhotoMath

43

Äpid

9

Uudised

Uus Nexus ei mahu kÀtte Àra

14

MĂ€ngu-uudised

Aasta oodatuim?

18

Top

Top 10 uuendust Windows 10-s

22

Arvamus

Unustage Àra see netiturvalisus

24

Tulevik / Minevik

Veiko Tamme imeline maailm

Maxwell vs Tonga / Maailma kiireimad piraadid

JÄRELE PROOVITUD 30

Samsung Galaxy Note 4

Samsung oskab kĂŒll

32 Speedlink Coniux Stereo Gaming Headset Istu paigal ja Àra pead liiguta!

32

Sennheiser CX 3.00

Ühed parimad klapid sellise raha eest

34

Defender Smart Android HD2

Mida osta Chromecasti asemel?

Üks miljonist kaasaskantavast kĂ”larist Löök jÀÀb nĂ”rgaks

Telefon inimesele, keda telefonid ei huvita Enam ei ole aasta 2005

Niimoodi kaugele ei jÔua

Kellad, viled ja head pildid TÀna Ôhtul qikime ka vÔi? VÔÔrkeel oskama!

„Raiu see valem pĂ€he!“ Omnival on ka Ă€pp

VÕRDLUSTESTID 45

Suur test

52

VĂ€ike test

Kontoritarkvara pilves FullHD aeg on lÀbi, liigume edasi

4 [digi] november 2014


VÕITJAD Eelmine kord tahtsime teada, mitu kaanestaari on jalgapallimĂ€ngul „FIFA 15“ ĂŒldse kokku? Tuli vĂ€lja, et neid on kokku lausa 14, nii et igale maitsele ja regionnile midagi. KĂ”ik, kelle vastus umbes sinnakanti lĂ€ks, osalesid ka loosimises.

ArvutimĂ€ngu „FIFA 15“ vĂ”itis: ..

Indrek Tori

MĂ€ngude plakatid: .. .. .. .. .. ..

68

Elu pÀrast tuumasÔda tÀhendab pÔnevat tÀnavamoodi.

KUIDAS ...

74

DriveClub

56 ... kasutada kaheastmelist autentimist?

76

The Vanishing of Ethan Carter

77

F1 2014

Sest ĂŒhest astmest loomulikult ei piisa

57 ... Spotify’le ekvalaiser hankida?

Antisotsiaalne kihutamine Ei mingit kÀehoidmist

Markus Laurits Henry Veetamm Marek Rits Daniel Arula Martin Möls Mari-Liis Laks

Auhinnad saab novembri jooksul kÀtte [digi] toimetusest JÔe 9, Tallinn.

Tellijale ajakiri 29% soodsam Tellimine ..

Viimased ringid eelmisel generatsioonil

..

78

Metrico

..

78

Hohokum

79

Watch Dogs: Bad Blood

64 ... videot YouTube’i ĂŒles laadida?

79

Infamous: First Light

66

VEEL

Kui sa tahad Spotifyle ekvalaiserit hankida

58 ... kasutada OS X 10.10 Yosemite uuendusi? Paljud neist paraku tööta

60 ... kasutada Google Maps kaarte? Sa arvasid, et oskad? Arva uuesti

telefonil 660 9797 e-posti aadressil: levi@presshouse.ee veebis aadressil: www.telli.ee

Matemaatikavalemid pusleplatvormikas E-arve pĂŒsimakse lepinguga 2,99 € Aastatellimus 29 € Poolaastatellimus 16 €

Suure mao seljas lĂ€bi sĂŒrreaalsuse Sest see on ju Ubisofti mĂ€ng

NeeontĂŒdruk on tagasi linnas

Isegi lihtsad asjad ei ole tÀnapÀeval lihtsad

... Google Mapsiga reisil kÀia?

Sest reisile vÔtab arvuti kaasa ainult...

PLAY 68

Wasteland 2

Aadress: JÔe 9, 10151 Tallinn tel 661 6186 faks 661 6185 e-post digi@presshouse.ee

80

Ostujuht

82

Pikk test

Toimetus

Peatoimetaja Henrik Roonemaa (henrik.roonemaa@presshouse.ee) Toimetajad Sven Vahar (sven.vahar@presshouse.ee), Martin Mets (martin.mets@presshouse.ee) Kujundaja Holger Vaga (holger@presshouse.ee)

VÀga spetsiifiline kasulik asi Suurim ebaÔnnestumine

Karismaatiline kÔnnumaa

71 Middle-Earth: Shadow of Mordor Mordori sĂŒdames

72

Alien: Isolation

Sellist tulnukat me tahtsimegi

Reklaam

77

Vormelid, nĂŒĂŒd koos turbo ĂŒlelaadimisega.

Rauno Salumets (rauno.salumets@presshouse.ee, tel 5333 8989) Fotod tootjatelt, kui ei ole mĂ€rgitud teisiti. VĂ€ljaandja Presshouse OÜ TrĂŒkk AS Printall

© Presshouse OÜ Digis avaldatud tekstide ja fotode avaldamine ĂŒkskĂ”ik millisel viisil on keelatud ilma vĂ€ljaandja eelneva kirjaliku loata. KĂ”ik Ă”igused on kaitstud.

[digi] november 2014 5


POSTKAST Milline Mac OSi versioon millisele arvutile?

Tere! Viimase aastakĂŒmne jooksul on tulnud ridamisi erinevaid Mac OS versioone, aga kahjuks ei ole ma kusagilt juhtunud lugema, millist arvutit mingi versioon nĂ”uab ja millised on nende silmnĂ€htavad erinevused. VĂ€ikeseid nĂŒansse tavakasutaja kindlasti ei mĂ€rkagi, aga suuremaid kindlasti ja nende kohta vĂ”iks mĂ”ni targem inimene midagi selgitavat/vĂ”rdlevat rÀÀkida. Endal on juba aastaid Snow Leopard, kuid hiljem on ilmunud riburada veel teisigi Mac OS versioone. Olekski huvitav teada, kas Snow Leopardi jooksutav arvuti saab hakkama ka uuemate Mac OS versioonidega vĂ”i tuleb uuemat Mac OSi soovides ka arvuti uuema vastu vahetada. Ehk leiab [digi] vĂ”imaluse ka selles vallas sĂ”na sekka ĂŒtelda. Parimat soovides, JĂŒri [DIGI] VASTUS: Iga operatsioonisĂŒsteemi uuenduse vĂ”i uue versiooni kohta leiab riistvarale esitatavate nĂ”udmiste kohta teavet toote veebilehelt. See kehtib nii Apple’i kui Microsoft operatsioonisĂŒsteemide kohta. NĂ€iteks Mac OS X Yosemite’i kohta leiab infot veebilehelt apple.com/osx ja uue versiooni paigaldamiseks vajaliku arvuti mudeli ja generatsiooni kohta on info siin: apple.com/ osx/how-to-upgrade.

Kuidas tellida perele?

Tere [digi] toimetus. Mul oleks kĂŒsimus seoses [digi] digitaalse tellimusega ja iOS8 uue Family Sharing vĂ”imalusega. Hetkel mulle tundub, et lĂ€bi Family Sharingu ma oma [digi] tellimust ei nĂ€e ja ajakirja lugeda ei saa. Tellimus sai tehtud pere iPadist siis, kui minu konto oli seotud selle seadmega. iOS8 vĂ€ljatulekuga sai tehtud n-ö lapse konto ja see iPadi seadistatud. NĂŒĂŒd aga ei Ă”nnestu enam Digi ajakirja seadmest lugeda. Kas sellele probleemile on olemas lahendus vĂ”i pean ajakirja lugemiseks oma konto seadmesse tagasi hÀÀlestama? Andres [DIGI] VASTUS: Meie rakenduse eest vastutav tehniline tiim tegeleb asjaga. Kui see ei ole praeguseks veel korda tehtud, siis loodetavasti varsti saab sotti, kas selleks peame meie midagi ĂŒmber tegema vĂ”i pead sina midagi uuesti seadistama.

Kuidas tellida?

Tere! Palun tekitage oma digi.ee kodukale mingi nĂ€htavam koht, kust digi ajakirja tellida. Tahaks tellida, aga ei suuda leida infot selle kohta. Ehk siis kust saab tellida? AitĂ€h! Terv, Liina [DIGI] VASTUS: Terv, Liina! Tellida saab telli.ee veebilehelt. LĂ€hed sinna ja valid vasakult menĂŒĂŒst [digi]. VĂ”id muidugi tellida ka Autolehe vĂ”i ajakirja Mood, ega meil kah6 [digi] november 2014

Kirjuta meile:

..

e-posti aadressil digi@presshouse.ee .. aadressil [digi], JÔe 9, Tallinn.

KUU KIRI

Piksleid lugedes Tere! Olen olnud [digi] pikaaegne lugeja ja alati kĂ”iki artikleid huviga lugenud. Üldiselt vaatan alati Eesti ajakirju Ă”igekirja osas ĂŒsna kriitilise pilguga ja mul on olnud vĂ€ga hea meel nĂ€ha [digi] artiklites ilusat eesti keelt, kuid viimasel ajal on mulle silma jÀÀnud ĂŒks korduv pisiviga. Asi on nimelt sĂ”nas piksel. SĂ”na kÀÀndub jĂ€rgmiselt: piksel, piksli, pikslit (sarnaselt sĂ”nale number: number, numbri, numbrit). Teie ajakirjas nĂ€en aga ĂŒsna tihti jĂ€rgmisi vorme: pikseli, pikselit. Eesti Keele Instituudi kodulehel on olemas ka uusima Ă”igekeelsussĂ”naraamatu elektrooniline variant, kust saab vajalikke sĂ”nu alati kontrollida (eki.ee/dict/qs). Sellest pisiveast hoolimata on [digi] alati olnud ĂŒks parimaid ning asjalikema sisuga Eesti ajakirju ja loodan, et mu vĂ€ike tĂ€helepanek teid ei pahandanud. KĂ”ike head soovides, Kristofer ju pole. Ja tuttavatele vĂ”id ka öelda, et sealt saab tellida. Kindlasti on mĂ”nel su tuttaval tellimus otsa saamas ja nemad ka ei tea, kus seda uuendada. VĂ”id ka mĂ”nda sĂ”pra tellimusega ĂŒllatada. 29 eurot aastase tellimuse eest pole ju palju. Mida muud ikka sĂ”brale kinkida? Laelampi ju ei kingi, teatripileteid ostab ta ise ja lilli saab ta niikuinii iga kord – jĂ€relikult tuleb kinkida [digi] aastatellimus. Mis aga puutub sellesse, et link vĂ”iks olla digi.ee lehel on sul tuline Ă”igus. VĂ”iks tĂ”esti.

Rakendus ei tööta

Tere, Ostsin vĂ€rske [digi] virtuaalselt, lĂ€bi Apple Newsstandi, kuid see ei tööta. Raha maksin Ă€ra, avab ajakirja esikaane ning viskab vĂ€lja. Nii korduvalt, proovisin ipadile restarti, proovisin Newsstandist Ă€ppi kustutada ja uuesti installeerida, kuid miski ei aidanud. Lugupidamisega, Joonas [DIGI] VASTUS: Vabandame sinu ja paljudele teiste, kellel rakendus korralikult ei töötanud. Saime samasuguseid kirju teisigi. See probleem peaks olema nĂŒĂŒdseks lahendatud ja kĂ”ik peaks taas töötama. Kui see nii pole, andke meile uuesti teada, klaarime Ă€ra.

[DIGI] VASTUS: Ei pahanda sugugi. Vastupidi, meil on hea meel, et sa meie ajakirja nii tĂ€helepanelikult loed, et sellised asjad silma torkavad. Me laseme autoritel kirjutada neile omases stiilis ja kĂ”nepruugis ja mĂ”nikord lipsavad tĂ”esti sisse kĂ”nekeelsed vormid ning need libisevad kontrolliva pilgu alt salaja lĂ€bi. ÕS on ka meie brauserite jĂ€rjehoidjates ja kirjakeele normi vastu mĂ€ssu alustada pole meil plaanis. VĂ”tame sinu tĂ€helepanu juhtimist arvesse ja oleme pikselite vastu edaspidi rangemad. Kuu tĂ€helepanelikeima lugeja auhind lĂ€heb sulle ja selleks on toredad Philipsi kĂ”rvaklapid. Tule meie JĂ”e tĂ€nava kontorisse jĂ€rgi!

Ikka veel klappidest

Tere! Lugesin Teile saadetud kirju ja olen tĂ€iesti nĂ”us ettepanekuga teha ĂŒks suur test spordikĂ”rvaklappidele. Seal vĂ”iks lisaks Bluetoothiga klappidele olla ka juhtmega klappe ja kindlasti ka neid millega saab kĂ”nesid vastu vĂ”tta. Terv, Andrus [DIGI] VASTUS: Terv, Andrus! Nagu sa kindlasti juba jĂ”udsid avastada, oligi meie eelmises numbris jooksmiseks aga ka muuks sportimiseks sobivate kĂ”rvaklappide vĂ”rdlus. KĂŒllap jĂ”udsid sa oma kirja enne teele saata kui ajakiri sinuni jĂ”udis. Sellest pole midagi, kirjutage meile ikka, mida me vaatluse alla vĂ”iksime vĂ”tta. Mis jĂ€rgmiseks? Kui tulete hea ideega vĂ€lja, siis kindlasti ĂŒritame selle teoks teha.

JÄRGMISE KUU AUHIND Nagu ikka on ka jĂ€rgmisel kuu parima kirja eest auhind. Mis tĂ€pselt, on saladus. Kirjutage, sest auhinda me endale jĂ€tta ei kavatse. Kiri ei pea olema pikk, kirju ei mÔÔdeta vaid kaalutakse. Laske sulel lennata!


SINU DIGIPOOD

Uus vĂ”imsa sisuga sĂŒlearvuti tööks ja meelelahutuseks! HP Pavilion 15z 8GB

AMD Quad-Core A8-6410

Windows 8.1

2,27kg

1000GB 7:00

‱ DVD-kirjutaja ‱ WiFi ‱ Bluetooth 4.0 ‱ 2xUSB3.0 ‱ USB2.0 ‱ HDMI ‱ VGA ‱ BeatsAudioℱ helisĂŒsteem

CoolSense nutikas jahutus CoolSense 2.0 tehnoloogia tagab parema jahutuse. Arvuti siseste komponentide paigutust on muudetud, kasutatakse uusi ja efektiivseid soojust juhtivaid elemente. CoolSense 2.0 tarkvara ja riistvara kohandab automaatselt jahutuse tööreĆŸiimi, et vĂ€ltida arvuti ĂŒlekuumenemist ja pakkuda kasutajale mugavamat kasutuskogemust. HP ProtectTools tehnoloogia Teie andmeid kĂ”vakettal kaitseb HP ProtectTools tehnoloogia, milles kiirendusandur ennetab pĂ”rutusi ja vajadusel peatab kĂ”vaketta töö sulgedes lugemispea kaitseasendisse. Antud tehnoloogia aitab vĂ€hendada kĂ”vaketta probleeme kuni 50% HP Imagepad intelligentne puuteplaat Spetsiaalselt Windows 8 jaoks optimeeritud uus puuteplaat vĂ”imaldab erinevates rakendustes imelihtsalt kerida, suumida ja keerata tagades mugavama kasutuskogemuse.

www.klick.ee

osta kodust lahkumata

G

Kingituseks arvutimÀng! A AR NT

3

II

VÔimas ja energiasÀÀstlik protsessor AMDŸ Quad-Core A8-6410 neljatuumalise protsessori puhul on tegu vÔimsa ja kÔige uuemast AMD tootevalikust pÀrit protsessoriga, mis töötab taktisagedustel 2,0-2,4 GHz. Antud protsessor on parim valik jÔudluse ja voolutarbe suhtes. Kaitstud andmed TASUTA 25GB Box pilveteenus turvaliseks andmete hoiustamiseks VÔimas graafikakiirendi AMD Radeon HD Dual R7 M260 + AMD Radeon R5 (4224MB/2GB eraldiseisev videomÀlu) on tootja kÔige uuem vÔimas kahe protsessoriga graafikakiirendi mis tagab, et saad muretult nautida ka suurt graafikavÔimsust nÔudvaid arvutimÀnge.

AA

vaata lisaks: KLICK.ee/15z

S TAT

13.

KUUMAKSE ALATES

49

Saadaval hÔbedane, valge ja punane mudel

499.699.-

TĂ€helepanu: JĂ€relmaks on finantskohustus. Enne jĂ€relmaksu lepingu sĂ”lmimist tutvuge vastava teenuse tingimustega ning vajaduse korral konsulteerige asjatundjaga. UNO jĂ€relmaksu pakkujaks on Kaupmehe JĂ€relmaks OÜ. Krediidi kulukuse mÀÀr on 25.56% aastas jĂ€rgmistel nĂ€idistingimustel: jĂ€relmaksu summa 500€, intressiga 10.9%, tagastamise tĂ€htaeg 3 aastat, lepingutasu 24.90€. Arvutus on ligikaudne ning vĂ”ib erineda Teile pakutavatest tingimustest. Soovitame tutvuda jĂ€relmaksu infoga aadressil www.klick.ee/jarelmaks.

Kampaania kestab 01.11. 2014 - 30.11. 2014. Kaupa on piiratud koguses. KÔik pildid on illustratiivsed.

15.6"

-28%



VÄRSKE KRAAM UUS JA VANAD

Uus Nexus ei mahu kĂ€tte Ă€ra Uue Nexus 6 telefoniga proovib Google jĂ€lle teisi trumbata, aga seekord veidral moel – suurusega. Ilmselt ei osanud eriti keegi oodata, et Nexus 6 on ligi kuuetollise 2560 x 1440 AMOLED-ekraaniga. Juba 5,5-tolline iPhone 6 Plus tundub kĂ€es liiga suur, mis siis veel kuuetollisest rÀÀkida. Muidu aga on tegemist sisuliselt suurendatud Moto X-iga ehk teisisĂ”nu see on hea telefon, kaalub 184 grammi, on 8,3 cm lai ja 1 cm paks. Ja kallis ka Nexuse kohta – hinnad Euroopas algavad 569 eurost.

VÄRSKED KÜSIMUSED

3 kĂŒsimust uute iPadide kohta Ma saan aru, et Apple tĂ”i vĂ€lja uued iPadid. Kas seal midagi huvitavat ka on vĂ”i lihtsalt vĂ€ikesed uuendused? On kĂŒll huvitavat. KĂ”ige huvitavam asi juhtus ilmselt iPad Airi ehk suurema iPadiga – see lĂ€ks korraga Ă”hemaks ja vĂ”imsamaks ning mĂ”lemad neist muutustest on mĂ€rkimisvÀÀrsed. Uus iPad Air 2 on vaid 6,1 mm paks, vana oli 7,5 mm. Uus lĂ€ks ka mĂ”nikĂŒmmend grammi kergemaks, nii et kĂ€es hoida peaks teda olema oluliselt mugavam kui vana. Uue iPad Airi ekraan on ka muutunud, see peaks nĂŒĂŒd palju vĂ€hem peegeldama, millest on eriti kasu seda Ă”ues kasutades. Ja uue iPadi graafikakiip on kuni 2,5 korda kiirem kui eelmise iPad Airi oma. See on vĂ€ga kĂ”va saavutus.

? D

Nii et ĂŒks uuendus? Kas tasub oma vana iPad vĂ€lja vahetada? Kui raha pole kĂŒsimus, siis tasub. MĂ”istus aga ĂŒtleb, et kui sul on iPad Air, siis oota veel ĂŒks pĂ”lvkond ja vaheta jĂ€rgmisel sĂŒgisel. Ehk kannatad oma vanaga veel aastake Ă€ra. VĂ”i mĂŒĂŒ vana kohe maha ja osta uus, kaotad ehk kuni paarsada eurot, aga uus on parem.

? D Sony Xperia Z Ultra

Selline tunne on, nagu oleks Sony naljakalt suur Z Ultra juba vÀga vana. Tegelikult tuli ta turule eelmisel suvel. Ta on veel suurem kui Nexus 6: 6,4 tolli ja Full HD. Kaalub lausa 212 grammi ja on 9,2 cm lai, aga ta on uskumatult Ôhuke, vaid 0,65 cm! Aku peab hÀsti, kaamera on vÀga halb. Ultra on veekindel ja maksab praegu umbes 300 eurot.

HTC One Max

Jaburalt suurte telefonide eluiga tundub olevat ĂŒsna lĂŒhike. HTC One Max nĂ€iteks tegi pĂ€ikese all lĂŒhikese gastrolli tĂ€pselt aasta tagasi ning praegu teda peaaegu enam poodidest ei leiagi. Tal on 5,9-tolline ekraan nagu Nexusel, aga Full HD. Telefon kaalub 217 grammi, on 8,3 cm lai ja 1 cm paks. HTC tagakaanel on sĂ”rmejĂ€ljelugeja, mis teda teistest eristab.

LG G Pro 2

See on eriti huvitav telefon: kuulutati tĂ€navu veebruaris Barcelona mobiilimessil vĂ€lja ning sellest ajast pole temast midagi kuulda olnud. Isegi Eesti poodide hinnakirjadest ei leia. Muidu tundub ĂŒsna huvitav: kaalub kĂ”igest 172 grammi ehk on siinsetest kĂ”ige kergem, ekraan on 5,9 tolli Full HD ning telefon ise 8,2 cm lai ja 0,8 cm paks.

Ja iPad Mini, mis sellega juhtus?

? D

Mini uuendati ka. Nii uus Air kui ka uus Mini said endale ka Touch ID sĂ”rmejĂ€ljelugeja, kusjuures Mini puhul oligi see ainus muutus. Muidu jĂ€i kĂ”ik samaks. Eelmine Mini jÀÀb pisut odavama hinnaga ka mĂŒĂŒgile, nii et vĂ”ib-olla on just see kĂ”ige mĂ”istlikum ost? [digi] november 2014 9


VÄRSKE KRAAM VÄRSKE VÕRDLUS

Kolm selfietelefoni Selleks, et hÀrra Presidendi jÀrgmine selfi ilusam oleks ja maailmas veel enam laineid lööks, on turule toodud spetsiaalselt selfide tegemiseks mÔeldud telefonid.

Sony Xperia C3

HTC Desire Eye

Nokia Lumia 735

EsikĂŒlje kaamera

13 megapikslit

***** 5 megapikslit

***** 5 megapikslit

*****

Autofookus

jah

***** ei

***** ei

*****

EsikĂŒlje vĂ€lklamp

jah

***** jah

***** ei

*****

Ekraan

5,2” 1080p

***** 5,5” 720p

***** 4,7” 720p

*****

Hind

~500 €

***** ~260 €

***** ~300 €

*****

Hinne kokku

*****

*****

*****

NUMBRID KASTIS

79

38

protsenti on tÀitsa rumalad, jÀreldame meie

protsenti kasvasid EMT vÔrgus mobiilse interneti mahud tÀnavu suvel vÔrreldes eelmise suvega

33

protsenti sellest toimub 4G-vÔrgus

78 protsenti eestlasi ĂŒtles uuringus, et kasutavad töö- ja eraasjadeks sama nutitelefoni

Uus Google’i tahvel

Nexus 9 on Android 5.0 ametlik tahvel, selle teeb HTC, sel on 8,9tolline (2048 x 1536) 4:3 kuvasuhtega ekraan ja mĂŒĂŒki on oodata seda alates novembri algusest. Enam ei pĂŒĂŒa Google lĂŒĂŒa hinnaga, Nexus 7-le vĂ€hemalt praegu ei ekraani suuruses ega hinnaklassis jĂ€rglast oodata pole mĂ”tet, vaid selle tahvli 16 GB versiooni saab kĂ€tte 400 euroga ja 32 GB versioon maksab veel sada eurot enam. 10 [digi] november 2014

50 protsent inimestest ĂŒtles, et see teeb neid produktiivsemaks

62 protsenti kaitseb oma nutitelefoni vÔÔraste nĂ€ppude eest, enamjaolt parooliga, selgus Samsungi poolt Balti riikides lĂ€bi viidud kĂŒsitlusest

Õhukanalid mĂ€ngukonsooli

100

protsenti inimesi peaks oma nutitelefoni vÀhemalt ekraanilukuga kaitsma

58 protsenti Euroopa inimeste taotlusi enda kohta kĂ€ivat infot eemaldada on Google tagasi lĂŒkanud

Xbox One’ile saab nĂŒĂŒd juurde osta telepulga, millega saab vaadata tasuta Ă”hu kaudu edastavaid telekanaleid. Eestis tĂ€hendab see umbes-tĂ€pselt viite kanalit, aga see-eest saab neid vaadata samal ajal mĂ€ngimisega ning on vĂ”imalus ka telepilti pausile panna, sest Xbox One suudab jooksvalt salvestada poole tunni jagu telepilti. Maksab umbes 30 eurot.


Ameerika jalgpalli profiliiga NFL mÀngija Colin Kaepernick sai 10 000 dollarit trahvi selle eest, et kandis mÀngujÀrgsel pressikonverentsil Beats Audio klappe. NFL-il on aga sponsorlusdiil Bosega ning mÀngijad ei tohi seetÔttu teiste firmade klappe mÀngu eel, ajal ja jÀrel avalikult kanda. Kaepernickul on aga isiklik diil just Beatsiga ja tema peab nende klappe promoma. Keeruline lugu see avalikkuses riietumine. Ja kust ta tegelikult ise muusikat kuulata tahaks, ei saa me vist kunagi teada. FOTO: SCANPIX

144 954 10 000 2025. taotlust on nad alates kevadest kokku saanud mĂŒĂŒakse ĂŒldse kokku, ennustasid selle tegiaastaks on kolmandik meie praegusi töökohti

497 695 veebiaadressi kohta

3 800 000

miniarvutit Raspberry Pi on maailmas praeguseks kokku mĂŒĂŒdud

jad alguses

lÀinud tarkvara, arvutite ja robotite kÀtte, ennustab uuringufirma Gartner

100

tippkurjategijat on kĂŒberkuritegevuse maailmas ajudega bossid, ĂŒtlevad Europoli andmed

Selle numbri vĂ€ikeses testi on 27tollised 2560 x 1440 ekraaniga ja pĂ”hjus on selles, et vĂ€iksema ekraanidiagonaaliga ja nii kĂ”rge eraldusvĂ”imega kuvareid ei (peaaegu) olegi. Kuni nĂŒĂŒd kuulutas BenQ vĂ€lja sellise pikslite arvuga 24tollise IPS-kuvari BL2420PT, millel on 5 ms reaktsiooniaeg, 1000:1 loomulik kontrast, kĂ”ik standardĂŒhendused ja tagasihoidlikud 1 W kĂ”larid. Hind selgub alles.

Microsoftile patentide eest, mida nad kasutasid oma Androidi-telefonides

100 200 inimest oleks seega vaja arreteerida, et kĂŒAndroidi-telefonide tegemiseks vajalikku paberkuritegevust tĂ”siselt kahjustada ja Europol teab ka, kes nad on

24tolline QHD-kuvar

1dollarit 000maksis 000Samsung 000 eelmisel aastal

tendiperekonda on Microsofti kĂ€es, ĂŒtleb firma ise

minuTV nutiseadmetes

Novembri algusest on oodata Elioni minuTV jÔudmist arvutisse, nutitelefonidesse ja tahvlitesse, nii Androidi kui ka iOSi seadmetele. Saab vaadata filme, sarju ning umbes 20 telekanalit, lisaks on vÔimalus kÔiki saateid kahe nÀdala jooksul jÀrele vaadata ja enda virtuaalne telekava luua. Sarnases mittelineaarse televisiooni vÔidujooksus on ka STV ja Starman, kuigi nende lahendused on natukene erinevad. [digi] november 2014 11



w w w. s o n y c e n t e r. e e


MÄNGU-UUDISED MÄNGU-UUDISED

EESTI TOP 10 Oktoober 2014

1 FIFA 15 2 Destiny 3 Assassin’s Creed: Unity 4 Far Cry 4 5 Grand Theft Auto V 6 F1 2014 7 DriveClub 8 Alien: Isolation 9 The Evil Within 10 Middle-earth: Shadow Of Mordor

ÜHE LAUSEGA UUS „SLEEPING DOGSI“ MÄNG „ Triad Wars“ on freeto-play mĂ€ng, mis ilmub millalgi jĂ€rgmisel aastal ja annab pĂ”hjust selle suhtes skeptiline olla.

Kes on „Far Cry 4“ peategelane? Keegi ei tea. KĂŒll aga on kĂ”ik nĂ€inud karismaatilist kurjamit.

Aasta oodatuim? 18. novembril ilmuvast „Far Cry 4-st“ on saanud isegi natukene ootamatult selle aasta kĂ”ige oodatuim mĂ€ng. PĂ”hjust muidugi on, sest kahe aasta tagune „Far Cry 3“ oli vĂ€ga hea. Aga ka uue mĂ€ngu Himaalaja mĂ€ed ning uus karismaatiline kurikael ja ĂŒhiskonnakriitiline alatoon on kutsuvad ja tĂ”stavad selle esile teistest sĂŒgise FPSidest ning

avatud maailma mĂ€ngudest. Kogu mĂ€ngu visuaalne kĂŒlg oma erksavĂ€rvilisuse ja eksootiliste loomadega (Elevandid! Jetid!) ning uute lennuvahenditega tĂ”otavad pakkuda korralikult avastamisrÔÔmu ja teistest mĂ€ngudest erinevat lĂ€henemist. Ilmub see nii arvutile kui ka uue ja vana pĂ”lvkonna konsoolidele, kuid siin on ĂŒks asi, mida

tasuks Ă€ra mĂ€rkida. Tuleb tĂ€hele panna, et arvutiversiooni arendab Ubisofi Kiievi stuudio, mis on varem silma paistnudsuhteliselt katkiste konsooliportidega ja praegu tundub, et vĂ”imalusel tasub eelistada konsooliversiooni. „Far Cry 3“ oli kĂŒll arvutis suurepĂ€rane, kuid seda tegi ka Montreali stuudio ehk firma esindusstuudio.

„HOTLINE MIAMI 2“ , adrenaliinist pakatav pealtvaates pusletulistamine, on edasi lĂŒkatud jĂ€rgmise aasta algusesse. „METAL GEAR SOLID V: GROUND ZEROES“ tuleb arvutile 18. detsembril ehk sari jĂ”uab ĂŒle kĂŒmne aasta taas kompuutrile. „THE CREW“ , sotsiaalne kihutamine, mis pidi alguses ilmuma novembris, lĂŒkati edasi 2. detsembri peale. „ASSASSIN’S CREED: ROGUE“ , mis ilmub 11. novembril PS3-le ja Xbox 360-le, ilmub jĂ€rgmise aasta alguses ka arvutile.

KALENDER

November, rahvakalendris see jÀrgedekuu

of Duty: Creed: 4Call 11Assassin’s Advanced Warfare Unity SellesĂŒgise „Call of Duty“ saab olema varasemast ĂŒsna erinev, kaugemal tulevikus toimuv FPS toob endaga kaasa topelthĂŒpped ja mööda seinu jooksmise.

14 [digi] november 2014

Kui Arno uues „Assassin’s Creedis“ Pariisi jĂ”udis, oli kĂ”ik sellest sarjast juba tĂŒdinenud. Samas, eelmise aasta „Black Flag“ oli vĂ€ga tore, Ă€kki on ka see?

of Warcraft: Dragon Age: 13World Warlords of Draenor 21Inquisition Maailma kĂ”ige edukam kuumaksega MMO on veel elus ja nĂŒĂŒd on muide kĂ”ik varasemad lisapakid tĂ€iesti tasuta olemas kĂ”igile. PĂ”hjust tagasi minna on.

MÀrulirollika kolmas osa segab kokku kahte varasemat (esimene oli hea, teine halb), nii et on oodata keskmiselt head mÀngu, mis on oluliselt suurem.


PANE OMA MUGAVUS PROOVILE! XTR ALUSPESU TÖÖTAMISEKS JA SPORTIMISEKS

KLIENDI KOMMENTAAR:

ehall/must VĂ€rvus: tum

Uue pĂ”lvko nna sooja aluspesu lo on kasutatu omisel d parimaid materjale ja uusimat tehnoloog iat. Soe alu hoiab sind spesu kuiva ja vĂ€ rskena, on ning juhib mugav higi ja niisku se kehapin eemale. Pa nalt kub kaitse t, isoleerib ja ventilee rib just Ă”ig eid kehap Materjal: iirkondi. kĂ”rgtehno loogiline AVS kanga s (56% po lĂŒamiid, 40% polĂŒ propĂŒleen , 4% elast 200g/mÂČ). aan,

Olen maratone jooksnud 33 aastat! Uskuge mind – selle aja vĂ€ltel olen kasutanud vĂ€ga erinevat spordivarustust. Snickers Workwear pesukomplekt ei tundunud mulle esmalt just enesestmĂ”istetav valik, kuid piisavalt huvitav, et proovida. Minu kogemus ĂŒtleb, et see aluspesu on seljas oluliselt mĂ”nusam, kui tuntud spordibrĂ€ndide tehniline pesu: ĂŒlimalt pehme, mugav ja ihusĂ”bralik. MĂ€rja nahaga oli allatuult Snickersi pesuga lausa jahutav joosta. Lisaks funktsionaalsusele on pesu minu meelest ka vĂ€ga kena disainiga. Vaid ĂŒks kĂŒsimus, miks on pesu nimetus Snickers WORKwear, mitte aga Snickers SPORTSwear, mida see minu hinnangul kĂŒll 100% vÀÀrt oleks.

Snickers Workwear pikkade varrukatega soe alussÀrk art 9430/0418

HIND 56 € Snickers Workwear lĂŒhikeste varrukatega soe alussĂ€rk art 9432/0418

HIND 47 € Snickers Workwear pikad aluspĂŒksid art 9431/0418

HIND 50 €

SEB Tallinna Maraton (42,2 km) 2011 - 20. koht, 2012 - 22. koht PĂ€rnu Kahe Staadioni jooks (7,6 km) 2011 – VI koht , 2012 – III koht 38. Saaremaa Kolme PĂ€eva Jooks (42,2 km) - 16. koht Raasiku Rahvajooks (5,8 km) 2014 – I koht, 2010 - I koht;

Snickers Workwear XTR bokserid art 9433/0418

HIND 27 €

Ostad komplekti, (sĂ€rk + pĂŒksid)

saad TASUTA SW WoolMix sokid art 9202/0418 (vÀÀrtus 17 €)

Urmas PÔldre (48)

Isiklik rekord maratonis: 2:25.39 Hinnad sisaldavad kÀibemaksu 20% ja kehtivad kuni 31.01.2015 vÔi kuni kaupa jÀtkub!

TAMREX OHUTUSE OÜ TALLINN TARTU Laki 5, PĂ€rnu mnt 130, Katusepapi 35 Aardla 114, Ringtee 37a

Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: tamrex@tamrex.ee www.tamrex.ee PÄRNU Riia mnt 169a, Savi 3

RAKVERE Pikk 2

VILJANDI Riia mnt 42a

JÕHVI Tartu mnt 30

VÕRU Piiri 2

VALGA Vabaduse 39

NARVA Tallinna mnt 19c

HAAPSALU Ehitajate tee 2a

PAIDE Pikk 2


VÄRSKE KRAAM LÜHIDALT

Juba kolmas kÀekell

Sony on enda Smartwatch nutikellaseeriaga jĂ”udnud juba kolmanda versiooni, mis vist isegi mitteĂŒllatavalt ei paku midagi uut, isegi see nĂ€eb vĂ€lja sarnane eelkĂ€ijaga. MĂ”istagi on see 1,6tollise 320 x 320 ekraaniga kell IP68 standardile vastavalt veekindel, selles jookseb Android 4.3 ja see on saadaval nii musta kui ka kollasena, kui teistest tĂ”esti erineda tahad. GPS on ka. Ka hinnaklass on jÀÀnud samaks, selle eest tuleb vĂ€lja kĂ€ia umbes 250 eurot.

Reklaamideta Ello

SotsiaalvĂ”rgustikes on viimase paari kuu jooksul olnud suurimaks uudiseks Ello, hetkel veel kutsepĂ”hine vĂ”rgustik, mis proovib olla kĂ”iges ĂŒle pea kasvanud Facebooki vastand. Et seda tĂ”estada, registreerisid nad end ka mittetulundusĂŒhinguga ning USA osariigi Delaware’i seaduste kohaselt ei tohigi seal sellised ĂŒhingud reklaamiga Ă€ri teha ega mĂŒĂŒa kasutajate andmeid.

OnePlus Microsoft

OnePlus One raputas see aasta Androidi maailma kvaliteetse, heade nĂ€itajatega ja mis kĂ”ige tĂ€htsam, odava hinnaga nutitelefoniga. Tundub, et nĂŒĂŒd on jĂ€rg Windows Phone’i kĂ€es, sest ettevĂ”tte sĂ”nul kĂ€ivad lĂ€birÀÀkimised vĂ€ga odava ja samas igati korraliku Windows Phone’i telefoni valmistamise ĂŒle. Arvestades seda, et Lumia 530 on pigem pettumus, vajaks Windows Phone’i maailm raputamist kĂŒll. 16 [digi] november 2014

Google proovib uuesti su telerisse saada MĂ”ned aastad tagasi Google juba ĂŒritas telerisse saada enda operatsioonisĂŒsteemiga, just siis, kui nutitelerite vĂ”idujooks lahti lĂ€ks. See pidu aga jĂ€i ĂŒĂŒrikeseks, aga koos uue Androidiga on nad su teleri ees ja sees tagasi. Ja neil on karp kaasas, Google Nexus Player, mille on teinud valmis Asus ja mis maksab 99 eurot. Google Player on tegelikult ĂŒsna sarnane kĂ”ikidele nendele teistele meediastriimijatele, mida turul niigi hulgi saada ja uus Androidi TV kasutajaliides on selle pĂ”hiargument, mis peaks teleris askeldamise eriti mugavaks tegema. Seda jooksutab neljatuumaline 1,8 GHz Intel Atom protsessor, sel on 8 GB sisemĂ€lu, peamiselt siis Androidi enda ja rakenduste jaoks. VĂ€lja tasub veel tuua ĂŒlikiire ac standardi WiFiĂŒhendus. VĂ€lja nĂ€eb see aga vĂ€ga minimalistlik ja lihtne, lihtsalt vĂ€ike must ĂŒmmargune karbike, mis tuleb HDMI-kaudu enda teleriga ĂŒhendada ja lihtsalt puldist on see juhitav. Sarnaselt Amazoni Fire TV meediakarbile on see ka mĂ€ngukonsool, maksad 40 eurot enam, siis saad kaasa ka mĂ€ngupuldi, mis nĂ€eb pĂ€ris hea isegi vĂ€lja.

Parem hilja kui...

Uskumatu, aga Asus polegi veel nutikella teinud, kuid Ă€rge muretsege, nĂŒĂŒd on see siis tulemas. Selle nimi on ZenWatch ning jĂ€rsku on sellest saanud ĂŒks oodatumaid Androidi kellasid ĂŒldse. Selle metallist raamiga kella eelis teiste paljude Androidi kellade ees on see, et see nĂ€ebki vĂ€lja tĂ€pselt nagu kell, vĂ”rreldav vĂ€ljanĂ€gemiselt LG G Watch R-iga. ZenWatchi hoiab töös Qualcommi Snapdragon 400 protsessor ja lubatakse, et see tuleb mĂŒĂŒki konkurentidest odavama hinna, makstes umbes 200 eurot.


JA ENIM NÕUTUDHENDUS LA D TU OODA

4-kettaline NAS server, mis suudab reaalajas töödelda ka 1080p Full HD videostriimi ÜKS KOHT KÕIGILE FAILIDELE

DLNAÂź MEEDIA SERVER

VÕIMAS RIISTVARA

Kogu kĂ”ik oma andmed ĂŒhte kohta kokku. DS415play on kiire ja mugav vĂ”rguketas koju vĂ”i kontorisse. Andmemaht kuni 24TB. TÔÔtab nii Windows, Linux kui MacOS X arvutitega. Andmete turvalisuse tagab RAID.

Vaata filme ilma arvutit kasutamata. Pilte, videosid ja muusikat saab striimida otse Interneti vÔi nautida kodus DLNA-toega televiisorist. Tarkvara sisaldab vÔimalusterohket torreni-klienti.

Kahetuumaline protsessor, ujuvkoma tehete tugi ning riistvaraline videotöötlusvÔimekus muudavad pildigaleriide loomise kiireks, videote vaatamise sujuvaks. Vali kiire ja murevaba lahendus.

Vaata ka teisi populaarseid mudeleid koju, nagu DS213j, DS214, DS214play, DS214+ vĂ”i suuremaid: www.synology.com EdasimĂŒĂŒjad

Pressiauhinnad

Synology distribuutor Eestis, LĂ€tis ja Leedus on SCALEWIRELESS OÜ.

Töötab nutitelefonidega

info@scalewireless.ee | www.scalewireless.ee | telefon +372 475 7001


TOP

NĂ€ete, Start-menĂŒĂŒ on tagasi ja kĂŒllap vĂ”ime olla kindlad, et lĂ€hematel aastatel ta enam mitte kuhugi ei lĂ€he.

Top 10 uuendust Windows 10-s Üks number jĂ€i vahelt Ă€ra

1

„Kus on Windows 9?“ vĂ”ivad teravsilmsed Ă”igustatult kĂŒsida. Ei ole ega tule, on Ă”ige vastus. Windows 8 pealt hĂŒpatakse kohe 10 peale. Üks vĂ”imalik pĂ”hjus on turunduslik: Microsoft tahab sellega mĂ€rku anda, et 10 on tĂ€iesti uus asi. On rÀÀgitud ka tehnilisest: osad vanad programmid otsivad numbriga 9 algavat Windowsi ja teevad siis jĂ€relduse, et see on vĂ€ga vana ning kĂ€ituvad vastavalt. Ei tea, igatahes uus on 10.

Windows 8 elab edasi

2

Windows 10-sse on ehitatud salapĂ€rane asi nimega Continuum. LĂŒhidalt öeldes tĂ€hendab see, et kui sul on hĂŒbriidarvuti ja sa vĂ”tad ekraani klaviatuuri kĂŒljest Ă€ra, kĂŒsib Windows, kas soovid kasutada tahvelarvutireĆŸiimi. Kui soovid, muutub ekraanil pilt sujuvalt vĂ€ga Windows 8-le sarnaseks, sest seda on nĂ€puga mu18 [digi] november 2014

gavam kasutada. Kui klaviatuuri tagasi paned, saad ka vana hea Windowsi tagasi.

Start-menĂŒĂŒ on tagasi

3

Praegu on Windows 10st vĂ€ljas kĂŒll vaid esimene demo, aga sellest on nĂ€ha, et ĂŒks suuremaid uuendusi on Start-menĂŒĂŒ tagasitoomine. Vana hea Start-menĂŒĂŒ hakkab uuesti elama ekraani all vasakus nurgas, kus ta kogu aeg olnud on.

Ruudukesed ei ole kadunud

4

Live Tiles ehk Windows 8-st tuntud ruudukesed on teinud pesa Start-menĂŒĂŒ sisse. Teed StartmenĂŒĂŒ lahti ja osad ruudukesed, demos on need nĂ€iteks ??? ja ???, elavad seal kenasti edasi.

5

Programmid jooksevad jÀlle aknas

Kes oleks osanud seda oodata, raju uuendus.

Windows 10 rakendused jooksevad aknas, kusjuures nende akende suurust ja asukohta saab muuta. Neid saab isegi mitu tĂŒkki korraga „töölauale“ paigutada. Oh heldus.

6

Jookseb virtuaalmasinas paremini

Osad inimesed on öelnud, et vÀhemalt tehniline demo jookseb virtuaalmasinas paremini kui Windows 8, sest seal tekitasid ekraani nurga taga peidus olnud kÀsud suuri probleeme. IT-, pange tÀhele, Windows 10 on parem konfida ja toetada!

7

Virtuaalsed töölauad

Linuxis on need ammu. Macis on need ammu. NĂŒĂŒd on need ka Windowsis: virtuaalsed töölauad, kus saab jooksutada erinevaid programme. Kaua oodatud ja kasulik uuendus.

Parem Command Prompt

8

Kui sa arvasid, et virtuaalsed töölauad oleks tulnud ammu Ă€ra teha, siis pane nĂŒĂŒd tĂ€hele: Windows 10-s on parem Command Prompt, kuhu saab Control-V kasutades teksti kleepida! Kes sellest jutust praegu aru sai, vĂ”ib end edasijĂ”udnud arvutikasutajaks lugeda.

Universaalne rakendustepood

9

Kuidagi hakkab uues Windowsis nii olema, et töölaua-, tahvli- ja telefoniĂ€pid on kĂ”ik mĂŒĂŒgis uues ĂŒhendatud rakendustepoes. Rohkem selle kohta midagi praegu öelda ei ole, jÀÀme ootama.

10

Tuleb jÀrgmisel aastal

Windows 10 tuleb vÀlja millalgi jÀrgmisel aastal. Aasta alguses lubatakse uut tehnilist demo, mis rohkem erakasutajatele keskendunud, praegune on firmadele.


10 fakti uue Androidi kohta 1L nagu Pulgakomm

Android L-ist sai nĂŒĂŒd Android Lollipop ehk versioon 5.0. VĂ€lja peaks see tulema kohe-kohe, eeldatavalt 3. novembril. Google Nexus 6 ja Nexus 9 saavad selle esimesena.

2Uus vÀljanÀgamine

Kasutajaliides uueneb oluliselt ja see on omanĂ€oline segu 2D-st ja 3D-st. Material Design tĂ€hendab seda, et see nĂ€eb esmapilgul vĂ€lja 2D ja tasapinnaline, kuid tegelikult on elemendid selles ruumilised, lubades mĂ€ngida dĂŒnaamika ja varjudega. Igaljuhul on see varasemast Androidist samm uues suunas ja oluliselt elusam.

Targalt lukus

3

Varem on saanud seda teha erinevate rakendustega, aga nĂŒĂŒd on vĂ”imalik enda Androidiga telefoni automaatselt lahti lukustada NFC vĂ”i Bluetoothiga seadme abil – see peab lihtsalt lĂ€heduses olema. EelkĂ”ige peetakse silmas mĂ”istagi nutikellasid. Lisaks on olemas ka nĂ€otuvastusega avamine, aga kuidas see reaalselt toimib, seda saab nĂ€ha.

Rakenduste mugav liigutamine

4

NĂŒĂŒd on vĂ”imalik veelgi mugavamalt enda vanast Androidi telefonist uude rakendusi ja nen-

de seadeid ĂŒle tuua – seda saab teha NFC abil kohe telefoni kasutusele vĂ”ttes.

5Android TV on sees

See tĂ€hendab, et sa saad lihtsalt saata telefonist meediasisu telerisse ja USA-s on suured nimed pardal eesotsas Netflixiga – kui kasulik see meil on, seda saame peagi nĂ€ha.

6Aku ja 64bitti

Android 5.0 toetab 64bitiseid mobiiliprotsessoreid ja Google on kĂ”vasti vaeva nĂ€inud akukestuse parandamisega, akusÀÀstja on nĂŒĂŒd juba vaikimisi tarkvarasse sisse ehitatud.

7Rakenduste lukustamine

Kui tahad anda telefoni sĂ”brale kasutamiseks, ideega et ta ainult kenasti ĂŒhes rakenduses vĂ”i mĂ€ngus pĂŒsiks, siis nĂŒĂŒd on seda vĂ”imalik koodi vĂ”i turvamustriga tagada. Lisaks tuleb ka varasemast Androidi tahvliversioonist tuttav mitme kasutaja tugi telefonidele, vĂ”imaldades nĂ€iteks lapsele oma konto luua.

Nexused saavad pÀris kohe

8

Nagu tavaks saanud, siis Nexuse brÀndi kandvad nutitelefonid ja tahvelarvutid saavad selle kohe ja see peaks kehtima kÔigi Nexuste kohta alates Nexus 4

nutitelefonist ja lÔpetades esimese Nexus 7 tahvliga.

9Teistel lÀheb aega

Ja nagu tavaks saanud, siis teiste tootjate telefonidega lĂ€heb aega. HTC on öelnud, et nende uuemad One seeria telefonid saavad Android 5.0 kolme kuu jooksul pĂ€rast seda, kui nad on Google’ilt lĂ”pliku versiooni saanud. Motorola Moto X peaks selle saama pĂ€ris ruttu, vĂ€hemalt nii nad reklaamivad. Sony on öelnud, et uus Android tuleb nende kĂ”igile „premium“

Z-seeria telefonidele ja tahvlitele alates 2015. aasta algusest, alustades Xperia Z3 ja Z2 Tabletiga, sest need on kÔige uuemad seadmed ja seetÔttu on selline asjade kÀik loogiline.

10Aga Samsung ja LG?

Samsung pole veidral kombel veel midagi öelnud selle kohta, millel nende telefonide kasutajad, eesotsas Galaxy S5ga, selle saavad. Samuti on tulnud segaseid signaale LG-lt, sest pole selgust veel, kas see tuleb isegi nende lipulaevale G3.

TOP 5

5 kuulsat robotit, kelle nime igaĂŒks peaks teadma 1WALL·E

VĂ€ike nunnu ja pĂŒĂŒdlik robot, kes armub teise robotisse EVE ja kisub end sellega suurde seiklusse. Ainus robot, kellele vĂ”iks usaldada lapse lasteaiast Ă€ra toomise.

2Data

Star Trek: The Next Generation sarjast tuntuks saanud kahvatunĂ€oline android, kellel on tipp-topp loogika ja ĂŒletama-

tud matemaatilised vÔimed, kuid kel on raskusi inimlike tunnete mÔistmisega.

3Marvin

Tohutult tark, kuid tohutult melanhoolne robot raamatust „PöidlakĂŒĂŒdi juht galaktikas“. Intelligentsusest pole kasu, kui sul pole tuju seda rakendada.

4T-800: Terminaator

TÔneÀoliselt karmim ja la-

hedaim robot ĂŒldse. Ainus, kes oskab nahkjaki, pĂ€ikeseprillid ja kauboisaapad stiilselt vĂ€lja kanda.

5HAL 9000

Lahke hÀÀlega sĂŒdametu tehisintellekt, kes ei kohku tagasi millegi ees, et ennast inimese eest kaitsta. Punane tuluke on saanud kurja tehisintellekti illustreerimise vĂ”rdkujuks, nii et kui seda nĂ€ete, teate, millest jutt. [digi] november 2014 19


VÄRSKE KRAAM UUDISTE EDETABEL hulk Dropboxi 1Suur paroole lekkis

Tundmatu hĂ€kker varastas 7 miljoni Dropboxi kasutajakonto andmed. Paroolid hankis ta kolmandate osapoolte kaudu, mis salvestavad Dropboxi paroole. Dropbox teatas, et suurem osa lekitatud kasutajakontodest on vananenud ja ĂŒlejÀÀnud eemaldatud.

Firefox Hello: brau2 seripÔhine tasuta helistamisteenus

Mozilla teeb koostööd firmaga Telefonica, tuues turule brauseripÔhise helistamisteenuse. Firefox Hello kasutab HTML5-pÔhist WebRTC standardit, mida toetab hetkel Firefox, Opera ja Chrome. Kui avatud standardil pÔhinevad suhtluskeskkonnad, mis ei vaja peale veebibrauseri mingeid lisapluginaid vÔi -programme, edukaks osutavad, vÔib see löögiks olla traditsioonilistele tarkvaradele nagu Skype.

64-bitiste Androidi 3 rakenduste emulaator Google lasi vĂ€lja emulaatori 64-bitiste Androidi rakenduste jaoks. See, millal 64-bitised mobiiliprotsessorid massidesse jĂ”uavad, on vaid aja kĂŒsimus. Google ĂŒllitas emulaatori, millega saab 64-bitiste rakenduste tööd testida. Nende rakendustega kasvab adresseeritav mĂ€lumaht, registrite ja protsessorikĂ€skude arv.

Elion on arenda4 mas uut mÀngukeskkonda?

Elionil on kĂ€imas uuring, kas inimesed oleksid huvitatud nende mĂ€ngustriimimisteenusest? See töötaks koos nende digiboksiga, valikus oleks ĂŒsna vĂ€rsked mĂ€ngud ja vajalik oleks ĂŒksnes puldi ostmine. Kas see kunagi ka vĂ€lja tuleb?

tÔi turule 5STV teenuse Go!

Go! pakub 24 telekanali vaatamist, salvestamist ja jÀrelevaatamist nii nutitelefonidest, tahvelarvutitest kui ka veebilehitsejatest.

20 [digi] november 2014

Mida peidab endas 5K-ekraaniga iMac? 4K jÀi vahele

iMac praktiliselt ju ekraanist koosnebki ja seekord on ekraan tÔesti vaatamisvÀÀrsus omaette, sest sel on 5K-eraldusvÔime. See tÀhendab siis, et 27-tollisele ekraanile mahub 5120 x 2880 pikslit, mis tÀhendab umbes 14 miljonit pikslit ekraanil ja pikslitiheduseks teeb see 218 pikslit tolli kohta. See on kokku vÀga palju piksleid.

Baasvarustus

Uue OS X Yosemite’iga iMaci seest leiab neljatuumalise Intel Core i5 3,5 GHz protsessori, 8 GB mĂ€lu (mida saab ise juurde panna muide), 1 TB Fusion Drive kĂ”vaketta, neli USB 3.0 porti, vĂ”rguliidese, ac standardiga ĂŒlikiire WiFi, Bluetooth 4.0, kaks Thunderbolt porti, kĂ”rvaklapipesad ja SDXC-mĂ€lukaardilugeja. KĂ”ik vajadused peaks olema kaetud.

Graafika

5K-eraldusvĂ”ime vajab ka korralikku graafikakaarti ja siin pakub Apple ĂŒht parimat mobiilset graafikakaarti, mis ĂŒldse on olemas. AMD Radeon R9 M290X koos 2 GB graafikamĂ€luga on vĂ€ga hea graafikakaart, AMDl tegelikul hetkel paremat mitte Crossfire kahe graafikakaardi koostöös mobiilset lahendust ei olegi, kuigi nVidial on. 4K-videoga tegelemine ei tohiks olla mingiks probleemiks ja kindlasti saab see hakkama ka paljude mĂ€ngudega, kĂ”igi nĂ”udlikumatega 4K vĂ”i kĂ”rgema eraldusvĂ”ime juures mitte.

NÀeb vÀlja nagu vana

Disaini osas Apple muudatusi teinud pole, see nĂ€eb vĂ€lja tĂ€pselt samasugune nagu iMacid on olnud alates 2012. aastast – vĂ€ga minimalistlik, stiilne ja ĂŒliĂ”huke. Kurdetud on ĂŒksnes seda, et mĂ€lukaardilugejale pole tagakĂŒljel vĂ€ga mugav ligi pÀÀseda, kuid kĂ”ik ĂŒlejÀÀnud on vana hea ja kasutajatele juba tuttav.

See maksab raha

Osta saab seda juba tÀna, aga odav lÔbu see ei ole. Baasvarustuses uus iMac maksab umbes 2500 eurot ja hinnad lÀhevad sealt veel vÀga vÀga palju kÔrgemaks, kui tahad seda vastavalt oma soovidele seadistada vÔi mahukamat kÔvaketast. Need, kelle jaoks aga iMac on asendamatu tööriist ja kel on nÀiteks vaja 4K-videoga tegelda, neile tasub tÔenÀoliselt selle ost ka Àra.


VALGE VALITSEJA Uus Ordi Enduro White aitab sul valitseda kogu digimaailma. Ta on elegantne ja eriline. Samas naerma ajavalt kiire tÀnu uuele Inteli protsessorile ning SSD kÔvakettale. Ja muidugi kerge, mugav ning Eesti klaviatuuriga. Kingitusena kaasa valge juhtmeta hiir Logitech T620!*

Tutvu temaga juba tÀna

ORDI.EE/WHITE *Pakkumine kehtib kuni kaupa jagub

ordi.ee

OrdiAS

Ordi soovitab Windows

PĂ€rnu mnt 142, Tallinn :: Rotermanni 5 / Roseni 10, Tallinn :: KĂŒĂŒni 5B, Tartu :: PuĆĄkini 25a, Narva


ARVAMUS

Unustage Ă€ra see netiturvalisus KĂŒberkuritegevuse kahjudeks ĂŒle ilma hinnatakse umbes 500 miljardit USA dollarit aastas. See on massiivne mugavusmaks — ĂŒle 15% kogu netimajanduse mahust. Kurjategijate kĂ€tte langeb sellest kasumina kĂŒll vaid osa. Aga ikkagi, ilmselgelt on linnuvabrikupoistel tĂ€na tulusam tarkvara tunda kui keemialaboreid pidada. VĂ”imalusi kĂŒbersfÀÀris keelatud tulu teenida on lĂ”putult ja teravad pead mĂ”tlevad uusi skeeme pidevalt juurde. Nii nagu tehnoloogia muudab ja raputab lĂ€bi tavaĂ€ri, toimub harjumuspĂ€raste kuriteokoosseisude uueksloomine samuti uues meediumis. Panku röövitakse nĂŒĂŒd sealt, kus turvalisus on nĂ”rgem – kĂŒmned miljonid krediitkaardid kopeeritakse poodide kassadest, mitte ei minda panga andmelattu. Katust pakutakse DDOSrĂŒnnete Ă€hvardusel, mitte ei saadeta kappi ukse taha. VĂ€ljapressimiseks varastatakse pilte ja kirju pilveteenustest, mitte ei palgata de-

Pidevad andmelekkeskandaalid on vaid jÀÀmĂ€e veepealne tipp. Turva- ja veaparandused viitavad, et midagi on seni olnud katkine tektiive tĂ€navanurkadele luurama. Keelatud kaupu ja teenuseid saab vahetada raha vastu darknetis, selmet pimedatel alleedel oma elu ohtu seada. Internet on rahast pungil ja inimeste iidne ratsa rikastumise soov pole vahepeal muutunud. Tööstusliku kĂŒberkuritegevuse sĂŒnni jaoks oli sellises seisus vaja vaid sĂŒtikut ja selle andis... tarkvara. Lootusetult katkine, parandamatu, jĂ€rjest keerulisemaks ja suuremaks

paisuv kaardimajake. Pidevad andmelekkeskandaalid on vaid jÀÀmĂ€e veepealne tipp. Rakenduste turva- ja muud veaparandused vihjavad, et enne paikamist oli mu seade jĂ€relikult katkine, ebaturvaline. Et aga parandused on igapĂ€evased, siis saame aimu, et see katkine olek, ebaturvalisus ongi tegelikult konstantne seis. Tarkvara on nii keeruline ja kaasalööjate arv nii suur, et keegi ei oma tervikpilti. Lisaks valmib pidevalt uut tarkvara, uusi versioone uute vigadega. Ja ometi — ahastuseks ei ole pĂ”hjust ega saagi olema. Katkine seis ongi uus normaalsus. Liiga palju on valvureid, liiga piiratud on vigade Ă€rakasutamise tulemid. Loodusesse jÀÀb tasakaal. Iga rĂŒnne, iga turvaaugu ekspluateerimine saab ulatuda vaid mingi maani ja mitte jĂ”uda meist igaĂŒheni. Ka aitab majanduslik loogika. RĂŒnded koondatakse vaid sinna ja raha vĂ”etakse vaid sealt, kust seda saab ĂŒhe korraga palju vĂ”tta. Kui sinu ja minuni jĂ”utaksegi, siis tĂ”enĂ€oliselt vaid massrĂŒnde osana, kus kahju kannab reeglina finantsasutus vĂ”i pilveteenuse osutaja ĂŒksi, meie rahakott jÀÀb puutumata vĂ”i saame oma raha tagasi. Lisaks Ă”pivad jĂ”ustruktuurid tasapisi jĂ€rgi. Vanad vĂ”tted tulevad uues kuues mĂ€ngu ka siin — kuritegelik tulu hakkab alati kusagilt vĂ€lja paistma, mustreid otsitakse big datast, kĂŒberkordnikud imbuvad kĂŒbermaffiasse ja ka me ise oskame end ĂŒha paremini kaitsta.

TĂ”nu Runnel on veebifirma Voog juht ning terava mĂ”tlemise ja ĂŒtlemisega internetikasutaja. TĂ”nu on [digi] uus igakuiste kolumnide autor.

TÔnu Runnel kolumnist

KUU PLUSSID Gmaili turvalisus

Gmail hakkab toetama riistvaralist FIDO Alliance’i protokollil U2F pĂ”hinevat turvalahendust, mille puhul on sisselogimiseks vajalik USB-turvapulk.

22 [digi] november 2014

Kiiremad kaablid

Töös on 25 Gbps standard, mis vĂ”imaldaks Ă€ra kasutada praegusi 100 Gbps kaableid ning 2,5 Gbps standard, mis suudaks senisest paremini teenindada 1 Gbps AC-WiFi ĂŒhendust.

Raha Twitteri kaudu

Prantsuse pangandusgrupp BPCE hakkab pakkuma vÔimalust Twitteri kaudu raha saata. Raha saatmiseks ei ole vaja teada saaja pangakontot.


TSITAADID

„Siis oleks rohkem asju, mis meile pĂ€he vĂ”ivad kukkuda.“ SpaceX kosmoseprojekti ja Tesla Motors kaudu tuntuks saanud Elon Musk on lendavate autode mĂ”ttekuse suhtes skeptiline.

„Sisuliselt on nende tööks ju ka kasutajate kĂŒsimustele vastamine.“ Eric Schmidt, Google’i endine tegevjuht, kinnitab, et tegelikult on nende peamiseks konkurendiks hoopis Amazon, sest kuigi nad tegelevad asjad mĂŒĂŒgiga, on nende töö sisuks kasutajate vajaduste analĂŒĂŒs ja pĂ€ringutele vastamine.

Meil on kÔik hÀsti SVEN VAHAR toimetaja

AusÔna on, tegelikult ka. Ma tean, ma olen ise ka vingunud ja virisenud, et mis mÔttes on internetipank maas vÔi et kas tÔesti on andmeside nii kallis. Praeguseks olen kuu aega olnud Kanadas Montrealis. PÔhjaAmeerika, ikkagi tsiviliseeritud koht. Peaaegu nagu Euroopa, vÔib-olla veel paremgi. Siin on Amazon Prime ja Netflix, jÀrelikult paradiis?

Teate, mis meil siin selle nĂ€dala uudis oli? Montreali metroo kuukaarti saab jĂ€rgmisest aastast hakata laadima ka kodunt lahkumata. MĂ”elda vaid, kaardile raha panemiseks ei olegi vaja minna automaadi juurde! MĂ€herdune uuendus! Progress! Teate, millist teenust siin pangad reklaamivad? Sa saad sulle saadetud pabertĆĄeki telefoniga ĂŒles pildistada ja panka saata. Lihtne! Ei pea ise kohale minema, puhta sÀÀst ja aja kokkuhoid! Meil Eestis on kĂ”ik hĂ€sti. Internet on kiire ja odav ning kĂ”nekaardi ostmine ja aktiveerimine vĂ”tab viis minutit. Ma ei tea, kuidas teiega lood on, kuid kui mul oleks valida odava vahtrasiirupi ja odava interneti vahel, siis ma valiksin interneti. Salut!

TAGASISIDE

Mida arvatakse Nexus 9 tahvelarvutist? Nexus 9 pole veel mĂŒĂŒgil, kuid internet juba kihab nagu sipelgapesa. Siin mĂ”ned tĂ€helepanekud. Pettumust valmistavalt paks

Trustedreviews vÔrdleb Nexus 9 samuti vÀrskelt vÀlja kuulutatud iPad Air 2ga ja nendib kurvalt, et Nexus 9 on arusaamatult paks: 7,95 mm vs 6,1 mm. Viimasel ajal on kombeks teha Ôhukesi tahvelarvuteid, kuid Nexus ilmselt ei ole selles osas teenÀitaja. Ka Samsungi Galaxy Tab S 8.4 on Ôhem, vaid 6,6 mm.

Teistmoodi ekraan

PC Advisor lĂ”i numbrid kokku ja leidis, et Nexus 9 ekraanilahutus on kĂŒll kĂ”rgem kui Nexus 7 2013. aasta mudelil, kuid kuna ekraan ise on fĂŒĂŒsiliselt palju suurem, on ekraani ppi tegelikult vĂ€iksem kui vanal mudelil: 281 ppi vs 323 ppi. Teised kommentaatorid juhivad tĂ€helepanu sellele, et Nexus 9 ekraan on 4:3 kĂŒlgede suhtega, mis on tĂ€pselt sama nagu Apple’i iPadidel, mitte enam 16:9 nagu oli vanal Nexus 7-l vĂ”i paljudel konkurentidel.

Maci jÔudlusega

Geekbenchi arendaja John Poole sai vĂ”imaluse uuel tahvlil jĂ”udlusteste jooksutada. Ta postitas Twitterisse teate, et Nexus 9 jĂ”udlus vastab umbkaudu 2012. aasta algtaseme MacPro jĂ”udlusele. Loomulikult ei saa arvutit ja tahvelarvutit ĂŒks-ĂŒhele vĂ”rrelda, kuid see annab aimu, kui hea riistvara Nexuse sees tegelikult on.

KUU MIINUSED Uus makse­ lahendus

MasterCard töötab vÀlja kontaktivaba sÔrmejÀljelugejaga maksekaarti. JÀlle uus standard, jÀlle uued seadmed, jÀlle rohkem segadust lÔppkasutaja jaoks.

Twitpic on surnud

Twitteri kasutajate hulgas populaarne pildimajutusteenus Twitpic lĂ”petab töö, sest vaidlus Twitteriga kaubamĂ€rgi ĂŒle ei ole toonud loodetud lahendust.

AsukohapÔhine reklaam

Facebooki uued reklaamid hakkavad telefonirakendusse ilmuma just siis, kui sa reklaamitavast kohast mööda jalutad. Su telefon jÀlgib sind pidevalt.

[digi] november 2014 23


TULEVIK

Pronto ehk Tanel Raja vahendab tulevikku

ISTOCKPHOTO

LÜHIDALT

Uudishimulikkuse tegur

Pikka aega on teistest paremat Ă”ppimisvĂ”imet peetud inimese kaasasĂŒndinud fenomeniks, kuid tundub, et selle toime on pisut teistsugune. Ameerika neuroteadlane Charan Ranganath suutis ĂŒsna ĂŒheselt tuvastada seose uudishimu ja tĂ€helepanuvĂ”ime ning mĂ€lu vahel isegi siis, kui uudishimu tekitamiseks kasutatud teema ning sellele vahetult jĂ€rgnev informatsioon ei olnud omavahel kuidagi seotud. Ehk teisisĂ”nu: kuigi loomult uudishimulikel inimestel on Ă”ppimises ĂŒlejÀÀnute ees eelis, saavad inimesed ka ise oma Ă”ppimisvĂ”imet turgutada, segades Ă”pitava teema millegagi, mis neile niisamagi huvi pakub. VĂ”imalik, et infoajastul vĂ”ib see avastus osutuda isegi tĂ€htsamaks kui jĂ€rjekordne lĂ€bimurre kvantfĂŒĂŒsikas – tĂ€napĂ€eva teadlased peavad omandama kĂŒmneid kordi suuremaid andmehulki kui nende kolleegid sadakond aastat tagasi.

Kiirlaetavad akud

Najangi tehnoloogiaĂŒlikooli teadurid, kes on juba mitu aastakĂŒmmet töötanud liitiumioonakude tĂ€iustamise kallal, on loodetavasti leidnud lahenduse muuhulgas elektriautosid vaevavale akude laadimise kiiruse probleemile – aku tĂ€is laadimine vĂ”tab vĂ€ga kaua aega. Teadlaste loodud lahendus vĂ”imaldab aku 70% protsendi ulatuses tĂ€is laadida paari minuti jooksul ning tĂ”stab ka aku enda eluiga. 24 [digi] november 2014

Homse pĂ€eva elekter Uudised rÀÀgivad meile sellest, kuidas jĂ€rjest rohkem kasutatakse tuule ja pĂ€ikeseenergiat ning kuidas varsti voolab kaablites loodussĂ”bralik roheline elekter. Õigupoolest rÀÀgivad uudised isegi sellest, et see roheline elekter jookseks seal juba ammu, kui poleks ahneid rahabosse ja korrumpeerunud poliitikuid. Õnneks need, kes uudiseid kirjutavad, ei hoolitse selle eest, et tuba oleks soe, arvutite ekraanid helendaks ning inimesed oleksid söönud ja joonud. Nii pĂ€ikese- kui tuuleenergia kasutamine eeldab kahte asja: ei teki ootamatuid nihkeid tarbimises ja ei teki ootamatuid nihkeid planeedi kliimas. Viimane eeldus on paraku enam kui kĂŒsitav

ja lĂ€bi selle ka esimene. Kujutage ette olukorda, kus Maad tabab arvestatava suurusega asteroid. VĂ”i plahvatab mĂ”ni suurem vulkaan. VĂ”i toimub tuumasĂ”da ehk mĂ”ni teine inimkonna tegevusega seotud katastroof. VĂ”i toimub pĂ€ikese aktiivsuse oluline langus. VĂ”i toimub midagi sellist, mida me hetkel isegi ei oska ette nĂ€ha. KĂ”ik need tegurid kĂ€rbivad oluliselt nii tuule- kui pĂ€ikeseenergia ammutamise vĂ”imalusi. Aga mis juhtub siis, kui tuul ja pĂ€ike on ainukesed, mis meile alles on jÀÀnud? Inimkond ja meie „allĂŒĂŒrnikud“ (erinevad koduloomad, parasiidid ja muu selline) on meie planeedi ainus liik, mis on vĂ”imeline elama poolusest poolu-

Fusioongeneraatorite lÀhitulevik

Lockheed Martin annab teada, et on teinud lĂ€bimurde fusioonreaktorite valdkonnas ja loodab ehitada esimese töötava prototĂŒĂŒbi viie aasta jooksul ning selle aastakĂŒmne lĂ”pus tahaks anda oma tehnoloogia igapĂ€evakasutusse. Taoline suhteliselt ohutu generaator oleks praegustel segastel aegadel ideaalne vaigistamaks meie idanaabri relvatĂ€rinat.

seni, kuid ka meil on omad piirid. Kui meie planeeti tabab asteroid, siis surevad miljonid, vĂ”ib-olla isegi miljardid. Kuid suur osa meist jÀÀvad ellu. Paraku ellujÀÀjate kannatused ei piirdu sellega – kuni paarkĂŒmmend aastat kestev jÀÀaeg (vĂ”i tuumatalv) mitmekordistab energiavajadust. Kas me oleme selleks valmis? Kas me oleme valmis selleks, et pĂ€ikeseenergiat jĂ”uab meie planeedi pinnale sadu kordi vĂ€hem kui tavaliselt ning tuule kiirus kĂ”igub loetud tundide jooksul tĂ€ielikust vaikusest orkaanini? Kas meile sel hetkel tundub omal ajal tehtud panus rohelisse energiasse endiselt mĂ”istliku investeeringuna? Ma pakun, et mitte.


MINEVIK 1962

Kasett ja satelliitide ajastu algus 1962. aastal leiutas Philips audiosalvestiste talletamiseks mĂ”eldud vahendi nimega Compact Cassette. VĂ€ikeses plastkorpuses oleva kahe pooli vahele keritud magnetlint oli vĂ€hendatud ja palju mugavam versioon lindiketastest, milles lint oli pooli ĂŒmber keritud lahtiselt ja mis olid suured ja kohmakad. KĂŒllap on paljudl [digi] lugejatel vĂ”i nende vanematelgi pööningul vĂ”i kapinurgas mĂ”ned tolmused Modern Talkingu vĂ”i Alla PugatĆĄova surematute hittidega kassettid, mida nad Ă€ra pole raatsinud visata. Kuidas kassetid arvutustehnikaga seotud on? VĂ€ga lihtsalt: 70ndate aastate lĂ”pus ja 80ndate algul oli kassett koduarvutite peamiseks salvestusvahendiks. Kuna kassetis on mag-

netlint, siis sai sinna salvestada andmeid samamoodi nagu disketile vĂ”i kĂ”vakettale, selle vahega, et nii salvestus kui taasesitus oli kohutavalt aeglane ning kassetti lĂ”ppu salvestatud andmete kĂ€tte saamiseks oli vaja kogu lint lĂ€bi kerida. Diskettide ja hiljem kĂ”vaketaste eeliseks kassettide ees oli vĂ”imalus alustada andmete lugemist suvalisest kohast. Teine 1962. aastal aset leidnud oluline sĂŒndmus oli esimese Ă€rikasutuseks mĂ”eldud sidesatelliidi Telstar 1 orbiidile saatmine 11. juulil. Telstar 1 oli esimene satelliit, mis edastas telepilti ja telefonikĂ”net ning vĂ”imaldas ka andmesideĂŒhendust. Selle abil edastati ka esimene transatlantiline otsesaade. Samuti vĂ”imaldas Tel-

100 punkti mÀngust

Wilt Chamberlain viskab NBA mĂ€ngus ĂŒksinda 100 punkti. Tema meeskond Philadelphia Warriors vĂ”idab New York Knicksi skooriga 169-147.

FILM

Bond, James Bond

Menukaks kujunev Bondi-saaga saab alguse filmiga „Dr. No“. Filmi saadab edu ja sellest saab tuule tiibadesse noore nĂ€itleja Sean Connery karjÀÀr.

Fakte satelliitide kohta

KÔige esimene

star 1 hakata Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide vahel kellaaega kuni 1 mikrosekundilise tĂ€psusega sĂŒnkroonima. Esimene Telstari satelliit ei olnud geostatsionaarsel orbiidil (st liigub Maa pöörlemisega kaasa), seega ei saanud selle abil pidevalt ĂŒle Atlandi sidet pidada, selleks pidi peale passima 20minutilist ajavahemikku iga kahe ja poole tunni tagant, kui satelliit taas Atlandi ookeani kohal oli. Satelliidiga side pidamiseks pidid sellele suunatud antennid pidevalt satelliidiga kaasa liikuma. TĂ€napĂ€eval on satelliitside igati iseenesest mĂ”istatav tavapĂ€rane nĂ€htus ja vĂ”imaldab meil ĂŒhendust pidada meie koduplaneedi kĂ”ige raskemini ligipÀÀsetavate kohtadega.

1962: aastal, kui NĂ”ukogude Sputnik maale ĂŒlalt alla vaatas, toimus muudki mĂ€rkimisvÀÀrset SPORT

KAS TEADSID, ET ...

TEHNIKA

LED-lambid

General Electricu heaks töötav Nick Holonyak töötab vÀlja esimese nÀhtavas spektriosas töötava LED-lambi. Esimese LEDi valgus on punane.

Esimene tehiskaaslane, mis inimkonnal Ă”nnestus Maa orbiidile viia, oli NĂ”ukogude Liidust 4. oktoobril 1957 ĂŒles lennutatud Sputnik. Tegemist oli 58 sentimeetrise lĂ€bimÔÔduga 83,6 kg kaaluva metallkeraga, mille kĂŒljes neli antenni raadiosignaalide edastamiseks. Sputnik saatis Maale andmeid Ă”hurĂ”hu ja temperatuuri kohta kuni aku kolme nĂ€dala pĂ€rast tĂŒhjaks sai. Orbiidil tiirles esimene tehiskaaslane kolm kuud, seejĂ€rel pĂ”les atmosfÀÀri sisenemisel Ă€ra.

VĂ€ikeriikide satelliidid

2013. aastal saatis Eesti orbiidile oma satelliidi ESTCube-1, kuid me pole suurriikide kĂ”rval sugugi ainus, kellel on oma satelliit. 1974. aastal lennutati kosmosse Hollandi satelliit ANS, 1978. tollase TĆĄehhoslovakkia stalliit Magion 1. 1981 sai oma satelliidi Bulgaaria, 1986 Rootsi, 1988 Iisrael ja Luksemburg. Samal aastal Eestiga lĂ€kitati ĂŒles ka Ecuadori satelliit NEE-01 Pegaso.

Kosmoseteleskoop

1990. aastal lasti kĂ€iku kosmoseteleskoop Hubble. See polnud kĂŒll maailma esimene, ent see 2,4 meetrise lĂ€bimÔÔduga peegliga teleskoop on astronoomidele olnud asendamatuks abiliseks, sest selle abil saab teha kĂ”rglahutusega pilte, mida ei moonuta valgusreostus ega atmosfÀÀri hĂ€gu. Hubble tiirleb Maa kohal 559 kilomeetri kĂ”rguse. [digi] november 2014 25


VEIKO TAMME IMELINE MA

Maxwell vs Tonga Oktoobris saabusid kaks uut kĂ”rgklassi esindajat roheliselt tegijalt Nvidia ning ĂŒks uus tegelane punasest parteist AMD. Nvidia mĂ”lemad kaardid on ĂŒle keskmise kĂ”rgklassist, AMD oma jÀÀb kĂ”rgklassi madalamasse otsa. Nii et otseselt nende omavaheline vĂ”istlema panek pole kĂ”ige korrektsem, kuid vaatame, mida me saame ja mida on kĂ”igis kolmes uut ja huvitavat. Esimesed katsetused Maxwelli nime kandva arhitektuuriga tegi Nvidia juba selle aasta kevadel, ĂŒllitades oma endise Kepleri asemel GPU-d GTX 750 ja GTX 750Ti. SĂŒlearvutites nĂ€gime me ka GTX 800 seeriat, lauamasinatele neid aga ei saabunudki - selle asemel saime me kohe 900 seeria. Maxwell aga saabus just Ă€sja, septembris, ja nĂŒĂŒd oktoobrikuus on meil testida mĂ”lemad lauaarvutitele mĂ”eldud graafikakaardid – GeForce GTX 980 ja GTX 970. MĂ”lemad nĂ€idised saime me otse MSI Hollandis asuvast regionaalsest peakontorist ja kohe esitame tulemused, muideks head!

Nvidia trikitab Nvidia on möllanud ĂŒsna kĂ”vasti oma uue Maxwelli kallal ja edusammud on vĂ”rreldes esimese pesakonnaga silmnĂ€htavad. Selle uue nn teise generatsiooni GPU-de tehnoloogia uutest lisadest nimetagem: Dynamic Super Resolution, Third Generation Delta Color Compression, Multi-Pixel Programming Sampling, Nvidia VXGI (Real-Time-Voxel-Global Illumination), VR Direct, Multi-Projection Acceleration ja Multi-Frame Sampled Anti-Aliasing (MFAA). Uhh, on ikka omajagu palju. Kas me rÀÀgime uutest tippudest? Kahjuks ei. Eelmisest Kepleri pĂ”lvkonnast pĂ€rit GTX Titan Z ja Titan X Black jÀÀvad veel murdmatuks, kuid nende 1500-3500 eurone hind muudab nad ka tavakasutaja jaoks murdmatuks. Jah, seoses 900-seeria turuletulekuga on kĂ”ik mĂŒĂŒjad langetanud vanade mudelite hindu, ent siiski on odavaim GTX 780Ti pea 100 eurot kallim kui GTX 970, andes samal ajal testides enam-vĂ€hem samu tulemusi. Ning teine Nvidia trikk – mingi ime lĂ€bi on nad suutnud uutel GPU-del (vaatamata vanale 28 nm fotolitograafia tehnoloogiale) vĂ€hendada energiajanu. Kui Kepleri 780/770 GPU-d tarbisid 259/230 W energiat, siis uutel 900-seeria omadel on see ainult 165/148 W! Nagu paar pĂ”lvkonda tagasi alamklassi omadel. 26 [digi] november 2014

Kui tavalised kondensaatorid sureksid megakasutuse korral umbes 168 tunniga, siis MSI omad 632 tunniga Need aktiivsed arvutikasutajad, kelle masin töötab 24/7 reĆŸiimis, saavad ikka korraliku kasu – kokkuhoid on minimaalselt 100 W. Ja piisab ainult 500 W korralikust toiteallikast. MSI on taas natuke vĂ”imu juurde lisanud. Kui tavakell on GTX 980 jaoks 1216 MHz, siis MSI Gaming GTX 980 lippab sagedusel 1317 MHz, ka Silent reĆŸiimis pakub ta 1216 MHz vs 1127 MHz. Seda tĂ€nu oma uudsele TwinFrozr V jahutussĂŒsteemile (neli

soojatoru ja kaks 90 mm vaikset ventilaatorit) , mis lubab jahuti mĂŒrataset alandada 5%, pakkudes samas kiiremat lahendust.

KĂŒmme aastat kondekaid Liidestest puudu ei ole. Üks DualLinkDVI, ĂŒks HDMI 2.0 ja kolm DisplayPort 1.2. Testides kasutasin ma Samsungi 28-tollise U28D590D 4K-kuvari taga DP liidest, sest kahjuks oskab kaasa pandud HDMI-kaabel 4K-d esitada vaid 30 Hz sagedusel. DisplayPort 1.2 aga saab ka 4K (3840 x 2160) lahutusega hakkama ka 60 Hz juures. Kaardilt leiame Hi-C Solid CAP kondensaatorid, mis ĂŒlekiirendatud kaartidel kipuvad esimestena surema. Neile pakutakse Premier ESR (Equivalent Series Resistance) minimaalselt kĂŒmneaastase tööajaga. Tavakasutajale selgituseks – kui tavalised kondensaatorid sureksid megakasutu-


AAILM

Veiko Tamm

vana tehnoloogiaajakirjanik

LÜHIPROOV

Uute graafikakartide kiiruse vÔrdlus Mudel

GTX 980

GTX 970

GTX 780 Ti

GTX 780

GTX 770

R9-280X

NVIDIA

R9-285 AMD

GPU

GM204400-A1

GM204200-A1

GK110425-B1

GK110300-A1

GK104425-A2

Tahiti XTL

Tonga Pro

GPU kiibitehnoloogia

28 nm

28 nm

28 nm

28 nm

28 nm

28 nm

28 nm

GraafikamÀlu

4096 MB GDDR5

4096 MB GDDR5

3072 MB GDDR5

3072 MB GDDR5

2048 MB GDDR5

3072 MB GDDR5

2048 MB GDDR5

MĂ€lusiini laius

256 bit

256 bit

384 bit

384 bit

256 bit

384 bit

256 bit

GPU taktsagedus

1127 / 1216MHz

1050 / 1178 MHz

875 / 928 MHz

853 / 902 MHz

1046 / 1085Hz

850 / 1000 MHz

918 MHz

GraafikamÀlu taktsagedus

7012 MHz (3506 MHz DDR)

7012 MHz (3506 MHz DDR)

7000 MHz (3500 MHz DDR)

6008 MHz (3004 MHz DDR)

7012 MHz (3506 MHz DDR)

6000 MHz (3000 MHz DDR)

5500 MHz (2750 MHz DDR)

GraafikamÀlu maksimaalne ribalaius

224 GB/s

224 GB/s

336 GB/s

288 GB/s

224 GB/s

288 GB/s

176 GB/s

Pixel Rate

72,1 GPixel/s

67,2 GPixel/s 52,54 GPixel/s

Texture Rate

144 GTexel/s 109 GTexel/s 210 GTexel/s 166 GTexel/s 134 GTexel/s 109 GTexel/s 103 GTexel/s

UjukomajÔudlus

4,616 GFLOPS

3,494 GFLOPS

5,040 GFLOPS

3,977 GFLOPS

3,213 GFLOPS

3,482 GFLOPS

3,290 GFLOPS

Shader-konveierite arv

2048

1664

2880

2304

1536

2048

1792

Transistoride arv

5,200 miljardit

5,200 miljardit

7,080 miljardit

7,080 miljardit

6,540 miljardit

4,313 miljardit

5,000 miljardit

41,4 GPixel/s 33,5 GPixel/s

27,2 GPixel/s 29.4 GPixel/s

Kiibi pindala

398 mm2

398 mm2

561 mm2

561 mm2

294 mm2

352 mm2

366 mm2

TMU arv

128

104

240

192

128

128

112

ROP arv

64

64

48

48

32

32

32

Energiatarve

165 W

148 W

250 W

250 W

230 W

250 W

190 W

DirectX tugi

12.0

12.0

11.0

11.0

11.0

11.2

12.0

Shader Model tugi

5.0 / 5.0

5.0 / 5.0

5.0 / 5.0

5.0 / 5.0

5.0 / 5.0

5.0 / 5.0

5.0 / 5.0

OpenGL tugi

4.5

4.5

4.5

4.5

4.5

4.4

4.4

Hind (EUR)

580

370

475

340

270

250

235

se korral umbes 168 tunni jooksul, siis MSI pakutavatel oleks see aeg 632 tundi. Muljetavaldav?

Mina valin MSI Punaste poolelt tippu veel miskit pole pakkuda. Radeon R9-300 seeriat (mis peaks tooma ĂŒllatavaid GPU-sid) me tĂ”enĂ€oliselt enne jĂ€rgmist aastat ei nĂ€e. Ent midagi uut tĂ”i ka AMD turule ja selleks oli Tonga ehk Radeon R9-285. Kuigi numbrilt suurem, jÀÀb ta siiski alla eelmistele Tahiti ja Hawaii GPU-dele, kuid Tonga lisab palju olulist vĂ€ga hea hinnaga. Meie testitud Club 3D Radeon R9-285 royalQueen pakub uusimat Graphic Core Next) GCN arhitektuuri GCN 1.2, mis lubab loomulikku UVD (Unified Video Decoder) H.264 tĂ€ielikku tuge kiibi tasemel rauas H.264 4K video dekoodimiseks kuni tasemeni 5.2 ning loomulikult tĂ€istuge Eyefinity jaoks. Meie Club 3D testialune oli taas nobe-

Radeon R9-300 seeriat me ilmselt enne jĂ€rgmist aastat ei nĂ€e ja nii ei olegi punaste poolelt tippu midagi pakkuda dam kui nn reference – GPU 945 MHz vs 918 MHz. Ja meeldiva lisana oli Club 3D jahutussĂŒsteem CoolStream oma nelja soojatoru ning kahe 90 mm ventilaatoriga ÀÀrmiselt vaikne. KokkuvĂ”ttes oleks minu valik (ja mis pattu salata, mu testimasina uueks kaardiks saabki) just nimelt MSI GTX 970. Vanale 280X-ile teeb ta igast nurgast Ă€ra, mu hetke lemmik MMO-d „The Secret World“ jooksutab ta 35-45 k/s 4K-resolutsioonil ja ka hind on aktsepteeritav.

Maailma kiireimad piraadid Kui ma viimati Ordist graafikakaarte toomas kĂ€isin, siis pisteti mulle uurimiseks kaasa ĂŒks „vĂ€ga kiire USB-pulk“. Peamiselt mĂ€lulahendustega tuntud kvaliteettooja on varemgi kiiruserekordeid teinud ja ega praegugi olukord teine ei saanud olla. TĂ€pseteks mudelinimedeks on CMFVYGTX3-128GB ja CMFVYGTX3-256GB ja nagu nimest nĂ€ha, on neid 128 GB ning 256 GB mahuga. Meile testi sai odavam ja pisem, 128 GB variant. MÔÔtmetelt on mĂ€lupulk veidi suurem kui harju keskmised – 7,2 x 2,5 x 0,6 cm ning kaal on vĂ€iksemal 19,5 ja suuremal 30 g. Corsair kasutab oma kahes uusimas mĂ€lupulgamudelis mitte tavalisi odavaid vĂ€lkmĂ€lukiipe, vaid SSD-de maailmast tuntud kiipe. Millise tootja milliseid mudeleid, ei avalikusta ei Corsair ise ega veeb. KĂŒll on aga teada kontrolleri mark – Phison S9. See on hetkel ainus madala tihedusega neljakanaliline ehtne SSD-kontroller, mida kasutatakse samuti vĂ€ga vĂ€ikesemÔÔdulistes M.2 SSD-des. Ja nagu soliidsele SSD-le kohane, toetab ka „reisumees“ S.M.A.R.T.-i ja TRIMi. Garantiiajaks annab Corsair USB-pulga kohta hĂ€mmastavad viis aastat. Corsair ise reklaamib lugemiskiiruseks 450 MB/s ja kirjutuskiiruseks 360 MB/s. Mina nii suuri numbreid nĂ€ha ei saanud, kuid ka saavutatud tulemused ĂŒletasid kordades seni nĂ€htud kiiremaid: lĂ€bi USB 3 pordi ATTO Benchmark 354 MB/s, HDTune 337 MB/s, AIDA64 341 MB/s, Anvil Benchmark 333 MB/s. Need on numbrid, mida isegi paljudel odava otsa pĂ€ris SSD-del ei nĂ€e. Üks hoiatus – kuna Corsair on tahtnud olla loetav kĂ”igile, siis tehasest tulnuna on ta FAT32 vormingus ja sellele ĂŒle 4 GB faili kirjutada ei saa. Seega tuleb Windowsi-kasutajatel mĂ€lupulk kohe NTFS-i ĂŒmber vormindada. [digi] november 2014 27


VÕRGUVARA JUHATAB KÄTTE

Kui kaabel kipub asenduma raadiosignaaliga Kuidas on just praegu, kui hoiad kĂ€es seda ajakirja, ĂŒhendatud ÀÀretu internetiga Sinu arvuti, telefon, kell, kodune failiserver vĂ”i tahvelarvuti? Kas vaatad aeg-ajalt turul ringi, et soetada uus kergemapoolne sĂŒlearvuti, sest praegust on pisut tĂŒlikas igale poole kaasa vedada? VĂ”i on sul juba Ă”nnestunud kergem tööriist hankida? Vaata, kas leiad selle kĂŒljest veel vana hea ”vĂ”rgupesa”? PĂ€ris suure tĂ”enĂ€osusega ei leia. Ja polegi vaja, sest WiFi on ju iseenesestmĂ”istetav nĂ€htus kĂ”ikjal ja igakuine ports mobiilset andmesidet on odavam, kui ĂŒks lĂ”unasöök kogupererestoranis, mille nimi algab M-tĂ€hega. Juhtmeta elu on mugav, dĂŒnaamiline, iseenesestmĂ”istetav ja mis seal salata, paratamatu. Erakasutajad liiguvad ehk suurema kiirusega puhtalt mobiilse andmeside poole, kuid ettevĂ”tte vĂ”rkudes domineerib ĂŒha enam just WiFi. Uued standardid, uued kiirused Alles hiljuti oli WiFil kontorivĂ”rkudes pigem toetav roll. SisevĂ”rgust hoiti WiFi lahus ĂŒhest kĂŒljest turvakaalutlustel, teisalt oli selle kiirus vĂ”rreldes kaabelĂŒhendusega niivĂ”rd aeglane, et ”korralikult tööd” teha ei vĂ”imaldanud. TĂ€naseks on asjaolud muutunud. Juba n-standardi WiFi, mis lubas kasutada sagedusi 2.4 ja 5 GHz ning teoreetilisi kiiruseid kuni 600 Mbps, hakkas pakkuma tĂ”siseltvĂ”etavat konkurentsi kaablile. 2009, kui see standard vĂ€lja tuli, olid paljude ettevĂ”tete kaabelvĂ”rgud ehitatud veel 100 Mbps, harvemal juhul isegi 10 Mbps kommutaatorite peal. Juba tĂ€na on mĂ”istliku hinnaga kĂ€ttesaadav AC-standardi WiFi, mille teoreetiline kiirus ĂŒletab maagilise gigabiti piiri. Kiirus ei ole tĂ€na enam WiFi kasutuselevĂ”ttu pidurdav tegur.

TAHAD PROOVIDA?! KĂŒsi Aruba Networks lahenduste kohta VĂ”rguvaralt! www.vorguvara.ee

Muud mured vajavad lahendust IT-juhtidele valmistab traadita kohtvĂ”rk ehk WLAN aga endiselt suurt peavalu. Kasutajate harjumused ja seadmed nĂ”uavad WiFi implementeerimist sisevĂ”rgus. Kuluefektiivsusest lĂ€htudes on mĂ”istlik ehitada kĂŒlaliste ja sisevĂ”rgu WiFi samale taristule, kuid see paneb kĂ”rged nĂ”udmised nii IT-juhi vĂ”rguturbe alasele kompetentsile kui ka kasutatavale lahendusele. Korralik Ă€riklassi WiFi lahendus peab suutma vastata kĂ”rgetele nĂ”udmistele turvalisuse osas, olema lihtsasti ja ĂŒhest kohast hallatav, vajadusel laiendatav, tootja ja kohaliku partneri poolt hĂ€sti toetatud ning kĂ”ige selle juures ka kuluefektiivne. Aruba Networks teeb linnukese igasse kasti VĂ”rguvara AS hea partner Aruba Networks on Ă€riklassi juhtmeta vĂ”rgu lahenduste turu absoluutne juht ja suunanĂ€itaja. EttevĂ”te, mis on spetsialiseerunud justnimelt kvaliteetsete Ă€riklassi WLAN lahenduste pakkumisele, suudab tĂ”epoolest teha linnukese kĂ”ikidesse kastidesse, mis ĂŒhe WiFi lahenduse nĂ”udmiste nimekirjas vĂ”ivad olla. Seejuures tuleks eraldi vĂ€lja tuua Aruba Instant lahendust. Instanti puhul on tegemist lahendusega, milles tugijaamadesse sisse ehitatud kontrollerid muudavad rohkem kui ĂŒhest pÀÀsupunktist koosneva lahenduse automaatselt liiasusega klastriks, mida on lihtne hallata, lihtne laiendada ning mis ilma ĂŒhegi lisalitsentsita pakub vĂ”rreldamatut funktsionaalsust. Siinkohal jĂ”udsime aga rÀÀkida vaid jÀÀmĂ€e tipust. VĂ”ta meiega ĂŒhendust ja nĂ€itame, mis on peidus veepiirist allpool.



JÄRELE PROOVITUD MEIE HINDED

***** Fantastiline. Uskumatu toode, praktiliselt veatu ning pakub rohkem, kui oleksime osanud oodata.

***** Tippklass. VÀga hea toode, oma klassi tipp ja tÔuseb teiste seast kindlalt esile.

***** Harju keskmine. Plussid kaaluvad miinused ĂŒles, kuid samas ei midagi erilist.

***** Kolmepoiss. Midagi temas nagu on, ent miinuseid on selgelt rohkem kui plusse ning ostusoovitust talle anda ei saa.

***** Hoia eemale! See toode on nii halb, et poleks mitte kunagi tohtinud sĂŒndidagi.

Samsung oskab kĂŒll Nutitelefonide turgu valitsevad rahaliselt kahepeale Apple ja Samsung. Just nemad jagavad kahepeale Ă€ra kogu kasumi ning teistele ei jÀÀ eriti midagi. Kohati on nende tooted liigagi sarnased, kohati aga ÀÀrmiselt erinevad. Nagu praegusel juhul. Apple’il tuli just vĂ€lja iPhone 6 Plus, nende kĂ”ige suurem telefon lĂ€bi aegade, mis oma 5,5-tollise ekraaniga tekitas palju furoori. Kelle jaoks oli see liiga suur, kelle jaoks liiga painduv, kelle jaoks just tĂ€pselt paras. See siin on Samsungi nĂ€gemus suurest telefonist: Galaxy Note 4, armastatud Note 3 uus versioon. Ja hea meel on öelda, et see erineb iPhone’ist pĂ”himĂ”tteliselt. Hea meel mitte selle pĂ€rast, et iPhone 6 oleks vĂ€ga halb, vaid hea meel on nĂ€ha, et kaks suurt firmat lĂ€henevad vahelduseks nutitelefonile kui n-ö valmis tootele nii pĂ”himĂ”tteliselt erinevalt. iPhone 6 Plus on ĂŒks vĂ€ga hea telefon, aga pĂ”himĂ”tteliselt lihtsalt suur iPhone. Tal ei ole peaaegu mitte midagi sellist, mida vĂ€iksemal iPhone’il ei oleks.

Äpid jooksevad aknas

«[digi] testi vÔitja» mÀrki kannavad tooted, mis on vÔitnud [digi] vÔrdlustesti.

Selle mÀrgi lisame soodsaima hinnaga toodetele. 30 [digi] november 2014

Samsung Note 4 aga proovib vĂ€lja murda lihtsalt telefon olemisest. Note’i tunnusmĂ€rk on kogu aeg olnud tema korpuses peituv pliiats, mis peaks Note’ist tĂ”sisema tööriista tegema kui tavaline nutitelefon, nĂŒĂŒd aga on ta saanud mitmeid tarkvaralisi tĂ€iustusi, mis teevad temast mingit sorti telefoni, arvuti ja mĂ€rkmiku hĂŒbriidi. Kui sa viitsid need tarkvaranipid Ă€ra Ă”ppida ja kasutusele vĂ”tta. Kui Note 4 ekraani vasakust ĂŒlaservast sĂ”rmega diagonaalis alla tĂ”mmata, lĂ€heb kĂ€imasolev rakendus aknasse, mida saab ekraanil ringi liigutada. Selliseid aknaid vĂ”ib avada paralleelselt mitmeid. Kui tahad, vĂ”id ka rakendused otse sellises aknas kĂ€ivitada. Akende vahel saab infot liigutada Ă€pist Ă€ppi, kui Ă€pp seda toetab (nĂ€iteks pilte Evernote’i tĂ”sta). Kui akna n-ö minimiseerid, jÀÀb rakendus ekraanle hĂ”ljuma samasuguse ĂŒmmarguse mullina nagu Facebook Messengeri Chat Headsi vestlused. Pliiatsiga saab ekraanile kirjutada, fotosid ja jooniseid tĂ€iendada, teksti valida, kopeerida, lĂ”igata, kleepida ja nii edasi. KĂ”ik see nĂ”uab Ă”ppimist ja ilmselt enamus

Note 4 ostjatest ei viitsi seda kunagi teha. Aga vĂ€hemalt teadke siis, et Samsung on tĂ”esti nĂ€inud vaeva ning proovinud Note 4-st teha midagi huvitavamat kui tavaline nutitelefon ning see ĂŒldiselt tĂ€iesti töötab.

2015 pole kĂ€gisemise aasta Teine asi, mida Samsung on proovinud Note 4 puhul teha ja mis isegi paremini töötab, on telefoni fĂŒĂŒsiline pool. Note 4 on kĂ”ige ilusam ja fĂŒĂŒsiliselt kĂ”ige kvaliteetsem telefon, mille Samsung kunagi teinud on, kui ehk vaid ĂŒsna samast mastist Alpha vĂ€lja arvata. Nagisev ja kĂ€gisev plastmass on kadunud. Telefoni ĂŒmbritseb nĂŒĂŒd magneesiumsulamist kerge ja tugev raam, tagakaas on koleda plastmassist Ă”mblustega nahaimitatsiooni asemel korralikumast pehmest materjalist ning isegi telefoni kĂŒlgedel olevad nupud tunduvad kuidagi kvaliteetsemad ja parema kĂ€iguga kui varem. Samsung tundub olevat aru saanud, et kĂ€gisevad telefonid ei ole vĂ€ga 2015 ja on suutnud oma laeva ĂŒmber pöörama panna. Note 4 fĂŒĂŒsilise poole ainus probleem on see, et telefon ei ole veekindel. Galaxy S5 juba on, ehk on jĂ€rgmien Note ka.

Aku laeb ĂŒlikiiresti Edasi lĂ€heb nagu Samsungiga ikka. Ekraan on Super AMOLED, kus eriti punased toonid on erakordselt paksult vĂ€rvitud. TouchWiz kasutajaliides on ilusam kui varem, aga ikkagi mitte nii ilus ja minimalistlik kui vĂ”iks. Lisaks on ta endiselt kohati aeglane ning Note 4-s ei jookse asjad kohati nii sujuvalt kui tahaks. NĂ€htavat probleemi ei ole, aga kusagil seljaajus on see tuntav, et Note 4-s ei liigu asjad nii vilkalt kui tahaks. Kaamera on hea ning nĂŒĂŒd lĂ”puks ka optilise stabilisaatoriga, mis teeb hĂ€maras pildistamise lihtsamaks. Ja kui praegu aknast vĂ€lja vaadata, siis ongi kogu aeg hĂ€mar.


Note 4 on nutitelefon sellele inimesele, kes tahab temaga teha rohkem kui lihtsalt fotosid vĂ”i YouTube’ist videot vaatada

Samsung Galaxy Note 4

Note 4 aku peab muidugi eeskujulikult vastu, eriti nii suure ja nii tiheda ekraani kohta. Hommikust Ă”htuni saab ĂŒldjuhul muretult ka siis, kui telefoni vaja pĂ€eval pĂ€ris palju kasutada. Ja kellel on seda vaja vĂ€ga palju kasutada, kandku Samsungi enda laadijat kaasas, sest sellega saab tĂŒhja aku 50 protsendi peale laadida kĂ”igest poole tunniga. JĂ€lle vĂ€ike innovatsioon.

Tööriist, mitte naljaasi Edasi tuleb muidugi kĂŒsimus, kas siis osta vĂ”i mitte? Note 4 on nutitelefon inimesele, kes armastab nutitelefone. Kes tahab sellega teha rohkem kui lihtsalt pilte ja YouTube’ist videosid vaadata. Kui sa juba praegu leiad, et sa teed nutitelefoniga paljusid neid asju, mis varem arvutiga ning tegu on su töövahendiga, siis pole

ĂŒhtegi pĂ”hjust, miks sa ei peaks Note 4-ga rahul olema. Tegu on ilmselt kĂ”ige nutikama nutitelefoniga turul ning lisaks kĂ”igele on see nĂŒĂŒd veel ka hĂ€sti ehitatud, mida Samsungite kohta varem öelda ei saanud. Kui sinus aga tekitab imestust see, miks peaks nutitelefoni pisikesel ekraanil oma tööasju ajama ning ĂŒleĂŒldse tegema midagi, milleks telefon mĂ”eldud ei ole, siis Ă€ra osta Note 4. Varsti hakkab sulle nĂ€rvidele kĂ€ima, et ta on nii suur, ei mahu autohoidikusse ning ĂŒhe kĂ€ega on teda keeruline juhtida. Mina ootan nĂŒĂŒd Galaxy S6. Äkki on see ka nĂŒĂŒd hĂ€sti ehitatud, veekindel, enam-vĂ€hem normaalse suurusega kiire ja hea telefon, mis ei nagise. Tuleb vĂ€lja, et Samsung oskab selliseid teha kĂŒll. HENRIK ROONEMAA

KOKKUVÕTE Parim Samsung, mis praegu saada. Kvaliteetselt ehitatud, tĂ€nu metallist raamile nĂ€eb telefon hea vĂ€lja ega kĂ€gise ning nagise. Suur.

Hind: 699 € MĂŒĂŒgil: kĂŒsi poodidest VĂ”rgud: 2G, 3G, 4G Protsessor: SnapDragon 805, neljatuumaline, 2,7 GHz Ekraan: 5,7 tolli, 2560 x 1440 pikslit, Super AMOLED, Gorilla Glass 3 Kaamera: 16 MP, LED-vĂ€lk, optiline stabilisaator MĂ€lu: 32 GB, 3 GB RAM, mĂ€lukaardipesa Ühendused: USB 2.0, WiFi (a/b/g/n/ac), A-GPS, GLONASS, FM-raadio, Bluetooth 4.1 A2DP EDR LE, ANT+, TVout, IR OS: Android 4.4.4 MÔÔtmed: 15,4 x 7,9 x 0,85 cm Kaal: 176 g

HINNE

***** [digi] november 2014 31


JÄRELE PROOVITUD

Istu paigal ja Àra pead liiguta!

Speedlinki puhul oleme korduvalt maininud, et nende odava hinnaga mĂ€nguriklapid on pĂ€ris head. Kui head aga saavad olla 28 eurot maksvad Speedlink Coniux stereoklapid? Heli poolest isegi ĂŒllatavalt head, kuid mugavuse poolest jÀÀb palju soovida. Klapid on lihtsad, torkad kaks 3,5 mm pistikud arvutisse ja ongi kĂ”ik, vĂ€ikesest puldist kaablil saad reguleerida seda, kui valjult sulle helid kĂ”rva karjuvad ja rohkem midagi polegi. Heli on ĂŒllatavalt okei ning isolatsioon muust maailmast selle raha eest uskumatult hea. Mis helis aga puudu jÀÀb, see on bass. VĂ”tame nĂ€iteks „Metro 2033“ – atmosfÀÀrilised helid, jalasammud liikudes vĂ”i tegelaste jutt on selge ja terav, kuid pĂŒstolilasud jÀÀvad selle kĂ”rval ÀÀrmiselt kehvaks, nagu keegi paugutaks Ă”hupĂŒssi. Aga ĂŒldiselt – selle hinna eest on raske paremat tahta. Mikrofon on olemas ja töötab, mĂŒrasummutus on rahuldav ja siin midagi ette heita pole.

KĂŒll aga tahaks palju paremat kasutamismugavust. Tavaliselt on mĂ€nguriklappidega see hĂ€da, et need kipuvad liiga palju pea ĂŒmber pigistama. Siin on asi vastupidine, kuidas ka ei reguleeri, klapid ei pĂŒsi kindlalt pea ĂŒmber. VĂ€hegi jĂ€rsem peapööramine tĂ€hendab seda, et vĂ€hemalt ĂŒhe kĂ”rva pealt libisevad klapid maha ja neid tuleb pidevalt kohendada, kummisest materjalist peavĂ”ru pole lihtsalt piisavalt jĂ€ik. Minu Steelseriese Siberia V2 klappidega jÀÀvad need mugavuse kohalt kaugele maha, head klapid pĂŒsivad kindlalt peas, aga samas ei pitsita need su pead, ideaalselt pole neid peas tundagi. Speed-

KOKKUVÕTE

Speedlink Coniux Stereo Gaming Headset

Hind: 28.60 € MĂŒĂŒgil: Ox.ee Ühendus: 2x 3,5 mm Sagedusvahemik: 20 Hz – 20 kHz Mikrofoni sagedusvahemik: 100 Hz – 10 kHz Takistus: 32 oomi Tundlikkus: 96 dB Kaabli pikkus: 2,3 m Kaal: 230 g linki need klapid vajavad aga pidevalt tĂŒĂŒtut tĂ€helepanu ja kui oled nĂ”us seda osutama, siis selle raha eest on raske parema heliga mĂ€nguriklappe saada. MARTIN METS

HINNE

Speedlink Coniux vÀga odavad klapid on enda hinnaklassi kohta vaat et parima heliga, kuid kipuvad peast liiga lihtsalt Àra kaduma.

*****

Ühed parimad klapid sellise raha eest

Sennheiseri CX seeria klapid on olnud ĂŒhed kiidetumaid kĂ”rvasisesed klapid ĂŒldse (CX 300!) ja nĂŒĂŒd on vĂ€ljas terve uus perekond neid uue seerianimetusega CX 1.00-st kuni CX 5.00-ni. Meie saime proovida nende keskmist varianti ehk CX 3.00. CX 1.00 on kĂ”ige lihtsam versioon, 2.00i on mĂ”eldud spetsiaalselt iSeadmete jaoks ja 5.00 tuleb koos kaabli kĂŒlge paigaldatud mikrofoniga, 3.00-il seda ei ole. Juba klappe kĂ€tte vĂ”ttes on aru saada, et tegu on kvaliteetsete klappidega ja karbis on kaasas standardne varustus – neljas eri suurus vĂ€ga Ă”hukesed klapipadjad ja karbike, mille ĂŒmber saab mugavalt kaabli kerida. Heli osas saab etteheiteid teha vĂ€he – see ei ole audiofiili ĂŒlirealistlik ja naturaalne heli, kuid ĂŒldpilt on vĂ€ga sĂŒmpaatne, elav ja dĂŒnaamiline ning detailsust Ă”hkab igast spektriosast. Kui keskmised ja madalad sagedused

on vĂ€ga hĂ€sti tasakaalus, siis eriti tooksin vĂ€lja madalamat otsa, mis minu Spotify pĂ”hialbumeid kuulates andsid tĂ”esti juurde vĂ€ikeseid nĂŒansse siia ja sinna – selliseid asju, mida eelmisel kuul jooksmiseks mĂ”eldud klappe testides kĂ”rva ei jÀÀnudki. Kvaliteetseid kĂ”rvasiseseid klappe mittepĂ€devatest eristab veel ĂŒks lihtne test – proovi nendega tĂ€naval jalutada ja kui su sammud hakkavad heli moonutama, siis pole need head. Sennheiser CX 3.00 lĂ€bis selle testi 90% edukusega, vĂ€ga vĂ€he on samme tunda ja vibratsiooni on, kuid see ĂŒldjuhul ei ole hĂ€iriv ning need kĂ€ituvad selles osas paremini.

KOKKUVÕTE 50 euro eest tĂ”enĂ€oliselt ĂŒhed parimad kĂ”rvasisesed klapid, mida on vĂ”imalik osta ja vibratsioonisummutus on selle eest pĂ€ris hea. 32 [digi] november 2014

Sennheiser CX 3.00

Hind: umbes 50 € MĂŒĂŒgil: kĂŒsi poodidest Ühendus: 2x 3,5 mm Sagedusvahemik: 17 Hz – 21 kHz Mikrofoni sagedusvahemik: 100 Hz – 10 kHz Takistus: 18 oomi Tundlikkus: 118 dB Kaabli pikkus: 1,2 m Kaal: 18 g Kui sellest tahta paremat heli ja vibratsioonisummutust, tuleb vĂ”tta juba mitu hinnaklassi kĂ”rgemad Sennheiseri IEseeria klapid vĂ”i mitmesaja euro kandis maksvad Gradod vĂ”i Shured. MARTIN METS

HINNE

*****



JÄRELE PROOVITUD

Mida osta Chromecasti asemel?

Chromecasti analooge on nĂŒĂŒdseks turul saada vĂ€ga suur hulk ja pĂ”himĂ”tteliselt teevad kĂ”ik ĂŒhte asja – lubavad sul telerisse saata nutisisu. Enamik neist pulkadest teeb palju rohkem kui Chromecast ise ja Defenderi Smart Android HD 2 on just ĂŒks selline. Muidu vĂ”ib Defengeri HDMI-pulk tunduda isegi kallis, kuid tegelikult on see Eestis Chromecastiga samas hinnaklassis. Ühenduste nimekiri on pĂ€ris muljetavaldav, teleri HDMI-porti ĂŒhendatud pulk suudab mĂ€ngida sisu USB-seadmetelt, micro-SD mĂ€lukaardilt, ĂŒle WiFi ja ĂŒle Bluetoothi. Toetatud failiformaatide nimiri on esinduslik, siit leiab nii MKV kui ka FLACi, peale nende kĂ”ikide teiste formaatide. Pildiformaatidest on ĂŒksnes GIF on puudu, seda suudab nĂ€iteks Microsofti Chromecasti analoog. Pulga peal jookseb Android 4.2 ja selle kasutajaliides on ĂŒllatavalt lihtne ja ĂŒlevaatlik. TĂ”si kĂŒll, mitte ĂŒlemÀÀra kiire ja sujuv ja pĂ€ris laadimisekraanidest ei

pÀÀse, kuid tĂ€iesti kasutatav. SisemĂ€lu on 4 GB ja see on mĂ”eldud Androidi ja rakenduste, aga mitte meediasisu jaoks. Pulga kĂŒlge seotud sisu on lihtsalt leitav, failid avanevad sekundi-kahega. Nexus 7 tahvli sellega sidumine midagi keerukat ei olnud ning telerisse peegeldatakse ĂŒsna viibevabalt terve tahvli ekraan, kus saab juba omakorda videoid vĂ”i kas vĂ”i mĂ€nge jooksutada. Samamoodi kĂ€ib ka nutitelefoni sidumine ja Windowsiga sĂŒlearvuti ekraani peegeldamine. PĂ”himĂ”tteliselt teeb see pulk vĂ€ga palju asju ja ĂŒsna vĂ€hese hinna eest, kui selle kasutajaliides oleks veel sujuvam ja kiirem, siis ei oleks sellele maksimumpunktide andmine mingi probleem.

Defender Smart Android HD2

Hind: 69 € MĂŒĂŒgil: OnOff VĂ€ljund: HDMI 1.4 OS: Android 4.2 Ühendused: WiFi b/g/n, Bluetooth, USB, MicroSD, micro-USB voolu jaoks SisemĂ€lu: 4 GB Heliformaadid: MP3, WMA, WP2, OGG, AAC, M4A, FLAC, APE, 3GP, WAV videoformaadid: MPEG, MKV, AVI, MP4, MOV, FLV, H.263, H.264, DIVX, HD 1080p Pildiformaadid: JPEG, BMP, PNG MÔÔtmed: 93 x 34 x 11 mm

MARTIN METS

HINNE

KOKKUVÕTE Odav vĂ”imalus teha enda teler oluliselt nutikamaks ning enda nutiseadmete pilt reaalajas teleriekraanile saada.

*****

Üks miljonist kaasaskantavast kĂ”larist

Nagu ka Chromecasti analooge, on ka nutiseadmetega kasutamiseks mĂ”eldud kaasaskantavaid kĂ”lareid umbes ĂŒks vĂ€hem kui miljon. Meie kĂ€tte sattus Speedlinki Gantry nime kandev kĂ”lar, mille pĂ”hiliseks ostuargemendiks tundub olema NFC-tugi. See pole midagi uut, selliseid kĂ”lareid oleme nĂ€inud ka varem, kuid tĂ”esti, see on mugav ja see töötab hĂ€sti. KĂ”lar ise nĂ€eb enda hinna kohta vĂ€ga sĂŒmpaatne vĂ€lja. Viietollise ekraaniga telefoni mÔÔtu ja umbes seitsme sentimeetri kĂ”rgune kĂ”lar on kaetud mĂ”nusa kummise, aga sileda materjaliga ning selle peal on hea kĂ€iguga nupud. Nuppudega saab lugusid vahetada, kĂ”net vastu vĂ”tta ja heli valjusust kontrollida. TagakĂŒljel on sisselĂŒlitamisnupp ning 3,5 mm pesa ja vastava kaabli leiab ka karbist, millega see enda telefoni vĂ”i tahvliga sisuda, kui ei taha Bluetoothi ĂŒhendust kasutada – sellisel juhul tasub kĂŒll Ă€ra unustada vĂ”imalus kĂ”nesid vastu vĂ”tta ja neile lĂ€bi kĂ”lari sisse-ehi-

Speedlink Gantry

Hind: 52 € MĂŒĂŒgil: Ox.e Ühendused: NFC, Bluetooth, mikrofon Laadimine: USB

tatud mikrofoni vastata. Heli teeb see kĂ”lar nagu enam-vĂ€hem kĂ”ik sellised. Seega, ĂŒsna valjut ja bassist, aga kannatab Spotify’st muusikat kuulata kĂŒll, kui su nĂ”udmised vĂ€ga kĂ”rged ei ole. Hoolimata NFC toest ja meeldivast vĂ€l-

KOKKUVÕTE Selline kaasaskantav Bluetoothi kĂ”lar, nagu need kĂ”ik on. Meeldiv vĂ€ljanĂ€gemine, ĂŒllatustevaba bassine heli ja kiiresti kustuv aku. 34 [digi] november 2014

janĂ€gemisest pole see kĂ”lar siiski mingilgi moel midagi erilist. Muusikat mĂ€ngib see ainult viis tundi ĂŒhe laadimisega ja selle eest kokkuvĂ”ttes vĂ”iks hind tegelikult olla madalamgi. MARTIN METS

HINNE

*****


JÄRELE PROOVITUD

Löök jÀÀb nĂ”rgaks Nokia/Microsoft on proovinud oma Lumia telefonidega Androide valusalt lĂŒĂŒa nutitelefonide odavamas otsas. Lumia 520 tegi seda valusalt ja oli kĂ”ige paremini mĂŒĂŒnud Lumia brĂ€ndi kandev telefon ĂŒldse. Uus Lumia 530 aga maksab lausa alla saja euro. Probleem on aga selles, et Lumia 530 ei ole mĂ€rgatavalt erinev enda eelkĂ€ijast, et kuidagi ostu Ă”igustada. Ekraan on kĂŒll natukene parema eraldusvĂ”imega ja protsessor on nĂŒĂŒd kahetuumalise asemele neljatuumaline, kuid mingit tuntavat edasiminekut siit ei leia. KĂŒll aga on edasiminek toimunud Androidi-maailmas. Motorola Moto E maksab Eestis kĂ”igest 20 eurot enam, on pritsmekindel ja isegi natukene paremate nĂ€itajatega, Sony’l on Xperia E1 ja Samsungil... Samsungil on terve rodu odavaid ja juba tĂ€iesti kasutatavaid nutitelefone, mille hind on saja euro ringis vĂ”i natukene ĂŒle selle. KĂ€es on Lumia 530 nagu odav Lumia ikka, plastmassine, natukene paksuke, mĂ”nus kĂ€es hoida, kuid ka parajalt libedake kĂ€tte haarates. Üldiselt on sellise hinnaklassi telefonid pĂ€ris kohutavad, kuid Lumia 530 on ikkagi pĂ€ris mĂ”istliku disainiga, rÔÔmsameelselt vĂ€rviline ja

Odavate telefonide ekraanid on kehvad, aga selle Nokia juures torkab see nÀotu ekraan kohe silma Nokia Lumia 530

Hind: 99 € MĂŒĂŒgil: kĂŒsi mobiilioperaarorilt Protsessor: Qualcomm Snapdragon 200, neljatuumaline 1,2 GHz VĂ”rgud: 2G, 3G MĂ€lu: 512 MB mĂ€lu, 4 GB sisemĂ€lu, micro-SD mĂ€lukaart kuni 128 GB Ekraan: 4tolline (480 x 800 pikslit, LCD) Ühendused: 3,5 mm audiovĂ€ljund, microUSB, Bluetooth 4.0, WiFi b/g/n, GPS, Glonass Kaamera: 5 Mpx OperatsioonisĂŒsteem: Windows Phone 8.1 Aku: 1430 mAh MÔÔtmed: 119,7 x 62,3 x 11,7 mm Kaal: 129 g

ei peleta sellega ostjaid eemale. Pildi peal nĂ€evad ekraani vĂ€rvid vĂ€lja selged ja kontrastsed, kuid reaalsuses on asi selles vĂ€ga kaugelt – ekraan on selle telefoni kĂ”ige nĂ”rgem koht. Odava telefoni kohta keskmine kvaliteet, kuid ekraani vĂ€rvid nĂ€evad vĂ€lja, nagu oleksid aastad pesumasinas oma töö teinud.

LĂ€bi pesumasina VĂ€rvid on vĂ€lja pestud, kontrast on nĂ”rk, ekraan on tuhm ning kui oled harjunud vĂ€hegi kallimate telefonidega, siis kargavad ka kĂ”ik pikslid ĂŒkshaaval silma. Teksti lugemine, kas vĂ”i uudiste lugemine, vĂ”tab pisarad silma, sĂ”na otseses mĂ”ttes. Siinkohal on Moto E kindlasti parem valik. Mul polnud Lumia 520 kĂ”rvale vĂ”tta, aga ma ei mĂ€leta, et seal oleks ekraan nii tagasihoidlik tundunud. Lumia 530 tuleb nĂŒĂŒd juba Windows Phone 8.1-ga ja see on iseenesest hea, sest pea kĂ”ik need olulised uuendused, mis sellega kaasa tulid, on ka siin kenasti olemas. Tavakasutuses vast kĂ”ige olulisem on see, et uus Internet Explorer brauser on mĂ”nusalt kiire, vĂ”rreldes varasemate sÀÀstu-Lumiatega on vahe nagu öö ja pĂ€ev.

Ära palju kasuta Lumiate ĂŒheks plussiks on olnud suhteliselt hea aku vastupidavus vĂ”rreldes sama klassi Androididega. Mul aga oli tiheda testikasutuse juures raske sellega Ă”htuni vastu pidada, kuigi 1430 mAh aku on sama mis Lumia 520-gi. Kui su telefonikasutus piirdub kĂ”nede, meilide vaatamise ja veel paari lihtsama operatsiooniga, vead tĂ”enĂ€oliselt kaks pĂ€eva vĂ€lja kĂŒll. Uue Windows Phone’i akusÀÀstja pÀÀstab siin ka natukene. Kaameraga on olukord samuti nutuke. FĂŒĂŒsilist kaameranuppu eraldi ei olel, 5

KOKKUVÕTE Kui Lumia 520 oli omas ajas hea odav nutitelefon, siis seda enam Lumia 530 pole. Ka odava telefoni kohta peaks see olema parem, et ostu Ă”igustada.

Mpx kaameral ei ole vĂ€lku, ees kaamerat ei ole ja tagakaameral on fikseeritud fookus. Heades oludes saab okei pildi, kuid lĂ€hivĂ”tted vĂ”ib unustada ja juba ĂŒsna lihtsad varjud vĂ”i liikumine tekitavad tĂ”siseid kahjustusi pildikvaliteedis, rÀÀkimata veel siis hĂ€marast. Niisiis, vĂ€ikse hinna eest saab ka tagasihoidliku telefoni, mis kindlasti pole pĂ€ris see kvaliteet, millega vĂ”iks odavaid Androide kahte lehte laiali lĂŒĂŒa. On lihtsalt keskmiselt hea/halb odav telefon. MARTIN METS

HINNE

***** [digi] november 2014 35


JÄRELE PROOVITUD

Telefon inimesele, keda telefonid ei huvita Siin ta on: Lumia 830. Mitte mingi tippmudel, mille eest tuleks vĂ€lja kĂ€ia 700 eurot, kuigi tavaliselt ma olen harjunud selliseid testima. Lumia 830 on keskklassi telefon, hind alla 400 euro ning tehnilised nĂ€itajad ka mĂ”istlikud, mitte ĂŒleliia edvistavad. Lumias on 1,2 GHz protsessor, viietolline ekraan pole Full HD, vaid 720p, mĂ€lu on 1 GB ja nii edasi. Üldiselt on Windows Phone selliste tagasihoidlike nĂ€itajatega hĂ€sti jooksnud ja ka 830 pole erandiks. KĂ”ik on kiire ja sujuv, aku peab hommikust Ă”htuni ĂŒsna kindlalt vastu ning riistvara poolelt millestki puudust kĂŒll ei oska tunda. KĂ”ik Lumiad on siiani olnud vĂ€ga meeldivad kĂ€es hoida ja 830 on ka. Telefoni ĂŒmber on tugev metallist raam (kolleeg Glen Pilvre kĂŒll vĂ€idab, et tegu on ĂŒlihĂ€sti metalli imiteeriva plastmassiga, aga ma ei leidnud selle kohta rohkem infot, vĂ”ib-olla on see tĂ”esti nii), tagakĂŒlge on Lumiatele kohaselt vĂ€rvilisest pehmest plastmas-

sist ning telefoni esikĂŒlge katab ilus must ekraan. Lumia 830 on rÔÔm kĂ€es hoida ja kasutada.

VĂ€ga hea kaamera Eraldi tĂ€helepanu tuleb pöörata kaamerale: 10-megapiksline Carl Zeissi mĂ€rgistusega lÀÀts, optiline stabilisaator ning hea tarkvara kokku annavad tulemuse, milleni mĂ”nikord ei kĂŒĂŒndi ka kallimad telefonid. Lumia 830 kaamera on ĂŒldiselt vĂ€ga hea. Ainult HDR-i ei ole, selle vĂ”iks Microsoft lisada. Windows Phone tarkvara on teinud ka jĂ€lle suure sammu edasi. On olemas korralikud Facebooki, Instagrami ja Twitteri rakendused, isegi Google Maps (kuigi ka Nokia enda kaardid ja naviprogramm on vĂ€ga head). E-postirakendus ja kalender ĂŒhilduvad probleemideta Google’iga ning ka mitteametlikke Dropboxikliente leiab. Asjad arenevad edasi. Aga kaks tĂ€helepanekut, lubage, ma siiski teen.

Mida teha ei saa Esiteks, Windows Phone on peaaegu-peaaegu, aga endiselt mitte pĂ€ris. Enamuse oma asjadest saab tehtud, kui sa ei taha teha palju, aga kui sa oled selline inimene, kes tahab kasutada turule tulevaid uusi rakendusi ja teenuseid, siis pole Windows Phone sinu jaoks. Kohati on rakenduste kvaliteet ligadi-logadi, nĂ€iteks mitteametlik Fleepi klient kord annab uutest sĂ”numitest teada, siis jĂ€lle mitte. Kui oled harjunud nĂ€iteks Twitterist artiklite linke „loe hiljem“

KOKKUVÕTE Ilus, hĂ€sti ehitatud, kiire, hea kaameraga lihtne nutitelefon. Windows Phone tarkvara on parem kui kunagi varem. Aga enne ostmist mĂ”tle hoolega jĂ€rele. 36 [digi] november 2014

Nokia Lumia 830

Hind: 379 € MĂŒĂŒgil: kĂŒsi poodidest VĂ”rgud: 2G, 3G, 4G Protsessor: SnapDragon 400, 1,2 GHz Ekraan: 5 tolli, 1280 x 720 pikslit IPS LCD, Gorilla Glass 3 Kaamera: 10 MP, Carl Zeiss lÀÀts, LEDvĂ€lk, optiline stabilisaator MĂ€lu: 16 GB, 1 GB RAM, mĂ€lukaardipesa Ühendused: USB 2.0, WiFi (a/b/g/n), AGPS, GLONASS, FM-raadio, Bluetooth 4.0 A2DP, OS: Windows Phone 8.1 MÔÔtmed: 13,9 x 7 x 0,85 cm Kaal: 150 g rakendustesse nagu Pocket saatma, siis Windowsis sa seda teha ei saa. Podcastirakendus on keeruline ja segane kasutada. Klaviatuur ei oska parandada valesti trĂŒkitud sĂ”nu ega ise sĂ”nu vĂ€lja pakkuda ja see teeb Lumial trĂŒkkimise ĂŒsna piinavaks. Paljud programmid jooksevad musta tausta peal, mis teeb nende kasutamise kuidagi juhanliivilikult ahistavaks. Lumiat kasutades ma hakkasin alateadlikult vĂ€ltima e-postirakenduse avamist, sest see oli depressiivne.

Keerulisi asju pole vaja Ja teiseks: konkurents 300-500 euro hinnaklassis on vĂ€ga suur. Lumia 830-st pisut vĂ€hem vĂ”i rohkem maksavad nĂ€iteks Nexus 5, Sony Z1 Compact, LG G3, Sony Z2 ja iPhone 5c. KĂ”ik millegi poolest vĂ€ga vĂ€ga head telefonid. Lumia 830 on telefon inimesele, keda telefonid eriti ei huvita. Tugev, ilus, hea hoida, kĂ”ik lihtne toimib ja keerulisi asju polegi vaja teha. Aga kui sa pole pĂ€ris keskmine kasutaja, vaata parem konkurentide poole. Lumia on hea kĂŒll, aga varsti hakkab ahistama. HENRIK ROONEMAA

HINNE

*****


JÄRELE PROOVITUD

Thinkpad X1 tegemisse on lĂ€inud mĂ”ttetööd kĂŒll: pole just palju arvuteid, mis nĂ€iteks nii palju painduksid

Enam ei ole aasta 2005 Ma mĂ€letan, et kui kunagi hakkasin Ă”ppelaenu eest oma esimest sĂŒlearvutit ostma, uurisin tuttavatelt IT-inimestelt jĂ€rele, milline on parim. Vastus oli minu jaoks tookord sama ĂŒllatav kui info, et Elton John kannab parukat: tuleb osta ilmetu, must, kandiline, kole Thinkpad. Seega oli X1 Carboni testimine minu jaoks nagu tagasipöördumine sinna aega, kus ma veel viimati musti Thinkpade kasutasin. Ma Ă”ppisin lĂ”puks hindama nende fĂŒĂŒsilist vastupidavust, vĂ€ga head klaviatuuri, hĂ€id garantiitingimusi ning pisikesi mugavusuuendusi nagu klaviatuurivalgustus, mis tol ajal tĂ€hendas ekraani ĂŒlaservas olevat LED-lambikest. Teistel ei olnud midagi sellist pakkuda. Aga vahepeal on kĂŒmme aastat mööda lĂ€inud ja kuigi endiselt vĂ”ib osta ka koledaid musti Thinkpade, vĂ”ib nĂŒĂŒd osta ka ilusaid musti. Nagu nĂ€iteks seesama X1 Carbon. Must kĂŒll, aga kena. Ülimalt Ă”huke, ĆĄiki joonega. SĂŒsinikkiust korpusega, mis vastab igasugustele maistele ja kosmilistele militaarsetele standarditele.

Klaviatuur on sassis Testiarvuti oli nii vĂ”imas, et lausa imestama paneb, kuidas see kĂ”ik 2 cm paksusesse korpusesse mahutati: Core i7 protsessor, 8 GB mĂ€lu, nĂ”elterav 2560 x 1440 pikselit puutetundlik ekraan ning kĂ”ik see kokku kaalub vaid 1,4 kilo. 14-tolline sĂŒlearvuti! MĂŒstika. Ja tundub igast kĂŒljest vaadates tĂ€ieĂ”iguslik Thinkpad. Üks vĂ€heseid PC-arvuteid, mis mingeid emotsioone tekitab ja meelde jÀÀb. Mingil pĂ”hjusel on Lenovo otsustanud traditsioone ka pisut uuendada ning proovinud innovaatilisi lahendusi. NĂ€i-

teks on X1 klaviatuuril osad klahvid tĂ€iesti vales kohas, mis on vĂ€ga veider. Seal, kus peaks olema Caps Lock, on hoopis Home/ End kaksiknupp. Backspace’i koha peal on ka kaksiknupp: vasak pool on Backspace, parem pool Delete. Ärva Ă€ra, kummale poolele su nĂ€pp automaatselt kogu aeg pihta saab. Nuppude Ă€ravahetamine klaviatuuril on kuritegu, seda ei tohi teha. Ei tohi ja kĂ”ik.

IT-osakonnale see meeldib F-klahve ei ole ĂŒldse, vaid nende asemel on puutetundlik LCD-riba, kus kuvatakse virtuaalseid nuppe vastavalt sellele rakendusele, kus sa parajasti oled. NĂ€iteks kui aktiivne on brauseri aken, on seal navigatsiooninupud jne, tekstitöötluses hoopis teised nupud. Ja kui soovid, siis vĂ”ivad seal olla ka vanad head F-nupud. Kindlasti huvitav, aga tĂ€iesti ebavajalik innovatsioon. Kahjuks tuleb öelda, et probleeme on veel. Ekraan ei lĂ€he piisavalt eredaks. Ventilaator hakkab iga vĂ€iksema asja peale sahisema ja seda on liiga hĂ€sti kuulda. Windows on endiselt tĂ€is tĂŒĂŒtut lisavara, mis pidevalt lahti hĂŒppavate akendega tĂŒĂŒtab ning Thinkpadi enda tarkvarakoorem on ka uhkelt esindatud. Ja aku peab liiga vĂ€he vastu, ainult mĂ”ne tunni tööaega. Ootaks umbes poole rohkem. IT-osakondades töötavad inimesed os-

KOKKUVÕTE Ilus, tugev ja kvaliteetne, aga vĂ€ga kallis sĂŒlearvuti, millel on ka terve rida vigu. Neid arvuteid ostab IT-osakond. Teised peaksid endale ostma Macbooki.

Lenovo X1 Carbon

Hind: alates umbes 1250 € (testikonfiguratsiooni hind umbes 2500 €) Testis olnud mudel: 20A8003XMN Protsessor: Intel Core i7 4600U 2,1 GHz Ekraan: 14 tolli LED, 2560 x 1440 pikselit, puutetundlik MĂ€lu: 8 GB KĂ”vaketas: 128 GB SSD Graafikakaart: Intel HD Ühendused: 2 x USB 3.0, HDMI, audiovĂ€ljund, WiFi (a/b/g/n/ac), Bluetooth 4.0, DisplayPort, Gigabit LAN (adapteriga), veebikaamera 1,3 MP, sĂ”rmejĂ€ljelugeja Kaal: 1,4 kg MÔÔtmed: 33,1 x 22,6 x 2 cm OS: Windows 8.1 Pro 64 bit tavad hea meelega mĂ”nele kĂ”rgemale juhile selle arvuti. Lihtsalt juba selle pĂ€rast, et neile meeldib Thinkpade osta ja hallata. Garantii on hea. Dokkida saab. Turvalised on. Nagu öeldakse, kedagi pole kunagi Thinkpadi ostmise eest vallandatud. KĂ”ik teised aga peaksid oma 1300 kuni 2500 eurot pigem kulutama Macile, sest sama hinna eest on Macid lihtsalt palju paremad arvutid. HENRIK ROONEMAA

HINNE

***** [digi] november 2014 37


JÄRELE PROOVITUD

Niimoodi kaugele ei jĂ”ua Moto G oli eelmisel aastal tĂ”eline rokkstaar inimestele, kes ei tahtnud oma Harju keskmist kuupalka uue telefoni alla panna. Selle sai kĂ€tte isegi vĂ€hem kui 200 euroga ja samas pakkus selle riistvara pea nii head taset, et tegi silmad ette kaks korda kallimatele. Pole siis ime, et vĂ€idetavalt oli mullune Moto G firma kĂ”igi aegade mĂŒĂŒduim nutitelefon, kuigi tĂ€pseid mĂŒĂŒginumbreid pole Motorola avaldanud. Uus Moto G on peaks aitama edulugu jĂ€tkata, aga Motorola ei jÀÀ lootma lihtsalt kosmeetilistele uuendustele, vaid on G-masinasse veidi steroide sĂŒstinud. Aga enne veel selle arvustamist tuleb klaarida eri mudelitega tekkinud segadust, sest Moto G nime all vĂ”ib poest leida ka asja, mida sa ĂŒldse ei otsinud. Esiteks on olemas mullune 4,5-tolline Moto G, mida vĂ”ib nimetada vanaks. Sel suvel tuli vĂ€lja selle vana tĂ€iendatud versioon, mis on saanud juurde 4G ehk LTE toe. Paar kuud hiljem tuli vĂ€lja 5-tolline Moto G, mida nimetagem uueks. Ja sellest uuest on saadaval lisaks tavalisele ka kahe SIMkaardi toega mudel.

Miks 4G-d ei ole?! Just see uus kahe SIM-kaardi toega Moto G oli ka meil arvustamisel ja kui sa eelneva segaduse edukalt lĂ€bi nĂ€risid, siis saad aru, et sellel on kĂŒll suurem 5-tolline ekraan, kuid pole LTE-d! Kui mullu vĂ”is veel vĂ€ikese hĂ€daldamisega siiski sellele puudujÀÀgile lĂ€bi sĂ”rmede vaadata, siis 2014. aastal ei saa kahjuks kuidagi soovitada telefoni, mis ei toeta neljanda pĂ”lvkonna andmesidet ehk LTE-d. LTE pole enam eriline luksus, vanemad 3G vĂ”rgud on rahvastatud piirkondades ĂŒlekoormatud ja suhteliselt aeglased ning LTE toega telefone pakuvad Motorola konkurendid igati mĂ”istliku hinnaga. On vĂ€ga tĂ”enĂ€oline, et Motorola teeb sama triki nagu esimese Moto G-ga ehk toob veidi aja pĂ€rast turule LTE-toega tĂ€iendatud variandi. Muidu jĂ€tkab uus Moto G vanaga samal rajal ja see pole halb. Viietolline ekraan on ĂŒllatavalt kvaliteetne ja parema heleduse ning kontrastiga kui teistel soodustelefonidel, kuigi ekraan ei kannata suure nurga alt vaatamist nagu tipptelefonide paneelid. See ekraan on mĂ”eldud video ja filmide vaatamiseks – seda toetavad ka uuendusena tulnud stereokĂ”larid, mis telefoni lapikult kĂ€es hoides asuvad mĂ”lemal pool

Uus Moto G on suurem kui vana ja parem ka, aga 4G puudumine ei ole praegu enam kĂŒll hea asi ekraani. Muidu on Moto G korpus suhteliselt ilmetu ja ĂŒhtlane mĂŒtakas. Kuna kaks kĂ”larit on tĂ€pselt sarnased ja esikĂŒljel pole ĂŒhtegi fĂŒĂŒsilist nuppu, on vahel raske aru saada, mispidi Ă”igesti telefoni kĂ€es hoida.

Tugev konkurents Uue Moto G kaamera on veidi parem kui vanal, kuid erilisi foto-ootusi ei maksa sellele seade. See-eest pakub suhteliselt puhas nexuslik kasutajaliides kasutusmĂ”nu nii kaameras kui ka ĂŒlejÀÀnud telefonis. Mulluse Moto G muljetavaldav omadus oli ka suhteliselt mittemidagiĂŒtlevast akust nii palju vĂ€lja pigistada, et sellest jĂ€tkus isegi kaheks pĂ€evaks. Kahjuks on uues mudelis sama aku nagu vanas (see kehtib ka protsessori kohta), kĂŒll aga tuleb sellel toita suuremat ekraani. See tĂ€hendab, et rohkem kui pĂ€eva aktiivset kasutust ei maksa sellelt akult oodata.

Hind: 222 € MĂŒĂŒgil: Klick VĂ”rgud: 2G, 3G Protsessor: neljatuumaline 1,2 GHz Cortex-A7 (Snapdragon 400) MĂ€lu: 1 GB RAM, 8/16 GB sisemĂ€lu Töösagedused: 3,5G 850/900/1700/1900/2100 MHz, 2G 850/900/1800/1900 MHz Ekraan: 5-tolline IPS LCD, 720 x 1280 pikslit Kaamera: 8 MPx, 720p video 30 k/s, LEDvĂ€lklamp, esikĂŒlje kaamera 2 megapikslit Ühendused: WiFi b/g/n, USB 2.0, Bluetooth 4.0 LE (A2DP), 3,5 mm audiovĂ€ljund, aGPS/GLONASS OperatsioonisĂŒsteem: Android 4.4.4 Aku: 2070 mAh MÔÔtmed: 14,2 x 7,1 x 1,1 cm Kaal: 149 g

HANS LÕUGAS, EESTI PÄEVALEHT

KOKKUVÕTE Soodne, aga 4G-d ei ole. Peegeldab aastaga muutunud turgu: soodsate telefonide kategoorias on konkurents varasemast teravam. 38 [digi] november 2014

Motorola Moto G

HINNE

*****



JÄRELE PROOVITUD

Kellad, viled ja head pildid Varem on Pentax eksperimenteerinud vĂ€rviliste kaameratega, ent nĂŒĂŒd on nad sammu edasi astunud. Pentaxi uuel peegelkaameral K-S1 on kĂŒljes rohkem tulukesi kui vaese inimese jĂ”ulupuul. Kuidas kaunis kaamera ka pilti teeb? Ütleme otse vĂ€lja – fotoaparaadid, eriti digipeeglid, pole enam teab mis pĂ”nev kraam. Vanasti, siis kui telefonid olid veel helistamiseks, oli lugu muidugi teine – kaamerate pildikvaliteet ja kiirus paranes iga pĂ”lvkonnaga ja oli, millest rÀÀkida. Pentaxi firmamĂ€rgiks on olnud neil aastatel just hea hinna ja kvaliteedi suhtega tooted. TĂ€na möllavad aga paljud Jaapani tootjad hoogsalt hĂŒbriidimaailmas, Nikonil ja Canonil on tĂ€iskaader, aga Pentax on jÀÀnud konservatiivseks, ent pole pĂŒssi sugugi pÔÔsasse visanud.

Kuidas pĂŒĂŒda kasutajaid? Nutimobiilse fotogeneratsiooni tĂ€helepanu ei tĂ”mba kuiva jutuga sensoritest vĂ”i objektiividest. Tuleb teha asi, mis paistaks silma. K-S1 teeb seda sĂ”na otseses mĂ”ttes, sest nii ees- kui tagapool helendavad vĂ€rvilised tulukesed. KĂ€epidimes on neli rohelist LEDi, tagakĂŒljel pĂ”leb suur sinine OK-nupp ja selle ĂŒmber valged reĆŸiimikirjad. PÀÀstikut ĂŒmbritseb samuti helendav rĂ”ngas. Pildikvaliteedile need omadused ilmselt suurt mĂ”ju ei avalda, aga pole ka ainult bling. Eesmised LEDid nĂ€iteks kustuvad ĂŒkshaaval viitpÀÀstikut kasutades. Kui viimane kustub, kĂ€ib klĂ”ps. PÀÀstiku 40 [digi] november 2014

pulseeriv vĂ€rv muutub vastavalt reĆŸiimile. Foto puhul on see roheline, video puhul punane.

Imetabaselt vĂ€ike kaamera TagakĂŒljele on aga disainerid paigutanud reĆŸiimide valikuratta, selle, mis tavaliselt asub kaamera peal. Valikuratta sees asub neli noolenuppu, mida pole just kĂ”ige mugavam vajutada ja kĂ”ige keskel siis mainitud siniselt hiilgav suur OK, millele saab alati vĂ€ga hĂ€sti pihta. Roheliselt helendab valikurattal vaid aktiivne reĆŸiim, ĂŒlejÀÀnud kirjad, nagu öeldud, on valged. Lisaks tulukestele teeb K-S1 atraktiivseks ka suurus vĂ”i Ă”igemini selle puudumine. Tegemist on kui mitte kĂ”ige pisema APS-C kaameraga, siis ĂŒhega vĂ€iksematest kindlasti. TĂ”si, kĂ€es hoida K-S1 ĂŒleliia mugav pole, aga eks vĂ€iksema kĂ€ega kasutaja vĂ”ib ju hoopis vastupidiselt arvata. Disainilt, nagu ka menĂŒĂŒde graafikalt, meenutab K-S1 pigem seda aega, kui koduvideoid salvestati magnetlindile – siledad sirged pinnad, kandilised nurgad ja graafika. Aga eks ole seegi omamoodi stiilne. K-S1 kasutab Sony toodetud 20megapikslist CMOS-sensorit koos uue Prime M2 protsessoriga ja peab möönma, et see

kooslus toimib erakordselt hĂ€sti. Suurim vĂ”imalik ISO on 51 200 ning isegi siis saab RAW-failidest kĂ€tte pĂ€ris palju detailsust. JPGid on tĂ€iesti kasutatavad nii umbes ISO 12 800ni. Kaamera funktsionaalsusest rÀÀkides tuleb öelda, et siinkohal on avastamisrÔÔmu pĂ€evadeks, et mitte öelda kuudeks. Seadistada saab erakordselt palju ning (loomingulisi) reĆŸiime ja kombineerimist jagub lĂ”putult. Toreda omadusena vÀÀrib mĂ€rkimist nĂ€iteks RAW-andmete salvestusvĂ”imalus ka JPG-vormingu puhul. Teisiti sĂ”nastades – teed pilte JPG reĆŸiimis, ent nĂ€iteks mĂ”ne foto puhul tundub peale pildistamist, et vĂ”iks nii igaks juhuks RAW ka vĂ”tta. Viimase pildi puhul on RAW-info alati puhvris ning selle saab nupuvajutusega kaardile salvestada. Samuti on vĂ”imalus ka kaamerasiseselt RAW-faile ilmutada, seda nii ĂŒhe- kui hulgikaupa.

Stabiilse pildiga K-S1 salvestab muidugi ka Full HD videot, aga ainult MOV-vormingus. See eest saab aga isegi helinivood mÔne astme ulatuses kÀsitsi reguleerida ja kaadrisagedust muuta. Kiitma peab samuti pildistabilisaatorit, mis toimib erakordselt hÀsti. FaasipÔhine autofookus toimib suhte-


Pentax K-S1 + 18-55 kit

Hind: 699 € MĂŒĂŒgil: Photopoint Sensor: 20 megapikslit, APS-C CMOS Komplektobjektiiv: smc PENTAX DA L 18-55mm f/3.5-5.6 AL Teravustamine: Kontrastituvastusega, faasituvastusega Tundlikkus: ISO 100–51200 SĂ€riaja vahemik: 1/6000–30 s, aegvĂ”te SarivĂ”te: 5,4 k/s Ekraan: 3-tolline, 921 000 pikslit Failivormingud: JPG, RAW, RAW + JPG Videosalvestus: 920 x 1080 25/24p, 1280 x 720 50/25/24p, 640 x 480 25/24p, MOV Muu: HDMI MÔÔtmed: 12,1 x 9,3 x 7 cm Kaal: kere koos aku ja mĂ€lukaardiga 558 g

Vasakul HDR, paremal nÀide sellest, kuidas komplekt valgust ja varju jÀÀdvustab.

IseĂ€ralik vĂ€limus ei heida vĂ€himatki varju kaamera vĂ”imekusele. See on ĂŒks igati tore kaamera liselt nobedalt, aga eelvaatereĆŸiimi kasutades ei saa kontrastipĂ”hise kohta pĂ€ris sama öelda.

Kindlasti proovimist vÀÀrt

Kaamerast tulnud ISO 51 200 JPG. RAW pildistamine ja Photoshopis konvertimine annab juurde kordades detailsema ja parema tulemuse.

Üldiselt on pildistamisprotsess ĂŒsna meeldiv, kui leppida mĂ”ningate nĂŒanssidega, mille selles hinnaklassis paratamatult n-ö kauba peale kaasa saab, nagu nĂ€iteks komplektobjektiiv, mille vĂ”imed jÀÀvad kaamera omadele nĂ€htavalt alla vĂ”i ekraan, mida ei saa keerata ja mis ei lĂŒlita end automaatselt vĂ€lja, kui kaamera nina silma juurde tĂ”sta. Ka katikuklĂ”ps ei kĂ”la kuigi professionaalselt. Ja siis veel on teravustamismootor, mille robotlik jĂ”uramine ei soosi nĂ€iteks ei lindude lĂ€hivaatlust ega ka mistahes muid vaiksemat sorti pidulikke hetki, mida see vĂ”ib rikkuda. Aga laste portreede pildistamiseks sobib K-S1 just selle omaduse pĂ€rast suurepĂ€raselt, sest uudishimulikud pilgud kaamera suunas on autofookuse puhul alati garanteeritud. Kui sind fotokunst tegelikult ka huvitab, siis tasub K-S1 prooviks kĂ€tte vĂ”tta kĂŒll. Inspiratsiooni, vĂ”imalusi ja kvaliteeti on selles kaameras peidus ikka kordades rohkem kui mistahes taskutelefonis. GLEN PILVRE

Kaamerasisesed ilufiltrid kaotavad vajaduse arvutis vÀrve ilusamaks kruttida.

KOKKUVÕTE Pentax K-S1 on lĂ”bus vĂ€ike digipeegel, mille kĂ€sitsemise mugavuse ĂŒle vĂ”ib kĂŒll norida, aga mis teeb vĂ€ga hĂ€id pilte – eriti kui optikasse investeerida.

HINNE

***** [digi] november 2014 41


JÄRELE PROOVITUD

TÀna Ôhtul qikime ka vÔi?

Qik on uus ja lĂ€ikiv videosĂ”numite rakendus. Umbes nagu Skype, ainult selle vahega, et kirjutada ei saa, ainult videot saata. Klippide pikkus on piiratud 42 sekundiga, seega ei ole sul vĂ”imalik sĂ”pru pĂ€ris surnuks tĂŒĂŒdata. Kontaktide lisamiseks pead teadma nende telefoninumbrit, muud vaja pole. Kui neil pole Qik veel installitud, saavad nad selle kohta sĂ”numi. Siin on ka Qiki esimene probleem, sest vaikimisi sĂ”num on nii spĂ€mmi moodi kui veel ĂŒldse olla saab: „Hey, check out the video I just sent you on Skype Qik“. Esimene tuttav, kellele ma selle ilma ette teavitamata saatsin, tahtis juba EMTsse kaevata, et minu number on spĂ€mmerite kĂ€tte sattunud. Õnneks oli mul oidu saata jĂ€rgi sĂ”num, et jah, see teade tĂ”esti tuli minult.

Miks ma ei saa sĂ”numit kohandada? Uue sĂ”numi saatmine on vĂ€ga lihtne, kuid mĂ”ne telefoni esikĂŒlje kaamera puhul venitab Qik pildi laiaks. SĂ€ttida ega muuta midagi eriti ei saa, programm on tehtud nii lihtsaks kui vĂ”imalik ja kui Qik toimib, siis on kogemus vĂ€ga sujuv. Klipid tulevad sisse, vastamine on mugav. Esimese ja tagumise kaamera vahel saab video kĂ€igus jooksvalt vahetada. Hea on see, et ilma internetiĂŒhenduseta salvestatud

KOKKUVÕTE

Skype Qik

OS: Android, iOS, WP Hind: tasuta Proovitud telefonil: LG G2, Nexus 4 video saadetakse Ă€ra automaatselt esimesel vĂ”imalusel. Paraku grupivideot mina kahes kĂ€epĂ€rast olnud telefonis (Nexus 4, LG G2) tööle ei saanudki. Gruppi saab luua, aga videod kohale ei lĂ€he. Igale liikmele eraldi – pole probleemi. KĂ”igile korraga? „Not sent“. PĂ”himĂ”tteliselt on tegemist vahva asjaga, aga see on kuidagi puine. Arusaadav, et Skype tahab teha lihtsat rakendust, mida pole vaja nĂ€ppida ja mis Lihtsalt Töötab, aga hetkel nagu hammustaks toorest Ă”una. Justkui on söödav ja justkui ei ole ka. SVEN VAHAR

HINNE

PÔhimÔtteliselt on tegu vahva asjaga, aga hetkel on see kÔik kuidagi poolik ja puine: kohati tekitab kasutajas segadust, kohati lihtsalt ei tööta.

*****

VÔÔrkeel oskama!

VÀidetavalt oskab keskmine eestlane 2,7 keelt. 1,7 neist on mÔni vÔÔrkeel. Tervet euroopat kesise keeleoskusega aga lÀbi ei sÔida. VÔÔras riigis ringi reisides kulub marjaks Àra intelligentne tÔlkerakendus. Word Lens Translator on ideaalne automaattÔlk. Word Lens teeb tÀpselt sama, mida PhotoMathgi, ainult et vÔÔrkeeltega. Installi see nutitelefoni, sihi kaameraga vÔÔrkeelse teksti peale ja sa nÀed reaalajas ekraanil tÔlget. Rakenduse reklaamipiltidelt vaatavad vastu perfektselt tÔlgitud liiklus- vÔi keelumÀrgid No Parking, No Smoking jne. Selliste lihtsate sÔnadega saab Word Lens tÔepoolest vÀga hÀsti hakkama. Word Lensi sÔnastik katab peamised euroopa keeled: valikus on saksa, inglise, prantsuse, hispaania, itaalia, portugali ja ka vene

keel. KĂ”igi keelte vahel risti tĂ”lkida siiski ei saa, tĂŒvikeeleks on inglise keel ja teised moodustavad paare sellega, kuid mitte omavahel. Korralikult töötab Word Lens siis, kui on tĂ€idetud kolm tingimust: valgus on hea, font on selge ja grammatika lihtne. Harvaesinevaid vorme sĂ”nastikus pole, samuti ei oska ta valida sĂŒnonĂŒĂŒme. Siin kĂ”rval on nĂ€ha ekraanipilt, kus Word Lens on prantsuskeelse sĂ”na avis tĂ”lkinud kui „arvamus“, kuigi antud

KOKKUVÕTE Üks igavesti Ă€ge rakendus, mis proovib lĂ€bi kaamerasilma nĂ€htud kirju ja silte sulle arusaadavamasse keelde tĂ”lkida. Kohati töötab, kohati mitte. 42 [digi] november 2014

Word Lens Translator

OS: Android, iOS Hind: tasuta Proovitud telefonil: LG G2 kontekstis tĂ€hendab see hoopis „teatist“. Sellegipoolest on Word Lens ĂŒks igavesti Ă€ge rakendus. Nii korralik tekstituvastus kui ka masintĂ”lge on mĂ”lemad juba iseenesest keerukad ĂŒlesanded ning neid reaalajas ideaalselt toimima saada ei ole lihtne. Igal reisisellil peaks Word Lens Translator telefoni installitud olema. See on ikka tĂŒkk maad parem kui mitte midagi ning umbes miljon korda kiirem kui pabersĂ”nastiku lehitsemine. SVEN VAHAR

HINNE

*****


JÄRELE PROOVITUD

„Raiu see valem pĂ€he!“ Kes meist poleks enda koolipĂ”lves sellist lauset kuulnud, eks? Tegelikult on ajad edasi liikunud ja matemaatikavĂ”i fĂŒĂŒsikavalemeid ei peaks enam endale kĂ”iki pĂ€he taguma, vaid pigem peaks oskama luua seoseid ja aru saama, miks ja kuidas mingi tulemus saavutatakse ning anda oskused ĂŒlesannete lahendamiseks. Et seda tĂ”estada, tegid horvaadid maailma esimese fotokalkulaatori. See on kaamerarakendus, suuna see tehtele ja sulle nĂ€idatakse koheselt Ă”igest vastust. Ja mitte ainult vastust, vaid ka lahenduskĂ€iku. Tehetest on toetatud kĂŒll mitte ĂŒlemÀÀra palju, aga see saab aru nii murdarvudest kui ka vĂ”rranditest. Ning see kĂ”ik toimib, kuid ĂŒhe „agaga“ – sellega saad vastused kĂ€tte enda matemaatikaĂ”pikust, aga ise kirjutatud ĂŒlesandeid see vĂ€hemalt veel ei suuda lugeda. Aga kĂŒll see ĂŒhel pĂ€eval suudab ja mu meelest polegi selle rakenduse puhul oluline niivĂ”rd see rakendus ise, kuivĂ”rd see, et selline asi ĂŒldse olemas. MARTIN METS

PhotoMath

OS: iOS, Windows Phone 8 Hind: tasuta Testitud telefonil: Nokia Lumia 820

HINNE

*****

Omnival on ka Ă€pp Paljud ilmselt ei teadnudki, et Omnival ehk endiselt Eesti Postil on ka oma Ă€pp nutitelefonile. Omniva Ă€pp on potentsiaalselt ĂŒks vĂ€ga kasulik asi. Kui end Ă€ra identifitseerid, hakkavad sinna nĂ€iteks laekuma su pakiteated ning sa ei pea enam mitu pĂ€eva ootama, kuni pakist teavitav paberitĂŒkk kirjakandja abil su postkasti jĂ”uab, eks? Oleks ju tore? Aga ei, midagi sellist ei ole. Omniva Ă€pp on osade veebifunktsioonide pikendus telefonis, nĂ€iteks saad sisestada saadetise triipkoodi ning selle teekonda telefonist jĂ€lgida. Hea seegi, aga nĂ€iteks mulle Saksamaalt tulevat pakki Ă€pp ei leia, Omniva veebileht aga leiab kĂŒll. Lisaks jĂ€lgimisele saab Ă€pist otsida ka sihtnumbreid ning kaardilt nĂ€ha sulle lĂ€hemal asuvaid postkontoreid ja Omniva pakiautomaate. Paraku ei saa aga kaardilt leitud objektini navigeerida Hetkel pole pĂ€ris tĂ€pselt aru saada, miks see Omniva Ă€pp olemas on. VĂ”imalusi on ju palju, aga enamus on neist kasutamata. HENRIK ROONEMAA

KĂ”ik on olemas: disain, tehnoloogia ja tipptasemel pilt TP Vision lisas septembri alguses oma tootenimekirja rea uusi telereid. Uute toodete seas oli Philipsi 9100 seeria kaks uut 55 ja 65 tollist Androidℱ operatsioonisĂŒsteemi, neljakĂŒlgse Ambilight 4, 50W subwoofriga ĂŒliĂ”hukesed 3D UHD telerid. Philips 9100 seeria telerites kohtuvad pilditöötlemise vĂ”imsus ja kĂ”rgetasemelised pildiparandusalgoritmid; julge disain ning Androidiℱ piiramatud vĂ”imalused. Philips 9100 seeria telerid vastavad filmiarmastajate kĂ”rgetele nĂ”udmistele. Teleris kasutusel olev Perfect Pixel Ultra HD pildiparandusmootor reguleerib ja optimeerib pildi teravaks, detailiderohkeks ja kontrastseks. Ultra Resolutsioon, Philips ĂŒlesskaleerimislahendus, pakub vĂ”imalust nĂ€idata mitte-UHD sisu detailiderohkelt, selgelt ja teravalt justkui oleks see pĂ€rit UDH allikast. 1000Hz Perfect Motion Rate Ultra pakub vĂ€relustevaba teleripilti – miski ei ĂŒleta Ultra HD teleriga videomĂ€ngudest, kiiretempolistest spordiĂŒritustest vĂ”i mĂ€rulifilmidest saadavat adrenaliinisööstu. Lisaks optimeerib Micro Dimming Pro pildi kontrastsust veelgi, pakkudes senisest sĂŒgavamaid musti ja sĂ€ravamaid valgeid toone. NeljakĂŒlgne Ambilight 4 koos uudse kaarja kroomdisainitud Arc-telerijalaga loovad illusiooni, et teler ujub halo valguses. VĂ€rvid, erksus ja pĂ”nevus kanduvad ekraanilt ĂŒle ka teie elutuppa, pakkudes niimoodi pĂ”nevamat ja kaasahaaravamat vaatamiselamust.

Omniva

OS: Android Hind: tasuta Testitud telefonil: Samsung Note 4

HINNE

Teleriga koos tuleb vĂ”imas juhtmevaba bassikĂ”lar, et lisada telerivaatamiskogemusele helilist sĂŒgavust. See 50W juhtmevaba Ă”huke kĂ”lar on piisavalt jĂ”ulise heliga, et asetades see nĂ€iteks diivani alla, saab kujundada tĂ”eliselt kaasahaarava helielamuse kĂ”ikjal oma kodus. KĂ”ik Philipsi Androidigaℱ 4K Ultra HD telerid on Google’i poolt sertifitseeritud. See tĂ€hendab, et neil on juurdepÀÀs kĂ”igile Google Play Store rakendustele, teenuste ja sisule, mis on sobilikud teleri olemusega. Lisaks on kasutajate kĂ€sutuses kĂ”ik Philipsi Smart TV pakutav. Uudsel intuitiivsel kaugjuhtimispuldil on kĂ”ik tavapĂ€rased funktsioonid, nagu kiirvaliku nupud, kursor, hiirele klĂ”psamise funktsioon ja klaviatuur tagakĂŒljel – ja rohkemgi veel. Uudne teleri juhtimistehnoloogia toetab nii kĂ€ega viipamist ning samuti hÀÀljuhtimist.

***** [digi] november 2014 43


ISTOCKPHOTO

SUUR TEST

44 [digi] november 2014


Kontoritarkvara pilves KĂŒsimuse, kas osta Microsoft Office vĂ”i laadida alla tasuta OpenOffice vĂ”i kasutada hoopis mĂ”nda muud töölauatarkvara, on muutunud peaaegu mĂ”ttetuks. VĂ€ga paljude arvutikasutajate jaoks katab veebipĂ”hine tarkvara kĂ”ik nende vajadused. VeebipĂ”hise kontoritarkvara kasutamisel on kolm peamist eelist. Esiteks ei vĂ”ta see sinu arvutis ruumi. See on eriti oluline, kui kasutad vĂ€ikese SSD-kettaga arvutit vĂ”i tahvelarvutit, millele oled klaviatuuri juurde ostnud. Sel juhul on iga kokku hoitud megabait kulla hinnaga. Teine veebipĂ”hise tarkvara eelis on see, et selle vĂ€rskenduste ja turvaparanduste eest hoolitseb keegi teine. Sa ei pea end vaevama uute versioonide otsimise ja installimisega. Lihtsalt avad veebilehe ja hakkad tööle. Kolmandaks teeb see ĂŒhistöö failidega kĂ”vasti lihtsamaks. Ajad, mil pidi faile edasi-tagasi meilima ja kĂ”ikide kaastööliste muudatustest viimase versiooni kokku panema, on pöördumatult möödas. Meie [digi] toimetuses loobusime töölauarakenduste kasutamisest oma töös juba seitse aastat tagasi. Skeptikud arvasid, et meie online-töö kaua ei kesta, sest niikuinii juhtub, et veebirakendus on maas vĂ”i lĂ€heb internet valel hetkel Ă€ra, ent kogu selle aja jooksul on meil probleeme olnud vaid paaril ĂŒksikul korral. Ja kui juhtubki see, et hetkel internetti pole, nĂ€iteks vĂ€lismaal viibides, siis kĂ”ige halvem,

mis olla saab, on see, et tuleb töötada edasi traditsioonilisel moel. VeebipĂ”hise kontoritarkvara loomine on keerukas ĂŒlesanne ja see on ka pĂ”hjuseks, miks me nĂ€eme veebis kĂŒll miljonit ostunimekirjarakendust, kuid ai-

KĂ€tte on jĂ”udmas aeg, mil pilvetarkvara ajab asja pea sama hĂ€sti Ă€ra kui töölauarakendused nult kĂ€putĂ€it kontoritarkvara. Turul on neli suurt tegijat: Microsoft Office Online, Google Docs, Apple iCloud ja Zoho Docs. Sealt edasi on tervet komplekti rakendusi pakkuvaid teenuseid juba raske leida. On teenuseid, kus on vĂ”imalik kasutada ainult tekstitöötlust vĂ”i luua esitlusi, kuid kus ei saa teha tabelarvutust. VĂ”i vastupidi – Collatebox on suurepĂ€rane vahend tabelite haldamiseks, kuid see on ka ainus, mida sellega teha saab. Live Documents ja ThinkFree Office on keskkonnad, mis ĂŒri-

tavad pakkuda universaalset teenust nende kolme pĂ”hitöö jaoks, kuid nende arendus on jÀÀnud soiku. Kaasasime need teenused siiski vĂ”rdlusse, sest alati on hea, kui on alternatiiv juhuks, kui sa ei soovi end siduda suurfirmadega, kelle kĂ€es niigi juba suur hulk sinu andmeid on. MĂ”nikord ei ole hea hoida kĂ”iki mune ĂŒhes korvis ja on neid, kes ei soovi, et kĂ”ik nende e-kirjad, failid ja dokumendid oleksid ĂŒhe ja sama firma serverites. Tasuta saab kuni teatud piirini kasutada neid kĂ”iki ja kui sinu vajadused piirduvad referaatide vĂ”i koduse raamatupidamise tarbeks paarikĂŒmne dokumendi loomisega, ei ole sul vaja kĂ€tt krediitkaardi jĂ€rgi sirutadagi. Maksma peaks hakkama siis, kui soovid juurde saada lisamahtu vĂ”i paremaid ĂŒhistöö vĂ”imalusi. Erinevused on eelkĂ”ige mugavuses. Tekstitöötluseks vajalikud peamised vahendid on olemas kĂ”igil, tabelarvutuse vĂ”imalustes on juba rohkem erinevus. Pere eelarve pidamiseks vĂ”i koolitööde vormistamiseks sobivad kuuest testitud teenusest neli, kaks viimaseks jÀÀnut ei vasta tĂ€napĂ€evastele vajadustele. SVEN VAHAR [digi] november 2014 45


SUUR TEST

Parim pilvekontor Zoho rakendustekomplekt on funktsionaalne ja suurte vĂ”imalustega. Raske on leida asja, mida igapĂ€evasel tööl teksti vĂ”i tabelitega tarvis lĂ€heks, kuid mida Zoho ei paku. See ei tohiks tulla ĂŒllatusena, sest Zoho rakendusi on arendatud juba aastaid. Zoho on algusest peale olnud suunatud Ă€rikasutajatele ​ja pole juhu- ja kodukasutajate pĂŒĂŒdmisega vaeva nĂ€inud. Seda on nĂ€ha ka nende pakutavatest pakettidest. PĂ€rast tasuta versiooni on jĂ€rgmine samm kohe 48dollarine aastamaks, mis pakub lisaks salvestusmahule ja parooliga kaitstud dokumentidele juurde ka kasutajate haldamist, rollipĂ”hist juurdepÀÀsu ja rakenduste brĂ€ndimise vĂ”imalust. Zoho Writeri ja Sheeti kasutajaliides imiteerib Wordi vĂ”i OpenOffice töölauarakenduste kasutajaliidest. Tööriistad on jagatud sektsioonidesse, mis töötavad nii rippmenĂŒĂŒdena kui klĂ”psatavate vahekaartidena. Kui Office Online’is peab teise menĂŒĂŒ tööriistal klĂ”psamiseks aktiivsest sektsioonist lahkuma, siis Zoho Docsi puhul ei pea. Kirju-

Zoho Docs tamiseks on Zoho suurepĂ€rane töövahend. Laade saab kohandada mĂ€rksa mugavamalt kui Google Docsis ning dokumente saab salvestada alusmallideks. Ja veel – dokumentidele saab lisada vesimĂ€rgi. Valmis kirjutatud teksti saab kĂ€tte mĂ”nes töölauarakenduse jaoks sobivas vormingus ning valikus on isegi EPUB, mida teised ei paku. Exceli arvutustabelite importimisega saab Zoho paremini hakkama kui nĂ€iteks Apple’i iCloud, vorming jÀÀb paremini paika ja kĂŒmnendkohtade eraldajaks jÀÀb ka koma, nagu oli Excelis, samas kui iCloud teeb need tuimalt punktideks vastavalt oma lokaadile. Tervikuna on Zoho vĂ€ga hĂ€sti viimistletud ja siit leiab mitmeid selliseid vĂ”imalusi, mida teistel pole. NĂ€iteks saab lisaks automaatselt salvestamisel tekkivatele versioonidele sal-

KOKKUVÕTE VĂ€ga head redigeerimisvahendid, lĂ€bimĂ”eldud ĂŒhistöö funktsionaalsus ja hea mobiilirakendus. Zoho Docs on parimate vĂ”imalustega veebikontorikomplekt. 46 [digi] november 2014

vestada eraldi nimelisi versioone ning Writer toetab tekstis muudatuste jĂ€litamist. Dokumendi autoril on vĂ”imalik dokument ajutiselt ainuredigeerimisĂ”igustes lukustada, ilma et peaks hakkama kaastööliste Ă”igusi muutma. Samuti on Zohol ainsana normaalselt toimiv offline-reĆŸiim. Selle saab sisse lĂŒlitada viimase 200 dokumendi jaoks ning sĂŒnkroonimist saab ise kontrollida. Zohol on veelgi varuks paar head nippi, mis vĂ”ivad seda kasutama meelitada. Üheks on vĂ”imalus siduda Zoho konto Dropboxiga. See pole aga mitte lihtlabane dokumentide sĂŒnkroonimine, vaid selle kĂ€igus toimub ka automaatne dokumentide teisendamine. Zoho sĂŒnkroonib iga veebirakenduses loodud vĂ”i muudetud dokumendi automaatselt Dropboxi valitud kausta docx vĂ”i xlsx failidena ning kui neid töölauarakendustega muuta, ilmuvad muudatused automaatselt Zoho veebidokumentidesse. Automaatika toimib ka Dropboxi lisatud OpenOffice’i failidega.

HINNE

*****


Universaalne lahendus TĂ”enĂ€oliselt ka [digi] lugejate hulgas kĂ”ige populaarsem pilvekontori teenus on Google Docs ja sellega seotud Google Drive. Google Drive ĂŒhendkeskkond, kus saab hoida arvutis loodud dokumente, pilte vĂ”i muid faile, kuid kus saab ka luua, vaadata ja redigeerida Google Docs dokumente. Kuna mĂ”lemad teenused on tasuta ja integreeritud, vĂ”ib neid kĂ€sitleda ĂŒhendteenusena. Google Drive pakub dokumentide organiseerimiseks mĂ€rksa paremaid vĂ”imalusi kui Apple iCloud, siin on vĂ”imalik luua alamkaustu, koondada eri liiki dokumente ning dokumente arhiveerida. Dokumentidest jÀÀb maha versiooniajalugu ning ĂŒhistöö vahendid on vĂ€ga head. Dokumentidesse saab jĂ€tta kommentaare, neile vastata ning sisse saab lĂŒlitada soovitusreĆŸiimi, kus sinu muudatused on pigem nagu soovitused dokumendi autorile, kes saab need kas lubada vĂ”i kustutada. Dokumente ĂŒhiskasutusse anda ja samal ajal parooliga kaitsta, nĂ€iteks juhuks, kui ot-

Google Docs selink mĂ”ne vale inimese kĂ€tte juhtub, siiski ei saa. See vĂ”imalus on olemas iCloudis ning samuti ka Zohos, kuigi mitte selle tasuta versioonis. Kahjuks puudub vĂ”imalus lukustada dokument ainuredigeerimisĂ”iguses. Zoho Docsis on see olemas ja see on ĂŒhistöö puhul kasulik vahend, kui dokumendi autoril on vaja sisse viia oluline muudatus tagades samal ajal, et keegi teine dokumenti muuta ei saaks. Google Docsis tuleks selleks ajutiselt kaastööliste Ă”igusi muuta, mis on palju tĂŒlikam. Peamised vormindusvĂ”imalused on Google Docsis kĂ”ik olemas, sh indeksid, mitmetasandiline numeratsioon ja kohandatavad dokumendilaadid. Valitavate lehekĂŒlje formaatide hulgas on ka A3 kuni B5 ning eksportida saab tekstidokumenti nii docx, odt, rtf, txt, pdf kui html-kujul. Tabelarvutusrakenduses Sheets on asjalik

KOKKUVÕTE VĂ€ga hea teenuste integreeritus ja suurepĂ€rased ĂŒhistöövĂ”imalused. Töö dokumentidega ei ole siiski nii mugav ega töövoog nii lĂ€bimĂ”eldud kui Zohos.

ning katab kĂ”iki levinumaid Exceli vĂ”imalusi. Valemite sisestamine on lihtne ning sisestamisel kuvatakse vĂ”imalike valemite loetelu ning iga valemi kohta kĂ€iv lĂŒhike kirjeldus. Diagrammide valikus on igas tĂŒĂŒbis paarkolm erinevat, Zohol on neid rohkem, nĂ€iteks 3D tulpdiagrammid, mida Google ei paku. Kuigi kolme peamise rakenduse osas on Google Docs Zohoga sarnases seisus, pakub Google palju enamaid vĂ”imalusi. Vaikimisi on olemas juba kĂŒsitluste moodul ning sul on vĂ”imalus mooduleid juurde installida, nĂ€iteks ideekaardi vĂ”i dokumendi sisupuu, mis hĂ”lbustab pikemates dokumentides alajaotiste vahel hĂŒppamist. Google’il on Ă”nnestunud leida hea tasakaal, mis teeb rakendused ĂŒhtviisi kasutatavaks nii oma tarbeks kui meeskonnatöö jaoks. Google’i peamiseks trumbiks on see, et neid teatakse ning Drive’i ja Docsi kasutamine on vaid ĂŒhe nĂ€puliigutuse kaugusel. Alati lihtsam kasutada teenust, millel kĂŒljes juba tuttav logo.

HINNE

***** [digi] november 2014 47


SUUR TEST

Elegantne ja lihtne Kahtlemata on tegemist kĂ”ige kaunima ja viimistletuma pilvekontoriga. VĂ€ljanĂ€gemine on elegantne ja moodne. Valikuid on vĂ€hem kui teistel, Apple’ile omaselt on paigas mĂ”istlikud vaikevÀÀrtused ja saadaval vaid olulisemad tööriistad, nĂ€iteks tekstitöötlusrakenduses Pages on saadaval rea- ja lĂ”iguvahe, joondamine, font, loendid, taane ja mĂ”ned valmislaadid. See on kĂ”ik. Puudub vĂ”imalus luua kohandatud asendusloend, mis vĂ”imaldaks ise luua lĂŒhendeid, mis tekstis automaatselt millekski muuks tehakse. Samuti ei ole siin sinu tippimise peale automaatset nummerduse sisselĂŒlitamist. Ometigi on rohkem vĂ”imalusi kui algul paistab, lisavalikud tekivad alles pĂ€rast sobiliku objekti loomist vĂ”i aktiveerimist, nĂ€iteks pildi vĂ”i tabeli vormindamise tööriistad on mugavad ja ĂŒlevaatlikud. Tabelitega tegelev iCloudi osa Numbers on samamoodi elegantselt lihtne. Exceli dokumentide import töötab, ĂŒle tuuakse

Apple iCloud nii eraldi töölehed kui ka valemid. Vorming (font, tĂ€hesuurus) lĂ€heb mĂ”nikord sassi ja see tuleb kĂ€sitsi ĂŒle kĂ€ia, kuid vajalik vormindus, kĂŒmendkoha tĂ€psus ja muu igapĂ€evaselt tarvilik on kĂ”ik rakenduses olemas. Apple’i oma vormingute tugi on muidugi probleemivaba. Kasutusloogika erinevus tuleb esile selles, et ĂŒhele töölehele saab paigutada mitu tabelit, millel igaĂŒhel oma numeratsioon ja A1 aadress. Tabelit importides tekivad tabelid tĂ€pselt nii suured, kui seda on vaja andmete mahutamiseks. Ühiskasutus töötab, ent nagu Microsoft Office Online’ski, ei saa ka siin kaastöötajatega vestelda. Koos tehtava ĂŒle arutlemiseks peab sul sel juhul olema mĂ”ni teine kanal. Isegi kommentaare pole vĂ”imalik dokumentidesse lisada. iCloudi tugevaks kĂŒljeks on lihtsus ja vii-

KOKKUVÕTE iCloud Pages, Numbers ja Keynote’i tiimitööks vajalikud vahendid on veebilahendusel nĂ”rgad, kuid isiklikuks kasutamiseks on see parim pakett. 48 [digi] november 2014

mistletus. Viisaka vĂ€ljanĂ€gemisega dokumentide ja vĂ€ikeste trĂŒkimaterjalide tegemiseks on Pages ideaalne: lihtne ja selge. iCloudi nĂ”rgaks kĂŒljeks vĂ”ib lugeda seda, et see ning see sunnib peale rĂŒhmitamist mitte sisu vĂ”i teema vaid dokumenditĂŒĂŒpide jĂ€rgi. Sa ei saa samasse kausta koondada sama teema vĂ”i tööga seotud tekstidokumente ja tabeleid, samuti pole vĂ”imalik luua alamkaustu. Kirjatöö tegijate jaoks on oluline puudus ka see, et dokumendil puudub nii sĂ”na- kui tĂ€hemĂ€rgistatistika. Veebis loodava dokumendi formaadiks on vaikimisi Letter ja seda A4-ks vĂ”i muuks muuta ei saa. Teksti printimisel pole vahet, ent diagrammide vĂ”i piltide printeris Ă”igesse suurusse surumine ei ole alati hea mĂ”te. PĂ€ris mitmed siin vĂ€lja toodud puudused on ainult veebiversiooni spetsiifilised, nt muudatuste jĂ€litamine ja kommentaaride lisamine tahvlis vĂ”i arvutis loodavail dokumentidel toimib.

HINNE

*****


Töölaualt pilve ja tagasi Samamoodi nagu Google Docs on sabapidi seotud Google Drive’iga on Microsofti pakutav veebi-Office seotud nende teenuse OneDrive’iga ning Office Online dokumente saab hoida OneDrive’i hoidlas ning arvutist sinna kopeeritud faile saab Office Online’is hĂ”lpsalt avada. OneDrive on omakorda seotud Windows 8ga ning Windows 8.1 juba lausa integreeritud. See on kahtlemata eelis nende veebiteenuste ees, milles tuleb arvutis olevate dokumentide ja veebidokumentide sĂŒnkroonimisega eraldi vaeva nĂ€ha. Microsoft Office’I pilveteenuse kasutajaliides sarnaneb viimase Office’I töölauaversiooniga ja kes seda on varem kasutanud, ei pea enam harjuma vĂ”i ĂŒmber Ă”ppima. Microsoftil on Ă”nnestunud oma kontoritarkvara baasfunktsionaalsus vĂ€ga hĂ€sti veebi ĂŒle tĂ”sta. Töö dokumentidega on vĂ€ga lĂ€hedane sellele, kuidas see toimub töölauarakenduses. Ka teksti- ja tabeltöötluse vaikesuvandid on samad, ning kĂ”ik nĂ€eb praktiliselt identne vĂ€lja.

Microsoft Office Online Dokumente saab ĂŒhiskasutusse anda ka anonĂŒĂŒmselt, kuid sama dokumenti korraga redigeerivate inimeste vahel puudub suhtlusvĂ”imalus. Google Docs ja Zoho pakuvad eraldi hĂŒpikaknas avanevad vestlust, Microsoft on sarnaselt Apple’ile oma veebitarkvaras sellise funktsionaalsuse realiseerimata jĂ€tnud. Ühiskasutusfunktsioonide hulgast vÀÀrib esiletĂ”stmist vĂ”imalus anda dokumentide redigeerimisĂ”igus ka neile, kel Microsofti kontot pole. Ent kui hakata Office Online’i lĂ€hemalt vaatama ja kasutama, siis selgub, et siit on Ă€ra jĂ€etud mĂ”ned kasulikud asjad, mida konkurendid pole pidanud vaevaks lisada ning mĂ”ned vĂ”imalused on realiseeritud kohmakalt. NĂ€iteks puudub kohandatud lĂŒhendfraaside loetelu ja versiooniajalugu saab vaadata ainult dokumendiloetelus. Dokumendi sees

KOKKUVÕTE Kahe maailma vahel – vĂ€ga hea seotus töölauarakendustega ja import/eksport, ent nĂ”rgem veebirakendus ja algeline mobiilirakendus.

olles versioone avada ning muudatusi aktiivses aknas kuvada ei saa. Word Online’is puudub vĂ”imalus lisada tekstikasti ja kui Google Docsis saab seda imiteerida joonistuse lisamisega, siis Word Online’is pole ka seda vĂ”imalust. Iga dokumendi sees on vĂ”imalus avada see vastava töölauarakendusega, kui see sul installitud on: tekstidokumenti saab avada Wordis, tabelit Excelis ja esitlust PowerPointis. Uuematel Office’i versioonidel on vĂ”imalik dokumenti ka otse OneDrive’i salvestada. MS Office’i dokumentide importimise ja eksportimise on Office Online’is kĂ”ige parem, kuid veebipĂ”hine redigeerimine ei sugugi nii mĂ”nus kui vĂ”iks loota ning mobiilirakendus on nappide vĂ”imalustega. Usutavasti Microsoft siiski peagi tĂ€iendab oma pilvetarkvara, sest praegusel kujul pakub see kĂŒll palju neile, kes on Microsofti töölauatarkvaraga seotud ja tahavad nende kahe vahel lĂŒlituda, kuid ei meelita juurde uusi kasutajaid.

HINNE

***** [digi] november 2014 49


SUUR TEST

Panus valele kaardile Live Documents on kui pilguheit tagasi aastate taha, mil hot.ee meiliaadress oli kĂ”va sĂ”na ja igal teismelisel pidi rate.ee-s oma konto olema. Tegemist on lĂ€binisti Flashja Air-tehnoloogiatel pĂ”hineva rakendustekomplektiga ning kui sinu brauseris Flash ei tööta, siis ei saa sa ka seda veebipĂ”hist kontoritarkvara kasutada. Kogu brauseri akent tĂ€itev Flash-kasutajaliides on aeglane ja mitmed operatsioonid toimuvad viitega. Iga kord kirjutamist alustades pead sa veenduma, et kursor ikka teksti sees olemas on ja vilgub, enne kui sĂ”rmedel kĂ€ia lased, sest vastasel juhul vĂ”id avastada, et lause esimesed sĂ”nad pole dokumenti jĂ”udnudki. ParemklĂ”psu alt kontekstimenĂŒĂŒd ei avane ja see muudab töö keskkonnas palju tĂŒlikamaks kui see olla vĂ”iks. Siiski on arendajad on nĂ€inud imetlusvÀÀrselt palju vaeva ja julgelt 90% igapĂ€evaseks dokumenditöötluseks vajalikust funktsionaalsusest on rakendustes olemas. Realiseeritud on isegi selliseid asju, mida keskmine kasutaja isegi töölauarakendusest naljalt ĂŒles ei leiaks, nĂ€i-

Live Documents teks tĂ€hevahe muutmine vĂ”i teksti keeramine 90 kraadi kaupa. Sama kĂ€ib ka tabelarvutuse kohta, kus on kuhjaga vĂ”imalusi, mida sageli isegi igapĂ€evaselt Excelit kasutavad inimesed ei tea vĂ”i pole iial pruukinud, nĂ€iteks minigraafikud (sparklines). Diagramme saab veebis avalikult jagada ilma algset töölehte avalikustamata. Sarnast vĂ”imalust pakuvad ka Google Docs ja Zoho Docs, kuid mitte Microsoft Office Online ega Apple iCloud. PĂ€rast esimest vaimustust entusiasm siiski raugeb, sest vead kargavad vĂ€lja kĂ”ikjalt. Failide eksportimine kord Ă”nnestub, kord mitte, teksti eksportimisel saime korduvalt tulemuseks tĂ€iesti tĂŒhja Wordi dokumendi vĂ”i PDF-faili. Vigane on ka rakendusse teksti kopeerimine. Tekst kopeeritakse koos laadidega, ent tekstiredaktor ei saa sellest aru ja valetab nĂ€htava fondi kohta. Aitab ainult tekstile mĂ”ne teise fondi rakendamine ja

KOKKUVÕTE

soovitu tagasi panemine. Ja nii edasi, traagelniidid torkavad silma igal sammul. ÜhiskasutusvĂ”imalused on puised. Reaalajas muudatuste nĂ€gemine ei tööta ja jagamisvĂ”imalusi on vaid kaks: tĂ€iesti avalik vĂ”i ainult Live Documentsi kasutajate jaoks. Projekti taga on India idufirma InstaColl. 2010. aastal suure kĂ€raga lansseeritud Live Documents on vaid 30-liikmelisi tiimi arendustöö ning kuigi veebisait on ĂŒleval ja töötab, on viimased uudised jÀÀnudki aastasse 2010. See ei Ă€rata usaldust projekti pikaajalise jĂ€tkusuutlikkuse osas, rÀÀkimata sellest, et indialastel Ă”nnestus panustada vale tehnoloogia peale.

HINNE

Hea funktsionaalsusega, ent ajale jalgu jÀÀnud veebirakendus. Flashi kasutamine on surnud tee ja edasist arendust arvatavasti enam ei toimu.

*****

Logisev ja vananev koopia Viimane vĂ”istleja veebipĂ”hise kontoritarkvara kategooriast tuleb LĂ”una-Koreast. LĂ”unaKorea on infotehnoloogia mĂ”ttes veider riik, sest kuigi ĂŒlikiire internet on seal hĂ”lpsalt kĂ€ttesaadav ja sealt riigis tegutseb terve rida firmasid, kelle tooteid leiab iga teise eestlase kodus, on nende internet arenenud teises suunas. Internet Explorer ja selle lisandmoodulid on tohutult populaarsed ning omaloodud turvalahendused teevad sidumise muude sĂŒsteemidega vĂ€ga keeruliseks. ThinkFree Office on puhtalt Java-pĂ”hine veebitarkvara ja kui Flashi veel paljudest arvutitest eest leiab, siis Java on ĂŒha haruldasem nĂ€htus. ThinkFree Office kasutab mee-

See on hoiatav nÀide selle kohta, mis saab siis, kui teha vana tehnoloogiaga vana asja koopia

ThinkFree Office todeid ja mooduleid, mis praeguseks on aegunud ning mida brauserid turvakaalutlustel blokeerivad. Firefox nĂ€iteks teatab konkreetselt, et ThinkFree laaditav plugin on ebaturvaline ja palub sul seda mitte kasutada. Ent kui sa siiski otsustad kĂ”igest hoolimata selle veebirakendusega Ă”nne proovida, varu esmalt kĂ”vasti kannatust. Rakenduse laadimine on aeglane ja keset tööd tekib menĂŒĂŒde vĂ”i funktsioonide aktiveerimisel seisakuid. Kasutajaliides meenutab MS Office 2003 ning kĂ”ik esmatarbefunktsioonid on olemas. Sarnasuse MS Office’iga on hĂ€mmastav, isegi ikoonid nĂ€ivad tööriistaribal paiknevat tĂ€pselt jĂ€rjekorras nagu vanas MS Office’is. SamavĂ”rra tĂ€pselt on imiteeritud ka funktsionaalsust. Vaikimisi font, teksti ja tabelitöötluse valikud ja isegi diagrammides kasutatavad vĂ€rvid on samad. KĂŒllap on sarnasus taotluslik, ent see on

KOKKUVÕTE HĂ€dapĂ€rast toimiv lahendus, mis on realiseeritud ebaturvalisel moel. Aeglane laadimine ja moodsate vĂ”imaluste puudumine ei lase seda tööks soovitada. 50 [digi] november 2014

ĂŒhtlasi nii Ă”nnistus kui ka Ă”nnetus, sest samamoodi, nagu ei olnud vanas MS Office’s teatud vĂ”imalusi, mida ootaks moodsalt veebipĂ”hiselt rakenduselt, pole neid ka siin. VĂ”imalust diagramme veebist linkida pole, versiooniajalugu samuti mitte, ĂŒhiskasutus on algeline. Rakendust vaevab parem-kĂ€si-eitea-mida-vasak-teeb sĂŒndroom. Kui sa muudad dokumendi ĂŒhiskasutuse olekut dokumendi redigeerimise aknast, siis ei kajastu see failihalduris ja vastupidi. Muide, kui tahtsime artikli tarbeks ekraanipilti teha, keeldus komponent Writer töötamast. SeepĂ€rast ongi hoopis pilt tabelist.

HINNE

*****


KOKKUVÕTE JA TULEMUSED Kui peaks alustama nullist ehk kui ei ole eelistust ĂŒhe ega teise firma toodangu vastu puhtalt selle pĂ”hjal, mida sa varem kasutanud oled vĂ”i milline operatsioonisĂŒsteem su arvutis on, siis on kĂ”ige parem, kĂ”ige asjalikum kahtlemata Zoho Docs. Selle redigeerimisvĂ”imalused on vĂ€ga head, kasutajaliides on harjumuspĂ€raselt loogiline ning ĂŒhistöö- ja veebivĂ”imalusi osatakse vĂ€ga hĂ€sti Ă€ra kasutada. Google Docs on samuti heaks keskkon-

naks muutunud, kuid seda kasutatakse sageli mitte selle pĂ€rast, et see oleks kĂ”ige parem vĂ”i intuitiivsem lahendus, vaid selle pĂ€rast, et sellega ollakse harjunud ja pealegi, kĂ”ik teised ju kasutavad. Alati leidub su tutvusringkonnas keegi, kes oskab sind Google Docsi probleemidega aidata. Apple’i trump on lihtsus ja loogilisus, ent edasijĂ”udnuile mĂ”eldud vĂ”imalustest jÀÀb vajaka. Veebiversiooniga korralikult meeskonnatööd ei tee.

Office Online on pettumus. PĂ€hkliks, mida Microsoft ei ole veel pĂ€ris lĂ”puni lahti hammustanud, on see, et kuidas teha tĂ€isfunktsionaalset veebitarkvara, ning samal ajal hoida kliente kasutamas – ja maksmas – ka töölauaktarvarana mĂŒĂŒdavat Office’t. Google’il ja Zohol seda muret pole ja see paistab ka vĂ€lja, nende veebivahendid on tĂ€isvÀÀrtuslikud tööriistad, samas kui nii Apple’i kui Microsofti lĂ€henemine on veel poolikuvĂ”itu.

Zoho Docs

Google Docs

Apple iCloud

Microsoft Office Online

Aadress

zoho.com

docs.google.com

icloud.com

office.com

live-documents. com

thinkfree.com

Tasuta

jah

jah

jah

jah

jah

jah

Maht andmete jaoks (GB)

5

15

5

15

0,1

1

Tekstitöötlus

jah

jah

jah

jah

jah

jah

Tabelarvutus

jah

jah

jah

jah

jah

jah

Esitlus

jah

jah

jah

jah

jah

jah

Offline-töö

jah

jah

ei

ei

ei

ei

Ühiskasutus

jah

jah

jah

jah

jah

jah

Parooliga kaitsmine

ei

ei

jah

jah

ei

ei

Versioonihaldus

jah

jah

ei

jah

ei

ei

Muudatuste jÀlitamine

jah

jah

ei

ei

ei

ei

Kommentaarid

jah

jah

ei

jah

jah

ei

Hinne

5

5

4

4

2

2

Koht

1.

2.

3.

4.

5.

6.

1

Zoho Docs

Teenimatult suurfirmade teenuste varju jÀÀnud rakendustekomplekt. Zoho Docs on vĂ€ga hĂ€sti lĂ€bi mĂ”ledud ja selle töövoog on loomulik ja loogiline. VĂ”imalusi on tohutult ja ĂŒhistöö sujub probleemivabalt.

2

Google Docs

See tuntud teenus on populaarne pĂ”hjusega. See sobib ĂŒhtviisi hĂ€sti nii ĂŒksikkasutajale kui meeskonnale. Zohole omast lĂ€bimĂ”eldusest jÀÀb siiski veidi puudu. Docsi ja Drive’i ĂŒhendkeskkond pakub palju salvestusmahtu.

LiveDocuments

3

ThinkFree Cloud Office

Apple iCloud

Isiklikuks kasutamiseks kĂ”ige meeldivam ja mĂ”nusam keskkond. Kui jaoks ĂŒhistöö vĂ”imalused vĂ€ga olulised pole, siis vĂ”iks esmalt proovida just iCloudiga tööd teha.

[digi] november 2014 51


VÄIKE TEST

FullHD aeg on lÀbi, liigume edasi

MĂ”ned kuud tagasi tuli LG vĂ€lja G3 nutitelefoniga, millel oli ekraani eraldusvĂ”ime 2560 x 1440 ehk QHD – seega on pĂ€ris veider mĂ”elda, et enamike meie lauaarvutite taga olevad kuvarid on FullHD eraldusvĂ”imega. Olgem ausad, Full HD aeg hakkab lĂ€bi saama. Kuvarite maailmas on on jĂ€rgmine loogiline samm just seesama 2560 x 1440 pikslit eraldusvĂ”ime, mida lĂŒhendi jĂ€rgi teatakse kui QHD (Quad HD ehk neli korda suurem eraldusvĂ”ime kui 720p HD). Üldjuhul vĂ”ib sellist eraldusvĂ”imet leida alates 27tollise (68,5 cm) diagonaaliga kuvaritest, vĂ€iksema mÔÔduga ja kĂ”rgema eraldusvĂ”imega kuvareid meilt vist ei leiagi. 28-tollise kuvarite juures leiab aga juba TN+Film paneeliga 4K-kuvari, millest rÀÀkisime ajakirja eelmises numbris. Selle testi eesmĂ€rgiks on leida just see kuvar, mis pakub meile mĂ”istliku hinna eest, kĂ”ik need kuvarid maksavad 500 euro ringis, just see kĂ”ige parem. VĂ”rdluseks, sama suure ja enam-vĂ€hem mĂ”istliku FullHD kuvari saab tĂ€na kĂ€tte 200-250 52 [digi] november 2014

euroga. Testi vĂ”tsime kaks Samsungi kuvarit, ĂŒks uuem, teine vanem, ĂŒhe populaarse Asuse kuvari ja Delli Ultrasharp kuvari, mis pole kĂŒll enam kĂ”ige uuem, kuid kui see vĂ€lja tuli, oli see tĂ€iesti uus verstapost ja praegu on see mĂŒĂŒgil juba vĂ€ga hea hinnaga. Oluline tĂ€helepanek siin ongi, et teravate kuvarite hinnad on lĂ€inud vĂ€ga kiiresti odavamaks ja nagu seesama soodsa hinnaga 4K-eraldusvĂ”imega Samsungi kuvargi nĂ€itab, siis on oodata, et millalgi ka 4K IPS-kuvarid odavaks muutuvad. MĂ€nguritel tasub siiski nende ostuga oodata, kuni graafikakaardid jĂ€rele jĂ”uavad – ĂŒksnes tippkaardid suudavad praegu mĂ€nge 4K eraldusvĂ”ime juures jooksutada ja sealgi tekib nĂ”udlikumate

mĂ€ngudega kĂ”rgetel graafikasĂ€tetel probleeme. 2560 x 1440 kuvarid on aga praegu korralikule graafikakaardile söödavad, AMD R9 seeria kaardid saavad selle juures enamike mĂ€ngudega ilusti hakkama, rÀÀkimata siis veel uutest Nvidia GTX 970 ja 980 kaartidest vĂ”i Titanist. RÀÀkides 27tollistest kuvaritest, siis peab kindlasti Ă€ra mainima veel ka Apple’i, kellel on vĂ€ljas nii Cinema Display kui ka Thunderbolt Display, mis mĂ”lemad on samuti 2560 x 1440 eraldusvĂ”imega, aga maksavad kaks korda rohkem kui kuvarid selles testis ehk siis tuhande euro ringis. Ja vĂ”ib arvata, et peagi on tulemas ka 5K-eraldusvĂ”imega Apple’i kuvarid, sest sellise ekraaniga iMac juba ju vĂ€lja kuulutati. MARTIN METS


Stiilne ja oskab kĂ”ike See on Samsungi kĂ”ige uuem 27-tolline QHD-kuvar ja me julgeme sellele anda mitmel pĂ”hjusel enda testis esikoha, hoolimata sellest, et pĂ€ris ideaalne ja veatu see pole. Alustame sellest, et Samsung kasutab enda LED-taustavalgustusega Super PLS-paneeli (Plane-in-Line Switching) ekraanitehnoloogiat, mis on vĂ€ga sarnane LG vĂ€lja töötatatud IPSile (In-Plane Switching) ja kvaliteedilt tĂ€iesti vĂ”rreldav. 27-tollised kuvarid on minu arvates maksimaalne suurus, mis on veel normaalseks tööks ja vaatamiseks mĂ”istlikud, suuremat ekraani on lihtsalt raske tervikuna haarata 45-50 cm kauguselt. Disainilt on see piisavalt tagasihoidlik ja samal ajal piisavalt stiilne, aga mis kĂ”ige tĂ€htsam, vĂ€ga mugavalt ja suures ulatuses seadistatav, kuni selleni vĂ€lja, et seda saab kasutada ka vertikaalselt ja kuvar saab sellest ise aru, kui seda pöörata. Lisaks on enamasti nii suurtel kuvaritel ka VESA kinnitused, kui soovid seda seinale paigaldada. Kuvari ÀÀred on matid ja ei peegelda ekraanipilti ning ĂŒhendustest on olemas kĂ”ik, mis tavaliselt – HDMI, DispalyPort, DVI – kuid VGA-d enam ei ole. Selle eest on aga

kolm USB 3.0 porti ja kĂ”igile neile pÀÀseb pĂ€ris mugavalt ligi. ErivĂ”imena teiste vanemate kuvarite ees on aga vĂ”imalus ekraani jagada kahe videosisendi vahel vĂ”i Picture in Picture reĆŸiimis ĂŒks videosisend panna jooksma teise peale. KĂ”ik see töötab hĂ€sti, kuid vajab siiski ekraani paremas alaservas menĂŒĂŒrĂ€gastikus natukene sĂ€ttimist ja pĂ€ris tavakasutajale sellest kĂ”igest peale laheda vĂ”imaluse katsetamiseks tĂ”enĂ€oliselt vĂ€ga suurt kasu ei ole. Kui ei taha just telepilti paralleelselt arvutisse jooksma panna – pigem on sellest kasu spetsiifilises töös, nĂ€iteks programmeerimises, kus ĂŒhes aknas kirjutad koodi ja teises on jooksvalt tulemust nĂ€ha. MĂ€ngimiseks sobib see suurepĂ€raselt ja mingeid anomaaliaid me ei tuvastanud, reakstiooniaeg 5 ms on piisavalt kiire ja on lausa eraldi Game Mode, kuid see tundub olema pigem turundusnipp, mingit vĂ€hegi silmaga nĂ€htavat vahet ei ole, kas on see sisse lĂŒlitatud vĂ”i mitte. See pole tegelikult erand, ka mitmed teised pildiparandusvalikud ei anna mingeid silmaga nĂ€htavaid tulemusi. Tehnilise poole pealt on kuvarile vĂ€he ette heita ja selles hinnaklassis on kuvarid mĂ”istagi 8-bitised ja kui kasutad seda tavatööks,

KOKKUVÕTE MĂ”istliku hinna ja hea vĂ€rviesitusega PLS-paneeliga kuvar, kuid mustad ÀÀred rikuvad natuke vĂ€rvitaju ja mitmed pildiparandustehnoloogiad on kasutud.

Samsung S27D850T Hind: 499 € MĂŒĂŒgil: Ordi

mĂ€ngimiseks ja filmide vaatamiseks, siis sul pole ka mingit vahet, sest ĂŒldjuhul on mĂ€ngude-filmide videosignaal 8-bitine. Sel on vĂ€ga tĂ€pne vĂ€rviesitlus (ligi 100% sRGB) ja ka vĂ€ga teravate vaatenurkade alt ei hakka vĂ€rvid moonduma. Eredus on 350 cd/m2, mis on piisav, et ka pĂ€ikesevalguses oleks pilt normaalselt nĂ€htav, ĂŒldiselt loetakse vaadatavaks kĂ”ike, mis on ĂŒle 250 cd/m2. Tavakasutajal on vĂ€ga raske sellele ĂŒldiselt raske vĂ€rviesituse ja taustavalgustuse ĂŒhtluse kohalt etteheiteid teha ja minu jaoks oli ĂŒksnes ĂŒks suurem probleem – vĂ”rdluses mustade ja hĂ”bedaste ekraaniÀÀrtega tunduvad kuvari enda mustad toonid natukene heledamad. See on ka pĂ”hjus, miks hallid-hĂ”bedased ekraaniÀÀred on tihti parem valik kui must, kuna need ei riku ekraani vaataja taju nii palju kui mustad ÀÀred. Energiajanuks mÔÔtsime aktiivses olekus 33 W, mis on vĂ€ga hea tulemus.

HINNE

***** [digi] november 2014 53


VÄIKE TEST

Vana hea kindel valik Kaks aastat vana kuvari kohta on Delli UltraSharp U2713HM vĂ€ga hĂ€sti vastu pidanud ning nĂŒĂŒd saab selle IPS-kuvari kĂ€tte juba vĂ€hem kui 500 euroga. IPS-kuvarid jagunevad veel omavahel, nĂ€iteks see on AH-IPS (Advanced High-Performance), kuid see kĂ”ik on suures osas turundusjutt, nagu nimest vĂ”ib ka karta. Kui see kuvar kaks aastat tagasi vĂ€lja tuli, siis oli see vĂ€ga oluline teetĂ€his ja teistel suurematel tegijatel polnud sellises hinnaklassis sellist kvaliteeti vastu panna mitte kellelgi. Kindlasti on neil aga tĂ€na midagi vastu panna disainis, sest UltraSharp U2713HM on ĂŒks vĂ€ga robustne monstrum su laual, mis paneb esikohale funktsionaalsuse ja seejĂ€rel tuleb kĂ”ik muu. Kui vĂ€rviesituses (99% sRGB) ja vaatenurkades pole Dellil probleeme, siis suurimaks probleemiks on vĂ€hegi eredam pĂ€ikesevalgus. Ka sĂŒgiseselt pĂ€ikeselise ilmaga on selle kuvari reaalne eredus 250 cd/m2 teatud hetkedel probleemiks ja sunnib kardinaid kohendama, kuna kuvar on mul laual akna kĂ”rval. TĂ€pselt sama probleem on mu enda 23-tollise Delli UltraSharp

Dell UltraSharp U2713HM Hind: 489 € MĂŒĂŒgil: Arvutitark

KĂŒll paar aastat vana mudel, aga endiselt vĂ€ga tasemel ning vĂ€ga vabalt vĂ”ib seda osta kuvariga. Ühendustele pole Dellil nii mugav juurde pÀÀseda kui esikoha-Samsungil, need on traditsiooniliselt allasuunatuna natukene peidus, kuid selle eest on olemas ka VGAport, kui sul mingil pĂ”hjusel peaks seda vaja olema ja ka kĂ”ik need teised videosisendid (HDMI, DVI, DP) ja USB 3.0 ning 3,5 mm helipistikud. Voolu tahab see kasutuses kĂ”igest 28 W. Isegi tĂ€na on ĂŒhtlase LED-valgustu-

KOKKUVÕTE

sega U2713HM hea valik, mil pole nĂ€htavaid probleeme ei tavatöös, mĂ€ngudes ega filme vaadates. Mitte kĂŒll kĂ”ige mugavam, menĂŒĂŒnupud ja menĂŒĂŒsĂŒsteem tundub olema ajale jalgu jÀÀmas, kuid kĂ”ik toimib ning samuti ei tekita matt ekraaniserv siin Samsungile sarnaseid tajutavaid probleeme, kĂŒll aga siit ekraanijagamist ja Picture-in-Picture reĆŸiime ei leia.

HINNE

Dell UltraSharp U2713HM tundub natukene robustne, kuid on hea kuvar veel ka tĂ€na ja arvestades nĂŒĂŒd juba vĂ€ga head hinda on ostusoovitust anda lihtne.

*****

Disaini ja funktsionaalsuse vastasseis Samsungi mitte just kĂ”ige uuem kuvar, mis veel mitte vĂ€ga kaua aega tagasi maksis rohkem kui 900 eurot, sest tegu on Samsungi 9 seeria kraamiga, kus kĂ”ik asjad (mĂ€letate veel neid sĂŒlearvuteid?) pidid olema disainilt suurepĂ€rased. Sellist kuvarijalga ja sellele asetatud puutetundlikke nuppe ei nĂ€e just tihti ja need on ka mugavalt kasutatavad. Samuti on puutetundlikud nupud ekraani alaservas ja kogu ekraaniserv on metalse viimistlusega, mis nĂ€eb kĂŒll ilus vĂ€lja, kuid ekraani reaalselt vaadates hakkas mind pigem hĂ€irima, kuna peegeldas natuke ekraanil toimuvat. Ka siin kasutab Samsung oma vĂ€ga hea vĂ€rviesitusega Super PLS paneele, kuid vĂ”rreldes testi vĂ”itnud Samsungiga on sel kuvaril ĂŒks veidrus – nimelt katab seda paneeli veel omakorda ĂŒliĂ”huke lĂ€ikega klaas, mis vĂ”ib teatud tingimustel vĂ€rve moonutada ja tekitada veidraid helkeid. EelkĂ”ige on seda nĂ€ha kiiremates mĂ€ngudes, nii et kui plaanid seda osta just mĂ€ngimist silmas pidades, siis pigem vaata tes-

Samsung S27B970D Hind: 539 € MĂŒĂŒgil: Arvutitark

Paneel on sama tĂŒĂŒpi nagu vĂ”itjal, kuid sellel kuvaril on ees klaas, mis tekitab lĂ€ikeid ja moonutusi tis ettepoole. Selle ekraani eredus on kĂ”igest 220 cd/m2, mis on pĂ€ikese ekraanile langedes selgeks probleemiks ja akna alla selle kuvariga ronida ei tasu. Heledust saab kĂŒll Super Bright Mode’iga keerata 285 cd/m2 peale ja natukene see isegi aitab, kuid mitte pĂ€ris tĂ€ielikult. Videosisenditest on olemas HDMI, DVI, DP ja lisaks ka MHL-ĂŒhendus, kĂ”ik on kenasti ligipÀÀse-

KOKKUVÕTE Rangelt vĂ”ttes heade nĂ€itajatega kuvar, kuid metallist raam ja klaasiga kaetud paneel tekitavad pigem probleeme, kuigi nĂ€evad vĂ€ga head vĂ€lja. 54 [digi] november 2014

tavad ja olemas on ka USB 2.0 pordid. Sel kuvaril on ka sisseehitatud kĂ”larid, kaks 7 W, mis teevad isegi pĂ€ris head heli, lubades seda kasutada ka filmide vaatamiseks, kui nĂ”udmiseks helile pole ĂŒlemÀÀra kĂ”rged. Reaalne energiavajadus on sel kuvaril 47 W, mis on selle testi kĂ”ige suurem number, kĂ”larid vĂ”tavad oma.

HINNE

*****


Teised on lihtsalt paremad VĂ”rreldes Samsungi kuvaritega puudub Asusel selline stiilne joon, see on lihtsalt ĂŒks suur lahmakas ekraani keset lauda ja nĂ€eb isegi toorem vĂ€lja kui Delli UltraSharp. Tegelikult kasutab see Samsungi PLS ekraanitehnoloogiat ja on samsmoodi vĂ€ga laias ulatuses seadistatav, seda saab kallutada, pöörata (seda tuleb ise seadistada, automaatselt ekraanipilt ei pöördu) ning sel on sisseehitatud ka 3 W kĂ”larid. Need ei tee mĂ”istagi vĂ€ga valju heli, kuid heli ei moondu ka siis, kui see pĂ”hja lĂŒkata, nii et lihtsamaid asju nagu raadiosaade vĂ”i YouTube’i-video saab kuulata kĂŒll, kui suuri kĂ”lareid miskipĂ€rast ei ole. Videosisenditest on olemas VGA, DVI, HDMI ja DisplayPort, kuid USB-porte ei ole ning VESA kinnitus on olemas. Pildi ĂŒldkvaliteet ongi tĂ€iesti vĂ”rreldav mĂ”lema Samsungiga, mati ekraani vĂ€rvid on rikkalikud ja vaatenurgad on head, kuid mingeid helkeid sarnaselt eelmise Samsungiga sel ei tĂ€heldanud. Ei mingeid veidraid peegeldusi ning 5 ms reaktsiooniajaga kuvar kiiretes mĂ€ngudes ob-

Asus PB278Q Hind: 544 € MĂŒĂŒgil: Ox.ee

Teistest natukene kallim, kuid ĂŒhtegi silmaga nĂ€htavat vĂ”i kĂ€ega katsutavat eelist sel pole jekte kummitused taga ei ajanud, vĂ€hemalt mitte silmaga nĂ€htavad. Ekraani servad pole pĂ€ris mustad, vaid on toonilt piisavalt heledad ja ei tekita ekraani vaadates probleeme, kuid nupud on sel serva all ja neid pole eriti mugav vajutada, rÀÀkimata sellest, et menĂŒĂŒ ei ole selgelt arusaadav. Üks veider asi siiski selle kuvariga on, nimelt

KOKKUVÕTE

valge vĂ€rviga, mis on sinise kĂŒlma varjundiga. VĂ”imalusi erinevaid videosignaale korraga ekraanile saata ei ole. Energiakasutuseks mÔÔtsime 41 W, mis on pigem palju kui vĂ€he, aga eks kĂ”laritega kuvarite puhul see number ongi suurem, tĂ€pselt nagu eelmise Samsungi puhul ning sellega tuleb arvestada.

HINNE

Asuse kuvar tundub laual kÔige rohmakam ja kuigi enamik asju on paigas, siis see vÔrreldes testi esimese otsaga 50 eurot kallim ja vÀhemate vÔimalustega.

*****

KOKKUVÕTE JA TULEMUSED Suured kuvarid on lahedad ja QHD on veel parem, ma vahetaks oma 23-tollise FullHD kuvari tegelikult vĂ€lja neist ĂŒkskĂ”ik, millise vastu kohe nĂŒĂŒd ja praegu. Teravam pilt on ikkagi tĂ”esti silmaga kohe tajutavam ning uuematel graafikakaartidel pole ka mĂ€ngude jooksutamisega enamasti probleeme. FullHD tundub tĂ”esti juba moraalselt vananenud pĂ€rast seda testi, telefonisse vast veel kĂ”lbab. Samsungi uuele kuvarile on ostusoovitust anda kĂ”ige lihtsam, kui tĂ”enĂ€oliselt sul pole selle kĂ”iki vĂ”imalusi vaja ja mitmed selle uh-

ked turunduslikud mÀrksÔnad on ka kasutud. Aga vÀga head kontrastsed vÀrvid ning suurepÀrane pilt kompenseerib seda kÔike ja kuigi ekraaniserv natukene hÀirib, siis mitte nii palju, et esikoha andmisest loobuda. Delli IPS-kuvarid on olnud pikka aega vÀga kindel valik ja seda vÀga hea hinnaga. UltraSharp U2713HM on seda ikka veel, kuigi vÔrreldes pÀris uute kuvaritega tundub see mÔne nurga alt aegunud ja sel pole nii palju vÔimalusi kui Samsungil, aga korralike vÀrvide ja vaatenurkadega IPS-kuvari eest on hind hea.

Samsungi vanemal 9. seeria kuvaril aga hoolimata sellest, et see nĂ€eb vĂ€ga Ă€ge vĂ€lja, paar pisiprobleemi, mis on tingitud just nendest hoogsatest disainivalikutest. Pole kĂŒsimustki, kumba Samsungi kuvarit eelistada. Asus PB278Q on aga vastupidiselt liiga rohmakas ja maksab testis olnud kuvaritest kĂ”ige rohkem, ilma et sel oleks ĂŒhtegi selget eelist teiste ees. NĂŒĂŒd ma ootaksin, et tuleksid meil mĂŒĂŒki ka 24tollised QHD IPS-kuvarid, pilt oleks veel teravam ja vĂ”ib-olla oleksid need isegi Ă€gedamad kui 27tollised.

VÕITJAD

1

Samsung S27D850T

Samsungi uus QHD-kuvar on mÔistliku hinnaga ja hea vÀrviesitusega, kuid mustad ÀÀred rikuvad natuke vÀrvitaju ja mitmed pildiparandustehnoloogiad on kasutud.

2

Dell UltraSharp U2713HM

Dell UltraSharp U2713HM tundub natukene robustne, kuid on hea kuvar veel ka tĂ€na ja arvestades nĂŒĂŒd juba vĂ€ga head hinda on ostusoovitust anda lihtne.

3

Samsung S27B970D

Rangelt vÔttes heade nÀitajatega kuvar, kuid metallist raam ja klaasiga kaetud paneel tekitavad pigem probleeme, kuigi nÀevad vÀga head vÀlja.

[digi] november 2014 55


KUIDAS Kuidas ...

kasutada kaheastmelist Viimasel ajal enam muud ei kuulegi, kui et siin lekivad internetti isiklikud pildid ja seal varastati tuhandeid paroole. Paljud teenused pakuvad mitmetasandilist autentimist, mis muudab su konto ja failid hoopis turvalisemalt kaitstuks. Kordame ĂŒle, kuidas see kĂ€ib. Mis see on?

1

Kaheastmeline autentimine on selline isiku tuvastamise viis, kus lisaks paroolile on vajalik identifitseerida end veel mÔne isikliku vahendi abil. Tavaliselt on selleks mobiiltelefoni number, sest see on reeglina isiklik. Turvakood saadetakse sinu telefonile ja kui sa sisestad Ôigesti nii parooli kui ka turvakoodi, on veebileht kindel, et see ikka oled tÔesti sina. On vÔimalik kasutada ka spetsiaalset rakendust, mis genereerib koode ka siis, kui sulle SMSi saata ei saa.

vastama, seda kĂŒsitakse ainult siis, kui logid sisse uuest arvutist vĂ”i kui eelmisest kontrollist on möödunud palju aega. Google pakub ka vĂ”imalust kasutada SMSi asemel rakendust Authenticator. Selle pead sa installima oma mobiiltelefoni. KlĂ”psa Google’i kaheastmelise autentimise sĂ€tetes nuppu Switch to app. SeejĂ€rel installi Play poest Authenticator ja jĂ€rgi juhiseid. Authenticator eelis on selles, et see vĂ”imaldab sul end koodidega tuvastada ka siis, kui telefon levist vĂ€ljas on. NB! Kuna kaheastmelist autentimist rakendatakse sinu Google’i kontoga seotud teenustele, siis vĂ”ib juhtuda, et pead mitmes kohas end uuesti sisse logima, nĂ€iteks Chrome’i sidumiseks oma kontoga ja jĂ€rjehoidjate ja muu sĂŒnkroonimiseks.

Google’i konto

2

Logi oma Google’i kontole sisse ja seejĂ€rel klĂ”psa paremalt ĂŒlevalt nurgast oma pildi alt lahti menĂŒĂŒ, sealt vali Account ja edasi klĂ”psa lahti Security. Real 2-step verification klĂ”psa linki Setup. VĂ”id minna ka otse aadressile google. com/settings/security. Sa pead end veel korra praegu kehtiva parooliga tuvastama. SeejĂ€rel pead valima telefoninumbri, millele kinnituskood saadetakse. Seda on tarvis kinnitamaks, et arvuti, millelt sa tĂ€iendavat turvalisust sisse lĂŒlitad, ikka kuulub sulle. JĂ€rgi hoolikalt juhiseid. Sul palutakse sisestada ka tagavaranumber juhuks, kui sinu primaarse telefoninumbriga midagi juhtub ja sa ei saa seda kasutada. Ära muretse, sa ei pea end iga kord Gmaili sisse logides sĂ”numiga saadetud koodiga tu56 [digi] november 2014

Facebook

3

Ava oma konto sĂ€tted ja vali menĂŒĂŒst Security vĂ”i suundu otse lehele facebook.com/ settings?tab=security. KlĂ”psa linki Login Approvals ja mĂ€rgi ruut Require a security code to access my account from unknown browsers. Ka siin pead end autentima nii telefonile saadetud koodiga kui ka Facebooki kehtiva parooliga. Selleks, et edaspidi uuest arvutist Facebooki sisse logida, on sul tarvis sisestada kood, mille genereerib telefoni installitud Facebooki rakendus. Rakendusest leiad koodigeneraatori menĂŒĂŒst, mis avaneb paremalt ĂŒlevalt nurgast kolme kriipsuga ikooni alt.

Dropbox

4

Logi Dropboxi veebiliidese kaudu sisse ja klĂ”psa oma nime taga olevat rippmenĂŒĂŒ kolmnurka. Vali avanevast menĂŒĂŒst kĂ€sk Settings. SĂ€tete lehel klĂ”psa vahekaardil Security ja seal omakorda jaotises Two-step verification linki Enable. Sult kĂŒsitakse, kas soovid turvakoode saada SMSi teel vĂ”i tahad kasutada mobiilirakenduse genereeritavaid koode. Dropbox toetab Google Authenticatori koode, seega ei ole sul tarvis installida lisarakendust. Vali mobiilirakendusega autentimine. Sulle kuvatakse QR-kood. NĂŒĂŒd ava telefonis installitud Authenticator ja vali menĂŒĂŒst Set up account. Konto lisamise viisiks valid Scan a barcode. Suuna telefon ekraanil kuvatud QR koodile. Kui sul pole telefonis rakendust, mis oskaks QR koode lugeda, siis sobivad selleks nĂ€iteks Google Goggles vĂ”i QR Droid. SeejĂ€rel palub Dropbox sul sisestada varunumbri puhuks, kui su esmane telefoninumber ei tööta. Viimase hĂ€da jaoks antakse sulle ka veel erikood, mis vĂ”imaldab sul sisse logida oma kontole ja samaaegselt kaheastmelise turvalisuse keelata. See on kasutamiseks juhul, kui sul on Ă”nnestunud end oma kontolt mingil viisil vĂ€lja lukustada. See on kood, mis tuleks Ă€ra salvestada kuhugi eriti turvalisse kohta.

Twitter

5

Twitteri kontole kaheastmelise turvalisuse seadistamiseks mine oma konto sĂ€tete lehele ja klĂ”psa lahti menĂŒĂŒ Security and privacy. Seal on


KIIRKURSUS

autentimist?

Kuidas ...

Spotify’le ekvalaiser hankida? 1Mure viletsate krappidega

Spotify on uskumatult tore teenus ja sellega on hea lemmikmuusikat telefoni ja sĂŒlearvutiga kaasas tassida, ent kui sul on vĂ”tta vaid hĂ€dapĂ€rased odavad kĂ”rvaklapid vĂ”i pead muusikat kuulama sĂŒlearvuti kĂ”lareist, siis avastad, et muusika ei kĂ”la ĂŒldse nii nagu peaks, sest madalad sagedused on nĂ”rgad ja kĂ”rged liiga tugevad.

on valik Login verification. Selleks, et saaksid end mingil muul moel autentida, pead sa lisama oma telefoninumbri. Alles seejĂ€rel saad sa tagasi naasta turvasĂ€tete juurde ja aktiveerida SMSi teel saadetava koodi kaudu tuvastamise. Ka siin, nagu teistegi rakenduste puhul, tuleb sul oma Twitter parool uuesti sisestada. Selleks, et saaksid kasutada autentimiseks Twitteri rakendust, pead sa selles esmalt vastava valiku lubama. Ava rakendus ja seal kolme punkti alt ilmuv menĂŒĂŒ. Tonksa oma konto nime peal, see viib sind sinu ajajoonele. Ava uuesti menĂŒĂŒ ja vali Settings. Keri alla, kuni nĂ€ed valikut Security. Ava see. MĂ€rgi ruut Login verification. NĂŒĂŒd on sul edaspidi tarvis seda mobiiltelefoni, et end oma Twitteri konto jaoks tuvastada. Rakendus annab sulle tagavarakoodi, mida sa saad kasutada juhul, kui sul telefon kaob vĂ”i ĂŒles ĂŒtleb.

6

LastPass

LastPass on populaarne paroolihoidla, mis vĂ”imaldab paroole hoida turvaliselt ja sĂŒnkroonida neid erinevate brauserite ja arvutite vahel. Installi telefoni Google Authenticator ja seejĂ€rel suuna oma arvutis brauser aadressile lastpass.com/?ac=1&opengoogleauth=1. Logi sisse oma LastPassi parooliga. Loe lĂ€bi info, mida LastPass sulle kuvab. PĂ”himĂ”tteliselt öeldakse seal seda, mida sa juba niigi tead – sul on edaspidi vaja uuest seadmest oma hoidlale ligipÀÀsemiseks tarvis mobiiltelefonis genereeritavat koodi. KlĂ”psa nuppu Click here to display your barcode. Ava Authenticator, vali menĂŒĂŒst uue konto loomine ja koodi skannimine. SeejĂ€rel vali ekraanil olevast rippmenĂŒĂŒst Google Authenticator Authentication valik Enable. Sul palutakse sisestada Ă€sjaloodud uue konto jaoks genereeritud kood. PĂ€rast seda on su LastPassi konto kenasti turvatud. SVEN VAHAR

2Installi Equalify

Spotify’l endal sisse-ehitatud ekvalaiserit pole, ent usinad programmeerijad on loonud Windowsi programmi nimega Equalify, mille leiad siit: http://www.equalify.me/ Sulge Spotify (ka sĂŒsteemisalvest!) ja installi Equalify. KĂ€ivita Spotify ja pane mĂ”ni lugu mĂ€ngima. Üles otsingukasti juurde ilmub ekvalaiseri kujutis. JĂ€relikult töötab!

3Tuuni nagu jaksad!

KlĂ”psa Equalify lahti ja uuri, mida teeb paremklĂ”ps ja mis avaneb ĂŒlalt nuppude alt. Muidugi mĂ”ista ei saa Equalify imet teha ja kui su kĂ”larid ei ole vĂ”imelised teatud sagedusi esitama, siis ei saa seda ka tarkvaraliselt sundida. Ent Equalify vĂ”imaldab tasakaaluga mĂ€ngida ja see vĂ”ib viletsate klappide ja krappide heli muuta kui mitte meeldivamaks, siis vĂ€hemalt talutavamaks. [digi] november 2014 57


KOOL Kuidas...

kasutada OS X 10.10 Yosemite uuendusi? Uus OS X on vÀljas ja kÔigil uuendusmeelsetel Maci-omanikel on aeg teha lahti App Store ja see tasuta uuendus endale installida. Aga mida sellega teha saab ja kes peaksid olema uuenduse suhtes ettevaatlikud? Lihtne installida

1

Ilmselt ei vaja enamik lugejaid juhiseid, kuidas uut OS X installida, aga igaks juhuks paneme selle lĂŒhidalt kirja. Tee oma Macis lahti App Store ja leiadki kohe esilehelt suure kirja „OS X Yosemite“. Vajuta sinna peale ning valmistu ootama, operatsioonisĂŒsteemi uuendamine ei ole mingi lihtne ja kiire asi. Aga ĂŒhel hetkel saab ta valmis ja arvuti on sinu jaoks valmis.

Safari uuendused

4

Uus Safari brauser on eriti Maci sĂŒlearvuti omanikele hea mĂ”te, sest ta sÀÀstab vĂ”rreldes teiste brauseritega pĂ€ris palju akut, eriti vĂ”rreldes Google Chrome’iga. Kui sul on palju sakke brauseris avatud, ei kao need enam noolekese taha Ă€ra, vaid nende vahel saab puuteplaadil kahe sĂ”rmega vasakule-paremale pĂŒhkides liikuda.

Mis tÀna toimub?

2

Teadetekeskus ehk Notification Center on pisut uuendatud. Vajuta ĂŒleval menĂŒĂŒribal kolme kriipsuga nuppu vĂ”i libista puuteplaadil kahe sĂ”rmega paremast servast vasakule („tĂ”mba“ teadetekeskus ekraani paremast servast vĂ€lja). Seal on nĂŒĂŒd tĂ€nase pĂ€eva vaade ehk Today. Seal on nĂŒĂŒd lĂŒhike ĂŒlevaade su pĂ€eva kalendrist, ilmateade ning vĂ”imalus lisada ja eemaldada vidinaid ehk Widgeteid, nĂ€iteks on sul seal aktsiahindade vidin. Kui vajutad kĂŒljepaneeli alaservas olevat Edit nuppu, saad vidinaid lisada ja eemaldada.

Maili uuendused

5

E-postiprogrammis Mail on ka mitmeid uuendusi, nĂ€iteks saab nĂŒĂŒd MailDrop teenuse abil kirjaga kaasa panna kuni 5 GB suurusi faile. Nii Mailis kui ka piltide vaatamiseks mĂ”eldud Previews on Markup vĂ”imalus, millega saab piltidele ja joonistele ise mĂ€rkmeid peale sodida, mille OS X siis kenale kujule teisendab.

Handoff

Spotlight on nĂŒĂŒd targem

3

Kes on harjunud kasutama menĂŒĂŒribal luubikujulise nupu taga peituvat Spotlight otsingut (ja kĂ”ik peaksid olema harjunud), on kindlasti rahul, et Spotlight on nĂŒĂŒd palju targem. Esiteks avaneb Spotlighti aken suurelt keset ekraani ning teiseks otsib ta lisaks su failidele, kontaktidele ja muule ka nĂ€iteks Bingi otsingumootorist ning pakub sĂ”ltuvalt otsingust kohe ise vĂ€lja otsitava kohta definitsioone, selgitusi, lisainfot ja nii edasi. Samuti on seal nĂŒĂŒd kalkulaator. 58 [digi] november 2014

6

Handoff on iOS8 ja OS X 10.10 uus vĂ”imalus jĂ€tkata arvutis alustatud tööd nutiseadmes vĂ”i vastupidi. Selleks on vaja ĂŒhilduvaid rakendusi ja praegu on nendeks nĂ€iteks Mail, Safari, Pages, Numbers, Keynote, Maps ja mĂ”ned veel. Kui alustad arvutis tööd ĂŒhes, tekib iPhone’i vĂ”i iPadi lukuekraani vasakusse nurka selle kohta ikoon, mida ĂŒlespoole sikutades avaneb sama rakendus samast kohast nutiseadmes. Arvutis tekib sama ikoon OS X alumisele ikooniribale kĂ”ige vasakule. Ütleme pigem, et peaks tekkima, sest meil töötas see kĂŒll Safariga arvutist iPadi suunal, aga mitte vastupidi, ning ka mitte ĂŒhegi teise lubatud

programmiga. Katsetage, ehk teil töötab.

KÔned ja SMSid arvutisse

7

Kui sul on iPhone ja iPad vĂ”i Maci arvuti, siis oskab telefon nĂŒĂŒd saata kĂ”nesid ja SMSe iPadi ja/ vĂ”i arvutisse. Selle seadistamiseks ava Macis System Perferences, vali General ja seal jĂ€lgi, et kastis Allow Handoff between this Mac and your iCloud devices oleks linnuke. KĂ”igis seadmetes peab olema kasutusel ka sama Apple ID ja kĂ”igis seadmetes pead olema sisse logitud (Macis vaata System Perferences ja iCloud ning Internet Accounts). iOS8 seadmes vaata Settings ja „General alt, et Handoff oleks lubatud. Macis tee lahti FaceTime, ava Facetime menĂŒĂŒst Perferences ning vaata, et linnuke oleks Allow Phone calls kastis. SMSide jaoks ava Settings, sealt Messages, vajuta Text Message Forwarding peale ja vali seade, kuhu neid saata. Edasi pead iPhone’il sisestama arvuti ekraanile tekkinud koodi, et oleks kindel, et tegemist on ikka sinu seadmega. SMSid laekuvad nĂŒĂŒd telefonist arvutisse siis, kui mĂ”lemad on samas WiFi-vĂ”rgus.

AirDrop suhtleb ka iOSiga

7

LĂ”puks ometi saab iOS-seadmest faile otse Maci tĂ”sta ja vastupidi. Selle eest hoolitseb AirDrop, mis tuleb esmalt iPhone’i vĂ”i iPadi Control Centerist sisse lĂŒlitada (tĂ”mba ekraani alaservast sĂ”rmega ĂŒles). Kui avad Macis Finderi, leiad vasakult menĂŒĂŒst AirDropi, vajuta sinna ja su nutiseade peaks nĂ€htavale ilmuma.

Vaata suuremat pilti

8

Kui vanasti oli paljude OS X rakenduste paremas ĂŒlanurgas kahe noolega nupp, mis tegi selle rakenduse terve ekraani suuruseks, siis nĂŒĂŒd on see viidud vasakusse ĂŒlanurka, kus leiad nn valgusfoori ehk punase, kollase ja rohelise nupu. Punane paneb akna kinni, kollane teeb vĂ€ikeseks ja roheline suurendab ĂŒle ekraani. Kui tahad normaalsesse vaatesse tagasi, liiguta hiir ekraani vasakusse ĂŒlanurka ja vajuta uuesti rohelist nuppu. HENRIK ROONEMAA



KOOL Kuidas ...

kasutada Google Maps kaarte? Volditavate linnakaartidega on juhtumas sama, mis kunagiste telefonikataloogidega: need on saamas toredaks kollektsioneerimisobjektiks. Tihtipeale piisab reisile minnes lihtsalt Google Maps elektroonilisest kaardist, et leida tee hotelli, muuseumisse vÔi IKEAsse. Google Maps on kasutamiseks tasuta

1

Veebiaadressil maps.google. com saadaval olev Google Maps on tasuta teenus, mis vÔimaldab sul vaadata mistahes maakera paika ja nÀha selle koha satelliidipilti, teedevÔrgustikku, saada teavet transpordi kohta ning suuremate kohtade puhul isegi rÀnnata virtuaalselt lÀbi tÀnavate. Google Maps nÔuab tÀisfunktsionaalsuse kasutamiseks moodsat veebibrauserit. See töötab ka vanemate brauseritega, kuid pole interaktiivne. NÔrgemate arvutite puhul vÔivad teatavad operatsioonid olla veidi aeglased, ent kaart tervikuna on tÀiesti kasutatav.

se logida on see, et sa saad sel juhul mÀÀrata oma kodu ja tööaadressi. „Kodu“ ja „tĂ¶Ă¶â€œ on tinglikud nimetused, sa vĂ”id tegelikult ĂŒkskĂ”ik, mis koha oma koduks vĂ”i tööks nimetada. Google kasutab seda teavet sinu teekonna plaanimiseks. Kui sa tahad teada, kui kaua aega kuluks sul kodunt lĂ€himasse kaubanduskeskusse minemiseks, siis piisab, kui leiad kaardil vajaliku koha ja ĂŒtled teejuhistes, et alguskohaks on kodu ja sihtkohaks kaardil valitud punkt.

remast servast ĂŒles sihikule sarnanev ikoon ja klĂ”psa seda. Vaikimisi vĂ”ib sinu brauser privaatsuskaalutulustel keelata rakendustel asukoha mÀÀramise. Kui see nii on, siis kĂŒsib su brauser sellel ikoonil klĂ”psates sinu kĂ€est luba sellele veebilehele sinu asukoha andmeid edastada. Õiguse sinu asukohta nĂ€ha saab sel juhul ainult Google Maps veebileht, teised peavad selleks ikkagi eraldi luba kĂŒsima.

Kodu ja tööaadress

3 Logi sisse!

2

Google Maps on Google’i teenus ning kui sul on olemas Google’i konto (kui sul on Gmaili aadress, siis on sul ka Google’i konto), saad sa kaardirakenduses sisse logida. Selleks klĂ”psa kaardil paremal ĂŒleval nurgas olevat linki Logige sisse. Loomulikult saad sa kaarti kasutada ka ilma sisse logimata, kuid sisse logides on sul vĂ”imalik kaardil olulisi punkte lemmikutesse lisada. Sel moel jÀÀvad need seotuks sinu kontoga ja kui sa logid jĂ€rgmisel korral sisse mĂ”nest teisest arvutist vĂ”i telefonist, on sul n-ö kaardi jĂ€rjehoidjad juba olemas. Teine hea pĂ”hjus kaardirakendusse sis60 [digi] november 2014

Nagu öeldud, ei pea kodu- ja tööaadress olema sugugi sinu tegelikud kodu vÔi töökoha aadressid. Reisil olles vÔid sa koduaadressiks panna hotelli aadressi ja tööaadressiks mÔne keskse punkti, mida sa hÀsti tead, kas metroopeatuse vÔi raudteejaama. Neid aadresse saad lihtsalt kasutada teekonna otsimise lÀhte vÔi sihtpunktidena. Olles sisse loginud, klÔpsa kaardi paremal all servas olevat hammasrattaga tÀhistatud sÀtete linki ja vali kÀsk Minu kohad. Avaneval veebilehel klÔpsa linki MÀÀrake kodu asukoht. Kirjuta otsingukasti aadress ja vajuta nuppu Salvestage. Tee sama tööga.

Kus ma praegu olen?

4

Oma praegust asukohta saad sa lasta mÀÀrata mitte ainult mobiilirakenduses, vaid ka arvutis veebiversioonis. Selleks otsi kaardi alumisest pa-

Mis lÀhedal asub?

5

Olles valinud kaardil koha, otsinud aadressi vĂ”i lasknud oma asukoha automaatselt mÀÀrata, saad sa otsida selle koha lĂ€hedal olevaid restorane, teatreid, parke vĂ”i muud sind huvitavat. Selleks aktiveeri otsingukasti all nĂ€idatav aadress veel kord hiirega klĂ”psates ning vii kursor uuesti otsingukasti. NĂŒĂŒd ilmub otsingukasti alla kiri Otsi lĂ€hedalt. Tippides nĂŒĂŒd otsingukasti mĂ€rksĂ”na, leiab Google Maps sinu valitud punkti lĂ€hedal asuvad selle mĂ€rksĂ”naga tĂ€histatud kohad. Suurte linnade kohta, mis on ĂŒhtlasi ka populaarsed turismisihtkohad, on Google’i andmebaasis vĂ€ga palju infot, sa vĂ”id leida kaardilt ka vĂ€ikesi


Google Maps kaarditeenuse eripĂ€raks on see, et see sobib ĂŒhtviisi hĂ€sti nii autoga, ĂŒhistranspordiga kui ka jalgsi navigeerimiseks. Iga transpordiviisi kohta on vĂ”imalik valida mitu marsruuti, vastavalt sellele, kas eelistada kiirust vĂ”i mugavust. lahtris koha info juures. Seal on kirjas ka selle ettevĂ”tte vĂ”i asutuse veebisait.

nurgapoode ja restorane, kuhu mahub maksimaalselt kĂŒmme inimest, ent mis ikkagi on kaardile kantud. Parema tulemuse annab ingliskeelse mĂ€rksĂ”naga otsing, nĂ€iteks mĂ€rksĂ”na muusika asemel kirjuta music ja pood asemel shopping. Kui tahad leida söögikohti, siis kirjuta lihtsalt mĂ€rksĂ”naks food. kas 2+, 3+ vĂ”i 4+ reiting. Nii saad juba eos vĂ€listada viletsamad kohad, sest eriti siis, kui oled turistina vÔÔras linnas, ei tea sa ju kohalike paikade mainet.

7

Otsi mida iganes!

6

Google Maps kasutab nutikat otsingumootorit, mis suudab tĂ”lgendada ka lihtsamaid inimkeelseid lauseid. Sa ei pea otsima kohti ainult aadressi jĂ€rgi, sa vĂ”id sisse tippida ka ĂŒldise otsingu, nĂ€iteks gyms in Montreal vĂ”i museums in Toronto. VĂ”id kasutada ka tĂ€psemat mÀÀratlust, nĂ€iteks korean restaurants vĂ”i modern dance.

5

Reiting ja kommentaarid

Otsingutulemusi on vĂ”imalik jĂ€rjestada teiste kasutajate antud hinnangute jĂ€rgi. Selleks klĂ”psa lĂ€hedaste kohtade otsingutulemuste kohal rippmenĂŒĂŒl Hinnang ja vali sealt vastavalt

Asutuste lahtiolekuajad

6

Olulisemate asutuste vĂ”i meelelahutuskeskuste, muuseumite ja kinode lahtiolekuajad on Google’i andmebaasis olemas ning need kuvatakse kaardil objekti info juures. Nii saad sa juba enne reisile minemist kultuuriprogrammi kokku panna. Kui tead, kus sa elama hakkad vĂ”i kus peatud, saad juba ette uurida, mis seal lĂ€hedal toimub ja millal tĂ€htsamad kohad lahti on. Kui asutuse kohta on lahtiolekuinfo olemas, kuvatakse see kohe otsingutulemuse

Kuidas sinna saab?

JĂ€rgmine probleem, mille Google Maps sinu jaoks sujuvalt lahendab, on kĂŒsimus, et kuidas sa pÀÀsed sinna kohta, mida sa just Ă€sja kaardil jĂ€rgi vaatasid? Otsingulahtri all on kaheks jaotuva noolega pilt tekstiga Juhised. Sellest saab vÔÔras kohas sinu peamine abimees. KlĂ”psa juhiste pilti. Kui sul on eelnevalt aktiivne mĂ”ni kaardi punkt, nĂ€iteks aadress vĂ”i asutus, siis eeldab Google Maps vaikimisi, et see on koht, kuhu sa soovid minna. Kirjuta nĂŒĂŒd ĂŒlemisse, lĂ€htekohta lahtrisse koha aadress, kust soovid teekonda alustada. Kui oled eelnevalt salvestanud Kodu ja Töö aadressid, vĂ”id sinna lihsalt tippida „kodu“ vĂ”i „tĂ¶Ă¶â€œ. Aadressi kirjutamise asemel vĂ”id selle ka kaardil hiirega valida. Maps arvutab vĂ€lja kiireima teekonna ja [digi] november 2014 61


KOOL vÔta pildist hiirega kinni ja lohista seda paremale vÔi vasakule.

kuvab selle kaardil. Enamasti on vĂ”imalik valida mitme teekonna vahel ja Google ĂŒritab arvesse vĂ”tta ka tee- ja liiklusolusid. Parima ehk kiireima teekonna asemel saad sa alati valida ka mĂ”ne teise, mis sulle huvitavam tundub, selleks klĂ”psa lahti link Rohkem valikuid ja vĂ€ljumisaegu. Teekonda saab muuta ka vastavalt sellele, kas soovid minna autoga, kasutada ĂŒhistransporti vĂ”i minna sootuks jalgsi. Selle valimiseks on teekonnajuhiste kohal kuvatud ikoonid ning lisaeelistusi saad muuta lingi Marsruudi valikud alt.

Paindlik ajaarvestus

8

Google Maps oskab ajaarvestust pidada kolme moodi ja vastavalt sellele parima marsruudi koostada. Vaikimisi eeldab Maps, et sa tahad kohe teele asuda ning vaatab jĂ€rgi kohe sinu lĂ€hedusest startiva ĂŒhistranspordi. Kui sa aga soovid kohale jĂ”uda kindlaks kellaajaks vĂ”i tead ainult kellaaega, millal sa teed alustad, ning soovid selle jĂ€rgi vĂ€lja arvutada minemiseks kuluva aja, siis seda saad teha juhiste vaatest. KlĂ”psa juhiste vaates transpordiliikide ikoonide kĂ”rval olevat rippmenĂŒĂŒd. Seal on nĂ€ha kolm valikut: VĂ€ljub kohe, VĂ€ljumisaeg ja Saabumisaeg. Soovitud valiku tegemisel arvutab Maps teekonna kohe ĂŒmber.

Tee kÔrvalepÔikeid

10

Google Mapsi koostatavad juhiseid on vĂ”imalik oma suva jĂ€rgi muuta. Kui valid transpordiviisiks mitte ĂŒhistranspordi vaid auto, ratta vĂ”i jalgsi kĂ€imise, saad sa marsruudile teha sisse haake ja kĂ”rvalepĂ”ikeid. NĂ€iteks nĂ€ed kaardilt, et Google’i vĂ€ljapakutud teekonna lĂ€hedale jÀÀb mĂ”ni huvitav objekt ja tahaksid teekonda muuta selliselt, et saaksid selle juurest lĂ€bi pĂ”igata. Suumi kaardile sisse ja sa nĂ€ed, et sinise joonega tĂ€histatud teekond koosneb tegelikult vĂ€ikestest punktikestest. Kui sa kursoriga mĂ”nest punktist kinni haarad, saad sa seda lohistada, kuhu tahad, kĂ”rvaltĂ€navale vĂ”i sootuks kĂ”rvalkvartalisse. Selliseid kĂ”rvalekaldeid saad sa marsruuti teha mitmeid ja iga kord arvutab Google Maps teekonna pikkuse ja kestuse vĂ”ttes arvesse sinu lisatud punkte, mida teekond peaks lĂ€bima.

Milline see koht vÀlja nÀeb?

Prindi vÀlja

9

Google on mĂ”elnud ka sellele, et sul pole vĂ”imalik arvuti vĂ”i nutitelefoniga mööda linna ringi jalutada vĂ”i juhiseid enne teeleasumist pĂ€he Ă”ppida. Sa vĂ”id ĂŒksikasjalikud juhised koos tarvilike kaartidega ka vĂ€lja printida. Selleks klĂ”psa kas lingil JĂ€rgmine vĂ€ljumine vĂ”i Rohkem valikuid ja vĂ€ljumisaegu. Sulle avaneb ĂŒksikasjalike juhiste vaade, mille paremast servast leiad printeri ikooni. Sellel klĂ”psades saad printida kas ainult juhised vĂ”i juhised koos selgitavate kaartidega. 62 [digi] november 2014

11

Oletame et sa oled juba teel, kuid pole pĂ€ris kindel, millise maja juures seisma jÀÀda vĂ”i sa lihtsalt tahad veebist vaadata, kuidas vÔÔras koht vĂ€lja nĂ€eb. Google Maps teenusega on integreeritud TĂ€navavaade, mis vĂ”imaldab sul virtuaalselt mööda tĂ€navaid edasi-tagasi jalutada ja linna justkui autoaknast vaadelda. Kui valitud asukoha tĂ€navaade on toetatud, ilmub kaardil puntki valides vĂ”i aadressi otsides otsingulahtri alla objekti nimi, lĂŒhiteave ja foto kirjaga TĂ€navavaade. Sellel klĂ”psates algab virtuaalringkĂ€ik mööda tĂ€navaid. Selles edasi liikumiseks klĂ”psa hiirega ekraanile ilmuvail nooltel ja ringi vaatamiseks

HĂŒppa, kuhu tahad

12

TĂ€navaate puhul ei pea sa oma teekonda alustama mĂ”nelt kindlalt aadressilt, vaid sa vĂ”id piiluda suvalisi kohti linnas, ka neid, kus ĂŒhtegi klĂ”psatavat objekti pole vĂ”i kus aadress puudub. Selleks haara hiirega paremalt alt nurgast kursori kĂŒlge kollane mehike. TĂ”sta see kaardi kohale ja oota veidi. SĂ”ltuvalt sinu internetiĂŒhenduse kiirusest kulub sekund-paar, kuni kaardile ilmub siniste joontega tĂ€histatud teedevĂ”rgustik. See tĂ€histab teid, mille kohta on olemas TĂ€navaade. Aseta kollane kriipsujuku soovitud tĂ€navale. Isegi, kui seal pole otsitavat aadressi, saad sa sealt oma virtuaalset ringkĂ€iku alustada.

Salvesta lemmikkohad

13

Lemmikkohtade salvestamiseks otsi need kaardilt ĂŒles ja klĂ”psa otsingulahtri all oleva objekti kirjelduse juures sinist tĂ€hekest. Salvestatud kohtadele ilmub kaardil juurde kollane tĂ€heke ning see vĂ”imaldab sul neid edaspidi hĂ”lpsalt leida ilma neid kaardilt uuesti aadressi jĂ€rgi otsimata. Salvestatud kohtade loetelu nĂ€gemiseks klĂ”psa alt paremalt lahti hammasrattaga ikoon ja vali kĂ€sk Minu kohad. Sel on nĂ€ha sinu kaardiotsingute ajalugu ning salvestatud kohad. SVEN VAHAR



KOOL Kuidas ...

videot YouTube’i ĂŒles laadida? Üks pilt ĂŒtleb rohkem kui tuhat sĂ”na ja ĂŒks video rohkem kui tuhat pilti. Kodu- ja reisivideote avaldamine ja tervele maailmale kĂ€ttesaadavaks tegemine pole kunagi nii lihtne olnud. Sul on vaja ainult mobiiltelefoni, arvutit ja veidi kannatust. Millega filmida?

1

PĂ”himĂ”tteliselt vĂ”id sa filmida ĂŒkskĂ”ik millise aparaadiga, mis vĂ€hegi seda teha oskab. YouTube saab hakkama kĂ”igi enamlevinud vormingutega ja kĂŒlgede suhtega videotega. Pigem on kĂŒsimus selles, et kui sul on valida fotoka ja telefoniga filmimise vahel, siis kumba kasutada? PĂ€ris nii lihtne see ei ole, et fotokaameraga salvestatud video kvaliteet on kindlasti parem kui telefoniga filmitu. Moodsatel nutitelefonidel, eriti kui on tegemist ka praeguse vĂ”i eelmise pĂ”lvkonna tippmudeliga, on videoreĆŸiim vĂ€ga hea ja tihtipeale paremgi kui keskmise kompaktkaamera oma. Peegelkaamerate ja paremate hĂŒbriidide video kvaliteet on ĂŒldjuhul parem, kuid siin peaks tingimata vaatama ka muid tegureid. Üheks oluliseks mĂ€rksĂ”naks on kindlasti teravustamiskiirus. KĂ”ikidel peegelkaameratel videoreĆŸiimis automaatteravustamist pole vĂ”i on see vĂ€ga aeglane. Kunsti tegemiseks on see hea, reisivideo tegemisel vĂ”ib see aga takistuseks saada. Puhtpraktilistel kaalutlustel vĂ”ib mobiiltelefoniga filmimine osutuda lihtsalt mugavamaks kui kaamera kaasa tassimine. Isegi siis, kui sa tavaliselt telefoniga pilti ei tee, vĂ”iksid enne mobiiltelefoni video kvaliteedis kahtlemist teha mĂ”ned prooviklipid. VĂ”ib juhtuda, et sellest kvaliteedist on sinu vajadusteks kĂŒll ja kĂŒll.

Millist vormingut kasutada?

2

Mobiiltelefoniga filmides sa enamasti midagi valida ei saa, vaid pead leppima nende vaikevÀÀrtustega, mida telefonitootja on heaks arvanud rakendada. Tavaliselt on vÔimalik valida vaid suuruse vahel: SD (480p vÔi muu lahutus, mis on vÀiksem kui 720p), HD (720p ehk 1280 x 720) ja Full HD (1080p ehk 1920 x 1080). Heal juhul saad valida ka kaadrisagedust, 24, 25 vÔi 30 k/s vÔi 50 vÔi 60 k/s. Mida suurem lahutus ja kÔrgem kaadrisagedus, seda suurem fail. Lihtsamate videote puhul ei anna Full HD vÀga palju vÔitu ning kui su kaamera vÔi telefoni objektiiv vÔi sensor on veel viletsavÔitu ka, on Full HD peale kulutatud ruum mÔttetu raiskamine, sest korralikku teravust ja detailsust sa sealt ikkagi kÀtte ei saa. Kui su kaamera vÔi telefon vÔimaldab valida video vormingut, siis vali selleks MPEG4 (.mp4 fail), koodekiks H.264 ja audiokoo64 [digi] november 2014

dekiks AAC-LC. Kui su kaamera salvestab 1080i 60 k/s, siis pead selle enne ĂŒleslaadimist teisendama 1080p 30 k/s kujule. Kaadrisageduse osas ei ole YouTube’il vahet, kas laadid ĂŒles 24, 25 vĂ”i 30 k/s salvestatud video.

Pildi kĂŒlgede suhe?

3

YouTube’i videopleier on kĂŒlgede suhtega 16:9 ja kĂ”ige paremini sobivad seal nĂ€itamiseks just samasuguse kĂŒlgede suhtega videod. Enamus uutest mobiiltelefonidest filmimisel seda formaati ka just kasutab. Fotokaamerad vĂ”ivad filmida ka teistsuguses formaadis, nĂ€iteks 4:3. Sellise video puhul jÀÀvad kĂŒlgedele mustad raamid. Mustad raamid jĂ€tab YouTube selleks, et tĂ€ita videopleieri sisu ilma videot venitamata ja moonutamata.

tide ja fotode automaatse Dropboxi varundamise. Seda saab teha Dropboxi sĂ€tete alt jaotises Camera upload. Selle sisselĂŒlitamisel laaditakse kĂ”ik su fotod ja videod automaatselt sinu Dropboxi kontole. Lihtsam vĂ”imalus on muidugi ĂŒhendada telefon USB-kaabli abil arvutiga. Seda tehes nĂ€ed My Computer kaustas oma telefoni linki. Sirvi seda, sealt leiad kaustad Internal storage > DCIM > Camera. Seal ongi videofailid. Erinevatel telefonidel vĂ”i failitee olla veidi erinev, ent DCIM kaust on see, mida sa telefonist otsima peaksid.

Kuidas filmida?

4

Esimene ja kĂ”ige olulisem reegel: filmi horisontaalne video. Jah, telefoni on mugav hoida pĂŒsti, kuid hiljem arvutist vaadates on selline klipp tegelikult ikka pĂ€ris nĂ”me. Ära nii tee. Sageli vĂ”imaldab telefon vĂ”i puutetundliku ekraaniga kaamera fookust ekraanil sĂ”rmega ette nĂ€idata. See on kasulik siis, kui kaamerat eksitab mĂ”ni taustal asuv objekt vĂ”i pimedas, kui kaamera ei leia kohta, millele teravustada. Ole vait. Kuna telefon on su nĂ€ole lĂ€hemal kui sĂŒndmusele, mida sa filmid, jÀÀb sinu hÀÀl heliribale kĂ”ige valjemalt. Ära Ă€hi, nĂ€tsuta ega naera.

Laadi ĂŒles

6

YouTube’i kontole video ĂŒleslaadimiseks peab sul olema YouTube’i konto. Sellest ajast, kui Google YouTube’i Ă€ra ostis, on vĂ”imalik oma Google’i konto siduda YouTube’i kontoga. Mine YouTube’i avalehele ja klĂ”psa ĂŒleval paremas nurgas nuppu Sign in. Kui sul on mitu Google’i kontot, saad valida, millisega neist sa YouTube’i sisse logid. PĂ€rast sisselogimist nĂ€ed sa ĂŒleval otsinguriba kĂ”rval nuppu Upload. KlĂ”psa seda. JĂ€rgmisel kuval saad sa valida ĂŒleslaadimiseks faili. Leia kĂ”vakettalt videofail ja lohista see YouTube’i aknasse vĂ”i klĂ”psa ja nĂ€ita brauserile faili asukoht ette.

LĂŒlita sisse pildiparandus

7 Kuidas fail telefonist kÀtte saada?

5

Kui su kodune internetiĂŒhendus on kiire ja sa oled telefonis seadistanud Dropboxi, siis saad aktiveerida pil-

YouTube on piisavalt nutikas, et mĂ”ista, millal on video salvestatud kĂ€est ja millal statiivilt. Kui ta tuvastab videos iseloomuliku vĂ€rina, pakutakse sulle vĂ€lja video stabiliserimise vĂ”imalust. Üleslaadimise lehel ilmub vasakusse veergu video all kastike kirjaga Video / Audio quality. KlĂ”psa seal noolekesega kuni nĂ€ed pakkumist, et sinu video vĂ€rinat saab automaatselt parandada. Anna oma nĂ”us-


Isegi sÀÀrase öövideoga saab YouTube pÀris hÀsti hakkama. Kui video tundub liiga tume ja Auto-fix automaatparandus ei aita, siis nihuta Fill Light liugurit. See toob nÀhtavale ka need osad, mis muidu varju jÀÀksid. olek klÔpsates nuppu Yes, fix it. Samasuguse paranduse pakub YouTube vÀlja ka hÀmaras salvestatud videote puhul, ainult et sel puhul parandatakse automaatselt heledust.

Avalda!

8

KlĂ”psa nuppu Publish. Nii lihtne ongi video ĂŒles laadimine ja YouTube’i ĂŒles riputamine! Kui mĂ”tled ĂŒmber ja ei taha, et su video oleks avalikult kĂ€ttesaadav, klĂ”psa video ĂŒksikasjade vaates linki Basic info ja vali vasakpoolsest veerust rippmenĂŒĂŒs valiku Public asemel Unlisted vĂ”i Private.

9

Iluparandused

Olles nĂŒĂŒd oma video taas kriitilise pilguga ĂŒle vaadanud vĂ”id avastada, et ĂŒht-teist vĂ”iks siiski korrigeerida. YouTube’i pakub paari lihtsalt redigeerimisvĂ”imalust: filtrite rakendamine, stabiliseerimine, vĂ€rvikorrektsioon ja kĂ€rpimine. KlĂ”psa ekraani allservas linki Video Manager. NĂŒĂŒd nĂ€ed oma videote loe-

telu, milles iga video taga on rippmenĂŒĂŒ Edit. KlĂ”psa see lahti ja vali kĂ€sk Enhancments. Jaotises Quick Fix olevad tööriistad toimivad enamuse videote puhul imetabaselt hĂ€sti. .. Fill Light teeb varjualad heledamaks. .. Contrast suurendab kontrasti, kuid kaotab sellega mĂ”ningase detailsuse nii tumedamatelt kui ka heledamatelt aladelt. .. Saturation suurendab vĂ€rvikĂŒllastust, kui video vĂ€rvid tunduvad liiga plassid olema. .. Color Temperature muudab vĂ€rvustemperatuuri, kĂŒlmematest toonidest soojemateni.

10

KĂ€rbi lĂŒhemaks!

YouTube pakub ka kĂ€rpimisvĂ”imalust, mis laseb sul video algusest vĂ”i lĂ”pust tĂŒkke maha kaksata. KlĂ”psa Enhancment vaates nuppu Trim. Video all ilmub sinine lindiriba, mille alguses vĂ”i lĂ”pus asuvaid nihikuid liigutades saad videole mÀÀrata uue alguse vĂ”i lĂ”pu. Sa saad kindluse mĂ”ttes video enne kĂ€rpimist ĂŒle

vaadata ning nihikute liigutamisel liigub videopleieris pilt uuele kohale, nii et sul on kÀrpimise kohta pidevalt tagasiside olemas. Kui oled valmis, klÔpsa nuppu Done. Avaneb uuesti video Enhancments vaade. KlÔpsa seal nuppu Done. Alles seejÀrel rakendatakse kÔik soovitud muudatused su videole.

11

Jaga ja reklaami

NĂŒĂŒd pole muud kui et aga saada link kĂ”igile tuttavatele vĂ”i postita Facebooki, et kĂ”ik sinu surematust videokunstist osa saaksid. Vaata kindlasti ka Video Manageri kuval Edit rippmenĂŒĂŒs olevat valikut Promote. JĂ€rgmisel korral teeme videoredigeerimisest juba rohkem juttu ja nĂ€itame, kuidas videole helirada lisada vĂ”i klippe kokku lĂ”igata. SVEN VAHAR

[digi] november 2014 65


KOOL Kuidas ...

Google Mapsiga reisil kÀia? TÀnapÀeval vÔib reisile minna kaks kÀtt ja mobiiltelefon taskus. Ei ole vaja ei kaarti ega reisijuhti. VÔÔras linnas tee leidmiseks on vaja ainult kaardirakendust ja nÀpuotsaga internetti, et sind huvitavad kohad Àra ette Àra salvestada. Telefonis juba olemas

1

geerimise alustamiseks puuduta sinist Start noolt ekraani allservas. Avaneb uus vaade, kus juba nĂ€ha juhised, kuhu suunas sĂ”ita ja kuhu keerata. Kahjuks toimib navigatsioon ainult internetiĂŒhenduse korral. Offline-reĆŸiimis saad sa vaadata kĂŒll juhiseid, kuid navigatsioon ei tööta.

Androdiga telefonis on Google Maps sul juba olemas. VÔimalik, et sa pead seda vÀrskendama ja Play veebipoest kÔige uuema versiooni installima. Seda tasuks teha, sest vastasel juhul ei pruugi kÔik siin kirjeldatud funktsioonid samal moel töötada.

Luba asukoha mÀÀramine

2

Selleks, et Google Mapsi navigatsioon ja teejuht korralikult töötaks, pead sa sisse lĂŒlitama telefoni asukoha mÀÀramise. Uuemate Androidiga telefonide puhul on see kas kohe ĂŒleval teatistealale vĂ€lja toodud vĂ”i lĂŒlitatav sĂŒsteemi menĂŒĂŒst jaotisest General valikust Location.

HÀÀlotsing

4

Kui oled valmis telefoniga inglise keeles rÀÀkima, siis on vĂ€ga mugav kasutada hÀÀlotsingut. Tonksa ĂŒleval paremal nurgas mikrofoni ikooni ja ĂŒtle, mida sa otsid. KĂ”netuvastus tĂ”lgib öeldu tekstiks ja edasine otsing toimub tĂ€pselt samamoodi nagu sisestatud otsingu vĂ”i mĂ€rksĂ”nade peale.

Salvestatud kaardid

6 Töötab peaaegu nagu arvutis

3

Keera paari lehekĂŒlge tagasi ja loe, kuidas toimib Google Maps arvutis. Seal on kasulikud nipid kaardist viimase vĂ”tmiseks. Mobiilis toimib see suures osas samamoodi. Otsimine ja otsinguloogika on sarnane: sa saad otsida kas aadressi jĂ€rgi vĂ”i mĂ€rksĂ”nade jĂ€rgi, nt food vĂ”i hotels. Google Mapsil on olemas ka valmiskategooriad, mida sa saad kasutada, kui ei tea tĂ€pselt, millise mĂ€rksĂ”na jĂ€rgi nĂ€iteks pangaautomaati otsida. Aktiveeri kaardil otsingulahter, kuid mĂ€rksĂ”na tippimise asemel keri allapoole, kuni nĂ€ed jaotist Explore nearby. Selle all on valmiskategooriad, mille tĂ€ielikku nimekirja nĂ€ed, kui avad menĂŒĂŒ More. 66 [digi] november 2014

Navigatsioon

5

Üheks mobiiliversiooni spetsiifiliseks vĂ”imaluseks on panna telefon teed juhatama. Selleks tonksa otsingulahtri paremas servas olevat kaheharulise noolega ikooni. LĂ€htekohaks vĂ”tab telefon sinu praeguse asukoha, kuid sa saad seda muuta, tonksates juhiste vaates vĂ€ljal My Location. Sihtkoha valimiseks aktiveeri Select destination ja nĂ€ita kaardil punkt vĂ”i tipi aadress, kuhu soovid jĂ”uda. Google Maps arvutab vĂ€lja parima teekonna. Transpordivahendi tĂŒĂŒpi saad valida otsingulahtri ees olevalt ikoonilt. Vaikimisi on seal auto, kuid valida saab ka ĂŒhistranspordi, jalgsimatka vĂ”i jalgratta. Navigatsioon on saadaval valiku Auto jaoks, teiste jaoks on vaid tekstijuhised. Navi-

Google Maps töötab nĂ”udmisel laadimise pĂ”himĂ”ttel, st kaardiosad laaditakse veebist alla vastavalt vajadusele. Kui jĂ”uad uude asukohta, laaditakse alla selle koha kaart. VĂ€lismaal reisil viibides aga seda alati kasutada ei saa, sest vÔÔras riigis ei pruugi sul olla pidevat andmesideĂŒhendust. Sel juhul saad sa kasutada kaartide salvestamise vĂ”imalust. Leia kaardil piirkond, mis sind huvitab ja aktiveeri otsingukast. Keri menĂŒĂŒs pĂ€ris alla kuni nĂ€ed valikut Save map to use offline. Puuduta seda. JĂ€rgmisel kuval sĂ€ti soovitud suumiaste ja vali kĂ€sk Save. Sel moel salvestatud kaarti saad sa pĂ€rast ilma internetiĂŒhenduseta vaadata, tĂ”mmates vasakult servast lahti Google Maps menĂŒĂŒ ja valides kĂ€su Your places. Seal on nĂ€ha sinu otsinguajalugu ja kĂ”ige viimasena jaotis Offline maps. Pea meeles, et offline-kaarte peaks kord 30 pĂ€eva jooksul uuendama, sest pĂ€rast 30 pĂ€eva arvab Google, et kaardid on vananenud ja kustutab need automaatselt. SVEN VAHAR


EMT soovitab

Kas tĂ€htsam on interneti ĂŒles- vĂ”i allalaadimiskiirus? Eesti ĂŒhenduskiirused mĂ€rgatavalt ĂŒle maailma keskmise Kui ĂŒheksakĂŒmnendatel oli Eestis valdavalt kasutusel dial-up ĂŒhendus kiirusega kuni 56 kbit/s, siis iga paari aastaga on internetiĂŒhenduste kiirus kasvanud kaks korda. TĂ€na ulatub juba 300 Mbit/s. Veel paar aastat tagasi vĂ”is sellistest ĂŒhenduskiirustest vaid unistada. Üks autoriteetsemaid interneti lairiba ĂŒhenduskiiruste mÔÔtmiste keskkondi Ookla, kelle tuntuim toode on Speedtest, annab teada, et keskmine internetiĂŒhenduse kiirus Eestis on tĂ€na 38,3/20,2 Mbit/s. Kuna eestlane armastab end alati naabritega vĂ”rrelda, siis on kohane tuua vĂ€lja Soome indeksi, mis on 31,7/12,5 Mbit/s. Seega vĂ”ib nentida, et Eesti internetikiirused on tĂ€na keskmiselt juba paremad, kui Soomes. KĂ”rvaloleval pildil on vĂ”rdluseks Eestiga olemas ka maailma keskmised ĂŒhenduskiirused. Neid numbreid meie omadega vĂ”rreldes vĂ”ib uhkust tunda. Ka mobiilses elus on Eesti keskmised kiirused eespool ĂŒlemaailmsest trendist. Üleslaadimiskiirus jÀÀb teenimatult tĂ€helepanuta Kuigi turunduslikult eelistatakse rÀÀkida vaid suuremat numbrit tĂ€histavast kiirusest elik allalaadimiskiirusest, on siiski oluline ka ĂŒleslaadimiskiirus, kuna aina kasvav trend on hoida ja jagada oma pilte, videosid, muusikat jm internetis. VĂ€ikeste andmehulkade liigutamisel, nagu veebis uudisteportaalide kĂŒlastamine, sotsiaalvĂ”rgustiku kasutamine ning e-posti lugemine, ei ole erilist vahet, kas allalaadimiskiiruseks on 5 Mbis/s vĂ”i 300 Mbit/s. Kui 5 Mbit/s kiirusel vĂ”tab Postimehe portaali avamine aega umbes kolm sekundit, siis kuus korda kiirema ĂŒhenduse otsas istudes avaneb sama veebileht poole sekundiga. Ajaline kok-

elion.ee/internet

Allalaadimiskiirus 5 Mbit/s 40 Mbit/s 100 Mbit/s 100 Mbit/s 300 Mbit/s* 400 Mbit/s

Keskmine aeg 160 sekundit 20 sekundit 8 sekundit 8 sekundit 2,7 sekundit 2 sekundit

Üleslaadimiskiirus 1 Mbit/s 10 Mbit/s 20 Mbit/s 100 Mbit/s 300 Mbit/s 40 Mbit/s

Keskmine aeg 800 sekundit 80 sekundit 40 sekundit 8 sekundit 2,7 sekundit 20 sekundit

* Elion pakub sĂŒmmeetrilist 300 Mbit/s alla ja 300 Mbit/s ĂŒles allalaadimiskiirust.

kuhoid siis 2,5 sekundit. Ja seda ideaalsel juhul, kui arvuti ei ole ĂŒle koormatud muude suurt jĂ”udlust nĂ”udvate rakenduste jooksutamistega. Suuremamahulisel ĂŒleslaadimisel tekib mĂ€rgatav vahel Hoopis teine lugu kiirustega on siis, kui on vaja liigutada suuri faile vĂ”i töötada andmebaasidega. NĂ€iteks on vaja talletada pildid kiirelt pilveteenusesse sĂ”pradele jagamiseks. Oletame, et meil on vaja ĂŒleslaadida kĂŒmmekond vĂ€ga hea kvaliteediga fotot kogumahuga 100 MB. VĂ”ib ka vastupidi – neid fotosid on vaja nĂ€idata arvutis. Toome ĂŒlal asuvas tabelis vĂ€lja erinevate internetipakettide ĂŒhenduskiirused ning fotode laadimiseks kulunud teoreetilise aja. Praktikas sĂ”ltub sellises mahus info liigutamine arvuti enda vĂ”imekusest, eelkĂ”ige arvuti vĂ”rgukaar-

tide parameetritest (100 vĂ”i Gigabit) ning kodusest ĂŒhendusviisist (LAN vĂ”i WiFi). Kodukontorile ja fotofĂ€nnile sĂŒmmeetriline ĂŒhendus Loomulikult tagavad suuremad ĂŒhenduskiirused vĂ€iksema ajakulu, kuid ĂŒhenduste tellimisel tasub alati mĂ”elda mitte reklaamitud suurimale allalaadimisnumbrile, vaid ka ĂŒleslaadimiskiirusele. Kodukontoris töötajad ning inimestel ning neil, kel tööks vĂ”i hobiks foto- vĂ”i videotöötlus, vĂ”iksid vĂ”imalusel eelistada sĂŒmmeetrilist ĂŒhendust, mis tagab mĂ”lemasuunalise kiire ĂŒhenduse. Elioni kliendid saavad tellida ĂŒlikiiret sĂŒmmeetrilist internetiĂŒhendust, mille alla- ja ĂŒleslaadimiskiiruseks on vĂ”rdselt kuni 300 Mbit/s. Tegu on kiireima ĂŒle kogu Eesti eraklientidele pakutava sĂŒmmeetrilise internetiĂŒhendusega, mille muudab vĂ”imalikuks Elioni tulevikuvĂ”rk ehk valguskaablivĂ”rk.


PLAY

Mitme autoga saab „DriveClubis“ sĂ”ita?

Saada Ă”ige vastus enne 25. novembrit aadressile play@digi.ee ja vĂ”id vĂ”ita PlayStation 4 mĂ€ngu „DriveClub“!

Karismaatiline kĂ”nnumaa Kuna mĂ€ngud on vĂ”rreldes teiste kultuurinĂ€htustega noored, siis saab juhtuda vĂ€ga harva, et ilmub jĂ€rg 26 aasta tagusele mĂ€ngule. Just nii aga on „Wastelandiga“ – mĂ”juka grupipĂ”hise rollimĂ€nguga, mis pani aluse nĂ€iteks „Fallouti“ sarjale. JĂ€rg „Wastelandile“ sai alguse nii, nagu paljud tĂ€napĂ€eva mĂ€ngud saavad. KĂ”igepealt kĂ€idi lĂ€bi vĂ€ga edukalt Kickstarter ja seejĂ€rel oldi ligi aasta aktiivses arenduses Steami Early Accessis. Ja tulemus on ĂŒllatavalt hea ning nagu mĂ€ngu looja Brian Fargo, kes tegi ka esimese mĂ€ngu, vĂ€itis, siis on igast pikslist nĂ€ha, et see on mĂ€ng, mida on tehtud hoole ja armastusega. „Wasteland 2“ on grupipĂ”hine pealtvaates rollikas, mis toimub tuumasĂ”jajĂ€rgses Ameerikas, kus ellujÀÀnud inimesed on kogunenud vĂ€ikestesse kogukondadesse ja radiatsioonibarjÀÀrid hoiavad neid maailma avastamast. Sina juhid Desert Rangerite ĂŒksust, kes peab vĂ€lja selgitama oma kamraadi surma pĂ”hjused ning ĂŒles leidma kurjakuulutava, masinate ĂŒlemvĂ”imu etteennustava raadiosignaali asukoha.

Rollid paika Kuna see on rollikas, siis sa saad kohe ise oma neli tegelast nullist ĂŒles ehitada vĂ”i siis valida oma tegelased kĂ€putĂ€ie eelvalmistatud tegelaste hulgast. Tegelastel piiranguid pole, vĂ”id nendest ehitada tĂ€pselt neli ĂŒhesugust tegelast, aga see pole loomulikult kasulik – igal grupi liikmel peaks ideaalis olema oma funktsioon. Arst, kellel on kirurgi- (vĂ”imalus pĂ€rast lahingut langenud tegelast elustada) ja esmaabivĂ”imed (ravipakkidega elupunkte taastada). Liider, kelle olemaolu teeb teised lahingus tĂ€psemaks; snaiper, kes on kaugrelvadega osav ja nii edasi. Erinevaid vĂ”imeid on palju: uste muukimine, seifide avamine, arvutitega suhtlemine, alarmide mahavĂ”tmine, oskus nĂ€ha peidetud asju, mehaanik, lĂ”hkeainelĂ”ksude kahjutuks tegemine ja röstrite parandamine. Jah, postapokalĂŒptilises maailmas on palju röstreid ja nende sees kasulikke vidinaid. 68 [digi] november 2014

Hullud mungad vajavad enda tuumagranaatide jaoks radioaktiivset löga, ikka aitad ju?

Vanakooli rollimĂ€ng tĂ€napĂ€evasele mĂ€ngurile ning see on tehtud hĂ€sti ning lihtsalt arusaadavalt Liikumiseks on suur kaart, kuhu on peidetud kĂŒmned erinevad tegevuskohad, kus omakorda saab liikuda reaalajas – niikaua kuni sinu vastu negatiivselt meelestatud kodanikud, hiigelsuured muteerunud mĂ€grad vĂ”i robotid sind leidnud pole. SeejĂ€rel on aeg kĂ€igupĂ”hise lahingu kĂ€es, kus igal tegelasel on teatud arv punkte oma lasu vĂ”i liikumise sooritamiseks. Lasta tasub vĂ”imalusel varjust ja seistes pole tĂ€psus kĂ”ige parem. KĂ€igupĂ”hiseid lahinguid on kritiseeri-

tud selle poolest, et kĂ”ik taandub relvadele, mingit maagiat vĂ”i muid abivahendeid pole, kuid mulle selline lĂ€henemine sellise mĂ€ngu kontekstis isegi meeldib vĂ€ga. Loomulikult vajavad erinevad vastavased erinevaid relvi – inimeste vastu piisab kuulist, robotite vastu on paremad raskeja energiarelvad, aga ka kĂŒlmrelvad. Relvad on tĂ€iustatavad, kui sul on relvasseppa oskus selge.

TĂ€htis raadioside Lahingute ja ĂŒlesannete tĂ€itmise eest saab kogemuspunkte, selle eest lukustuvad lahti tasemed ning sealt omakorda oskuspunktid. Muide, tasemete saamiseks tuleb raadio teel ĂŒhendust vĂ”tta kodubaasiga, taseme saamine taastab automaatselt ka tervise, kuid alati ei ole vĂ”imalik kodubaasiga ĂŒhendust saada, kui miski raadiolaineid segab.


???????? ????? ????? ?????????? ????? ?? ??? ??????? ????????? ?? ????? ??? ????? ??????????? ????? ????? ?????????? ????? ?? ??? ???????

MĂ€ng sobib, kui sulle meeldivad ...

„Fallouti“ sari

„Baldur’s Gate’i“ sari [digi] november 2014 69


PLAY

Tegelase surm on loogiline osa mĂ€ngust, kuid enamasti sa seda endale lubada ei saa ja pead salvestuspunkti ĂŒles otsima. „Wastelandi“ suurimaks vĂ”luks on vabadus, sa oledki kĂ”nnumaal ja kĂ”ik valikud on sinu kĂ€tes. Kui keegi su grupis sureb, siis lĂ€heb mĂ€ng edasi, teel vĂ”ivad grupiga liituda teised (kuni seitse korraga), aga see kehtib ĂŒksnes juhitavate tegelaste kohta, sul vĂ”ib olla ka neid, kes sinuga koos kondavad, mĂ”ned vĂ”itlevad sinu eest, mĂ”ned mitte. Ja selleks vĂ”ib olla truu koer vĂ”i roheline veider pervert, kelle sa ĂŒliturvalisest laborist lahti lased. Sina valid, kelle kaasa vĂ”tad vĂ”i kelle jĂ€tad. Veelgi enam, lahendusi sulle antud ĂŒlesannetele on palju ning idee on selles, et igaĂŒks vĂ”ib surra. Ei ole NPC-sid, kes on surematud. Kui sult tahetakse kuskilt lĂ€bipÀÀsu eest kuut tĂŒnni radioaktiivse lögaga, siis on variant hoopis relvadega neile vastu hakata – see vĂ”ib olla vĂ€ga keeruline, kuid teostatav.

SĂŒda on Ă”iges kohas Kogu mĂ€ngu maailm on ĂŒles ehitatud vĂ€ga detailselt. Graafika vĂ”ib-olla polegi nĂŒĂŒd midagi ĂŒlemÀÀra erilist, kuid see on igatipidi pööratav ja suumitav. Olulisem on maailma disain ja oskus pöörata tĂ€helepanu ĂŒksikasjadele, kogu maailm on tĂ€is detaile ja omapĂ€ra. Veelgi enam, igal vĂ€hegi suuremal tegevuskohal on oma ajalugu ja oma reaalsus, milles need asuvad. MĂ”nel kaardil on konkureerivad jĂ”ud ja sa pead valima poole, aga see pole lihtne, sest mustvalgeid valikuid siin pole, kĂ”ik on hall. Valik, mis alguses tundub tark ja sobilik, vĂ”ib olla hiljem vĂ€ga vastutustundetu. Kas toimetada tuumapomm hulludele munkadele, kes samas oma kanjonis vĂ€ga kenasti korda hoiavad? VĂ”i hoida hoopis vastupanuliikumise poolele, kes samas ei tundu kuidagi mĂ”istlikum olema? Iga uus kaart tĂ€hendab mingeid valikuid ning erinevaid kĂ”rvalmissioone, mis

Lahingus on vÀÀrtuslikumaiks valuutaks laskemoon, mis on pidevalt kellelgi otsas.

Loovestmises ja maailmale tausta andmises on see mĂ€ng vĂ€ga tugev ja igal sihtpunktil on sĂŒgav lugu on tihedalt seotud pĂ”hilooga, on vĂ€ga palju. Lubatud 80 mĂ€ngutundi saab siit kindlasti kĂ€tte. Nagu öeldud, „Wasteland 2“ puhul on nĂ€ha, et seda mĂ€ngu on tehtud hoole ja armastusega, soovist teha tĂ”esti head mĂ€ngu, jutustada mĂ”juvate teemadega vĂ€ga sisutihedat lugu ... ja vĂ€hem mĂ”elda selle peale, milliseid DLC-sid hiljem inimestele pĂ€he mÀÀrida vĂ”i mida endas Season Pass sisaldama peaks vĂ”i kuidas mikromakseid kĂŒlge pookida. See on mĂ€ng, mida on tehtud innuga. Ainult sellest muidugi alati ei piisa. Erinevaid graafikaapse ja artifakte esineb pĂ€ris sageli ning kuigi neid kogu aeg lihvitakse, siis selle loo kirjutamise ajal oli neid

KOKKUVÕTE „Wasteland 2“ on hoolimata oma tehnilisest kohmakusest vĂ€ga Ă€ge postapokalĂŒptiline rollimĂ€ng – tĂ€pselt nii, nagu olema peab. 70 [digi] november 2014

Wasteland 2

Hind: 39.99 € MĂŒĂŒgil: Steam Millega mĂ€ngida? A rvuti MĂ€ngu nautimiseks on vaja: Intel i5 protsessor, 4 GB mĂ€lu, Nvidia GeForce GTX 460 vĂ”i Radeon HD 5770 graafikakaart 1 GB mĂ€luga veel hulgi. MĂ”ned ĂŒlesanded olid esialgu katki, kuid nĂŒĂŒd peaks korras olema. Kaadrisagedus vĂ”ib pĂ€rast mĂ”nda lahingut 5 k/s peale kukkuda ja aitab ainult mĂ€ngu taaskĂ€ivitus. Dialoogi on sisse loetud vĂ€ga vĂ€he – enamasti see, mis on seotud pĂ”hilooga. Samuti on mĂ€ng mĂ€ngija suhtes ĂŒsna armutu, mis tĂ€hendab selleks, et kogu sinu seltskonna vĂ”tmeliikmed elusana pĂŒsiks, pĂ€ris tihedat salvestuste laadimist. Aga see kĂ”ik tegelikult ei loe, sest see on selle aasta ĂŒks paremaid mĂ€nge, lihtsalt see teemant vajaks veel natukene lihvi. MARTIN METS

HINNE

*****


PLAY

Mordori sĂŒdames „SĂ”rmuste Isanda“ sari on inspireerinud rohkelt mĂ€nge, kuid enamasti kipub nendega minema nii, nagu filmimĂ€ngudega ikka. „Shadow of Mordor“ ei proovi meid panna „SĂ”rmuste Isanda“ sĂŒndmustesse, vaid viskab meid Keskmaa kĂ”ige tumedamasse nurka. Peategelaseks on Gondori kapten Talion, kes kohe mĂ€ngu alguses tapetakse koos tema naise ja pojaga. Musta maagia tĂ”ttu jÀÀb aga Talion elavate ja surnute maailma vahele kinni ning alustab vĂ€gevat kĂ€ttemaksuteekonda jĂ€rjest vĂ”imsamaks muutuva orkide armee vastu. Selles aitab teda Celebrimbor – ammu surnud haldjavaim, kellega Talion nĂŒĂŒd oma keha jagama peab.

Must armee MĂ€ngu sĂŒndmused leiavad aset „KÀÀbiku“ ja „SĂ”rmuste Isanda“ vahelisel ajal, kui mustade jĂ”udude pealik Sauron on veel nĂ”rk, aga Mordor on juba vajunud orkide kontrolli alla. Maailm on avatud ja Talion kasutab oma oskusi mÔÔgavĂ”itleja, vibukĂŒti ja salamĂ”rtsukana, et vaenlaste kĂ”rgemate pealikuteni vĂ€lja jĂ”uda. Loo kĂ€igus kohtame mitut tuttavat tegelast, aga tĂ€helepanu keskpunktis on mĂ”nevĂ”rra ootamatult just orkide armee. Mustavereliste armeel on kaptenid ja sĂ”japealikud, kes on iga mĂ€ngija jaoks erinevad. Talion vĂ”ib orke ĂŒle kuulates vĂ€lja selgitada ĂŒlemuste identiteedi ning nende tugevused ja nĂ”rkused. NĂ€iteks kardab mĂ”ni pealik tuld, teist ei hĂ€iri pĂ”letushaavad aga karvavĂ”rdki. Talion ei pea aga pealikuid alati otse rĂŒndama, vaid saab ka nonde duelle, jahikĂ€ike ja muid tegevusi enda kasuks pöörata. Hiljem saab mĂ€ngus maagia abil orke enda poolele sundida, et nĂ€iteks vĂ€epealiku ihukaitsjad lahingus tema vastu Ă€ssitada. KĂ”ik see tĂ”stab „Shadow of Mordori“ tavalisest avatud maailmaga mĂ€ngust kĂ”rgemale, lisaks on orkide disain vapustavalt detailne ja mitmekĂŒlgne.

Batman mÔÔgaga Hoolimata keskaegse fantaasiamaailma eripĂ€radest meenutab vĂ”itlus „Batmani Arkhami“-seeria mĂ€nge, kus peategelane vaenlaste keskel varjuna hoope jagab, sekka lööke blokeerib ja erivĂ”imeid kasutab. Graafika nĂ€eb vĂ€lja suurepĂ€rane, kus hea arvutikomplekti omanikel on vĂ€ike eelis konsoolimĂ€ngurite ees. Ka helitaust on vĂ€ga hea – nagu visuaalses pooles, on ka siin Peter Jacksoni filmide esteetikat oskuslikult laenatud ja edasi arendatud.

Oleks vÀga kurb, kui orkisÔdurid nÀeksid, kuidas nende pealik lahingust pÔgeneb.

Middle-Earth: Shadow of Mordor Maagiliste ĂŒlekuulamiste abil saab kaptenite kohta vÀÀrtuslikku siseinfot. Kuigi tegu on vĂ€ga kvaliteetselt tehtud „SĂ”rmuste Isanda“ mĂ€nguga, vĂ”ib kĂŒĂŒniliselt öelda, et mĂ€ng jĂ€ljendab avatud maailma valemit liiga suure entusiasmiga. JĂ€lle need tornid, mille tippu peab igas piirkonnas ronima, et ala oma kontrolli alla saada. JĂ€lle need mĂ”ttetud kĂ”rvalmissioonid ja peidetud aarete otsimine, kuhu vilkuvad nooled mĂ€ngijat iga viie sekundi tagant juhivad. Õnneks on orkiarmee see sÔÔm originaalsust, tĂ€nu millele pakub mĂ€ng unustamatuid lahinguid, mis juhtuvad vaid sinu mĂ€ngus.

Hind: 39.99 – 59.99 € MĂŒĂŒgil: Gamestar.ee Millega mĂ€ngida? Arvuti (testitud), PS4, Xbox One, PS3, Xbox 360 MĂ€ngu nautimiseks on vaja: Intel Core i5 protsessor, 3 GB mĂ€lu, Nvidia GeForce GTX 460 vĂ”i AMD Radeon HD 5850 graafikakaart

Ennustame, et selle mĂ€ngu vĂ€ga Ă”nnestunud vastaste sĂŒsteemi hakkame mĂ€ngudes pĂ€ris palju nĂ€gema

REIN ZOBEL II

KOKKUVÕTE „Middle-Earth: Shadow of Mordor“ lĂ€heb Ă”nneks sammukese kaugemale, kui et olla lihtsalt „SĂ”rmuste Isanda“ teemaline avatud maailma mĂ€ng.

HINNE

***** [digi] november 2014 71


PLAY

Sellist tulnukat me tahtsimegi „Alien: Isolation“ leiab aset 15 aastat pĂ€rast esimese filmi „Alien“ lĂ”ppu, mis tĂ€hendab, et tĂ€pselt nii kaua on Ellen Ripley juba kosmoses triivinud. Tema tĂŒtar Amanda seda aga ei tea ja arvab, et ema on surnud. Amanda saab teada, et leitud on hĂ€vinenud kosmoselaeva Nostromo pardasalvestis ja see asub Sevastopoli nimelises laevas. Üle pika aja tekkis esimene vĂ”imalus, et Amanda saab teada, mis emaga tegelikult juhtus. KĂ”ik lĂ€heb muidugi vĂ€ga valesti ja jĂ€rgmisel hetkel on Amanda pimedas ruumis kuulamas, kuidas miski ronib mööda ventilatsioonisahte. Lugu on esitatud vĂ€ga kaunilt loodud vahevideote kaudu. MĂ€ngus saab kuulata nii audiosalvestisi kui ka lugeda kirju, mis annavad aimu Sevastopolis toimunu kohta. Nimelt on see Amanda saabudes tĂŒhi, laastatud ja hĂ€vinenud vrakk, mille hirmunud elanikke jĂ€litab armutu tulnukas.

Maani ja pĂ”lvini „Alien: Isolation“ on eelkĂ”ige kummardus esimesele filmile ja seda silmas pidades saab nii loo kui ka tegelased ĂŒsna kiiresti kokku vĂ”tta. KĂ”ik, kes on vĂ€hegi tuttavad „Alienist“ pĂ€rit ja sealt ĂŒlejÀÀnud seeriasse edasi kandunud ideedega suurest kurjast korporatsioonist (Weyland-Yutani), ohtlike tagamĂ”tetega androididest ja ideaalse tapamasina vÀÀrtustamisest biorelvana vĂ”ivad rahulikult hingata – see kĂ”ik on ka siin olemas. Uus lugu, kuid vanad mĂ€ngureeglid. „Alien: Isolation” on ootamatusi tĂ€is kogemus, sest mĂ€ngijat ei ehmatata mitte ainult kunstlike vĂ”tetega, vaid ka pealtnĂ€ha tĂ€iesti etteaimamatult kĂ€ituva tehnoloogiaga, milleks on muidugi tulnukas ise. Seda legendaarse disainiga tulnukat ei kutsuta pĂ”hjuseta perfektseks tapamasinaks ja mĂ€ngu taga seisev stuudio The Creative Assembly („Total War“) ĂŒritab vahel isegi liiga kramplikult seda fakti kinnitada. Ühelt poolt see Ă”nnestub, sest kuidas veel nimetada olukorda, kus kappi peitu jÀÀmine kĂ”lab palju loogilisema plaanina kui mööda koridori tulnuka sabas silkamine. Kui astuda korra peidukast vĂ€lja, siis lööb kohe sisse tĂ”eline hasart vahele jÀÀmise, uue peiduka leidmise, kiire pĂ”genemise ja kaugelt paistva salvestuspunktini jĂ”udmise peale. TĂ”eline pinge vallandub eriti siis, kui on vaja sisestada nĂ€iteks uk-

Ainus tÔhus relv tulnuka vastu on teadagi seesama vana hea liikumisandur.

Alien: Isolation

Hind: 39.99 – 59.99 € MĂŒĂŒgil: Progames Millega mĂ€ngida? Arvuti, PS4, Xbox One, PS3, Xbox 360 MĂ€ngu nautimiseks on vaja: Neljatuumaline protsessor, 8 GB mĂ€lu, AMD Radeon HD 5550 vĂ”i Nvidia GeForce GT 430 graafikakaart 1 GB mĂ€luga sekood, samal ajal kĂ”lavad taustal aina valjenevad sammud, numbrid lĂ€hevad valesti sisse, kuid siis avaneb lĂ”puks uks ja nii tekib juurde veel ĂŒks lisahetk enne vĂ€ltimatut surma.

Saatuslikud silmapilgud See ĂŒks hetk vĂ”ib tĂ€hendada vĂ€ga palju, sest salvestuspunkte kohtab harva ja nendeni jĂ”udmine on tihtipeale vĂ€ga raske. Suutmatus progressi kogu aeg salvestada peaks kĂ”rgendama nii tĂ€helepanu kui

KOKKUVÕTE „Alien: Isolation“ on pea sama hea psĂŒhholoogiline kassi-hiire mĂ€ng nagu „Alien“ ise. Tulnukas pole ohtlik, vaid teadmine, et ta vĂ”ib olla sinu selja taga. 72 [digi] november 2014

„Alien: Isolation“ pole mitte ainult kummardus esimesele filmile, vaid ka vanakooli keerukale mĂ€ngitavusele ka kannalikkutust, seda viimast lĂ€heb aga kĂ”ige rohkem vaja. Laudade all konutamine ja kappidesse pugemine muutub ĂŒsna kiiresti vĂ€ga tuttavaks tegevuseks. Õnneks on tulnuka vastu nii mĂ”nigi tĂ”hus relv. Ükski neist teda ei tapa, aga vĂ€hemalt peletab ajutiselt eemale. NĂ€iteks saab suitsugranaadiga tekitada nii mĂ”jusa kattevarju, et kĂ”ndisin ta nina alt pĂ€ris mitu korda mööda vĂ”i siis meelitada ta eemale paugutitega. Ühel hetkel saab ka leegiheitja, kuid seegi mĂ”jub tulnukale ajutiselt. KĂ”ik relvad tuleb suures osas ise kokku panna, selleks on vaja leida erinevaid juppe ja

HINNE

*****


ALATES 24.10.2014

tehnikat. Paljureklaamitud ĂŒks tulnukas kogu mĂ€ngu peale ei vastanud siiski tĂ”ele, sest Amanda satub vastamisi nii rikkis androididega kui ka inimestega, mille asjaolusid ma siin avaldama ei hakka, aga ĂŒtleme nii, et ĂŒllatusi jagub.

Retrotulevik on lahe MĂ€ngu visuaalse ilu muudab huvitavaks 1979. aastast pĂ€rit tulevikunĂ€gemus suurtest ja lĂ€rmakatest superarvutitest ning rĂ€paseid tehaseid meenutavatest kosmoselaevadest. See kĂ”ik nĂ€eb suurepĂ€rane vĂ€lja. Üks asi on luua keskkonnad, aga teine on panna need elama. Vahel jĂ€i tĂ”esti mulje nagu oleks iga detail ja ruum vĂ€lja valgustatud filmioperaatori enda poolt. Õhkkond on kohati tĂ”esti nagu filmis. Õnneks on ĂŒhes lisas „Crew Expendable“ vĂ”imalik kehastuda ĂŒmber Ellen Ripley’ks vĂ”i mĂ”neks tema meeskonnakaaslaseks, et lĂ€bi elada episood filmist, kus ĂŒritati tulnukas ventilatsioonisahtidest vĂ€lja Ă”hulĂŒĂŒsi poole meelitada. Teine lisa „Last Survivor“ lubab kehastuda ainult Ripley’ks ning lĂ€bi elada „Alieni“ viimaseid minuteid ajal, mil naine otsustas hĂ€vitada kosmoselaeva koos selle soolikates peituva tulnukaga. „Alien: Isolation“ ilmus jĂ€lle Sega alt nagu ka „mĂ€ng, mida ei tohi nimetada“ ehk „Aliens: Colonial Marines“, kuid seekord anti arendajatele vabad kĂ€ed teha mĂ€ng, mida ka nemad naudiksid ja tulemus on kĂ€es.

© 2014 Ubisoft Entertainment. All Rights Reserved. Just Dance, Ubisoft, and the Ubisoft logo are trademarks of Ubisoft Entertainment in the US and/or other countries. Nintendo trademarks and copyrights are properties of Nintendo. “PS3” and “PS4” are trademarks of Sony Computer Entertainment Inc. Xbox 360 and Xbox One are trademarks of the Microsoft group of companies and is used

VideomÀngude ametlik maaletooja

ALATI PARIM MÄNGUDE VALIK

RA RAGNAR NOVOD

[digi] november 2014 73 KĂŒlasta ka meie veebipoodi:

www.gamestar.ee


PLAY

Antisotsiaalne kihutamine „DriveClubist“ sai natukene ootamatult PlayStation 4 selle aasta kĂ”ige olulisem eksklusiivmĂ€ng. Sotsiaalne kihutamine, mis pidi laveerima simulatsiooni ja arkaadi vahel ning lubama teha klubisid ja et teiste klubide vastu vĂ”idu kihutada. NĂŒĂŒd on see ... valmis? Lihtne vastus on, et ei ole. „DriveClub“ pidi ilmuma koos PS4-ga, siis tehti kĂ”ik ĂŒmber, tasuta piiratud vĂ”imelustega versioon pidi iluma PS Plusi omanikele ja ainuke asi nĂŒĂŒd on plaadiversioon, mis meenutab pigem mĂ”nda Steami Early Accessi mĂ€ngu. Oktoobri lĂ”pupoole oli mitmikmĂ€ng pea mĂ€ngitamatu – pikad ootamised serverijĂ€rjekorras lĂ”ppesid viie eduka vĂ”idukihutamisega, kogu klubipool on katkine ning isegi kui sul sĂ”brad mĂ€ngivad „DriveClubi“, siis katkeb ĂŒhendus serveriga pidevalt ja sĂ”pradele-klubidele vĂ€ljakutseid esitada ei saa.

Polegi kĂ”ige hullem Mis siis on „DriveClub“? Mina sain pĂ”hiliselt mĂ€ngida ĂŒksiksĂ”idu kampaaniat, mis nagu viimasel ajal tavaks, koosneb igas sĂ”idus kahe-kolme tĂ€hekese tagajamisest ning teatud tĂ€htede kokkusaamise vĂ”i vĂ”idusĂ”itudel kolme esimese hulka tulemisega lukustatakse lahti jĂ€rgmised sĂ”idud ning iga sĂ”idu eest antakse punkte vastavalt sellele, kui hĂ€sti ja kui puhtalt sa oled sĂ”itnud. Selle pealt lukustatakse lahti su sĂ”itjatase, millega omakorda lukustuvad lahti uued autod. Osad autod lukustuvad lahti vastavalt klubitasemele. Lihtsalt juhitavuselt on „DriveClub“ okei, autod kĂ€ituvad erinevalt, kuid ise saad valida ĂŒksnes automaat- vĂ”i manuaalkĂ€igukasti. Enamasti sĂ”idetakse asfaldil, kuid munakivi vĂ”i kruusalĂ”igud on rataste all tuntavad ja kui sĂ”idad rajalt vĂ€lja, siis on pidamine lĂ€inud. Kui kurvis lĂ”ikad vĂ”i sĂ”idad teistele selgelt sisse, siis karistuseks vĂ”etakse sult jalg paariks sekundiks vĂ€givaldselt gaasipedaalilt Ă€ra, nii et puhas sĂ”it on eesmĂ€rgiks. Igal sĂ”idul on veel lisaĂŒlesanded, nĂ€iteks kurvides ideaaltrajektoori jĂ€lgimine, lĂ”igul teatud keskmisest kiirusest vilkamalt sĂ”itmine vĂ”i driftimispunktide kogumine. Kogu driftimine tundub samas olema ĂŒsna liigne, kuna see on kihutamismĂ€ng, kus Ă”ige pidurdamine ja kiirendamine on lahendus driftimise asemel. Vasta rajapiiret sĂ”ites autod katki ei lĂ€he, mĂ”ned mĂ”lgid tulevad, kuid pĂ”rkad rajale tagasi. Kui jÀÀd kolmeks sekundis raja ÀÀrde, siis visatakse sind automaatselt rajale tagasi.

Autodel mootor kinni ei jookse, aga minul on mĂ€ng ĂŒle kĂŒmne korra kinni jooksnud.

DriveClub

Hind: 59.90 € MĂŒĂŒgil: Euronics Millega mĂ€ngida? P S4

Radade valik on hea ja korduma need kiiresti ei hakka, pilt ei nĂ€e vĂ€lja nii Ă€ge kui reklaamitud oli, aga on tĂ€iesti kena, kuid suurimaks probleemiks on teiste autode kĂ€itumine. Enamasti nad sĂ”idavad nii, nagu sind rajal poleks – jĂ€lgivad enda ideaaltrajektoori ka siis, kui sina juba tĂ€pselt seal samas sĂ”idad ning tulevad sulle kĂŒljelt tuimalt sisse. Isegi kui serveriprobleemid korda saaks, siis see kĂŒlg jÀÀb

Naljakas mÀng, ma mÀngin kampaaniat pÀris hea meelega, aga paljudes aspektides on see lihtsalt katki vÔi halb

KOKKUVÕTE „DriveClub“ on keskpĂ€rane kihutamine nii vĂ”i naa ja kui isegi vĂ”rgumĂ€ng töötaks ideaalselt, siis oleks sellele kolmest punktist enamat anda raske. 74 [digi] november 2014

mĂ€ngul nĂ”rgaks nii vĂ”i naa. Autod on jagatud viide klassi ja ĂŒhelt poolt nagu valikut oleks, kuid „Forza“ vĂ”i „Gran Turismo“ laia masinaparki siin pole, nĂ€iteks puuduvad ĂŒldse Jaapani autod, rĂ”hk on Inglise, Itaalia ja Saksa autodel. VĂ€hemalt nĂ€evad autod rooli tagant vaadates pĂ€ris detailsed vĂ€lja.

Tasakaalutu mitmikmĂ€ng Kui see oleks mĂ€ngude eksam, siis kukuks „DriveClub“ selle lĂ€bi – see lihtsalt vĂ€hemalt veel ei tööta nii, nagu see peaks. Kui kĂ”ik töötaks nagu peaks, siis oleks kolmest punktist rohkema saamine endiselt vĂ€ga raske, sest mitmikmĂ€ng, nii palju kui seda proovisin, et vastanud mu ootustele. See oli pigem romuralli, kus teised sulle jĂ”hkralt sisse sĂ”idavad ja selle eest ei anta piisavalt karistusi. Masendavaim hetk oli see, kui kĂ”rvasĂ”itja ĂŒritas mind rammida, aga sĂ”itis vastu rajapiiret, kĂŒlg ees. Sekund hiljem tekkis ta tĂ€iskiirusel mu ette. Rohkem pole vaja midagi öelda. MARTIN METS

HINNE

*****


18. NOVEMBER 2014 ©2008 - 2014 Rockstar Games, Inc. Rockstar Games, Grand Theft Auto, the GTA Five, and the Rockstar Games r marks and logos are trademarks and/or registered trademarks of Take-Two Interactive Software, Inc. “2” and “PlayStation” are registered trademarks of Sony Computer Entertainment Inc. “Ø” is a trademark of the same company. All other marks and trademarks are properties of their respective owners. All rights reserved.


PLAY

See torujupp sulle ohtu ei kujuta, see on kÔigest sinu liiga elav kujutlusvÔime.

Sellise ilmaga on looduses jalutamine puhas lust ja kui sul on veel kuritegu lahendada, siis mis vÔiks olla parem?

Ei mingit kĂ€ehoidmist „The Vanishing of Ethan Carter“ algab jĂ€rgneva lausega: „See mĂ€ng on narratiivne kogemus, mis ei hoia sinu kĂ€tt.“ Ma ei mĂ”istnud alguses, mida see tĂ€pselt tĂ€hendab, aga kohe kui sain minu aasta oodatuimas mĂ€ngus vabad kĂ€ed muutus pilt selgemaks. Mulle ei öeldud otseselt, mida ja kuidas midagi tegema pean, aga ma teadsin, mis on eesmĂ€rk, kuid vahendid selle saavutamiseks pidin ise leidma. See on ĂŒhtlasi ka ĂŒks ilusamaid mĂ€ngumehaanika lahendusi, sest kujuneb kohe algusest peale justkui ĂŒheks mĂ”istatuseks, mida peab lahendama paranormaalsete vĂ”imetega eradetektiiv Paul Prospero.

Vihjed ja mĂ”jutused teistest kultusmĂ€ngudest ja filmidest on tuntavad, kuid ĂŒksnes positiivsetes vĂ”tmetes

Silmad pÀrani

The Vanishing of Ethan Carter

Teine suurim ilu seisneb selles, et mĂ€ng ongi lihtsalt uskumatult kaunis. Kohe pĂ€ris ausalt, ma pole eales kogenud ĂŒhtegi teist nii kaunist mĂ€ngu. „The Vanishing of Ethan Carteri“ loonud The Astronauts on huvitav vĂ€ike stuudio, sest sinna kuuluvad nĂ€iteks vĂ€ga vĂ€givaldse tulistamismĂ€ngu „Bulletstormi“ tegijad, kes loobusid „suurtest“ mĂ€ngudest, et teha huvitavamaid. Selgete mĂ”jutajate hulka kuuluvad nĂ€iteks The Chinese Roomi „Dear Esther“ ja The Fullbright Company „Gone Home“, kuid ei tasu karta. “The Vanishing of Ethan Carter” on siiski vĂ€ga mĂ€ngulik kogemus ja lihtsalt visuaalsest novellist on asi vĂ€ga kaugel. Teiste mĂ”jutajate hulka saab lugeda nii Edgar Allan Poe, H. P. Lovecrafti ja Stephen Kingi loomingu ning muidugi ka film

Hind: 18.99 € MĂŒĂŒgil: Steam Millega mĂ€ngida? Arvuti MĂ€ngu nautimiseks on vaja: Intel Core2Duo protsessor, 4 GB mĂ€lu, DirectX 9c graafikakaart 512 MB mĂ€luga

Mis see nĂŒĂŒd oli? noir’i ja miks ka mitte David Lynchi sarja „Twin Peaks“. Kui kĂ”ik mĂ”jutajad kĂ”rvale heita, siis seisab „The Vanishing of Ethan Carter“ tĂ€iesti omal kahel jalal. MĂ€ngu keskmes on nagu nimigi viitab poiss nimega Ethan Carter, kes kartes oma elu pĂ€rast, kutsub appi kuulsa eradetektiivi, kellel on vĂ€ga eripĂ€rased vĂ”imed tunnetada objektide energiat. Ta tajub nĂ€iteks mĂ”rvapaikades toimunut ja paneb kokku tĂŒkid, kuidas

KOKKUVÕTE “The Vanishing of Ethan Carter” nĂ€itab, et ĂŒks FPS mĂ€ng vĂ”ib olla tĂ€iesti teistsugune kui oleme seni harjunud nĂ€gema ja see on lihtsalt suurepĂ€rane. 76 [digi] november 2014

antud olukord vĂ”is juhtuda. MĂ€ngija asi on need tĂŒkid leida ja Ă”iges jĂ€rjekorras kokku panna. Ainult nii on vĂ”imalik mĂ”ista Ethani Carteri lugu perekonnast, koletistest ja lugudest, mida jutustame teistele ja iseendale, et pĂ”geneda ebameeldivast reaalsusest. See kĂ”ik leiab aset kaugele ulatuvaid mĂ€gesid ja sillerdavaid jĂ”gesid ja jĂ€rvesid tĂ€is Red Creeki orus MĂ”istatused pole rasked ja kui mĂ”ni jÀÀbki lahendamata, siis saab alati edasi liikuda. KinnijÀÀmist ei ole, aga lugu areneb mĂ”istatusi lahendamata lĂŒnklikult ja poolikult. Suurem osa mĂ”istatusi on lahendatavad lĂ€bi mĂ”rvapaikade uurimise ja juhtunu rekonstrueerimise. Suurim mĂ”istatus on aga mĂ€ng ise. Seda on vĂ”imalik lĂ€bida nĂ€iteks midagi tegemata ning iga mĂ€ngija jaoks on kogemus erinev, sest loo areng ja lĂ”pp sĂ”ltub mĂ€ngija soovist maailma tema ĂŒmber aina rohkem avastada. MĂ€ngus pole ĂŒhtegi vaenlast, aga on tunne, et sa pole ĂŒksi. Loodus rĂ”hub, muusika haarab kaasa ja kogu see ilu juhatab meid lĂ€bi traagilise loo vĂ€ikese poisi Ă”nnetust elust. RA RAGNER NOVOD

HINNE

*****


Viimased ringid eelmisel generatsioonil

PĂ€rast natukene pettumust valmistavat „Grid Autosporti“ jĂ€in lootma vana hea F1 peale, et saada pĂ”nevat simulaatorilaadset sĂ”idumĂ€ngu. Uued autod, sĂ”itjad ja mĂ”ned uued rajad – teate ju kĂŒll. Vaatame siis, mida vĂ€rsket see aasta pakutakse. Pinnapealselt hinnates ei leia tĂ€navuses ametlikus vormel-1 mĂ€ngus midagi uut. Peale ilmselgete muutuste autodes ja paaris ringrajas on mĂ€ngulaadid eelmisega identsed. ÜksikmĂ€ngu karjÀÀris ainuke erinevus on see, et kohe esimesel hooajal saab valida kĂ”ikide autode vahel. Varem pidi alustama karjÀÀri aeglasemate markidega. KĂ”ik muud mĂ€ngulaadid on olemas nagu varemgi: ĂŒksinda kiirete aegade sĂ”itmiseks Time Trial ja Time Attack, Scenario Mode esitab huvitavaid vĂ€ljakutseid paar ringi pikkusena – nĂ€iteks peab sĂ”ita paduvihmas ilma vihmarehvideta ning Season Challenge on kompressitud versioon karjÀÀrist. LĂ”petuseks on ka mitmikmĂ€ng juba mitmendat aastat sama – tavalised Grand Prix sĂ”idud ja muidugi karjÀÀri lĂ€bimine ĂŒhe sĂ”braga. Huvitaval kombel puudub eelmise aasta ĂŒks mĂŒĂŒginumbritest, milleks olid vanemad vormelautod 1990- ja 1980ndatest. TĂ€nu mitmetele tehnilistele muudatustele selle hooaja masinates kohtab erinevusi autode kĂ€itumises aga kĂŒllaga. KĂ€igukastil nĂŒĂŒd seitsme kĂ€igu asemel kaheksa ning mootorite iseloom on erinev. TĂ€nu turbo ĂŒlelaadimisele on madalamatel pööretel rohkem tĂ”mmet, mistĂ”ttu polnud puhtalt lihasmĂ€lust sĂ”itmine alguses alati kiireim viis ja paljusid kurve pidi vĂ”tma kĂ”rgema kĂ€iguga. Enne kui aga kurvidesse jĂ”uad on pidurdamine samuti mĂ€rgatavalt parem, mille tĂ”ttu harjumuseks saanud punkte, kust aeglustamist alustada, pidi igal rajal nihutama hilisemaks. Nagu ikka simulaatori-laadsete mĂ€ngudega juhtub, tulevad

KĂ”ik need ilusad masinad siiski tĂ€ismĂ€ngu hinda pĂ€ris lĂ”puni ei Ă”igusta. fĂŒĂŒsika ja sĂ”iduomadused paremini esile kui kĂ”ik abid (veojĂ”ukontroll ja ABS) eemaldada. SeepĂ€rast ei pruugi vĂ€hem pĂŒhendunud mĂ€ngijatele tunduda kĂ€esolev mĂ€ng midagi muud kui paar uut rada ja uued autod. „F1 2014“ on vĂ€limuselt ja sisult vĂ€gagi sarnane eelmise aasta mĂ€nguga. Õnneks pÀÀstab ĂŒhtteist autode kĂ€itumine, kuid et sellest aru saada, peab enamik sĂ”iduabisid maha keerama.

F1 2014

Hind: 29.99 – 54.99 € MĂŒĂŒgil: Gamestar.ee Millega mĂ€ngida? A rvuti, PS3, Xbox 360 (testitud)

SULEV LADVA

KOKKUVÕTE

HINNE

„F1 2014“ vĂ”ib pealiskaudsemale mĂ€ngurile tunduda lihtsalt rahalehmana, kuid tegelikult on uue vormelihooaja uuendused sellesse hĂ€sti sisse toodud.

*****

PARIM KINK LEGO FÄNNILE! ! S U U RAAMATUGA KAASAS 187 KLOTSI JA JUHISED, KUIDAS MUDELEID KOKKU PANNA!

LOE JA KĂ”ik seda raamatut sisaldavad tellimused www.egmont.ee [digi] november 2014 77 ! I G N Ä veebipoest paneme novembris teele postikuluta! M

www.egmont.ee


PLAY

Matemaatikavalemid pusleplatvormikas

Tuletame meelde, Vita on vĂ€ga vĂ”imalusterohke taskukonsool, millel on peale puutetundlikku ekraani ka puutetundlik tagakĂŒlg ning sensorid, mis tajuvad, mis pidi ja kuidas seda hoitakse. Neid mĂ€nge, mis aga oskaksid neid vĂ”imalusi Ă€ra kasutada, on vĂ€ga vĂ€he. Metrico

Hind: 12.95 € MĂŒĂŒgil: PSN Millega mĂ€ngida? V ita

Kui see platvorm veel 23% tĂ”useks, siis langeks jĂ€rgmine 18% ja hĂŒpe oleks tehtav. Üks selliseid on pusleplatvormikas „Metrico“, mis vĂ”ib esmapilgul meenutada lehekĂŒlgi matemaatikaĂ”pikust. Platvormide peal hĂ”ljuvad protsendimĂ€rgid, murdarvud ning taustal on nĂ€ha krĂŒptilisi valemeid ja kotangenseid, mida etteruttavalt vĂ”ime öelda, ei ole vaja lahendada. KĂŒll on vaja aga lahendada keskkonnapĂ”hiseid mĂ”istatusi, mis juba pĂ€ris alguses vĂ”ivad olla esmapilgul ootamatult keeru-

lised. Enamasti on tasemel lubatud teha teatud arv hĂŒppeid, tuleb liikuda mingis kindlas suunas teatud mÀÀral vĂ”i siis Vitat pöörata, tagakĂŒljele koputada vĂ”i muud moodi midagi teha. Suurel mÀÀral see toimib katse-eksitusmeetodil – nĂ€iteks kui su teele hakkab kerkima protsenditĂ€hisega platvorm, pead aru saama, mis seda pĂ”hjustab? Kui oled selle teada saanud, siis tihti tagasi minna

ei saa ja aitab ainult taseme uuesti alustamine. MÀng pole vÀga pikk, kuid tasemed on teinekord ikka vÀga geniaalselt lahendatud ning kui sellele lahenduskÀigule lÔpuks pihta saad, on rahulolunÀit pÔhjas. Ja kui lisada siia juurde veel Vita liigutamine, mis on loogiliselt seotud vÔi kuidagi korrelatsioonis sinu matemaatikamehikese tegevuse vÔi paiknemisega ekraanil, siis on see mÀng Vita omanikele pea et kohustuslik. MARTIN METS

HINNE

*****

Suure mao seljas lĂ€bi sĂŒrreaalsuse

„Hohokum“ oli mĂ€ng, mida reklaamiti algselt koos PlayStation 4-ga, kuid mingil hetkel selgus, et see tuleb ka PS3-le ja Vitale. Tegu on ĂŒhe sellise ĂŒsna harva esinema mĂ€nguga, millel on vĂ€ga veider ja heas mĂ”ttes arusaamatu kunstiline taotlus. Hohokum

Hind: 12.95 € MĂŒĂŒgil: PSN Millega mĂ€ngida? P S4, PS3, Vita (testitud)

MĂ”nikord on kĂ”igest raske aru saada, aga see ei tĂ€henda, et ussisĂ”itu ei vĂ”iks nautida. Mida arvata mĂ€ngust, kus sa juhid peenikest pikka vikerkaarevĂ€rvides ussi lĂ€bi rÔÔmsavĂ€rviliste, ĂŒmaratega vormidega 2D-maailma ja keda sa saad ĂŒksnes pöörata, kiiremini liikuma sundida vĂ”i aeglustada? Taustaks kĂ”lab sulnis ja rahulik chillout-muusika, mida tĂ”enĂ€oliselt kuskil new-age spiritualistlikel seanssidel kasutatakse ja maailmarahust jutustatakse? 78 [digi] november 2014

VĂ€ga hĂ€sti tegelikult, sest „Hohokum“ on ĂŒks neid mĂ€nge, milles on peidus midagi palju enamat, kui esialgu vĂ€lja paistab. MĂ€ngumaailm on jagatud paljudeks pisikesteks tasemeteks, millel igaĂŒhel on mingi lugu – mis see tĂ€pselt on, seda on raske öelda, sest tĂ”lgendamisruumi jĂ€etakse enamasti palju. Sinu ĂŒlesandeks on seda maailma enda liikumisega mĂ”-

jutada, tegelasi kuskile sĂ”idutada, mingi eseme paiknemist vĂ”i suunda muuta ja maailm muutub koos sellega. Ja see toimib uskumatult hĂ€sti, eriti tĂ€nu tasemete disainile, mis meenutab natuke „Loco Roco“ lapselikku ja siirast rÔÔmsust. Selle mĂ€ngu algusest ja lĂ”pust on vĂ€ga raske aru saada ning ma ĂŒtlen ausalt, et ma ei tea, kus ma tĂ€pselt praegu veel olen, aga ma arvan, lĂ”pp see ei ole. Nagu öeldud, selliseid mĂ€nge oleks rohkem vaja. MARTIN METS

HINNE

*****


Sest see on ju Ubisofti mÀng

SĂŒgisel tulid lisapakid kahele aasta esimese poole avatud maailma mĂ€ngule. „Watch Dogs“ sai lisapaki „Bad Blood“, mis vajab mĂ€ngimiseks pĂ”himĂ€ngu ja toob tagasi sealt tuttava rastapatside ja lenduriprillidega hĂ€kkeri T-Bone’i kĂŒmneks missiooniks. Watch Dogs: Bad Blood

Hind: 14.95 € MĂŒĂŒgil: PSN Millega mĂ€ngida? Arvuti, PS4 (testitud), Xbox One, PS3, Xbox 360

Terve mĂ€ngu on sel hĂ€kkeril seljakoti kĂŒljes ĂŒks suur automutrivĂ”ti, vĂ€ga loogiline. Peategelase valik on veider, sest teda tutvustati alles „Watch Dogsi“ teises pooles paraja ĂŒllatusena, kuid samas ka loomulik – lugu lĂ€heb edasi sealt, kus Aidan Pierce’i oma varem pooleli jĂ€i. Ja etteruttavalt vĂ”ib öelda, et see tĂ”enĂ€oliselt lĂ€heb veel edasi. KĂŒmme ĂŒksikmĂ€ngumissiooni on mĂ”nusalt varieeruvad ja pakuvad paari uut lahendust, nĂ€iteks raadio teel juhi-

tavat autot, mis on hĂ€kkides kĂ€epikenduseks, aga vĂ”imaldab samas ka vastaseid rĂŒnnata. Ja punastest laseritest peab nĂŒĂŒd mööda hiilima. Suurem rĂ”hk pusledel ongi ehk lisapaki mĂ€rksĂ”naks. Pakutakse uusi siseruume ja korra saab ka ĂŒksluisest Chicagost vĂ€lja. Aga kuna see on Ubisofti mĂ€ng, siis on sel ka tohutul hulgal (saja kandis, ausalt)

kĂ”rvalmissioone, nii et kaart on kirju. neid on kolme tĂŒĂŒpi ja mis on ÀÀrmiselt ĂŒksluised ning need teevad Ă€ra ĂŒksnes need, kel on mĂ€ngudes vajadus absoluutselt kĂ”ik Ă€ra teha. Ja lisaks on veel uurimisliinid, mis Ă”nneks on pĂ€ris hĂ€sti pĂ”himĂ€nguga seotud. „Bad Blood“ on korralik, aga mitte ĂŒhelgi tasandil mĂ€rkimisvÀÀrselt hea lisa „WatchDogsile“. JĂ€rgmisest lisast loodaks mingit pĂ”nevamat lahendust. MARTIN METS

HINNE

*****

NeeontĂŒdruk on tagasi linnas

„Infamous: Second Soni“ lisapakk „First Light“ aga pĂ”himĂ€ngu ei vaja ja seda mĂŒĂŒakse ka plaadina. VĂ€ga ilusas Seattle’is saab nĂŒĂŒd mööda majaseinu ĂŒles joosta Fetchina, kes samuti oli pĂ”himĂ€ngus kĂ”igest kĂ”rvaltegelase rollis. Infamous: First Light Hind: 19.90 € MĂŒĂŒgil: Euronics Millega mĂ€ngida? PS4

Kui kahjulik on neoon? Teadlastel ja Fetchil lĂ€hevad siin arvamused lahku. Kui „Bad Blood“ oli jĂ€rellugu, siis „First Light“ on eelugu, mis rÀÀgib lĂ€bi natukene rohkem kui kĂŒmne missiooni jooksul sellest, miks Fetchist sai uimastiĂ€rikate vastane number ĂŒks. Missioonide vahel rÀÀgib Fetch oma lugu D.U.P. ĂŒleloomulike vĂ”imetega kodanike vanglas ja seal olevad vĂ€ljakutseĂŒlesanded on loo nĂ”rgim, aga vĂ”ib-olla isegi mĂ€ngu enda tugevam

kĂŒlg. Loo kohalt on need seda lĂ”hkuvad, kuid kui need on tehtud, siis vĂ€ljakutsemissioonid seal, eriti „Resoguni“ (!) stiilis pantvangide vabastamine on vĂ€ga Ă”nnestunud. Kogutavaid vidinaid ja lisamissioone on mĂ”istlikul hulgal ja Ă€ra saab need tehtud kahe-kolme tunniga ja sarnaselt „Infamousele“ omaselt ja paljudele ava-

tud maailma mĂ€ngudele mitteomaselt on neid pĂ€ris mĂ”nus teha ja lausa lust on 100% jĂ”uda. Fetchil on natuke uusi vĂ”imeid, aga pĂ”himĂ€ngu missioonid vĂ€ga midagi vĂ€rskendavat, mida varasemates „Infamouse“ mĂ€ngudes poleks juba korduvalt tehtud, ei paku. Siinkohal vĂ”ib korrata seda, mida vĂ”is öelda ka pĂ”himĂ€ngu kohta – jĂ€rgmise generatsiooni graafika (sest pilt ja neoonvĂ”imed on vÀÀÀÀga ilusad), aga eelmise pĂ”lvkonna mĂ€ngitavus. MARTIN METS

HINNE

***** [digi] november 2014 79


OSTUJUHT SĂŒlearvutid Dell Insipron 15 3542

Tahvelarvutid Samsung Galaxy Tab S (10.5)

1 2 3

1 2 3

Kallid kaamerad

Odavad kaamerad

[digi] nr 113 ***** Hea ekraaniga, nĂ€gus ja suhteliselt Ă”huke suur sĂŒlearvuti, millel pole ĂŒhtegi suuremat puudust.

Acer Aspire V3 371

[digi] nr 113 ***** Acer oskab teha vĂ€ikesi sĂŒlearvuteid ja seegi mudel pole erand. Arvuti on hea jĂ”udlusega, kompaktne ja ilus.

Ordi Enduro i455WS+

[digi] nr 113 ***** Sobib mitte ainult koolitöödeks, vaid ka mÀngimiseks. SSD-ketas ja ohtralt mÀlu tagavad mÔnusa kasutuskogemuse.

Panasonic Lumix DMCGH4 + 14-140mm kit

[digi] nr 112 ***** Ilma kĂ”hklusteta parim, mis Samsungil on kunagi ĂŒldse pakkuda olnud.

iPad Air (16 GB)

[digi] nr 109 ***** KĂ”ige parem tahvelarvuti, sest iOS on siiani parim tahvelarvutite operatsioonisĂŒsteem. Ja Air ise on ka hea.

Archos 70B Titanium

[digi] nr 106 ***** Ulmeliselt hea hinnaga tahvelarvuti, mis saab kÔigega hakkama, mis talle mÔistuse piires ette anda.

Fujifilm XQ1

1 2 3

1 2 3

Kuvarid

Nutitelefonid

[digi] nr 114 ***** Korralik, 4K videot toetav professionaalsete vÔimalustega kaamera.

Fujifilm X-T1 + Fujinon XF 18-55mm F2.8-4R

[digi] nr 111 ***** X-T1 ei ole ideaalne, kuid see on parem kui sama kallis peegelkaamera.

Pentax K-S1 + 18-55 kit

[digi] nr 115 ***** LĂ”bus vĂ€ike digipeegel, mille kĂ€sitsemise mugavuse ĂŒle vĂ”ib kĂŒll norida, aga mis teeb vĂ€ga hĂ€id pilte.

Samsung S27D850T

1 2 3

[digi] nr 115 ***** MÔistliku hinnaga ja hea vÀrviesitusega, kuid mustad ÀÀred rikuvad natuke vÀrvitaju.

Dell UltraSharp U2713HM

[digi] nr 115 ***** Tundub natukene robustne, kuid on hea kuvar ja arvestades nĂŒĂŒd juba vĂ€ga head hinda on ostusoovitust anda lihtne.

Samsung S27B970D

[digi] nr 115 ***** Rangelt vÔttes heade nÀitajatega kuvar, kuid metallist raam ja klaasiga kaetud paneel tekitavad pigem probleeme.

80 [digi] november 2014

[digi] nr 110 ***** Hetkel poest saada olevatest kompaktkaameratest parima hinna ja kvaliteedi suhtega.

Ricoh WG-4 GPS

[digi] nr 113 ***** Kannatab vÀlja rohkem kui keskmine matkasell. VÀrvid on head, kuid hea pildi saamiseks on vaja head valgust.

Nikon Coolpix P600

[digi] nr 112 ***** Pildikvaliteet on vÔrreldav hea kompatkaamera omaga, suumiulatus annab kÔigile teistele silmad ette.

1 2 3

Samsung Galaxy Note 4

[digi] nr 115 ***** Parim Samsung, mis praegu saada. Kvaliteetselt ehitatud, ei kĂ€gise ning nagise. Suuruse tĂ”ttu pole aga igaĂŒhele.

iPhone 6

[digi] nr 114 ***** iPhone 6 ja 6 Plus on vÀga, vÀga head telefonid. Kiired, ilusad, heade kaamerate, kaua pidavate akudega.

Sony Xperia Z3

[digi] nr 114 ***** Uusim ja parim Z-seeria telefon. Kiire, Ôhuke, kerge, vÀga hea kaameraga ning akuga.


Parimad [digi] testitud tooted kaheksas kategoorias viimase poole aasta andmeil (erandiks on digitaalsed peegelkaamerad, sest seal on toodete uuenemine aeglasem). VÔrdsete hinnete korral on tabelis eespool uuem toode.

ISIKLIK KOGEMUS

VĂ€ga spetsiifiline kasulik asi Meie peres on mitu kaamerat ja ĂŒheks neist on Canoni tilluke PowerShot S120. Eestis olles ei saa see kuigi palju kasutust, sest seal me enamasti teame ette, kus me liigume ja mida seal pildistada on vĂ”i ei ole. Vastavalt sellele vĂ”tame tavaliselt kaasa kas suurema kaamera vĂ”i lepime sellega, et teeme pilte telefoniga. Reisil olles on aga vastupidi, me ei tea ette, kas ja kus me tahaksime pilt teha. Olles nĂŒĂŒd juba mĂ”nda aega vĂ€lismaal uues kohas ringi kĂ€inud olen sunnitud tĂ”dema, et siin on meil oma vĂ€ikesest kaamerast kĂŒll kĂ”vasti kasu olnud. Siin on sageli selliseid hetki, kus sa nĂ€ed, et oo, midagi toimub vĂ”i et, vaata sinna, mĂ€herdune Ă€ge vaade. Ka neil spontaansetel hetkedel on kĂ”ige lihtsam pildistada telefoniga. Kraps taskust vĂ€lja ja pilt tehtud! Kuid on hetki, mida telefoniga pĂŒĂŒda ei Ă”nnestu. Need on hetked, kus normaaseks kadreerimiseks on vaja suumi. Nii hea, kui mu telefoni pildikvaliteet ka on, ei kannata see siiski kĂ€rpimist ega suurendamist. S120 tuleb oma viiekordse suumiga appi. SĂ”itsime eelmisel nĂ€dalal

mĂ€e otsa, kust avanes suurepĂ€rane vaade linnale. VĂ”tsin kotist vĂ€lja oma vana hea X100, kuid panin selle peagi tagasi, sest teha polnud sellega suurt midagi. Paar ĂŒldplaani ja paar inimestega kaadrit, kuid muuks tĂ€iesti kasutu. Sama on mobiiltelefoniga. Õnneks oli meil taskus vĂ€ike S120. See pole just snaiper, aga oluliselt parem kui mitte midagi. S120 on meil peres olnud umbes poole aasta jagu ja kuigi see leiab kasutust harva, on sel oma kindel niĆĄĆĄ tĂ€iesti olemas. Vaadates neid pilte, mida me sellega oleme aja jooksul teinud, siis on nĂ€ha, et need on kĂ”ik tehtud olukorras, kus telefon vĂ€lja ei vea ja kus peegliga poleks ka mĂ”tet vehkida. S120 kaks olulisimat omadust meie jaoks ongi suum ja WiFi. Sensori suurusest on enamasti tĂ€iesti suva. Oluline on pilt kĂ€tte saada ja see kaamerast edasi toimetada. S120 kvaliteedil pole hĂ€da midagi, kui sa vaid ise asja jagad. SeepĂ€rast sĂ”idabki see kaamera meiega alati kaasas, emma-kumma kotis vĂ”i jakitaskus. Aga tĂ”si on muidugi see, et 90% ajast jÀÀbki kaamera kotti vĂ”i jakitaskusse, sest telefoniga on lihtsalt mugavam. Detailsus

KÔlarid ja kÔrvaklapid Sennheiser CX 3.00

1 2 3

[digi] nr 115 ***** 50 euro eest tĂ”enĂ€oliselt ĂŒhed parimad kĂ”rvasisesed klapid ja vibratsioonisummutus on pĂ€ris hea.

Yurbuds Inspire 400

[digi] nr 114 ***** Parimad klapid, seisavad suurepÀraselt kÔrvas ja edastavad vÀga head heli. Kaabel vÔib muusikat hÀirida.

Sony MDR-AS700BT

[digi] nr 114 ***** Parim heli, pĂŒsivad hĂ€sti peas ja juhtmevabadus on ikka vĂ€ga mĂ”-

nus.

Natuke suurem kui telefon, kĂ”vasti vĂ€iksem kui raamat. See kaamera on meil alati kotis kaasas. Äkki lĂ€heb vaja. ja dĂŒnaamiline ulatus on vĂ€iksemad ja nurk ei ole piisavalt lai, ent mugavus kaalub selle kĂ”ik ĂŒles. Isegi kompaktide klassis vĂ€ga hea ja vĂ€ga vĂ€ike S120 ei saa selle vastu. Nii ongi meil kaamera, mis tĂ€idab oma vĂ€ga spetsiifilist rolli. Tore oleks, kui seda saaks katta kas altpoolt telefoniga vĂ”i ĂŒlevaltpoolt mĂ”ne sobiva hĂŒbriidiga, aga praegu veel tundub, et ei saa. Ega meil S120 kaasas kandmine tĂŒkki kĂŒljest ei vĂ”ta,

sestap pole ka otseselt pĂ”hjust kurta, ent pĂ€ris rahul me ikkagi ei ole. Kaamera vĂ€lja vahetamiseks oleks tarvis sama suure korpuse juures jĂ€rsku kvaliteedihĂŒpet, ent seda justkui ei paista veel. G7 X on paksem ja kolmandiku vĂ”rra raskem ja LX100 sootuks suurem. Mis siis ikka, reisime telefoni ja S120 najal edasi. JĂ”ulude ajal vaatame, mis kaameraturul toimub ja mĂ”tleme edasi. SVEN VAHAR

Muud vidinad Parrot Rolling Spider

1 2 3

[digi] nr 114 ***** LÔbus ja odav vÀike droon, mis lendab, ronib ja sÔidab ning mille ainsaks miinuseks on liialt vÀhe kestev aku.

Parrot Jumping Sumo

[digi] nr 113 ***** HĂŒppav ja ringisĂ”itev robotmĂ€nguasi kuulsa lendava drooni teinud prantslastelt, koos prantslaslike veidrustega.

Apollo e-luger

[digi] nr 113 ***** Eestikeelne luger, mis vÔimaldab osta e-poest otse seadmest. Arvutit pole vajagi, soeta luger ja hakka lugema! [digi] november 2014 81


PÄEVIK

Suurim ebaÔnnestumine 10. oktoober

PS4 oodatud kihutamismĂ€nguga „DriveClub“ tundub asi olema vĂ€ga kehv. LehekĂŒljelt 74 vĂ”id mĂ€ngu enda kohta lugeda tĂ€psemalt, aga tundub, et Evolution ei suutnud mĂ€ngu ikkagi Ă”igeks ajaks pĂ€ris valmis saada. Kohe esimesest pĂ€evast peale ei pidanud Evolutioni serverid mĂ€ngule vastu ja mitmikmĂ€ngu pÀÀseda oli vĂ€ga keeruline, lisaks hakkasid vĂ€lja tulema arvustused, mis olid tĂ€iesti seinast-seina. Sotsiaalsest kihutamisest oli kĂ”ik igaljuhul vĂ€ga kaugel. Lisaks lĂŒkati veelkord teadmatusse edasi PlayStation Plusi tasuta versioon mĂ€ngust, mis tuletame meelde, pidi ilmuma juba koos PlayStation 4-ga umbes aasta tagasi. See on PS4 siiani suurim ebaĂ”nnestumine.

15. oktoober

„Minecraft“ jĂ”udis lĂ”puks ka Vita peale, see oli juba kaua vĂ€lja reklaamitud ja oodatud, kuid nĂŒĂŒd on see olemas. Vahepeal oli Vitale jĂ”udnud ka toitumisellujÀÀmis-roguelike „Don’t Starve“, mis töötab vĂ€iksel ekraanil ĂŒllatavalt hĂ€sti ja on PS Plusiga liitujatele tasuta, isegi koos lisapakiga.

16. oktoober

PS4 kauaoodatud 2.00 uuendust pole veel tulnud, seda oodati juba koos „DriveClubiga“, kuid nĂŒĂŒd andis Sony teada, et see lisab veel palju uut peale SharePlay. Esiteks tuleb USB82 [digi] november 2014

„DriveClub“ ei ole halb, kuid mitte ka nii ilus kui siin pildil. seadmelt MP3-failide mĂ€ngimise tugi (ka mĂ€ngude ajal), sĂ”prade soovitamine, tĂ€istatud hÀÀlkĂ€sklused ja PS Plusi lihtsam mĂ€ngude lisamine enda kogusse. Lisaks tuleb veel vĂ”imalus enda mĂ€nge striimida YouTube’i, arvestades seda, milline ikaldus on Twitchi enda kvaliteetse mĂ€ngupildi saamine, on see vĂ€ga oodatud uuendus. Ja vĂ€iksemaid uuendusi on veel ning novembri alguseks peaks see uuendus sinu PlayStation 4-s juba olemas olema, kui midagi valesti ei lĂ€he.

17. oktoober

Ostsin endale PS4 aluse, mis lubab seda vertikaalselt pĂŒsti hoi-

da (25 eurot) ja teise puldi (65 eurot). Kuna PS4 on mul töölaual, siis sellega hoiab vÀÀrtuslikku lauaruumi kokku, muidu nagu sel vidinal mÔtet poleks. Teiseks puldiks ostsin Glacier White puldi, mille et analoogkangid on kaetud natuke teistsuguse kummiga.

23. oktoober

JĂ€rgmisest kuust on juba uus pikk test. Esimene aasta uue konsooliga oli huvitav ja on selge, et kĂ”ige Ă€gemada eksklusiivmĂ€ngud on alles ees ning on, mida oodata. Mis sellest, et sel aastal veel midagi ĂŒle mĂ”istuse head ei tulnud. MARTIN METS

KUU MÄNG

.

LittleBigPlanet 3

„LittleBigPlanet“ on Sony segu Mario-mĂ€ngudest ja „Minecraftist“. See on 2D pusle-platvormikas, kus on palju tegelasi, eesotsas Sackboy’ga, ja tasemeid saab igaĂŒks ise teha. Uue mĂ€ngu olulistemateks muutusteks on veel uusi tegelasi ning vabamad kĂ€ed tasemete meisterdamisel – nĂŒĂŒd on kolme mĂ€ngukihi asemel lausa 16 ning tasemed saavad olla oluliselt suuremad. MĂŒĂŒki jĂ”uab see 26. novembril ja lĂ”bus peaks olema nii suurtel kui vĂ€ikestel.


TELLI NÜÜD TUTVUMISHINNAGA

0,37 €/number ja lenda kasvÔi Brasiiliasse!

Tellijate vahel loosime vÀlja GOTRAVELI KINKEKAARDI

vÀÀrtusega 1500 €

NAISTELEHE TELLIMISEKS ‱ mine aadressile www.telli.ee ‱ saada e-kiri levi@presshouse.ee ‱ helista tööpĂ€eviti 660 97 97 Tellides Naistelehe e-arve pĂŒsimakse lepinguga, maksad esimesel kuul 2,99 €, teisel kuul saad maksevabastust. Auhinna loosimises osalevad kĂ”ik, kellel on seisuga 27. detsember 2014 kehtiv Naistelehe tellimus. VĂ”itja kuulutame vĂ€lja 31. detsembri Naistelehes. Lisainfo www.telli.ee vĂ”i tel. 660 97 97.


SINU DIGIPOOD

Uus vĂ”imsa sisuga sĂŒlearvuti tööks ja meelelahutuseks! HP Pavilion 15z 8GB

AMD Quad-Core A8-6410

Windows 8.1

2,27kg

1000GB 7:00

‱ DVD-kirjutaja ‱ WiFi ‱ Bluetooth 4.0 ‱ 2xUSB3.0 ‱ USB2.0 ‱ HDMI ‱ VGA ‱ BeatsAudioℱ helisĂŒsteem

CoolSense nutikas jahutus CoolSense 2.0 tehnoloogia tagab parema jahutuse. Arvuti siseste komponentide paigutust on muudetud, kasutatakse uusi ja efektiivseid soojust juhtivaid elemente. CoolSense 2.0 tarkvara ja riistvara kohandab automaatselt jahutuse tööreĆŸiimi, et vĂ€ltida arvuti ĂŒlekuumenemist ja pakkuda kasutajale mugavamat kasutuskogemust. HP ProtectTools tehnoloogia Teie andmeid kĂ”vakettal kaitseb HP ProtectTools tehnoloogia, milles kiirendusandur ennetab pĂ”rutusi ja vajadusel peatab kĂ”vaketta töö sulgedes lugemispea kaitseasendisse. Antud tehnoloogia aitab vĂ€hendada kĂ”vaketta probleeme kuni 50% HP Imagepad intelligentne puuteplaat Spetsiaalselt Windows 8 jaoks optimeeritud uus puuteplaat vĂ”imaldab erinevates rakendustes imelihtsalt kerida, suumida ja keerata tagades mugavama kasutuskogemuse.

www.klick.ee

osta kodust lahkumata

G

Kingituseks arvutimÀng! A AR NT

3

II

VÔimas ja energiasÀÀstlik protsessor AMDŸ Quad-Core A8-6410 neljatuumalise protsessori puhul on tegu vÔimsa ja kÔige uuemast AMD tootevalikust pÀrit protsessoriga, mis töötab taktisagedustel 2,0-2,4 GHz. Antud protsessor on parim valik jÔudluse ja voolutarbe suhtes. Kaitstud andmed TASUTA 25GB Box pilveteenus turvaliseks andmete hoiustamiseks VÔimas graafikakiirendi AMD Radeon HD Dual R7 M260 + AMD Radeon R5 (4224MB/2GB eraldiseisev videomÀlu) on tootja kÔige uuem vÔimas kahe protsessoriga graafikakiirendi mis tagab, et saad muretult nautida ka suurt graafikavÔimsust nÔudvaid arvutimÀnge.

AA

vaata lisaks: KLICK.ee/15z

S TAT

13.

KUUMAKSE ALATES

49

Saadaval hÔbedane, valge ja punane mudel

499.699.-

TĂ€helepanu: JĂ€relmaks on finantskohustus. Enne jĂ€relmaksu lepingu sĂ”lmimist tutvuge vastava teenuse tingimustega ning vajaduse korral konsulteerige asjatundjaga. UNO jĂ€relmaksu pakkujaks on Kaupmehe JĂ€relmaks OÜ. Krediidi kulukuse mÀÀr on 25.56% aastas jĂ€rgmistel nĂ€idistingimustel: jĂ€relmaksu summa 500€, intressiga 10.9%, tagastamise tĂ€htaeg 3 aastat, lepingutasu 24.90€. Arvutus on ligikaudne ning vĂ”ib erineda Teile pakutavatest tingimustest. Soovitame tutvuda jĂ€relmaksu infoga aadressil www.klick.ee/jarelmaks.

Kampaania kestab 01.11. 2014 - 30.11. 2014. Kaupa on piiratud koguses. KÔik pildid on illustratiivsed.

15.6"

-28%


Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.