silvia kelle OLEN SÜNDIND EESTI AJAL, KASVAND SUURE SÕJA AJAL. NOORUS MÖÖDUND “STAGNAAJAL” HARITUKS SAAND “SULAAJAL” MÕTTED KÜPSEND NÜÜDSEL AJAL.
mÜÜtilisi mÕtteid KIRJASTUS PALJASJALG
SINULE ÄRA MÕISTA KOHE HUKKA ÄRA NAERA, VISKA KÄEST! PÜÜA ARU SAADA TÕEST, ET LUULES ON ME OLEMUS: IGAL SÕNAL OMA KÕLA, IGAL KEELEL OMA RÜTM. IGALÜHEL OMAD KOMBED, IGAL HINGEL OMAD TUNDED, OMA AINUS ILMAPILT. 1997
© Silvia Kelle “Müütilisi mõtteid” Illustratsioonid ja fotod: Silvia Kelle pastellmaalid ja nahktaiesed Kujundus: Paljasjalg “Eesti 100 luuleraamatut” raamatusari Kirjastus Paljasjalg, Tallinn 2019 Koguteose ISBN 978-9949-9947-4-8 Trükise ISBN 978-9949-678-07-5
Silvia Kelle
Müütilisi mõtteid
Kirjastus Paljasjalg 2019
6
LOITSUSÕNAD KUULA SÕNU, MÕISTA SÕNU, SÜDAMEGA ÖELDUD SÕNU, UNUNENUD ULMESÕNU, ENNEMUISTSEID HIIESÕNU: MAA-EMA TEADMISSÕNU LILLEDE JA PUUDE SÕNU, MERE-EMA VETESÕNU. HINGESÕNU, HELLI SÕNU, HEA LOITSU ÕNNESÕNU, KASVAMIS-JA KAITSMISSÕNU ELAMISERÕÕMU SÕNU... KUULA SÕNU, MÕISTA SÕNU
LOOMISE LAUL (LINNUTEE SÜND) LOOJALINNUKE LENDAS ALL TUMEDA TAEVA, ÜLE ÜRGSETE VETE EI LAPIKEST MAAD. EI KUUD EGA TÄHTI, EI PÄIKESEVALGUST… ENNE AEGADE ALGUST OLI LOOMISEAEG. ÜRGMERELE LASKUS LIND PÕHJANI SÕUDIS JA LIIVA JA MUDA JA KRUUSA SEALT TÕI, NII VETELE SAAR SAI PESASUURUNE VAID. MUNA PESASSE MUNES, HAUDUS KUU, HAUDUS KAKS, MUNA KASVAS JA PESA SAI SUUREMAKS. LÕPUKS KATKI PRAKSATAS MUNAKOOR! TAEVALAOTUSEKS KAARDUS ÜKS MUNAPOOL… TEISEST MAA SAI – JA PÕLLUD JA AASAD JA MÄED, SUURED LAANED JA JÄRVED, JA ALLIKAD, JÕED…
8
HINGELISED KÕIK LOODI, RAHVAD MAAILMA KA. LOODI LOOMAD JA LINNUD, LOODI JUMALAD LOODUT VALVAMA. PESALT TAEVASSE TÕUSIS LOOJALINNUKE, ÜHE TIIVA ALL KUU, TEISEL PÄIKENE. TAEVAL TÄHINE ON TEMA LENNUTEE, SEDA VAADATES ÜTLEME: L I N N U T E E. juuni 1996
9
KIRJATÄHT SÕNA „KIRI” TÄHISTAS ESIISADEL KAUNISTATUT, KIRJATUT KAUNITE MÕTETE NÄHTAVAKS MUUTJANA TÄHISTAB SÕNA „KIRI” KA MÕTTEKIRJA, SÕNAGA KIRJATUT, SÕNAKIRJA PANDUT. SÕNA „TÄHT” TÄHISTAS ESIISADEL TAEVATÄHTE, TÄHEVALGUST. VAHENDAMAKS TAEVATÄHTEDESSE PANDUT TÕIME TAEVASE TÄHE ENDA JUURDE ALLA, TÄHISTAMAKS TÄHTSAT, TÄHENDATUT – TÄHISTAMAKS VAIMUVALGUST. SÕNAST „KIRI” JA SÕNAST „TÄHT” SAI EMAKEELE TÄHIS – KIRJATÄHT.
10
KODUVÄRAV KODUVÄRAV, KODUUKS MINU JAOKS ON IKKA ÜKS VÄRAV ELLU, MUINASJUTTU, ENNEMUISTSE AJA UTTU SIIT MU ETTE ASTUVAD, PIIDA TAGA SEISAVAD, OMA JÄRGE OOTAVAD ESIISAD, ESIEMAD, NENDE ÕED JA NENDE VENNAD – KOGU MINU SUGUSELTS. VAATAVAD MIND NENDE SILMAD, NAGU KÜSIKS: MIDA TEED? KUIDAS ELAD SELLES ILMAS? KUIDAS JÄTKAD MEIE TEED? 01. jaanuar 1995
11
TUULEEMA TUULEEMA – ILMALIND, LAOTA OMA LAIAD TIIVAD, KAITSE ELULAEVUKEST ILMAMEREL, ELUTORMIS AITA LEIDA ÕIGET TEED. VIKERKAAREST VETE ÜLE EHITA ÜKS SAAREKE ET MUL OLEKS, KUHU SÕUDA, ET MEIL OLEKS RAND, KUS JÕUDA – KODU KALLIS OOTAKS EES. jaanuar 1995
12
KODUEMA KODUEMA, KOLDEEMA, MEIE KODA HOIA SA, ET EI TÜLID, ÕNNETUSED SEDA OHUSTADA SAA. PANE PIHUD KOLDEASEKS PUHU LEEKI LÕÕMAMA. HINGETULI, ÕNNETULI, MEIE KOJAS PÕLE SA. HOIA ÕNNETUSED, MURED MEIE UKSEST VÄLJASPOOL, ANNA JÄTKU MEIE PEREL, MEIE KARJAL, MEIE LEIVAL, MEIE MAJJA RÕÕMU TOO! 01. jaanuar 1995
13
MAAEMALE ESIEMA, EMAEMA, MINU EMAEMA EMA, MITMET PÕLVE EMAEMA! OLED ÜRGNE HIRVEEMA, OLED MEIE KAITSEEMA, OLED EMAKENE MAA! SINU PÕUEST KASVAB VILI, SINU KÄTEST ILMAPUUD. SINU RÜPEST – KÕIK, MIS HINGAB: INIMLAPS JA LOOMAD MUUD. LAOTA OMA KÄED ME ÜLE, JUHATA ME ASTUMIST. ANNA MEILE HINGEÜLLUST, KAITSE MEIE KASVAMIST. jaanuar 1995 (Viisistatud koorilauluks, autor T.Kiilaspea)
14