Issuu on Google+

INTERNETITURUNDUS & SOTSIAALNE  MEEDIA   ETTEVÕTTES


2

 

 

Internetiturundusest Internetiturundus  pakub  tulemuslikke  ja   mitmekülgseid  võimalusi  ettevõtte  turunduse   edendamiseks.  

Internetiturundus  on  hästi  mõõdetav  ja   Seoses   Interneti   järjest   suureneva   efektiivne.   kasutajaskonnaga   nii   Eestis  kui   ka   mujal   maailmas,   tehakse   väga   suur   osa   igapäevaseid   tegevusi   online   portaalides.     Veebikeskkondades  veedetakse   üha   rohkem   aega,   kasutades   järjest  enam   erinevaid   rakendusi.   See   on   muutnud   Interneti   suurepäraseks   turunduskeskkonnaks.   Kui   varem   oli   internet   info   edastamise  keskkond,   siis   nüüd  on   Internet  muutunud  kahepoolseks:    kasutajad  mitte  ainult   ei   tarbi   infot,   vaid   saavad   ise   ka   infot   üles   laadida,   täiendada   ning   jagada.   Seetõttu   on   Internet   muutunud   interaktiivseks     keskkonnaks,   mis   võimaldab   ettevõtetel   kasutajaid   kaasata   läbi   erinevate  võtete  ja  rakenduste. Kahepoolne   suhtlus   on   internetiturunduse   üks   peamisi   toimimise   printsiipe.   Kuna   internetis   kasutatavad  rakendused  ja  suhtlus  on  personaalne,  peab  läbi   Interneti  turundades   keskenduma   konkreetse  kasutaja  huvidele.   Suureks   jõuks  on  muutunud  sotsiaalne  meedia,   mis   võimaldab  ettevõtetel  kasutajaga  suhelda  ja   kasutajaid   kaasata   paremini   kui   kunagi   varem.   Lisaks   interaktiivsetele   võimalustele   on   internetiturundus  kasutegurit  võimalik    täpselt    mõõta    nii  kvalitatiivselt  kui  kvantitatiivselt..   • Sotsiaalvõrgustikus   Facebook  on  üle   500   miljoni   aktiivse  kasutaja   maailmas   ning   üle   250   tuhande  Eestis; • Sotsiaalvõrgustikul   Twitter   on   190   miljonit   kasutajat,   kes   lisavad   kokku   65   miljont   postitust  päevas; • Wikipedia  online  entsüklopeedias  on  üle  21  miljoni  lehekülje; • YouTube  videokeskkonnas  vaadatakse  üle  2  miljardi  video  päevas.

Need   numbrid   annavad   aimu,   et   praegustel   turundajatel   on   tohutud   võimalused   kätte   antud.   Sotsiaalmeedia  võib  sõnum  jõuda   miljonite   kasutajateni  väga   lühikese   ajaga.   Ja   kõige   parem  on   see   et   tulemuslikult   tegutsedes   on   sotsiaalmeedia   võimalused   kasutatavad   väikese   kuluga   või   isegi  TASUTA.  


3

 

 

 

Kodulehekülg

Kodulehe   loomine   koosneb   neljast   peamisest   sammust: • Domeeni  ehk  kodulehe  aadressi   registreerimine;

 Üks  informatiivsemaid  interneti-­‐ turunduse  väljundeid  sihtgrupiga   suhtlemiseks  on  kodulehekülg. Kodulehekülge  saab  luua  ka  iseseisvalt.  

• Webhosting-­‐u  ehk  majutusruumi  rentimine  kodulehe  süsteemi  failide  tarvis; • Kodulehe  arendamine   ning   ühildamine   sisuhaldustarkvaraga  (CMS  –  content  management   system); • Kodulehele  informatsiooni  lisamine. Domeeni   registreerimine.   Domeeni   nimi   on   sisuliselt   sinu   kodulehe   aadress,   mille   kaudu   saavad   inimesed   antud   lehekülge   külastada.   Domeen   koosneb   üldjuhul  domeeni   nimest   ja  maa   või  liigi  tunnusest  (www.hea\irma.ee;  www.goodcompany.com;  www.eurocompany.eu) Ülemdomeene  on   kõige  lihtsam   registreerida  sellega   tegeleva   ettevõtte  kaudu.  Selleks  võib  olla   ka   näiteks  veebimajutuse   teenust   pakkuv   ettevõtte.   Sel   juhul   tuleb   oma   sooviavaldus  edastada   ettevõttele,  kes  korraldab  juba  konkreetsed  toimingud.   Samuti   on   võimalus   kasutada   aladomeeni,   mis  üldjuhul  on   tasuta.   Sel   juhul   jääb   veebiaadressi   sisse   majutusteenust   pakkuva   ettevõtte   või   domeeni   nimi,   näiteks:   minu\irma.edicypages.com;   minu\irma.worpress.com;   web.zone.ee/minu\irma.   Selliseid   tasuta   veebimajutusvõimalused   leiab  järgnevatelt  aadressidelt: http://www.edicy.com http://www.wordpress.com https://www.zone.ee/et/tasuta-­‐teenused

Enamasti   kasutavad  Eesti  ettevõtted  .ee  ülemdomeene.  Sellega  seoses   on   oluline  tutvuda   ka   uue   domeeni   registreerimise   korraga,   mille   täies   ulatuses   leiab   Eesti   interneti   sihtasutuse   kodulehelt: http://www.eestiinternet.ee/ 5.   juulil   2010   hakkas   kehtima   uus   Eesti   domeenikord,   mille   puhul   Eesti   maatunnusega   .ee   domeene  saavad  nüüd  registreerida  ka  eraisikud.  


4 Uue  domeeni  registreerimise  korra  tähtsamad  punktid: • .ee  tippdomeeni  haldamise  võtab  EENetilt  üle  Eesti  Interneti  SA; • eraisikud  saavad  võimaluse  registreerida  .ee  domeeninimesid; • välismaa  isikud  saavad  võimaluse  registreerida  .ee  domeeninimesid; • ühel  isikul  on  võimalik  registreerida  mitu  .ee  domeeninime; • domeeninimede   registreerimine   hakkab   toimuma   kahetasemeliselt,   see   tähendab,   et   registreerijate   teenindamine   on   Eesti   Interneti   SA   poolt   delegeeritud   registripidajatele.   Registripidajate   nimekiri   on   avaldatud   Eesti   Interneti   SA   veebis:   http:// www.eestiinternet.ee/registripidajad; • domeeninimedele   kehtestatakse   regulatiivne   tasu.  Tasu   suurus  registreerijale   määratakse   registripidajate  poolt  vabaturul  arvestades  konkurentsi. Tähelepanu   sooviksime   juhtida   just   sellele,   et   nüüd   ei   tule   enam   asju   ajada   EENetiga   vaid   registripidajatega,  kelleks  võivad  olla  sellena  registreerunud  ettevõtted: http://www.eestiinternet.ee/registripidajad

Kodulehe   majutamine.   Majutusruum   on   tegelikult   nagu   virtuaalne   kaust,   kuhu   asetatakse   kodulehe   juhtimiseks   vajalikud   failid.   Arvutis   asetsevast   kaustast   erineb   see   selle   poolest,   et   kaust   asub   internetis   ning   salvestuskohaks   on   server,   mille   ruumi   renditakse   serverirendi   (webhosting)   ettevõttelt.   Tegemist   ei   ole   kalli   teenusega   (suurusjärgus   25-­‐200   krooni   kuus).   Webhosting’ut  pakkuvad  ettevõtted  leiate  siit:   http://www.neti.ee/cgi-­‐bin/teema/ARI/Side/Andmeside_ja_Internet/#Hosting    

Kodulehe   tehniline   arendamine.   Kodulehe   loomine   võib   (eriti   alustava   ettevõtte   jaoks)   tunduda   kulukas,   mõni   aeg   tagasi   tähendas   see   ettevõttele   vältimatut   programmeerija   kaasamist.   Tänapäeval   juhitakse   kodulehekülgi   CMS   (Content   Management   System)   sisuhaldussüsteemidega,   mille   kaudu   hallatakse   ja   luuakse   kodulehekülgi.   Samuti   on   võimalik   kodulehekülje   sisu   muuta   iseseisvalt.   Hea   tulemus   on   võimalik   saada   kasutades   näiteks   vabavaralisi   lahendusi,   mis   võimaldavad   luua   häid   kodulehekülgi   ilma   professionaalse   teenuse   ostmise  vajaduseta.  


5 Näiteks   entusiastide   poolt   arendatav   kodulehe   süsteem   Wordpress   (http://et.wordpress.org)   võimaldab   luua   kodulehe,   valida   sealjuures   erinevaid   kujunduslahendusi   ja     hallata   veebilehel   olevat     infot   ja   seda   kõike   tasuta.   On   ka   teisi   vabavaralisi   lahendusi,   mille   abil   on   võimalik   veebilehekülge   hallata   (www.drupal.com;   www.joomla.com   jne),   kuid   need   juba   eeldavad   teatavat  tehnilist   kompetentsi.   Wordpressi   kasutamine   on   jõukohane   ka   veebide   arendamisega   varem  mitte   kokku  pununud   inimestele  ning   kõikidele  sellega  seonduvatele  küsimustele  leiab  ka   internetist   vastuse.   Vabavaraliste   lahenduste   peamiseks   erinevuseks   veebiarenduse   ettevõtte   poolt  tehtava  lahendusega   on  nende  kasutamise  ning  külastajatele  pakutavate  võimaluste  ulatus.     Kui  koduleht   peab   täitma   mingeid   täpsemaid  funktsioone   kui  info  jagamine,   näiteks  kasutajate   andmete   käitlemine,   iseteeninduse   lahendused   või   midagi   muud   sellelaadset,   siis   on   mõttekas   luua  veebilahendus  rätsepatööna.

Kodulehe   sisu.   Kodulehekülg   on   ettevõtte   üks   tulemuslikumaid   visiitkaarte,   mis   annab   igakülgset   ja  operatiivset  infot  ning  tutvustab   ettevõtet  Internetis.  Kodulehekülje   loomise   puhul   tasub  kindlasti  mõelda  kliendikeskselt,   s.t.   esitada   eelkõige   sihtgrupile  vajalikku  infot.   Ettevõtte   veebilehe   loomisel   tuleb   meeles   pidada,   et   kodulehekülje   eesmärgiks   on   kasutajatega   suhtlemine.  Sageli  arvatakse   ekslikult,   et  kodulehel   on  vajalik  kuvada  kogu  infot,  mis  ettevõtte   tutvustamiseks   olemas   on.   Siiski   peaks   ettevõttel   olema   kindel   eesmärk   ja   strateegia   info   kuvamiseks  kodulehel. See,   et  \irma   on   tegutsenud   juba   25   aastat  ja   kui   vägev  on   ettevõtte   ajalugu  võib  küll   tunduda   olulise   infona,   kuid   kodulehe   kasutaja   jaoks   ei   pruugi   sel   väärtust   olla.   Vastupidi,   kiiresti   infot   vajava   külastaja   jaoks   on   see   absoluutselt   ebaoluline   info.   Palju   olulisem   on   ettevõtte   poolt   pakutav  kaup/teenus,  hinnakiri  või  ettevõtte  kontaktandmed. Samuti   tasub   jälgida,   et   leheküljel   olev   info   oleks   uus   ja   aktuaalne.   Vananenud   info   ei   ärata   usaldusväärsust  ja  on  kasutajatele  indikaatoriks,  et  tegemist  on  aegunud  leheküljega.

Kodulehe  branding  ja  kujundus.  Kodulehe  visuaalne  kvaliteet  mängib  väga  suurt  rolli  ettevõtte   üldise   maine   kujundamisel.   Kujundus  loob   kasutajatele   esmamulje   ettevõtte   kohta   enne,   kui  ta   jõuab  lehekülje   sisusse  süveneda.  Seetõttu  on  väga  oluline   kodulehe   kujunduse  kvaliteet,  mis   positsioneerib  ettevõtte  kasutajate  jaoks.   Kodulehekülg   toetab   ettevõtte   üldist   brandingut   ehk   turunduslikku   kuvandit.   Ettevõtlust   alustades   on   soovitav   luua   \irma   stiiliraamat,   kus   on   Teie   ettevõtte   logo,   värvide   valik   (koos   koodidega),     trükiste   ja   veebi   font,   ja   muud   vajalikud  visuaalse   identiteedi   elemendid.   Stiil   on   aluseks   bränd-­‐i   tuntuse   kasvule.   Stiiliraamat   on   aluseks   ka   kodulehe   loomisel   ning   turunduskampaaniate  lansseerimisel.  Läbi  erinevate  kanalite  sihtgrupini   jõudev  info  peab  olema   ühtne  nii  sõnumilt  kui  stiililt,  et  luua  ja  suurendada  bränditeadlikkust.


6 Vabavaralised  lahendused http://et.wordpress.org http://www.drupal.com http://www.joomla.com http://www.edicy.com

Kodulehega  seonduvad  õigusaktid: Kuna   koduleht   on   ettevõtte   turunduskanal,   siis   on     kodulehe   info   ühtlasi   ka   kommertsinfo.   Kommertsinfo   peab   olema   selgelt   eristatav  muust   infost   ning   peab   olema   võimalik   tuvastada   isikut,   kes   infot   kuvab.   Samuti   peab   olema   võimalik   tuvastada   eripakkumisi   ja   turunduskampaania  reegleid.  Täpsem  info:  INFOÜHISKONNA  TEENUSE  SEADUS. Kodulehel   ei   tohi  kuvada   faktiliselt  ebakorrektset   informatsiooni,   mis   võib   eksitada   tarbijat.   Et     kuvatav   oleks   korrektne,   soovitame   tutvuda   eksitavat   kauplemisvõtet     käsitleva   seadusega.   Täpsem  info:  TARBIJAKAITSESEADUS  JA  VÕLAÕIGUSSEADUS Kodulehel  kuvatavat  reklaami  reguleerib  reklaamiseadus.  Täpsem  info:  REKLAAMISEADUS Sageli     kuvatakse   kodulehel     andmeid   erinevate   isikute   kohta.   Kodulehte   luues   või   sellel  infot   kuvades   tuleb   silmas   pidada,   et   isikute   kohta   ei   edastata   eraelulisi   ega   delikaatseid   isikuandmeid.   Sõltuvalt       tegevusvaldkonnast   võib   olla   ka   teisi   andmeid,   mida   reguleerivad   seadused.   Soovitame   kontrollida,   kas  Teie  tegevus  vastab  seadustele.   Täpsem  info:  ISIKUANDMETE  KAITSE   SEADUS Sageli   kuvatakse   kodulehel   ka   teiste   ettevõtete   kaubamärke.   Kaubamärkide   kuvamisel   tuleb   jälgida,  et  te  ei  rikuks  kabamärgi  omaniku  õigusi.  Täpsem  info:  KAUBAMÄRGISEADUS Kodulehe   veebiaadressi   ehk   .ee   alamdomeeni   registreerimisel     tuleb   jälgida,   et   registreeritav   domeeni  nimi  ei  oleks: • kaubamärgiomaniku  ainuõiguse  rikkumine;  Õigusakt:  KAUBAMÄRGISEADUS • ettevõtte  ärinime  õiguste  rikkumine;  Õigusakt:  VÕLAÕIGUSSEADUS • käsitletav  kõlvatu  konkurentsina.  Õigusakt:  KONKURENTSISEADUS.


7 Teemaleheküljed.   Sageli   viiakse   ettevõttes   müügitegevuse   edendamiseks     läbi   erinevaid   turunduskampaaniaid,   mis   on   suunatud   kindlale   sihtgrupile.   Et   sihtgruppi   paremini   kõnetada   ongi   sageli   tarvis   rääkida   konkreetsest   teemast,   mitte   ettevõttest.   Selle   jaoks   luuakse �� konkreetset  teemat  käsitlev  teemalehekülg  (microsite)   Erinevate   kampaaniate   tarbeks   loodud   veebilehed   võivad   olla   teistsuguse   kujunduse   ja   paigutusega   kui   ettevõtte   koduleht.   Üldisest   kodulehest   eristab   neid   see,   et   nad   on   mõeldud   konkreetse   toote   või   teenuse   turundamiseks.   Sageli   on   ettevõtte   info   edastamine   sel   juhul   teisejärguline  või  puudub  hoopis,   sest  teemalehelt  saadud  info  ei  peagi  kasutaja   jaoks  seostuma   konkreetse  ettevõttega.  Teemalehe   eeliseks   on  sageli  tema  esitlusviis,  mis  võib   olla   vägagi  erinev   ning  sageli  väljakutsuvam  kui  ettevõtte  üldine  kuvand. Teemalehti   kasutatakse  ka   interaktiivse   kasutajate  kaasamise  võttena.   Teemalehel   saab   kasutajatele  pakkuda  muuhulgas  järgnevaid  võimalusi: • Interaktiivne  mäng  või  kaasahaarav  lahendus; • Kaardirakendus; • Videoaken; • Audiomaterjalid;   • Fotogalerii;   • Tooteinfo  allalaadimine;   • Võimalus  esitada  küsimusi  või  avaldada  arvamust. Teemalehe  hüved  ettevõttele: • Võimaldab  kiirelt  kasutajat  kaasata; • Pakub  täpsemat  informatsiooni; • Võimaldab  kasutajatele  kuvada  just  neile  vajalikku  infot; • Aitab  paremini  mõõta  kampaania  tulemuslikust  ja  info  tarbimist.  

Näited  teemalehtedest: Tervise  Arengu  Instituudi  alkoholi  teemaline  lehekülg:  http://www.alkoinfo.ee;   Kliima-­‐  ja  Energiaagentuur  ruumide  sisekliima  kampaania:  http://www.kena.ee/kena/ Noorteveebi  interaktiivne  muusika  miksimise  kampaania:  http://www.zen.ee/et/Mixer Teleseriaali  Californication  teemaleht:  http://www.sho.com/site/californication/home.do


8 Kodulehe  külastuse  analüüsimine Kodulehe  külastuse  mõõtmiseks  on  olemas  mitmeid  võimalusi,  mis  annavad  erinevat  infot.  Seda   infot   analüüsides  saate  teha  järeldusi  kodulehe   külastatavuse  ja  kasutatavuse   kohta,  lisaks   saate   tagasisidet  kasutajate  huvidest  ja  kuvatava  info  efektiivsusest. Veebianalüütika  tarkvara  aitab  vastata  küsimustele: • Paljud  on  veebilehte  külastajaid    erinevatel  ajahetkedel; • Kui  efektiivne  on  turundus-­‐  või  teavituskampaania; • Kus  paiknevad  ettevõtte  infot  tarbivad  kasutajad; • Kui  kaua  viibivad  kasutajad  Teie  kodulehel; • Milliseid  alalehekülgi  enamasti  külastatakse; • Jne.

Veebi   analüüsimiseks   kasutatakse   erinevaid   tasulisi   ja   tasuta   programme,   üheks   populaarsemaks   neist   on   Google   Analytics   -­‐   Interneti   keskkond,   kus   töödeldakse   veebilehe   külastamise   andmeid.   Google   Analytics   annab  peamise   ülevaate   veebi  külastustest,   vaadatavast   sisust,   kasutajate   regionaalsest  paiknemisest   ja   mitmetest   teistest   teemadest.   Lisaks   sellele   on   seal   võimalik   kujundada   ka   personaalsetele   vajadustele   vastav  ülevaade   ning   seal   on   võimalik   kaardistada   ka   kodulehe   tulemusi.   Analüütika   loeb   vajadusel   näiteks   tulemustena   Teie   poolt   määratud  lehekülje  külastamist,  mis  võib  olla  näiteks  tellimislehekülg.   Veebianalüütika   tarkvarade   kasutamiseks  tuleb  veebilehe   lähtekoodi   enamasti   sisestada  teatav   koodijupp  või  laadida  üles  fail  ning  see  analüütika  programmis  kinnitada.  

Vabavaralised  lahendused http://www.google.analytics.com http://web.analytics.yahoo.com http://www.woopra.com


9 Sisustrateegia.  Kodulehel   kuvatakse  enamasti  ka  tekstilist   informatsiooni,  seda  nii  kategooriate   nimedes  ja  pealkirjades,  pilttekstides  kui  ka  konkreetse  testilise  sisuna.  Soovitame  arvesse  võtta,   et  veebileht   on  teistsugune   info  edastamise  koht   kui   tootetutvustus  või  ajaleheartikkel.  Pea   igal   ettevõttel   on   oma   koduleht   ja   sageli   sirvivad   kasutajad   väga   mitmeid   kodulehti   lühikese   aja   jooksul   enne,   kui   ühele   lehele   pidama   jäävad.   Veebilehtedele   satutakse   sageli   mitmete   otsinguvastete  kiirel  läbisirvimisel  ning   kodulehekülge   ei  loeta,   sinna  heidetakse  pilk  -­‐  seega  on   hea  kohe  esilehel  olulist  infot  pakkuda.   Eesmärgistatud   info   pakkumist   veebilehel   nimetatakse   sisustrateegiaks.   Kodulehe   sisu   planeerimisel  peab  kõigepealt  teadma,   mis   on  kodulehe   eesmärk,  ja   sellest   lähtuvalt  otsustama,   millist  infot  ja  kuidas   soovitakse  kasutajatele  kuvada.  Eesmärgiks  võib  olla  tellimuste   laekumine,   tarbijahoiakute  muutmine,  uue  toote  tutvustamine  või  muu  sellelaadne  info.  

Enne  sisu  kirjutamist  on  vajalik  mõelda:   • Sisu  eesmärgile,  mida  ta  peab  saavutama; • Sihtgrupile,  kes  on  tarbijad; • Tootele  või  teenusele,  mida  müüte.  Mis  on  teenuse  eelis  või  toote  unikaalsus. Veebilehe   puhul  on   väga  oluline   esmamulje,   sest  kodulehele   jäämise   ja  edasise  uurimise   otsuse   teeb  kasutaja  mõne  sekundi  jooksul.

Esmamulje: • Anna  lühidalt  info,  millega  tegemist • Paku  kergesti  hoomatavat  infot   • Püüa  kasutaja  tähelepanu • Kvaliteetne  kujundus • Interaktiivsed  võimalused

Kasutajate   tegudele   kutsumiseks   ehk   call   to   action   elementidena   kasutatakse   erinevaid   võimalusi:   tekst,   videoüleskutse   või   nupule   vajutamine   millegi   kinnitamiseks.   Tüüpiliseks   näiteks   veebileheküljel   tegutsemiseks   ongi   esile   toodud   ühelauseline   üleskutse   ja   selle   juures   nupp,   millega   kasutaja   oma   valiku   kinnitab.   See   on   otsene   ka   konkreetne   kasutaja   suunamine   ning  ka  kasutaja  jaoks  annab  see  selge  info  kus  ta  saab  selle,  mida  ta  otsib.


10 Näited  call  to  action  nuppude  kohta  erinevatelt  kodulehekülgedelt:

 

Sisulise   info   puhul   tuleks   silmas   pidada,   et   kodulehel   tuleb   kasutajatega   suhelda.   Müügijutu   kuvamine   kodulehel   võib   kasutajaid   häirida,   sest   turundusliku   info   küllus   on   niigi   suur.   Info   kuvamisel   saab   lähtuda   ingliskeelsest   ütlusest:   „Words   tell,   emotions   sell“:   tekst  võib   küll   infot   anda,  kuid  müügiotsuse  langetamiseks  on  vaja  tekitada  emotsioon.       Samuti  peab  tekst  olema   kasutamissõbralikult  serveeritud.  Seega   tasuks  info  kuvamisel  mõelda   järgmistele  asjadele:   •

Tooge  olulisemad  pealkirjad  rõhutatult  välja;   Pealkirjad  võiksid  olla  pigem  jutustava  iseloomuga;

Tooge  olulisemad  tekstiosad  välja;

Jagage  tekst  mitte  enam  kui  6-­‐realisteks  lõikudeks;

Üks  mõte  lõigu  kohta;

Suunake  kasutaja  edasi;


11 Huvitavat   ja   vajalikku   infot   peab   kuvama   erinevates   kodulehe   osades,   et   saada   kasutaja   tähelepanu   ning   teda   edasi   suunata.   Tähelepanu   pälvimise   ja   usalduse   äratamise   hea   võte   on   arvamused:   mõned   positiivsed   hinnangud   tootele/teenusele   koos   kasutaja   nime   ja   pildiga   (vajadusel  ka  ametiga)  loovad  positiivse  kuvandi.    Siin  näited  erinevatelt  kodulehekülgedelt:

Strateegiliselt  oluline  on  koguda       kasutajate   andmeid.  Need  annavad  olulist  infot,  mis  kasutajaid   huvitab,   kus   nad   asuvad,   millist   infot   nad   sooviksid   ettevõttelt   saada,   millised   on   nende   eelistused.   Selleks   on   võimalik   näiteks   kodulehele   panna   küsimustik,   mille   täitjate   vahel   loositakse  välja  auhind.   Samuti   on   oluline   koguda   kasutajate   e-­‐posti   aadresse.   Selleks   on   tavaliselt  veebilehele   pandud   võimalus   „liitu   uudiskirjaga“,  mille  juures  on  e-­‐posti  sisestamise  lahter  ning  nupp  „liitu“.  Samuti   võib  uudiskirjaga  liitumiseks  olla  veebilehel  ka  link,  mis  viib  täiendava  ankeedini.  Siin   ka  mõned   näited:  


12

 

 

Otsingumootori  turundus Otsingumootori   turundus   võimaldab   silma   paista   just   seal,   kus   vajalikku     informatsiooni    otsitakse.

Vajaliku   info   leidmiseks   Internetist   kasutavad   inimesed   sageli   otsingumootoreid   (Google,   Yahoo,  neti.ee,  jne).   Otsingumootoreid   kasutatakse   just  selle   pärast,   et  inimene   saab   iseseisvalt   otsida,  millist  infot  ta  vajab.  Olenevalt  otsitavast  teemast  on  otsitakse  erinevaid   teemasid  näiteks   1000-­‐60  000  korda  kuus.  Kui   Teie   ettevõtte  info  on  otsingumootorites  hästi  nähtav,  siis  võib   suur   osa   sellest  liiklusest  tulla  Teie   kodulehele.   Seega  kodulehe   hea   külastatavuse  huvides  on   oluline,   et  otsingutulemustes   oleks  Teie   ettevõtte   info   leitav,  et  kuvatav  informatsioon  oleks  kasutajatele   vajalik   ja   muidugi,   et   otsingutulemuse   positsioon   oleks   hea.   Otsingutulemustes   kuvatavat   informatsiooni  saab  kujundada,  rikastades  veebilehe  lähtekoodi  sobiva  informatsiooniga.   Otsingumootoritega   seotud   turunduse   puhul   (Search   Engine   Marketing,   SEM)   räägitakse   erinevatest   võimalustest,   mille   puhul   on   võimalik   kuvada   otsingumootori   juures   lisaks   loomulikule  otsingutulemusele  ka   täiendavat  informatsiooni.  Näiteks   on  võimalik  osta   reklaami   ka  otsingumootori  portaalis  bännerite  või  tekstireklaamide  näol. Kõige   lihtsam   viis   on   otsingumootoris  silma   paista   kasutades  „maksa   kliki   eest“   lahendust  ehk   PPC  (Pay  Per  Click)  lahendust,  mis  võimaldab  reklaami  kuvada  just  Teile  sobivas  mahus. Kõige  populaarsem  nendest  on  Google'i   otsingumootori   poolt  pakutav   ADwords  lahendus,   mille   puhul   on   iseseisvalt   luua   tekstireklaame.   Lahenduse   leiate   aadressilt   http:// adwords.google.com.  Otsingumootori  juures  kuvatakse  sobiva  otsingusõna  juures  järgnevalt:


13 Otsingumootoritele  optimeerimine Siiski   on   väga   oluline   ka   see,   et   otsingumootor   leiaks   ka   loomulikul   viisil   (orgaaniliselt)   Teie   ettevõtte   veebilehekülge.   Otsingumootorid   loevad   sobivate   vastete   saamiseks   nii   veebilehe   lähtekoodi  kui  seda,  millest  lehekülg  koosneb  -­‐  erinevaid  faile  ja    muud  infot  veebilehel  . Välja  on   kujunenud   teatud   andmed,   mida   otsingumootor  arvestab.   Nendega   saate   tutvuda  siin:   http://www.google.com/support/webmasters/bin/answer.py?answer=35264#1   Otsingumootorid   vaatavad   sisuliselt   veebilehe   kvaliteeti,   populaarsust   ja   veebilehe   vastavust   otsisõnale.

Veebilehe   kvaliteedi   tagamiseks   soovitame   veebilehe   loomise   puhul   kasutada   üldlevinud   lahendusi   või   professionaalseid   veebilehe   loojaid.   See   tagab   kodulehe   korraliku   struktuuri   ja   veatu   laiendamise.   Veebilehe   kvaliteeti   mõõdetakse   Google’i   poolt   patenteeritud   näitaja   Pagerank   abil.   Info   Pageranki   kohta   leiate   siit:   http://en.wikipedia.org/wiki/Pagerank.   Veebilehe   kvaliteedi   määravad   peamiselt   tehnilised   parameetrid,   mille   puhul   on   kasulik   teha   koostööd  programmeerijatega,  kes  viivad  kodulehe  parimale  kujule.

Veebilehe   populaarsuse   määrab   ära   veebilehele   viitavate   linkide   arv   ning   nende   kvaliteet.   Sageli   on   mõttekas   lisada   veebileht   tähtsamatesse   kataloogidesse:   http://www.dmoz.org/ add.html,   http://www.neti.ee   .   Ka   Google   võtab   vastu   infot   kodulehe   uuendamise   kohta,     et   otsingumootor   selle   leiaks.   Google’i   poolt   leitavate   hulka   saate   oma   kodulehe   lisada   aadressil:   http://www.google.com/addurl/.   Mitmed   spetsialistid   on   viidanud   sellele,   et   suur   osa   otsingutulemusest  kujuneb  populaarsuse  abil,  ehk  siis  väljast  tulevate  linkide  arvelt.  

Kodulehe   vastavust   otsingusõnale   saate   tõsta,   kui   kodulehe   osad   sisaldavad   otseselt   või   kaudselt   otsingu   fraasi   või  sõna.  Samamoodi  peaks  kodulehel   kuvatav  info  viitama     valdkonnale,   mis  aitab  kodulehe  infot  siduda  selle  valdkonnaga. Otsingusõna  või  -­‐fraas  peaks  sisalduma  järgnevates  osades: •

Lehekülje  nimes; (Nimi,  mida  näete  veebilehitseja  ülemises  vasakus  servas)

Lehekülje  veebiaadress  tekstilisel  kujul; (www.aktiva.ee/kuidas-­‐alustada/turundus/interneti-­‐turundus)


14 •

Lehekülje  metaandmetes; (Veebilehe   lähtekoodis   tuuakse   välja   temaatilised   märksõnad,   mida   kuvatakse   ka   otsingumoototri  tulemuste  tekstides.  Näide:   < m e t a   n a m e = " K e y w o r d s "   content="äriplaan,projektid,uuringud,nõustamine,konsultatsioonid,rahastamine,ettevõttest,äripla ani  koostamine,"  /> <meta   name="Description"   content="Advisio   koostab   projekte   ning   aitab   nende   rahastamisel.   Koostame   äriplaani,   teostame   uuringud   ja   pakume   konsultatasioone   Teie   projekti   ellu   viimiseks."  />

Lehekülje  pealkirjades; (Teksti  päises  ja  sisus  kasutatavad  pealkirjad,  mis  on  ka  lähtekoodis  eraldi  välja  toodud.)

Lehekülje  sisus; (Otsinguväljendit   tuleks   lisada   teksti   sisse,   mida   ei   tohiks   rohkem   olla   kui   3%   kogutekstist)

Leheküljel  leiduvad  failides  ning  nende  nimedes; (äriplaan.pdf)

Kodulehe   efektiivsemaks  optimeerimiseks  on   vaja   kindlaks  teha,     milliseid   valdkonnaga  seotud   sõnu   kõige   rohkem   kasutatakse   ning   milliste   populaarsete   teemakohaste   sõnade   ja   väljendite   puhul   on   konkurents   internetis   kõige   väiksem.   Kui   räägime   Eestis   tehtavatest   otsingutest,   siis   kõige  tulemuslikum   on  vaadata,  millised  sõnad  on  populaarsed   Eestis  enimkasutatavates  Google   ja  neti.ee  otsingumootorites. Google   otsingusõnade   populaarsust   saate   vaadata   siit:   https://adwords.google.com/select/ KeywordToolExternal Neti.ee   otsingusõnade   populaarsust   saate   vaadata   siit:   http://reklaam.elion.ee/page/2     (kasutage  märksõnaotsingut).

Kuidas   optimeerida?   Otsingumootoritele   optimeerimise   puhul   soovitame   kasutada   sellel   alal   tegutsevate   ettevõtete   abi.       Valesti   tehtud   optimeerimine   võib   sageli   takistada   või   välistada   edasist   kuvamist   otsingutulemustes.   Samuti   on   optimeerimise   juures   üsna   palju   tehnilisi   aspekte,  mille  puhul  tuleb  sageli  kasutada  programmeerija  abi.


15

 

 

E-­posti  turundus Õppige   kliente   tundma   ning   saatke   neile   just   neile   olulisi   teateid   just   siis,   kui   nad   neid   vajavad.   E-­‐posti   turunduse   oskuslikul   kasutamisel  loote  pikaajalisi  kontakte.

E-­‐posti   turundust   kasutatakse   suhteliselt   laialdaselt   -­‐   seda   just   info   kerge   levitamise   tõttu.   Populaarsus   on   toonud   kaasa   olukorra,   kus   üha   raskem   on   e-­‐kirjaga   pälvida   inimeste   tähelepanu,   müügikirju   saadetakse   väga   palju.   Sageli   saadetakse   inimestele   soovimatuid  e-­‐kirju,  mis  loovad  saajale   häirivaid  olukordi,  kui  ta  peab  leidma  soovitud  sõnumid   soovimatute  seast.   E-­‐posti   kaudu  turundamise   eelduseks  on   saaja   e-­‐posti  aadressi   olemasolu  ning  seetõttu   on  info   edastus   personaalne.   Edastatavad   e-­‐posti   sõnumid   peavad   olema   suunatud   konkreetsele   inimesele,   mida   sageli   kiputakse   unustama.   Kasutajatele   saadetakse   enamasti   kahte   liiki   e-­‐ postitusi:  müügikirju  ning  uudiskirju. Mitmed   \irmade   andmeid   käitlevad  ettevõtted   pakuvad   e-­‐posti   aadresside   andmebaasi   teenust.   Valida   saab   e-­‐postiaadresside   oma   ettevõttele   ära   ostmise   ja   e-­‐kirja   nende   kliendibaasile   saatmise   teenuse   vahel.   Andmebaasi   teenus   on   peamiselt   kvantitatiivne   ja   keskendub   statistilistele   tulemustele,   siiski   on   neil   ka   teatavad   andmed   kasutajate   kohta     (näit.   vanuserühmad,  sugu,  jms). Sellise   teenuse   ostmisel  tasub   uurida,   mil   moel   kasutajate   e-­‐posti  aadressid   on   kogutud  ja   kas   nende   huvigruppidesse   jaotamine   toimib   mõistlikel   alustel.   E-­‐posti   aadresse   kogutakse   sageli   kampaaniate   raames,   mille   puhul   e-­‐posti   aadressi   andjate   tegelik   huvi   võib   piirduda   ainult   auhinna   võitmisega.     Tihti   kogutakse   e-­‐posti   nimekirja   „saada   sõbrale“   funktsiooni   kasutades,   mille  puhul  andmebaasi  satub  inimene,  kes  seda  tõenäoliselt  ei  soovinudki.  

Soovitame   efektiivse   e-­‐posti   kampaania   loomiseks   kindlasti   uurida   kontaktibaasi   kvaliteeti.   Sageli   on   hoopis   tulemuslikum   teha   ühiseid   turunduskampaaniad   ettevõttega,   kel   on   pidevaks   suhtlemiseks  oma   klientide  e-­‐posti  aadresside   andmebaas.  Seda  kasutades  on  võimalik  soovitud   info  hulgas    saata  ka  Teie  sõnum.  Kõige   tulemuslikum  on   loomulikult  koguda  vajalik  kontaktibaas   ise.   Sel  juhul   saate   olla  kindel,  et  saadate  e-­‐kirja  just  Teie   ettevõtte  tootest  huvitatud  kasutajatele.   S e a d u s e s t   t u l e n eva l t   võ i b   i s i k l i ku l e   e -­‐ p o s t i   a a d re s s i l e   ( p i l l e @ ra h a p a n k . e e )   kommertsteadaandeid  edastada   ainult  siis,  kui  kasutaja   on  selleks  nõusoleku  andnud.   Ettevõtte   üldisele  aadressile  info@rahapank.ee  võib  kommertsteadaandeid  edastada.  


16 Sõnumi  koostamine E-­‐posti   suhtluse   alustamisel   tuleb   paika   panna   eesmärgid,   mida   soovitakse   saavutada.   Olulisemad  punktid  e-­‐posti  strateegia  loomisel: •

Püstitage  kolm  eesmärki,  mida  soovite  e-­‐posti  turundusega  saavutada;

Mõelge   läbi,   kuidas   saada   uusi   kasutajaid   oma   andmebaasi   ,   ja   mis   te   nendega   edasi   teete;

Milline  on  teie  kontaktistrateegia;

Arvestage   e-­‐posti   abil   suhtlemisel   ka   teisi   kommunikatsioonikanaleid,   mis  peaks  antud   suhtlust  toetama;

Liigitage  (segmenteerige)  kasutajaid,  et  pakkuda  just  neile  huvitavat  infot.

E-­‐posti  sõnumi  koostamisel   kasutage   ainult    saaja  jaoks   olulist  infot  ja  lähenege   igale   kasutajale   näiliselt   personaalselt,   et   tugevdada   kontakti.   Seetõttu  on   e-­‐posti   aadresside   kogumisel   kasulik   uurida   kasutajate   tausta.   Näiteks,   kui   olete   kindlustusettevõtja   ning   e-­‐postiga   liitunud   inimene   on   huvialaks   märkinud   ekstreemspordi,   on   tõenäoliselt   väga   vajalik,   et   tal   oleks   kindlustus   võimalikuks   ravikulude   katmiseks.   Samuti   on   hea   teada   kasutajate   sünnipäeva,   et   saata   sünnipäevakingitus  või     -­‐õnnitlus,   või   teha   hoopis  eripakkumine.   Heaks  näiteks  on   Kaubamaja   Partnerkaart,  mis  sünnipäevanädalal  pakub  10%  allahindlust.  Seda   tuletatakse  alati  personaalse   e-­‐kirjaga  meelde. E-­‐posti   üheks   paremaks   strateegiaks  on   erinevate   spetsialistide   arvates   kasutajate   harimine   ja   “kasvatamine“.   See   tähendab,   et   kasutajate   ostuotsust   mõjutab   otsesest   müügipakkumisest   märksa   enam   info   toote   kasulikkusest   ja   võimalustest.   Üheks   selliseks   suhtlemise   viisiks   on     uudiskiri.   Kasulikku   materjali   e-­‐posti   turundusstrateegiast   leiate   siit:   http://www.slideshare.net/ bestmarketing/matt-­‐king-­‐email-­‐marketing-­‐core-­‐concepts-­‐and-­‐best-­‐practice-­‐sept09 Kasutajatega   on   oluline   suhelda   personaalselt.   Hea   näide:  veebiarendust  pakkuv  väikeettevõte   saatis  välja   100  hästi   läbi   mõeldud   e-­‐kirja   konkreetsetele   ettevõtetele   ning   sai  3   klienti.   See  on   väga   hea  suhtarv,  arvestades  asjaolu,  et  veebiarendus  on  mahukas  ja  pikaajalist  koostööd  nõudev   protsess.     E-­‐posti   tekstiline   osa  peab   olema   võimalikult  lühike   ja   pilkupüüdev.   Samuti  peab   saadetavas  e-­‐ kirjas  olema  selgelt  välja  toodud   saaja   kasu.   Mõttekas   on  pakkuda  kasutajatele   midagi  erilist  või   välja  tuua  mõni  eripakkumine,  allahindlus,  kingitus  vms,    mis  loob  sõnumile  lisaväärtust. Pealkiri   olema   paeluv,   sest  see   on   esimene   asi,   mida   e-­‐posti   puhul   nähakse.   Näiteks:     „Lõuna   minu  kulul...“   Nagu  toodud  näites,  on  tihti    efektiivne  pealkiri  poolikuks   jätta,  see  paneb  kasutaja     edasi  vaatama.


17 Hea  e-­postituse  7  elementi: •

Kaasahaarav  pealkiri  (subject)

Esimesed  laused  on  tutvustamiseks

Püsige  teemas

Ühes  kirjas  ainult  üks  sõnum/mõte

Looge  kasutajale  (lisa)väärtust

Tooge  välja  lugeja  kasu

Kutsuge  tegudele  (vt.  call  to  action  kodulehe  all)

Kujundus  ja  tehniline  teostus Sõnumit  tajutakse   usaldusväärsemana,  kui  on  see   on  korralikult  vormistatud.   Sõnumi   sidumine   kvaliteetse  kujundusega  annab  sõnumile  lisaväärtust  ning  loob  usaldust.   E-­‐posti   kujundamiseks   võib   kasutada   nii   valmislahendusi   kui   ka   vabavaralisi   lahendusi,   näit.   http://www.mailchimp.com,   mis  lubab  koguda   ja   hallata   e-­‐posti   aadresse   ja   lisaandmeid,   ning   sõnumeid  kujundada  ja  välja  saata.  E-­‐posti   sõnumite  puhul  ei   maksa  ära  unustada,  et  kujundatud   e-­‐kiri   ei  pruugi   kõigil  saajatel  avaneda.  Mõttekas   on  luua   ka   alternatiivne  sõnaline  tekst  juhuks,   kui   kasutajal  pole  võimalik  kujundatud  e-­‐kirja  avada.   Paljud  programmid  võimaldavad  tekstilise   lihtsõnumi  loomist  analoogina.

Vabavaralised  lahendused http://www.mailchimp.com http://www.sendblaster.com http://www.sendsmaily.com

E-­posti  turundusega  seotud  õigusaktid: E-­‐posti   kaudu   turundusliku   sõnumi   edastamisel   peab   olema   selleks   ka   eelnev  saaja   nõusolek.   Samuti  peab  kasutajal  olema  võimalik  edasistest  teadaannetest  keelduda. Täpsem  info:  INFOÜHISKONNA  TEENUSE  SEADUS


18 E-­posti  kaudu  turundamise  meelespea E  -­‐posti  saatmisel  pea  meeles: • Saada  personaalne  ja  asjakohane  informatsioon,  mis  on  vajalik  konkreetsele  kasutajale. • Iga   e-­‐posti   nimekirjaga   liituja   kohta   soovitame   koguda   ka   tema   demograa\iline,   käitumuslik  ja  eelistuste/huvide  info. • Võimalusel  saatke  erinev  e-­‐post    igale  kasutajatele,  ning  muutke  see  personaalseks.   E-­‐posti   loomisel   soovitame   jätta   e-­‐posti   sissejuhatusse   osa,   mida   saate   ise   muuta   kasutajaga  sidumiseks.    See  paneb  kasutaja    tundma,  et  see  e-­‐kiri  on  mõeldud  just  talle. • Arvesta  tagasisidet  ja  e-­‐kirjade  teemasid  toetavates  tegevustes   • E-­‐kiri  peab  olema  nii  paeluv,  et  saaja  loeks  selle  lõpuni. Viimase  punkti  juurde:    koostage  e-­‐kiri  selliselt,  et  see  kaasaks  kasutajat.  Iga  e-­‐kirja  osa   toetab  e-­‐ posti  eesmärki: • Kujundus   annab   kasutajatele   infot   kampaania   olemuse   ja   teema   kohta.   Kui   tegemist   on   spetsiaalse   turunduskampaaniaga,   on   mõttekas  kasutada  ka  kujundatud  malli.  Samuti,   kui   asetada   e-­‐   sõnumisse   üks-­‐kaks   kvaliteetset   pilti,   võib   tulemus   oluliselt   parem   olla.   Branding-­‐u   edasiandmiseks   on   otstarbekas   kasutada   otsast   lõpuni   kujundatud   e-­‐posti   sõnumit. • Paeluv  pealkiri.  See  on  eriti  oluline  esmakordse  (tutvustava)  kontakti  loomise  puhul. Näiteks:  „Lõuna  minu  kulul...“,  „Teie  kliendid  kontakteerusid...“  vms • E-­‐kirja   sisus  peaks  olema  interaktiivne  funktsioon  kasutaja  jaoks   ehk  kutse   tegudele   („call   for  action“).  Näiteks:  „Soovid  teada,  kuidas  iga  päev  hoida  kokku  50  krooni?“  -­‐  Vajuta  siia. Vältige  e-­postitamisel  saatuslikke  vigu: • Kasutatakse  sama  sõnumit,  mis  trükireklaamis  või  telereklaamis • Saadetakse   sama   sõnumit   mitu   korda.   (Saaja   loeb   ridade   vahelt:   tulemus   ei   olnud   hea,   saatsid  uuesti.) • Saadetakse   sama   sõnum   kõikidele   kasutajagruppidele,   olenemata   nende   tarbijakäitumisest. • Saadetakse   e-­‐kirju   või   e-­‐uudiskirju   liiga   tihti,   arvestamata,   et   liigne   infovoog   on   häiriv.   Kõige  tulemuslikum  kirjade  saatmise  tihedus  kasutajatele  on  kaks  korda  kuus). • Saadetakse  „sihtimata“  infot,  mistõttu  saaja  ei  haaku  teemaga. • Ei  proovita  astuda  kasutajaga  dialoogi.


19

 

 

 Avalikud  suhted  Internetis

Olulisemaid   sõnumeid   saab   kuvada   läbi   online   meedia.     Avalike   suhete   kasutamine   aitab  edastada   nii  ettevõtte  kuvandit  kui  ka   olulisi  uudiseid.  

Sageli  otsivad  kasutajad  usaldusväärset  infot   neid   huvitavate   toodete   ja   teenuste   kohta   Internetist   iseseisvalt:   neil   on   välja   kujunenud   info   tarbimise   harjumused,   näit.   loevad   nad   online   väljaandeid,   jälgivad   neid   huvitavaid   foorumeid   ja/või   blogisid.   Seetõttu   on   mõttekas   kuvada   infot   ettevõtte   kohta     erinevates  kohtades.  Ka  Internetis  toimivad  erinevad  avalike  suhete  huvides  tehtavad  tegevused,   mis   täidavad   suhtekorralduslikke   eesmärke   ning   aitavad   teadvustada   Teie   poolt   edastatavaid   sõnumeid.   Info   jätmine   oma   ettevõtte   kohta   internetti   võimaldab   soovijal   iseseisvalt   tutvuda   ettevõtte  infoga  ning  samuti  kujuneb  ettevõttel  välja  ka  teatav  pro\iil  internetis.

Foorumid Soovitame   postitada   infot   foorumitesse,   kuna   see   on   koht,   kust   inimene   leiab   spetsii\ilisi   nõuandeid   soovitud   teemadel.   Suhtlusportaalid   sisaldavad   küll   väga   palju   infot,   kuid   seal   ei   pruugi   olla   konkreetset   infot   kasutaja   jaoks   (kuidas   leida   mingile   probleemile   lahendus,     või   saada   konkreetne   arvamus   vajalikul   teemal).   Foorum   seevastu   on   nagu   online   konsultant,   mis   võimaldab   saada   nõu   ja   abi   valikute   tegemiseks.   Soovitame   jälgida   foorumites   toimuvat   ja   postitada   vastuseid,   see   on   väga   tulemuslik  koht  kliendiga   usaldusliku   kontakti  saamiseks.   Kui   foorumis  osaleja  tunneb  teema  vastu  huvi,  siis  ei  ole  tee  võimaliku  koostööni  eriti  pikk  ega  raske Foorumeid   saab   kasutada   ka   otsese   reklaamikanalina,   sest   seal   on   sageli     bännerireklaami   pinnad  ja   muud  reklaamivõimalused.  Samas  on   foorumis  võimalik  suhteliselt  efektiivselt  teha  ka   tasuta  reklaami.  Näiteks  on   sageli  foorumite   postituste   jaluses  postitaja  nö.  allkiri,  mida  kasutaja   saab   oma   pro\iililt   muuta.   See   allkiri   ilmub   mõnedes   foorumites   kõigi     kasutaja   postitatud   teemade   jaluses.  Kui  Teil  on  näiteks  tuttav,  kes  on  foorumisse   postitanud  paar  tuhat  korda  (mis   ei   ole   sugugi  võimatu!),  on  teil   populaarses  foorumis  väga  hea  kõlapind.   Jaluses  olev  info   ei  pea   olema   otseselt   seotud   postituse   sisus  oleva   infoga,   sinna   võib  panna   ka   müügile   orienteeritud   infot.   Kõige   tulemuslikum   on   sinna   panna   kodulehele   viiv   link,   mis   saadab   huvilisi   otse   Teie   kodulehele.  


20 Blogid Blogi   on   suurepärane   võimalus  jagamaks   veebikülastajatega   oma   arvamust   ja/või   olulist   infot.   Blogi   võib   pidada   elektrooniliseks   päevikuks,   kuna   ta   täidab   suures   osas   sama   eesmärki   -­‐   võimaldab   talletada   antud   ajahetke   mõtteid   ja   uudiseid.   Blogis   käsitletakse   huvipakkuvaid   teemasid   pikemalt,   päeviku   vormis.   Üldjuhul   koondatakse   blogikanded   veebilehel   sarnaste   kategooriate  alla  või  liigitatakse  neid  ajaliselt  -­‐  näiteks  kuude  kaupa.   Blogi  üheks  eeliseks  on   selle   kirjutiste   sõltumatus   veebilehe   temaatikast,     igas   kirjutises   võib   olla   eraldiseisev   info.   Blogi   eeliseks   on   ka   see,   et   blogikeskkond   on   tasuta   ja   sinna   saab   juurde   liita   täiendavaid   tehnilisi   lahendusi  (näit.  kaardirakendus,  fotogalerii  või  sotsiaalvõrgustike  liidesed). Kui  olete  oma   tegevusalal  eestkõneleja   või   väga  kogenud  tasub  blogi  liita  ka   ettevõtte   kodulehe   külge.   See   võimaldab   asjast  huvitunutel   inimestel   saada   infot   vajalikul   teemal   ning   teadvustab   neile,  et  antud  ettevõttelt  saab  abi  antud  valdkonnas.

Info  edastamine  meediale  (pressiteated) Sageli   on   ettevõtte   tegevuses     muutusi   ja   uudiseid,   mis   võivad   huvi   pakkuda   avalikkusele   või   suurele   kasutajarühmale.   Lihtsaim   viis   avalikkuse   teavitamiseks   on   pressiteate   väljastamine.   Pressiteade   on   üheleheküljeline   tekst,   mis   ei   tohi   kindlasti   olla   ettevõtte   reklaamtekst.   Pressiteade   on   kokkuvõtlik   info   uudise   kohta   teavitamaks   avalikkust.   Selle   sisuks   on   uudis  või   kon\likt,   vastasel   juhul   ei   oleks   see   pressiteade   vaid   reklaamtekst.   Pressiteade   võib   osutuda   vajalikul  hetkel  väga  mõjusaks  turundustööriistaks.    Ajakirjanik  saab  Äripäeva  andmetel   üle  100   pressiteate   päevas.  Seepärast  tuleb  hoiduda   ajakirjanikele  lausreklaami  ja    ebaoluliste  sõnumite   saatmisest,  et  pressiteatele  vajalikku  soodsat  pinnast  mitte  hävitada.   Pressiteade   saadetakse   ajakirjanikele   e-­‐postiga   kas   otse     või   vastava   teenuse   pakkuja   kaudu   (näit.  kommunikatsioonibüroode   või   portaali   ajakirjanikud.ee   kaudu,   kust  leiate   on  muuhulgas   ka  juhised,  kuidas  head  pressiteadet  koostada).     Põhjaliku   Äripäeva   artikli   pressiteate   koostamise   kohta   leiate   siit:   http://www.ap3.ee/article/ 2009/08/21/KUIDAS_kirjutada_pressiteadet_mida_avaldatakse Meediaga   suhtlemise   eesmärgil   saab   kasutada   ka   blogi.   See   toimib  hästi   siis,   kui   olete   oma   ala   ekspert   ja   blogikanded   on   erialased.   Seetõttu   tasuks   juba   blogi   alustades   läbi   mõelda,   millist   eesmärki  see  tulevikus  hakkab  täitma.


21

 

 

   Turundus  läbi  sotsiaalmeedia

Sotsiaalse   meedia   suur   kasv   on   teinud   sellest   ühe  suurema  turundusjõu.  Üha  enam  on  vajalik   otsene   suhtlemine   sihtgrupiga,   mis   aitab   luua   personaalsemaid  kontakte.

Sotsiaalsete   kanalite   kasutajate   arv   maailmas   on   hüppeliselt   kasvanud,   u l a t u d e s   s a d a d e s s e   m i l j o n i te s s e .   Sotsiaalvõrgustike   kiire   kasv   ja   nendes   veedetava   aja   pikenemine   on   tingitud   võimaluste   rohkusest   ning   kasutajate   omavahelise   suhtluse   elavnemisest.   Väga   palju   räägitakse   sellest,   et   sotsiaalvõrgustikud   on   saanud   üheks   peamiseks  info  vahetamise  ja  meelelahutuse  kohaks  internetis.   Populaarsemad  Eestis  kasutatavad  suhtlusportaalid: • www.orkut.com   • www.rate.ee • www.facebook.com • www.twitter.com • www.linkedin.com   Sotsiaalmeedia   kohta   saab   igakülgset   infot   http://www.mashable.com   portaalist,   kust   leiab   artikleid  statistikat  ja   muud  vajalikku   infot  erinevate   sotsiaalvõrgustike  kohta.   Samal   portaalil  on   olemas  väljund  nii  Facebookis  http://www.facebook.com/mashable?ref=ts  kui  ka  Twitteris http://www.twitter.com/mashable

Turundus  sotsiaalmeedias Paljud   ettevõtted   on   aru   saanud,   et   sotsiaalse   meedia   kasutamine   aitab   efektiivsemalt   kasutajateni   jõuda,   kuna   sotsiaalvõrgustikes   on   suhtlus   personaalsem   ja   tulemuslikum     kui   üldine  reklaam. Sotsiaalse   meedia  kasutamise   puhul  on  kõige  tähtsam   meeles   pidada,  et  tegemist  on  suhtluseks   mõeldud  kanalitega.   Kui  sotsiaalvõrgustikes  oskamatult   turundada,   paistab  see   kohe   välja.   Kui   soovite   suhtlusportaalides   inimesi   kaasata,   suhelge   nendega   tavalisel   moel,   rääkige   midagi   kasulikku,     pange  sõnumitesse   sobivas   vormis  emotsiooni.  Sotsiaalmeedia   annab  suurepärased   võimalused  edastamaks  kasutajatele  vajalikku  infot  ning  suhelda  otse  klientidega. Enamasti   kasutavad   ettevõtted   sotsiaalmeedia   tasuta   võimalusi   Facebooki   ja   Twitteri   keskkondades.  Siiski  väikese  kuluga  on  võimalik  jõuda  kasutajateni  ka  läbi  teiste  portaalide.


22 Tegevused  Twitteris Twitter  on   suhtluskeskkond,  kuhu  erinevad  kasutajad  postitavad  lühisõnumeid   (microblogging),   mida  teistel  kasutajatel  on  võimalik  jälgida. Twitteri   kasutamiseks   tuleb   luua   konto   aadressil   https://twitter.com/signup,   registreerides   kasutajanimeks   oma   ettevõtte   nime,   kaubamärgi   või   tegevusala.   (Ettevaatust   -­‐   viimasel   juhul   võite  huvi  äratada   ka  samal   alal  tegutsevate   konkurentide  vastu!)  Kui   kasutajanimi   on   eelnevalt   juba   võetud,  soovitame  kasutajanime  laiendada  selliselt,   et     seos  ettevõttega  tuleb   selgesti  välja   (näit.  Estonian_Air). Kui   olete   konto   loonud,   saate   oma   Twitteri   lehekülje,   kus   ilmuvad   kõik   teie   postitused   ning   kõikidel  veebikasutajatel  on   võimalik  neid  lugeda.  Samuti  on  võimalik  seadistuste  alt  kujundada   ka  Twitteri  värvilahendust  brändinguga  vastavaks.     Twitteris   postitades   tuleb   meeles   pidada,   et   kõik   kirjutatu   jääb   veebi   -­‐   seetõttu   võiksid   Teie   sõnumid   olla     igati   korrektsed.   Hilisem  info  eemaldamine   võib   nõuda   palju   toimetamist.   Sageli   salvestavad  veebiinfot  otsingumootorid,  mis  näitavad   otsingutulemustes   tihtipeale   ka  varasema   info  fragmente    olenemata  sellest,  et  info  on  juba  kustutatud. Teie   Twitteri   postitusi   saavad   erinevad   kasutajad   pidevalt   lugeda,   hakates   Teie   järgijateks   Twitteris.   Sel   juhul   ilmuvad   Teie   postitused   nende   Twitteri   voos,   mis   tähendab,   et   info   jõuab   operatiivselt  nendeni.   Seetõttu  peabki   info  olema  kõigile  kasutajatele  huvipakkuv,  müügijuttu   ei   taha  valdav  enamus  lugeda. Ühe   toreda   asjana   on   loodud   ettevõtete   kataloog,   mis   koondab   Twitterit   kasutavad   Eesti   ettevõtteid.   Ettevõtte   andmed  lisab  sinna   administraator.   Kataloogi   saavad   kõik   ettevõtted,   kes   on  end  Twitteri  kasutajaks  registreerinud.   Twitteri  ettevõtete  kataloog  asub  aadressil:  http://www.siuts.us Twitteris   mikroblogi   pidamisel   on   veel   üks   väga   hea   omadus:   kõik   Twitteri   postitused   on   leitavad   ka   Google'i   otsingumootoriga   ning   mõne   aja   pärast   ametlikult   ka   bing.com   otsingumootoriga. Nii   nagu   on   leitavad   Teie   postitused,   on   seda   ka   teiste   postitused.   Uurimaks,   millist   infot   on   postitanud   teie   konkurendid   või   kui   palju   on   mingil   teemal   üldse   Twitteris  postitusi,   kasutage   spetsiaalselt  selleks  mõeldud  otsinguid: http://search.twitter.com  ametlik  Twitteri  otsing http://tweetmeme.com/search  üks  tulemuslikumaid  Twitteri  otsinguid http://monitter.com  võimaldab  kolme  Teile  vajaliku  otsingu  infot  jälgida  reaalajas.


23 Facebook Facebook   on   maailma   populaarseim   ning   mitmekülgseim   suhtlusportaal.   Kui   Facebook   oleks   riik,  oleks  ta  oma  500  miljoni  kasutajaga  suuruselt  3  riik  maailmas.  Eestis  on   praegu  üle  veerand   miljoni   Facebooki   kasutaja.   Seetõttu   on   see   väga   suur   turundusjõud   ja   oskuslik   tegutsemine   selles   portaalis   võib   viia   info   väga   paljude   kasutajateni.   Lisaks   sellele,   et   Facebook   on   suurim   suhtlusvõrgustik,   veedetakse   selles   ka   väga   suurel   hulgal   aega.   Erinevatel   andmetel   veedab   keskmine  Facebooki  kasutaja  seal  tund  aega.     Kui  rääkida  Facebooki  võimalustest  siis  kasutaja  saab  Facebookis: • Luua  ja  hallata  kontakte  sõpradega  ja  erinevate  kogukondadega; • Lisada  infot; • Luua  ürituste  lehekülgi; • Luua  erinevaid  gruppe; • Koostada  erinevaid  küsimustikke  (enamasti  meelelahutuslikke); • Kommenteerida  teiste  kasutajate  poolt  kuvatavat  infot; • Luua  uusi  ja  kasutada  juba  olemas  olevaid  rakendusi.

Facebooki   eeliseks   on   võimaluste   mitmekesisus,   arvukas   kasutajaskond   ja   inimeste   avatus   erinevale   informatsioonile.  Ettevõte  saab  Facebooki   sõnumeid  postitada,   foto-­‐  ja   videogaleriisid   luua,   teiste   kasutajatega   suhelda,   aga   ka   viidata   teistele   oma   ettevõtte   infoallikatele   (näit.   kodulehele,   blogile,  YouTube’i  videole,  vms).  Samuti   on  olemas  ka   lahendused,  mida   on  võimalik   lisada  oma   ettevõtte  kodulehele,  mis  suunavad   Facebooki  ning  võimaldavad  sinna   kommentaare   postitada   otse   kodulehelt.     Siin   ka   info   nende   kohta:   http://developers.facebook.com/docs/ guides/web#plugins Üheks   paremaks  viisiks  kasutajate   kaasamiseks   on  luua   Facebooki   teemaleht.   Teemalehte   võib   võrrelda   ettevõtte   kodulehega,   mis   asetseb   sotsiaalvõrgustikus.   Seda   on   võimalik   kujundada   ettevõtte   korporatiivgraa\ikaga   vastavaks   ja   sinna   on   lisada   lehekülgi,   millele   on   võimalik   tekitada  oma  sisu.  Siin  mõned  näited  erinevatest  teemalehekülgedest: http://www.facebook.com/aktiva.ee http://www.facebook.com/teemeara http://www.facebook.com/silmakeskus


24 Facebooki  teemaleht  võimaldab  ettevõttele  järgnevaid  tegevusi: •

Kuvada  tekstilehte  ettevõtte  või  kampaania  kohta

Postitada  jooksvalt  erinevaid  pilte,  viiteid

Koguda  lehekülje  fänne,  kes  näevad  Teie  lehekülje  uuendusi  oma  Facebooki  voos

Koostada  teemalehe  album

Kutsuda  inimesi  üles  liituma  

Facebooki   teemaleht   võimaldab     kasutajatega   erinevatel   viisidel   suhelda   ja   on   seetõttu   hea   kontakti   saavutamise   koht.   Portaali   parempoolsesse   osasse   on   võimalik   osta   ka   kliki-­‐põhiseid   reklaame.   Facebooki   lehekülje   saab   luua   aadressil:   http://www.facebook.com/pages/learn.php#!/pages/ create.php Facebooki   leheküljed   on   väga   populaarseks   saanud   ning   populaarsematel   lehekülgedel   on   kümnetes   tuhandetes   järgijaid.   Antud   veebilehel   on   võimalik   jälgida   kui   palju   erinevatel   ettevõtetel  ja  eestvedamistel  järgijaid  on: http://metrix.station.ee/?act=facebook

Teised   võimalused.   Lisaks   Twitterile   ja   Facebookile   on   ettevõttel   mõttekas   teha   lehekülg   ka   Linkedin   (www.linkedin.com)   keskkonda,   mis   peamiselt   koondab   inimesi   nende   professionaalse   info   põhjal.   Sinna   oleks   mõttekas   luua   ka   ettevõtte   pro\iil:   http:// www.linkedin.com/companies?didentcompy= Sotsiaalkeskkonnad   on  enamasti  ka  üksteisega   ühendatavad.  Selleks  on  loodud  mitmeid  tehnilisi   lahendusi:   näiteks   ilmub   Twitteri   postitus   automaatselt   näiteks   Facebookis,   või   vastupidi.   Võimalik   on   seadistada   suhtluskeskkonnad   nii,   et   üks   postitus   ilmub   kuni   23   sotsiaalvõrgus   (http://www.ping.fm)   .   See   lahendus   võimaldab   postitada   oma   sõnum   väga   suurele   kasutajaskonnale,  mis  suurendab  sealjuures  ka  ettevõtte  “jalajälge“  Internetis.


25

Muud  turundusvõimalused Videovõimalused Videolahenduste   puhul   on  levinud  mõneminutilised   klipid,  mis  on   üleval   mõnes  videoportaalis.   Suurim  lühivideote  „majutamisega“  tegelev  portaal  on  YouTube.    YouTube'is  vaadatakse   üle  100   miljoni   video   päevas.   YouTube’iga   sarnastes   portaalides   vaatab   meelelahutusliku   sisuga   reklaame   kümneid,     kui   mitte   sadu   tuhandeid   inimesi.   Seda   huvi   saab   ettevõte   oskuslikult  ära   kasutada   oma  videoklippide  loomise  ja   üleslaadimisega.  Enamgi  veel  -­‐  huvitavaid  videoid  aitavad   vaatajad  ise  levitada. Video   üleslaadimise   ning   levitamise   keskkondi   on   teisigi.   Enamasti   on   võimalik   antud   videod   lisada   lihtsate   lahendustega   ka   kodulehele   või   sotsiaalvõrgustiku   pro\iilile   (Facebooki   lehele).   Üks  levinumatest  videokeskkondadest  on  ka  Vimeo  video  keskkond:  http://www.vimeo.com  

Kaasturundus Kaasturundus   (af:iliate   marketing)   on   internetiturunduse   meede,   kus   teised   inimesed   või   ettevõtted  turustavad  sinu  tooteid  ja  teenivad    müügi   pealt  vahendustulu.   Maailmas  on  see   väga   levinud   koostöövorm   ja   seda   võib   pidada   omamoodi   tööstusharuks   -­‐   sel   teemal   antakse   igal   aastal  välja  sadu  raamatuid,  toimub  tuhandeid  konverentse  ja  teenitakse  miljoneid. Lühidalt  on  protsess   järgmine:  registreerunud  kaasturundajal   on  kindel  internetiaadress,  millele   ta   suunab   tema   poolt   juhitavad   kliendid.   Sama   aadressiga   on   seotud   analüütikatarkvara,   mis   võimaldab  kindlaks  teha  klientide  voo  allikad  ja  pidada   arvestust,  kui  palju  ostjaid   kaasturundaja   lehele   saatis.   Kaasturundaja   eesmärk   on   tekitada   võimalikult   palju   käivet,   mille   pealt   ta   tulu   saab.   Kaasturundajate   vahendustasu   on   vahemikus  5-­‐50%   toote   hinnast,   sõltudes  toote   või   teenuse   marginaalist   ja   muudest  iseärasustest.   Miks  kaasturundajad   on   olulised,   on   just  nende   vahetu   kontakt   võimaliku   kliendiga.   Kaasturundaja   saab   näiteks   kasutada   sotsiaalturunduse   võimalusi   (sotsiaalvõrgustikke,   foorumeid,   blogisid,   jms)   turunduslikel   eesmärkidel   ilma,   et   see   kedagi   häiriks. Maailma   üks   parimaid   kaasturunduse   näiteid   on   Amazon   Associates   (https://af\iliate-­‐ program.amazon.com/gp/associates/join/landing/main.html/182-­‐2333846-­‐8098445).  Amazon   müüb   paljusid   tooteid   läbi   kaasturunduse.   Lisaks  toodete   müügile   võib   kaasturundust   edukalt   kasutada   näiteks   koolitusteenuse   puhul.   Keegi,   kes   on   koolitusel   käinud   ja   oli   rahul,   soovitab   seda  sõpradele  edasi  ja  teenib  iga  sõbra  pealt  nt.  20%  koolituse  hinnast. Hambaravikliinik  võib   oma   patsientidele   pakkuda   programmi,   kus  patsiendid   soovitavad   seda   kliinikut  oma  tuttavatele  ja  selleläbi  teenivad  krediiti  oma  tulevaste  protseduuride  jaoks.


26 Kaasturunduse  teemat  on  oma  blogis  käsitlenud  Internetiturunduskoolituste  pakkuja  Peep  Laja: http://internetmarketing.ee/kaasturundus-­‐voimalus-­‐ettevotetele Mujal   maailmas   on   kaasturundus   väga   levinud:   miljoneid   veebilehti   on   loodud   eesmärgiga     suunata   kasutajat   soovitavale   tulemusele   just  läbi  selle   kodulehe,   mis  toob  müügitehingu  puhul   kaasturundajale   tulu.   Levinud   on   ka   kaasturunduse   võrgustikud,   mille   puhul   kaasturundajatel   on  võimalus  jagada  informatsiooni  omavahel  ja  saada  uusi  koostööpakkumisi.  

Viirusturundus Viirusturundus   on   meetod,   mille   puhul   inimesed   hakkavad   soovitud   sõnumit   iseseisvalt   levitama  .  Viirusturunduse  mõiste  tulenebki  sellest,  et  see  hakkab  külge  nagu   viirus  ning  nakatab   ka  teisi.  Kui  vanasti  oli  viirusturunduse   objektiks   erinevad  naljaka   sisuga  e-­‐posti  sõnumid,   edasi   pildid   ja   ka   erinevad   slideshow'd,   siis  hetkel  levitavad   kasutajad   ise   sel   viisil   peamiselt  naljaka   sisuga  videoid  (peamiselt  Youtube’i  linke).  Parimatel  videotel  on  miljoneid  vaatajaid. Viirusturunduse  suurimateks  plussideks  on  meediakulu  kokkuhoid  –  viiruslikku  ideed  ei  ole  vaja   toetada   tasulise   meediaga,   ta   levib   ise   kas   suuliselt   või   elektroonselt   e-­‐posti,   sotsiaalsete   võrgustike,  vms  kaudu.  Viirusturunduse  edu  saladus  seisneb  selle   vahetust   levikus,  mis  üldjuhul   saab  alguse  kolmandast  isikust,  kes  justkui   ei   ole  klipis  oleva  brändi,   toote  või  olukorraga  seotud,   kes  oleks  nagu  subjektiivne  kõrvalseisjast  infolevitaja.

Mõningad  populaarsed  näited  viiruslikest  videoklippidest: http://www.youtube.com/watch?v=GkgZFI4ZT0I http://www.youtube.com/watch?v=owGykVbfgUE http://www.youtube.com/user/suitsu\ilm http://www.youtube.com/watch?v=i_JS1YG8H2c http://www.youtube.com/watch?v=RxPZh4AnWyk http://www.youtube.com/watch?v=BHPzee0qhJg  

Valiku  viiruslikest  reklaamidest  leiab  ka  siit: http://www.nma.co.uk/resources/viral-­‐brand-­‐chart


Internetiturundus & sotsiaalne meedia ettevõttes