MÕTE
Väärtused,
ILLUSTRATSIOON: SHUTTERSTOCK
millele harilikult ei mõtle Väärtused mõjutavad seda, kuidas riigid omavahel suhtlevad, kuidas sõlmitakse rahvusvahelisi lepinguid, kuidas toimivad organisatsioonid, kuidas tehakse otsuseid ja kuidas iga päev käitutakse.
P
ealkirja järgi võiks arvata, et juttu tuleb igapäevakäitumisest. Sellest, kuidas me omavahel suhtleme, kas pöördume võõra inimese poole teie- või sinavormis. Kahtlemata on tegemist aktuaalse küsimusega, eriti nii mitmekülgse ajaloolise taustaga organisatsioonis, kui seda on meie aja politsei. Igapäevakäitumisest viisakuse kontekstis järgnevas siiski juttu ei tule. Arutleme väärtuste üle veidi teistsugustes kategooriates. Geograafiliselt on maailm jagatud erinevateks väärtusruumideks, näiteks religiooni järgi, ideoloogiliselt, keeleliselt, etniliselt jne. Kuigi religioon on üks mõjukamaid ja levinumaid viise, võib selline arutelu Radaris jääda veidi võõraks. Küllap on meie lugejatele arusaadavam ja eelistatum lugeda väärtustest, mis mõjutavad organisatsioonide ja seal töötavate inimeste käitumist vahetult. Kui globaalsel tasandil on väärtustest kirjutanud nt Ronald Inglehart, Robert B. Edgerton, Lawrence E. Harrisson jpt, siis väärtustest organisatsiooni tasandil nt Fons Trompenaars, Peter Woolliams, Geert ja Gert Jan Hofstede, Georg Sootla jpt, kelle tekste on ka eesti keeles saada. Väga levinud on maailma jagamine kolmeks suuremaks väärtuspiirkonnaks: Anglo-Ameerika, Mandri-Euroopa ja Põhjala (v.a Soome). Mõistagi on tegelik olukord märksa keerulisem ja mitmekülgsem. Näiteks väidetakse Saksamaa puhul, et Põhja-Saksamaa sarnaneb rohkem Põhjalaga ning Lõu-
10