UUDISED
14. veebruaril tähistas politsei eriüksus K-komando 20. tegutsemisaastat. K-komando loodi 12. veebruaril 1991. aastal siseminister Olev Laanjärve käskkirja alusel.
Lennusalga uus AgustaWestland-139 tüüpi helikopter
Lennusalk võttis teenistusse kolmanda kopteri 14. veebruaril võttis Politsei- ja Piirivalveameti lennusalk teenistusse kolmanda AgustaWestland-139 tüüpi helikopteri, mis suurendab märgatavalt Eesti võimekust merepiiri valvamisel ning valmisolekut väljakutsetele reageerimisel.
„Eesti on mereriik, kellel on Schengeni õigusruumis valvata 767 km merepiiri ja 339 km maismaapiiri. Palju on metsi ning väikesaari. Sisejulgeoleku tagamisel on helikopteritel täita oluline roll, kus alati on tähtsad reageerimiskiirus ning juurdepääs õhust,“ ütles siseminister Marko Pomerants helikopteri teenistusse võtmise tseremoonial lennusalga angaaris. „Helikopteriga on võimalik valvata riigipiiri, päästa inimesi, toetada politseioperatsioone ning avastada merereostusi ja metsatulekahjukoldeid. Kolm kopterit annab Eestile juba arvestatava helikopterivõimekuse,“ lisas ta. Kolmanda kopteri kasutuselevõtuga on Politsei- ja Piirivalveamet rajamas Kuressaarde infrastruktuuri, et tagada kopteri valmisolekut. „Valmisolekut arendatakse eelkõige merepiiri valvamiseks, aga samaaegu ka otsingu- ja päästeoperatsioonide ning meditsiinilendude tarbeks,“ ütles lennusalga juht Allan Oksmann. Lennusalga arengukava kohaselt on seatud eesmärgiks saavutada ühe kopteri ööpäevaringne valmisolek Kuressaare baasis 2013. aastaks. Uus kopter on varustatud jäätumisvastaste seadmetega, õhusõiduki stardimass on 6800 kilogrammi ning lennukiirus ulatub 260 kilomeetrini tunnis. Kopteri meeskonda kuuluvad kaks pilooti, pinnaltpäästja ja vintsioperaator ning lennumasin võib pardale võtta maksimaalselt 11 reisijat. Kopteri ostmist toetas Euroopa Liidu Välispiirifond ligi 135 miljoni krooniga ning Eesti riik ligi 108 miljoni krooniga.
4
Peadirektor Raivo Küüt ütles eriüksuslastele õnne soovides, et ühiskond ei tea K-komando tegemistest kuigi palju: „Seda müstilisem on ehk tavainimeste jaoks see maailm, mida on nähtud tavaliselt märulifilmidest. Kuid töö, mida K-komando teeb, ei peagi kellelegi liialt silma hakkama. See on vajalik ning aukartustäratav töö, mida tehakse inimelude säästmiseks ja päästmiseks. Tänan teid vastupidavuse, visaduse ning professionaalsuse eest!“ K-komando loodi 12. veebruaril 1991. aastal siseminister Olev Laanjärve käskkirja alusel. Eriüksus kandis toona välipolitsei operatiivrühma nimetust ning see loodi politseireservi koosseisus. Üksuse esimene juht oli Henn Kask. 1993. aastal tehti politseireservis muudatus ning eriüksuse juhiks sai Lembit Kolk. Nimetus K-komando võeti kasutusele samuti 1993. aastal. Kolk juhtis eriüksust 2003. aastani, pärast teda tõusis üksuse juhiks Heldur Lomp, kes on K-komando juht tänaseni. K-komando peamised ülesanded on pidada kinni relvastatud ja ohtlikke kur-
Foto: K-komando
Foto: Jaan Rõõmus
K-komandol täitus 20 aastat
jategijaid, lahendada pantvangikriise, vabastada ebaseaduslikult hõivatud objekte, tõkestada massilisi korratusi ning lahendada kriisiolukordi. Vajaduse korral konvoeerib K-komando eriti ohtlikke kinnipeetavaid ja teeb muid eriettevalmistust või erivarustust nõudvaid politseitaktikalisi tegevusi. K-komando kuulub kriminaalpolitseiosakonna operatiivbüroo koosseisu.
Tulekul on rahvusvaheline õppus EU CREMEX 2011 Keemia- ja kiirgusteemaline elanikkonna kaitse õppus kaasab sadu ametnikke peamiselt Päästeametist, Kaitsepolitseiametist ning Politseija Piirivalveametist. 16.–19. maini toimuva väliõppuse sündmused leiavad aset Tartus Tähtvere lähiümbruses ja Tallinna lennujaamas.
Õppuse käigus harjutavad koostööd nii välitöö reageerijad kui ka staabiüksused. Tegemist on keemia- ja kiirgusõppusega EU CREMEX 2011 (EU Chemical and Radiological Emergency Management Exercise 2011). Stsenaarium on tihe ja keerukas, et pakkuda meie reageerijatele ning ELi kolleegidele enese proovilepaneku põnevust ja parimat harjutamise võimalust. 16.–19. maini korraldatakse staabi- ja väliõppused Tartus Tähtvere lähiümbruses ning Tallinna lennujaamas. Mõlema osaõppuse PPA-poolsed reageerivad jõud lahendavad keemia- ja kiirgusintsidente koostöös Päästeameti ning Kaitsepolitseiametiga.
Kuni õppuseni käib igal nädalal koos juhtrühm, kuhu kuuluvad Siseministeeriumi, PPA, KAPO, PÄA ja SKA esindajad. Õppuse ettevalmistused algasid juba 2010. aasta alguses, nüüdseks on jõutud täpsemate tegevuste ning detailideni. Valmis on stsenaarium, leitud tegevuspaigad, peagi valmivad juhendmaterjalid jne. Politsei- ja Piirivalveameti poolt koordineerib suurõppust korrakaitsepolitseiosakonna kriisireguleerimise büroo. Büroo
juht Marti Magnus valmistab ette peamiselt Tallinna osaõppuse ja ülemkonstaabel Merle Tammann Tartu osaõppuse PPA tegevusi. Siseministeeriumi poolt koordineerib projekti Lauri Luht. Õppuse korraldamist toetatakse ELi Elanikkonnakaitse Mehhanismi vahenditest. Õppuse kohta lähemalt loe www.eucremex2011.ee.