VESTLUSRING
Põgenikest, FOTOD: RAUL MEE
& Euro
Radar kutsus ühe laua taha siseminister Hanno Pevkuri, nõuniku Eesti Alalises Esinduses ELi juures Uku Särekanno, integreeritud piirihalduse büroo juhi Helen Neider-Veerme ning Eesti Rahvusringhäälingu korrespondendi Neeme Raua, et vestelda rändekriisist ning Schengeni tulevikust. Neeme Raud: Eestisse on pärast kuudepikkust poleemikat ning poolt- ja vastuargumente saabunud esimesed seitse põgenikku. Euroopa on meile määranud märksa suurema kvoodi. Mis saab edasi? Hanno Pevkur: Saabunud põgenikel
on igaühel olemas oma tugiisik ning sotsiaalsüsteem võtab nad üle. Nad on saanud esialgu lisakaitse üheks aastaks, ja kui kaitsevajadus ei kao, võib seda pikendada. Üldiselt sõltub kõik ikkagi inimestest endist. Kui nad leiavad endale
24
töö ja soovivad oma elu Eestiga siduda, siis saavad nad taotleda elamisluba töötamiseks ning viieaastase siinviibimise järel võivad taotleda kodakondsuseksami sooritamist. Kui see on tehtud, on võimalik saada Eesti kodanikuks. Raud: Meile Euroopa määratud kvoot on oluliselt suurem. Mis saab edasi, kui saabuvad uued põgenikud? Pevkur: Eesti ise ütles, et meie panus on kuni 550 inimest. Sel nädalal
on Heleni meeskonnal intervjuud 15 inimesega ning läheme edasi inimeste valikuga. Kui on valida kontrollitud ja kontrollimatu migratsiooni vahel, siis on mõistlik valida alati kontrollitud migratsioon. Selline ümberpaigutamisskeem, kus usutleme inimesi ning teeme taustakontrolli, on kõige turvalisem. Raud: Kuidas need inimesed suurtest massidest välja valitakse ja mida tähendab põhjalik taustakontroll? Helen Neider-Veerme: Kõigepealt
peab inimene ise ümberpaigutamise soovi avaldama ja esimese töö teeb ära rahvusvaheline meeskond. Meie ametnikud kontrollivad inimese andmeid ning vaatavad, kas tema käitumine on Eesti riigi jaoks turvaline. Raud: Oleme põgenikke otsinud kuid ning on kõlanud kriitikat, et