Jätkusuutlikkus

Kuidas on seotud luksus ja jätkusuutlikkus?

2019. aastal määrati Ola Källenius Daimler AG tegevjuhiks. Rootsis sündinud juht on Daimler AG juhatuse liige alates 2015. aastast. Enne vastutas ta Mercedes-Benz Carsi teadus- ja arendustegevuse eest. Tema juhendamisel püüdleb Mercedes-Benz elektrifitseeritud ja CO2-vaba autopargi loomise poole.

Vaata lisa:

mbmag.me/ ok-podcast

See on kaubamärgi Mercedes-Benz jaoks loomulik ühendus. Ajakohane luksus peab olema jätkusuutlik, et see oleks meie klientidele ihaldusväärne ka järgnevatel aastatel.

Mercedes-Benzi kliendid ootavad lihtsalt ideaalset paketti. Sellest lähtuvalt lubage mul jagada üht isiklikku lugu. Üks mu parimatest sõpradest tähistas oma sünnipäeva väga meeldivas restoranis Prantsusmaal. Kõik oli täiuslik. Aga kas teate, mida ma sellest õhtust kõige rohkem mäletan? Leiba. Leiba, mis toodi enne õhtusööki. Õhtusöök oli suurepärane, kuid leib oli fenomenaalne! Tõeliselt ootamatu ja üllatav. Selgus, et peakokk oli valinud väikese talu, kus kasvatatakse ja jahvatatakse nisu ning leivateo iga samm muudab maitseelamuse kokkuvõttes ideaalseks. Tema eesmärk oli küpsetada kiviahjus maailma parimat leiba. Tipptase kuni viimase detailini! Ja nii lihtne see ongi. Mercedes-Benzi suhtumine on sama. Luksus on mõiste, mis pidevalt areneb. Meie ülesanne on kogu aeg parimat ümber kujundada. Meie kaubamärgi traditsioonilised väärtused, nagu näiteks käsitöömeisterlikkus, suurepärasus, esteetika ja disain, mugavus, turvalisus või innovatsioon on nüüd ühendatud uute väärtustega, mis muutuvad üha olulisemaks: ühenduvus, näiteks sotsiaalne vastutus ja jätkusuutlikkus.

Jätkusuutlikkus tähendab palju kaugemale minemist sellest, mida mõned nimetavad mängurõõmuks. Meie eesmärk on täielik dekarboniseerimine. See on seotud ressursside säilitamisega. Tänapäeval on Mercedes peaaegu täielikult taaskasutatav. Ent kuidas saaksime algusest peale kasutada rohkem taaskasutatavaid materjale? Kuidas saaksime oluliselt vähendada kasutatava vee ja energia hulka või tootmisprotsessis ja tarneahelas tekkivaid jäätmeid? Kas saame ressursside kasutamise tsükli sulgeda? Kas tulevikuaku on komposteeritav? Ja inimõigused väärtusahelas? Meie jaoks on jätkusuutlikkus terviklik lähenemine. Töötame ka kõige väiksemate detailidega. Just nagu see Prantsusmaa kokk. Uus EQS näitab sel aastal, kui hästi on luksus ja jätkusuutlikkus Mercedes-Benzis omavahel seotud. S-klassi segmendi esimene täiselektriline sedaan seab uued standardid, näiteks mõnedel EQSi versioonidel on rohkem kui 700-kilomeetriline läbisõiduulatus. Selles autos on kõik, mida mõtleme, kui räägime Mercedes-Benzi täiuslikust paketist.

NAHAST SÜLEARVUTI KOTT

Mercedes-Benz Classic, mõõdud ca 38 x 7 x 28 cm B66042012

387,65 €

KAASAEGSED KLASSIKUD

MERCEDES-BENZ ORIGINAALKOLLEKTSIOON

NAHAST REISIKOTT

Mercedes-Benz Classic, mõõdud ca 55 x 20 x 32 cm B66042011

NAHAST SELJAKOTT

Mercedes-Benz Classic, mõõdud ca 30 x 18 x 43 cm B66042013

697,85 € 452,25 €

Elektriautode seikluslikum pool

Elektriautod on saanud meie igapäevaelu tavapäraseks osaks ning nende olemasolu enam erilist üllatust ei valmista. Äärmuslikud disainijooned on elektriautodelt samuti kadumas ning pead tõstavad tavaautode elektrilised versioonid, millel puudub igasugune vajadus kõvahäälselt oma erilisusest pakatavast olemasolust karjuda.

Tekst ja fotod VÄINO LAISAAR

Hoolimata kõigest kipume elektriautosid vaatama läbi praktilisuse prisma. Punktist A punkti B liikumiseks on sellised autod aga igati sobilikud ning kui teele lisada mõned vahepunktid, saab kaasaegne elektriauto ka nendega muretult hakkama. Tänapäeval järjest kasvav läbisõidu-võimekus ning kiirete laadijate hulk muudavad särtsuautode kasutamise veelgi mugavamaks. Tõsi, siinkohal tuleb ka endale anda veidikene aega uue olukorraga kohanemiseks ning väikeseks mentaalseks ümberlülitumiseks. Eeldab ju elektrikaga pikemate sõitude tegemine mõningast vahelaadimisest tulenevat ajakulu ning sellest lähtuvat tegevustühimikku, millega on meil oma järjest kiirenevas maailmas esialgu suhteliselt keeruline hakkama saada.

Aga kui prooviks elektriautodele veidi laiema ning vähem argise pilguga vaadata? Ehk tärkab sellistes lokaalselt saastevabades autodes justnimelt tore ökoseikluse alge, mis võib viia ka käidud piirkondi taasavastama juba hoopis teistsuguse meelestatusega?

Start ja sihtpunkt

Sellise mõttekäigu õigsuses ja võimalikkuse veendumiseks käivitasime ühel ilusal hommikul Mercedes-Benzi EQV elektribussi. Pakkisime järgnevateks päevadeks vajalikud asjad mahukasse pagasiruumi ja võtsime suuna Matsalu rahvuspargi poole. 486,6 km² pindalaga rahvuspark on loodud peamiselt pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks ning sellisena seda valdav enamus teabki. 1957. aastal loodud looduskaitseala hõlmab Matsalu lahte, selle suudme ümber olevat Väinamere osa, Kasari jõe alamjooksu alates Risti-Virtsu maanteesillast, lahe ja jõe kaldaroostikke, üleujutatavat Kasari jõe luhta, rannakarjamaid, puisniite ja umbes 50 meresaart. Alates 2004 kannab sealne kaitseala nime Matsalu rahvuspark.

Tegemist pole aga vaid linnusõpradele ja ornitoloogidele mõelnud mekaga, vaid sealsest piirkonnast leiab palju huviväärset ka tavaline loodusesse teed otsiv inimene. Turismi tarbeks on loodud Matsalu rahvusparki seitse linnuvaatlustorni: Penijõel, Kloostril, Haeskas, Suitsul, Jugasaarel, Küdeval ja Keemus, ning kolm matkarada: Penijõel (5 km), Salevere Salumäel (1,5 km) ja Suitsul. Lisaks 275le linnuliigile on Matsalu rahvuspargis registreeritud ka 49 kala- ja 47 imetajaliiki ning 772 liiki soontaimi. Kogu rannajoont ääristavad imelised ranna- ja kalurikülad, millest kõik väärivad külastamist. Ja mitte korra, vaid igal aastaajal. Sealne loodus ning kõik sellega kaasnev on pidevas muutumises ning piirkonna mitmekülgsus joonistub välja vaid korduvate külastuste käigus.

Ka EQV tundus looduspargis sõitmiseks õige valik. Olematud heitgaasid ning mootorimüratu liikumine tundusid endas hästi kandvat sealset ideoloogiat ning selline liikumisformaat ei tohiks vähimalgi määral häirida kaitseala enda koduks kutsuvaid või sealt läbirändavaid linde ja loomi. Ja mis siin salata, seetõttu valdas meidki kerge uhkustundega läbipõimunud õilis emotsioon, sest mida sa inimesena ikka muud teha saad, kui proovida loodusega jätkusuutlikult ja harmoonias koos elada. Elektriauto on kindlapeale üks võimalikest viisidest, kuidas oma ümbrust, loodust ning seeläbi ka kodumaad puhtamana ja elujõulisemana

Matsalu pole vaid linnusõprade meka, sealsest piirkonnast leiab palju huviväärset ka tavaline loodusesse teed otsiv inimene.

Tavaliste 22 kW laadijatega akude täislaadimine võtab omajagu aega, seega varu autosse vahepealseks meelelahutuseks lauamänge või muud meelelahutust. hoida. Lisaks eelnevale ei vajanud EQV-ga sõitmine mingit ümberharjumist. Elektribuss näeb nii seest kui väljast välja nagu tavaline V-klass. Elektrilisusele viitavad vaid mõned välised eridetailid, „tankimisava„ esimeses põrkerauas ja embleemid. Salongis reedab elektrilisust vaid mootori pöördeid näitavat tahhomeetrit asendav power-meeter ja kütusenäidiku kohal ilutsev aku märk. Lisaks kuvab auto keskmise kütusekulu (l/100 km) asemel elektrilisusele viitavat kWh/100 km infot. Need, kes aga elektrilisusest indu juurde saavad ning soovivad kõigega kursis olla, saavad keskmisele ekraanile kuvada kõikvõimalikke näitusid, mis kauni graafika abil hetkeolukorral silma peal hoiavad ning tulemused ülevaatlikult kasutajale kuvavad. Kõik muu on mõnusalt muretu, lihtne, vaikne ja ootuspärane, nagu ühelt mugavalt Mercedese mahtuniversaalilt oodata võib. Tänu põhja alla paigutatud akudele liikus raskuskese madalamale ning see mõjub hästi EQV juhitavusele. Auto on stabiilne, tummine ja käitub teel pigem sõiduautolikuna ega vaju kurvides läbi. Salong on ilus, luksuslik, üllatavalt avar ning kõik vajalikud nupud ja kangid on lihtsasti leitavatel kohtadel. Erilisteks ja märkimisväärseteks detailideks kujunesid lisaks muljetavaldavale graafikale ja sõidumugavusele ka huvitavast materjalist sinist tooni armatuurlaua- ja uksekatted, mis andsid kogu salongile mingi salapärase lummuse. Sekka veel see väike sisemine kihelus, et kui kaugele me elektribussiga üldse sõita saame, kuidas ja kus laeme ning mida vahepealse ajaga peale hakata.

Ettevalmistus ja kodutöö

Enne iga seikluse algust on mõistlik teha väike kodutöö, et plaanitud väljasõit ilma suuremate tagasilöökideta sujuks. Elektriautoga seiklemise eel tasub kindlasti üle vaadata piirkonda jäävate sobilike kiirlaadijate asukohad, nende võimsused ja saadavused. Selle tarbeks tõmbasin telefoni kaks äppi: Eleport, mis näitab ära kiiremad ning suurema võimsusega laadijad ning Enefit Volt, mis juba olemasolevate laadijatega toimetab. Äpil on teisigi eeliseid - laadimisprotsess on jälgitav, tegemist on väga hea ja mugava lahendusega ning sellisel juhul pole vaja ka eraldi laadimiskaarti. Tuleb vaid äpp oma pangakaardiga ära siduda ja kogu laadimiseks vajalik raha jookseb 5-euroste maksetena otse kaardilt maha.

Matsalu rahvuspargi piirkonnaga on seis hetkel selline, et Enefit Volti laadijaid leiab Haapsalust, Lihulast ning Virtsust. Siinkohal tasub aga tähele panna, et tegemist on nö tavaliste 22 kW laadijatega, mille pakutava särtsuga akude täislaadimine võtab omajagu aega. Seega varu autosse vahepealseks meelelahutuseks lauamänge, mängukaarte või tahvelarvuti, millest on võimalik Jupiteri, Netflixi või teiste voogedastus-platvormide vahendusel filme või saateid vaadata. Meie suured lemmikud on Rahvusringhäälingu loodusdokid. Ilusa ilma korral võib laadimiseks kuluva aja täita kohaliku piirkonna avastamise või väikese matkaga.

Pealinlastele kaks erinevat marsruuti

Matsalu rahvuspargile saab pealinna poolt läheneda kahte pidi. Esimese ja justkui veidi loogilisema marsruudi korral tuleks sõita Tallinnast Haapsalusse, seal ööbides akud uuesti täis laadida ning hommikul rahvusparki sõita. Selle plaani ainus nõrk koht on asjaolu, et Haapsalu 22 kW laadijaga võtab akude laadimine omajagu aega. Lisaks saab ühe tsükliga laadija küljes olla kuni 4 tundi. Seejärel tuleb end „kapi„ küljest lahti ühendada ning uus laadimine käivitada või siis viimane sutsakas majutusasutuse stepslist sisse pressida. Siinkohal tuleb aga tähele panna, et tavaline seinalaadija on veelgi aeglasem. Siin ulatab EQV ülevaatliku abikäe ning

näitab ära, mis kell akud oma täituvuse saavutavad. Selle järgi on hea oma aega planeerida.

Seikluse järel saab end pikemaks laadimiseks sisse seada Virtsus või Lihulas. Mõlemad piirkonnad on väikeseks jalutamiseks ning uudistamiseks äärmiselt põnevad.

Teine marsruut, mis on aga laadijate mõistes kasulikum, viiks seiklejad esimese sõiduga Tallinnast Pärnusse. Pärnus on üks Eleporti 50 kW laadija ning 6 Enefit Volti 22 kW laadijat. Kui seal mõnus õhtu veeta ja akud täis laadida, jääb hommikul Matsalu rahvusparki sõita vaid 55 km. Selline marsruut võimaldab rahvuspargis muretumalt ringi sõita, kohti avastada ning õhtuks Haapsalusse jõuda, et järgmisel hommikul täidetud akudega pealinna poole tagasi sõita. Samuti võimaldab seepidine ring esmalt Penijõe mõisas asuvat Matsalu rahvuspargi külastuskeskust külastada. Sealses püsiekspositsioonis saab tutvuda kaitseala looduse, ajaloo ja pärandkultuuriga ning vaadata 20-minutilist slaidiprogrammi „Matsalu aasta. Elu Matsalus jääst jääni„. Lisaks saab külastuskeskusest infot RMK objektide, rahvuspargi ning piirkonna kaitsealade ja turismiettevõtjate kohta.

Kuhu kindlasti minna

Matsalu rahvuspargis on palju sõita ja avastada. Kindlasti tasub ära käia kõikides vaatetornides. Nendest avanev vaade on ronimist väärt ning jääb mõnusaks aluskihiks järgmisele külastusele, mil kõik taas teistsugune tundub. Suitsu vaatetorni juurest leiab kaunid ja ajaloolised kalurihütid ning infotahvlid, mis sealse elu ilusasti kokku võtavad. Kloostri vaatetorni kõrval seisab aga põnevate ülesannetega sild. Matsalu lahe lõunakaldalt leiab lisaks muule põnevale ja ilusale ka kaks toredat sadamat. Keemu ja Saastna kalasadam on lihtsasti ligipääsetavad ning ka neis tasub piirkonna avastamise egiidi all kindlasti kohal käia.

Matsalu lahe põhjakaldalt tasub üles otsida Haeska linnuvaatlustorn ning külastada selle kõrval oleva talumaja väikest ja hubast kohvikut. Pererahvas on tore ja lahke ning õdusas kohvikus joodud kuum kohv annab sealsele seikluspäevale hoopis uue hingamise. Lisaks eelnevale tasub tähelepanu pöörata ka sinna viivale teele, mis kulgeb üle kaunite mereäärsete niitude, luues omamoodi Eesti-välise tunde. Kiideva rannakülast leiab toreda külaplatsi, millel haigutab paadikujuline laululava. Sekka väike sadam, madal linnuvaatlustorn ning ports puuskulptuure.

Puise poolsaare tipus, ehk Puise Ninal, tasub üle vaadata sealne väike sadam ja veidi eemal asuv majalaadne linnuvaatlustorn. Sealses tornis saab ööbida, saunatada või niisama mõnusalt aega veeta. Külastamine lepi kokku Puise Nina taluga (www.puisenina.ee) Nõukogude ajal tegutses Puise külas suur kalatööstus, mis 1990ndatel suleti. Nüüd on sadam ja suurem osa endistest hoonetest rekonstrueeritud, seal tasub aeg korraks maha võtta ja vaatamisväärsusi uudistades ringi jalutada.

Haapsalu poole sõites keera kindlasti sisse ka Topu sadamasse. Lisaks vanale kaitsealusele puule leiad sealt ka toreda koha, kus ilusa ilma korral looduse keskel sulnis piknik pidada. Seejärel ongi aeg sealmaal, et Haapsalus auto laadima panna, endale tore söögi- ja ööbimiskoht leida ning toredale väljasõidule lõõgastav punkt panna.

Kokkuvõtteks tuleb nentida, et elektrikaga saab seigelda küll. Tuleb vaid varuda veidi rohkem aega ning kõik hoolikalt läbi mõelda. Kõik muu on juba osa seiklusest ning teadmine, et rahvuspargis seigeldes midagi halba loodusesse ei paisku, muudab väikese väljasõidu emotsionaalses mõttes hoopis teistsuguseks kogemuseks. Ja tegelikult – kui nüüd hästi mõelda, kuhu meil ikka nii väga kiire on, et pidevalt tormama peab.

Elektrikaga saab seigelda küll. Tuleb vaid varuda veidi rohkem aega ning kõik hoolikalt läbi mõelda.

Mudel Mercedes-Benz EQV 300 A2

Keskmine energiakulu (WLTP):

28,1 kW/h

Keskmine CO2 heide (g/km):

0

Sõiduulatus (km, WLTP):

kuni 350

Võimsus (kW/hj):

150/204

Kiirendus (0–100 km/h):

12,1 s

Tippkiirus (km/h): 140 (piiratud)