TEADUS Tervisepaanika küüsi sattumist saab ära hoida

Kuidas hammustada läbi tervisepaanika?

TEADUS Haiguspuhangute mitmekülgse mõju uurimiseks võib kaasata tervisepaanika raamistiku, mis aitab märgata ühiskonnaelu muutusi ja teadvustada keelekasutuse potentsiaalseid kitsaskohti. Tervisepaanika ilmingute äratundmine aitab säilitada selget meelt.

KRISTIINA PETERSON

semiootika ja kultuuriteooria magistriõppe vilistlane

Lisaks positiivsetele testitulemustele, pikaaegsetele sümptomitele ja täituvatele haiglavooditele on koroonaviiruse leviku mõju näha sotsiokultuurilises dimensioonis.

Selle mõju mõtestamiseks võib kasutada tervisepaanika mõistet, mis raamistab haiguspuhangut ümbritsevat diskursust. Lühidalt: tervisepaanika on olukord, kus tajutakse ohtu ühiskonnaliikmete tervisele. Suurenenud ärevus ja vaenulikkus ohuallika vastu muudab inimeste käitumist ja sunnib mingil viisil tegutsema, olgu selleks kasvõi oma arvamuse avaldamine meedias.

Koroonaviiruse meediadiskursuse uurimiseks tervisepaanika kontekstis valmis magistritöö, mille keskmes olid Postimehes, Eesti Päevalehes ja Objektiivis 15. veebruarist 31. märtsini 2020 avaldatud arvamuslood. See ajavahemik hõlmas nii esimesele siinsele haigusjuhule eelnenud nädalat kui ka esimest eriolukorra kehtimise kuud.

Seesugune valik näitas, et väheste veebruaris ilmunud koroonateemaliste lugude eesmärk oli paanikat maandada. Tervisepaanika suurenemist oli näha märtsi keskpaigas, mil kinnitatud haigusjuhtude arv ja inimeste riskitaju kasvas. See suurendas omakorda koroonaga seotud teemade uudisväärtust.

Mida aktuaalsemaks viirus eestlaste jaoks muutus, seda suuremaks kasvas vajadus nähtusest aru saada. Ent alati ei pruugita jõuda õige tulemuseni. Tervisepaanikat toitev jõud kujutab endast justkui struktureerimis ja toimetulekumehhanisme, mis väljenduvad kindlat tüüpi retoorikas. Selliseid suuremaid mehhanisme oli uurimismaterjalis kolme tüüpi: • vastandamine, mis põhineb ühelt poolt halvustamisel ja süüdistamisel ning teisalt ohvrirollil; • tuleviku eest hoiatamine ja kogemusest õppimise vajaduse rõhutamine; • huumori kasutamine. Siiski ei ole mehhanismid alati selgelt eristatavad, mistõttu esineb tüüpide vahel nii omavahelist seotust kui

ka alamtüüpe. Mehhanisme võivad kujundada ka muud karakteristikud nagu statistiliste andmete kuhjamine või legitimeerimistaktika. Paljudel juhtudel kõlab mure vastutuse

DISKURSUS, MILLEGA KOKKU PUUTUME, VÕIB MUUTA MEIE SUHTUMIST JA KÄITUMIST NING AJENDADA DISKRIMINEERIMA.

FOTO: KAJETAN SUMILA/UNSPLASH

SUURENENUD ÄREVUS PANEB INIMESI TEGUTSEMA. pärast, justkui ei hoiaks institutsioonid olukorda ohjes.

Vastandamine kätkeb lotmanlikku oma ja võõra (hea ja halva) äratundmist, mille kaudu mõtestatakse ennast ja teisi ning ühiskonnas toimuvat. Koroonaviiruse meediadiskursuses esines see ühe põhilise tervisepaanikat toitva jõuna – viidetes, et keegi kuskil on teinud või teeb midagi valesti. Sealjuures juhtus seda nii kogemata, teadmatusest kui ka meelega.

Selle varjus võis märgata vastandamist näiteks kriminaliseerimisretoorika (kurjus, kuritegelikkus, tapmine) või sõjaterminoloogia (vaenlane, sh nähtamatu, võitlemine, eesliin, sõda, rahu) kasutamise abil. Eristatavad olid ka viiruse päritolul põhinevad vastandamise alamtüübid, nii geograafilised (Hiina või Wuhani viirus), loomsed (levik nahkhiirelt inimesele, „nahkhiiresupp“) kui ka inimtekkelised (biorelv). Valdavalt oli tegu vaid viidetega nende võimaluste olemasolule ja teksti autor püüdis kirjutatust ise kaugeneda. MUUDAB SUHTUMIST Eriti viiruse geograafilise ja loomse päritolu rõhutamises ilmnes seotud inimeste häbimärgistamine. Sedapuhku on negatiivset tähelepanu saanud hiinlased ja nendega välimuselt sarnanevad inimesed. Niisiis võib diskursus, millega kokku puutume, muuta meie suhtumist ja käitumist ning ajendada diskrimineerima. Inimtekkelisuse alamtüübi all võib peituda juba mainitud vandenõuteoreetiline lähenemine, mis pakub seletusi seal, kus neist jääb puudu. VIGADEST ÕPPIDES Kui on selge, et tehtud otsused on olnud valed, tuleks vigadest õppida. Selle all on mõeldud viiteid koroonaviiruse õppetundidele, mis võiksid aidata raskeid tulevikusündmusi vältida. Ennustustes nähakse aga peamiselt ette peamiselt halbu stsenaariume.

Mis puudutab tervisepaanikaga seotud huumorit, siis see on pigem tuntud kui toimetulekumehhanism. Koroonaviiruse diskursuses esinenud ülepaisutamist ja metakommentaare kasutati selleks, et juhtida lugeja tähelepanu näiteks suurematele ühiskonnaprobleemidele.

Mida selliste keeleliste vahendite uurimine bioloogilise nähtuse puhul annab? Paslik on vastata küsimusega, kui tihti me teadvustame, kuidas retoorika meid lugejana mõjutab.

Olles teadlik korduma kippuvatest tervisepaanika ilmingutest ja tunnusjoontest, võib loota, et tuleme tervisepaanikaga paremini toime ning suudame juba eos märgata võimalike tervisekriiside teket. •

Loe täispikka lugu veebilehelt ajakiri.ut.ee