Tunne Koera - veebruar 2014

TUNNE KOERA Veebruar 2014 | Nr. 2

www.tunnekoera.ee

Sisukord

KOERLASED Šaakalid Eestis 4 TEADUS Haukumise evolutsioon Dominantsus ja kodukoerad

6 8

TERVIS Looduslik kirbu- ja puugitõrje 11 Lagritsajuur koertele 13 TOIT Toortoitmise müüdid 14 MAAILM Vabatahtlikuks Taisse 16

1

E

simese Tunne Koera ajakirja numbri soe vastuvõtt rõõmustas väga, nüüd olen teie ette kogunud uue portsu head lugemist.

Selle numbriga tunnen, nagu oleksin kirjutamise ajal maailmas ringi reisinud - neemipuu kasvab Indias, koerte sugulaste šaakalite leviala ulatub Põhja-Aafrikast Lõuna-Venemaani ning vabatahtlike programm toimub Tais. Loodan, et ka teieni kandub veidi seda eksootilisust.

Lisaks räägin koerte ravimise looduslikumatest võimalustest nagu neemiõli kasutamine kirbu-ja puugitõrjeks ning lagritsajuure manustamine põletike korral. Inspireerigu see teid mõtlema looduslikke alternatiivide peale seoses koerte tervisega, endi puhul kasutame ju samuti tavameditsiini kõrval toetavat loodusravi.

Leidsin ka seekord esikaane jaoks eesti fotograafi tehtud imelise pildi. Hoian jätkuvalt silmi lahti, et veelgi rohkem häid kodumaiseid fotograafe, nii professionaale kui asjaarmastajaid üles leida, ehk saab artikleid illustreerivaid pilte edaspidi teieni tuua eesti autoritelt.

Mõnusat lugemist!

Jette

2

Kaanefoto Veebruari Tunne Koera esikaane teevad ilusaks Reili ja norwichi terjer Freya!

Kus, millal ja kuidas on pilt tehtud?

Pilt on tehtud meie kodus diivani peal 4 päeva pärast Freya koju toomist ehk 10.oktoober 2012. Kasutasin üsna lihtsaid vahendeid - loomulik valgus, fliisist tekk ning maius kiituseks koerale.

Kuidas te Freya saite?

Plaan norwichi terjer võtta sai alguse üsna kaua aega tagasi. Kuna neid on Eestis vähe ja oli soov ka veidi uut verd sisse tuua, saigi koer otsitud Euroopast, täpsemalt Poolast Alta Carya FCI kennelist.

Tunne Koera Peatoimetaja Jette Feigenbaum jette@tunnekoera.ee Veebileht tunnekoera.ee Kontakt tunnekoera@tunnekoera.ee Väljaannete lugemine issuu.com/tunnekoera Facebooki leht facebook.com/tunnekoera Ajakiri alates detsember 2013

Mida Freyale kõige rohkem teha meeldib?

Mulle tundub, et kõige rohkem naudib Freya teiste koertega jooksmist ja mängimist. Talviti on ta ka suur lume fänn ning siis on teda õuest tuppa saada üsna võimatu.

Kas on lihtsam pildistada koeri või inimesi?

Mõneti on inimesi lihtsam pildistada, sest saad anda täpseid juhiseid kuidas istuda-astuda-olla. Koera puhul tuleb varuda aega ja kannatust ning ise rohkem vaeva näha, aga just selle tõttu tundub mulle sümpaatsem ja põnevam just koeri pildistada.

3

Ĺ aakalid Eestis Foto: Tarique Sani @Flickr

4

On selgunud huvitav tõsiasi, et Eestisse on elama asunud koerte sugulased šaakalid.

Nende tegevust märgati meil juba kolm aastat tagasi, kuigi seni teadaolevad levikualad on Põhja-Aafrika, Ida-Aasia, Lõuna-Ukraina, Ungari ja Lõuna-Venemaa. Sügisel 2013 otsustati, et šaakal on Eestis võõrliik, ning lubati neid küttida. Pärast šaakali nägemist Häädemeeste lähedal 2013 a. detsembris tundub aga tõenäolisem teooria, et nad on levinud siia looduslikult Läti kaudu. Šaakalite levikut järjest põhja poole seletab ilmselt huntide arvukuse vähenemine ja kliima soojenemine.

Seni maha lastud šaakalitelt võetakse DNA proove ja selgitatakse, kas ja kuidas on nad sugulased ning kust nad võivad pärit olla.

Tulemusi on oodata kevadeks. Šaakal (Canis aureus) on turjakõrgusega 50 cm ja kaalub 11-16 kilogrammi. Erinevuseks teistest koerlastest on, et šaakali teise ja

kolmanda varba padjandid on kokku kasvanud. Nad on väga hundi sarnased, kuid on väiksemad, teravama koonu ja lühema sabaga. Šaakali talvekarv on punakam kui hundil.

Olles väga kohanemisvõimelised, söövad nad nii loomset kui taimset toitu, mida piirkonnast leida on - näiteks inimese toidujäätmed, sisalikud, maod, kalad, pirnid, oliivid, taimede sibulad. Jahitakse tavaliselt jäneseid, hiiresarnaseid närilisi, faasaneid, parte, värvulisi ja muid linde. Šaakalid on võimelised jahti pidama ka suurtele loomadele, kogunedes 8-12 pealistesse gruppidesse, mis koosneb mitmest perekonnast. Šaakalid elavad tavaliselt gruppides, mis koosneb paarist ja nende mitme põlvkonna järeltulijatest. Nad on sotsiaalsed loomad ja tervitavad üksteist nägu ja kaela näksides.

5

Haukumise evolutsioon

Etoloogia osakonna teadlased Eötvös Loránd ülikoolis Ungaris on tuntud selle poolest, et teevad palju uuringuid kodukoertest.

2010 veebruaris avaldatud artiklis võtsid Péter Pongrácz, Csaba Molnár ja Ádám Miklósi vaatluse alla haukumise ja kirjutasid, kuidas ja milleks võis see evolutsiooniliselt välja kujuneda.

Foto: TheGiantVermin@Flickr

6

Koerte haukumine on kõige sarnasem huntide omale. Hundid hauguvad tavaliselt territooriumi ja ressursside kaitsmiseks, kui kohtuvad mittekarjaliikmega, koerad seevastu kasutavad haukumist rohkemates situatsioonides.

Nii hundi- kui koerakutsikad hauguvad, kusjuures koerakutsikad toovad kuuldavale esimesi haugatuse sarnaseid häälitsusi umbes 7-9 päevaselt, hundid 19 päevaselt. Hilisemas eas kaob huntidel haukumise komme, kuid koertel see säilib. Päriselt haukuma hakkavad koerad 2-3 kuuselt.

Kuna teised koerlased eriti ei haugu, on haukumise kasutamine kommunikatsioonivahendina koertel ilmselt arenenud välja kodustamise perioodil - arvatakse, et inimesed eelistasid häälekamaid loomi, kuna kasutavad ka ise suhtlemiseks häält.

Uuring, kus inimestel paluti kategoriseerida lindilt kuuldud koera haukumist agressiivseks, hirmunuks, meeleheitlikuks, õnnelikuks ja mänguliseks, tõestas, et olenemata sellest, kas neil on peres kunagi koer olnud, tõlgendavad nad haukumist õigesti. Juba 5-aastased lapsed oskavad kuulmise järgi eristada agressiivset, hirmunud ja mängulist koera, 8-aastased oskavad kategoriseerida haukumist täiskasvanute tasemel.

On leitud, et tänavakoerad hauguvad vähe. Üheks põhjuseks arvatakse, et lärmakaid tänavakoeri leitakse ja eemaldatakse kiiremini, seega ellu jäävad vaiksemad. Teine põhjus võib olla, et ainult tihe kontakt inimesega hoiab seda käitumist alal.

Haukumise motivatsiooniks on seega suhtlus inimesega.

Koerad kasutavad haukumisel eri toone ja helikõrgusi ning inimesed on võimelised selle järgi aru saama, millises emotsionaalses seisundis koer on. Inimesed kasutavad ka ise tujude väljendamiseks sarnast helide loogikat, see aitas vokaalsematel koertel kohaneda eluks inimesega.

7

Dominantsus ja kodukoerad Foto: Michael Himbeault @ Flickr

8

Koertega seonduvas kirjanduses räägitakse väga palju karjasuhetest, rõhutatakse vajadust kehtestada end koera jaoks karjajuhina ja kirjutatakse ka “dominantsetest koertest”. John W.S. Bradshaw, Emily J. Blackwell ja Rachel A. Casey Bristoli ülikooli antrozooloogia instituudist Ühendkuningriikides arutlesid, kas dominantsuse kontseptsioon on sobilik, kirjeldamaks kodukoerte käitumist.

“Dominantsus” märgib teaduslikes tekstides kahe isendi suhete vahekorda. Mõistet pole võimalik seega kasutada kirjeldamaks ühe koera iseloomu. Arvatakse, et dominantsus paneb koeri käituma teiste suhtes agressiivselt, kuid teadlased kahtlevad selle õigsuses.

R. Lockwood, kes uuris 1979. aastal avaldatud uuringus vangistuses elavaid hunte, leidis, et agressiivse käitumise ilmingu sagedus pole seotud dominantsusega või positsiooniga karjas. Hiljem on tehtud uuringuid vabalt elavate huntide kohta (Mech, 1999, Packard 2003) ning leitud, et hierarhilisi karjasid nad ei moodusta, vaid tavaliselt elavad koos emase-isase paar oma mitme põlvkonna järeltulijatega, mida võiks nimetada pigem perekonnaks - vanemad hoiavad korda ilma vägivallata. Suuremates karjades looduses, kus on koos mittesugulased või kui üks või mõlemad emase-isase paarist on surnud, esineb rohkem agressiivset käitumist, aga sellegipoolest pole see seotud stabiilse hierarhiaga, vaid muutub vanuse, aja ja ressursside rohkusega.

On kahtluse alla seatud, kas üldse saab huntide ja koerte sotsiaalset struktuuri samastada.

Van Kerkhove vaatles 1975-1999 aastatel tehtud 5 uuringu raames hulkuvaid koeri. Grupid koosnesid sugulussuhetes olevatest koertest, kes kaitsesid kindlat territooriumi. Karjastruktuur oli väga lõtv ja omavahelist koostööd kutsikate kasvatamisel ega toidu leidmisel ei toimunud, mis huntide puhul on tavaline. Grupis oli mitu poegivat emast - olukord, mida huntide karjas ei esine. Domineerimisele või allumisele viitavaid käitumismustreid oli märgata väga vähe, suhtlus toimus peaaegu märkama-

9

tult kehakeelega ja suhted põhinesid vastastikusel tunnustusel. Agressiivsust esines rohkem jooksuajal või kui emasel olid kutsikad. On tehtud ka uuring mittesuguluses olevatest kastreeritud isastest koertest koosneva rühma kohta - huntidele sarnast karjastruktuuri ei leitud ning kindlaid hierarhiaid ka mitte. Seega käituvad huntide ja koerte grupid siiski erinevalt.

Tänapäeval arvatakse, et koertevahelised suhted kujunevad välja eelnevatel kohtumistel saadud kogemuste põhjal. Näiteks tuleb perre uus koer, kes saab kiiresti aru, et vanemat koera ei tasu toidu läheduses tülitada, samas aga mõistab, et too mänguasjadest nii palju ei hooli. Seega võib ühel momendil jääda mulje, nagu vanem koer oleks dominantne, kui ta enne sööb, aga kui noorem koer napsab vanemal mänguasja suust, oleks justkui nooremal õigus.

Varasemad kogemused loevad ka siis, kui koerad kohtuvad esimest korda.

Näiteks on üks afganistani hurt kohanud varem valget väikest koera, kes käitus tema suhtes agressiivselt.

Ta kohtub tänaval väikese valge jack russelli terjeriga, kes kardab endast suuremaid koeri. Selline kohtumine on mõlemapoolselt väga pingeline ning võib väiksemagi vale liigutuse peale lõppeda nägelusega. Siin ei ole tegemist karjasuhete välja selgitamisega, vaid lähtutakse varasematest kogemustest.

10

Varasemate kogemuste põhine käitumine toimib ka koera-omanike suhete puhul. Kui omanik on olnud mingis kontekstis koera suhtes agressiivne, ilmutab koer rahustavaid kehakeele märke, et sarnast käitumist ära hoida.

Kui koer on õppinud, et sellisest kehakeelest ei piisa omaniku leebumiseks, võib ta urisedes hoiatada - kui ka see ei toimi, rünnata. Õppinud, et agressiivne käitumine hoiab ebameeldivused eemal, koguneb tal julgust sarnaselt uuesti käituda, ning omanikule võibki tunduda, et koer on üle käte läinud ja üritab end “dominantselt” kehtestada.

Paljud koerte treenerid ja käitumise eksperdid on loobunud dominantsuse mõiste kasutamisest, sest ekslikust kasutusest on võrsunud karme koera psüühikat kahjustavaid treeningvõtteid nagu koera selili maha surumine ning vähem kahjulikke, kuid ebavajalikke nõuandeid nagu ajaliselt enne koera söömine karjajuhi staatuse näitamiseks.

Bristoli ülikooli teadlaste kogutud materjalist selgub, et koerad ei moodusta hundiga sarnaselt karjasid ning ka huntidel ei esine varem arvatud ranget hierarhiat, vaid karja moodustab perekond. Lisaks pole dominantsus koera iseloomu kirjeldav omadus. Seega dominantsust ja staatuse kehtestamist koerte agressiivsuse põhjuseks lugeda on ekslik ning agressiivsuse põhjusi peaks uurima teise nurga alt.

Looduslik kirbuja puugitõrje Foto: Rajeev India @Flickr

Inimeste seas on looduslikud ja holistilised ravimid aina populaarsust kogumas. Võiksime proovida ilma kemikaalideta ravida ka oma lemmikuid.

Heaks parasiitide tõrjeks on neemiõli, mida leiab ka Eesti ökopoodidest.

Sellega saad teha ise kirpude ja puukide vastase kaelarihma, immutades riidest rihma õlis.

Neemiõli on hea nii parasiitide eemale hoidmiseks kui juba nakatunud koera ravimiseks. Võid teha neemiõlist tõrje-sprei, lisades kaks teelusikatäit õli liitrile veele või segada koera toidu sisse 0.5 - 1 teelusikatäis neemipulbrit.

RawFedDogs.org on välja pakkunud kaks looduslikku kirbu- ja puugitõrje vahendi retsepti.

KIRBUTÕRJE SPREI 100ml mineraalvett (nt Devin) 5 tl viina 10-20 ml neemiõli (olenevalt sellest, kui kanget soovid) 5 tilka lavendli eeterlikku õli 5 tilka rosmariini eeterlikku õli 5 tilka lõhnava pelargooni eeterlikku õli (kui tahad, et sprei ka puukidele mõjuks) Pane segu suurema avaga spreipudelisse, kust mahuksid ka õlipiisad läbi, raputa enne igat kasutamist põhjalikult ja piserda koera karvkattele.

Tähelepanu! See sprei ei sobi eeterlike õlide sisalduse tõttu kassidele.

PUUGITÕRJE SPREI 500g kuivatatud tüümiani 1 viilutatud sidrun 1 liiter vett Pane potti vesi, tüümian ja sidrun ning keeda mõni minut. Kalla segu kohvifiltrist läbi. Pane vedelik spreipudelisse ja piserda koera karvkattele.

Hoia pudelit külmikus.

11

12

Lagritsajuur koertele Foto: Dr Sam C @Flickr

Võib tunduda ootamatuna uudisena, et lagrits koertele tervislik on. Magusaid lagritsakomme tõesti pole mõtet anda, aga Dogs Naturally Magazine sõnul on lagritsajuurel palju tervendavaid mõjusid.

RAVITOIME Lagritsajuur sisaldab glütsürrisiini, mis stimuleerib koera kehas kortikosteroidide tootmist. Seega on lagritsajuur eriti hea põletikuvastase toimega looduslik ravim allergiate ja liigesteprobleemide korral, ergutades keha ise põletiku vastu võitlema ja tugevdades samal ajal immuunsüsteemi. Lisaks suukaudsele manustamisele saab lagritsajuure teed, õli või salvi määrida põletikulistele ja sügelevatele kohtadele nahal, leevendav mõju on kohene.

VASTUNÄIDUSTUSED Kuigi lagritsajuur on naturaalne, ei tohiks seda anda suhkruhaigetele, tiinetele või imetavatele koertele, sest juurel on omadus tõsta veresuhkrut ja viia kehast vett välja. Tervetele koertele ei ole juur kahjulik.

Konsulteeri asjatundjaga ka siis, kui su koeral on südame- või maksahaigusi.

RETSEPTID Lagritsajuure tinktuur 12-20 tilka 10kg kehakaalu kohta kaks korda päevas, maksimaalselt 2 nädalat järjest. Enamikele koertele meeldib lagritsa maitse, seega on seda lihtne suukaudselt manustada.

Lagritsajuur on abiks järgmistel juhtudel:

Lagritsajuure tee 30-60 tilka tinktuuri 10kg kehakaalu kohta kaks korda päevas, või leota 1 teelusikatäis kuivatatud lagritsajuure puru 1 tassis vees.

- artriit ja liigesevalu - allergiatest põhjustatud sügelus, põletik ja kestendav nahk - seedeprobleemid - maksa puhastuseks - haavandid - hingamisteede limaskesta põletik (bronhiit) - kuseteede põletik

Lagritsajuure õli Pane hakitud lagritsajuur purki ja kalla juurde nii palju oliiviõli, et see kataks juure 1cm jagu. Keera purgile kaas peale ja hoia pimedas toasoojas kapis 30 päeva. Kurna õli ja pigista ka juured kuivaks. Lagritsaõli säilib külmutuskapis mõned kuud.

13

Tuhanded kodukoerad söövad kuivtoidu asemel toorest liha, samuti on toortoitmisele üle läinud palju koerakasvatajaid - tulemuseks on tugeva tervisega koerad, kelle toidulaud sarnaneb nende sugulasliikide ja eellaste omaga. Koerte toortoitmise kohta liigub aga müüte, mis ehmatavad uued huvilised kiiresti eemale. Bernie Browne on toonud 4dogday blogis välja levinuimad müüdid ja selgitab, miks ei ole vaja toortoitmist karta.

1. Toores lihas olevad bakterid on mu koerale kahjulikud

3. Koerad saavad toorest liha süües “vere maitse suhu” Ei tohi unustada, et koer on siiski loom, pealegi karnivoor - kõigis koertes on jahi-instinkt säilinud, mõnes rohkem ja mõnes vähem.

See, kas su koer ajab linde või kasse taga või murrab kanu, ei olene antavast toidust, vaid iseloomust. Rawfed.com lehel on toodud hea näide labradorist, kellele antakse tihti toiduks terve tapetud kana, kuid sama farmi elusaid kanasid ta ei puutu.

4. Toortoidust on suurem oht saada Koerte mao pH tase on 2, mis suudab ise- parasiite gi konte seedida - enamus baktereid lihtsalt ei jää nii happelises keskkonnas ellu. Koerte See on tõsi, kui annad oma koerale jahimeseedetrakt on karnivooridele omaselt palju helt saadud metsloomaliha või loodusest lühem kui inimestel, mis püütud kala. Enamik ei anna bakteritele aega toortoitjaid ostab aga suuremaid kolooniaid inimestele mõeldud liha tekitada. Lisaks leidub turult või poest, seega koerte süljes antibakon parasiitide saamine teriaalsete omadustega üliharv juhtum. Metlüsosüümi. sloomade liha puhul külmuta liha kolm päeva Hügieeni poole pealt kuni kuu või kala puhul tuleb koera toiduks vähemalt üks ööpäev. mõeldud toore lihaga Parasiidid hakkavad ümber käia samamoodi, külge pigem nõrgema nagu ka inimeste toiduga - pese käsi, puhas- tervisega loomadele, seega võib kasutada ta pinnad ja kasuta liha jaoks eraldi lõikelau- lisaks homöopaatilisi vahendeid koera imda. muunsuse tugevdamiseks.

Toortoitmise müüdid

14

2. Kondid on koerale kahjulikud ja annavad kilde

5. Toortoitmine on kuivtoidust kallim ja nõuab rohkem aega.

Kontide keetmine või muudmoodi kuumutamine muudab nende struktuuri ja teeb nad kergemini katki minevaks, seega ohtlikuks.

Toored kondid aga on kõigi koerlaste harilik osa toidulauast. Toortoitmine on hea just selle poolest, et võimaldab koertel hammastega liha kontidelt närida ja konte järada, see hoiab hingeõhu ja hambad puhtana. Toortoidu (sealhulgas kontide) seedivus on 90-97%, mis on palju suurem, kui 40-70% seedivusega kuivtoit. See tähendab ka peaaegu lõhnatuid ja väikseid väljaheiteid, mida on mugavam koristada.

Kiirtoidu söömine on samuti mugavam, aga inimesed ei tee seda iga päev, sest soovivad toituda tervislikult.

Esialgu tuleb kulutada aega leidmaks mõistlike hindadega poed sinu kodu lähedal.

Näiteks turul on liha hinnad palju madalamad kui poes, võibolla on sul tuttav jahimees, kelle käest liha saab. Koer sööb ka loomade siseelundeid, mille hind on madalam, sest inimesed neid nii palju ei tarbi. Söötes koerale vähem kvaliteetset kuivtoitu, tekivad terviseprobleemid ja tuleb kulutada suuri summasid hoopis loomaarsti juures.

Fotod:

hennasabel@Flickr

Sandra Carmen Maschke @Flickr

Ellie Attebery @Flickr

15

Vabatahtlikuks Taisse Foto: Albert Choi @Flickr

Kui Eesti varjupaikades vabatahtlikuks käimine enam pinget ei paku, võib eksootilisema kogemuse saamiseks vaadata Tai poole. Care for Dogs organisatsioon tegutseb Põhja-Tais Chiang Mai’s ja pakub võimalust inimestel tulla nende varjupaiga koerte eest hoolitsema. Elamise ja söögi eest tuleb küll ise maksta, kuid selle eest osalemistasu pole. Organisatsioon saab aidata majutuspere leidmisega.

Vabatahtlikuks olemise perioodil saad palju kohalikke koeri nunnutada ja neid jalutada. Lisaks palutakse abi koristamisel ning isegi koerte pesemisel.

Töö on raske - saad karvaseks ja mudaseks ning võid näha ka väga haigeid loomi, kuid saadud kogemus on maailmapilti muutva väärtusega. carefordogs.org

16

17