Issuu on Google+

T T Ü T U D EN G I LEH T . N OV E M B E R 2 011 . T U T S T U D EN T N E WSPAPER

Head mardi- ja kadripäeva!

ENERGIANÄDAL lk 10 MARDIPÄEVA TARKUSED lk 8 AJATEENISTUS LÄBI SÕDURIPOISTE SILMADE lk 23 INTERNATIONAL STUDNET'S MEETING IN TTU lk 12 NOORED KOOLI lk 5


FILMITALGUTE RAHVAFILMI „TÄITSA LÕPP“ ESILINASTUS

11. novembril algusega 20.11 ruumis VII-226 – Pilet 2€/3€ (piletit seansile on võimalik soetada ka Piletilevist) Käes on detsembrikuu ja jõulud, aga väljas lõõmab päike. Miski on mäda! Maiade kalender ennustab lähenevat maailma lõppu. Nüüd peab igaüks otsustama, kuidas veeta elu viimased päevad. Rait tahab jõuda oma eluaegse armastatu, Lenna Kuurmaa juurde. Sõber Mihkel peab aga päästma maailma, ohverdades Lenna päikesejumalale. Brenda tahab põgeneda oma diktaatorliku ema eest, kuid teda ajavad taga hullumaja sanitarid. Ervin võidab hunniku raha, aga mõistes, et raha kulutamiseks ei ole enam aega, soovib ta suurest ahastusest surra. Kõikjal üle Eesti valitseb segadus. Aga lootus sureb viimasena ning õnneks saabub ka lõpp... Kohe peale filmi, algusega 21:45 näitame koostöös Filmitalgute ning TTÜ Filmiklubiga otseülekandena suurelt ekraanilt Eesti-Iirimaa Euroopa meistrivõistluste esimest play off mängu jalgpallis – KÕIGILE TASUTA!

KOLM 14. novembril kell 20.00 ruumis VII-226 – Pilet 2€ Hanna ja Simon on Berliinis elav neljakümnendates aastates paar, kes on koos olnud kakskümmend aastat. Lapsi neil pole ja suur armastus on aastate jooksul samuti luhtunud. Nii on iga kooselatud päev kui hall sügistaevas ja seisev tiigivesi, kuni mõlemad kohtuvad omal ajal ja moel Adamiga – elurõõmust pakatava teadlasega, kes toob nende ellu sõnulseletamatut värskust ja kellesse mõlemad armuvad. Valel on aga lühikesed jalad ja nii ei õnnestu salajast armuelu kummalgi maskeerida. Vastupidi, selle ilmsikstulek on üsna mõõdukas skandaal, seda enam, et Hanna on ootamatult rasedaks jäänud. Aga kellest? Tragikoomiline film on efektne ja käsitleb keerulisi teemasid mõnusalt kerges võtmes, nii et kogu film on hästiseeditav ja arme ei jäta.

HODORKOVSKI

21. novembril kell 20.00 ruumis VII-226 – Pilet 2€ Dokumentaalfilm Venemaa rikkaimast mehest Mihhail Hodorkovskist, kellest sai riigi kuulsaim vang. Hodorkovski, kunagine perfektne kommunist ja seejärel edukas kapitalist, ründas avalikult president Putinit. Algas titaanide võitlus, mille tagajärjel saadeti "ketser" Siberisse vangi. Miks naases Hodorkovski USA-st Venemaale, kui ta teadis, et tema üle hakatakse mõistma ebaõiglast kohut? Kas oskas ta ette aimata, et tõuseb märtristaatusesse, või oligi see tema kaval plaan? Režissöör Cyril Tuschi võtab ette isikliku rännaku Hodorkovski minevikku, harutab lahti temaga seotud ettevõtete poliitilist tausta ning jõuab lõpuks intervjuuni peaosalise endaga. Filmi heliriba vääristab Arvo Pärdi muusika, kes on ka üks tuntuimatest Hodorkovski toetajatest.

JANE EYRE

28. novembril kell 20.00 ruumis VII-226 – Pilet 2€ Jane saabub Thornfieldi neiueas. Majapidajanna pr Fairfax kohtleb teda lahkelt ja südamlikult. Jane’i huvi äratab hr Rochester, kes mängib temaga mõistatusmänge, jutustab lugusid ning avaldab oma salamõtteid. Jane’i teevad rahutuks Rochesteri kummaline raskemeelsus ja majas, iseäranis aga keelatud pööningukambris, toimuvad kummalised sündmused. Ta tunneb hr Rochesteriga sügavat ja vastastikkust hingesidet, ent avastanud maja sünge saladuse, on ta sunnitud põgenema ja Riversite juurest peavarju otsima. Kui St. John Rivers teeb Jane’ile ootamatu ettepaneku, mõistab neiu, et peab Thornfieldi naasma – selleks, et kindlustada enda tulevikku ja saada üle saladusest, mis kummitab teda ning hr Rochesteri.


PEATOIMETAJA VEERG

SISUKORD Kolumn: Loobumisvõit / 4 Energianädal – ekskursioonidest elektriautodeni ehk kõik, mis on seotud energeetikaga! / 5 Robotex 2011 joonejärgimisvõistlus / 6 Ajateenistus läbi sõduripoiste silmade / 8 Mardipäeva tarkused / 10 Merilin Vahersalu

Peatoimetaja veerg Kallis tudeng!

Kuidas sinu sügis möödub? Minu jaoks on tõeline nauding loengust tulles jalutada läbi tibutava sügisilma kollendavate lehtede keskel koju. Mul on tõeline rõõm nii sügisest, tulevast talvest kui ka sellest, et meie Studioosust loetakse südamega. Eelmise kuu kolumn ajateenistuse kohta tõstatas ägeda diskussiooni. Ma väga vabandan, kui see arvamusartikkel riivas kedagi, kuid tegemist oli kolumnisti isikliku arvamusega ning see ei kutsunud kedagi ajateenistusest kõrvale hiilima. Meie kolumnist on tuntud oma intrigeerivate kolumnide poolest seetõttu ka tekitanud lugejates nii armastust kui ka vastumeelseid tundeid. Mina iskilikult olen ajateenistuse poolt ning leian avaliku halduse tudengina, et see on oluline nii noormeestele kui riigile tervikuna. Arvamused on erinevad, kuid see rikastab mõttemaailma ningpaneb kriitiliselt mõtlema, mida on väga vaja. Loodan, et pisut vihmane sügis ei ole su tujul lasknud langeda ja sa loed Studioosust sama innukalt edasi. Kaunist hingedepäeva ning tulevast mardi- ja kadripäeva!

Dear student,

Noored ja ambitsioonikad tudengid tutvusid Üliõpilasesinduse tegevusega / 11 "Iga päev tunnen, kuidas ma õpin ja arenen. See on hea tunne." / 12 Ajateenistus pole vältimiseks / 14 Ühe paradigma murdmine / 16

How is your autumn going so far? For me, it is a real pleasure to stroll through the autumn drizzle in the middle of the yellowish leaves when coming from lecture.

Kuidas saada keemikuks...  / 17

I feel true delight in autumn, the coming winter as well as the matter that our Studioosus is read with all heart. The last month’s column about military service raised a hectic discussion. I am truly sorry if this opinion article offended someone, but it was, after all, an article based on the columnist’s personal opinion and did not agitate anybody to evade the responsibility of military service. Our columnist is known for his intriguing columns; therefore, his articles have generated both pleasant and disagreeable feelings among the readers. I am personally in favour of military service and as a student of the Department of Public Administration, I think that it is relevant for both young men and for the country as a whole. Opinions differ, but this enriches the view on life and makes one to think in a critical way that is very necessary.

Veresoonte optiline uurimine / 21

I hope that the slightly rainy autumn has not lowered your spirit and you will read Studioosus with the same enthusiasm. Have a good All Souls’ Day and coming St. Martin’s Day and St Catherine’s Day!

Kuumad ja kirgikütvad ladinaõhtud Tallinnas / 27

p24 - visioonist reaalsuseni 24 tunniga  / 20 Ehitusteaduskonna Üliõpilasnõukogu esitleb: väljasõitude sari "Klassiruumist praktikasse ja tagasi“ / 22 International Students’ meeting in TUT / 23 Do real Vampires exist? / 24 The Supercalifragilisticexpialidocious Dorm-life / 25 Does our name reveal our school performance? / 26 Osav ja salapärane just nagu James Bond  / 26

Šoppa julgesti ka pangateenuseid!  / 28 Ei taha, ei jaksa, ei saa / 32

1920

Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasesindus Student Union of Tallinn University of Technology

Peatoimetaja : Merilin Vahersalu KÜLJENDAJA : MARI HUNT ESIKAANEPILTNIK : MARKO VILBERG (FOTOKLUBI) Toimetus : Mari Löper, Piret Spitsõn, Aleksander Vassiljev, Martin Simpson, Victor Alar, Karel Tõnson, Robert Sarv MAkett : Mari Hunt Trükk : AS TRÜKIKODA TRÜKIS Väljaandja : TTÜ Üliõpilasesindus Aadress : Ehitajate tee 5, Tallinn kirjuta : STUDIOOSUS@tipikas.ee helista : 620 3621 ©Studioosus 2011 | Kõik õigused kaitstud

Tipikad ülejärgmiseks suveks rannavormi! / 33 Eksperiment: parim koht loomiseks / 34 Halva huumori instituut / 35 Futoshiki / 35

NOVEMBER 2011 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 3


KOLUMN

Loobumisvõit Aleksander Vassiljev sassipostkast@tipikas.ee

T

ere, kallis tipikas! Kui tore! Seoses eelmise kuu kolumniga laekus mulle lugejatelt mitmeid vahvaid kirju ja joonistusi. Tahan tänada kõiki, kes võtsid vaevaks oma mõtted minuni toimetada. Kõigil on ju kiired ajad. Ka minu viimase kuu läbiv probleem on olnud seotud just nimelt ajaga. Ma ei suuda mõista, kuidas saab kogu oma päevase tegevuse 24 tunni sisse pakkida ja leida veel aega magamiseks. Iga kümne minuti tagant on postkastis uus kiri, igaks seminariks on lugemine, iga päev lisandub mõni töökohustus, igal oinal on oma Mihklipäev ja vahest olengi mina see oinas? Vaadates enda ümber ringi, näen ma igapäevaselt mitmeid inimesi, kelle töö ja õppekoormus on ebainimlikult suur. Vahest tead sinagi, usin tipikas, mis tunne on päeva lõpus vaadata oma kohustuste nimekirja, raskelt ohata ja asendada tänane kuupäev nende kohal homsega. Kui jah, siis tere tulemast klubisse nimega Aktivistid. Esimene reegel Aktivistide klubis on... Sa ei räägi Aktivistide klubist. Iseenesest mõistetav, et kõigil on omad tegemised ja keegi ei taha kuulda järjekordset „mul on nii palju tööd“ juttu. Kes selles ikka süüdi on, et oleme võtnud endale üleliia palju kohustusi? Mitte keegi! Kuid mis on üleliia? Kas polegi ülikooli mõte teha ära ja õppida nii palju kui võimalik? Kas pole äkki elugi mõte elada need vähesed aastad võimalikult produktiivselt, õppida, näha ja avastada? Võib-olla. Võib-olla on elu mõte aga võtta asja rahulikult, magada iga päev 10 tundi ja käia ainult kohustuslikes loengutes. Võib-olla. Sinu vastus,

4 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . NOVEMBER 2011

tipikas, sõltub tõenäoliselt temperamendist. Oled sa sangviinik, melanhoolik, koleerik, flegmaatik või alkohoolik. Ühte kindlat õiget vastust ei ole. Mis puudutab mind, siis olen täiesti veendunud, et minu jaoks on õiged esimesed variandid. Kui sinagi oled samal arvamusel, siis küllap tead, et lahutamatu osa sellest on suur koormus. Tahes-tahtmata tekib vahel küsimus: „milline minu tegevustest on praegu üleliigne?“ Kõike, mida tahaks ja võiks teha, lihtsalt puht füüsiliselt ei jõua ja Aktivistide klubi liikmed leiavad end varem või hiljem olukorrast, kus tuleb uue ja põneva tegevuse nimel millestki loobuda. Ei ole mõistlik loobuda headest sõpradest, koolist ega huvitavast tööst. See, millest loobuda, on meie kõigi isiklik otsus. Viimane asi, millest näiteks mina loobusin, oli tänaõhtune pidu. Leidsin, et minu jaoks on arendavam lugeda kohustuslikku kirjandust ja läkitada vahelduseks ka kiri tipika häälekandja postkasti. Tipikas, mul on sulle üleskutse! Ole ülikoolis aktiivne. Kui sinu päeva koormab mõni tegevus, mida sa otseselt ei vaja, siis loobu sellest ja asenda see ülikooliga seotud tegevusega. Löö Studioosus poole pealt lahti ja vaata kalendrit! November on täis suurepäraseid üritusi, mis ootavad sinu osalust. Vali üks ja võta osa! Need võtavad sinult küll aega, kuid usu mind – see aeg ei saa olema mahavisatud! Seal kalendris on üritusi, mis on sinu aega väärt, seal kalendris on üritusi, mis on minu aega väärt. Muidu ma neid ei korraldaks! Nägudeni! Sass


Meie ülikool

Energianädal – ekskursioonidest elektriautodeni ehk kõik, mis on seotud energeetikaga! Katrin Köbas katrin.koebas@gmail.com

S

ügissemestri 12. õppenädal on energianädal. Nimelt korraldab Energeetikateaduskonna Üliõpilasnõukogu ajavahemikus 14.-19. november just sellenimelise projekti. Tegemist on küllatki suure ettevõtmisega, mille otseseks sihtrühmaks on energeetikateaduskonna tudengid, kuid loomulikult oodatakse üritusele ka teemast huvitatud õpilasi teistest teaduskondadest. SISUKAD PÄEVAD

„Energianädala“ raames kohale toodavaid elektriautosid võivad kõik uudistama minna ja nendega isegi proovisõite teha.

Et pärast kaheksandat nädalat võib märgata mõningast õppekoormuse langust, on energianädal just õige aeg erialase silmaringi laiendamiseks. Sel eesmärgil on plaanis korraldada kaks seminari: „Kes on insener?“ ja „Teadus meie majas“. Esimesel neist räägivad erasektori energeetikainsenerid oma töö olemusest ja sellest, mida tudengid ise mõne aasta pärast teha võiksid. Teisel seminaril tutvustatakse teadus- ja arendustöid energeetikateaduskonnas ning ühtlasi selle suuna perspektiivi karjäärivalikuna. Tudengite õppimismotivatsiooni tõstmise eesmärgil korraldatakse lisaks ekskursioon mõnda energeetikaalasesse ettevõttesse, nagu näiteks tehas või tööstuslik kõrgepinge katselabor. Energianädala lõpetab 19. novembril „Sügiskool“, mille raames antakse ülevaade energeetikavaldkonna aktuaalsetest teemadest. Vaatluse alla on sel korral võetud elektriautod: nende ehitus, sobivus Eesti oludesse, laadimisprotsess jm. Esinema tulevad oma ala asjatundjad nii ülikoolist kui ka vastavasse valdkonda kuuluvatest eraettevõtetest nagu Silberauto ja FS Team Tallinn. Et päev poleks sisustatud vaid teoreetiliste teadmistega, on korraldajatel plaanis teha ka töötuba. Vihjena võib öelda, et töötoas leiavad rakenduse ka filmi- ja reklaamialased teadmised.

MIKS OSALEDA? Energianädala raames korraldatavad töötoad ja ekskursioon annavad tudengile võimaluse ühendada teoreetilised teadmised praktikaga. Nii mõnegi tudengi jaoks võib üritus olla koguni inspiratsiooniallikaks lõputöö teema valikul. Vähemtähtsaks ei saa pidada ka püsivate kontaktide loomist hetkel töötavate või teadustööd tegevate energeetikainseneridega, kes tulevad energianädalale oma kogemust jagama. Üldiselt ongi ürituse eesmärgiks anda tudengitele ülevaade sellest, mida nad umbes kümne aasta pärast energeetikamaastikul teha võiksid ja millised on selle eriala perspektiivid. Kui praegu tundub, et näiteks sotsiaalvõi majandusteaduskonna õppuril energeetikaüritusele väga asja pole, siis see ei vasta tõele. „Energianädala“ raames kohale toodavaid elektriautosid võivad kõik uudistama minna ja nendega isegi proovisõite teha. Lisaks toimuvad erinevad mängud ja võistlused ning terve nädala jooksul on avatud infolaud huvitavate brošüüridega, mis tutvustavad nii töö- ja praktikatingimusi kui energeetikaalaseid arendusprojekte. Nii, et põnevat nägemist-kuulamist peaks kõigile jätkuma!

„Energianädala“ ajakava: T 15. november kell 12.00-13.30 seminar „Kes on insener?“ N 17. november kell 14.00-16.00 seminar „Teadus meie majas“ R 18. november kell 10.00-14.00 ekskursioon L 19. november kell 10.00-18.00 Sügiskool Lisainformatsiooni saab adressil www.ttu.ee/eyn

NOVEMBER 2011 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 5


Meie ülikool

Robotex 2011 joonejärgimisvõistlus Mikk Leini ja Tiit Rätsep TTÜ Robotiklubi MTÜ

S

el aastal toimub esmakordselt Robotexi ajaloos võistlus kahes kategoorias. Uutele robootikahuvilistele nii põhikoolis, gümnaasiumis kui ülikoolis, on jõukohasemaks osavõtuks kavas maha pidada robotite joonejärgimisvõistlus. Tegu on maailmas laialt levinud robotite võistlusalaga, kus robotid võistlevad valgele väljakule musta joonega märgitud raja kiiremini läbimise peale. Robotid, mis mööda joont sõita oskavad, on oma tööpõhimõttelt üpris lihtsad ja algajale väga heaks proovikiviks. Et esimest sammu kergem astuda oleks ja Robotexile osalema tulla julgeks, annab käesolev artikkel lühiülevaate joonejärgimisroboti ehitusest ja kutsub tudengeid osalema TTÜ Robotiklubi joonejärgijate ehitamise kursusel. Väljak, millel joonejärgimisrobotid sõidavad, on tavaliselt sile valge kattega linoleum, papp, puit või muu piisavalt tugev materjal. Väljakule on trükitud või värvitud 10 kuni 15 mm laiune must joon. Joone võib teha ka musta isoleerteipi väljakule kleepides. Rada, mille joon moodustab, on tavaliselt mõne meetri pikkune ning seda on käänakute ja ristmikega keerulisemaks ehk põnevamaks tehtud. Käänakute puhul on reeglites tihti ära märgitud ka nende minimaalne pöörderaadius - sellest sõltub põhimõtteliselt see, kui kiireks robotit võimalik teha on. Robotite suurused aga võivad olenevalt reeglitest varieeruda tikutopsist kuni ämbrini välja.

Kuidas siis robot ikkagi mööda joont sõita oskab? Selleks on vaja kahte asja mootoreid, mis võimaldavad robotil sõita ja pöörata, ning jooneandureid, mis joont detekteerivad ehk „näevad“. Tavaliselt kasutatakse joonejärgimisrobotitel ja paljudel muudelgi robotitel kahte paralleelset mootorit, millest üks veab ringi

Joonejärgija trajektoor, andurite olek ja mootorite kiirus 6 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . NOVEMBER 2011

vasakut ja teine paremat ratast. Sarnane diferentsiaalne pööramislahendus on kasutusel ka tankil. Kui mõlemad mootorid töötavad sama kiirusega, liigub robot sirgelt, kui erineva kiirusega, siis robot pöörab sõites. Kui mootorid töötavad vastassuundades, saab robot ka kohapeal pöörata. Kuna joonejärgimisülesandes robotil tavaliselt kohapeal pöörata pole vaja, saab kasutada ka Ackermani ehk tavalist sõiduauto moodi pööramist. Viimasel juhul saab joonejärgimisroboti teha suvalisest mänguautost. Jooneandurid on optilised andurid, mis mõõdavad valguse intensiivsust. Teadupäraselt peegeldab valge pind rohkem valgust ja must vähem. Kui jooneandurid on väljaku pinnale piisavalt lähedal, on nende abil võimalik kindlaks teha, kas nende alla jääb väljaku valge pind või must joon ehk põhimõtteliselt „näeb“ jooneandur joont. Jooneandurid on reeglina nööpnõelapea suurused elekt-


Meie ülikool

jooneandur näeb joont, peab robot kiirendama paremat või pidurdama vasakut mootorit - selle tulemusena pöördub robot ka vasakule, joone kohale. Kui joont näeb parempoolne andur, peab robot kiirendama vasakut või pidurdama paremat mootorit, mille tulemusena pöördub robot paremale. Niisugune lihtne algoritm on võimeline läbima üpris kiiresti ja töökindlalt enamiku joonejärgijate radadest. Tavaliselt kipub lihtsa algoritmiga ja väheste anduritega robot siiski raja peal pendeldama. Et seda vältida, kasutatakse keerulisemaid algoritme, näiteks PID regulaatorit, mis pöörab robotit täpselt niipalju kui vaja. Paremad algoritmid vajavad ka rohkem jooneandureid - 3 kuni 5 või isegi rohkem, et täpsemalt ja sujuvamalt robotit juhtida. Joonejärgijad robotid ongi nii populaarsed oma lihtsuse tõttu, aga huvitavad seetõttu, et erinevaid võimalusi seda lihtsate reeglitega ülesannet lahendada on väga palju.

Tegu on maailmas laialt levinud robotite võistlusalaga roonikakomponendid ja roboti põhja all jäävad nad väljakust umbes 3 mm kõrgusele. Et päevavalgus andureid ei segaks, kasutatakse jooneanduritena enamasti hoopis infrapuna spektripiirkonnas töötavaid andureid ning et väljakult oleks midagi peegelduda, siis ka infrapunavalgust kiirgavaid dioode. Tihti ongi infrapuna valgusdiood ja andurina kasutatav infrapuna fototransistor integreeritud ühte kompaktsesse elektroonikakomponenti. Joonejärgimisrobotite algoritm võib olla väga lihtne. Selleks, et edukalt rada läbida, piisab robotile kahest jooneandurist. Need kinnitatakse roboti esiosa alla- üks vasakule, teine paremale nurka. Selliselt ehitatud robot suudab võistelda programmikoodiga, mis annab robotile algul otsesuunalise liikumiskiiruse ja vastavalt jooneanduritelt saadud tagasisidele pöörab robotit nii, et joon jääks alati roboti alla, kahe anduri vahele. Kui vasak

2-3-liikmelised meeskonnad Pololu 3pi õpperoboti baasil valmis Robotexi reeglitele vastavad ja täiesti konkurentsivõimelised joonejärgimisrobotid. Kursuse haripunktiks ongi Robotex 2011, mis toimub 26. ja 27. novembril TTÜ-s. Roboti ehitamine annab osalejatele reaalse kogemuse mehhaanika, elektroonika ja tarkvara koostööst mehhatroonilises seadmes. Lisaks tehnilistele teadmistele omandavad osalejad ka väärtuslikke kogemusi meeskonnatööst ja õpivad planeerima tegevusi, saavutamaks eesmärke kindlateks tähtaegadeks. Robotiklubi huvides oleks kursuse käigus leida inimesi ka eelolevateks robotivõistlusteks üldisemalt. Lühikesed ja lihtsad kursused annavad osalejatele ettekujutuse sellest, mida tähendab ühe roboti ehitamine. Robotexi põhivõistlusel osalevad robotid on küll joonejärgijatest märkimisväärselt keerulisemad, aga ehitamise põhimõtted on alati samad. Erinevus joonejärgija ja ükskõik kui keerulise roboti vahel on tegelikult ainult ehitamisele kulutatud aeg. Olles ehitanud elus kasvõi ühe roboti, on inimene juba automaatselt osake väga väikeset eliidist, kes on oma kätega andnud rauale elu. Robotex 2011 ametlikeks Kuldsponsoriteks on ELFA Elektroonika ja Meiren Engineering. Suursponsor ürituse läbiviimisel on Enics.

TTÜ Robotiklubi korraldab 2011. aasta Robotexi raames toimuvale joonejärgijate võistlusele robotite ehitamise kursuse. Kursus saab alguse 27. septembril algava C-keele kiirkursusega, millega antakse tulevastele robotiehitajatele algteadmised programmeerimisest. Sellel kursusel on soovitatav osaleda eelkõige neil, kel puudub eelnev kogemus programmeerimises täielikult või on kogemusi lihtsalt vähe. Kursust viib läbi Robotiklubi ise ja see on osalejatele tasuta. Pärast kursust kuulutame välja ka mõned ajad, kus on võimalik tulla Robotiklubi ruumidesse ja panna kokku võistkonnad Robotexile minekuks. Kursuse raames ehitavad NOVEMBER 2011 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 7


Persoonilugu

Ajateenistus läbi sõduripoiste silmade

Mari Löper mari.loper@tipikas.ee

E

elmisel kuul ilmus Studioosuses arvamuslugu ajateenistusest pääsemise kohta, mille tõttu ummistus meie peatoimetaja postkast negatiivse sisuga kirjadest. Selleks, et leida teistmoodi vaatepunkt, otsustas Studioosus teha intervjuu kahe kodanikuga, kes olid juba ajateenistuse läbinud. Andres ja Priit (nimed muudetud – toim.) olid nõus meiega oma kodumaa teenimisest ausalt vestlema. Kus te aega teenisite ja kui kaua? A: Alguses saadeti mind Viru Jalaväepataljoni, mis paikneb Jõhvis. Sealt sain õnneks tulema ning kodule lähemale, kuna Jõhvi oli väidetavalt ülerahvastatud ning ruumi polnud. Esimesel päeval Jõhvis küsiti, kes tahavad ajateenistuse läbida Tapa linnas ning sellest pakkumisest keeldumine oleks olnud loogikavastane. Kohale jõudes pakuti, kas lähen Õhutõrje-, Suurtüki- või Pioneeripataljoni. Valisin Pioneeripataljoni, kuna seal tegeletakse lõhkamistöödega, takistuste ehitamistega ning neil on erinevat huvitavat tehnikat. Kirde Kaitseringkonnas ehk Tapa linnas viibisin 8 pikka kuud, täis katsumusi ja muidugi sõdurinalju. P: Teenisin Julius Kuperjanovi Üksikjalaväe pataljonis miinipilduja patareis. Minu riigi teenimine kestis tervelt 11 kuud. Lõpuks sain nooremseersandi paguni, seega viimased 6 kuud veetsin oma jagu juhtides. Vahepeal sai oldud ka Paldiskis, kus omandasin sideallohvitseri oskused. Kuidas käis teie jaoks arstliku komisjoni läbimine? A: Arstlikus komisjonis käisin mitu korda, visiidid olid pikad ning sisaldasid erinevaid uuringuid. Esimestel kordadel oli ikka lootus, et saab ajateenistusest vabaks, kuid mida rohkem ma seal käisin,

8 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . NOVEMBER 2011

seda enam sain aru, et ajateenistusest pääsu pole. Arstid õnneks mingeid sünnidefekte ei leidnud ning seega võib lugeda arstliku komisjoni läbimise edukaks, hindele 5.

mittesööjad - valmistuge. Edasi hakkasid klassiruumis õppetunnid ja mõnikord välitunnid ning palju harjutamist. Õppetöö lõppes õhtusöögiga, millele järgnes õhtune hügieen ja öörahu.

P: Kiirelt ja valutult.

P: Äratus, millele järgnes hommikuvõimlemine. Siis tuli kindlasti hommikune hügieen ja seejärel toit. Enamasti olid meilgi hommikusöögiks pudru ning võileivad ja joogiks kohv või tee. Siis viis tee hommikusse ülevaatusesse, kus vaadati üle juuksed, habe, vorm ja üldine puhtus. Sellele järgnes väljaõpe ja õhtul oli ikka natuke vaba aega ka. Siis sai puhketoas mänge mängida ja sõdurikodus puhata. Kõige tähtsam oli muidugi kell 21.00 „Aktuaalse Kaamera“ vaatamine, mis oli rangelt kohustulik ja siis tuli õhtune rivistus, kus iga kord laulsime hümni.

Kuidas toimub pataljoni valik, kuhu aega teenima saadetakse? A: Pataljoni või teenistuskoha valikus minul suurt sõnaõigust polnud ning ausalt öeldes oli alguses ükskõik. Kuna pandi kirja Viru Jalaväepataljon, siis hiljem Internetis „googeldades“ ning sain palju huvitavat infot - selgus, et on ka paremaid kohti. Aga mis oli tehtud, seda enam muuta ei saanud. Muidugi oli õnn minu poolel ning hiljem asjaolud muutusid. P: Mina valida ei saanud, pidin kohe Kuperjanovisse minema. Natuke kõhe oli sinna minna, kuuldu põhjal pidi seal kõige rangem kord olema, aga tegelikkuses ei olnud mitte midagi hullu. Kuidas seal olmetingimused olid? A: Olmetingimused olid üldiselt hea, kuna kõik hooned olid uued. Kuna meid oli kasarmus palju ja hügieenitoiminguid tehes jäi soojast veest väheks, siis enamus korrad sai pesta külma veega, mis ei olnud kõige meeldivam, aga ei midagi hullu. Paar korda tegime enne pesemist isegi kätekõverdusi, et keha oleks soojem. P: Üle keskmise head. Hooned olid kõik renoveeritud, nii et halba sõna pole öelda. Milline oli tavaline päev teenistuses? A: Algas hommikuse äratusega, pärast seda kohe võimlema ehk tuli joosta paar suuremat tiiru ning teha puusaringe ja kätekõverdusi. Nädalas paar korda oli ikka korralik ei-viitsi tunne hommikusel võimlemisel. Edasi oli igahommikune hügieen: habeme raseerimine oli sellest kõige olulisem osa. Pärast seda läksime rühma koosseisus sööma. Peaaegu igal hommikul serveeriti putru, nii et pudru

Mis teile ajateenistusejuures meeldis/ ei meeldinud? A: Korrektne vastus oleks, et kõik meeldis. Kõige rohkem meeldis muidugi nalja teha ning hiljem tehtud nalja eest kätekõverdusi teha, sest millegipärast ei saanud „ülemused“ naljast aru. Meeldimise alla võib lisaks veel panna: sport, uued tuttavad, erinevate asjade lõhkamised (puupakkudest kuni autodeni), sildade ja tõkete ehitamised ning muidugi meeldis eneseületamine. Selle all mõtlen, et ükskõik, kui jabur ja mittevajalik tundus kõrgemas auastmes ajateenistuja või kaadri kaitseväelase käsk, tuli seda täita ning enda arvamus alla suruda. Füüsiliselt tuli ennast ületada vaid ühel korral, milleks oli täisvarustuses lõpurännak. „Ei meeldi“- kategooriasse läheb mõned üksikud ajateenijad, kes olid määratud jao ülemateks. Eks osadele inimestele lööb ikka võim pähe, kuid ei olnud midagi hullu, sest võtsin halbu asju läbi huumori. P: Ei meeldinud, et see tohutult venis. Minu arvates võiks ajateenistus olla lühem ja efektiivsem, vahepeal oli liiga palju aega tühist ootamist. Noh muidu, poistele ikka meeldib sõda mängida ju. Vahepeal oli päris vahva. Kas seal oli kõik tõsine või sai ikka nalja ka?


FOTO PETER STUMBUR

Persoonilugu

A: Nalja sai täpselt nii palju, kui ise tegid ehk siis palju. Õnneks oli enamikel rühmakaaslastest huumorisoon õige koha peal. P: Vahepeal sai lausa niipalju nalja, et ülemused olid sunnitud naerjad lennukina (tehes piiks-piiks) ümber rühma jooksma saatma. Muidugi ajas see rühmas teisigi naerma ja nemad lisandusid ka niiöelda ’’orbiidile’’. Tõsiseks muutus asi siis, kui päris moon kätte anti, siis enam nalja ei olnud. Muidugi üldiselt ülemuste juuresolekul oli asi ikka tõsine. Rääkige mõni huvitav või naljakas seiklus ajateenistusest? A: Naljakaid situatsioone oli väga palju ning kõiki neid kirja pannes saaks lühikese raamatu. Mõni lühem näiteks. Oli test ning küsiti, kuidas miini demineerida, mille peale üks sõdur vastas, et hüppad miini peale. Rühma ülemale ei tundunud see üldse naljaks ning saatis sõduri kümne miiniga, mille kaal oli kokku umbes 100 kg, ümber kasarmu jooksma. Selle peale sai aga naerda küll. Mingil ajal sai sama ajateenija jälle mingi totrusega hakkama ning talle öeldi, et häire gaas ning ta pidi gaasimaski pähe panema, aga ta unustas enne filtri korgi ära võtta ja hakkas kergelt lämbuma ja rabelema ning jälle ei saanud terve tuba naeru pidama. Eks nende situatsioonidega on ikka nii, et kui olen nende sees, tundub antud hetkel kõik väga naljakas.

P: Neid on ausalt öeldes jalaga segada, nii et ei tea kohe, mida rääkida. Eks ikka omamoodi seiklus oli Kevadtorm, kus sai kõike õpitut rakendada ja tõeliselt metsi tundma õppida... Kui nüüd meelde tuletama hakata, siis meeldejääv seik oli niiöelda ’’vagla’’jooks, kus ajateenijad tõmbasid magamiskotid selga, lukk lõua alla kinni, ja hüppasid koridori otsast teise. Kas ülemused peedistasid ka teid? A: Maksimaalselt minimaalselt palju. Eriti siis, kui keegi vastu hakkas või millegi halvaga hakkama sai. Peamine „peedistamise“ viis oli kiiruse harjutamine. Küll kiiresti riidesse, kiiresti magama jne. P: Kaader ikka ’’peedistas’’ ka natuke. Kui oli tahtmist, leiti ükskõik, millisest kotist üks liivaterake, mis võis maksma minna juba linnaloa. Miks mõned peavad olema ajateenistuses 8 kuud, mõned 11 kuud? Millest see erinevus tuleb? A: 8 kuud teenivad ajateenistuses noored, kellest saavad tavalised sõdurid. 11 kuu jooksul saavad noortest jaoülemad ja autojuhid - nii lihtne see ongi. Kuna aga ei olnud soovi väga kaua ajateenistuses olla, siis otsustasin 8 kuu kasuks.

P: Nende kolme kuu jooksul, mis 11-kuulised rohkem on, saavad nad vastavalt teiste juhtimiseks oskusi, aga need, kes allohvitserideks ei sobi või ei taha, õpivad veokit juhtima. Kuidas tagantjärele hindade seda kogemust, kas tuli kasuks või mitte? A: Kui mul kunagi elus on vaja maa sisse aiaposti auku teha või sõiduauto kabrioletiks muuta lõhkeainega, siis küll. Minu jaoks oli kõik muu juba varem tuttav, kuna olin enne ajateenistust läbinud Piirivalve kolledzi. P: Usun, et mingil moel tuli ikka kasuks. Sai natuke teistviisi elu proovida. Üldiselt olen pika unega, aga seal sai ikka igal hommikul kella kuue paiku ärgatud, vahepeal ei saanud üldse magada, aga eks see oli ka omamoodi seiklus. Kas soovitate teistel läbida ajateenistust? A: Tavalisele noorele on seal palju uut ja huvitavat. Muidugi minge kõik ja tundke sama, mis mina. Te ei oska arvata, mis teid ees ootab. P: Mõnele tuleb see kindlasti kasuks. Mina isiklikult teist korda enam ei läheks.

NOVEMBER 2011 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 9


Rahvakalender

Mardipäeva tarkused Karel Tõnson karel.tonson@tipikas.ee

K

indlasti mäletavad paljud, kuidas nad end väiksena erinevatesse kostüümidesse riietasid, näo pähe tegid ja naabrite uste taha komme küsima jooksid. Algupäraselt on Mardipäev tekkinud püha Martini surmapäevast 11. novembril. Kuid Põhjamaades, sealhulgas ka Eestis, on seda päeva seostatud pigem Martin Lutheri sünnipäevaga 10. novembril. Selle püha tõlgendusi on samuti erinevaid.

Mardirituaalidel oli kindel järjekord. Kõigepealt koputati uksele ja paluti lauluga luba sisse tulla. Kindlasti tasub mainida, et tavaliselt kuulus mardisalga sisse ka üks pillimees. Seejärel võttis mardiisa oma kotist peoga viljateri ja külvas need näiliselt loitsu saatel põrandale. Samamoodi nagu jõuluvana, kontrollisid mardid laste lugemist ja käsitöödeoskust. Järgnesid mõistatused, mängud, tantsimised ja muud etteasted. Lisaks kõigele oli mardiisal üheks huvitavaks kombeks anda igale pereliikmele vitsakimbuga üks hoop ja soovida tervist. Järgnes

Tuntuim Mardipäevale iseloomulik legend räägib, et püha Martin lõikas oma mantli pooleks, jagamaks seda kerjustega. Sealt ongi arvatavasti kostüümide komme alguse saanud. Kuid sellest mitte väga palju erinev legend räägib rohkem Martin Lutherist ja tema naisest, kes olid kerjustena ringi liikunud. Rahvakalendri poolest on Mardipäeva seostatud ka aastavahetuspühaga. Ehk siis hingedeaja sisse jäävat mardipäeva on tähistatud ka kui surnute mälestamist. See võib olla ühtlasi seotud sellega, et üsna sarnase nimega on surmahaldjas Mardus. Lisaks eelnimetatule on loetud Mardipäeva ka väliste tööde lõpu ja talviste tubaste tööde alguse ajaks. Kõige tuntum Mardipäeva komme on mardisantide ringijooksmine, mis toimus mardipäeva eelõhtul. Sel ajal käisid mardisandiks jooksmas noormehed, kes proovisid end rõivastusega võimalikult äratundmatuks teha. Samuti olid loomakostüümides mardikaru, -hobune, -sokk jt. Mardipäeva traditsiooniliseks toiduks oli hani, mida söödi küll vaid jõukamates peredes. Kuid selleks puhuks tapeti ka kukkesid ja kanu. Mardipäeva eesmärgiks oli eeskätt käia perest perre, soovida vilja- ja karjaõnne ning saada vastu kingitusi. Kokkuvõtteks on mardipäev põlluviljakusele pühendatud meestepüha, karjaõnne ja naiste pühaks loetakse aga kadripäeva. 10 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . NOVEMBER 2011

martide mangumislaul, millega paluti külakosti: toitu, raha, magusat vms. Pärast seda järgnes tänulaul ja pererahvale veelkord kõiksuguse õnne soovimine. Ja ka see ei olnud veel kõik. Lahkumislaulus jäeti hüvasti pererahvaga ja lubati järgmisel aastal naasta. Martide mittesisselaskmisel mängisid nad aga mitmeid ebameeldivaid tempe. Tänapäeval on mardijooksmine jäänud peamiselt laste teha, kes erinevate laulude ja luuletustega pererahvalt maiustusi välja meelitada püüavad.


Meie ülikool

Noored ja ambitsioonikad tudengid tutvusid Üliõpilasesinduse tegevusega

S

uur plakat üliõpilasesinduse ruumi ees tuletas 6. oktoobril meelde samal kuupäeval toimuvat infoõhtut. Tõsi küll, esimene taoline üritus leidis aset juba augusti lõpus. Küll aga tõdes üliõpilasesinduse juhatuse liige Karmen Kütt, et seekordne ettevõtmine oli palju paremini organiseeritud ja kõik toimus kiiremini, kuna eelmise korra kogemusest oli nii mõndagi õpitud. Suurema osa ajast sisustas lõbus orienteerumine esinduse ruumides, Tudengimajas ja Tipilas. Noored uudistajad jagati rühmadesse ja koos tuli läbida kümmekond kontrollpunkti. Lahendama pidi ülesandeid erinevatest eluvaldkondadest - poliitikast teaduseni, kusjuures suur osa probleemülesannetest põhines reaalsetel situatsioonidel. Õhtu jätkuks oli korraldajatel planeeritud mõnus juturing söökide-jookidega, et vabamas õhkkonnas küsimustele vastata ja infot jagada. Samuti vaadati ühiselt orienteerumise käigus valminud videosid, milles osalejad avaldasid arvamust näiteks teemal, miks olla aktiivne. Eks enda nägemine suurelt ekraanilt ole ikka veidi piinlik, kuid üldist meeleolu see rikkuda ei suutnud. Kuigi esinduse õhtule tuli palju huvilisi, ei olnud nende seas ühtegi välistudengit. Ometi õpib TTÜ-s ju suhteliselt arvukas muukeelne seltskond! Nenditi, et seni pole tõesti teistest riikidest pärit õpilaste kaasamisele suurt tähelepanu pööratud. Ühe põhjusena toodi välja, et enamik projekte, kuhu esinduse uusi liikmeid kaasatakse, on seotud eelkõige eesti õpilaste ja nende probleemidega. Siinkohal on oma roll ka keelebarjääril. Karmen Kütt lisas siiski, et selles valdkonnas loodetakse areneda ning ehk on juba mõne aasta pärast esinduse liikmete hulgas ka välismaalasi.

ESINDUSEGA TUTVUTUD, MIS EDASI? Saanud ülevaate esinduse tegevusest ja otsustanud ühinemise kasuks, tekib nii mõnelgi ilmselt kahtlusi liikmeksolemise perspektiivikuse suhtes. Eriti arvestades, et uusi liitujaid on küllatki palju ja tegevust ei pruugi ehk kõigile jätkudagi. Kuigi ka endal peab olema paras annus ambitsioonikust ja aktiivsust, töötab üliõpilasesindus selle nimel, et kõik liikmed tunneksid ennast juba varakult organisatsiooni osana. Sel eesmärgil korraldatakse liikmeankeedi täitnutele näiteks intervjuud, mille käigus peaks selguma tudengit huvitavad valdkonnad. Uued liikmed saavad esialgu vabatahtliku staatuse, mis tähendab võimalust osaleda lihtsamate projektide elluviimises. Lisaks uute kontaktide ja kogemuste saamisele, on igaühel võimalik nö projektmeeskonna ametiredelil ka aegamööda tõusta. Esinduse õhtu eesmärgiks polnud aga ainuüksi uute liikmete värbamine. Sama oluliseks peetakse üldise teavitustöö tegemist, et õpilaskonna mälus alati olemas olla. Liitumine ei pea tingimata toimuma vahetult pärast infoõhtut, seda on võimalik ka hiljem teha. Oluline on, et noortele sai selgitatud, mis on Üliõpilasesindus ja millega seal tegeletakse, ning et ka organisatsiooni read mõningast täiendust leidsid!

FOTOD Katre Tiimla

Katrin Köbas katrin.koebas@gmail.com

NOVEMBER 2011 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 11


Meie ülikool

"Iga päev tunnen, kuidas ma õpin ja Liis Elmi Sihtasutus Noored Kooli Tallinna esindaja www.nooredkooli.ee "Usun, et igale lapsele on võimalik iga aine koolis selgeks teha ja õpetaja peamiseks ülesandeks ongi huvi tekitamine. Soovin tekitada lastes huvi matemaatika vastu – see ei ole lihtsalt arvutamine, vaid palju loogilisi seoseid ja elulisi ülesandeid." Silvia Kuusk Noored Kooli 5.lennu osalejad on alustanud õpetamist koolides üle Eestimaa. Programmi eesmärgiks on haridustead-

like liidrite kasvatamine erinevatel erialadel ning pärast kaht aastat õpetamist on noored vabad tegema mida iganes. Noored Kooli programmis lihvib osaleja enda suhtlemis- ja esinemisoskusi ning mõjutab igapäevaselt keskmiselt 100 õpilase elu. Kuid osalemine on tänu raskele tööle ja intensiivsetele koolitustele erakordselt väljakutsuv. 5. lennu osalejate hulgas on ka Tallinna Kunstigümnaasiumis matemaatikat õpetav Tallinna Reaalkooli ja Tartu Ülikooli vilistlane Silvia Kuusk, kelle esimeste nädalate koolielamustest võiks juba raamatu kirjutada. Arusaama uue õpetaja esimestest koolitegemistest saad kujundada

Silvia poolt jagatud mõte kaudu Noored Kooli blogist: "Ma olen nüüdseks õpilaste tegevusi juhtinud juba rohkem kui kaks kuud. Tunne on hea – teen õiget asja! Kindlasti tekitavad õige tunde minu inimesed, kes on mulle inspireerivad ja alati olemas. Nendeks on mu oma Noored Kooli lennukaaslased, kellega koos oleme arenenud ja õppinud, et oma alguseks valmis olla. Oleme juba jõudnud ka üksteisel tundides külas käia. Eriti värskendav ja lõbus oli kogemus, kui tegime Loo Keskkooli geograafiaõpetaja Lauraga üllatusvisiidi Kose Gümnaasiumisse, kus eesti keele ja kirjanduse õpetajaks on meie Helen. Minuga samast lennust õpetab Kunstigümnaasiumis ka lennukaaslane Jüri, kelle klass asub täpselt minu klassi all. Temaga hoiame üksteisel silma peal, et kas kõik on ikka korras ja kas vajalikud toimetused on tehtud. Head tutvused on ka Noored Kooli eelmiste lendude inimestega. Näiteks 3. lennu vilistlane ja TTÜ lõpetanud Kärt õpetas enne mind samas koolis matemaatikat ning aitab mind materjalide ja näpunäidetega. Kärt käis ka minu esimesi tunde jälgimas ning andis kõvasti tagasisidet. Ükskord 11. klassi matemaatikatunnis jälgis üks poiss meid Kärdiga väga pikalt ja pingsalt ning lausus viimaks, et mina ja Kärt pidavat ühte nägu olema. Sellepeale me muidugi naersime ja vastasime, et ju me siis oleme matemaatika nägu.

Aa.. nii lihtne ongi või?

Tutvusin osade oma õpilastega juba augustis, kui nad vastasid mulle oma suvetöösid. Mul on 2 kümnendat, 1 üheteistkümnes ja 3 kaheteistkümnendat klassi. Kohe oli näha, kas õpilastel on enne olnud Noored Kooli õpetaja või mitte. 11. ja 12. klassi õpilased suhtusid mu esimesel tunnil tehtud grupitöösse hästi ja tegid kõike kaasa. Segaduses näod oli 10. klassi õpilastel: matemaatika tund ju - mis grupitöö? Mis kokkulepped ja tagajärjed? Kellele? Sellest 12 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . NOVEMBER 2011


Meie ülikool

arenen. See on hea tunne." hoolimata olid nad avatud ja võtsid minu ja mu ideed kenasti vastu. Üks klass on mul natuke mässumeelsem ja nõuab igale korralduslikule kokkuleppele selgitust. Aga nad meeldivad mulle. Nendega ei tea kunagi ette, milliseks tund klassis kujuneb.

Et keskkonda nii endale kui õpilastele meeldivamaks muuta, korraldasin klassis ka pinke ümber, lasin riiuli juurde tuua ja kella tagumisse seina riputada

riiuli juurde tuua ja kella tagumisse seina riputada. Ja kui ma juba töömehega jutu peale sain, siis lasin ka oma ilusate matemaatika joonlaudade tarvis seinale konksud teha! Seinale kleepisin Noored Kooli väärtuste plakati ja boonustesüsteemi õpilastele. Viimase puhul on nii ilus vaadata, kuidas boonustesüsteemi kujundid aina enam värviliste kleepsudega täituvad!

Tunne on hea – teen õiget asja! Oma klassiruumi sain juba augustikuus, mida sellest saati täiustanud olen. Kohe esmalt viisin sinna kõige tähtsama õpetaja taime üldse – kaktuse. Et keskkonda nii endale kui õpilastele meeldivamaks muuta, korraldasin klassis ka pinke ümber, lasin

Päevad on iseenesest pikad – iga päev olen viimane õpetaja, kes oma võtme õpetajate tuppa ära viib ja oma jaki garderoobis selga tõmbab. Viimasel tööpäeval tunnen, kuidas olen energiast tühi ja endast kõik andnud. Siis hakkan aga jälle energiat koguma, et uueks nädalaks valmis olla. Ometi on iga päev erinev ja põnev. Astud klassi ette ja sa tegelikult ei tea, kuidas õpilased selle tunni teema vastu võtavad ja milliseid küsimusi esitama hakkavad. Annad endast kõik, et neile tund meelde jääks. “Aa.. nii lihtne ongi või?”, “Rohkem ei pea edasi midagi tegema, et see ongi vastus või?” Sellised küsimused paitavad kõrvu. Jään nüüd homset ootama, et saaksin jälle klassi ette minna ja oma õpilastega suhelda.

Sel aastal otsitakse osalejaid 6.lendu. Kandideerimiseks tuleb täita avaldus kodulehel www.nooredkooli.ee enne 2. detsembrit. Programmi tutvustav infotund toimub 23. november kell 18:00 TTÜ majandusmaja ruumis X-314. Lisainfo saamiseks võta ühendust ühe Noored Kooli esindajaga: Liis Elmi (liis@nooredkooli.ee) Kert Kivaste (kert@nooredkooli.ee) NOVEMBER 2011 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 13


Arvamus

Ajateenistus pole vältimiseks Aivo Vahemets Nooremleitnant Kaitseväe peastaabi teavitusosakond Majandusteaduskonna magistrant

need, kes soovivad saada tõsisemat juhtimiskogemust ja õppida seersandiks või omandada sõiduki juhiluba.

L

Kolumni autor väidab, et temast ei saaks head ajateenijat. Tahaksin teda ja kõiki teisi koolikaaslasi, kes samamoodi mõtlevad, julgustada, et ärge alahinnake ennast. Olenemata sellest, kui ebameeldiv või raske see ka ei tunduks, tasub ennast siiski proovile panna. Oma võimekuse piire saab nihutada endalegi teadmata kaugustesse. Nii võib enda üllatuseks avastada, kuidas füüsiline vorm paraneb, kuidas distsipliini mõiste kas või õigel ajal õigesse kohta jõudmise kaudu selge vormi ja kuju saab ning kuidas korras riietekapp ja eluruum elu mõnusavaks muudavad.

Maailm tundus ebaõiglane – kooli sai just läbi, töökoht oli olemas ja kõik maailma teed olid valla. Tolleaegne 12-kuuline ajateenistus ei sobinud kuidagi sellesse idüllilisse maailma. Ja ma ei hakka salgama, et see aasta ei olnud kergemate killast ning et saadud kogemusi õppisin hindama peamiselt alles pärast teenistuse lõppu.

Kindlasti on paljud üliõpilased nõus oma elukorraldust muutma, kui neil avaneks võimalus vahetusüliõpilasena paariks semestriks või aastaks välismaale õppima minna. Need võimalused tulebki vastu võtta, aga ka ajateenistusse tuleks suhtuda kui võimalusse, mitte kui tüütusse kohustusse. Selle asemel, et püüda vabastavat perearstitõendit või üritada veenda arstliku komisjoni psühholoogi oma meeleseisundi ebastabiilsuses ning riskida hiljem takistustega juhiloa saamisel, on ehk lihtsam teenistuses ära käia. Omandada mõni eriala, teha juba teenistuse ajal endale B- ja C-kategooria juhiluba ning õppida seda, mida kusagil mujal on raske omandada. Kaitsevägi vajab oma ridadesse haritud ja edasipüüdlikke inimesi. Kahju, kui üliõpilastest noormehed kergekäeliselt oma võimalusest loobuksid.

ugesin huviga eelmises numbris ilmunud kolumni, kus tudengitele jagati soovitusi ajateenistusest pääsemiseks. Põhjus, mis mind sellele kirjatükile vastama ajendas, on peamiselt see, et autori mure on mulle tuttav. Ka mina ei olnud 15 aastat tagasi vaimustuses, kui paar nädalat pärast Tallinna Majanduskooli lõpetamist potsatas mu kirjakasti ajateenistuse kutse ja ma umbes kuu aega hiljem ennast sidepataljoni kasarmust avastasin.

Aga kindlasti ei kahetse ma „raisatud“ aastat. Hiljem saab aru, et aastaga ei muutu „tsiviilis“ suurt midagi ning kaitseväes kogetu ja õpitu kaalub aasta „vabaduses“ üle. Ajateenistuses õpitut läheb hiljem tarvis. Jah, loodetavasti ei tule meist kellelgi automaadiga rindele minna, aga kaitseväeteenistusest saadud sotsiaalseid oskusi ja juhtimiskogemust ei tohiks samuti alahinnata. Millal veel pannakse sind tuppa 10-20 täiesti võõra inimesega ning sul tuleb õppida nendega läbi saama ja koos tegutsema? Teenistuses olles käiakse koos läbi tulest ja veest ning leitakse sõpru, kellest mõned jäävad kaaslasteks kogu eluks. Õpitav kohanemisvõime aga aitab hiljem näiteks töökohavahetusel paremini hakkama saada. Lisaks on praegune teenistus muutunud selliseks, nagu mina seda toona ideaalis ette kujutasin – 12-kuuline teenistus on asendunud 8-kuulisega, mis tähendab aktiivse väljaõppega täidetud aega ja vähem passimist ning pärast esimesi kuid saab korralik ajateenija pea igal nädalavahetusel ka koju linnaloale. 11-kuulise teenistuse saavad nüüd valida vaid

Kahtlemata tuleb muresid jagada ja nendest peab inimestega rääkima. Iseasi, kas teha seda avalikult arvamusloo kujul, mis jagab soovitusi ajateenistusest kõrvale hiilimiseks. See ehk ei ole kõige parem mõte. Kuidas üldse suhtuda kõrgharidusega inseneri või ärijuhti, kes vabastati teenistusest, kuna tal paberite järgi „kupli all mõni suurem kruvi

14 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . NOVEMBER 2011

logiseb“? Selle inseneri vastutusel võib olla silla- või majaehitus ning see ärijuht peab ehk vastutama mitmekümne töötajaga ettevõtte käekäigu eest. Või kuidas suhtuda inimesse, kes on teadlikult oma riiki petnud? Loodetavasti ei satu kellegi sedalaadi avalikud mõttekäigud mõne tulevase tööandja lauale. Millise mulje jätab potentsiaalne töötaja, kes kohustustest kõrvalevingerdamisega nii julgelt silma paistab? Kaitseväes ja Kaitseressursside Ametis on kindlasti sobivaid inimesi, kellega oma muret jagada, nõu küsida ja probleemidele lahendus leida. Olgu see lahendus siis küsijale soovikohane või mitte. Teenistuse läbib tegelikult umbes 40 protsenti Eesti meeskodanikest. Miks mitte olla uhke kuulumise üle nende hulka, kes on ajateenistuse kogemuse võrra rikkamad? Ajateenistuse läbimine avardab ka töökoha valikuvõimalusi, sest kunagi ei tea, millal see Eesti väikesel tööturul kasuks võib tulla. Ei tasu seda võimalust välistada. Näiteks Soomes on ajateenistuse läbimine eeliseks juhtivale töökohale kandideerides. Usun, et ka Eesti on liikumas samas suunas. Nii kaalukaid otsuseid, nagu ajateenistuse läbimine, ei tasuks teha uisapäisa. Pigem seitse korda mõõta ja üks korda lõigata. Sellest otsusest võib edaspidises elukäigus nii mõndagi sõltuda. Alati ei pea minema lihtsama vastupanu teed ja valima seda, mis tundub hetkel kõige mugavam. Mõelge ajateenistuse küsimus enda jaoks hästi läbi, rääkige tuttavate ja pereliikmetega ning käituge nii, et te seda hiljem kahetsema ei peaks.


21 – 27 november Novembri kolmas nädal on Tipika Teadusnädal! Selle eesmärk on teha teadus tudengitele veelgi põnevamaks läbi teadusteemalise üritustesarja. Tipika Teadusnädalal tasub osaleda, sest siit algab avastus!

TIPIKA TEADUSNÄDAL VIIB SIND LABORITESSE, TUTVUSTAB SULLE TEADUST, ANNAB VÕIMALUSE LUUA ISE MIDAGI UUT JA AINULAADSET, INSPIREERIB JA LAHUTAB SINU MEELT.

MILLAL?

MIS? KUS?

E

T

K

Laborite külastamine

Laborite külastamine

p24

I korpuse fuajee infolaud

I korpuse fuajee infolaud

Tudengimaja

N

R

Tipika TeadusLaborite konverents külastamine Tudengimaja

I korpuse fuajee infolaud

L

P

Robotex 2011 Robotex 2011 Spordihall

Spordihall

ÄRA MAGA MAHA, SAA OSA INSPIRATSIOONIST NÜÜD! Kõik Tipika Teadusnädala üritused on tasuta! Kohtade arv on piiratud! Registreeru Tipika Teadusnädala üritustele I korpuse fuajee infolauas, või aadressil: teadus@tipikas.ee


Teadus seletab

Ühe paradigma murdmine Victor Alari victor.alari@phy.sea.ee

K

ui kaugele oled sa valmis minema, näitamaks, et sul on õigus? Veenvatele katseandmetele toetudes ning inimliku kaastunde tõukel jõi 1985. aastal Dr. Barry J. Marshall Helicobacter pylori’t (helikobakter) sisaldavat kokteili, mille tulemusena tekkis tal maolimaskestapõletik (edaspidi: põletik), mis loob soodsa pinnase maohaavandite ning pikemas perspektiivis ka maovähi tekkeks. Selle loomkatsega tõestas Marshall lõplikult, et helikobakter põhjustab põletikku. Kuni selle ajani valitses paradigma, et põletiku põhjuseks on stress, väär toitumine, isikuomadused ning geenid. Teisisõnu öeldes, kui sa oleksid 80ndatel arsti juurde läinud selle probleemiga, oleks arst sind süüdistanud halbades elukommetes. Tänapäeval tuleb krõbistada natuke antibiootikume ning mittekroonilise põletiku korral saad terveks kiiresti, juhul kui sul pole muidugi resistentsust välja kujunenud.

Kui kaugele oled sa valmis minema, näitamaks, et sul on õigus?

Miks siis ikkagi valitses selline paradigma? Miks oldi nii surmkindlad, et elukombed põhjustavad kõhuhädasid. Miks idee, et põletiku põhjuseks võiks olla bakter, tundus liiga julge? Seda sellepärast, et maomahl on sama happeline kui autoaku vedelik ning bakterid sureks kohe, mistõttu ei saa ta olla ise haigukolde tekitaja. Minu kui füüsiku meelest

tundub see paradigma loogiline, aga ma tean ka seda, et loodus on imeline ja me teame sellest väga vähe. Helikobakter (Joonis 1) on nii osav, et ta suudab seal karmis keskkonnas elus püsida. Ta toodab ensüümi nimega ureaas. Ureaas lõhub uurea (mida on maos piisavalt ning mis on happeline) molekulid vesinikkarbonaadi iooniks ning ammooniumiks, mis mõlemad on tugevad alused. Keemiatunnist on meeles see, et alus ja hape koos neutraliseerivad üksteist. Seega helikobakter tekitab enda ümber aluselise pilve, mis neutraliseerib ümbritseva happe ning organism saab edukalt elada. Geniaalne! Kuigi Marshalli inimkatse tundus väga emotsionaalne ja hullumeelne, siis tegelikult oli sellel väga tugev teaduslik väärtus ja tagapõhi. Nimelt selleks, et

kui sa oleksid 80ndatel arsti juurde läinud selle probleemiga, oleks arst sind süüdistanud halbades elukommetes

kindlaks teha, kas just konkreetne haigusetekitaja põhjustab seda konkreetset haigust, peavad olema täidetud nn Kochi postulaadid. Kolmas postulaat ütleb,

16 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . NOVEMBER 2011

et terve organismi nakatamisel puhaskultuuriga peavad ilmnema sellele haigusele iseloomulikud tunnused. Terve organism oli antud juhul siis Marshall ning puhaskultuur ühe haige patsiendi seest võetud helikobakter. Mõned päevad peale kokteili joomist tekkisid tal sümptomid, nagu iiveldus, mittehappelise vedeliku oksendamine (pärast pidu oksendamine on tavaliselt kurku põletav ning seega happeline!) ning halb hingeõhk. Eksperimendi kümnendal päeval tehti talle endoskoopia ning leiti bakter. Seega oli tõestatud, et helikobakter on patogeen (haigusetekitaja). Lõpetuseks tahaks märkida, et valdav enamus teadlasi on pereinimesed, mitte üksikud hundid. Asjaolu, et mees pidi olema pea ning naine kael, mängis ülisuurt rolli ka antud katses. Nimelt ei rääkinud Marshall oma naisele midagi sellest, et ta nakatas end bakteritega. Neil oli 4 last (tol momendil vanuses 12 a, 10 a, 7 a ja 4 a) ning kaks nädalat enne nakatamist oli naine sattunud autoavariisse, mille tulemusena murdis ta kaks roiet. Seega lisaks nelja lapse kantseldamise-


Teadus TTÜ-s

Kuidas saada keemikuks... Kristiina Pilt Rakenduskeemia ja biotehnoloogia III kursus kristiina675@hotmail.com

L

oodusteaduste maja neljanda korruse koridori lõpus asuvad salapärased klaasuksed, kus edasi-tagasi käivad vaid valgetes kitlites hirmuäratavalt tarkade nägudega professorid. Uksest pääseb läbi vaid kiipkaardi ettenäitamisel, mis on ainult valitutel. Esmapilgul tundub kõik nii kauge ning kättesaamatu.

Joonis 1. Helikobakter kõhu epiteelrakkudel (http://3.bp.blogspot.com/_ kCCYQNbaHYU/TPZrtWiSa4I/ AAAAAAAAAAg/2QUIoMu84Es/s1600/Helicobacter.jpg)

le, murtud roietele, majapidamistöödele ning muudele kohustustele, pidi ta veel poputama oma meest, kes oli meelega haigeks jäänud ning kes oli potentsiaalne nakkusallikas lastele. Vot. 2005 a Nobeli meditsiinipreemia said Austraalia teadlased Barry. J Marshall ning J. Robin Warren helikobakteri avastamise eest ning selle rollis gastriidi ja maolimaskestapõletiku tekkes.

Ometi pole miski võimatu: labori uksed võivad avaneda juba pärast esimest semestrit. Minu jaoks oli võluvõtmeks orgaanilise keemia eksami hea tulemus. Sellele järgnes sõbralik vestlus õppetooli juhatajaga ning andnud jah-sõna, et olen tubli, korralik ja töökas, saingi juba järgmisel päeval neist müstilistest ustest iskliku kiibiga siseneda. Töö laboris on põnev. Näiteks kui omavahel segada 30 μl püridiin–2-akrüülaldehüüdi ja mõni ekvivalent sekundaarset amiini 300 μl tolueenis, võin täheldada ligikaudu 6 tunni järel reaktsioonisegu kerget värvimuutust. Kuigi lähteained on katsest katsesse enam-vähem samad, võib produkti värvus varieeruda neoonkollasest tumepruunini. Kui järgnevate analüüside käigus selgub, et sünteesitud aine on puhas ja saagis suur, tekib taht-

mine hõisata. Samas tuleb valmis olla ka pettumusteks, kus ööpäeva kestnud reaktsiooni tulemusena mitte midagi tekkinud pole. Vahel ei märkagi, kuidas hommikust on saanud õhtu ja olen laboris veetnud juba üheksa pikka tundi. Praegu tegelengi kirjeldatud reaktsioonidega, kus tulemuseks on erinevad indolisiini derivaadid. Sel moel püüan leida optimaalse viisi võimalikult suure bioaktiivsusega indolisiinide sünteesiks. Sellistel ainetel on väidetavalt antibakteriaalne ning viiruse- ja põletikuvastane toime, mistõttu saab neid edukalt kasutada farmaatsiatööstuses.

Väikese teadustööga saabki algust teha juba teisel kursusel. Esimeste päevade hirm, et mitte midagi ei oska ja millestki aru ei saa, kaob peagi, sest kogu tööd jälgib, õpetab, suunab juhendaja. Tema on tegelikult see, kes omab ettekujutust ja selget ülevaadet, milleni me jõuda tahame. Ei pea kartma, et laborisse sisendes peetakse sind juba valmis keemikuks. Selleks saadakse pika, aga huvitava tee tulemusena. Minagi olen alles keemikuks saamise esimestel kilomeetritel. Tegelikult leidub loodusteaduste maja kõikidel korrustel mõni salapärane klaasuks, mille taga sünnivad iga päev uued ideed ja teadmised. Sissepääsuloa annab huvi keemia vastu, olgu selleks siis orgaaniline, analüütiline või hoopis biokeemia.

NOVEMBER 2011 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 17


20.00 Tipikas TV uudiste ühisvaatamine

T1 Best Insenerivõistlus

K2 Best Insenerivõistlus 16.00 Karjääriseminar: “Aja juhtimine ehk kuidas end oma (töö- ja haridus)elus õnnelikult tunda?“ 22.00 90ndate hitisadu tudengimajas

N3

R 11

Best Insenerivõistlus TTÜ e-spordi Sügis 2011

R4

TTÜ e-spordi Sügis 2011

L5

TTÜ e-spordi Sügis 2011

P6

P 13

N 10

L 12

K9

P 20

T8

L 19

ENERGIANÄDAL

E7

R 18

ENERGIANÄDAL

«Tunne oma tulevikku, keemik!» seminar. Ruum X-212 21.00 International Dinner

N 17

ENERGIANÄDAL

TIPIKA TEADUSNÄDAL

P 27

21.00 Kuuba õhtu tudengimajas

K 16

ENERGIANÄDAL

TIPIKA TEADUSNÄDAL

L 26

20.00 Tipikas TV uudiste ühisvaatamine

T 15 ENERGIANÄDAL

TIPIKA TEADUSNÄDAL

R 25

Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoori kontsert Nikolai von Glehni lossi 125 aastapäeva tähistamise puhul. 20.11 TTÜ Kino Filmitalgute rahvafilmi «Täitsa lõpp» esilinastus. Ruum VII-226 21.00 Keemikute pidu tudengimajas 21.45 Eesti-Iirimaa play off mängu otseülekanne jalgpallis – KÕIGILE TASUTA! Ruum VII-226

E 14 ENERGIANÄDAL

16.00 Karjääriseminar: “CV ja kaaskirjad tööandja pilgu läbi“ Eesti Üliõpilaste MV piljardis III etapp. 18.00 TTÜ Mälumängusarja 2. etapp TTÜs.

TIPIKA TEADUSNÄDAL

N 24

17.30 Rahvastikuteemaline debatt tudengimajas. 18.30 TTÜ Kino «Eesti filmiÖÖ» festivali. Ruumis VII-226 Avalik loeng TTÜ aulas. Prof Henry Etzkowitz: The triple helix: University- Industry-Government interaction. Campus Europae delegatsioon külastab TTÜ-d

ENERGIANÄDAL 16.00 Karjääriseminar: «CV ja kaaskirjade koostamine (vene keeles)» Haridusreformi teavituskampaania käigus korraldatava debatt. 20.00 Tipikas TV uudiste ühisvaatamine

TIPIKA TEADUSNÄDAL

K 23 16.00 Karjääriseminar: “Stressi juhtimise praktiline töötuba“ 17.00 üritus p24 18.00 Noored Kooli programmi infotund Tutvumine TTÜ teadustöödega laborites.

Student Union of Tallinn University of Technology

Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasesindus

1920

Robotex tudengimajas

Kinect Olympics 22.00 Kinect I Olympic after party tudengimajas.

20.00 TTÜ Kino mängufilm „Kolm“. Ruum VII-226

TIPIKA TEADUSNÄDAL

T 22 20.00 Tipikas TV uudiste ühisvaatamine Tutvumine TTÜ teadustöödega laborites.

K 30

Tutvumine TTÜ teadustöödega laborites.

TIPIKA TEADUSNÄDAL

T 29

9.30 Tipika Teaduskonverents Pidu tudengimajas „Nohikute kättemaks“

E 21

E 28

16.00 Karjääriseminar: “Kuidas olla oma raha peremees?“ 20.00 Tipikas TV uudiste ühisvaatamine

20.00 TTÜ Kino dokumentaalfilm «Hodorkovski». Ruum VII-226 Tutvumine TTÜ teadustöödega laborites.

20.00 TTÜ Kino mängufilm «Jane Eyre». Ruum VII-226 Doonorluspäev

NOVEMBER 2011

Tõmba kalender välja ja pane seina peale!

Lisainfot ürituste kohta leiad iga nädala esmaspäeval ilmuvast ÜLIÕPILASELU NÄDALAKIRJAST. Telli nädalakiri oma meilile nadalakiri@tipikas.ee


TUDENG!

KAS SA REGISTREERISID ENNAST JUBA TIPIKA TEADUSNÄDALA ÜRITUSTELE?

JUULIUS TAHAB NÄHA SIND TEGEMAS TEADUST!


Sinu võimalus

p24 - visioonist reaalsuseni 24 tunniga Jürgen Lätte teadus@tipikas.ee Kas tunned, et praktikat jääb väheks? Kas tegutsed, et kogeda midagi kordumatut? Kas tahad, et ülikoolis saaks teha midagi vinget? Kas arvad, et su kontaktivõrgustik võiks olla laiem? Kas soovid, et omaksid tutvusi tulevaste tipptegijatega?

kil võimalust rakendada oma juurateadmisi, aga tahaksid? Tule kohale ja leia oma ideele abikäed ja mõttekaaslased. Saad osaleda uute ja põnevate plaanide ja heade mõtete genereerimises ning ellu viimises. Kaotada pole midagi, halvimal juhul omandad uued ja unustamatud teadmised ning ääretul hulgal uusi tutvusi. Sinu ülikoolikaaslased on ennast juba registreerinud! Ära jää maha, anna endast teada aadressil teadus@tipikas.ee

Tudeng, tule ja tungi teadusesse! Uudishimu pole patt, jõua visioonist reaalsuseni 24 tunniga!

Tudeng, tule ja tungi teadusesse! Uudishimu pole patt, jõua visioonist reaalsuseni 24 tunniga!

Kui jah, siis leiad mõttekaaslased Tipika Teadusnädalal “p24“lt !

K

allid kaastudengid, jälle on kätte jõudnud aeg anda kolm tilka verd ülikoolile. p24 on elulahe üritus, mis on suunatud tudengielu elavdamiseks ja võimaldab luua tudengitele ise oma praktikavõimalused. Üritus on täis proovilepanevaid väljakutseid ja ainulaadseid koolitusi. Sind, kulla tipiks, ootavad uued tutvused, võrratud ideed, praktilised ülesanded. Mis sind seal täpselt ees ootab – sellest kuuled alles kohapeal! Kui oled valmis kolmapäeval – 23 novembril, võtma osa ainulaadsest ja esmakordsest eksperimendist p24, siis saada parem kohe neljapäevase aine õppejõule meil „Tegelen praktikaga, täna loengusse ei jõua!“

innovaatiline eksperiment

p24 on üritus, kus leitakse lahendused probleemidele ja mis annab lisaks võimalus panna proovile oma teadmised ja praktiseerida õpitut reaalses elus. Kohale tulles võta kaasa ka oma hea idee! Projekt p24 ootab sind muutma oma visioon reaalsuseks. Soovid tegeleda müügitööga? Soovid luua satelliiti, aga ei leia kaaslasi? Soovid leida tarkade kivi, aga uurimuseks on vähe töökäsi? Soovid tegeleda tuumafüüsikaga, aga ei leia enda ümber piisavalt elektrone? Tahad toota uut toiduainet, aga ei tea, kuidas täpset segu valmistada? Tahad end hästi majandada, aga ei tea, kus on parim võimalus äri teha? Pole kus20 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . NOVEMBER 2011

registreeru osalejaks teadus@tipikas.ee


Teadus TTÜ-s

Veresoonte optiline uurimine Kristjan Pilt kristjan.pilt@cb.ttu.ee TTÜ Tehnomeedikum TTÜ Biomeditsiinitehnika instituut

I

nimese veresoonkond koosneb veresoontest - arteritest ja veenidest; ning pumbast ehk südamest, mis paneb vere mööda veresooni liikuma. Suures vereringes liigub mööda artereid kõrge rõhu all hapnikurikas veri. Kui arterid on elastsed, siis süda töötab normaalsel koormusel ning toimub korrapäraselt organite varustamine hapnikuga. Arterite elastsuse vähenemine ehk jäikuse suurenemine põhjustab aga südame koormuse tõusu, sest veresoonte poolt avaldatud suurema takistuse tõttu on verd raskem läbi soonte pumbata. See põhjustab omakorda erinevaid veresoonkonnaga seotud haiguseid nagu näiteks hüpertensiooni, südame isheemiatõve jne. Noortel on arterite sisekest elastne, kuid vananedes või erinevate haiguste korral see kulub või kahjustub ning võib põhjustada ateroskleroosi ja naastude teket veresoonte seintele. Sellised veresoonkonna seisundi muutused tuleks varakult avastada, kuna õige ravi korral on võimalik edasine haiguse süvenemine ära hoida. Arterite jäikuse määramiseks kasutatakse erinevaid invasiivseid ja mitteinvasiivseid meetodeid. Invasiivsed meetodid on uuritavale ebamugavad ning tihti ka keerukad teostada. Seetõttu töötatakse välja ning võetakse kasutusele üha enam mitteinvasiivseid tehnoloogiaid ja meetodeid. Laialdaselt kasutatakse lokaalseks arteri sisekesta elastsuse määramiseks ultraheliuuringut. See protseduur on küll mitteinvasiivne, kui suhteliselt keerukas läbi viia, vajades selleks spetsiaalset välja õppinud operaatorit. Arterite seisundi hindamiseks oleks vaja meetodit, mis oleks mitteinvasiivne, odav ning lihtne teostada. Uute ja mitteinvasiivsete meetodite esiletõusuga on hakatud aina tihedamini kasutama pulsilaine levikiirust ja pulsilaine kuju analüüsi. Südame kontraktsiooni ehk kokkutõmbumise lõpus avaneb järsult aordiklapp, mistõttu veri paiskub vasakust vatsakesest inimese kõige suurema läbimõõduga elastsesse arterisse ehk aorti. Vere mahu

kasvust tingitud järsk rõhu tõus põhjustab elastse aordi diameetri suurenemise. Seejärel rõhk langeb ja elastsuse tõttu väheneb aordi diameeter ning tasakaaluolekust välja viidud süsteem hakkab taastuma. Selle tulemusel levib tekitatud pulsilaine mööda aorti edasi teiste väiksema läbimõõduga arterite suunas, jõudes lõpuks välja perifeersetesse veresoontesse (näiteks käed ja jalad). Tekkinud pulsilaine paneb vere meie veresoontes liikuma, kuid voolamise kiirus ei ole võrreldav pulsilaine levikiirusega. Kui arterid on elastsed, siis levib tekitatud pulsilaine aeglaselt mööda artereid, kuid jäikuse suurenedes kasvab ka levikiirus. Samuti on pulsilaine kuju erinev elastsete ja jäikade arterite korral. Pulsilainet on võimalik registreerida arteritelt või perifeersetelt veresoontelt kasutades selleks erinevaid meetodeid. Üheks selliseks on fotopletüsmograafiline (Photoplethysmography - PPG) ehk optiline meetod, millega saab registreerida vere hulga muutust mikrovaskulaarses koes ja arterites. See on odav ja lihtsasti kasutatav meetod, mis on küllaltki laialdaselt levinud ning rakendatud erinevates meditsiiniseadmetes nagu pulssoksümeeter (hapnikusisalduse määramine veres) ja pulsisageduse mõõtja. Lihtne PPG signaali registreerimissüsteem (sensor) koosneb kahest optilisest komponendist, teatud lainepikkusele häälestatud valgusallikast ja detektorist. Valgusallikana kasutatakse tavaliselt punases või lähi-infrapunases piirkonnas töötavaid valgusdioode (Light emitting diode - LED). Valgus suunatakse naha pinnalt kudedesse ning registreeritakse tagasipeegeldunud (otsmikult registreeritud signaal) või kudesid läbivat (sõrmelt registreeritud signaal) valgustugevuse muutust. Vastavalt signaali registreerimise punktile kasutatakse erineva geomeetria ning tehniliste parameetritega (näiteks valgusallika lainepikkus) sensoreid. Detekteeritud valgustugevuse muutus ajas on enamasti pulseeriv ning sünkroonis südame tööga. Selline PPG signaali pulseeriv lainekuju on seotud arterites leviva pulsilainega.

Registreeritud pulsilaine kujust on võimalik eristada teatud iseloomulikke komponente ning nende muutust sõltuvalt veresoonkonna seisundist. Noorematel inimestel on registreeritud signaal lainelisem ning ühe südamelöögi perioodi jooksul võib eristada kahte lainemaksimumi. Inimestel, kellel on arterite elastsus vähenenud, sarnaneb laine kuju kolmnurksignaalile. Sellist laine kuju võib näha näiteks vanematel inimestel, kuid ka noortematel, kellel on arterite elastsus vähenenud näiteks diabeedi tõttu. Kasutades erinevaid signaalitöötluse meetodeid, on samuti võimalik tuua esile iseäralikke signaali kuju muutusi, mis ei ole esmapilgul märgatavad. Vaatamata PPG signaali registreerimise lihtsusele pole selle signaali erinevate komponentide tekkepõhjused siiani lõplikult kirjeldatud. Inimese füsioloogiast tingitud signaali kuju muutuste ning füüsikaliste parameetrite omavahelist seost on keeruline selgitada PPG signaali tekke komplekssuse tõttu. Sellel teemal käib aktiivne uurimistöö, kuid on selge, et PPG signaal kannab endas informatsiooni kardiovaskulaarse süsteemi kohta. Võib eeldada, et see peidab endas veel nii mõndagi huvitavat, mida saab inimeste tervisliku seisundi hindamisel ära kasutada. Seda uurimisteemat on rahastatud sihtfinantseeritava teema SF0140027s07 „Biosignaalide interpreteerimine meditsiinitehnikas“ alt, samuti teaduse tippkeskuse „Integreeritud elekroonikasüsteemide ja biomeditsiinitehnika tippkeskus CEBE“ vahenditest ja ETF grandi „Optilise koherentse fotodetekteerimise kasutamine ateroskleroosi varajasel diagnoosimisel“ alt.

Joonis 1. Ühe südamelöögi pikkused PPG signaali kujud, mis on registreeritud 21- ja 64- aastase uuritava sõrmelt. NOVEMBER 2011 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 21


Sinu võimalus

Ehitusteaduskonna Üliõpilasnõukogu esitleb: väljasõitude sari "Klassiruumist praktikasse ja tagasi“ Ülar Palmiste ETÜN

K

a sel sügisel korraldab Ehitusteaduskonna Üliõpilasnõukogu (ETÜN) juba traditsiooniks kujunenud ekskursioone erinevatesse ettevõtetesse ning ehitusobjektidele. Sellel õppeaastal oleme valinud uue lähenemise, mis tähendab, et iga väljasõit on ühe ehitusteaduskonna õppesuuna teemaline: sel semestril toimuvad transpordiehituse ning tsiviil- ning tööstusehituse teemalised ekskursioonid, kevadeks plaanime keskkonnatehnika ja logistika teemalisi väljasõite. Kuigi igal väljasõidul on oma temaatika, ei tähenda see seda, et oodatud oleksid ainult vastava õppesuuna tudengid. Ekskursioonidele on oodatud ehitusteadaskonna tudengid olenemata kursusest või spetsialiseerumise valdkonnast. Oktoobri alguses toimus selle aasta esimene väljasõit, mis oli suunatud transpordiehitajatele. Seekord sõitsime ringi Tallinnas ning Tallinna lähistel.

Esimesena külastasime Maanteeametit, kus räägiti teede planeerimisest, riigihangetest ja ehitamisest ning probleemidest antud valdkonnas. Tulevastele inseneridele anti soovitus läbida FIDIC (Insener-konsultantide Rahvusvahelise Föderatsiooni (FIDIC) väljatöötatud ehitus- ja projekteerimisvaldkonna töövõtulepingute standardtingimustega) koolitus, mida on praktilises tööelus väga vaja. Edasi liikusime AS Teede Tehnokeskusesse, kus tutvustati antud ettevõtet ning tema tegevusalasid. Samuti saime näha Tehnokeskuse laboreid, kus meile esitleti erinevaid katsemasinaid. Mainimist väärib, et Tehnokeskusessse kutsuti tudengeid nii praktikale kui ka tööle. Järgmiseks lõunastasime retrohõngulises Loo sööklas, et täita endi äärmiselt tühjad kõhud. Sealt liikusime AS Merko Loo-Maardu teelõigu ehitusele, kus meie ekskursiooni viis läbi projektijuht isiklikult. Väljasõidulised said põhjaliku ülevaate tööde kulgemisest, ette tulnud probleemidest ning nende lahendamisest. Projektijuhi muhe iseloom ning hea suhtlemisoskus olid kindlasti üheks

teguriks, miks Loo-Maardu teelõigu ehitus päeva populaarseimaks ekskursiooniks kujunes. Meelde jäi projektijuhi humoorikas kommentaar sildade kohta: "Ühele meeldivad massiivsed sillad, teisele saledad - see on sama nagu naistega - ühele meeldib ema, teisele tütar". Väljasõidu korraldajate rõõmuks oli ekskursioonil osalenud tudengite tagasiside positiivne, mis lubas ürituse õnnestunuks lugeda. Järgmine väljasõit toimub 16. novembril ning on tööstus- ning tsiviilehituse teemaline. Hetkel on plaanis külastada AS Merko objekti Tartu maanteel, kus ehitatakse äri- ja eluhoonet. Samuti on kavas visiit AEROC AS betoontoodete tehasesse Kundas. Lisaks käivad läbirääkimised veel paari ettevõttega. Registreerimine väljasõidule avaneb mõne nädala jooksul ning täpsem info tuleb ka ehitusteaduskonna stendidele ja meie kodulehele www.ttu.ee/etyn. Loodame väljasõidul näha nii tuttavaid kui ka uusi nägusid!

Ehitusteaduskonna tudengid transpordiehituseteemalisel väljasõidul Harjumaal   22 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . NOVEMBER 2011


INTERNATIONAL

International Students’ meeting in TUT Sigrid Västra Head of International Affairs TUT Student Union sigrid.vastra@tipikas.ee

F

rom September 28th until October 1st, Student Unions of Nordic Technical Universities (SUNTU) meeting was held in Tallinn University of Technology. There were student representatives from Aalto University, Norwegian University of Science and Technology, Lappeenranta University of Technology, Luleå University of Technology, Riga Technical University and Tallinn University of Technology cooperating with TUT Study Center on the meeting. The main topic discussed on the meeting was "feedback systems in universities" where all universities made presentations about their feedback systems. There were intensive workshops and brainstorming during the meeting. Also the Vice-Rector of Academic Affairs, Mr. Kalle Tammemäe, gave an overview about feedback systems in TUT and the Vice-Rector of Innovation and Internationalization, Mr. Alar Kolk, made a presentation about iTUT (Tallinn UniverWhat is SUNTU? SUNTU stands for Student Union of Nordic Technical Universities. It is a collaboration organization made out by the universities offering engineering education in the Nordic countries. Definition for “Nordic” give the following countries: Denmark, Estonia, Finland, Iceland, Latvia, Norway and Sweden. There are annual meetings held twice a year, one on each semester. Each member student union has to host the meeting after every 3 years. Last meeting in TUT was in autumn 2008. The aim of the meetings is to facilitate networking across the Student Unions.

sity of Technology International). All student representatives gave a brief overview about the feedback systems in their universities – what is the current situation, which methods are being used and what are the main problems. The main focus in workshops was to discuss the problems and find the best solutions how to improve feedback systems in universities. In addition to hard working official meeting our guests from other universities could also participate on Student House The main problems in common for all universities: • lack of motivation both from students and academic staff side • no direct contact to be in charge of the system • too complex and time consuming • quality of the surveys • not objective results Solutions offered in workshops: seeing the results more transparency teaching how to give feedback moving the feedback into the daily work • simple and accessible system • recognition

opening ceremony and birthday party of our student body’s 91st anniversary. There were only warm words towards our students and university in general. Especially a good coordinating and organizing by our Student Union was recognized. There was a Secretary General for Student Unions of Nordic Technical Universities elected. Organization will have more improvements in the near future. In instance, there will be a webpage for SUNTU. Next meeting will be in March 2012 hosted by Luleå University of Technology, in Sweden. The main topic being discussed will be “first year experience”.

• • • •

Latvian and Finnish students promoting TUT (they all liked the T-shirts so much they got them for presents)

NOVEMBER 2011 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 23


INTERNATIONAL

Do real Vampires exist? Juliane Jokinen

H

alloween is knocking at our doorsteps. In a few weeks’ time we will have the date 31st October on our calendar. It is time to think about a Halloween costume. Mostly adults prefer dressing up in the more traditional costumes. Vampire costumes are a big hit during Halloween. What would be more fun than to wear vampire fangs and mess up your face with some fake blood bought from a costume shop? Nevertheless, vampires have fascinated humans over decades and kept us in horror. Where does the vampire come from? This question sounds odd at first. There are some things we have to think about. Let’s take a dragon, for example. The story of a dragon is as old as mankind. Strangely enough, the paintings done in the Middle Ages resemble a flying dinosaur. This is odd because the first residue of a dinosaur was found in the early 20th century. Whichever the reason for this resemblance is, it does tell us that there seems to be some truth behind the so-called imaginary characters. Could this mean that something like a vampire is not just an invention of our imagination? What we really want to know is do vampires really exist? Or if they do not exist now, did they ever exist?

Every one of us knows the story of the famous blood drinking Dracula who lived in Transylvania, which is nowadays known as an area in Romania. The count Dracula that we know is from the Count Dracula novel written by Bram Stoker at the end of the 19th century. The character of Count Dracula was a real person called Vlad the Impaler. The father of Vlad the Impaler was called Vlad Dracul, where it is believed that Bram Stoker took the name. Vlad the Impaler was a very cruel person. It is known that he liked to dine with dead bodies and during the time the Turkish army attacked Transylvania, 10 000 corpses where lying around the Transylvanian city of Tibul. On St. Bartholomew’s Day Vlad the Impaler overdid himself and has been told of hanging up 30 000 dead bodies in the city of Brasov. Vlad the Impaler was a very sick person. His victims where men, women and children. The monster of the 15th century did not live until eternity. The Turks killed him in 1476 and it has been rumoured that his head had been buried at Snagov, an island monastery near Bucharest. But all this does not explain why vampires are known as blood drinking individuals. To explain the blood thirst of a vampire we have to look to another person. It is commonly believed that Bram Stoker described another person in Count Dracula who also ruled Transylvania in horror in the late 16th century and early 17th century. Mrs. Dracula was known as a beautiful woman, called Elizabeth Bathory – also known as the

24 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . NOVEMBER 2011

Blood Countess. As a close relative to the king of Poland, Stephen Bathory, she was able to terrorize with horror for many years. The countess believed that by drinking and bathing in the blood of young females, she would stay young forever. According to the Guinness Book of Records, Elizabeth Bathory committed the largest amount of murders in history. She brutally murdered and tortured 650 women. However, not even the fact of being a close relative to the Polish king did keep her safe. Rumours and panic where spreading around the whole kingdom. Something had to be done. Elizabeth Bathory was convicted for only of murdering 80 females. Her punishment was to be a prisoner in her own castle in a room without any windows and doors. Only food was allowed to be delivered to her through a small space in the wall. This lasted four years until 1614 when she was announced to have died. Both, Elizabeth Bathory and Vlad the Impaler, got what they deserved, a horrible death. Still they have been haunting us throughout history. Vampires are known to dislike a cross and garlic. Though it is highly questionable if garlic could have saved you from this couple!


INTERNATIONAL

The Supercalifragilisticexpialidocious Dorm-life Juliane Jokinen

S

ome of you will most probably never experience the joys of living at the university dorms. Some of you have experienced the joys of waking up in the middle of the night, because your neighbour burned their fish sticks and caused a false fire alarm. Also, some of you will never experience the joy of having neighbours from downstairs who love to party 24/7. Life at the dorms can be very hectic. During the first weeks of the semester the dorms are overloaded with applications and most people, if they are lucky enough to get a bed, have to share the room with another person. Usually this other person you are supposed to share your room with is a total stranger. You have never met before, but you have to share less than 25 square meters for quite a long time. Locking yourself into your own room will not help – you will lock your roommate inside the room as well! The dorm office workers at TTU do not ask questions such as: “Do you have a habit of staying awake late at night?” or

“Do you like loud music?” They simply do not have the time to figure out personality matters. If you want to get a room, your name will be on a list and you will randomly be chosen to live with another person from the same list. If you have never shared a room with your siblings, you might feel a bit uncomfortable about so much closeness. Of course you could always move out of the dorms and get an apartment. The only downside about this is that you will end up further away from the university and you never know in which conditions some apartments in Mustamäe are. Then there is also the laundry service which is provided by the dorms. There are only a few laundry rooms available. In each laundry room there should be five washing machines and three dryers. Most of the time, at least one of the washing machines is out of order. Some of the users seem to believe that opening the door with violence from the wrong end of the door is the fastest way of getting their laundry out. Although, this might be the fastest way, if you possess the power to rip a door apart, but it also means that at least one out of five washing machines is out of order. This is a

catastrophe for the other over hundred weekly users and some might end up spending the whole night just to get their clothes washed. Also, some people do not seem to have the patience to wait for an empty washing machine. Adding washing powder and water to one of the dryers first seems to be a good idea. It is highly questionable though if it will have the right effect on your clothes. Then, of course, one should think about the next users. The pleasant surprise of having to put your newly washed clothes into a wet dryer with some washing powder is just what you had wished for! So far, we have only concentrated on the negative aspects of living at the dorms. Next to the false fire alarms, laundry room incidents and having to share your room with someone else might make the dorm life sound like a nightmare. You might also end up being lucky. Most of the time people are moving in and out and you will not have to stay with the same people for a very long time. This is how you can meet the greatest people in your life. Of course it is always a big gamble!

NOVEMBER 2011 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 25


INTERNATIONAL/ Meie ülikool

Does our name reveal our school performance? Juliane Jokinen

C

harlottes and Maximilians get better grades than Kevins and Celinas. A German study proved that teachers do have prejudices towards certain names. More than 200 primary school teachers were asked to evaluate essays from different students. What the teachers did not know was that most of the essays were from the same students, but with changed names. Nomen est omen. When your parents decide how to name their children, they are under big pressure. What if the name does not suit the child? What if you give a girl the name Roberta and she ends up being a blond haired little girl? Of course, these are not the only concerns parents should have. In a study made in Oldenburg, Germany, it has been proven that even the name of your child will tell how well it will do in school. The door to a brand university might close in front of the child’s eyes if the name is not suitable. This, of course, gives some extra pres-

sure to our parents. The study of names has so far been made only in Germany. Maximillians get better grades than Kevins. Charlottes are better in school than Celinas. But how come? It seems that, at least in Germany, it is a social class difference. The lowest social class frequently has sons called Kevin and daughters called Celinas. These children often grow up in families where parents have problems finding steady jobs and get financial support from the state.

prevent him or her from entering the best universities due to the prejudice towards some first names.

In some countries this problem with first names has been compensated by giving children many names. For instance, Spanish people are known for giving a great number of first names. José Alonzo De Las Constantino Acosta is a very common Spanish name for a man. If the first name seems to be troublesome for the person, he has many other names to choose from. How convenient!

Also, some names are more accepted in one country than in another. The names Charlotte and Maximilian got the best results in Germany, but what about other countries? What if we decided to move abroad and our name will be interpreted differently there? Maybe a very common and classic name for a girl like Aleksandra and for a boy Christopher would get us the best scores in most of the countries? If you are to name a child, or change your first name to a more successful one, it is best to keep away from the names that celebrities like to give their children. One will most probably have a much stonier path to Harvard as Paris or Kanye than as Elisabeth or Benjamin.

Most people have more than only one first name and one last name. There is enough space between these names to fill with more names. For some of us it is surprising that in some countries, such as in Estonia, parents give their children only one first name. This means that choosing a wrong name for the child can

Osav ja salapärane just nagu James Bond Katrin Köbas katrin.koebas@gmail.com

hullutamiseks ja poolehoidjate kogumiseks said kodumaised Bondid Tudengipäevade warm-up party-l.

2011. aasta tudengimees valiti Tudengipäevade raames 21. septembril klubis Hollywood.

Kandidaadid olid pärist kuuest Tallinna üli- ja kõrgkoolist, kuid võita võis vaid üks. Kui veenev Bond üks või teine noormees oli, otsustas viieliikmeline žürii. Sel korral toodi tiitel taas koju: Tudengimees 2011 on Dmitri Matin! Teise koha pälvis sarmikas Tallinna Tehnikakõrgkooli tudeng Rasmus Uuspalu, publiku poolt lemmikuks valitud Kervin Kull Tallinna Pedagoogilisest Seminarist sai kolmanda koha.

Võistluse teemaks oli James Bond, mis tähendab, et läbima ei pidanud vaid traditsioonilist tutvustusvooru, vaid demonstreerida tuli ka võrgutamisoskusi ning Bondwalki. Treeninguid finaalürituse jaoks alustati juba varem. Esimese võimaluse rahva

26 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . NOVEMBER 2011

Luckily, we are always able to change our name at least as adults. If one wants to be sure that one gets the best possible name to score in school works and exams, one should look out for the most common names that highly educated people, such as professors and teachers, like to give to their children.


Lood meist endist

Kuumad ja kirgikütvad ladinaõhtud Tallinnas Lili Pagil

O

len TTÜ III kursuse rakenduskeemia ja biotehnoloogia tudeng. Ligikaudu aasta olen tegelenud sellise põneva hobiga, nagu ladina ja afro-ladina tantsud. Nende hulka kuuluvad salsa, chacha, kizomba, bachata jne. Jõudsin nende tantsudeni sellega, et otsisin alternatiivi üksluisele jõusaali- ja aeroobikatrennile. Olin proovinud erinevaid trenne ja rutiine, kuid peale paari korda olin neist tüdinenud. Need ei pakkunud mulle väljakutset ega võimalust areneda. Seega hakkasin otsima midagi uut, millega ma poleks varem tegelenud. Nii sattusingi sellise huvitava ala peale, nagu salsa. Juba esimeses trennis hakkasid kaasa kiskuma omapärane ladina muusika ja põnevad kombinatsioonid, mis tundusid kõrvalt vaadates efektiivsed ja intrigeerivad. Te võite küll mitte uskuda, kuid peale tunniajalist trenni oli juba tunne, nagu oleksid mõned kilomeetrid jooksnud. Ja juba esimesest trennist sain salsapisiku, mis on minus siiani ning see ei paista lähitulevikus kaduvat. Selleks, et õpitud oskusi kinnitada, toimuvad Tallinnas peaaegu igal õhtul salsapeod. Lisaks iganädalastele pidudele toimub igal aastal „Tallinn Salsa Festival“. Sel aastal leiab see aset 25.-27. novembril ning sinna on oodata sadu inimesi ja suurepäraseid tantsuõpetajaid üle maailma. Festivali raames toimub iga päev palju workshop-e ja pidusid, kus võib näha erinevaid etteasteid ja animatsioone. Enne festivali saab salsaga tutvuda Corazonsalsa stuudios teisipäeviti ja neljapäeviti kell 18:00 Rävala 8, 8-ndal korrusel. Selleks, et tutvustada ka TTÜ tudengitele ladina ja afro-ladina tantse, korraldame koostöös Corazonsalsa stuudioga 9. novembril Kuuba õhtu. Täpsemalt saate peo kohta lugeda novembri alguseks ilmuvatelt plakatitelt. Rohkem infot festivalist ja stuudiost saab lehelt corazonsalsa.tallinnsalsafestival.org

NOVEMBER 2011 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 27


Juura

Šoppa julgesti ka pangateenuseid! Robert Sarv robertsarv@tipikas.ee

P

anganduses on ülioluline klientide usaldus kogu pangandussüsteemi vastu – seetõttu garanteerib riik näiteks hoiuste säilimise sellises ulatuses, et hoiustajad ei kardaks oma raha panka viia ega seda seal hoida. Samas võib usalduse küsimus vähendada kliendile positiivset konkurentsi. Tihtipeale ei otsusta aga inimesed teenuseosutaja vahetamise kasuks pelgalt seetõttu, et neile (oluliselt) paremaid tingimusi võimaldav konkurent ei tundu piisavalt usaldusväärne. Näiteks on pank alles turule tulnud või omab konkurentidega võrreldes väiksemat turuosa. Advokaadibüroo Bachmann & Partnerid advokaat Robert Sarv selgitab novembrikuu artiklis seda, miks tuleks julgelt pangateenuseid šopata ning miks teenuse osutaja vahetamine on tegelikult turvaline. Kes on hoiustaja? Hoiustaja on krediidi­asutuse klient, kellel on arvelduslepingust tulenevad nõuded kontopidajaks oleva ja arveldus- või laenulepingust tulenevad nõuded laenusaajaks oleva krediidi­­asutuse vastu. Miks on jaefinantsteenuste turg eriline? Panga pankrot evib ühiskonnas alati suurt tähelepanu ning avalikkuse usaldus ei taastu kiiresti. Maksejõuetuks muutunud panga klientuur satub võrreldes maksejõuliste pankade klien­tidega selgelt ebavõrdsesse olukorda. Nad võivad kaotada oma töötasu, investeeringud, pensioni jne. Panga maksejõuetuks muutumine võib põhjustada nn doomino-efekti, mis omakorda väljendub kogu pangandussüsteemi usaldusväärsuse langemises avalikkuse silmis. See tähendab, et inimesed tajuvad ohtu ka maksejõuliste pankade poolt, kuigi selleks võib reaalne alus puududa. See seab ohtu ka maksejõulised

pangad, kuna nad võivad laostuda kas pangajooksu või usaldamatuse tulemusel. Usalduse kadumine toob kaasa üldise majandus­a ktiiv­suse languse. Viimane mõ­jutab omakorda raha pakkumist. Kui kliendid ei hoiusta oma vaba raha krediidiasutuses, siis ei ole ka viimasel võimalik seda ringlusesse paisata. Praegune olukord rahaturgudel on hea näide selle kinnituseks. Ükski pank, olgu ta heas seisus või raskustes, ei hoia piisavalt likviidseid vahendeid, et kohe maksta välja kõik hoiused või osa nendest. Just seepärast ohustab panku raha massiline välja­võtmine, kui hoiustajad arvavad, et nende hoiused ei ole enam kindlas kohas, ning üritavad neid kõiki välja võtta samal ajal. Mis on pangajooks (ingl bank run)?

28 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . NOVEMBER 2011

Kui panga usaldusväärsuses toimub kas või väike tagasi­löök, võivad tagajärjed olla etteaimamatud. Tagajärjeks on enamjaolt pangajooks, mille käigus valitsev osa panga klientidest üritab oma rahalised vahendid pangast välja viia, et mitte olla „see, kes need kaotab“. Alles 2008. aastal sattus Läti suurima hoiuste mahuga pank Parex Banka panga¬jooksu ohvriks. Läti finantsjärelevalvekomisjoni andmetel viisid kliendid mõne päevaga välja kuni kuuskümmend miljonit Läti latti (s.o Eesti Panga tolleaegse ametliku valuutavahetuskursi alusel ligi 132 616 000 Eesti krooni; u 8 476 000 eurot). Peamiselt võtsid pangast rahalisi vahendeid välja isikud, kelle nõudeõigus panga vastu oli kuni 50 000 latti (u 1,1 miljonit krooni; u 70 600 eurot).1 Pangajooksu areng sõltub hoiustajate hoiakutest. Kui osa hoiustajatest arvab,


Juura

ka nendepoolne raha välja¬võtmine põhjendatud. Kõige ilmekam näide pangajooksust toimus autori teada Indoneesias, kus tugeva vihmasaju tõttu panga esiukse katuse varju kogunenud rahvamass pani teised (sh ajakirjanduse) mõtlema-spekuleerima, nagu kõik vihma eest varju otsinud seisid seal järjekorras oma hoiuste väljavõtmiseks. Pärast „uudise“ levimist toimus hoiuste paaniline väljavõtmine kõigist vastava panga kontoritest ning pank muutus maksejõuetuks. Pangajooksude peamisteks põhjustajateks võib pidada hoiustajate grup¬pi, kelle hoiuste maht ei ole märkimisväärne (enamjaolt alla 50 000 euro), kuid kelle hirm enda rahaliste vahendite kaotamise ees on kõige suurem. Panganduses nõu¬ta¬va usaldusväärsuse vajalikkust rõ¬hutab asjaolu, et jaefinantsteenuste turg on ainus valdkond, mil¬le tarvis on kehtestatud kliendi lepingulise nõude kaitseks avalik-õiguslik garantii¬süsteem, mida tuntakse hoiuste ta¬ga¬mise skeemina (Eestis Tagatisfond). Ükski teine majandus¬valdkond ei ole sel¬list kaitset saanud. Hoiustaja kaitse abil on tagatud seega üksik¬isikute usaldus finants¬turu vastu, mis aitab omakorda majandusel toimida, ning aitab vältida pangajookse. et teised hoius¬tajad võtavad oma raha pangast välja, siis on esimese osa meelest

Kuidas on tagatud Sinu raha säilimine Eestis asuvates pankades?

Nii Eestis kui ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides on sätestatud hoiustaja kaitse direktiiviga hoiuste tagamise skeemide kohta 2 . Hoiuste tagamise skeemide muutmise direktiivis 3 öeldakse, et kõigi hoiustajate hoiused tuleks tagada samas ulatuses, olenemata sellest, kas liikmesriigi vääringuks on euro või mitte. Seega on kõigi liikmesriikide isikute hoiused tagatud võrdsetel alustel sõltumata seal käibel olevast valuutast. Ühtlustatud määr 100 000 eurot kehtib hoiustaja, mitte hoiuse kohta. Hoiustaja isik lahutatakse konkreetsest hoiusest ning seota¬kse kõigi tema hoiustega maksejõuetuks muutunud (ühes) krediidiasutuses. See tähendab, et iga hoiustaja saab tagatisfondilt hüvitise siinsel hetkel iga maksejõuetuks muutunud panga kohta, kus tal on hoiuseid, kuni 100 000 euro ulatuses. Antud hüvitis hõlmab ka hoiuste peatamise päevani kogunenud intresse. Hüvitise maksmine toimub hoiustajate nõuetekohaselt tõendatud nõuete puhul kahekümne tööpäeva jooksul, kui asjaomased pädevad asutused on otsustanud, et nende arvates ei suuda kõnealune krediidiasutus otseselt tema rahalise olukorraga seotud põhjustel hoiuseid hetkel tagasi maksta ega suuda seda ilmselt lähitulevikuski teha (see võib toimuda ka vastava kohtulahendi tulemusel). Eestis jälgib seda Finantsinspektsioon.

Hoiuste ja investeeringute hüvitamine on läbi ajaloo näinud välja järgmine 4: PERIOOD

HOIUSED JA INVESTEERINGUTE KAITSE

Alates 31. detsembrist 2003 Alates 31. detsembrist 2005 Alates 31.detsembrist 2007 Alates 9. oktoobrist 2008 Alates 1. jaanuarist 2011*

90% ulatuses, kuid mitte rohkem kui 100 000 krooni 90% ulatuses, kuid mitte rohkem kui 200 000 krooni 90% ulatuses, kuid mitte rohkem kui 313 000 krooni (20 000 eurot) 100% ulatuses, kuid mitte rohkem kui 782 330 krooni (50 000 eurot) 100% ulatuses, kuid mitte rohkem kui 100 000 eurot

* Tagatud kõik hoiused (sh nõudmiseni, säästu-, tähtajalised, investeerimis- ja muud hoiused ning olenemata sellest, kas hoius on eurodes või mõnes muus vääringus) igas pangas Eestis tegevusluba omavas pangas (Swedbank, SEB Pank, Eesti Krediidipank, BIGBANK, Marfin Pank, Tallinna Äripank ja LHV Pank) 100% ulatuses kuni 100 000 euroni hoiustaja kohta. 1 Parex – pangajooksu ohver. – Äripäev. http://editor.ap3.ee/?PublicationId=8c768b61-12e9-4588-95aa308d2be66a74, 25. septembril 2010. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/19/EÜ, 30. mai 1994, hoiuste tagamise skeemide kohta. EÜT L 135, 31.5.1994, lk 5—14. 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/14/EÜ, 11. märts 2009, millega muudetakse direktiivi 94/19/EÜ hoiuste tagamise skeemide kohta seoses hoiuste tagamise ulatuse ja hüvitamise tähtajaga. ELT L 68, 13.3.2009, lk 3—7. 4 http://www.pangaliit.ee/et/hoiuste-tagamine, seisuga 22. oktoober 2011. NOVEMBER 2011 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 29


Juura

Välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaali hoiuseid on tagatud vastavalt välispanga asukohamaa seadustele 5 Välisriigi krediidiasutuste filiaalid

Hoiuste tagamise Rakendatav skeemi asukohariik hoiuste hüvitise piirmäär (eurodes)

Hüvitise maksmiseks kasutatav valuuta

Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal Pohjola Bank plc Eesti filiaal Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal AS Citadele banka Eesti filiaal AS DnB NORD Bank Eesti filiaal AS UniCredit Bank Eesti filiaal

Soome Soome Rootsi Läti Taani Läti

Euro Euro Euro Läti latt Taani kroon Läti latt

Allied Irish Banks,p.l.c. Eesti filiaal

Iiri

100 000 100 000 100 000  100 000 100 000 100 000 100% hoiustest

(kuni dets 2011)

Euro

AB Bankas Snoras Eesti filiaal Danske Bank A/S Eesti filiaal

Leedu Taani

100 000 100 000

Leedu litt Taani kroon

Kuna hoiuste hüvitamise tingimused on Euroopa Liidu liikmesriikide hoiuste tagamise skeemidel erinevad, siis hoiuste hüvitamise tingimuste sh ka hoiuste hüvitamise piirmäära  ja hüvitise maksmiseks kasutatava valuuta täpsemaks teadasaamiseks tuleks igal hoiustajal pöörduda konkreetse krediidiasutuse filiaali kontorisse. Hoiuste hüvitamise põhimõttelised tingimused on sätestatud siiski Euroopa Liidu õiguses, seetõttu ei saa hoiuste hüvitamise tingimused erinevates liikmesriikides oluliselt erineda. Seega võiks julgelt šopata ka pangateenuseid ning julgelt teenuseosutajat vahetada. 5 Samas, seisuga 22. oktoober 2011. 30 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . NOVEMBER 2011


TTu uliopilasesinduse stipendiumikonkurss Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasesinduse stipendium TTÜ üliõpilastele on loodud aitamaks kaasa üliõpilaste enesealgatusele ja õpimotivatsioonile Tallinna Tehnikaülikoolis ning tagamaks kvaliteetset hariduse omandamist. Iga stipendiumi suurus on

320€

Stipendiumile kandideerija peab olema läbinud oma õppeastme esimese semestri. Stipendium jagatakse kuni kolmele stipendiaadile järgmiste põhikriteeriumite alusel: * aktiivne üliõpilaselus osalemine, silmapaistvate sporditulemuste saavutamine, silmapaistvus kultuurilises tegevuses; * sotsiaalsetest tingimustest või erivajadustest tulenevad toimetulekuraskused. Stipendiumi määramisel arvestatakse positiivselt ka üliõpilase silmapaistvat tegevust TTÜ arenguks, avarat silmaringi, õpiedukust ja häid isikuomadusi. Stipendiumi taotlemiseks tuleb üliõpilasel esitada TTÜ üliõpilasesinduse juhatusele: * vormikohane isiklik avaldus; * curriculum vitae; * õpingutulemuste väljatrükk (dekanaadist); * essee (A4) –”Grupivanem – vajalik või mitte?” või ”Tudengite aktiivse tagasiside saavutamine ja olulisus ülikoolile". Dokumendid tuua allkirjastatult üliõpilasesinduse sekretäri kätte või saata aadressile info@tipikas.ee. Taotluse esitamise tähtaeg on 16. november kell 16:00. Stipendiaatidega võetakse ühendust ja tulemused tehakse teatavaks TTÜ avalehe uudiste rubriigis. TTÜ üliõpilasesindus on TTÜ üliõpilaste eestkosteorganisatsioon, mis esindab ja kaitseb üliõpilaste huve ja seisukohti. TTÜ üliõpilasesindus koosneb nii demokraatlikult valitavast esinduskogust, elluviivast personalist kui ka arvukatest vabatahtlikest.

1920 Täiendav info Kristina Marmõš

(+372) 53 418 018 kristina.marmos@tipikas.ee

Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasesindus Student Union of Tallinn University of Technology


Psühholoogia ehk vajalikud nipid tudengile

Ei taha, ei jaksa, ei saa Piret Spitsõn piret.spitson@tipikas.ee

K

äes on sügis ja taaskord seisavad mitmed inimesed probleemi ees, kuidas end hommikul voodist püsti ajada ja poolkinni silmil loengusse (või kuhu iganes) vedada. Eriti ebameeldivaks teeb minu arvates olukorra ka see, et sügisesed ilmad on üsna tuulised ja seetõttu ka külmad. Parema meelega põõnaks soojas ja mugavas pesakeses edasi, kui seaks sammud kõledasse sügisilma. Reaalsus on aga see, et kui kõik hommikused loengud „üle lasta“, siis ei ole tulemuseks midagi eriti head loota. Otsisin seega selleks korraks mõned nipid selle kohta, kuidas sellistel hommikutel siiski loengusse jõuda. Otsustasin kirja panna mõned alternatiivsed meetodid, kuna minu arvates on praktikas üsna võimatu leida aega iga päev vähemalt 7-8 tundi magada või alati samal ajal magama minna. 1. Kui oled äratuse aja paika pannud, pane äratuskell sellise karbi sisse, mis käib lukus. Võti pane võimalikult kaugesse toanurka. Ajaks, millal äratuskella lõpuks kinni vajutad, peaksid ärkvel olema. 2. Pane mitu äratuskella äratama. Võid

panna mõlemad äratama samaks ajaks, kui sa tavaliselt ei kuule ühte või panna teine äratama mõni hetk hiljemaks, kui panid esimese kella. Mõnedele mõjub paremini ka see, kui panna äratused erinevate helinatega. 3. Müügil on mitmeid huvitavaid vidinaid, mis aitavad hommikul ärgata. Näiteks Puzzle Clock. Selle kella idee on saada mõte liikuma ning seejärel on ka enda voodist püsti ajamine juba lihtsam. Kuid selline kella variant pole ainus. Mõned kellad on ka sellised, millel on osake, mis lendab või sõidab ringi ja et äratuskella kinni panna, on vaja see kinni püüda (nt Clocky Mobile Alarm Clock). Kolmas kell, mis hästi toimima peaks, on Sonic

Bomb Alarm Clock, mis on väga vali ning millel on kaasas seadeldis, mis tuleb panna madratsi alla ning mis raputab su ärkvele. 4. Esimese asjana, kui oled ennast lõpuks kuidagi voodist püsti ajanud, pista nägu korraks külma vette. See äratab päris kenasti organismi üles ning sealt edasi on juba lihtsam hommikuste toimetustega ühele poole saada. 5. Joo enne magamaminekut. Selle all ei mõelda mitte alkoholi või kohvi, vaid midagi sellist, mis ei sisaldaks suhkrut. Kõige parem variant oleks vesi. 6. Kui oled juba korra voodist püsti saanud, siis ära mine sinna tagasi. Jah, see on küll raske, kuid süümepiinad, mis seetõttu tekivad, kui selle vea tõttu jälle magama jääd, on veelgi raskemad. Isegi, kui sa ütled endale: „Ainult paar minutit veel!“, näitab kogemus, et sellisel juhul jääb esimesse loengusse minek jällegi sinnapaika. Kui sa aga ei lähe voodisse tagasi, siis mingi aeg on väsimus küll üsna piinav, kuid see möödub peagi, kui jõuad pimedale tänavale (või siis pisut valgemale, kui loeng algab hiljem kui kell 8). Muidugi ei saa öelda, et kõik meetodid sobivad kõigile, kuid proovida ju tasub. WikiHow pakub lisaks eelmainitud variantidele veel hulgaliselt muid nippe, kuidas rasked hommikud seljatada. Soovin teile toredat sügise jätku!

32 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . NOVEMBER 2011


Sport

Võistlussarja ajakava 17.10.2011, Jalgpall 24.10.2011, Korvpall November, Pokker 5.12.2011, Piljard Detsember, Raskejõustik Veebruar, Suusatamine Märts, Võrkpall Aprill, Frisbee Mai, Jooks

Tipikad ülejärgmiseks suveks rannavormi! Hans Üürike Hans.uurike@tipikas.ee Sporditoimkonna juht

A

eg on välja otsida liibuvad jooksupüksid, suusamäärdepukk ja kapinurgas vedelevad aeroobika hantlid. Semestri algus on üle elatud ning nüüd on õige aeg sporditegemine päevakorda võtta. Alanud on teaduskondadevaheline spordivõistlus, mil nimeks Rektori rändauhind. Au ja kuulsuse nimel ei panda tähele ei valu, pisaraid ega ka enda olematut spordivormi. See on hea võimalus igale tudengile aidata enda teaduskonnal teistele kott pähe tõmmata. Mängi Sa hästi kasvõi kirimalet, hüppa roosa hüppenööriga või harrasta professionaalsel tasemel tugitoolisporti - teaduskond vajab Su abi!

Teaduskondadevahelises võistlussarjas võisteldakse Rektori rändauhinna nimel kokku üheksal erineval alal. Võistlussarja etapid on üles ehitatud nii, et võistlustel oleksid võrdsed võimalused ja huvitav võistelda nii väikestel kui suurtel teaduskondadel. Teaduskonna esindusvõistkonna komplekteerimist koordineerib vastava teaduskonna üliõpilasnõukogu. Individuaalaladel piiranguid ei ole. Sarja kohta rohkem informatsiooni kultuuriklubi.ee lehelt. Võistlussarja korraldab TTÜ Kultuurik lubi koostöös TTÜ Üliõpilasesinduse sporditoimkonnaga.

Mängi Sa hästi kasvõi kirimalet, hüppa roosa hüppenööriga või harrasta professionaalsel tasemel tugitoolisporti teaduskond vajab Su abi!

NOVEMBER 2011 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 33


Eksperiment

Eksperiment: parim koht loomiseks Martin Simpson martin.simpson@tipikas.ee

K

irjutamine. Loomine. Keskendumine. Et kirjutada, selleks on tarvis mõelda. Et mõelda, eriti just ühes suunas, selleks tuleb keskenduda. Ning keskendumine omakorda sõltub sellest, mis meid ümbritseb. Ehk siis eksperiment keskkondadest, kus ollakse kõige efektiivsem, kus saab sujuvamalt, paremini ja kvaliteetsemalt mõelda ning luua. Või üleüldse, kas ja kuidas keskkond meie ümber üldse rolli mängib? Põnevad küsimused, asugem uurima. Kuid enne veel - milleks on see oluline? Mulle tundub, et ühelt poolt tulevad kõige paremad mõtted just kaoselisest keskkonnast. Pisut lärmi, ümberringi lenduvad ideed, emotsioonid. Kuid need mõtted on pigem sähvatused. Et mõelda või luua mingit teost või teksti, selleks tuleb seda kaost kontrolli all hoida. Et mõtted liiguksid ühes suunas ning areneksid. Mõnes mõttes on see justkui tasakaal, et uued mõtted tuleksid peale ja seda lähtuvalt eelmistest. Kompromiss... Kuid see selleks. Restoran Üks soe võileib, pokaal punast veini. Vaikselt kostuv muusika, kerge jutuvadin, mis kostub küll kõrva, kuid ei haara tähelepanu. Tähelepanu ei veere kõrvale ka kirjutamisest, mõtted jõnksatuvad kord ühele, kord teisele poole, kuid püsivad üldiselt vaoshoitult teemas. Meeldiv koht: 30 min, 350 sõna. Raamatukogu Neljas korrus, üksikboks. Valge laud, valged seinad. Totaalsest vaikusest lahutab vaid vaikselt surisev ventilatsioonimürin. Kuid isegi mitte see ei häirinud keskendumist, vaid miski muu. Nimelt niinimetatud totaalset vaikust katkestavad sähvatused: uksekolksatused, üksikud hääled. Ning isegi mitte need, vaid peale

häiringut kerkivad vaikusehetked. Ning just need olidki piduriks. Kui mõte jookseb, siis tekib selline mõttemull, kus pea on mahlane ning ideed jooksevad ojadena. Kuid kui see korraks vaikusepausil katkestada, siis saab see nektar otsa ning mõelda uut mõtet või vana jätkata, pole enam pooltki nii lihtne. Ühesõnaga, vaikuses kaikuvad üksikud mõtted. 30 min, 369 sõna. Troll Mustamäe - Kesklinn, kaheksakümnendate metallikolin. Ohtralt rahvast, piinlik vaikus. Tekst märkmikus voolab, küll samamoodi jõnksutades nagu troll aukudes hüpates, kuid siiski. Tegelikult üllatavalt hästi, keskendumine on keskendumine, kuid seda kuni sinnamaani, kuni mu kõrvale saabub ema noore lapsega. Ning see vestlus, adjöö keskendumine, minust juba mööda ei lähe. Lapse suust tulevad lõputud, isegi vaimukad küsimused haaravad tähelepanu ning mõttevool on silmitsi pidevate häiringutega. Ettekujutus alternatiivsest Tallinn - Tartu bussiliini pikast vaikuses mediteerimisest saab purustatud. Tulemuseks vinksti-vonksti võnklev mõttemõlgutus. 17 min, 259 sõna, mis teeb 30 minuti kohta tsirka 380 sõna. Loodus Kakumäe rand, üksikud liivaluited. Kerge merekohin, külm, hiiliv tuul. Hoolimata kergest külmatundest, lippab tekst

34 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . NOVEMBER 2011

laitmatult. Ei ühtegi mõttekatkestust, ei ühtegi mõttepausi. Rahulik, ühtlane, sügav mõttevool algusest lõpuni. Esimest korda tõstsin pastaka ja vaatasin kella, kui 30 minutit oli täpselt möödas. Võib öelda, et selles ühtlases rahustavas taustsüsteemis ei haaranud tähelepanu mitte miski ning malbelt vihisevad tuulekohinad hukutasid ühtlasi vaikusehetked. Tulemuseks võrratult voolav mõttevool: 30 min, 555 sõna. Järeldus Põhimõtteliselt või sisuliselt, embakumba - tegelikult ei olegi vahet, missuguses keskkonnas kirjutada. Mõtted või ideed voolavad igatpidi ühesuguse kiirusega. Looduses oli tulemus küll märkimisväärselt parem, kuid see tuleb teistest teguritest. Võin subjektiivselt teoretiseerida, et mida kauem ideed sujuvalt voolavad, seda sügavamaks nad lähevad, kuid ma ei julge seda. Küll aga võin ma nüüd järeldada, et mida vähem on mõttepause, mida ühtlasem või meeldivam on taustkeskkond, seda paremini ja efektiivsemalt annab mõelda. Ideed tulevad kas mujalt või meist, need tuleb vabalt sisse lasta ning mis kõige tähtsam, need ka otse ja pikalt mõtlemata kirja panna. See loobki mõttejada, mõttevoolu. Loome! Sõbrad, tunnetage, otsige. Inimene on üks põnev olend. Leidke seosed ning keerake oma veidrused enda kasuks. Enda heaks. Ole ägedad, looge. Nii, nagu Teie heaks arvate!


Meelelahutus

halva huumori instituut Meie instituut on 100% orgaaniline ja ei sisalda geneetiliselt muundatud üliõpilasi.

Aleksander Vassiljev sassipostkast@tipikas.ee Laisk tudeng Kolm üliõpilast satuvad jooma: Tartu Ülikooli tudeng, Tallinna Ülikooli tudeng ja Tipikas. Lasevad päris mitu kannu märjukest läbi pesemise ja seejärel hakkavad võrdlema, kelle kursakaaslane jääb kõige rohkem hiljaks.

Miks sa õpid sotsiaalteadusi

- Minu kursakas Toomas elab Annelinnas ja igal nädalal jääb vähemalt korra loengusse hiljaks - ütleb Tartu Ülikooli tudeng.

Sind huvitavad humanitaarained

Sa ei oska matemaatikat

- Pole midagi, minu kursakas Priit elab vanalinnas ja iga teine päev jääb loengusse hiljaks. – ütleb TLÜ tudeng. - Nõrk - ütleb tipikas - Minu kursakas Dima elab Lasnamäel ja eelmisel semestril käis ta loengus kohal üldse ainult kahel korral ja siis ka vintis peaga -

- Teate, liialdasin veidike eile - ütleb Tartu Ülikooli tudeng - ega see Toomas tegelikult nii laisk ei ole, korralik poiss, igas loengus istub esireas - Mina pingutasin ka üle - ütleb TLÜ tudeng – See Priit on paaril korral puudunud, aga enamasti on ta ikka ilusti kohal - Poisid, andke andeks - ütleb tipikas minagi luiskasin teile eile purjus peaga. See Dima, ta elab meie ühikas, mitte Lasnamäel Filosoofiline Filosoofia õppejõu tüütasid ära mõttetud vaidlused tudengitega. Registreerumiseks filosoofia kursusele on nüüdsest vajalik IQ test. Õppejõust kõrgema IQ-ga tudengeid ainele ei registreerita.

Futoshiki

Hommikul saavad poisid kaineks ja hakkavad värisevate kätega hommikulauas koos kohvi rüübates eilset õhtut meenutama.

Futoshiki on Jaapiani loogikamäng. Selle nimi tähendab tõlkes "ebavõrdsus". Mängu eesmärk on paigutada numbrid ühest viieni nii, et need ei korduks ükski horisontaalses, ega ka vertikaalne reas. Kergemaks teeb mängu asjaolu, et mõne välja vahel on tähis, mis määrab ära kahe arvu omavahelise seose (kas tegu on suurema, või väiksema arvuga). NOVEMBER 2011 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 35


MEHÜN 1920

Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasesindus Student Union of Tallinn University of Technology


2011 November