Issuu on Google+

T T Ü T U D EN G I L EH T . M A I 2011

RISTSÕNA lk 22

KOLUMN: VEERPALU JA TEMA TRUUD JÜNGRID

lk 4

KEVADBALL!!! lk 8

ÜHIKATEVAHELINE ÜLIÕPILASTE XII VÕISTLUSPÄEV SUVEMÄNGUD

lk 9

lk 23


TTÜ KULTUURIKLUBI UUS NÄGU!

Auhinnamäng! Kultuuriklubi Facebooki lehel. IGAL NÄDALAL LOOSIME ERINEVAT NÄNNI JA NII 5 NÄDALAT JUTTI!

...UURI LISA! www.kultuuriklubi.ee ja Facebook


pEAToImETAJA VEERG

SISUKORD Kolumn Kolumn // 44 Kujuta Kujuta ette... ette... // 55 Välistudengid / 6 Lõppema hakkavast tantsuhooajast ehk suvi Tudeng, hooli tähtaegadest! /8 kogub tuure / 6 Kevadpall paneb TTÜ kino kava / 7 / 10 tudengid tärkama Kaidi Tahula Peatoimetaja

Ühikatevaheline Kevadball paneb Võistluspäev / 11 / 8 tudengid ärkama

Soovid olla edukas?

Tule Studioosusesse kirjutajaks! mIdA mE SuLLE pAKumE? Võimalust tutvuda oma eriala spetsialistidega ning seeläbi luua sidemeid tulevikuks. Tulevikuks loodud tutvused võimaldavad sul kergemini tööturul läbi lüüa ning leida karjäärivõimalusi just tänu Studioosuses loodud tutvustele! Loomulikult pakume ka lõbusat seltskonda ning erinevaid eneseteostusvõimalusi ajakirjanduslikus vallas. KEdA oTSImE? Reporterit, kes oleks valmis kirjutama persoonilugusid ning intervjuusid enda poolt väljavalitud spetsialistidega/firmajuhtidega! Arvamus-reportereid – on sul midagi öelda? Tahad arvata millestki midagi ja sinna juurde võtta veel erialase spetsialisti arvamuse? Tehnikakülje reporterit – inimest, kes oleks valmis leidma ja testima alles leiutatud või kasutusse tulevaid tehnikaimesid!

Katsemeeskonda – inimesi, kes oleks valmis viima läbi erinevaid meelelahutuslikke katseid ja purustama müüte! Kui sa ei leidnud eelnevalt väljapakutud kohtade seast endale sobivat žanri, siis paku välja oma idee, millest sa studioosuses kirjutada tahaksid ja vaatame mis teha annab KuIdAS STudIooSuSEGA LIITudA? Lihtsalt kirjuta peatoimetajale kiri kaidi.tahula@tipikas.ee ning anna oma soovist teada. Märgi ära kindlasti ka valdkond, millega soovid tegelema hakata ning lisa kirjale oma CV, et õpiksime sind paremini tundma! Tule Studioosusesse ja kindlusta oma erialaseid teadmisi ning loo tutvusi valdkonnas, kus sooviksid kunagi palgatööle asuda!

Magavale kassile hiir suhu ei jookse!!!

Lõppema hakkavast Ühikatevaheline tantsuhooajast Võistluspäev / 9ehk suvi kogub tuure / 12 Mis on edu valem? / 10 Inseneride Moeshow galerii / 13 Üliõpilasfirma programm / 12 Mis edu valem? / 14tuleviku TTÜon tudengid tõstsid Eesti teaduse kvaliteeti / 13 Üliõpilasfirma programm / 16 Itaaliasse vabatahtlikuks / 14 TTÜ tudengid tõstsid tuleviku Eesti teaduse kvaliteeti / 17 International Week Vietnam / 15 Itaaliasse vabatahtlikuks / 18 International Speaking Club / 16 International week Inseneride Moeshow galerii / 17 Vietnam / 19 Intercultural Speaking FS Team Tallinn ehitab Club / 20 järjekordse tudengivormeli / 18 Vikings are back! / 21 Eesti aasta noorsportlane, FS Team Tallinn ehitab sõudja Kaisa Pajusalu: järjekordse tudengivormeli / 22 “Tore on laiskusele tuupi Eesti aasta teha!” / 20 noorsportlane, sõudja Kaisa Pajusalu: Vikings back! / 21 „Tore onare laiskusele tuupi teha!“ / 24 Ristsõna / 22 Halva huumori instituut / 26 Üliõpilaste XII suvemängud / 23 Ristsõna / 26 Head suve Sudoku! / 27

PEATOIMETAJA : KAIDI TAHULA (KAIDI.TAHULA@TIPIKAS.EE) KEELETOIMETAJA : MÄRT TIBAR | TÕLKIJA : SIRET LAASNER KÜLJENDAJA : MARI HUNT | ESIKAANEPILTNIK : MARKO VILBERG (FOTOKLUBI) TOIMETUS : ALEKSANDES VASSILJEV VÄLJAANDJA : TTÜ ÜLIÕPILASESINDUS MAKETT : SLOw | TRÜKK : AS VABA MAA AADRESS : EHITAJATE TEE 5, TALLINN KIRJUTA : STUDIOOSUS@TIPIKAS.EE | HELISTA 620 3621 ©STUDIOOSUS 2011 | KÕIK ÕIGUSED KAITSTUD 1920

Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasesindus Student Union of Tallinn University of Technology

MAI 2011 3 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASAJAKIRI


KoLumN

Aleksander Vassiljev Sass.vass@mail.ee

Suuskur jüngrid ja tema truud

TeRe, TipiKAS! TeAd, mA lihTSAlT ei SAA. ei SAA KeelATA endAl KõvA häälegA nAeRmAST, Kui näen vAbAduSe väljAKul vihAST RAhvApARve piKeTeeRimAS plAKATiTe, KAAmeRATe jA muu KohuSTuSliKu vARuSTuSegA üheS, SuuSATAjA AndRuS veeRpAlu ToeTuSeKS. jA oleKS AinulT need piKeTeeRijAd, ei, TeRve eeSTimAA pAiSTAb olevAT hAARATud mingiST ebATeRveST peRveRSSeST huviST jA KiindumuSeST veeRpAlu uRiini (oi SoRRy, SedApuhKu veRe) vASTu. pRAeguSeKS on läinud möödA RohKem Kui KAKS nädAlAT SelleST SAATi, Kui TehTi AmeTliKulT TeATAvAKS, eT TAliSpoRTlASeS veeRpAluS RingleS dopinguT jA iKKA veel ei SuudA inimeSed, KelleST mõni pole SuuSATAmiST RohKem Kui TeleviiSoRieKRAAnilT näinud, SellegA leppidA. Reeglina on mul alati hea meel näha inimesi tänavatel edastamas oma sõnumit laiemale kontingendile. Protestid, meeleavaldused ja muud aktsioonid on suurepärane tõestus sellele, et kodanikuühiskond on olemas ja toimib. Kuid mitte sellisel juhul, kui edastatava sõnumiga pole midagi peale hakata! Kas pole mitte nii, et meil on kokku lepitud teatud institutsioonid, mille pädevuses on mõista kohut oma valdkonna piires? Kui ülikooli dekanaat on otsustanud mõista süüdi üliõpilane plagiaadis, siis 4

11 MAI 20 MÄRTS 2011 2011 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASAJAKIRI

pole vahet, kas inimene on Saksamaa kaitseminister või ei. Kui kohus mõistab süüdi inimese riigi raha varastamises, siis pole vahet, kas tegemist on staarpoliitikuga või mitte. Niisamuti, kui WADA (ülemaailmne dopinguvastane organisatsioon) on leidnud mõne sportlase kehast keelatud aineid, ei tohiks ju olla vahet, kas see inimene on võitnud Eestile medaleid või mitte. Kuid nendele inimestele Tallinnas, Tartus ja Facebookis, kes nii toredalt käest kinni hoides „Aga meid ei huvita, mida sõltumatud eksperdid ütlevad. Meie Andrus nii ei teeks, mida nemad ka teavad.“ kooris kuulutavad, paistab küll olevat vahe. Kui sinisilmne ja naiivne peab olema selleks, et tõsimeeli uskuda, et Veerpalu on erinev kõigist teistest sportlastest, kes on dopingut kasutanud ja keda WADA on selle eest manitsenud? Kui pime peab olema inimese usk, et mitte olema nõus tunnistama reaalsust ja võtta tõena Veerpalu ühelauselist apoloogiat. Normaalne argument ei ole ka see, et teised sportlased on ka nii teinud, hinganud astmarohtu, või kergemini pääsenud. Mis aga kõige hullem – mitte millegi muu pärast ei viitsi inimesed enam välja tulla.

Andrus Veerpalu positiivne doping? Ei, ilmselgelt mitte, sest inimene, kes oskab meist kiiremini lume peal liikuda ja see, kui palju hormoone tema kehavedelikud sisaldavad, on meile oluliselt prioriteetsem!

 Kas keegi pole tähele pannud, et meil on üks Euroopa suurimaid lõhesid rikaste ja vaeste vahel? Kas pole täheldatud, et vaatamata kogu jutule, et euro ei tõsta hindu, on seda tehtud? Kas Eesti Energia käitumine tarbijate suhtes poleks väärt ühte meeleavaldust? Kas elektri- ja kütusehindade õõvastav prognoos ei ole piisav, et inimesed meelt avaldama panna? Kas meie ühiskonnas on praegu mõni probleem, mis oleks tähtsam kui

Sass

Mida sellised lood meile näitavad, on see, et Eesti ühiskonnal on täiesti kama, mis toimub päris maailmas. Loobudes vaevanõudvast võitlusest päris probleemidega, leitakse aeg-ajalt siiski midagi piisavalt tähtsusetut, et saaks täita oma demokraatlikku kohustust ja arglikult katsetada, kas kõnevabadus veel ikka kehtib. Minnes piketeerima triviaalse jama pärast nagu praegune juhtum, solvatakse igat viimset kui inimest, kes on kunagi millegi tähtsa eest seisnud. Inimesed, kes on seisnud oma riigi, vabaduse, iseseisvuse, õigluse ja võrdsuse eest, Eestis, Egiptuses või kus iganes mujal, on nüüd ühes pajas nendega, kes demonstreerivad oma alusetut umbusaldust ülemaailmalistesse organitesse, mis oma erapooletuses tegelevad vere, kuse ja kui vaja ka enama analüüsimisega. Igatahes loodan, et sinuga, tipikas, võin ma veel kunagi kohtuda ka mõnel päris meeleavaldusel.

Studioosuse remark: Antud loos ei mõisteta veerpalu ega kedagi teist süüdi, vaid kajastatakse pelgalt kolumnisti arvamust teema arutelu üle.


ARVAmuS

Robert Peetsalu robert.peetsalu@gmail.com

KujuTA eTTe, eT Sinu eeS SeiSAvAd TTü Tudengid. KõiK Sulle TuTTAvAd TipiKAd. nende TAgA SeiSAvAd KõiK TeiSed, Sulle TundmATud TTü Tudengid... neid on vähemAlT KAKSKümmend AulATäiT inimeSi, KelleST igAüKS on elAnud KeSKmiSelT ~8400 päevA omA KoRdumATuT elu. nende jAoKS TähendAb mAAilm TäpSelT SedA, midA nAd on Kogenud Selle 8400 päevA jooKSul. Kõik need inimesed meie ümber on kahtlemata kangelased. Just nagu mingis online rollimängus, kus kõik on kangelased. Just sellised nagu nad tahavadki olla tegelikkuses. Igaüks tahab päästa maailma halvast ja tuua sära pimedusse. Aga mis on see pimedus? Me ei näe teineteist. Igaüks elab oma reaalsuses, kus valgus tähendab midagi muud. Midagi, mida teised ei pruugi näha. Sa muudkui püüad särada, aga nad ei näe. Sa räägid neile valgusest, tähtsatest asjadest, aga nad ei mõista. Selle asemel räägivad nad sulle sõnu, mis justkui ei kannaks mingit tähendust. Ja nad nimetavad valguseks seda, mida justkui polegi olemas. Ja nii me elame juba kaua. Harjume sellega, et teised ei näe meie sära, ei mõista meid, räägivad seosetut juttu ja väärtustavad mõttetuid asju. Muidugi kõik ei ole sellised. Mõned näevad meid ja meie sära, säravad ise ja meil on nendega hea. Ja siis me püüame

Kujuta ette... olla rohkem nendega ja vähem teistega. Seostame iga inimesega mingi tunde, mälestuse tema särast või tuhmusest – kes valgemad ja kes mustemad; kes säravamad, kes tuhmimad. Kõige imelikum asja juures on see, et need tuhmid arvavad, et tegelikult nad säravad ja just nagu sinagi siiralt unistavad valgest ja kirkast maailmast. Kui sa räägid nendega valgusest, siis tihti lähete te omavahel vaidlema. Aga sa oled pannud tähele ühte asja – mida rohkem sa uurid, miks nad näevad valgust seal, kus sina ei näe, seda rohkem hakkad vähehaaval nägema ka nende valgust ja mõistma neid, seda rohkem on sinu reaalsuses säravaid inimesi, seda rohkem hakkad mõistma, mida teised mõtlevad oma sõnadega. Siis hakkab sulle tunduma tobedana, kui nad lähevad omavahel kiskuma, sest ei mõista teineteist ja sa püüad neid lepitada, otsides sõnu, mida mõlemad mõistavad ühtemoodi, tulles tagasi kõige lihtsamate mõistete juurde. Siis sa mõistad, et kõikide kismade alge on mõistmatus ja püüdes mõista inimest, sa ehitad silda enda ja tema ning paljude temasarnaste vahel. Siis sa avastad, et nende sildade abil suudad sa tuua kokku rohkem inimesi kui varem. Ja sa näed, kui võimas on nende koostöös sündiv sära. Selline minilaulupeo tunne. See koostegemise sära annab neile võimaluse mõista teineteist ja ehitada sildu omavahel.

ma, eeskuju võtma ja vahest tahavad, et sa neid kampa võtaksid. Järgijad tekitavad järgijaid. Paljud hakkavad uskuma, et sinu nägemus valgusest on tõelisem kui nende endi oma. Nad ei saa selles veenduda, sest pole ehitanud veel piisavalt sildu. Neil ei jää muud üle, kui uskuda neid, keda usuvad teised – sind, sest muidu nad jäävad hüljatuks, kui keegi, kes ei sära. Nüüd kujuta ette, mis saab, kui sa otsustad, et keegi ongi tegelikult tuhm ja temani pole vaja ehitada silda, sest tegelikult ta ei tahagi särada? Need, kes sinusse usuvad ja ei ole jõudnud ehitada oma silda selle inimesega, parimal juhul väldivad teda. Halvimal juhul tuleb sõda. Kui sa oled juht, siis sinu võimuses on nii sära kui ka sõda. Pole võimalik tõestada, et pole olemas kedagi, kes ei tahaks särada. Samas iga kord, kui sulle tundub, et oled leidnud inimese, kes ei tahagi valgustada maailma, mõtle. Kas sa suudad kujutada ette kedagi, kellele ei meeldiks elada valgustatud maailmas? Võib-olla sa ei ole veel ehitanud kõiki sildu. Püüa mõista, milles ta näeb sära ja miks. Mida raskem on seda teha, seda haruldasem on see mõistmine, seda väärtuslikum on see mõistmine.

Ka teised ümberringi tulevad uudistaMAI 2011 5 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASAJAKIRI


üRITuS

Lõppema hakkavast tantsuhooajast ehk suvi kogub tuure TTÜ TA Kuljus

SügiSel, oKToobRi AlguSeS, on KuljuSel TAvAliSelT KombeKS TehA üldKooSoleKul KoKKuvõTTeid möödunud hooAjAST jA pRognooSidA uuSi TegemiSi AlgAvAl TAnTSupeRioodil. Kui meile SügiSel TeATATi, eT jäRjeKoRdSelT Tuleb pingeline AASTA Tänu gAudeAmuSele jA nooRTe TAnTSupeole, SiiS TegeliKulT ei mõelnud meiST viST Keegi TäpSemAlT, midA See TegeliKulT TähendAb.

päRIS SuuR TüKK ISEGI KuLJuSELE LäBIHAmmuSTAmISEKS Ja ega meid sel hooajal siis trennigraafikuga hellitatudki, sest seoses tantsupeo ning Gaudeamusega on toimunud arvukalt nelja põhirühma ühiseid lisatreeninguid, mis noortele ja vanematele olijatelegi palju rõõmu on valmistanud – esmakordselt tunneme end suure perena, kus hätta ei jäeta kedagi, abi ja nõu jagatakse kõigile soovijatele. Vanuselise kihistumise piirid on ähmastunud ning kõik tunnevad end kohustuste ees võrdsetena – ehk siis Kuljuses on tunda tõelist meeskonnavaimu!

Vähe sellest, hooaja edenedes sai plaani võetud ka Maie Orava tantsude võistutantsimine, I Naiste tantsupidu, vahepeal kiirete aegade tõttu unustusehõlma vajunud tantsulaagri ja kevadkontserdi traditsioonide taaselustamine, traditsiooniline lastekaitsepäeva kontsert lastehaigla hoovis, vanalinnapäevad, suve lõpus toimuv TeateTants 2011 ning arvukad sõprusansamblite juubeliürituste külastused, mida sellesse aastasse kohe hulgi on sattunud.

Oma vaimujõudu oleme sel hooajal tugevdanud ka Kuljuse-siseste traditsiooniliste ja uudsemat laadi üritustega, kust on alati korralik osavõtt olnud ning lõpukellaaeg tihti järgmist hommikut kuulutab.

6 12

MAI 2011 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASAJAKIRI

Kui keegi mõtleb, et meid pole sellest hoolimata kooli peal väga palju näha olnud, siis ehk on tal mõnes mõttes ka õigus. Küll aga oleme erinevatel ühisüritustel hoidnud häid sõprussidemeid

teiste tantsuansamblitega, korduvalt oleme käinud Tallinn 2011 raames korraldatavate spordiürituste avamisel ja suvel võib meid selle mammutprojekti raames näha veel palju-palju. 24.-26. juunil on Kuljus koos TTÜ laulukooride ning teiste ülikoolide tantsijate/lauljatega Vilniuses, kus toimub järjekordne üliõpilaste laulu- ja tantsupidu Gaudeamus. Pärast seda võib alates 27. juunist meie punaseid seelikuid ja valgeid T-särke näha aga juba lauluväljakul tantsupeo proovides, mille kulminatsiooniks on nädalavahetuse kaks võimsat kontserti. Ja suve lõpetame 20.-28. augustil toimuva üritusega TeateTants 2011. Kannustatud ürituse korraldajate motost „Tants on rõõm, jagame seda kõigiga!“, kutsub Kuljus üles kõiki huvilisi üritusel osalema kas tantsija või lihtsalt pealtvaatajana – mõlemal juhul on saadav emotsioon kogemist väärt. Uuri lisa www. teatetants.ee Kohtume peagi!


KORMORANID EHK NAHKPÜKSE EI PESTA 2. mail kell 20.00 ruumis VII-226 - Pilet 2€ ja kaasa tasuta karastusjook! “Kormoranid ehk Nahkpükse ei pesta” on žanrilt must komöödia ja räägib vanadest rokipeerudest, kes keelduvad kiiktoolides nurgas tiksumast, vaid tahavad iga hinna eest uuesti läbi lüüa. Kuid ükskõik mida nad ette ei võtaks, läheb asi järjest hullemaks! Film hiilgab fantaasiarikka keelekasutusega, mis võis olla omane 70ndatel aastatel kuulsust ja edu nautinud rokkmuusikutele. Lisaks kõlab tohutu kogus uuemat ja vanemat mõnusat kodumaist muusikat ning kinolinal näeb tervet plejaadi udusulis superstaare, parimais aastais iidoleid ning puhta elueliksiiriga kangestutatud klassikuid.

POLAARJOONE SANGARID 9. mail kell 20.00 ruumis VII-226 - Pilet 2€ ja kaasa tasuta karastusjook! Janne saab naiselt 50 eurot uue digiboksi jaoks, et õhtul "Titanicut" vaadata. Baari põigates kohtab ta sõpru ja raha kaob nagu mutiauku. Kodus ootab ultimaatum: kui järgmise päeva hommikuks kodus digiboksi pole, kolib Inari välja. Poistel ei jää muud üle, kui tuunitud Sierra garaažist välja lükata ning läbi Lapimaa öö Rovaniemi poole kihutada. Tee peal tuleb kolmel töötul semul ka välja mõelda, kuidas elektroonikaostu finantseerida. Peatuma sunnivad ahvatlevad spaahotellid, vene uusrikkad, politseinikud ja põhjapõdrad, pealekauba veel Inari kunagine austaja, kellel on oma salaplaanid. Lumisest road-movie’st kiirgub sellele päikesenapile maailmanurgale iseloomikku musta huumorit, absurdseid kiikse ja peent eneseirooniat.

INIMESE MÕÕT 16. mail kell 20.00 ruumis VII-226 - Pilet 2€ ja kaasa tasuta karastusjook! Dokumentaalfilm „Inimese mõõt“ uurib, kas keskkonnakriis on ikka keskkonna kriis või on see tegelikkuses meie harjumuste, ootuste ja väärtuste kriis. Lugu keskkonnakriisist ei ole lugu põuast ega üleujutustest, selle tegelasteks ei ole poliitikud ega aktivistid. See on meie kõigi lugu. Film peegeldab harjumuspärase maailma lõppemise aimdust Manhattani alati pulseerivatel tänavatel, Tigrise jõe kaldal asuvas iidses Hasankeyfis, mille ajalugu ulatub linnakultuuri algusaega, vanasse Mesopotaamiasse, Kambodža südames laiuva Tonlé Sapi järve kalurikülades ja Freiburgi ultramoodsas ökolinnaosas Vaubanis, Lõuna-Saksamaal. “Inimese mõõt” on keskkonnadokumentaal, mis seab keskmesse inimese.


üRITuS

Katriin Horn

Kevad­ Ball paneB tudengid tärKama 11. mAil Toimub jäRjeKoRdne SuuRejooneline TTü TudengKonnA KevAdbAll, milleST oSA võTmA on oodATud KõiK Tudengid, õppejõud jA viliSTlASed. bAlli TeemAKS on peAKATe. SeegA ole loov ning äRA lASe SiinKohAl eTiKeTil ennAST häiRidA. Tõotab tulla meeleolukas pidu sest tantsuks mängib taaskord meie enda TTÜ Bigband ning solistidena astuvad üles Kristjan Karmo ja Mirjam Dede. Lisaks pakuvad muusikalist vahepala

Birgit Õigemeel ning Uku Suviste. Õhtu muudavad põnevaks veel kabareetrupp Flash, TTÜ aasta parimate väljakuulutamine, teenetemärkide ja TTÜ Üliõpilasesinduse stipendiumide jagamine ning auhinnamängud. Kuna teema on peakate, valime loomulikult ka uhkeima! Balli kutse hinnaga 10 EUR (kahele) soeta endale üliõpilasesindusest, VI-200!

mitte kõige mugavam, seega on kõigile sobilik ja taskukohane ka tume ülikond. Kuna on siiski kevad, on täiesti sobilik kanda ka heledat ülikonda. Naisterahvad võiksid eelistada kleiti, kuigi etikett seda just ei nõua. Kleit võib varieeruda lühikesest pikani. Eelkõige võiks arvestada, et riietus võimaldaks tantsida ning ennast hästi tunda.

ETIKETT?! Kuna tegu on siiski balliga, kehtivad siinkohal ka mõningad etiketinõuded. Etikett tuleb ladinakeelsest väljendist Est hic questio ehk „siin on küsimus“. Ja kui on juba küsimus, tuleks leida ka vastus. RIIETuS Etikett on selles osas küll üsna range, kuid tähtsaim on siiski arvestada teiste ballikülalistega ning kanda riietust, mis sobib ürituse meeleoluga. Meesterahvaste puhul on traditsiooniline ballirõivas küll frakk, mis on aga tihti üsna kättesaadamatu ning kuulduste kohaselt ka

8 10

MAI 2011 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASAJAKIRI

9


üRITuS

ühikatevaheline Võistluspäev Pildid TTÜ Fotoklubi Marko Vilberg 2010

Sellel AASTAl Toimub ühiKATevAheline võiSTluSpäev neljApäevAl, 12. mAil! KõiKi võiSTKondASid oodATAKSe Kell 18.00 eSimeSe jA TeiSe ühiKA vAheliSele AlAle. Võistlusel saavad tudengid omavahel mõõtu võtta mitmetel aladel nagu võistlussöömine, Tudengibussi lükkamine, lauluvõistlus ja veel palju muud. Üritusest võivad osa võtta ainult TTÜ ühiselamutes elavad tudengid, kuid kaasa elama on oodatud kõik huvilised. Igale osavõtjale on osalustasu 3,2 €. Selle raha eest on ette nähtud tasuta T-särk, söök, jook ning sissepääs afterpartyle.

ühikatevaheline võistluspäev on igakevadine traditsiooniline TTü ühikas elavate tudengite vahel mõõduvõtmise päev. Tule ja näita, milline ühikas on Kõige kõvem! ja need tudengid, kes ühikas ei ela, tulge elage ja naerge kaasa oma kaaslastele! Võitjatele vinged auhinnad! Täpsem info ja eelregistreerimine www. kultuuriklubi.ee Eelregistreerimine 9. maini!

TANTSImINE Kui on juba ball, ei saa tantsimisest üle ega ümber ja õnneks oskavad kõik inimesed tantsida, vähemalt mingil viisil. Peamine on ennast lihtsalt vabalt tunda, sest keegi ei ootagi sinult professionaalsetele peotantsijatele omaseid poognaid, ning naised – ammu on möödas ajad, mil pidi ootama, et tantsule kutsutaks! KAASLANE Hea kaaslane on iga peo võtmeelemendiks. Ball on eelkõige tantsupidu ja sinna minnakse partneri või saatjaga. Kui aga sinu Teine Pool pole sind veel üles leidnud, tuleb kohe tegudele asuda. Kuna kõiksugused peod on seltskondlikud üritused, suhtlevad inimesed iseenesestmõistetavalt omavahel ja ei hoia partneriga omaette. Niisiis – käi ringi, tutvu, vestle ning naudi kõiki seltskonnaürituste hüvesid ehk ruttu kingi viksima ja juba 11. mail näeme, peakate peas! Lisainfo balli kohta: katriin.horn@tipikas.ee§ MAI 2011 11 9 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASAJAKIRI


üRITuS

Mis on edu valem?

Artem Sidorenko

Exchange + Leadership = edu tee pRAKTiline juhTimiSKogemuS ning RAhvuSvAheliSeS KolleKTiiviS TööKogemuS, See ongi See, midA TAhAvAd pAljud Tudengid eduKA KARjääRi AluSTAmiSeKS. KuidAS SedA SiiS SAAdA? Aiki Arro - õpib rahvamajandust Tallinna Tehnikaülikoolis, aktiivne, elurõõmus ja mitmekülgne neiu. Aiki laulab TTÜ naiskooris, millega osaleb erinevatel laulupidudel ja konkurssidel, samuti on Aiki ka sportlik inimene, ta tegeleb võrkpalli ja ujumisega. Ja on veel üks asi, mis viidab Aiki väärt aega (suurem osa ajast, nagu ta räägib) – AIESEC. AIESECis on Aiki liikmete toetuse meeskonna liider ning sel talvel läbis ta Ungaris viienädalase AIESECi praktika. EI oLE KuNAGI omA VALIKuT KAHETSENud. Minu karjäär AIESECis algas 2009. aasta sügisel. Võtsin osa erinevate tudengiorganisatsioonide infoseminaridest ja loomulikult tundsin huvi kahe organisatsiooni vastu: AIESEC ja BEST-Esto10 14

MAI 2011 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASAJAKIRI

nia. Esialgu mõtlesin astuda mõlemasse, aga lõpuks valisin AIESECi ja ei ole oma valikut kunagi kahetsenud. Esimese aasta jooksul tegelesin haridusprojektiga „EWO! Eyes Wide Open!“, mis viidi läbi kõrgkoolides. Seal oli erinevatest riikidest 6 inimest, kes rääkisid tarbijakultuurist. Ma olen näinud projekti siseelu ning sain motivatsiooni oma projekti alustamiseks, millega ma plaanin juba sel aastal alustada. Teisest aastast rääkides… Juba alguses olin kindel, et tahan meeskonna liider olla. Täitsin avalduse, tegin intervjuusid ning sain tiimiliidriks liikmete toetuse meeskonnas – nii lihtne see oligi. KuIdAS SIIS SuLLE mEELdIB LIIdRIpoSITSIooNIL oLLA? Ma lihtsalt armastan oma „tiimi-liidri-aastat“! Minu meeskond sai autasu, kui kõige parem meeskond Tallinna AIESECis: töökad, auahned ja rõõmsameelsed inimesed, kes kogu aeg üksteist toetavad. Veel rohkem – ma tõin koju parima liidri auhinna. Ja sina veel küsid, kuidas mulle

liidriks olemine meeldib. RääGImE SINu TEISEST TÕSISEST SAmmuST AIESECIS – pRAKTIKA VäLISmAAL. mIS AJENdAS SINd pRAKTIKALE mINEmA? See on asi, mille üle ma uhke olen. Miks? Enne seda võimalust ma teadsin, et praktikavahetus on midagi arendavat ja lahedat. Aga mul ei olnud selleks kunagi aega ning Eestiski oli palju asju teha. Ma pidin küll sessi ajal ära sõitma, kuid siiski sain kõik ained kiiresti kõrgetele hinnetele sooritatud. Samuti ei tahtnud mu poiss eriti, et ära sõidaksin. Oli veel asju, mis mind takistasid, aga ma mõtlesin: „Kui ma ei sõida praegu, ei sõida ma kunagi.“ Nendele, kes ei ole siiamaani välispraktikal käinud – TEHKE SEDA! mILLEGA SA SIIS pRAKTIKAL TEGELESId? Ma elasin suuruselt teises Ungari linnas – Debrecenis. Praktika jooksul pidin Waldorf-koolis noortele inglise keelt õpetama. Kuna olen pedant, läks tundideks valmistumiseks


üRITuS

AIESEC - enjoying participation!

palju aega, kuid isegi sellele vaatamata tuli lõpuks improviseerida.

Eestis kuuleme vaid juhi sosinat, pominat või ei kuule üldse mitte midagi.

Tudengid ei osanud üldse inglise keelt. Mina õpetasin 1.-11. klasse. Ainult 3 inimest 11. klassist said inglise keelest osaliselt aru. Tänu sellele tegin oma seletamisoskusi (eriti kehakeeles) paremaks.

Üks asi, mis ungarlastest kohe meenub, on suudlemine – suudlus tervitamiseks, suudlus lahkumiseks, suudlus, suudlus, suudlus. Pole oluline, kas oled välismaalane või mitte.

AGA mIdA SA VABAL AJAL TEGId? oLI SEdA üLdSE? Oli küll! Ma kohtusin väga paljude erinevate inimestega ja leidsin nende hulgast ka sõpru. Nad näitasid mulle Debreceni vaatamisväärsusi ning käisime koos diskodel. Ma ei olnud kogu aeg hõivatud, ükskord veetsin terve päeva oma ungari ja hiina sõpradega ja me külastasime üht kuulsamatest ungari saunadest (saun on ungarlaste vana komme) – ja see oli nii äge. Siiamaani igatsen Ungari saunu.

„eestlased peavad võtma ungarlastelt üle ühistranspordikultuuri. “

Rattamatk: Iga suvi: umbes nädal jalgrattal, umbes 300km läbitud ning olen lihtsalt õn

mILLISEd oLId SINu muLJEd RIIGI JA INImESTE KoHTA? KAS uNGARIT SAAB EESTIGA VÕRRELdA? Eestlased räägivad, et meie riik ei ole arenenud, et me peame võtma eeskuju Skandinaavia riikidest. Pärast Ungari külastamist võin öelda, et me oleme arenenud riik. Ma pean silmas info-ühiskondlikku valdkonda: meie riigis räägivad inimesed rohkem inglise keelt, kõik maksavad oma arved interneti vahendusel. Jah ungarlased lähevad ikka panka, et arveid maksta, neil lihtsalt ei ole internetipanka. Teiselt poolt peaksid eestlased võtma ungarlastelt üle ühistranspordikultuuri. Debrecenis on KÕIK trollid ja bussid LCD monitoridega, mis näitavad peatuste nimesid kogu tee jooksul. Peatuste nimesid saab ka kuulda valjudest kõlaritest.

Mu esimene tervitus oli käepigistus, aga kui me rohkem tuttavateks saime ja juba sõpradeks, siis asi muutus. Nüüd HAKKAN mA SINd JuBA KAdESTAmA. AGA VAATAmE pRAKTILISEST SEISuKoHAST. mIS SA ARVAd, mIKS LIIdRIpoSITSIooN AIESECIS JA pRAKTIKAVAHETuS VÕIKS TudENGI JAoKS NII KASuLIKud oLLA? KAS EI oLEKS pAREm SEdA AEGA NäITEKS TööLE JA ÕppImISELE KuLuTAdA? Miks on liidripositsioonil olemine nii tähtis? Sa võid küll ülikoolis kõik ilusasti ära õppida ning vajalikke teadmisi saada, aga tööle asudes pead neid samu teadmisi ka rakendada. AIESEC ongi midagi kooli ja töö vahelist. Sa õpid kõike nii teoorias kui ka praktikas. Seda on väga raske sõnadesse panna, aga tasub ennast AIESECis proovile panna, sest AIESECis toetatakse Sind kindlasti rohkem kui tulevikus töökohas. Samuti mõtle selele: olles värbaja mingis firmas, keda võtaksid pigem tööle – kas seda, kellel on head hinded diplomil, või seda, kellel on natukene madalamad hinded, aga kes juba midagi teha oskab (juhatas tervet meeskonda)? Miks on vaja praktikal käia? Kahtlemata sellepärast, et tasub rahvusvahelises seltskonnas end proovile panna, tõestada, et oskad suhelda ning töötada erinevatest kultuuridest pärit inimestega. Töötades erinevates töökeskkondades, näitad oma paindlikkust, auahnust ning kohusetunnet. Jällegi – kelle võtaksid oma firmasse tööle? oLE LIIdER! KäI pRAKTIKAL! Ning töö leidmisega ei teki sul kunagi probleeme.

MAI 2011 11 15 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASAJAKIRI


üRITuS

üliõpilasfirma

jätkub sügisel 2011! Urve Venesaar urve.venesaar@tseba.ttu.ee üliõpilASfiRmA pRogRAmm RAKenduS eSmAKoRdSelT TTüS 2008. AASTA SügiSel pilooTpRojeKTinA. TänA SAAme RääKidA KogemuSeST, miS on jubA KAhel KevAdel Andnud pARimAle üliõpilASfiRmA meeSKonnAle võimAluSe eSindAdA eeSTiT euRoopA üliõpilASfiRmAde KonKuRSil „junioR AchievemenT – young enTeRpRiSe chAllenge“ (jA_ye): 2009. AASTAl TAAniS jA 2010. AASTAl bulgAARiAS. oSAlenud meeSKondAde Sõnul on KonKuRSil oSAlemine olnud õpeTliK jA moTiveeRiv omA äRi ARendAmiSel. Sel AASTAl Toimub See KonKuRSS SevillAS, hiSpAAniAS. Konkurssidele valitakse meeskonnad, kes on eelnevalt läbinud üliõpilasfirma programmi oma kodumaal. Seal aidatakse üliõpilastel oma äriplaani koostada ja ellu viia, neid toetavad juhendajad/õppejõud ja ettevõtjad/ mentorid. Konkursside eesmärk oli ärgitada investoreid oma ettevõtetesse raha paigutama. Investoritest koosnev žürii peab otsustama, kellele anda kujuteldav 50 000 eurot investeeringuid. Et neid veenda, tuleb igal osaleval meeskonnal esitada ettepanek, mis sisaldab ettevõtte ärimudelit ning eeldatavat tulu- ja riskianalüüsi. Võistlusel tuleb meeskondadel esitleda end avatud messiboksis, teha avalik ettekanne ja kohtuda investoritega. Konkurssidel on üliõpilasfirmad osalenud väga erinevate ideedega. Näiteks Taanis osales 13 üliõpilasfirma meeskonda kaheksast riigist, kus tunnustuse said järgmised ideed: naiste kingakontsade plastikust kaitse (Taani, 12 16

MAI 2011 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASAJAKIRI

programm

Kutsume osalema!

pälvis konkursi võidutiitli); vibraatoriga ehitustööriist maja krohvimise lihtsustamiseks (Norra); riided ülekaalulistele lastele (Taani). Eestit esindas Taani konkursil TTÜ üliõpilase Margus Kullerkupu juhtimisel üliõpilasfirma Muscletrike, mille tooteks oli trenažöör – liikumisvahend, mis treenib kõiki lihasgruppe ning võimaldab mugavalt liikuda tänaval, metsas ja teeradadel. See sai konkursil suure tähelepanu osaliseks. Populaarseks sai meeskonna tunnuslause: „No Need for Hunger-strike, just use Muscletrike“. Tänaseks on trenažööri esitletud mitmetel näitustel ja selle täiustamise protsess jätkub. Margus Kullerkupu sõnade kohaselt jõuab toode kindlasti turule juba sel aastal. Bulgaaria konkursil oli Taaniga umbes sama palju osalejaid ja ära märgiti järgmised ideed: uue kujundusega vann, mis aitab vett säästa (Belgia); ehituses kasutatav täiustatud ohutusvest, mida on võimalik kasutada ka erinevatel välitöödel (Norra); lahendus, mis aitab poodides mõõta nii töötajate kui ka klientide rahulolu (Norra); rakendus, mis lihtsustab veebipõhist müüki (Rumeenia); veebipõhiselt mängitav kolme inimese male, mis kasutab unikaalset kuusnurkset malelauda (Bulgaaria); taaskasutatavast tekstiilmaterjalist käsitöövaipade tootmine (Soome). Žürii hinnangul osutus parimaks Hollandi üliõpilasfirma, kes oli välja mõelnud õpetliku mängu lastele, mis annab neile teadmisi puhta energia kohta ning rõhutab keskkonnasõbralikkuse tähtsust. Ka toode ise oli valmistatud loodussäästlikest materjalidest ja oli kompaktne, et säästa pakendamisele ja levitamisele kuluvaid loodusressursse. Eestit esindas võistlusel Yrgel Entertainment koosseisus TTÜ tudengid: Henri Hallik, Jörgen Ader ja Lauri Soosaar.

Konkursile esitleti asukohapõhist ülemaailmset seiklusmängu AvaTaara mobiiltelefonidele. Mängu on võimalik mängida iPhone’i ja Androidi telefonidega. Mängu eesmärk oli pakkuda tervislikku alternatiivi mängusõltlastele, mida saab mängida vabas õhus ringi liikudes. Tänaseks on üliõpilasfirmast sündinud päris ettevõte ja Yrgel Entertainment tegutseb Tehnopoli inkubaatoris. Ka selle aasta sügisel alustab juba neljandat aastat TTÜs üliõpilasfirma programm, kuhu kutsume osalema ettevõtlusest huvitatud üliõpilasi kõikidelt erialadelt. Üliõpilasfirma programmi rakendamist koordineerib TTÜ majandusteaduskonna ettevõtluskeskus (www.ttu.ee/ettevõtluskeskus) koostöös Junior Achievement arendusorganisatsiooni SENT (Sild Ettevõtlike Noorte Tulevikku) liikmete Mari-Liis Animäe, Miina Karafini ja teistega. mIS oN üLIÕpILASfIRmA pRoGRAmm? Üliõpilasfirma programm kujutab endast õppeprotsessi, mille eesmärk on anda tudengitele võimalus proovida, kuidas oleks oma ettevõtet luua ja seda juhtida. Õppeprotsess tuleb aasta jooksul läbida ja see sisaldab eelkõige sobiva meeskonna kujundamist, äriidee otsimist ja turu-uuringuid, ärivõimaluste ja vajalike ressursside hindamist, ärimudeli kujundamist, äriseadustiku ja muu seadusandlusega tutvumist, äriplaani koostamist ja selle põhjal reaalse äritegevusega alustamist. Lühidalt – programmi käigus otsitakse vastuseid põhiküsimustele mida, kellele ja kuidas toota või teenuseid osutada ning see protsess tehakse läbi juhendajate ja ettevõtjatest mentorite kaasabil ning eestvedamisel. Üliõpilasfirmade tegutsemiskeskkond on veidi turvalisem kui päris ettevõtlusmaailm, kus ressurs-


üRITuS

Liis Sinijärv sinijarv@gmail.com

ttÜ tudengid tõstsid tuleviku eesti teaduse kvaliteeti side kaotusrisk on väike, kuid mis annab võimaluse saada teadmisi äriidee praktikas rakendamise kogemustest. Programmi lõppedes üliõpilasfirma kas likvideeritakse või suundutakse reaalsesse ärisse. Selles protsessis on toeks meie koostööpartnerid Tehnopol ja ettevõtluse arenduskeskused regioonides. Parim Eesti üliõpilasfirma pääseb Euroopa üliõpilasfirmade lõppvõistlusele Eestit esindama. Programmi eesmärk pole mitte eduka äri loomine, vaid eelkõige läbi õppeprotsessi ettevõtluskogemuse saamine – learning by doing. Peale selle on üliõpilasfirma programmis osalemise kogemus hinnatud ka tööandjate poolt. Loe üliõpilasfirma programmist pikemalt Studioosuse eelnevatest artiklitest: oktoober 2009 (Mari-Liis Animägi); oktoober 2010 (Katrin Arvola) ja ettevõtluskeskuse veebilehelt: http://www. ttu.ee/ettevotluskeskus/uliopilasfirmaprogramm-20102011/.

SINu VÕImALuS! Kuulutame välja konkursi üliõpilasfirma programmi projektis osalemiseks! Osaleda soovijatel palume täita ja saata osalemissoov. Vajalik vorm osalemissoovi saatmiseks asub aadressil www. ttu.ee/ettevotluskeskus/uliopilasfirmaprogramm-20102011 Avalduse soovitame esitada hiljemalt 20. maiks. Osalema võib tulla üksi või meeskondadena (nt 2-5-liikmelised meeskonnad). Kui on olemas soov veidi rohkem teada saada ettevõtlusest, oma äriidee leida ja seda arendada, anna sellest teada Marianne Kallastele järgmiste kontaktide kaudu: marianne. kallaste@tseba.ttu.ee; 620 3962. Kõigi küsimustega üliõpilasprogrammi kohta võib samuti pöörduda julgelt samade kontaktide kaudu.

mullu SügiSel SAi TAASKoRd AlguSe TAlveAKAdeemiA TudengiTe TeAduSARTiKliTe KonKuRSS. KoKKu eSiTATi 13 Tööd, neiST 6 eSiTATi TTü endiSTe jA pRAeguSTe TudengiTe poolT. eSiKohAd pälviSid vicToR AlARi ning jAAn niiTSoo. Mõlemad teadusartikli kirjutajad õpivad Tallinn Tehnikaülikoolis. Victor Alari pälvis esikoha esimese astme kategoorias. Tema uurimisteemaks on lainetuse energia potentsiaal Eesti territoriaalmeres. See on teema, mida ei ole Eestis väga uuritud, rääkimata rakendusest. Kui lähema 5 aasta jooksul õnnestub läbi viia vajalikud uuringud ja ületada barjäärid, siis ei tohiks 2020. aastaks olla takistusi merelainetest energia tootmisel. Teise astme parim artiklikirjutaja Jaan Niitsoo uurib aga kompaktluminofoorlampide kasutuselevõtu mõju elektrivõrgule. Kõik konkursile esitatud tööd on seotud säästva ehk jätkusuutliku arenguga. See on areng, mis rahuldab meie praegused vajadused, tagades ka järgmistele põlvedele samaväärse elukeskkonna. TalveAkadeemia eesmärgiks on üheksa aasta jooksul olnud säästva arengu seostamine erinevate eluvaldkondadega. Seetõttu on konkursile oodatud tööd nii bio- ja keskkonnateaduste, ühiskonnateaduste, terviseuuringute kui ka tehnikaerialadelt. Näiteks osales konkursil TLÜ tudeng Triin Lauri, kelle uurimistöö kategoriseerub ühiskonnateaduste valdkonda (Mänguteoreetiline koolivaliku modelleerimine: sotsiaalne lõks ja alternatiivne mehhanism).

pikkus võib olla maksimaalselt 8 lehekülge, siis see õpetab välja tooma olulise ja kõrvale jätma mitteolulise. Teadus ise on üks suur konkurss. Projektide, taotluste kirjutamine on hindeline tegevus, kus paremusjärjestus otsustab, kes saab raha ja seega töö. Konkursil osaledes saab tagasisidet, mis aitab aru saada, mida peaks muutma, et edaspidi olla veel parem. Ja muidugi tõstab konkurssidel osalemine tuleviku Eesti teaduse kvaliteeti,“ on Victor Alari arvamusel TalveAkadeemia konkursi vajalikkusest. TTÜ tudengitest võtsid konkursist veel osa Mari Malmstein, Mikk Sarv, Veiko Karu ja Piret Toonpere. TalveAkadeemia uus konkurss saab alguse juba selle aasta sügisel. Teadus on põnev! Saa Sinagi seda tunda ja osale konkursil. Lisainfot eelmistel aastatel esitatud tööde ja konkursi kohta leiab TA kodulehelt www.talveakadeemia.ee ja raamatukogus leitavatest TA teadusartiklite kogumikest.

„TalveAkadeemia konkurss arendab eesti keelt kui teaduskeelt. Kuna artikli MAI 2011 17 13 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASAJAKIRI


pERSooN

Maarja Kütt, TTÜ õigusteaduse magistri 1. kursuse üliõpilane maarja.kytt@gmail.com

itaaliasse vaBatahtliKuKs „Koolis on streik – pidi olema tavaline Itaalia koolide puhul“

liiTuSin TudengioRgAniSATSiooni AieSecigA jubA 2008. AASTA KevAdel jA TeAdSin Kohe, eT KindlASTi Teen KA pRAKTiKA KuSAgil TeiSeS RiigiS – Tol heTKel ei TeAdnud mA SiiSKi TäpSelT, Kuhu mA Suundun. Eelmise aasta 6. novembril sain aga pakkumise ning teatasin perele, et lähen pooleteiseks kuuks Itaaliasse ühte keskkooli vabatahtlikuks. 13. novembril olin juba Roomas tudengite korterisse sisse kolinud – koos olid mina, 2 itaallast ja neiu Peterburist. Lühikeseks ajaks, enne magistrisse astumist, sobis Itaalia hästi – piisavalt ligidal, kuid igas mõttes väga erinev. Ootas soe vastuvõtt AIESECi poolt ja rammus õhtusöök, mis kulmineerus šokolaadikoogiga. Juba esimesel õhtul tehti selgeks, et itaallastele meeldib kokata ja nad söövad kogu aeg – seda sai tunda terve reisi vältel. Olin rahul otsusega just keskkooliõpilastega tegeleda, sest lihtsalt turist olla ja ainult pitsa-pasta kultuuri tunda saada ei oleks olnud minu jaoks piisav. Et aru saada, mis tegelikult toimub, tuleb mõnda aega kohalike sekka sulanduda.

„Oli tore ka turist olla ja lisaks põhivaatamisväärsustele suvalistel linnatänavatel kolada.“ 14 18

MAI 2011 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASAJAKIRI

EESTI TuTVuSTAmINE NING JäTKuSuuTLIK mAJANdAmINE Projekti nimi oli „Exchange your mind“ ning nagu eelnevalt kirjutatud, osalesid selles projektis inimesed üle kogu maailma. Mul oli täpselt ühe klassi jagu õpilasi vanuses 15 kuni 18, kellega kohtusin kord nädalas ja tutvustasin neile erinevaid teemasid. Eelkõige rääkisin neile Eestist, samuti õppisime koos jätkusuutlikust majandamisest ja oleme nüüdseks osavad jäätmekäitluses. Kõik kooliõpetajad ja -õpilased tundsid huvi, mida ma Berlusconist arvan, ja olid väga huvitatud, milline on elu Eestis, kuna enamikul ei olnud kokkupuudet eestlastega enne olnud. Soovitati toite, mida peab kindlasti proovima ja öeldi, kust saab linna parimat kohvi ja jäätist, mida ma vastavalt soovile ka iga päev degusteerida sain. Ainukesed faktid, mida Eesti kohta teati, olid need, et riik asub Põhja- Euroopas ja pealinn on Tallinn. Olen kaks suve USA-s töötanud ja harjunud faktiga, et keegi Eesti kohta

midagi ei tea, kuid lootsin siiski, et ehk on Itaalia teadmised veidi paremad – osa Euroopast ikkagi. ITAALIA KooLIdES ISETEGEVuS JA „oKupATSIooN“ Esimesel koolipäeval, kõndides varahommikusel tänaval, teatas Sharon, minu korterikaaslane ja projektijuht, et koolis on streik. Õpilased ei pruugi tundi tulla ja see pidi olema tavaline Itaalia koolide puhul – teistmoodi ei saakski. Alates oktoobrist aasta lõpuni võivad õpilased korraldada koolis okupatsiooni või isetegevusi. Okupatsiooni puhul tunde ei toimi, jõmmid seisavad uste ees, ei lase teisi õpilasi kooli või keset tundi tõusevad püsti ja hakkavad jooksma nagu hullud ja karjuvad "okupatsioon". Isetegvuse puhul korraldavad nad tunde omal valikul, ja kui tahavad, siis lähevad tundi, kui ei taha, siis ei lähe. Mõlemal juhul hindeid ei jagata ja õpilased saavad elu nautida. Õpilased olid endale tunniplaani valinud Texas hold'emi, hip-hopi ja muud huvitavat. Minu tundidesse pooled õpilased siiski jõudsid ja olid väga huvitatud teemadest, millest neile rääkisin. pRAKTIKA AJAL NÕIAd KooS KARuSSELLIdEGA Viimasel praktikanädalal võrdlesime jõule Eestis ja Itaalias. Mõlemapoolselt oli avastusi palju – kui mõned välja tuua, siis kohalikud ei teadnud, mis on päkapikud ja imestasid, et Eestis ei panda jõuludeks karusselli püsti. Samas kui jõuluturul suurtes kogustes nõianukke müüdi, arvasin, et Halloween on neil veidi hiljaks jäänud. Tuli välja aga tõsiasi, et tegu on hea nõia La Bufana'ga, kes täidab 6. jaanuaril jõulusokki kommidega. Kuuenädalase praktika kõrvalt jäi ka vaba aega, mistõttu oli tore ka turist olla ja lisaks põhivaatamisväärsustele suvalistel linnatänavatel kolada ning Veneetsias couchsurfingut proovida. Kogu kogemus oli kindlasti seda väärt, et veeta osa talvest kusagil mujal ja kindlasti, miks ka mitte osa suvest.


INTERNATIoNAL

International week Vietnam

KeS meiST ei TeAKS Robin williAmSiT RAAdioeeTRiS TäieST SüdAmeST hüüdmAS „gooood moRning vieTnAm - noT A bAd Time of The dAy if you checK The weATheR foR TodAy - hoT, TonighT hoT, TomoRRow hoT hoT hoT“ SAmAnimeliSeS linATeoSeS või mõndA TeiST vieTnAmi SõdA KAjASTAvAT filmi. mind AgA ei viinud SinnA miTTe mõni uuS filmimine, vAid RAhvuSvAheline TudengipRojeKT inTeRnATionAl weeK. Kui Aasia üldiselt võib tunduda eestlase jaoks veel liialt eksootiline ja pigem eelistatakse reisisihtkohana midagi läänes või lõunas, siis otsustasin enda jaoks sellest eelarvamusest läbi murda ning samal ajal kui teie maarjamaal endiselt varbaid külmetasite, tervitas mind soe märtsikuine Vietnam. JA üLLATuSEd ALGAVAd Olles teinud korraliku kodutöö, suutsin siiski juba piiril veenduda, et saan kogeda midagi teistsugust – viisa vormistamisel oli tükk tegemist, et keelebarjäär murda, kuid see oli vaid algus. Passikontrollis vaatas mind üle naistollitöötaja, keda omakorda masseeris selja tagant meeskolleeg. Sõna otseses mõttes. Kõrvallauas jalad laual istuv kolmas tollitöötaja mängis aga üldse isuga iPhone'i peal rallit. Hääl oli muidugi põhjas mis põhjas ja keha ilmselgselt roolikeeramisega korrellatsioonis liikus. Õnnelikult riiki sisenenuna ei kulunud poolt tundigi, kui juba järgmise kogemuse võrra rikkam olin. Nimelt peetakse Ho Chi Minh'i linna maailma rolleripealinnaks, sest neid on seal lihtsalt nii palju. Nõnda siis taksoga oma majutaja juurde sõites suutis üks meilt ebaõnnestunult eest läbi lõigata, sai taksolt hoobi, kuid pärast mõningast vingerdamist teel taas edasi sõitis, nagu poleks midagi olnudki. Tavaline asi vist. 16

SISSESuLAmINE IGApäEVAELLu Esimestel päevadel harjutati meid kultuuri ja eriti just liiklusega. Igal välistudengil oli oma kohalikust tudengist rollerijuht, kes vastutas, et välistudeng hommikul õigeaegselt kohtumispaigas oleks ning samamoodi päeva kulgedes. Võttis paar päeva ja kaos liikluses tundus juba täiesti normaalne, välja arvatud mootorite poolt saastatud õhk, mis kohati pea et halvasti maitses. Kui esimesel päeval tutvusime city rally raames linna ja selle värvikireva tänavakultuuriga, siis juba teisel päeval sõitsime linnast välja kuulsaid Cu Chi tunneleid avastama. Tegemist on Vietnami sõja ajal ehitatud maaaluste tunnelite võrguga, mis oma mitmekorruselise struktuuriga sipelgapesa meenutas. Olles võitlejatele elupaigaks, täitsid tunnelid samas ka haigla, kaubatee ja laopinna ülesandeid. Tunnelitevõrgul oli pikkust 200 km kanti, aga need olid parajalt väikseks kaevatud, et väiksekasvulised vietnamlased seal liikuda saaksid, suured ameerikalased aga kinni jääks, kui tunnelitesse luusima peaks sattuma. mITmEKüLGNE VIETNAm Järgmiste päevade jooksul tutvusime süvenenumalt Vietnami köögiga, kus suurt rolli mängivad nuudlisupp, riisipaberisse keeratud kevarullid, mereannid ning sojakaste. Kõike seda ja muud parematkahtlasemat saab igast tänavarestoranist. Ise jõudsime krokodillini, koeramadu-ahvi seekord veel proovida ei söandanud. Aasiale kohaselt on käsitööl suur roll kultuuris ning ka meil õnnestus sellest osa saada. Ühel päeval saime omale poes kohapeal kruusid maalida, teisel päeval aga viidi meid töökotta, kus suveniirideks mõeldud taldrikud, vaasid, kapid ja muu valmis tehakse. Tööjõust suurema osa moodustasid lapsed, aga ju oli neil siis kool selleks päevaks läbi. Lisaks osalesime kuulsal teetseremoonial, kus spetsiaalses teemajas meile seda õiget teejoomise kultuuri õpetati. Neil pidavad isegi sertifitseeritud kursu-

Tarvo Kärgenberg tarvo.kargenberg@gmail.com

sed selle kohta olema, aga otsustasime, et saame selleta ka tulevikus hakkama. Õhtul osalesime kohalikus võitluskunstide klubis treeningul, kus mul isegi paar punast vööd pikali õnnestus panna, enne kui mind ära väänati. Akadeemilises osas tutvusime eri maade campuse- ja õppimistingimustega. Üllatav oli Jaapani presentatsioon, kus nende väitel ettevõtted üha vähem akadeemilisele taustale ja rohkem noorte sotsiaalsetele võimetele tähelepanu pööravad. Programm oli meeldivalt mitmekülgne, sest linnapäevad vaheldusid maapäevadega. Oma viimasel väljasõidul linnast välja käisime ära Mekong Deltas, mis on tuntud kui ülisuur, peaaegu Eesti suurune madal ala, mida katavad ristirästi kulgevad jõed ja kraavid. Teadsime, et on kalapüügipäev. Aga õngede asemel anti meile räbalad riided ja paar kahva ning osutati nimetissõrmega mudaaugu suunas. Tegelikult oli see tunduvalt lõbusam kui meie esialgne mulje ja kuna kõigile kahvasid ei jätkunud, tuli kalapüügiks kasutada käsi. Kamba peale saime hea saagi ning tund hiljem seda juba kevarullide kõrvale matsutada. KASuTA VÕImALuST! Vietnami rahvusvaheline nädal kestab traditsioonilise nädala asemel 12 päeva, kuid kiire tempo ja tiheda programmi tähe all oli see suurepärane üritus leidnud oma lõpu. Hea korraldus, fantastilised inimesed, suurepärased mälestused. Vietnam on üks Aasia puutumata pärle, mis masside poolt veel avastatud pole, kuid mille külalislahkus ja kultuur meeldivalt üllatavad. Taaskord olin veendunud, et sellised üritused on parim võimalus maailma avastamiseks ning tudengina tuleb neid loodud võimalusi kasutada. Tean, et järgmised IW-d on peaegi tulemas, täpsemat informatsiooni saad aadressilt www.ttu.ee/rahvusvaheline-nadal MAI 2011 19 15 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASAJAKIRI


INTERNATIoNAL

Intercultural Speaking Club inTeRculTuRAl SpeAKing club SeT ouT To enhAnce diAlogue beTween foReign And locAl STudenTS wiThin TSebA fAculTy And beyond And bRing STudenTS TogeTheR To TAlK AbouT The TopicS They find inTeReSTing And RelATed To TheiR STudieS. As a moderator of the club I am happy to say that the Intercultural Speaking Club lived up to its expectations. The flexibility of the project is a central idea that allowed students to talk freely, introduce their ideas, change leaders in the group and have a pleasant discussion. During the semester of club activities the sessions have been held on a variety of topics, among them Grown Up Digital, Living with Asymmetry, On Tolerance, The feeling of achievement (to get information on these issues, contact tkasimka@gmail.com) From now the club has a permanent amount of members who comprise a study group, it does not mean, however, that new members are not welcome. Anyone who would like to join is absolutely free to do so. However, the format of the Intercultural Speaking Club has been altered. Below you can see schedule of all the sessions that are going to take place within the Spring semester 2011, if you would like to contribute to any of the sessions with your ideas, materials, readings, videos or speakers you are very welcome to do so. You can do it by contacting tkasimka@gmail.com. Session 1 February International Mother Language Day Session 2 March – April Political Culture Session 3 Earth day, 2011 year of forests Session 4 April Creative writing Session 5 May Chain story project 16 20

MAI 2011 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASAJAKIRI


üRITuS

3. koht

1. koht

6. aprillil toimus ttÜ aulas särav inseneride moeshow teemal Global street

Sellel AASTAl KolmAndAT KoRdA Toimunud inSeneRide moeShow Tõi lAvAle TAllinnA TehniKAüliKooli jA TAllinnA TehniKAKõRgKooli üliõpilASTe nägemuSe TänAvAKulTuuRi, ARhiTeKTuuRi ning nendevAheliSTe SeoSTe KAjASTumiSe moeS. KoKKu ASTuS üleS 14 KolleKTSiooni. Insenerilikult toodi kollektsioonidega lavale elektrijuhtmed, seeliku alla peidetud lambipirnid ning kaela riputatud arvutihiired. Riietes võis näha väljanoppeid erinevate linnade tänavapildist - Jaapani söögipulgad olid monteeritud kleidiks, Eiffeli torn kinnitatuna kleidi külge, New Yorgi kollased taksod kangal. Inspiratsiooni oli saadud ka Tallinna siluetist, Vabadussambast ja munakiviteest.  Võitjaks osutus Tallinna Tehnikakõrgkooli üliõpilaste Ailen Põllu, Elise Kuusleri, Merli Maidla ja Grete Kiiki kollektsioon "Monochrome", mis tõi pealtvaatajateni killukese Tallinnat. Esi-

koha auhinnaks oli sellel aastal võimalus veeta töövarjupäev kuulsa moekunstniku Tiina Talumehega ja 320 € rektorite stipendium. Teise koha sai TTK üliõpilaste kollektsioon "Samurai Orbiidil" ning kolmandaks jäi jällegi TTKs õppivate disainerite kollektsioon "Romantic Sculpture". Ükski kolmest osalenud TTÜ kollektsioonist sellel aastal esikolmikusse ei pääsenud. RoHKEm INfoT JA pILTE: www.KuLTuuRIKLuBI.EE 2. koht

MAI 2011 17 13 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASAJAKIRI


SpoRT

Welix Klaas welix@formulastudent.ee

fS Team Tallinn ehitab järjekordse tudengivormeli TAllinnA TehniKAüliKooli jA TAllinnA TehniKAKõRgKooli TudengiTe voRmelimeeSKond TeguTSeb jubA viiendAT AASTAT. ühiSTegevuSe eeSmäRgiKS on oSAlemine RAhvuSvAheliSel TooTeARenduSvõiSTluSel foRmulA STudenT ning üleSAndeKS KompAKTSe voRmelAuTo pRojeKTeeRimine jA vAlmiSehiTAmine. AASTASe Töö vilju hinnATAKSe igASuviSTel populAARSeTel võiSTluSTel, KuS liSAKS RingRAjAl võiSTlemiSele jAgATAKSe punKTe KA läbimõeldud TehniliSTe lAhenduSTe, mAdAlATe TooTmiSKulude jA äRiidee eSiTlemiSe eeST. uuT VoRmELIT EHITAB 28 NooRT INSENERI Tudengivormeli meeskond FS Team Tallinn on seni valmis ehitanud kaks vormelautot FEST08 ja FEST10 ning käesoleval hooajal võtnud ette täiesti

uue FEST11 loomise. Uus hooaeg läks lahti kohe pärast kodumaa pinnal korraldatud ning särava kaksikvõiduga lõppenud võistlust Baltic Open. Esimeseks ülesandeks oli uute liikmete leidmiseks konkursi korraldamine, mille tulemusel ka siinkirjutaja tudengivormeli tegusa grupiga liitus, ja meeskonna komplekteerimine. Konkurss oli seekord tihe, kuna aktiivseid tudengeid, kes oma inseneriharidust väärt praktilise kogemusega rikastada soovisid, oli oluliselt rohkem kui meeskond vastu suutis võtta. Sellest ajast alates on 28 vabatahtlikust koosnev meeskond töötanud igapäevaselt uue vormeli loomise kallal. Sarnaselt reaalsele tootmisettevõttele on ülesanded liikmete vahel ära jaotatud ning tegevus koordineeritud – koostöö analüüsi, projekteerimise, disaini, hanke ja tootmise valdkondade vahel peab ideaalselt sujuma. Seetõttu on tarvis ka iganädalasi koosolekuid, arutamaks projekti hetkeseisu ning seadmaks järgmisi plaane.

Tampere Formula Studenti meeskondade ning Sarlin Racing Teamiga.

pINGELISI päEVI RIKASTAVAd pÕNEVAd KoHTumISEd JA ERINEVAd üRITuSEd

VoRmELI dISAIN JA SuVISEd VÕISTLuSEd Tudengimeeskond on leidnud endale väga olulise partneri Eesti Kunstiakadeemia näol, mille üliõpilased loovad järjekorras juba teise vormeli keredisaini. FEST11 disainerid on Mihkel Mäll, Ragnar Plinker ja Meelis Unt, keda juhendas ka Eesti tuntuim autodisainer Björn Koop.

Sügisel toimus terve hulk avalikke ülesastumisi, sh messidel Instrutec, Teeviit ja Robotex ning Ida-Virumaa noortele ettevõtlikkust propageerival üritusel Entrum. Samas ammutasime ka ise nõu ja kogemusi kahelt väga huvitavalt tehnikainimeselt – Ahto Aaslav-Kaasikult Tallinna Veemotoklubist ning Andres Uibomäelt Renard Motorcycle OÜ-st. Samal eesmärgil võtsime ette ka külaskäigu Soome, kohtudes Helsingi ja 18 22

MAI 2011 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASAJAKIRI

Sellised üritused on meeldivaks vahelduseks, kuna õhtutesse venivaid tööpäevi jagub pea terveks õppeaastaks. Sügissemester möödus peamiselt ideid analüüsides ja vormeli detaillahendusi

luues, praeguseks on projekteerimise faas suuresti juba lõppenud ning vajalike komponentide hankimine ja valmistamine on täies hoos. Nagu alati, ei ole ka seekord ajaga priisata – tänaseks on valmis vormeli raam ja esimesed veermiku detailid, ent vaid napi kuu möödudes peab auto juba omal jõul liikuma.

Vormeli valmimisele järgneb testperiood ning käesoleva hooaja kulminatsiooniks on planeeritud 4 suuremat võistlust: Austrias, Saksamaal, Ungaris


SpoRT

Registreerumiseks kirjuta kai.kraft@tipikas.ee

Kuni 31 . 1. juun mai - 31 eu rot i Kohape - 30. juuni - 38 eu al - 44 rot eurot

Tipikad

viib Kää riku

le TTÜ Üliõpila

sesindu

ja Rootsis. Formula Studenti võistlused on ääretult populaarsed ning registreerumine nõuab kiirust ja teadmisi. Näiteks Saksamaa Hockenheimi võistluse stardinimekirja pääsemiseks tuli aja peale lahendada reeglite peensusi puudutav viktoriin, 78 kohta täitus imekiiresti ning umbes 40 meeskonda jäi ukse taha. fS TEAm TALLINN oN NAGu VäIKEETTEVÕTE Formula Studenti meeskond toimib nagu väikeettevõte, mille tegevust peab juhtima ja planeerima. Igal liikmel on oma kindlad ülesanded, kuid üheskoos liigutakse ühise eesmärgi saavutamise poole. On imetlusväärne, kuidas noored insenerid käivad koolis ja mõned isegi tööl ning jõuavad vabal ajal tegeleda Formula Studenti projektiga. Samas on maailmapraktikast teada ka tudengivormeli meeskondi, mille liikmed saavad projektis osalemiseks koolist stipendiumiga tasustatud vaba aasta.

Nagu igale ettevõtmisele kohane, tuleb muude ülesannete kõrvalt lahendada ka tegevuste finantseerimise küsimus. FS Team Tallinn saab eksisteerida peamiselt tänu Tallinna Tehnikaülikoolile ja Tallinna Tehnikakõrgkoolile, kuid meeskond on võtnud endale sihiks kaasata projekti ka rohkem eraettevõtteid, et soodustada tudengite otsekontakti ettevõtjatega ja pakkuda firmadele võimalust oma tooteid reklaamida ning testida. Tudengivormeli meeskonna tegemistega saab ennast kursis hoida ka ajakirja Inseneeria vahendusel, kus alates aprillist ilmub ka FS Teami kuukiri.

s ja Proe kspert!

Tähelepanu, lõbusad ja aktiivsed tipikad! 1.-3. juulil toimuvad Käärikul taaskord väga populaarsed tudengite suvemängud, mis on sportlik meelelahutussündmus, kuhu on oodatud nii tipud, harrastajad kui ka niisama suvitajad. Kolme päeva jooksul toimub nii erinevaid meeskonna- kui ka individuaalvõistlusi nii spordi- kui meelelahutusaladel. See on kümne tegevusaasta jooksul kujunenud Eesti üliõpilasspordi populaarseimaks spordiürituseks. Ühesõnaga, kui oled tipikas, kes soovib pärast rasket eksamisessi ja jaanituld püksirihma korralikult lõdvaks lasta, siis moosi ära vähemalt 3 sõpra, lapi ära augud enda telgil ning alusta ennastsalgavat treeningtsüklit. mAI LÕpuNI mAKSAB REGISTREERImINE VAId 31 EuRoT (SISALdAB 3 päEVA SööKE, TELKImIST, mEELELAHuTuSpRoGRAmmI JNE). Rohkem infot ning registreerimine kai.kraft@tipikas.ee

MAI 2011 23 19 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASAJAKIRI


SpoRT

sport@tipikas.ee Hans Üürike, Uku Kaljund

Eesti aasta noorsportlane, sõudja Kaisa Pajusalu: „Tore on laiskusele tuupi teha!“ SpoRdiToimKond hüppAS ühTe pAATi 2010. AASTA eeSTi pARimA nooRSpoRTlASegA, SõudjA KAiSA pAjuSAlugA ning veeTiS meeldivA TunniKeSe päiKSeliSeS ZAgRebi TReeninglAAgRiS. KAiSA on 2006.A. juunioRide mm-i KAhepAAdi mAAilmAmeiSTeR jA 2007. AASTAST hõbemedAli omAniK. liSAKS on TA võiTnud hõbemedAli ühepAAdil AllA 23-AASTASTe mm-il nii 2009. Kui KA 2010. AASTAl. Sel AASTAl Tuli pAjuSAlu SiSeSõudmiSe miTTeAmeTliKuKS mAAilmAmeiSTRiKS. 1. SA oLEd EESTI pARIm NooRSpoRTLANE 2010. EduKAd NäITLEJAd JA modELLId üTLEVAd, ET NAd EI oLNud NooRES EAS JuST KÕIGE EduKAmAd. KAS SA TÕESTAd REEGLIT VÕI oLEd ERANd? Sõudmises hakkas mul üsna kiiresti hästi minema. Samas võib öelda küll, et enne seda mul kõige paremini ei läinud. Sõudmisega tõsisemalt tegelema hakates muutusin oluliselt kohusetundlikumaks. Niisiis tänu sellele sai minust oluliselt parem õpilane ja üldse sain oma kohustustega paremini hakkama. Sõudma hakkasin maju 12-aastaselt ja seetõttu on raske määrata selles vanuses edukust. 2. SA oLEd SISESÕudmISE mITTEAmETLIK mAAILmAmEISTER. mIdA SEE TäHENdAB JA mIKS SEdA EI HINNATA VäLISSÕudmISEGA VÕRdVääRSELT? Sellele küsimusele on raske konkreetselt vastata. Alguses oli see lihtsalt üks suur Ameerika võistlus C.R.A.H.B. kuhu nad hakkasid oma kulu ja kirjadega võistlejaid väljastpoolt USA-d kutsuma. Sellest on kujunenud välja suurvõistlus, mida kutsutakse mitteametlikuks MM-iks kuid ilmselt varsti on need ka ametlikud. 3. KAS SuL oN JÕuSAALIST mÕNI füüSILINE SAAVuTuS/TuLE20 24

MAI 2011 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASAJAKIRI

muS ESILE TuuA? mILLE üLE SA SpoRTLASENA JA NAISENA ERITI uHKE oLEd? Oh, ma ei teagi. Ma ei usu, et ükski jõusaali saavutus kuigi naiselik saaks olla. Aga mul on tugevad jalad ja võib ütelda, et mu leivanumber on jalgade surumine. 4. TIppSpoRTLASENA pEAKSId TEAdmA – KAS RAudSEd NäRVId VÕIVAd RooSTE mINNA? Pigem mitte. Samas ma arvan, et sportlastel hooaja alguses kipuvad närvid natuke roostes olema küll. Kui hooaja tipp kätte jõuab, siis on närvidel väga suur roll ja ideaalis on nad üsna raudseks vormitud. Siiski mõned sportlased murduvad ning krussis närvid võivad nullida kogu tehtud töö. 5. mILLIST RAAmATuT SA VIImATI LuGESId? TALLINNA TEHNIKAüLIKooLI TudENGITELE KoHASELT SA VIST füüSIKA ÕpIKuT VABATAHTLIKuLT RIIuLILT EI VÕTA? Dan Millman "Peaceful Warrior". See on üks viimastest raamatutest, mida lugesin. Nüüdsest on see raamat mu lemmikute seas! See pani mind sügavalt paljude asjade üle järele mõtlema. Sportlasena võin öelda, et see raamat oli väga hea mentaalne treening (vastukaaluks füüsilisele). Füüsika õpikut pole vabatahtlikult riiulilt võtnud, kuid ajaloo ja bioloogia raamatuid küll. 6. KuI VANALT pEAKS NooRSpoRTLANE omA fooKuSE SpoRdILT KÕRGHARIduSE omANdAmISELE NIHuTAmA? KAS pEAKS? Eks kõik teavad ise, kuidas käituda. Mina läksin pärast gümnaasiumi lõpetamist otse ülikooli, lõpetasin kaks kursust ning hetkel olen akadeemilisel. Üks aasta on veel jäänud, kuid see ei saa kindlasti lihtne olema. Tahan tulevikus edasi õppida aga olen endale lubanud, et teen seda siis, kui spordi aeg läbi saab. Kahte asja korraga hästi teha on keeruline ja kohati on see arutu rabelemine. Samas on mul hea meel, et ma ülikoolitee ette võtsin.

Usun, et kui noorsportlane tahab saada tippsportlaseks, siis ei saa ta nihutada fookust hariduse kasuks. Mitte enne kui spordiga on ühele poole saadud. Õppida on võimalik alati, kuid tippsporti enam vanemast peast ei tee. 7. mIS oLI SINu LEmmIKAINE KooLIS? mILLEGA HoIAd pRAEGu VAImu VäRSKENA? Kuna mul oli koolis väga hea kirjanduse õpetaja, siis ka lemmikaineks oli just see. Mulle meeldib lugeda ja sellega vaimu värskena hoiangi. Sportlased elavad tihti tugevas rutiinis ning on kodust ära. Kui olen kodus, siis püüan külastada oma lähedasi ja tuttavaid. 8. mIKS pEAKSId INImESEd ÕHTuTI dIIVANILT ENd üLES AJAmA, LIIBuVAd JooKSuRIIdEd SELGA AJAmA NING mETSA ALLA ENd LIIGuTAmA mINEmA? Esiteks - terves kehas on terve vaim. Need inimesed, kes on heas füüsilises vormis, on ka vaimselt paremas vormis. Joostes on hea argipäeva mured unustada. Olukorras, kus elutempo on üle pea kasvanud, on just paras aeg jooksma minna, pea selgeks saada ning paika panna plaan. On ju tore laiskusele tuupi teha ja jooksma minna. Ma ise naudin jooksmist väga ja usun, et see kaalub iga kell üle teleka ees vedelemise! 9. KuI pIKA mAA pEAB mAHA JooKSmA, ET SARVI mAHA JooSTA? Ma arvan, et see sõltub inimesest. Mõni jookseb ja jookseb ning maha joostud ikka ei saa. Samas tundub, et mõnel polegi kunagi sarvi olnudki, mida maha peaks jooksma. Aga üldjuhul võiks need ikka umbes 25 eluaastaks maha joostud olla. 10. mIKS INImESEd VAJuTAVAd puLTI KÕVEmINI, KuI pATAREId HAKKAVAd LäBI SAAmA? Ma ei tea. Pigistavad äkki viimast patareidest välja? Küllap ma olen ise ka nii teinud.


INTERNATIoNAL

vikings are back! Juliane Jokinen

AS eveRy cuRRenT STudenT AT TTu Should be AwARe of, TheRe iS A lARge minoRiTy of finniSh STudenTS STudying AT The inTeRnATionAl SiTeS AT TTu. if you hAve noT been inTRoduced To The finnS yeT, you will now be. It seems that the Finnish minority is feeling very comfortable at TTU. They feel very much at home. Any deviation from Finnish norms will receive special attention. The Finns Finnisize everything that moves or is immobile. It is very likely that in a couple of year’s your vocabulary will include the words “Sitsi” and “overalls”. For those of you, who do not know what “Sitsi” means, please read the next paragraph. Everyone else, please skip over! Sitsi parties are fancy academic gala parties with three course meals. The difference between the Oscar gala in Hollywood and the Sitsi is that the latter one is for university students. The gala programme includes consuming lots of refreshments for the thirsty and endless singing for those, who are not normally allowed to do so in public. Sitsi parties have certain rules you should be aware of. When toasting, you should look into the eyes of the persons sitting to your right, left and to your front. Be aware! Forgetting one of these persons means that you will be doomed for at least seven years of bad romance.

Vikings and drank beer from skulls borrowed from their enemies. It is very likely that the Sitsi tradition in Sweden comes from the Viking times. However, some differences do exist. Because Sitsi is for sophisticated University students, skulls are no longer used. Only the word “skool” reminds us of the Viking days…

fINLANd SITSI? You might wonder how on earth such a tradition, as Sitsi, has been invented in such a small country like Finland. The country is not known for famous cuisine and sophisticated drinking habits. The truth is that Finns did not invent this tradition. The local students just implemented this concept by copying the traditions of former Swedish conquerors.

oNLy dIffERENCE oR No dIffERENCE I believe every one of us knows what workers overalls look like. Most of them are blue. The university student overalls used in Finland and Sweden look pretty much the same. The only difference is that they have different colours, have big advertisements from sponsors, such as NOKIA and other companies. The student overalls show in which faculty and University the student currently studies, and they have special badges. These colourful badges show in which student events and Sitsi parties the student has participated. Every student spotter knows, that some students wear

What do we know about Sweden? They are blue eyed, beautiful people and they invented the IKEA that transferred the furniture factory to your own home. IKEA made us all assembly workers! The Swedes also used to be called

The overalls-tradition used at all Finnish Universities in Finland requires further explanation. Even this tradition cannot be truly called a Finnish one. The offspring of the Vikings, the Swedish students, were - once again - ahead of the Finns.

multicoloured overalls. It is customary to exchange parts of overalls with best friends. Traditionally, a boyfriend or a girlfriend gets the leg part of the overalls. If you spot a female student in a red overall with one white leg, you know that she studies chemistry and her boyfriend physics. An overall in rainbow colours is a sign of a very lively social life. Now, that you have received a short crash course on the subject of Scandinavian student life, it is time to reveal how this will affect your student life. The Nordic Economic Student Union, shortly NESU, has arrived and has anchored itself with the help of some Finnish and Estonian TTU and EBS students on the shores of Tallinn. NESU has already been very active in reaching out for new members that are interested in participating in Scandinavian student traditions. On their previous Sitsi held in Glehni Loss, every participant got their own overall badge from this big, well-organised event. Once upon a time, the Sitsi-culture was common in all countries around the Baltic Sea. It is our destiny to honour our common roots. You are kindly asked to hop into the Viking tradition. Skool! MAI 2011 21 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASAJAKIRI


mEELELAHuTuS

Halva huumori instituut mAAKAS Maamees saadab poja esimest korda linna, sisse astuma TTÜ majandusteaduskonda. Seisab maapoiss koridoris ja näeb, kuidas lifti uksed avanevad ja sinna astub sisse vana koristaja. Uksed sulguvad ja kui avanevad uuesti mõne minuti pärast, astub sealt välja kaunis noor tudengineiu. „Küll sõbrad maal imestavad, kui ma neile sellest masinast räägin,“ mõtleb maapoiss.

Aleksander Vassiljev, Sass.vass@mail.ee

TASuTA SÕIT Tudeng võtab linnast takso. ToLA „Kui palju maksaks mulle koos sõbraga Õppejõud tudengitele esimeses loenühikani sõita?“ gus: „Kui teie seas on olemas mõni tol- „5 eurot,“ vastab taksojuht. van, siis tõuske püsti ja näidake ennast „Aga ilma sõbrata?“ kohe varakult mulle ära!“ „Ikka viis eurot!“ Pärast mõnehetkelist pausi tõuseb tagu- „Kas sõber ei peakski siis midagi sõidu mises reas püsti üks üliõpilane. eest maksma?“ „Nii-nii, seega teie, tudeng, peate en„Ei, olgu neid või kolm.“ nast tolvaniks?“ küsib õppejõud. Tudeng rõõmustab ja hüüab õue: „Kuul„Ei, professor, mul lihtsalt hakkas kah- ge, kutid, hüpake sisse, saate tasuta koju. ju, et te üksi pidite püsti seisma,“ vastab Minul 5 eurot on, ma võin järgmise takso tudeng. ka võtta!“

meie instituudi iga kolmas lõpetanu ei olnud valinud eriala.

Ristsõna LAHENDAMISVIHJE: See üritus toimub iga kuu kolmandal kolmapäeval TTÜ auditooriumis IV-103

22 26

MAI 2011 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASAJAKIRI

Saada ristsõna lahendus malumang@kultuuriklubi.ee ja osale auhinnaloosis. Välja loositakse kokku 4 A Le Coq sixpacki! Uuri üritusest lähemalt www.kultuuriklubi.ee/malumang


kirjuta s k e erumis as.ee e r t s i g Re tipik @ t f a r k kai.

Kuni 31. mai - 31 eurot 1. juuni - 30. juuni - 38 eurot Kohapeal - 44 eurot Tipikad viib Käärikule TTÜ Üliõpilasesindus ja Proekspert!


Mai 2011 17

E

25

T

2

T

9

T

26

K

3

K

27

N

4

N

28

R

29

L

5

R

6

L

12

R

13

L

19

R

20

L

26

R

27

L

2

R

3

L

30

P

7

P

14

P

1

Kevadpüha Volbripäev

18

E

Tudengipäevad www.tudengipaevad.ee SEB Suveülikooli kandideerimise tähtaeg TTÜ Kino VII-226 "Kormorandid ehk nahkpükse ei pesta" Pilet:2€

Tudengipäevad www.tudengipaevad.ee

Tudengipäevad www.tudengipaevad.ee 18.30 fotoloengute sarja loeng "Arhitektuur" ruumis VII-226

Tudengipäevad www.tudengipaevad.ee Praktiline töötuba - tööintervjuu semina 19.00 Peda Folk

Tudengipäevad www.tudengipaevad.ee 14.00 TTÜ staadionil IT 7-võistlus Vilistlaste teatriõhtu

8

Emadepäev

19

E

Euroopa päev TTÜ Kino VII-226 "Polaarjoone sangarid" Pilet:2€

10

K

11

N

TTü Kevadball 18.30 fotoloengute sarja loeng "Digitaalne negatiiv" ruumis VII-226

15

Summer of Startups registreerimise tähtaeg

20

E

16

T

23

T

lõputöö teema deklaratsiooni dekanaati esitamise tähtaeg bakalaureuseja rakenduskõrgharidusõppe lõpetajatele TTÜ Kino VII-226 "Inimese mõõt" Pilet:2€

17

K

24

K

31

K

18.00 üliõpilasesindus valib uue juhatuse

18

N

25

N

1

N

18.00 Mälumängusarja VIII etapp ruumis IV-103

BMDA juhtimiskonverents „How to become efficient and effective at the same time“

BMDA juhtimiskonverents „How to become efficient and effective at the same time“ kevadsemestri lõpp

P

22

28

P

29

4

P

5

Tipikad maijooksul kevadsemestri auditoorse ja praktilise õppetegevuse lõpp

21

E

Praktiline töötuba - tööintervjuu semina

23. mai - 11. juuni eksamisessioon

22

E

30

magistritööde kaitsmistaotluse kaitsmiskomisjonile esitamise tähtaeg

T

suureneb Üliõpilaste XIISuvemängude osalustasu

23. mai - 11. juuni eksamisessioon

11. juuni kevadsemiestri lõpp

Rohkem infot ürituste kohta aadressil www.ttu.ee/nadalakiri


2011 Aprill