Tennis 60

EESTI TENNISEAJAKIRI NR 1 (60) 2022 Kevad

15

1 (60) 2022 KEVAD Hind 5.50

A ASTAN E

MARK LAJAL

Novak Djokovici

hiilgas Davis Cupil

POOLT JA VASTU

TIPPUDE REKETIKEELESTAJA

RAFAEL NADAL

Mark Maslowski

KERKIS REKORDIMEHEKS

TENNISELIIT TÄHISTAB

MART SILIKSAAR

100.

TEENIS ELUTÖÖ PREEMIA

SÜNNIPÄEVA

Anett Kontaveit MEIE TULEVIKUTEGIJAST SAI

suur staar

LEHEKÜLJED AJALOOST: 15 AASTAT AJAKIRJA TENNIS

148 lk

Eesti tennis võidutseb SEB on Eesti tennise suurtoetaja

Finantsteenuse pakkuja on AS SEB Pank. Tutvu tingimustega seb.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt.

ww w. se l ve r. ee

Ai t äh,eteel i s t adkohal i kku!

Sisukord

10 Lühiuudised 12 Anett Kontaveit– väikesest 22 28 30 32 40 47 48 52 56 62 64 68 71 74 80 84 90 92 96 100 102 114 116 122 130 132 140 146

tüdrukust suure tegijani 15 aastat tenniseajakirja: sirvides vanu lugusid Tennise esimene kaanepoiss Marek Marksoo WTA turniirid meie lähiümbruses Riho Kallus – mees nagu orkester Eesti tennise viis suursündmust Tennisefaktid: Eesti meistrivõistlused Hybrid Clay väljakud Tenniseliit tähistab sajandat sünnipäeva Mark Lajal säras Davis Cupil Kokkuvõte Eesti karikavõistlustest Billie Jean King Cupi turniir tulekul Huawei värvilise sisuga kell Tennisefaktid: suur slämm Rafael Nadali 21. tiitel Austraalias Novak Djokovici poolt ja vastu Staaride reketikeelestaja Mark Maslowski Kääriku spordi ajalugu Tulevikutegijad: Hanka Mühlberg ja Luukas Raudkivi Analüüs: kuidas mõjutab meedia tennist Tšehhi treener Tartus Personali värbamise A ja O Luksuslik Antoniuse hotell Elutööpreemia laureaat Mart Siliksaar Eesti sulgpalli sündmused Rocca al Mare tennisekeskus Liigatennis: naiste liigade kokkuvõte Tähtvere TK lastetennis Ankeet: Erki Tammenurm

KEVAD 2022

36 15 AASTAT TENNISEAJAKIRJA: KAIA KANEPI AJASTU

110

54

TENNISELIIT 100: POSTMARK TENNISELIIDU JUUBELIKS

MEISTRIKLASS: CARLOS ALCARAZ

104

74

MEISTRIKLASS: DANIELLE COLLINS

7

NR. 1 (60) 2022 KEVAD AJAKIRI ILMUB NELI KORDA AASTAS

Best Press OÜ Sõjakooli 10, 11316 tallinn ajakiri@tennis.ee Tel 626 4780 www.ajakiritennis.ee

TOIMETUS Toimetaja Ants Põldoja ajakiri@tennis.ee

Head Tennise lugejad!

15

aastat saab tänavu kevadel sellest, kui tegime otsuse hakata Eestis välja andma oma tenniseajakirja ning nüüdseks oleme seda kuni tänaseni neli korda aastas ka teinud, kokku 60 numbrit Tennist on ilmavalgust näinud. Pole paha, võib lühidalt öelda. Õnneks sattus Tennise kirjastamise algusajale kokku mitu sobivat faktorit, nii see, et olin ise just lõpetanud töö ajakirja Sporditäht juures, Eesti Tennise Liidule tuli uus ja energiat täis president Urmas Sõõrumaa näol ning ala arengu ja tippude tegemise kajastamine Eestis oli meile uus ja põnev väljakutse. Tänasel päeval on tennis Eestis väga populaarne, meil on olemas kaks naismängijat maailma tipus, perspektiivikaid noori ja hulgaliselt harrastajaid. Siit on hea koos edasi minna.

Tänan omalt poolt kõiki, kes on Tennise tegemisele 15 aasta jooksul kaasa aidanud, toimetuse poole pealt kõige enam Karin Weissbach, Laura Rahe ja Ants Põldoja, samuti kõiki Tennise autoreid ja koostööpartnereid. On olnud õnn, et Eesti tennisel on selle aja jooksul olnud kaks väga tegusat ja ala arengut suunavat presidenti, lisaks Urmas Sõõrumaale Enn Pant, kes Eesti tenniselaeva ka praegu tüürib. Mõlemad koostöös Eesti Tennise Liidu tiimi ja peasekretäri Allar Hindiga on ajakirja välja andmist igati toetanud ning oma panuse Tennise ilmumisse andnud.

Esimese Tennise kaanepoiss Marek Marksoo räägib selles numbris, mis temast vahepeal saanud on ja millega ta tegeleb. Loomulikult on huvitavat lugemist läbi viimase 15 aastase ajaloo, sest kes minevikku ei mäleta, see elab tulevikuta, nagu taas klassikud öelnud on.

Toimetaja-sekretär Eva-Maria Vaher eva@jooksja.ee Kujundaja Ruth Laasi ruth@jooksja.ee Väljaandja Donatas Narmont donatas@tennis.ee

TELLIMINE www.tellimine.ee Tel 617 7717 tellimine@expresspost.ee Digitellimused

spordime.ee

ESIKAANEL: ANETT KONTAVEIT FOTO: SCANPIX

Head lugemist, mõnusat kevade jätku ja elamusterohket tennisesuve!

Donatas Narmont Tennise väljaandja

Ajakiri Tennis tänab toetuse eest

HR JAANUS PAASI KEVAD 2022

9

Tennise uudised TEKST: AJAKIRI TENNIS

FOTOD: TENNIS ARHIIV, SCANPIX

MAAILMA ESIREKET ASHLEIGH BARTY LOOBUS TENNISEST

A

lles 25-aastane naiste tennise maailma esireket Ashleigh Barty (Austraalia) šokeeris spordimaailma, kui teatas, et loobub tennisest.

Oma sotsiaalmeedia postituses teatas austraallanna, et asub „jahtima teisi unistusi". „Olen nii õnnelik ja selleks valmis. Pragusel hetkel tean oma südames, et minu kui inimese jaoks on see otsus õige," lisas Barty.

WTA tegevjuht Steve Simon tegi avalduse, kus kirjutas, et Bartyt jäädakse mäletama kui suurepärast mängijat. „Ashleigh Barty talle omase tagakäelõike ja erakordse võitlusvaimuga on alati olnud professionaalsuse ja ausa spordi eeskuju kõigis matšides," kirjutas Simon. Muidugi reageerisid uudisele ka teised tennisistid. Näiteks Simona Halep lisas muule tekstile: „Mis on sinu jaoks järgmine?

Kas võidad golfis slämmiturniiri?"

Barty oli loobumise hetkeni olnud 119 nädalat maailma esireket ja formaalselt püsib sellel kohal veel pisut aega. Ta võitis kolm slämmiturniiri ja kokku 15 WTA tiitlit. Barty ütles, et tal on kõik saavutatud ja enam stiimulit poleks.

Külasta füsioterapeuti

F

3

nädalat sai maailma esireketina valitseda

Daniil Medvedev, kuid ta võib peatselt esikoha tagasi saada.

10

üsioteraapia Kliinik kutsub kõiki tublisid sportlasi kevadisteks treeninguteks valmistuma. Tule füsioterapeutilisele hindamisele. Paneme üheskoos kokku individuaalse toetava harjutusprogrammi ning räägime vigastuste riski vähendamisest.

Probleemide korral saame abiks olla harjutuste, manuaalterapeutiliste võtete ja teipimisega. Traumast tingitud tursete puhul on abiks meie poolt pakutav lümfiteraapia.

Samuti on vastuvõtule oodatud rühimuredega patsiendid.

Harrastussportlaste lemmikuks on kindlasti meie füsioterapeutide poolt pakutavad lihashooldused.

Tule ise või kingi teenus kinkekaardina sõbrale.

Kohtumiseni Veerenni 51 ja FORUS Spordikeskuses Viimsis. Täpsem info www.fysioteraapia.ee

WWW.AJAKIRITENNIS.EE

500 000 DOLLARIT ANNETAS ROGER FEDERER UKRAINA SÕJAS KANNATADA SAANUD LASTE ABISTAMISEKS

RAFAEL NADAL PEAB VÕISTLUSPAUSI

K

uni Indian Wellsi turniiri finaalini 20 mängu järjest võitnud Rafael Nadal peab roidevigastuse tõttu jääma kuni kuueks nädalaks tennisest eemale.

Nadali jaoks see tähendab, et maikuistel liivaturniiridel, kus ta on alati olnud edukas, võib ta naasta, kuid pole kindel, kas jõuab mängida mõne turniiri enne Prantsusmaa lahtiseid meistrivõistlusi. Nadal, kes asus juhtima suure slämmi turniirivõitude arvestust (21 tiitlit) olnuks tervena kindlasti Pariisis favoriit.

Nadal sai vigastada Indian Wellsi poolfinaalis ja finaali ajal tundis valu rinnas.

Kui ta naasis Hispaaniasse, avastasid arstid roide koormusmurru. „Olen pettunud ja kurb, sest pärast head hooaja algust olin tähtsat perioodi alustamas väga hea enesetunde pealt.

Olen alati olnud võitleja ja võitlen ka nüüd taastumiseks," ütles Nadal.

KEVAD 2022

TERVISESPORTLASE PAKETT SYNLABIS

12

vereanalüüsi, mis annavad ülevaate vastupidavusja jõutreeningu mõjust lihaskonnale ja organismile tervikuna ning olulisematest terviseriskidest.

Kui treenid regulaarselt, saad teada, kas eesmärkide saavutamiseks ja lihaste taastumiseks vajalik treening- ja puhkeaeg on tasakaalus või esineb risk ülekoormuseks ja lihaskahjustuseks; kas organismile on tagatud piisav hapnikuga varustatus; kas peamiste toitainete: valkude, rasvade ja süsivesikute ainevahetus on optimaalne ning milline on organismi vedeliku tasakaal, et tagada rakkude normaalne töö.

Kui osaled võistlustel, on tervisekontroll soovitatav vahetult enne võistlusi, et organismi hetkeseisundi põhjal hinnata valmisolekut pingutuseks ja vältida komplikatsioone võistluse ajal ning pärast seda.

Kui treeningutega alles alustad, annavad tulemused ülevaate treeningutele eelnevast seisundist ja võimaldavad hinnata, kas ja millise koormusega trenniks keha valmis on. Treeningute kulgedes samu vereanalüüse korrates ja esialgsete vereanalüüside tulemustega võrreldes saad hinnata füüsilise koormuse mõju organismile ajas. Vajadusel saad korrigeerida treeningkoormust, toitumist ning lisaainete (vitamiinid, mineraalained jt) tarvitamist.

Lisaks annavad tulemused ülevaate olulisematest terviseriskidest: südame-veresoonkonnahaigused, diabeet, veresoonte lupjumine ja sellest tulenev infarkti või insuldi risk.

Tulemused on Sulle sisendiks ka treening- ja toitumiskava koostamisel treeneri või toitumisnõustajaga.

Telli MINU.SYNLAB.EE

11

KAANE LU GU

Väikesest võidujanulisest tüdrukust sai suur tegija

12

WWW.AJAKIRITENNIS.EE

Kui Anett Kontaveit oli viimati 2017. aastal ajakirja Tennis esikaanel, kirjutasime, et ta pani „tennisemaailma endast rääkima“. Siis ta alistas maailma esireketi Angelique Kerberi, mängis kolmes finaalis, millest ühe võitis, ja kerkis TOP30 sekka. Viimase poole aasta jooksul on Anett Kontaveit tennisemaailma raputanud — see ei ole tema erakordse tõusu kohta palju öeldud.

TEKST: ANTS PÕLDOJA, DONATAS NARMONT FOTOD: AJAKIRI TENNIS ARHIIV, SCANPIX

Ajalugu aastates

2004 Tuli 8-aastaselt Eesti U10 tüdrukute meistriks. Tänu rahvatantsutrennidele sai osaleda suvisel üldtantsupeol, aga esimene kord jäi ka viimaseks – tähelepanu koondus tennisele.

2005 Esimesed kolm võitu rahvusvahelistel turniiridel.

2007 Anett Kontaveit tänavusel Doha turniiril, kus ta jõudis finaali.

S

elles loos me Anetti enam „portreteerima“ ei hakka, sest võib ette kujutada, et kõik tennisesõbrad teavad teda justkui „oma inimest.“ Mida Anetti kohta teame?

Et ta oli väikesest saadik väga võidujanuline. Ta ei talunud kaotusi isegi lauamängudes või treeningul mängitud punktides.

Et ta on tennise kõrval pidanud tähtsaks ka õppimist ja haridust. Anetti puhul ei tulnud kõne allagi, et ta jätnuks keskkooli profitennise nimel pooleli ja nüüd tudeerib ta kaugõppes psühholoogiat.

Et ta on väga sõbralik ja saab kaasmängijatega hästi läbi. Olete tähele pannud, kuidas Anetti matšides toimub mängujärgne kätlemine? Olenemata tulemusest on see alati sõbralik ja paljudel juhtudel

KEVAD 2022

mängijad embavad teineteist.

Et ta on väga hea suhtleja igal tasandil.

Kuna meil on tegemist persoonilooga ajakirja juubelinumbris, on alljärgnev artikkel pigem „ajalooline“ ja võtab lühidalt kokku etapid Anett Kontaveidi tenniseteel.

Kui Kaia Kanepi kasutas oma elulooraamatu pealkirjas sõnu „nagu Ameerika mägedel“, siis Anett on sellest üles-alla sõitmisest pääsenud. Tema karjäär on olnud pigem sujuv ja tagasilöökideta.

Kui meenutada viimast, oli ta 2019. aasta sügisel haige, aga sisuliselt ei andnud see karjäärile mingit hoopi.

Täpselt samamoodi ei saa pidada oluliseks, et juba esisajasse jõudnuna langes Anett 2016. aastal sealt korraks välja. Järgmisel aastal tuli uus ja kiirem tõus ning väike kukkumine ununes kiiresti.

Tuli Eesti U12 meistriks. Ajakirjas Tennis ilmus rubriigis „Tulevikutegija“ esimene lugu tüdrukust ja valituks osutus loomulikult Anett, kes oli juba parim aasta-paar vanemate tüdrukute seas. 12-aastaste edetabel ei tähenda midagi, kuulen ütlemas kümneid treenereid. Aga seekord tähendas ja tollasest parimast saigi parim.

TULEVIKUtegija

Anett Kontaveit – edukas tenniseväljakuil ja koolipingis

11-aastane Anett Kontaveit on õrnast east hoolimata juba mitmekordne Eesti meister, lisaks püüdleb neiu omavanuste seas Euroopa paremikku.

Anett Kontaveitist tegi loo Postimehe ajakirjanik Maarja Värv. Foto: Lembit Peegel.

A

nett Kontaveit alustas tennisetreeninguid kuueaastaselt oma ema Ülle Milgi käe all.

«Eks ma ikka ise tahtsin minna, ema ei ole mind kunagi sundinud,» kinnitas Kontaveit, et sai küll pisiku emalt, aga treenimissoov oli temapoolne.

tegeleda. «Anett osaleb tänavu ka noorte laulu- ja tantsupeol,» avaldas Milk.

«Tema kool on selle ürituse täielik fänn, nad on mitu konkurssi läbinud, et laulu- ja tantsupeole pääseda. Anett oskab küll laulda ja natuke ka rahvatantsu.»

20-aastase treeneristaažiga Milk on olnud ka Margit Rüütli ja Anet Kaasiku treener. Kuigi 11-aastase tütarlapse võimalike saavutuste kohta on raske midagi ennustada, on treenerist ema siiani tehtud tööga rahul. «Anett võitis kaheksa-aastaselt esimest korda 10-aastased ära, tänavu sai jagu ka 14-aastastest,» rääkis Milk uhkusega.

«Eks meil ole kõigepealt väiksemad eesmärgid ning kui need täidetud, hakkame natuke kõrgemale ja kaugemale vaatama.»

Oma lemmikutena suurest tennisest nimetab Kontaveit venelanna Maria Šarapovat ja meeste esireketit Roger Federeri. «Šarapova võitleb hingega, kohe on näha, et ta tahab igat punkti võita,» jutustas piiga. «Aga Federer on selline rahulik mängija, mõtleb peaga.»

Milk seletas, et oma vanuseklassis esimeseks tõusta on Kontaveidil raskem kui teistel. «Anett on sündinud 24. detsembril, see tähendab, et ta peab kogu aeg endast natuke vanematega mängima,» rääkis Milk. «Muidugi on kahju, et ta otseselt omavanustega mängida ei saa.»

Tõsine suhtumine ja kõrged eesmärgid Praegu on ema ja tütar püstitanud eesmärgi, et Kontaveit võiks püüelda oma vanuseklassis Euroopa paremikku jõudmise nimel, lisaks tuleks Eestis tipus püsida.

Kava on noorel neiul tihe – talvel olid neli korda nädalas tennisetreeningud, kaks-kolm korda tehti kehalist trenni.

«Suvel hakkab koormus kindlasti tõusma, tennise osakaal peab suurenema,» tõdes Milk.

Seda, et piiga treeninguid kergelt ei võta, näitab juba ainuüksi tõsiasi, et ta on tegelikult kolme treeneri hoolealune – lisaks emale on Kontaveidil ka eratreener, kelleks on Ain Suurthal, sa-

TENNIS 2/2007

Treenerina teab Milk, et laps peab ise tahtma trennis käia, muidu ei jõua kuhugi. «Olen näinud, kuidas vanemad lapsi sunniviisiliselt trenni toovad,» rääkis Milk. «Kõige tähtsam on tahe võidelda, võistelda ja võita. Kui mõtled, et tahad võita, paneb see väljakul tööd tegema. Anetil on tahe olemas.»

muti käib ta Sven Andresoo juures üldkehalist ettevalmistust parandamas.

Tiheda treeningu kõrval on Kontaveit tubli ka koolis. «Lõpetasin just Püünsi põhikoolis neljanda klassi, kõik olid viied,» lausus ta tagasihoidlikult.

«Minu arvates ei ole eriti raske olla korraga hea õpilane ja teha kõvasti trenni. Kuigi nüüd, kui algkool sai läbi, võib minna raskemaks. Aga seda ma veel ei tea.»

Midagi ei jää tegemata Vaba aja üle Kontaveit ei kurda.

«Saan kõik tehtud, mida tahan,» kinnitab ta. «Näiteks kinos võin ikka käia.

Talvel on mul vaba aega rohkem, suvi on ikka üsna kinni, pidevalt on trennid ja võistlused. Aga kui aega on, siis saan ka rannas käidud.»

Ema lisab, et tegelikult on tütrel aega tennise kõrvalt ka muude hobidega

Kontaveit tunnistab, et on väljakul üsna emotsionaalne. «Kui halvasti läheb, võin jalaga vastu maad põrutada, aga kui hästi läheb, olen endaga rahul,» tõdes ta.

Anett Kontaveit

CV

Sündinud: 24. detsembril 1995 Haridus: Püünsi põhikool, lõpetas 4. klassi Treenerid: Ülle Milk, Ain Suurthal Üldkehalise ettevalmistuse treener: Sven Andresoo Saavutused: 10-aastaste Eesti meister (2004) 12-aastaste Eesti meister üksik- ja

paarismängus (2005, 2006) ETA-12 sarjas korra poolfinalist

Leedus) ning kaks korda veerandfinalist (Lätis ja Saksamaal) Kalevi lahtiste meistrivõistluste võitja

T12 ja T14 vanuseklassis (2007)

17

2017

13

KAANE LU GU

2008

Tuli 12-aastaselt Eesti U18 meistriks ja võitis Tennis Europe U14 klassis kaks turniiri.

2009 Tuli kõigi aegade noorimana Eesti täiskasvanute meistriks. Jõudis Tallinnas ja Šiauliais ITF-i 4. kategooria turniiridel finaali.

2010 Kaitses Eesti meistritiitlit, mis oli aasta hiljem isegi väärtuslikum, sest ta alistas finaalis Margit Rüütli, kes veel poolteist aastat tagasi oli kuulunud maailma TOP200 sekka. Võitis kaks ITF-i 4. kategooria turniiri.

2011 2008

Jaanuaris võitis Tallinnas oma esimese ITF-i profiturniiri (SEB Tallink Open) ning siirdus märtsis Aasia turneele, kus sai juunioride 1. kategooria turniiril võidu ja teises jõudis finaali. Suvel tuli koos Tatjana Vorobjovaga U16 Euroopa meistriks paarismängus ja paar nädalat hiljem võitis oma teise ITF-i

ÜLLE MILK, EMA JA ESIMENE TREENER

E

ma Ülle Milk oli ka Anett Kontaveidi esimene treener, kelle arvates ei pea üle mõtlema, kuidas neid rolle ühendada. „Sa teed oma tööd treeningutel ning kodus on sul teised ülesanded. Lapsevanemana tuleb meil kõigil kasvada koos lapsega, kohaneda tema vanuse ja vajadustega. On selge, et 8-ja 16-aastase lapse maailmad on väga erinevad ning vanemana on meil õnn, kohustus ja vastutus kõigis nendes eluetappides tema kõrval olla,“ pajatas ta.

Ema sõnul paistis Anett lapsena silma võistlushimu poolest. „Tal ei olnud ükskõik ka trennis, kuidas läheb punktide mängimisel,“ lisas ema. „Ta on liikunud üles tõesti sujuvalt. Meil on õnnestunud teha parimaid valikuid just tema arengut silmas pidades. Selle taga on aga hea meeskond, mis toetub üksteise usaldamisele.“ Anetti karjääris tuli aeg, kui ema andis tütre üle teistele, hiljem isegi välismaistele juhendajatele. „Need sammud said ette võetud ikka selleks, et toimuks areng. Kui sa teadvustad

14

2011 10-tuhandelise turniiri Savitaipales (Soome), sügisel kordas sama Stockholmis. Kirsina tordil võitis detsembris maailma ühe prestiižikama noorteturniiri, Floridas peetava Orange Bowli. Sellest võidust on ajakirjas eraldi juttu.

2012 Kaitses Tallinnas ITF-i turniiril tiitlit, aga see aasta oli Anetti jaoks peamiselt juunioride Ülle Milk koos 18-kordse slämmivõitja Chris Evertiga WTA finaalturniiril.

endale, miks neid samme tehakse, pole raske ka teisi treenereid usaldada. Muidugi olin kursis kõige toimuvaga. Usaldasin, aga hoidsin silma peal,“ meenutas Milk.

Välismaiste juhendajate leidmine pole olnud lihtne. „Eriti siis, kui ta oli noorem ja edetabelikoht madalam. Kuid ka siin on meie valikud läinud õnneks ja arvan, et oleme leidnud teda arendavad ja edasiviivad treenerid. Kõik meie treenerid on aru saanud meeskonnatööst, sellesse kenasti sulandunud ja samamoodi aru saanud minu rollist selles,“ rääkis Milk.

Eelmise sügise järsu tõusu kohta arvas ema, et pigem oli see sündmus ikkagi oodatud, mitte ootamatu. „See on sport. Tihti on ootused üles köetud ja pettumused siis suured. Kui oled selles protsessis, näed iga päev, kui palju kõik nad teevad tööd. Anett teeb ka. Siin peab pea selge hoidma ja emotsioonidel mitte väga üle pea lasta kasvada. Olin seda tegelikult oodanud, sest ka tema treenerid uskusid seda,“ märkis Milk.

WWW.AJAKIRITENNIS.EE

KAAN E LU G U

EESTI

Nr. 2 (41) 4 eur 2017 SUVI

TENNISEAJAKIRI

ANALÜÜS: NOORMÄNGIJA VAIMUOMADUSED TENNISE SÕSARALA PADEL JÕUAB EESTISSE ILIE NASTASE: PAHA POISS TEMBUTAB JÄLLE EESTLASTE KOGEMUSI USA ÜLIKOOLITENNISEST KOMMENTAAR: TENNIS VANANEB

Anett

GOLFIST RAEL JA JÕELÄHTMEL

Kontaveit

pani tennisemaailma endast rääkima

JUUBELINUMBER –

10 aastat ajakirja Tennis Eestis!

148 lk

2012

2015

2017

suure slämmi hooaeg. Võib-olla oli ta neidudest maailma stabiilseim, kuid kaks kaotust poolfinaalis ja kaotus Samantha Crawfordile US Openi finaalis jätsid ta tiitlist ilma.

Kuid kõik need, kes Anetti tollal noorte slämmidel võitsid, on nüüdseks „kadunud“.

Ainult Eugenie Bouchard kuulus ühel aastal (2014) tippu.

25-tuhandelised Moskvas ja Austraalias.

Aasta lõpuks tõusis edetabelis 228. kohale.

Mängis esmakordselt suure slämmi turniiri põhitabelis, kui läbis Wimbledonis kvalifikatsiooni. Kibedaks tegi selle saavutuse fakt, et avaringis kaotas ta austraallanna Casey Dellacquale matšpallidelt. Üle pika aja „väisas“ Eesti meistrivõistlusi, kus mõistagi võitis üksikmängu.

Võitis juunis Eastbourne’i muruväljakul esmakordselt 50-tuhandelise ITF-i turniiri ja teenis tänu sellele Wimbledoni põhiturniiri vabapääsme. Loosiga sattust Anetti vastaseks Viktoria Azarenka, kellele ta tollal veel vastu ei saanud (praegu seis Azarenkaga 1:1 pluss üks loobumisvõit).

Septembris saabus läbilöök suure slämmi turniiiridel, kui Anett jõudis US Openil 1/8 finaali. Asetatutest võitis ta Anastassia Pavljutšenkova, kuid kaotas Venus Williamsile.

Parimal nädalal tõusis edetabelis 88ndaks ja sellega ka Eesti esireketiks.

2015

2016

2013 SEB Tallink Open oli nüüdseks 25-tuhandeline turniir ja selle võitis Anett paarismängus koos hilisema slämmivõitja Jelena Ostapenkoga. Kuid ikkagi võitis ta sel hooajal ka üksikmängus oma esimesed

2014

Anetti pingutused kandsid vilja, et Eesti jääks ilma Kaia Kanepita mängides püsima FedCupi I gruppi, paarismängus sai ta abi Maileen Nuudilt. Pärast poolfinaali jõudmist Monterreys kerkis maailma edetabelis 73ndaks, kuid seejärel hakkas langema.

2017

2013. aasta SEB Tallink Openil paarismängu võitjana koos paarilise Jelena Ostapenko ja Eesti Tennise Liidu presidendi Enn Pandiga.

16

Esimene tippaasta. Glenn Schaapi juhendamisel jõudis WTA edetabeli 99. reketina aprillis Bieli turniiri finaali, kus kaotas Marketa Vondroušovale. Juunis tuli ‘s-Hertogenboschis ka esimene WTA turniirivõit.

Kuid suurem tähis oli Rooma turniiri teises ringis maailma esireketi Angelique Kerberi alistamine. Seisult 2:4 võitis Anett kümme geimi järjest! Pidama jäi ta alles veerandfinaalis. Maailma TOP30 hulka tõusis ta pärast Gstaadi finaali. Sellega sai esimest korda asetuse suure slämmi turniiril ning ta pole hiljem 32 asetatu seast välja jäänud.

WWW.AJAKIRITENNIS.EE

2018

Jõudis Australian Openil karjääris teist korda suure slämmi 1/8 finaali, kui alistas Ostapenko. Veerandfinaali oli lähedal, kuid kahjuks lasi ta järgmises mängus Carla Suarez Navarro vastu käest 6:4, 4:1 eduseisu. Kevadel pääses esmakordselt Premier turniiri poolfinaali Roomas, alistades seal kolm (!) varasemat slämmivõitjat Svetlana Kuznetsova, Venus Williamsi ja Caroline Wozniacki. Pariisis jõudis taas slämmiturniiri 1/8 finaali ja alistas veel ühe endise slämmivõitja Petra Kvitova.

Kaotus Sloane Stephensile lõpetas eduka turniiri, millele järgnes treenerivahetus – Anetti juhendajaks sai Nigel Sears, kelle käe all muutus Eesti esireketi mäng stabiilsemaks. Suvisele kergele mõõnale järgnes pääs Wuhani Premier turniiri finaali, kus ta kaotas Arina Sabalenkale.

TARMO SUMBERG, ANETT KONTAVEIDI TOETAJA

M

illal Sinu koostöö Anettiga algas, kuidas idee sündis ja kes on veel olnud toetusgrupi taga?

Koostöö algas 2007. aasta suvel, kui Anett oli 11-aastane. Esmane pöördumine tuli Anetti ema Ülle poolt.

Käisin vaatamas Anetti mängu ning tekkis suurem huvi ja veendumus, et peaks sellega tõsiselt tegelema. 11-aastast tüdrukut mängimas nähes oli juba võimalik ette näha tulevase eduka naismängija eeldusi – võidutahtega, emotsionaalne, atraktiivne, toetava ümbritseva keskkonnaga – pere ja kodu, treenerid.

Hakkasin otsima sõprade-tuttavate tenniseharrastajate hulgast mõttekaaslasi, kes ühineks rahalise toetajana. Nii tekkis esialgne toetusgrupp: mulle lisaks Sven Mansberg, Indrek Prants, Margus Vanaselja, Marti Hääl ja mõned väiksemad toetajad, kes aitasid finantseerida esimestel aastatel. Hiljem lisandusid ka Enn Pant ja Tallink ning Heiti Hääl ja Alexela.

Kas Anetti sportlik areng ja saavutused on ületanud pigem ootusi või olite selleks valmis, et sekkute kõige kõrgemasse mängu?

Anetti areng on olnud dünaamiline. Ei olnud noorena kiiret tõusu ja siis järsku langust nagu paljudel juhtudel võib kohata, vaid sammhaaval õiges suunas. Saavutustel on oma põhjused ja loogika, õigel ajal on tehtud õigeid otsuseid. Loomulikult on tal oskused ja anded, aga täna saab öelda, et ta on eelkõige ise 20 aastat vaeva näinud ja loodud keskkond seda soosinud.

Mida tegelikult mänedžeri töö laiemalt tähendab, kuidas tehakse näiteks reklaamikokkuleppeid?

Tipptennisisti toimimiseks on vaja teha väga palju praktilisi asju.

Seda kui sportlase, aga ka kui inimese ja kodaniku jaoks. Anetti puhul on toetavad tegevused jaotatud erinevate osapoolte vahel. Usun, et kõige suuremat toetustööd on teinud ja teeb Anetti ema Ülle, kes on tema jaoks alati kättesaadav sõltumata ajast ja kohast. Erinevaid abilisi on mitmeid – treenerid, arstid, reisikorraldajad jne. Kommertsküsimustes on Anettil sõlmitud leping rahvusvahelise spordiagentuuriga Octagon, kes otsib väljastpoolt Eestit kommertspartnereid. Aga see on võimalik alles siis, kui mängija on jõudnud tasemes piisavalt kaugele.

Algfaasis ja juunioriajal on võimalik loota peamiselt kohalikele sponsoritele.

Mida Anettilt veel oodata võib?

Palju põnevat ja atraktiivset tennist. Eesti lipu pildil hoidmist.

Pole kahtlust, et täna on Anett Eesti spordi kõige kõrgemal tasemel esindaja maailmas. Loodetavasti palju võite, ka senistest olulisemaid. Paratamatult ka mõningaid kaotusi, mis on loomulik osa suure tennise igapäevast. Suurt sporti.

2012. aastal fotosessioonil pärast Orange Bowli noorteturniiri võitmist.

KEVAD 2022

Anett on tippu viidud, kas on mõtteid ka juba mõne järgmise Eesti tennisisti osas?

Seni olen veel toeks Anettile. Kõigil tennisehuvilistel-ettevõtjatel on võimalik teha sama – leida mõni noor andekas mängija, ehitada tema ümber toetusgrupp ja keskkond ning asuda oma emotsionaalse investeeringu tulemusi nautima.

17

KAANE LU GU

KEILI SÜKIJAINEN, ANETTI SÕBRANNA

A

netti parim sõbranna on telenäona tuntud Keili Sükijainen, kes sai tennisistiga tuttavaks kuus aastat tagasi läbi ühiste sõprade. „Me räägime iga päev mitu korda, naljatame ise, et sisuliselt kohe kui ärkame ja viimase asjana, kui õhtul magama läheme. Üritan igal moel talle toeks olla ning tema on ka kõige kaugemast maailma otsast mulle alati olemas,“ pajatas Keili.

Kui Anett käib Eestis, võtavad sõbrannad koos ette palju asju: „Teeme kõike seda, mida meievanused sõbrannad ikka. Käime kohvikus, vaatame filme, korraldame ühiseid õhtusööke, külastame sõpru-sugulasi. Meile meeldib lihtsalt koos aega veeta, ükskõik kus – lihtsalt lobiseda ja muljetada ning mingeid erilisi plaane polegi vaja. Need kõige lihtsamad hetked kodus ongi tegelikult kõige väärtuslikumad.“ Mullu novembris käis Keili Mehhikos vaatamas WTA finaalturniiri, kuhu Anett esmakordselt pääses. „Nii suurel WTA turniiril ei olnud ma kunagi käinud. Arvan, et see oli mu elu üks ägedamaid reise, näha oma sõbrannat tegemas ajalugu nii lähedalt, samas avastada huvitavat riiki. Anett pani väikese Eesti ikka korralikult maailmakaardile.

Polnud mehhiklast, kes pärast tema mänge Eesti kohta lugema poleks läinud! Väga põnev oli ka näha kõrvalt suure spordivõistluse organiseerimist ja kõike seda melu,“ meenutas Keili. „Anett on üks kõige suurema südamega ja empaatilisem inimene, kellega olen kunagi tutvunud. Anetti saavutused tennisemaailmas ei ole kuidagi mõjutanud tema suhtumist teistesse inimestesse, ta on alati kõigile seesama armas Anett Viimsist,“ kiitis Keili. „Mõistagi minu arvamus temast ei muutu, olgu ta edetabelis 5. või 55., minu jaoks on ta ikka sama kallis. Aga muidugi rõõmustan väga, kui ta jõuab edetabelis kõrgemale või võidab suure turniiri, sest näen ju kõrvalt, kui palju ta on selle nimel tööd teinud ning kui õnnelik ta on. Olen ääretult uhke tema üle.“

18

Tänavusel Australian Openil esimese ringi kohtumises.

2019

2021

Jõudis märtsis esimest korda Premier Mandatory turniiri poolfinaali Miamis ja kerkis aprillis Eesti kõigi aegade parimale edetabelikohale (14.). Kui Tennisnet tegi Anetti 25. sünnipäeva puhul kokkuvõtte, siis kirjutas: loodame, et see tähis on ajutine. Oligi õige! Praeguseks on 14. koht juba unustatud! Aasta lõppes kahjuks haigusega, mis sundis Anetti andma loobumisvõidu US Openi 3. ringis.

Aasta esimese poolega ei jäänud Anett rahule, päris suurt mõju avaldas sunnitud kahenädalane isolatsiooni Melbourne'i hotellis. Ta jõudis küll seal eelturniiril finaali, mis jäi pidamata, aga vaimselt olevat see mõjunud ka edasisele mängule. Augustis asus Anetti treenima Dmitri Tursunov, kes soovitas tal osaleda Clevelandi WTA 250 turniiril ja Anett võitis selle. Sealt hakkas lumepall veerema, järgnesid kolm turniirivõitu ja pääs WTA aastalõputurniirile, kus ta jõudis finaali. Edetabelis kerkis ta seitsmendaks – uus rekord!

2020 Aasta algus tõi kõigepealt tipptulemuse ja siis väga hea mälestuse Eesti tennisesõpradele. Anett kosus haigusest ja jõudis Austraalias esmakordselt slämmiturniiri veerandfinaali, alistades teel sinna esikümne mängija Belinda Bencici 6:0, 6:1. „Tallinnas pole nii head naiste tennist nähtudki,“ ütles treener Harri Neppi, kui Anett oli FedCupi mängus alistanud Elina Svitolina. Aasta lõpus omistati talle nn Südame auhind (Heart Award), mille saavad FedCupil head mängu ja võidutahet näidanud tennisistid. Suvise koroonapausi ajal hakkas Anett õppima interneti kaudu Indiana ülikoolis psühholoogiat. Pausi järel oli ta hoos, aga kaotas nii Cincinnati veerandfinaalis kui ka US Openi 1/8 finaalis Naomi Osakale, kes tollal oli elu parimas vormis.

2022 Anett alustas aastat endise hooga, millest annavad tunnistust Peterburi turniiri võit, Doha WTA 1000 turniiri finaal ja maailma edetabelis viiendaks tõusmine. *** Tennisneti sünnipäevaloos soovisime Anettile, et tal järgmise ümmarguse tähtpäeva ajaks oleks vähemalt viis saavutust, mis senistest parimad. Ja näe, aasta hiljem juba oligi neli tähist üle löödud: ühel hooajal neli turniirivõitu, esimene WTA 500 tiitel, WTA finaalturniir ja edetabeli esikümme. Kui see nii kiiresti läks, siis mis võiks edasi tulla? Ometi on Anettil veel palju varu slämmiturniiri saavutuste osas. Ees on huvitavad aastad...

WWW.AJAKIRITENNIS.EE

HE A T E AD A

iCOURT valmistab tellimusel ühtseid klubiriideid Tenniseklubidel on nüüd võimalus endale tellida ühtsed klubiriided eestimaise päritoluga rõivafirmalt iCOURT. TEKST: AJAKIRI TENNIS FOTOD: iCOURT

U

urime firma esindajatelt, kuidas klubiriiete soetamise protsess välja näeb ja millise perioodiga peab tellimisel arvestama. „Protsess võiks alguse saada sellest, et valitakse olemasolevate mudelite seast klubile sobivamaid, mida saame anda klubi liikmetele proovimiseks. Kui ühine arvamus on kujunenud, lepitakse kokku vajalik prinditöö ja tooted lähevad tellimisse/valmistamisse. Kui vastav toodete arv on laos olemas, võib protsess aega võtta kuni kaks nädalat, suurema tellimuse korral 2-3 kuud. Võimalik on lasta ka klubile teha spetsiaalne iCOURT disaintoode, mis valmib koostöös iCOURT disainerite ja tenniseklubi esindajatega. See protsess võiks aega võtta 3-4 kuud.“

Mida soovitate, et klubi liikmete puhul valiku konsensus võimalikult sujuvalt läheks?

Et klubi jõuaks lihtsamini konsensuseni, soovitaksime valida 2-3 mudeli vahel.

Muidu on kõik iCOURT mudelid disainitud tennisemängijate endi poolt, mistõttu lõigete puhul on arvesse võetud praktilisust ja mugavust igas detailis. Arendusprotsessis on näidistega mängitud ja vajadusel lõikeid kohendatud: mugavuses järeleandmisi ei tehta. Kuna nii disainid kui ka mudelite värvid on puhta ja klassikalise tenniserõivaste stiiliga, peaks kõigile sobivate komplektide leidmine üsna hästi sujuma.

Kuidas hindate oma tenniseriideid nii moe muutumise seisukohast kui vastupidavuse ja kvaliteedi poolelt? iCOURT disainid on kahtlemata hooaja ülesed ning peame tähtsaks mõistlikku tarbimist ja jätkusuutlikkust. Meid inspireerivad maailma tipptennisistid ja üldisemalt tenniserõivad läbi aegade, millele lisame enda disainieelistusi ning näpuotsaga ka maailma

20

Tondiraba TK naiskond

moetrende. Kõige selle tulemusel sünnivad spordiriided, mis on stiililt kantavad aastaid.

Vastupidavuse garantii julgeme anda tänu sellele, et kasutame kõrgekvaliteedilisi Itaalia ja Hispaania kangaid ning tooted õmmeldakse valmis Eestis.

Mugavus on tenniseriiete puhul väga oluline, ega Kaia Kanepi kindlasti ebamugavus riietuses väljakule ei läheks?

Mugavus on meie mantra ja moto. Tahame, et riietus oleks nii mugav, et mängija unustaks ära, et tal üldse midagi seljas on.

Kaia Kanepi ja iCOURT koostöö põhineb sarnastel arusaamadel heast tenniseriietusest, milleks on mugavus, istuvus, head kangad ja klassikaline disainikeel. Kui iCOURT Kaiaga ühendust võttis, et talle tutvustada uut Eesti tenniserõivaste brändi,

tekkis kohe klapp. Kaia kommenteerib oma rõivaeelistusi: „Mulle on mugavus olulisem, kui soov silma paista. Minu eesmärk on keskenduda mängule, mitte sellele, mida seljas kannan, aga samal ajal ei tohi rõivad mu mängu segada. Pigem peavad need sooritust toetama.“

Milline on seni olnud kõige populaarsem ja ostetuim mudel?

Populaarseimaid ja ostetumaid mudeleid on seni mitmeid. Meeste mudelitest Daniil, kindlasti tänu õhulisele kangale ja minimalistlikule stiilile. Naiste mudelitest on hetkel klientide lemmikud Margaret, Simona ja Kiki. Kõik väga erinevad mudelid ja värvid aga neid ühendab siiski iCOURTile omaselt kangaste mugavus, selged värvid ja puhtad jooned. Margareti ja Simona puhul on klientidele eriti meelepärane naiselik kraeäär.

WWW.AJAKIRITENNIS.EE

KEVAD 2022

21

15 AASTAT AJAKIRJA TENNIS

Vanade artiklite jälge d Tenniseajakirjas on 15 aasta jooksul ilmunud kindlasti üle tuhande artikli, tekkinud ja paraku ka kadunud on kümneid rubriike. Valisime täna tagasivaateks tähelepanuväärseid artikleid, millest mõned ennustasid ka päris hästi tulevikku.

TEKST: ANTS PÕLDOJA FOTOD: AJAKIRI TENNIS, SCANPIX

K

TULEB VÄLJA, ET ANETTI KUUEST RIVAALIST VIIS ON TEMAST LOOTUSETULT MAAS, AGA ÜKS KA EESPOOL – MAAILMA ESIREKET ASHLEIGH BARTY.

äesolev lugu annab ka võimaluse põhjendada, mis on juhtunud mõne teema või rubriigiga, mis oli mingil ajal kuum, aga seejärel „jahtus“.

Mis on saanud kuuest tenniseneiust?

Kuna Anett Kontaveit kuulus 2012. aastal maailma juunioride paremikku, avaldasime loo „Kes on kes maailma neidude tennises?“, mille välismeedia põhjal pani kokku Kristjan Leppik. Sissejuhatuses kirjutab autor: „Eestlased muidugi loodavad, et Kontaveit jõuaks kõigist kõrgemale.“ Mis on tänaseks saanud, kui artiklis tutvustatud mängijad on enamasti 25-26-aastased? Tuleb välja, et Anetti kuuest rivaalist viis on temast lootusetult maas, aga üks ka eespool – maailma esireket Ashleigh Barty. Loo autor oli ettenägelik: kui teistel Anetti rivaalidel on ta leidnud puudujääke, siis Barty kohta on kirjutanud: „See, mis teeb Bartyst hetkel „kuumima“ talendi noorte neidude hulgas, on tema all-round mäng.

Bartyl on kõik olemas: mängijaintuitsioon, tugev esimene serv, ootamatud tilkpallid, lõigatud tagakäelöögid, kindel eeskäsi, mis kõik teeb temast täiusliku mängija.“ Kümme aastat hiljem on need sõnad saanud tõeks ja Barty on parim ka täiskasvanute seas. Mis on aga saanud teistest tutvustatud tulevikulootustest?

Jelizaveta Kulitškovast (Venemaa) ei tea enam keegi midagi, ehkki 2016. aastal jõudis ta korraks esisajasse. Justine Henini akadeemias õppinud Irina Hromatšovale (Venemaa) heideti ette kehva füüsilist ettevalmistust ja ilmselt see saigi saatuslikuks – praegu on ta maailma edetabelis 312. kohal.

Indy de Vroome (Holland) oli mängija, kellele pani pilgu peale Nick Bolletieri ise.

Kuid ta pole lootusi õigustanud. Ehk oli

22

õigus Leppikul, kes kirjutas: „De Vroome'i puhul äratab kõige rohkem kahtlusi tema vähene atleetlikkus, et lüüa läbi naiste profitennises.“ De Vroome üritab endiselt ITF-i

2012

turniiridel, sest 249. edetabelikohast jääb WTA tasemel väheseks.

Ameeriklanna Taylor Townsend lõpetas 2012. aasta maailma noorte esireketina, aga see mis artiklis märgitud (nõrk vastupidavus ülekaalu tõttu), on saanud talle saatuslikuks. Ta kuulus neljal hooajal esisajasse, kuid 64. kohast kõrgemale ei tõusnud.

Praegu on ta keskendunud paarismängule, kus vastupidavust pole nii palju vaja.

Beatriz Haddad Maia (Brasiilia) on ülejäänutest parimal edetabelikohal (61.) ja temast võib veel midagi oodata – WTA turniirivõite, häid tulemusi suurel slämmil või pääsu TOP50 sekka.

Kuhu sa kadusid, väike Jan Kristian?

2007. aasta lõpus kirjutas Maarja Värv välisajakirjanduse materjalide põhjal loo

2007 WWW.AJAKIRITENNIS.EE

E E S T I

e del

T E N N I S E A J A K I R I

Hind: 4 eur

2020 Nr. 2 (21) kevad 2012

Persoon

Harri Nep pi

Eriküljed

Viis aas tat ajakirja Tennis

Teised rek

Lauatennis etialad e MM ja sulgpall i EM

Põnev am

2011

Tennis_2012_Mai.ind

d 1

2012

viieaastasest Jan Kristian Silvast, keda peeti imelapseks ja tõenäoliseks tulevikustaariks. Koguni Patrick Mouratoglou ise pani poisile „käe peale“ ja investeeris tema treenimisse.

Loos sisaldub selline lause: „Mingit kindlat valemit tennisetšempioni vormimiseks ei ole, kuid üldjuhul peab laps oskama reketit käsitseda enne, kui ta suudab lugeda või kirjutada.“ Jah, samas loos on toodud ka näide Andre Agassist, kes andis intervjuusid juba kuueaastaselt, samas vanuses alistas Maria Šarapova endast vanemaid tüdrukuid möödaminnes. Nendest tulid staarid, aga Jan Kristian Silvast mitte.

Antud lugu ajakirjas näitab, et viieaastase poisi oskustest veel suuri järeldusi teha ei tasu – ilmselt on selliseid kadumaläinud talente palju rohkem ning pigem Agassi ja Šarapova erandid.

U

BE

LI N U

M

ER

Analüüs

Psühholoog i roll sportlase abistam isel

5 B

Suured postrid ja lugemist

Sabine Lisi John Isne cki r

JU

Joonekohtu et rahvusvah nik Kairi Karpa elises tenn ises

132lk

Kaia Ka kolmas nepi W turniiriv TA õit 22.05.2012

13:52:44

2014

Praegu 20-aastase Silva nime ITF-i andmebaasis pole, seega ei ole ta rahvusvahelisi noorteturniire kunagi mänginud, kuid meid aitab veebikülg Opencourt, mis on kaks aastat tagasi kirjutanud artikli „Mis juhtus Jan Silvaga?“. Seal on kirjas, et Portugalist pärit Silva elab nüüd USAs ja kohalikel turniiridel mängib. Ta kavatseb ka ülikooli võistkonnas tennist mängida, kuid teda ei koteerita kõrgelt, sest USA ülikoolitennise värbajad on Silvale andnud viiepallisüsteemis hindeks kolm.

15 maailma esisaja mängijat Tallinnas Toomas Kuuma kirjutatud artikkel 2009. aasta jaanuaris käsitleb FedCupi esiliiga turniiri Tallinnas. Ja tõesti: sellest turniirist sai Eestis peetud tennisevõistluste üks pärleid, sest kuigi nad olid tolle hetke

edetabeli põhjal alles esikümne piiril, mängisid Tallinnas kaasa kolm absoluutset tippu: Viktoria Azarenka (kaks slämmivõitu, maailma esireket), Caroline Wozniacki (üks slämmivõit, maailma esireket) ja Agnieszka Radwanska (maailma teine reket, Wimbledoni finalist, WTA finaalturniiri tšempion).

Lisaks mängisid Tallinnas veel mitu tennisisti, kes nüüd, 13 aastat hiljem, kuuluvad ikka veel esisajasse: Petra Martic, Sorana Cirstea ja muidugi meie oma Kaia Kanepi, kes oli ka turniiri peakangelanna, kui alistas poolfinaalis 2:6, 1:3 kaotusseisult Azarenka. Kuigi see oli poolfinaal, pääses mõlema võitja Maailmaliiga üleminekumängule ning finaali tegelikult ei peetudki.

Meenutame ka tänutundega, et teenekas Maret Ani aitas samuti Eestil Maailmaliigasse tõusta.

Kas neid esisaja mängijaid siia just 15 tuli, seda enam tagantjärele välja ei uuri, aga Kuuma pakutud arv oli lähedal tõele.

Mantlipärija on jõudnud eesmärgini

2009 KEVAD 2022

2011

2011. aastal alustas ajakiri Tennis uue rubriigiga „Analüüs“, mis kestab senini, kuigi päris igas numbris ei ole selle teema artiklit olnud. Toimetajana ütleksin praegu nii: ka analüüs hakkab ennast ammendama, sest sisuliselt kõike on juba analüüsitud nii tipp- kui ka noorte tennise seisukohalt, isegi harrastajate probleeme põgusalt analüüsitud. Kuid vähemalt selle rubriigi osas annab elu (loe: tennis) vahel uusi ideid.

Esimeses loos analüüsis praegune ERR-i ajakirjanik Maarja Värv „Kas Kontaveitist saab Kanepi mantlipärija?“. Treenerid Andrei Luzgin, Rene Busch ja Aita Põldma aitasid analüüsida, kas see võib

23

15 AASTAT AJAKIRJA TENNIS

2008

juhtuda. Ja muidugi andsid vastuse, et võib küll!

Tänaseks teame, et Anett on ületanud Kaia saavutused turniirivõitude arvu, edetabelikoha ja Masters 1000 turniiride tulemuste osas, kuid ületamata on seni Kaia slämmiturniiride seitse veerandfinaali. Ületamata jäi ka Kaia võit noorte slämmil, aga Anett jõudis sellele väga lähedale (Orange Bowli võit ja US Openi noorteturniiri finaal).

Peaaegu õige, Tinnu!

Teatud perioodil oli ajakirjas Tennis püsirubriik „Tinnu targutused“, millele kirjutas lugusid Sven Tamming, kelle hüüdnimi oligi Tinnu. Tammingu omalaadsed lood lisasid ajakirjale vürtsi, aga eks ta põhiliselt rääkis ikkagi tõsistest asjadest.

Antud loo pealkiri 2008. aasta teises numbris viitab tulevikule, sest 2012. aasta Õhtulehes pidavat Tammingu meelest tulema pealkiri: „Eesti parim tennisist on lõpuks TOP 10-sse murdnud!“. Praegu teame, et päris nii ei läinud – Kaia Kanepi tõusis tollel hooajal 15. kohale. Aga kui ta poleks pidanud kannavalu tõttu loobuma Wimbledonist ja US Openist, olnuks esikümme väga reaalne.

Tamming kirjutab ka lõpus: „Erinevalt Eesti majandusest tõotab tennises hea aasta tulla.“ Tuligi, sest Kanepi jõudis Prantsusmaa lahtistel veerandfinaali, mängis välja head tulemused Aasias ja tõusis aasta lõpuks edetabeli 27. kohale.

Jürgen Zopp võitis aga 2008. aastal oma esimese ITF-i turniiri ja alustas neli aastat kestnud tõusu esisajasse.

24

2012

2012

Kahekõne 2012. aasta suvel ilmus ajakirjas Tennis esimest korda artikkel rubriigis „Kahekõne“, mille idee autor oli Toomas Kuum.

Esimese kahekõne ujuja ja harrastustennisisti Indrek Seiga pidas ta ise, kuid hiljem hakkasid rääkima ka teised, näiteks Eesti tennise juubeliaastal (2013) meenutasid paljud kunagised tegijad kahekõnes vanu aegu.

MUIDUGI ON SIIN ÜKS PROBLEEM – RASKE ON LEIDA TEEMASID, MILLEST KAKS INIMEST INNUSTUNULT RÄÄGIKSID. KAHEKÕNEDE „LOOMINE“ MUUTUS LÕPUKS KUNSTLIKUKS. Tegelikult pidanuks selline rubriik mingil kujul ajakirja jäämagi, aga vaikselt jäi soiku.

Muidugi on siin üks probleem – raske on leida teemasid, millest kaks inimest innustunult räägiksid. Kahekõnede „loomine“ muutus lõpuks kunstlikuks. Kui autor peab liiga paljude vaheküsimustega lugu aren-

dama, ei ole see enam õige kahekõne. Jutt peab kõlama nii, et täpselt selliselt räägiksid need kaks inimest ka omavahel, kui kokku saaksid, aga mitte ajakirja „tellimuse“ järgi.

Eesti tippsportlastele meeldib tennis Tähelepanuväärne on ka 2012. aastal ilmunud artikkel Eesti endistest tippsportlastest, kes pärast karjääri lõppu mängivad harrastustennist. Autor Lauri Birkan on vestelnud Allar Levandi, Indrek Sei ja Mart Poomiga.

Levandi ütleb, et ta ei mängi enam tennist võidutahte või adrenaliini pärast, sest seda on tippsport talle niigi palju pakkunud. Ta lihtsalt valis ala, mis talle lapsest saadik on meeldinud ja millel oleks spordielu järgselt ka oma sotsiaalne pool.

Suusatamisel see sisuliselt puudub, võibolla ainult Tartu maratoni finišis saavad sõbrad kokku ja juttu puhuda.

Saame ka teada, et jalgpallurite seast ei mängi tennist ainult Mart Poom, vaid näiteks tema pikaajaline koondisekaaslane Andrei Stepanov on edukas olnud isegi liigatennises. Poomi sõnul on tema trump võrgumäng, sest seal on ta nagu väravavaht, kes reageerib vastase löökidele ega tohi palli läbi lasta.

Mängija luubi all 2014. aastal alustatud rubriik „Mängija luubi all“ oli tegelikult ajendatud ajakirja „Jalka“ sarnasest teemast. Ka seal iseloomustati mängijate füüsilisi võimeid ja tehnilisi oskusi. Kuid Eesti meistriliigasse kuulub 10 meeskonda, igaühes paarkümmend WWW.AJAKIRITENNIS.EE

2011

2014 mängijat, enamik nende seast eestlased, sest leegionäre sinna rubriiki ei võetud.

Kümneks aastaks jätkub „materjali“ ja selle aja jooksul on koosseis juba pea täielikult uuenenud.

Tennises otsustasime, et päris tippe nagu Anett Kontaveit, Kaia Kanepi või Jürgen Zopp me sinna rubriiki ei vali.

Ja mis juhtus? Mängijad said otsa! Sest tegelikult ei ole rubriik „Mängija luubi all“ mõeldud noortele tulevikulootustele, ehkki Kenneth Raisma seda oli. Kuid pidasime silmas, et vanuselt noormängija peaks juba kuuluma ka Eesti meeste paremikku ja sinna Raisma 2014. aastaks ka jõudis.

Nii jäi tore idee pooleli proosalisel põhjusel...

KEVAD 2022

2010

2020

Ülikoolitennise võlu ja valu

Põnev teada Andres Võsandist

Eelmise kümnendi algul pöörasime ajakirjas Tennis suurt tähelepanu Eesti mängijate siirdumisele USA ülikoolidesse. Nagu meie senine ajalugu näitab, saabuvad sealt Eestisse tagasi majandusharidusega noored, kes kodumaal leiavad hea elukutse ja „unustavad“ tennise.

Jaak Põldma oli Eesti läbi aegade edukaim ülikoolitennisist, kes võistkonnaga tulnud ka mitmekordseks NCAA (USA üliõpliasspordi katusorganisatsioon) meistriks. Kuid temagi läks hariduse teed ning on praguseks politoloog ja jurist.

Kuigi praegu mängivad maailma TOP15 seas suurepärased ülikoolitennisistid Danielle Collins ja Cameron Norrie, ei ole Eestist selliseid mängijaid tulnud. Selles seisnebki ülikoolitennise „valu“, et meil lähevad õppurid spordi jaoks kaduma.

„Põnev teada“ on ajakirja püsirubriik, mille all võib kirjutada peaaegu ükskõik millest. Aga mõnikord ongi põnev, näiteks siis, kui Eesti kunagine esireket Andres Võsand sünnimaad väisas. Ta tuli siia pigem kunstnikuna, et tutvustada oma uut näitust, aga artiklis küsisime temalt ikka tennisest ka.

Kas Võsand saavutas edetabeli 81. koha ja mõne Challenger-turniiri võiduga oma lae, on raske öelda. Tema treener Harri Neppi ikka meenutab, et Võsandi mängus oli ka teatud puudujääke, kuid samas sattus tema tippaeg keerulisse üleminekuperioodi, kui Eestis lokkas algul inflatsioon ja seejärel kadus iseseisvuse ajal spordi riiklik tugi.

NAGU MEIE SENINE AJALUGU NÄITAB, SAABUVAD USA-ST TAGASI MAJANDUSHARIDUSEGA NOORED, KES LEIAVAD HEA ELUKUTSE JA „UNUSTAVAD“ TENNISE.

Elu sundis ajakirjale Tennis 2020. aasta kevadel peale uue teema. Sport lõpetati ju Eestis umbes kolmeks kuuks ära ja millestki kirjutada justkui polnudki.

Eks me kõik teame põhjust – koroonaviiruse pandeemia! Nii ilmusid ka ajakirjas artiklid koroonaviiruse mõjust tennisele ja treeningute kvaliteedile ning siin näetegi üht selleteemalist kirjutist.

Tollal me kõik lootsime, et see teema piirdubki 2020. aasta kevadega, aga nüüd on kaks aastat täis ning koroonapiirangud ja reeglid mõjutavad meie elu endiselt, ehkki haigus ise on oma ohtlikkuse paljuskil minetanud. Kuid arvestama peab sellega ikka.

Koroonaviirus tuli, et jääda?

25

15 AASTAT AJAKIRJA TENNIS

Ajakirja Tennis kõige esimene kaanepersoon oli Rakverest pärit tennisist Marek Marksoo, kes toona 13-aastasena oli äsja võitnud omavanuste Ida-Euroopa meistrivõistlused. Reketit pole mees nurka visanud ka täna, kuid tema tähelepanu on pälvinud padel − Marek on Padel+ Akadeemia arendusjuht ja direktor.

Marek Marksoo juhib ja arendab Padel+ Akadeemiat.

AUTOR: GERLI RAMLER FOTOD: SIIM TUUS, TENNIS ARHIIV

Tennise esimene kaanepoiss

Marek Marksoo: sport on mulle palju võimalusi andnud

„M

eie pere on alati olnud väga sportlik. Mu ema tegeles aktiivselt jooksmise, isa jäähoki ja õde tennisega. Õe kõrvalt sattusin ka mina mängima – tema treener andis mulle reketi kätte ja mulle hakkas see ala kohe meeldima.

28

14-aastasena olin Euroopas omavanuste tipus, aga tõsiselt tegutsemise kõrvalt hakkasid paraku tulema ka vigastused. Tagasi vaadates oleksin kindlasti nooremana pidanud üldfüüsilisele treenimisele rohkem rõhku pöörama. Samas ega kõikide inimeste kered olegi tippspordi jaoks loodud,” räägib Marek.

Kuigi vigastused sportlasekarjääri pärssisid, on sport mehe enda sõnul andnud talle võimalusi, mida tal muidu poleks olnud. Näiteks on ta lõpetanud USA California State University Sacramento geoloogia erialal, teinud samas kõrgel tasemel sporti ning saanud kasutada WWW.AJAKIRITENNIS.EE

stipendiumit õpinguteks. „Minu vanemad lihtsam. „Tennis on tehniliselt nii nõudlik, on pedagoogid, kes rääkisid kogu aeg, et et korralikuks mängimiseks ja vormispüsportimise kõrvalt peab olema mul ka simiseks peaksin tegelema sellega väheplaan B. Juhul, kui vigastus peaks tulema. malt 3-4 korda nädalas. 1-2 korda on minu Seetõttu olen õppimist alati väga oluliseks jaoks ebapiisav, ent samas napib aega. Eks pidanud ja just tennis oli see, tänu millele alguses mind meelitaski padeli juurde see, ma välismaale ülikooli sain minna.” et vana tenniseoskuse rasva pealt oli hea Marekil on ette näidata ülikooli aasta mängida ning samas õppisin juurde ka õppursportlase tiitel, aastatel 2011-2015 midagi uut. See on väga paeluv mäng, kus sai ta USA ülikoolidevahelise tenniseon olemas täiesti korralik võistluselement,” liidu (ITA) akadeemilise autasu ning oli tutvustab ta. „Ja kui varem pidin tennist neli aastat oma kooli meeste tennisetiimi ja padelit mängima vigastuse tõttu piirakapten. 2013. aastal esindas ta Eestit Davis tult, siis 2019. aastal sain põlvemure tänu Cupil ning 2012/2013 hooajal oli Big Sky operatsioonile korda ja nüüd saan jälle konverentsi meeste tennise kõige väärtustäiega treenida.” likum mängija. haldamine, lepingute sõlmimine, arveldus, Lisaks tennisele ja padelile meeldib Ent 2013. aasta suvel rebestas ta põlve- majanduslikult akadeemia tegevuse taga- mehele joosta, jõusaalis käia, aga ka discsidemeid, mis tõmbas aastateks sport- mine, treenerite töö koordineerimine, golfi ja golfi mängida. Ta ise ütleb, et tema laste rivist välja. Ta otsustas õpingutele ürituste ja laagrite korraldamine. Tagada lemmikalad on pigem aeroobsed ja oskust pühenduda ning omandas nõudvad.

Londoni Imperial ColleEes ootab ge's magistrikraadi naftaesimene geoloogia erialal. „Sain ka rahvusvaheline Londonisse ainult tänu padeli võistlus spordile – isegi kui sa ei ole tippsportlane või ei Marek nendib, et tennisaavuta soovitut, avab setaustaga inimesele on sport palju uksi ning padel tegelikult lihtne. kasvatab distsipliini ja „Samas on seal põnevaid strateegilisi elemente, nii iseloomu,” ütleb Marek. et uut jagub palju. Mäng Londonisse jäi ta ka praktikale, kuid sattus on seltskondlik ja nii-öelda 2016. aasta naftahinna tavainimesele kättesaadavam. Ehk näiteks täiskrahhi tõttu koondamislaikasvanu peab tennisenesse, sõitis Eestisse ja sai tööd majandusministeemängu õppimiseks käima riumis. 2020. aasta algul oli treeneri juures kuid ja Tegus kolmik ajakirja Tennis avapeol — noorlootuse Marek Marksoo kõrval laual võimalus minna tööle ETL president Urmas Sõõrumaa ja ajakirja asutaja Donatas Narmont. aastaid, padeli olulisemad Itaalia naftafirmasse, kuid nipid saab kätte juba 5-6 korraga. Baastehnika on üks kohalik inseneribüroo veenis teda kodumaale jääma ning palkas platside pidev täituvus, populariseerida nii palju lihtsam ja see toob kohe algusest ta projektigeoloogiks, kelle tööks olid padelit, leida uusi treenereid ja arendada peale palju mängurõõmu. Mäng toimub välismaa maavarade uuringute projektid. spordiala läbi harrastajate, sportlaste ja neljakesi, inimeste tasemed on ühtlasemad Eestis oldud aastate jooksul leidis Marek väljakute kasvu. Seejuures tegutseb Marek ning see on nii hasartne ja sõltuvust tekitav! kodumaalt armastuse ning eelmise aasta vastavalt vajadusele ka treenerina.

Mängu on rohkem, sest pall püsib rohkem lõpus täienes nende pere pisipoja võrra.

Kui tennis on väga nõudlik ala, siis padel mängus,” räägib ta. Ja lisab, et tennis oli, on on Mareki sõnul uutele tulijatele oluliselt ja jääb tema suureks armastuseks, kuid Tennis versus padel padel on tihedalt tennise kannul. „Olen väga rahul, et jäin Eestisse,” ütleb Marek on täna Eestis number 2 padeliMarek. „Aga seoses lapse sünniga hakkasin mängija. Esimene on Siim Tuus. Ja lisaks mõtlema töökoormuse vähendamisele. Ja on mõned väga paljulubavad noored, kes kuna olin alates 2017. aastast tegelenud varsti neile kannale astuvad. „Läheme padeliga ning juhtumisi on Eesti padeli aprillis koos Siimuga esimest korda rahvusüks algusepanijaid ning praegune Rocca al vahelisele võistlusele Soome. Soomes on Mare Tennisekeskuse tegevjuht Siim Tuus, padel nii populaarne, et eks saame siis oma minu hea sõber Rakvere päevilt, kutsus ta taseme teada. Peame end kokku võtma ja mind appi Padel+ Akadeemiat juhtima ja tõsisemalt treenima!” nendib ta. „Eestis on arendama. Tundsin, et olen selliseks kannaolemas ka Eesti Padeli Liit, kes siin mänge pöördeks valmis ja haarasin võimalusest.” korraldab, aga nii me ise kui ka noored ikka Mareki tööülesanneteks on akadeemia sügelevad välismaale mõõtu võtma.”

SEETÕTTU OLEN ÕPPIMIST ALATI VÄGA OLULISEKS PIDANUD JA JUST TENNIS OLI SEE, TÄNU MILLELE MA VÄLISMAALE ÜLIKOOLI SAIN MINNA.

KUI TENNIS ON VÄGA NÕUDLIK ALA, SIIS PADEL ON MAREKU SÕNUL UUTELE TULIJATELE OLULISELT LIHTSAM.

KEVAD 2022

29

15 AASTAT AJAKIRJA TENNIS

WTA TURNIIRID EESTI LÄHIÜMBRUSES – TALLINN OPEN EI PEAKS JÄÄMA UNISTUSEKS Veebruaris tekkis Tallinnal soodsate asjaolude kokkulangemisel võimalus korraldada WTA250 kategooria turniir. Turniiri organiseerimiseks lootis Eesti Tennise Liit saada rahalist tuge nii riigilt, Tallinna linnalt kui ka erasektorilt. Kui alaliidu peasekretär Allar Hint sai linnalt ja erasektorilt vajalikuks nõusoleku, siis Kaja Kallase juhitav valitsus teemat arutluse alla ei võtnudki.

TEKST: INDREK RAUDKIVI FOTO: SCANPIX

K

uigi veebruaris ütles Hint pärast valitsuse negatiivset hoiakut meediale, et selleks korraks on Eestis WTA turniiriga kõik, sosistati märtsis tenniseringkondades, et tenniseliit ajab asja edasi ning umbes 1,3-miljonilise kuluga turniiri korraldamiseks on veel võimalus olemas.

Kuid Hint rääkis märtsi teisel poolel Tennisele, et kõnealuse litsentsiga on tõepoolest asjale joon alla tõmmatud ning Eesti jäi turniirist lõplikult ilma. „Kunagi ei tea, milliseid olukordi elus võib ette tulla, segadused Venemaa, Valgevene ja ka Hiinaga seoses võivad meile kätte mängida uued võimalused, millele oleme avatud, kuid kõnealune pakkumine on Tallinnale kadunud,“ sõnas alaliidu peasekretär.

Rootsis on mänginud isegi Serena Williams Ajakiri Tennis võttis ette ja uuris, mis toimub naiste WTA tasandil meie naabruses, Läänemere regioonis ja Skandinaavias. Kui suur konkurents meie lähistel siis on? Selgus, et WTA kalendris on 2022. aastaks hetkel planeeritud vaid kaks turniiri: Bastadis (Rootsi) toimuv WTA125 muruturniir ja Gdynias (Poola) samal kuul WTA250 liivaturniir.

Bastadis toimub naiste rahvusvaheline turniir alates 2009. aastast. 2018. aastaks müüdi litsents Moskvasse ning seal toimus Moskva River Cupi nimeline turniir. 2019. aastast kuulub litsents taas rootslastele ning Bastadi võistlus on osa WTA125 kategooria turniiridest, mille võitjat tegelikult WTA tiitli omanikuks ei loeta, ta on võrdsustatud meeste ATP Challengeriga.

30

Kui turniir oli veel WTA250 kategoorias, võidutses Bastadis ka Serena Williams, kes 2013. aasta finaalis alistas rootslanna Johanna Larssoni 6:4, 6:1. Ainsaks kahekordseks võitjaks on tulnud sloveenitar Polona Hercog (2011 ja 2012).

Kui turniiride mõistes lähiregiooniks nimetada ka Saksamaad, siis olukord muutub, sest selles Läänemere riigis on WTA turniire igas kategoorias ja igal väljakukattel: • Aprillis WTA500 Stuttgart kõvakate • Mais WTA125 Karlsruhe liival • Juunis WTA500 Berlin ja WTA250 Bad Homburg – mõlemad murul.

• Juulis WTA250 Hamburg European Open liival Stuttgarti 2019. aasta turniir oli mäletatavasti edukas ka Anett Kontaveidile, kes jõudis sisehallis liivaväljaku turniiril

(WTA125 Portorož).

Eestist rahvaarvult ligi kaks korda suuremas Sloveenias (2,1 miljonit elanikku) peeti Slovenian Openit aastatel 2005-2010.

Eelmisel aastal naases Slovenian Open rahvusvahelisse profitennisesse WTA250 kategoorias, tänavu on kavas WTA125 turniir septembris. Sloveenias on triumfeerinud näiteks Dinara Safina (2009) ja Sara Errani (2008). Ka mullu võidutses itaallanna, kui Jasmine Paolini alistas finaalis Alison Riske ( USA) 7:6 (4), 6:2.

Ja loomulikult ei saa unustada meile geograafilises mõttes Tallinnale kõige lähemat Peterburi WTA500 turniiri, millel Anett Kontaveit tänavu triumfeeris. Kas järgmisel aastal Peterburi turniir toimub, on iseasi.

Lõunanaabrite katse Suvel 2019 toimus Läti kuurortlinnas Jūrmalas asuva Lielupe tennisekeskuses Baltic Open, mis kuulus WTA International isarja. Auhinnafond oli 250 000 dollarit ja turniir asendas 2019. aasta Moscow River Cupi. Saviliival peetud võistlusel jäi lätlaste suureks rõõmuks alistamatuks Liepajas sündinud Anastasija Sevastova, kes finaalis lõi poolatari Katarzyna Kawat 3:6, 7:5, 6:4.

Muide, samal aastal valiti Sevastova ka Läti parimaks naissportlaseks.

2020. aastal jäi Covidi tõttu turniir ära.

WTA250 TALLINN OPEN KÕLAKS JU VÄGA HÄSTI JA UHKELT. MEIE PIIRKONNAS OLEKS NII KÕRGETASEMELINE TENNISETURNIIR LAUSA HARULDUS. finaali. Toona tuli tšempioniks tšehhitar Petra Kvitova, kes oli eestlannast parem 6:3, 7:6 (2).

WTA turniire korraldavad ka Horvaatia, Sloveenia ja Ungari Väiksematest riikidest on WTA turniiride korralduslitsents Horvaatial (Makarska Open WTA 125), Ungaril (Hungarian Open WTA250 ja Budapest Open WTA125 ) ning Sloveenial

2021. aastal aga kolis Baltic Openi litsents Saksamaale, et saada Hamburg European Openiks.

Alguse juurde tagasi tulles: WTA250 Tallinn Open kõlaks ju väga hästi ja uhkelt.

Meie piirkonnas oleks nii kõrgetasemeline tenniseturniir lausa haruldus. Peab lihtsalt lootma, et elu pakub lähitulevikus eestlastele veel ühe võimaluse, mida ka meie väikese riigi valitsus võtaks kahe käega toetada, sest suurte asjadega on nii, et ainult erasektori toetusest ei pruugi piisata.

WWW.AJAKIRITENNIS.EE

Kauaaegne maailma esireket Serena Williams on võitnud turniiri ka meie naaberriigis - 2013. aastal Bastadis.

KEVAD 2022

31

15 AASTAT AJAKIRJA TENNIS

Tenniseorkester

Riho Kallus –

kommentaator, ekspert, nõuandja, asjaajaja, ärimees Eesti tenniseentusiasti ja -kommentaatori Riho Kallusega ajasime juttu märtsi teisel poolel, nädalapäevad pärast seda, kui riigikogu ei võtnud arutlusele Eesti Tennise Liidu palvet eraldada WTA 250 turniiri korraldamiseks 900 000 eurot aastas. Kallusega sai räägitud nii WTAst, kommentaatorielust kui ka Eesti meeste tennise hetkeseisust.

TEKST: INDREK RAUDKIVI FOTOD: IGOR PISSAREV/ETL, ERAKOGU

32

WWW.AJAKIRITENNIS.EE

„V

iimasel ajal on kommenteerimist päris palju, meie tüdrukud Anett Kontaveit ja Kaia Kanepi mängivad suuri turniire, nüüd on Go3-s Indian Wellsi meeste turniir: võib öelda, et tennis toob väikest viisi isegi leiva lauale,“ pajatas Kallus. „Eks ta mõnes mõttes selline valvejoodiku töö on. Esiteks ei tea kunagi täpselt, mis kell ülekanne algab või kaua ülekanne kestab. Enam-vähem on ülekande algusaeg teada päev enne. Sõltuvalt ajavahest võib see olla hilja öösel või varahommikul. Pärast Indian Wellsi tuleb Miami turniir, millel on õnneks ajavahe väiksem. Raske on planeerida muud elu selle kõrvale.“ Samal ajal tegutseb Kallus ka väike­ ettevõtjana. „Olen seotud ühe ettevõttega, mis tegutseb Valgevenes. Minskis on meil suurim välimeedia firma, inimesed on kontoris, tarvis palgad maksta. Eestis on inimesed palgal, siiani veel kõik töötab ja toimib, aga keeruline. Selline asi ei ole, mida saad kokku pakkida ja ära tuua. Sõber Rauno Gulliga ajame natuke roheäri, rajasime Saaremaale päikesepargi, tuleb tegeleda ka sellise asjaga, mis vorsti leiva peale tooks, leivast üksi ära ei ela.

Samas tennis võtab hästi palju aega, kogu aeg on tennis ja tennis. Eesti WTAga on seis selline, et tean, et püssi ei ole põõsasse visatud, et asja ikkagi aetakse.

Usun, et lähiajal võib täpsemalt selguda, mis edasi saab.“

Kuidas konkurents ühele WTA turniirikorraldamisele on?

Kui korraks kõrvale panna praegune segane maailm meie ümber ja see hetkeks unustada, siis enamik WTA turniire on ikka väga pika traditsiooniga, kõik korraldajad hoiavad neist kinni, turniire ühest kohast teise tavaliselt ei solgutata. Praegu on uus olukord tekkinud seoses Hiina ja Venemaaga, mistõttu üldse Eestile WTA korraldamise võimalused tekkisid. Oleks väga kahju, kui me šansid käest laseme.

Rahakoti suurus ei pruugi tulevikus lugeda. Litsentse on kindel arv ja kui see on saadaval, siis on ja kui pole saadaval, siis ei ole.

Unistame pisut.

Kuidas võiks Tallinna WTA250 meie piirkonna võrdluses välja näha?

Kogu Läänemere regioonis ja Skandinaavias on ainult Stockholmi ATP turniir, mis KEVAD 2022

on ajalooliliselt kõige vanem siseturniir maailmas. Korra toodi Peterburi WTA turniir Jurmalasse, kuid sellest nagu asja ei saanud.

Lähemad WTA kohad on Poola ja Saksamaa. Peterburi WTA500 turniir, mille Anett tänavu võitis, on sisuliselt meile lähim võistlus.

See ei ole väike asi, see on suur, väga suur asi. Kes tenniseringkondades liigub, saab aru, et ei saa ülehinnata, mida selline võistlus Eesti tennisele võiks tähendada.

Millest koosneb WTA turniiri korraldamise eelarve, palju näiteks litsentsitasud maksavad?

On kaks varianti. Kas ostad litsentsi, umbkaudsed hinnad on kuskil 1,5-2,5 miljonit eurot, kui keegi üldse peaks müüma; teine variant on, et keegi rendib litsentsi mitmeaastaseks perioodiks ja tasu lepitakse kokku. Rentimine on kokkuvõttes kallim, perspektiivis oleks äärmiselt ilus, kui Eestil õnnestuks WTA litsents osta. Siis oleks litsents meie oma ja kui tahame, võime selle näiteks 10 aasta pärast rentida või maha müüa.

Litsents antakse kalendriaasta teatavale nädalale ja teatavale tasemele. Nii ATP kui WTA ja ITF müüvad litsentse. Seetõttu ongi tennises keeruline, et kõik organisatsioonid tõmbavad rahatekki rohkem enda peale. Kui vaadata kasvõi meeste tiimivõistlusi, siis meil on Davis Cup, Laver Cup ja ATP Cup, tegelikult oleks vaja üht ja korralikult läbimõeldud sarja – Tennis World Cup. Aga tennises on see raske, see on individuaalne spordiala ja praegu organisatoorselt pisut killustunud.

Muudame teemat. Milline on Sinu arvates Eesti meeste tennise hetkeseis?

Kui läheme ATP lehele ja lööme eestlased sisse, on nimesid seal justkui palju, aga edetabeli numbri koha pealt pole asi ammu nii õnnetu olnud, kui Eesti esireket on karjääri lõpetanud Jürgen Zopp, kohal 909. (21. märtsi 2022 seisuga – toim).

Aga kui me Toomas Kuumaga kommenteerisime Eesti Davis Cupi kohtumist ja nägime Mark Lajali mängu, siis me näod enam kurvad polnud. Lootust on. Ta on õigel ajal saanud õigesse seltskonda, kui sulle satub hea treener ja head sparringpartnerid – oleme ju kuulnud, et Denis Shapovalovi, Daniil Medvedevi ja Novak Djokoviciga on Markil õnnestunud sparrida. Kuid olulisem on see, milline on Margi argipäev, kuidas ta tuuril käib, kas tal on treener kaasas, milline on ümbritsev seltskond, kus Mark tipptaseme õhku nuusutab.

Meeste tennises Eestis olles kasvada ja läbi lüüa on kirjeldamatult raske ja keeruline. Mina näen, et kui noormängija tahab üritada tipptennisesse jõuda, tuleb Eestist 15-16-aastaselt ära minna. Tähtis on olla pidevalt seltskonnas, kus on tihe konkurents ja väga head treenerid.

Kui vaatame Kaia Kanepit ja Anett Kontaveiti, siis neil on vähemalt võimalus Eestis treenida, sest meil on siin kahe käe sõrmede jagu poisse, kes suudavad nendega mängida, kuid poistel vastav võimalus puudub. Meeste tennises tippu jõuda on ikka hullus kuubis, mis on nii raske ja konkurentsitihe, et rongist mitte maha jääda, tuleb vaadata mujale. Kui oled vanuses 20 + ja seejärel otsustad minna Eestist välja, võib tõenäoliselt hilja olla.

MEESTE TENNISES TIPPU JÕUDA ON IKKA HULLUS KUUBIS, MIS ON NII RASKE JA KONKURENTSITIHE, ET RONGIST MITTE MAHA JÄÄDA, TULEB VAADATA MUJALE.

33

15 AASTAT AJAKIRJA TENNIS Tihti kommenteerib Riho Kallus rahvusvahelisi mänge koos meie tennisekorüfee Toomas Leiusega.

Paljudel noormängijatel ei ole muidugi võimalust äraminekuks vajavat summat välja käia. See on asja üks pool ja teine pool on selles, kuhu ja millisesse seltskonda satud. Akadeemiad on täis noori poisse ja tüdrukuid, kelle lapsevanemad loodavad, et just nende võsukestest tulevad tippmängijad, kuid ka akadeemias tehakse äri. Kokkuvõttes on ainult üks maailma esireket ja ka akadeemiatest pääseb TOP 200 hulka ainult 0,5 % või veelgi vähem noori.

Mida näitasid märtsis toimunud Eesti karikavõistlused?

Eesti karikavõistlused näitasid, et meeste tennis meil sisuliselt puudub. Kui ikka põhitabelis jõuavad teise ringi või veelgi kaugemale 14-15-aastased poisid ja finaalis mängivad sisuliselt tippspordiga lõpparve teinud mängijad… Kui vaadata täiskasvanud mehi, kes tõsiselt trenni teeks, siis neid Eestis polegi.

See on väga kurb. Kui meil oleks mingigi kriitiline arv mängijaid, tekiks sinna juurde, kuid praeguses seisus ei tule ka noori juurde. Need asjad on teineteisest sõltuvuses. Ammu pole olnud ka sellist asja, et märtsis toimunud U12 poiste paarismängu GP-l saadi vaevu kokku kaheksa paari.

Millest siis meil puudu on?

Minu arust on Eestis puudu organiseerimisvõimest, näiteks ei suudeta organiseerida vanemaid ja nooremaid mängumehi kokku. Iga vanem mängija annab noorele

34

KIIDUVÄÄRT ON NENDE TREENERITE TEGEVUS, KES KUTSUVAD VANEMAID MÄNGIJAID OMA NOORTE TREENINGUTELE.

väga palju juurde. Küsimus on selles, kas meil on 15-16-aastastele poistele piisavalt kõrgemal tasemel sparringupartnereid?

Kui ei ole, tuleks need organiseerida. Kui noormängijal on Eestis 10-15 vastast, kellega saab mängida kui võrdne võrdsega, siis just nendega tuleks mängida. See on hästi oluline. Sest kui noormängijal on grupis üks või kaks omavanust mängijat, kellest ta on parem ja nendega koos pidevalt trenni teeb, siis päädib see taandarenguga. Tuleks panna erinevate gruppide paremad kokku ja teha seda regulaarselt – kord või kaks nädalas vähemalt.

Eesti meeste tennise huvides oleks see hädavajalik.

Vanematelt mängijatelt oleks rohkem õppida, kas või käitumist ja mängutaktikat. Noored mängijad panevad vanemate vastaste puhul tähele hoopis teisi aspekte ning lähevad mängima teistsuguse motivatsiooniga kui omavanustega. Kiiduväärt on nende treenerite tegevus, kes kutsuvad vanemaid mängijaid oma noorte treeningutele. See on treeneri

intelligentsi küsimus.

Selline asi algab ikkagi treenerist pihta. Kui ta on ise mängija olnud, siis treener tõenäoliselt ikka teab, mida tema õpilane teatud ajahetkedel oma arenguks vajab ja kannab selle kandikul ette.

Ma usun nii vähemalt.

Milline on tütarlaste seis?

Eesti naiste tennises on asi vähe roosilisem. Aktiivseid ja tahtmist täis tüdrukuid vanuseklassis 14-17 on praegu päris mitu: Laura Rahnel, Brit Martin, Grete Gull ja veel mõned. Noorematest paistab silma Kätriin Reinvald. Ise olen nõuga abiks oma hea sõbra Rauno Gulli tütrele Gretele, kes kuulub U18 tütarlaste Eesti tippu. 15-aastasena on ta tohutult tahtmist täis ja olen talle öelnud, kuidas tal on vedanud, et treeneriks on isa. Isal tuleb muidugi täita ka mitmeid teisi ameteid seoses tütre tennisekarjääriga. Aga jah, tütarlaste osas on toon pisut optimistlikum, kuigi ka siin võiks kandepind tunduvalt laiem olla.

Teinekord on edu ja ebaedu vahel nii õhkõrn piir, aga samas võib edu tulla alles pärast kolme aastast töörügamist tuuril, kunagi ei tea, kuhu töökus välja võib viia ja tuleb see hetk, millal sa üle selle küüru saad, kus kõik hakkab laabuma. Samas võid olla nii lähedal ja mitte üldse üle niinimetatud küüru saada…

WWW.AJAKIRITENNIS.EE

Fenster Alumiinium esitleb

10. RAPLA SELVERI SUURJOOKS ELI JU UB UL P UH E S T ESIM DA KOR

28. mail

maraton

POOLMARATON  10 KM  5 KM  NOORTEJOOKS  LASTEJOOKSUD

Registreerimine: iseteenindus.raplaselverijooks.ee Info ja küsimused: registreerimine@jooksja.ee

15 AASTAT AJAKIRJA TENNIS

Kaia Kanepi ajastu TÄNAVUSEL AUSTRALIAN OPENIL PANI KAIA ASJATUNDJAD AHHETAMA, SEST NII HEAS FÜÜSILISES VORMIS POLE TEDA KUNAGI VAREM NÄHTUD.

36

WWW.AJAKIRITENNIS.EE

Ajakirja Tennis 15-aastane ilmumisperiood langeb pea täielikult kokku Kaia Kanepi ajastuga täiskasvanute tennises. 2006. aasta novembris jõudis Kaia esimest korda WTA turniiri finaali ja sealtpeale on ta maailma tennises arvestatav tegija. Ajakiri alustas ilmumist viis kuud hiljem.

TEKST: ANTS PÕLDOJA FOTOD: AJAKIRI TENNIS, SCANPIX

K

aia Kanepi karjääri 15 hooaja kokkuvõtmine läheks pikaks. Pealegi on seda raamatuna juba tehtud, kuigi seal puuduvad tema viimased saavutused. Toome lihtsalt välja Kaia karjääri viis märkimisväärset hooaega, puudutades vajadusel põgusalt ka teisi.

aastal. Ta pidi suvel käima pimesooleoperatsioonil ega saanud olümpiaks parimasse vormi – mis siis, et mängis seal hästi.

Tekkis ka tennisevälistel põhjustel konflikt treeneri Pablo Giacopelliga, kes ju mängulises mõttes Kaiat edasi viis. Selle koostöö lõppemise tagamaad pole siiani selged – väidetavalt ei olnud peamine põhjus iseloomude sobimatus, vaid hoopis raha. Aasia head tulemused mängis Kaia välja ilma Giacopellita.

murdelisel 2010. aastal. Ent just tema suutis leida uue mänguplaani ja -taktika, mis tõi Kaiale hulga võite, nende seas esimese WTA tiitli Palermos juulikuus. Enne seda võitu mängis Kaia Wimbledoni ja pärast US Openi veerandfinaalis. Need kolm tulemust veidi enam kui kahe kuu vältel moodustasid ilmselt Kaia parima perioodi tennisekarjääris, ehkki Wimbledonis võinuks ta jõuda veel kaugemale, kui poleks kaotanud Kvitovale eduseisult ja matšpallilt.

Kaia, kes mai alguseks oli langenud edetabelis 140. kohale, kerkis aasta lõpuks 22ks – ühtki võrreldavat tähelendu Kanepi karjääris ei ole.

2008 – tõusev täht Tõusev täht oli Kanepi juba 2001. aastal, kui ta võitis juunioride slämmiturniiri. Kuid 2008 oli selge tõusuaasta WTA edetabeli poolest – Kaia alustas hooaega maailma 75. ja lõpetas 27. reketina. Koht TOP30 seas näitas uut kvaliteeti.

Hooaja tippsündmus oli Kaia esmakordne pääs slämmiturniiri veerandfinaali Roland Garrosis. Tal tuli selleks alistada kuuenda asetusega Anna Tšakvetadze (Venemaa) ja vastase matšpallidelt Anabel Medina Garrigues (Hispaania, 29), kuid ka Petra Kvitova (Tšehhi), kes siis veel ei olnud tippmängija – alles 18-aastane. Kaotus tuli lõpuks vastu võtta Svetlana Kuznetsovalt (Venemaa, 4), kes Pariisis seekord veel ei võitnud, aga 2009. aastal küll.

Aasta teisel poolel jõudis Kaia Pekingi olümpial 16 parema sekka ning tegi eduka turnee Aasias – veerandfinaal, poolfinaal ja finaal järjest kolmel võistlusel.

Kuid omad „jamad“ olid ka Kaia heal KEVAD 2022

2010 – erakordne suvi Selle hooaja iseloomustamisel peame tagasi minema aastasse 2009. Kuigi Kaia oli alustanud aastat hiilgavate võitudega FedCupil ja aidanud Eesti Maailmaliigasse, kaotas ta alates maikuisest Madridi turniirist 11 korda järjest avaringis. Sellest tulenevalt läksid lahku Kaia teed järjekordse treeneri, seekord Luca Appinoga.

Appino puhul tundus kummaline, mida nägi temas Kaia tollane sponsor Enn Pant, kui ütles, et Appino on tennisemaailmas kakssada korda tuntum kui Giacopelli ja lisas: „Pablo ei jõua iial sinna, kus Luca juba on.“ Tegelikult ei olnud Appinol piisavalt tennisealaseid teadmisi ja lisaks kulus tal liiga palju aega perele.

Kuid sisuliselt palju rohkem „amatöör“ oli Silver Karjus, kes sai Kaia treeneriks

2012 – parim edetabelikoht 2012. aastat alustas Kaia 34. edetabelikohalt, kuid kerkis kohe pärast Brisbane'i turniiri võitmist 26ndaks. Laia ringi hinnagul polnud Kaia kunagi näidanud nii võimsat ja samas veatut mängu nagu Brisbane'is. Alates teisest ringis loovutas Kaia neljale vastasele, kes kõik kuulusid TOP25 sekka, 16 geimi ja neist kuus seetõttu, et Andrea Petkoviciga lõppes üks sett 7:6. Ülejäänud setid olid Kaia täielik jõudemonstratsioon.

Kanepi saavutas selle võidu veel Karjuse käe all, aga juba olid nende vahel tekkinud

37

15 AASTAT AJAKIRJA TENNIS

suvel Ameerikasse mängima, sellest pole Kaia isegi oma raamatus kirjutanud.

2017 - „pauguga“ naasmine Täieliku pausi pidas Kaia vaid 2016. aasta juunist 2017. aasta juunini, ehkki pausieelne aasta oli juba kehvake ja ta tegi kaasa ITF-i turniiridel. Tagasi tulles alustas ta ka ITF-ist, aga see tase oli Kaiale ikka tõeliselt madal – Pärnus loovutas ta viie mänguga kokku 10 geimi.

US Openit alustas Kaia maailma 418. reketina kvalifikatsioonist nagu ka 2010. aasta mälestusväärsel Wimbledoni turniiril.

Kõik võisid näha, et paus Kaia taset kuigivõrd ei langetanud. Teiste hulgas alistas Kanepi Naomi Osaka, kes järgmisel aastal US Openi võitis. Edetabelis kerkis Kaia 109. kohale ja oli sellega kindlustanud pääsu slämmiturniiridele järgmisteks aastateks.

Sügisel pidasid Kanepi ja Anett Kontaveit Saku Suurhallis näidismängu, mille Kaia võitis. See mäng peeti mõlemale „õigel“ ajal, sest kaotus polnuks kummagi jaoks häbiasi – oli ju Anett edetabelis kõrgemal, aga Kaia jõudnud äsja US Openi veerandfinaali.

Kaia Kanepi mängimas 2017. aasta US Openil

lahkhelid. Nagu Kaia on raamatus „Reketiga tüdruk“ kirjutanud, võinuks nende teed ka varem lahku minna, aga tennise edu tõttu oli Karjus talle vajalik. Kuid mis siin ikka jaurata, lugege raamatut!

Mai algul võitis Kaia turniiri Estorilis, kui alistas finaalis Carla Suarez Navarro 3:6, 2:5 kaotusseisust. See on ainult üks näide pessimistidele, kes väidavad, et Kaia muudkui kaotas headest seisudest, aga ta võitis ka palju kehvadest seisudest. Ühelgi muul aastal pole Kanepi kaht WTA turniiri võitnud. Lisaks jõudis ta Pariisis teist ja kokku neljandat korda slämmiturniiri veerandfinaali.

Kuna 2011. aasta suvest ei olnud Kaial palju punkte kaitsta, ta muudkui tõusis edetabelis ja kerkis 15ndaks sel nädalal (20. august), kui polnud juba 2,5 kuud väljakul käinudki. Kannavalu hakkas Kaiale liiga tegema. Ta tundis seda juba Pariisis veerandfinaali mängides, aga seal olid veel liivaväljakud. Kõvakattel läinuks hullemaks. Ka olümpiast pidi Kaia loobuma. Me ei tea – saanuks Kaia kaasa teha Wimbledonis ja US Openil, võib-olla pääsenuks ka TOP10 sisse. Igatahes hea aasta lõppes operatsioonilaual.

P.S. Pärast kannalõikusest taastumist mängis Kaia 2013. aastal päris hästi, võitis ka Brüsselis turniiri. Kui liita kokku Kaia turniirid aastal 2012 ja 2013, siis saame punktide summas TOP10 mängija.

Arvestus on täiesti objektiivne, sest neid turniire kokku oligi umbes tavalise tenniseaasta jagu. Aga miks ta ei läinud 2013

38

2022 – nagu hea vein

Fotomeenutus ja artikkel 2012. aastast, kus pildil annab Austraalia kunagine tennisetäht Evonne GoolagongCawley Kaia Kanepile Brisbane'i turniiri võidukarika.

KAIA MUUDKUI TÕUSIS EDETABELIS JA KERKIS 15NDAKS SEL NÄDALAL (20.

AUGUST), KUI POLNUD JUBA 2,5 KUUD VÄLJAKUL KÄINUDKI.

„Hea veini“ terminit oleme Kaia puhul juba kasutanud, sest teatavasti läheb „jumalate jook“ seistes ehk vanemana paremaks.

Kuid tänavusel Australian Openil pani Kaia asjatundjad ahhetama, sest nii heas füüsilises vormis pole teda kunagi varem nähtud. Kuna Kaia treeningkoormused ei ole enam tippaegadega võrreldavad ja ta mängib turniiridel harva, on ta suutnud enam-vähem vigastusi vältida ja Indrek Tustiti toel füüsilist ettevalmistust kõrgele tasemele viia.

Austraalias pidas ta vastu kaks pikka mängu maailma esikümne tennisistidega – võitis Arina Sabalenkat ja kaotas kolmes setis Iga Swiatekile. Sabalenka kui WTA teise reketi alistamine oli Kaia parim võit neil slämmiturniiridel, kus ta jõudnud veerandfinaali. Aga siiski mitte absoluutselt parim – 2018 US Openil alistas ta esireket Simona Halepi, ent tookord piirdus 1/8 finaaliga.

Ime küll, aga 36-aastaselt saavutad tennises midagi uut – esimest korda Austraalias veerandfinaali.

Kaia karjäär jätkub nagu jätkab ilmumist ajakiri Tennis. Kas peame nüüd lootma, et Kaia ei panegi karjäärile punkti? OK, küllap ilmub ajakiri ka pärast tema lõpetamist...

WWW.AJAKIRITENNIS.EE

Thermo Hot Gel SOOJENDAB INTENSIIVSELT

LEEVENDAB VALU

M A V E G U T U N I S I U K VALU

SELJAVALU

● Kahekordne toime: alguses jahutav ja seejärel intensiivselt soojendav toime. ● Stimuleerib vereringet, lõdvestab lihaseid, leevendab valu ja soodustab lihaste paranemist.

KAELAVALU

● Sisaldab levomentooli, kamprit ja 3 eeterlikku õli.  Saadaval hästivarustatud apteekides või maaletooja hinnaga www.kavalpea-apteek.ee

Active Gel Active Spray

E L E T S E G I I L , E E D L A E M T LIHAS ORDITRAU SELT JA SP JÄRG et va l i t e Šv e i t s i k

UAB Norameda Eesti filiaal • Akadeemia 21/3, 12618 Tallinn, Harjumaa PER_04.22

15 AASTAT AJAKIRJA TENNIS

Eesti tennis on saa kõigil tasanditel Võib-olla peetakse mind liiga suureks optimistiks, aga alates ajakirja Tennis esimese numbri ilmumisest on ikkagi Eesti tennises olnud 15 aasta jooksul võite ja saavutusi oi kui palju! Igatahes sellele eelnenud 15 aasta jooksul neid kindlasti sellisel hulgal polnud.

TEKST: ANTS PÕLDOJA FOTO: SCANPIX

V

ast ainult noorte tennises olid 2007. aastale eelnenud sündmused väärt võrdlust või tippsaavutuse poolest isegi paremad, sest Kaia Kanepi võitis 2001. aastal juunioride suure slämmi. Oli ka 1. kategooria turniiride võite, mida tõid Kanepi ise ja Jaak Põldma.

Oleme viimase 15 aasta jooksul välja toonud erinevates kategooriates viis tulemust/sündmust, mida tagasivaates

40

käsitleda. Millised need on?

Võistkondlik kategooria: Eesti naiskonna pääs FedCupi Maailmaliigasse 2009. aastal.

Individuaalse stabiilsuse kategooria: Kaia Kanepi slämmiturniiride seitse veerandfinaali 14 aastaga.

Individuaalne tippsaavutus: Anett Kontaveidi pääs WTA aastalõputurniirile ja seal finaali jõudmine.

Juunioride tennis: Anett Kontaveidi võit Orange Bowli turniiril aastal 2011.

Juunioride slämm: Kenneth Raisma võit Wimbledoni paarismängus koos Stefanos Tsitsipasega aastal 2016.

Kõiki neid sündmusi aitab kommenteerida Eesti Tennise Liidu peasekretär Allar Hint, kes on oma ametikohal olnud peaaegu sama kaua nagu ajakiri ilmunud – täpsemalt 2009. aastast.

WWW.AJAKIRITENNIS.EE

1

EMOTSIONAALSED HETKED FEDCUPIL

E

Suure võidu saavutas Eesti naiskond 2009. aastal, kui koondisse kuulusid (vasakult) Anett Schutting, Kaia Kanepi, treener-kapten Rene Busch, Margit Rüütel ja Maret Ani.

t Eesti tennisenaiskond jõudis ühel hetkel maailma 12 parema koondise hulka, on kindlasti Eesti spordis, ja eriti pallimängudes, omaette saavutus, ehkki kui me n ü ü d h u r ra a o p t i m i s m i vähendame, siis tegelikult piisab nii kõrgele tõusuks ühest väga heast ja ühest heast tennisistist või väga heast üksikmängijast ja väga heast paarist. Kunagi lõi ju väike Eesti suures NSV Liidus kõiki oma kandepinnaga, kui võitis suuri võistkondlikke turniire. Niisuguse võistkon2009 naga me praegu ilmselt maailmas 30-40 parema hulka ei mahuks, aga mis sellest! „Arvan, et tänases mõttes on see saavutus

mitte pallimängunaiskonnad,“ rääkis Hint. „Tennis on üldiselt individuaalne sport,“ ütles Hint väite kohta, et võistkonnaturniir laia kandepinda ei nõua. „Hädavajalik oleks vast kolme hea mängija olemasolu ja parimal ajal meil ka oli varu Margit Rüütli näol.

Muidugi ei nõua see jalgpallinaiskonna arvu mängijaid, aga omaette saavutus oli see kindlasti.“ H i nt m ä l e t a s hästi, mida 2009. aasta matšid emotsionaalselt tähendasid, kui saime jagu Valgevenest ja Iisraelist. „Kohtumine Valgevenega oli eriti emotsionaalne ja seal polnud midagi lihtsat, kui ikkagi üldvõiduks läks vaja Kaia edu temast edetabelis e e s p o o l p a i knenud Viktoria Azarenka üle.

Hästi on meeles, kuidas Rocca al Mare tennisekeskuse üks tribüün selle mängu käima tõmbas,“ meenutas Hint. „Iisraeliga oli see eripära, et me ei mänginud enam turniiri, vaid riik riigi vastu,“ jätkas ta. „Selle mängu kaalukausil oli, kas jätkata ka edaspidi matšidega või langeda turniirile tagasi.

Ja tol ajal me võib-olla isegi ei tunnetanud, kui tähtis see mäng oli. Tagantjärele mõeldes see avas uksed ja tekitas teistsuguse atmosfääri.

Meenub ka, et Iisraeli koondise turvamisel olid juba omaette nõuded.“ Täpsustame, et Maailmaliiga I gruppi kuulus 8 ja II gruppi samuti 8 naiskonda, aga 12 hulka jõudis Eesti aastal 2010, kui võitsime Argentiinat ja mängisime Belgiaga TOP8 sekka pääsuks. Kaotuse järel oligi Eesti koht 9.-12.

a vutanud võite ET EESTI TENNISENAISKOND JÕUDIS ÜHEL HETKEL MAAILMA 12 PAREMA KOONDISE HULKA, ON KINDLASTI EESTI SPORDIS JA ERITI PALLIMÄNGUDES OMAETTE SAAVUTUS.

KEVAD 2022

isegi pisut alahinn a t u d ,“ ü t l e s H i n t Eesti naiskonna pääsu kohta Maailmaliigasse. „Tulemus ei teeninud ka nii suurt meediakajastust nagu väärt olnuks.

Praegu on Maailmaliiga finaalturniiril sama palju naiskondi, mille hulgas tookord olime. Selle kohta võiks kohe küsida, et millise Eesti spordiala naiskond on saavutanud enamat kui 12 hulka pääs? Ainult vehklejad tulevad meelde, kuid

41

15 AASTAT AJAKIRJA TENNIS

2

SAAVUTUS LÄBI AEGADE

K

aia Kanepist on meil ajakirja 15. aastapäeva puhul ka eraldi artikkel, aga seal ei ole kokku võetud tema veerandfinaale.

Seepärast on käesolevas loos lisatud infokast tema seitsmest veerandfinaalist ja ka neist vastastest, kellele ta seal kaotas.

Muidugi on see harukordne sportlik pikaealisus, kui mängid esimest korda veerandfinaalis aastal 2008 ja viimast korda 2022.

Pealegi ei pruugi ju seni viimane kord olla päris v iimane, aga tegelikult oleks tähtsam, kui Kaia jõuaks hoopis korra veelgi kaugemale. Sest usun, et küllap meeldiks enamikele Eesti tennisesõpradele ja Kaia fännidele, kui näiteks seitsme veerandfinaali asemel oleks kas või üks finaal ja poolfinaal. Kuid kiidame ikkagi Kaia Kanepit! „Numbriliselt on seitse korda veerandfinaali jõudmine kahtlemata märkimisväärne saavutus,“ leidis Hint. „Ja kui tuua juurde 2010 see ajavahemik, mille jooksul ta on selle saavutanud ning mõeldes eriti nende viimaste veerandfinaalide peale, siis see näitab, et tuleb hommikust õhtuni vaeva näha ja küll

KUI SPORTLANE ON MOTIVEERITUD, SUUDAB TA ENNAST VÄGA PIKA AJA VÄLTEL HEAS VORMIS HOIDA. SEDA ON KAIA VÄGA SELGELT TÕESTANUD. Allar Hint

tulemus ka tuleb. Kui sportlane on motiveeritud, suudab ta ennast väga pika aja vältel heas vormis hoida. Seda on Kaia väga selgelt tõestanud.“ Ka Hint nentis, et kui Kaia hakkas esimestel aastatel veerandfinaali jõudma, loodeti vargsi ikkagi rohkemat. „Kuid teistpidi oleme viimaste veerandfinaalide aegu saanud positiivse emotsiooni iga ringiga, mida Kaia võidab ja kellegi tippmängija skalbi võtab. Eks erinevatel ajajärkudel on erinevad emotsioonid,“ ütles Hint. „Nii nagu meil Eesti sportlaste kohta öeldakse, et algul ei saa käima ja pärast ei saa pidama ning et Kaia on ikka veel noor ja andekas. Siin on veel minna.“

KAIA KANEPI KÕIK VEERANDFINAALID 2008 2010 2010 2012 2013 2017 2022

42

Prantsusmaa lahtised. Kaotas veerandfinaalis Svetlana Kuznetsovale (Venemaa, 4) 7:5, 6:2.

Wimbledon. Kaotas Petra Kvitovale (Tšehhi) 6:4, 6:7, 6:8.

USA lahtised. Kaotas Vera Zvonarevale (Venemaa, 7) 3:6, 5:7.

Prantsusmaa lahtised. Kaotas Maria Šarapovale (Venemaa, 2) 3:6, 2:6.

Wimbledon. Kaotas Sabine Lisickile (Saksamaa, 23) 3:6, 3:6.

US Open. Kaotas Madison Keysile (USA, 15) 3:6, 3:6.

Austraalia lahtised. Kaotas Iga Swiatekile (Poola, 7) 6:4, 6:7, 3:6.

WWW.AJAKIRITENNIS.EE

15 AASTAT AJAKIRJA TENNIS

USKUMATU TEEKOND!

K

una Eesti tennisel on seni suure slämmi igasuguseid võrdlusi näiteks suure slämmi turniiturniiridel puudu parem tulemus kui ridega, kuid proovi turniire võita või finaali jõuda veerandfinaali jõudmine, ei ole ajakirjal eriti siis, kui mängivad ainult kaheksa maailma Tennis raske otsustada, et parima üksiksaavutuseni paremat. Ma ei tea, kas see on keerulisem, kuid jõuti mullu novembris, kui Anett Kontaveit mängis igal juhul teistsugusem kui näiteks veerandfinaal WTA aastalõputurniiri (WTA Finals) finaalis. suurel slämmil. Selles kontekstis tuleb nõustuda, Muidugi on saavutuste et aastalõputurniirile pääs ja seal finaalis mängimine võrdlemine omaette kunst, aga on kvantitatiivne näitab, kuhu sa kuulud ja kes võimalus nende hindamisa oled ning annab karjäärile seks – WTA punktid, mida teistsuguse perspektiivi kui sportlane edetabelisse kirja võib-olla slämmi veerandfisaab. Ja need on olnud naal. Nüüd sa vähemalt tead, suurimad just WTA finaalkuidas kõige paremaid võita,“ turniiri finaali eest. arutles Hint.

Kui ütleme, et selline Hint lisas, et väljend „välk tulemus tuli Eesti tennise ja selgest taevast“ ei tähenda, Kontaveidi enda jaoks nagu nagu me oleksime sel juhul välk selgest taevast, on see Anetti alahinnanud. „Ma Allar Hint Anett Kontaveidi jõudmimõnes mõttes õige, aga arvan, et ta ise ka ei uskunud, sest WTA finaalturniirile teisalt ei ole ka. Sest vääris et selline saavutus niimoodi ju Anett oma eelmise sügise võib tulla. Jälgides kas või neid reaktsioone pärast esitustega pääsu kaheksa Simona Halepi võitmist parema hulka, kuid samas ei uskunud ta ka ise, et lõpuks sinnani jõuab. Natuke Rumeenia turniiri finaalis, siis nägime, et tal oli langesid asjaolud ka kokku, aga võita selleks kahe endalgi raske uskuda, kuhu ta jõudis. Või näiteks kuuga neli turniiri on ikka eriline.

Moskvas Kremlin Cupil, kus ta suutis rasked Hint on eelmiste mõttekäikudega nõus. mängud keerata enda kasuks – kandiku „Me võime tuua siin peal ei toodud Anettile midagi,“ rõhutas Hint. „Kindlasti oli selles saavutuses treeneri taktikalist nõu ja psühholoogilist valmisolekut,“ jätkas Hint. „Kuid uda: uks usk Kes võin ma tooksin välja ka füüsilise poole ja Tarmo Tiitsu tehtud ettevalmistustöö. See oli lihtsalt Anetti hetk ja ta kasutas selle maksimaalselt aalWTA fin turniiri ära. Ta mängis ja võitis, läks uuesti ja kasutas ära tekkinud positiivse fooni ning läks lõpuni välja. See oli ikkagi fenomenaalne hooaja lõpp ja me ei saa kuidagi öelda, et see oli normaalsus ja nii pidigi juhtuma.

Uskumatu teekond!“ tte Hint lisas, et taseme poolest Ta pole mi is, rm heas vo praegu vaid ongi on Anettil olnud ka varem palju nii hea. õnnestumisi ja üksikuid häid saavutusi, kuid omaette oskus on mitte ainult võrdselt parematega mängida, vaid ka mängud enda kasuks pöörata ja võita.

2021

SEE OLI IKKAGI FENOMENAALNE HOOAJA LÕPP JA ME EI SAA KUIDAGI ÖELDA, ET SEE OLI NORMAALSUS JA NII PIDIGI JUHTUMA. USKUMATU TEEKOND!

PÄEV AKO

RRA L

Anetttaveit Kon

finalist!?

le, pidi naalturniiri ilma t jõuda fi maa it kerkima Kontave esireket daks, sest üheksan is koroona Barty soov Ashleigh maale. Peada ja jäi kodu riski e , kas finaal ajastul mitt küsimus pidi is vahepeal as, kus see legi kerk ub, sest Hiin turniir toim kõik turniirid ära. , jäid Mehhiko toimuma el võttis asel hetk korraljara viim Ent Guadala ri kuuga t teine linn suurusel ehitas paa a peale, ulikult damise end üniga ja loom i, kui Tõs u koos tribü peaväljak lise katte. iirile raha iiri auhinleidis turn finaalturn nüüd al oli WTA arit, siis 2019. aast doll ja 14 miljonit ängu võit nafond . Üksikm onit onit milj 5 1,68 milj „ainult“ uks olla tiitliraha võin jäi 1,57, sest auhinna e tegelikult is kolm alag rup dollarit, kuid nud ei võit oma nik 750 oli teenistus mängu. ud Anetti temal Teiseks tuln punkti. Ka ja 955 WTA 110 000 000 dollarit simumist mak ust summa alik teeb see jäi võim m. Eurodes 666 000. dollarit vähe ulutava“ numbri jaku piibli „kur

E

t teinud itsioonilisel id WTA nis on trad Ajakiri Ten s numbris kokkuvõtte ajaloos oli a ase aasta viim esimest kord i, ka tema rist. Kuid kõik u rnii vast altu it. fina turniir, sest tt Kontave see meie omavõttis sellest osa Ane si, enda ootu

22

44

Põldoja Fotod

: Scanpix

VAREM

D ärnud eesm ajal sead e lähepaaril hoo Anett on imise ja kõig WTA esse kerk llis giks esikümn 2019. aasta apri is ta vu suvel Aga täna male jõud kohaga. ilma 14.

Maa li e. edetabe nii kaug eesmärk 30. kohal. tundus see ta augusti keskel e is oli bris tegim edetabel ises num irja eelm õitudest Juba ajak turniiriv tte Anetti uvõ lühikokk

KAKS KUU

Tekst: Ants

PI ANETT HAR RI NEP I SÜGISESE EID KON TAV TA HOO KOH

3

23

TALV 2021

www .ajak

iriten nis.ee

WWW.AJAKIRITENNIS.EE

4

ORANGE BOWLI VÕIT VÕI SLÄMMITURNIIRI FINAAL?

S

elge on see, et ajavahemiku 2007-2022 Eesti juunioride tennise parima tulemuse mängis välja samuti Anett Kontaveit, kuid küsimus on vaid 2012 selles, kas lugeda parimaks tema võitu Orange Bowli turniiril (2011) või finaali jõudmist US Openi noorteturniiril (2012).

Viimase puhul tuleb aga esile kõrvaltegur, et Eestil on kahel korral läinud paremini, kui juunioride slämmi on võitnud nii Toomas Leius kui ka Kaia Kanepi, aga Orange Bowli võit on originaalne saavutus, milleni teised meie juuniorid ei ole lähedale jõudnud (Märkus: Katriin Saare võit U16 klassis ei ole päris sama, sest paljud selle vanu-

seklassi parimad mängivad U18 turniiril ja ka Anett võitis Orange Bowli siis, kui kuulus veel U16 klassi). „Orange Bowli võib kindlasti nimetada noorte viiendaks slämmiturniiriks,“ leidis Hint. „Kui vaadata nimistut, kes selle turniiri on võitnud, siis julgen öelda, et pooled neist on oma tennisekarjääris jõudnud väga kaugele kui mitte rohkemgi."

Hint küll arvas, et võrdlus Anetti jõudmisega US Openi noorteturniiri finaali on kohane ning päris vale poleks ka seda tulemust pidada parimaks. „Ühest küljest on võit ikka võit ja selles osas Orange Bowli tulemus parem, aga kui ma nüüd mõtleksin, et kumba eelistada, kas võita Orange Bowl või jõuda slämmil finaali, siis korraks kahtleksin,“ sõnas Hint. „Olles ka ise näinud, mis Grand Slam'il toimub, on see ikkagi midagi erilist, kui sa ainult finalistinagi jõuad autasustamisele ja saad oma taldriku kätte.

Sellepärast ma ei teagi, kumb kaalub üle.“

TRIUMF PAARISMÄNGUS

K

uid Eestil on viimastest aastatest olemas ka oma noorte slämmivõitja – Kenneth Raisma.

Tõsi, siin on jälle küsimus, kuidas paarismängu hinnata. Maailmas ei loeta suure slämmi tiitleid tavaliselt nii, et liidetakse ka paarismängude võidud. Sellist arvestus peetakse ja seda juhib kindlalt Martina Navratilova, aga olulisem on ikkagi üksikmängu tiitlite võrdlus.

Ja noorte osas ei ole ka teisiti, kuigi paarismängus on juunioride slämme võitnud paljud samad mängijad, kes on seda suutnud ka üksikmängus. Sellepärast me ei saa ka Raismat Kontaveidist ettepoole paigutada.

Teine pool Raisma tiitlis on see, et loo kirjutajal on kahjuks natuke kurb tunne, kui mõelda, et eestlane triumfeeris koos Stefanos Tsitsipasega ja finaalivastased 2016. aasta Wimbledoni noorteturniiril olid Denis Shapovalov ja Felix Auger-Aliassime. Kõik kolm on jõudnud maailma esikümnesse ja Tsitsipas suure slämmi finaali.

Seekord ei ole Hint arutluskäiguga nõus ja ta arvab,

KEVAD 2022

5

et pigem peame rõõmustama, milleni Kenneth jõudis ja mitte mõtlema hilisematele sündmustele. „Esiteks on see Kennethi jaoks väga hea tunne võita noorte slämmiturniir ja mängida koos selliste vendadega, kes hiljem kõrgele jõuavad. Mis siin ikka haavale 2016 soola raputada, eks Kenneth teab ka ise, et ta ei ole täna seal, kus ta tahtnuks olla.

Ma ei saa öelda: kahju, et nii on läinud – see pole õige sõna. Pigem ütleksin: äge, et meil on Eesti mängija, kellel selline kogemus on olnud. Arvan, et tänasel päeval võib ta igaühele neist kolmest kõllata ja öelda: kui teil sparringut või treenerit vaja läheks, siis ma olen olemas,“ võttis Hint mõtted kokku.

45

Eesti meistrivõistlused TEKST: AJAKIRI TENNIS

FOTOD: TENNIS ARHIIV

LIIDIA SINKEVITŠ NURME JA ELENA LAPIMAA

Veera Nõmmik

50

medalit on kokku 36 aasta (esimene 1985, viimane 2021) jooksul võitnud

Piret Kallas-Ilves.

Numbrite maagia – esimest medalit võites oli Piret 15- ja seni viimast medalit võites 51-aastane.

on ühe ja sama paarina võitnud Eesti meistrivõistlustel enim tiitleid – kuus. Eraldi (kummalgi on ka teisi partnereid) on mõlemal naispaarismängus 10 kulda, sama palju ka Piret Kallas-Ilvesel.

Lapimaa

oli esimene tennisist, kes tuli Eesti absoluutseks meistriks – 1934. aastal võitis ta esikoha kõigis kolmes mänguliigis.

Nurme

9

1920.

Ilse Grünberg

aastal peeti esimest korda Eesti meistrivõistlused tennises. Üksikmängus lähevad esimeste meistritena ajalukku Ernst Turmann ja Ilse Grünberg (hiljem Hesse).

KEVAD 2022

meistrikulda üksikmängus on võitnud Toomas Leius ja Vladimir Ivanov. See on ka rekord, naiste üksikmängus ei ole keegi 9 tiitlit saanud.

Toomas Leius

2005.

aastal peeti meistrivõistlustel mänge kahel erineval kattel, sest vihma tõttu tuli kolida siseväljakutele. Segapaarismäng jäeti ära. Nii hullusti pole ilm meistrivõistlusi seganud kui tol aastal.

47

HE A T E AD A

KÄIME AJAGA KAASAS! TM

Mis on HybridClay ja ClayFeederTM?

Pärast esimeste HybridClay TM väljakute soetamist Norras, Taanis ja Rootsis on suuremad klubid otsustanud välja vahetada ka kõik ülejäänud saviliivaväljakud HybridClay TM vastu, et mängimine jätkuks just traditsioonilisel saviliiva väljakul, hooldusvajadusi vähendades ja mänguhooaega pikendades. Esimene väljak Eestis renoveeriti Raplas.

TEKST: AJAKIRI TENNIS FOTOD: RAPLA TENNISEKLUBI, CLAYFEEDER™

T

egu on ainulaadse, ülimalt uuendusliku, keskkonnasõbraliku, viimase põlvkonna saviväljaku HybridClayTM kattega. See on ITF-i poolt klassifitseeritud kui ITF 1 SLOW. Madalate töö- ja hoolduskuludega HybridClayTM-süsteemi saab paigaldada igale pinnatüübile. Vanade tenniseväljakute renoveerimine on väga lihtne ja ökonoomne lahendus uuendamaks vana või ehitades uut tenniseväljakut. See vastab kõige kõrgematele standarditele, mis seatud rahvusvahelise tenniseföderatsiooni poolt ja on saanud sellekohase kvaliteedi märke, 2Star ITF tunnustuse.

Välja töötatud paljude aastate jooksul nii

48

ATP tippmängijate kui ka WTA mängijate tagasiside arvestades. HybridClay TM süsteemi loojal on mängukogemust tennises üle 40 aasta ja ta on mänginud peaaegu igal väljakukattel, mida maailmas võib kohata.

Eesti esimene HybridClayTM tenniseväljak Rapla tenniseklubis „Sel aastal peaks Raplas valmis saama kaks uut väliväljakut, millele on esialgsete kavade ja kokkulepete kohaselt plaanis panna uue ja moodsa tehnoloogia saviliivaväljaku kate. See arvestab just Eesti

suve heitlikke ilmaolusid ning sagedasi vihmasadusid, mis tihtipeale turniiride ajakavad segamini löövad. Alustasime eelmisel aastal Raplas sellest, et vahetasime ühel kahest käigus olevast saviliivaväljakust katte HybridClayTM vastu välja.

Selle protsessiga kaasnes senise katte eemaldus, väljaku kallete korrigeerimine ja pealiskihi viimistlus enne HybridClayTM katte peale panemist. Samuti väljaku ühte serva kuivenduskraavi ja settekaevu ehitamine. Kogu protsessi koordineeris HybridClay TM tiim eesotsas Sven Käreskiga ning tulemus oli igati ootuspärane. Ükski sellesuvine vihmasadu enam mängimist ei takistanud, pigem WWW.AJAKIRITENNIS.EE

HybridClayTM ANDMED:

n Kulutasuv aluspinna ettevalmistamine ja ehitus n Mängimiseks valmis kohe pärast ehituse lõppu n Erakordne vee läbilaskvus (drenaaž) n Tuule- ja külmakindel n Hoolduseks on vaja ainult 3-4 kotti (25 kg) saviliiva aastas n HybridClayTM säilitab omadused pika aja jooksul. Garantii 10 aastat n HybridClayTM süsteem on nagu tõeline saviliivaväljak, sest see on valmistatud ehtsast savist n Ideaalne kasutamiseks ka siseruumides n www.hybridclay.com

ClayFeederTM ANDMED: n Pooli peal on 20m voolikut ¾-tollise joaotsikuga n Võimalik paigaldada oma logo n Joogivee kraan n Roostevabast terasest konstruktsioon n Valikus 180°/360° pöördeulatusega kastmissüsteem

ÜKSKI SELLESUVINE VIHMASADU ENAM MÄNGIMIST EI TAKISTANUD, PIGEM OLI PROBLEEME SELLEGA, ET MÄNGUDE VAHEL EI JÕUTUD VÄLJAKUT PIISAVALT NIISUTADA.

oli probleeme sellega, et mängude vahel ei jõutud väljakut piisavalt niisutada ning küsimus oli vahel ka selles, et väljak liiga ära kuivas,“ rääkis väljakute omanik Donatas Narmont.

Selle probleemi lahenduseks on HybridClayTM maaletooja Connectsport OÜ poolt välja pakutud ka spetsiaalsed kastmissüsteemid ClayFeeder™, millega väljaku kastmine on oluliselt efektiivsem ning võimaldab seda automatiseeritult teha ka näiteks öötundidel.

Mis on ClayFeeder™ ClayFeeder™ on täiesti uue disainiga roostevabast terasest vihmutussüsteem, mis muudab tennisväljaku omaniku elu KEVAD 2022

lihtsaks, kiireks ja mugavaks.

Kaunitel tenniseväljakutel riivavad silma ja jäävad tihtipeale jalgu pikad, rasked ning määrdunud veevoolikud.

Nende hunnikutesse visatud voolikute kasutamine on vaevarikas ning nõuab nii aega kui ka jõudu. Uusima tootena Eestis välja töötatud ClayFeeder™ on roostevabast terasest disainitud väike abiline, mille eesmärk on muuta kogu protsess kompaktseks ja muretuks. Seda on lihtne paigaldada ning tänu 360-kraadisele pöördeulatusele saab sellega ära katta ka kahe väljaku kastmisvajaduse. Süsteem sobib nii väikestele koduväljakutele kui ka suurtele avalikele platsidele.

49

HE A T E ADA

Alustasime Raplas vana väljakukatte eemaldamisest

Kokku kogutud katet saab pakkuda mõnele teisele väljakule

Kvaliteetne killustikualus on ehitamisel oluline

Esimesed rullid on maha pandud

Lisame väljakukattele liiva ja savi

Seejärel väljaku piiride paigaldamine

Ja ongi Hybrid Clay kattega tenniseväljak mänguvalmis

Üle jäänud mururibasid saab kasutada väljaku äärte viimistlemiseks

50

WWW.AJAKIRITENNIS.EE

Connectsport OÜ pakub esimesele ClayFeederTM seadme soetajale Eestis

20% soodustust!

Connectsport OÜ Sven Käresk | HybridClayTM ja ClayFeederTM maaletooja sven.connectsport@gmail.com Tel +372 5866 6575

E E S T I T E N NIS E L I I T

100 AASTAT

Eesti Tennise Liitu Tänavu tähistab tenniseringkond suurt juubelit.

10. juuli 1922 asutati Eesti Tennise Liit.

TEKST: KÜLLI VÄRNIK FOTOD: TENNISE ARHIIV

E

esti tennisel on mitmeid tähtpäevi ja sajandaid sünnipäevi oleme tähistanud ka varasematel aastatel. Selguse mõttes on mõistlik need aastaarvud meelde tuletada. Ajaarvamine Eesti tennisest algab 1913. aastast, mil Tallinnas peeti maha esimene eestlaste turniir, esimesed Eesti meistrivõistlused toimusid 1920. aastal.

Eesti Tennise Liidu sünnist ja ajaloost Sõdadest tekkinud pausi tõttu puudus 1920ndate alguses tennisistide uus põlvkond ja tennisega tegelesid pigem keskealised mängijad, kes veel enne I maailmasõda alaga tutvust olid teinud. Kandev roll kuulus sakslastest liikmekonnaga Eestimaa Lawn-Tennise Klubile (ELTK), kellele lisandusid revolutsiooni eest Venemaalt Eestisse pagenud tennisistid.

Eesti Tennise Liidu juhatus 1930. aastal.

Kahjuks pole sellest ajast säilinud kvaliteetsemat fotot.

Tennise arengu piduriks oli ka reketite ja pallide kõrge hind ning väljakute vähesus.

1919. aastal algasid olemasolevate väljakute taastamistööd ja tenniserahvas hakkas koonduma klubidesse. 1921. aastal loodi Eesti Spordi Keskliidu juurde tenniseosakond,

Eesti NSV Tenniseföderatsiooni presiidium 1950ndatel aastatel. Presiidiumi esimees ehk tänase nimega president Jüri Rebane on esireas paremalt kolmas.

52

mille juhatajaks sai Otto Mamers, sekretäriks Hans Hesse ja abisekretäriks Eduard Hiiop.

10. juulil 1922 asutati Esto ruumides klubide katusorganisatsioon Eesti Tennise Liit. Asutajaliikmeteks oli viis tolleaegset ühendust: Eestimaa Lawn-Tenniseklubi, Tallinna Lawn Tennise ja Hockey Klubi, Narva Lawn Tennise ja Hockey Klubi, Eestimaa Spordiseltsi Kalev tenniseosakond ja Tartu Akadeemilise Spordiklubi tenniseosakond. Liidu juhatusse valiti V. Tomberg, E. Hiiop, H. Krause, A. Tammann ja K. Kister.

Aastal 1933 kuulus Eesti Tennise Liitu juba kümme klubi, kokku oli 30 väljakut ja tenniseharrastajaid loetleti tuhande ümber.

Rahvusvahelise tenniseliidu (tollal FILT, praegu ITF) liikmeks võeti Eesti Tennise Liit 1934. aastal. Enne teist maailmasõda kuulus tenniseliitu 18 tenniseklubi ja mängijaid oli üle 1500.

Riigivõimu muutudes ETLi tegevus lõpetati ja selle asemel loodi 1946. aastal Eesti NSV Spordikomitee juures tegutsev vabariiklik tennisesektsioon, mis 50ndate algul nimetati Eesti NSV Tenniseföderatsiooniks.

WWW.AJAKIRITENNIS.EE

EESTI TENNISE LIIDU PRESIDENDID 1922- 1925* 1925-1927 1927-1936 1937-...

1946-1975 1975-1983 1983-1988 1988-1990 1990-1998 1998-2000 2000-2007 2007-2013 2013Jüri Rebane juhtis tenniseföderatsiooni 30 aastat. Pildil koos väikese Toomas Leiusega.

Alates 2013. aastast on Eesti Tennise Liidu president Enn Pant.

Pildil koos Märten Tamla ja Kaia Kanepiga.

Eesti Tennise Liit taastati 1989. aastal, esimesena Eesti spordialade liitudest. Esimene kümnend oli raske, sest riigipoolne rahastamine kadus ja tuli hakkama saada oma majandustegevusega. Treenerid lahkusid paremale palgale Soome ja Saksamaale ning perspektiivikad juuniorid läksid õppima USA tennisestipendiumi toetusel sealsetesse ülikoolidesse. Lihtsamaks läks 90ndate lõpus, kui tennisesse hakati kaasama erasektori vahendeid.

Tänaseks on tenniseliidul 70 liikmesklubi. Korraldatakse GP-sarju täis-

kasvanutele ja noortele, lisaks meistrivõistlused, karikavõistlused ja aastalõpu Masters. Harrastajate seas on populaarsed lastetennise, noorteliiga ja SEB liigatennise sarjad. Eestis on pisut üle 100 sise- ja 200 välisväljaku, tenniseharrastajaid on üle 10 000.

Juubeliüritused postmargi ilmumisest tennisegalani Loomulikult tuleb 100. sünnipäeva ka vääriliselt tähistada. Nagu kõrvalartiklis

Gerhard Lukk Anatol Tooms Nikolai Viitak Jüri Rebane Arved Toompalu Peedu Ojamaa Tiit Nuudi Jaak Ulman Endel Šiff Jaanus Otsa Urmas Sõõrumaa Enn Pant

* - juhatuse koosseis on teada, kuid arhiivist pole tuvastatud, kes oli president

juttu, ilmub 11. aprillil „Eesti Tennise Liit 100“ postmark. See on esimene tenniseteemaline Eesti postmark. Reeglina saavad elavatest postmargile ainult presidendid ja olümpiavõitjad, kuid tennise puhul tehti erand ja nii näeme margiplokil viimaste kümnendite säravaimaid tennisiste Kaia Kanepit ja Anett Kontaveiti.

Juunikuus toimub ETL üldkoosoleku asemel või raames suur tennise konverents, millel saavad osaleda kõik tenniseliidu liikmed. Kahepäevane sündmus on mõeldud nii suurklubidele kui harrastusklubidele ning seal leidub tegevust ja huvipakkuvaid teemasid treeneritele, võistlusportlastele ja harrastajatele.

Ka Eesti meistrivõistlused 1.-9. juulil Ta l l i n n a Ka l e v i Te n n i s e ke s k u s e s toimuvad pidulikumas võtmes ja päädivad 10. juulil õuepeoga. Novembris toimuv traditsiooniline Eesti tennise gala, kus autasustatakse aasta parimaid, on seekord suuremale seltskonnale.

Juubeliaastal oleme kaasanud toetajate ridadesse uusi firmasid, kes üritusi väärikalt tähistada aitavad. Aitäh, UC Rent, kes aitab tribüünide ja telkidega ja Different, kes need tribüünid ja telgid mugavalt sisustab. City Motors aitab transpordi ja Linnaekraanid reklaamipindadega, Amps toetab söökide ja Veinisõber jookidega. Üritused lööb lille Rikets Lilled.

Eesti Tennise Liidu 100. juubeliaastat aitavad väärikalt tähistada:

KEVAD 2022

53

E E S T I T E NN ISE L I I T

APRILLIS ILMUB EESTI TENNISELE PÜHENDATUD

postmark

11. aprillil esitletakse „Eesti Tennise Liit 100“ postmarki. Margiplokil on meie viimaste aastate au ja uhkus – Kaia Kanepi ja Anett Kontaveit. Margi kujundas Indrek Ilves.

TEKST: KÜLLI VÄRNIK FOTOD: EESTI POST

G

raafik Indrek Ilves on marke kujundanud üle 20 aasta, tema esimene postmark „Pärnu 750“ ilmus 2001. aastal, sellele on lisandunud veel sadakond.

Ilves välja mõned oma kunstiteosed. „Postmarke luues on oluline ennast võimalikult hästi iga teemaga kurssi viia,“ rõhutab Ilves. Sport on olnud talle üsna levinud teema. Lisaks olümpiamarkidele jõudis eelmise aasta lõpus postmargile olümpiavõitjatest epeenaiskond. Viis aastat tagasi kujundas ta Eesti iluuisutamisele pühendatud margiploki ja mullu „Eesti Jalgpalli Liit 100“ ümmarguse margi.

Huvi margikunsti vastu algas Erki Noole olümpiavõiduga „Kõik sai minu jaoks alguse, kui Erki Noole olümpiavõidu auks anti 10. jaanuaril 2001 välja postmark. Olin siis Eesti Kunstiakadeemia kolmanda kursuse üliõpilane ja uudist kuuldes seadsin sammud Postimajja,“ meenutab Ilves. Pikast järjekorrast hoolimata ostis Ilves esimese päeva ümbriku koos margi ja templiga ning sai sellele ihaldatud autogrammid olümpiavõitjalt ja postmargi kujundajalt Lembit Lõhmuselt. „Endamisi unistasin, et oleks uhke tunne ühel päeval ka enda loodud postmargi peale soovijatele autogramme kirjutada.“ „Edasine oli ilmselt saatuse otsustada.

Kõigest viis kuud hiljem ilmus minu enda kujundatud postmark „Pärnu 750“ ja 10 aastat hiljem, kui Lõhmus pensionile jäi, muutuski see minu igapäeva „tööks“,“ räägib Ilves ja rõhutab, et tööks ta seda ei pea. „Pigem ikka loominguks, sest postmargid on miniatuursed kunstiteosed. See on meie kultuuri osa – midagi jäävat ka siis, kui meid enam pole. Tihti on postmarke kutsutud ka riigi visiitkaardiks ning olen püüdnud seda teha võimalikult hästi ja loodetavasti andnud oma väikese panuse Eesti filateelia arengusse,“ sõnab kunstnik. „Üks erilisemaid on „Eesti Vabariik 100“ auks välja antud puhtast hõbedast valmistatud postmark. „Rahvusülikool 100“ väljaanne on samuti eriline, sest lisaks postmargi ilmumisele õnnestus võita ka Eesti Panga korraldatud mündikonkurss ja nüüd on minu kujundatud ka üks 2-eurone münt. Üks lemmikuid on kindlasti ka Eesti fauna seeriasse kuuluv ilvese mark, mille joonistasin algusest lõpuni pliiatsitega ise,“ toob

54

„Eesti Tennise Liit 100“ margiplokk on Kaia ja Aneti dialoog

Niisugused saavad olema postmarkide seeriad ja margiplokid.

„Eesti Tennise Liit 100“ ei ole lihtsalt üks pisike postmark, vaid margiplokk, mida vaid paaril korral aastas välja antakse. „Otsus margiploki kasuks sündis põhjusel, et meil on maailma tipus kaks suurepärast naistennisisti, kes viimaste aastate tulemuste poolest postmargile jõudmist kindlasti väärivad,“ räägib Ilves. „Siiani on olnud hea tava, et Eesti postmargile jõuavad elusast peast vaid riigipead ja olümpiavõitjad. Sellepärast ei ole ka „Eesti Tennise Liit 100“ kujundus pühendatud konkreetselt kahele sportlasele, vaid Eesti tennise 100-aastasele ajaloole.“ Ilves vaatas läbi ligi 7000 fotot. „Valik sai tehtud selle järgi, et mõlemad fotod omavahel sobiksid.

Et fotodelt tulev emotsioon peegeldaks professionaalset tennist ning et Kaia ja Anett võistleksid justkui omavahel. Usun, et selline lahendus annab edasi seda võimsat energiat, mis nende kahe mängija vahel platsil tekib. Justkui dialoog,“ räägib kunstnik margiploki tekkeloost. „Postmarkide formaat ja margiploki kuju sai valitud selliselt, et see meenutaks tenniseväljakut. Nurgad on teadlikult rõhutatud, sest vastase jaoks on täpselt nurka löödud pall alati keeruline. Margiploki servades on taustaks tennisereketi keeled. Oluline oli minu jaoks ka see, et tulemus oleks värviline ja kaasaegne. Kogemus näitab, et värvilised postmargid meeldivad ka kirjasaatjatele rohkem.“ WWW.AJAKIRITENNIS.EE

12 VEREANALÜÜSI PÕHJAL SAAD TEADA:

E E S T I T E N NIS E L I I T

Eesti alistas Okeaania väikesaarte koondise

4:0

Märtsi alguses peeti Tondil Forus Spordikeskuses Davis Cupi kohtumine, kus Eesti võõrustas läbi aegade kõige eksootilisemat vastast Okeaania väikesaartelt.

4:0 võiduga kindlustati Maailmaliiga II gruppi püsimajäämine, sügisel on võimalus võidelda pääsu eest Maailmaliiga I gruppi.

TEKST: KÜLLI VÄRNIK, TOOMAS KUUM FOTOD: KARL TOOMSOO

O

keaania väikesaarte (Pacific Oseania) meeskond on komplekteeritud Okeaania saarte (va. Austraalia ja Uus-Meremaa) tennisemängijatest.

Selline koondis on osalenud Davis Cupil alates 1995. aastast, parim tulemus pärineb 2005. aastast, mil jõuti Aasia/ Okeaania II grupis teise ringi.

Nende esireket on 27aastane Põhja-Mariaanide tennisist Colin Sinclair (ATP 665). Teda toetavad 18aastane Clement Mainguy (Vanuatu), 22aastane Matthew Stubbings (Paapua Uus-Guinea), 24aastane Matavao Fanguna (Tonga) ja kogenud paarismängija 40aastane Brett Baudinet (Cooki saared), kes Davis Cupi osalenud 2000. aastast. Koondise kapten on Aymeric Mara Vanuatult.

1:0 – Jürgen Zopp alistas Clemant Mainguy

Jürgen Zopp tõi Eestile punkti nii üksik- kui ka paarismängus.

Eesti koondisesse kutsuti Vladimir Ivanovi (ATP 1004.), Kenneth Raisma (1133.), Kristjan Tamme (1146.) ja Mark Lajali (1228.) kõrvale ka profitennisest loobunud Jürgen Zopp (795.).

Kuigi Zopp profituuril enam kaasa ei tee, siis klubitennist Soomes ta ikkagi mängib. Seega ei ole võistlemine talle praegu võõras ning ta oli lahkelt nõus tugevdama meeskonda.

“Väga tõsiselt ma trenni enam ei tee, enamasti nii kolm-neli korda nädalas, sõltuvalt sellest, millal toimuvad Soomes

klubi mängud. Enne Davis Cupi treenisin neli-viis korda nädalas, aga mitte suurte koormustega. Eks vanad sportlased lähevadki puhates paremaks,” muigas Zopp.

Loos viis Zoppi kohe avamängus väljakule, kus ta kohtus Pacific Oceania teise numbri Clement Mainguy’ga. Kuigi võit tuli tulemusega 6:2, 6:4, Zopp oma esitusega täielikult rahule ei jäänud. “Ei saa öelda, et ületasin ootusi, kohati ei jäänud rahule. Teine sett läks liiga tasavägiseks, mul oli potentsiaali temast rohkem üle olla,” nentis Zopp.

56

2:0 – Mark Lajal võitis põnevusmängus Colin Sinclairi Võiks öelda, et Eesti teenis punkti sealt, kus võib-olla küll loodeti, aga pigem peeti keeruliseks. Kapten Tiidemanni sõnul oli algusest peale selge, et määravaks saavad kohtumised Colin Sinclairiga, kelle edetabelikoht on kõrgem igast Eesti koondislase omast. Sinclairil on Davis Cupil väga hea statistika, enne Eestiga kohtumkist oli ta võitnud 11st üksikmängust 10 ja 5st paarismängust 4.

WWW.AJAKIRITENNIS.EE

Patrick Mouratoglou treenimas oma tuntuimat õpilast Serena Williamsit.

Mark Lajal mängis enda Davis Cupi debüüdil julgelt ja enesekindlalt ning alistas vastaste tugevaima mehe.

Kaptenil õnnestus hea valik, kui ta pani vastaste esireketi vastu koondise eest esimest kohtumist mänginud Mark Lajali.

“Otsustasin nii treeningute kui ka meeste eelnevate mängude põhjal. Asi oli selles, et Lajal oli turniiridel mänginud sama edetabelikohaga vastastega võrdseid mänge, aga neid edukalt lõpetada ei suutnud. Lootsin, et koduseinte ja kapteni õpetussõnade toel ta nüüd suudab ja sellega läkski kümnesse.”

Kodupubliku ees superesituse teinud Lajal suutis alistada Sinclairi 7:5, 7:5. Eriti hästi mängis 18-aastane tulevikulootus settide lõpus, näitas võitluslikkust, säilitas külma närvi ja sellega pööras kohtumise enda kasuks.

Zopp jäi Lajali esitusega väga rahule.

“Tegelikult ma nägin kõrvalt tema mängu esimest korda ja väga kihvt mulje jäi,” kiitis Zopp. “Ta suutis näidata oma parimat nii tähtsas mängus ja kui taha jäi, siis vaim ei murdunud. Tema suhtumine oli väga hea.”

Kuigi tundus, et Lajal oli vaimselt väga hästi valmis tähtsaks mänguks, tunnistas noormees intervjuus, et närv oli ikkagi sees. “Juba hommikust saadik oli ärev tunne. Vahepeal läks üle ka ja siis tulin kohale mõttega, et naudin mängu. Aga Jürgeni mängu teise seti ajal tuli pinge uuesti sisse. Sellepärast algus oligi kehv, enne 0:2 seisu ei saanud ennast käima,” rääkis Lajal. Teise seti kohta ütles Lajal, et vastane hakkas ründama tema lühikesi palle. “Arutasime siis kapteniga geimi vaheKEVAD 2022

ajal ja üritasime palli võimalikult pikana hoida. Alates sellest, kui mu löögid läksid pikemaks, kulges kõik taas nagu vaja,” tunnustab Lajal ka kapten Tiidemanni panust.

3:0 – paarismäng kindlustas Eestile üldvõidu Jürgen Zopp ja Kenneth Raisma said hakkama veidi rohkem kui tunniga, et alistada 6:4, 6:2 Pacific Oceania võistkonna paari Brett Baudinet / Colin Sinclair.

Paarismängu võidu kohta ütles Tiidemann: “Vastased alustasid üllatavalt hästi.

Kuid tegime servigeimides väikeseid muutusi. Hakkasime kogenud Baudinet’ poolele lööma natuke pehmemalt, sest ta tõrjus kiireid palle õnnestunult. Muutsime ka mängu agressiivsemaks, Kenneth hakkas võrgus hästi vahele minema. Võti oli ikkagi servi hoidmine. Kui muutusime oma pallingul kindlamaks, oli ka murdeid lihtsam teha.”

Eriti kergelt tulid Eestile geimivõidud Raisma servidel. “Jah, nad said vist minu servil kokku kaks-kolm punkti. Senised mängud on näidanud, et kui suudan hästi servida, siis paarismängus saame minu geimid kätte,” ütles Raisma. Ta lisas, et ka variant, kus Zopp servib ja tema on võrgus, on treeningutel hästi toiminud ja teises setis enam neis geimides probleeme polnud.

4:0 – Vladimir Ivanov tõi veel ühe võidupunkti Pärast paarismängus võidu kindlustamist peeti veel ainult üks kohtumine. Eestlaste poolt läks väljakule Vladimir Ivanov, vastased andsid mänguvõimaluse Matthew Stubbingsile.

Ivanov võitis 6:2, 6:2. Ivanov valiti esimest korda Eesti Davis Cupi koondisesse sarnaselt Zoppile 2006. aastal, kuid alates sellest pole ta ühtegi aastat koondisest kõrvale jäänud ja nimekirja kuulunud rekordilised 23 korda (Mait Künnap 19, Jürgen Zopp 18).

Eesti koondise kapten-treener Ekke Tiidemann tunnistas, et läks üle ootuste hästi. “3:0 seis pärast paarismängu oli selline, mida ei oleks oodanud. Eks lootsime muidugi, aga pigem oli kahtlusi,” võttis Tiidemann kokku.

Selle kohtumisega on Eesti kindlustanud Maailmaliiga II gruppi püsimajäämise. Kui võidetakse ka järgmine matš, on võimalus tõusta I gruppi. Järgmised Davis Cup matšid peetakse septembris. Vastane loositakse aprillis. Eestlastele võib tulla taas väga eksootiline vastane, samas ka meie lõunanaaber.

Sarnaselt Eestile võitsid II grupi play-off kohtumised Hiina, Dominikaani Vabariigi, Läti, Taipei, Indoneesia, Egiptuse, Kreeka, Monaco, Bulgaaria, El Salvadori ja Hong Kongi meeskond. I grupi play-off kohtumiste kaotajad olid Sloveenia, Taani, Usbekistani, Poola, Tuneesia, Lõuna-Aafrika Vabariigi, Uruguai, Barbadose, Leedu, Boliivia ja Liibanoni koondised.

57

E E S T I T E N NIS E L I I T

ETL 100. ÜLEVAADE EESTI MEESKONNA OSALEMISEST DAVIS CUPIL

E

esti osales esimest korda Davis Cupil juba 88 aastat tagasi. Eesti sai ITF liikmeks 1934. aastal ja andis kohe meeskonna üles ka Davis Cupi turniiriks.

1934. aasta augustis mängis Eesti Poolaga Tallinnas. Külaliste koondis oli mängu favoriit ja nad ka võitsid 5:0. Hiljem enam Eesti esimese iseseisvuse ajal ei üritanud, sest osavõtt Davis Cupist läks liiga kalliks.

Nõukogude okupatsiooni perioodil ei saanud Eesti muidugi Davis Cupist osa võtta, eestlane aga küll, sest Toomas Leius kuulus aastaid NSV Liidu meeskonda. Kahel korral (1967 ja 1969) jõudis NSV Liidu meeskond koos Leiusega Euroopa tsooni finaali.

1992. aastal taastati Eesti liikmelisus ITF-is ja 1993. saadi alustada Davis Cupil mängimist Euro-Aafrika tsooni III liigas. Turniir peeti Maltal, meeskonda kuulusid Andres Võsand, Rene Busch ja Aivo Ojassalu, treener-kapten oli legendaarne Evald Kree.

Ukrainlaste järel saadud teine koht aitas Eesti ikkagi II liigasse. Meie kauaaegne esireket Võsand enam pärast 1994. aasta

Kristjan Lasn 1934. aastal Eesti Davis Cupi koondise vormis.

Eesti koondis 1994. aasta matšil Soomega: vasakult Andrei Luzgin, Alti Vahkal, Rene Busch, Andres Võsand ja treener-kapten Harri Neppi. matše ei aidanud, sest oli võtnud Saksamaa kodakondsuse.

20. sajandil käis Eesti ka uuesti ära III liigas (1996-1998), aga 1999. aastal peeti turniir Tallinnas Kadrioru väljakutel ja Eesti pääses koos Leeduga edasi II liigasse. Koondisesse kuulusid Busch, Mait Künnap, Andrei Luzgin ja Alti Vahkal, kapten Harri Neppi.

Pendeldamine II ja III liiga vahel jätkus ka uue sajandi esimesel kümnendil. Uue põlvkonna tõus algas 2006. aastal, kui järk-järgult leidsid koondises koha Jürgen Zopp, Jaak

58

Põldma, Vladimir Ivanov ja Mikk Irdoja. 2009. aastal tõstis see põlvkond Eesti III liiga turniiril ühegi kaotuseta kõrgemale ja nii püsiti II liigas 2013. aastani, kui Zoppi seljavigastus sai paraku saatuslikuks.

Kuid Eesti sai tagasi II gruppi 2016. aastal, kui Euro-Aafrika tsooni III grupi turniiri peeti Tallinnas Forus (tollal Tere) tennisekeskuses.

Zopp esitas edasipääsu otsustavas matšis hiilgepartii (6:2, 6:2) maailma esisajasse kuulunud Radu Alboti (Moldova) vastu.

Kuigi Eesti võitis otsustavad matšid Monaco ja Tuneesia vastu nii 2017. kui ka 2018. aastal, tehti võistkondade jaotus ümber ja 2019. aastal mängis Eesti ikkagi III liigas.

Aga see polnud veel kõik. 2019. aastal alistas Eesti Kreekas peetud turniiril kolm vastast, kuid läks siis kokku Poolaga, kelle liider oli praegune esikümne mees Hubert Hurkacz ja mõistagi kaotas.

Ent nüüd moodustati Maailmaliiga kuni II tugevusgrupini ja Eesti pääses ikkagi nende sekka, kuid alates 2020. aastast tuleb meil arvestada, et II grupis ei kohtu ainult Euro-Aafrika tsooni meeskondadega, vaid võime kokku minna ka Aasia, Ameerika või Okeaania riikidega.

Esialgu meid eksootiliste vastastega kokku ei loositud ja 2020. aasta märtsis kohtus Eesti Gruusiaga ning võõrsil saadi hea 4:1 võit.

Turniir ise jäi aga koroonaviiruse tõttu pooleli ja alles 2021 sügisel kohtus Eesti Šveitsiga.

Kaotus tähendas, et jäime II gruppi püsima.

Sama seis on Eestil ka hetkel. 4:0 võit Okeaania saarte koondise üle tähendab, et oleme endiselt Maailmaliiga II grupis, aga võime saada kõrgemale, kui võidaksime järgmise matši, mille vastane pole veel teada.

TEENEKAMAD KOONDISLASED Jürgen Zopp Mait Künnap Andrei Luzgin Rene Busch Vladimir Ivanov Alti Vahkal

Kuulunud koondisesse 18 19 12 11 23 14

Osalenud matšidel* 37 37 32 31 30 28

Mänge kokku

Võite-Kaotusi

63 44-19 58 30-28 44 29-15 40 23-17 40 25-15 38 20-18

*arvesse lähevad matšid, kui mängija on väljakul käinud üksik- ja/või paarismängus.

WWW.AJAKIRITENNIS.EE

www.yonexest.ee

Euromekka Kaubanduskeskus, Punane 52, Tallinn Tel 5695 4629, tiia@yonexest.ee

FAR BEYAND ORDINARY

E E S T I T E N NIS E L I I T

Karikavõitjateks krooniti KENNETH RAISMA ja POLINA RAMENSKAJA Märtsi keskel Tartus Tähtvere tennisekeskuses toimunud Eesti karikavõistlustel võitsid üksikmängus Polina Ramenskaja ja Kenneth Raisma.

TEKST: KÜLLI VÄRNIK FOTOD: HENRI NELK

A

asta aastalt osaleb Eesti karikavõistlustel üha rohkem noorema põlvkonna mängijaid. Nii ka seekord, kus mullustele võitjate Kenneth Raisma ja Valeria Gorlatši kõrval asusid võistlustulle täiskasvanute sarjas esimesi samme tegevad 14-15aastased tennisistid.

Karikavõitjate nimekirja lisandus Ramenskaja Naiste turniiril jõudsid poolfinaali Valeria Gorlatš (1.), Gerda Reinaru (4.), Maarja Leinštrep ja Polina Ramenskaja (2.). Nendest viimane üle noatera, kui alistas veerandfinaalis Anna-Maria Tottrupi kahetunnilise lahingu järel 3:6, 7:5, 6:4. Tasavägistest poolfinaalidest väljusid võitjatena Gorlatš ja Ramenskaja, kes alistasid vastavalt Reinaru 4:6, 6:2, 7:5 ja Leinštrepi 6:4, 6:4.

Finaalis andis Gorlatš pärast 1:6 kaotatud avasetti Ramenskajale vigastusele viidates loobumisvõidu. Esimest korda Eesti karikavõitjaks tulnud Ramenskaja oli väga rõõmus.: „Olen Valeriaga palju mänginud, eelmisel korral jäi tema peale, seekord mina. Teda vist vaevas ka väike vigastus, kuid Valeriaga mängida on alati suur rõõm.

Läksin finaali lihtsalt nautima, mängisin oma tennist,“ ütles värske karikavõitja.

Raisma võitis karika neljandat korda Meeste poolfinaalides võitis Kenneth Raisma (1.) Denis Maijorovi (6.) 6:1, 5:2 ja Christopher Robin Klettenberg 15aastase tartlase Sten Hiiesalu (3.) 6:2, 6:2. Finaalis alistas Raisma Klettenbergi 6:3, 6:2 ja tuli neljandat korda Eesti karikavõitjaks. Varasemad tiitlid tulid aastatel 2014, 2019 ja 2021, esimest korda võites oli Raisma 15aastane.

Viie kohtumise peale kaotas Raisma vaid 14 geimi.

Eesti Tennise Liidu kuldsponsor Kapitel pani karikavõitjatele välja auhinnaks Nordic Forum Hotel kinkekaardi (majutus kahele

62

Kenneth Raisma

koos hommikusöögi ja lõõgastuskeskuse kasutusega ning restoran Noho kinkekaart 50€ väärtuses).

Paarismängudes võitsid Ojassalu/Soome ja Kivi/ Reinaru Meeste paarismängus panid esimesena asetatud Denis Maijorov/Robert Raag poolfinaalis Sten Hiiesalu/Marten Murrandi (4.) vastu paremuse maksma 6:4, 6:1, kuid mänguta poolfinaali jõudnud Alex-Andre Ojassalu/Indrek Soome (2) said närvesöövas lahingus jagu Christopher Robin Klettenberg/Martin Randperest 7:5, 2:6, 11:9. Ka finaalis läks võitja selgitamiseks vaja matši tie-break'i ning Ojassalu/Soome alistasid Raag/Maijorovi 6:2, 6:7(6), 10:5.

Naiste paarismängu poolfinaalid: Alissia Aleksandra Kivi/Gerda Reinaru (1) - Hanna Grete Kataraina Hoop/Maily Märss (4).6:4, 6:2 ja Mariela Pluutus/Anna-Maria Tottrup (3) Dana Halla/Kätriin Reinvald 7:5, 6:1.

Esimesen asetatud duo oli kummalise tulemusega veerandfinaalis võitnud Marie Johanna Lapimaa/Polina Ramenskaja 0:6, 6:0, 10:5.

Finaalis alistasid Kivi/Reinaru Pluutus/ Tottrupi 7:6 (5), 6:4.

Polina Ramenskaja

EESTI KARIKAVÕITJAD 2010

Vladimir Ivanov Julia Matojan (Skripnik) 2011 Vladimir Ivanov Tatjana Vorobjova 2012 Rene Busch Eva Paalma 2013 Christian Robin Klettenberg Mia Nicole Eklund 2014 Kenneth Raisma Julia Matojan (Skripnik) 2015 Vladimir Ivanov Julia Matojan (Skripnik) 2016 Armand Levand Maria Lota Kaul 2017 Mattias Siimar Elena Malõgina 2018 Siim Troost Lissi Kubre 2019 Kenneth Raisma Maria Lota Kaul 2020 Mattias Siimar Lissi Kubre 2021 Kenneth Raisma Valeria Gorlatš 2022 Kenneth Raisma Polina Ramenskaja

WWW.AJAKIRITENNIS.EE

Sobivaimad markiisid põhjamaale Garantii 7 aastat

UUS LAHENDUS TERRASSIDELE

Fassaadiruloo läbipaistva PVC materjaliga Liivalaia salong

Tartu salong

Viljandi salong (Home Gallery)

Kuressaare salong

Mustamäe salong

Pärnu salong

Rakvere salong (Põhjakeskus) Haljala tee 4 56 35 1217 rakvere@sunorek.ee

Jõhvi salong (Jõhvi Kaubakeskus)

Liivalaia 40, Tallinn 56 35 1211 kesklinn@sunorek.ee

Järve salong (Järve Keskus) Pärnu mnt 238, Tallinn jarve@sunorek.ee

503 2953

Sõpruse pst 170, Tallinn 56 35 1213 mustamae@sunorek.ee

Sõbra 54 58 28 1928 tartu@sunorek.ee Akadeemia 1 56 97 0588 parnu@sunorek.ee

Leola 53 56 35 1216 viljandi@sunorek.ee

Tallinna 30 56 94 2522 kuressaare@sunorek.ee Keskväljak 6 56 35 1218 johvi@sunorek.ee

E E S T I T E N NIS E L I I T

Maileen Nuudi (vasakul) ja Maria Lota Kaul 2017. aasta FedCupi turniiri õhtusöögil.

Eesti naiste koondis asub võistlustulle ilma Anetti ja Kaiata Billie Jean King Cupi (endine FedCup) Euro-Aafrika tsooni I grupi kohtumised peetakse 11.-16. aprillil Türgis Antalya MTA Tenniseakadeemia liivaväljakutel. Eesti koondises ei löö kaasa Anett Kontaveit ega Kaia Kanepi.

TEKST: KÜLLI VÄRNIK FOTOD: ETL

L

isaks Eestile osalevad turniiril Austria, Bulgaaria, Horvaatia, Taani, Gruusia, Ungari, Serbia, Sloveenia, Rootsi ja Türgi naiskonnad, kes loositakse kolme alagruppi.

Eesti koondisega ei liitu viimasel kümnel korral koondist aidanud Anett Kontaveit. „Anettiga suhtlesime pärast Austraalia lahtiseid ja kuna tal on sel aastal väga tihe võistlusgraafik, siis Billie Jean Elenna Malõgina on Antalyas Eesti naiskonna esireket.

King Cup tema kalendrisse ei mahtunud,“ selgitas kapten Märten Tamla esireketi kõrvalejäämist.

Kapten Märten Tamla nimetas koondiTurniirile üles antud koondistest ei leia ka sesse Elena Malõgina (WTA 435.), Maria Lota Taani, Rootsi ja Serbia esireketeid, kõrvale Kauli (759.), Maileen Nuudi (915.) ja Katriin jäävad nii Clara Tauson (WTA 40.), Rebecca Saare (1348.). Kogu võistkond sõidab juba Peterson (76.) kui Nina Stojanovic (115.). aprilli alguses Türgisse, et koos Billie Jean Sellele vaatamata on peaaegu kõik koon- King Cupiks valmistuda. „Tüdrukud osalevad dised kirjade järgi tasemelt meie tüdruku- Antalyas WTT 15 000 dollarilisel turniiril ja teeme koos treeninguid,“ rääkis Tamla. test paremad.

64

„See on vajalik, et tüdrukud saaksid harjuda liivaväljakute ja väljas mängimisega.“ WTT turniiril saab ka mängukogemust endast tugevamate vastu. Paberi peal kõige muljetavaldavama koosseisuga on Horvaatia (Ana Konjuh (48.), Petra Martic (79.), Donna Vekic (107.)), Sloveenia (Tamara Zidanšek (22.), Kaja Juvan (85.)) ja Ungari (Anna Bondar (75.), Panna Udvardy (82.), Dalma Galfi (105.), Timea Babos (240.)). „Kõik on tugevad vastased ja oleneb, kes teiste naiskondade mängijatest kohale tulevad,“ kommenteeris Tamla. „Kindlasti on meil ilma Anetti ja Kaiata raske, aga võtame mäng korraga ja anname endast parima.“ Nendest koondistest kolm pääsevad üleminekumängudele Maailmaliigasse, kaks viimast aga langevad II gruppi.

WWW.AJAKIRITENNIS.EE

E E S T I T E N NIS E L I I T

ETL 100. EESTI NAISKOND FED CUPIL

F

ederation Cup loodi 1963. aastal, kui ITF sai 50-aastaseks. Sellest tuleb ju ka võistluse nimi, mis sisaldab sõna “federation”. Praegu on naiskondade võistlussari ümber nimetatud Billie Jean King Cupiks.

Taasiseseisvumise järel pääses Eesti FedCupile mängima 1992. aastal ehk hooaja võrra varem kui meeskond Davis Cupile.

Ajaloolisse esimesse naiskonda kuulusid Helen Holter, Kaja Kõnd ja Piret Ilves, treener-kapten oli Jüri Põldoja. Kreekas peetud turniiril kaotas Eesti Lõuna-Aafrika Vabariigile ja Iirimaale, kuid võitis Luksemburgi.

Kui Holter jätkas tiimis 1990ndate lõpuni, siis teiste seas lisandusid naiskonda Helina Lill, Helen Laupa ja Liina Suurvarik. Põhiliselt neist naistest koosnenud tiim sammu ülespoole ei teinud. Sajandivahetusel võistkond tugevnes, kui seal hakkasid mängima Ilona Poljakova, Margit Rüütel, Maret Ani ja alates 2000. aastast ka Kaia Kanepi. Just 2000. aastal, kui Eesti naiskonda kuulusid Kanepi, Ani ja Suurvarik, saadi II grupi turniiril Portugalis esikoht ja tagati pääs Euro-Aafrika tsooni I gruppi.

Esimene grupp oli meile täiesti jõukohane, sest kuni 2003. aastani vähemalt üks vastane alistati igal aastal. Kuid 2004. aastal, mil Kanepi ja Ani edetabelikoht lähenes juba maailma esisajale ja tugevalt tõusis neile järele Rüütel, oli Eestil aeg küps esiliiga (nii võiks I gruppi nimetada) võitmiseks. Mängiti samas paigas, kus Eesti oli teinud tosin aastat varem ka debüüdi ehk Ateenas. Ani, Kanepi ja Rüütel alistasid Bulgaaria, Poola, Kreeka ja Iisraeli ning jõudsid Maailmaliiga üleminekumängule. Seda 2004. aasta juulis Kadrioru väljakutel peetud matši peaksid vanemad tennisesõbrad küll mäletama, sest Eesti andis kõva lahingu Tšehhile ja Rüütel alistas avapäeval maailma TOP50 mängija Klara Koukalova. Paraku puudus Eestil vigastuse tõttu Kanepi ja lõpuks ei käinud Rüütli ja Ani jaks ikkagi Tšehhist üle – 2:3.

2007. aastal ilma Kanepi ja Anita mängides langes Eesti II gruppi, aga siis algas imeline tõus – iga aastaga üks aste üles! 2008. aastal naasesime I gruppi ja 2009. aasta kodusel turniiril alistas Eesti (Kanepi, Ani, Rüütel, Anett Schutting) kõik neli vastast, nende seas ka otsustavas mängus Valgevene. Nii Ani kui ka Kanepi alistasid selles matšis endast edetabelis eespool asunud vastase – Ani Olga Govortsova ja Kanepi 2:6, 1:3

66

TEENEKAMAD KOONDISLASED Kuulunud koondisesse Maret Ani 17 Kaia Kanepi 14 Anett Kontaveit 10 Margit Rüütel 17

Osalenud matšidel* 46 36 27 31

Mänge kokku 68 56 43 42

Võite-Kaotusi 43-25 41-15 26-17 20-22

*arvesse lähevad matšid, kui mängija on väljakul käinud üksik- ja/või paarismängus.

kaotusseisust Viktoria Azarenka. Järgnes Maailmaliiga üleminekumäng samuti kodus ja dramaatiliselt võitis Eesti Iisraeli 3:2, kusjuures vastastel olid otsustavas paarismängus kasutada ka matšpallid.

2010. aastal üritas Eesti pääsu maksimaalselt kõrgele ehk Maailmaliiga I gruppi, kuid Belgiale kaotati võõrsil 2:3. Sealjuures võitis Kanepi endise maailma esireketi Justine Henini.

Kuid alates 2011. aastast individuaalsele karjäärile pühendunud, kuid vahel ka vigastuste küüsi langenud Kanepi ei saanud Eestit enam järgmistel aastatel aidata ning algas tagasitee. Karjäärile oli punkti pannud ka Ani ning nii tuli Eestil toetuda 15-16-aastasele Anett Kontaveidile, Tatjana Vorobjovale ja Eva Paalmale. See koosseis ei hoidnud Eestit enam ka I grupis, vaid langesime isegi vahepeal loodud III gruppi, mida 1990ndatel veel

polnud.

Ent paremad ajad olid taas ees, kui Kanepi naasis ja Kontaveit kerkis juba maailma TOP 100 piirimaile. Eesti tegi kaks sammu järjest ja oli 2016. aastaks I grupis tagasi. Pärast seda Kanepi enam FedCupil ei osalenud ja nüüd juba maailma TOP 100 sisse jõudnud Kontaveit pidi järgmise põlvkonna (Valeria Gorlatš, Maileen Nuudi, Maria Lota Kaul, Saara Orav, Katriin Saar ja Elena Malõgina) toel võitlema I grupis püsimise eest. Lootust kõrgemale tõusta selle koosseisuga ei olnud.

2020. aastal jõudsime samuti kodus Maailmaliiga üleminekumängule pääsu otsustavas kohtumises Ukraina vastu, kuid seekord Kontaveidi väga heast võidust Elina Svitolina üle ei aidanud, sest paarismängus lootusi polnud. Nii on Eesti 2022. aastal endiselt I grupis, kus oleme nüüd püsinud kuus hooaega.

Eesti kõigi aegade tugevaim vastane oli Belgia. Fotol Kim Clijsters ja Maret Ani. WWW.AJAKIRITENNIS.EE

HE A T E ADA

MINA JA VÄRVILISE SISUGA KELL Huawei soovis sportlikule inimesele testimiseks anda kella Huawei Watch GT Runner. Valisime selle vastutusrikka ülesande täitjaks Kadi Taalbergi, kes tegeleb aktiivselt nii tennise, orienteerumise kui jooksmisega.

TEKST: KADI TAALBERG FOTOD: AJAKIRI TENNIS

68

E

smane kohtumine kellaga oli korraks heidutav. See tundus kahtlaselt suur ja käerihm jooksis ringiga ümber randme kokku ja ulatus otsapidi kella sihverplaadini. Õnneks oli pakendis kaasas ka lühem rihm, mida oli väga mugav vahetada. Kell on suure displeiga ja see mulle isiklikult meeldib väga. Esiteks näeb hästi andmeid, mida kellal kuvatakse ja teiseks on suur ümmargune displei minu arvates väga stiilne.

Lihtne ühildada Kuna olen läbi aegade kasutanud ka teisi kellabrände, siis nüüd oli hea võrrelda erinevate kellade kasutamisel saadud kogemusi ja tähelepanekuid. Selle konkreetse Huawei kella kasutamisele võtmine on vägagi lihtne ja minusuguse tehnikavõhiku jaoks ülimugav. See käis nii kiiresti, et ma ei lugenud isegi kasutusjuhendit. Kasutan ise iPhone’i telefoni: sinna tuli alla laadida äpp ja bluetoothi abiga käis kella ja telefoni ühildamine imekergesti. Kogu treeningutega kogutav info oli koheselt pärast treeningut äpis saadaval. Ei mingit juhtmega ühildamist ja mässamist, kuid on olemas ka see võimalus, kel vajadus tekib.

Kell on üllatavalt kerge, aga mitte liiga mänguasjalikult (mul on selline kogemus olnud ühe teise brändi kellaga). Huawei kell on ka mõnusalt õhuke ja oma kerguse juures on ta uskumatult hästi kestva akuga. Mul küll ei õnnestunud kahjuks ajastada ühtegi pikemaajalist liikumist välitingimustes, aga kahe

ja poole nädala jooksul kasutasin treeningrežiimi 14 tunni vältel (kiirkõnd ja tennis) ja selle aja jooksul laadisin kella vaid ühe korra.

Kella menüü on hästi loogiline ja kergesti hallatav. Puutetundlik ekraan teeb selle veel lihtsamaks. Muudkui ainult scroll’i ja swipe’i.

Värvid displeil on erksad ja seega tekstid hästi loetavad. Kõik minu hinnangul vajalikud andmed tervisespordiharrastajale on olemas: sammud, kalorid, treeningu kestvus, pulss treeningu ajal, unekvaliteet jne. Treeningute statistika on olemas, eriti meeldis ajaline vaade ehk siis kui palju ajaliselt olen liikunud nädala lõikes.

Huvitavad funktsioonid Üks huvitav funktsioon oli „find my phone“, mille abil saab oma telefoni häält tegema panna. Jätan pidevalt selle telefoni kodus kuhugi ja enam üles ei leia. Lihtne vajutus kella displeil ja telefon pröökas kusagil elamises.

Vahva lisa kellal on see, et saab vahetada vastavalt tujule displeil pilti. Valik on uhke!

Kui nüüd miinuseid välja tuua, siis kahjuks ei ühildu kell minu jaoks enimkasutatava keskkonnaga Strava, kus ma jälgin träkke ja teiste tegemisi. Teine puudus on seotud minul isiklikult minu teise suure harrastuse metsaorienteerumisega - metsas ragistades pole puutetundlik kell just kõige parem valik.

Kõige suurem pluss selle kella juures on hinna ja kvaliteedi suhe. Kokkuvõttes on minu hinnangul tegu hea kellaga ja julgeksin seda algajale liikujale soovitada küll.

WWW.AJAKIRITENNIS.EE

MILLIST VÄRVI SOOVITE?

Tallinn, Mustamäe tee 44, Tel: 667 1766 Tartu, Tehase 16 Sisustus E-Kaubamaja, Tel: 730 8416 www.balteco.ee

Suur slämm TEKST: AJAKIRI TENNIS

FOTOD: WIKIPEDIA, SCANPIX

79 slämmiturniiri järjest on mänginud hispaanlane

Feliciano Lopez.

Praegu 40-aastane Lopez alustas seda seeriat 2002. aasta Prantsusmaa lahtistel ja see on kestnud 2022. aasta Australian Openini.

Seega võib seeria veel jätkuda, kui Lopez pääseb põhitabelisse ka tänavu mais Roland Garrosis.

ROD LAVER

Steffi Graf

on ainus tennisist, kes võitis suure slämmi kaks korda. 1962. aastal võitis austraallane kõik neli slämmiturniiri amatöörina ja 1969, aastal profina.

võitis ainsana Kuldse slämmi, mis sisaldab nelja slämmiturniiri võidule lisaks olümpiakulda. Sakslannal õnnestus see 1988. aastal.

19

6

tennisisti on võitnud 20 ja rohkem suure slämmi turniiri. Järjekorras on need mängijad Margaret Court (Austraalia) 24, Serena Williams (USA) 23, Steffi Graf (Saksamaa) 22, Rafael Nadal (Hispaania) 21 ning Roger Federer (Šveits) ja Novak Djokovic (Serbia) 20 tiitliga.

KEVAD 2022

aastat on austraallase

Ken Rosewalli

BJÖRN BORG on profiajastu parima võiduprotsendiga tennisist slämmiturniiridel. Rootslane võitis 141 ja kaotas 17 mängu, mis annab võiduprotsendiks 89,2.

esimese ja viimase slämmivõidu vahel.

Kokku 8 tiitlit võitnud mees sai esikoha 1953. ja 1972. aasta Australian Openil. Tema tulemuse saaks tämavu üle lüüa nii Serena Williams kui ka Roger Federer, kui nad slämmiturniiri võidaksid.

71

S U U R S LÄMM

RAFAEL NADAL asus slämmivõitude rallit juhtima

Aasta esimene suurturniir Australian Open uut slämmivõitjat ei toonud, midagi uut polnud ka selles, et Kaia Kanepi juba seitsmendat korda slämmiturniiri veerandfinaali jõudis. Ometi tegi ta seda Austraalias esimest korda, nagu ka Ashleigh Barty kodutanumal võiduarve avas.

TEKST: ANTS PÕLDOJA FOTOD: SCANPIX

K

uid turniiri peategelane oli siiski Hispaania äss Rafael Nadal. Enne turniiri ta seda polnud, sest kogu aur läks Novak Djokovici juhtumile, millest meil on ajakirjas eraldi lugu. Aga kui see juhtum lahenes serblasele negativselt, polnud Nadal ikka veel peamine soosik. Mulluse US Openi võitjat Daniil Medvedevit (Venemaa) peeti nüüd võidupretendendiks number üks ja ka Alexander

74

Zverevi (Saksamaa) šansse loeti suuremaks kui Nadali omi.

Kanadalased segasid kaarte Meeste üksikmängus oleme harjunud, et slämmiturniiri varajases staadiumis erilisi üllatusi ei sünni. Seekord ka enne kaheksandikfinaali midagi erilist ei juhtunud, ainult viiendana asetatud Andrei Rublev

(Venemaa) kukkus välja, kuid tema alistaja oli siiski tuntud mängija, 2014. aasta US Openi tšempion Marin Cilic (Horvaatia).

Kuid 1/8 finaalis langes ka Zverev, kelle alistajaks tulemusega 6:3, 7:6, 6:3 oli 14ndana asetatud Denis Shapovalov (Kanada). Kanadalastel oli üldse hea minek, sest Shapovalovit ja Felix Auger-Aliassime'i tiivustas nädal enne Australian Openit ATP Cupi võitmine. Veerandfinaal jäi siiski Kanada WWW.AJAKIRITENNIS.EE

Daniil Medvedev oli finaalis favoriit, kuid ei suutnud hoida kahesetilist eduseisu.

Medvedev solvus publiku peale Keskendunud ilme näol, liigub Rafael Nadal vääramatult 21. suure slämmi tiitlini.

meeste laeks, kuigi nad panid Nadalile ja Medvedevile vastu viis setti.

Eriti muljetavaldav oli Auger-Aliassime'i esitus Medvedevi vastu. Kanadalane juhtis settidega 2:0 ja tal oli neljandas setis kasutada ka matšpall. Medvedev servis aga siis hästi kui vaja ja pääses 6:7, 3:6, 7:6, 7:5, 6:4 võiduga.

Tabel aitas üsna palju itaallast Matteo Berrettinit (7), sest just tema veerandist kõrvaldati päev enne turniiri algust Djokovic. Nüüd oli itaallane tabeliveerandi formaalselt tugevaim mees ja seda ta ka mänguga tõestas. Kuid Nadalile ta siiski vastu ei saanud. Ühe seti Berrettini poolfinaalis võitis, aga reaalseid šansse tal polnud nagu ka Stefanos Tsitsipasel (Kreeka, 4) teises poolfinaalis Medvedevi vastu.

KEVAD 2022

Nii avanes finaaliks eesriie etendusele, mida kõige rohkem oodati. Publikut lummas vast Nadali ja Medvedevi vastasseis rohkem kui venelase eeldatud finaal Zvereviga. Muidugi on Nadal igal pool populaarne, ehkki ta oli seni Melbourne'is võitnud vaid ühel korral – aastal 2009.

Australian Open oli seni Nadalile õnnetu slämm, ühe võidu kõrval oli ta siin kaotanud neli finaali, neist ühe pooleldi vigasena Stanislas Wawrinkale (2014) ja korra Roger Federerile profiajastu pikimas

ARVAN, ET VÕTI PEITUB RAHVUSES. NÄEN SELGELT, ET KUI MÄNGIN MÕNE MUU RAHVUSE ESINDAJAGA, NAD EI TOETA VENELAST Daniil Medvedev publiku poolehoiust

(5 tundi ja 53 minutit) finaalis aastal 2012.

Kuid just tänavu oli Melbourne paik, kus Nadal viis esimese mehena slämmivõitude arvu kolmandasse kümnesse.

Algus ei olnud lubav, Medvedev võitis kaks esimest setti. Teises setis oli Nadalil mitu võimalust viigistada. Esiteks, kaks korda andis ta käest ühemurdelise edu. Teiseks, seisul 5:4 jäi tal kasutamata settpall. Kolmandaks, tie-break'is juhtis ta oma servil 5:3. Kui Medvedev seti kätte sai, ei ennustanud miski, et venelane võiks kaotada. Murdehetk saabus aga kolmandas setis seisul 2:3, kui Nadal päästis oma servil 0:40 kaotusseisu.

Mäng kaldus nüüd Nadali poole. Ehkki ka neljandas ja viiendas setis oli servimurdeid mõlemal, ei sattunud Nadal kordagi tagaajaja ossa. Imelikul kombel oli ka 35-aastane mees lõpus värskem 25-aastasest.

Medvedev, kes oli kolm-neli aastat tagasi tuntud „paha poisina“ mitme inetu reaktsiooni tõttu nii kohtuniku, publiku kui isegi pallipoiste suunas, parandas käitumist tunduvalt alates 2019. aasta US Openi finaalist, kus ta samuti Nadalile kaotas. Aga nüüd oli endine „paharet“ jälle tagasi.

Juba poolfinaalis Tsitsipasega karjus ta kohtunikule, et too ei näe, kuidas kreeklase isa mängu ajal poega õpetab. Finaa-

75

S U U R S LÄMM

AUSTRALIAN OPEN 2022

Rafael Nadal peaks olema juba võitudega harjunud, aga seekordne esikoht oli talle eriti emotsionaalne.

lijärgsel autasustamisel näitas ta ebavii­ sakust Austraalia Tenniseliidu presidendi Jayne Hrdlicka kõne ajal. Traditsiooni­ lisel lausus Hrdlicka kiidusõnu Medve­ devi aadressil, aga venelane pööras pea kõrvale ja pomises inglise keeles boring (eesti keeles – igav), mida võis aimata suu liikumise põhjal.

Pressinkonverentsil ütles aga Medvedev pikas monoloogis, et „tema lapsepõlve­ unistused on nüüd purustatud“. Põhju­ seks oli publiku suur poolehoid Nadalile.

Medvedev oli unistanud, et ka tema saab kunagi võitjana suure au osaliseks, aga tuleb välja, et teda ei tunnustata isegi siis, kui ta juba on slämmi võitnud. „Arvan, et võti peitub rahvuses. Näen selgelt, et kui mängin mõne muu rahvuse esindajaga, nad ei toeta venelast,“ ütles Medvedev ja lõpetas kõne kurvalt: „Sel poisil ei ole enam unistusi. Nüüd ta mängib vaid iseenda nimel. See on minu lugu.“ Medvedev siis veel ei teadnud, et kuu aega hiljem läheb veel hullemaks ja nüüd võib-olla ei toetata teda mitte enam oma süül, vaid põhjusel, et tema riik alustas sõda...

76

Emotsionaalne Nadal Nadalil oli põhjust näidata teistsuguseid emotsioone. 21. slämmitiitel ei olnudki hispaanlasele kõige tähtsam, vaid pigem fakt, et ta on tagasi pärast vintsutusi. Jala­ vigastuse tõttu mängis ta eelmise aasta teisel poolel vaid ühe turniiri ja kui ta naasis detsembris Mubadala näidistur­ niiril, haigestus seal koroonaviirusesse. „See on imeline. Poolteist kuud tagasi ma ei teadnud, kas saan enam üldse profituuril

POOLTEIST KUUD TAGASI MA EI TEADNUD, KAS SAAN ENAM ÜLDSE PROFITUURIL MÄNGIDA JA NÜÜD SEISAN TEIE EES KARIKAGA Rafael Nadal võidukõnes

FINAALIDE TULEMUSED Meeste üksikmäng: Rafael Nadal (Hispaania, 6) – Daniil Medvedev (Venemaa, 2) 2:6, 6:7, 6:4, 6:4, 7:5.

Naiste üksikmäng: Ashleigh Barty (Austraalia, 1) – Danielle Collins (USA, 27) 6:3, 7:6.

Meeste paarismäng: Thanasi Kokkinakis/Nick Kyrgios (Austraalia) – Matthew Ebden/Max Purcell (Austraalia) 7:5, 6:4.

Naiste paarismäng: Barbora Krejcikova/Katerina Siniakova (Tšehhi, 1) – Anna Danilina (Kasahstan)/Beatriz Haddad Maia (Brasiilia) 6:7, 6:4, 6:4.

Segapaarismäng: Kristina Mladenovic (Prantsusmaa)/Ivan Dodig (Horvaatia, 5) – Jaimee Fourlis/Jason Kubler (Austraalia) 6:3, 6:4.

EESTI TENNISTIDE TULEMUSED 1. ring: Anett Kontaveit (6) – Siniakova 6:2, 6:3, Kaia Kanepi – Angelique Kerber (Saksamaa, 16) 6:4, 6:3.

2. ring: Kontaveit – Clara Tauson (Taani) 2:6, 4:6, Kanepi – Marie Bouzkova (Tšehhi) 6:2, 7:6.

3. ring: Kanepi – Maddison Inglis (Austraalia) 2:6, 6:2, 6:0.

1/8 finaal: Kanepi – Arina Sabalenka (Valgevene, 2) 5:7, 6:2, 7:6.

Veerandfinaal: Kanepi – Iga Swiatek (Poola, 7) 6:4, 6:7, 3:6.

mängida ja nüüd seisan teie ees karikaga,“ ütles ta autasustamisel. „Te ei tea, kui palju mul selle trofee hoidmise nimel võidelda tuli. See on ilmselt üks mu emotsionaal­ semaid hetki tennisekarjääris ja toetus, mida olen siin saanud kolme nädala (Nadal mängis ka Austraalias eelturniiri – toim) . jooksul, jääb mu südamesse kogu eluks.

Kui siia tulin, mõtlesin, et võib-olla on see mu viimane Australian Open, aga nüüd on mul energiat jätkamiseks.“ Nadal asus slämmirallit juhtima, aga kas Djokovic piirdub 20 tiitliga, seda me veel ei tea. Kuid ta on teinud oma olukorra raskeks ja kui teda vaktsineerimisest keel­ dumise tõttu veel mõnelt suure slämmi turniiril eemale jäetakse, võib see serblase tahte murda.

WWW.AJAKIRITENNIS.EE

S U U R S LÄMM

Ashleigh Barty võttis oma Naiste üksikmängust me palju ei kirjuta.

Maailma esireket Ashleigh Barty jõudis kodumaal võiduni ikkagi väga rutiinselt, sest ta ei kaotanud turniiril ühtki setti. Tõsi, finaalis Danielle Collinsi (USA) vastu oli ta teises setis 1:5 taga, aga võttis siis sedavõrd kindlalt järele, et vastasel polnud nelja geimi jooksul isegi geimpalli (mis olnuks ka settpall).

Kui võitja nimi ei olnud üllatus, siis naiste slämmiturniirile omaselt üllatajaid leidus. Collins oli pikka aega mõõnas, aga oma potentsiaali on ta varemgi tõestanud,

näiteks jõudnud sealsamas Austraalias 2019. aastal poolfinaali. Kuid ameeriklannast on käesolevas ajakirjanumbris eraldi lugu, pole mõtet siin tema mängu juures peatuda.

Loomulikult olid üllatajad ka veerandfinaali jõudnud Alize Cornet (Prantsusmaa) ja meie oma Kaia Kanepi. Temast kirjutame allpool eraldi, aga Cornet püstitas omamoodi rekordi – nimelt jõudis ta slämmiturniiril esmakordselt veerandfinaali 63. katsel! Nii palju kordi on 32-aastane tennisist seni põhitabelis kaasa mänginud.

Ashleigh Barty võitis turniiri settigi kaotamata.

TERMINI „KAIA SLÄMM“ LEIUTASID WTA TENNISEFOORUMI KASUTAJAD, SEST KANEPI ON AINSANA JÕUDNUD IGAL SLÄMMITURNIIRIL VEERANDFINAALI ASETAMATA MÄNGIJANA.

KAIA KANEPI: ESIMEST JA SAMAS SEITSMENDAT KORDA

K

aia Kanepi on nüüd ajavahemikus 2008 kuni 2022 mänginud slämmiturniiri veerandfinaalis seitse, aga Austraalias tänavu esimest korda. Ühtlasi mängis ta välja „Kaia slämmi“. Selle termini leiutasid WTA tennisefoorumi kasutajad, sest Kaia on ainsana jõudnud igal slämmiturniiril veerandfinaali asetamata mängijana. Ta oli Roland Garrosis asetamata 2008., Wimbledonis 2010. (siis alustas isegi kvalifikatsioonist!) ja 2013. ning US Openil 2017. aastal veerandfinaali jõudes.

Tänavusel Australian Openil oli aga omapärane, et kuigi Kaia oli asetamata ja Anett Kontaveit kuuendana asetatud, sai Kanepi ometi soodsama tabeli. Algul tuli alistada vaid alavormis Angelique Kerber (Saksamaa) ning siis läks keerulisemaks alles 1/8 finaalis, kui vastu tuli teisena

78

asetatud Arina Sabalenka. Selle tõelise thrilleri võitis Kaia 5:7, 6:2, 7:6.

Otsustavas setis oli Kaia oma servil ees 5:4, 40:0, kuid pinge võttis võimust.

Sabalenka oli enne kaheksandikfinaali mänginud üsna kesiselt, kuid vastased polnud piisavalt ohtlikud. Nüüd, Kaia vastu, servis valgevenelanna oluliselt paremini, aga lõpus, olles juba raske seisu päästnud, hakkas ta uuesti eksima. Matši tie-break'is (seis 10:7) teenis Kaia kõik punktid vastase lihtvigadest, aga fakt jääb faktiks: ta oli kindlam.

Näiteks kommenteeris treener Redt Reimal: „Tundus kogu aeg, et tähtede seis soosib ikkagi Kaiat. Ta mängis väga korralikult oma stiilis ja kõrges tempos.

Enamasti tema dikteeris mängu.”

Veerandfinaal võinuks seekord Kaiale mitte jääda laeks, sest Iga Swiateki

(Poola, 7) vastu alustas ta veenvamalt kui kohtumises Sabalenkaga. Kuid lõpuks tuli mängu kuumus. Noorem mängija võitis kolmetunnise heitluse 4:6, 7:6, 6:3.

Kontaveidil oli loos keeruline. Tal tuli teises ringis mängida tõusva tähe Clara Tausoniga (Taani) ja võidu korral oleks teda oodanud Collins, kes ju hiljem finaali jõudis. Tauson näitas Anetti vastu ilmselt oma viimase aja parimat mängu ja võitis 6:2, 6:4. Kuid ikkagi oli see Anetti esimene kaotus väljastpoolt TOP30 mängijale viimase poole aasta jooksul.

Enne oli ta kaotanud maailma 39. reketile Marketa Vondroušovale (Tšehhi) Wimbledonis. Natuke see kripeldama jääb, et viimasel ajal superhoos Kontaveit ainult slämmiturniiridel neid saatuslikke kaotusi saab...

WWW.AJAKIRITENNIS.EE

STIHL iMOW® robotniiduk - dünaamiline, tark, osav ja hoolas Sinu muruga!

STIHL iMOW® pakub Sulle vabadust, ühe korra programmeerid, terve suve naudid niidutulemust. Programmeerimiseks ei pea olema ekspert. Intuitiivst kasutajaliidest on lihtne kasutada, LED-ekraan on selge ja menüü eestikeelne. Ka muruservad saavad niidetud kasutades erinevaid ääreniitmise funktsioone. Kasutades iMOW® äppi, saad oma robotit juhtida ka kodust eemal olles. STIHL iMOW® robotniiduki puhul on kombineeritud juhtivad tehnoloogiad ja uskumatud mugavused!

Sensorid - takistused, vihm või varguskatse, iMOW® reageerib koheselt.

Dünaamiline niitmisplaan - vastavalt niitmiskoormusele iMOW® lisab või vähendab niitmiseks vajaminevat aega kuni 40% päeva mahust.

Tsoonihaldus – ka sopilised ja keerukad aiad saavad laitmatult niidetud, see on võimalik tänu GPS anduritele.

Akud ja laadimisjaam – intelligentne laadimine säästab akusid. Akud on võimsad, seetõttu järjestikune tööaeg pikk. Laadimisvajaduse tuvastab ja jaama liigub iMOW® automaatselt.

STIHL iMOW® RMI 422

WWW.STIHL.EE

KO MME N TAAR

Australian Openit juba reklaamiti Novak Djokovici pildiga, aga lõpuks ta ei mänginudki.

Novak Djokovici juhtum:

poolt ja vastu

Australian Openi üheksakordne tšempion Novak Djokovic ei saanud oma tiitlit kaitsta, sest ta pole koroonaviiruse vastu vaktsineeritud. Paljude jaoks tundub see nonsenss, et sellisel põhjusel võeti maailma ühelt kuulsamalt sportlaselt võimalus.

TEKST: ANTS PÕLDOJA FOTOD: SCANPIX

K

as tunda Djokovicile kaasa või parastada? Antud kommentaaris vaeme põhjuseid, miks võiksime olla serblase poolt ja miks vastu.

POOLT Ausalt öeldes on see koroonatrall juba ära tüüdanud. Taas võivad paljud inimesed kommenteerija peale pahandada, et miks

80

ma nimetan „tralliks“ sellist sündmust, mis on maailmas nõudnud miljoneid inimelusid. Kuid paraku jään arvamusele, et algusest peale on koroonaviiruse vastased meetmed ületanud haiguse tegelikku ohtlikkust või teisisõnu: meetmed aitasid surmasid pisut vähendada, aga nende kasu oli arvatust väiksem. Nendega on mindud liiale, sest meetmetel on ka oma halvad

tagajärjed miljonitele inimestele.

Austraalias võtsid koroonapiirangud eriti suured mõõtmed. Võiks meelde tuletada maailmakuulsa allegoorilise muinasjutuvestja Hans Christian Anderseni jutustust „Printsess hernel“, kus ühe herne pärast ei saanud printsess magada isegi kümnel pehmel madratsil. Nii oli ka Austraalias – ühe koroonajuhtumi pärast suleti terve linn.

WWW.AJAKIRITENNIS.EE

Djokovic sattus valesse kohta. Seni olid tenniseturniirid nö „mullides“ läbi viidud laitmatult, aga austraallased tahtsid omi seadusi. Juba 2021. aasta täielik isolatsioon oli õigusvastane, aga nüüd võeti vaktsineerimata mängijailt õigus võistelda.

VASTU Kuid kas on vaja iga hinna eest näidata vaktsiinivastasust? Täpselt samamoodi nagu koroonaviiruse meetmed, on minu

talle justkui valetati. Jäi mulje, et austraallased võitlesid isekeskis ja Djokovic oli mängukann, keda väntsutati. Isegi kohus otsustas kord nii ja kord naa, sportlast sunniti elama viletsas immigratsioonihotellis. Kui ta lõpuks pääses treenima, tehti uus keeld.

VASTU Kahjuks oli ka Djokov ic ise antud juhtumis liiga ülbe. Serbias võib ta staa-

mõelnud, milliseid tagajärgi võib tuua tema vaba käitumine kodumaal. See annab aluse oletada, et Djokovici koroonaviirusesse haigestumine Serbias oli fabritseeritud, sest staar võib seal endale kõike lubada.

POOLT Eelkõige kaotasid tennis ja miljonid fännid kogu maailmas. Mingi osa tennisesõpradest loobus Australian Openit

KOROONAVIIRUSE VASTASED MEETMED ON ÜLETANUD HAIGUSE TEGELIKKU OHTLIKKUST VÕI TEISISÕNU: MEETMED AITASID SURMASID PISUT VÄHENDADA, AGA NENDE KASU OLI ARVATUST VÄIKSEM. hinnangul üle pingutatud ka vaktsiinivastaste liikumine. On see tõesti põhimõtte küsimus? Põhimõttelised saavad olla pere või kodumaaga seotud teemad, aga mitte vaktsineerimine. Ainult juhul, kui vaktsiin on sulle meditsiiniliselt vastunäidustatud, peaksid sellest loobuma.

Nii et küsiksin Djokovicilt: miks sa jonnid? Praegu võib mitte kõige olulisem põhimõte Djokovicile kätte maksta kõigi aegade parima tiitli ehk ta ei saa enam suurimat arvu slämmiturniiride võite.

Ka Stefanos Tsitsipas ei soovinud algselt ennast vaktsineerida, aga lõpuks tegi seda pragmaatilistel kaalutlustel. Rafael Nadal aga ütles: „ Ma ei pea enam muretsema, kas saan võistelda või mitte." Milleks on vaja sekeldusi?

POOLT Austraallaste käitumine Djokov ici juhtumis ei olnud kaugeltki viisakas.

Tundus, et selles riigis parem käsi ei tea, mis vasak teeb. Korraldajad ja Victoria osariik andsid Djokovicile eriloa turniiril osalemiseks, aga serblane peeti piirikontrollis ikkagi kinni, sest riik seda ei tunnistanud.

Kuidas saab olla nii, et korraldajaile seda varem ei öeldud? Djokovic saabus kohale heas usus, et ta saab mängida, aga nüüd KEVAD 2022

Serbia fännid pidutsevad Djokovici esimest kohtuvõitu, kuid otsus tehti hiljem ümber.

rina teha, mida tahab ja sellest on talle tekkinud puutumatuse tunne. Kui sa ikkagi otsustasid võidelda vaktsineerimise vastu (vaata punkt kaks), pead käituma laitmatult. Aga sa lähed kodumaal kahele üritusele päev pärast seda, kui oled väidetavalt haigestunud koroonaviirusesse! „Unustad" ankeeti märkimata, et viibisid Hispaanias treeningutel?

Kuigi lõpuks teatas kohus, et unustamist Djokovicile süüks ei panda, oli see ikkagi kummaline, et ta ei

KAHJUKS OLI KA DJOKOVIC ISE ANTUD JUHTUMIS LIIGA ÜLBE. SERBIAS VÕIB TA STAARINA TEHA, MIDA TAHAB JA SELLEST ON TALLE TEKKINUD PUUTUMATUSE TUNNE.

vaatamast, kui maailma parimal ei lubatud seal mängida. Loomulikult kuuluvad spordi juurde ka reeglid ja näiteks Djokovici diskvalifitseerimine 2020. aasta US Openil läks selle alla.

Kindlasti ei ole mul õigus, kui ütlen, et spordi nimel oleks võinud Djokovicile anda kõik andeks. Sport ei ole elus ju tähtsaim valdkond. Kuid võib-olla tulnuks ikkagi otsida võimalust, et Djokovic saanuks mängida.

VASTU Djokovici rivaalid käitusid antud juhtumis vaoshoitult. Keegi ei öelnud, et see „tõbras“ vääriski diskvalifitseerimist. Aga Djokovici kaitseks astusid välja vaid vähesed, pigem jäädi neutraalseks.

Siinkohal peab tegema järelduse, et võibolla olnuks neile mängijaile, kes kõik ettekirjutused korralikult täitnud, Djokovici turniirile lubamine ebaõiglane. Sest kuidas nii, et mina täidan reegleid, tema ei täida ja saab ka mängida!? Me ei tea, mida oleks räägitud siis, kui Djokovic saanuks osaleda ja lõpuks turniiri võitnud. Võib-olla oleksid siis rivaalid ka mürgisemate kommentaaridega välja tulnud.

81

G R O H E S PA — K I R G V E E V A S T U GROHEt inspireeris uut GROHE SPA kollektsiooni looma idee vee nautimisest ja selle väljendusrikkast ilust. Valmis sai esmaklassiliste vanni- ja dušiseadmete ning komplekti sobivate tarvikute kollektsioon, mis soodustab lõõgastumist ja vee energia nautimist, järgides SPA olemust — „tervis läbi vee”. Eesmärgiga muuta vannituba heaolu oaasiks kohtuvad GROHE SPA kollektsioonis eksklusiivne disain ja tipptehnoloogia. Kõrvupaitav voolava vee heli, värskendav jaheduse või lõõgastav soojuse tunne nahal, viibimine kristallselgetest veetilkadest tulvil rahustavas keskkonnas võrdub õndsusega. grohe.ee

RE KE T

a j a t s e l ee k i t e Staaride rek

Mark Maslowski:

ilma keskendumise ja huvita seda tööd teha ei saa 84

WWW.AJAKIRITENNIS.EE

Boris Becker kirjutab oma raamatus, et talle on reket sama tähtis kui AnneSophie Mutterile viiul. Täna ei räägi me viiulist, vaid tennisereketitest ja keeltest.

Selle maailma telgitaguseid avab oma ala tipptegija ning ERSA juht Mark Maslowski.

Mees kes on keelestanud pea kõigi maailma tippmängijate nagu Becker, Djokovic, Murray, Serena Williams ja paljude teiste reketeid.

TEKST: MADIS KAREDA FOTOD: ERAKOGU, SCANPIX

L

oodan, et Marki jutt on lugejale huvitav ning kõrva taha on siit panna nii profitennisistile kui harrastajale. Kui uurin, palju ta Eestist teab, ütleb Mark, et oli 2013. aastal Tallinnasse Tennis Europe'i nõupidamisele tulemas, aga jäi kahjuks haigeks. Balti riikidest on ta käinud vaid Riias, kus talle väga meeldis ja kuhu ta hea meelega sooviks tagasi tulla.

Mark on USA kodanik, kes suurema osa ajast elab sellest väljaspool. Tema finants-, turundus- ja juhtimisalane haridus on pärit Lõuna-Florida Ülikoolist. Pärast õpinguid töötas ta kolm aastat ühe suure korporatsiooni heaks. See ei sobinud talle ning ta alustaski tennisetreeneri ja reketikeelestaja karjääriga.

Serena Williams soovib, et tema reketid oleksid mänguvalmis varahommikuks.

Vahetas treeneriameti keelestaja töö vastu Reketite keelestamine tõusis päevakorda seetõttu, et teiste keelestatud reketite kvaliteet oli kehv ja kallis. Keeled olid mõnikord liiga tugevad või liiga lõdvad. Treeneritöö kõrvalt pidas ta ka tennisekauplusi. Töö viis ta maailma eri paikadesse, mille tõttu räägib ta soravalt ka prantsuse keelt.

Marki reketikeelestaja sertifikaat on pärit hoopis URSA-st, mis on Ameerika reketikeelestajate liit. See loodi palju varem, kui tema juhitud ERSA, millest tuleb juttu allpool. Treeneriameti rekeketikeelestaja töö vastu vahetamise tingisid ka probleemid tema selja ja põlvedega. Tänaseks on Mark ERSA-s töötanud juba 21 aastat.

Markil ei ole seost muusikaga, aga ta selgitab: „Kui Serena Williams soovib varahommikul oma reketit kätte saada ja pean KEVAD 2022

OSA MÄNGIJAID TAHAB JUBA EELMISEL ÕHTUL OMA REKETEID KÄTTE SAADA. TEISED SEEVASTU SOOVIVAD, ET NEED OLEKSID SAMAL HOMMIKUL KEELESTATUD.

selleks kell 5 hommikul ärkama, siis kuulan ma pop- või rokkmuusikat.“ Tulebki välja, et Serenal on sageli soov saada kätte kõik oma 10 reketit kell kümme hommikul. Selleks, et mitte magama jääda, on Markile abiks Police, varajane Elton John, Queen, Shakira ja The Doorsis.

Marki sõnul saab keelestustiim praegu suurturniiridel veidi kauem magada. Kui varem oli keelestajaid vähem, töötati tihti kella 5st hommikul keskööni. Osa mängijaid tahab juba eelmisel õhtul oma reketeid kätte saada. Teised seevastu soovivad, et need oleksid samal hommikul keelestatud.

Kui treening algab näiteks kell 8 või kell 9, soovitakse reketid pool tundi varem kätte saada. Õhtuste soovijate ajend on see, et siis jääb reketitel öösel aega pisut välja venida.

Dubai turniiril keelestas 32 reketit päevas Äsja Dubaist tulnuna keelestas Mark seal maksimaalselt 32 reketit päevas. Tema meeskond keelestas umbes 300 reketit.

85

RE KE T

MASLOWSKI MÄNGIB PADELIT, AGA EELISTAB VEELGI ENAM PICKLEBALL'I Tennist ründab jõuliselt uus reketiala padel. Hispaanias ongi padel number üks spordiala. Marki enda eelistuseks pole aga padel, vaid hoopis kõval väljakul mängitav pickleball. Selles mängus on nii sulgpalli, tennise kui ka lauatennise elemente. Erinevalt padelist ei ümbritse väljakut sein.

Uusi padeli ja pickleballi väljakuid ehitatakse pidevalt juurde. Mark oli just külastanud Dubai reketikeskust, kus oli 7 uut tennise- ja 12 padeliväljakut. Mark teab, et padel saab tennisega võrreldes palju kiiremini selgeks, ta ise mängib padelit Saksamaa esiliigas. Et sinna jõuda, piisas talle kolmest trennist. „Tennisistist saab padelimängija välgukiirusel, aga vastupidi mitte,“ selgitab ta.

86

Fotol toimumas reketi keelestamise õppekursused Milanos.

Kokku said turniiri jooksul uued keeled umbes 1200 reketit.

Mark on keelestaja igal aastal kahel või kolmel suurel slämmil, Davis Cupil ja Billie Jean King Cupil. Ta on keelestanud nii Djokovici, Murray, Beckeri kui ka paljude teiste tippmängijate reketeid. „Ma ei tea kedagi, kelle reketit ma pole keelestanud,“ ütleb ta muheledes.

Federeri reketit on ta keelestanud vaid ühel korral, sest nii šveitslasel kui ka Djokovicil on suure slämmi turniiridel isiklik keelestaja kaasas. Nadalil pole aga kunagi isiklikku keelestajat olnud. Tema astub lihtsalt suvalise keelestaja juurde ja palub oma reketi 25 kg tugevusega pingutada.

Mark räägib, et kui on tegemist ATP või WTA 500 turniiridega, kasutatakse seal tavaliselt võistluse enda keelestusteenust. Ta tunneb turniiridel kõgist keelestajatest eriti hästi just paari erakeelestajat. Põhjus on selles, et neil on palju vaba aega. Austraalia lahtistel meistrivõitlustel juhib Mark Yonexi nimelist reketikeelestajate tiimi. Samuti juhib ta World Cup Teami ja Montreali turniiri keelestust.

ERSA õppekursused valmistavad ette uusi keelestajaid Mark on ka teisi keelestajaid üle terve maailma välja õpetanud. Õpilasi on tal tänaseks kokku üle kahe tuhande. Selleks, et reketikeelestamise täielikult selgeks õppida, kulub Marki sõnul umbes kümme aastat.

ERSA, mida ta juhib, on varustuse, kaupluste ja reketikeelestajate ühing ning puudutab nii sulgpalli, squashi kui ka tennist. Ühing annab igakuiselt välja oma ajakirja ja aastaraamatut. Neis WWW.AJAKIRITENNIS.EE

Pelletipõletid Pelletikatlad Konteinerkatlamajad

Pöörame lehe puhtama tuleviku poole

ELUMAJAD

15-30 kW

SUUREMAD HOONED

50-180 kW

TÖÖSTUSHOONED

250-1500 kW

Tänu pikaajalisele kogemusele ja põhjalikule tootearendusele on meie pelletipõletid ja -katlad oma ala tipus nii kvaliteedilt kui mugavuselt. Lai valik keskkonnasäästlikke tooteid on disainitud hõlpsalt kasutatavaks ning on varustatud põleti elektroonilise kontrolleri, võrgupõhise kaugseire ning paljude teiste lisafunktsioonidega.

WWW.PELLTECH.EU INFO@PELLTECH.EU TEL. +372 677 5277

PELLTECH OÜ SÄRA TEE 3 PEETRI 75312

RE KE T

sõlmed. Kuid on ka näiteks mõned prantsuse ja hispaania keelestajad, kes tahavad töö millegipärast äärmiselt kiiresti teha.

Positiivse kogemuse toob Mark Dubaist, kus Djokovici treener teda tänas ja ütles, et kõik reketid olid suurepäraselt keelestatud.

Vaatamata sellele, et Novak ise turniiril edukas polnud.

Profireket ei sobi harrastajale

Reketikeelestajatel peavad olema head käed, head silmad ja väga kõrge keskendumisvõime.

kirjutatakse uusimatest tehnoloogilistest lahendustest, palju juttu on keelestusmasinatest ja kolme reketiala reketitest.

Lisaks korraldab ERSA üle terve maailma õppekursusi. Koroonaviiruse ajal viidi need läbi online süsteemis. See meeldis osavõtjatele, sest polnud vaja kodukohast kaugele reisida. Neti kaudu sai nii keelestamist õppida kui ka sertifikaadi eksamit anda.

Osalejate arv iga-aastasel sümpoosiumil on olnud umbes 75. Kahe-kolme päeva jooksul toimuvad kursused ja töötoad ning erinevate brändide esitlused. Teemad on reketite tuunimine, keelestamine ja värvimine.

Viimane koha peal toimunud sümpoosium peeti Cambridge'is.

ERSA teeb oma korporatiivliikmetele tootekatsetusi. See puudutab nii grippe, reketeid kui ka keelestusmasinaid. Keelestajate sertifikaadid, mida ERSA väljastab, on erinevate tasemetega. Alates kõige lihtsamast lõpetades profiturniiri keelestaja sertifikaadiga. Järgmine ERSA sümpoosium on kavas tänavu septembri lõpus Kreekas.

Sümpoosiumil osalejate koosseis on üsna kirju – näha võib nii algajaid, edasijõudnuid kui ka professinaalseid keelestajaid. Paljud neist on äsja oma kaupluse avanud ja soovivad kõike õppida. Kuna ERSA on rahvusvaheline organisatsioon, on juhendid, testid ja töötoad paljudes erinevates keeltes. ERSA-s töötab üle maailma 20 mänedžeri-testijat.

Marki sõnul peavad reketikeelestajatel olema head silmad, head käed ja väga kõrge keskendumisvõime, millest oleneb, kui kiiresti keegi ala selgeks õpib. Näiteks

88

Marki poeg õppis keelestamise kiiresti ära, aga üks inglanna ei suutnud vaatamata paariaastasele harjutamisele ja koolitusele elementaarselegi tasemele jõuda. Tal lihtsalt polnud keelestamiseks annet.

Selle tööga ei tohiks tegeleda inimene, kes ei suuda keskenduda või keda see töö ei huvita. Mõnikord ongi keelestajad rohkem huvitatud hoopis muust. Näiteks soovivad turniiride ajal mängijatega suhelda või lihtsalt ringi vaadata. Osal inimestest jääb puudu nii käteosavusest kui ka koordinatsioonist ja mõned on lihtsalt liiga aeglased.

Hooletusest tulenevalt võib keelestaja arvata, et keeled on otse, aga tihti pole see nii. Hiljem keeli sirgeks lükates kaob osa nende pingest ära, sest need on juba paarkümmend minutit kõveratena olnud.

Marki sõnul on isegi turniirikeelestajaid, kes pole võimelised keeli otse panema.

Ta toob näite Dubai turniirist, kus on suur keelestuse tiim, aga kogemusi vähevõitu. Üldjuhul saavad nad hakkama, aga kui on mõni probleem, tulevad tema käest abi paluma. Probleem võib tekkida keelestusmasinaga või küsimusega, kuhu lõpetada

LLEYTON HEWITTIGA LÄKS AGA NII, ET MIDA VANEMAKS TA SAI, SEDA PEHMEMAID KEELI REKETILE SOOVIS.

Reketikeelte osas on viimasel ajal olnud muutusi. Näiteks hübriidkeelte puhul on küsimus, kas kasutada naturaalkeeli pikivõi põikikeeltena. Marki sõnul sõltub see mängijast, aga varasemalt pani enamik mängijaid naturaalkeeled reketil põiki, kuid praegu on see pigem vastupidi. Näiteks Djokovici reketil on naturaalkeeled piki.

Nii tulevad selle head omadused välja ja lisaks on see käele pehmem.

Reketikeelte pingetugevus varieerub Marki väitel 9st kuni 39 kiloni. Kunagi mängis itaallane Filippo Volandri (lõpetas karjääri 2016), kes keelestas reketid väga madala pingega, milleks oli 10 kuni 12 kg.

Lleyton Hewittiga läks aga nii, et mida vanemaks ta sai, seda pehmemaid keeli reketile soovis. Iga hooajaga vähendas ta pinget ühe naela võrra.

Täpselt nagu keelestud, on erinevad ka reketid. Kui harrastusmängija peaks kätte võtma Federeri reketi, on see tema jaoks liiga raske, sest šveitslane mängib 346-grammise reketiga.

Tippmängija reketid on tuunitud konkreetselt tema vajadusi silmas pidades, aga harrastajad soovivad ikkagi osta endale profireketit ja maksavad näiteks tippmängija reketi eest 500 eurot. „Minu juurde tuli õnnelik harrastaja ja ütles, et sai kaks Head Prestige'i tuhande euro eest. Tal ongi siiras lootus, et nüüd hakkab mängima nagu proff. Juhtub aga hoopis vastupidine, tema mäng läheb sellega halvemaks,“ pajatab Mark. Sageli on profireketid otsaraskusega, mis samuti harrastajale ei sobi.

Kui rääkida reketite kvaliteedist, siis vahel kõigub nende kaal üle lubatud normi, mis on 8 grammi. Mark on kohanud reketeid, mille kaal erineb omavahel koguni 15 grammi, ehkki reketimark on sama. Samuti võib kõikuda tasakaalu asukoht.

Maslowski lugu jätkub Tennise järgmises numbris, siis räägime rohkem keelestusmasinatest, toome veel näiteid reketikeelestuse ajaloost ja ka vigastustest, mida vahel arvatakse olevat põhjustatud valest keelestusest, aga tihti on hoopis tekkinud mõne muu teguri kaudu.

WWW.AJAKIRITENNIS.EE

HE A T E ADA

Kääriku esimesed tenniseväljakud

OLID TEHTUD TELLISEPURUST Kääriku on mitme põlve eestlaste jaoks mälestusväärne ja märgilise tähendusega koht. Suur osa inimestest, kes viimase 75 aasta jooksul ülikoolis õppinud või töötanud, kannavad endas mälupilte sellest looduskaunil maastikul paiknevast spordibaasist.

TEKST: VIRGO AGAN FOTOD: EESTI MUUSEUMIDE VEEBIVÄRAV

T

änaseks päevaks suure uuenduskuuri läbinud keskus on ühendanud tudengeid, olnud olulise tähtsusega paljude tippsportlaste ja rahvuskoondiste ettevalmistuses ning pakkunud lummavaid vaateid ja aktiivseid mälestusi paljudele harrastussportlastele.

Heidame pilgu Maarjamaa kõige pikema ajalooga spordibaasi kujunemisloole, olulistele persoonidele ja arengutele.

Sünnilugu ehk kuidas leiti sobiv talukoht järve ääres Selleks, et mõista Kääriku kujunemislugu spordikeskuseks, tuleb tagasi minna eestlaste jaoks väga keerulisse perioodi. Nõukogude okupatsiooni ajal küüditati Eestist üle 30 000 inimese Siberisse ja teistesse piirkondadesse. Veel suurem hulk pages punaarmee eest läände. Paljud talud jäid tühjaks ja hakkasid ajapikku lagunema, põllud kasvasid sööti ja heinamaad võsastusid.

Samal ajal puudus Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonnal oma spordikeskus, kus õppelaagreid ja spordiüritusi korraldada. 1944. aasta lõpus sai kehakultuuriteaduskonna esimeseks dekaaniks endine mitmekülgne kergejõustiklane ja hilisem treener Fred Kudu. Dekaani arvates vajas ülikool hädasti spordikeskust. See pidi tema hinnangul asuma kauni maastikuga kohas, mõne veekogu ääres, kus saaks suusatada, ujuda, sportmänge ja loomulikult kergejõustikku harrastada.

1947. aasta kevadel leiti Otepää lähedalt nõuetele vastav tühi talu, Käärike. Fred Kudu kirjutas ajalehes Edasi (19.03.72): „Mäletan hästi lumerohket 1947. aasta kevadet, mil koos prodekaan Erich Mõtliku ja äsja armeest demobiliseerunud Peeter Hiobiga matkasime Otepää mail, otsides

90

sobivat kohta ülikooli spordibaasile.

Olime tüdinud kehakultuuriteaduskonna õppelaagrite läbiviimisest puhkekodudes ja võõrastemajades, mis oli seotud suurte kulude ja ebamugavustega. Pealegi ei olnud seal õppetööks õigeid võimalusi. Pikema otsimise peale leidsimegi Otepää kõrgustiku lääneosas, kohas, kuhu matkajate retked veel ei ulatunud, mahajäetud Kääriku talu.

See oli tõeline metsakolgas, kuhu ei viinud õiget teedki. Isegi suvel oli sinna mootorsõidukiga raske pääseda. Vaatamata viletsas olukorras hoonetele, hakkas Kääriku meile kohe meeldima. Koha valiku otsustasid erakordselt kaunis loodus ja spordibaasile sobiv maastik. Peeter Hiob jäi kohe Käärikule, meie ruttasime tagasi Tartusse, et asja vormilist külge korda ajada.”

26. märtsil saatis rektor Alfred Koort Tartumaa TSN Täitevkomiteele taotluse Kääriku talu määramiseks Tartu Riikliku Ülikooli kehakultuuriteaduskonna abimajandiks, mis vormistati ametlikuks otsuseks 14. aprillil. Tartu Ülikooli poolelt kirjutas vastuvõtjana aktile alla Hiob, kellest sai

keskuse pikaajaline komandant ja majandusasjade eest vastutaja.

Paar kuud pärast talu üleandmist ülikoolile, 23. juunil 1947 saabusid kehakultuuriosakonna üliõpilased esimest korda Käärikule suvelaagrisse. Talu juurde kuulusid elumaja, viljakuivatiga ait, tall, kuur, karjalaut, suitsusaun, kelder ja heinaküün järve ääres.

Algas aktiivne korrastamine Hiob oli laagri alguseks kohale toonud ka abilisi: koka ja kaks töömeest. Peagi alustati ka hoonete rekonstrueerimist. Maja suuremast toast sai söökla, mida kasutati õhtuti seltskondlikeks koosviibimisteks. Tubadesse ehitati narid, kus õpilased põhumadratsitel magasid. Hiljem ehitati viljaait 9 ruumiga hosteliks, kuhu mahtus kokku 30 inimest.

1950. aasta sügiseks olid Kääriku eluhoonete ümberehitustööd lõppenud ja majutuskohti oli kuni 60 üliõpilasele.

Kuna söögituba ja talu köök jäid üsna ruttu väikeseks, siis asuti renoveerima kompleksi WWW.AJAKIRITENNIS.EE

MEENUTUSI ESIMESTEST LAAGRITEST, VÄLJAVÕTE VALTER LENKI RAAMATUST „KÄÄRIKU SPORDIBAAS KUJUNEMISE LUGU“

kõige suuremat hoonet: 30 meetri pikkust laut-küüni. Alumisele korrusele ehitati avar söögisaal ja köök, mis oli üleliiduliste suusavõistluste ajal võimeline võõrustama ka mitusadat inimest. 1951. aasta kevadel suutis Kääriku majutada juba 75 inimest.

Sama aasta sügisel saabus Käärikule lõpuks ka elekter, kui talli ühte ossa seati üles petrooleumiga töötav dünamo. Hiljem ehitati jõujaama jaoks järvele lähemale väike majake, millest sai ka pumbajaam.

Kääriku alumised majad said selle tulemusena veevärgi.

1954. aastal alustati viimase hoone, tallkuuri renoveerimist. Kivimüüridele ehitati puidust teine korrus, kus oli 10 tuba. Ümber hoone ehitati aga rõdu ja nii sündiski paljudele tuntud rõduga maja. Hobusetalli asemele ehitati saunad nii meestele kui naistele.

Aktiivne ehitustöö sportimisvõimaluste loomiseks käis iga päev. Toona, sõjajärgsel ajal ei olnud mõtet ehitusorganisatsioonidele loota. Nii ehitati kuni 1959. aastani oma jõuga ja suuremate kulutusteta. Suurema osa ehitustöödest viisid läbi paar meistrimeest, õppejõud ja üliõpilased. Fred Kudu kirjutas 1972. aastal: „Projekti Kääriku perspektiivseks väljaehitamiseks veel ei olnud. Kõik otsustati töös. Pidasime Peetriga (Peeter Hiob, toim.) nõu, joonistasime pliiatsiga paberile põhiplaani ja selle järgi läks ehitus lahti. Niisugune projekteerimine oli muidugi väga algeline. Tänapäeva keerulise kooskõlastamise, eelarvestamise, tööjooniste valmistamisega võrreldes lausa eelajalooline, kuid suureks vooruseks olid operatiivsus ja odavus.”

KEVAD 2022

Esimesed tenniseväljakud rajati Käärikule 1967. aastal Esimesed tenniseväljakud (neid oli algselt kokku kaks, toim.) rajati Käärikule 1967. aastal koos teiste palliväljakutega. Mängude staadion avati 1968. aastal tenniseturniiriga Kääriku Kapale leedu, vene ja eesti üliõpilaste osavõtul. Kuna väljak oli ehitatud Põhja-Läti tellisetehasest veetud tellisepuruga, siis vajas see igapäevast kastmist ja rullimist.

Laagritevahelisel ajal nappis Käärikul aga tööjõudu ja paari aastaga kandis tuul väljakute kattest kõige olulisema osa lihtsalt minema. Väljapääsu otsiti uutest kattematerjalidest ja Kohtla-Järve autokummide vulkaniseerimistsehhist toodi kohale kummipuru, mis segati liiva ja bituumeniga.

Saadud kummi-asfalti seguga kaeti korv- ja võrkpalliväljak. Selle kuludes kaeti korvpalliväljak, tennise harjutusväljak ja käsipalliväljak staadioni rekonstrueerimisel 1975. aastal kasutatud tehiskattega.

1987. aastal alustati väliväljakute katmist tartaani/vedelkummi kattega. Selle käigus sai ka üks tenniseväljak sellesama kattega juurde tehtud. Kahjuks ei olnud tegemist tennisemängu jaoks sobiva kattega ja väljak oli kuni likvideerimiseni 2013. aastal pigem spordiplats või harrastajatele sobilik tenniseväljak. „Olemasolevaid tenniseväljakuid hooldati jooksvalt nii palju kui osati ja tihtipeale nii palju kui juhtivates ametites olnud töötajad prioriteetseks pidasid,” selgitab SA Tehvandi Spordikeskuse juhatuse liige Kristjan Karis, „üldiselt olid nad kuivade ilmadega ikka

„V

ilma Jürisma meenutas 1997. aasta märtsis, et tolleaegne III kursus sõitis esmakordselt Käärikule 1947. aasta suvelaagrisse veoautoga. Sihva ja Kääriku vahel jäi auto kinni, tudengid tulid kastist maha, Heino Lipu eestvõttel lükati auto poriaugust välja ja sõit läks edasi. Toonased üliõpilased räägivad, et mõnelgi korral tuli laagrilistel käia Fred Kudu või Heino Lipu Pobedat välja lükkamas.

Suvise ilmaga oli veoautokastis sõita päris tore, ühislaulud kõlasid kogu pooleteisetunnise teekonna vältel.

Kääriku töötajad käisid Sihval ja Otepääl jalgsi või vankriga, hobune vedas ka poriaugust läbi.

Talvel sai Käärikule Mägiste või Puka raudteejaamast suuskadel, õppejõud ees ja tudengid riburadapidi järel.

Peeter Hiob tuli vastu, seljakotid ja kohvrid laoti saanile, 14 km pikkune teekond oli mõnelegi esimeseks suuskadega tutvumiseks. Pärast laagri lõppu tuli ette võtta sama tee, kuid siis olid oskused juba paremad.”

Allikas: “Kääriku spordibaasi kujunemise lugu”, Valter Lenk, 1997. a.

kasutatavad, kuid kahjuks ei olnud siiski võrreldavad Tartus Toome ja Tähtvere või Tallinnas Kadrioru väljakutega.”

2013. aasta septembris avati Käärikul neli Tennis Force kattega tipptasemel väliväljakut, mis kannatavad mängimist juba kümme minut pärast vihma ja vajavad oluliselt vähem hooldust kui vanamoodsad tenniseväljakud. Tõsi, ka need vajavad Karise sõnul juba lähiaastatel värskenduskuuri ja ka väljaku näol ka lisa.

91

T U LE V IKU T E G I J A

Hanka Mühlberg on 13-aastane Tartu MK tenniseklubis treeniv tüdruk, kelle väledaid jalgu teavad kõik konkurendid.

Intervjuu jooksul selgub, et lisaks väledatele jalgadele on nobe ka tütarlapse keel. Eesti omavanuste tennise paremikku kuuluv Hanka vastab küsimustele sedavõrd ladusalt nagu oleks intervjuude andmist aastaid harjutanud.

TEKST: INDREK RAUDKIVI FOTOD: IGOR PISSAREV

HANKA MÜHLBERG

aega jätkub kõigeks, mida teha meeldib 92

WWW.AJAKIRITENNIS.EE

H

anka teatab, et terve nende neljaliikmeline pere on üsna sportlik: „Nii ema-isa kui ka viis aastat vanem vend käivad aktiivselt jooksmas, ema mängib lisaks tennist..“

Kuidas sa ise tennise juurde jõudsid?

Kui olin hästi väike, käis mu vend tennisetrennis ja läksin alati talle enne treeningtunni lõppu vastu. Olin nina tugevasti vastu klaasi ja tahtsin ise ka hirmsasti väljakule, aga olin toona selleks natuke liiga noor ning trenni mind veel ei võetud. Lõpuks vist Martin Karis oli see, kes teatas vanematele, et nüüd saavad ka minuvanused treeningutele minna ja siis kohe läksingi.

Esimene treener oli Karina Karis, vahepeal on lühemat või pikemat aega olnud ka teisi treenereid, kuid praegu on viimased aastad mu treener Taavi Treier. Temaga teen ka eratrenne.

Mis sind tennise juures köidab?

Võistlemine. Ei saa öelda, et võistlusnärv, aga just see ärevus, et saab jälle väljakul kellegagi konkureerida, võistlushimu paelub mind.

Eeskujud tennises?

Mulle väga meeldib Ashleigh Barty mäng, tema stabiilsus ja loomulikult Eesti mängijad Anett Kontaveit ja Kaia Kanepi.

Meestest meeldib Rafael Nadali võitluslikkus, kuidas ta alati lõpuni võitleb.

Kaugel sa võistlemas käinud oled?

Ei ole veel väga kaugel käinud. Soomes olen käinud ja viimati Leedus Šiauliais.

Millised on sinu tugevad küljed väljakul?

Tehnika kohta ei oska ma öelda. Aga räägitakse, et mul on hea jalgade töö. Jõuan hästi pallideni, nii et kiiruslikud võimed on head.

Mida sulle veel teha meeldib?

Käin ka mäesuusatamise trennis. Mäesuusatan Kuutsemäel, Munamäel, ka Võru pool Kütiorus ja Ida-Virumaal Kiviõlis saab käidud. Olen Tartu Slalomi klubi liige. Teen seda nii sagedasti kui võimalik, viimasel ajal küll vähem.

Eelmisel aastal alustasin talisuplusega — Emajões on selleks spetsiaalsed kohad. Meil tuli emaga selline mõte juba mullu kevadel ja otsustasime, et käime nii kaua iga päev vees, kuni kannatab. Detsembris isegi käisime, siis tuli asjade kokkulangemisel KEVAD 2022

Hanka Mühlberg SÜNDINUD: KLUBI: SAAVUTUSED:

REKET: HOBID:

22. september 2008 MK Tenniseklubi Eesti noorte GP T14 üksikmängu finalist 2022 ENMV U14 üksikmängu poolfinalist 2021 ENMV U12 paarismängu poolfinalist koos Rebecca Toomesooga 2020 Noorte Masters 3. koht 2021 Šiauliai U14 üksikmängu veerandfinalist 2021 Eesti Noorte GP T14 paarismängu finalist koos Kiara Nassariga 2021 Babolat Pure Drive 270g mäesuusatamine, talisuplus, aiandus

väike paus, kuid jaanuaris hüppasime taas jääauku. Kuigi on külm, aga kuidagi hästi karastav ja värskendav, mulle nii meeldib!

Kas treeningud kooli segama ei hakka või vastupidi?

Keskmiselt on kaks kuni kolm treeningut päevas, seal sees ka üldfüüsiline ettevalmistus. Võib-olla tuleb neid puudumisi liiga palju ette just võistluste ja trennide tõttu. Aeg-ajalt tuleb ennast ikka tundidest ära küsida, aga kui hinnetega on korras, siis ema lubab käia. Käin Tartu Erakooli 7. klassis. Olen täielik geograafia fänn, matemaatika on ka tore – kuniks palju puudumisi ei ole.

Mida sul kodus teha meeldib?

Mulle meeldib väga kokkamine ja kui peaks kodus igav hakkama, siis otsin mõne retsepti, käin poes ära ja üllatan õhtul perekonda.

Viimati küpsetasin viineripirukaid, sealjuures taigna valmistasin ise.

Teleka ette ma väga ei satu. Aiandusega tegelen. Meie aia eest kannan ikka mina hoolt – kõik lillede istutamised, kastmised ja muu selline on minu teha. Ega mul seda vaba aega tõesti palju ei ole ja kui seda tekib,

EELMISEL AASTAL ALUSTASIN TALISUPLUSEGA. MEIL TULI EMAGA SELLINE MÕTE JUBA MULLU KEVADEL JA OTSUSTASIME, ET KÄIME NII KAUA IGA PÄEV VEES, KUNI KANNATAB.

HANKA TREENER TAAVI TREIER: Hanka on väga sportlik ka väljaspool tenniseväljakut — jookseb, suusatab ja teeb kõike muud, mis vaja. Treeningutel on Hanka kohusetundlik ja aktiivne, kohati isepäine - talle meeldib diskuteerida ja ta omab kõige kohta arvamust, mida ta ei pelga ka välja öelda. Seega saame õppimisprotsessis uute oskuste üle tihti pikalt arutleda ja vahel ka vaielda. Kindlasti on veel elemente, millega peame palju tööd tegema, kuid oma mitmekülgsuse, kiirete jalgade, võitlusvaimu ja sportliku tausta tõttu on tal kindlasti perspektiivi tulevikus väga hästi tennist mängida.

siis hobidega tegelengi.

Vaba aega veedan enamasti koos treeningukaaslastega, eriti vabadel nädalavahetustel. Samas saan ka klassikaaslastega hästi läbi, kuid nendega on vabal ajal suhtlust pisut vähem. Perega tegeleme, kui mu võistlusgraafik tihe ei ole, kasside hoiukodustamisega — pakume mõnele kassile, kes seda vajab, kodu nii paariks kuuks. Kuna mul on palju võistlusi, siis me ei saa endile ise lemmiklooma võtta.

Eesmärgid tennises?

Paari järgmise aasta jooksul tahan kindlasti püsida Eesti omavanuste edetabeli tipus (Hanka Mühlberg on Eesti T14 edetabelis artikli kirjutamise ajal 5. kohal – toim.) ja võimalikult kõrgele ka Tennis Europe`i edetabelis tõusta, mängida palju turniire, et saada kõrgema kategooria turniiridele ning kui vanus varsti lubab, hakata ka juunioride ITFi turniire mängima.

93

T U LE V IKU T E G I J A

TEKST: ANTS PÕLDOJA FOTOD: IGOR PISSAREV

Mullu U12 klassi poiste seas Eesti parimaks noortennisistiks valitud Luukas Raudkivi alustas tennisetreeningutega seitsme-aastaselt US Tenniseakadeemias Katrin Tammaru ja Säm Ulpi käe all. Tänaseks kuulub 13-aastaseks saanud Luukas Eesti U14 edetabeli tippu. Usutluse ajal jätab Raudkivi liigagi ujeda ja vaikse poisi mulje, intervjuu edenedes muutub noor mängumees jutukamaks.

Luukas Raudkivi: TAHAN SAADA PROFIKS!

94

WWW.AJAKIRITENNIS.EE

„T

ennise juurde jõudsin venna eeskujul (Luukase vanem vend Indrek Herman Raudkivi mängib samuti Eesti omavanuste tipptasemel – toim.). Mõtlesin, et tahaks ka tennist mängida. Lasteaias käisin mitu aastat judos, seejärel tegelesin jalgpalliga, mängisin nii Tabasalu kui ka Nõmme Kalju poiste võistkondades,“ räägib Luukas. „Mulle meeldib individuaalala rohkem.

Seal sõltub tulemus ainult minust, ei pea teistele lootma, et neil ka hästi läheks,“ selgitas ta ala valikut. Uurisime Luukaselt, mis talle tennise juures kõige rohkem meeldib. Pärast mõttepausi ta vastab, et pingutamine pakub talle tennises enim naudingut. „Pingutada tuleb igal pool, nii trennis kui võistlustel. Võitmine on ka tore ja see pakub alati rõõmu. Aga pingutama peab, siis tuleb mäng kõige paremini välja,“ ütleb Luukas.

Imelik ebausk Tennis on suures osas mentaalne mäng.

Võitlus sisemise minaga. Küsisime, kuidas noorel mängijal vaimse poolega lood on. „Mõnikord lähen võib olla liiga närvi, üldiselt pean ennast viisakaks mängijaks. Aga mul on imelik ebausk: kui olen esimese mängu võitnud, tahan järgmisteks mängudeks kindlasti samale poolele istuda.“ Kõige meeldejäävama võistluse nimetamine ei võta Luukasel palju aega. Vastus tuleb sekundiga: „Kindlasti eelmisel suvel Eesti esindamine Prantsusmaal toimunud Summer Cupil koos Ken Inki, Nikita Smirnovi ja treener Armand Levandiga. Seal oli tore ja meil läks väga hästi. (Eesti U12 koondis jõudis kaheksa parema finaalturniirile, kus alistati Rumeenia ja saadi Euroopas seitsmes koht – toim.).“ Luukas pisut mõtleb, kui loetleb oma tugevamaid külgi tennises: „Arvan, et tagajoonemäng ja pallile vastutulek. Eelkõige peaksin vaeva nägema mentaalse poolega, siis saaksid ka teised elemendid, nagu näiteks serv, palju paremaks.“

Eeskujudeks nooremad mängijad Kõige mälestusväärsemat kohtumist Luukas nimetada ei taha. „Kui selle peale mõtlema hakkan, tulevad mul meelde kõik matšid, mida viimati mänginud olen. Aga pole sellist, mida esile tõsta.“ Luukas räägib, et eeskujudeks tennises on talle pigem uue põlvkonna mängijad: „Denis Shapovalov, Stefanos Tsitsipas, Felix Auger-Aliassime, Alex de Minaur, ikka nooremad mehed.“ KEVAD 2022

Luukas Raudkivi SÜND: 7. jaanuar 2009 KOOL: Püha Johannese Kool, 6. klass SAAVUTUSED: 2021 Eesti noorte meistrivõistlused U12 üksikmäng – Eesti meister 2021 Tennis Europe 2nd Tallink Junior Open U12 – I koht 2021 Tennis Europe 2nd Tallink Junior Open U12 paarismäng, koos Ken Inkiga - I koht 2021 Summer Cup koos Ken Ink, Nikita Smirnov, kapten Armand Levandi – 7. koht 2021 Eesti noorte meistrivõistlused U14 üksikmäng - III koht 2021 Tennis Europe U12 Kääriku – finalist REKET: Yonex HOBID: korvpall, NBA

PINGUTADA TULEB IGAL POOL, NII TRENNIS KUI VÕISTLUSTEL. VÕITMINE ON KA TORE JA SEE PAKUB ALATI RÕÕMU. AGA PINGUTAMA PEAB, SIIS TULEB MÄNG KÕIGE PAREMINI VÄLJA. Millised treeningud sulle meeldivad? „Need treeningud, kus algul on raskem osa – teeme kas stabiilsust või vollesid, neid on vaja harjutada. Ja pärast teeme rohkem mängu punktide peale.“ On sul tennises ka mingid konkreetsed

LUUKASE TREENER EKKE TIIDEMANN: Luukas on kahtlemata andekas noor tennisist. Aga ta on selline huvitav poiss, kes näiteks treeningutel emotsioone praktiliselt üldse välja ei näita ning heade soorituste puhul tuleb teda ise ergutada rohkem kaasa elama. Oma vanuse kohta on tal päris hea mängulugemisoskus, kuid loomulikult tahavad kõik elemendid veel kõvasti lihvimist, enne kui end päris mängumeheks nimetada saab. Samas on tal tennisemängijaks saamise eeldused olemas.

Teeme tööd edasi.

sihid? „Jah. Tahan saada professionaalseks mängijaks.“ Kuidas sul vennaga tenniseväljakul jõudude vahekord on? „Vend on jõulisem, pikem, tema serv on kindlasti tugevam kui minul, volled on tal ka paremad. Viimati ta võistlustel mind võitis, praegu on veel minust tugevam. Loodan, et varsti oleme võrdsemad.“

Korvpall, pinks ja loodus Luukas sõnab, et lisaks tennisele mängib ta suvel palju korvpalli ja pinksi (lauatennis – toim.). Ning armastab loodust ja loomi. „Peale spordi… no mul on kodus hamster Tupsik, kelle eest hoolitsen. Tegelikult meeldivad mulle loomad väga ja metsas meeldib käia – äkki näen mõnda metslooma,“ teatab Luukas õhinal. „Vahel mängin õhtuti vennaga kaarte ja erinevaid lauamänge. NBA-d mängime arvutis.“ Kuidas koolis läheb? „Käin Püha Johannese Kooli kuuendas klassis ja arvan, et mul läheb hästi. Saan kõigega hakkama. Klassikaaslastega saan väga hästi läbi. Koolisõpradega lävin võimalikult tihedalt ka vabal ajal.

Mõnikord veedame terved laupäevad koos õues mängides.“ Millised su lemmikained on? „Pole sellele väga palju mõelnud. Võib-olla oli ajalugu, aga enam seda tunniplaanis pole. Eesti keel on lihtne minu jaoks. Inglise ja prantsuse keel lemmiktundide hulka ei kuulu, aga saan hästi hakkama. Muidu vast oleks lemmik kehaline kasvatus, aga treeningkoormuse tõttu ma sellest osa ei võta. Mul ju seitse-kaheksa trenni nädalas, lisaks üldfüüsilised trennid.“ Luukas lisab, et kui tihe ajagraafik vähegi võimaldab, siis telekast vaatab ta üht seriaali kindlasti. „Väiksemana olid lemmikfilmid Harry Potter ja Üksinda kodus, aga nüüd neid enam ei vaata. Praegu ei oskagi lemmikfilmi või -raamatud nimetada, aga Simpsonite sarja vaatan kindlasti.“

95

ANALÜ Ü S

Mängija edu sõltub pühendumisest ja töövõimest,

mitte meedia artiklitest

Tennis leiab Eestis laialdast meediakajastust ja seda mitte ainult oma mängijate edukuse tõttu, vaid ka põhjusel, et paljud välismaised staarid on lugejate jaoks populaarsed persoonid. Alljärgnevas analüüsis vaatleme Eesti tennise kajastamist treenerite ja alaliidu esindaja seisukohast.

TEKST: ANTS PÕLDOJA FOTOD: PIXABAY, TENNISE ARHIIV

N

ii alaliidu inimestel kui ka treeneritel on reeglina hirm negatiivsete uudiste ees. Ja see ei puuduta ainult tennist, vaid ükskõik millist ala. Tuleb vahel ajakirjaniku juurde ala käekäigu pärast muret tundev inimene ja ütleb: „Kuule, meie ala käsitletakse ajakirjanduses ikka väga kriitiliselt, nii palju on negatiivsust. Näiteks ....... (lünka sobib iga teine spordiala) on alati positiivsed uudised.“

96

Teine eelkõige tennisemeediaga seotud teema on noorte mängijate lood, sest neid veel keskajakirjanduses palju ei ilmu. Muret on olnud Tennise püsirubriigiga „Tulevikutegija“ – mõnikord ei meeldi jutt treeneritele, aga paljudel juhtudel ei luba lapsevanemad või harva ka treener mõnest mängijast üldse kirjutada, sest artikkel võib ta ära rikkuda. Ka selle teema juurde analüüsis jõuame.

WWW.AJAKIRITENNIS.EE

Allar Hint: ajakirjanik peaks vältima omapoolset hinnangut Eesti Tennise Liidu peasekretärile Allar Hindile rääkisin, kuidas ajajärgul, mil internet oli veel lapsekingades, edastasid alaliidud ajakirjandusele uudiseid oma sportlaste tegemistest. Tihti piirdusid pressiteated sellega, et sportlane jõudis veerandfinaali. Edasi uudiseid ei tulnud.

Selge see, ta järelikult kaotas. Seepärast küsisin Hindilt: kas kaotamine on tõesti negatiivne uudis? „Ei ole,“ vastas Hint. „Tulemus on nii või naa, tennises kas võidad või kaotad, viiki mäng ei jää. Suures pildis meedia kajastab tulemusi ja peabki seda tegema, aga probleem peitub hinnangute andmises mängule ja oma arvamuse avaldamises. Kas ajakirjanik on ikka õige isik ütlema Anett Kontaveidile või Kaia Kanepile, kuidas ta oleks pidanud mingis seisus midagi tegema või mitte tegema?“ Hint tõi näite, et kui Eurospordis lahkab mängu Mats Wilander, võib tema öelda, mis kuskil valesti läks. „Mängijad hindavad eksperdi arvamust, aga kui sama asja ütleb ajakirjanik, pole tal sellist autoriteeti,“ ütles Hint.

Siinkirjutaja ja Hint on ühel meelel, et kui mängu pole näinud, ei tohiks uudise juures olla ühtki hinnangulist väljendit. „Statistikat võib välja tuua, aga mängu nägemata ei saa järeldada, mis tõi võidu või põhjustas kaotuse,“ ütles Hint.

Kui minna tennise juurest KEVAD 2022

tennisevälisele, on alaliidu töös aspekt, et skandaale püütakse reeglina varjata.

Või vähemalt ei tehta pressiteadet. „Tänapäeva maailmas on alaliidu info avalik ja protokollitud. Üldsusele saab ta avalikuks muidugi siis, kui ajakirjanik selle info leiab,“ sõnas Hint. „Head uudist sa hõikad kõigile, aga pead olema valmis teavitama ka tagasilöökidest ja pettumustest. Kommunikatsioon on omaette te a du s , a ga m e i e ajastul peame rääkima asjadest nii, nagu need on juhtunud.“ Kunagi kurtis üks sportlane, et meedia rikub tennise mainet, sest avaldas tema 0:6, 0:6 kaotuse tulemuse. „Kui sa ikkagi kaotad, tee ise oma järeldused,“ ütles Hint. „Pigem tuleksin algusesse tagasi, et kui kaotuste kohta antakse oma arvamus, mida mängija ei usalda, keerataksegi see uudis negatiivseks. Teine kaal oleks uudisel siis, kui sinna kaasatakse eksperdi hinnang.

Küsimus on selles, kes kuidas ja mida ütleb.“ Noorte mängijate lugude kajastamise kohta „Tulevikutegijas“ ütles Hint lühidalt: „Kui sa oled mängija, ei riku sind ära mitte miski.“ Ent ta jätkas: „Teine pool on muidugi selles, et eks need lood tekitavad võnkeid, panevad mingi lumepalli veerema. Saan sellest täiesti aru, et lapsevanemad suhtuvad artiklitesse erinevalt.

Minagi ei sooviks oma lapsest näha sellist artiklit ja mitte kartuse pärast, vaid ei näe põhjust, miks ta peaks seal olema.

Suvaline 13-14-aastane noor tenniseajakirjas, mida loevad 15 tuhat inimest.“

MÄNGIJAD HINDAVAD EKSPERDI ARVAMUST, AGA KUI SAMA ASJA ÜTLEB AJAKIRJANIK, POLE TAL SELLIST AUTORITEETI. Allar Hint

Märten Tamla: positiivses võtmes, aga mitte igast võidust eraldi Treener Märten Tamlaga me alaliidu teemadest nii palju ei räägi, aga küsin temaltki, mida ta peab negatiivseks uudiseks, mis võiks tennisele varju heita. „Kaotamine iseenesest ei ole negatiivne uudis, kuigi sõltub ka sellest, millal sa kaotad, kas esimeses ringis või finaalis,“ ütles Tamla ja lisas: „Selge see, et kaotusele ei tohi anda hinnangut, kui sa tead ainult tulemust ja statistikat. Saab küll lisada, et olenevalt, millises ringis ja kellele mängija kaotas, kas tegemist oli tema tasemele vastava tulemusega.“ Tamla leidis, et statistikat saab alati võrrelda mängija keskmisega, kuid näiteks madal esimese servi protsent võib vahel sõltuda ilmastikutingimustest, eriti tuulest. „Kui sul ei ole mängija või treeneri kommentaare, ei tohiks hakata midagi arvama,“ nõustus ta Hindiga.

Noorteturniiride puhul on ka Tennisnet mõnikord vältinud numbreid, kui kaotus oli liiga ühepoolne. „Ma arvan, et noorteturniiride osas polegi vaja neid üksiktulemusi välja tuua, sest üks mäng ei määra veel midagi. Ma ju ei tea tausta, mis seal võis juhtuda. Peaks kirjutama alles siis, kui võistlus on läbi ja võtma selle kokku . Sellise otsuse oleme võtnud ka oma tennisekoolis, et ei avalda Facebookis infot enne võistluse lõppu. Uudistevoog devalveerub, kui hakata iga mängu eraldi kirjutama.

Muidugi võiks noortetennise uudiseid positiivses võtmes kirjutada, aga kas ainuüksi esimese ringi võit mõnel nõrgemal turniiril on positiivne uudis?

Peame eristama, mis on tõeliselt märkimisväärne võit.“ Skandaalsete uudiste avaldamise kohta ütles Tamla, et tõesti ei peaks alaliit või Tennisnet ise välja panema teate halvast juhtumist. „Kui muu ajakir-

97

ANALÜ Ü S

MEIL EESTI TENNISES ON ÜKS NÄIDE, KUS NOOR MÄNGIJA RIKUTI ÄRA, KUI SUUREMATES PÄEVALEHTEDES ILMUSID ARTIKLID, ET TULEVIKUSTAAR ON SÜNDINUD. Märten Tamla jandus selle üles leiab, on tema südametunnistusel, kas avaldada või mitte, aga praeguse klikipõhise suhtumise juures ta peab seda ilmselt tegema.“ „Tulevikutegija“ rubriigi kohta selgitasin Tamlale, et reaktsioonid on seinast seina – ühed kardavad, et ainuüksi artikli ilmumine teeb noore mängija põhjuseta liiga uhkeks, teised kardavad igasugu negatiivset infot – näiteks: ärme kirjuta reketiloopimisest! Tamla ohkas. „Meil Eesti tennises on üks näide, kus noor mängija rikuti ära, kui suuremates päevalehtedes ilmusid artiklid, et tulevikustaar on sündinud, kuigi ta oli alles 15-aastane ja pärast seda enam nii häid tulemusi ei tulnud. Mängija arvaski, et on juba maailma tipus...“ Lohutasin Tamlat, et kuna mängija, keda artikkel rikkus, oli niikuinii juba rikutud, siis midagi kaduma ei läinudki. „Sellega võib nõus olla,“ leidis Tamla. „Kui võetakse artikli sisu liiga isiklikult, on see järelikult juba mängijale probleem, aga kui ei võeta, siis ei ole.“

Martin Karis: artiklike ei muuda sind inimesena väljakul MK Tennis peatreener Martin Karis ei pea negatiivsete uudiste juures samuti silmas kaotamist, aga räägib, kuidas ajakirjanikud peaksid paremini eristama turniiride etappe ja raskusastmeid. „Tõstame esile võite ja tublisid saavutusi, aga kriitika langeb neile, kes on klassilt ja pühendumiselt juba edasi jõudnud ning püüavad noorte tippturniiridel ja täiskasvanute seas läbi lüüa. Need võistlused on oluliselt konkurentsitihedamad, aga oleme eestlaslikult kriitilised,“ ütles Karis.

Ta tõi näite: „Tennisnet kirjutas, kuidas Mark Lajal kaotab otsustavaid sette. Meie saame aru, et see oli mõeldud teisiti: Lajal saab täiskasvanute tennises hakkama, kuid kahjuks ei võida. Paraku annab see üldsusele vale signaali. Inimesed võtavad

NEIL MÄNGIJAIL, KES JÕUAVAD TENNISES RAHVUSVAHELISELE TASEMELE, PEAB OLEMA NIIKUINII KÕRGENDATUD MOTIVATSIOON, PÜHENDUMINE JA TÖÖVÕIME. Martin Karis

98

infost välja fakti, et ta kaotab. Nad ei mõista selle teekonna raskusi.

Vähesed jõuavad nii kõrgele ja neid tuleb julgustada.“ Karis lisas, et mõnikord aitaks uudise väärtust tõsta lühike usutlus treeneri või mängijaga. „Kaotamine on spordi osa ja ausus samamoodi.

Konstruktiivne kriitika on alati teretulnud, kuid see võiks tulla treeneri või mängija enda suust. Treenerid ka teavad, mis toimub ja mis seisus on mängija ettevalmistus,“ ütles Karis.

Ajakirja Tennis „Tulevikutegija“ rubriigis on tutvustatud paljusid Karise õpilasi. „Rubriik iseenesest ei ole paha,“ ütles treener. „See on pühendunud laste tunnustamine erialase ajakirjanduse poolt. Olen aga tajunud, et artikkel võib panna noorele pinge peale. Meil on sotsiaalmeedia ja kõik nii kättesaadav, et noorte tennise ümber on müra rohkem kui sisu.“ Karis rõhutas, et mängija ja lapsevanem peaksid kirjutist treeneriga arutama ja mõistma, et tegu ei ole tulemuspõhise looga, sest U14 lapsed, keda selles rubriigis tutvustatakse, teevad alles kohalikul ja naaberriikide tasandil esimesi samme. „Tegijaks saamine neil alles algab. Kes pääseb juunioride suurele slämmile, alles teda võib nimetada tulevikutegijaks,“ ütles Karis.

Paljud tenniselapsed ise soovivad sellesse rubriiki jõuda, kuid reaktsioon erineb. Näiteks, et kui mind valiti ajakirja, pean veel rohkem tööd tegema, et seda õigustada. Aga võib ka vastupidi, et näe, olen juba tegija. „Väikese riigi eelis ja kurb pool on see, et sa ei pea tennises olema veel Euroopa tasemel mängija, kui sinust juba kirjutatakse. Suurriikides on sel tasemel sadu mängijaid, neist ei avalda keegi artikleid. Paneb koorma peale ja võib mõjuda psühholoogiliselt negatiivselt,“ ütles Karis.

Samas oli Karis pragmaatilises mõttes nõus, et kui pisikesed asjad sind mõjutavad, on spordis raske läbi lüüa. „Artiklike ajakirjas ei saa muuta sind inimesena väljakul. Neil mängijail, kes jõuavad tennises rahvusvahelisele tasemele, peab olema niikuinii kõrgendatud motivatsioon, pühendumine ja töövõime. Artiklitest tulev konstruktiivne kriitika ja tunnustus on osa sellest teekonnast, millega ta peab toime tulema. Aga edu aluseks on töövõime ja pühendumine ning toetavad taustajõud.,“ lõpetas Karis.

WWW.AJAKIRITENNIS.EE

Avasta maailma!

SEIKLUSEKS POLE KUNAGI LIIGA PIME

FENIX HL60R

FENIX HM65R-T

Võimas ja pika tööajaga laetav pealamp

Eriti võimas ja pika tööajaga laetav pealamp

• Komplektis laetav aku (2600mAh) • USB laadimisjuhe • Vee- ja tolmukindel IPX-8, 2m • Valge ja punane valgus • Reguleeritav kaldenurk

• Komplektis laetav aku (3500 mAh) • USB-C laadimisjuhe • 1 varu O-rõngas • Vee- ja tolmukindel (IP68) • Reguleeritav kaldenurk

84 €

FENIX BC25R

FENIX HL32R

Pika tööajaga laetav pealamp Võimsus max 300 lm Valgusvihk max 49 m

62 €

Spetsiaalse reflektoriga kompaktne rattalamp Võimsus max 600 lm Valgusvihk max 106 m

59 €

Võimsus max 1300 lm Valgusvihk max 170 m

112 €

FENIX BC30R V2.0

Spetsiaalse valgusvihuga võimas rattalamp Võimsus max 1200 lm Valgusvihk max 187 m

99 €

FENIX BC05R

Laetav tagumine rattalamp Võimsus max 10 lm Valgusvihk max 6 m

24 €

FENIX CL26R

FENIX taskulampide tippkvaliteedi, erakordse võimsuse, vastupidavuse ja funktsionaalsuse tagavad parimate materjalide kasutamine ja pidev arendustöö. Lampide valmistamisel kasutatakse kergalumiiniumist väliskorpust, anodeeritud pinnakatet, kristallselget läätse, ülivõimsaid LED-elemente, kullatud vedrusid ning optimaalset energiakasutust.

Erinevate töörežiimidega põrutus- ja veekindlaid FENIX taskulampe usaldavad professionaalid ja armastavad tavakasutajad.

TAMREX OHUTUSE OÜ

Universaalne matkalatern, valgustab 360 kraadi, valge ja punane valgus Võimsus max 400 lm Valgusvihk max 25 m

69 €

FENIX E03R

Üliväike ja -kerge (22g) laetav võtmehoidja/taskulamp Võimsus max 260 lm Valgusvihk max 42 m

29 €

Tel 654 9900 e-post: tamrex@tamrex.ee www.tamrex.ee

TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 139c, Katusepapi 35 • TARTU Aardla 114, Ringtee 37a • PÄRNU Riia mnt 169a • RAKVERE Pikk 2 • JÕHVI Tartu mnt 30 • VÕRU Piiri 2 • VILJANDI Tallinna 86 VALGA Vabaduse 39 • NARVA Maslovi 1 • HAAPSALU Ehitajate tee 2a • PAIDE Pikk 2 • JÕGEVA Tallinna mnt 7 • TÜRI Rakvere tee 23 • RAPLA Tallinna mnt 2a • KEILA Keki tee 1 • KURESSAARE Tallinna 80a

Hinnad sisaldavad käibemaksu 20% ja kehtivad kuni kaupa jätkub!

Võimsus max 950 lm Valgusvihk max 116 m

T RE E NE R

MK Tennisekooli treener

Daniel Prokeš:

tahan mängustiili üles ehitada mängija ümber 44-aastane tšehh Daniel Prokeš töötab alates eelmise aasta sügisest Tartus MK Tennisekooli treenerina. Tema käe all harjutavad põhiliselt U12 ja U14 võistlussportlased.

TEKST: INDREK RAUDKIVI FOTOD: KRISTJAN KARIS

M

ees ise mängis USA-s ülikoolitennist. Pärast kolledži lõpetamist proovis ka „tavalist“ kontoritööd, seejärel naasis tennise juurde.

Esimene tennisega seotud töökoht oli tšehhil Berliinis. Seejärel jäi silma ning sai otsepakkumise Nick Bolletieri Tenniseakadeemias pikka aega töötanud Chris Spencerilt ja suundus Düsseldorfi. Nüüd aga leidis väljakutse Eestis.

kuid! Näib, et tennis on Eestis järjest populaarsust kogumas, eriti Anett Kontaveiti saavutuste valguses. Usun, et tennisel kui spordialal on Eestis särav tulevik.

Kuidas sa Tartusse sattusid?

Kahjuks ei oska ma suurt midagi Tšehhi parimate noormängijate kohta öelda, sest pole neid eriti mängimas näinud. Ausalt öeldes ei tegelenud ma Saksamaal treenerina töötades väga palju võistlustennisega – kui, siis osaliselt ja ka pigem juunioridega, mitte Tennis Europe’i mängijatega.

Nii et ma pole väga hästi kursis, õpin alles. Aga mis puudutab U12 ja U14 Eesti mängijate taset, siis mulle tundub, et see on põlvkond, kes võib suures rahvusvahelises tennises läbi lüüa. Nii palju, kui olen Eestis turniiridel käinud ja vaadanud U18 ja U16 mängijaid ja mänge, on jäänud mulje, et U12 tipud mängivad omavanustega võrreldes paremat tennist. Kui kõik õigesti teeme, võib see generatsioon läbi lüüa.

Martin Karis või siis MK Tennisekool postitas töökuulutuse Orangecoach veebilehele. Vastasin sellele, sest olin pakutavast tööst huvitatud. Muuseas tuli välja, et MK Tennise teine vastutav treener Ott Ahonen käis ka Ameerikas kolledžis ja vestlusest ilmnes, et mängisime USA-s samas konverentsis. Isiklikult me teineteist varasemast ajast siiski ei tundnud.

Martin kutsus mind suvelaagrite perioodil katseajale, mulle meeldis. Karis leidis, et võiksin abiks olla, nii ma siin nüüd olen.

Kuidas sulle Eestis meeldib?

Oi, meeldib! Mul on pisut kahju, et tulin Eestisse vastu talve, suvel sai liiga vähe siin oldud. Seni on ainult positiivsed kogemused.

Olen olnud Tallinnas, viibisin Mastersil Foruse spordikeskuses – väga kihvt hall, Tallinki Tennisehallis käisin, nii palju välja-

Milline on sinu arvates Eesti noorte U12 ja U14 mängijate tase Euroopa eakaaslastega võrreldes? Euroopa edetabelites troonivad praegu suurel määral just Tšehhi noored.

Kaua sind leping MK Tennise­ klubiga seob?

Leping MK Tenniseklubiga on tähtajatu, ilma

TENNIS ON PALJU ROHKEM KUI PELGALT PALLI LÖÖMINE. PÜÜAN NOORMÄNGIJAD MITTE LÖÖKIDEGA PIIRATA, VAID ÕPETAN NÄGEMA SUUREMAT PILTI. 100

ajaraamideta. Nii kaua kuni asjad toimivad, töötan siin. Olen pisut õnnega koos, mind eristab teistest treeneritest see, et olen elus tegelenud ka paljude muude asjadega peale tennise. Hindan seda, et mul on võimalus praegu tennisega tegeleda, sest seda tööd tahan teha.

Kas ja milline on sinule seatud konkreetne eesmärk MK Tenni­ sekoolis?

Minu filosoofia on leida iga noore mängija jaoks talle sobiv mängustiil. See sõltub mängija füüsilistest võimetest, löökidest ja paljust muust, aga üritan mängu üles ehitada ümber mängija. Selgitan mängijatele, milline on nende mäng, kuidas just tema võidab või kaotab punkte. Tennis on palju rohkem kui pelgalt palli löömine. Püüan noormängijad mitte löökidega piirata, vaid õpetan nägema suuremat pilti: kuidas punktivõitmist üles ehitada, kuidas leida ja rünnata erinevate vastaste nõrkusi, kuidas mängu lugeda ning aru saada milline mängija ta ise on. Neid asju pean tähtsaks.

Oled mees, kes räägib vabalt mitmeid keeli, kuidas on lood eesti keelega?

Teen pidevalt mitmeid märkmeid. Kui olen pisut rohkem sisse elanud, siis on kindel, et lähen kursustele. Sest tahan õppida keelt, mille keskel elan, arvan, et see on väga tähtis.

Samas on see Eestis pisut keeruline, sest mul on väga mugav – kõik oskavad inglise keelt.

Pole nagu mingit otsest sundi, kuid kindlasti on eesti keele õppimine minu tegevusplaani nimekirja tipus.

WWW.AJAKIRITENNIS.EE

Daniel Prokeš valmistumas treeninguks Veeriku spordihallis.

Nagu näete, reklaamiks tšehhist treener ei sobi, sest tal on jalas Nike tossud ja püksid, seljas-peas Yonexi tooted ja käes Wilsoni pallikast.

EESTI U14 KOONDISE PEATREENER OTT AHONEN:

P

alkasime Daniel Prokeši läbi rahvusvahelise tennise töökuulutusteportaali. Meil käis katseajal kaks kandidaati ja suvel langetasime otsuse tema kasuks.

Aastaid tagasi olime ühel ajal USAs, meie koolide tiimid mängisid samas konverentsis, nii et meie meeskonnad võisid vabalt ka omavahel kohtuda…

Ta on väga hea treener: tahab tööd teha, on motiveeritud, ning mis kõige tähtsam, ta on pühendunud. Meie noortetreeneritel on mitmeid lisakohustusi, tšehh on vist ainus täiskohaga noortetreener Eestis. Prokeš on puhtalt töömees, ise on ka rahul ja nii me koos Eesti noorte tennist arendame.

KEVAD 2022

101

HE A T E ADA

ETTEVÕTTE PERSONALI VÄRBAMISE A JA O Võtsime kokku Eesti suurima tööportaali ja värbamispartneri CV-Online (CV.ee) värbamisspetsialistide ja müügijuhi kogemused personali värbamisel ning viisime läbi intervjuu, mille käigus selgus, millega tuleks värbamisel arvestada.

TEKST JA FOTOD: GERTU MATIKAINEN, CV-ONLINE

K

ust peaks ettevõte alustama uue inimese värbamisel ja mis tuleks läbi mõelda?

Alustama peaks kindlasti ettevõtte kahe ja viie aasta eesmärkide kaardistamisest. Pane paika, kuhu ettevõte tahab jõuda ja kuidas need eesmärgid saavutada.

Järgmiseks tuleks paika panna otsitava inimese ametijuhend – mida täpsemalt seda teed, seda paremini tead, keda ettevõte otsib. Pane kirja need oskused ja nõudmised, mis on päriselt olulised. Ei ole vaja 2-leheküljelist ametijuhendit. Mida rohkem nõudmisi kirja paned, seda hirmutavam võib töö uue inimese jaoks tunduda.

Näiteks, kui vene keel on oluline ja inglise keel vähemolulisem, siis ei ole mõtet teist nõudmistesse lisada.

102

Kui oled alustav ettevõtja, siis tee end nähtavaks – see tõstab usaldust. Tee korda ettevõtte koduleht ja sotsisaalmeedia, sest tööotsija tahab saada võimalikult palju ettevõtte kohta käivat infot.

Kuidas tänases olukorras edukalt värvata õige kandidaadi leidmiseks?

Soovides ettevõttesse palgata pühendunud ja lojaalseid töötajaid on oluline, et nende mõtteviis ja väärtused ühtiksid organisatsiooni omadega. Seetõttu on oluline enda jaoks selgeks mõelda, kirja panna ja valikute tegemisel meeles pidada, mis on ettevõtte missioon ja väärtused ning millised töötajad kõige paremini sobituks. Uuringutest on selgunud, et töötajad hindavad eelkõige just neid väärtuspakkumisi:

l l l l l

Pakutakse motiveerivat palka ja lisahüvesid.

Hea sisekliima ja toredad kolleegid.

Pakutakse paindlikku töökorraldust.

Häid tulemusi märgatakse ja tunnustatakse.

Töötajaid koheldakse võrdselt ja ausalt.

Mille järgi kandidaati valida tasuks? Kas CV põhjal või tuleks otsustada inimese iseloomu järgi?

Värbamisotsus peab põhinema kindlatel objektiivsetel teguritel, mille olete eelnevalt kehtestanud. Valiku tegemiseks on mitmeid võimalusi, mida kasutada üksikult või kombineerides. Looge tulemuskaart, WWW.AJAKIRITENNIS.EE

mis aitab kandidaate oluliste kriteeriumite alusel hinnata ja võrrelda.

Intervjuudele kaasake mitmeid kolleege, et saada tasakaalustatum pilt. CV ettelugemise asemel laske kandidaadil kirjeldada oma varasemat väljakutsetega toimetulemist. Kandidaatidelt võiks paluda ülesande täitmist, mis nõuab oskusi, mille jaoks inimene tööle võetakse. CV-s on vaid pool tõde. Lisaks sellele uurige kandidaatide huvide, ambitsioonide ja väärtuste kohta.

Lõppvalikusse jõudnute puhul tuleks võtta kindlasti aega, et suhelda nende soovitajate või teiste inimestega, kellega nad on varem koostööd teinud.

Mida peaks sisaldama üks töökuulutus, et kõnetada kandidaati?

Töökuulutus on tänapäeval nagu reklaam – tulemuse saamiseks on tarvis see sihtrühmale atraktiivseks teha. Möödas on ajad, kus piisab kuulutusele töökirjelduse ja nõudmiste lisamisest. Konkurents tööturul on suurem kui kunagi varem, mis tähendab, et tarvis on suuremast massist eristuda. Pilkupüüdev disain kuulutusel toob rohkem vaatamisi, kuid tähele tuleks panna, et see sobiks kokku ettevõtte olemusega. Kõige olulisem on selge ja ihaldusväärse väärtuspakkumise esile toomine, mis võiks kuulutuses olla alguses, et kandidaadis huvi äratada. Oleks hea piirata nõudmiste ja kohustuste nimekirja, välja võiks olla toodud vaid tõeliselt oluline. Palganumbri esitamine on samuti lihtne viis, kuidas rohkem sobivaid kandidaate kõnetada.

Oluline on vaid aru saada, kas pakutav palk on praegusel tööturul ootustele vastav.

Kandidaadi kõnetamiseks on vaja kuulu-

MÖÖDAS ON AJAD, KUS PIISAB KUULUTUSELE TÖÖKIRJELDUSE JA NÕUDMISTE LISAMISEST.

tusega vaeva näha – õpi tundma inimesi keda otsid, pane paika põnev väärtuspakkumine, disaini sellega kokkukäiv kuulutus tervikuks ja lisa soliidne palgapakkumine.

Kas töökuulutusel palga välja toomine võiks olla täna pigem kohustuslik

või mitte? Mis on selle mõju töökuulutuse juures.

Mõju kuulutustele on positiivne. Meie statistika kohaselt ca 30-40% rohkem vaatamisi. Kandidaatide jaoks on palk üks olulisemaid aspekte tööotsingul ja selle välja toomine loob läbipaistvust ning säästab aega nii värbajatel kui kandidaatidel.

Millised on kõige efektiivsemad kanalid värbamiseks?

Kindlasti tööportaalid ja nende andmebaasid, mis viivad kokku aktiivsed tööotsijad ja tööandjad. Kasuta ka erinevaid sotsiaalmeediakanaleid nagu Facebook, Instagram, LinkedIn, Google jne. Lisaks veel erinevad foorumid ning grupid, kus tead, et sinu sihtrühm liigub. Kindlasti tuleks ära kasutada ettevõtte töötajad, kes saavad pakkuda vaba ametikohta enda sõbrale või tuttavale ja seeläbi jagada kontakte.

Millisel juhul peaks kasutama värbamisel välisabi?

Enamjaolt jõuavad CV-Online klientideks ettevõtted, kes soovivad värvata meeskonda inimest, keda on turul vähe ja/või keda on keeruline kõnetada või, keda on vastupidiselt palju, mistõttu valikuprotsess on kandidaatide rohkuse tõttu aeganõudev. Tuleb meeles pidada, et värbamine on aeganõudev protsess ning professionaalne värbaja võtab suure osa tööst enda kanda. Kui sa pole päris kindel, kas vajaksid värbamisel abi, küsi julgelt nõu CV-Online kogemustega värbamisspetsialistidelt või tutvu meie teenuste valikuga veebilehel varbamisteenused.ee.

KEVAD 2022

103

RU IS B RIIK ME T RIKLAS S

Danielle Collinsi

haruldane karjäär: tippu läbi ülikooli

Danielle Collins võiks olla eeskujuks paljudele Eesti tennisistidele. Meie mängijad lähevad USA ülikooli mõttega, et kui tennises ei õnnestu, saan vähemalt hea hariduse. Collins aga ei kahelnud, et koos haridusega, mis on elus samuti vajalik, saab temast ülikooli lõpetamise järel tugev profimängija.

TEKST: ANTS PÕLDOJA FOTOD; SCANPIX, INTERNET

D

animal on tagasi! Tänavuste Austraalia lahtiste meistrivõistluste finaalis kaotas Collins küll maailma esireket Ashleigh Bartyle, aga kuus eelmist vastast oli ta alistanud.

Alles eelmise aasta aprillis käis Collins operatsioonil, sest teda vaevas endometrioos, mis on emakaõõne haigus. Samuti on Collinsit karjääri vältel häirinud reumaatiline artriit, mis põhjustab eelkõige liigestepõletikku ja läbi selle ka

104

valu. Haiguste tõttu ei suutnud Collins kinnistada oma esimest suurt edu, milleks oli 2019. aasta Australian Openil poolfinaali jõudmine. Vastased on tunda saanud, et kui sõiduvees Collins virutab tugevaid äralööke igast asendist, võib ta võita ükskõik keda. Kuid tervis ei lubanud tal järjepidevalt sarnast mängu näidata.

Väga palju on Collinsil aidanud haigusi diagnoosida ja raskustest üle saada füüsilise ettevalmistuse treener Tom Couch, kes on ka tennisisti poiss-sõber. Nad

tutvusid 2019. aastal Acapulco turniiril, kus Couch oli koduriigi Austraalia mängijate treenerina. Alates sama aasta teisest poolest sai Couchist, kes nooruses mängis austraalia jalgpalli (ragbile sarnane mäng), ka Collinsi treener.

Tegelikult võinuks Collinsi tagasitulekuks nimetada kaht turniirivõitu 2021. aasta suvel, kui ta sai järjest esikoha kahel erineval kattel – Palermos saviliivaväljakul ja San Joses kõvakattel. Kuid slämmiturniir on ikkagi peamine näitaja.

WWW.AJAKIRITENNIS.EE

DANIELLE ROSE COLLINS Sündinud: 13. detsember 1993 St. Petersburgis (USA, Florida osariik) Pikkus: 178 cm Treener: Nicolas Almagro Poiss-sõber ja füüsilise ettevalmistuse treener: Tom Couch Ülikoolitennis: Virginia ülikool, NCAA meister 2014 ja 2016, esireket 2016 Alustas profikarjääri: 2016 WTA turniirivõite: 2 Parimad tulemused suure slämmiturniiridel: finaal (2022 Australian Open) ja poolfinaal (2019 AO) Edetabelikoht (22. märtsi seisuga): 11.

Karjääri auhinnaraha: 4 966 711 $ Reket: Babolat Pure Aero Jalanõud: Adidas, riietuse sponsor hetkel puudub Hobid: reisimine, muusika, jalgpall

Danielle Collins elab platsil emotsioone välja, kuid on kirglikkusega teeninud kaasmängijate heakskiidu.

Halastamatu võitleja Danimali hüüdnime (sõnast animal, eesti keeles loom), on Collins saanud kompromissitu mängustiili ning karjumiste ja rusikavibutuste tõttu. Halastamatu mänguga tahaks ta vastase lüüa justkui maa sisse. Collins näib väljakul isegi tigedana, kuid riietusruumi sellist iseloomu kaasa ei võta. „Riietusruumis oleme kõik täiskasvanud inimesed. Usun, et enamik profituuri naismängijaid on head inimesed ning aitavad ja julgustavad üksteist.

Minul ei ole teiste mängijatega midagi dramaatilist olnud,“ ütles Collins. „See on pigem vastupidi. Olen saanud siit KEVAD 2022

VÄLJAKUL ON TA NII ÄGE VÕITLEJA, ET EI HOOLI SELLEST, MIDA KEEGI ARVAB, JA SEDA ON NAISTE TENNISES NII VÄRSKENDAV NÄHA. Kaasmängija Jessica Pegula

häid sõpru. Arvan et pigem meedia püüab mängijaid üksteisele vastandada, isegi rohkem kui meeste tennises.“ Kaasmängijad on Collinsi võitluslikku iseloomu esile tõstnud. „Väljakul on ta nii äge võitleja, et ei hooli sellest, mida keegi arvab, ja seda on naiste tennises nii värskendav näha,“ ütles Collinsi kaasmaalanna Jessica Pegula, kes enne Australian Openit oli USA esireket, aga loovutas nüüd selle tiitli Collinsile. „Arvatakse, et naised peaksid ka spordiväljakul olema kenad ja mitte sellised – ma isegi ei tea, mis sõna öelda – bitchy tüüpi, kuid mulle meeldib, et teda see ei huvita. Ta läheb mängima, on supervõitluslik ja äge ega vabanda selle

105

ME IS T RIKLAS S

hakkas nutma, sest kartis, et isa on nüüd pettunud. Ema püüdis talle sisendada, et kõik on korras, aga samas nägi tütre võistluskirge ja võidutahet.

Walter juhendas tütart veel pikka aega, enne kui ta hakkas käima „päris“ treeneri juures, aga õiget noortekarjääri Collinsil polnudki.

Tema parim ITF-i juunioride edetabelikoht oli 430., sest väljaspool Floridat ta sisuliselt ei mänginud ja sealgi oli osa turniire ainult USA-sisesed, mis ei andnud edetabelipunkte.

Ometi õppis ta treener Pat Harrisoni juhendamisel väga hästi mängima, kõik vastased kartsid Danielle'i tapvat kick-servi.

15-aastaselt mängis Collins USTA (USA Tenniseliit) Futures turniiri finaalis Olivia Janowicziga, kellega ta hiljem õppis aasta koos Florida ülikoolis. Kolledžitennise värbajad olid kohal, et jälgida Janowiczit, kes oli aasta vanem ja hakkas peatselt ülikoolikarjäärile mõtlema. Kuid Collins sooritas ahhetamapanevaid ründelööke ja võitis matši. „Tal ei olnud mingit kartust ja mõtlesin endamisi: vau, sellel tüdrukul on midagi, mida teistel pole,“ ütles Janowicz. „Mitte keegi ei karju „Come on!“ nii kõvasti nagu tema.“ Harrisoni sõnul oli Collinsi mäng vastavuses tema isiksusega: „Ta on väljaspool platsi erakordselt aus ja see tugevus kajastub tema mängus.“ Sellegipoolest loobus Collins sõitmisest välisturniiridele. „Meie pere eelarve ei lubanud nii palju reisida,“ põhjendas ta. Noortekarjääri viimasel kuul (detsember 2011) mängis ta kaasa Florida kahel tugevaimal juunioride turniiril – Eddie Herril ja Orange Bowlil, mille tol aastal võitis Anett Kontaveit. Herri turniiril jõudis Collins 3. ringi, kus kaotaski just Anettile 4:6, 2:6. Selle tulemusega ta 430. edetabelikoha välja mängiski.

Danielle Collins San Joses, kus ta sai oma teise turniirivõidu.

eest. Arvan, et see on vinge.“ Peaks lisama, et bitchy tähendab siin „paha tüdruku maneeri“, mitte sõna otsest tähendust.

Melbourne'i poolfinaalis sai Collinsi „kõva kätt“ tunda 2020. aasta Prantsusmaa lahtiste võitja Iga Swiatek, kes iseloomustas, et ameeriklanna löödud pall lendas hullumeelse kiirusega. „Sellise mänguga on ta võimeline alati tegutsema agressiivselt. Ta võtab ka palju riske, kuid on enesekindel. Kui ta suudab sellist suhtumist säilitada, on ta võimeline ükskõik milleks,“ sõnas Swiatek.

Osales ainult kodustel noorteturniiridel Danielle Rose Collins sündis 1993. aasta detsembris Florida osariigi linnas St. Petersburgis keskklassi vanemate perre.

Ta oli kuueaastane, kui harrastustennisistist isa Walter võttis ta kaasa kohalikele väljakutele, et aktiivne tüdruk saaks energiat välja elada. Sel ajal kui isa mängis, lõi Danielle põhiliselt vastu seina.

Tüdruk ise tahtis rohkemat ja ema Cathy viis ta 7-aastaselt Tampasse lasteturniirile. Danielle langes juba alagrupis välja ja

106

Ülikoolitennise liider Kui pea kõik tema juunioride klassi konkurendid hakkasid profiks, tahtis Collins minna hoopis ülikooli õppima. Ta jõudis enne tudengiks saamist võita ühe täiskasvanute ITF-i turniiri Williamsburgis, aga kuna ta väljaspool USA-d ikka ei mänginud, oli tema parim ülikoolieelne edetabelikoht 553.

Loomulikult oli Collinsil palju „kosilasi“ ehk ülikoolide värbajaid, kes teda enda ridadesse püüdsid meelitada. „Mõtlesin, et miks ma ei võiks teha mõlemat – saada hea haridus ja mängida tennist,“ meenutas Collins. Ta ei mõistnud, miks paljud treenerid surusid õpilastele ülikooli asemel peale varajast profikarjääri.

Collins õppis ja mängis ühe aasta Danielle Collins ülikooli Florida Ülikoolis, aga ei saanud võistvalikust konnas piisavalt mänguaega ja siirdus Virginia Ülikooli, mis oli ka teda enne värvata püüdnud. Virginia sobis Collinsile ideaalselt. Ta võitis kolme õppeaastaga kaks NCAA üksikmängu tiitlit ja 2016. aastal oli ka USA ülikoolitennise esireket. Sealjuures esimese tiitli (2014) võitis ta terve hooaja valuvaigistite toel mängides. Kui Collins oli võitnud, läks ta kohe randmelõikusele.

Ta sai bakalaureuse kraadi meedia ja äri alal, kuid magistrikraadi spordijuhtimises teeb Collins taas Florida ülikoolis.

Pärast ülikooli tuli alustada nullist, sest edetabelipunkte Collinsil polnud. Esimese poolaasta (alates 2016 suvest) mängis ta endiselt vaid USA-s peetud ITF-i turniiridel. Pärast 25-tuhandelise turniiri võitmist Oklahoma ja 50-tuhandelise turniiri finaalijõudmist Georgia osariigis kerkis Collins TOP 300 sekka.

MÕTLESIN, ET MIKS MA EI VÕIKS TEHA MÕLEMAT – SAADA HEA HARIDUS JA MÄNGIDA TENNIST.

WWW.AJAKIRITENNIS.EE

WaterRower

NOHrD Bike

WaterRower on ainulaadne sõudeergomeeter, millel treenimise koormuse tekitab kinnises veeanumas liikuv hooratas. Hooratas ja jõuülekanne on projekteeritud selliselt, et treenijal tekiks võimalikult tõetruu vees sõudmise tunne. Just nagu päris sõudmise puhul, muutub WaterRoweri sõudemasina koormus vastavalt sõudja pingutusele: mida kiiremini sõuad, seda suurem on takistus. Mudelivalikus on tamme-, saare-, kirsi- ja pähklipuust ning roostevabast terasest ja alumiiniumist raamiga sõudemasinad. Disainitud ja valmistatud USAs.

NOHrD Bike on velotrenažöör, mis ühendab esteetilise disaini, innovaatilise tehnoloogia, Saksa viimistluskvaliteedi ja suurima kasutusmugavuse. Kasutades planetaarset ülekandesüsteemi ning terasest ja puidust raami, on seade ülimalt vastupidav ja sobib kasutamiseks nii fitnessistuudios, koduses jõusaalis kui ka kontoris. NOHrD Bike valmib käsitööna klassikalistest puiduliikidest: ratta korpus on saadaval kvaliteetsest tamme-, saare-, kirsi- või pähklipuust. Disainitud ja valmistatud Saksamaal.

Underwood Enterprise OÜ

www.waterrower.ee, www.nohrd.ee

5850 1299

info@underwood.ee

ME IS T RIKLAS S

Ärimees ulatas abikäe Aga ta poleks ilmselt suutnud alustada finantsilise abita, mida pakkus Collinsile ärimees Marty Schneider, kes tuli tema mängu vaatama New Haveni WTA turniiri kvalifikatsioonis, kuhu Collins sai vabapääsme. Oli kuum ja niiske päev ning Collins palus kolmandas setis kohtunikult võimalust garderoobis riideid vahetada.

Kohtunik keeldus. „Danielle läks servima.

Ta asetas reketi põlve najale, tõstis seeliku üles ja asus seda väänama. Väljakule tekkis väike veelomp,“ meenutas Schneider. „Siis kohtunik ütles: OK, minge kiiresti riideid vahetama. Mulle meeldis selline suhtumine, et ta leidis oma vahendi eesmärgini jõudmisel.“ Mõistagi vastasid Collinsi tulemused ülikoolis Schneideri kriteeriumitele, mille alusel ta valib tennisiste, keda toetada.

Schneider kirjeldab end kui filantroopi, kes usub haridusse. Nii abistab ta ainult mängijaid, kes lähevad ülikoolist profitennisesse. Schneider toetab nii rahaliselt kui ka otsib vajaliku keskkonna (treenerid, abitiim) kõrgharidusega mängijate potentsiaali realiseerimiseks. Ärimehel oli mängijate abistamisel veel kolm kriteeriumi: „Esiteks, et nad suhtuksid tõsiselt sporti ja treeningutesse, kuid oskaksid ka keha eest hoolitseda ja puhata. Teiseks, et neil oleks iseloomu ja võimekust TOP 100 sisse murda. Kolmandaks, et nende pere poleks piisavalt rikas, et reisikulusid ja treeneri palkamist rahastada.“ Collins vastas kõigile kolmele nõudele.

Kui Collins pidas Australian Openi finaali järel kõne, tänas ta eraldi Schneiderit. „Mul ei ole olnud palju inimesi, kes oleks uskunud mu karjääri. Toetada iga sammu sellel teel tähendas mulle kõike,“ ütles Collins.

Vanemate rolli pidas Collins sama tähtsaks: „Et jõuaksin siia, kus olen praegu, pidi isa kulutama iga päev palju tunde minuga pargis treenimiseks ja kõikjale sõidutamiseks, et otsida parimaid võimalusi.“

„Mamma, olen maailma number 45!“ 2018. aasta jaanuaris mängis Collins Newportis WTA 125K turniiri finaalis, kus tema vastane oli 18-aastane Venemaa tulevikulootus Sofia Žuk. Collinsi mäng ei õnnestunud sel päeval, ta kaotas esimese seti 2:6. Löökide ajastamine oli liimist lahti. Kuid ta sisendas endale: „Nüüd aitab, võta ennast kokku!“ Ja Collins võitis

108

Bethanie MattekSands (vasakul) ja Danielle Collins valmistuvad mäkketõusuks.

KÄIS KÕRGUSEKARTUSELE VAATAMATA MÄGEDES RONIMAS

D

anielle Collins armastab vaheldust, aga eks seda näitas juba ka tema erinenevus teistest profimängijatest ülikooli läbimise näol. Melbourne'is Austraalia lahtiste ajal rääkis ta reporteritele, et käis teise USA tennisisti, peamiselt paarismänguspetisalistina tuntud Bethanie Mattek-Sandsiga mägedes ronimas, ehkki kardab ise kõrgust. „Mulle on alati meeldinud uued väljakutsed ning seetõttu otsin teistsuguseid hobisid ja tegevusi. Pean ennast üsna mitmenäoliseks isikuks,“ ütles Collins. „Seda tüüpi huvid aitavad mul saada tugevamaks ka väljakul ja samas inimesena mitmekülgsemaks.“ Ta lisas, et tennist on tema elus niigi palju. „Tundub, nagu ma kogu aeg mängiksin ning napib aega teha midagi väljaspool platsi.“

oma esimese suurema turniiri. „See oli üks mu erutavamaid hetki karjääris,“ meenutas Collins Newporti tiitlit. „Sain teada, et olen võimeline matši käiku muutma ja võitma isegi siis, kui ei mängi parimat tennist.“ Samal kevadel järgnes Indian Wellsi WTA Premier turniiri 2. ringis võit maailma 14. reketi Madison Keysi üle. Danielle'i ema vaatas mängu St. Petersburgi kodus telerist ja kutsus abikaasat: „Tule kiiresti ja vaata seda! Danielle mängib imelist tennist.“ Nädal hiljem Miamis jõudis Collins juba poolfinaali ja kogus 420 WTA punkti. 9. aprillil saatis ta emale sõnumi: „Mamma, olen maailma number 45. Kas suudad seda uskuda?“ Ema vastas: „Usun ikka. Me pole kunagi sinus kahelnud.“ Collins oli tulnud, et jääda. Pärast 2018. aasta kevadet ta polegi TOP50 seast välja langenud, ehkki tervis on jupsinud. Kahju küll, aga Dubais sai Collins uue vigastuse, kui väänas kätt. Nii on ta esialgu maailma esikümnes olnud ainult ühe nädala, aga Collns ärimees Marty Schneideri toest parim võib olla veel ees.

MUL EI OLE OLNUD PALJU INIMESI, KES OLEKS USKUNUD MU KARJÄÄRI. TOETADA IGA MU SAMMU SELLEL TEEL TÄHENDAS MULLE KÕIKE.

WWW.AJAKIRITENNIS.EE

RUIS B RIIK ME T RIKLAS S

Järgmine Rafa?

Ei! „Beebi Nadal” Carlos Alcaraz tahab jääda iseendaks

Kui sa oled juba hispaanlane, noorelt ajakirjade esikaantel ja maailma tipus, siis on sulle juba otsaette kirjutatud „Järgmine Nadal”. Ometi unistab Carlos Alcaraz ajalukku minna enda nimega.

TEKST: GUNNAR LEHESTE, DELFI/EESTI PÄEVALEHT FOTOD: SCANPIX, WIKIPEDIA

T

ennise ajakirja toimetuse kollektiivsel ajul on sensitiivsed võimed. Võib isegi öelda, et ennustasime ette, et 20. veebruaril tehakse Rio de Janeiros tenniseajalugu, kuigi me ise seda tol hetkel endale ei teadvustanud. Nimelt arutasid siinkirjutaja ja toimetaja Ants Põldoja, kes võiks olla järgmine „Meistriklassi” meesportreteeritav. Olles käinud kiirelt läbi nimed, kes Tennise veergudel juba eetriaega saanud, jõudsid vestluskaaslased ühise tõdemuseni: „Nüüd on küll Alcarazi aeg käes!”

Nädalapäevad hiljem tuli 18-aastane Alcaraz Imelises Linnas kõigi aegade noorimaks ATP 500 turniiri võitjaks, alistades finaalis ajakirja Tennis 2021. aasta kevade „Meistriklassi” rubriigi tähe, argentiinlase Diego Schwartzmani 6:4, 6:2. Samas paigas oli hispaanlane teinud kaks aastat tagasi 16-aastasena ATP Touri debüüdi, olles siis veel maailma edetabeli 406. number. 2021. aastat alustas Alcaraz 146. tabelirealt, värske suursaavutus tõstis ta esmakordselt 20 parema sekka.

Rio turniiri võiduga saavutas Alcaraz aga veel midagi, mida isegi Novak Djokovic või Roger Federer pole suutnud – serblasel ja šveitslasel ATP 500 liivaturniiri tiitlit pole.

110

WWW.AJAKIRITENNIS.EE

OLEN POISS SUURTE UNISTUSTEGA: TAHAN SAADA MAAILMA ESIREKETIKS, MITMEKORDSEKS SLÄMMIVÕITJAKS NING VÕITA OLÜMPIAMEDALEID!”

Carlos Alcaraz pühitseb võitu Rio de Janeiros.

Carlos Alcaraz

„Tahan maailma esireketiks!“ „Olen poiss suurte unistustega: tahan saada maailma esireketiks, mitmekordseks slämmivõitjaks ning võita olümpiamedaleid!” teatas Alcaraz pärast hiljutist turniirivõitu bravuurikalt.

Niivõrd noorelt orbiidile tõusmine, ja seda veel hispaanlasena, paneb Alcarazile paratamatult peale templi kirjaga „järgmine Rafael Nadal”, kuid noormees ise tahaks käia oma rada pidi. „Ma tahan, et mind tuntaks Carlos Alcarazina, mitte Nadali mantlipärijana, kuigi ta on alati olnud etalon ning mulle meeldiks, kui saaksin edasi kanda samu väärtusi, mida tema esindab, eriti väikeste laste silmis,” rääkis Alcaraz ajakirjale Men’s Health, mille esikaanele pääses ta samuti kõigi aegade noorimana. „Beebi Nadal”, nagu osades meediaväljaannetes teda hellitavalt on nimetatud, kohtus päris Nadaliga esimest korda oma 18. sünnipäeval Madridi Mastersi teises ringis, kaotades talle 77 minutiga kindlalt 1:6, 2:6. „Veeta sünnipäev Nadali vastu mängides ja temalt õppides on imeline. Oleks parem, kui oleksin võitnud, aga nautisin seda väga. Õppisin temalt palju ning usun, et see mäng kasvatas mind tennisistina kõvasti.”

Avaringis oli Alcaraz purustanud just Nadalile 2004. aastast kuulunud Madridi turniiri rekordi, olles noorim meesmängija, kes sel tippvõistlusel põhitabelis matšivõidu kirja on saanud. Vabapääsmega turniirile pääsenud Alcarazi saagiks langes Prantsuse veteran Adrian Mannarino. Ühtlasi oli Alcaraz möödunud aastal noorim mees pärast Nadali, kes ühel hooajal kogunud rohkem kui 30 võitu ning avatud ajastu noorim USA lahtiste veerandfinalist ja noorim ükskõik millise slämmi veerandfinalist pärast Michael Changi, kes 17-aastaselt jõudis kaheksa parema sekka 1989. aasta KEVAD 2022

Carlos Alcaraz Sündinud: 5. mai 2003 El Palmaris, Murcias Pikkus: 185 cm Treener: Juan Carlos Ferrero Koht maailma edetabelis: 19. (5. märtsi seisuga) Karjääri auhinnaraha: 2 207 400 dollarit (5. märtsi seisuga) ATP turniirivõite: 2 Suure slämmi turniirid: Australian Open – 3. ring (2022), French Open – 3. ring (2021), Wimbledon – 2. ring (2021), US Open – veerandfinaal (2021).

Reket: Babolat Pure Aero VS Riietus ja jalanõud: Nike Hobi: Golf

Prantsusmaa lahtistel ja hiljem ka võitis turniiri. Tema US Openi saavutusele sarnase vägitüki leidmiseks tuleb minna isegi viis aastat tagasi enne avatud aja algust ehk 1963. aastasse, kui New Yorgis edenes nii kaugele brasiillane Thomaz Koch.

Rikas peretuttav pani õla alla Murciast pärit Alcaraz hakkas tennist mängima oma isa – samuti Carlos – eeskujul, kes portaali Tennismajors.com andmetel kuulus omal ajal Hispaanias 40 parema hulka.

Alcarazi papa on New York Timesile rääkinud: „Ta lõi juba kolmeselt väikse reketiga palle vastu El Palmari klubi seina. Teda polnud võimalik sealt ära saada. Tahtsin pärast väsitavat tööpäeva juba koju minna, kui Carlos mind palus: „Mängi minuga!” Kell oli juba üheksa läbi, kuid ma ütlesin: „Olgu, aga ainult 20 minutit”. 20 minutile järgnes veel 30 ning ta tahtis üha rohkem.”

Alcarazide pere polnud just kuigi varakas ega oleks ilma toetajateta Carlost välisturniiridele saata saanud.

Carlose esimese sponsorina on nimetatud Murcia ärimeest Alfonso Lopez Ruedat, peretuttavat, kes andis üheks

ALCARAZIDE PERE POLNUD JUST KUIGI VARAKAS EGA OLEKS ILMA TOETAJATETA CARLOST VÄLISTURNIIRIDELE SAATA SAANUD.

111

ME IS T RIKLAS S

VÕIDUKAS DEBÜÜT DAVIS CUPIL

N

agu ka Mark Lajal, tegi Alcaraz märtsi alguses 18-aastasena Davis Cupi debüüdi, aidates Hispaanial Marbellas kõrgeima divisjoni kvalifikatsioonimatšis alistada 3:1 Rumeenia. Ning sarnaselt Lajalile tegi Alcaraz matši avapäeval selja prügiseks vastaste esinumbril Marius Copilil, kes tol hetkel hoidis maailma edetabelis 261. kohta, aga kuulus kolm aastat tagasi veel TOP 60 hulka. „See on olnud väiksest peale mu unistus,” ütles Alcaraz Davis Cupi kodulehel enne debüüti. Alcarazi võidunumbrid olid 6:4, 6:3.

tema esimeseks välisvõistluseks Horvaatias, kui Carlos oli kümnene, 2000 eurot. Olles seal finaalis kaotanud ja koju naasnud, teatas Rueda, et toetab teda ka edaspidi hea meelega. „Carlos ja meie pere on talle igavesti tänulikud,” on Alcarazi isa öelnud.

Juunioride maailma edetabelis sai Alcaraz parimal juhul kätte 22. koha, enne kui profituurile siirdus.

Esimese ATP turniiri võitis Alcaraz mullu juulis Horvaatias Umagis. Sellega sai temast noorim hispaanlasest turniirivõitja pärast 17 aastat, kui sellega sai hakkama... Eks ikka Nadal isiklikult!

Endise esireketi õpilane Suurima arenguhüppe on ta teinud oma praeguse treeneri Juan Carlos Ferrero, endise maailma esireketi ja 2003. aasta Roland Garrosi võitja käe all, kes juhendab Alcarazi 2018. aastast. „Carlose tõus sel aastal on olnud väga kiire,” tõdes Ferrero mullu novembris ATP kodulehele antud intervjuus. „Arvasin juba siis, kui ta oli 15või 16-aastane, et ta on varaküps. Ta võitis selles eas Rio de Janeiros Albert Ramos-Vinolast. Ütlesin endale, et kui ta 18 saab, võib ta olla 50 parema seas. See on väga positiivne, kuid mõistagi ei ole me kunagi kiirustanud. Oleme üritanud tal kasvada lasta ning investeerinud tema tennisesse, tabelile liigset tähelepanu pööramata – oleme alati keskendunud tema mängule ja kogemuste hankimisele. Tema edetabelikoht tuli koos tulemustega. Hindame seda väga, eriti praegusel keerulisel koroonaajal, mil tabelis tõusmine on veelgi raskem.”

Püüdes selgitada, milles Alcarazi küpsus väljendub, lisas Ferrero: „Väljakul toimuva tundmises, teadmises, millal sul läheb hästi ja millal halvasti. Sageli on mängijatel mingi kinnisidee ja nad ei saa aru, mida nad valesti teevad. Carlos hakkas kiiresti aru saama, mida ta valesti teeb ja millele ta tegelikult keskenduma peab, eelkõige vaimsel tasandil.”

Ferrero rõhutas samas intervjuus ka psühholoog Isabel Balagueri rolli. „Ta teab suurepäraselt, et vaimne pool on üks tähtsamaid asju, sest nii üldfüüsilise kui ka tennise mõistes on tema areng hetkel väga kiire,” sõnas ta.

112

Jevgeni Kafelnikov (pildil) peab Carlos Alcarazi tulevaseks esireketiks.

KAFELNIKOV: ALCARAZ ON KOLME AASTA PÄRAST ESIREKET

2

021. aasta US Openi päevil tegi endine maailma esireket Jevgeni Kafelnikov Twitteris julge ennustuse: „Hiljemalt kolme aasta pärast on Carlos maailma esinumber.”

Väljaandele Tennis Majors intervjuud andes jäi venelane oma ettekuulutusele kindlaks, võttes pulkadeks lahti Alcarazi kolmanda ringi võidu Stefanos Tsitsipase üle (viies setis, viimase seti kiire lõppmäng 7:5). „Tema mäng on eelmise aastaga võrreldes palju küpsem. Pärast mängu ütles isegi Tsitsipas ise, et ta pole kunagi mänginud kellegi vastu, kes palli nii tugevalt lööb. Üks, kes seda teeb, on Andrei Rublev, ning Rublev ja Tsitsipas on head semud.

Kui Tsitsipas seda Alcarazi kohta ütles, siis on see suur asi,” rääkis Kafelnikov. „Nägin seda matši esimesest punktist viimaseni. Mind üllatas, et Carlos ei andnud põhimõtteliselt kordagi alla. Stefanos oli kolmandas setis kahe breigiga 5:2 peal, kuid Carlos jätkas võitlemist, näidates üles suurt julgust ja küpsust. Ta pole kindlasti tüüpiline Hispaania mängija. Talle ei meeldi alati tagajoonel olla ja vastase Endine maaima esireket Jevgeni vigu oodata. Talle meeldib punkte Kafelnikov luua ning lõpetada neid võrgus, tema mõtteviis on ründav tennis. Tal on mängu ja kui ta samamoodi jätkab, on ta maailma parim mängija maksimaalselt kolme aasta pärast.”

Alcarazi iidolist Nadalist sai esimest korda esireket 22-aastaselt. Oma esimese suure slämmi tiitli võitis Nadal 2005. aasta French Openil mõned päevad pärast 19-aastaseks saamist.

TA POLE KINDLASTI TÜÜPILINE HISPAANIA MÄNGIJA. TALLE EI MEELDI ALATI TAGAJOONEL OLLA JA VASTASE VIGU OODATA.

WWW.AJAKIRITENNIS.EE

www.epiim.ee

juust a v õ k e n a r ä p a Itaali seb it a m t h g li o t s Bre ldab a is s g in n i t s ä h ime . % 5 1 t s e ig õ k a v ras

HE A T E ADA

Ajastutruude detailidega Deluxe tube on hotellis 12.

HUBANE JA LUKSUSLIK HOTELL 19. SAJANDI INTERJÖÖRIS Tartu vanalinnas, otse Tartu Ülikooli peahoone vastas, asub hubane butiikhotell Antonius. Hotellis on külalisi vastu võetud juba 13 aastat ja majja astudes võlub sisenejat nii ajastutruu sisekujundus, luksuslik atmosfäär kui ka uhke antiikmööbel.

Ka personaalne ja lugupidav teenindus kuuluvad külastuse juurde.

TEKST JA FOTOD: HOTELL ANTONIUS

H

otellis on 27 eriilmelist tuba, mis paiknevad maja neljal korrusel.

Numbritoad on sisustatud väärtusliku antiikmööbliga, millele lisanduvad tänapäevased lahendused vanni- ja magamistubades, moodustades kooskõlas hubase ja võluva interjööri.

Katusekorruse tubades on säilitatud vanad laetalad, kiviseinad ja palju põnevaid avastamisrõõmu pakkuvaid ajaloolisi elemente. Kogu hoonet iseloomustab 19. sajandi lõpu arhitektuur ja karge-romantiline kujundusstiil.

Eesti üks parimaid hommikusööke Ülikooli tänavapoolsete tubade akendest avaneb vaade Tartu Ülikooli väärikale peahoonele

114

ning selle kuulsatele sammastele. Hotelli teises tiivas asuvate tubade akendest saab nautida vanalinna punaseid katuseid ning Vahemere stiilis kujundatud sisehoovi, kus suvehooajal saab nautida päikselist terrassi ning suussulavaid roogasid restorani köögist.

Väärikas vanalinna maja on arhitektuurimälestisena kaitse all ning seetõttu on hoole ja armastusega taastatud ajaloolisest interjöörist ja eksterjöörist säilitatud nii palju kui võimalik. Vanimaks taastatud väärtuseks võib pidada soklikorrusel asuvaid 18. sajandist pärit ristvõlve.

Eriliseks pärliks on kauni klaasaatriumiga restoranis serveeritud rikkalik hommikusöök.

Külalistel on võimalik à la carte menüüst tellida eri munaroogasid, pannkooke ja vahvleid vastavalt oma maitsele, kokad on lahkelt valmis serveerima toite ka gluteeni- ja laktoosivabalt. Loomulikult on serveeritud ka külm buffeevalik ja soovijatele pakutakse roogade kõrvale klaasike vahuveini. Muidugi ei puudu ühelt healt hommikusöögilt ka hõrk kohv. Külaliste sõnul WWW.AJAKIRITENNIS.EE

Sisehoovis saab suvehooajal nautida päikselist terrassi.

Superior tuba.

Restoran Antonius on korduvalt valitud Eesti parimate söögikohtade hulka. on Antoniuse hommikusöök Eesti üks parimaid, seega tasub ise proovima minna!

Hotellis asuv restoran Antonius on korduvalt valitud Eesti parimate söögikohtade hulka ning hinnatud White Guide 2022 restoranijuhi poolt kui väga hea tasemega restoran. Peakokk Reimo Tättari käe all valminud menüüs on esikohal toidu valmistamine kvaliteetsest toorainest ning tihe koostöö kodumaiste tootjatega.

Toiduvalikut täiendab esmaklassiline ja põnev veinivalik.

Suveterrass – hotelli külaliste ja tartlaste lemmik Külastamist väärib ka mullu suvel uues kuues avatud suveterrass, mis päikeseliste ilmadega on saanud nii linnakülaliste kui ka kohalike lemmikkohaks. Hubane ja privaatne sisehoov koos meeleolumuusikaga loovad sõpradega kohtumiseks suurepärase atmosfääri, loomulikult on KEVAD 2022

Hubane raamatukogu-kaminasalong.

võimalik ka suveterrassil nautida hõrke roogasid ja valida meelepärane jook joogikaardist.

Mitmel korral aastas toimuvad restoranis ka eriüritused – igal aastavahetusel korraldatakse pidulik õhtusöök nooblite šampanjadega, augustis toimuva Tartu toidu- ja veinifestivali raames on varasematel aastatel toimunud eriõhtusöögid, millel on tutvustatud kohalikke toidu- ja

joogitootjaid ning igal aastal võetakse veebruarikuus osa ka Maitsev Tartu projektist.

Restoran ja hotelli peasviit sobivad suurepäraselt ka väiksemate seminaride korraldamiseks, ruumid mahutavad kuni 4 2- i n i m e s e l i s e d seltskonnad. Seminaride kõrvale pakutakse hõrku kohvipauside valikut ning mitmekäigulisi lõuna- ja õhtusööke.

Antonius on suurepärane valik, kui soovite pärast aktiivset päeva lõõgastavalt hotellitoas puhata ja nautida restoranis häid maitseelamusi.

Loe lisainfot ja reserveeri majutus kodulehe kaudu: www.hotelantonius.ee

115

S U LG PALL

Spordi elutööpreemia pälvinud

Mart Siliksaar:

hea treener peab janunema uute teadmiste järele

2022. aasta riikliku spordi elutööpreemia pälvisid spordipedagoog Kaarel Zilmer ja sulgpallitreener Mart Siliksaar. Viimane on mees, kes hingab sporti ja januneb tänase päevani uute erialaste teadmiste järele. Tema käe all on treeninud paljud edukaimad Eesti sulgpallurid ja ta on Maarjamaa suurima sulgpalliklubi Triiton asutaja.

TEKST: VIRGO AGAN FOTOD: SCANPIX

K

ohtume Mardiga tema kodus Tähtveres, kus ta on elanud terve elu. Vitaalne spordimees taastub praegu põlveoperatsioonist, mistõttu peab natuke aega rahulikumalt võtma. „Kohe kui ära paraneb, lülitun taas sulgpallisaali ja proovin uuesti ka tennist toksida,“ lausub Mart ja istub

116

ettevaatlikult tugitoolile maha.

Värske elutööpreemia aukiri on asetatud tähtsale kohale valgest kahhelkivist kaminasimsil. Veel enne, kui intervjuud alustada saame, käib Siliksaar üle mängureeglid: tühja juttu ta rääkida ei viitsi, küsija hoidku ise teemakohast fookust, teietamist ta ei kannata ja kindlasti tahab artikli enne aval-

damist üle lugeda. Lepime nendes asjades härrasmehelikult kokku ja läheme teele.

Mart, kust sai alguse jäägitu armastus spordi vastu?

Nagu sa näed, siis minu kodu on täpselt Tähtvere pargi kõrval, mis oli omal ajal WWW.AJAKIRITENNIS.EE

Väsimatu: kuigi elutööpreemia käes, teeb Mart Siliksaar treeneritööd edasi aktiivselt ja igapäevaselt.

nagu ministaadion. Minu lapsepõlves elas siin väga palju teotahtelisi noori, kes kõik tegid sporti. Lisaks on lähedal lauluväljak, kus toona veel laululava ei olnud, olid ainult sirged ja kõrged mäed.

Talviti käisime seal suusatamas, ehitasime suusahüppemägesid ja möllasime nagu noortele kombeks. Ja kaugel pole ka Emajõgi, kus sai suvel palju ujutud. Tol ajal oli ka väga populaarne veesuusatamine.

Samuti olid Emajõe peal mootorpaatide võistlused, ratsaspordi plats oli lähedal ja see kõik tekitas meeletut huvi. Ema ja isa olid samuti spordilembesed ja mängisid päris palju tennist. Ema oli mul pärast sõda Tartus teine-kolmas reket. Isa oli kirurg ja tema ehitas Maarjamõisa haigla taha ekstra tenniseväljaku. Siis nad seal togisid arstidest sõpradega operatsioonide vahel tennist. Mind tiriti igale poole kaasa ja eks ma ikka suuresti vanematelt selle spordipisiku sain. Siis oli selline aeg, kus lapsed tegid absoluutselt kõiksugu sporti. Mängisime korvpalli, jalgpalli, võrkpalli, rahvastepalli – absoluutselt kõike! Ja tänase päevani olen väga suur spordisõber. Mul on tellitud ekstra televisiooni pakett, kus on kokku viiskümmend spordikanalit.

KEVAD 2022

Kuidas ja mis hetkel jõudsid sa sulgpallini?

Aasta oli 1965, kui isa oli kuskilt hankinud mingid saksa sulgpallireketid ja siis läks mänguks. Alguses õega ja siis juba kõikide teiste lastega. Tegin endale hoovi peale väikese sulgpalliväljaku, kus me tagusime hommikust õhtuni. Momentaalselt hakkas see mäng mulle väga meeldima.

Keskkooli viimases klassis leidsin lõpuks endale treeninggrupi, mida juhendas Helmut Valgmaa. Tema tütred Reet ja Riina olid väga kõvad tegijad. Toona oli Tartus ainult üks väljak, mis asus Laial tänaval botaanikaaia vastas, kus tänasel päeval on Uus Teater. Kuna võimlejad olid seal põhilised peremehed, siis sulgpal-

TEGIN ENDALE HOOVI PEALE VÄIKESE SULGPALLIVÄLJAKU, KUS ME TAGUSIME HOMMIKUST ÕHTUNI.

lurid said umbes õhtul kaheksa ajal alles peale. Kõigepealt olid ässad, see tähendab Reet, Riina ja veel terve plejaad Eesti parimaid mängijaid. Meie, noored kutid, pääsesime mängima alles kell kümme või pool üksteist. Panime seal poole üheni välja. Sealt algas selline tõsisem treenimine. Mingit süstemaatilist õpetust kui sellist muidugi polnud. Helmut organiseeris, et pallid, reketid ja treeningtunnid olid olemas. Pidi ise uurima ja õppima.

Milline sinu sulgpallurikarjäär oli?

Olen Eesti meistrivõistlustelt võitnud kümme medalit, nendest kolm kulda.

Esimest korda osalesin meistrivõistlustel 1972. Päris esimesed Eesti meistrivõistlused peeti sulgpallis aastal 1965. Aktiivne mängija olin umbes 10-12 aasta jooksul.

Kuulusin kuskil seitsme-kaheksa aasta vältel ka Eesti koondisesse. Pärast võistlusspordist loobumist tegutsesin 15 aasta jooksul peatreenerina.

Treeneritöö juurde jõudsid sa juba sel ajal, kui ise sulgpalli 117

S U LG PALL

PREEMIAGA KAASNENUD 64 000 EUROT LÄHEB KÜMNE NOORSPORTLASE STIPENDIUMI SEEMNEKS

S

ulgpall on Mart Siliksaare elu ja seda näitab ka käesolev fakt.

Oma preemiaraha paneb ta noortele sulgpalluritele mõeldud stipendiumi seemneks. Triiton MTÜ stipendiumide eesmärk on tagada sulgpalluritele konkurentsivõimeline ettevalmistus, edukas osalemine riigisisestel võistlustel ja Eesti väärikas esindamine rahvusvahelistel võistlustel sh. tiitlivõistlustel. Rahaline toetus määratakse kuni kümnele sulgpallurile, kes on suutelised konkureerima kõrgetele kohtadele nii Eesti meistrivõistlustel kui ka rahvusvahelistel võistlustel.

Stipendiumit saavad taotleda kõikide Eesti sulgpalliklubide 14-25-aastased liikmed. Rohkem infot leiad Triitoni kodulehelt www.tartutriiton.ee Pildil sulgpalliklubi Triiton lapsed koos treener Mart Siliksaarega.

mängisid, aga kuuldavasti ei juhendanud sa alguses üldse mitte sulgpallureid?

1968. aastal võeti mind tööle Tammelinna spordimetoodikuks. Iga majavalitsuse juures pidi toona olema spordijuht, kes tegeles piirkonnas laste spordi edendamisega. Pidin läbi aasta aktiivsete lastega tegelema ja nende spordialast tegevust organiseerima. Kuna olin noor mees ja saavutusvajadust oli omajagu, siis treenisin jalgpallivõistkonda, jäähokivõistkonda ja teisi alasid ka veel sinna juurde. Saime toimetada Tamme staadioni lisaväljakul. Jalgpalli- ja hokisatsid said lõpuks nii heaks, et Tartus olime absoluutses tipus. Jõudsime ka Eesti finaalidesse ja isegi üleliidulisse finaali.

Tundsid sa kohe, et sul on treeneritööks vajalikud omadused olemas?

Seda tundsin ma kohe. See amet mulle meeldis. Minu puhul võib tegelikult tänase päevani öelda, et töö ja hobi vahel

118

on võrdusmärk.

Peagi tekkis võimalus alustada treeneritööga lastestaadioni juures, kus ma siis koordineerisin juba ülelinnalisi üritusi.

Koostasin koondisi, kes mängisid jalgpalli Eesti meistrivõistlustel jne. Olin aastani 1978 jalgpalli- ja jäähokitreener. Kusjuures pärast seda olin ma veel kaheksakümnendate keskpaigani aktiivne jalgpallikohtunik ja mind on valitud isegi kümne parema tippkohtuniku hulka Eestis.

pidanud. (Naerab.) Sellist monotoonset asja ma teha ei taha. Hasarti ja põnevust peab olema. Ja toona olidki sportlikud noored väga mitmekülgsed. On tõsiasi, et tänapäeva noored teevad ainult ühte asja või ei tee üldse midagi. Mõned ei oska palligi visata. Paljud 10-aastased ei oska isegi joosta jne. Sellest on väga kahju ja mida aeg edasi, seda hullemaks asi läheb. Ei ole enam seda, et laps tuleb pärast kooli koju, viskab koti nurka ja läheb mängib jalgpalli, korvpalli või rahvastepalli.

Oled siis ikka väga mitmel rindel spordiga seotud olnud.

Kuidas sai sinust lõpuks sulgpallitreener?

Kõik sportmängud mulle väga meeldivad.

Korvpalli mängisin ka täitsa heal tasemel.

Mis mulle ei sobinud, olid üksluised alad – jooksmine, suusatamine. Olen kehakultuuriteaduskonna lõpetanud ja seal oli vaja aja peale suusatada kümme kilomeetrit. See oli üks kuradima piinarikas distants. Andsin endale lubaduse, et kui ma üldse selle kümme kilomeetrit ära sõidan, siis rohkem ma oma elus aja peale ei suusata ja sellest olen kinni

Jalgpall viskas ühel hetkel üle. Seitsmekümnendate keskel tekkis seal palju probleeme.

Eesti meistrivõistlused olid organiseeritud nii, et A klass mängis kevadel, kui õues oli õudne pori ja suvel ei tehtud midagi.

Sügisel oli teine ring, kui tingimused olid jälle kehvad. Selline jama käis ja organisatsioon oli suhteliselt nõrk. Pöörasin otsa ringi ja viisin kõik oma jalgpallikutid sulgpalli mängima. Kahe-kolme aastaga olid kõik oma vanuses Eesti tipus. Alguses oli kole raske, WWW.AJAKIRITENNIS.EE

sest sulgpall ei olnud olümpiaala ja oli väga keerukas leida kohta, kus harjutada. Selleks, et noored saaksid harjutada, olin sunnitud minema Tamme kooli kehalise kasvatuse õpetajaks. Seal saime poolteist sulgpalliväljakut maha joonida ja töö võis alata. Kuna saal oli nädala sees teiste alade poolt hõivatud, siis meile jäid kasutuseks nädalavahetused.

Tõmbasime kaks päeva nädalas täie jõuga.

Seejärel sebisin ennast Tartu 3. keskkooli õpetajaks, sest seal oli mul võimalus maha joonida juba neli sulgpalliväljakut. Tihti alustasime treeningutega kell 6.30 hommikul.

Seal saime alguses samuti ainult nädalavahetusel mängida. Aasta-aastalt saime rohkem aegasid ja lõpuks ka kolm-neli korda nädalas treenida. Siis hakkasid ka tulemused tulema.

Kust ammutasid treeneritöö jaoks vajalikke teadmisi?

Reisisin koos sportlastega palju mööda Venemaad. Seal kohtusin nii paljude erinevate treeneritega ja sain palju uusi teadmisi, mida proovida ja mida teha teistmoodi.

Samuti organiseeris NSV Liidu spordikomitee igal aastal paar sellist väga-väga

KEVAD 2022

TREENER PEAB OLEMA LAHTINE, AVATUD INIMENE. KINNISED INIMESED TREENERIKS EI SOBI. TRENN PEAB OLEMA SELLISELT ÜLES EHITATUD, ET SEE PAKUKS ÕPILASTELE HUVI. NEIL PEAB OLEMA SÄRA SILMADES.

head seminari, kus esinesid rahvusvahelised treenerid. Üheksakümnendate alguses organiseerisin ma kuskilt välismaalt ühe õppematerjali ja selle tõlkisid eesti keelde harrastusmängijad eesotsas legendaarse Vello Läänega ja suutsime isegi välja anda.

Olen sellist maailma metoodikat kogu aeg

www.restoranguru.ee

kasutanud ja teen seda tänase päevani.

Olen alati olnud seda meelt, et tuleb olla asjadega kursis, muidu jääd teistest maha.

Heal treeneril peab olema teadmiste janu.

Mina olen suur raamatusõber. Mul on kodus umbes neli tuhat raamatut.

Millised omadused peavad ühel edukal treeneril lisaks erialastele teadmistele veel olema?

Treener peab olema lahtine, avatud inimene.

Kinnised inimesed treeneriks ei sobi. Trenn peab olema selliselt üles ehitatud, et see pakuks õpilastele huvi. Neil peab olema sära silmades. Need on head treeningud, kui õpilased tulevad ja ütlevad, et oi kui kiiresti aeg läks. Head sportlased tulevadki nendest, keda tuleb põhimõtteliselt saalist luuaga välja ajada. Treeneril peab olema oskus vaadata, kas treenitaval on tahe saavutada edu ja selle nimel pingutada.

Teine asi on see, et kõik tegevused peavad olema eesmärgistatud. Igal treeningul on eesmärk, igal võistlusel on eesmärk. Ilma eesmärgita ei ole võimalik saavutussporti

119

S U LG PALL

teha. Sportlane peab iga päev olema pisut parem, kui ta oli eile. See tähendab, et igal treeningul pead sa mugavustsoonist väljuma. Kui sa suudad ennast järjepidevalt mugavustsoonist välja viia, siis sealt tulebki meisterlikkus.

Lisaks on veel see teema, et kui treener võtab endale sügisel gruppi näiteks kakskümmend õpilast, siis kevadeks peavad alles jääma vähemalt seitseteist-kaheksateist.

Treener peab suutma laste jaoks trenni huvitavaks teha. Kahte ühesugust trenni pole mõtet teha. Trennid peavad olema vaheldusrikkad, emotsionaalsed ja alati peab väike võistlusmoment sees olema. Hea treener on see, kes oskab oma teadmisi rakendada tulemuslikult igapäevases treeningtöös.

Treener peab olema sportlase jaoks autoriteet. Ei saa olla väga hea sõber. Treeneri ja treenitava vahele peab jääma teatav distants.

Mart Siliksaar Rio de Janeiro olümpiakülas sulgpallurite pressikonverentsil.

Sinu poolt 1999. aastal asutatud sulgpalliklubi Triiton on läbi aastate olnud äärmiselt edukas.

Mis on selle edu valem?

Süsteemsus. Klubis töötab kümme treenerit ja igal treeneril on konkreetsed ülesanded.

On treenerid, kes töötavad lastega, harrastajatega ja treenerid, kes juhendavad tippsportlasi. Tänu sellisele spetsialiseerumisele meil hästi lähebki. Meil on loomulikult ka väga head treenerid, kes on arvestatavad oma ala tõelised profid ja seavad tööle kõrged eesmärgid.

Klubi eripära on veel see, et me ei lase suve kunagi hukka. Meil on juba kakskümmend aastat, et igal suvel pakume lastele sada trenni. Juunist kuni augusti lõpuni saavad noored treenida kümme korda nädalas. Suvi on selline aeg, kus noored on vaimselt erksad ja nad on koolist vabad.

Nad saavad rahulikult pühenduda sportlikule tegevusele. Paljud arenevad selle kolme kuuga rohkem kui terve kooliaastaga.

Lisaks sellele on meil suurepärane suvelaager, mida me korraldame Kilingi-Nõmmel. Seal on ideaalsed tingimused treeninglaagri korraldamiseks – elamine, söökla, suur spordisaal ja staadion kõik ühes kohas. Samuti palkame suvel välistreenereid sulgpallureid juhendama. Me ei taha nokitseda omaette, vaid tahame olla maailmakodanikud. Suviti on meiega koostööd teinud mitmed välistreenerid Hispaaniast, Venemaalt, Malaisiast. Meil on ka väga head sidemed Taani legendaarse sulgpalluri Peter Gade akadeemiaga ja mitmed meie parimad on saanud võimaluse osaleda selle akadeemia treeningtöös.

120

OLÜMPIAL OSALEMINE ON IGA TREENERI JA SPORTLASE SUUR UNISTUS. SEE ANNAB KOHUTAVALT PALJU JUURDE MAAILMAPILDI LAIENEMISELE JA ISIKLIKULE ARENGULE. Mida riiklik elutööpreemia sinu jaoks tähendab?

See on väga suur tunnustus ja au selle eest, mida olen elu jooksul teinud. Põhimõtteliselt tähendab see, et olen õiget asja ajanud. Sport on mulle väga palju meeldivaid hetki, positiivsust ja energiat toonud. Olen väga tänulik Eesti valitsusele selle preemia eest.

Elutööpreemia ei tähenda muidugi seda, et mu elutöö oleks tehtud ja ma viskaksin jalad seinale. Ma soovin organiseerida nii, et Annelinna tuleb uus spordihoone, kus on 12 sulgpalliväljakut, liivaspordi väljakud, jõusaal ja ronimisseinad. Minu elutöö on tehtud siis, kui see hall saab püsti ja leiab hommikust

õhtuni sulgpallurite poolt kasutust. Tegevus peaks seal käima kukest koiduni. Kui kõik laabub, siis maikuus alustatakse ehitusega ja prognooside kohaselt peaks spordihoone valmima pooleteise aastaga. Tänu uuele hallile tahan viia meie klubi liikmete arvu tuhandeni.

Mida pead enda treenerikarjääri kõige suuremaks saavutuseks?

Olümpial osalemine on iga treeneri ja sportlase suur unistus. See annab kohutavalt palju juurde maailmapildi laienemisele ja isiklikule arengule. Võiks öelda, et see on treeneri professuur. Seal on koos erinevate spordialade parimad treenerid. Nendega suhtlemine on nagu suur õppetund. Olümpiamängudele pääsemine on sportlasele suur eesmärk ja omaette saavutus on sinna jõudmine. Kui Kristin Kuuba lõpetas gümnaasiumi, siis ta oli 18-aastane ja tema koht oli maailma edetabelis 300-400 vahel, nelja aasta jooksul tegime nii head tööd, et ta on tänaseks tõusnud 48. kohale ja see tagas ka osalemise Tokyo olümpial, kus ta tundis võidurõõmu ja lõpetas esimesed olümpiamängud 15. kohaga.

Osalemine kolmedel olümpiamängudel on kahtlemata minu treenerikarjääri tipphetked.

Olen näinud näiteks väga lähedalt, kuidas Usain Bolt jookseb 100 meetrit, vahetanud mõtteid suure hulga tipptreeneritega ja saanud väga palju targemaks.

WWW.AJAKIRITENNIS.EE

UUSKE VADKOL L E KT SI OON! WWW. L ENNE. EE/EPOOD

S U LG PALL

Yonex Estonian International:

Kristin Kuuba

jättis võidu kodumaale Tähtsaim Eestis peetav iga-aastane rahvusvaheline sulgpalliturniir Yonex Estonian International oli pärast aastast sundpausi (põhjuseks ikka see va koroona) tagasi ning 13.–16. jaanuarini võõrustas vana hea Kalevi spordihall reketimeistreid Euroopast, Aasiast, Ameerikast ja Aafrikast.

TEKST: TOIVO KIVIMETS FOTOD: OLEG HARCHENKO / ESPL

Kristin Kuuba

K

ohal olid kõik Eesti paremad ning kolmes mänguliigis oli võõrustajatel ka kõrgeim asetus – Raul Mustal ja Kristin Kuubal üksikmängudes ning Kati-Kreet Marranil ja Helina Rüütlil paarismängus.

Kuuba õigustas esimest asetust Oma esimest asetust suutis neist ainsana kaitsta Kuuba, kes naiste üksikmängu

122

finaalis alistas aasta viiendal päeval 18-aastaseks saanud Thamonwan Nithiittikrai (Tai) 19:21, 23:21, 21:15. Tartlanna juhtis avageimis veel 19:17, kuid tailanna mängis edasi täpsemalt ja võitis 21:19. Tasavägises teises geimis jõudis Kuuba agressiivse rünnakuga seisul 20:19 esimese geimpallini ent alles 22:21 pealt lendas Tallinnasse juunioride maailma edetatabelis 15. koha omanikuna saabunud tailanna vastus küljeauti. 23:21 Kuubale. Kolmandas geimis ei

pääsenud Nithiittikrai kordagi juhtima.

Kuuba sundis 2018. aastal Aasia U-15 meistrivõistlustel hõbemedali teeninud vastase järjest eksima ja võitis 21:15.

Kuubast sai teine eestlane, kes koduse International Seriesi turniiri võitnud. 2017. aastal sellega esimesena hakkama saanud Raul Must lootis viis aastat hiljem võitu korrates oma pikale ja edukale karjäärile punkti panna. Esimese kahe vastasega Indiast ja Malaisiast sai 34-aastane neljaWWW.AJAKIRITENNIS.EE

kordne olümpiamees meeste üksikmängus kenasti hakkama, saatuslik tõrge tekkis veerandfinaalis venelase Georgi Karpoviga.

Avageimis oli omaaegsel U-17 vanuse­ klassi Euroopa meistril Karpovil eduseisul 20:16 kasutada ridamisi geimpalle. Juhtus aga nii, et selle geimi viimased kuus punkti kanti Musta arvele ning hoopis tema võitis geimi 22:20! Teine geim kuulus siiski sitke kaitsega venelasele 21:15 ja kolmaski 21:14.

Esikohamänguni ei jõudnud siiski ka Karpov, sest kaotas poolfinaalis kahes geimis Jing Hong Kok’ile (Malaisia).

Viimane omakord pidi finaalis tunnistama viimaseid päevi 16-aastase Prantsuse ime(­ noor)mehe, 2021. aastal U-17 vanuseklassis nii üksik- kui ka paarismängus Euroopa meistriks kroonitud Alex Lanier’ paremust 22:20, 21:14.

Naispaar langes poolfinaalis, kõik esikohad Taisse Kati-Kreet Marran ja Helina Rüütel jõudsid naiste paarismängus veerandfinaali vaid ühe matšivõiduga, sest loosi armulikkusest oli esimesena asetatud paar avaringist prii.

Reede hilisõhtul saadi kahes geimis võit Singapuri paari üle ning koht poolfinaalis tagati 2:1 eduga inglannad Abbygael Harris ja Hope Warner üle mängides.

Poolfinaalis said Marran ja Rüütel jõudu proovida Venemaa sulgpallikoolkonna esindajate, kolmanda asetusega Viktoria Kozõreva ja Maria Suhhovaga. Vene paar jäi kolmegeimilises ja 1:08 väldanud mängus peale 17:21, 21:16, 22:20. Finaal venelannadele enam nii õnnelik ei olnud, sest teise asetusega Chasinee Korepap ja Jhenicha Sudjaipraparat (Tai) said kindla võidu 21:14, 21:15.

22-aastane Sudjaipraparat lahkus Tallin­ nast kahe esikohaga, sest tailaste omavahe­ liseks mõõduvõtuks kujunenud segapaa­ rismängu finaalis alistati koos Ratchapol Makkasasithorniga kaasmaalased Rutta­ napak Oupthong ja Chasinee Korepap 21:15, 21:14. Parima Eesti segapaarina jõudsid Kristjan Kaljurand ja Helina Rüütel veerandfinaali, kus kaotasid Venemaa paarile Nikolai Ukk ja Aljona Jakovleva.

52 minutit väldanud heitluse kõik kolm geimi lõppesid tulemusega 21:19, neist teise võitsid eestlased ja seda 12:17 kaotussei­ sust.

Meeste paarismängu finaalis tulistasid palli üle võrgu samuti kaks Aasia paari.

Võitsid taas Tai kuninga alamad Rutta­ napak Oupthong ja Sirawit Sothon, kuid ühe geimivõidu teenisid ka nende Singa­ KEVAD 2022

Helina Rüütel ja Kati-Kreet Marran.

puri kodanikest vastased Danny Bawa Chrisnanta ja Jun Liang Andy Kwek. Numbrid olid võitjate poolelt vaadates 21:17, 17:21, 21:16. Parimad Eesti paarid, Kristjan Kaljurand ja Raul Käsner ning Andrei Schmidt ja Hugo Themas, jäid pidama teise ringi ehk 16 parema sekka.

Must võitis üksikmängus 17. meistrikulla järjest Vaid kolm nädalat pärast külaliste lahkumist oli Kalevi hall taas sulgpallurite päralt, sest selgitamisele tulid Eesti meistrid, 58. korda ajaloos. Koroonaviiruse tõttu jäi kahe meistrivõistluse vahele alla poole aasta, sest 2021. aasta turniir oli võimalik ära pidada alles augustis Tartus.

Varasemalt kolmel aastal (2017, 2020, 2021) kogu võimaliku kulla rehitsenud Kuuba keskendus seekord vaid naiste üksikmängule ning kuuenda järjestikuse tiitli poole liikumisel tal kodus pingeid ei tekkinud. Klubikaaslase Helis Pajustega finaali mängides loovutas ta vastasele punkti alles 12:0 eduseisus ning võitis esimese geimi 21:2. Teine geim oli veidi „inimlikum“ ent vääramatu jõud siiski võidutses – 21:17.

Veebruaris 25-aastaseks saanud Kuubal on nüüd Eesti meistrivõistlustelt võidetud ka 25 medalit (16+5+4), neist üheksa üksikmängus.

Meeste üksikmängu kulla pärast mängisid neljandat aastat järjest samad mängijad – Raul Must (Tondiraba SK) ja Karl Kert (Veeriku Badminton). Seni oli seis kolm-null ja nüüd neli-null. Karjääri lõpusirgel tegutsenud Must suutis Eesti meistrivõistluste meeste üksikmängus 2006. aastal alustatud suurepärast seeriat jätkata ja võita kahes geimis 21:16, 21:11.

Numbrite poolest peeti finaal ehk aga juba poolfinaalis, kus 17-aastane Tauri Kilk (Triiton) suutis suurmeistrilt geimi näpata.

Must alustas veenvamalt, võites avageimi 21:12, kuid teise geimi

KUUBAST SAI TEINE EESTLANE, KES KODUSE INTERNATIONAL SERIESI TURNIIRI VÕITNUD.

123

S U LG PALL

58. EESTI MEISTRIVÕISTLUSED 4.–6. veebruar 2022 Tallinn, Kalevi spordihall

MEESTE ÜKSIKMÄNG 1. Raul Must 2. Karl Kert

3. Tauri Kilk

Tondiraba SK Veeriku Badminton Triiton

NAISTE ÜKSIKMÄNG 1. Kristin Kuuba Triiton 2. Helis Pajuste Triiton 3. Ramona Üprus TÜASK

MEESTE PAARISMÄNG

Kristjan Kaljurand ja Raul Käsner TÜASK 2. Mikk Järveoja ja Mihkel Talts TÜASK/Triiton 3. Rainer Kaljumäe ja Karl Kert Veeriku Badminton 1.

NAISTE PAARISMÄNG

Kati-Kreet Marran ja Helina Rüütel Triiton 2. Kertu Margus ja Editha Schmalz TÜASK/Tondiraba SK 3. Hannaliina Piho ja Sale-Liis Teesalu TÜASK 1.

Raul Must jagu pallivahetusi andsid aga võidu tartlasele 21:18. Otsustavas geimis võttis 18:15 eduseisu jõudmine vanema mehe küll nähtavalt võhmale, kuid tema kogemused maksid kokkuvõttes siiski rohkem kui nooruseuljus – 21:17.

Eeldades, et tulevikus näeme Musta meistrivõistlustel vaid noorte sulgpallurite juhendajana, jäid tema numbrid võistlusaastatest 2003–2022 sellisteks: medaleid kokku 30, kuldasid 25, hõbedaid 3 ja pronkse 2. Kuldadest 17 tulid üksikmängus ning 4 nii mees- kui ka segapaarismängus.

Kuldade arvult on ta meistrivõistluste edukaim meesmängija läbi aegade, kuid medalite üldarvult jääb edetabelit juhtima Heiki Sorge 35 aurahaga (neist 21 kullad).

124

SEGAPAARISMÄNG

Raul Käsner a Kati-Kreet Marran TÜASK/Triiton 2. Tauri Kilk ja Helina Rüütel Triiton 3. Kristjan Kaljurand ja Hannaliina Piho TÜASK 1.

KULDADE ARVULT ON TA MEISTRIVÕISTLUSTE EDUKAIM MEESMÄNGIJA LÄBI AEGADE.

WWW.AJAKIRITENNIS.EE

www.yonexest.ee Euromekka Kaubanduskeskus, Punane 52, Tallinn Tel 5695 4629, tiia@yonexest.ee

Eesti naiste esireket Kristin Kuuba ning parim naispaar Kati Kreet Marran ja Helina Rüütel

S U LG PALL

Meeste paarismängus pikendasid Kristjan Kaljurand ja Raul Käsner (TÜASK) enda valitsusaega kaheksale aastale, sest kullamängus alistati teine Tartu paar Mikk Järveoja (TÜASK) ja Mihkel Talts (Triiton) 21:14, 21:19. Teist geimi juhtisid pikka aega Järveoja ja Talts, ent edu hoida ei suudetud. Viigist 15:15 sai korraks veel kolmene edu (18:15), kuid sinisärkides meistrid survestasid lõpus nii hästi, et otsutavad punkti langesid nende kasuks 6:1.

Käsner lahkus Kalevi hallist kahe kullaga, sest ehkki tartlaste siseasjaks kujunenud segapaarismängu finaalis olid Käsner ja KatiKreet Marran (Triiton) asetust arvestades oma vastastest Tauri Kilgist ja Helina Rüütlist (Triiton) kaks pügalat allpool, kajastus tulemuses just meespartneri suurem kogemus.

Mõlema geimi lõpus oli 33-aastane Käsner 16 aastat nooremast Kilgist veidi teravam ja nutikam ning võrdsete mängus see ka otsustas – 21:19, 21:19.

Marran krooniti samuti kaks korda meistriks, sest kui platsil on vastamisi maailma edetabeli 47. ja 1071. paar, siis võib tõenäolist võitjat ka kinnisilmi ennustada. Marran ja Helina Rüütel mängisid naispaarismängu finaalis oma esimese ühise kulla võitmiseks Kertu Margusega Tartust ja Editha Schmalziga Tallinnast ning jäid pingevabas õhkkonnas oodatult peale 21:10, 21:8. Marran on alates 2015. aastast Eesti tähtsaimalt jõuproovilt noppinud 14 (5+6+3) medalit, Rüütel alates 2011. aastast 15 (5+6+4) medalit.

EESTI EDETABELID seisuga 15. märts 2022

MEESTE ÜKSIKMÄNG (214) 1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

NAISTE ÜKSIKMÄNG (115) 1.

2.

3.

4.

5.

6.

Spordistipendiumide konkurss sulgpalluritele Sulgpalliklubi Triiton MTÜ (edaspidi Triiton) juhatus kuulutab välja avaliku konkursi spordistipendiumide (edaspidi stipendium) taotlemiseks. Stipendiumide eesmärk on tagada sulgpalluritele konkurentsivõimeline ettevalmistus, edukas osalemine riigisisestel võistlustel ja Eesti väärikas esindamine rahvusvahelistel võistlustel sh. tiitlivõistlustel. Rahaline toetus määratakse kuni kümnele sulgpallurile, kes on suutelised konkureerima kõrgetele kohtadele nii Eesti meistrivõistlustel kui ka rahvusvahelisel areenil.

Stipendiumit saavad taotleda kõikide Eesti sulgpalliklubide 14–25-aastased liikmed, toetuse suurus oleneb kandideerija sportlikust tasemest ja arengust. Stipendiumeid makstakse igakuiselt alates 1. maist 2022 kuni 31. detsembrini 2022, väljamakstav summa jääb vahemikku 200–1000 eurot kuus. Triitoni stipendium on vabastatud tulumaksust.

Vabas vormis koostatud taotlus stipendiumi saamiseks on oodatud e-kirja aadressil triiton@hot.ee, kandideerimine lõpeb 12. aprillil 2022. Lisateavet saab samale aadressile

126

Raul Must Tondiraba SK Karl Kert Veeriku Badminton Mihkel Laanes Triiton Mikk Järveoja TÜASK Hans-Kristjan Pilve Veeriku Badminton Tauri Kilk Triiton Mario Kirisma TSKeskus Ragnar Sepp Tondiraba SK Rannar Zirk TÜASK Rene Leeman TSKeskus

Raul Käsner ja Kristjan Kaljurand.

Kristin Kuuba Getter Saar Helis Pajuste Catlyn Kruus Ramona Üprus Kati-Kreet Marran

Triiton Tondiraba SK Triiton Triiton TÜASK Triiton

14 463 5390 3879 3660 3300 3260 3240 3040 2880 2880

(25) (29) (14) (5) (10) (5) (7) (22) (11) (9)

22 150 6470 5990 5210 4200 3233

(39) (12) (33) (10) (15) (6)

kirjutades. Taotluses peaksid kindlasti kirjas olema sportlase senise karjääri kolm parimat tulemust; lähim ja kaugem eesmärk spordis ning vastus küsimusele: „Miks olen just mina stipendiumi vääriline?“ Stipendiumitaotlusi hindab komisjon koosseisus Mart Siliksaar (komisjoni esimees, Triitoni juhatuse liige), Robert Kasela (Triitoni treener), Mihkel Talts (Triitoni treener) ja Silja Segal (Triitoni treener).

Komisjoni otsusest teavitatakse stipendiumi taotlejaid kahe nädala jooksul pärast avalduste esitamise tähtaja lõppu. Stipendiaadiga sõlmitakse stipendiumileping.

WWW.AJAKIRITENNIS.EE

7.

8.

9.

10.

Emili Pärsim Karina Kapanen Elisaveta Berik Marelle Salu

Triiton Triiton Triiton Triiton

3160 3023,3 2883,3 2370

MEESTE PAARISMÄNG (343) 1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

Kristjan Kaljurand Raul Käsner Mikk Järveoja Mihkel Laanes Mihkel Talts Karl Kert Robin Schmalz Mario Kirisma Oskar Männik Rannar Zirk

TÜASK TÜASK TÜASK Triiton Triiton Veeriku Badminton TSKeskus TSKeskus TÜASK TÜASK

8080 8080 6380 5975 5670 5440 4140 4030 3960 3780

(9) (13) (6) (7)

(19) (21) (8) (9) (12) (12) (11) (10) (11) (10)

NAISTE PAARISMÄNG (264) 1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

Kati-Kreet Marran Helina Rüütel Catlyn Kruus Helis Pajuste Kertu Margus Editha Schmalz Ramona Üprus Sale-Liis Teesalu Heili Merisalu Emili Pärsim

Triiton Triiton Triiton Triiton TÜASK Tondiraba SK TÜASK TÜASK Nõo SK Triiton

21 230 (31) 20 650 (28) 5110 (11) 4210 (4) 4090 (9) 4090 (10) 3580 (12) 3180 (6) 3160 (8) 3110 (10)

SEGAPAARISMÄNG. MEHED (231) 1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

Mihkel Laanes Oskar Männik Kristjan Kaljurand Raul Käsner Mihkel Talts Vahur Lukin Robin Schmalz Hugo Themas Rannar Zirk Andres Aru

Triiton TÜASK TÜASK TÜASK Triiton Tallinna Kalev TSKeskus Triiton TÜASK Tallinna Kalev

11 040 5340 4830 4460 3310 3150 2633,3 2230 2146,7 2033,3

(10) (10) (8) (6) (8) (7) (8) (8) (5) (4)

TUGEVUS TEADMISTES JA TÖÖKUSES! Huvitav ja võimalusterohke aeg kinnisvaraturul nõuab professionaalse partneri kaasamist!

Oman kinnisvaramaaklerina 14 aastast kogemust ja olen selle aja jooksul näinud erinevaid perioode kinnisvaraturul.

Minu selja taga seisab üle kahesaja UUS MAA eksperdi, kes on pühendunud professionaalset teenust hindavate klientide ootuste ületamisele.

KRISTEL VIHALEM Kinnisvaramaakler +372 525 8536 kristel.vihalem@uusmaa.ee

SEGAPAARISMÄNG. NAISED (207) 1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

Helina Rüütel Kati-Kreet Marran Ramona Üprus Kertu Margus Helis Pajuste Hannaliina Piho Editha Schmalz Emili Pärsim Marta Emili Teller Andra Mai Hoop

KEVAD 2022

Triiton Triiton TÜASK TÜASK Triiton TÜASK Tondiraba SK Triiton TÜASK TÜASK

11 120 5640 5340 3410 2813,3 2790 2633,3 2220 2210 2146,7

(15) (8) (12) (9) (6) (4) (7) (8) (5) (5)

127

Rene Buschi Tennisekool AASTAST 1998

Terves kehas terve vaim! www.tc2000.ee

Rocca al Mare Tennisekeskus

T E N NIS E KE S KU S

ROCCA AL MARE TENNISEKESKUS MUUTUSTE TUULES Rocca al Mare Tennisekeskus on Eesti üks esimesi suuri tennisekeskuseid, mis sai alguse juba ligi 20 aastat tagasi. Keskuse põhitegevus on tennise- ja padeliväljakute rent ning tennise- ja padelikeskuse klubiline tegevus, lisaks tegeldakse turniiride ja ürituste korraldamisega ning pakutakse ruume üritusteks.

TEKST: GERLI RAMLER FOTOD: ROCCA AL MARE TENNISEKESKUS

„M

eie maja on aastate lõikes palju muutunud. Algul oli tegemist puhtalt tennisekeskusega, siis lisandus fitnessklubi, Sportland Tennise kauplus, 2016. aasta algul viie siseväljakuga PVC-hall ning sama aasta suvel avati kuus kunstmurukattega väliväljakut. 2017. aasta sügisel loodi siia Eesti esimesed padeliväljakud ning hiljuti on saanud uued katted nii tennise siseväljakud 1-4 kui ka padeliväljakud. Äsja avas uksed uus äge toidukoht Cafe Agassi,” tutvustab Rocca al Mare Tennisekeskuse tegevjuht Siim Tuus.

Uuendamine jätkub Ta lisab, et pidevalt tegeldakse olemasolevate väljakute ja keskuse uuendamisega, kuid pikemas perspektiivis on plaanis halli sisspääsu osa ja mõned teised ruumid loogilisemalt ringi mängida, sest pidev laienemine ning ümberehitused on oma lõivu võtnud. Rocca al Mare Tennisekeskus on suur, väga kõrge külastavatusega ning taset peab hoidma!

Tennisekeskuse südameks on kaks väga kvaliteetset spordikooli – Rene Buschi Tennisekool ja Fredi Vöörmani Tenniseakadeemia, mis pakuvad tenniseõpet nii lastele kui ka täiskasvanutele.

Igapäevastele treeningutele toovad vaheldust regulaarselt korraldatavad tenniseturniirid seltskondadele, harrastus- ja võistlussportlastele. Tennisesõpradele on avatud 9 tasemel kõvakattega siseväljakut ning suviti 6 kunstmurukattega väliväljakut.

Rocca al Mare Tennisekeskus ise tennisekoolide toimimise sisulisse poolde ei sekku, kuid see-eest on nende tiiva all Padel+ Akadeemia, mis on padeliõpet pakkuv litsentseeritud õppeasutus.

130

SEEGA EI OLE ENAM KÜSIMUS SELLES, KAS MÄNGIJAID JAGUB, VAID VÄLJAKUTE PUUDUSES. JA NÕUDLUS KASVAB KOGU AEG, PADELIMÄNGIJAID TULEB MUUDKUI JUURDE. Siim Tuus

Võimalus on valida kas grupitreeningute või individuaaltreeningute vahel, lisaks korraldab Padel+ Akadeemia ettevõtete üritusi, sünnipäevasid, turniire jne. „Meie tennise- ja padeliklubisse kuulub ligi 400 liiget ja lisaks on meil väga palju teisi regulaarseid külastajaid,” ütleb Tuus. „Eesti inimesele meeldib sport ja tennis on eriti populaarne. Pole ka ime, sest meie väga tugevad tennisistid Anett Kontaveit, Kaia Kanepi ja Jürgen Zopp on aastaid pakkunud väga häid mänge ja tublisid võite.

See annab harrastajatele ja trenniskäijatele palju lisajõudu ning motivatsiooni.

Siim Tuus Kui meie mängijatel turniiridel hästi läheb, tulevad ka harrastajad, reket käes, trenni! Nüüd püüame ka samaaegselt padelit populariseerida.”

Padelibuum on tulemas!

Padel jõudis Eestisse aastal 2017, kui Rocca al Mare Tennisekeskuses asendati kaks tenniseväljakut padeliväljakutega. Tegemist on Mehhikost 1960. aastatel alguse saanud ja seejärel üle Ladina-Ameerika ning Ameerika levinud mänguga, mis Põhjamaadesse jõudis Hispaaniast. „Mina usun, et tõsine buum on alles tulemas. Kui ma 2017. aastal käisin Soomes padeli Eestisse toomiseks eeltööd tegemas, oli Soomes alla 30 väljaku. Tänaseks on neid üle 700 ja aasta WWW.AJAKIRITENNIS.EE

Rocca al Mare tennisekeskus ootab kõiki mängima tennist ja padelit.

MIS ON PADEL?

P lõpuks üle 1000. Rootsis on enam kui 3000 padeliväljakut! Seega ei ole enam küsimus selles, kas mängijaid jagub, vaid väljakute puuduses. Ja nõudlus kasvab kogu aeg, padelimängijaid tuleb muudkui juurde,” räägib Tuus.

Eestis on täna 10 siseväljakut ja 8 alalist väliväljakut. Väljakud on näiteks Rocca al Mare Tennisekeskuses, Suur-Paala 19 Padel+ Kawes ja suvel lisandub Padel+ ketti kaks väliväljakut Kuressaares. Lisaks leiab väliväljakuid Pärnus, Paides ja Käsmus ning kohe on oodata uusi väliväljakuid Viljandisse. Padel+ keskuste harrastajate nimekirjas on üle 1000 inimese, regulaarselt käib KEVAD 2022

treenimas üle 70 noore ning enam kui 500 täiskasvanut. „Kõige parem reklaam on muidugi mängijate enda kogemus, sest lõbusa spordialana teeb padel reklaamitöö ise ära.

Kõige keerulisem on saada inimesi väljakule, edasine juba läheb iseenesest,” ütleb Tuus. „Kutsume ettevõtjaid, asutusi ja organisatsioone meile oma üritusi läbi viima, et inimesed saaksid padelit mängides oma meeskonnatööd katsetada ning sünergiat arendada. Oodatud on kõik, kel huvi midagi uut ja ägedat proovida!”

Tekkis huvi? Loe lähemalt: www.padelplus.ee

adel on lihtne ja meeleolukas reketispordiala, mis sobib igas vanuses ja füüsilises vormis liikumishuvilisele inimesele.

Kuna padelit mängitakse paarismänguna ning väljakut ümbritsevate seinte kasutamine on peale maapinnaga põrget lubatud, on tegemist ühe sotsiaalsema ja kaasahaaravama reketispordialaga. Padeli lihtsusele aitab kaasa kohustus lüüa serv põrkest ja puusast madalamalt ehk altkätt, vastupidi tennisele.

Padeli mängimiseks on vaja plastikust või süsinikkiust kattega keelteta ja aukudega reketit ning palle. Padeli pallid näevad välja samasugused kui tennisepallid, kuid sisaldavad vähem rõhku ning seetõttu ei põrka nii intensiivselt. Mängijatele on soovitatav kanda padeli või tennisejalatseid, et oleks võimalikult hea haarduvus kunstmurukattega väljakul,mida katab õhuke liivakiht.

Allikas: Eesti Padeli Liit

131

LIIGAT E N NIS

Naiste liigatennise eelmise hooaja kokkuvõte

Eelmise aasta viimases ajakirja Tennis numbris olid fookuses SEB Liigatennise meeste liigad. Üheks põhjuseks fakt, et naiste liigade 2021. aasta hooaeg lõppes veidi hiljem.

Nüüd toome ära 2021. aasta hooaja naiste liigade tulemused ja paremusjärjestuse.

TEKST JA FOTOD: TOOMAS KUUM

A

insana pikendati naiste esiliiga üksikmängu hooaega koroonapandeemia tõttu kahele aastale. Selles võistlusklassis selgub paremusjärjestus alles tänavu aasta lõpus (2021-2022). Momendil hoiab liidrikohta Kaia Kanepi õde Karin. Tema juhtpositsioon tundub üsna kindel, ent selle hoidmiseks või kindlustamiseks peab ta ikkagi aktiivselt osalema. sest kui kedagi jälitajatest saadab järgmisel kahel-kolmel etapil edu, võib pilt muutuda. Arvestada tuleb ka seda, et mõned eelnevate aastate edukad mängijad ei võtnud turniiridest palju osa.

Pandeemia jättis jälje Koroonapandeemia jättis muidugi jälje kõigile sarjadele: nakatumise tõttu turniirist loobumisi oli palju. Kokkuvõttes on isegi hea, et SEB Liigatennise sari sai pea täies mahus peetud, kuigi etappe oli kokkuvõttes vähem. Jätkub eelnevate aastate trend, et

NAISED ESILIIGA ÜKSIKMÄNG, VAHESEIS 15. MÄRTS, TOP 5: 1.

2.

3.

4.

5.-6.

132

Karin Kanepi 1057,50 punkti, Jaanika Ots 795,0, Anastassia Astrelina 652,50, Kadri Kukk 585,0, Elise Maria Leik ja Annika Suun 450,0.

Naiste teise liiga üksikmängu parimad Reet Sepp ja Helen Ilumets

NAISED TEINE LIIGA ÜKSIKMÄNG TOP 10 (12 turniiri, 64 mängijat): 1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

Reet Sepp 522,45 punkti, Helen Ilumets 399,6, Janika Roosimägi 355,5, Anastassia Solovieva 343,25, Nelli Sepp 332,5, Marina Sirel 220,0, Leone Kala 186,91, Annika Mändla 122,25, Kirsi Jundas 119,75, Kadri Räis 101,25.

neljandast liigast tõstetakse kõige enam mängijaid aste kõrgemale. Andekamad suudavad hooaja vältel nii palju oma mängu parandada, et neil pole neljandas liigas enam asja.

Eraldi äramärkimist väärib Tartu ja Viljandi harrastajate aktiivne osavõtt.

Peamiselt on see tingitud kohapeal tehtavast heast tööst ja klubide aktiivsusest. Tundub, et on veelgi reserve ning tennise mänguvõimaluste lisandumine annab liigatennisele ainult hoogu juurde.

Võtame kasvõi Hiiumaa tennisehalli valmimise, mis loob eelduse geograafia laienemisele.

Naiste teises liigas oli pikka aega liidripositsioonil Helen Ilumets, kes paraku suure töökoormuse tõttu koroonapandeemia ajal ei saanud kõikidel etappidel osaleda ning langes lõpuks teisel kohale ja võitis mitmekordse Eesti meistri Hindrek

NAISED KOLMAS LIIGA ÜKSIKMÄNG TOP 10 (15 turniiri, 114 mängijat): 1.

Kairi Maamets 220,75 punkti, 2.

Varje Viljari 157,50, 3.

Marianna Karm 136,0, 4.

Reelika Pukk 96,60, 5.

Helis Selge 94,50, 6. Kristina Gekk 85,0, 7.

Ludmilla Korobova 82,0, 8. Kristi Klass 77,0, 9.

Kristi Ziugov 63,30, 10. Ülli Ennuste 45,75.

WWW.AJAKIRITENNIS.EE

NAISED NELJAS LIIGA ÜKSIKMÄNG TOP 10 (22 turniiri, 121 mängijat): 1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

Varje Viljari 48,23, Liina Veskimäe 42,31, Kristi Ziugov 41,67, Mall Vendel 34,46, Carmen Kartau 31,10, Maarja Länts-Hansen 28,38, Kirsi Ansper 24,42, Silva Karjus 20,12, Kaia Aamisepp 17,95, Jana Reitsakas 16,68.

Sepa tütar Reet Sepp. Tema kolmest etapi­ võidust oli kõige väärtuslikum esikoht Mastersil, mille finaalis alistas ta just Ilumetsa, kelle arvele kogunes samuti kolm turniirivõitu. Pikka aega tundus, et esikohakonkurentsi lülitub ka Nelli Sepp, ent viimastel etappidel teda edu ei saatnud. Potentsiaali oleks ka Marina Sirelil, ent ta osales ainult kolmel etapil.

Kolmandas liigas tegi võimsa lõpu­ spurdi Kairi Maamets, kes võitis kõik viimased viis turniiri (kokku 6), kus ta kaasa tegi. Võimalik, et talle oleks enim konkurentsi võinud osutada Helis Selge, kelle hooaeg jäi pooleli lapse sünni tõttu.

Naiste neljanda liiga võitis teenitult Varje Viljari, kes hooaja viimastel kuudel ei võinud enam turniiridel osaleda, ent sellest piisas tiitli võitmiseks. Põhjus lihtne – mängutase tõusis niivõrd palju, et ta on peafavoriit juba ka kolmandas liigas.

Neljandas liigas piisas esikohaks kuuest etapivõidust. Kõigi eelduste kohaselt ootab teda järgmisel hooajal juba ülevii­ mine teise liigasse. Ilma Viljarita üllatas Mastersil kõiki Maarja Länts-Hansen, kuid esikolmikusse tõusmiseks sellest ei piisanud. Teiseks platseerunud Liina Veskimäe võidutses kokku neljal etapil.

Karin Kanepi valitseb mõlemas mänguliigis

Marianna Karm ja liigade edukamaid Varje Viljari

Erinevalt üksikmängust peet esiliiga paarismängus finaalturniir ja selgitati hooaja parimad. Siingi valitses Karin Kanepi, kes võitis kaks etappi, mõlemad koos Karin Küttisega. Tänu esikohale finaalturniiril tõusid esikolmikusse Inga Drobet ja Johanna Orav. 2022. aastal tõenäoliselt konkurents tiheneb ja hooaja

NAISED ESILIIGA PAARISMÄNG TOP 10

NAISED TEINE LIIGA PAARISMÄNG TOP 10

(6 turniiri, 30 mängijat):

(12 turniiri, 98 mängijat):

1.

Karin Kanepi 1391,25 punkti, 2.-3. Inga Drobet ja Johanna Orav 1301,25, 4.

Karin Küttis 1188,75, 5.

Riin Veiram 742,50, 6. Helen Tälli 585,0, 7.-8. Merlin Müür ja Anu Sisask 549,0, 9.-11. Inga-Kai Polonski, Kirsi Raudsepp ja Elena Tregubova 450,0 punkti.

1.

KEVAD 2022

Anastassia Solovieva 387,75 punkti, 2.

Marina Sirel 370,75, 3.-4. Kai Uudeküll ja Ülle Kirsimägi 363,25, 5.

Liisi Järvesalu 325,0, 6.-7. Katrin Liivamägi ja Anu Kaasik 278,25, 8. Kati Voolas 270,75, 9.

Gajane Filantshuk 267,50, 10. Helen Ilumets 254,25.

lõpuks võib paremusjärjestus võrreldes eelmise aastaga muutuda.

Teise liiga paarismängus oli seis enne Mastersit kõige segasem. Lõppjärjestus näitab, et vahed olid väga väikesed, kindlat valitsejat polnud. Kaks etapivõitu kogunes üldvõitja Anastassia Solovieva, kolm Kai Udekülli, Ülle Kirsimägi, Katrin Liivamägi ja Anu Kaasiku kontole. Uudeküllile ja Kirsi­ mäele ei piisanud Mastersi võitmisest.

Kolmanda liiga paarismängus võttis oma teise üldvõidu liigatennises Varje Viljari.

Seda koos paarismängupartneri Marianna Karmiga. Kokkuvõttes ei mahtunud pare­ mikku Mastersi võitnud Külli Toots ja Ragne Riim. Kolmanda liiga osavõtjate arv järjest kasvab, seda ka tänavu.

Tänavu plaanis rohkem etappe Koroonapiirangud kogu aeg leevenevad, mistõttu peetakse sel aastal rohkem etappe ning kui varem oli paljudes liigades üks etapp kuu kohta, siis nüüd saab neid olema vahel ka kaks. See loob paremad võimalused mängijatele, kes võib-olla ei saa osaleda igal kuul. Meeste liigadel peatume taas ajakirja Tennis järgmises numbris. Elav­ nenud on meeste esiliiga ja kolmanda liiga paarismäng.

Punktisüsteem on teinud läbi mitmeid muudatusi, eelkõige väheneb lõtk esimese ja teise liiga vahel, kus teise liiga tipp on võime­ line arvestatavat konkurentsi pakkuma aste kõrgemal mängivatele tennisistidele.

Seda kinnitab fakt, et esiliigasse üle viidud mängijad jõuavad ka seal veerandfinaali ja kaugemalegi. Endiselt on õhus esiliiga paaris­ mängu sarja taastamine, ent momendil pole tingimused veel päris küpsed.

NAISED KOLMAS LIIGA PAARISMÄNG TOP 10 (13 turniiri, 133 mängijat): 1.-2. Varje Viljari ja Marianna Karm 107,75 punkti, 3.-4. Karin Kask ja Stiina Liivrand 88,50, 5.

Kairi Maamets 85,0, 6. Kaie Aamisepp 80,0, 7.

Sirli Ottis 72,25, 8. Ragne Riim 65,28, 9.

Kadri Taalfeld 65,25, 10. Külli Toots 61,60.

133

HE A T E ADA

AKTIIVNE PUHKUS KUUTSEMÄEL IGAL AAS T

K

uidas Kuutsemäel hetkel läheb, kui hooaeg on vaheldumas ja kevad algamas?

Lõppev talvehooaeg oli Kuutsemäe jaoks paras katsumus. Avasime suusahooaja suurte piirangute saatel, uue tooltõstuki käivitamine nõudis planeeritust kauem aega ja ei jäänud meiegi personal haigustest puutumata. Õnneks oli talv ise super ilus ja tuhanded inimesed said taaskord nautida täiel rinnal mäesuusarõõme. Hetkel käib keskuses endiselt vilgas töö, katame järgmiseks hooajaks ette toodetud lund, et uut suusahooaega saaks alustada võimalikult vara. Kuigi nõlvad on veel lumised, siis päike käib juba kõrgelt ja mõtted liiguvad juba kevad-suvistele tegevustele.

Kuutsemäel on tegemist ja sportlikku meelelahutust nii talvel kui suvel. Millist perioodi end jaoks olulisemaks peate?

Kahtlemata on Kuutsemäe eelkõige talviste tegevuste poolest tuntud, kuid vähemalt sama tähtsaks peame ka kevad-suvist perioodi. Kuutsemäe on suvel tõeline looduspärl - need lõputud rohelised aasad, kaunid vaated Lõuna-Eesti metsadele ja järvele. Seda kõike tahaks veel rohkemate inimesteni tuua.

Milline roll on Kuutsemäel eestlaste mäesuusaharrastuse 134

Kuutsemäe Puhkekesus seostub paljudel just talvise suusatamisega. Tegelikult pakub Lõuna-Eesti turismipärl tegevusi aastaringselt. Sõidu eesmärk võib olla erisugune sealhulgas tennisepuhkus. Vestlesime Kuutsemäe Puhkekeskuse juhataja Keiu Aruväliga talve- ja suveperioodide erinevusest.

TEKST: AJAKIRI TENNIS FOTOD: KUUTSEMÄE PUHKEKESKUS

kujunemise juures? Eks mitmed alles õpivad seal sõitma, paljud aga ihkavad juba kõrgematele mägedele.

oma suusapuhkused Kuutsemäel veetma, kuid rõõmuga anname endast parima, et see harrastus jõuaks võimalikult paljude inimesteni Eestis. Võib öelda küll, et puhkus Courchevel’is saab siiski alguse Kuutsemäel.

Kõigil Eesti mäesuusakeskustel on selle ala harrastamisel väga tähtis roll. Ilmselt on vähe neid inimesi, kes oma oskused kõrgetes mägedes omandavad, kuid samas siin omandatud oskuste ja emotsiooni baasil tekib enamus inimestel siiski soov kõrgemaid mägesid külastada. Me kindlasti ei eeldagi, et inimesed peaks kõik

Suvel on variant mängida ka teie juures tennist ja korraldada tenniselaagreid. Mida täpsemalt ses osas pakute?

Kuutsemäe Puhkekeskuses korraldatakse WWW.AJAKIRITENNIS.EE

S TAAJAL tenniselaagreid juba aastast 1997. Täna on meil 3 kaasaegset ITF sertifikaadiga (fast 3) kunstmuruväljakut. Väljakud asuvad majutus- ja toitlustushoonete vahetus läheduses, sealsamas on ka Kuutsemäe paisjärv mõnusaks lõõgastumiseks pärast palavaid tunde tenniseväljakutel.

Kuutsemäe pakub 4 erineva raskusastmega discgolfi rada, järvel saab aerusurfi lauaga sõita või seltskonnaga SUP Polo’t mängida.

dunud, et leiame ka tennisetreeneri, kui oma soovist aegsasti ette teatada.

Just nimelt, lisaks eelmainitule on LõunaEestis parimad tingimused rattaga ringi liikumiseks, seda nii sportlike eesmärkide poole pürgimiseks, kui lihtsalt looduskaunite paikade avastamiseks.

Liiklus on pigem hõre, kaunist loodusest ümbritsetud vahelduv maastik on

ratturi unelm. Lisaks on meilt võimalik laenutada ka elektrirattaid või külastada Väikesel Munamäel asuvat rattaparki ja peale aktiivset päeva einestada Munaka Restos.

Teie üks eelis on kindlasti see, et lisaks tennisele Milliseid majutus ja saab suvel teie juures toitlustamise võimalusi kõndida või jooksmas Kuutsemäe hetkel pakub?

Kui seltskond on koos, aga tennisetreenerit pole, käia, ujuda mitmes Majutuda saab puhkemajas ja külaliserinevas kohas, kaugel siis kas lahendate ka temajas. Täpsem info meie kodulehel pole golfiväljak jne. Nii selle probleemi? www.kuutsemae.ee. Gruppide toitlusAnname endast igal juhul parima, et kõik et võimalus ideaalne tamine toimub meie külalistemaja trahmured lahendada ja oleme üsna veen- aktiivne puhkus veeta? teris, kus meie oma kokad valmistavad Alati on küsimus, mida teha pärast tennisetreeningut. Mida suvine Kuutsemäe soovitab?

KEVAD 2022

maitsva ja tervisliku toidu kohapeal.

Kõigil on loomulikult võimalus ka ise toitu valmistada – kõik puhkemajad on varustatud kaasaegse köögiga ja saab ka vabas õhus grillida. Seega on kõik oodatud meie juurde, et veeta mõnus puhkus — seda nii talvel kui ka suvel.

135

RU B RIIK

Iga spordialaga kaasneb paratamatult vigastusi.

Nii ka tennises. Uurisime ortopeed dr. Mihkel Mardna käest, kuivõrd on oluline lapseeas loodud põhi, et ennetada vigastusi ja kuidas juba tekkinud vigastuste eest hoolitseda.

TEKST: AJAKIRI TENNIS FOTOD: PIXABAY, TENNIS ARHIIV

Vigastused,

KAS SPORDI LAHUTAMATU OSA?

M

illised on tänapäeval kõige levinumad tennisevigastused?

Tennisemängus suunatakse tekitatud kineetiline energia jalgadest läbi keha käeni, mis hoiab reketit. Asjata ei öelda, et kuni 50 % tennisemängus on jalgade töö.

Siit ka enamlevinud vigastused tennises: hüppeliigese ja kannakõõlusega seotud vigastused, põlve ja alaseljaga seotud vigastused, samuti on õla- ja küünarliigese vigastused üsna sagedased. Viimase puhul on nn „tennisemängija küünarliiges“ saanud

136

sellise nime just asjaolul, et tennisistidel on see sageli esinev vigastus.

Vigastuste puhul on üks halb asi see, et kui need juhtuvad väga noores eas, siis võib sinna taha jääda andeka noortennisisti terve karjäär. Mida peaksid noormängijate vanemad ja treenerid eelkõige ses osas arvestama?

Noores eas tuleb treenimisel arves-

tada seda, et füüsiline, funktsionaalne ja mentaalne treenitus on arendatavad ja neid kõiki tulebki arendada paralleelselt. Laste puhul on olulisem mängulisus ja mitte niivõrd võistlemine ning võitmine. Areng on igal lapsel ja noorel erinev ja treeneri oskus on ära tabada, kellele kui palju, mida ja millal anda. Tuleb arvestada, et kõigile ei ole antud eeldusi jõuda tipptasemel sporti, hoolimata valmisolekust teha selle nimel palju tööd ja omades entusiasmi selle töö tegemiseks.

Kuivõrd on vigastused nn WWW.AJAKIRITENNIS.EE

Ortopeedia Arstid AS on 2005. aastal asutatud erahaigla, mis pakub kompleksset ortopeedilist ravi alates eriarsti vastuvõttudest lõpetades keeruliste ortopeediliste operatsioonidega (sh endoproteesimine). Meie juurest saab abi praktiliselt kõigi liigeste (põlv, õlg, hüppeliiges, randmeliiges, labajalg, labakäsi jm) probleemide korral.

Meie haiglas töötavad Eesti tipportopeedid nagu dr Mihkel Mardna, dr Madis Rahu, dr Armin Heiman, dr Tauno Kalvet, dr Meelis Sula jpt. Lisaks võtavad Ortopeedia Arstides vastu lasteortopeed dr Silvia Nittim, neurokirurg dr Tarmo Areda, reumatoloog dr Eevi Pärsik ja valuraviarst dr Pille Ambur.

Võtame nüüd kliente vastu uuel aadressil Veerenni 51, Tallinn (Tehnika-Veerenni ringristmiku ääres). Sama hoone 8.korruse uues operatsiooniblokis teostame käesoleva aasta jaanuarist ka päevakirurgilisi operatsioone.

Meie teenused jagunevad:

ortopeedi ja lasteortopeedi vastuvõtt;

füsioteraapia (sh operatsioonijärgne);

reumatoloogi, neurokirurgi ja valuraviarsti vastuvõtt; vereplasmaravi (PRP-) ja hüaluroonhappesüstid; artroskoopilised operatsioonid; endoproteesimise operatsioonid; muu ortopeediline kirurgiline ravi (labajaladeformatsioonide korrektsioon, käekirurgia jm)

Täpsema info meil osutatavate teenuste ning spetsialistide kohta leiate meie kodulehelt: www.ortopeediaarstid.ee Kontaktandmed: Ortopeedia Arstid AS Tel 606 7747 E-post: orto@ortopeediaarstid.ee Aadress: Veerenni 51,10138 Tallinn www.ortopeediaarstid.ee

RU B RIIK

geneetilised ja inimene ongi oma organismi poolest neile vastuvõtlik?

Jah, ka nii on. Iga inimene, sealhulgas sportlane, on tulenevalt oma geneetilisest pärandist unikaalne. Unikaalne on ka iga sportlase tugiaparaadi ja muude organsüsteemide ülesehitus ja funktsioneerimine.

Ka mentaalse stressi taluvusvõime on n-ö emapiimaga kaasa antud, millele loomulikult sekundeerib tugevalt „varajane lastetuba“. Iga sportlase tugiaparaadi ülesehitus erineb peamiselt kollageenkiudude struktuuri poolest, mis paljuski määrab edaspidises elus ära tugiaparaadi enim koormatud segmentide koormustaluvuse. Seega vigastustest kõneledes ei saa me rääkida vaid õigest ja tasakaalustatud treeningust ning individuaalsest lähenemisest, vaid ka kaasaantud materjalist, millest tuleks tippsportlane vormida.

Kuidas nn rusikareeglina aru saada, millise vigastuse puhul võib treenimist ja võistlemist jätkata ja millal mitte?

Kinni teibitud tennisiste oleme ju päris palju võistlusmatšidel näha saanud.

Asjaolu, et mõnel sportlasel on võistlustel mõni kehaosa teibitud, ei pruugi veel näidata vigastuse olemasolu. Teipimist kasutatakse ka n-ö preventiivse meetmena, et teatud vigastuste tekkimist või taas tekkimist ennetada. Loomulikult on teipimise eesmärgiks paljudel juhtudel ka olemasoleva vigastuse süvenemise ärahoidmine. Hindamaks, millise vigastuse puhul saab treenimist ja/või võistlemist jätkata, tuleks hinnata kahte parameetrit: esiteks valusündroom ja teiseks vigastatud tugiaparaadi osa liikuvusamplituud. Need kaks määravad ära, kas sportlane saab treeningut ja mängu jätkata. Jätaksin siinkohal kõrvale spekulatsioonid stiilis, et kui olulise mänguga on tegemist ning samuti valuvaigistavad süstid, külmakotid ja teipimised.

Selge on see, et värske vigastuse korral treeningu või mänguga jätkamine suurendab kindlasti olemasoleva vigastuse süvenemise riski.

Kas reegel „soe enne ja külm peale pingutust“ kehtib ka tennise puhul?

Pigem jah. Aktiivse pingutuse korral on tähtis, et lihas-kõõlusaparaat oleks viidud võimalikult heasse töörežiimi, mis eeldab

138

teatud ettevalmistust (soojendust), mille tulemusena paraneb lihas-kõõlusaparaadis verevarustus ja elastsus. Tõsise treeningu ja/ või võistluse järel on lihastes tekkinud sageli nn mikrotraumad, mille järgselt külma/jää aplikatsioon (ka jäävann) vähendab turset ja tekkivat põletikufaasi, tagades niiviisi kiirema taastumise.

Üks hea viis vigastusi ennetada ja nendest taastuda on õiged harjutused piisavas koguses. Kuidas siin leida kõige parem ja endale isikupärane variant? dr. Mihkel Mardna

Siin ei ole kahjuks ühte ja õiget retsepti kõigile. Loomulikult tingib konkreetne spordiala teatud kindlate harjutuste tegemise vajalikkuse, kuid nagu juba varasemalt mainitud sai, erineb iga sportlane nii oma füüsilise, funktsionaalse, kui mentaalse võimekuse poolest teisest, mis tingibki paljudel juhtudel nn individuaalse lähenemise vajalikkuse, kus hinnatakse konkreetse sportlase nõrkasid ja tugevaid külgi ning tehakse plaan, kuidas nõrgemate segmentide ülesehitamine teha nii, et tugevad küljed ei kannataks.

Tennis muutub tänapäeval järjest atleetlikumaks. Mida see eelkõige eeldab, et vigastusi vältida?

Mida jõulisemaks ja kiiremaks muutuvad sportlased, seda suuremat kineetilist energiat nad treeningutel ja võistlustel „toodavad“. See omakorda tingib kindlasti tõsisemate vigastuste tekke juhul, kui midagi läheb valesti. Seepärast olukorras, kus sportlane muutub kiiremaks ja tugevamaks, omab üha suuremat tähtsust asendi- ja tasakaalutunnetus, samuti soorituste tehniline kvaliteet.

Kuivõrd oluline on tennisevarustus – õige jalatsi valik või sobivam väljakukate vigastuste vältimiseks?

Nii spordivarustus kui ka keskkond, kus sportlane treenib omavad väliste faktoritena mõju sportlase tervisele, sealhulgas ka vigastuste tekke potentsiaalile. Tänapäeval, kui on võimalik valida võimalikult sobivaim treeningvarustus, on sportlane juba suure sammu teinud selleks, et vältida või ennetada vigastusi.

Loomulikult on pidev kõval pinnasel treenimine üheks vigastuste riskifaktoriks. Seepärast tuleks just eriti nooremas eas rohkem valida väljakuid treeninguks ja teha ka võimalikult mitmekülgseid treeninguid.

Kuidas psühholoogiliselt kõige paremini vigastuste periood üle elada?

Treenida ja teha neid asju, milleks enne aega polnud?

Vigastusperiood võib olla mentaalselt keeruline, eriti tippsportlaste puhul. Siin on oluline treenerite ja lähikondlaste toetav suhtumine ning kindlasti plaani olemasolu, mida järgida vigastusperioodil.

Tihti kasutatakse seda aega, et arendada oma nõrgemaid külgi.

Oleme näinud sportlasi, kes peale pausi on tulnud välja tugevamatena kui varem.

WWW.AJAKIRITENNIS.EE

RE G IO NAALT E N N I S

TÄHTVERE TK TEEB KOOSTÖÖD LASTETENNISE TREENINGUTE KVALITEEDI TÕSTMISE NIMEL Poolteist aastat tagasi alustas Tartus asuv Tähtvere TK lastetennise süsteemi loomist, mille eesmärk on tõsta treeningute kvaliteeti ja selle läbi ka laste mängutaset. Selleks otsiti koostöövõimalusi ja need ka leiti, kui Viljandi treeneri Ott Ahonen ja Priit Pihl tulid jõu ja nõuga appi.

TEKST: ANTS PÕLDOJA FOTOD: TÄHTVERE TK

„K

uigi tennisekool on iseenesest üsna vana, on meil noor meeskond, kellel hakkavad alles kujunema põhimõtted,” rääkis Tähtvere TK tegevjuht Annika Suun. “Nad on hästi avatud meelega ja koostööaldid treenerid ja nüüd olemegi lastetennise süsteemi loomisel otsinud koostöö võimalusi teiste tennisekoolide ja tenniseliiduga.”

Viljandi treenerite abi “Meiega on hästi koostööd teinud Viljandi tenniseklubi Fellin eesotsas Ott Ahoneni ja Priit Pihliga,” jätkas Suun. “Ahonen

140

kohtus iganädalaselt meie klubi treeneritega. Need olid nii-öelda teooriatunnid, kus kõik vajalikud teemad võeti üksipulgi läbi. Ühised laagrid on aidanud seda koostööd veelgi edasi viia.”

Tähtvere TK lastetennise peatreener Eneli Pormeister selgitas, milliseid uuendusi hakkas klubi laste treeningutes sisse viima. “Võtsime lapsed kokku, tegime suuremad grupid, umbes 16 last kolmel väljakul koos kolme treeneriga,” ütles Pormeister. ”Varem olime nokitsenud omaette, igal väljakul üks treener viiekuue lapsega. Kui sellise ideega välja tulime, aitasid Viljandi treenerid meil

konkreetseid treeninguplaane paika panna. Kord nädalas, praegu esmaspäeviti, pidasime koosoleku, kus harjutused võetakse läbi. Kui samal nädalal on võistlused, räägime need ka läbi. Otilt ja Priidult saime vajalikke soovitusi. Lisaks oleme loonud sellise arvutikeskkonna, kus on kirjas kõigi treeningute sisu ning andmed ja tulemused nende laste kohta, kes võistlustel käisid.”

Ahonenil, kellel oli töö tõttu niigi vaja Tartus käia, ei olnud probleemi Tähtvere treeneritega iganädalaselt kohtuda. Kuid mullu sügisel loodi Tähtveres tublidest U10 vanuses lastest grupp, kellega treeWWW.AJAKIRITENNIS.EE

VÕTSIME LAPSED KOKKU, TEGIME SUUREMAD GRUPID, UMBES 16 LAST KOLMEL VÄLJAKUL KOOS KOLME TREENERIGA.

OTT AHONEN: KOOSTÖÖ OLI TÄHTVERELE KASULIK JA MULLE HUVITAV

V Tähtvere TK tegevjuht Annika Suun on ka ise aktiivne harrastusmängija.

iljandi TK Fellini treener Ott Ahonen, kes käis Tähtvere klubi iganädalaselt aitamas, ütles, et kõik tööga seotud uuendused tulid ikkagi tartlaste endi poolt. „Ma ei kirjutanud ette, mida peaks muutma. Aitasin neid natuke juhendada ja tutvustasin oma nägemust,“ sõnas Ahonen. Kuna igal nädalal käsitleti uut teemat, siis ta pidigi sageli kohal käima. „Kuid mulle ei olnud see probleem, sest olin muu töö tõttu niikuinii Tartus.“ Ahonen hindas kahe klubi koostööd kõrgelt. „Seal on noored ja motiveeritud treenerid, kes tahavad edasi minna. Nii olid meie kohtumised neile kasulikud ja mulle huvitavad,“ ütles Ahonen. „Mõnikord olin ka väljakul vaatamas, mida ja milliseid harjutusi nad teevad, aga ise ette ei näidanud.“

plaan, et hakkame läbi viima ühiseid laagreid. See initsiatiiv tuli just meie poolt,” rääkis Suun.

Esimesed ühislaagrid

neritel olid kindlad soovid ja eesmärgid.

“Siis suunaski Ott meid Priit Pihli juurde, sest tema on ka alaliidu U10 programmi peatreener. Temaga koostöös arenes välja KEVAD 2022

Esimene ühislaager toimuski mullu novembris Tähtvere TK sisehalli väljakutel. “Laager kestis kolm päeva ning kohal olid ka Viljandi, Fredi Vöörmanni tenniseakadeemia ja Laagri tennisekooli lapsed,” täpsustas Suun. “Lisaks tennisele vahetasid treenerid kogemusi ja viisid läbi üldfüüsilisi treeninguid. Oli ka ühine akrobaatikaklubi külastus – kõik kokku väga tore kogemus nii lastele kui treeneritele.”

Juba on Tähtverel plaanis ka järgmine ühislaager aprillis.

“Seekord teeme laagri koostöös Saaremaa tenniseklubi ja treener Rauno Gulliga,” ütles Suun. “Ajaliselt see laager Viljandi klubile ei sobinud ja nii otsisime lisaks veel ühe partneri. Laager toimub aga hoopis vastavatud Hiiumaa tennisehallis. Kuid kontaktisikuna on Pihl kogu aeg meie kõrval. Ta jagab väga palju materjale ja teooriat meie treeneritele – see on suur asi meie noore meeskonna jaoks.”

Pormeister lisas, et Tähtvere teeb ka lühemaid laagreid ainult oma noormängijaile ja natuke on ümber tehtud ka võistluste plaane. “Varem oli tihti nii, et ainult lapsevanem käis võistlusel kaasas, kuid nüüd püüame noori saata välja grupina, miinimum neli mängijat. Sel juhul on mõte saata treener kaasa. Ja jällegi saame võistlustel ka Priiduga kokku ning arutame erinevaid asju, Ta tunneb meie lapsi juba nii hästi, et võistlustel oskab ka nende mängutaseme muutust hinnata,” rääkis Pormeister.

Suuna sõnul on kogu läbiviidud töö ning Ahoneni ja Pihli abi hindamati väärtusega. “Klubi juhina olen väga rahul, mis meil on viimastel hooaegadel toimunud. Rohkem oleme koostööd teinud minitennises ja kuni rohelise pallini, aga tulevikus tahaks seda teha ka kõrgemal tasemel. See, mida Ahonen ja Pihl meie klubis läbi viisid, on treenerite arvates aasta tegu,” ütles Suun.

141

De Dietrich gaasikatel on kauaaegne investeering

Gaasikütte ökonoomsus ja ökoloogilisus on ühed peamised argumendid selle valikul.

Tänapäevased gaasikatlad lahendavad üheaegselt nii soojusenergia kui ka sooja vee vajaduse. www.hilaris.ee

VÄLJ AKU D

Väljakud

keskused

Andmetes võivad esineda ebatäpsused. Kui märkate ebatäpsusi või saate anda lisainfot (väljakute arv, kate, lahtioleku kellaajad jms), siis palun saatke need ajakirja Tennis toimetusele eva@jooksja.ee.

TALLINN TALLINK TENNISEKESKUS Osmussaare 7, telefon 611 8383 E-R 7.00-23.00, L-P 9.00-21.00 9 kõvakattega ja 5 vaipkattega siseväljakut, 6 kõvakattega välisväljakut. tennisekeskus@tallink.ee tallinktennisekeskus.ee FORUS SPORIKESKUS TONDI Sõjakooli 10, telefon 687 8292 E-R 7.00-23.00, L ja P 9.00-21.00 7 kõvakattega, 3 vaipkattega siseväljakut, 7 saviliivakattega välisväljakut. tondi@goldenclub.ee www.goldenclub.ee FORUS SPORDIKESKUS VIIMSI Karulaugu 13, Viimsi vald, telefon 680 6866 E-R 7.00-23.00, L ja P 9.00-21.00 4 kõvakattega siseväljakut, 2 vaipkattega universaalväljakut. viimsi@goldenclub.ee www.goldenclub.ee TONDIRABA TENNISEKESKUS Tondiraba tn 11 telefon 600 2915, 56 220 314 E-R 8.00-22.00 L-P 9.00-21.00 4 kõvakattega välisväljakut, 7 vaipkattega siseväljakut, 8 spetskattega sulgpalliväljakut, www.tennisekool.ee KADRIORU TENNISEKESKUS Koidula 38, telefon 602 5111 E-P 8.00-23.00 2 vaipkattega siseväljakut, 14 saviliivakattega väljakut. info@tenniskadriorus.ee www.tenniskadriorus.ee facebook: tenniskadriorus ROCCA AL MARE TENNISEKESKUS Haabersti 5, Tallinn, Tel 660 0540 E-R 7-22.00, L-P 9-21.30 9 kõvakattega siseväljakut, 6 kunstmuru välisväljakut. rocca@tenniseklubi.ee www.tenniseklubi.ee

144

VIIMSI TENNISEKESKUS Sõpruse tee 5, Viimsi E-P 6.00-00.00 4 vaipkattega siseväljakut. info@viimsitennis.ee, www.viimsitennis.ee

LAAGRI TENNISEKESKUS Tervise tn4, Laagri, telefon 5559 3117 4 kõvakattega ja 2 vaipkattega siseväljakut, 2 kõvakattega välisväljakut. info@laagritennis.ee; laagritennis.ee

AUDENTESE TENNISEHALL Tondi 84, telefon 655 3558 E-R 7.30-23.00 L ja P 10.00-19.00 5 kõvakattega siseväljakut. info@teretennis.ee; www.goldenclub.ee

PEETRI TENNISEKESKUS Küti tee 4, Peetri E-P 6.00-00.00 3 kõvakattega siseväljakut. info@peetritennis.ee, www.peetritennis.ee

MERIVÄLJA TENNISEVÄLJAK Soovõha 6, kunstmuru väljakukate telefon 53 365 344, E-P 8.00-22.00 eestisporditulevik@gmail.com NÕMME TENNISEKESKUS Rahu 3, telefon 5192 1572 6 saviliiva välisväljakut, 1 täismõõtmetes ja 2 minitennise kunstmuru väljakut, 1 vaipkattega siseväljak. nomme@goldenclub.ee TALLINNA KALEVI TENNISEKLUBI Herne 28, telefon 645 9229 E-P 7.00-22.00, 10 liiva välisväljakut. www.kalevitenniseklubi.ee IDAKESKUSE TENNISEKLUBI Punane 16, telefon 699 0220, 50 14 221 E-R 7.00-23.00 L-P 9.00-21.00 4 kõvakattega siseväljakut. sport.idakeskus.ee SPORDIKLUBI MUUGA VTK Tudra tee 9, Maardu, Harjumaa telefon 623 2081 SAKU TENNISEKLUBI Silla 2a, Saku, Saku vald, Harju maakond telefon 50 40 309, 2 liivaväljakut. www.sakutennis.ee

TARTU TARTU AKADEEMILINE TENNISEKLUBI Baeri 6, telefon 503 2238 E-P 8.00-22.00 4 liiva välisväljakut, 1 liiva minivälisväljak. tatk@tatk.ee TÄHTVERE TENNISEKESKUS Laulupeo pst 19 telefon 50 90705, E-P 7.00-23.00 4 vaipkattega, 2 kõvakattega siseväljakut, 6 saviliiva välisväljakut. info@tartutennis.ee www.tartutennis.ee VEERIKU SPORDIKESKUS Näituse 33, telefon 733 3860 5 vaipkattega siseväljakut, 1 minitennise väljak, 5 sulgpalliväljakut.

E-R 7.00-23.00, L-P 8.00-22.00 sport@mktennis.ee www.veerikusport.ee BIOMEDICUM Ravila 19, telefon 50 380 55 E-P 8.00 – 21.00, 2 kunstmuru välisväljakut.

TAMME SISETENNISEHALL Tamme pst 1, telefon 742 8194

LAULASMAA TENNISEKLUBI Laulasmaa, Keila vald, Harjumaa telefon 671 5633

PÄRNU

AIROK TENNISEKESKUS Staadioni 7, Tabasalu, Harku vald, Harjumaa, telefon 502 4959 3 kõvakattega siseväljakut, 4 liivaväljakut. www.tennisekeskus.eu

PÄRNU KALEVI TENNISEKLUBI (3 TENNISEKOMPLEKSI) Suvised tennisekompleksid telefon 506 7742 www.parnutennisekool.ee WWW.AJAKIRITENNIS.EE

TULBI Tammsaare 18a 3 saviliiva väljakut, 1 kõvakattega väljak.

SAVIAUGU Saviaugu 6, 2 saviliiva väljakut.

PÄRNU TENNISEHALL JA MEREHALL Tammsaare pst 39, telefon 442 7246 E-R 8.00-22.00 L 9.00-21.00, P 10.00-21.00 6 siseväljakut ja 6 välisväljakut. info@tennisehall.ee, www.tennisehall.ee PÄRNU KESKLINNA TENNISEKLUBI Ringi 14 a, telefon 5379 6967 4 saviliivaväljakut, 1 asfaltväljak ja 1 vaipkattega siseväljak. www.parnutennis.ee/WP klubi@parnutennis.ee

MUJAL EESTIS SINDI TENNISEVÄLJAKUD Pärnu mnt 12c, Sindi telefon 53 786 959 2 liivaväljakut. sinditennis@gmail.com sinditennis.onepagefree.com PÕLVA TENNISEKLUBI Metsa 5, Põlva, telefon 50 34 977 2 liivaväljakut.

VILJANDI SPORDIKESKUS Ranna pst 3, Viljandi tel 50 11823 E-P 8.00-20.00 4 liivaväljakut, 1 asfaltväljak. www.viljandimaa.ee/spordikeskus VILJANDI TENNISEHALL Tartu 8, Viljandi telefon 556 49 4381 E–R 7.00–23.00, L–P 8.00–22.00 2 vaipkattega siseväljakut ott@viljanditennis.ee. www.viljanditennis.ee RAPLA TENNISEKLUBI Jõe 49, Rapla telefon 504 5203 2 liivaväljakut. donatas@tennis.ee; www.raplatennis.ee MÄNNIMÄE KÜLALISTEMAJA Riia mnt 52d, Viljandi telefon 435 4845 www.mannimaja.ee

KEVAD 2022

ELVA TENNISEKLUBI Elvas, Tartu maanteel linnastaadioni kõrval telefon 53 048 489 E-P 9.00-22.00 2 liiva välisväljakut. teele@elvatennis.eu www.facebook.com/Elva-Tenniseklubi HIIUMAA TENNISEKLUBI Turu 7, Kärdla telefon 53 303 832 või 463 3010 4 liiva ja 1 kunstmuruväljak. (mai – oktoober) E-P 10.00-22.00 PÕLTSAMAA TENNISEVÄLJAK Kaare 19, Põltsamaa, telefon 776 0035 JÕGEVA LINNA TENNISEVÄLJAKUD Aia 34c, Jõgeva, telefon 772 1922 2 kunstmuruväljakut.W www.jogevasport.ee/tennisev-ljakud KULLAMAA PUHKEKESKUS Saare talu, Kullametsa Kullamaa vald, Lääne maakond telefon 477 5515 KÄÄRIKU SPORDIKESKUS Kääriku küla, Otepää vald telefon 766 5600 4 liiva välisväljakut. kaariku@tehvandi.ee LAINELA PUHKEKÜLA Neeme tee 70, Käsmu, Vihula Vald, Lääne-Viru maakond telefon 323 8133 KURESSAARE TENNISEKESKUS Staadioni 1, Kuressaare, telefon 58 66 6266 E-R 09.00-21.00, L ja P 10.00-19.00 8 liiva välisväljakut, 3 vaipkattega siseväljakut. info@kuressaaretennis.ee www.kuressaaretennis.ee URUMARJA SPORDIBAAS Urumarja, Tori vald, Pärnu maakond telefon 447 4038 KURESSAARE SPORDIKESKUS Vallimaa 16a, Kuressaare telefon 45 20375, 2 siseväljakut E-R 8.00-22.00; L-P 12.00-19.00 TÜRI TENNISEKLUBI Pikk 9, Türi, telefon 50 89187, jaan@hong.ee, 3 liivaväljakut.

HAAPSALU SPORDIKESKUSE TENNISEHALL Lihula mnt 10, Haapsalu telefon 472 5060 Avatud iga päev kell 8 – 22 3 siseväljakut. 2 vaipkattega, 1 tartaan. spordikeskus@spordibaasid.ee HAAPSALU STAADIONI TENNISEVÄLJAKUD Lihula mnt 10, Haapsalu telefon 472 5060, Avatud suvehooajal, iga päev kell 8–22 2 kunstmuruväljakut. spordikeskus@spordibaasid.ee KRAHVIAIA TENNISEKESKUS Vee tn 10, Haapsalu, telefon 472 5060, 529 6709 Avatud suvehooajal, iga päev kell 8–21 5 saviliiva väljakut. spordikeskus@spordibaasid.ee RAKVERE SPORDIKESKUS Näituse 2a, Rakvere telefon 325 5805, 53 028 600 3 liivaväljakut. info@rakverespordikeskus.ee www.rakverespordikeskus.ee AQVA SPORDIKESKUS Kastani pst 16, Rakvere telefon 324 4344 4 siseväljakut. aare@aqvaspordikeskus.ee http://aqvaspordikeskus.ee VALTU SPORDIMAJA Saare 11, Kaerepere, Kehtna vald telefon 514 8261 1 kunstmuru välisväljak. www.valtuspordimaja.kehtna.ee VÕRU TENNISEVÄLJAK Vee tn 4a, Võru, telefon 782 8770 www.voruspordikeskus.ee VÕSU TENNISEVÄLJAK Lääne 13, Võsu Lääne-Viru maakond telefon 323 8320, 50 35354 www.mannisalu.ee VALGA TENNISEKLUBI Tõrva tn. 1, telefon 559 90 093 2 kunstmuruväljakut. www.valgatennis.ee info@valgatennis.ee

145

Harrastustennisisti ankeet Mis marki on su reket?

Kui oluline on varustus?

Mängisin pikalt Wilson Blade’iga, aga vahetasin eelmise aasta lõpus Babolat Pure Strike'i peale. Kuna antud reketiga tulid aasta lõpus Eesti tennises ajaloolised tulemused, lootsin sarnast efekti oma mängus.

Varustus üleüldiselt on väga oluline – olen veendunud, et nii mõnigi kaotus on tulnud tänu kulunud gripile, pehmetele pallidele või vale värvi särgile.

Harrastustennisisti ankeedile vastab 2020. aasta II liiga võitja, praeguseks taseme poolest esiliigasse tõstetud Rapla mees Erki Tammenurm, kes mängib tennist alles viiendat aastat.

Kellele tippudest sarnaned kõige enam oma mängijaprofiililt?

Olemuslikult võib-olla Nick Kyrgiosele.

Iseenda kõige suurem vastane platsil, terve mängu on keskenduda raske ja ekslikult arvan, et efektselt saadud punkti eest saab kaks punkti. Mänguliselt võib-olla olen väga vaese mehe Daniel Evans või Jack Sock. Eeskäega proovin teha midagi, võrgus käin samuti nikerdamas. Servil jõudu on, aga efektiivsust napib.

TEKST: AJAKIRI TENNIS FOTO: ERAKOGU

Erki Tammenurm M

illal ja kuidas avastasid enda jaoks tennisemängu? Kas oled varem mõne muu spordialaga tegelenud?

Tennise kui harrastuse avastasin enda jaoks suhteliselt hilja, 2017 aasta kevadel. Harrastasin pikalt võrkpalli, aga 2017. aasta kevadel tundsin, et isu on täis (loe: ei võitnud enam võrkpallis väga palju) ja otsisin uut väljakutset. Kuna sugulussidemete ja töö tõttu olin tennist kõrvalt näinud päris palju, siis arusaam mängust oli olemas. Lisaks olin lapsena harrastanud lühiajaliselt nii lauatennist kui ka squashi, mistõttu reket võõrkehana käes ei tundunud. Selle tulemusena hakkas mäng paeluma ja tundsin end väljakul kohe mugavalt. Ja aina mugavamalt tunnen!

146

Kui palju trenni teed ja võistled?

Platsile proovin vähemalt 2-3 korda nädalas jõuda, kas koos treener Oskar Saarnega või mõne kamraadiga. Tennisele lisanduvad 2-3 üldfüüsilise trenni nädalas. Olen üks nendest, kes ei suudaks ilma võistlemisteta end motiveerida ka treenima ehk kui kalender võimaldab, haaran alati võistlemisest kinni.

Kas kuulud mõnda tenniseklubisse?

Kuulusin esimesed aastad kodukandi Rapla tenniseklubisse. Kuna viimastel aastatel sinna tihti enam asja ei ole, pole enam Rapla ega ühegi teise klubi liige. Loodan tulevikus leida klubi, kus on sama meeldivad ja aktiivsed inimesed kui Raplas.

Mille üle seoses tennisemänguga uhkust tunned?

Et olen suutnud igal aastal oma mängus sammu edasi teha ning seatud eesmärgid enam-vähem täita – kolme aastaga II liiga võitjaks ja hiljemalt viiendaks aastaks olla esiliigas. Kuigi viimasel turniiril tundsin, et võib-olla ma ikka ei kuulu esiliigasse.

Ja muidugi Rapla valla meistritiitlit ei saa jätta välja toomata.

Raskeim kogetud hetk seoses tennisega?

Kaotused, kõik need. Nii trennis sõbra vastu kui mõnel võistlustel finaalis. Ühtmoodi raskesti seeditavad,

Eredaim võit?

Viimases trennis treener Oskari vastu käest mängus 10 punktini, kus ta pingutas väga. Üldiselt jäävad kaotused paremini meelde kui võidud.

Mis on spordis või tennises sinu moto?

Suure südame ja tahtmise ning kiirete jalgadega kompenseerib paljud muud puudujäägid!

Mõni soovitus teistele harrastajatele!

Kui targalt seista ei oska, siis lollilt joostes saab vähemalt füüsilise koormuse kätte!

WWW.AJAKIRITENNIS.EE

Sise- ja välisviimistlusmaterjalide salong

www.pksalong.ee Telliskivi 60/2 I-hoone Riia 4

Tallinna salong Tartu salong