Jooksja september 2022 (nr 80)

JOOK S • R ATA S • T RI AT LON • K ER GEJ Õ U S T IK • UJUM IN E • SEIK LU S S P O R T

132 lk

SEPTEMBER 2022 (4) 80 HIND 4.90

TÕUKERATTA MM toimus Põlvas IRONMAN

Noor talent

läbi kohtunike silmade

ROMET PAJUR

(4) 80 / SEPTEMBER / 2022

40.

SUUR KERGEJÕUSTIKU KOKKUVÕTE

PAIDE-TÜRI RAHVAJOOKS CONTRA

V-tähe jooksud Eestlaste põgenemine ALCATRAZI FÖDERAALVANGLAST SEIKLUS KANADAS:

Yukon RIVER QUEST

Janek Õiglane

KÜMNEVÕISTLUSELE JÄRGNEB MARATON

RAIT RATASEPP uue väljakutse ootuses / ANDRES LEKKO ratta hooldamisest / Kuidas edukalt JOOSTA MARATONI? / Projekt EESTI MAJA KEENIAS / VÄGILASE JOOKS 2022 / TAI massaažist ENDLA VAHERI harjutused kõhulihastele / Inspireeriv KREETE VERLIN

PAELAD KINNI JA JOOKSMA “Sa ei tohiks endale liiga teha.

Me oleme loodud jooksma.

Kui teed seda intelligentselt, siis väldid ka vigastusi.”

COACH BENNETT, NIKE RUNNING PEATREENER

JUHTKIRI

(4) 80 SEPTEMBER 2022 Jooksja postiaadress: Sõjakooli 10, Tallinn 11316 TOIMETUS Peatoimetaja kt DONATAS NARMONT Tegevtoimetaja EVA-MARIA VAHER eva@jooksja.ee Toimetaja KAAREL LILLEOJA ajakiri@jooksja.ee Kujundaja RUTH LAASI ruth@jooksja.ee

H

REKLAAM donatas@jooksja.ee 504 5203 TELLIMINE tellimine.ee, 617 7717 tellimine@expresspost.ee DIGITELLIMUSED spordime.ee TELLIMISHINNAD aasta (6 numbrit) 24 eurot

C

N SWA ECO LA

BEL

ead Jooksja lugejad, just niimoodi võime suuresti lõppevat kuuma kergejõustikusuve nimetada, mida kroonisid kaks tippvõistlust, nii maailma- kui Euroopa meistrivõistlused.

Jooksja on kergejõustikust palju kirjutanud ja ka selles numbris on meil ülevaated olemas mõlemast sündmusest, kus põimuvad nii tulemused ja faktid kui ka emotsioonid. Ehk kõik see, mis üht tõelist spordialade kuningannat iseloomustab.

Ise kohapeal Münchenis Euroopa meistrivõistlustel viibides sain taaskord tunda seda suurvõistluste vahetut atmosfääri, mida küll ka varem kogetud. Samas on iga järgnev võistlus millegi poolest erinev ja uusi nüansse pakkuv. Saksamaa kergejõustikupublik on väga asjatundlik, sportlasi toetav ja emotsionaalne ning usun, et nii mõnigi atleet tundis seda kõige otsesemalt omal nahal, nii võidujoovastust väljendades kui pettununa areenilt lahkudes. Oli higi, verd (õnneks vaid väiksemad kriimustused ja kukkumised) ja pisaraid. Viimaseid vaadates saab nii mõnigi inimene aru, mida tipptasemel sport, antud juhul kergejõustik, tähendab.

Vabanemine pingest, õnnestumine aasta kõige tähtsamal võistlusel, autunne oma riigi ja rahva ees. On, mille nimel pingutada ning treeningutel kannatada ja higi valada. Kes pole sellist atmosfääri omal nahal tundnud, soovitan kindlasti minna ja ise kogeda – juba järgmisel aastal toimuvad kergejõustiku MM-võistlused siinsamas lähedal, Ungaris Budapestis. Mingem siis taas eestlastele kaasa elama, nagu oli ka nüüd Münchenis, kus meie kaasmaalasi väga palju kohal oli.

Eestis ootab meid loodetavasti ees pikk ja mõnus vananaistesuvi, koos oma sügiseste värvide, aiatööde, laste koolimineku, rahvaspordiürituste ja lihtsalt mõnusate hetkede nautimisega kaunis Eestimaa looduses. Ei ole kuskil paremat kui ikka oma armsal Eestimaal!

Trükk AS Printall

NOR DI

Kuningannal külas

Levi ja tellimise info EVA-MARIA VAHER eva@jooksja.ee

Trükitoode 4041 0820

Sportlikku ja heade emotsioonide rikast suve lõppu ja sügist!

Donatas Narmont Jooksja väljaandja

Esikaanel: Janek Õiglane Foto: Scanpix

jooksja.ee

SISUKORD

8 10

Lühiuudised Kaanelugu: pronksimees Janek Õiglane

JOOKSMINE 22 26 30 32 34 38

Contra V-jooksud Paide-Türi rahvajooks 40!

Medalon – kus valmivad kõige kaunimad medalid?

Rait Ratasepp uue väljakutse ootuses Maraton ukse ees. Mida teha?

Tipust Topini teatejooks piltides

JALGRATAS 46 50 52 56

Noor tegija Romet Pajur Mis on Finisher. TV videodiplom?

Tõukeratta MM Põlvas Andres Lekko rattahooldusest

86 22

TRIATLON 60 64

36

Eestlaste põgenemine Alcatrazi föderaalvanglast IRONMAN läbi kohtunike silmade

KERGEJÕUSTIK 72 76 78 82

Suviste tiitlivõistluste kokkuvõte Projekt Eesti maja Keenias Projekt Eesti meeste maratonitiim 2022 Mis toimus suvel Käärikul?

SEIKLUS JA MATKAMINE 86 92 94 98

Hullumeelne Kanada seiklus – Yukon River Quest 2022 Kuidas valida maastikujooksujalatsit?

Vägilase jooks 2022 kokkuvõte Sõudmine – muudan veel, kui aru saan, mis see on

112

120

TERVIS 104 Tai massaaž kui sportliku inimese sõber 108 Dr. Mihkel Mardna puusavigastustest 110 Psühholoogia: kui spordist on raske loobuda 112 Endla Vaheri harjutused kõhulihastele 114 Toitumine: kuidas vitamiine talveks purki saada?

60

VARIA 120 Inspireerija: kergejõustliklane Kreete Verlin 126 Kolumn: Priit Pullerits tundmatutest sportlastest 130 Mis ootab ees järgmises ajakirjas?

6

JOOKSJA.EE

38

Täname kliente, koostööpartnereid, konkurente Maru Järvejooksude sari on selleks aastaks lõppenud. Meil on hea meel, et nii palju spordisõpru, tuttavaid ja peresid oli rajal.

Kohtume tuttavatel radadel taas uuel aastal!

Registreerimisel k

uudised FOTOD:

Tanel Meos, Facebook, EKL

1.95

meetri ületamine tõi Karmen Bruusile 6. augustil Colombias juunioride maailmameistritiitli.

16.13

meetrit hüppas samal vōistlusel oma uueks isiklikuks rekordiks kolmikhüppaja Viktor Morozov, teenides sellega pronksmedali.

Eesti motokrossi tippmees Kevin Saar:

ilma jooksmiseta kaugele ei sõida!

M

aailma tippu kuuluv Eesti motosportlane, EMX-Quad klassis mitmekordseks Euroopa meistriks tulnud ja mitmete muude tiitlitega pärjatud Kevin Saar ütles lühiusutluses ajakirjale Jooksja, et tema põhiline ettevalmistus ja treening lisaks erialasele ettevalmistusele ongi jooksmine.

“Meie alal on füüsiline ettevalmistus ja vastupidavus väga tähtsad, jooksmine

8

JOOKSJA.EE

moodustab selle arendamiseks vajalikest treeningutest kohati isegi kuni 80%,” sõnab Saar. “Jooksen aastas ca 3000 km, olen ka prooviks mõnel jooksuvõistlusel osalenud, poolmaratoni mark on 1.25 ja maratonis 3.02, aga seal tahan varsti alla kolme tunni ära joosta.“ Muljetavaldavad näitajad oma kõrvalalal! Saare sõnutsi on Quadraceritega võistlemine väga füüsiline ala, samas tuleb vastupidavus ja jõutreeningud õiges vahekorras hoida, et lihas

liiga piimhapet täis ei läheks ja sõites vajalik lõtvus säiliks.

Kevin Saart toetab tema karjääri edenemisel Veski Mati, mille juht Lauri Politanov on ise sama ala harrastaja ning seetõttu on tal vahetu side motospordiga olemas. Samas pole Veski Mati ka jooksuüritusi unustanud ning juba mitmeid aastaid toetanud Rapla Selveri Suurjooksu lastejooksu.

Nimetatud koostöö jätkub praeguste plaanide kohaselt ka järgmisel aastal.

Orienteeruja

Evely Kaasiku

saavutas Eesti kõigi aegade parima tulemuse, võites EM-ilt hõbemedali!

E

vely Kaasiku harrastab orienteerumist 2005. aastast ja on orienteerumise Eesti meistrivõistlustelt kokku võitnud 18 kulda, 14 hõbedat ja 6 pronksi. Nüüd saavutas naine Rakvere lähistel toimunud Euroopa meistrivõistlustel Eesti koondise läbi aegade parima tulemuse ja võitis lühirajavõistlusel hõbemedali. Seni oli Eesti naiste parim tulemus EM-il Maret Vaheri tavaraja 6. koht aastast 2000. „Viimased nädalad enne EM-i olid vaimselt meeletult rasked, kuna jalad olid mitmest kohast vigastatud ning startimine oli kahtluse all. Teadsin, et õnnestumine vajab eriliselt kontrollitud orienteerumissooritust ning jooksukiirus on veidi vähem oluline kui mõnel muul maastikul.

Võistlusnärv oli suurem kui kunagi varem – olin aastaid valmistunud ja nüüd oli saabumas tõehetk. Kordasin veel enne starti „ma oskan“ ning püüdsin orien-

teeruda nii korrektselt kui vähegi võimalik etapp etapi järel. Rada edenes, orienteerumisrütm oli hea, tempo kasvas planeeritult. Raja keskosas olin füüsiliselt väsinud ning oli oht, et orienteerumine läheb käest, kuid teadvustasin seda ka ise ning suutsin oma tegevuse kontrolli all hoida. Kahtlemata oli palju abi ka eelstartinu kättesaamisest – see hoidis tempot üleval ja täpsust ka enda orienteerumistegevuses.

Teadsin, et mu jooks oli hea, kuid nii jooksevad ka kõik teised maailma tipus. Ma ei suutnud uskuda enda silmi ja kõrvu, kuid nägin ja kuulsin, kuidas konkurendid jäävad üksteise järel minu selja taha. Pärast viimase startija finišeerimist oli selge, et tema oli ainus, kes jooksis kiiremini kui mina. Olin võitnud hõbemedali!

Kõik õnnestus ja rõõm kodumaal ajaloolise tulemuse korda saatmisest on piiritu. Võidetud hõbe oli nii minule kui Eestile kulla väärtusega. See on lihtsalt super!“

KUUM HEAVY METAL ULTRA 2022

A

ugusti keskpaigas toimus Keilas neljandat korda Heavy Metal Ultra, mille raames pidid osalejad igal täistunnil startima 6,7 km ringile.

Kõige rohkem ringe läbinu on võitja ning kõik ülejäänud loetakse katkestajateks.

Sel korral kostitas osalejaid korraldajate hulgas hellitavalt Laine Kuumaks nimetatud palav ilm ning see sai ka paljude jooksjate katkestamise põhju-

seks. Osalejate nimekirjas oli ka raudsemast raudsem Rait Ratasepp, kes tavapäraselt paistab silma ultratriatlonite läbimisega. Mäletatavasti on ta ette võtnud nii 10-, 20-, 40- kui ka 60-kordse ultratriatloni läbimise. Heavy Metal Ultral läbis ta 27 ringi ehk 181 km, olles sellega viimane katkestaja. Võitja, ungarlane

Fodor Szilard, läbis 28 ringi. Eesti rekord kuulub Hannes Veidele, kes on läbinud 55 ringi ehk 368,83 km. Maailmarekord selles võistlusformaadis on aga 85 ringi.

SEPTEMBER 2022

9

Kergejõustiku kuningliku ala pronksimees

Janek Õiglane Euroopa kolmas kümnevõistleja Janek Õiglane (28) on tippsporti teinud kogu oma täiskasvanuelu. Ta on Eestit esindanud MM-idel Pekingis, Londonis, Dohas ja Eugene’is. Samuti EM-idel Amsterdamis ja Münchenis.

Kui varem oli tema parimaks Londoni 4. koht, siis seekord võitis Janek oma esimese täiskasvanute tiitlivõistluste medali ja sai kaela pronksi.

Jalgpallihull trenni minemas, aastal 2002.

10

JOOKSJA.EE

KAANELUGU

diivanile jõudis. Janekil on plaanis nüüd vähemalt kuu aega Eestis veeta ja puhata. Kui õnnestub, siis ka pikemalt. Ameerikasse tagasi minnes saab treeneriga uued eesmärgid paika panna ja alustada treenimist veelgi kõrgema punktisumma poole.

Venna ja Bobiga peale väsitavat mustikakorilase tööpäeva Mõrdamas, aastal 1996.

Ema ja vennaga Rakveres.

Jooksmine on kõige alus

TEKST: Eva-Maria Vaher, Donatas Narmont FOTOD: Scanpix, Eva-Maria Vaher, erakogu

J

anek alustas kergejõustikutreeninguid 2003. aastal algkoolis Vändras treener Valdur Ojala juures. Sealt suundus ta edasi Audentese Spordigümnaasiumisse, mille 2014. aastal lõpetas. 2017. aastal pärjati Janek aasta meeskergejõustiklase tiitliga. 2020. aastal suundus ta treenima USA-sse, kus tema treeneriks sai Petros Kyprianou, eelmisest aastast

on treeneriks James Thomas.

Augusti keskpaigas Münchenis toimunud Euroopa meistrivõistlustel rõõmustas Janek kergejõustikusõpru pronksmedaliga. Siis sai ka selgeks käesoleva Jooksja kaanepersoon ning medalipeol sai kohe ka intervjuu kokku lepitud. Janek tunnistab, et intervjuude soovinimekiri on nüüd pikk. Seega oleme õnnelikud, et ta meie toimetuse

Sportlik teekond algas Janekil, nagu üldiselt ikka lapsepõlves alustajatel, kodust. Perekond Õiglane pälvis 2013. aastal Pärnumaa sportlikema pere tiitli.

Ema Terje ja isa Jaan on mõlemad teinud edukalt kergejõustikku. Viimane on tublisid tulemusi jooksnud ka rahvajooksudel. Näiteks Jaani poolmaratoni isiklik rekord aastast 1992 on 1:11.55. Samuti on kergejõustikuga seotud 3 aastat vanem vend Jan Õiglane, kes jooksis kümmekond aastat tagasi Eesti murdmaajooksu paremikus ning töötas hiljem Eesti Kergejõustikuliidus kommunikatsioonispetsialistina. Tema 10 km ajaks on 2013. aastal joostud 31.53. „Jooksmine on meie peres olnud väga tähtis ja südames olev tegevus. Mina olen meist ilmselt kõige aeglasem jooksja.

Jooksmine on spordi alus ja mulle väga

SEPTEMBER 2022

11

KAANELUGU

meeldib seda teha, kuid nüüd on prioriteet muudel aladel. 1500 meetri jooks on kümnevõistluses pigem mentaalne ala ja mitte niivõrd füüsiline tegevus, sest kiiret aega me seal ei jahi. Siiski on pikamaajooks mul ikka veres ja ma arvan, et ka tavainimesed peaksid jooksma, see on kõige lihtsam viis end tervena hoida. Viimastel aastatel pole ma pikemaid jookse teinud, kuid varem läksin pärast hooaega puhkuse ajal ikka metsa jooksma, panin muusika kõrva ja nautisin aeglase tempoga joostes omaette olemise aega,“ räägib Janek, kes Münchenis jagas tuba Roman Fostiga ning juba sai kokku lepitud, et kui Janek tippspordi lõpetab, siis teeb Romka talle 3-4-kuulise maratoniplaani ja ükskord saab see distants ka läbitud ning linnuke kirja.

Praegu hindab Janek oma 10 km jooksuvormi ca 4:20 min/km kandis olevat. 3 aastat tagasi jooksis ta Paide-Türi rahvajooksu Kirna-Türi 7 km distantsil 3:53 min/km tempos. „Minu jaoks oli suur eneseületus nii kiiresti joosta. Seadsin tookord eesmärgiks alla 4 min tempot hoida. Mulle meeldib see rahvajooksude teema. Kui natuke treenida ja paar kilo alla võtta, siis võiks 4 lähedale selle 10 km ära joosta küll!“

teinud. Miks ma peaks muretsema, et midagi läheb untsu? MM-il Eugene’is muretsesin jalavigastuse ja tehniliste alade soorituse pärast ning me nägime, mis juhtus – ma ebaõnnestusin. EM-il ärkasin esimesel päeval ja olin õnnelik, et saan seal olla. Tunne oli hea, sest sain teha seda, mida tõeliselt armastan. Teisel hommikul oli keha juba kange ja pöid ka natuke valus. Korra käis läbi mõttevälgatus, et kas ma saan hakkama ja kas mu tervis peab vastu. Teine päev on alati keerulisem. Magasin 3,5 tundi ega olnud just kõige puhanum tunne tõkkejooksu starti minnes. Mõte oli, et võtan üks ala korraga ja naudin, sest atmosfäär staadionil oli imeline,“ kiidab Janek saksa publikut ja lisab, et kui siiani oli tema silmis üks parimaid võistlusi Londoni MM, siis Müncheni publik pani ka selle kahvatuma ning sai uueks lemmikuks.

Ilmselt lisab sellele hoogu ka võidetud medal.

Ebaõnnestumisest tagasi tulemine

Medal raske töö tulemusena „Minu esimene mõte võistlusjärgsel hommikul oli: „Jess, see oli seda vaeva väärt!“. Viimased 3 aastat on olnud mul vigastuste koha pealt väga keerulised. Võistlusjärgsel hommikul ärkasin sportlaste hotellis üksi ja see oli hästi emotsionaalne hetk. Sain lõpuks täielikult aru, et ma olen millegagi hakkama saanud. Väga hea tunne oli!“ meenutab Janek, kes medalivõidu järgselt kohe koos eestlastega tähistamisele suundus ja samal õhtul veel tundeid endast läbi lasta ei jõudnudki. Ta usub, et see ikka veel kestev eufooriatunne kestab nii kaua, kui Eestis olla, intervjuusid anda ning puhata. „Kui hakkan uuesti trenni tegema ja uueks hooajaks valmistuma, siis on uued eesmärgid ja mõtted ees.

Samas, kui järgmine võistlus tuleb, siis saab seda tunnet meenutada ja sellest ka edaspidi jõudu ammutada.“ Võistluspäevade hommikutel on Janeki sõnul oluline mitte muretseda, sest sel juhul läheb tavaliselt üsna kehvasti. „Ma läksin seekord võistlema mõttega, et kõik läheb hästi, sest ma olen aastaid treeninud ja kõik selleks

12

JOOKSJA.EE

Teivashüppe tulemuseks jäi Münchenis 5.10. Hüpetele tõi lõpu lati lõuaga maha ajamine.

Võistluspäevade hommikutel on Janeki sõnul oluline mitte muretseda, sest sel juhul läheb tavaliselt üsna kehvasti.

Võiks eeldada, et pärast ebaõnnestunud maailmameistrivõistlusi on mentaalselt keeruline tagasi tulla ja kohe hea tulemus teha. Janek sai selle eelduse murdmisega aga suurepäraselt hakkama ning katkestatud võistlus Oregonis teda pikalt ei mõjutanud. „Ma mõtlesin võistluse käigus rohkem oma treeningute peale, kus kõik on hästi õnnestunud.

Loogiline on, et kui ma teen soorituse samamoodi, siis tuleb kõik välja. MM-il olid mul kettaheite soojenduskatsed juba kehvad ja see võtab enesekindlust maha. Eriti, kui tegemist on alaga, mida ei valda kõige paremini. Minu arvates on kümnevõistluse juures kõige raskem minna pärast tõkkejooksu kettaheitesse, sest rütmiliselt ja kiirelt alalt rahulikule ning teistsuguse mentaliteediga alale on keeruline ümber lülituda. Tõkkejooksus tekkis kaks valelähet ja pärast pidi kiirelt sussid ära vahetama ning kettasse minema. Kuna olin esimeses grupis, siis ei tekkinud vahepealset tundi puhkamiseks ja pulsi alla laskmiseks.

Pidi selle kiire liigutuse kiirelt kehast välja saama ja rahulikuks tõmbama. Õnneks sain kohe esimese heitega korraliku tulemuse kirja ning pinged maha.“ Kümnevõistluses on oluline, et ükski ala ei tooks nulli, vaid saaks kindlasti tulemuse kirja. Samas on ka tähtis võimalikult vähe energiat kulutada.

Kõrgus- ja teivashüppes on esimene

katse oluline, et peaks võimalikult vähe hüppeid tegema. „Teivashüppes võib ebaõnnestumine tulla lihtsalt.

Kui sammumärk on üks või isegi pool pöida õigest sammust vale, siis meil, kümnevõistlejatel, ei ole üldiselt sellist kindlust nagu näiteks Armand Duplantisel, kes ka õhus oskab muudatusi teha.

Alaspetsiifilised oskused ei ole meil nii tugevad ja hoojooks peab hästi välja tulema. Inimesed, kes ütlevad, et ei ole ju raske kolme katsega tulemust kirja saada, ei mõista, et pole see nii lihtne midagi. Eriti kümnevõistluses, kus on juba mitmed alad seljataga. Samuti ei keskendu me igapäevaselt ühele alale.“ Janek ütleb, et ei nüüd ega ka MM-i ajal mõelnud ta medalite peale, vaid pigem tahtis näidata, milleks ta võimeline on. „Esimest korda elus tegin hooaja jooksul kaks kümnevõistlust üle 8300 punkti.

Uskusin ka, et olen Münchenis võimeline

14

JOOKSJA.EE

Esimest korda elus tegin hooaja jooksul kaks kümnevõistlust üle 8300 punkti. isiklikku rekordit sooritama, kuid paar ala tulid oodatust halvemini välja. Kuid õnnestus võita medal ja see on peamine.

Vahe ei olnud ju suur ja tulemuste tabloole ilmumist ootasid kõik hinge kinni pidades. Mina lihtsalt lootsin, et ära ei käkerdanud. Pronks oli suhteliselt kindel, kuid ära vajumine 1500 meetri jooksus tegi ka mind ärevaks.“ 2018. aasta jaanuaris lõppes Janekil aeg kaitseväes ja ta hakkas suure hooga taas trenni tegema, kuid õnnetuseks

alustas liiga kiiresti. Võttis liiga vara suure teiba ja kukkus hüpet sooritades halvasti. „Ma arvan, et vinduma jäänud pöiavigastus on selle kukkumise pärast – põrutasin rasvpatja, üks lihas rebenes ja väike mõra oli kannas. See hoidis mind treeningutest eemal 2-3 kuud ning tekitas mõtteid, et kas oli vaja nii kiiresti rabeleda. See on ainuke asi, mida kahetsen. Siis hakkasid ka muud asjad tekkima – tahtsin kiirelt suveks vormi saada ja hakkasin üle tegema. Heade otsuste koha pealt olen õnnelik, et valisin minna Ameerikasse. See süsteem, milles ma seal praegu olen, on kõige professionaalsem, kus ma olen treeninud. Mul on olemas oma heitetreener, sprinditreener, kes on ka peatreener, ning kümnevõistluse treener, kellega treenime hüppeid.

Kõik töötavad üksteisega kooskõlas.

Selles suhtes uskumatu, et ma ei ole isegi koolis sees, kuid nad võtavad mind

KAANELUGU

KUS VÕIKS OLLA VEEL VARU, ET ISIKLIKU REKORDI POOLE LIIKUDA? JANEK ARUTLEB: 100 meetri jooksus võiks 10,8 algu-

sesse joosta küll. Trennid näitavad, et hea 1,5-2 m/s tuulega võiks selle aja praegu ära joosta.

ISIKLIKUD REKORDID n 100 meetri jooks – 10.89 s (Knoxville 2022) n Kaugushüpe – 7.42 m (+1.6 m/s) (Tallinn 2017) n Kuulitõuge – 15.38 m (Rakvere 2019) n Kõrgushüpe – 2.05 m (London 2017) n 400 meetrit – 48.80 s (München 2022) n 110 meetri tõkkejooks – 14.33 s (Knoxville 2022) n Kettaheide – 45.94 m (Tallinn 2021) n Teivashüpe – 5.12 m (Athens 2022) n Odavise – 72.46 m (Doha 2019) n 1500 meetrit – 4:34.41 min (Rakvere 2016) n Kümnevõistlus – 8405 punkti (Knoxville 2022)

omaks ja elavad kaasa kui oma kooli õpilasele. Mul on privilegeeritud olukord ja olemas kõik võimalused, et teha tipptasemel sporti,“ räägib Janek oma karjääri õigetest ja valedest otsustest.

Hea publik annab jõudu Kümnevõistlus on eestlaste südames ajast, kui Erki Nool selle sinna viis.

Samuti on see võistlus, mida saab jälgida kaks tervet päeva ja selle sisse süüvida. Paljud eestlased sõitsid Saksamaale kohale kaheks päevaks, et vaadata ainult kümnevõistlust. „See ei ole nagu 100 m jooks, mis 10 sekundiga läbi on. Hea on ka näha, et Eesti fännid saavad aru, kui raske see ala on ja naudivad kaasa elamist täiel rinnal. Münchenis sain kõrgushüppe ajal aru, et atmosfäär staadionil on väga võimas ja saksa

Kaugushüppes olen hüpanud nappide

üleastumistega üle 7,5 meetri. Kolm katset kipub väheseks jääma, et seda sooritust teha. Siin võiks mu isiklik rekord väga vabalt olla kaugemal.

Kuulitõukes olen võrreldes konkuren-

tidega päris kaugele tõuganud. Kui veel mõned tehnilised nüansid paika saada, siis võib natuke ka seda isiklikku liigutada.

Suurvõistlustel 15 meetrit täis tõugata on hea ja samuti ei ole see nii suur punktiala.

Kõrgushüppes on sel aastal hästi.

Kolm võistlust olen üle 2 meetri hüpanud ja see on juba hea tulemus, sest hüppan trennis päris vähe. Tundub, et mu treener on head tööd teinud, et mul praegu see hästi välja tuleb.

400 meetri ajast saaks veel maha näpis-

tada. Kui oleks olnud tuulevaiksem, siis oleks võinud ka sel aastal 48.50 kanti tulla.

Kui ma alustasin, siis jooksin 49 sekundiga ja juunioride eas mõtlesin, et kui ma korra elus alla 50 sekundi jooksen, siis on kõva sõna. Nüüd usun, et 48.50 on võimalik küll!

110 meetri tõkkejooksus võiksin samuti kiiremini joosta. Seekord läksin jooksma puhtalt ja kindla tulemuse peale.

Isikliku rekordi võiks 14.20 alla joosta.

Olen arvamusel, et kümnevõistluses peab tõkkeid pigem kindla peale jooksma ja mitte nii julgelt ründama.

Kettaheide tuli mingil hetkel trennis väga hästi välja. See on üks ala, kus mu trennirekord on parem kui võistluste rekord. MM-il läks kehvasti ja pärast seda ei ole enam seda vajalikku tehnikat üles leidnud. Kui korra läheb nihu, siis on raske uuesti leida seda liikuvust ja heitetehnikat.

Kuna sel hooajal oli kettaheide trennides parem, siis tuleb kannatlik olla ja loodetavasti tuleb vaeva nägemine hiljem välja.

Teivashüppes on mul samuti trenni-

rekord parem, olen kaks korda 5.20 üle hüpanud. Seal on ka lihtsam – teivas on küll pehmem, kuid ei pea mõtlema, et ajasin maha ja kaks katset veel jäänud. Samuti on tehniliselt rohkem aega mõelda. Ma arvan, et kui nüansid paremaks teha, siis 1000 punkti andev 5.30 on täitsa reaalne.

Odavise on minu arvates ainuke ala,

kus ei saa areneda mingile teatud tasemele – ei saa 70 m peale, kui looduse poolt pole antud kiiret kätt ja odatunnetust. Tehniliselt tundub, nagu viskaks 50 meetri mehed ka hästi, kuid „õlalupsu“ ehk õlast läbiminekut ei ole. Mul ja ka näiteks Kaulil on odavisketaust. Tema rekord oli noorena küll ligi 11 meetrit parem, kuid kiire käsi on meil mõlemal olemas. Odaviskes on mul kindlasti potentsiaali 75 meetri peale mõelda.

Olen ka mõelnud pärast kümnevõistlust ühe hooaja odaviset proovida, kuid see oleneb sellest, kuidas tervis vastu peab.

Olen õnnelik, et mulle on selline eelis antud, lõpuks võib see ala kümnevõistluses kaugele aidata.

1500 meetri jooks tundub lihtne.

Vanakooli treeningmetoodika järgi keskenduti rohkem jooksukiirusele ja vähem metoodilistele aladele. Nüüd on üle mindud 9 ala plahvatuslikule, kiirele ja tehnilisele sooritusele ning see üks ala seal lõpuks on kannatus. 1500 m jooksmine on tuim ja aeglane ala ning kiiremaks saamine on raske. Kaul on teistsugune sportlane selles osas ja see tasub talle ära, kuid enamus on läinud seda teed, et teised alad paremini sooritada. Ka Kevin Mayer jooksis kunagi 1500 m tunduvalt kiiremini kui oma maailmarekordi tulemuses. Samas on ta teiste alade kiiruslikkust parandanud ja kogub nii rohkem punkte. Aeg 4.30-4.40 peab tulema puhtalt treenituse tasemest ja kui treenida 6 päeva nädalas korralikult, siis selle pealt peaks jaksama selle ära joosta.

Muidugi eelnevast võistlusest ollakse juba väsinud ka. Huvitav oleks teada, mis aega värskena jookseks.

Kümnevõitluse kokkuvõttes

võiks tulla isiklik rekord 8600 punkti juurde. Ma ei usu, et ma Eesti rekordit tegema hakkan, kui mu isiklike rekordite summa ei ole sealmaal, kuid 8600 ligi võin kindlasti teha ja sellega võib suuremal tiitlivõistlusel veel medalit ka püüelda. Vanusega võiks paremaks minna heitealad ja ma tunnen, et odas on mul kõvasti rohkem sees. Kuigi vanust juba on, usun siiski, et ka kiiremaks on võimalik veel saada. Imelik oleks mõelda, et isiklik rekord on juba tehtud, sest ma tunnen oma kehas veel palju varu ja jõudu, mille põhjalt paremini teha ja ma tahan seda ka veel näidata.“

SEPTEMBER 2022

15

KAANELUGU

publik on väga tark ning oskab kaasa elada. Meil muidugi ka vedas, et kaasa tegid valitsev maailmameister prantslane Kevin Mayer ja tol hetkel valitsev Euroopa meister sakslane Arthur Abele, kes tegi oma karjääri viimast võistlust.

Kindlasti tuli rohkem inimesi kohale just tema pärast.

Eestlasi oli samuti väga palju kohal.

Tribüüne vaadates jäid sinised särgid hästi silma. See on äge, et eestlastele läheb kümnevõistlus korda. Seda nähes tunneme ka võistlejatena, et peab pingutama, et publik rahule jääks. Õnneks see mul pinget otseselt ei tekita ja pigem ajab just vaimu üles. MM-ile tulid vaatama abikaasa vanemad ning tuttavad ja oli küll nõme tunne võistlus pooleli jätta, aga lõpuks ikkagi võistled enda jaoks ja enda eest. Kahe otsaga asi – võistled enda eest, kuid samas oled staadionil ja võistled teiste jaoks.

Kümnevõistlejad on erinevad. Mõni on kiirem, aga tehnilised alad on nõrgemad ning teine jällegi vastupidi – sooritab tehniliselt hästi. Nagu ka kümnevõistlejate kohta on öeldud: „the world’s greatest athletes“ ehk maailma parimad sportlased. See mõte köitis mind juba siis, kui kunagi alustasin. Minu jaoks paelub, et saan kaks päeva staadionil olla, melu nautida, rahva ees olla. Staadion on minu jaoks koht, kus saan end välja elada ja emotsioone näidata. Tavaelus olen pigem vaiksema iseloomuga ja see on minu jaoks kümnevõistluse võlu. Kui saab staadionil olemist kaks päeva nautida, siis miks ma ei peaks seda võimalust kasutama? Samuti trennides – kui olen vigastatud, siis saab midagi muud teha. Trennis ei ole kunagi igav ja kõik on väga varieeruv – erinevad alad, jõud, sprint, pikem jooks. See on mitmevõistluse juures äge!“

Sõbrad vs konkurendid Sportlased, eriti kümnevõistluses, veedavad palju aega koos ja saavad nii ka sõpradeks. Samas ollakse konkurendid.

Janek arvab, et siin on sportlastel suhteliselt erinevad vaated ja seepärast ta ka kõikidega ühtemoodi läbi ei saa. Tema filosoofia on, et kui ta võidab sportlast, kes teeb samuti hea võistluse, siis see tulemus teeb teda rõõmsamaks, kui see, milles võit tuli tänu teise sportlase nullile. „Elan konkurentidele kaasa, kuna tahan neid võita, kui nad teevad samuti hea võistluse. Londoni MM-il hüppas Mayer teibas viimasel katsel üle ja ma

16

JOOKSJA.EE

Tribüünidel oli kohal väga palju Eesti fänne. Nõu oli andmas ka Eesti kümnevõistluse rekordit (8815 punkti) hoidev Erki Nool. teadsin, et ilma selle õnnestumiseta oleks mul olnud võimalik 3. koht võtta.

Mul ei tulnud mõttesse ka, et ta võiks maha ajada selleks, et ma saaksin pronksi võtta. Kui sportlase parim tulemus jääb minule alla, siis see teeb head meelt ja näitab, kes siis tegelikult parem on.

Samamoodi on Eesti konkurentidega hea koos võistelda, kaasa elada ja toetada.

Maiceliga on meil olnud päris palju võistlusi koos ja tore on temaga võistelda. Karel võib tunduda vaiksem ja mitte nii emotsionaalne, kuid tegelikult on ka temas võitlejahing sees,“ räägib Janek konkurentidest vaid head.

Janeki ideaalne hooaeg koosneks vähemalt kolmest korralikust võistlusest. Esimesega tahaks juhatada hooaja sisse ja hea vormi korral teha ka korraliku tulemuse. Seejärel teisel võistlusel parandada esimese ebaõnnestumisi ja kolmandal see kõik kokku panna.

Kui tervis vastu peab ja neljas juhtub olema tiitlivõistlus, siis tuleb end veel kokku võtta. Kui on hea võistlusvorm ja vigastusi pole, siis pole ka viies võistlus

MM-ile tulid vaatama abikaasa vanemad ning tuttavad ja oli küll nõme tunne võistlus pooleli jätta, aga lõpuks ikkagi võistled enda jaoks ja enda eest.

probleem. „Lisaks peab sügisesel ettevalmistusel mingid kindlad asjad ära tegema. Noorena võib rohkem treenida ja keha taastub ära, kuid mida vanemaks saad, seda olulisem on oskus puhata. Kui ettevalmistus ilusasti ära teha, siis võistlusperioodil peab tegema asju targalt.

Puhkamise osa on see, mida kümnevõistlejad eriti teha ei oska. Mulle meeldib ka trennis olla ja kõike teha, kuid hakkab kohale jõudma, kui oluline on tegelikult puhata.“

Tasakaal pere ja töö vahel 2019. aastal kohtus Janek Kariibi mere päritolu ameeriklanna Kendraga, kellega ta sel suvel Dominikaani Vabariigis abiellus. Noorte kooselu on mehe sõnul kulgenud väga lihtsalt ja meeldivalt. Kendra on lähedalt spordiga kokku puutunud Olümpiakomitees tööd tehes ja see aitab tal spordiga kaasnevat rasket tööd mõista. „Tänu mulle on ta ka kümnevõistlust tundma õppinud ja teab, kui palju vaeva näha tuleb ning kui palju meil, kümnevõistlejatel, jamasid on. Ta õpib ülikoolis juurat ja ka mina aitan teda nii palju kui saan. Praegu ongi hea balanss suhtes sees – toetame üksteist ja saame hästi üksteist aidata. Samuti on ta ainuke inimene, kellele ma olen kõigest ja kõike rääkinud. Viimase aja vingeim moment oli nüüd, kui ma sain pronksi ja läksin tema juurde ja ütlesin: „We did it!“. Me tegime selle koos ära, sest ta on mulle väga suur tugi olnud,“ räägib Janek õnnelike silmadega ja lisab nõuandena, et ära otsi ja siis tuleb õige inimene ka sinu juurde. „Mul ei olnud eesmärki ega mõtetki, et ma nüüd tahan Kariibi mere tüdrukut saada. See lihtsalt juhtus nii ja ma ütlen ausalt, et elu

EESTI TENNISEAJAKIRI

15

A ASTANE

Ajakiri Tennis tähistab 2022. aastal oma ilmumise

15. juubeliaastat

Ajakirja on võimalik tellida meie e-poest

SPORDIME.EE

KAANELUGU

on olnud pärast temaga kokku saamist nii palju ägedam ja toredam. Eks tülisid ja eriarvamusi on ikka ka, kuid oluline on need läbi rääkida. See on iga suhte osa ja ei saa eeldada, et kõik alati lust ja lillepidu on. Tuleb mõelda nii, et erinevad arvamused rikastavad ja nendest läbi minemisel teevad suhte tugevamaks.“ Sugulaste- ja sõpradering koosneb Janekil pigem ainult väga lähedastest inimestest, kellega on võimalik Eestisse tulles ka kohtuda ilma, et kogu puhkus ainult sõpru-sugulasi külastades mööduks. „Mul on vedanud, et mul on väga kokkuhoidev ring minu ümber, kes mind ja mu otsuseid alati väga toetavad. Mu parimad sõbrad on mu abikaasa ja vend – inimesed, kellega ma saan absoluutselt kõigest rääkida. Häid sõpru on mul ka, kellega Eestisse tulles suhelda ja kes ei pidanud paljuks ka kaugele minu pulma sõita.“

Plaanid pärast tippsporti

KOLM SOOVITUST JANEKILT:

1.

Armasta ennast! Oluline on end oma kehas hästi tunda ja iseendale meeldida. Siinkohal on ka suur tänutunne abikaasa suunas, kes on mulle seda õpetanud ja proovin nüüd ka endale öelda häid sõnu.

Tööga seoses – naudi seda, mida teed! Stress käib küll elu juurde, kuid seda ei tohi liiga palju olla. Igal inimesel on valdkond elus, mis tal tuju rõõmsaks teeb. Võib-olla palganumber ei ole see, mis rahuldaks, kuid kõige olulisem on, et tegevus meeldiks. Minul on selleks sport. Rumal oleks kümnevõistlust teha, kui see oleks mulle vastumeelne. Ma naudin treeningut ja protsessi ning elu on minu jaoks äge! Trenni lähen alati hea tujuga, eriti viimastel aastatel, mida toetab mu esimene soovitus. Ära pelga rasket tööd! Mulle ei meeldi kerget teed pidi minna.

Väljakutseid ületades on eesmärgi kätte saamine nauditavam. Raske töö kannab ühel hetkel kindlasti vilja!

2.

3.

Juuni alguses abiellus Janek oma ameeriklannast pruudi Kendraga, kellega ta kohtus 2019. aastal.

We did it!“. Me tegime selle koos ära, sest ta on mulle väga suur tugi olnud.

Kuigi Janekil on Ameerikas kõik võimalused loodud, siis ülikooli õppima ta seal ei asunud. Ta õppis Eestis kaks aastat Rahvatervise Akadeemias toitumise- ja tervisenõustamist. Kolmandal aastal hakkas kool tippsporti segama ja oli keeruline kõike maksimaalselt jõuda. „Ameerika süsteemiga ülikoolis teeks kõik ilusasti ära. Siinkohal müts maha nende ees, kes lõpetavad Eestis ülikooli ja teevad selle kõrvalt veel kümnevõistlust. Hetkel ma ei tea, mis mul ülikooliga saab. Spordi kõrvalt on vaja praegu äraelamiseks tööd teha. Võimalik, et võtan kursuseid ja teen kergejõustikutreeneri paberid, et hiljem ka Ameerikas treenerina tegutseda. Kunagi, ehk kuskil 4-5 aasta pärast, on meil plaan Eestisse tulla, kuid hetkel on eesmärk tippspordile keskenduda kindlasti kuni vanuseni

18

JOOKSJA.EE

30-32. Kui siis tunnen, et jaksan veel ja motivatsiooni on, siis jätkan, kuid punnitades ei hakka tegema.“ Janek on proovinud mõelda, mis teda spordiväliselt huvitaks, kuid ei ole sellist asja leidnud.

Sport tekitab temas sellise kire, mida miski muu ei ole teinud. Vahel on ta pidanud trennis treenerit asendama ja teiste treenimine tekitab hea tunde. „Kui õpilane teeb trennis hea tulemuse, siis see tekitab minus sama tunde, mis minu enda tulemus.“

Kui paks on sportlase rahakott?

Sel aastal on finantsiline pool Janeki jaoks keeruline olnud, sest ta langes C-kategooria toetuse peale. Pronksmedal tõstab ta nüüd B-kategooria

peale ja tippspordile keskendumine läheb lihtsamaks, kuid lihtne siiski ei ole. „Saan hakkama ja ei ole probleemi, kuid mitte midagi ei saa kõrvale panna.

Olen eelnevalt teinud nii, et olen auhinnarahad kohe investeerinud, kuid nüüd auhinnarahasid väga ei tule ja elada palgatšekist palgatšekini ei ole kõige ideaalsem variant. Ma ei hakka ütlema, et on keeruline, kuid hea oleks spordiga natuke teenida ka ja kõrvale panna. Ma ei ole kurb, kuna ma armastan, mida teen ja küll ma kunagi leian võimaluse, et paremini hakkaks minema. Lisaks on Ameerikas mõned asjad Eestiga võrreldes ikka väga kulukad. Näiteks 45 minutit massaaži maksab 100 dollarit.

Eesti mänedžeriga koostöös püüame leida ka mänedžeri USA-sse ja siis oleks ehk võimalik näiteks Nike’ga diili teha.

Eesti toetajatest kiidan kindlasti KIA’t, kes on ilmselt kõige vingem sponsor, kes mul on olnud. Annavad mulle alati auto kasutada, kui Eestisse tulen ja seal on väga ägedad inimesed, kes oskavad sporti hinnata!“

FOTOD:

jooks

Vikipeedia, Jooksja arhiiv

200 meetrit allpool merepinda joostakse Surnumere maraton Iisraelis, mis on maailma madalaim maraton.

1978. aastal tuli turule esimene Nike poolt spetsiaalselt naistele mõeldud jooksujalanõu.

Minu jaoks on sport viis näha asju ja kohti, mida ei näeks, kui piirduda näiteks tujutu 3-kilomeetrise jooksuringiga lihtsalt selleks, et end vormis hoida.”

KERSTI KALJULAID Jooksja 2 2022

ESIMENE OLÜMPIAMARATON toimus 1896. aastal Ateena mängudel. Selle võitis kreeka karjus ja veekandja Spyridon Louis. Joosti ca 40 km ja võitja aeg oli 2.58.50.

Ca 10 000 eestlast on oma elus jooksnud vähemalt ühe maratoni.

JUUNI 2022

21

Contra V-tähelised staadioni-jooksud

Kui Contra 1992. aastal Antslas keskharidust omandas, olid V-stiilis suusahüppelennud juba rahvusvaheliselt omaks võetud. Tema suusahüpetega ei tegelenud, kuid pärast sõjaväeteenistust Eesti piirivalves väntas ta postiljonina pikki veloringe ja jooksis peagi ka maratoniradadel.

TEKST: Meelis Koskaru FOTOD: Võrumaa Spordiliit

22

JOOKSJA.EE

JOOKS

A

lates 1999. aastast on Contra ehk Margus Konnula vabakutseline kirjanik, telesaadete juht ja stsenarist ning toimetanud ka vallalehte. Tema head kirjaoskust naudime ka värskeimas olümpiaraamatus. Kirjaniku luulelooming lähtub Eesti uuema rahvalaulu traditsioonist ning on päevakajaliselt lõbus ja vaimukas. Kodukoha patrioodina luuletab ta sageli võru keeles ja on aktiivne võru keele eestkõneleja.

Samuti tõlgib ta läti keelest luulet ja proosat.

V-tähelised staadionid ja 10 000 meetrit Olen veendunud et ma ei oska joosta vee peal eks siis proovin V peal /Contra/ Contra mõte joosta V-tähega algavates kohtades staadionitel 10 000 meetrit sündis 11 aastat tagasi juhuslikult nendesse paikadesse sattudes. Kõigepealt leidis ta Lätis Valmiera, kuhu jäi pikemalt peatuma seoses Läti kirjaniku Eduards Veidenbaumsiga. Viibides seal aeg-ajalt nädalakese, vudis mees sel ajal vähemalt korra staadionil 10 000 meetrit. Järgmisena sai ta teada, et Eesti kirjanikel on hea võimalus viibida Gotlandi saarel Visby residentsis. Jäi sinna 2012. aastal kuuks ajaks ja jooksis staadionil 25 ringi 51 minutiga. Kaks aastat hiljem leidis ta kirjandusliku residentsi Lätis Ventspilsis, kus on tänaseni korduvalt viibinud. Viljandi staadionil on ta samuti jooksnud mitmel korral ja seal sündis ka Contra rekordjooks alla 44 minuti: „Kusjuures võitjalt sain umbes 6 korda ringiga sisse. Ühel päeval tegin avastuse, et kõik need kohad on V-tähega ja sain aru, et on palju väga loogilisi V-tähega kohti, kus võiksin veel vudida – Võru, Valga-Valka ja Vändra ennekõike.

Miks just 10 000 meetrit? Minu jaoks oli tollal staadionil jooksmine põnev eksootika, igapäevaselt mul sellist asja käepärast ei olnud. Kui sattusin staadioniga kohta, siis tegin kindlasti seal ka trenni ja 10 000 meetrit oli selline mõnus formaat lõigujooksuks, kus iga 5. ring oli spurt, siis võtsin jälle hoo maha.“ Kohavalik käib pigem juhuslikult – kui Contral on muudel põhjustel nendesse kohtadesse asja, teeb ta ette-

Ukraina lipuga Ukraina heaks Vastse-Kuustes.

muidugi sellega kahel käel nõus.

Kusjuures kasutasingi ühte kätt Ukraina lipu hoidmiseks terve jooksu vältel, see ei olnud midagi uut, kandsin kord võrukeste lipukest 333 km järjest.

Kuivõrd Vastse-Kuustes käik oli märtsi keskel, siis arutati kohapeal, kas mitte teha seda kunagi hiljem parema ilmaga, sest staadion oli suures osas lume all. Ma ütlesin, et kui me Ukraina heaks jookseme, peab mõtlema sellele, et mistahes tingimused ka staadionil on, ei ole need hullemad, kui samal ajal Ukrainas. Raha kogusime selle aktsiooni käigus ka mitusada eurot.“ Välismaale Contra veel väga ei kipu. „Eestis on palju kohti, kus saaks joosta. Sealhulgas ka neid, kus olen staadioni peal käinud ja paar tiirugi jooksnud (Varstu, Värska), aga alla 10 000 meetri ei lähe arvesse. Rohkem võib olla, ainuke näide sellest on Võru staadionimaraton, mis oli siis minu 50. maraton. Võib-olla jõuan kunagi selleni, et hakkan sihtima reise V-tähega kohtadesse just selle eesmärgiga, aga praegu võtan rahulikult, eriti reisihimuline ma ei ole. Samas Vilniusesse on plaanis lähiaastatel sattuda küll, pole veel seal käinudki,

Ühel päeval tegin avastuse, et kõik need kohad on V-tähega ja sain aru, et on palju väga loogilisi V-tähega kohti, kus võiksin veel vudida – Võru, Valga-Valka ja Vändra ennekõike. paneku seal 10 000 m jooks korraldada.

Eraldi sõnumit ta nende jooksudega ei edasta, kuid rõhutab alati seda, et jooksmine on tore ja üksinda jooksmise asemel vormistab ettevõtmise ametlikult ja kaasab ka kohalikku rahvast. „Vastseliinas oli initsiatiiv kohapealne, aktiivne kohalik oskas selle siduda valla juubeliga. Toimus ka staadioni taasavamine ja Vastseliina jalgpalliklubi liigamäng,“ räägib Contra, „Valga-Valka puhul oli mul kohe selge, et tahan seda ühe päevaga teha. Korraldamise mõttest võttis kinni Valga raamatukogu ja see sai tehtud kahe linna laada raames. Mõlemal pool lugesin enne starti ka luuletusi.”

Vastse-Kuustes joosti Ukraina auks!

“Ukraina heaks jooksmine oli ka ettepanek Vastse-Kuustest ja ma olin

jooksmisest rääkimata. Sai välja käidud lubadus minna jooksma Vinnõtsjasse, kus elab minu tuttav Ukraina tõlkija, kes on praegu Riias sõja eest varjul. Ja ka Viin hakkab vaikselt kutsuma,“ seab Contra uusi plaane. Kuna artikli autor on sündinud Jõgevamaal Vaimastveres, siis on kohalikule aktiivile Contra küllakutsumiseks jooksukinnas välja heidetud.

Veni Vidi Vici – Veni veidi ja viitsi vudida Täpsuse huvides olgu kohe selge, et Contra jooksude tähekujund pole tänapäevaste agressorsümbolitega kuidagi seotud ning peale tähe-sarnasuse pole tänapäevasel suusahüppestiilil ja Contra V-jooksudel mingit kokkupuudet ning kindlasti pole Contra jooksusammud vabastiilis suusatamise moodigi. Mees jookseb ilusti ja

SEPTEMBER 2022

23

JOOKS

tema maratonirekord 3:35.05 räägib enda eest, et intrigeerivaid vabastiilis suusaimitatsioone jooksurajal ei tehta. Õnneks on Contral huumoriga kõik korras ja ta viskab võidu- või victory -tähele veel hagu juurdegi: „Muide, kunagi oli politseiautode numbritel tähekombinatsioon VVV. Püüdsin seda igatepidi dešifreerida – Vahvad Vabadus Võitlejad ja „Valge Võtme Vennaskond“ (üks põnev raamat lapsepõlvest) tulevad meelde. Väga Venivad Villemid, Viinavõtmine Vilus. Samuti Vabadus, Võrdsus, Vendlus.

Suusahüppe V-stiilist olen muide mõelnud ka nostalgiaga, et võiks seal sarnaselt suusatamisega olla ka klassikalises stiilis, jalad koos hüpetega võistlused,“ tuleb Contra V-teemaga kenasti kaasa. Muide, Rootsi suusahüppajat Jan Boklövit tuntakse 1980ndate lõpul ja 1990ndate algul uudse V-stiili kasutaja ja populariseerijana, kuid vähem teatakse, et Poola suusahüppaja Mirosław Graf kasutas V-stiili juba 1969. aastal, kui Boklöv oli alles 2-3-aastane. Meeste hüpped olid küll pikad, kuid kohtunikud pidasid stiili halvaks, mis vähendas nende võimalusi võistelda kõrgete kohtade pärast. Hiljem sai stiil üldlevinuks.

Contra V-jooksud pole seni veel suurt tunnustust leidnud, kuid loodame, et selleni jõutakse kiiremini, kui Grafi ja Boklövi puhul.

Samas V-stiilis jätkates mainime ära ka asjaolu, et Jooksja eelkäijal Sporditähel ilmus aastaid tagasi arvamusrubriik „Vaapo Vaheri Veerg“ ja mõned aastad tagasi küsisin Contra raamatusse „Minu Läti“ pühendust ning olen väga rahul tekstiga „Vieglas kājas!“.

On ju jooksusõbrale „Kerget jalga!“ soovida igati sobilik – mis siis, et läti keeles.

Võidurõõm Antslas Treeninggrupiga koos ei ole Contra treeninud, kuid alustas juba 10-aastasena aktiivselt tugitoolispordiga, mis pani aluse pärisspordiharrastusele.

Tema suur unistus oli olümpiastaadionil esimesena finišeerida, mis täitus küll mõnevõrra väiksemas versioonis Jaanus Kala Viievõistluse raames Antsla staadionil 1500 m jooksus. „Minu jaoks sellest tundest täiesti piisab, finiš on käes ja keegi ei ole minust mööda saanud. Pisiasi, et maailmas on nii palju kiiremaid

24

JOOKSJA.EE

LÄBITUD V-JOOKSUD n Valmiera (2011. aasta septembris) n Visby (2012. aasta aprillis, aeg umbes 51 minutit) n Viljandi (21.08.2013 aeg 45.53,1 ja 03.09.2014 isiklik rekord 43.56,5) n Ventspils (2014. aasta aprillis) n Võru (01.06.2016 – kokku terve maraton, teine 10 000 m luuletusi lugedes, aeg umbes 1:15) n Vändra (23.09.2016 ja aeg umbes 1:15) n Vastseliina (25.09.2016 valla 25. juubeli raames, aeg umbes 1:15) n Viimsi (15.02.2018) n Võnnu 23.11.2018 (53:54, staadioni rekord) n Väätsa 14.03.2022 (59 ja pool minutit) n Vastse-Kuuste 18.03.2022 (Ukraina toetuseks) n Valka 08.05.2022 (1:02) n Valga 08.05.2022 (0:55)

jooksjaid, aga konkreetses 2001. aasta konkurentsis olin nõrgema jooksu võitja! Ja kolm aastat hiljem juhtus see uuesti, tookord suutsin seda teha üllatavalt viimase ringi spurdiga, kuigi minu sprinterivõimed on üsna nigelad,“ räägib 9 korda J. Kala Viievõistlusel osalenud Contra, kes on 1500 m jooksus jagu saanud ka maailmameistrist Andrus Värnikust.

harrastuse vastu saabus kirjaniku ellu postikandjana ja ka pärast seda ametit. „Kõigepealt tulid rattad, mis mulle kingiti, kui olin koos Vahur Kersna ja kaameratega postiringi läbi jalutanud. Tegin paar aastat rattasõite, siis otsustasin nagu vahelduse mõttes ka Tartu jooksumaratoni ära proovida.

Sellest algas ka pidev jooksuharrastus.“ Jooksmine on Contra jaoks tore teelolek, mõtete kordaseadmine, inimese ja iga looma kõige loomulikum tegevus.

Contra maratonijada katkes jooksusõpradele ootamatult 69. maratoni peal 2018. aasta suvel, kui vanust oli 44 ja mees soovis maratonirutiinist väljudes vaheldust. Teadis küll, et see saab raske olema, kuid otsus oli kindel: „Vahepeal on soov rutiinist välja murda. Tahtsin teada, kas suudan ka maratone jooksmata olla. Otsustasin, et kuni 50. eluaastani ei jookse ühtegi maratoni ja siis olen eesmärgi täitnud.

Alguses tegelesin rohkem kepikõnniga, aga nii kasvatasin jooksunälga, nüüd naudin jooksmist tunduvalt rohkem, kui vahepeal. Pikki maid ei ole väga tihti jooksnud, vahepeal ehk on 20 km kanti ulatunud ja mõnetunnise vahega kaks 10 000 m jooksu Valkas ja Valgas, neist teine mitu minutit kiiremini. Need tekitasid küll tunde, et rahulikult suudaksin maratoni juba praegu läbida. Vahva oleks teha veel üks maraton alla 4 tunni, kui see peaks võimalikuks osutuma, aga kõigepealt kavatsen asja nautida ja vaadata, mis tuleb. Konkreetne eesmärk on ikkagi joosta oma 70. maraton ja seda nautida.

6 aastat 69 asendis olla ei ole tegelikult kerge,“ on Contra valmis naasma maratoniradadele. „Olen juba andnud lubaduse, et 2024 jooksen maratoni

Vahepeal on soov rutiinist välja murda.

Otsustasin, et kuni 50. eluaastani ei jookse ühtegi maratoni ja siis olen eesmärgi täitnud.

Summer of 69 Kooli ajal mängis Contra palli ja jooksmine oli tookord tema jaoks üsna teadmata ala, kuna joosti väga lühikesi distantse. Ja ütleks, et isegi ebameeldiv. Alles keskkoolis, kui tulid juba 3 km jooksud, jõudis ka Contra pildile – paar korda esindas ta isegi Antsla kooli. Suurem huvi jooksu-

Kihnus, aga kuivõrd see 50. täitub mul juba 22. märtsil, tundub, et alustan varem kui augustis. Kas lähen 100 maratonini välja, ei oska öelda,“ saadab Contra juba praegu jooksusõpradele rõõmusõnumi tema naasmisest maratoniradadele. Oma esimese maratoni jooksis Contra muide 2003. aastal ja 69. maratoni 2018. aastal.

Paide-Türi rahvajooks „Paide-Türi rahvajooks, võidab Pavel Loskutov“, laulab Jaan Pehk oma laulus „Loskutovi tippmark“, mida siiani armastatakse Järvamaa Tre raadios esitada, kui lähenemas on Eesti ühe legendaarseima ning vanima rahvajooksu järjekordne start. Sel aastal möödub esimesest Paide-Türi rahvajooksust 40 aastat, mida tähistatakse vastavalt 40. võistlusega.

TEKST: Maarit Nõmm FOTOD: Ants Leppoja, Henn Sokk, Järvamaa muuseum, Helja Mets, erakogu

Õ

igupoolest oleks juubelijooks pidanud aset leidma juba 2021. aastal, ent koroonapiirangute tõttu jäi Järvamaa suurim spordisündmus 2020. aastal ära. MTÜ Paide-Türi Rahvajooks poolt korraldatav jooks kuulub RIMI Eesti linnajooksude sarja ning on selle eelviimane, seitsmes etapp. Distantsi pikkus on 13,5 km.

Väärikas ajalugu Esimene Paide-Türi rahvajooks toimus 1982. aastal. Sellele eelnes mitu aastat teatejookse Paide ja Türi vahel, nagu meenutab rahvajooksu üks pikaaegsemaid korraldajaid Ervin Runnel: „PaideTüri polnud küll esimene omataoliste seas, nt Viljandi järve jooks on tunduvalt vanem, kuid alates Paide-Türist sai nimetus rahvajooks tuntuks kogu Eestis. Järgmisel 1983. aastal toimus Rahva Hääle rahvajooks, millest on välja kasvanud tänane Tallinna

26

JOOKSJA.EE

maraton.“ Runnel meenutas veel esimese Paide-Türi rahvajooksu järel levinud lõuapoolikute nalja, et võitja „oli isegi kiirem, kui Tipa buss“, mis viitas ühele Paide tolle aja bussijuhile.

80ndatel toimus jooks alati töövabal päeval 7. oktoobril.

Esimesest rahvajooksust võttis osa 695 sportlast, võitja oli Viljo Emajõe, kes läbis distantsi ajaga 43.30.

Järvakate jaoks on tegu justkui identiteedi osaga – enamiku praeguse aja noorte jaoks on see jooks, kus jooksid ka nende isad ja vanaisad.

Viimased kaheksa jooksu on võitjate aeg jäänud aga alla 42 minuti. Naiste võidutulemused on kõikunud aastakümnete vältel 47 ja 56 minuti vahel.

Esimene välismaalastest võitja oli Paide-Türi rahvajooksul 1993. aastal.

Kakskümmend aastat hiljem saabus keenialase Ibrahim Mukunga valitsemisaeg, kes on võitnud neli jooksu.

Viis võitu on Vjatšeslav Košelevil.

Pavel Loskutov, kelle Jaan Pehk laulu sisse pani, on võidupärja kaela saanud kolmel korral. Mehe tippmargist 2002. aastal (40.56) on kiirem olnud üksnes Mukunga.

Naiste arvestuses saab 12 võiduga uhkeldada Jekaterina Patjuk. Ta reedab, mis teda rahvajooksule ikka ja jälle tagasi toob ning mis on olnud tema edu võti: „Mulle meeldib võistluse korraldus ning hea võimalus oma vormi testida.

Arvan, et mulle ongi edu toonud hea vorm, tugev konkurents, treeneri usk minusse ning rasked treeningud. Vahe-

JOOKS

Esimene start 1982 Paide Keskväljakult.

URMAS JÕGI, RAHVAJOOKSU KORRALDAJA AASTATEL 2007-2018

P

40 40

1984. aasta jooksu kleebis ja praegune logo.

1986. aasta jooks.

Täna jooksevad juba toonaste noorimate osalejate lapsed ja lapselapsed.

1982 finišis Türil. Juba esimese rahvajooksu järel oldi kindel, et võistlus jääb kestma.

aide-Türi rahvajooks on n-ö suurtest rahvajooksudest kõige suurema kohalike elanike osalusprotsendiga jooks. Võib väita, et see on Järvamaa inimeste spordipidu, mis on õnnestunud viia vabariiklikku ja rahvusvahelisse mõõtmesse.

Järvakate jaoks on tegu justkui identiteedi osaga – enamiku praeguse aja noorte jaoks on see jooks, kus jooksid ka nende isad ja vanaisad. 2007. aastal võistlust korraldama asudes oli eelmisel aastal olnud jooksul üle 1000 lõpetaja. 12 aastaga suutsime selle rohkem kui neljakordistada. Suurimaks edulooks ise pean aga seda, et mitmed tippjooksjad on nimetanud Paide-Türi rahvajooksu parima korraldusega rahvajooksuks Eestis. Minu eesmärk oli teha jooksu osalejatele. Teha nii, et kõik jooksuga seotud, oleks jooksja vaatest mugav, mõnus ja rõõmu pakkuv.

Meeles on mitmeid juhtumeid ja sündmuseid. Kindlasti oli mäletamisväärne see, kui võitjaid käisid autasustamas Maicel Uibo ja Shaunae Miller-Uibo.

Ilm oli külm ja ma endamisi muretsesin, et ega nad ennast ometi haigeks ei külmeta. Teisalt on just noorte vanuseklasside parimatele sellised autasustajad vägagi olulised. Saada autasu maailma absoluutsesse tippu kuuluvalt sportlaselt, võib muuta nii mõnegi noore algaja spordipoisi või -tüdruku elu ja suunata ta spordirajale. Eriti meeldis mulle Maiceli suhtumine – tulid nad ju Türile otse vanaema sünnipäevalauast. Kui selle pärast vabandasin, vastas Maicel, et midagi peame ju Eesti spordile tagasi ka andma ja see on asi, mida teeme hea meelega.

Minu lugupidamine sellise suhtumisega sportlasele.

Meenub ka üks kriitiline olukord. Me väljastasime rinnanumbrid alati jooksu päeval ja ühel aastal juhtus nii, et pool tundi enne numbrite väljastamise algust polnud meil haaknõelu. Pühapäeva varahommik Paides, poed on kinni ja puudu on 10000 haaknõela. Siis sai see suurepärane meeskond näidata oma organiseerimisvõimet. Tunni jooksul olid need haaknõelad hangitud. Tiimiliikmed tundsid kedagi, kes tundis kedagi jne. Poeomanikud tulid kohvilauast ja tegid poed lahti, kõik lahtiolevad müügiasutused kammiti läbi ja kõikvõimalike suurustega haaknõelad jõudsid registratuuridesse.

Ma loodan, et Paide-Türi rahvajooks liigub järjest suuremate osalusnumbrite poole ja kunagi saavad löödud ka kaheksakümnendate osalejaterekordid.

Kindlasti loodan, et rahvajooks hoiab ja tõstab veelgi taset jooksjatele keskendumise osas, et ikka oleks Paide-Türi see parima korraldusega jooksusündmus Eestis.

SEPTEMBER 2022

27

JOOKS

MIHKEL TIKERPALU näitleja ja harrastussportlane

O

2016 jooksu võitjad Roman Fosti, Ibrahim Mukunga Wachira ja Tiidrek Nurme.

peal treenin koos meestega, kes aitavad hoida vajalikku tempot.“ Põhidistantsi kõrval kuulub PaideTüri rahvajooksu juurde ka lühike distants ning populaarsed lastejooksud.

Klassikaline Kirna-Türi distants muutus eelmisel aastal Türi linnajooksuks, et pakkuda osalejatele vaheldust.

Tänavust juubelijooksu veab esmakordselt eest Arto Saar, kes igapäevaselt töötab arendusjuhina Paide Linnameeskonna juures. Saare sõnul on peamine eesmärk saada võimalikult palju inimesi liikuma. „Kindlasti soovime teha osalejate rekordi ning ületada 4000 inimese piiri,“ rääkis ta. „Paide-Türi rahvajooks on Eesti ainus kahe linna vaheline jooks ning Kesk-Eestisse on igalt poolt lihtne tulla,“ nimetab Saar põhjusi, miks tasub

sügisel Paidesse tulla. Põhjuseid on aga veelgi, eriti siis, kui tegemist on legendaarse rahvaspordiürituse juubelijooksuga. „Esmakordselt plaanime trassil kasutada tempoautosid. Kokkulepped on meil Contra ja Jaan Pehkiga, kes sõidavad nende autode kastides ning esitavad oma luuletusi ja lugusid. Tempoautod on head neile, kes soovivad Paidest Türile joosta näiteks tunni ajaga. Siis pole muud, kui sättida end vastava kiirusega liikuva sõiduki taha, nautida kontserti ja joosta distants soovitud ajaga läbi,“ ütles Arto Saar. „Kaasame jooksu korraldusse ka erinevaid spordiklubisid, kindlasti näeme jooksjaid toetamas Järvamaa au ja uhkust Paide Linnameeskonda. Nii et ei tasu imestada, kui kohtud trassil näiteks Ragnar Klavaniga,“ lisas Saar.

Suurt rõhku panevad korraldajad ka sellele, et saada rajale palju koolinoori ning et jooksu finišis Türil oleks senisest

Tänavust juubelijooksu veab esmakordselt Järvamaa spordientusiast ja kogukonnahing Arto Saar.

Rahvajooksu kõige raskem lõik lõpukilomeetri kõrval on kindlasti Kirna mägi, mida kas armastatakse või kardetakse.

Kesk-Eestisse on igalt poolt lihtne tulla

28

JOOKSJA.EE

len seni osalenud Paide-Türi rahvajooksul aastal 2018, kui väljakutse „Mihkel Tikerpalu 100 starti“ raames püüdsin jõuda võimalikult paljudele rahvaspordiüritustele. Paide-Türi jooksu trass on mõnus ja mulle sobiv – suhteliselt lauge, kuna tõuse ma ei seedi. Tookord jooksin aja 1:02.53 – mäletan, et aeg oli rõõmustavalt hea. Jaanuaris 2021 alustasin triatlonitreeningutega ning olen tänaseks ca 10 kg alla võtnud ja vorm on vägev – kui vähegi suudan vormikõvera ajastada, siis peaks aeg alla 1 tunni olema tehtav.

rohkem meelelahutust.

Paide-Türi rahvajooksu suurtoetaja ja nimesponsor on Viking Window AS. Lühikese jooksu nimeks on saanud New Balance Türi Linnajooks ning sellest aastast on jooksu ametlik pikkus 5000 m. Distantsi tulemused on võrreldavad ka staadionil joostavate aegadega, nii et ka tõsistel sportlastel on põhjust oma tippmarki jooksma tulla. „Tuleb väga vinge jooks ning 25. september on kindlasti päev, kui tasub jooksusammud Kesk-Eesti poole sättida!“ võttis Arto Saar teema kokku.

Selleks, et jooksu nautida, pead tundma end vabalt.

Meie mitmekihiline jooksukollektsioon võimaldab õhu ja niiskuse vaba liikumise, tagades absoluutse mugavuse ja optimaalse kehatemperatuuri olenemata ilmast või treeningust.

Tutvu uue kollektsiooniga www.rademar.ee

Mida suurem on sportlik eneseületus, seda vingem on sellega kaasnev emotsioon ja mälestus.

Just selliseid tugevaid emotsioone on vaja elus kogeda ja koguda ning eks seetõttu spordifännid end ikka ja jälle spordirajalt leiavadki. Lisaks kogutud emotsioonidele ning tehtud fotodele on paljudel meist kodus mälestuseks aukohal mõni eriline võistluste medal, mille abil meenutada ni i rõõme või viimaste kilomeetrite „MIKS MA SEDA ENDALE TEEN“ higist piina.

TEKST: Germo Hünerson FOTOD: Siim Solman, Medalon

Võistluse medal

– käegakatsutav kinnitus suurest eneseületusest

M

itte ilmaasjata ei ole medal spordivõistlustel osalejatele ja korraldajatele niivõrd oluline – see on üks väheseid suure pingutuse käegakatsutavaid meenutusi. Erilisest spordisündmusest jääb kätte eriline medal, mistõttu on paljud spordihinged väikestviisi medalikollektsionäärid.

Kuidas täpsemalt erilised medalid sünnivad? Sõna saavad mehed, kelle töö viljad auga paljude spordihingede kaminasimsi ehivad – hobisportlased ja eritellimusmedalite toot-

30

JOOKSJA.EE

mise eksperdid Medalonist, Marek Meiesaar ja Sander Kahu.

Milline on hea medal?

Mõni aeg tagasi jooksuvõistluste kohta läbi viidud uuringust selgus, et uus ja ilus medal, mida sportlasel veel ei ole, on jooksul osalemiseks suur motivatsiooniallikas. Ettevõte Medalon on Eestis ja lähiturgudel paljude spordivõistluste medalite disaini- ja tootmispartner, misläbi on käes hoitud ja hinnatud suures koguses eriilmelisi medaleid. Medal on enamat kui pelgalt metallitükk. See on käegakatsutav

mälestus, mis jutustab terve loo sellest, kuidas sportlane valab treeningutel higi, ületab järjepidevalt oma teekonnal takistusi ja lõpuks kätte jõudnud võistluse ajal seinast seina erinevaid emotsioone kogeb. Selliste emotsionaalsete hetkede nimel on Medalon keskendunud ainult eritellimusel medalite valmistamisele.

Parim medal on eelkõige sportlasele meeldejääv – võistluse unikaalne medal, mille disainil on läbimõeldult oma lugu. Eriti mõnus on, kui medali disain jutustab loo spordialast, võistluse asukohast ja ajaloost. Kusjuures läbimõeldud kujundus peaks jätkuma

HEA TEADA

ka kaelapaelal, mille olulisust kiputakse mõnikord medali enda kõrval unustama.

Samuti on medali raskus tippsportlaste silmis lausa kvaliteedimärk. „Vot see on ilus ja raske, järelikult hea medal!“ on olnud nii mõnegi legendaarse sportlase kiitus.

Paratamatult ei ole igal võistlusel kõigile erilist medalit auhinnaks, olgu see siis ajanappusest tingituna või eelarvelistel põhjustel. Paistab aga, et peale on tulemas palju värske mõtlemisega võistluste korraldajaid, kes mõistavad, et erilised spordimedalid panevad osalejatel silmad särama. Täkkesse pannes aitavad uhked medalid muidugi kaasa ka võistluse turundamisele ja osalejate arvu kasvatamisele – ägeda kujundusega medal sütitab inimesi jälle ja jälle võistlustest osa võtma.

“Meie suurim soovitus korraldajale on see, et medali disainiga on vaja tugevalt eristuda. Kuna Medalonis teeme medaleid vaid eritellimusel, siis siin on kujunduse osas piiriks vaid kujutlusvõime,” räägib Marek, kes on Medalonis ka peamine disainer.

Milliseid medaleid on Medalon siis teinud?

“Näiteks oleme disaininud ja tootnud tõsiselt suuri ja uhkeid käelabasuuruseid medaleid, mille diameeter on ligi 20 sentimeetrit. Samuti medaleid, milles kasutatakse erinevalt liikuvaid komponente või mis toimivad humoorikalt lausa pudeliavajana. Ka viimistluses ei pea alati lähtuma klassikalistest metallitoonidest, vaid võib kasutada erinevaid emailvärve. Koos hästi kujundatud kaelapaelaga tekib medalist ühtne tervik, mis näeb hea välja ja tekitab kõigile korraliku ahhaa-momendi,” räägib Sander.

Kevadel toimunud 22.

Mulgi Rattamaraton tegi uute medalite valmistamise osas koostööd just Medaloniga. Võistluse peakorraldaja Kristjan Kivistiku sõnul kujunes koostöö edukaks. “Rattamaratoni medalid olid

päris suur hitt nii võistlejate, kohtunike kui kõigi teiste kohalviibinute jaoks. Parimad said auhinnatud ligi 15 sentimeetri suuruste korralike liikuvate medalitega – nendega autasustamine tekitas ratturite seas vau-efekti. Medaloni proaktiivne suhtumine sobis meile ja me panime medalite valmistamise juba varakult töösse,” julgustas Kivistik uute medalite osas piisavalt kaua ette mõtlema, et mitte jätta medaleid viimase hetke peale.

Kuidas erilised medalid sünnivad?

Nagu iga unikaalse asja nullist loomine, nõuab ka eriliste medalite loomise protsess varajast planeerimist. “Stardist finišini on medalite valmistamine päris pikk protsess,” ütleb Marek. “Koos korraldajatega leiame kõige parema lahenduse, mis läheb kokku just nende võistluste finantsvõimaluste ja eesmärkidega ning üllatab positiivselt. Tulemuseks on uhke medal, mida saab juba varakult spordihuvilistele reklaamida, et läbi ilusa motiveeriva medali rohkem osalejaid kaasata ja üldist huvi võistluse vastu suurendada.”

“Enamasti võib arvestada 6-7 nädalaga, et eritellimusel medalid valmis saaksid. Kokku tuleb leppida eelarve,

Uus ja ilus medal, mida sportlasel veel ei ole, on jooksul osalemiseks suur motivatsiooniallikas.

luua medalite disain ja 3D-mudelid, mille abil tehakse vormid. Siis valatakse medalid valmis enamasti tsingisulamist ja neid töödeldakse kokkulepitud viimistluse saamiseks elektrokeemiliselt. Poleerimised, värvimised, graveeringud ja medalipaelte õmblemine juurde ja nii see aeg ära kulubki,” selgitab Kahu medalite valmistamise köögipoolt.

Medalite tootmise hinnast rääkides muigab Sander: „Eks rahakoti paksus seab muidugi mingid piirangud ikka võistlusele ka, kuid enamasti on väike lisapanus sportlase silmis seda väärt.”

Eritellimusel valmistatud medalite hinnad sõltuvadki nende kogustest, suurustest ja lõpliku disaini eripäradest.

Eriline medal – universaalselt äge autasu “Oleme kuulnud erinevatel võistlustel osalejatelt, et kui tihti läheb medal paraku kas kuskile hunnikusse teiste hulka rippuma või sahtlisse, siis mõni eriti uhke medal leiab parema aukoha näiteks kaminasimsil karikate kõrval.

Sellist tagasisidet on tore kuulda ja see motiveerib,” räägib Sander.

Eritellimusel valmistatud medaleid ei kasutata auhinnana mitte ainult suurtel jooksuvõistlustel, vaid ka paljudel väiksematel üritustel. Medalon on aidanud medalite kontseptsioonide väljatöötamisel ka näiteks sõudmise, jalgrattaspordi, golfi, tennise, jäähoki, aerutamise ja paljude teiste spordialade võistluskorraldajaid. “Suurte võistluste medalitega aitame emotsioone viia rohkemate sportlasteni, aga muidugi oleme aidanud ka väiksemaid võistluseid.

Samuti toetame aeg-ajalt väiksemaid noorte spordivõistlusi, kui parasjagu võimalik. Mõnikord ongi kõige olulisem panna just noortel silmad särama, et nad tahaks sporti ka tulevikus teha ja häid tulemusi saavutada.

Eriline medal on selles suhtes kena motivaator,” lisab Marek endise sõudjana omast kogemusest rääkides.

SEPTEMBER 2022

31

JOOKS

Joostes üle Kanaaride!

Ainult Rait Ratasepp suudab seda

Rait on tuntud eelkõige ultratriatlonite läbijana, kuid seekordne eesmärk hõlmab jooksmist.

Nimelt on eesmärgiks joosta üle kõikide Kanaari saarte rannikult rannikule, ületades seejuures iga saare kõrgeima tipu. Novembrikuusse planeeritud katsumust ei ole Kanaari saartel veel n htud. Selle kogukilometraažiks tuleb ligi km ja tõusumeetreid a .

Virge Ratasepp

R TEKST:

FOTO:

Jakob Meier

atasepp üritab kaheksa Kanaari saart läbida nii kiirelt kui võimalik ning näeb, et ilma takistusteta võiks saartevaheline logistika kujuneda kümne päeva piirile. „Ma ei alahinda seda katsumust ja tean juba ette, kui keeruline see füüsiliselt ja vaimselt olema saab. Juba mäest allajooks on sageli keerulisem ja tehnilisem kui jooks ülesmäge. Varasemad treeningud ja Kanaari saartel läbitud ultrajooksuvõistlused annavad kindlustunde, et seatud eesmärk on püütav!” ütles sportlane.

DISTANTS JAGUNEB JÄRGMISELT: La Graciosa: Lanzarote: Fuerteventura: Gran Canaria: Tenerife: La Gomera: La Palma: El Hierro:

32

ca 15 km + ca 500 tõusumeetrit ca 100 km + ca 2000 tõusumeetrit ca 160 km + ca 3000 tõusumeetrit 130 km + 7000 tõusumeetrit ca 140 km + ca 7500 tõusumeetrit ca 45 km + ca 3000 tõusumeetrit ca 70 km + ca 4000 tõusumeetrit ca 40 km + ca 1500 tõusumeetrit

JOOKSJA.EE

Veel enne käib Ratasepp ära aga Šveitsis, kus ta 2016. aastal läbis 10-kordse ultratriatloni päevases formaadis ja 2017. aastal 10-kordse ultratriatloni katkematus formaadis, kus esmalt tuli läbida 38 km ujudes, 1800 km rattal ja 422 km joostes ning seda kõike ilma ettenähtud pausideta.

Seekord stardib Ratasepp Šveitsis päevases formaadis 5-kordsel ultratriatlonil. Tema eesmärk on läbida viiel järjestikusel päeval iga triatlon (3,8 km ujudes, 180 km rattal ja 42,2 km joostes) alla kümne tunni ja alistada seeläbi praegu kehtiv maailmarekord.

LIIKUMA PANEV JÕUD

ŠKODA TALLINN

Tule proovisõidule või küsi hinnapakkumist.

Ametlikult volitatud Škoda edasimüüja: ŠKODA Tallinn • Auto 100 Tallinn AS • Tallinn, Pirni 1, 10617 Telefon: 6808 222 • info@skoda.ee, auto@skoda.ee

www.skodatallinn.ee

Kui maraton on ukse ees Treeningtegevus edukaks maratoni läbimiseks on aeganõudev, pikaajaline ja järjepidev protsess. See ei käi nii, et täna tekib mõte ja homme lähen stardijoonele, vaid mõte peab tulema vähemalt aasta enne maratoni, et lasta kehal ja vaimul piisavalt hästi valmistuda.

TEKST: Harry Lemberg FOTO: Tallinna Maraton

S

elleks, et tehtud töö realiseerida rahuldust pakkuvaks tulemuseks, tuleb olla väga hoolikas ja tegutseda targalt viimastel nädalatel, päevadel ning vahetult enne maratoni.

Rusikareegel on see, et ühtegi uut asja maratoni eel ja maratoni ajal katsetada ei tohiks. Viimastel nädalatel tuleb treeningmahtu vähendada, teha kergeid lühikesi treeninguid maratonirütmist kiirema tempoga. Viimane nädal on energia ja värskuse kogumiseks nii kehalise kui vaimse poole pealt, mille tulemuseks nn. „jooksunälg“.

Ettevalmistus Maratoni eel peab kõik toimuma läbiproovitud ja eelnevalt selgeks tehtu järgi. Ei ole vaja ennast väsitada jooksuväliste asjadega. Tee oma asju, ära jälgi, mida teevad teised. Varakult stardimaterjalidega tutvudes on võimalik selgeks teha kõikide tegevuste logistika, mis teeb stardieelsed tegevused oluliselt lihtsamaks. Kuidas saada kätte stardinumber, kus teha soojendus, kus on riietusruumid ja WC-d, kuidas minna oma stardigruppi, kuhu panna asjad jne. Taskus peab olema alati igaks juhuks „vetsupaber“ ja ka vaseliin, et jooksul hõõrdumist kartvad kohad sisse määrida. Samas kaitseb vaseliin lihaseid ka külma ja tuule eest.

Kuna tavaliselt on maratonistardid päeva hommikupoolel, tuleb ärgata piisavalt vara, et keha oleks stardis täielikult valmis maksimaalseks pingutuseks ja kõik toimetused saaks õigeaegselt tehtud.

34

JOOKSJA.EE

Varustus Varakult tuleks üle vaadata oma jooksuvarustus ja seda treeningutel testida.

See puudutab nii jooksujalanõusid kui ka riietust. Soovitatav on aegsasti valmis teha nimekiri vajalikest asjadest ja tegevustest, et midagi kahe silma vahele ei jääks. n Jooksusussid peavad olema läbi proovitud treeningul, soovitatav on seda teha maratonitempo treeningul. Kindlasti ei tohiks minna täitsa uute jalanõudega maratoni jooksma. n Jooksusokid peavad olema puhtad, uued, sobima hästi jala ja jooksusussiga, mida tuleb samuti eelnevalt testida, et need töötaks hästi ja ei hakkaks pika distantsi käigus vaevusi tekitama. n Jooksuriietus puudutab nii võistluseelset, võistlusaegset kui ka võistlusjärgset riietust. Valmis peab olema igasuguseks ilmaks ja seetõttu tuleb varakult endale muretseda mitmekülgne „riidepark“. Kõike seda on vaja jälle treeningute käigus järele proovida. Võistlushommikuks riietudes tuleb lähtuda sellest, et pigem võiks veidi soojem olla kui jahe, et võistluspaika minnes ja seal vajalikke toiminguid tehes ei hakkaks külm.

Samas peale soojendust, pealisriideid ära võttes ja stardijoonele minnes, peaks olema jälle kergelt jahe tunne. Kuid peamiseks kriteeriumiks on siin välistemperatuur, eriti kevad- ja sügismaratonidel, ning kui varakult peab minema oma

stardikoridori enne stardikäsklust.

Suurtel linnamaratonidel võib see aeg olla isegi kuni pool tundi. Kui on võimalik, siis hoia peal mingit vanemat üleriiet või kile(vihma) keepi, et seal liialt külm ei hakkaks ja mille saad vahetult enne starti jätta stardikoridori piirdeaiale.

Seda eriti vihmase ilma puhul.

Soojas kliimas oleks otstarbekas kasutada jookuks heledaid riideid, kanda õhukest heledat nokamütsi ja päikseprille. Võistlusjärgselt tuleb kiirelt märjad võistlusriided vahetada kuivade ja piisavalt soojade riiete vastu, et mitte külmetuda.

JOOKS

tekkida. „Laadima“ peab organismi eelmisel päeval ja selleks on väga sobilik pastaroog. Hommikul pane kotti meeldiva maitsega pudel spordijooki, milles süsivesikuid võiks olla 5-6%. Jälgida tuleb, et maratonieelsetel päevadel saaks piisavalt süsivesikuid.

Soojendus Soojendus võiks koosneda kergest 10-15 minutilisest jooksust, võimlemisest ja mõnest kiirendusest. Peale soojendust pane selga jooksusärk, millele on korrektselt kinnitatud number. Stardikoridoris võiks jätkata kergete võimlemisharjutuste sooritamist, et hoida keha piisavalt soe. Arvestada tuleks seda, et mida aeglasema tempoga minnakse distantsile, seda lühem võib olla soojenduses jooksu osa.

Jooks, tempomeistrid Katsu kohe jooksu alguses kinni pidada oma planeeritud jooksutempost.

Lähtuda tuleb klassikalisest printsiibist „tark ei torma“. Kindlasti mõjutab jooksu kulgemist suurel määral rajareljeef, millega peab olema eelnevalt tutvutud, et oleks teada raja raskemad ja kergemad osad, et vastavalt sellele üles ehitada oma jooksustrateegia.

Paljud jooksjad teevad vea sellega,

Tavaliselt tuleb suur väsimus 33-35 kilomeetril ja, nagu tavaliselt öeldakse, algab õige maraton.

Toitumine Hommikune toitumine on üks olulisemaid tegevusi. See on individuaalne ning kindlasti kogenud maratonijooksja on seda testinud juba eelnevalt pikkade tugevate jooksutreeningute eel. Hommikusöök peaks toimuma vähemalt 3-4 tundi enne starti. Toit peab olema süsivesikuterikas ja kergesti seeditav, ei tohiks sisaldada palju valkusid ega kiudainerikkaid toitaineid. Mõned saiaviilud moosi või meega ning banaan on täiesti piisav. Midagi uut pole vaja hommikusöögiks leiutada, süüa tuleb tuttavaid, organismile sobivaid asju, et vältida vaevusi, mis kõhus võivad

et tundes keha värskena, jooksevad distantsi esimese osa liiga kiiresti või hakkavad tempot tõstma liialt vara, näiteks peale poole maa läbimist. Õige pingutusastme hindamiseks jälgi hingamist ja pulssi, selleks kasuta jooksul pulsikella. Need näitajad peavad olema samad või distantsi esimesel poolel isegi veidi madalamad võrreldes pika maratonirütmi treeningu vastavate näitajatega. Tavaliselt tuleb suur väsimus 33-35 kilomeetril ja, nagu tavaliselt öeldakse, algab õige maraton. See on ka hetk, mil võib tulla nn „haamer“, kui organism ei allu enam tahtele ega

suudeta enam vajalikku tempot hoida.

Selle peamiseks põhjuseks on energia lõppemine, eelkõige süsivesikute ammendumine. Selle ärahoidmiseks kasutavad paljud suured maratonid nn tempomeistreid ka harrastusjooksjatele. Seetõttu tuleb stardis leida üles vajalikud tempomeistrid, mis ühtib planeeritava maratonitempoga. See teeb treeningute käigus leitud õige maratonitempoga jooksmise oluliselt lihtsamaks. Kogenud tempomeistrid hoiavad vajalikku tempot ühtlaselt kogu distantsi vältel ja see teeb grupis joostes jooksmise oluliselt ökonoomsemaks ja energiasäästlikumaks, võrreldes sellega, kui pead jooksma üksi või ise gruppi vedades. Samuti aitab ära hoida ülepingutamist ehk „haamri“ saamist.

Joomine distantsil Distantsil tuleb pidevalt veidi juua, et hoida ära janutunde tekkimist ja süsivesikute puudust organismis, mis väljendub ka näljatundena. Seetõttu tuleks joomisega alustada juba distantsi algosas. Korraga tuleb juua vähe, väikeste kogustena, kuid sagedasti.

Nii saab vältida mao liigsest täitumisest tingitud ebamugavustunnet. Sobiv jook oleks 5-6% süsivesikutejook, milles oleks veidi ka naatriumi. Kasutatava joogi süsivesikute kontsentratsioon sõltub palju ka ilmast. Sooja ilmaga peaks süsivesikute kontsentratsioon olema väiksem (3-4%), külma ilmaga võiks see protsent olla suurem, 8-10%.

Tark jooksja on joomist kindlasti testinud juba treeningutel ja leidnud endale sobivaima joomise skeemi distantsil. Jooksu lõpuosas võib energia saamiseks kasutada ka süsivesikugeele koos veega. Järjekordne rusikareegel on see, et kõige kindlam vedelik, mida tarbida distantsil, on vesi. Mitte proovida asju, mida varem pole treeningute või võistluste käigus teinud. Samas tuleb usaldada ka enda enesetunnet, mis ütleb, mida keha vajab. Liigne vedelik maos võib hoopis kahju teha ja ebameeldivusi tekitada. Eriti tuleb seda arvestada soojas kliimas maratoni joostes, kus väga tähtis on keha jahutamine, et ära hoida ülekuumenemist. Õnnestumiseks kutsu endale raja äärde sõpru kaasa elama. Eriti oluline on see distantsi lõpuosas, kui organism hakkab väsima ja tuge kõige enam vaja.

Samuti on nendega koos tore hiljem tähistada õnnestunud maratoni!

SEPTEMBER 2022

35

HEA TEADA

On „Daily Trainers“

ehk jalatsid igapäevasteks jooksutreeninguteks

TEKST:

Martti Himma

FOTOD:

On

Šveitsi jooksubrändi On mudelite valik on lai ning jalatsid erinevad üksteisest märkimisväärselt – nagu ka jooksjate jalad ja eelistused. Vaatame lähemalt kolme erinevate omadustega On´i jooksujalatsit, millega igapäevaseid jooksukilomeetreid koguda, mõnest rahvajooksust osa võtta ja miks mitte ka maratoni läbida.

Cloudflow Cloudflyer

K

erge, kiire ja madalama profiiliga jooksujalats, mis on disainitud tempokamateks treeninguteks ja võistlusteks. Sobib paremini stabiilsust, madalamat profiili ja paremat maapinnatunnetust hindavale jooksjale. Kerge, hästi hingav pealismaterjal teeb jalatsi mugavaks ja lihtsasti sobituvaks erinevatele jalatüüpidele.

Helion™ vahust vahetald ja CloudTec® tehnoloogia pakuvad nii vertikaalset kui ka horisontaalset põrutuskaitset. n KAAL: N 198g / M 238g n KALDENURK: 5 mm / neutraalne

V

äga universaalne ja vastupidav jooksujalats igapäevasteks jooksudeks. Fookus on mugavusel ja toestusel.

Pealismaterjal on pehme ja jalga hoidev. Helion™ vahust vahetald ja suuremad CloudTec® elemendid pakuvad toestust ja kaitset põrutuse eest. Jalats on parim rahulikumas tempos jooksmiseks (4.45min/km +), kuid siiski piisavalt kerge, et ka lühemaid lõike ja sprinte treeningu käigus teha. Sobilik ka raskematele jooksjatele. n KAAL: N 210g / M 280g n KALDENURK: 9 mm / toestatud

On’i ametlikud partnerid Eestis: A&T SPORT - www.atsport.ee / VISU SPORDIPOOD www.visu.ee / MATKaSPORT – www.matkasport.ee / CP ESTONIA - www.cpestonia.ee

36

JOOKSJA.EE

Cloudmonster

P

ehme, suure energiatagastusega ja lõbus jooksujalats, mis sobib nii lühikesteks sörkideks kui ka pikkadeks tempojooksudeks. Pealismaterjal on hingav ja kerge. Helion™ vaht ja On´i kollektsiooni suurimad CloudTec® elemendid pakuvad mugavust ning suurepärast põrutuskaitset.

Vaatamata kõrgele vahetallale on jalats üllatavalt stabiilne ja mitmekülgne erineval pinnasel. n KAAL: N 230g / M 275 n KALDENURK: 6 mm / neutraalne

Thermo Hot Gel SOOJENDAB INTENSIIVSELT

LEEVENDAB VALU

M A V E G U T U N I S I U K VALU

SELJAVALU

● Kahekordne toime: alguses jahutav ja seejärel intensiivselt soojendav toime. ● Stimuleerib vereringet, lõdvestab lihaseid, leevendab valu ja soodustab lihaste paranemist.

KAELAVALU

● Sisaldab levomentooli, kamprit ja 3 eeterlikku õli.  Saadaval hästivarustatud apteekides või maaletooja hinnaga www.kavalpea-apteek.ee

Active Gel Active Spray

E L E T S E G I I L , E E D L A E M T LIHAS ORDITRAU SELT JA SP JÄRG et va l i t e Šv e i t s i k

UAB Norameda Eesti filiaal • Akadeemia 21/3, 12618 Tallinn, Harjumaa PER_04.22

JOOKS

Tipust Topini

kui sportlik meeskonnatöö koolitus Tipust Topini toimus sel suvel kuuendat korda ja on aastatega järk-järgult kasvanud nii suureks, et ilmselt kõik jooksmisega seotud inimesed saavad sellest üritusest ise joostes või sõprade sotsiaalmeedia vahendusel osa.

Kui eelmisel aastal võttis osa 600 jooksjat, siis sel korral juba 800.

TEKST:

Eva-Maria Vaher FOTOD: Aldis Toome

K

ui siiski selgitust on vaja, siis tegemist on teatejooksuga Munamäe tipust Pirita topini. Tegemist ei ole võistlusega, peamiseks eesmärgiks on inspireerida inimesi liikuma ja külastada joostes Eesti kaunimaid paiku. Jooks toimub kümneliikmelistes tiimides.

Tipust Topini rada algab Suure Munamäe tipust ja viib jooksjad läbi Rõuge, Otepää, Elva, Tartu, Palamuse, Porkuni, Tapa, Lehtse, Jäneda,

Kõrvemaa, Raasiku, Saha, Piritale.

Joostakse avatud liiklusega teedel kokku 337 km, iga jooksja käib rajal 3 korda. Üksiku etapi pikkus jääb 8-16 km vahele ja ühe jooksja poolt läbitud kogudistants on 25-42 km.

Grupitöö erinevad küljed Oma meeskonnaga veedetakse koos kaks tervet ööpäeva ja peakorraldaja Sten-Eric Uibo peab seda üritust eelkõige just meeskonnatöö oskuse arendamiseks. Etappe selles prot-

Traditsiooniline grupipilt Munamäel enne starti.

Iga aastaga peab fotole mahtuma üha rohkem inimesi.

38

JOOKSJA.EE

Nike oli sel aastal väljas lausa 4 tiimiga, kes jooksid alati koos ühe seltskonnana.

Tiimitöö on Tipust Topini jooksul A&O. Paljudel tiimidel on oma hüüdlaused, mida vahepeal jõu saamiseks käsi kokku pannes hüüda saab.

Lisaks enda tiimile kaasa elamisele, saavad sõbraks ka teised jooksjad, kellega tihtipeale terve tee Tallinna koos kulgetakse.

SEPTEMBER 2022

39

JOOKS

Tegemist ei ole võistlusega, peamiseks eesmärgiks on inspireerida inimesi liikuma ja külastada joostes Eesti kaunimaid paiku. sessis on mitmeid. Kõigepealt peab kapten võistkonna kokku saama – lisaks endale leidma 9 inimest. Siis muud korralduslikud aspektid nagu tiimi nimi, etappide jagamine, autode logistika, varustus jm. Tundub, et suur osa on tehtud juba enne Munamäele jõudmist ja tegelikult see nii ka on.

Pärast startimist tulevad uued väljakutsed, mis on rohkem hetkepõhised – kus süüa ja pikali visata, kes jooksma läheb ja kus talle joogipunkti teha, millal on aeg helkurvesti ja pealampi kasutada, kuidas tiimi teise autoga ka piisavalt sidet hoida, et meeskonnatunnetus ei kaoks.

Piritale jõudes on kaks ööpäeva tagasi eksisteerinud grupidünaamika kohe kindlasti muutunud.

Kuhu poole, see on juba grupiti väga erinev. Kindlasti on neid, kellel on üles kerkinud pingeid, kuid loodetavasti rohkem ikka neid, keda on see kogemus ühte liitnud ning koos ollakse väsinud, kuid õnnelikud.

Tiimi varustus on oluline. Ühesugused T-särgid, lipud, mütsid jne. Kõik, et näidata oma meeskonna ühtsust.

40

JOOKSJA.EE

Kaks ööpäeva lähendab ka neid, kes enne olid võõrad.

Koos läbi tehtud katsumus on emotsioon, mida jagada.

“We are never done“ inspiratsioonil sai seekordne Tipust Topini oma lause – “Running is never done!“

Oluline moment on teatevahetus. Kindlasti tuleb ka järgmisele jooksjale head soovid kaasa anda!

www.epiim.ee

juust a v õ k e n a r ä p a Itaali seb it a m t h g li o t s Bre ab ld a is s g in n i t s ä imeh . % 5 1 t s e ig õ k a v ras

THE ALL NEW

F O I L

HAWAII EXPRESS

R C

hawaii.ee

TEKST:

Jooksja

FOTOD:

Jooksja arhiiv

ratas FOTOD:

24.-31.07.2022

Scanpix, Vikipeedia

toimus esimest korda suurtuurina peetud naiste Prantsusmaa velotuur ehk Tour de France Femmes, mille võitis hollandlanna Annemiek van Vleuten.

1868. aastal müüdi Pariisis esimene jalgratas. See oli puidust, kaalus 80 kg ja kandis hüüdnime “kondiväristaja”

Esimese eestlasena sõitis Tour de France’i lõpuni

JAANUS KUUM,

kes esindas 1988. aastal Norrat ja saavutas 24. koha.

Elu on nagu jalgrattasõit – tasakaalu hoidmiseks tuleb edasi liikuda.

ALBERT EINSTEIN

VEEBRUAR 2022

45

Noor rattur Romet Pajur pühendub suurtele eesmärkidele Taaskord on Eesti jalgrattasport suurematele jahimaadele läkitanud ühe noore ja tugeva ratturi, 17-aastase Saue noormehe Romet Pajuri, kes ei piirdu vaid Euroopa tasemel heade tulemustega, vaid maksimalistina sihib suuri võite ka maailma tasemel.

TEKST: Pille Kalda FOTOD: Maris Vancevis,

Ilingworth

Adam

E

esti spordilembeline üldsus teab Rometit ilmselt kõige enam suve alguses toimunud Tartu Rattaralli pika distantsi võitjana, kuid noore sõitja taskus on juba teisigi suuremaid võite, millega on Romet silma paistnud ka Euroopa klubidele.

Rometi sporditeekond sai alguse koos hobiratturist isaga, kellega ühiselt tehtud esimesed rattasõidud pakkusid suurt rõõmu. Ta meenutab ammuseid videoklippe sellest, kuidas ta väikese ratturina sõidab maastikul üle puujuurikast ning on selle üle väga uhke. Peagi liitus ta Nõmme Rattaklubiga, et saaks koos teiste omavanustega sõita. Selle klubi liikmeks olemine kestis lühikest aega ning uueks klubiks sai CFC. Juba algusest peale on Rometile väga oluline perekonna tugi, sest vanemad on ka ise olnud aktiivsed hobisportlased ning innustanud teda võistlustel osalema. „Isa lubas mulle, et kui ma temast paremaks saan, siis ta paneb ala maha. Umbes kolm-neli aastat tagasi võitsingi isa ning ta pidas oma lubadusest kinni – panigi ala maha ning leidis omale uue hobi.“

46

JOOKSJA.EE

Romet Pajur võitis tänavu meesjuunioride grupisõidu Eesti meistrivõistlused.

R ATA S

samaks saabunud teade treenerilt, et profitiimid on temast huvitatud.

Hooaja viimasel suurel stardil MM-il tegi Romet samuti väga hea tulemuse, olles oma esimesel MM-il 11. kohal, millele järgneski telefonikõne profitiimi järelkasvumeeskonnalt. Septembris algasid läbirääkimised ning lepingu allkirjastamiseni jõuti detsembris.

Tema esimeseks välismaiseks klubiks sai praegu ühe maailma suurima ja edukaima World Tour‘i meeskonna järelkasvutiim Team Auto Eder.

Kohanemine uue treeneriga

Portugalis Anadias EM-il, kus võitis grupisõidus meesjuunioride vanuseklassis 6. koha.

Võidumaitse hakkas meeldima Mõnevõrra tõsisemaks läks rattasõit Rometi jaoks siis, kui ta võistles M12 ja M14 klassis, ent alates M16 vanuseklassist sai võit väga tähtsaks. „Siis ma sain ise ka vaikselt aru, et ma olen Eesti tasemel päris hea ning suudan teistega võistelda küll. Tol ajal ma muidugi ei arvanud, et ma suudan midagi ka maailmatasemel ära teha,“ meenutab ta.

Edasine teekond läks loomulikku teed pidi ehk üha enam spordi suunas. „Kui saad esimese võidumaitse suhu, tahad seda tunda veel, näed vaeva ja võitled,“ lisab ta. Pärast Saue gümnaasiumis lõpetatud 9. klassi valis ta Audentese spordigümnaasiumi Otepää filiaali. „Kuna selles koolis saab spordiga veel rohkem tegeleda, siis see valik sobis mulle hästi,“ selgitab ta.

Spordikoolis algab Rometi koolipäev väga varakult. Hommikul kella 6.45 paiku on äratus, millele järgneb kas jooksmine või harjutused jõusaalis ning hommikusöök. Koolitunnid algavad kell 8 ning toimuvad kahes blokis, mille vahele mahub ka trenniaeg. Päeva teine trenn on pärast koolipäeva ning õhtusöök kell 19. „Päevaplaan tundub tihe, aga tegelikult jagub kooli ja trenni kõrvale vaba aega ka. Kui ma kooli läksin, siis ma olin nii spordile keskendunud, et ma ei tahtnudki muud teha.

Tegin trenni, puhkasin, sõin, tegin jälle trenni,“ kirjeldab Romet oma argipäevi.

Profitiimid jälgisid taustal tulemusi Eelmine hooaeg sujus Rometi jaoks tõusvas joones. „Hooaja alguses olin mitte keegi – olin vaid kahel Poola tuuril käinud ja mõlemad katkes-

tanud. Tegin trenni ja jalad said järjest paremaks. Esimesele kolmepäevasele suursõidule Ungarisse minnes ei olnud mul erilisi ootusi. Teised, kes seal varem käinud olid, ütlesid, et on väga raske võistlus ning viie parema sekka saamine olevat juba väga hea saavutus.

Aga kohe esimese grupisõidu võitis mu tiimikaaslane Madis Mihkels ja mina olin kolmas,“ meenutab Romet, kelle sõnul oli Eesti noortekoondise tase piisavalt tugev. Madis võttiski sellelt sõidult kaks etapivõitu ning Romet sai kaks kolmandat kohta. Need tulemused hakkasid profitiimidele vaikselt silma jääma. Seejärel suundus Romet oma esimestele Euroopa meistrivõistlustele, kus tal ei läinud hästi. Siiski oli ta juba sattunud profitiimi huviorbiiti ning tal paluti teha võimekuse test.

Järgmiseks osales ta Tšehhis legendaarsel juunioride Rahutuuril, kus treener oleks jäänud rahule pelgalt noorte finišeerimisega. Tegelikkus kujunes palju paremaks. „Viimasel etapil saime nelja sõitjaga eest ära. Ma tõesti ei uskunud, et jääme etteotsa, aga umbes 5 km enne lõppu sain aru, et nii see vist jääb ka. Olime juba 90 km ees

Kui saad esimese võidumaitse suhu, tahad seda tunda veel, näed vaeva ja võtled. olnud, vaid viis oli jäänud. Tundsin end päris enesekindlalt, sest nägin, et olen füüsiliselt tugevam ning suudan teha neist parema sprindi,” kirjeldab Romet oma mõtteid. Võidu tegi veel magu-

Kui Audenteses oli Rometi treeneriks Andri Lebedev, siis profitiimiga sõlmitud leping nägi ette, et treeninguid määrab meeskonna treener. Lisaks tiimi treenerile saab ta head nõu ja abi endiselt ka Lebedevi käest, kui treeningkavasse lisandub midagi uut või on vaja midagi täiendavalt küsida. Uue treeningkavaga seonduv info liigub läbi TrainingPeaks programmi. Romet ütleb, et uue treeneri käe all muutusid trennid intensiivsemaks ning mahukamaks. „Kõik on täiesti uus.

Esimese nädala treeningkava vaatasin suure üllatusega. Kui mulle tundusid alguses rasked nädalad, selgus, et treener pidas neid kergeks ja lisas muudkui koormust. Pikapeale harjusin ära,“ tõdeb Romet.

Kuna treeningud tiimis algasid talvel, siis pidi treener arvestama Eesti kliimaga. Tema treeningplaanis olid kombineeritud jooksmine, suusatamine, pukil sõitmine ning jõusaalitreeningud. Suusatama jõudis ta kõige vähem, kuid siiski käis ta aegajalt ka lumes rattaga sõitmas ning lõigutrennid tegi pukil.

Esimene laager tundus eriti raske, kui suusatati viis tundi päevas, millele lisandusid hommikused jooksud. Rattalaagris sõideti rattaga 35 tundi nädalas. Tavapärased kodused treeningnädalad on väiksema treeningmahuga – keskmine nädal sisaldab 18-20 tundi treeninguid, raskemad nädalad 20-25 tundi ja puhkenädal kümme tundi.

Ületreening viib läbipõlemiseni Romet ütleb, et ta kipub mõnikord üle treenima. „Mul on tunne, et saatus kuidagi hoiab mind. Näiteks oli meil Itaalias rattalaager, kus treenisime üle 30 tunni nädalas ning pärast seda läksin ka koondise laagrisse. Treener hoiatas, et see võib paljuks minna, aga ma ei

SEPTEMBER 2022

47

R ATA S

kuulanud ja läksin ikkagi. Paari päeva jooksul, mis jäid kahe laagri vahel reisimiseks, jõudis väsimus kohale. Koondise laagris ei olnud mul enam jaksu,“ räägib Romet. Koondise laagrist koju jõudes nakatus ta koroonasse, mis sundis teda pikemale pausile, andes võimaluse välja puhata. „Auku sattumine ei tähenda, et ma ei taha ega jaksa. Ma endiselt väga tahan, aga lihtsalt füüsiliselt ei tule mingit sooritust,“ lisab Romet.

Põhjus, miks Romet kipub mõnikord trenniga üle pingutama, tuleneb tema soovist täita unistusi. „Mul ei ole raske end motiveerida. Ma ei tee kunagi trenni vähem. Ma teen kas täpselt sama palju või isegi rohkem. Ma lihtsalt varem ei olnud nii kõva sõitja, et võite noppida, aga sel aastal ma ei ole viimastel kilomeetritel enam nii väsinud ja jaksan veel lõpus sprintida. Sellele ei ole teistel midagi vastu panna,“ selgitab ta.

Esimesed suured võidud tuuridelt Selle intervjuu toimumise ajaks on Romet äsja tagasi jõudnud viiepäevaselt meesjuunioride esimese kategooria velotuurilt Ain Bugey Valromey. Enne tuuri algust seadis treener tema eesmärgiks lihtsalt osalemise treeningu eesmärgil, et valmistada teda ette järgmiseks aastaks.

Aga ka siin sekkus Rometile omane saavutusvajadus ning ta läks tuurile eesmärgiga võita sprinterite punane särk ja üks etapp. Esimesel kahel päeval jaksas Romet mäed ära kannatada ja tegi hea sõidu. Teise võistluspäeva hommikul otsustas tiim, et panustavad just Rometi sõidu peale. Kahjuks kaks tiimikaaslast ei talunud tol päeval kuuma ilma ning kolmandal oli kohustus võtta oma sõit rahulikumalt, et järgmisel päeval taas täiega panna, seega jäi Rometile vaid kaks abilist. „Oli väga raske, sain küll sprindivõidu, aga etapil teise koha.

Järgmistel päevadel oli minu ülesanne noppida vahefinišite sprindivõite, millega sain väga hästi hakkama. Ühelgi juunioril ei ole midagi mu sprindile vastu panna! Mägedes oli minu ülesanne aidata tiimikaaslasi,“ meenutab Romet hinnalist võistluskogemust.

Oma seni kõige väärtuslikumaks võiduks peab Pajur tänavu maikuus saavutatud Flandria velotuuri juunioride sõidu esikohta. „Kuna see on nii raske sõit, siis tiim ei pannud paika liidrit ja otsustati vaadata, kes lõpuni jõuab.

Olime just tulnud raskest laagrist ja

48

JOOKSJA.EE

Perega Portugalis Anadias Euroopa meistrivõistlustel. poisid olid väsinud. Taas oli saatus minu poolel – mul oli laagris kerge probleem, mistõttu pidin laagri lõpus paar puhkepäeva võtma, mis andis mulle võistluse eel eelise ja sain värskelt starti minna.“ Võidusõidus õnnestus Rometil ja tema meeskonnakaaslasel ühel mäel teistest ette minna, kuid kahekesi kaugele ei jõutud. Pärast korduvaid proovimisi põgeneda tundus üks hetk, et kõik on lootusetu. Vaid üks ring oli veel minna, kümme meest olid eest ära ja vahe kaks minutit. Hoolimata lootusetuna tunduvast seisust ründasid kolm poissi tõusul ja vahe kahanes ühele minutile. Üks neist lõpetas töötamise, kuna tal oli tiimikaaslane ees grupis. Edasi jätkati kahekesi.

Viimasel munakivilõigul oli vahe 50 sekundit, aga Romet sai selle vahe kinni sõita. Peale 4 km pikkust munakivilõiku tuli väga järsk lõik, kus rünnati. Romet läks sellega kaasa, olles oma tiimist üksi seitsmeliikmelises pundis, mis omakorda jagunes kahe tiimi vahel. Teised tegid koostööd ja kõik ründasid pidevalt, tehes üksiku sõitja elu väga raskeks. „Nad teadsid, et kui minuga finiši peale jätta, siis see ei tähenda neile head. Mul olid jalad täiesti krampides. Oleks sõit veel

Kuuludes maailma suurimasse ja parimasse tiimi, püüan neile tõestada, et ma olen seda väärt.

kaks kilomeetri pikem või üks rünnak rohkem olnud, siis ilmselt olnuks kõik teisiti. Õnneks jõudsime finišisse ning võitsin!“ kirjeldab Romet oma senist kõige raskemat võitlust võidu nimel. „Ükskõik, kui raske mul on, ma ikkagi suudan finišis sprintida. See vist ongi minu suurim tugevus, et ma suudan oma keha viia täiesti taluvuse piirile,“ arvab Romet.

Vähem stressi, rohkem õigeid valikuid Oma sportlaskarjääri juures peab Romet oluliseks võimalikult palju vähendada stressi ning mitte kulutada närve sellele, mida ei saa muuta, sest igasugune stress avaldab mõju ka sportlikule sooritusele. „Oluline on tulla toime pingega, mis kaasneb mulle pandud ootustega tiimis.

Kuuludes maailma suurimasse ja parimasse tiimi, püüan neile tõestada, et ma olen seda väärt. Praegu vaadates olen sellega päris hästi hakkama saanud,“ jääb Romet oma seni tehtuga rahule.

Tema suurim eesmärk on lõpetada Tour de France ja võita sealne viimane kurikuulus etapp Pariisi tänavatel. „See on ilmselt iga sprinteri unistus ning nüüd ma tean, kui raske on tuuri sõita. Ma just sõitsin juunioride Tour de France’i ja see on omaette kogemus,“ ütleb Romet. Kuid enne seda tuleb läbida paljud teised olulised verstapostid. Näiteks peagi tuur Belgias ning hooaja viimane sõit septembris MM-il Austraalias. „Ma võidan selle!“ kinnitab Romet.

HEA TEADA

Igale võistlejale

videodiplom!

Finisher.TV on lahendus, mis teeb ajavõtuga spordisündmusest automaagiliselt iga osaleja personaalse video.

Selleks on vaja vaid ajavõtupunktide täispikka videot, ametlikku tulemuste protokolli, paari ilukaadrit ning teatud m ral k sitööd, et panna paika võistluste graa line lahendus ning ühendada konkreetne võistleja videopildiga.

I

TEKST:

ajakiri Jooksja FOTOD: Finisher.TV

dee sai alguse 2017. aastal, kui Andre Allese ja Reigo Kimmel läksid esmalt „Spordikaamera“ nime kandva mõttega Ajujahi saatesse, kus idee läbis esimesed testid ning leidis mitmetel sündmustel praktilise teostuse. „Saime kiirelt aru, et Eestis jääb spordisündmuste turg väikseks ning välisturule tuleb minna rahvusvaheliselt selgema nimega. Selleks leidsime rohkem kui 1000 võimaliku domeeni seast kõige paremini kõlava – Finisher.TV. Meile meeldib sport ja meile meeldib video. Finisher.TV on väga hea viis need ühendada. Paljud käivad spordivõistlustel selleks, et saada medal või diplom. Me pakume videodiplomit, usume, et see on palju emotsionaalsem ja põnevam mälestus, kui lõpuks kuskil seinal või kapinurgas olev metall või paber,” räägib Andre.

Kuidas pärast domeeni leidmist edasi liikusite?

Paraku ei olnud alguses kõik lihtne.

Näiteks saatis ühe USA võistluse korraldaja vales formaadis info, mis tekitas tohutult lisatööd. Pärast seda tuli veelgi suurema tagasilöögina koroonaviirus, mis tõi spordiürituste korraldajatele väga keerulised ajad, kus kõige viimase asjana võis mõelda uudse ja turunduslikult hea väljundi peale. Tänaseks on spordisündmused ja ka Finisher.

TV taastumas ning tänu nõu ja toega abiks olevale Tehnopol Startup Inkubaa-

50

JOOKSJA.EE

torile tegutseme edasi. Meie tiimiga on liitunud Kaupo Kuusemäe, kes tegeleb lahenduse tehnilise poolega, mis täna asub Levira serveris.

Kas lisaks jooksuüritustele pakute lahendust muudele aladele?

Alustasime jooksusündmustest, sealhulgas Tallinna Maratonist, kus tegime esimesel korral paari päevaga üle 15 000 personaalse video. Jooksudel on lihtne – ajavõtupunktis saab kaamera materjali ja osaleja kaadrisse. Mida pikem on võistlusdistants, seda mitmekesisem saab tulla videomälestus, sest vaheajapunktidesse on võimalik video salvestamine üles seada. Paraku on lühematel võistlustel ajavõtupunktid peamiselt finišis ja video lühem. Mõnevõrra põnevamad on meie jaoks ehk muud võistlused – Võhandu maraton, orienteerumised, Kõva Mehe Jooks ja teised, kus videopilt ajavõtupunktidest

Lahenduse toimimiseks on vaja paigaldada vaid paar GoPro kaamerat.

on hoopis teistsugune meenutus.

Seega, kui võistlusel võetakse aega ja tehakse videot, siis saame ka oma lahendust pakkuda. Tehniliselt peaks see olema võimalik isegi korvpallis, võimalik, et kunagi proovime järele.

Tulevikus järjest rahvusvahelisemaks?

Tehniliselt on meie lahendust võimalik juba täna pakkuda üle maailma. Oleme teinud sündmuseid ka Eestist väljaspool, nii Baltikumis kui USA-s. Kuna meie videodiplomite jaoks pole vaja muud, kui saata meile ürituse ajavõtupunktidest videomaterjal, siis selle osa saab reeglina ära teha korraldaja videopartner. Seni ongi enamik nii Eesti kui ka välimaa üritusi nii teinud, mis annab kindlust mõttele, et samal moel saab ka edasi areneda. Aastas on enam kui miljon üritust, kus meie lahendust saaks kasutada. Välisturule sisenemine ongi meie järgmine suurem eesmärk.

Videodiplom annab osalejatele toreda võimaluse võistlusel kogetud emotsiooni taaselustada.

Sise- ja välisviimistlusmaterjalide salong

www.pksalong.ee Telliskivi 60/2 I-hoone Riia 4

Tallinna salong Tartu salong

Kristi Johanson (nr.19), maratonisõidu finiši poole tõukamas. Tasuks hõbemedal

Tõukeratta MM jõudis Põlvasse Kui linnapildis näeme palju elektritõukerattaid, mis pakuvad nii liikumismugavust kui tekitavad ka pahandust liiklusõnnetuste näol, siis ilma elektrita tõukerattaid kasutatakse sportlikel eesmärkidel. Juulikuus toimusid Põlvas tõukeratta maailmameistrivõistlused, mis tõid Lõuna-Eestisse rahvusvahelise spordiseltskonna.

TEKST: Eva-Maria Vaher FOTOD: Aldis Toome

52

JOOKSJA.EE

eakorraldaja igar uuma elektritõukerattaga võistlust toetamas.

Tavaolukorras eelistab ta ikka alati kondimootoril toimivat ratast

R ATA S

ENN ALLIK KIIDAB SUUREPÄRAST KORRALDUST

K Ees on ootamas 28 km pingutamist Põlva mägistel tänavatel.

E

esti Tõukerattaliidu presidendi Aigar Nuuma sõnul on tõukerattasport Eestis kindlasti kasvavas trendis ning harrastajaid leidub üle kogu riigi. Võistlustel osalejate arv varieerub tema sõnul 50 ja 100 vahel, kuid harrastajate arv on kindlasti suurem. „Meie poole võib alati pöörduda, kui ala vastu huvi peaks tekkima. Anname soovitusi, milline tõukeratas harrastajale kõige paremini sobiks ja õpetame natuke sõitma ka,“ julgustab Aigar huvilisi spordiala proovima.

Traditsiooniliseks ürituseks on Tõukerattaliidu poolt korraldatav iga-aastane võistlussari „Tõ u k a n l õ p u n i “ , mis koosneb neljastviiest erinevast tõukerattavõistlusest. „Osa võistlusi toimub asfaldil ja osa maastikul ning võistluste distantsid on erinevad. Võisteldakse nii sprindis, mis on 400 m, kui ka lühi- ja pikamaa distantsidel. Pikamaasõidud on tavaliselt vahemikus 20-40 km. Meie tublimad tõukerattasportlased võtavad osa ka ratturitele mõeldud võistlustest. Populaarsemad on näiteks Tartu Rattaralli,

Tartu Rattamaraton ja Haanja 100 km,“ räägib Aigar.

Tõukeratta maailma meistrivõistlused Eestis Sel suvel toimus Põlvas tõukeratta MM, millele eelnevalt sai Eestis korraldada kaks Euroopa karikasarja etappi. „Korraldamisega on väga rahule jäädud ja sellest tulenevalt otsustasime kandideerida maailmameistrivõistluste korraldamisele aastal 2018. Hääletusel jäime tookord alla hollandlastele, kes said korraldamiseks õiguse. Teistkordsel kandideerimisel saatis meid edu ja saime korraldusõiguse 2020. aastaks.

Covidi tõttu olime sunnitud võistlust edasi lükkama kahel aastal ning nii jõudsimegi maailmameistrivõistluste korraldamiseni 2022. aastal,“ kirjeldab Aigar protsessi ning lisab, et osalejaid oodati küll pisut rohkem, aga Covid ja sõda Ukrainas mõjutasid sportlaste reisimist Eestisse. Tulemata jätsid näiteks austraallased ja ukrainlased.

Võistlustel osales ligikaudu 110 sportlast 13 riigist. Eesti võitis 22

Nad tagusid lausa trummi puruks ja karjusid hääled ära. Kogu linn teadis võistlusest ja elas kaasa – kiljus, pasundas, ergutas.

una MM lükkus kahe aasta võrra edasi, sai minust kui veteranide klassi esindajast hoopis superveteran. Taipasin, et nüüd on väga hea võimalus ässadele vastu hakata, sest veteranide klass oli ühe suurima osavõtuarvuga klass MM-il, kuid superveteranide klass oli juba väiksem. Koduvõistlus oli minu jaoks väga oluline.

Lausa niivõrd, et minuvanune mees tegi 3-4 väikest maratonitrenni nädalas. Ma ei ole varem ka käinud välismaistel tiitlivõistlustel, kuigi tõukerattaga olen seotud alates selle spordi Eestisse jõudmisest.

Meeldejäävaim hetk võistlusest oli minu jaoks tiimi toetus. Nad tagusid lausa trummi puruks ja karjusid hääled ära. Kogu linn teadis võistlusest ja elas kaasa – kiljus, pasundas, ergutas. See on super tunne ja viimasel ringil palusin veel, et Jumal, hoia nüüd see ratas ainult terve.

Ausalt öeldes teeb natuke kadedaks, kui hästi oli võistlus korraldatud. Olen ise olnud paljude rattamaratonide korraldaja ja Eesti Tõukerattaliidu poolt oli tõesti super korraldus. Tekkis tunne, et see üritus on mulle korraldatud.

SEPTEMBER 2022

53

R ATA S

KRISTI JOHANSON VÕITIS TÄISKOMPLEKTI MEDALEID

K

odus on ikka sõnulseletamatult äge võistelda, seda enam, et raja ääres ergutati mind suisa nimepidi – kohalik ikkagi! Samuti teadsin ma väga hästi, kui raskete tõusude ja keeruliste laskumistega need rajad on. Läksin võistlustele vastu aukartusega välisvõistlejate ees, olin võtnud sihiks anda endast parim ja koht polnud oluline. Teatevõistlus oli see, millele kogu oma energia suunasime (võist-

54

JOOKSJA.EE

konda kuulusid peale minu Annika Aust ja Margit Avikson), sest sealt oli reaalne võimalus medal saada.

Minu kui võistleja jaoks sujus kõik suurepäraselt – rajad olid märgistatud, turvatud ja nii ohutud kui vähegi võimalik. Ja muidugi publik raja ääres oli viis pluss. Ereda mälestuse jättis kindlasti kriteeriumi võit – ma ei saanud üldse aru, miks kõik õnnitlema ja kallistama tormasid.

Arvasin, et viskavad minu üle nalja, nagu meil ikka kombeks. Võitsin täiskomplekti medaleid – kuld kriteeriumis ja pronks teatesõidus ning hõbe maratonisõidus. Üks huvitav juhtum veel. Nimelt olin võistluste korraldamises ka n-ö kättpidi sees ja veel viimasel hetkel selgus, et iga distantsi võitjale tuleb kaela riputada tammepärg, mille tegemist ükski kohalik lilleäri enda kanda ei võtnud.

Võistluste eelse päeva veetsime sõbrannaga minu garaažis 6 tammepärga punudes. Naljatades ütlesin, et treenin sel moel jalalihaseid eelseisvateks võistlusteks.

Võistluste eelse päeva veetsime sõbrannaga minu garaa is 6 tammepärga punudes. medalit – 2 kulda, 7 hõbedat ja 13 pronksi. „Sellise suurvõistluse korraldamine oli meile suur au ja samas ka suur väljakutse. Tundub, et saime igati hästi hakkama. Osalejatelt oleme tänaseks saanud palju positiivset tagasisidet korraldusliku poole pealt – majutuse, toitlustuse, radade ülesehituse, kohtunike töö, vaba aja veetmise võimaluste ja muu osas.“ Eestlastest olid edukaimad Kristi Johanson, kes võitis master vanuseklassis kriteeriumisõidus kulla, teatesõidus pronksi ning maratonisõidus hõbeda ja Enn Allik, kes võitis superveteranide klassis maratonisõidus kuldmedali, sprindis hõbeda ja kriteeriumisõidus pronksi.

Millal minna oma jalgra t Kas kasutad jalgratast igapäevase transpordivahendina ning tabad end vahel mõttelt, et peaks hooldusest läbi hüppama ja laskma ekspertidel ratas üle vaadata? Rattaekspert Andres Lekko oskab sellele küsimusele vastuse anda.

TEKST: ajakiri Jooksja FOTOD: erakogu

K

as hoolduses käimise tihedus peaks sõltuma läbitud kilometraaist

Liikuvatel mehhanismidel on selline eripära, et mida rohkem liigub, seda rohkem kulub. Seega, jah, kilometraaž määrab enamasti hooldusvälba.

Loomulikult kehtib igal pool talupojatarkus – ära ürita parandada töökorras mehhanisme.

Kirjutan käesolevas artiklis nn tavakasutaja seisukohast, sest profisportlaste tehnika on pideva jälgimise all. Jalgratta minimaalseks hooldusvälbaks võiks olla keti venivuse vahemik. Linnaratastel, mis väga koormusi ja pori ei näe, on see umbes 3000 km, maastikuratastel umbes 800 km. Keti õigeaegne vahetamine säästab hammasrattaid ning võimaldab ühtede „hammakatega“ läbi sõita mitu ketti. See ei ole küll absoluutne tõde, sest sõidustiil võib sundida vahetama ketti ja hammasrattaid koos.

Sellisel juhul soovitatakse väärikates hooldustes neid ka koos vahetada või jätkata sõitu veel topelt pikemaks kilometraažiks, sest pöördumatut kahju saanud kulumaterjali hilisema vahetamisega saab sama raha eest rohkem kilomeetreid.

Ehkki 3000 km on enamikel linnaratta kasutajatel mitme aasta kilometraaž, soovitan korra aastas siiski läbida lihthoolduse (kannab eri poodides eri nime, nt ka üldhooldus), mis maksab hetkel

56

JOOKSJA.EE

Andres Lekko – mees eelmisest sajandist, eelmise sajandi rattal, endise õpilase 2011. aasta Eesti meistri särgis.

35-40€. Seal kontrollitakse, kas jooksud veerevad ilma takistuseta ja kas need on sirged. Vajadusel pannakse veerema ja rihitakse sirgeks. Samuti kontrollitakse rehvide seisukorda ning vajadusel soovitatakse vahetada. Reguleeritakse pidureid, käike, lõtke. Õlitatakse ketti, pumbatakse kummid. Kui see tegevus panna ideaalkalendrisse, siis parim aeg on veebruaris, kui suusarajad hakkavad juba sulama ning töökodades ei ole veel ummikuid tekkinud. Ja nii igal aastal.

Kes sõidab palju, kordab seda protse-

duuri ka mitu korda aastas.

Korralik peremees laseb suve lõpus teha oma rattale täishoolduse. Selle juures võetakse lahti kõik ratta lahtivõetavad määrimist vajavad sõlmed, puhastatakse mustusest ja vanast määrdest ning määritakse uuesti. See töö maksab hetkel umbes 80€, kuid on oma suure töömahu ja inflatsiooni tõttu kõige suurema potentsiaalse hinnatõusu surve all. Sel hooldusel hetkel pikemalt ei peatu, sest õunad pole veel valmis. Suvi jätkub.

Korralik peremees laseb suve lõpus teha oma rattale täishoolduse.

R ATA S

a ttaga hooldusesse?

Kas maanteeratturid käivad pärast võistlusi rattahooldusest läbi, et järgmiseks võistluseks oleks kõik kindla peale korras või on nad enamasti ka ise juba nii targad ja kogenud, et saavad aru, millal on vaja minna?

See on nüüd küsimus, millele peaks vastama kahte eri moodi. Profisportlased käivad oma ratastega hooldusest läbi iga päev, pannes oma tööd teinud ratta võistkonna bussi juures kokkulepitud kohta ja mehaanikute brigaad teeb sellega seitse imet.

Mitte-profisportlased kuuluvad tavainimeste sekka ja vaatavad esmalt rahakotti ning siis ratta poole.

Samuti on tavainimeste hulgas väga suur erinevus tehnika seisukorrast arusaamises. Enamasti, järgides mu teesi töötava mehhanismi mittenäppimise vajadusest, pöördutakse, kui ratas hakkab mingeid hääli tegema, on kukutud ja tahetakse kontrollida või käitub rattal midagi valesti. Muus osas toimivad võistlussportlased nagu tavainimesed – tulevad ketti vahetama ja selle käigus selguvad muud asjad.

Mul on aastate jooksul olnud hulk nn püsikliente, kes käivad ratastega stabiilselt 3-4 korda aastas töökojas, et olla veendunud kogu masina töökorras olekus. Loomulikult on ka kliente, kes laekuvad siis, kui rattalt on midagi juba küljest ära kukkunud.

Mis on põhiasjad, mis jalgrattaga keset hooaega juhtuda võivad?

Kulub kõik, mis hõõrdub. Kett hõõrdub vastu hammasrattaid. Rehv hõõrdub vastu sõidurada. Tross hõõrdub oma rüü sees. Sadul hõõrdub vastu pükse, käepidemed vastu kindaid.

Kui jätta iluasjad kõrvale, siis keti venivust saab lasta töökojas tasuta mõõta. Rehvi kuluvust saab väga hästi ise kontrollida. Kuna ketist kirjutasin juba eelpool, siis räägiks siin natuke rehvi-juttu.

Maantee- ja linnaratastel tasub rahu-

likult üle vaadata iga sentimeeter rehvipinda, mis teed puudutab. Vaadata, et ega seal pole läbivaid lõikeid, samuti veenduda, et poleks kivikesi mustrisse kinni jäänud, et rehvi keskpaik poleks märgatavalt enam „kandiliseks“ kulunud, kui kõrvalt alad. Või hoia selle eest, et juba karkassi niidid kuskilt paistavad. Kui see kontroll on tehtud, siis tasub vaadata, ega küljelt

2. Keti puhastamine ja õlitamine.

Puhastad suvalise äraviskamisele määratud kaltsuga (täpselt nii palju, kui laiskus lubab) vana materjali maha ja õlitad vähese õlikogusega soovitavalt umbes 15-20 cm ketist. Ülejäänud osale kannab kett ise läbi hammasrataste õli laiali.

3. Ratta puhastamine. Jälle, laiskuse etalon vahele ja minek!

Kui ratas oli eile vait, jääb ta ilmselt väikeste koduste väänamistega ka täna uuesti vait. Kui ei, siis töökotta! pole rehv mingit lõiget saanud (küljed on tavaliselt õhemad kui rehvi keskosa, seetõttu nad kardavad ka rohkem vigastusi). Lõiked tekivad tavaliselt asfaldi äärelt maha sõites või valesti reguleeritud piduriklotside rehvini ulatumisel. Kui rehv on olnud väga pikalt peal (oled olnud väga tubli ja õnnelik sõitja!), tuleb kontrollida velje ja rehvi ühinemispunktis hõõrdumisest tekkida võivaid vigastusi.

Maastikuratta puhul kehtib kõik sama, kuid rehvi külgi vigastavaid tegureid on märksa rohkem, seega tuleb küljekontrollile ja hõõrdumiskontrollile ka rohkem tähelepanu pöörata.

Muudest kuluvatest osadest on kindlasti olulised piduriklotsid, kuid nende seisukorda soovitan lasta hinnata professionaalil. Samuti trosside kulumist.

Mis on asjad, mida saab ise kodus ratta hooldamiseks ära teha?

Laias laastus on kodus ratta hooldamiseks võimalik, ilma tervet töökoda ostmata, ära teha 3 asja: 1. Rehvide pumpamine. Rehvil on alati kirjas soovituslik rõhuvahemik.

Sõltuvalt sõitja kehakaalust ja sõidu iseloomust tuleb valida, kumba äärmusse langeda. Mina olen hoolduses pumbanud keskmise numbrini – maastikuratastel 2,5, linnaratastel 4,5, maanteeratastel 7 BAR-i.

Mis on märgid, helid või tunnetused, mille ilmnemisel ei tohiks enam kaua selle probleemiga edasi sõita ja peaks hooldusesse minema?

Esimene vale heli on see, kui kuskilt käib miski mingi teise asja pihta. Püüa leida kontakteeruvad osad ja need teineteisest eraldada. Tavaliselt on transpordi käigus porilaud väänata saanud või pidur veidi paigast ära väändunud.

Kui ratas oli eile vait, jääb ta ilmselt väikeste koduste väänamistega ka täna uuesti vait. Kui ei, siis töökotta!

Teine vale heli tekib, kui kett on mõnda aega ikalduses elanud ehk õlikannu ja keti suhe on passiivne olnud. Siis on lahendus lihtne: eelpool kirjeldatud keti puhastuse ja õlituse protseduur ning elu on jälle lill!

Muudest valedest, õigemini terve ratta juurde mittekuuluvatest helidest peaks moodustama pika nimekirja, mille lahenduste saladused on pigem professionaalsete mehaanikute mäludes. Mida hallipäisem mehaanik, seda pikemat häälte nimekirja ta oskab menetleda.

Seega – töökotta minek. Alati ei pruugi arve suur olla, aga valmis peab olema kõigeks.

Järgmistel kordadel võtame ette ratta konserveerimise teema. Seniks aga meeldivaid kilomeetreid ja loomulikult – nael kummi!

SEPTEMBER 2022

57

Kõik vajalik ujumistreeninguteks!

Parim valik Speedot saadaval:

TEKST:

Jooksja

FOTOD:

ujumine

Jooksja arhiiv

FOTOD:

Pixabay, Vikipeedia

1837.

aastal sai ujumine Inglismaal võistlusspordiks.

Eestis loetakse võistlusujumise alguseks 1910. aasta 1. augustil Pirital “Kalevi” poolt korraldatud võistlusi, kus oli kavas 50 ja 300 m distantsid, viimase võitis Anton Õunapuu ajaga 7.47.

KÕIGI AEGADE EDUKAIM olümpiasportlane on ujuja MICHAEL PHELPS, kes on võitnud olümpiamängudelt kokku 23 kuld-, 3 hõbe- ja 2 pronksmedalit ning püstitanud 39 maailmarekordit.

GERTRUDE EDERLE oli kuues inimene ja esimene naine, kes ujus astal 1928 üle Inglise kanali. Samuti läbis ta selle distantsi esimesena vabastiilis, kasutades mootorrattamaski prillidega, mis olid isoleeritud parafii niga.

VEEBRUAR 2022

59

Eesti spordimehed

põgenesid Alcatrazi föderaalvanglast Teadaolevate faktide põhjal on eestlaste põgenemine aset leidnud 5. juunil. Meelis Kalda põgenes ujudes, rattaga sõites ja joostes ning Joona Saluveer ujudes.

Meelise ja Joona põnevuslugu „Escape from Alcatraz“ jutustama asudes on sobiv kuulata USA läänerannikut tutvustavaid muusikapalu „California Dreamin“ bändilt The Mamas & the Papas ning „San Francisco“ Scott McKenzie esituses.

TEKST: Meelis Koskaru FOTOD: erakogu

Pidulikus triatlonirüüs Meelis Kalda Alcatrazi vanglasaare taustal.

60

JOOKSJA.EE

T RI AT LON

ALCATRAZ, mis on tuntud ka nimega The Rock, oli tippturvalisusega USA föderaalvangla sama nimega saarel, asudes San Franciscost 2 km kaugusel California rannikul. Vangla töötas kõige karmimates tingimustes 11. augustist 1934 kuni 21. märtsini 1963. Võttes arvesse turvanõudeid ja San Francisco külma lahe tugevaid voogusid, uskusid vanglaametnikud, et Alcatraz on põgenemiskindel ja Ameerika tugevaim vangla. Alcatrazi föderaalvangla oli mõeldud eriti ohtlikele kinnipeetavatele, kus aastate jooksul kandis karistust 1576 Ameerika pätti ja kaabakat, sealhulgas Al Capone. Vangla ajaloo jooksul ei ole teada ühtegi õnnestunud põgenemiskatset. Tänapäeval asub saarel muuseum ja üks suurimaid San Francisco turismiobjekte.

J

uba 41 korda on aastast 1981 korraldatud triatlonivõistlust „Escape from Alcatraz“, mida peetakse Hawaii, Rothi ja Alaska triatlonide kõrval kõige ihaldatumaks võistluseks. Meelise ja Joona süüks peetaksegi spordiharrastust ja vabatahtlikult 800 USA dollari loovutamist, et kinnimajast põgenemise võimalus saada.

Põgenemise ettevalmistus Meelis ja Joona on juba aastaid piisavalt hästi sportinud, et vanglast põgenemisele kvalifitseeruda. Osalema pääseb 2000 võistlejat ja kuna Meelise põgenemine oli kõiki triatlonialasid haarav, siis keskendume rohkem tema tegemistele. Kogemusi tal jagub – Ironman (IM) 70.3 Otepää 2017-2019 ning IM Tallinn 2018-2021. „2019. aasta suvel jõudis minuni üks Escape From Alcatraz triatloni järelkaja. EFAT-i ainulaadsus ja ürituse melu hakkasid koheselt meeldima. Olles näinud filme „The Rock“ (1996) ja „Escape from Alcatraz“ (1979), siis üheskoos triatloniga tekkis idee sellel kunagi osaleda ja miks mitte ürituse 40. toimumiskorral 2020. aastal ning minu 45. sünnipäeval.

Kuna 2020. aastal jäi EFAT Covidi tõttu ära, siis lükkus see aasta võrra edasi ehk kõigepealt 2021. aasta juunisse ja seejärel omakorda veel augustisse,“

Meelis Kalda masendavas ja rusuvas Alcatrazi föderaalvanglas positiivsust hoidmas.

Põgenemishetkel vettehüpet sooritamas.

meenutab Meelis esialgse vaimustuse edasilükkumist. Saabus päev, mil tema kirjakasti potsatas random lottery teade ja mõtlemisaega paar kuud. Mai alguses toimunud loosis võitis võistlusele koha ka Meelis. Kuna osalusvõit oli olemas, siis järgmisena tuli ennast hilisemalt 21.05.21 võistlusele kirja panna ning seejärel vormistada EFAT-i nelja päeva rattarent, hotelli broneering, lennupiletid, viisa ja eelsuhtlus San Franciscos asuva Eesti peakonsulaadiga. Meelis oli terve, kaks korda vaktsineeritud, kõik broneeringud tehtud ja makstud ning SF peakonsulaatki ootamas, kuid rangel

Olles näinud filme „The Rock“ (1996) ja „Escape from Alcatraz“ (1979), tekkis idee sellel osaleda ja miks mitte minu 45. sünnipäeval.

MEELIS KALDA

koroonaajal lükati viisataotlus, nagu paljudel teistelgi eurooplastel, tagasi. „Kirjutasin koheselt EFAT-i korraldajale ja olukorda mõisteti, kuna Schengeni alade riikidest ei pääsenud sarnaselt minuga võistlema pea 80-90 inimest, paljud loobusid Covidi tõttu jne. Ütlesin kohe, et loteriiga võitnud õnnelik eestlane on nõus järgmisel aastal uuesti tulema ja palusin, et see võimalus ei läheks raisku. Minu IM Tallinn 2021 võistluspäeva varahommikuks saingi kirjaliku kinnituse, et nad ootavad mind 2022. aastal,“ räägib Meelis sissejuhatuseks oma tänavuse põgenemise eellugu.

Meelise põgenemistreening Tallinna reidil Kuna Meelise jaoks 2021. aastal ära jäänud võistlus oli siiski tal peas kinni, tegi ta täpselt samal kuupäeval ja kellaajal samasuguse triatloni läbi Eestis. Nädal pärast edukat IM Tallinnat suhtles ta EFAT-i korraldajaga ümberregistreerimise teemal ja mainis Eestis sooritatud üksikpõgenemist, mistõttu otsustati talle kinkida 40. juubeliürituse EFAT 2021 medal. Tallinna põgenemistreeningul ujus ta 18-kraadises vees 2,1-2,2 km, sõitis rattaga 34,15 km ja jooksis 13,22 km ehk läbis kokku 49.57 km ajaga 3 h 19 min. Õnneks toimus kõik sarnastes ilmastikuoludes – õhk 18-20 kraadi, tormised ja kohati ühe meetri kõrgused lained. Vesi oli väga sogane ja kohati põlvini, kohati õlgadeni. Jooksu ajal langes õhutemperatuur koos vihmaga 14-15 kraadi peale.

Raskete olude kogemusi sai küll ja kui ka Joona neli alla 10-tunnist täispikka triatlonit nii Tallinnas kui ka näiteks

SEPTEMBER 2022

61

T RI AT LON

Rothis juurde lisada, siis oli selge, et mehed olid põgenemiseks valmis!

Eestlaste põgenemine 5. juuni varahommikul Meelise ettekavatsetud põgenemisplaan Ameerika Ühendriikide läänerannikul oli planeeritud 01.06-12.06.22.

Põgenemishommikul viis ta ratta ning viimased asjad vahetusalasse. Oli udu ja suur tõenäosus vihmasajuks. Kinnipeetute bussid sõitsid rattaalast sadamakaile, kust Alcatrazi saarele ujumisstarti sõideti. „Võistluseelsel ööl sain magada jupiti ja kolmes osas kell 17.00-18.00, 19.00-23.30 ja 01.00-02.15. Äratus oli 02.20, et jõuaks süüa ja rattaga EFAT-i stardialasse minna. Kõhutunne ja kuues meel andsid märku, et peaksin varem minema hakkama. Hotellist vahetusalasse oli 5,5 km ja rahulikule rattasõidule kulus 32 minutit. Kohale jõudsin kell 3.33, kui tagumine rattarehv 200 meetrit enne kohale jõudmist ootamatult tühjaks läks. „Mida hekki, see jama veel puudus,“ tekkis esimene mõte, kuid koheselt mõtlesin ikka positiivselt, et hea, et enne starti ja mitte võistlusrajal.

Pidin 30 minutit ootama enne, kui rattaala mehhaanikud kohale jõudsid ja selle korda tegid.

Osalejate bussis küsis üks meesterahvas minu käest selges eesti keeles: “Kas see koht on vaba,” oli Meelis emakeelt kuuldes meeldivalt üllatunud.

Kui kuulus kirjanik Ernest Hemingway arvas juba aastakümneid tagasi, et igas sadamas leidub vähemalt üks eestlane, siis ühest vanglast kahte põgenevat eestlast leida polegi vast nii suur üllatus? Jah, arvasite ära, see teine põgenev eestlane oli Joona, kes mõned kuud enne olulist põgenemiskatset rumalas olukorras jalga vigastas ja seetõttu otsustas juuni alguses täielikult paranemata vaid ujumisetapist osa võtta. Joona teadis, et kui tal 5. juunil põgenemine Alcatrazist õnnestub ja dr.

Mihkel Mardna annab edasise suhtes lootust, siis ootab teda 7. augustil ees Alaska Ironman Juneau linnas. EFAT-le läks ta juba ette katkestamise (loe: ainult ujumisetapil osalemise) teadmisega. „Muidugi kõnetas ta mind eesti keeles, kuna olin endale ju Eesti lipu värvides põsemaalingud teinud! Lühikese bussisõidu ajal ajasime spordijuttu ja selgus, et temagi oli 2022. aasta EFAT-ile loosiga osaluse võitnud. Sadamasse jõudes soovi-

62

JOOKSJA.EE

Joona Saluveer Chattanooga 70.3 Ironmanil 2017. aastal. sime üksteisele jõudu ning edu. Laeval olles ja Alcatrazi saare poole sõites olin „vana rahu ise“, sest olin ju seda nii väga soovinud ja oodanud ning ettevalmistusi teinud juba 2,5 aastat. Stardieelne pulsski oli väga madal – 90-95,“ meenutab Meelis stardihetke valmisolekut. Stardipaugu kõlades peab osalejate mass kiiresti laevalt vette hüppama ning Meelis taipas, et 100 meetri sügavuses avavees pole ta varem ujunudki. Uduses ilmas õnneks lainetust polnud, vaid kerge pinnavirvendus. Vesi oli soolane. „Korra käis vesi ka kurgus ära, kui kahe krooli ujunud osalejaga kokku trehvasime. Minu enda ujumisstiil oli jätkuvalt kindlalt konn, see aitab ujuda suhteliselt otse ja nähtavus on parem. Ujumise lõppedes ei saanudki aru, kui kiirelt võin ujuda, kuid soolane vesi kandis paremini ja kalipsoga ujumise kogemus oli esmakordne. Ujudes kasutasin esmakordselt ujumismütsi all neopreenist peakatet.

Vahetusala nr 1 läks hästi ja tõrkeid ei esinenud. Ainult vihmase päevaga oli märjal asfaldil rattaga sõita teisiti kui tavaliselt – tõuse ja laskumisi oli palju ning pidin rendirattaga eriti laskumistel veidi tagasi hoidma. Rattal polnud ketaspidureid ja olid veidi vanema mudeliga piduriklotsid. Ühte kukkumist nägin

Joona teadis, et kui tal 5. juunil põgenemine Alcatrazist õnnestub, siis ootab teda 7. augustil ees Alaska Ironman.

küll, tema õnneks oli laskumisel ja täisnurksel pöördel kiirus väike ning ta pääses kergemalt. Rattasõit oli tehniline ja kiirused olnuks kuiva asfaldiga teistsugused. Pidin kasutama kogu oma senise rattasõidu kogemust ja sõit möödus turvaliselt. Vahetusala nr 2 läks samuti kiirelt, sest vihmast märgade rattasõiduriietega jooksin kogu raja läbi ning polnud mõtet vahetadagi. Jooksurada oli ka tehniline – tõusudega, liivas ja poris, rannal, maastikul ja treppidel. Kasuks tulid trepijooksu kogemused ja rannas joostes panin kohe mõnuga pläterdades vahustes lainetes,“ on Meelis põgenemisega väga rahul. Kokku kulus põgenemisele 3:24.11 – ujumisetapil 36.40 min, rattasõidul 1:16.49, jooksurajal 1:16.39 ja vahetusalades 11.34 + 2.30 min.

Unista suurelt, tee oma mõte parimal moel teoks!

Pärast EFAT-it jätkas Meelis jälgede segamist USA kultuuriprogrammiga San Francisco pesapallistaadionil Oracle Park ja NBA Finals Watch Party’l staadionil Chase Center. „Plaanis oli külastada San Francisco staadioneid. Endalegi üllatuslikult sattusin mõlemale suurele mängule, mis sealkandis väga populaarsed - Colorado Rockies vs San Francisco Giants ja NBA 3. finaalmäng Golden State Warriors vs Boston Celtics.“ Lisaks mängudele liikus Meelis USA läänerannikul autovabalt kokku 446 km (281 km rattaga, 153 km jalgsi, 8 km discgolfis Golden Gate Park’is, jooks 4 km) ning lisaks EFAT. Kuna rattarent oli kokku 8 päevaks, siis põgenes Meelis San Francisco põnevatel rattateedel ja külastas Alcatrazi vanglasaart ka oma reisi viimase päeva hommikul 12. juunil ning unistab suurelt juba uutest väljakutsetest!

Avasta maailma!

SEIKLUSEKS POLE KUNAGI LIIGA PIME

FENIX HL60R

FENIX HM65R-T

Võimas ja pika tööajaga laetav pealamp

Eriti võimas ja pika tööajaga laetav pealamp

• Komplektis laetav aku (2600mAh) • USB laadimisjuhe • Vee- ja tolmukindel IPX-8, 2m • Valge ja punane valgus • Reguleeritav kaldenurk

• Komplektis laetav aku (3500 mAh) • USB-C laadimisjuhe • 1 varu O-rõngas • Vee- ja tolmukindel (IP68) • Reguleeritav kaldenurk

84 €

FENIX BC25R

FENIX HL32R

Pika tööajaga laetav pealamp Võimsus max 300 lm Valgusvihk max 49 m

62 €

Spetsiaalse reflektoriga kompaktne rattalamp Võimsus max 600 lm Valgusvihk max 106 m

59 €

Võimsus max 1300 lm Valgusvihk max 170 m

112 €

FENIX BC30R V2.0

Spetsiaalse valgusvihuga võimas rattalamp Võimsus max 1200 lm Valgusvihk max 187 m

99 €

FENIX BC05R

Laetav tagumine rattalamp Võimsus max 10 lm Valgusvihk max 6 m

24 €

FENIX CL26R

FENIX taskulampide tippkvaliteedi, erakordse võimsuse, vastupidavuse ja funktsionaalsuse tagavad parimate materjalide kasutamine ja pidev arendustöö. Lampide valmistamisel kasutatakse kergalumiiniumist väliskorpust, anodeeritud pinnakatet, kristallselget läätse, ülivõimsaid LED-elemente, kullatud vedrusid ning optimaalset energiakasutust.

Erinevate töörežiimidega põrutus- ja veekindlaid FENIX taskulampe usaldavad professionaalid ja armastavad tavakasutajad.

TAMREX OHUTUSE OÜ

Universaalne matkalatern, valgustab 360 kraadi, valge ja punane valgus Võimsus max 400 lm Valgusvihk max 25 m

69 €

FENIX E03R

Üliväike ja -kerge (22g) laetav võtmehoidja/taskulamp Võimsus max 260 lm Valgusvihk max 42 m

29 €

Tel 654 9900 e-post: tamrex@tamrex.ee www.tamrex.ee

TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 139c, Katusepapi 35 • TARTU Aardla 114, Ringtee 37a • PÄRNU Riia mnt 169a • RAKVERE Pikk 2 • JÕHVI Tartu mnt 30 • VÕRU Piiri 2 • VILJANDI Tallinna 86 VALGA Vabaduse 39 • NARVA Maslovi 1 • HAAPSALU Ehitajate tee 2a • PAIDE Pikk 2 • JÕGEVA Tallinna mnt 7 • TÜRI Rakvere tee 23 • RAPLA Tallinna mnt 2a • KEILA Keki tee 1 • KURESSAARE Tallinna 80a

Hinnad sisaldavad käibemaksu 20% ja kehtivad kuni kaupa jätkub!

Võimsus max 950 lm Valgusvihk max 116 m

IRONMAN kohtuniku silmade läbi

Väsinud. aga õnnelikud kohtunikud pärast võistlust. Loo autor Aet ees keskel.

IRONMAN on emotsionaalne sündmus nii esmakordselt osalejale kui kogenud võistlejale. Täitsa põnev, kuidas ühe kaubamärgi triatlon on kujunenud kuidagi erilisemaks kui teised, isegi sama pikad, triatlonid. Kusjuures IRONMAN pole ju ainult üks konkreetne võistlus Hawaiil vaid paljud võistlused üle maailma.

TEKST: Aet Kiisla, TÜ Narva kolledži õppejõud FOTOD: erakogu

E

estis on triatloni populariseerimisega viimastel aastatel imeliselt hakkama saadud. Juba on nii, et kui oled jooksja, keda märgatakse ujulas, siis kohe küsitakse, kas valmistud IRONMANiks.

Tänu sellele ilmub Tallinna IRONMANi järgselt hästi palju emotsionaalseid lugusid ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias. IRONMANi läbinud

64

JOOKSJA.EE

sportlased tänavad oma perekondi, treenereid, võistluse korraldajaid ja vabatahtlikke. Ma pole veel kordagi märganud, et keegi oleks kohtunikke tänanud. Võib-olla paigutatakse kohtunikud mõtteis vabatahtlike sekka, võibolla on kohtunikud märkamatud. See pole hea ega halb, lihtsalt on nii. Päris kindel on see, et kohtuniketa võistlust pidada ei saa ja kohtunikud näevad võistlust teisiti kui osalejad.

Ranged reeglid Paljud kohtunikud on triatloniga veel teistmoodigi seotud. Keegi on ise endine triatleet, keegi on triatleedi lapsevanem. Mina sattusin esimesele triatlonile täiesti juhuslikult vabatahtlikuks ja seltskond ning ürituse aura meeldisid. Paar aastat hiljem läbisin kohtunike koolituse ja nüüd olen mõni aasta selles rollis olnud. Ise ei tee, ega kibelegi triatlonit tegema.

T RI AT LON

Seekordse IRONMANi lõpus istusime kohtunikega maha, et kokkuvõtteid ja järeldusi teha. Miski meie jutuajamises ajendas meie tähelepanekuid kirja panema. Tahaks loota, et sellest on kasu triatleetidele, klubidele ja treeneritele. Või ehk innustab kedagi kohtunikuks hakkama.

Kohtuniku töö on küllaltki mitmekülgne. Kohtunikud saavad oma kogemusi rikastada ka välismaistel võistlustel. Konkreetsed ülesanded sõltuvad paljuski peakohtunikust, kes saab määrata, kas keegi on lühemalt või pikemalt ühe ülesande juures ning kui palju ühe võistluse kestel ülesanded vahelduvad. Mõnevõrra sõltub peakohtunikust see, kui täpsed ja ranged konkreetse võistluse kohtunikud on. Tiimisiseselt peavad hoiakud sarnased olema. Rangus tähendab reeglitest kinnipidamist. Kui miski on kirjas, siis seda nõutakse ka reaalsuses. Triatloni reeglid ei ole kõigil võistlustel päris samad, kuid pole ka totaalselt erinevad. Mulle kui jooksjale tundub, et reegleid on tohutult palju ja need on väga detailsed. Mõne detaili puhul põhjust ei teagi.

Lugege juhendit!

Siit tuleb esimene soovitus võistlejale – lugege juhend läbi! Säästate iseenda aega ja närve. Veel lihtsam on kuulata võistluseelset briifingut. Kohtunikud näevad küllaltki sageli olukordi, kus lugemata jätmine tähendab paaritunnist ajakulu. Kui juhendis on loetletud asjad, mis peavad eelmisel õhtul ratta vahetusalasse toomisel olemas olema, siis seda nõutaksegi. Kui ei ole kiivrit, saadetakse tagasi. Kui juhendis on nõutud rinnanumber ja seda pole, saadetakse tagasi. Igal aastal on neid, kes püüavad nõuet kohapeal vaidlustada, aga sellest pole kasu. Kui võistluse reeglid ei meeldi, ei tasu registreeruda. Kohtunikud ei kiusa kedagi, vaid kohtlevad kõiki võrdselt. Kui kellelegi n-ö väike järeleandmine teha, võib teine pahandada, sest tema oleks ka järeleandmist tahtnud. Aga kuhu tõmmata piir, et mis on väike ja mis mitte nii väike järeleandmine? Kõige

lihtsam ja õiglasem on ikka reeglite ühetaoline kohaldamine. Pealegi, kui selgub, et kohtunikud pole reegleid järginud, ei kutsuta enam samu kohtunikke ja tegelikult võib isegi nii minna, et võetakse korraldajatelt IRONMANi korraldamise õigus ära. Väikesed asjad võivad paisuda suurteks.

Tulles artikli sissejuhatuse juurde tagasi – eksijaid on nii kogenud kui esmakordsete võistlejate seas.

Triatleedid küsivad vahetusalasse asju tuues ka nõu. Näiteks, mida võib veel hommikul teha ja kummalt poolt ujumise järel rattale läheneda. Igaühele

Reeglite rikkujatele penaltitelgis istet ei pakuta.

Penaltitelk – puhkus või karistus?

Niisiis, start. Ujumise puhul tuleb ette, et Harku järve vesi oma läbipaistmatusega ehmatab. Kas ainuüksi see on katkestamisi põhjustanud, on raske öelda, kuid seda kommenteeritakse küll sageli. Juba ujumises tuleb ette katkestamisi. Ei teagi, kas tõesti avavee kogemuse vähesusest või millegi muu tõttu. Kindlasti on soovitav eelnevalt avaveeujumist harjutada. Kui võimalik, siis samas kohas, kus võistluse ajal ujutakse.

Ujumisest tullakse esimesse vahetusalasse, et sealt rattarajale suunduda. Sageli räägitakse, et triatlon ei koosne vaid kolmest alast. Neljanda ja viienda alana mainitakse nii vahetusala kui toitumist.

Vahetusala on see ala, kus pole vaja andekust ega aastatepikkust treenimist. Piisab vähemast.

Vahetusalas toimimise mitteharjutamine on lihtsalt rumal ja täiesti raisatud võimalus. Selle peaks sama automaatseks harjutama kui jooksmise ajal hingamise. Siis laabub kõik sujuvalt ja ei kuluta sahmimisele aega.

Vahetusalas toimimise mitteharjutamine on lihtsalt rumal ja täiesti raisatud võimalus.

Selle peaks sama automaatseks harjutama kui jooksmise ajal hingamise. ei jõuaks selgitada, aga see pole probleemiks osutunud. Hommik ongi järgmine aeg, mil võivad eksimused sisse lipsata. Kui võistlejad on suundunud starti, kontrollivad kohtunikud üle kõik rattad. Et need oleks õigesti paigutatud ning et rataste juures ja küljes poleks midagi lubamatut, näiteks värvilisi rätikuid oma koha kergemaks märkamiseks ega toitu lahtiselt sadulal.

Vahetusala järel tuleb ettenähtud kohas ratta selga hüpata. Jälle üks asi, mida tuleks harjutada. Kui ma poleks ise joonekohtunik olnud, ei usuks, et seda eraldi soovitada tuleb. Ometigi näeb siin väga sujuvaid ja väga kohmakaid sooritusi. Mõnikord on põhjuseks laenatud ratas või tavalisest suuremad joogipudelid sadula taga. Samamoodi võib rääkida rattalt maha tulemise kohta.

Siin on füüsiliselt raske, sest jalad on pikast sõidust kanged. Ja maha peab tulema enne joont. Kohtunikud aitavad joone märkamisele punase lipu ja vilega kaasa.

Rattarajal on ilmselgelt suurim

SEPTEMBER 2022

65

T RI AT LON

RAHVUSVAHELINE SÜNDMUS n IRONMAN Tallinn 2022 sai ni is tu emuse ir a s rtast e est i eest ase n IRONMAN 70.3 Tallinn 2022 i nee ar u asta a t a

Kauaoodatud fini ijoon

Kohtunikuks olemine on tõsine amet, kuid õnneks jõuab vahepeal ka juttu rääkida ja naeratada. eksimus või eksimise oht tuulessõit. See on eraldi suur teema. Sportlased ei ole üldjuhul pahatahtlikud sulid. Aga tuleb ette ka seda. Siis püütakse kohtunikele mitte vahele jääda. Seni, kuni triatlonikohtunikud pole tehniliste vahenditega asendatud, jääb alati võimalus, et kõik rikkujad ei saa karistatud.

Rattarajal saadud karistus kantakse ära penalti- ehk karistustelgis. See võib olla lisaks ka rattarajal, aga seekord oli ainult vahetult pärast rattalt maha tulemist. Minu esimene kogemus kohtunikuna oli kunagi just seal. Seal kuuleb kõike – osad kannavad oma karistuse kannatlikult ära ja võib-olla võtavad seda puhkehetkenagi. Seistes, sest istuda seal ei tohi. Paljud ütlevad, et nad ei rikkunud reegleid tahtlikult. Osad ka kiruvad kohtunikke ja selgitavad kirglikult, kui ebaõiglane see kõik on.

Karistustelgi kohtunik jääb seejuures viisakaks, kuid ei luba end solvata ega sõimata. Ma pole seda ise küll kogenud, aga kohtuniku sõimamine on põhjus diskvalifitseerimiseks. Olen kuulnud pahurdamist, et kohtunikud on liiga ranged – ega need olümpiamängud ole ja ega ta esikohale võistle. Siin olen kuulnud ka põhjuseid, miks keegi üldse IRONMANile tulnud on. See viis minutit (kõige sagedasem karistus) on uskumatult pikk aeg. Soovitus – kui tõesti olete saanud karistuse, siis püüdke säilitada rahu ning võtta penaltit kui puhkehetke. Veel on ees terve jooksudistants!

66

JOOKSJA.EE

Tee nii!

Rattavarustuse sisseregistreerimisel võistluse eelõhtul peab käituma nii: kiiver peab olema peas ja võistlusnumber nähtaval. Vahetusalasse sisenedes kontrollitakse võistlusnumbrit, kleepse jalgrattal ja kiivril, sinist rattakotti, punast jooksukotti ja käepaela. Ilma nendeta ei saa vahetusalasse siseneda.

Finišijoon on ainult sportlasele. On võistlusi – pigem mitte triatlonid, vaid mõned jooksuvõistlused – kus on kombeks oma laps kukile võtta või koos kallimaga finišeerida. See ilus mõte tulebki neile teistele võistlustele jätta.

Pärast finišit avatakse uuesti vahetusala, kus saab kätte ratta ja erinevad kotid, milles on asjad, mida on võistluse kestel vaja läinud. Ka siin on omad reeglid. Vaatamata suurele väsimusele peab sportlane oma asjadele järele tulema ikkagi ise ja üksi. Kuna nad on väsinud, siis tihti ajavad oma võistlejakotid segamini. Sellepärast peabki olema tugevdatud kontroll, et kõik sportlased saaksid just oma asjad kätte ja midagi kaduma ei läheks. Vahetusala väravas olles olen kohanud neid, keda eelnevalt kohtasime võistluse eelõhtul või karistustelgis. Nüüd on mured unustatud ja näod rõõmsad.

Soovitus – kui tõesti olete saanud karistuse, siis püüdke säilitada rahu ning võtta penaltit kui puhkehetke. Veel on ees terve jooksudistants!

Jooksmise ajaks on sportlased juba väga väsinud. Tuleb ette, et keegi tuttavatest hakkab kaasa jooksma või rattaga saatma või juua pakkuma. Jooksmisel võidakse tahta rütmimasinat kõrva pista. Palava ilmaga kiputakse lukku eest nabani lahti tõmbama. Kõik see on keelatud ja päädib karistusega.

Kohtunik võib esmalt hoiatada ja kui käitumist ei muudeta, siis võib ka mõni kilomeeter enne lõppu diskvalifitseerimine tulla. Prügi maha viskamine on loomulikult keelatud ja ka selle eest võib karistuse saada. Paraku ei jääda sellega kuigi sageli vahele ja tee ääres on prügi näha ning sellest on kurb.

Rõõmsate nägudega on ka kohtunikel hea meel oma pikad ja pingelised tööpäevad lõpetada. Kohtunikud ei tööta raha pärast. Heal juhul kompenseeritakse transpordikulud. Motivatsioon uuesti ja uuesti kohtunikutööd teha peitub milleski muus. „See pole töö, vaid elustiil“ on sageli kuuldud, kuid mittemidagiütlev lause. Ma ei oska isegi iseenda motivatsiooni selgitada, mis siis veel teiste omast rääkida.

Minu kõige suurem pettumus kohtunikuks hakkamise puhul oli see, et kohtunikud ei tohi võistlejaid ergutada. Aga uskuge, hinges ergutame ikka!

Pärnu mnt 139E/11 / Tallinn pringstore.ee

FOTOD:

kergejõustik

Scanpix, Vikipeedia

20.

MM-medali lisas auhinnakappi kõigi aegade edukaim naiskergejõustiklane Allyson Felix, lõpetades sellega oma pika ja ülieduka sportlaskarjääri.

Eesti viieliikmelise koondise täheks kerkis kõrgushüppaja

KARMEN BRUUS, kes saavutas Eesti rekordit kordava tulemusega (1.96 m) suurepärase 7. koha.

Oregoni MM

3

MAAILMAREKORDIT PURUSTATI MM-IL OREGONIS: n Armand

“Mondo” Duplantis

(Rootsi) teivashüppes 6.21 m n Sydney

McLaughlin (USA) 400 m tõkkejooksus 50.68 s

n Tobi

Amusan (Nigeeria) 100 m tõkkejooksus 12.12 s

SEPTEMBER 2022

71

Mõtisklusi 2022. aasta Pärast Müncheni Euroopa meistrivõistlusi jõudis tihe suvine kergejõustikuhooaeg lõpusirgele, jäid veel ainult suurte rahvusvaheliste sarjade mõned osavõistlused, millest kõige prestiižikam anda teemantliiga lõppvaatus ehk naalvõistlus toimub - . septembril üri his. Mitmevõistluse hooaeg saab lõpu .- . septembril Talence’is ja loodetavasti on seal stardis ka mõni Eesti mitmevõistleja.

TEKST: Harry Lemberg, treener FOTOD: Eva-Maria Vaher, Scanpix

L

õppevat suve võib nimetada maailmas ka „vabanemishooajaks“, kus võistlused said toimuda ilma koroonapiiranguteta või olid need siis minimaalsed. Samas toimusid tagantjärele mitmed eelnevatel hooaegadel ära jäänud rahvusvahelised tiitlivõistlused, mis tegi võistlushooaja süsteemituks ja suhteliselt kirjuks. Kuid see on ikka parem, kui see, et võistlused ära jäävad. Arvatavasti lähiaastatega loksub rahvusvaheline võistluskalender oma loogilisse rütmi.

Selle suve maailmakergejõustiku tippsündmuseks oli 15.-24. juulil Ameerika Ühendriikides Eugene’is toimunud maailmameistrivõistlused.

Kuigi osa võtnud riikide arv oli 179, oli see siiski väikseim alates 1991. aasta Tokyo MM-ist. Aga kergejõustiku kandepinna kvaliteetset laienemist peegeldab riikide arv, kes võitsid kuldmedalid (29) ja riikide arv, kelle sportlased jõudsid finaali (81). Läbi aegade oma esimese MM-i medali võitsid sellised riigid nagu Peruu, Kasahstan ja Nigeeria. Võistluse kvaliteedimärgiks

72

JOOKSJA.EE

1972. aasta Müncheni olümpiamängudeks valminud staadion mahutab ca 69 000 pealtvaatajat ja EMi võistlusõhtutel tuli kohale pea täismaja.

Melu staadionil oli kohati kõrvulukustav!

oli 13 MM-i rekordit ja kolm fantastilist maailmarekordit (Sydney McLaughlin 400 m tõkkejooksus 50.68; Tobi Amusan 100 m tõkkejooksus 12.12; Armand Duplantis teivashüppes 6,21).

Asi, mis mõjutas MM-i „nägu“ ja erinevate riikide koondisi, on USA üliõpilasport ehk NCAA võistlussüsteem. Ameerika Ühendriikide kergejõustiku ja murdmaajooksu treenerite assotsiatsiooni (USTFCCA) meediadi-

rektor ja analüütik Tom Lewis tõi välja USA ülikoolide spordi mõju maailma kergejõustikule: 21.2% (363) sportlasi, kes võistlesid MM-il, on osalenud või osalevad Ameerika üliõpilasspordi süsteemis ja kokku oli neid sportlasi 71 riigist. Need sportlased võitsid MM-il 37 individuaalset medalit (14-12-11) ja hea on tõdeda, et see sama võistlussüsteem „toidab“ ka Eesti kergejõustikku.

Eesti kergejõustik tõestas sel suvel

KERGEJÕUSTIK

a kergejõustikusuvest jälle oma kuulumist nende tegemist treener Mehis Viru 2022 TIITLIVÕISTLUSTE alade hulka, kus Eesti sportjärjekordse meistriteoga, mis MEDALISTID lane on võimeline võitma ilmekalt peegeldab treeneri medaleid rahvusvahelistelt suurt meisterlikkust osata Ülemaailmne GÜMNASIAAD tiitlivõistlustelt. Erinevate voolida maailmaklassi kergeI koht Miia Tillmann teivashüpe vanuseklasside tiitlivõistjõustiklasi.

III koht Andreas Trumm teivashüpe lustelt võideti hulgaliselt Kaheks ägedaks Eesti Euroopa noorte olümpiafestival medaleid ja suvehooaja kergejõustiku selle aasta II koht Viola Hambidge seitsmevõistlus krooniks oli Janek Õiglase projektiks olid meeste II koht Karl Kristjan Pohlak teivashüpe poolt Euroopa meistrivõistmaratoni ja 4x100 m teateII koht Heiti Väät odavise lustelt võidetud pronksmedal jooksu projektid. Ja mis kümnevõistluses, millega kõige olulisem selle juures, U 20 maailmameistrivõisltused ta täiendas tiitlivõistlustel algatus ja idee tuli meestelt I koht Karmen Bruus kõrgushüpe medaleid võitnud mitmeendilt. Nende kahe projekIII koht Viktor Morozov kolmikhüpe võistlejate nimekirja. tiga ühendati individuaalne Euroopa meistrivõistlused Tagantjärele vaadates sooritus ja võistkondlik III koht Janek Õiglane kümnevõistlus tegutses Janek Õiglane tegevus ühtseks tervikuks.

Meeste maratoniprojekt väga targalt, kui jättis MM-i kümnevõistluse pooleli, kuna tõestas ilmekalt, et väheste ta polnud seal parimas löögihoos. Peale võistlemisõiguse 17-aastane Karmen asjadega, aga süsteemse töö ja ühise MM-i sai vigastatud pöiale rahu anda Bruus. Kui Karmenil omavanuste eesmärgi nimel on võimalik palju ja tegeleda aladega, millega tuli veel (U18) Euroopa meistrivõistlustel asjad saavutada. Seda kinnitas Tiidrek vaeva näha ning tasuks Euroopa meist- ei klappinud veel, siis mõned päevad Nurme, Roman Fosti ja Kaur Kivisrivõistluste kolmas koht. Ja õige otsuse hiljem sai tehtud vigade parandus, kui tiku poolt saavutatud võistkondlik 6. tegi ka EKJL, kes vaatamata MM-il Eesti omavalitsuste suvemängudel koht EM-il maratonis. Loodame, et see katkestamisele lähetas Õiglase EM-ile. Käärikul ületas ta 1.90. Tõeliselt lõi projekt jätkub ja lisandub ka uusi mehi Kuna Eestis on tippkümnevõistlejaid täht särama MM-il, kus Karmen nagu Karel Hussar ja Leonid Latsepov.

(8000+) piisavalt palju, siis see tagab saavutas Eesti rekordit kordava tule- Kuigi 4x100 m võistkond ei jõudnud selle, et praktiliselt igal tiitlivõistlusel musega 1.96 seitsmenda koha. Vahe- EM-ile, aitas see kõvasti kaasa Eesti on üks või teine mitmevõistleja meda- märkusena, et Anna Iljuštšenko ületas sprindile. Toimusid mitmed ühistegelikonkurentsis. Sealjuures selle aasta sama kõrguse alles 25-aastaselt. Oma vused ja laagrid. Usun, et järgmistel sisemaailmameistrivõistlustel Belg- head vormi ja võistlejanärvi näitas tiitlivõistlustel on Eesti teatevõistkond radis saavutas 7-võistluses neljanda neiu ka U20 maailmameistrivõistlusel või -võistkonnad juba stardis. koha Hans-Christian Hausenberg. Calis, kus võitis tulemusega 1.95 maailKergejõustiku üheks suureks arenguAinult kahju, et kõikidele Eesti tubli- mameistritiitli ja tegi seda viimasel, mõjutajaks maailmas on kriteeriumid, dele kümnevõistlejatele ei jätku alati kolmandal katsel. Karmeni näol on mille alusel on võimalik pääseda tiitkohta tiitlivõistlustel. livõistlustele – selleks on vastav norm või siis koht Suvise Eesti kergejõustiku „tulemuseks“ võib pidada reitingutabelis. Sealjuures Rasmus Mägi 400 m tõkkeon normid viidud väga jooksu rekordit ajaga 47.82. kõrgeks ja seepärast ongi Kahjuks jäi vigastuse tõttu maailma kergejõustikujuhRasmusel elu parim vorm tide poolt välja mõeldud MM-il realiseerimata ja aken, mille kaudu on sporthooaeg tuli pooleli jätta, et lastel võimalik tiitlivõistlusuuel hooajal tervena tagasi tele pääseda. Eesmärgiga, et tulla. läbi võistlemise võitleksid Kui MM-i eel tõstatus sportlased välja koha tiitlivõistlusteks. Maailmas küsimus, kes esindab Eesti ja ka Eestis on selles osas naiskergejõustikku MM-il, erinevaid arvamusi, kuid kes saab selle ühe vabapääsme sinna, siis prakkui vastav süsteem on täna tiliselt viimasel minutil Rasmus Mägi püstitas juunis kergejõustiku Eesti meistrivõisttöös, siis tuleb see panna sai reitingu alusel MM-il lustel uue Eesti rekordi 400 m tõkkejooksus ajaga 47.82. enda kergejõustiku heaks

SEPTEMBER 2022

73

KERGEJÕUSTIK

tööle. Parimaks näiteks selles osas on soomlased, kellel oli MM-il 30 ja EM-il 75 sportlast, mis on pea kaks korda rohkem, kui Doha MM-il 2019 või Berliini EM-il 2018. Soomlased said hästi aru, et on vaja hulgaliselt reitinguvõistlusi, kus nende sportlased saaks teenida vajalikke punkte, mis avaks tee tiitlivõistlustele. Vastavalt sellele ehitati üles ka suvine võistluskalender. Üheks heaks näiteks oli 25.-26. juunil Oulus toimunud spetsiaalne reitinguvõistlus (Valkean kaupungit kisat – Rankinkilpailu), mis oli viimaseks kuupäevaks, mil läks lukku MM-ile pääsemise kriteeriumite täitmise aeg.

Aga Soome meistrivõistlused toimusid 4.-7. augustil Joensuus ja peale seda läks lukku EM-ile pääsemise kriteeriumite täitmine. Selline lähenemine tagas ka kvaliteedi, mida näitab suur võidetud medalite hulk Müncheni EM-il võrreldes varasemate selle sajandi EM-idega.

võitis Tiidrek Nurme Richard Ringer vs Tiidrek Nurme kauaaegne konkurent staadionipäevilt, sakslane Richard Ringer, 1500m 3:38.83 3:38.59 siis vähemalt mulle 3000m 7.46.59 7:48.24 tundub, et Tiidrekul 5000m 13.10.94 13;31.87 on õiged jooksud 10 000m 27.36.52 28:37.85 maratonis tegemata, Poolmaraton 1:01:33 1:02:20 ja ma usun, et tal on Maraton 2:08:49 2:10:02 veel arenguruumi ka staadionijooksudes.

Kui jätta kõrvale üliandekas Jakob Ingebrigtsen ja Euroopasse tulnud/ toodud mustanahalised jooksjad, jooksevad tänased eurooplased aeglasemalt, kui seda tegid nende eelkäijad 40-50 aastat tagasi. Üheks ilmekaks näiteks oli Münchenis meeste 10 000 m jooks, mille võitis Etioopias sündinud pikamaajooksja Yemaneberhan „Yeman“ Crippa ajaga 27:46.13. Ja kui minna ajas tagasi, siis omaaegne 1978. aasta Euroopa meistrivõistluste 10 000 m, kus stardis olid „päris eurooplased“ ja

SOOME KERGEJÕUSTIK SELLEL SAJANDIL EUROOPA MEISTRIVÕISTLUSTEL EM

Kuld Hõbe Pronks Alad

München 2002

1

1

1

Göteborg 2006

2

1

0

Barcelona 2010 Helsingi 2012 Zürich 2014 Amsterdam 2016 Berliin 2018 München 2022

0 0 1 0 0 2

0 0 0 0 0 1

1 1 1 1 0 1

Ka meie Eestis peame suutma tagada talvel 2-3 ja suvel 8-10 tugevat reitinguvõistlust, kus Eesti kergejõustiklased saaksid koguda vajalikke reitingupunkte, mis tagaks pääsu tiitlivõistlustele. Spordiürituste Korraldamise Klubi poolt varasematel aastatel korraldatud Kuldliiga uuesti käivitamine oleks hädavajalik ja sobiks selleks väga hästi.

Kuigi viimastel aastatel olen olude sunnil tegelenud rohkem muude aladega ja vähem olnud seotud jooksmisega, jääb pilk ikka peale sellele, mis toimub maailma ja Euroopa jooksuradadel. Kui Müncheni maratoni

74

JOOKSJA.EE

M maraton, N kolmikhüpe, N odavise M 3000 m takistusjooks, M vasaraheide, M odavise M odavise M odavise M odavise M odavise N teivashüpe, M 3000 m takistusjooks, kolmikhüpe, M odavise

kust on pärit tänaseni kehtiv Eesti 10 000 m rekord, oli hulga kiirem. Eks see kõik viitab sellele, et pikamaajooks on raske ala ja heaoluühiskonnas kasvanud eurooplastele meeldib rohkem tegeleda muude aladega.

Lõpetuseks loodan väga, et järgnevatel tiitlivõistlustel on võimalus kaasa elada jälle ka Eesti naismitmevõistlejale.

Tiidrek Nurme jooksis Münchenis Eesti kõigi aegade kõige kiirema tiitlivõistluste maratoni, jõudes finišisse ajaga 2 12.46.

1978. AASTA PRAHA EM. 10 000 M ESIKÜMME: 1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

27:30.99 27:31.48 27:31.50 27:32.65 27:36.27 27:36.64 27:40.06 27:40.61 27:41.26 27:53.61

Martti Vainio Venanzio Ortis Aleksandras Antipovas Brendan Foster David Black Gerard Tebroke Ilie Floroiu Enn Sellik Knut Kvalheim Jerzy Kowol

FIN ITA LTU GBR GBR NED ROU EST NOR POL

TEEME D E S U T I R SPORDIÜ S K A V A T H NÄ AIABANNERID POODIUMITAUSTAD LIPUD VIIDAD INFOTAHVLID VÕISTLUSNUMBRID AUTOKLEEBISED yritys@print24.ee

∕ 58188606

∕ print24.ee

Tippjooksjatele meeldib Keenia. Põhjustest oleme põhjalikumalt kirjutanud eelmistes ajakirjades – stabiilne soe kliima ja hõredama õhuga keskmäestik.

Eesti kõige suurem Keenia fänn on ilmselt Tiidrek Nurme, kes on mustal mandril laagris käinud alates 2007. aastast igal talvel. Kuus aastat on ta vedanud „Eesti maja Keenias“ projekti. Mis see täpsemalt on?

TEKST JA FOTOD:

Eva-Maria Vaher

Eesti maja Itenis.

Pidevalt võis hoovis ja rõdul näha kedagi sportimas. Fotol teeb Tiidrek enda valmistatud kangi ja tõketega harjutusi.

Kuus aastat Eesti maja Keenias

K

okku on selle 15 aasta jooksul Keenias veedetud ligi nelja aasta jagu päevi. Tippsportlasena läks Tiidrek sinna ikka treeningu kasutegurite pärast. Talvel on Eestis jooksjana keeruline kvaliteetset trenni teha ja keskmäestikus treenimine annab samuti hiljem võistlustel eelise. Esimest korda läks Tiidrek Keeniasse koos värske abikaasa Mailiga kahekesi. Treeninglaagrites on nad avatud ka kohalikule kogukonnale ning soovivad muu elu ja kohustuse kõrvalt inimesi kristlikus vaimus teenida, kuid esimestel kordadel läks energia lisaks treenimisele pigem ühiskonna ja riigi tundma õppimisele. „Täna on keskkond tuttavam ja saame endast pakkuda ühiskonnale rohkem ka vaimulikul tasemel. Meil on kolm last vanuses 12, 6 ja 4, kes ka enamasti laagrites kaasas on käinud,“ räägib Tiidrek. Maili lisab: „Eks alguses olid nad beebid ning olime nendega kodusemad. Nüüd saame rohkem ringi käia

76

JOOKSJA.EE

– loomi vaatamas ja ujumas. Oleme alati siis kohalike seas vaatamisväärsused.“

Misjon Eesti maja näol „Eesti maja mõte tekkis kuus aastat tagasi, kui tahtsime teistele eestlastele pakkuda võimalust tulla Keenia elu avastama. Tullakse väga erinevatel põhjustel – kristlikku misjoni tegema, läbipõlemisest taastuma, tervist ravima, ajakirjanikena, sportlastena ja nende toetajatena, niisama turistina avastama. Oodatud on kõik, kes arvavad end meie juurde sobivat – ole sa kristlane või mitte. Nüüd tagasi vaadates näen,

Oodatud on kõik, kes arvavad end meie juurde sobivat – ole sa kristlane või mitte.

et see projekt on täitnud mitmeid erinevaid ülesandeid, mõnevõrra üllatusena olnud ka platvormiks, millelt jagada kristlikku sõnumit Jumalast,“ selgitab Tiidrek Eesti maja rolli, kus igaühel on oma ülesanded ja tegevused.

Eesti maja projekt toimus 2021/2022 hooajal kuuendat korda. Esimesed viis korda oli Eesti maja 200 km kaugusel Keenia pealinnast Nairobist linnas nimega Nyahururu, kus Eesti maja peal seisab veel praegugi suurelt TERE TULEMAST. Kuues kord otsustati kolida Iteni. Seda eelkõige tänu Eesti meeste maratonitiimi vajadusele treenida ühes ja samas treeningpaigas. Kuna Roman Fosti oli ennast Itenis juba sisse seadnud, siis ei jäänud Tiidrekul ja Kauril muud üle, kui temaga samas piirkonnas ühineda. Kõigi meeste jaoks oli tegemist varasematest aastatest tuttava keskkonnaga.

Iteni Eesti maja projekt kestis novembri algusest 2021 kuni veebruari keskpaigani 2022 ning selle aja jooksul külastas maja 20 eestlast. Ajakiri

KERGEJÕUSTIK

Jooksja kahenädalase külastuse ajal elas majas 15 inimest, kes kõik olid tulnud sinna erinevatel põhjustel, kuid kelle kooselamine tuli suurepäraselt välja.

Traditsioonid on olulised Eesti maja üks oluline traditsioon on igal õhtul kokku saamine ja ühe laua taga söömine. Selle juurde kuulus söögipalve, kus ei tänatud ainult toidu eest, vaid ka õnnestunud päeva ja koosolemise eest. Õhtusöögi ajal sai teha plaane järgmiseks päevaks ning turistidena kohale sõitnud said minna kaugematesse kohtadesse ühiselt. Õhtusöögilaua taga oli see aeg, kui kõik need erinevad inimesed olid üks tervik.

Kui Tiidrek kutsub, siis tuleb Nairo-

bist alati meeleldi külla ka Eesti aukonsul Kadri Humal-Ayal. Sel korral tuli Kadri külla pühapäevasel päeval 30. jaanuaril. Tiidreku jaoks on oluline hoida elus aastate jooksul tekkinud sõprussidemeid. Üks selline suhe on tekkinud Pakistanist pärit Prince’i, Gloria ja Isabellaga, kes ka Eesti majja külla tulid. „Aukonsuli külastamise päev on alati väga sisutihe. Kuna ta tuli pühapäeval, siis korraldasime ühise jumalateenistuse, kus laulsime, palvetasime ning kuulasime jutlust.

Lõunasöögi valmistasid pakistanlased.

Pärastlõunasel ajal tegime aukonsulile Keenia-teemalise ajurünnaku. Tordi valmistas Romani keenlannast abikaasa Judy,“ räägib Tiidrek.

AUKONSUL KADRI HUMAL-AYAL

K

Eesti maja Nyahururus, kus Tiidrek seda projekti esimesed 5 aastat korraldas. Ka meil õnnestus seal üks öö veeta.

Õhtusöögi (ja ka hommikusöögi) valmistas tavaliselt Tiidreku isa Margus.

Kella seitsmeks tulid kõik alati kokku ja istusid ühise laua taha.

Meie Keenias oleku ajal elas Eesti majas 15 eestlast, kes olid sinna tulnud erinevatel põhjustel. Fotol on lisaks nendele aukonsul Kadri Humal-Ayal tütrega; sõbrad Pakistanist, kes valmistasid imemaitsva õhtusöögi; Roman Fosti oma perega, kes elasid jalutuskäigu kaugusel Eesti majast. Tänaseks elab Roman perega Eestis.

eenia pealinnas Nairobis on Eesti aukonsulina alates 2009. aastast tegutsenud Kadri Humal-Ayal, kelle ülesanne on aidata kõiki eestlasi Keeniaga seotud muredega – ter vis, seadused, kaotatud pass, hätta sattumine. Kadri sõnul on aga õnneks neid probleeme vähem ja saab ka tegeleda Eesti ja Keenia omavaheliste suhete loomisega.

Seda on ta saanud teha ka läbi spordi. Kõige olulisem näide sellest on president Kersti Kaljulaidi visiit, mille käigus korraldati muuhulgas ka ühisjooksmine. Midagi sellist ei oldud jooksumaal enne nähtud ja võõrustajamaad üllatati positiivselt.

Kadri ütleb, et tema töö peamine ülesanne ongi Eesti lipu kõrgel hoidmine ja õnneks ei pea väga palju tegema neid tööülesandeid, mis paberil kirjas. „Minu 13-aastase karjääri jooksul siin on ebameeldivaid situatsioone olnud suhteliselt vähe ja ma olen püüdnud leida võimalusi, kuidas olla toeks ja abiks sidemete loomisel kahe riigi vahel. Tunnen, et olukord on muutunud selliseks, et teab Keenia, kuidas Eestit üles leida ja ka eestlased teavad, kuhu tulla kontaktide saamiseks või abi küsimiseks.“

Jälgi Eesti maja Facebookis

Iteni Eesti maja videotuur

SEPTEMBER 2022

77

Eesti meeste maratonitiimi edu l Münchenis Eesti meeste maratonitiimi idee tekkis Roman Fostil, kui ta selle Eesti Kergejõustikuliidu podcastis välja käis. Kolm meest, Romanile lisaks Tiidrek Nurme ja Kaur Kivistik, panidki tiimi kokku ja asusid treenima Müncheni EM-i maratoni tiimidevaheliseks arvestuseks. Projekti jooksul veedeti laager Keenias Itenis ja Šveitsis Silvaplanas.

TEKST:

Eva-Maria Vaher FOTOD: Eva-Maria Vaher, erakogu

U

uesti tuldi idee juurde tagasi pärast Tokyo olümpiamängude maratoni, kui Tiidrek ja Roman treenerite Mark Mischi, Toomas Tarmi ja füsioterapeut Peeter Nigoliga analüüsiks maha istusid. „Jõudsime järeldusele, et hea oleks Müncheniks välja panna maratonitiim. Selleks oli meil vaja kolmandat liiget, kes suudaks Euroopas tipptasemel võidu joosta. Sügisel otsustas muidu staadionijooksjana tuntud kergejõustiklane Kaur Kivistik väljakutse vastu võtta ning keskenduda koos meiega maratonijooksuks,“ selgitab Tiidrek. Roman lisab: „Jah, kui nägin eelmine aasta Paide-Türi rahvajooksul Kauri, siis küsisin temalt otse.

Ta näitas üles oma soovi ja edasi juba arutasime mina, Tiidrek, Kaur ja Erich Teigamägi konkreetsemast koostööst.

Võib öelda, et oktoobrikuust alates saime kord-kaks video vahendusel kokku ja detsembris oli juba esimene ühine laager Keenias.“ „Mina kuulsin tõesti sellest mõttest kõigepealt Romani käest. Ma ei olnud varem teadlik, et selline arvestus EM-l on olemas. Minu jaoks oli 2021. aasta väga raske ja COVID-vaktsiinist tingitud kõrvalmõjude tõttu pidin olümpiast

78

JOOKSJA.EE

Sügisel otsustas muidu staadionijooksjana tuntud kergejõustiklane Kaur Kivistik väljakutse vastu võtta ning keskenduda koos meiega maratonijooksuks eemale jääma. Nimelt tekkis kõrvalmõjude tõttu vigastus ja polnud võimalik normaalselt treenida ega võistelda.

Seetõttu kaotasin riigipoolse rahalise toetuse ja pidin mõtlema, mis edasi saab.

Poisid tegid ettepaneku meeskond välja panna ja see tekitas ärevust ja ootust antud projekti suhtes. Uskusin, et olen võimeline hästi jooksma. Tänu projektile sain ka rahalise toe tagasi ja oli hea tippsportlasena jätkata,“ põhjendab Kaur oma nõusoleku tagamaid.

Esimene ühine laager Keenias „Esimese maratonitiimi ühise laagri korraldasime Keenia keskmäestikus Itenis. See keskkond oli meie kõigi jaoks tuttav, kuna olime korduvalt seal varem käinud. Treeninglaagri eesmärgiks seadsime veebruaris toimuva Sevilla maratoni, kus Kaur tahtis oma esimest maratonikogemust ning mina

pidin jooksma aja alla 2:14.30. See oli Euroopa meistrivõistluste kvalifikatsiooninorm,“ räägib Tiidrek. Mõlemad mehed täitsid endale seatud eesmärgid.

Roman oli normi juba varem täitnud ja reeglite kohaselt sai Kaur kolmanda liikmena ilma kvalifikatsiooninormita Münchenisse osalema.

Roman kolis püsivalt Iteni 2018. aastal ja ka laagri ajal elas koos oma perega lühikese jalutuskäigu kaugusel Eesti majast, kus elasid Tiidrek, Kaur ning palju teisi eestlasi (vt eelmist artiklit) Tiidrek on Keenia treeninglaagrites käinud 23 korda, kuid ütleb, et seekordne laager oli eriline, sest Eesti jooksjad tegutsesid kui ühtne meeskond. „Lisaks oli tore näha, kuidas Roman oli ennast sinna oma perega sisse seadnud. Samuti oli tore Eesti maja Keenias projekti raames tuttavaks saada eestlastega, kes meile külla tulid,“ ütleb Tiidrek. Kaur lisab: „Ka minu jaoks jätsid Keeniast

KERGEJÕUSTIK

„Kuna tahtsime viimase ettevalmistuse teha maksimaalselt, siis pidime leidma vahendeid, et see ellu viia. Meil ei õnnestunud raha leida mujalt ning uskusime, et meil on piisavalt fänne ja toetajad, kes soovivad oma väikse panuse anda. Mul oli varasem kogemus Hooandjaga olemas ja nii me seda teed läksime,“ selgitab Kaur. „See ei olnud raha kogumiseks meie jaoks esimene valik, kuid kuna tiimi eelarvet ei saanud kokku, siis võtsime selle sammu ette.

Kauri varasem positiivne kogemus aitas kaasa ning mitmed projekti põhjad ja teadmised saime just tema käest. See, kui palju inimesi meiega ühinesid, oli muljetavaldav! Lühikese ajaga saime kokku rohkem kui küsisime. Meid toetas 179 hooandjat. Üleüldse tulid meie projektiga kaasa mitmed toetajad ning abimehed. Võiks öelda, et see puudutas peaaegu kõiki Eesti pikamaajooksuga lähedalt seotud isikuid. Meie otseseid abilisi on olnud poole tuhande ringis,“ on Tiidrek tänulik.

Viimane lihv Šveitsi laagris Maratonimehed edukalt finišis ja rõõmsad on ka toetajad rmo aiend ja argus Pirksaar.

Laager Šveitsis möödus imeliste vaadete keskel.

kõige eredamad mälestused ühised treeningud, sest varem polnud me sellises koosseisus treeninud. Väga huvitav oli läbi treeningu rohkem tuttavaks saada.“

Hooandja projekt aitas Šveitsi Mehed soovisid Münchenis olla parimas vormis ja selleks oli vaja veel ühte laagrit mäestikus. Et etteval-

mistus oleks põhjalik ja kaasa saaksid tulla ka kõik meeskonda tehniliselt toetavad inimesed, oli vaja raha. Riigipoolne hoiak on, et sport peab sellises faasis ise hakkama saama ja nii tuli pöörduda rahva poole. Selleks oli hea variant korraldada Hooandja projekt, mis kõikide tiimiliikmete sõnul oli küll viimane õlekõrs, kuid lõpuks osutus edukaks ning näitas rahva suurt toetust.

Eduka Hooandja projekti järel ootas ees kuuenädalane laager Šveitsis Silvaplana linnas. Kõik kirjeldasid seda treeninglaagrit kui business class kogemust. Tiidrek: „Minu ja Kauri jaoks oli tegemist tuttava piirkonnaga. Roman viibis seal esmakordselt.

Silvaplana asub merepinnast 1830 meetri kõrgusel Engadini mägede vahel. Jooksuradade valik on seal hea, enamasti sai joostud kruuskattega kergliiklusteedel. Põhitreeningud tegime tunniajase autosõidu kaugusel asuvas Itaalia linnas Chiavennas, mis asus 300 meetri kõrgusel merepinnast. Sealne kliima oli ligilähedane sellega, mis meid Münchenis võib ees oodata. Kuuenädalase treeninglaagri jooksul viibisid kohal kolm treenerit – Mark Misch, Margus Pirksaar ja Corey Kubatsky.

Abis käisid ka füsioterapeudid Sander Jürs ja Peeter Nigol. Emotsionaalset tuge pakkusid ka mõned pereliikmed ning paar Eesti harrastusjooksjat.“ Hotell nimega Albana võimaldas tiimile esmaklassilist toitlustust ning sportlastele vajalikke spaaprotseduure erinevate saunade ja vannide näol.

Romani jaoks oli oluline, et ta saaks keskenduda taastumisele, teha segamatult tööd ja tunnetada oma hetke piire. „See laager läks hästi. Tekkis seal

SEPTEMBER 2022

79

KERGEJÕUSTIK

Enam kui pooleaastane treeningperiood ühise tiimina kulmineerus EM-l 6. kohaga. Eesti on kõrges mängus maratoniriik! koos olles tiimitunne. Meil oli olemas korralik abipersonal ning hotell, kus elasime, oli väga sooja vastuvõtuga ja parimate tingimustega. Kui miskit oleks võinud olla teisiti, siis ehk kaasata ka vereanalüüside näitusid. Sealt oleks tagasisidena võinud midagi treeningprotsessi juurde saada. Seda just eriti minu puhul,“ ütleb Roman.

Sooritusjärgsed mõtted Ei ole saladus, et kohati pandi maratonitiimile peale ka medalilootusi. Selleks oleks aga kõik pidanud üle ootuste hästi minema. Maratonidistants, mille kulg sõltub väga paljudest erinevatest teguritest, aga ei hellita. Roman oma sooritusega rahule ei jäänud. 62 lõpetanu hulgas andis aeg 2:19.34 talle 41. koha, kuid miinimumeesmärgiks oli joosta 30 hulka. „Püstitatud eesmärk jäi saavutamata, sest 24. kilomeetril hakkas pistma.

Ei suutnud selle maksapistega hakkama saada ja jalad läksid aina raskemaks.

Kuna ringil (maraton joosti neljal 10

80

JOOKSJA.EE

rituna stardijoonele, on juba iseenesest ime. Julgen seda võrrelda Islandi jalgpallimeeskonna jõudmisega EM-i veerandfinaali aastal 2016. Aasta eest oli meil ainult kaks Euroopa tasemel maratoonarit. Lühikese ajaga treenis Kaur ennast piisavalt tugevaks, et pakkuda konkurentsi rohkem kogenud jooksjatele. Meil ei olnud varumeest, seega ühe mehe väike vigastus oleks võinud kogu projektile vee peale tõmmata. Terve aasta pidime selleks treenima ilma suuremate tõrgeteta.

Lisaks pidime selleks ürituseks meeskonnana kvalifitseeruma. Kõik need etapid, mida aasta jooksul planeerisime, õnnestusid. Võistlus oli peaaegu et ideaalne. Soovinuks kuumemat ilma, sest see oleks tinginud rohkem konkurentide ärakukkumisi eesotsas. Meie olime kuumaks ilmaks valmistunud ja see oleks andnud eelise. Aga olla Euroopa suurriikide vahel maratonis 6. kohal on enneolematu ning ajalooline sündmus Eesti kergejõustikuajaloos!“ on Tiidrek saavutuse üle uhke.

Kauri jaoks oli Münchenis tegemist teise maratoniga. Esimese jooksis ta veebruaris Sevillas ajaga 2:16.38, mis oli Eesti jooksjate läbi aegade kõige kiirem esimese maratoni aeg.

Münchenis tuli ajaks 2:17.51, mis ei ole ka algaja maratoonari jaoks just kerge sooritus. Kauril on nüüd kaks erinevat

Aga olla Euroopa suurriikide vahel maratonis 6. kohal on enneolematu ning ajalooline sündmus Eesti kergejõustikuajaloos! km pikkusel ringil – toim.) oli ka üks korralik tõus, siis teadsin, et viimane ring läheb raskeks. Nii läkski ja tuli ära kannatada. Hea seegi, et tuli aeg alla 2:20. Emotsioon on ikka hea, pole kurb ega ka ülevoolavas meeleolus. Ikka on tunne, et tahan jooksma minna, sest see on see, mis mind tasakaalus hoiab,“ võtab Roman oma karjääri viimase tiitlivõistluse kokku ning on siiski õnnelik, et tippsportlase karjäär just nii ilusas kohas ja sellise publikuga lõpetatud sai.

Hulga paremini läks aga Tiidrekul, kes jooksis Eesti maratoni tiitlivõistluste rekordi, aeg 2:12.46. „Mida päev edasi, seda rohkem mõistan, missuguse suure saavutusega hakkama saime. See, et mehed jõudsid tervena ja motivee-

kogemust, mille põhjalt edaspidiseks karjääriks strateegiat seada. EM-i maratoni võttis ta kokku lühidalt: „Sportlasena ikka analüüsin tegureid, saaks paremini teha. Minu soorituse juures kindlasti oli neid tegevusi rohkem, mis õnnestusid ja kus vigu ei teinud. Kuid kindlasti mõned küsimused kripeldavad ja järgmine kord oskan neid vältida!

Melu Münchenis oli suurepärane ja aitas lõpuni vastu pidada.“ Eesti meeste maratonitiim 2022 tänab poolt tuhandet inimest, kes olid otseselt projektiga seotud toetamise või siis abikäena. Lisaks ka muidugi kaasaelajaid ja mehed soovivad, et see maratoniteekond annaks tiivad ja inspiratsiooni uutele jooksjatele.

Kääriku võõrustas

teist aastat järjest omavalitsuste suvemänge Tänavu juulikuu teisel nädalavahetusel võõrustas Kääriku ja osaliselt ka Otepää/Tehvandi Eesti omavalitsuste suvemänge, mille korraldaja on Eestimaa Spordiliit Jõud koostöös kohaliku omavalitsuste ehk siis Otepää vallavalitsuse ja Valgamaa Spordiliiduga.

Ants Põldoja FOTOD: Meelis Zimmermann, Scanpix

S TEKST:

portliku poole pealt oli selle võistluse suurim sündmus Karmen Bruusi Eesti juunioride rekord 1.90 kõrgushüppes, aga nii-öelda meisterlikkuse juurde tuleme veel lisaloos, enne kirjutame Käärikust kui võistluspaigast ja omavalitsuste suvemängudest üldisemalt.

Ideaalne paik võistluse korraldamiseks „Meie võistluse eesmärk ei ole kohale tuua kõigi alade tippe, ent kui mitmed Eesti paremad sportlased leiavad aega ja nende treeninguplaaniga jõuproov sobib, siis see tähtsustab ja kaunistab võistlust,“ ütles Eestimaa Spordiliidu Jõud peasekretär Tarmo Volt. „Võistlus on

82

JOOKSJA.EE

ikkagi mõeldud kõigile ja seal ei esinda sportlased mingit klubi või oma tavapärast võistkonda, vaid kodukanti, olgu ta siis elukoha, töökoha või klubi järgi.“ Traditsioon on sedavõrd kauaaegne, et omavalitsuste spordimängud toimusid tänavu juba 47. korda. „Alade kava on meil välja kujunenud, kuid uusi alasid tuleb ka järk-järgult juurde, aga mingi piir on sellel olemas. Meie jaoks on need nn väikesed mängud, sest järgmisel aastal toimub võistlus Rakveres Eestimaa suvemängude nime all ja seal võisteldakse vähemalt 25 alal. Nagu olümpiamängud, nii ka meil toimub suurem jõuproov üle nelja aasta,“ täpsustas Volt.

Kui Rakverre oodatakse üle 3000 osaleja, siis tänavu Käärikul oli kohal

OMAVALITSUSTE SPORDIMÄNGUD Koht ja aeg: Kääriku, 9.-10. juuli Alad: kergejõustik, võrkpall, 3x3 korvpall, tennis, orienteerumine, jalgrattakross, kettagolf, petank, mälumäng, köievedu, trikitõukerattavõistlus, eraldi ka omavalitsusjuhtide ja kohalike spordijuhtide võistlus. NB! Mitmel alal läksid eraldi arvesse tulemused vanuseklassides.

Järjestus: Rae vald 394 punkti, Tartu vald 347, Jõgeva vald 345.

Väikestest valdadest (kuni 8000 elanikku) oli parim Kiili vald (330 punkti) ja linnadest Rakvere (279).

Vaata kõiki tulemusi veebiküljelt www.joud.ee/est/g79s5755.

pisut üle 1700 võistleja. „Kääriku sobib sellise võistluse paigana suurepäraselt,“ kiitis Volt. „Läbi ajaloo esimest korda tegime võistluse samas kohas kaks aastat järjest. Ehkki osa alasid toimus Otepääl, on see võistlus ikkagi väga

HEA TEADA

Suvemängudel sai muuhulgas mõõtu võtta teateorienteerumises ja jalgrattakrossis.

KARMEN BRUUSI REKORD ILUSTAS VÕISTLUST, OSA VÕTTIS KA TEISI TUNTUD SPORTLASI

N

agu juba öeldud, ei ole hiilgavad tulemused omavalitsuste suvemängude omaette eesmärk, aga seekord juhtus nii, et Karmen Bruusi Käärikul püstitatud Eesti junnioride kõrgushüppe rekord 1.90 andis talle hoo edaspidiseks. Pärast ebaõnnestumist noorte EM-il oli sellist hüpet vaja, et minna julgemalt Eugene’i MM-võistlustele, kus ta 1.96ga sai 7. koha ja kolm nädalat hiljem tuli Kolumbias juunioride maailmameistriks. „Bruusil klappis minu teada hästi, et ta sai kõrgust hüpata nii Eesti noorte meistrivõistlustel kui ka meie jõuproovil,“ ütles Tarmo Volt.

kompaktne ja mugav, kui ühe ala tegijad saavad ka teistele kaasa elada. Kääriku on ideaalne koht korraldamiseks ning kuigi majutust kõigi 1700 võistleja jaoks ei jätku, on ümbruskonnas palju ööbimisvõimalusi ja osa alasid viidi läbi ka ühe päevaga, nemad majutust ei vajanudki.“

Alati juuli teisel nädalavahetusel „Kääriku staadion on praegu Eesti üks parimaid,“ jätkus Voldil kiidusõnu ka konkreetsetele võistlusrajatistele. „Kvaliteetsed olid ka väljakud 3x3 korvpallile, mis on meil kavas nüüd teist aastat. Kaks korralikku platsi ja kuna mängitakse ühe korvi all, sai korraga pidada neli matši, et jõuaks kogu prog-

rammi õigeks ajaks läbi. Üsna aeganõudev on ka tennis, aga nelja väljakuga saab väga hästi hakkama.“ Võrkpalli jaoks rajati 12 väljakut siiski murule, kuhu siis paigutati võrgupostid ja võrk. Kuid seegi on Kääriku puhul pluss, et looduslikku pinda jätkub ka palju.

Sel aastal ei olnud juuli teine nädalavahetus ilma poolest parim, kuid võistluste läbiviimist vihm oluliselt ei seganud. „Vihma ikka saime, tugev valing katkestas mingiks ajaks tennisevõistlused,“ nentis Volt. „Eks Eesti ilm ongi muutlik, näiteks eelmisel aastal oli samal ajal täielik troopika. Kuid saame hakkama.“ „Võistluste toimumise aeg on meil kindlalt paigas, kuigi mõnikord ta

Aga Eesti tipptasemel sportlasi tegi omavalitsuste spordimängudel kaasa ka 3x3 korvpallis, näiteks meestest Tom Kaldre või naistest Laina Mesila-Kaarmann, Helena-Stina Svilberg ja Mirjam Nikolai. Mesila-Kaarmann ja Nikolai tulid ka Elva valla koosseisu võitjaks, aga Kaldre koos Kose valla tiimiga pidi naa is tunnistama ae a a aremust Suhteliselt tugev seltskond oli kohal ka orienteerumises ja jalgrattakrossis.

Kui kedagi nimeliselt välja tuua, siis Eesti olümpiasportlane Eveli Saue, kes laskesuusatamise MK-sarjas saanud esikümnekohti, tuli orienteerumise N35 klassis teiseks.

satub kokku muude oluliste võistlustega, näiteks tänavu toimusid samal ajal kergejõustiku Eesti noorte meistrivõistlused,“ jätkas Volt. „Sportlane otsustab ise, millist võistlust ta tähtsamaks peab. Üldiselt meiega arvestatakse, ka alaliidud panevad omavalitsuste mängud oma kalendrisse, aga kui mingil põhjusel ei saa võistelda, pole midagi teha. Mullu oli meil kergejõustikus umbes 500, aga tänavu 350 võistlejat.“ Lõpetuseks ütles Volt, et kui rääkida Käärikust mitte ainult võistluste korraldamise poolelt, torkab silma ka n-ö inimfaktor: „Üks asi on kindel, et sealne personal on alati tubli ja vastutulelik ning leiab kõigile võimalikele probleemidele lahenduse.“

SEPTEMBER 2022

83

FOTOD:

erakogu, FB, Vikipeedia

seiklus 22.07

tähistab kuupäeva, mil kaks eestlast vallutasid maailma kõrguselt 2. mäe K2 (8611m): Andras Kaasik aastal 2018 ja Krisli Melesk aastal 2022.

ANDRAS KAASIK

444

KRISLI MELESK

Eesti terviseradade võrgustikus on 1100 km matkaradu. terviserajad.ee

Esimene orienteerumisklubi Eestis OK Ilves loodi 3. oktoobril 1978 Tartus.

miili (715 km) pikk on maailma pikim iga-aastane aerutamismaraton Yukon River Quest, mida on korraldatud aastast 1999 Põhja-Kanadas Yukoni jõel.

Kui sulle tundub, et seiklus on ohtlik, siis proovi rutiini – see on surmav.

PAULO COELHO

SEPTEMBER 2022

85

Eesti naised esmakordselt 715 km pikkuse Yukon River uesti finišis.

Võidukad aerutajad

Linda Tetsmann ja Anette Baum Linda ja Anette on aerutajad, kes osalesid 22.-25. juunil Kanadas toimunud võistlusel Yukon River Quest, õigemini küll maratonil, mille pikkuseks on 715 km. Kõigepealt teeme selgeks, mis on aerutamise ja sõudmise vahe.

Sõudjal on aer(ud) tullidega paadi küljes kinni ja paadis istudes on selg sõidusuunas, aerutajad on näoga sõidusuunas ja aer on n-ö vaba.

TEKST:

Tiina Säälik, Vooremaa FOTOD: Aldis Toome

A

erutamiskogemust tuleb naistel kahe peale kokku pea 25 aastat. Anette jõudis aerutamise juurde juba 9-aastaselt, kui kehalise kasvatuse õpetaja Tiina Hodakov, kes ühtlasi oli ka aerutamistreener, teda ja tema vanemat venda Andreast trenni kutsus. Aerutamine meeldis Anettele kohe ning ta asus sellega järjest tõsisemalt tegelema.

86

JOOKSJA.EE

Võhandu maratoni oli Anette mitu aastat kõrvalt jälginud, kuid treenides rajaaerutamise, mille põhidistantsideks on 200, 500 ja 1000 meetrit, omaealiste tiitlivõistlusteks, ei olnud 100 km pikkusel Võhandu maratonil treeningplaanis sobivat kohta. Kui 2017. aastal tuli kutse hüpata naiste kahesüsta, sai Võhandule minek siiski otsustatud. Nii esimesel korral Ettie Mikitaga, kahel korral rajaaerutamise kahesüsta-paa-

rilise Eve Külasaluga ning edasi juba Lindaga on Anette võtnud naiste kahesüsta võidud.

Linda tegeles lapsena hoopis ratsaspordiga. Aerutamise juurde jõudis ta 2014. aastal ülikoolis rekreatsioonikorralduse erialal õppides. Linda tolleaegne õppejõud Mart Reimann tutvustas olukorda, kus ükski naiste kahesüst polnud ülikooli Terviseteaduste ja Spordi Instituudist Võhandu

SJEOI K O LK US S

Saunast alguse saanud ühine unistus viis aerunaised Kanada ürgse looduse keskele.

maratonil finišisse jõudnud. See osutus ahvatlevaks väljakutseks ja koos Hanna Riivega otsustati osaleda, eesmärgiga jõuda finišisse. Tookord toimus Võhandu maraton keerulistes oludes, vett oli vähevõitu ja sõitmine pingeline.

Neidudel õnnestus paat kivi otsa katki sõita ja tuli hakkama saada olukorras, kus pea kolm tundi pidid nad svammiga paadist vett välja tõstma, et Leevakule välja jõuda. Sealt saadi paadile teip peale ja edasi sai juba rohkem aerutamisele keskenduda. Tahtejõud oli meeletu ja just tahtejõud ongi märksõna, mis läbi aastate Lindat ja ka Anettet kõige paremini iseloomustab. Esimene Võhandu maraton lõppes siiski õnnelikult, jõuti ju finišisse. Tookord oli tulemuseks naiste kahesüsta neljas koht, aega kulus 100 km läbimiseks 13 tundi ja 41 minutit.

Võhandu maraton on jäänudki üheks armastatumaks sõiduks. Kokku on seal

käidud Lindal 9 ja Anettel 6 korda. „Seal on nii äge, igal aastal on omamoodi lugu. See on minu jaoks aasta sündmus,“ on Linda vaimustuses. „Muidugi oli esimene kord raske, ranne tegi valu, sest hoidsin aeru liiga kõvasti käes.

Kuid igal korral olen midagi õppinud.“ 2018. aastal alustas Linda tõsisemaid treeninguid Urmas Varmi juhendamisel.

Aastast 2020 on Linda treeneriks Eiko Toom.

Võhandu maraton on jäänudki üheks armastatumaks sõiduks. Kokku on seal käidud Lindal 9 ja Anettel 6 korda.

Yukoni unistus Linda kuulis Yukonist esimest korda aastal 2017, kui mehed valmistusid esimeste eestlastena 2018. aasta maratonile minema. Mõte hakkas kuklas tiksuma ja soov samuti maailma ühel pikemal aerutamismaratonil osaleda tasapisi kinnistuma.

Nüüd tundub, et kõik järgnev, mis toimuma sai, täpselt nii pidigi minema.

Kui Linda, Anette ja Merike 2019. aastal Türi-Tori kiirlaskumise finišeerimise järel saunas Gauja XXL osas mõtteid põrgatasid, sai kiiresti selgeks, et huvi on ja peale Võhandu maratoni tehakse kõik vajalik ettevalmistus, et naiskond saaks Lätti 420 km teatesõitu sõitma minna.

Ajalugu sai tehtud, esmakordselt osales Gauja XXL maratonil naiskond (Linda Tetsmann, Anette Baum, Merike Rahnik, Annabel Pors, Eve Külasalu ja Tiina Hodakov), tulemuseks 58 h ja 33 min.

SEPTEMBER 2022

87

ANETTE BAUM

LINDA TETSMANN

Sündinud 24. märtsil 1998 Pärnus. Õpib Tartu Ülikoolis arstiteadust, tõlgib meditsiinilisi tekste.

Sündinud 23. veebruaril 1992 Pärnus. Täna elab Loo alevikus.

Töötab meeskonnamängude arendamisega Loquiz platvormil ja viib läbi aerutamistreeninguid täiskasvanud harrastajatele.

Saavutused aerutamises: n 25-kordne Eesti meister n 10-kordne omaealiste Balti meister n Rajaaerutamise U18 EM-i 1000 m 14. koht, 500 m 18. koht, 200 m 16. koht (2016) n Rajaaerutamise U23 MM-i 1000 m 17. koht, 500 ja 200 m 29. koht (2017) n Kuuekordne Võhandu maratoni 100 km K2WOM võitja (sh üldarvestuse 3., 4., 5. koht) n Kahekordne Türi-Tori kiirlaskumise 78 km K1WOM (sh üldarvestuse 3. koht) ja K2WOM (üldarvestuse 1. ja 3. koht) võitja n Dipole Challenge (november, Leedu) 230 km üldarvestuse 3. koht n Kiilujälg 30 km üldarvestuse 1. ja 2. koht

Oluline osa sellest võistlusest ulatub Lätti viiva teekonna algusesse. Linda, Anette ja Eve liikusid ühe autoga ning ajaviiteks tuli juttu Yukon River Questist. Linda rääkis, et tahaks minna ja ilma pikema pausita lisas Anette tagaistmelt, et tema tahaks ka. Seda hetke vist võibki nimetada paatkonna sünniks. Lätis sõidetigi juba koos ja sügisel 2019 öeldi välja, et on minek Yukoni maratonile. Paraku tuli koroonaaeg ning 2021. aastal jäi maraton ära liiga kõrge veetaseme tõttu. Tänavu sai sõit lõpuks teoks.

Loomulikult kulus palju tunde ja päevi mitmekülgseteks treeninguteks. Talvel suusatamine, jõusaal ja treeningud aerutamisergomeetril ning kohe, kui vähegi jäävaba vett, veele aerutama. Eesmärk oli silme ees ja oli vaid aja küsimus, millal Kanadasse minek reaalsuseks saab.

Oh neid kodaratesse lendavaid kaikaid!

Tänavu 14. juunil toimus ärasõit Kanadasse, et olla nädal aega varem kohal.

Kuigi tundus, et reis võiks alata ning pingutused kogu varustuse ja iseenda ettevalmistuse näol olid tehtud, oli teekonnal Tallinnast Whitehorse’i omajagu kaikaid, mis kodaratesse tahtsid lennata. Tallinna lennujaamas

88

JOOKSJA.EE

Saavutused aerutamises: n Kolmekordne Võhandu maratoni 100 km K1WOM ja K2WOM (üldarvestuse 3., 4., 5. koht) võitja n Kolmekordne Türi-Tori kiirlaskumise 45 km K1WOM võitja n Kahekordne Türi-Tori kiirlaskumise 78 km K2WOM võitja (üldarvestuse 1. ja 3. koht) n au as iens ti m K1WOM võitja n Dipole Challenge (november, Leedu) 230 km üldarvestuse 3. koht n Eesti meister mereaerutamises n Kiilujälg 30 km üldarvestuse 1. ja 2. koht n Põltsamaa jõemaratoni 78 km K1WOM võitja n Kahekordne Tänassilma paadisprindi 17 km K1WOM võitja

tuli ilmsiks, et äralennule eelnenud kibekiire perioodi ja inimliku eksimuse tõttu oli Kanadasse sisenemiseks vajalik eTA (elektrooniline viisa) tegemata jäänud.

Koheselt tehti taotlus viisale ja kui see tavaliselt tuleb minutitega, siis sel päeval oli eTA server maas ning algas ärev ootamine, kas viisad õigeks ajaks ikka kätte saadakse. Vahepeatuses Frankfurdis oli juba alanud pardaleminek Whitehorse´i lennule, kuid viisasid endiselt polnud ja naised seisid silmitsi olukorraga, kus nad ei pääsegi lennukile. Õnneks saadi viimasel hetkel viisad siiski kätte ja teekond Kanadasse sai jätkuda.

Kohale jõudes hakkasid ilmnema järgmised väljakutsuvad olukorrad.

Selgus, et eestlaste aerud olid Frankfurti maha jäänud, samuti polnud veebruaris Eestist teele pandud süstad Whitehorse’i jõudnud. Saabus arusaam, et süstad ei

mida mööda tuli süstasid sadamast stardipaika transportida, vee alla jäänud ja valitses reaalne oht, et tee uhutakse looduse poolt minema. Samuti teavitas võistluse korraldaja, et enne starti asumist peab iga võistleja kriitiliselt hindama oma oskusi, sest veetase on väga kõrge, keerised tugevad ja kallastele ligipääs keeruline või puudulik.

Kuna eestlastel oli vaatamata keerulistele oludele kindel plaan startida, tuli hoida usku ja lootust, et ka varustusega asjad laabuksid ning ei peaks mõtlema teises paadiklassis sõitmisele. Ka sel korral oli õnne. Vihmasadu lakkas, saadi kätte nii aerud kui paadid ning paar päeva jäi veel isegi treeninguteks ja paatide viimasteks seadistusteks.

Meie naiste esimene eesmärk oli tervelt (nii ennast kui ka varustust silmas pidades) finišisse jõuda. Teine eesmärk

Selgus, et eestlaste aerud olid Frankfurti maha jäänud, samuti polnud veebruaris Eestist teele pandud süstad Whitehorse’i jõudnud. pruugigi kohale jõuda. Esiti istusid need tollis kinni. Seejärel selgus, et kestnud vihmasadude tõttu oli osa maanteest,

– võtta võit oma paadiklassis, kolmas – kärpida oma klassi rekordit (sõita 47 tunniga). Varasem naiste kahesüsta

SEIKLUS

rekord oli 47 tundi ja 9 minutit. Ja neljas – jõuda 102 paatkonna üldarvestuses võimalikult kõrgele kohale. Selleks, et kõik õnnestuks, tuli teha ettevalmistusi ja targalt varustust süsta paigutada. Ees ootas ligikaudu kaks ööpäeva paadis, vaid kaks kontrollpunkti, kus oli kohustuslik maale tulla ja puhata.

Paadis oli kaasas telk, magamiskotid, toit ja jook, vahetusriided, vahendid tule Meie küll ei näinud tegemiseks, priimus, karusid, aga teame, satelliidi kaudu töötav SOS-seade, vile ja et nemad meid nägid. viskeliinid. Lisaks veel palju pisiasju, mis tegelikult olid sellisel sõidul väga olulised.

Riskide võtmine tasus ära Start anti 22. juunil kell 12. Aeglasemad, kel oli plaanis distants läbida enam kui 56 tunniga, startisid kolm tundi varem esimeses laines. Paadid olid jõe äärde rivvi seatud, kuid esmalt tuli pärast stardipauku joosta 400 meetrit paadini.

Kokku startis 102 paatkonda, kellest võistluse lõpetas 69. Naistel oli ka oma saatetiim (Aldis Toome ja Rauno Karro), aga neile jäi peamiselt kaasaelamise ja kahes kaldaletuleku punktis abistamise rõõm. Muidugi tegi fotograaf Aldis ka suurel hulgal imelisi fotosid, mis ka käesolevat artiklit illustreerivad.

Esimene suurem katsumus oli 48 km pikkuse ja kuni 5 km laiuse Laberge järve ületamine. Juba võistluseelsel briifingul hoiatati, et tuul võib puhuda ebasoodsast suunast ja võistlus võidakse panna pausile. Järvele jõudes oli näha tumenevat taevast ja lainetus oli korralik (Eesti mõistes I astme torm). Järve alguses nägid meie aerunaised ümber läinud ühesüsta, keda oldi valmis abistama. Lähemale jõudes selgus, et abi hätta sattunule oli juba teel. Kindlameelselt jätkati teekonda ning üsna pea paranes ka ilm ja tuul keeras vaikselt soodsasse suunda. Selja tagant puhuv tuul tegi liikumise oluliselt kiiremaks.

Kindlasti tekib lugejal küsimus, kas polnud ohtu paadiga ümber minna? „Ikka oli, kui mõelda vaid veekeeriste suurusele, veevoolu hulgale ning võistlejat painavale väsimusastmele,“ on naiste vastus. Konkreetset ümbermineku olukorda Lindal ja Anettel õnneks ei esinenud. Oskused ja kogemus on juba sellised, et võis võtta ka riske. Soov kogeda kiiret ja kõrget veetaset täitus täielikult. Distantsil oli kaks suurt käres-

Küsimusele, et kas aerutaja vaatab jõge alati sellise pilguga, et kas ja kuidas siin sõita oleks, on naiste kindel vastus: muidugi!

SEPTEMBER 2022

89

SEIKLUS

tikku. „Kõigepealt kuulsime kohinat ja saime aru, et midagi võimsat on ees ootamas – see oli Five Finger Rapids, kust saime üleva emotsiooni. Kogemus, kuidas paat poolenisti õhus oli, tekitas tõesti lendamise tunde. Järgmisena tuli Rink Rapids, kust soovitati rahulikuma veevoolu mõistes minna paremalt. Meie aga otsustasime minna keskelt. Kui Minto maaletuleku punktis race marshal Steven Mooney uuris, et millise trajektoori me Rink Rapids’is võtsime, tõdes ta, et sellega võisime võita ajaliselt koguni 4 minutit.” Et paat oleks stabiilne, tuli pidevalt liikuda voolukiirusest kasvõi natukenegi kiiremini. Samal ajal tuli paadis teha kõiki vajalikke toiminguid alates söögi tegemisest ja riietumisest kuni ihuhädadega tegelemiseni välja.

Kahtlemata saadi suurepäraseid emotsioone ka loodusest, kaljusest maastikust ja metsadest. Kuigi liiguti läbi ürgse piirkonna, ei õnnestunud näha ühtegi karu. „Meie küll ei näinud karusid, aga teame, et nemad meid nägid,“ kommenteerib Linda.

Puhkamiseks oli aega napilt Aega ei olnud raisata, sest enne sõitu paika pandud eesmärgid vajasid täitmist.

Kahel korral tuli maale tulla kohustuslikes punktides – Carmacks’is ja Mintos, mille vaheline distants oli 90 km. Kokku pidi neis kontrollpunktides viibima 10 tundi, millises kui palju täpsemalt, see oli enese määrata. Kohapeal toimus korraldajatepoolne kontroll, et kõikidel tiimidel oleks reeglitele vastav punktis viibimine. Esimeses punktis (sõidetud 303,5 km) oldi kaldal kolm ja pool tundi.

Aldis ja Rauno lausa sundisid tüdrukuid magama, sest ikka kippus minema

YUKONIL OSALES SEL AASTAL EESTIST 9 SPORTLAST. TEAM ESTONIA:

Linda Tetsmann ja Anette Baum K-2 WOM Andres Kaju ja Indrek Kermon K-2 MEN Marek Lindmaa ja Martin Ilumets K-2 MEN Rait Hutrov ja Rivo Perm C-2 MEN Mart Reimann K-1 MEN Tugitiim: Erki Pernik, Rauno Karro ja Aldis Toome

punkt oli Mintos. Kuna ajavõtuga oli korraldajatel mingi segadus, siis Aldis ja Rauno arvutasid ise välja, kui kaua naised magada saavad. Linda soov oli, et neid vähemalt 1,5 h enne starti üles aetaks. Korraldajate poolt oli lõpuks paadile tulnud väljumise kellaajaga kleeps ja plaanitud ajavaru asemel tuli kõik kokku pakkida 20 minutiga. See oli päris hull kiirustamine, varude täiendamine näiteks Tactical Foodpack’iga jäi tegemata. Õnneks oli söögipoolist banaanide, batoonide, kummikommide, Eesti musta leiva ja porgandite näol piisavalt kaasas.

715 km on pikk maa ja raskeks läheb ikka teatud hetkedel. Oldi valmis jahedaks ilmaks, temperatuur langes öösel 6-8 kraadini ja ka vesi oli väga külm, paljuski lumesulavesi. Kasutusele võeti

Naised rakendasid kordamööda kinnisilmi sõitmist. See tähendas seda, et ühel sõitjal olid puhkamiseks silmad kinni ja teine tegeles samal ajal paadi juhtimisega. kaasvõistlejatega muljete jagamiseks.

Esimene kohustuslik puhkepunkt Carmacks on ka koht, kus kuni 30-40% osalejatest võistluse katkestab. Meie naistel polnud seda mõtteski. Väidetavalt olevat ka just enne esimest kontrollpunkti sõidu kõige raskem ja keerulisem osa, seda tänu pikale järvelõigule.

Järgmine kohustuslik maaletuleku

90

JOOKSJA.EE

õhukesed fooliummatid, et jalad ja istumisalune soojas oleksid. Muidugi kippus ka uni peale. Kuid magamine veekeeriste keskel polnud just mõistlik mõte. Naised rakendasid kordamööda kinnisilmi sõitmist. See tähendas seda, et ühel sõitjal olid puhkamiseks silmad kinni ja teine tegeles samal ajal paadi juhtimisega.

Loeti tõmbeid, esialgu aerutati 10, siis 20

ja lõpuks 30 tõmbe kaupa. 40 tõmbe ajal oli oht juba magama jääda. Tol hetkel oli „tehtud” ainukeseks märksõnaks, mida kommunikatsiooniks kasutati.

Uhke rajarekord tõi kuulsuse Sõidu lõpuosas oli mõtteis usin arvutamine, kas aja parandamine õnnestub.

Tundus, et on vähemalt pool tundi ajalist puhvrit. Kui aga lõpuaeg tuli alla 44 tunni (43:44.39), siis see oli küll väga suur üllatus. Oma paadiklassi võit ja rajarekord, üldarvestuse 8. koht, elusalt ja tervelt finišis – kõik eesmärgid täidetud.

Erilised emotsioonid jätkusid pärast finišit. Kuna see võistlus on kohaliku linna Dawson City üks suurimaid sündmusi, siis olid Linda ja Anette nagu superstaarid. Varem ilmunud ajalehes oli neid kui naispaatkondade favoriite ära märgitud. Pärast sõitu tunti neid ära, õnnitleti linnatänavatel ja toidupoes, peatuti isegi autoga. Astuti juurde, et tunnustada ja juttu ajada. „See oli vahva kogemus,“ kinnitasid tüdrukud.

Kui Yukoni pikkus oli 715 km, siis järgmine eesmärk on osaleda maailma pikimal, 1000 miili ehk 1609 km pikkusel Yukon 1000-l. Teoreetiliselt on see võimalik juba järgmisel aastal.

Tänavu ootavad ees veel mõned Eesti võistlused, oktoobris on plaanis osaleda võistlusel Tšehhis. Üks suur unistus on täitunud. Anette ja Linda tõdesid, et said juurde väärtusliku kogemuse. Usk endasse ja unistuse täitumise võimalikkusesse, enesekindlus ja rõõm – neid jätkub üsna tükiks ajaks.

Võrreldes teiste pindadega on just maastikujooksus jalats keskse tähtsusega.

Turul on valik erineva stiili, talla languse, pealsete, mahu ja eri tüüpi vahetallaga jooksujalatseid, kuid milline on kõige sobivam jalats just Sinu vajadusi silmas pidades?

TEKST: ajakiri Jooksja, FOTOD: Matkasport

Matkasport

M

is vahe on asfaldijooksu- ja maastikujooksujalatsitel

Maanteejooksujalatsil ei ole väga keerukat ülesannet. Ta peab lihtsalt taluma jõudu, et kaitsta jalga kõva pinna korduva põrutuse eest, kuid maastikul jooksmisel peavad jalanõud pakkuma kolme põhifunktsiooni, milleks on: n Stabiilsus n Haarduvus n Kaitse Peale kasutuseesmärgi on maanteeja maastikujooksujalatsite vahel üheks suureks erinevuseks nende materjalid.

Maanteejooksujalatsid on valmistatud

Mida silmas pidada maastikujooksu jalatsi valikul? hingavatest ja kergetest materjalidest, mis soodustavad kiirust ja efektiivsust.

Maastikujooksujalatsil on rohkem ülesandeid kui keskmisel maanteetossul: see peab toime tulema paljude erinevate pindadega ja mis kõige tähtsam – külg- ja väändejõududega, mida ebaühtlane maastik pakub. Antud juhul on arendusprotsessis põhirõhk

92

JOOKSJA.EE

talla vastupidavatel segudel ja pealmise osa jäigematel materjalidel.

Mis juhtub, kui kannad maastikujooksujalatseid asfaldil ja vastupidi?

Hea maastikujooksujalats hoiab teie jala jalatsi sees stabiilsena. See pakub veojõudu mudal ja lumel ning haar-

duvust siledal märjal kivil. Jalats peab olema mugav ja pakkuma ka mõningast kaitset kivide ja teravate objektide eest. Maanteejooksujalatsi viimine maastikule paljastab selle puudused, kuna jääte hätta stabiilsuse, haarduvuse ja jalgade kaitsmisega, riskides libisemise või pahkluu väänamisega.

Lisaks võivad juured ja kivid kahjus-

HEA TEADA

tada jalatsi pealmist materjali ning praht võib jalatsi madala ääre kaudu sattuda jalanõusse ja põhjustada ville.

Teisest küljest võib maastikujooksujalatsitega kõnniteel või muudel abrasiivsetel pindadel jooksmine kulutada maastikul hästi nakkuvat kummist välistalda, mis võib maastikujooksule tagasilülitudes kahjustada haardumist. Lühidalt kokku võttes: kas maastikuradadel saab kasutada maanteejooksujalatseid? Te kasutate rohkem ja kulutate vähem, kui valite konkreetse ülesande jaoks õiged jooksujalatsid.

Maastikujooksujalatsite põhiomadused PEHMENDUS: See sõltub sellest, millist tüüpi maastikujooksu soovite harrastada. Jooksjad, kes soovivad joosta lühemaid distantse, ohverdavad veidi pehmendust rajatunnetuse nimel, mis võimaldab neil joosta kiiremini üle tehnilise maastiku, olles maapinnale lähemal ja tunnetades pinda. Pikema distantsi jooksjad otsivad pehmendust, et hoida jalga mugavalt paljude kilomeetrite vältel, mida soovivad läbida, näiteks ultra-maastikujooksudel. Otsige sellist tüüpi materjali, mis pakub pehmendust ja valige hoolikalt, sest väga pehme polsterdusega jalats võib olla vähem stabiilne muudel pindadel peale sileda raja, seega peate leidma siin hea kompromissi.

KALDENURK EHK TALLA LANGUS :

KAITSE JA STABIILSUS: Otsige funktsioone, mida te enda arvates vajate. Kaitseks on sageli metallist plaat talla sees ja varbakaitse jalatsi ninaosas.

Mõnel mudelil on jalapealsel kaitseks kate või sääris, mis takistab prahi sissepääsu jalatsisse. Teistel mudelitel on veekindel membraan. Kanna osa ja paeltestruktuur on elemendid, mis aitavad jalatsit stabiilseks muuta. On oluline, et teie jalg ei liiguks jalanõu sees, vaid tunneks end selles turvaliselt. Paljud mudelid istuvad erinevalt ja jalatsi laius võib mudelite vahel vägagi erineda. Jalanõu peaks olema kindlalt jalas, kuid mitte pingul. Kui jalats on teie jala jaoks liiga lai, siis ei ole teil piisavalt stabiilsust ja kui see on liiga pingul, siis tekitab valu, kuna jalg kuumeneb ja laieneb. Madalam ja väiksema vahetalla kõrgusega jalats on tõenäoliselt ka stabiilsem, kuna jalg maandub maapinnale lähemale ja annab madalama raskuskeskme.

VÄLISTALLA EHITUS: Välistalla muster on märgiks, et jalats sobib maastikul jooksmiseks. Kontrollige välistalla mustri kõrgust ja asetust, et saada teada, kas jalats sobib paremini muda- või lumejooksuks, kuivadel või kivistel radadel. Kui muster on kõrge ja laia vahega, tähendab see, et jalats toimib hästi mudastes tingimustes. Kui muster on tihe ja ühtlane (on üksteisele liiga lähedal), jääb muda jalatsi põhja alla kinni. Kummist välistalla materjalisegu on väga oluline ja hästi haarduv

välistalla segu aitab säilitada parimat nakkuvust erinevatel pinnastel ning on heade pidurdusomadustega märgadel siledatel pindadel (märjad puitsillad või puujuured võivad olla riskantsed!). Hästi haarduva välistalla ja selle vastupidavuse vahel tuleb sageli leida kompromiss ning konkreetne maastikujooksu bränd näeb kõvasti vaeva, et tagada jalanõule nii vajalik veojõud kui ka vastupidavus.

VEEKINDEL: JAH VÕI EI? Veekindlal jalatsil on ilmselge eelis, kuna ta hoiab jalad kuivemana märgadel radadel ja vihma käes.

Sellel on ka mõned puudused, näiteks jalatsi ülaosasse sattunud vesi (nt jõge ületades) ei voola jalatsist välja, kui te ei kasuta veekindlat säärist. Traditsiooniliselt lisab veekindel membraan jooksujalatsile raskust ja muudab selle jäigemaks (mõlemad on jooksujalatsi puhul ebasoovitavad aspektid). Nüüd aga kõrvaldab need probleemid Gore-Tex Invisible Fit tehnoloogia kasutamine, kuna membraan on erakordselt õhuke ja kerge, pakkudes samas veekindla kaitse eelist. Veekindel jalats on ka soojem kui mitteveekindel jalats, olles eeliseks külma või märja ilmaga, kuid ei ole nii sobiv kuuma ja päikesepaistelise ilmaga.

MATKaSPORDIS on müügil LaSportiva ja Icebugi maastikujooksu jalatsid ja talvised jooksujalatsid nii naastudega kui lamellidega libeduse vähendamiseks.

See on tõesti isiklik eelistus ja võib sõltuda ka sellest, kuidas te jooksete.

Jooksjad, kes eelistavad joosta üle kanna, eelistavad tavaliselt pehmemat kannaosa ja on tõenäoliselt rahul suurema kaldenurgaga, samas jala keskosalt või pöialt tõukavad jooksjad otsivad suurema tõenäosusega madalama kaldenurgaga jalatseid. Natuke selgituseks, mida mõiste kaldenurk tähendab. See on kõrguse erinevus jalatsi tagumise osa (kontsa) ja esiosa vahel ning mõõdetud millimeetrites.

Võite vaadata ka kahte numbrit, mis annavad teile talla paksuse, milleks on välistalla/vahetalla üldkõrgus, võetuna jalatsi kannaosa ja jala esiosa juures, ning nende kahe numbri erinevus annab teile kaldenurga. Suurem talla paksus tähendab üldiselt, et jalats pakub rohkem pehmendust.

SEPTEMBER 2022

93

Vägilase jooksu sari 2022 pakkus põnevaid väljakutseid

Vägilase jooksud on kindlasti ühed kõige mitmekülgsemad võistlused Eestis.

Meie soov on lihtne – pakkuda inimestele põnevaid spordiüritusi ja eneseületamise võimalust. Samas ka lihtsalt sõpradega koos aktiivset ajaveetmist ning teadlikkuse tõstmist mitmekülgse liikumise tähtsusest!

TEKST:

94

JOOKSJA.EE

Arvi Anton

FOTOD:

Aldis Toome, Sten Toel

SEIKLUS

Salustet 11 sekundiga ning naistest võitis seekord Külli Sizask, kes edestas Jürisaart ühe minuti ja 22 sekundiga.

Takistuskrossi EMV Lähtel

N

äiteks, kui peaks juhtuma mõni õnnetus või looduskatastroof, siis tõenäoliselt ei piisa enese või kaaslase/lapse päästmiseks ainult kiiretest jalgadest. Vaja võib minna oskust ja jõudu, et midagi või kedagi tassida, tõsta, roomata, hüpata või ronida. Seiklushundi arvates võiks igaüks olla piisavalt tugev, et vähemalt ennast kriisiolukorras aidata ning ideaalis ka oma kaaslasi. Lisaks aitab mitmekülgne liikumine hoida tugevana keha ja vaimu ning on suurem tõenäosus, et tugiliikumisaparaat suudab tegutseda väga pikka aega.

Eneseületus ja head emotsioonid käivad Vägilase jooksul käsikäes.

Seiklushundi arvates võiks igaüks olla piisavalt tugev, et vähemalt ennast kriisiolukorras aidata ning ideaalis ka oma kaaslasi

Niisiis jõudis kätte finaaletapp Lähtel, kus lisaks etapi ning sarja võitjatele võisteldi seekord ka esimest korda takistuskrossi Eesti meistrivõistluste tavaraja medalite peale. Etapivõidu nimel oli seekord kaarte segamas ka Joosep Tammemäe ning mitmed teised tugevad sportlased. Tammemäe võttiski kohe alguses liidripositsiooni ning kuna EMV arvestuses jooksjatel oli takistuse mittesooritamise karistuseks trahviring, mitte kosmonaudid, siis lootis Tammemäe, et teda „päästavad“ kiired jalad. Tammemäe ei suutnud kahte tehnilisemat takistust sooritada.

Kuigi finišisirgele saabus ta soliidse edumaaga, siis vaja oli teha veel 2x150 m trahviringe, kus tuli joosta raskustega ning ka roomata. Esimese trahviringi ajal möödus temast Oliver Grauen, kes oli suutnud läbida kõik takistused puhtalt ja sai seega otse üle finišijoone joosta. Grauen saavutas sedapuhku nii Lähte etapivõidu, EMV arvestuses esikoha kui ka terve Vägilase jooksu sarja üldvõidu. Lähte etapil saadud ajalisest võidust piisas, et koondarves-

Ületa takistusi, ületa iseennast!

Vägilase jooksu ehk takistuskrossi rajal tuleb joosta erinevatel pinnastel, roomata, ronida, rippuda, tõsta ja tassida. Lisaks vürtsitavad rada mudasemad ja vesisemad kohad. Siin pole tähtis lõppkoht protokollis, vaid iga inimese isiklik pingutus ning tehtav eneseületus. Seetõttu on jooksu motogi: „Ületa takistusi, ületa iseennast!“.

Tänavune sari toimus üle aastate planeeritud rütmis: 15. mail Tallinnas, 5. juunil Narvas ja 7. augustil Lähtel.

Kolmest etapist koosnev sari pakub Eesti suuremates linnades või nende läheduses eriilmelisi radu vastavalt iga asukoha võimalustele.

Kiirematele jooksjatele keskendudes kujunes tänavune sari nii meeste kui ka naiste arvestuses eelkõige kahe võistleja duelliks. Meestest võitis Tallinna etapi küll Martin Vilismäe, kuid ülejäänud sarjas ta kaasa ei teinud.

Teise koha sai Carry Saluste ning

Merilin Jürisaar ja Külli Sizask koos takistust ületamas kolmanda Oliver Grauen, kusjuures nende vahe oli vaid 31 sekundit. Naistest võttis võidu Merilin Jürisaar ning 11 sekundit temast hiljem lõpetas Külli Sizask. Narvas aga oli kõik vastupidi.

Oma esimese etapivõidu saavutas meestest Oliver Grauen, kes edestas

tuses võita sari Saluste ees 10 sekundiga. Tammemäe teise trahviringi ajal finišeerus ka Saluste, kes saavutas nii Lähte etapi, EMV kui ka terve sarja arvestuses teise koha. Tammemäe saavutas Lähte etapil ja EMV arvestuses kolmanda koha. Sarja kolmanda

SEPTEMBER 2022

95

SJEOI K O LK US S

koha võitles endale välja Andres Nöps EMV arvestuses ei osalenud. Ka Jüri(Tallinnas 5. koht, Narvas 3. koht ja saar pidi kaks trahviringi jooksma, kuid sellest hoolimata saavutas ta Lähtel 11. koht).

Ka naiste arvestuses oli oodata EMV tiitlivõidu ning ka terve sarja põnevat lahingut sarja esikoha ning üldvõidu. Koondarvestuses kogunes EMV tiitli peale! Raja esimeses pooles Jürisaarel edu peaaegu 1,5 minutit. jooksid Jürisaar ja Sizask üsna võrdTervest Vägilase jooksu sarjast selt, kuid märja pesu takistuse suutis võttis osa 986 spordisõpra ning lisaks 250 noort Jürisaar kiiretasuta lastejookmini läbida ning sudest. Seiklusseejärel järjest edu kasvatada. hunt tänab südaRaja teine pool oli mest kõiki abilisi, küll Sizakil taas vabatahtlikke MEHED: kiirem, kuid kuna ning toetajaid Oliver Grauen Külli ei suutnud selle laheda sarja 1. e st lu läbida kolme takiskorraldamisel Sa rry Ca 2. äe ning ootame tust (iga mittesooriem m m Joosep Ta 3. kõiki sporditamise eest lõigati ära üks käepael), sõpru järgmisel D: SE NAI r siis tema enam aastal rajale! aa ris Jü Merilin 1. n Gerta Hindrikso 2.

Kirke Reier 3.

Takistuskrossi tavaraja EMV:

Takistukrossi võib ka lõbuna võtta.

96

JOOKSJA.EE

INGA KREE ETTEVAATLIKULT VÕIDETUD ESIKOHT

O

lles keskendunud viimased kaks aastat maantee- ja staadionijooksudele, võiks arvata, et takistusjooksudel mind ei kohta. Samas olin 2017. aastal Kõva Mehe Jooksul 3. naine ja 2020. lõpetasin sama võistluse teisena.

Samuti ei ole mulle võõras Lähte Vägilase jooks, kus 2019. aastal sain teise koha.

Aga takistustelt saadavat adrenaliinitulva ei asenda isegi krossijooksud. Lähte jooksu rajal on tehtud mitmed takistused üle vee, mida mujal võistlustel ei ole. Minu lemmikuks on parvedel jooks (ca 1m² parved üksteise küljes). Tasakaalust saab siis jooksja parim sõber. Ning suur liumägi, millelt lausa hirmus alla lasta, sest tekib kõrgusehirm, kuid vette prantsatades on hirmust saanud fun.

Sel aastal registreerides nägin, et oleks võimalik osaleda ka EMV raames, kuid loobusin väga karmide reeglite tõttu.

Tavajooksjana võisteldes sai näiteks rajatakistuselt alla kukkudes valida ka alternatiivülesandeks kosmonaudihüpped ning lisaks sai ühe takistuse juures lihtsalt teha pikema ringi, joostes esmalt kõrval olevasse „kuristikku“ ja siis sealt üles tagasi. Kasutasin ka pikema distantsi varianti, samal ajal olid EMV tüdrukud nõutult takistuste juures ajahädas. Tänan sisetunnet, et seekord valisin tavajooksu EMV asemel. Minu 8 km lõpuajaks jäi 54 minutit ja 8 sekundit, mis üldarvestuses andis mulle 27. koha ja naiste arvestuses esikoha. Võib öelda, et see oli hea aeg, sest järgmine naine jäi ca pooleteise minuti kaugusele.

Mu esimene kõne oli treenerile: „Jäin ellu!

Sain esikoha!“. Einar (Kaigas – toim.) küsis kohe, et kas jalad jäid terveks? Jooksusõbrad, kes takistusjooksudel osalevad, kiitsid mu head aega ning naeravad siiani „ettevaatlikult saadud esikohta“.

Uus Icebug Arcus RB9X GTX meestele ja naistele

Ideaalne maastikujooksujalats harrastajatele, kes otsivad täiendavat polsterdust pikkadeks jooksudeks või tempokateks jalutuskäikudeks kruusateedel ja kergetel matkaradadel. Arcus jalanõud kaitsevad teie jalgu halva ilma eest tänu veekindlale GORE-TEX® Invisible membraanile.

Icebug Arcus saadaval MATKaSPORDI e-poes ning kauplustes Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis.

SEIKLUS

Kuidas läheb

Eesti sõudmisel?

Möödunud aasta detsembris valiti 18 aastat Eesti Sõudeliitu juhtinud Rain Kilgi asemele uueks presidendiks sporditraumatoloog Mihkel Mardna, kes ise tegeles sõudmisega 90ndatel. Küsisime Mihklilt seekord paar sissejuhatavat küsimust. Järgmisest ajakirjast saab lugeda juba põhjalikumat lugu.

TEKST:

ajakiri Jooksja FOTO: Eesti Sõudeliit

M

illine on Eesti sõudmise hetkeseis, kui võtame hindamise aluseks kolm tuttavat aspekti – tipud, noored ja järelkasv?

Eesti sõudmises on ajalooliselt olnud paremaid aegu, kui on hetkeseis.

Alustades madalamalt on ehk olulisimaks küsimuseks noored ja järelkasv.

Sellega tuleb süstemaatiliselt tegeleda, hoolimata sellest, et hetkel on meil mitmed perspektiivikaid noori sõudjaid. Murdepunktiks saab enamasti gümnaasiumi lõpetamine ja sealt tulevad olulised valikud edaspidiseks eluks. Sõudmine ei ole paraku spordiala, millega keskpärasel rahvusvahelisel tasemel ennast ja oma peret ülal pidada.

Eesti suurusel riigil ei saagi olla ühe kitsama spordiala lõikes suurt hulka maailma tipus olevaid sportlasi. Nii on ka sõudmisega. Meil on hetkel maailma tippkonkurentsis olev meeste paarisaeruline neljapaat, mis tegi sel aastal läbi mõningase noorenduskuuri.

Samuti tippu pürgiv meeste kergekaalu kahene, seega sellega on hetkel hästi.

Loomulikult tahaks ju alati paremat…

Paljud ilmselt ei mõista, millest koosneb tänapäeval spordimaailmas tippu jõudmine.

98

JOOKSJA.EE

Sinu kõige tähtsam ülesanne seda ametit vastu võttes ja ala edasi juhtides?

On kolm olulist ülesannet: 1. Tagada olemasolevatele tippudele võimalused, et võistelda tippkonkurentsis.

2. Näidata sõudmist kui elegantset ja atraktiivset spordiala, mis kutsuks noori sellega tegelema.

3. Tagada noorte treeneritele piisavalt motiveeriv töö.

Kõik kolm nõuavad lisaks entusiasmile veel üht olulist komponenti, mille mainimine on ammu juba kõiki ära väsitanud, kuid ilma milleta hakkama saada pole võimalik.

Endise tippsõudjana, milles peitub selle ala peamine võlu?

Ma ei ole kunagi olnud tippsõudja.

Minu tegemised jäid ülikooliaastatel Eesti koondise tasemele. Aga see polegi oluline. Sõudmine oli 19. sajandil üks populaarsematest spordialadest maailmas. Tegemist on seega üsna pikkade traditsioonidega spordialaga, mille vaatamine on esteetiliselt nauditav, sportlaselt aga erakordseid füüsilisi ja tehnilisi eeldusi nõudev.

Nagu paljude spordialade puhul on

asjatundmatule seda keeruline seletada, kuid need, kellel kunagi sõudespordiga lähem kokkupuude on olnud, mõistavad, et tegemist on kuningliku spordialaga.

Kas Eestis on piisavalt kohti, et sõudmist harrastada?

Arvestades Eesti suurust ja sõudespordiga tegelevate sportlaste arvu, on sõudebaasid jaotunud üle Eesti üsna mõistlikult – Pärnus kaks, lisaks Tartus, Narvas, Viljandis ja Tallinnas.

Alaga tegelemise võimalusi on.

Valmimas on ka rahvusvahelistele nõuetele vastav sõudekanal Audrus.

Milline on Sinu enda hetke sõudevorm, kui pikalt Jüri Jaansonile 2000 m kaotaksid ja kas üldse?

Ma pole ise üle 10 aasta vee peal käinud. Jürile kaotaksin „kalendriga“ – ta on praegu endiselt heas vormis.

Hoolimata sellest tegi ta mulle selle aasta Eesti meistrivõistlustel, kus ta ise osales ühepaadil, ettepaneku osaleda temaga tuleval aastal paariskahesel.

See on kindlasti pakkumine, mis väärib kaalumist.

GARDEROOBID HÕLMIKUKSED KÄÄNDUKSED LIUGUKSED tankindoor.ee

SUNOREK ja TANK salongid

Tartu salong

Viljandi salong (Home Gallery)

Kuressaare salong

Mustamäe salong

Pärnu salong

Rakvere salong (Põhjakeskus) Haljala tee 4 56 35 1217 rakvere@sunorek.ee

Jõhvi salong (Jõhvi Kaubakeskus)

Liivalaia 40, Tallinn 56 35 1211 kesklinn@sunorek.ee

Järve salong (Järve Keskus) Pärnu mnt 238, Tallinn jarve@sunorek.ee

Liivalaia salong

503 2953

Sõpruse pst 170, Tallinn 56 35 1213 mustamae@sunorek.ee

Sõbra 54 58 28 1928 tartu@sunorek.ee Akadeemia 1 56 97 0588 parnu@sunorek.ee

Leola 53 56 35 1216 viljandi@sunorek.ee

Tallinna 30 56 94 2522 kuressaare@sunorek.ee Keskväljak 6 56 35 1218 johvi@sunorek.ee

G R O H E S PA — K I R G V E E V A S T U GROHEt inspireeris uut GROHE SPA kollektsiooni looma idee vee nautimisest ja selle väljendusrikkast ilust. Valmis sai esmaklassiliste vanni- ja dušiseadmete ning komplekti sobivate tarvikute kollektsioon, mis soodustab lõõgastumist ja vee energia nautimist, järgides SPA olemust — „tervis läbi vee”. Eesmärgiga muuta vannituba heaolu oaasiks kohtuvad GROHE SPA kollektsioonis eksklusiivne disain ja tipptehnoloogia. Kõrvupaitav voolava vee heli, värskendav jaheduse või lõõgastav soojuse tunne nahal, viibimine kristallselgetest veetilkadest tulvil rahustavas keskkonnas võrdub õndsusega. grohe.ee

Las EGG teeb sinu eest kogu töö.

IBGGREENEGG.EE

70%

tervis FOTOD:

Pixabay, Jooksja arhiiv

ulatuses koosneb inimese aju rasvast ja seepärast on rasval meie menüüs väga oluline koht.

3

tundi

Liikumisharrastus ja sport ei pruugi tingimata pikendada sinu eluiga, kuid parandab kindasti elukvaliteeti kesk- ja vanemas eas.

SPORDIARST MIHKEL MARDNA “Sinu 365 uut võimust”

peaks üldjuhul olema piisav, et seedida ja omastada süsivesikuterikas võistluseelne eine. Võistlusega kaasnev pingeseisund vähendab verevoolu seedetrakti ning nii langeb toidu omastamise kiirus.

Allikas:TAI

T Toitumismüüt Mõned toidud, nagu greibid, seller ja kapsasupp põletavad rasva.

TEGELIKKUS: Kahjuks ei ole olemas selliseid toite, mis põletaksid rasva. Mõned toidud, näiteks kofeiini sisaldavad toidud, kiirendavad küll ainevahetust, kuid see mõju on lühiajaline.

Allikas: toitumine.ee

VEEBRUAR 2022 103

u

sportlaste füüsilisele kui ka vaimsele tervisele

Regulaarne massaaž on spordiga tegelevale inimesele oluline.

Enamasti suundutakse pingete leevendamiseks spordi- või klassikalisse massaaži. Tegelikult võib suurimat kasu saada hoopis regulaarsest Tai massaažist, mis sobib kõige paremini ka kontoritöötajatele. Meie küsimustele vastas Eesti Massaaži- ja Teraapiakooli õpetaja Martin Ilves.

TEKST: ajakiri Jooksja FOTOD: Pexels

T

ai massaaži juured ulatuvad tegelikult hoopis Indiasse, kus ca 2500 aasta eest oli palju meditsiinikunstiga tegelevaid munkasid, kelle tegevuses sisaldus ka massaaž ja jooga.

Oskusi anti edasi suuliselt, mis on tinginud põhja ja lõuna Tai massaažide erinevuse. 17. sajandil tehti esimesed kirjalikud märkmed massaaži tehnika ja toimete kohta palmilehtedele. Õnneks on osa ülestähendusi säilinud ja 1832. aastal lasi kuningas Rama III need kivisse raiuda, mis on säilinud tänaseni Wat Po templis Bangkokis.

is eristab ai massaa i teistest liikidest?

Tai massaaži tehnikad on välja töötatud lähtuvalt elust enesest, kasutades võrdluseks loomade käitumist. Hea näitena võib iga koera või kassi omanik jälgida oma lemmiku ärkamist, kus magusat haigutust saadab alati ka korralik sirutus. Loomale on selge, mida tema organism vajab ja ta käitub vastavalt.

Inimesega on lugu hoopis teine. Selliseid sirutusi harrastavad vaid need, kellel see kuulub elustiili juurde.

Valdav osa läänemaailma kodanikest eelistab klassikalist massaaži, sest see pakub erinevalt Tai massaažist, kus oluline roll on massööri ja kliendi koostööl, ainult passiivset lõõgastust.

Koostöös massööriga läbiviidavad venitused annavad massaažile kauakestva

104

JOOKSJA.EE

n teostatakse põrandal matil ja läbi riietuse n abivahenditeks võivad olla padjad, rätikud ja rullid n kestab paar tundi ja töötatakse läbi kogu keha n kasutatakse hingamistehnikaid, õõtsutamist, tugevaid vajutusi ja venitusi n tavaliselt alustatakse jalalabadest ja liigutakse üles n massöör kasutab nii oma käsi, küünarnukke, jalgu kui ka põlvi n massöör kasutab palju oma keha raskust n ter vise hoidmiseks piisab ühest seansist nädalas, pinges inimene võib alguses võtta massaažiseanssi a ti e amini n ei sobi inimestele kellel on osteoporoos, kasvajad, liigeste hüpermobiilsus, värsked traumad ja haavandid

Üks kahetunnine Tai massaaži seanss nädalas tagab saajale energia ja elujõu kogu nädalaks.

toime. Tai massaaži suureks eeliseks on see, et puudub vajadus lahti riietuda ja ei toimu vahetut nahakontakti.

Sobib ka pelglikele inimestele, kes ei soovi oma paljast keha eksponeerida. Üks kahetunnine Tai massaaži seanss nädalas tagab saajale energia ja elujõu kogu nädalaks.

Kas on tunda, et Tai massaa i vastu olla se ühiskonnas skeptilisem?

Igale massaažile annab sisu püstitatud eesmärk. Loomulikult võib ka Tais saada väga erinevat massaaži, sest püütakse maha müüa just see, mida klient soovib ja mille eest ollakse nõus maksma. Iga hindaja lähtub ju oma kogemustest või sõpradelt kuuldust. Teadlik klient valib kindlasti just Tai massaaži. Just see on see massaaž, mida üks tööandja võiks lubada oma töötajatele. Üks isteasendis või matil läbiviidud massaažiseanss tõstab oluliselt töö efektiivsust, samas kui klassikaline massaaž juba puht füsioloogilistel põhjustel lõpetab töötaja igasuguse töövõime selleks päevaks. Kui tööandjad seda teaksid, oleks just Tai massaaž see, millele raha kulutada, et hoida oma töötajaid tervetena ja heas toonuses.

ee tundub olevat pigem e sootiline massaa ilii Kas ja kui palju käiakse just sportli e tulemuste leevenduse eesmärgil Eksootiliseks teeb Tai massaaži ainult tema päritolumaa Tai ehk vana nimega

TJ EO ROVKISS

Üks isteasendis või matil läbiviidud massaažiseanss s a ise e e ii s s samas i assi a ine massaaž a si i is e se ea aa i as se ime se e s e a s Siiam. Kuna Tai massaažis kasutab massöör keha raskust ja peale käte ka jalgu, aitab see efektiivselt töödelda ka nende sportlaste lihaseid, kes tegelevad raskejõustikuga ning kelle lihastest ei käi massööri käte jõud üle. Kuna Tai massaaž kasutab ka palju venitusi, on see sportlaste puhul ülioluline, et peale lihaste koormamist taastada nende anatoomiline pikkus ja lihase ainevahetus.

Mis kasu saab aktiivselt spordiga tegelev inimene ai massaa ist Aktiivselt spordiga tegeleja saab Tai massaažist kestva hea enesetunde ja

meelerahu. Üks oluline komponent Tai massaaži tehnikas on ka hingamine ja massaaživõtete ja venituste sooritamine hingamise rütmis. Tai massaaži järgselt on saajal just sellise „noore põdra“ tunne. Tai massaaž on aktiivne massaaž, mille käigus ei lülitu aktiivselt töösse parasümpaatiline närvisüsteem, mis klassikalises massaažis paneb kõhu korisema, sülje tilkuma ja toob sageli une. Klassikalises massaažis saabunud uni saadab massaaži saajat järgmise hommikuni.

SOBIB TÖÖKESKKONDA Minupoolne soovitus tööandjatele on, et kui soovite panustada t ta ate ter isesse a rma arengusse, siis on soovitav saata töötajad ust ai massaaži õi te i a mass r rmasse n site massaaži tegema mis e etab simuse a s i itab t ta ate t õime t e a õ uni east t ta ast saab ee arem t ta a n sit e massaaž asutab eamise t ai massaaži õttei una inimene n massaaži tegemise ajal isteasendis, ei tu e uni ega õ tuni magamine õne a agi MARTIN ILVES

SEPTEMBER 2022 105

Jõelähtmes saab golfi

egcc.ee

Kuidas vältida ja ravida

puusavigastusi?

Tunnustatud sporditraumatoloog dr. Mihkel Mardna on aidanud mitmeid Eesti tuntud sportlasi. Teiste hulgas näiteks Mart Poom, Erki Nool, Kristina Šmigun, Gerd Kanter ja Jüri Jaanson. Igas Jooksja numbris võtab dr. Mardna luubi alla ühe vastupidavusspordile iseloomuliku vigastuse. Varasemalt oleme rääkinud põlve- ja säärevigastustest.

Seekord võtame ette puusad.

Tekst: ajakiri Jooksja Foto: Pikwizard

K

ohati on tunne, et puusavigastustest ei pääse varem või hiljem keegi, olgu ta siis sportlane või mitte. Õigemini on tegemist puusade kulumise ja sealt tulenevate vaevustega. On 108

JOOKSJA.EE

see mõnes mõttes nn organismi loomulik protsess?

Laias laastus on nii, et mis liigub, see kulub. Päris elus mõjutab vigastuste (ka liigese kulumise) tekkimist või mitte tekkimist rida faktoreid: anatoomiline eripära ja sealt tulevad biomehaanilised kõrvalekalded, spet-

siifiline koormus ja teatud tsükliliste tegevuste puhul kordade arv, samuti intensiivsus, kestvus, tugiaparaadi ettevalmistus konkreetseks soorituseks või koormuseks, soorituste tehniline ja biomehaaniline kvaliteet, ka konkreetse isiku ainevahetuslik eripära jne. Vigastused puusa piir-

TJ EO ROVKISS

konnas võivad olla eri tüüpi – ägedad (tegemist on sel puhul konkreetse trauma episoodiga) või nn ülekoormusvigastused (tegemist teatud tugiaparaadi struktuuride osas mingi aja jooksul kumuleerunud koormusega, millest tekib kudede kahjustus ehk ülekoormusvigastus).

Mida eelkõige peaks silmas pidama, et puusavigastusi lühemas või pikemas perspektiivis vältida? Ühtegi vigastust 100% vältida ei ole võimalik. Tuleb aga silmas pidada, et tugiaparaat on üks tervik, mis vajab oma normaalseks funktsioneerimiseks igas segmendis piisavalt koormust. Viimase aja ortopeedide ütlus on: „Artroos ei taba mitte neid, kes tegelevad maratonijooksuga, vaid pigem neid, kes vaatavad seda televiisorist.” Oluline on jälgida ka kehakaalu ja toitumist ning vältida (treening-) koormuste kuhjumist nädalalõppudele („weekend warriors“). Oma kehatüübist ja kaalust lähtuvalt tuleks valida endale sobiv sportlik harrastus ja varustus. Mõistlik on füüsilise töö tegijatel omandada õiged töövõtted, harrastussportlased võiksid treeningu õige ülesehituse eesmärgil kasutada treeneri abi.

esindajate hulgas illistel aladel on puusahädad spordiharrastajate hulgas enim levinud?

Puusavigastused puudutavad ka jooksjaid. Sagedamini tuleb ette liigeseväliseid ülekoormusvigastusi, nt Hamstringi sündroom, reie tõsturlihase tendinopaatia. Juhul, kui on tegemist puusaliigese anatoomilise iseärasusega (puusaliigese düsplaasia või reieluu kaela ja pähiku üleminekutsooni deformatsiooniga – nt CAM deformatsioon), siis on liigesesisese ülekoormusvigastuse teke tõenäoline.

Enim esineb puusapiirkonna vigastusi jäähokis, väravavahtidel ja balletiartistidel just spordiala ja koreograafia spetsiifika tõttu.

Kõige kardinaalsem ravi on i a puusaliigese vahetus ja neid operatsioone tehakse tänapäeval väga edukalt.

Kuivõrd on arenenud lihtsam alternatiivravi, et operatsiooni võimalusel vältida või edasi lükata?

Kui puusaliigese kulumine on jõudnud faasi, mil igapäevane liiku-

Kuivõrd on puusavigastused a tuaalsed joo sjate ja teiste vastupidavusalade

illist lihastreeningut ja harjutusi soovitada puusavigastuste ennetamise s ja ergemate vaevuste ajal Olenevalt spordialast ja selle spetsiifikast on väga erinevaid harjutuskavasid ka puusapiirkonna vigastuste ennetamiseks. Rahvusvahelise Olümpiakomitee meditsiinikomisjon on välja töötanud rakenduse GetSet, mis läheneb harjutuskavade osas alaspetsiifiliselt.

Loomulikult oskavad erialast nõu anda spordifüsioteraapiale spetsialiseerunud füsioterapeudid. Siinkohal võib julgelt väita, et kindlasti on mõistlikum küsida, kui ise midagi leiutama hakata.

Kuidas väga laias diapasoonis puusavigastusi lassifitseerida ja millist tüüpi vigastused on enam levinud?

Puusa piirkonna vigastused võib klassifitseerida nn liigesesisesteks vigastusteks (nt liigeskõhre-, liigesemoka ehk labumi-, liigesekapsli vigastused.

Ka artroos ehk moondav liigesepõletik) ja liigesevälised ehk puusapiirkonna vigastused (Pirnlihase sündroom, suure pöörla limapauna põletik, sportlase song, reie tõsturlihase ehk tend. musculus rectus femoris’e tendinopaatia, Hamstringi sündroom). Sagedasemad on liigesevälised vigastused –eelmainitud Hamstringi sündroom, Pirnlihase sündroom, suure pöörla limapauna põletik.

mine on valu tõttu raskendatud, samuti esinevad öised valud, tuleks hakata mõtlema liigesevahetuse operatsioonile. Tõsi, et kaasajal saab pisut pikendada liigesevahetuslõikusele minekut liigesesisese süsteravi (viskosuplementatsioon – hüaluroonhappe derivaatidega), valuvaigistite, füsioteraapia ja liikumisharrastuste modifitseerimisega, kuid tuleb arvestada, et iga haigusjuht on unikaalne ja samad raviskeemid ei toimi kõikidele ühtmoodi efektiivselt. Tihti on aga sellisest konservatiivsest ravist abi sümptomite leevendamiseks ajal, mil patsient ootab pikas endoproteesimise ravijärjekorras.

Artroskoopiline operatsioon puusaliigese artroosi olemasolul on vastunäidustatud. Seda ravimeetodit kasutatakse puusaliigese kulumist soodustavate anatoomiliste kõrvalekallete (nt CAM deformatsioon – reieluu kaela piirkonna üleminekul reieluu pähikuks luuline deformatsioon) raviks.

Artroos ei taba mitte neid, kes tegelevad maratonijooksuga, vaid pigem neid, kes vaatavad seda televiisorist.

Kas a varustus võib mõjutada puusavigastuste tekkimist?

Jah, kindlasti. Olenevalt konkreetse harrastaja anatoomilistest iseärasustest ja sellest tulenevast biomehaanikast ning pinnasest ja reljeefist, kus joostakse, on võimalik tänapäeval valida õiged/sobivad spordijalatsid või vajadusel jala asendit jooksujalatsis lisaks korrigeerida spetsiaalsete tallatugedega.

SEPTEMBER 2022 109

Spordist sõltuvuses.

Kuidas sellest välja tulla?

Spordisõltuvust ei võeta tihti eriti tõsiselt. Kuidas saab millestki sõltuvuses olla, mis peaks tervisele ainult head tegema? Kuid ka siin, nagu teistes eluvaldkondades, on õige piiri pidamine ja tajumine oluline. Liiga palju ja valesti tehtud sport võib olla tervisele kahjulik.

TEKST:

P

Eva-Maria Vaher, Kaarel Lilleoja

FOTOD:

Kaimo Puniste, erakogu

ikalt jooksuga tegeusun, et igasuguse elumuutuse lenud Annika Vaher teeb lihtsamaks enese seest tulev on sporti lõpetanud otsus. See vigastus ei olnud minu kahel korral. Esimene otsus. Ma olin väga heas vormis kord lõppes noorsportja käisid ka mõtted alla 3 tunni lase karjäär 80ndatel. Tookord sai maratoni jooksmisest, kuigi see lõpetamine alguse põlveoperatei olnud eesmärk omaette. Järsku sioonist. Kui liiduvõistlustel sai kukkus kõik sõna otseses mõttes suure raginaga kokku.“ selgeks, et olümpiale ei saa, siis oli see esimene otsustamise koht. Õnnetus hüüdis tulles „Nõukogude Liit lagunes. Lõpetasin sporditegemist soodustava Spordist sõltuvuses olevad inimesed tihtilugu ei taju piiri. kooli ja uues koolis polnud enam sportimiseks nii palju aega. Tol Ka Annikal andis keha juba ammu ajal ei tekkinud seda tunnet, et põlvevaluga märku, et tema tegutspordist loobumine oleks olnud semine on vale. Hiiumaa ja Võsu üleelamine. Noorena on võib-olla maratonide vahel läks olukord väga hulluks. Ta jooksis isegi lihtsam muutustega kaasa minna,“ arvab Annika. treeningutel valuvaigistite najal.

Tõeline vaimne katsumus saabus Öösel ei saanud magada ja padjad aga 2015. aasta suvel. Tallinnast pidid põlve toetama. „Keha andis pärit, kuid Saaremaal elaval märku, et ma ei tohiks Võsule Annikal oli pikalt olnud unistus minna. Õnnetus hüüdis tulles, ja eesmärk – ületada Saaremaa aga ma ei kuulanud. Eks ikka peab naiste maratonirekord. See unistus enda vigadest õppima. 2016. aasta ka täitus 2015. aasta juuni alguses kevadel jõudsin dr. Karl-Andres Hiiumaal. „Finišijoone ületamine Kantsi juurde, kes oli mu põlvetegi õnnelikuks, kuid pärast oli nii pilti nähes šokeeritud. Sain temalt tühi tunne. Sain aru, et teekond ühe peatäie riielda, sest üks eesmärgini oli mind teinud õnnelinormaalne inimene ei riku enda kumaks kui eesmärk ise. Järgmisel tervist nii ära. Ma arvan, et ta oli mind guugeldanud, sest ütles, et maratonil juulikuus Võsul andiski mu keha alla,“ räägib Annika vigasma ei tohi enam neid „pankade korraldatud jookse“ joosta. Kas tusest, millest algas tema vaimselt ma kuulasin? raske teekond Ei… jooksin j o o k s u g a Pidev valuvaigistite söömine hakkas südamele pärast seda 1,5 lõpparve tegeaasta jooksul miseni. Nimelt mõjuma ja treeningpäevikusse sai suurelt kirja veel 17 mararebenes ootamatult tallaalune „ENAM ÜHELEGI MARATONILE EI REGISTREERI!“, toni valuvaigiskõõlus tuntava tite abil. Ma ei kuid Annika jooksis ära veel 7 maratoni. raginaga. „Ma tahtnud otsust

110

JOOKSJA.EE

TERVIS

vastu võtta,“ meenutab Annika. 2017. aastal tundis ta, et pidev valuvaigistite söömine hakkas südamele mõjuma ja treeningpäevikusse sai suurelt kirja „ENAM ÜHELEGI MARATONILE EI REGISTREERI!“, kuid Annika jooksis ära veel 7 kirjas olnud maratoni. Nendest viimase 2017. aasta novembris Veronas.

Millega asendada lemmiktegevus?

Pärast viimast maratoni ei suutnud ta esialgu isegi jooksvat inimest vaadata.

Siis hakkas Annika jooksuüritustest osa võtma lühematel distantsidel ja palju ka vabatahtlikuna – Tallinna Maratonil ja Saaremaa Kolme Päeva Jooksul, viimasel on juba 5 aastat tema vastutada olnud kõik joogipunktid. „Vabatahtlikutöö jooksuüritustel on tõeliselt hingekosutav! Asendustegevusena läksin ka veel õppima. Ma arvan, et elumuutvad otsused aitavad vaimselt hakkama saada.“

Lõplik loobumine „Kes ma olen?“ on küsimus, millele iga inimene võiks vastust teada. Viie lapse emana oli Annika end defineerinud alati kui ema. Siis sai ta aastaid vastata sõnaga maratonijooksja. Pärast lõpetamist ta enam nii ei tundnud ja oli tunne nagu oleks identiteet kaotatud. Poolmaratonide jooksmine ei pakkunud enam seda emotsiooni. 2021. aastal läks Annika dr. Mehis Vippi vastuvõtule ning tuli otsus jooksmine täielikult lõpetada. „Eelmisel aastal see otsus enam nii raske ei olnud, sest see oli selles suunas kujunenud aastaid.

Minu jaoks oli oluline just maratonijooks ja sellest loobumise nii füüsiline kui ka vaimne valu jäi juba 2015.-2017. aasta perioodi. Praegu defineerin end töö kaudu, sest see toidab tõeliselt mu hinge – olen sotsiaaltöötaja. Paar kuud tagasi nägin ootamatult unes, et jooksen maratoni ning ärkasin õnnetundega.“ (Siinkohal mainin emale, et võib-olla see tunne tuli läbi minu, sest umbes samal ajal otsustasin, et jooksen kahe aasta pärast enda esimese maratoni. – E-M.V.) Annika usub, et otsused on olulised ja need tuleb paberile kirjutada ning kõva häälega välja öelda. Samuti on lugu eesmärkidega ja ei tasu kurvastada, kui need ei täitu, vaid rõõmustada, kui täituvad.

SÕLTUVUSEST RÄÄGIB SPORDIPSÜHHOLOOGIA EKSPERT KRISTEL KIENS:

K

ust läheb piir ja millal algab spordisõltuvus?

Sõltuvust võib näha siis, kui selle tegevuse tõttu jäävad inimesel tähelepanu alt välja teised eluliselt olulised valdkonnad. Näiteks tööelu on häiritud või sotsiaalsed suhted kannatavad selle all. Ehk selle tegevusega tegelemine häirib inimese funktsioneerimist täisväärtusliku inimesena oma teistes rollides. r isõ tu ust n e neeritu erinevalt. APA (Ameerika Psühholoogia Assotsiatsioon) järgi võib seda mõista kui sõltuvusseisundit või liigset pühendumist sportimisele, mille lõpetamisel kaasnevad ka võõrutusnähud.

Kas näete enda töös tihti inimesi, kes ei suuda spordist loobuda?

Oma töös tuleb mul sageli tegeleda nii noor- kui tippsportlastega seoses küsimusega: kuidas õppida treeningus pause võtma ja kvaliteetselt puhkama või kuidas toime tulla süütunde või muude ebamugavate emotsioonide ja mõtetega, mis puhkuse võtmisel võivad tulla. Mõnedel inimestel on raskem end treeningule suunata, samas paljudel, kes on väga pühendunud oma arengule, on hoopis raske puhata. Selles olukorras saab õppida teadlikult oma käitumisi suunama oma terviklikku ja pikaajalist arengut silmas pidades, sealjuures mitte ära unustades tervist ja heaolu. See ei puuduta ainult neid, kelle puhul võib rääkida spordisõltuvusest, vaid ka neid, kes tahavad end spordis arendada – nemad tihtipeale kalduvad üle treenima ja neil on väga raske puhata.

Siis tulebki õppida oskusi, kuidas teadlikult puhata ja seda puhkust ka sammhaaval nautida.

Kas sõltuvusest vabanemisel võivad abiks olla asendustegevused?

On väga palju erinevaid tegureid, miks inimene mingist asjast sõltuvusse võib sattuda. Esimene samm võiks olla õppida aru saama, et mis n-ö teema on selle sõltuvuse all.

Sõltuvuse all on alati mingi põhjus, mida see käitumine aitab näiteks leevendada, millegagi toime tulla või aitab inimesel mõnda baasvajadust toetada (nt kindlusetunnet luua või tähenduslikkust tajuda). Ja seejärel saab õppida samm-sammult toime tulema nende asjadega, mis välja tulevad ning leida paremaid tegevusi, mis inimese pikaajalist arengut ja heaolu toetaks. Asendustegevused võivad kindlasti olla mingil hetkel abiks, aga küsimus on selles, kas need ka tegelikult aitavad lahendada seda probleemi, valu või muret, mis peitub sõltuvuse all, või on need järjekordsed uued tegevused, millest inimene kinni haarab ja mis aitavad tal hetkelist ebamugavust, muret või emotsiooni kuidagi leevendada, kuid tegelikult probleemi lahendamisega ei tegele.

Seega võiks olla abiks professionaaliga koostöös leida, mis on allolev probleem ja siis hakata sammhaaval sellega tegelema.

Spordisõltuvuse juures võib olla ohtlikum asjaolu, et seda ei oska inimesed kõrvalt hästi märgata (erinevalt näiteks alkoholisõltuvusest) ja see võib ennast pikalt peita, kuna kahjulikud tagajärjed ei tule nii ilmsiks – sporti ju enamasti kiidetakse. Samas võiksid lähedased inimesed hoolivalt märku anda, sest inimene ise ei pruugi sellest isegi alguses aru saada.

SEPTEMBER 2022 111

6

lihtsat harjutust kõhulihaste tugevdamiseks Käesolevad harjutused on suunatud kõhulihaste treenimisele.

Soovi ja sobivuse korral võib harjutustel kasutada lisaraskust – see võib olla ketas, hantel või muu piisava raskusega ese. Kõiki harjutusi teha näiteks 1 ring ja 15 kordust või valida välja teatud harjutused, mida teha 3x15 korda. Ära unusta õiget hingamist! Pingutusmomendil hinga välja ja lõdvestuse ajal sisse.

1

KÄÄRID

Istu sirged jalad ees ning toeta k üünar var red maha maha matile. Tõsta jalad kergelt maast lahti ning hoia kõhulihased pinges . L iigut a sirgeid jalgu vaheldumisi üles ja alla.

TEKST: Endla Vaher FOTOD: Robert Kask MEIK: Helen Pihlak

2

KERETÕSTED KETTAGA

Lama maas, jalad põlvest kõverdatult ning hoia ketas rinna kohal. Tõuse kerest üles, surudes ketast samaaegselt pea kohale, sirutades käed üles. Liigu sujuvalt alla tagasi, tuues käed tagasi rinna juurde.

Võid teha seda harjutust ka ilma raskuseta.

112

JOOKSJA.EE

TERVIS

3

KEREPÖÖRDED KETTAGA

Istu maas, jalad põlvest kõverdatult. Hoia kettast kahe käega kinni ning kalluta kehast kergelt taha. Pööra keha paremale ja vasakule. Kui soovid, et harjutus oleks raskem, siis tõsta kannad maast kergelt lahti.

4

MÄGIRONIJA

Võta toenglamang ning hoia kere pinges. Too parema jala põlv parema käe küünarvarre juurde. Vii jalg tagasi sirgeks ning korda ka vasaku poolega.

Võid seda harjutust teha rahulikult või siis kiiremalt „joostes“.

5

KÜLILI JALATÕSTED

Ole k ülili ning toeta vasaku käe küünarvars maha matile. Tõsta jalad maast kergelt lahti ning proovi hoida neid terve harjutuse vältel koos. Too parem käsi ning kaks jalga üles kokku ning lase rahulikult alla tagasi. Korda harjutust teise poolega.

6

PUUSA TÕSTED JALAD ÜLEVAL

Lama selili matil ning siruta jalad üles. Tõsta puusad ja alaselg maast lahti. Võid tõsta vastavalt soovile vähem või rohkem. Seejärel lase rahulikult jõuga alla tagasi. Kui soovid, et harjutus oleks veidi mugavam, aseta käed tuhara alla.

SEPTEMBER 2022 113

Vitamiinid, mineraalid ja kiudained

spordisõbra taldrikul Alatasa juhtume nägema, kuidas spordisõprade peamine mure oma toidusedeli koostamisel on küsimus, kas ma saan piisavalt valku. Palju harvem aga pööratakse tähelepanu, kas keha saab vajaliku koguse vitamiine, mineraale ja kiudaineid. Need toitained on aga kriitilise tähtsusega, et aktiivse eluviisiga inimene püsiks terve ja energiline.

TEKST: Karmel Helena FOTOD: Erakogu

Kokk, Taimse Teisipäeva kommunikatsioonijuht

R

ahvatervise kampaania Taimne Teisipäev kutsub sportlasi üles rikastama oma toidulauda, et parandada nii tulemusi kui ka enesetunnet. Teadlik toitumine ei ole raketiteadus ja taimsest toidust on sportlasele rohkem kasu, kui esialgu arvata võiks.

Suvi on parim aeg värske kraami söömiseks – valmivad marjad, puuviljad ja köögiviljad, mis pakatavad vitamiinidest, mineraal- ja kiudainetest. Rohkelt antioksüdante ja fütokemikaale sisaldavad meie oma kodumaistes metsades kasvavad mustikad, jõhvikad, murakad, pohlad, metsvaarikad ja -maasikad.

Antioksüdandid aitavad kaasa keha taastumisprotsessile peale treeningut ning hoiavad vabad radikaalid kontrolli all, fütokemikaalid toetavad immuunsüsteemi funktsioneerimist, reguleerivad hormoone ja võivad kaitsta rakke pahaloomuliste muundumiste eest.

Mitmekesista toidusedelit Mineraalaineid ei tooda meie organism ise ning seetõttu sõltub inimese toiduvalikutest, kas keha saab piisavalt mineraale või mitte. Kaltsiumit, fosforit ja magneesiumit leidub küllaga vetikates, pähklites-seemnetes, lehtviljades ja täisteratoodetes. Number üks

114

JOOKSJA.EE

põhjus mineraalipuuduse tekkimiseks ongi liiga ühetaoline toidusedel. Kiudainetest pakatavad aga näiteks õunad ja banaanid, porgandid ja peedid, kartulid ja oad.

Kõik ülalpool nimetatud toidugrupid võiksid moodustada vähemalt poole tarbitavast toidukogusest. Sedasi on võimalik tagada mitmekesine toitumine ja hoida keha tervena. Suvel süüakse palju värsket toitu, veedetakse rohkelt

Märkimisväärne on ka, et hapendamisel tekib toitu vitamiin B12, mida tavaliselt taimsest toidust ei saa. B12 hoiab korras vere- ja närvirakkude tööd ning aitab lisaks muule ka kehal luua DNAd aega põllul, metsas ja turul. Kuigi suvel on värske toit tihedamini toidulaual kui külmadel talvekuudel, näitavad Tervise Arengu Instituudi uuringud, et eestlaste tegeliku tarbitava toidu püramiid on pidevalt tasakaalust väljas – liiga palju süüakse lihatooteid ja snäkke, liiga vähe aga köögivilju, marju, täisteratooteid jm.

Külmuta ja hoidista Kuidas aga aastaringselt hoolitseda rikkaliku toidulaua eest? Kui köögivil-

jadega ümberkäimine tundub tülikas ja viljad kipuvad külmkapinurgas närbuma, võib appi võtta sügavkülmutatud viljad. Vastupidiselt levinud arvamustele säilivad toitained ka külmutades. Külmutatud köögivilju saab mugavalt lisada pajaroogadesse, pastadesse ja suppidesse, marju aga näiteks smuutidesse või putrude peale.

Samuti on eestlaste seas väga populaarne ja armastatud augustikuus igasuguse suvekraami hoidistamine,

TOIT

et neid talvelgi nautida saaks. Nagu ka külmutamise puhul, ei kaota hapendamise käigus köögiviljad oma vitamiine ega üldist toiteväärtust. Siiski tasub silmas pidada, et sellisel kujul hoidistatud toitudes võib olla kõrgem soolaja/või suhkrusisaldus, mis tuleneb säilitatud toidu marinaadist või kastmest.

Hoidistamine aitab pikaaegselt säilitada värskeid ja toitainerikkaid toite, et neid saaks tarbida ajal, mil need ei pruugi olla kättesaadavad või kõige toitainerikkamad.

Inimesed on toitu hapendanud juba umbes 4000 aastat. Kui vanasti tehti seda toidu säilitamise parema alternatiivi puudumise tõttu, siis tänapäeval

teame juba täpsemalt, kuidas mõjutab hapendamine toidu koostist. Näiteks on paarisajas grammis värskes kurgis 16 kalorit, 3,8 grammi süsivesikuid, pool grammi kiudaineid ja 1,7 grammi suhkrut. Lisaks näpuotsatäis kaltsiumi, kaaliumi, magneesiumi ning vitamiine C ja K. Hapendatud kurgis on need näitajad praktiliselt samad, erinevus on vaid soolakoguses.

Hapendamine mitte ainult ei säilita toidu omadusi, vaid annab ka lisaväärtust – lisaks pikale säilivusajale sisaldavad hoidised ka probiootikume, mis on kasulikud seedimisele. Seedesüsteemi korrashoidmine turgutab immuunsüsteemi ning võib ennetada

ja leevendada põletikke kehas. Märkimisväärne on ka, et hapendamisel tekib toitu vitamiin B12, mida tavaliselt taimsest toidust ei saa. B12 hoiab korras vere- ja närvirakkude tööd ning aitab lisaks muule ka kehal luua DNAd. Tasub meeles pidada, et kasulikud probiootikumid tekivad siis, kui hoidises ei ole kasutatud äädikat.

Lisaks kurkidele on suve lõpus hea hoidistada ka kapsast, türgi ube, sibulat, porgandit, peeti, lillkapsast ja sellerit.

Enamikke neist ei pea enne kuumtöötlema, kuid näiteks rohelised oad ja peet vajavad esmalt pehmemaks keetmist või küpsetamist. See on hea võimalus säilitada toitu, mida ei pruugi jõuda

SEPTEMBER 2022 115

TOIT

kohe värskelt ära tarbida (ilmselt oleme kõik kas ise või tuttavatelt kuulnud näiteks suvikõrvitsauputusest). Kuigi tänapäeval on värske kaup toidupoes aastaringselt saadaval, on hoidistamine hea viis hooajavälise ja kõrge toitainesisaldusega toidu nautimiseks ka külmematel kuudel.

Rohkem taimset toitu Läbimõeldud toitumine muudab toidusedeli juba iseenesest mitmekesisemaks, andes vajaliku koguse toitaineid ja vitamiine, mida treenitav keha

hädasti vajab. Taimse toidu osakaalu suurendamine toidulaual tähendab ka seda, et toit seedib kiiremini ja väheneb raskustunne, tänu millele on trenni teha palju kergem ja peale söömist ei pea jätma nii palju aega seedimise jaoks.

Kiirem seedimine ei tekita väsimust ning aitab vältida „toiduuima“. Nii võib söömise ja trenni vahele jääda väiksem paus. Tasakaalus toitumine, mis järgib Tervise Arengu Instituudi poolt koostatud toidupüramiidi, aitab hoida ka kaalu kontrolli all, mis mõjutab spordisooritusi ja vastupidavust, aga võib

olla ka eraldiseisvana eesmärgiks, milleks üldse sporti tehakse.

Lisaks valkudele on vitamiinid, mineraalid ja kiudained asendamatud komponendid aktiivse eluviisiga inimese toidulaual. See tähendab, et spordisõbra taldrikule peavad lisaks valgurikastele toitudele jõudma ka marjad, puuviljad ja köögiviljad, et palju füüsilist pingutust taluvad kehad saaksid kõik vajalikud ained kätte. Kvaliteetset toitu saab mitmel erineval moel nautida aastaringselt, suviste värskete saaduste hoidistamine on selleks üks hea nipp.

Marineeritud redis ja porgand

Lihtne hapukapsas

VAJA LÄHEB: n Üks suurem porgand n Peotäis rediseid n 4 dl vett n 0.5 dl söögiäädikat n 1 spl sinepiseemneid n 1 spl värsket hakitud tilli n 2 spl suhkrut n 1 tl soola

VAJA LÄHEB: n 2 kg värsket kapsast n 3 spl meresoola n 1 tl köömneid n 1 tl pipraterasid

TEE NII: Pese porgand ja redised. Koori porgand ära ja lõika

sellest köögiviljakoorijaga ribad, redisest aga kettad. Pane tükid purki(desse). Lisa potti marinaadi komponendid ja lase segu keema. Keeda 5 minutit ja maitse, vajadusel täienda segu oma maitse-eelistuse järgi. Vala kuum marinaad porgandile ja redistele peale. Sulge purk kaanega ning lase jahtuda.

Serveeri salatisse, võileivale või wrap’i sisse.

Allikad: Eesti elanike toidulaua saab tasakaalu süües rohkelt taimseid toite. Tervise Arengu Instituut, 2021.

Fermented foods can add depth to your diet. Harvard Health Publishing, 2021.

Pruvli, Elo. Mineraalained ammutame toidust. Tervisliktoitumine.ee Roche, Dylan. Does Pickling Vegetables Take Away the Nutrition? Live Strong, 2019.

Shaw, Gina. Your Ultimate High-Fiber Grocery List. WebMD, 2022.

Taimne toit toetab aktiivset elustiili. Tugev Taimsel Kütusel, 2022.

Toiduteooria: Mis on supertoit, vabad radikaalid ja antioksüdandid? Oma Maitse, 2016.

116

JOOKSJA.EE

TEE NII:

Eemalda kapsalt kummised ja kahjustunud pealmised lehed ning lõika välja kõva südamik. Viiluta kapsas õhukeseks või riivi köögikombainiga. Pane riivitud kapsas suurde puhtasse kaussi, lisa sool ja masseeri kapsast 5-10 minutit, kuni sool on kapsast vee välja imenud ja kapsakuhi on märkimisväärselt kokku tõmbunud. Lisa köömned ja pipraterad ning sega uuesti. Võid segu samas kausis toidukilega kinni katta, surudes kile vastu kapsast, ja jahedasse ruumi hapnema panna. Kui kapsas on saavutanud soovitud hapnemisastme, võib kapsa jagada väiksematesse purkidesse edaspidiseks säilitamiseks. Teine võimalus on jagada segu pärast suures kausis segamist otse purkidesse, jättes üles paar sentimeetrit tühja ruumi.

Hoia purke samuti jahedas. Kuna hapendamise käigus tekivad gaasid, peaks korra päevas või üle päeva purkidelt kaasi kergitama, et gaasid välja lasta.

Serveeri prae kõrvale, võileiva vahele või toitudesse, kuhu tahaksid krõmpsuvust ja hapukust.

Söö putru ja jõuad rohkem!

Fensteri tervise aluseks on pidev liikumine.

Nii jõuame homsete tehnoloogiate ja ülehomsete standarditeni juba täna ning loome kauakestvaid lahendusi.

FENSTER: X Rapla Selveri Suurjooksu Suurtoetaja

FENSTER AKNATEHASED JA KONTOR: Tööstuse 1, Lagedi

www.fenster.ee

Kreete Verlin

silmapaistev naine, kes julgeb ise oma elu suured otsused teha Kreete Verlin on särav ja andekas tõkkesprinter. Möödunud talvel tuli ta kolmekordseks Eesti meistriks: 60 m, 60 m tõkkejooksus ja 200 m jooksus. Kreete on tervislike valikutega inimene, kelle looduslikud, loomulikud ja jätkusuutlikud valikud on eeskujuks ning inspiratsiooniks paljudele noortele ja vanadele.

TEKST:

120

JOOKSJA.EE

Regina Herodes FOTOD: Iti-Pätrik Järve, Marko Mumm, erakogu

INSP J OI ROEKESR I J A

K

reetel on lisaks suurepärasele iseloomule ka kaunis hing. Ta paistab silma sõbralikkuse ja analüüsivõime, kriitikameele ning oskusega oma peaga mõelda ja otsuseid teha. Nii näeb ta olukordi kergusega ja suudab sekunditega läbi töötada suured infomassiivid.

Palun jaga mälestusi ja mõjutusi oma lapsepõlvest?

Lapsepõlves liikusin ja mängisin väga palju, kodus istumine oli minu jaoks piin. Arvuti kasutamine oli meil kodus kontrolli all. Kasvasin üles Männikul ilusa looduse keskel – naabruskonnas on äge mets, kus saime ringi joosta.

Inimestel, kel on hea kontakt loodusega, on sageli hea kontakt ka iseendaga – oma hinge ja kehaga. Suur pluss lapsepõlves oli, et saime oma suved veeta Saaremaal Valjalas vanaema ja vanaisa juures, samuti ilma internetita.

Saime värsket, oma kasvatatud toitu süüa, tervislikke roogasid nautida, kaevust puhast vett võtta ja töötlemata lehmapiima juua. Saime elada elu, mis on eluterve ja toetav, küla peal sõpradega ukakat mängida ja rattaga sõita.

Sai ette võetud palju ekstreemseid seiklusi ja liikumisi, meil oli täielik vabadus ja täiskasvanute usaldus ning saime teha kõike, mida me tahtsime.

Mis liikumistega kooli ajal tegelesid?

Kooli ajal osalesin kõikvõimalikel võistlustel – mängisin jalkat, osalesin krossijooksul, duatlonil, tantsisin ja tegin kõike, mida vaja oli. Meie kehalise kasvatuse õpetaja oli väga energiline ja harrastasime kõiki spordialasid, olen talle väga tänulik. Saame Asta Jänesega siiani hästi läbi ja ta on alati esimene inimene, kes mind võistluste järel õnnitleb, kui mõne uue rekordi püstitan.

Juba lapsena märgati, et olen kiire ning ka kaugushüppes hea. Kui Asta mind leidis, käisin Nõmme kultuurikeskuses nüüdistantsu trennis. Ta pakkus mulle välja minna kergejõustikusse tema õe juurde. Krista Valgepea saigi mu esimeseks treeneriks ja temaga kestis koostöö 12 aastat. Krista oli väga hea treener, ta oli alati valmis uusi asju katsetama ning julges nõu ja abi ka teiste käest küsida. Ta pani mind kohe tõkkeid jooksma ja kaugust

hüppama, kuid mingil hetkel Krista juurest uue treeneri käe alla liikudes otsustasime, et keskendume rohkem sprindile ja tõkkejooksule. Õed Asta ja Krista on paljuski seotud sellega, kes ma täna olen.

Käisid nüüdistantsu trenni kõrvalt ka muusikakoolis.

Mis õppetunni sealt said?

Jah, õppisin klarnetit ja muusikakoolis käisin kolm aastat. Mul oli väga tore õpetaja. Mu suurim õppetund oli see,

Inimestel, kel on hea kontakt loodusega, on sageli hea kontakt ka iseendaga – oma hinge ja kehaga.

Meenuta Sulle olulist võistlust.

Minu jaoks oli väga oluline, kui võitsin oma esimese Eesti meistritiitli Krista käe all. 2020. aasta suvel võitsin 100 m tõkkejooksus elu esimese individuaalse meistritiitli täiskasvanute arvestuses. See oli üks medal, mis oli mul olnud aastaid käega katsutav. See ilus võit ja kuld võtsid kenasti kokku minu ja Krista koostöö. Tundsin eriti selle üle rõõmu, et see oli esimene ja viimane täiskasvanute individuaalne kuld, mille ma Krista all võitsin. Andsin Kristale tema esimese meistritiitli ja tõestasin, et ta on imeline treener. Ka eraelus oli põnev aeg, olin siis uuesti õide puhkenud ja oli uus lehekülg, kõik tulemused tulid vabanemise pealt. Ma polnud elus kunagi end nii vabana tundnud kui siis.

et taipasin, et see on minu elu ja minu teekond, aga soovisin klarnetit õppida osalt sellepärast, et olla emale meelepärane ning tegin seda pigem teiste jaoks. Mõistsin, et see ei ole minu südametee, aga siiski jäid muusikapisik ja -armastus mulle külge. Mulle meeldiks siiani väga kooris käia ja laulda.

Oled sirgunud suures ja õnnelikus peres?

Jah, oleme õnnelik kärgpere. Mul on kolm õde ja kaks venda. Suvel põhikambas olid minuga Saaremaal kaks õde ja üks vend ning neli sõpra küla pealt. Saame neljakesi õdedega siiani kokku ning proovime koos uusi ja lahedaid asju teha, näiteks käisime vanema õe sünnipäeval õppimas, kuidas seepi teha, ning minu sünnipäeval studeerisime kreemitegemist. Olen aru saanud, et läbi naha ja lümfisüsteemi imbub verre väga palju liigset ja iga inimene vastutab ise enda tervise eest. Minu jaoks on saanud oluliseks teemad, mis on seotud sellega, kuidas elada pikk ja terve elu. Meie pere on loodusliku meditsiini austaja ja kasutame nii vähe ravimeid kui võimalik. Mu ema on ennast põhjalikult harinud ja koolitanud loodusravi teemal ning jaganud oma teadmisi kogu perega. Ka sportliku saavutuse puhul on lähedaste inimeste toetus ja fännamine väga olulised. Mu praegune elukaaslane Lauri on väga toetav ja see annab väga palju jõudu.

Hetk, mil 2020. aasta Eesti meistrivõistlustel ilmus tabloole Kreete Verlini uus isiklik rekord kaugushüppes 6.40 m.

SEPTEMBER 2022 121

INSPIREERIJA

kinesioloogia. Olen rõõmus ja tänulik, et otsustasin minna ning väljakutse vastu võtta. Sain sealt kaasa julguse, kuna ma olin üksi võõras riigis ning pidin väga palju mugavustsoonist välja tulema. Mul olid ka nii toredad korterikaaslased, kes toetasid minu avanemist. Kadalipp sinna saamiseks oli aga pingeline ja mul on hea meel, et ma alla ei andnud. Kui sportlasel selline võimalus tekib, siis tasub minna. Kuid mul on veelgi parem meel, et julgesin kuulata südame häält ja õigel ajal tagasi tulla.

Palun jaga mälestusi Serbiast, Belgradi MM-ilt?

Kuidas end häälestad?

Kuidas mõjutas Sind Covid?

Mõni tarkusetera teistele?

Olen tänulik, et sain talvel käia MM-il.

Tänulik, et minul oli võimalik treenida ja võistelda. Olen eelmise ajakirja persooniloo peategelase Rivo Vesikuga nõus, et inimesed peaksid olema sallivamad ja tolereerivamad, sõltumata sellest, millised vaated kellelgi endal on. Terviseküsimused on iga inimese enda otsustada ja me ei tohiks unustada demokraatlikke väärtusi ja inimõiguste konventsiooni. Riigi poliitika ei tohi kelleltki võtta ära võimalust treenida ega võistelda, sõltumata sportlase või harrastaja valikutest. Terviseküsimustes ei tohiks ühtegi last, noort ega täiskasvanut survestada ega sundvalikutega nurka lükata – see on vastuolus kõigi euroopalike väärtustega ja kultuuriruumiga, milles mina olen seni elanud. Kui tahad olla õnnelik, siis ära jälgi tavameedia uudiseid ja poliitikat.

122

JOOKSJA.EE

Leidsin sisehooajal sisemise rutiini, mis aitab mul rahulikuks jääda. Võistlustel ei tekkinud ärevust ja rabistamist. Jõudsin enne starte teatud seisundini, mediteerisin, kuulasin mulle olulist muusikat, suutsin ennast koondada ega muretsenud mitte millegi pärast. Teadsin, et tuleb see, mis tuleb. MM-il tegin sama rutiini Võta arvutil ja telekal läbi. Tagantjärele juhe välja ning mine ma mõtlen, et ehk oleks pidanud loodusesse ja naudi ennast kuidagi üles ärgitama. hetki ilma infomürata.

Peale jooksu olid segased tunded – ootasin väga seda päeva ja sekunditega oli see kõik läbi. Lasin sel Võta arvutil ja telekal juhe välja ning tundel lihtsalt olla, märkasin seda ja mine loodusesse ja naudi hetki ilma mõistsin, et nüüd järgmisena tuleb infomürata. Paradoksaalne on see, et treeninglaager ja panin oma järgmised kõige olulisem maamunal oled sina ise eesmärgid paika. Kui üks unistus on täidetud, seedid selle läbi ja hakkad ja su tervis ning su enda sees on palju uue eesmärgi suunas liikuma. Mina väärtuslikku tarkust ning infot. Tervis sean hooaegade kaupa eesmärke, ei on suur aare ja kui see pole korras, siis taha pikka nimekirja kokku panna. mõjutab see kõiki. Veeda rohkem aega Minu peamine eesmärk on olümpianendega, kes sind mõistavad. Ja pole mängud. Kui mõni tiitlivõistlus peab kuigi nutikas usaldada vaid ajakirjade tulema, siis tuleb see nagunii. pealkirju, uuri ka nendest kaugemale.

Mis on Su Ameerika suurim õppetund ja kogemus?

Kuigi igatsen USA seltskonda ja treeninguid, olen Eestis väga õnnelik.

Ameerikas oli treeneritel väga hästi läbi mõeldud, millal ja mida teha.

USA-s toimus mul kõige suurem areng. Sain aru, et sealne treeningmetoodika sobib mulle. Valisin välja ülikooli Washington State University ja õppenõustaja valis mulle suunaks

Sina ja meditatsioon. Millist muusikat oma võistluseelses rutiinis kasutad?

Minu võistluseelsesse rutiini kuulub sageduse 963 Hz muusika, panen selle mängima ja kuulan 10 minuti jooksul paar pala, olen selili maas ja hingan ning siis panen peale lemmikstiili drum and bass. Kodus on mu meditatsiooniks taustaks Tiibeti helikausside ja gongide kuulamine ning siis

* Xonyx solid surface vann Marin 170 * Vannitoamööbel Grada * Disainpeegel LED-valgustusega EC 120 * Damixa segistid

Tallinn, Mustamäe tee 44, Tel: 667 1766 Tartu, Tehase 16 Sisustus E-Kaubamaja, Tel: 730 8416 www.balteco.ee

ongi iga tegevus nagu meditatsioon.

Minu meditatsioon oleneb päevast, sageli panen lihtsalt silmad kinni, istun selg sirgelt ja suunan fookuse hingamisele ning energia käbinäärmesse. Viimastel aastatel olen palju teadlikumaks saanud iseendast, elust ja ka sellest, mismoodi ümbrus meid mõjutab. Inimest mõjutavad ümbrus, helid, toit, teised inimesed. Loodusest saab jõudu ja energiat. Alati on õige aeg – avaned ise, avaneb ka elu.

Õpid psühholoogiat ja algab viimane aasta? Õpingud on olnud huvitavad ja õppekavas on valdkondi, mis mind väga kõnetavad. Õpikoormus on väike.

Mind huvitavad muuhulgas ka spordipsühholoogia ja kogemusnõustaja tee. Ühele kohale kandideeris ülikoolis 16 inimest, aga elu väga abistas mind.

Eraelu, õppimist ja trenni saab suurepäraselt kombineerida.

Palun räägi oma trennipäevast ja rutiinidest.

Trenni teeme küll grupis, kuid harva teeme kõik sama treeningut. Mul on trenn kuus korda nädalas ja pühapäev on puhkepäev. Praegu on rutiinne elu ja trennis käimine on minu jaoks nagu hammaste pesemine, ma ei pea ennast kunagi sundima trenni minema. Ma ise olen harjunud sellega, aga mõnikord on sõpradel ja tuttavatel raske mõista, et ma pean igal hommikul minema. Üldjuhul teengi trenni hommikuti kell 10.00, aga see oleneb ettevalmistushooajast. Treening kestab kokku ümmarguselt kaks tundi, võistlushooajal on trennid lühemad. Sellesse kuuluvad

Eelmisel sügisel valisin Audenteses poksimise rühmatrenni, mida juhendab Rain Karlson. Sain tunda, et olen milleski kehv. See oli väga lahe kogemus. soojendus, jooksuharjutused, tõkkejooksutreeningu päeval ettevalmistavad harjutused, paar korda üle paari tõkke jooksud ning sellega on mahutreening tehtud ning teen veel kerelihaseid ja venitan. Venitan pärast trenni 30 minutit ning olen vist enam-vähem ainus, kes seda nii pühendunult teeb.

124

JOOKSJA.EE

Kreete Verlin ütleb, et sport jääb igavesti ta ellu ja see toidab ta hinge.

INSPIREERIJA

Kuidas on sünergia Sinu treeneri Liivi Erikuga?

Millist spordiala sooviksid veel proovida?

Ma olen oma treeneriga samal päeval sündinud (14. veebruaril), oleme mõlemad kangekaelsed, temaga on mul olnud keerulisem kompromisse leida, kuid oleme läbi vaidluste nendeni jõudnud. Ta on väga hea treener, kuulab ja teda saab usaldada.

Hindan, et talle saab asju otse öelda.

Mulle meeldiks maanteeratast proovida, pole seda veel kunagi sõitnud, kuid see tundub mõnus. Kuna mulle meeldis kunagi väga ujuda, siis võiks proovida alasid, milles on kombineeritud ujumine ja rattasõit. Ehk tulevikus hakkan ka pikamaajooksu nautima.

Sina ja rühmatrennid?

Kuidas tuled raskustega toime?

Võtan jooksutrennile ettevalmistusperioodil (sügisel) lõbusaid lisaalasid juurde. Eelmisel sügisel valisin Audenteses poksimise rühmatrenni, mida juhendab Rain Karlson. Sain tunda, et olen milleski kehv. See oli väga lahe kogemus. Tegin Audenteses ka vesiaeroobikat, mis on tegelikult väga raske ja intensiivne treening ning võtab korralikult võhmale, kuid on siiski ka lõbus ja naudingut pakkuv.

Sina ja toit?

Ma arvan, et iga inimene peaks ise oma keha kuulates leidma oma toitumise viisi ning ennast tundma õppima. Ma siiani otsin, mis toiduvahekorrad on mulle ideaalsed. Mul on väga suur suhkrusõltuvus ja sellest on väga raske lahti saada. Aga ju üks sõltuvus on ok. Mulle meeldib toitu koju tellida ja seda nautida. Poes tõmbab mind värske leti poole, kus on elus energia ja elus toit. Luban endale kõike, kuid mu kompassiks on mu teadlikkus. Mul on toidule eluterve vaade ja ma ei osta poest poolfabrikaate. Loen vajadusel hoolega silte ja proovin vältida toite, milles on suhkruasendajad. Usun, et mul on hea geneetika, mis võib tuleneda isalt, kes mängis korvpalli. Samas mu ema tegi iluvõimlemist ja tema vanaonu tütar tegeles samuti tõkkejooksuga. Ema poolt vanavanaisa oli kõva rattasõitja. Seega oluline pole, mida söön, vaid minu lugu. Tänapäeval on trend, et paljud tahavad ise kasvatada asju ning mu ema ja isa on ka Saaremaal säilitanud vanavanemate juures aiamaa. Mu unistus on minna tulevikus maale elama ja toimetada lisaks spordile aiamaal.

Kui ma kord tippspordi lõpetan, siis on tulevikus aega ka teiste asjadega tegeleda. Mu hinge toidavad sport, pere ja armsamaga koos olemine ning ilusad hetked.

Kui mul on viha või allasurutud emotsioon, siis trenn on see koht, kus saan selle endast välja. Ma ei käi elus konstantselt ringi nii, et mind miski rusuks. Kui midagi märkan, siis räägin elukaaslasele või tegelen murega muudmoodi.

Kuidas on Eestis lood potentsiaali omavate sportlaste leidmisega?

Eesti maakohtades on võib olla peidus palju talente, kel pole tekkinud võimalust ennast proovile panna ja spetsialistide käe all treenida ning nad ei pruugigi kunagi teada saada, kui andekad nad oleksid võinud mingil spordialal olla. Arenguruumi on.

Kuidas on reageerinud keskkond ja inimesed Sinu arenemisele?

Olen elu aeg altruistlik inimene olnud ja siis ühel hetkel hakkasin enda eest rohkem seisma. Seepeale kadusid mu elust osad inimesed. Arvan aga, et kaduda ei saa õiged inimesed, vaid kaovad need, kes on harjunud sinu peal liugu laskma. Nüüd on mu elus ainult kvaliteetinimesed ja -ringkonnad. Mu ümber on inimesed, kellega on energiavahetus ning sõprussuhted enam mind ei kurna ega väsita. Keskkonnas on toimunud viimase kahe aasta jooksul korrastumine ja mu elu on läinud väga kvaliteetseks. Kuna me oleme ise oma elu peategelased, siis on väga tähtis, et meil oleks hea olla, ilma teisi kahjustamata.

Mis on Sinu soovid ajakiri Jooksja lugejatele?

Rohkem tolerantsust, sallivust, empaatiat. Samuti julgust olla erinev, julgust kuulata oma südamehäält ja elada oma elu ning liikuda oma unistuste poole!

Soovin kõigile tarku tervisevalikuid.

PIKAAJALINE TREENER KRISTA VALGEPEA

K

reete on soe, sõbralik ning sihikindel inimene! Mul õudselt vedas, et sain endale nii võrratu õpilase ja on olnud au kohtuda nii ägeda inimesega. Kreete on mulle nagu oma laps. Olen olnud treener 45 aastat ja ta on olnud mu kõige kõvem õpilane. Ta on jõudnud sinna, kuhu on jõudnud tänu headele eeldustele ja ka osalt seetõtu, et oli kohusetundlik ja tegi kõike kaasa ning ei viilinud kunagi.

12-aastase koostöö vältel ei kakelnud me Kreetega kordagi! Usaldasin teda 100% ja teadsin, et ta on aus ning ei vassi kunagi. Ta ei puudunud ühestki trennist ja oli teiste vastu väga sõbralik.

Tema sportlastee kohta saan öelda, et ta arenes kogu aeg. Minul on Kreetega seoses ainult head mälestused.

KEHALISE KASVATUSE ÕPETAJA ASTA JÄNESE

O

skan teda iseloomustada ainult ülivõrdes! Kreete talendi avastasime Nõmme koolidevahelistelt kergejõustiku võistlustelt ja mulle koolis öeldi, et on üks väike tüdruk, kes hüppab 4 meetrit kaugust. Kreete on äärmiselt meeldiv, ilus, imeline, heasüdamlik ja väga heatahtlik inimene – temas ei ole viha ja auahnust. Kogu nende pere on kokkuhoidev, inspireeriv ja hooliv. Kreete tegi alati kehalises kasvatuses kaasa, ka trennipäevadel. Kui Kreetel on võistlus Tallinnas, siis käin alati vaatamas, kui aga mujal, siis saadan talle kohe sõnumi õnnitlustega – elan talle väga kaasa. Ta on mulle juubeliks toonud suure roosikimbu. On väga liigutav, et ta peab minust kui õpetajast lugu ja minu jaoks on ta ka väga armas inimene, kes on mu südames ning mul on tema üle nii hea meel. Kreete on erakordne talent ja suurepärase ilusa hingega inimene. Igatpidi ilus inimene nii seest, kui väljast.

SEPTEMBER 2022 125

Norrakas Jakob Ingebrigtsen jooksmas Müncheni EMil 5000 meetri võidu poole. Teiseks tuli Marokost pärit Hispaania esindaja Mohamed Katir ja kolmandaks Etioopiast pärit Itaalia esindaja Yemaneberhan Crippa.

Võitjad tulevad ja kaovad Kui kõvasti nüüdisaja tippjooksjad ka ei pingutaks, on neil väga raske kirjutada oma nimi suurte tähtedega ajalukku, sest need jäljed, mida eelmiste põlvkondade jooksjad on endast jätnud, on liiga suured.

Priit Pullerits, Postimees FOTOD: Scanpix, Wikipeedia

N TEKST:

oorusaja spordiajakirjaniku ja keskmaajooksjana võiks ju olla jooksuajakirjas piinlik tunnistada, et ma ei tea, kes tulid tänavu kesk- ja pikamaa-aladel maailma ja Euroopa meistriks – ahjaa, ühte siiski tean: Ingebrigtsen –, aga ei ole.

Sest ausalt, ega see eriti huvita ka. Ma nagunii ei tunne neid ja ega nende nimed midagi ütleks.

Kui Ingebrigtseni-poiss mängust välja jätta, siis tulevad viimaste kümnendite võidukatest kesk- ja pikamaameestest

126

JOOKSJA.EE

n-ö une pealt meelde vaid üksikud.

Nagu norralane Vebjørn Rodal, kes võitis Atlanta olümpial tänu tugevale teisele ringile musta- ja tumedanahaliste konkurentide ees 800 meetrit uue olümpiarekordi 1.42,58ga, ja venelane Juri Boržakovski – Venemaa sõja tõttu Ukrainas tahaks selle küll pigem unustada –, kes võitis sama ala seitsme Aafrikast pärit rivaali ees Ateena olümpial.

Mõned meenuvad veel, näiteks poolmailerid šveitslane André Bucher ja sakslane Nils Schumann, aga mida ja millal nad võitsid, selle kohta tuleb juba

statistikakülgedelt täpsemalt uurida.

Isegi kui ma mälu kõigest väest pingutaks, ei suuda see teadmistetühikut viimaste kümnendite edukate jooksjate koha pealt täita. Nende näod ja nimed on mu eest niimoodi mööda jooksnud, et pole neid enamasti isegi märganud. Ja kas peaksingi?

Unustamatud rekordimehed Seevastu 1970. ja 1980. aastate suuri tegijaid tean ja mäletan siiamaani. Mitte ainult soomlaste Lasse Vireni ja Miruts Yi erit Etioopiast, vaid ka palju vähem

KOLUMN

Moskva olümpiamängud 1980, Sebastian Coe (254) alistab 1500 m finaalis oma suure rivaali teve vetti (vasakult teine).

tituleeritud tegijaid, nagu inglased Brendan Foster ja David Moorcroft või ameeriklane Steve Prefontaine.

Meenuvad isegi legendaarsed naisjooksjad, nagu norralanna Grete Waitz, Zola Budd LAVist ja Mary Decker USAst. Rääkimata minu kolmest 1980. aastate suurest lemmikust, brittidest Sebastian Coe’st, Steve Ovettist ja Steve Cramist.

(Ohh, kõvasid britte oli tollal teisigi, nagu Peter Elliott ja Tom McKean.)

Kummaline on see, et Coe, Ovett ja Cram on mällu sööbinud eredamalt kui ükski nüüdne tugev jooksja vaatamata tõsiasjale, et nende võistlusi tollal, nõukogude ajal, telerist peaaegu ei näinudki. Erandiks olid Moskva olümpiamängud, kus televisioon Coe’ ja Ovetti harukordset kahte duelli üle kandis. Nende muudest suurtest kordaminekutest sai lugeda päev-kaks hiljem Spordilehe välisuudiste rubriigist. Ja ikkagi suutsid nad endale kaasa elama panna. Tänu millele?

Muidugi tulemustega. Coe püstitas tervelt üheksa maailmarekordit, lisaks kolm maailma sisetippmarki, Ovett kuus ja Cram kolm maailmarekordit (ta tegi seda 19 päevaga!). Norralasest olümpiavõitjal ja maailmameistril Jakob Ingebrigtsenil on vastu panna üksnes Euroopa siserekord 1500 meetris.

Tõsi, Ingebrigtsenil on see-eest

MMilt USAs Eugene’is ei vaadanud ühtki teleülekannet (aeg oli selleks ka ebasobiv, öine) ning EMilt Münchenis vaatasin vaid 5000 meetri jooksu ning sedagi tänu asjaolule, et kohe järgnes kümnevõistluse viimane ala, 1500 meetri jooks, kus oli oodata Eestile medalit.

Nüüdisajal on suurvõistlusi sedavõrd palju ja tihedalt, et olen kaotanud igasuguse huvi kaasa elada, kes ja kus võidab. Ma ei püüa vähendada kellegi võidu väärtust, aga kõrvalseisjaile ja televaatajaile tähendavad need võidud lõppeks vaid üht hetke, mis on enamasti unustatud juba järgmise päeva hommikuks. Täna võidab üks, homme teine, ülehomme kolmas. Lootusetu on neis tulemuste ja teleülekannete virvarris millessegi emotsionaalselt süüvida.

Aga ikkagi ei mahu Ingebrigtsen minu silmis Coe ega Ovetti kõrvale. Sest temas puudub minu silmis see, mida tihti nimetatakse X-faktoriks. kollektsioonis neli EM-võistluste kuldmedalit ehk sama palju, kui Coe’l, Ovettil ja Cramil kolme peale kokku.

Enamgi veel: Briti suurel kolmikul ei läinud suurvõistlustel sageli kõige edukamalt – näiteks Coe ei tulnudki oma trumpalal 800 meetri jooksus kordagi olümpiavõitjaks. Küll tegid kolm britti finaalides taktikalisi vigu, polnud võistlusvorm kõige teravam või segasid haigused ja vigastused.

Aga just need kaotused tegidki asja inimlikult dramaatilisemaks ja sedasi hingeminevamaks. Näiteks kui idasakslane Olaf Beyer alistas 1978. aasta EMil 800 meetris lõpumeetritel nii Ovetti kui Coe, oli Ovett finišis imestanud: „Kust see mees järsku välja ilmus?“ Neli aastat hiljem Ateenas kaotas Coe EMi finaalis üllatuslikult läänesakslasele Hans-Peter Fernerile, kellele see jäigi karjääri ainsaks sähvatuseks rahvusvahelisel areenil.

Võistluste üleküllus Tõele näkku vaadates tuleb möönda, et eks etendasid lähimöödaniku jooksukuulsuste mällu talletamises oma rolli ka mitmed subjektiivsed tegurid.

Kahtlemata see, et poisi ja noorukina huvitudki spordist rohkem kui aruka mehena. Tunnistan – ja ei pea seda häbenemisväärseks –, et viimatiselt

Kui 1980. aastatel oli Coe jooksule telerist kaasaelamise võimalus nädala sündmus, siis nüüd on Ingebrigtseni järjekordse võidu ekraanil nägemine rutiin. Kadunud on igasugune eksklusiivsuse maik. Ingebrigtseni tulemused teeb eriliseks, teistest eristuvaks peamiselt see, et kahel EMil, nii tänavu Münchenis kui neli aastat tagasi Berliinis, suutis ta võita nii 1500 kui 5000 meetri jooksu. Teisisõnu: saad end meeldejäävaks teha üksnes erakordsete saavutustega.

Aga ikkagi ei mahu Ingebrigtsen minu silmis Coe ega Ovetti kõrvale.

Sest temas puudub minu silmis see, mida tihti nimetatakse X-faktoriks. Olgu see teisisõnu klass või stiil. Vaadake veebis Coe ja Ovetti jookse – milline kerge, lennukas samm, milline sujuvalt terav kiirendus! Jälgige Coe lõuast kergelt tõstetud pead versus Ingebrigtseni ettepoole kaldu kehahoiak – üks jooksis nagu aristokraat, teine jookseb nagu tööhobune. See vaatepilt paneb ühte imetlema, teise kohta aga lihtsalt nentima: no väga tubli.

Vähetuntud nimed Omaaegsete jooksuässadega kaasnes tavaliselt suur lugu. Nagu Coe ja Ovetti kümnendi pikkune rivaliteet, kus nad jooksurajal teineteiselt vaid haruharva

SEPTEMBER 2022 127

KOLUMN

Tšehh Emil Zatopeki jooksustiil oli koledaim, mida maailma suurstaadionidel nähtud.

Näol alati grimass, nagu hakkaks ta kohe surema, tuli ta ometi neljakordseks olümpiavõitjaks ja kolmekordseks E VE NT E Q U I P M E N T REuroopa ENTAL SOLUTIONS meistriks.

mees mehe vastu mõõtu võtsid. Ajas veel kaugemale tagasi minnes: kahel olümpial, Münchenis ja Montrealis nii 5000 kui 10 000 meetri jooksu võitnud Lasse Vireni lugu (Jakob Ingebrigtsen, sul on veel kõvasti arenguruumi!); Ameerika noore jooksutalendi Jim Ryuni lugu; 17 maailmarekordit püstitanud austraallase Ron Clarke’i lugu; Uus-Meremaa treeneri Arthur Lydiardi jooksukoolkonna lugu; tšehhi „auruveduri“, Helsingi olümpial nii 5000, 10 000 meetri kui maratonijooksus kuldmedali võitnud Emil Zatopeki lugu (tee järele, Jakob Ingebrigtsen!). On, mis jättis võimsa mulje, millest rääkida ja mida mäletada!

Viimasest kahest-kolmest kümnendist, tehke või tina, selliseid suuri lugusid ei meenu. David Rudisha võitis küll kahel olümpial järjest 800 meetri jooksu, Londonis lausa maailmarekordiga 1.40,91, aga see on ka enam-vähem kõik, mida tema kohta tean. Viimase nelja olümpia 800 meetri medalimeestest suudan nimetada vaid Tokyos kolmandaks tulnud poolakat Patryk Dobekit – ja üksnes sellepärast, et varem oli ta 400 meetri tõkkejooksus Rasmus Mägi konkurent.

Vaatasin järele, et 1500 meetri olümpiamedaliste tunnen sama hõredalt (Rios võitnud ameeriklane Matthew Centrowitz on meeles vaid seepärast,

128

JOOKSJA.EE

et ta oli üliaeglase, 3.50ga lõppenud finaali üllataja). 5000 ja 10 000 meetris tuleb meelde kokku neli kulda võitnud Somaaliast pärit Suurbritannia esindaja Mo Farah, teised on Keenia, Etioopia ja Uganda mehed, kellest enamiku nime, nagu statistikat sirvides veendun, pole mälu pidanud tarvilikuks salvestada.

Ja ma pigem ei hakka üldse sirvimagi EM- ja MM-võistluste protokolle, sest sealt vaataks küllap vastu veelgi tundmatum pilt.

Midagi pole parata, aga aus ülestunnistus kõlab, et Aafrika jooksjate rotatsioon sealselt jooksjate tootmisliinilt on vähemasti mulle liiga kiire.

Kasutud teadmised Naiste jooksualade olümpiaprotokolle ma pigem ei avakski. Mis ei tähenda, et ma naisjooksjaid üldse ei teaks. Möödanikust on venelanna Tatjana Kazankina ja briti Kelly Holmesi saavutused meeles küll. Ent viimasest ajast oskan

Viimasest kahestkolmest kümnendist, tehke või tina, selliseid suuri lugusid ei meenu.

paraku nimetada vaid LAVi esindajat Caster Semenyat – seoses nende skandaalidega, mida tema tõeline sugu on tekitanud. Kes ihkab näha minu enamvähem surmkindlat nulliringi, võib küsida mult naiste viimatiste MMide ja EMide jooksualade medalivõitjaid.

Tegelikult, laias plaanis ja pikas perspektiivis, polegi sel tähtsust, keda sa nüüdsetest või hiljutistest suurjooksjatest tead, kelle saavutusi tunned ja kelle kohta oskad rääkida loo või kaks. Need, mööngem, pole teadmised, millega oleks elus midagi pihta hakata.

Ja nende teadmiste mitteomamine ei tee ka kedagi kehvemaks. Oskus nimetada Sydney olümpia keskmaa-alade medalimehi, Daegu MMi või Zürichi EMi pikamaajooksude võitjaid pole küll asi, mille järgi teisi hinnata.

Ausalt, mis tähtsus sel meie jaoks on, kas võitis Mariano Garcia või Mario Garcia, Jake Wightman või Jake Heyward, Yemaneberhan Crippa või Zerei Kbrom Mezngi? Need kuus on, muide, kõik Müncheni EMi jooksualade medalimehed. Eks kahe aasta pärast Roomas tule medalile mõned teised. Vahet pole.

Coe ja Ovett, Clarke ja Ryun, Viren ja Zatopek – selliste meeste nimed jäävad suurte tähtedega jooksuajalukku.

Neid peab iga tõeline jooksuhuviline teadma.

NS

ÜRITUSINVENTARI RENT & MÜÜK ESINEMISLAVAD, TRIBÜÜNID, PEOTELGID ja MÖÖBEL

Saada logo .pdf form

Must taust – kiri kuldn

Valge taust – kiri kuld

Oleks vaja, et logo nä

Võib pakkuda lahend

www.ewentum.co m

ewentum

ewentum_estonia

dla Vaher

Rober Kask, Sadu-Triste Juurikas, Pixabay, erakogu

järgmises ajakirjas

FOTOD:

Jooksja 2022. aasta viies number ilmub novembri alguses. Nagu ikka, võtame kokku erinevaid üritusi, toome teieni persoonilugusid ja räägime ka teadlikust treeningust ja toitumisest. Muuhulgas leiavad kajastamist järgmised teemad: Persoon: Apteeker Melchior ehk Märten Metsaviir.

Kui sportlik ta on? Üritus: Tallinna Maratoni suur kokkuvõte ja galerii Teadmine: Harrastusjooksja Maris Heinaru magistritöö jooksmisest Triatlon: Joona Saluveeri kogemus Alaska IRONMAN-il Eesti Sõudeliidu tegemistest: intervjuu Mihkel Mardnaga Toitumine: Miks on vaja Oomega-3 rasvhappeid?

Treening: Endla Vaheri soojendusharjutused jooksjatele Salamaa Tõukerattakross 2021

130

JOOKSJA.EE