Jooksja juuni 2022 (nr 79)

JOOK S • R ATA S • T RI AT LON • K ER GEJ Õ U S T IK • UJUM IN E • SEIK LU S S P O R T

140 lk

JUUNI 2022 (3) 79 HIND 4.90

Spordifotograaf ALDIS TOOME seiklused

Rattalegend AAVO PIKKUUS Kus toimub MM? OREGONI ÜLIKOOLI STAADIONIL

MAILI JA VAHUR KAHU

– üheskoos väljakutseid jahtimas

(3) 79 / JUUNI / 2022

3

RIVO VESIKU

Eesti lähiümbruse maratoni

ROGAIN PUUST JA PUNASEKS

meditatsioon on sport Treener LIILIAN JAANISTE sisetunde kuulamisest

Kertu Jukkum SÄRAV INNUSTAJA FÄNNAB ÜLEMISTE ÖÖJOOKSU!

10. RAPLA SELVERI SUURJOOKS / Andres Lekko ERINEVATEST RATASTEST / Ratturite TOITUMISE UURING / RAIT RATASEPP numbrites / Spordipaar SIGRID TUISK JA PRIIT AILT / EAKATE massaaž / KALTSIUMIRIKKAD road / ENDLA VAHERI harjutused kätele

Kui sa jooksed, siis oled jooksja.

TALLINN-ÜLEMISTE

T S U G U A .

13 2022

M INA MINA J OOK SEN JOOKSEN KS

ööjooks.ee

JUHTKIRI

(3) 79 JUUNI 2022 Jooksja postiaadress: Sõjakooli 10, Tallinn 11316 TOIMETUS Peatoimetaja kt DONATAS NARMONT

Kuuma suve ootuses

H

Toimetaja KAAREL LILLEOJA ajakiri@jooksja.ee Kujundaja RUTH LAASI ruth@jooksja.ee Levi ja tellimise info EVA-MARIA VAHER eva@jooksja.ee Trükk AS Printall REKLAAM donatas@jooksja.ee 504 5203 TELLIMINE tellimine.ee, 617 7717 tellimine@expresspost.ee DIGITELLIMUSED spordime.ee TELLIMISHINNAD aasta (6 numbrit) 24 eurot

C

N SWA ECO LA

BEL

ead spordi-, liikumis-, jooksu- ja tervislike eluviiside harrastajad!

Jooksja ajakirja tehes on ka meil tulnud mitmeid kordi mõelda, kellele ja mis hetkel oma artiklite fookus suunata ja selge on see, et absoluutselt täiuslikku lahendust siin pole. Vaadates praegu ühte meie ühiskonnas olevat trendi, mis liigub selles suunas, et meditsiinist on saanud üks kõige kiiremini kasvav majandusharu, peab tõsiselt mõtlema, kas see on läbinisti hea uudis või paneb pigem muretsema. Uusi erakliinikuid tuleb järjest juurde, riiklikus süsteemis on endiselt pikad järjekorrad, apteekidel läheb hästi ja mõnda ka lihtsamat preparaati ehk vitamiini või valuvaigistit ostes märkad, et hind vaikselt muudkui kerkib. Turuühiskonnas on pakkumine ja nõudlus, järelikult nõudlust meditsiini- ja ravimitööstuses on piisavalt ja turg reguleerib hästi seal valitsevat olukorda.

Tegevtoimetaja EVA-MARIA VAHER eva@jooksja.ee

NOR DI

Ka jooksmises kehtib põhimõte “Ära hõiska enne õhtut”.

Harku järve jooksu lõpuspurdi eel olin optimistlik, aga lõpuks tuli ikka Narmont juuniorile alla jääda (nr. 494, Hugo Narmont).

Trükitoode 4041 0820

Rahvaspordiürituste korraldajad, olles ka ise üks nendest, teavad ju väga hästi, et vägisi inimest sportima tuua ei saa, olgu selleks stiimuliks siis atraktiivne võistluskoht, kena osalusmedal, kohapealne meelelahutus vm. Soov sporti teha, liikuda ja joosta peab ikka tulema inimese enda seest, sellele saavad ürituste korraldajad ainult kaasa aidata ja luua võimalused neile, kes tahavad lisaks tavalisele treeningule saada rohkem emotsioone, kontrollida ja võrrelda oma hetkevormi, teha midagi sõprade või heade tuttavatega koos. Kuhu me rahvaspordiürituste korraldamisega liikumas oleme, saab nüüd peale paari koroona-aastat ilmselt väga suures osas nii selle kui tuleva aastaga selgeks.

Aga praegu elagem hetkes ja nautigem saabuvat suve, koos kõigega, mis see kaasa toob ka spordi poole pealt.

Mõnusat kulgemist, hoidke ja parandage oma vormi igal tasemel, nautige elu!

Donatas Narmont Jooksja väljaandja

Esikaanel: Kertu Jukkum Foto: Robert Kask

jooksja.ee

SISUKORD

8 10 22

Lühiuudised Esikaanelugu: Kertu Jukkum Persoon: spordifotograaf Aldis Toome

JOOKSMINE 30 34 36 38 40 44

Võistluseelne ettevalmistus Etioopia tempojooksja Keenias On maastikujooksu jalanõud Rapla Selveri Suurjooksu fotogalerii Muljeid kolmest Eesti lähiümbruse maratonist Brother Colm O’Connell Keenia jooksjate saladustest

JALGRATAS 50 54 56

Rattalegend Aavo Pikkuus Andres Lekko ratastest ja võistlustest Ratturite toitumise uuring - Ly Pajur

TRIATLON 64 70 72 74 76

Ujumise- ja triatlonitreener Liilian Jaaniste Kääriku Spordikeskus Ratasepa numbrid Sportlik paar Sigrid Tuisk ja Priit Ailt Avaveeujumise ABC

86

112 54

KERGEJÕUSTIK 80 82 86

Eestlased suvistel tiitlivõistlustel Oregoni ülikooli staadion Karl Erik Nazarov

40 36

SEIKLUS & MATK 90 94 98 102

Mis on rogain?

Veematkamise erinevad võimalused Julbo prillid Matkaspordist Maili ja Vahur Kahu - üheskoos väljakutseid jahtimas

TERVIS 108 110 112 114 116 118

a a massaaž a Ultrajooksjad kui tänapäeva stoikud Endla Vaheri harjutused kätele Ennetaja aitab õnnetusi ennetada Dr Mihkel Mardna põlvevigastustest Kaltsiumirikkad road

56

VARIA 124 Inspireerija: rannavõrkpallitreener Rivo Vesik 130 Priit Pullerits spordiürituste osalejate kadumisest 134 Lugeja küsib, laskesuusataja Johanna Talihärm vastab

6

JOOKSJA.EE

124

94

ööjooks.ee

KÄSMU-VÕSU

16. JUULI 2022

17. JUULI 20 22

uudised FOTOD:

Villi Hunt, Indrek Mänd, Kristjan Pärnamäe, Jooksja arhiiv

47,82 Joosep Tammemäe ja Külli Sizask

sekundit jooksis Rasmus Mägi 14. juunil Turus Paavo Nurmi mängudel uueks Eesti rekordiks 400 m tõkkejooksus.

kaitsesid Icebug Kõva Mehe Jooksul eelmise aasta võite

T

allinna lähedal Saue vallas Saunapunktis Stamina Spordiklubi ja Saunapunkti poolt korraldatav Icebug Kõva Mehe Jooks toimus pühapäeval, 12. juunil juba 15. korda. Seega tähistati väikest juubelit. 10 km pikkuseks veninud rajal olid mitmed vanad ja juba tuttavad takistused, aga osalejatele tuli ette ka mõningaid uusi.

Kolmandat aastat järjest ja üldse juba kuuendat korda tuli kindlaks võitjaks Joosep Tammemäe, kes läbis raske takistustega raja ajaga 54.00,9. Teisena lõpetanud Martin Vilismäe kaotas võitjale minut ja 48 sekundit. Kolmandana pääses poodiumile Carry Saluste, kes lõpetas ajaga 57.41,8.

Naistest võitis Kõva Mehe Jooksu teist aastat järjest Külli Sizask ajaga 01.04.35,4, mis andis üldarvestuses väga kõrge 10. koha. Teisena lõpetas Eesti laskesuusakoondise liige Johanna

8

JOOKSJA.EE

Talihärm ja kolmandana jõudis finišisse Icebug Kõva Mehe Jooksude iga-aastane külaline Siiri Mere.

Kokku lõpetas rohkelt emotsioone pakkunud 15. Icebug Kõva Mehe Jooksu 240 kõva meest ja naist.

Päev varem teist korda toimud Icebug Kõva Tiimi Jooksul osales 39 kolmeliikmelist tiimi, mille kõik liikmed startisid ja ka lõpetasid koos umbes 2,8 km pikkuse takistusterohke raja.

Tiimid startisid eraldistardist 30-sekundilise intervalliga. Kõik tiimiliikmed said ka individuaalse ajavõtukiibi ja seega said ka oma distantsi läbimise aja kirja. Tiimi lõpptulemus läks lukku aga tiimi kõige aeglasema liikme järgi ehk võistkond oli täpselt nii tugev, kui kiire oli tiimi nõrgim liige.

Sel korral läbis raja kõige kiiremini ja osutus väledaimaks tiimiks KOIDU SUUSAKLUBI SÕBER, mille kolme liikme koondaeg oli 01.10.05.

EESTI MEESTE MARATONITIIMI KOLMIK VÕIDUTSES NARVA ENERGIAJOOKSUL

A

ugustis Müncheni EM-il võistkondliku maratoni medalit püüdma sõitev kolmik Tiidrek Nurme, Kaur Kivistik ja Roman Fosti võidutsesid 11. juunil toimunud Narva Energiajooksul. Ühtlasi selgitati välja Eesti meistrid poolmaratonis.

Meeste ajad olid vastavalt 1:05:48, 1:06:23 ja 1:06:37. Naiste esikolmik jagunes: Kaisa Kukk (1:19:30), Pille Hinn (1:20:49) ja Kadiliis Kuiv (1:22:46). Kokku sai tulemuse kirja 511 poolmaratoonarit ja 644 5 km läbijat.

Roman Fosti ja Kaisa Kukk

võitsid 51. jooksu ümber Harku järve

M

aru Järvejooksude sarja esimesel etapil tõotas meeste võistlus tulla väga põnev ja nii ka läks. Poolel maal eraldusid teistest Roman Fosti, Leonid Latsepov ja Karel Hussar. Harku randa jõudes oli selge, et võitja selgitavad Fosti ja Latsepov. Rannaliival näitas maratonimees Roman Fosti, et tal on veel säilinud lõpukiirus ning nii alistas ta eelmise aasta Harku järve jooksu ja

TÄISPIKAL TRIATLONIDISTANTSIL TEHTI AJALUGU. MEESTE ARVESTUSES ALISTATI 7 TUNNI JA NAISTE ARVESTUSES 8 TUNNI PIIR

ka kogu sarja võitja Latsepovi finišis vaid 1,1 sekundiga. Ajad vastavalt 19.12,4 ja 19.13,5. Kolmandana lõpetas ajaga 19.24 Karel Hussar. Esikuue hulka ehk autasustamisele jooksid end veel Kenny Kivikas (19.38), Jaanus Kallaste (20.09) ning Karl Mäe (20.20).

Naiste võit tuli natuke kindlamalt, kui Kaisa Kukk lõpetas ajaga 22.56 ja teisena lõpetanud Pille Hinn kaotas talle 11 sekundiga. Kolmandana ületas finišijoone ajaga 23.28 Helen Bell.

Esimesena jäi poodiumilt välja laskesuusataja Tuuli Tomingas, kes lõpetas ajaga 24.25. Autasustamisele jooksid end veel viies Maris Heinaru (24.53) ja kuues Kertu Kula (25.07).

Päikeseline kevadilm tõi Harku järvele tiiru peale tegema 507 osavõtjat, keda kõiki ootas finišis põhjatu Harku järvega medal.

Jooksupäeva Harku rannas avasid Tere Lastejooksud, kus jooksurõõmu nautisid 230 väikest jooksusõpra.

R

ekordi purustamiseks korraldati võistlus spetsiaalsel rajal Saksamaal Senftenbergis ja võistlusel osales kaks meest: Kristian Blummenfelt Norrast ja Joe Skipper Suurbritanniast ning kaks naist: Kat Matthews Suurbritanniast ja Nicola Spirig Saksamaalt. Nelja osaleja lõpuajad täitsid kõik püstitatud eesmärgi:

Kristian Blummenfelt

Kristian Blummenfelt 6:44:25 Joe Skipper 6:47:36 Kat Matthews 7:31:54 Nicola Spirig 7:34:19

JUUNI 2022

9

Kertu Jukkum: tervis on minu suurim võit!

10

JOOKSJA.EE

KAANELUGU

Kohtume Kertu Jukkumiga T1 keskuses, et ta saaks minna kohe pärast intervjuud kodumaise seriaali esitlusele. Kertu jõuab hetk enne mind ja tervitab mind kohtumispaigas avalal ja säraval naeratusel.

TEKST: Karmen Kaukver FOTOD: Robert Kask, erakogu

K

ertu, palju õnne, oled värske Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste magister ajakirjanduse ja kommunikatsiooni erialal!

Mis mõtted ja tunded sind valdavad kaks aastat kestnud n-ö koolimaratoni finišis?

Mind valdavad rõõmsad tunded, sest omamoodi koolimaraton on läbi. Usun, et sport on õpetanud sihikindlust. Et kusagilt tuleb startida, pingutada, ilmselt läheb vahepeal ka väga raskeks, aga siis tuleb finiš ja see õnnejoovastus, mida finišijoone ületamine endaga kaasa toob, korvab kogu teekonna raskuse. Pealegi raskused õpetavad.

Hilisemas eas õppima minek on hoopis teistmoodi protsess. Alustuseks tuleb õppida õppimist ja see on huvitav, omamoodi enesearengu etapp.

Kaks aastat tagasi, kui otsustasin ülikooli minna, oli mul visioon, et see peab sel korral olema Tartu Ülikool.

Kujutasin end ette jalutamas Toomemäel ja osalemas tudengipidudel. Need kaks aastat läksid aga hoopis teisiti.

Suurem osa ajast oli distantsõpe, mis aga andis jällegi omamoodi võimaluse õppimise ajal teha reisisaateid teisest maailma otsast ja kuulata loenguid palverännates.

Nagu meie president Alar Karis ütleb, eestlane vajab haridust. Haridusse investeering on alati hea investeering. Võib-olla on see vahel raske,

Rabad on Kertu lemmikpaigad, eriti varahommikustel tundidel, mil ta vaikust käib kuulamas.

aga kahtlusteta arendav teekond ning sarnane õnnejoovastus, mis ootab inimesi maratonifinišis, ootab ka ülikooli lõpetamisel.

Suutsid muude toimetuste vahelt läbida magistriõppe nominaalajaga. Kas ja kuidas tervisespordi harrastamine sind õpingutes aitas?

Ma arvan, et kui ma ei liiguks, ei olekski ma olnud võimeline õppima, sest õppisin ju väga keerulisel ajal, mil

Sarnane õnnejoovastus, mis ootab inimesi maratonifinišis, ootab ka ülikooli lõpetamisel.

maailm liikus kriisist kriisi. Kasutan liikumist täiesti teadlikult oma teraapiana. Jooksen, matkan või ka talisuplen, et anda oma vaimule võimalus hetkeks välja lülitada, head tuju juurde tuua.

Siin ma küll kasutan oma hea kolleegi Katrin Mägi sõnu (kolleeg Tartu Ülikooli liikumislaboris, K. K.). Küsisin temalt, mis toimub ajus, kui liigume. Ta vastas nii [loeb ette]: „Liikumisel on ajutööle kohene ja pikaajaline mõju: koheselt paraneb aju verevarustus ja seega saab aju rohkem hapnikku, suureneb aju neuroelektriline aktiivsus ehk närvirakkudevahelised ühendused toimivad tõhusamalt, ja see aitabki kaasa sellele, et tunneme end koheselt erksamana ning tähelepanu- ja keskendusvõime paranevad.

Tunneme end ka rõõmsamana ja õnnelikumana, sest vabanevad endorfiinid.

Regulaarsel liikumisel on pikaajaline

JUUNI 2022

11

KAANELUGU

eest. Nemad alati ise ei saa või ka ei oska teha tervislikke valikuid. Liikumisharjumus kujuneb välja lapseeas.

Tegelikult olen ma ise ju väga hea näide, alustasin tervisespordiga alles 12 aastat tagasi, aga liikumisharjumust ei ole nende aastatega tekkinud. Pean ennast sundima trenni minema. Panen end maratonile kirja, et oleksin pidevalt motiveeritud trenni minema.

Kui istume tubases keskkonnas arvutis, siis mitte ainult füüsiline vorm ei kannata ja ei taandarene, vaid ka vaimne võimekus. Istuva inimese aju ei suuda teha sellisel tasemel tööd, mida ta teeks siis, kui harrastada igapäevaselt aktiivselt kehale ja vaimule vajalikku liikumist. Nagu öeldakse, terves kehas on terve vaim.

Psühhiaater Jüri Ennet on öelnud, et kehaline aktiivsus parandab muu hulgas ka vaimset tervist. Kuidas oled sa ise täheldanud spordi mõju vaimsele heaolule?

Kertu on pool maakera läbi rännanud, kuid Eestimaa loodus lummab teda endiselt ja alati. mõju seeläbi, et tekib rohkem uusi närvirakke ja nendevahelisi ühendusi, eriti hipokampuse piirkonnas, mis on seotud õppimise ja mäluga. Veresoonte võrgustik muutub tihedamaks, mis tagab püsivalt parema hapniku- ja ainevahetuse ajus. Liikumine aitab tasakaalustada ka ajukeemiat ja ennetada või leevendada meeleoluhäireid. Kui inimene ei liigu, siis jäävad ära kõik need positiivsed mõjud ja aju vananeb kiiremini.“ Täpselt seda tunnen ka mina. Joostes on mul rohkem energiat, olen erksam, rõõmsam ja võimeline õppima.

Töötad Tartu Ülikooli liikumislaboris meediasuhete alal. Mida täpsemalt töö liikumislaboris endast kujutab?

Töö liikumislaboris on missioonitundega: peale selle, et ma ise soovin ja tahan liikuda ning pean seda väga oluliseks, olen mures ka selle pärast, milline

12

JOOKSJA.EE

Need 12 aastat tervisesporti on selgelt aidanud mind hoida vaimselt tervena.

Minu mentor, kes on muuhulgas ka psühhiaater, on öelnud, et mul on väga tugev vaimne tervis ja ma usun, et see ei ole mulle kaasa antud, vaid on arenenud tugevaks tänu liikumisele, sellega seonduvatele põhimõtetele

Sul võib olla haridus, palju maratonimedaleid, maju ja autosid, aga kui sul tervist ei ole, siis ei ole sul mitte midagi. on meie tulevane põlvkond, kui ainult 24 protsenti lastest liigub nii palju, kui nad tegelikult vajavad. See teeb kurvaks. Ka täiskasvanud tegelikult ei liigu piisavalt ja varem või hiljem toob vähene liikumine kaasa tervisemuresid, nii vaimse tervise probleeme kui ka ülekaaluga kaasnevaid haigusi.

Ma tean, mis tunne on olla nõrk ja pidevalt haige, seega, kui ma saan veidigi maailma paremaks paigaks muuta, kedagi innustada, siis ma teen seda.

Liikumine toob tervise ja tervis on kõige suurem väärtus siin elus. Sul võib olla haridus, palju maratonimedaleid, maju ja autosid, aga kui sul tervist ei ole, siis ei ole sul mitte midagi.

Tervis on suuresti me enda kätes ja täiskasvanuna me vastutame laste

ja tervislikule elustiilile. Nii mõnegi spetsialisti arvamus on, et kõigepealt tulebki oma elustiil üle vaadata, et vaimset tervist parandada.

Ei ole vist mitte ühtegi päeva, mida ei ole võimalik näiteks jooksutrenniga paremaks muuta. Vahel kui tunnen, et kõike on liiga palju ja käib kuidagi üle pea või päev ei ole olnud kõige parem, lähen teen kasvõi 30–40 minutit jooksu. Sellel on kohene mõju tujule ja asjad tunduvad hoopis lihtsamad. Ka keerulisel tööpäeval teen jooksutiiru hommikul ära ja alles siis tegelen teemadega, mis võib-olla tekitavad keerulisemaid tundeid. Loomulikult vaimse tervise probleemide ennetamisel on nüansse rohkem: uni, toitumine jne.

Aga ka liikumisel on väga tähtis roll.

KAANELUGU

ALAR SIKK, MATKAJUHT JA ALPINIST

Alari juhtimisel käib matkaklubi koos alates 2012. aastast, mil esimene RMK matkatee seiklejaid liitis.

Oled kiire elutempoga naine, üldse mitte rutiinse päevakavaga. Reisid palju. Kuidas leiad aja veel sportimiseks?

Reisil sportimine on lihtsalt planeeritav. Esiteks ma väga armastan maratoniturismi, minna erinevatesse paikadesse maailmas ja joosta maratoni.

Mida ekstreemsem koht, seda põnevam maraton. Aga üldiselt, kus iganes ma olen, jooksutossud on alati kaasas ja väikese tiiru saab kindlasti teha ka varahommikusel ajal. See annab palju huvitavama vaate sellele paigale: minna varahommikul, kui linn alles ärkab, esimesed inimesed hakkavad alles liikuma ja sina jooksed.

Alati leiab aja, kui inimene tahab.

See on tegelikult võib-olla ainult 45

14

JOOKSJA.EE

minutit. Ma vaatan, vahel ka iseenda puhul, kui palju aega raiskame sotsiaalmeedia peale või näiteks tehes midagi muud mitteolulist. Sportimiseks leiab aja igaüks, kes tahab.

Sinu eeskuju, innustuse ja asjatundlike nõuannete järgi on jooksmisega alustanud mitmed täiskasvanud, kes oma viimase kilomeetri jooksid lapsepõlves. Kuidas sa neid innustad?

Esiteks usun, et igaüks suudab, ja arvan, et siin on küll hea näide minu sõbranna Edith, kes tervislikel põhjustel ei olnud kunagi elus jooksnud. Ühel päeval ta tuli minu juurde ja ütles, et tahaks väga joosta, aga ei oska. Ta arvas, et suudab

Matkakaaslasena on Kertu väga hea tuju ülevalhoidja ja osavõtlik. Üldiselt on Kertu nagu kummist. See tähendab, et kui tema puhul arvata, et on midagi, millega tema hakkama ei saa või kardab, siis ta hakkab avaldama kohe vastusurvet ja selle poole püüdlema, et näidata vastupidist.

Ma mäletan, et Kertu hirmsasti kartis külma. Mäletan, kui käisime Gruusias Kažbeki tipus, panin ta telgis enda ja giidi vahele magama, kus ta ikkagi värises külmast terve öö. Pärast seda käis ta 70 päeva jutti talisuplemas ja nüüd enam külma ei karda. Haanja ultrajooksul mõtlesin, et aitan tal viimase tiiru ära joosta, aga lõpuks tegelikult ei saanudki aru, kes keda vedas.

Väga visa tüüp on! Aga teisalt on ta jällegi võimeline ära eksima tähistatud matkarajal kolme puu vahel.

Selle järgi teame paarilisega paremini tähistada matkaradasid, et ka Kertu-sugused rajal püsiks ega ära ei eksiks. Omavahel nimetame neid „Kertukateks“.

Muidugi see, et ta nüüd ka õpingud edukalt lõpetas, vot see on minu meelest tubli! Soovin, et ta jätkaks samas vaimus ja teeks asju mitte vastu tahtmist, vaid ikka seda, mis tõesti meeldib.

joosta 100–200 meetrit vaid, ega olnud nõus jooksma muul ajal kui varahommikul, et inimesed ei näeks. Ma õpetasin talle: alustada tuleb rahulikult ja tempo ei ole üldse tähtis. Jooksime esimese trenniga peaaegu 1,5 kilomeetrit! Ta sai esimesest korrast väga palju innustust ja käis kuu aega järjest jooksmas. Ühel päeval jooksis Edith juba neli kilomeetrit, mida ei suutnud uskuda ei ta ise, sõbrad ega lähedased. Tema arst oli nende edusammude üle rõõmus.

Tegin Edithile ettepaneku, et läheks õige Rakvere ööjooksule ja prooviks joosta kümme kilomeetrit. Pakkusin, et ta võib joosta viis kilomeetrit ja ülejäänud viis kõndida, sest tempo pole tähtis ja ei mõõdeta, kui palju keegi jookseb või kõnnib. Võistlus käib

KAANELUGU

Kertu Jukkum kiidab Ülemiste ööjooksu maailmatasemel korraldust ja kutsub sinna kõiki jooksusõpru.

JUUNI 2022

15

KAANELUGU

PRIIT AILT, FÜSIOTERAPEUT, TRIPASSION TRIATLONIKUBI TREENER

T

Pole midagi ilusamat, kui päikesetõus talvises rabas. üksnes iseendaga. Ta tuligi. Rakveres, nii üllatav kui see ka polnud, ta jooksis kõik need kümme kilomeetrit.

See on tõesti selline edulugu, mida mul on endalgi raske uskuda: inimene, kes mitte kunagi ei olnud jooksnud, saavutas kuu ajaga sellise vormi. Võibolla me kõik oleksime tegelikult palju võimekamad õppimises ja arenemises, nii füüsiliselt kui vaimselt, kui me vaid julgeks ja võtaks selle teekonna ette.

Paneks end jooksule kirja ja läheks trenni juba täna.

Kasvasid sportlikus peres, aga sinu spordisäde tüdrukueas lõkkele ei löönud.

Täna oled aga üks säravamaid ja aktiivsemaid naisi tervisespordiradadel. Kuidas leiad motivatsiooni tervisespordiga jätkata?

Olin lapsena kogu aeg haige ja mul oli palju tervisehädasid. Mind on sellel

teekonnal aidanud ja innustanud kõige rohkem soov olla terve. Haigena elatud elu on ebakvaliteetne. See on piisav põhjus, et liikuda. Vahet ei ole, milline liikumine see siis on, kas jooksmine, ujumine või kiirkõnd, aga liikumine toob tervise, seda võin ma küll öelda oma kogemuse baasil. Tihti küsitakse, et kuidas ma nii palju jõuan ja mida ma tarbin selleks. Sporti tarbingi! Selleks, et rohkem jõuda.

Mis veel aitab sul lisaks füüsilisele aktiivsusele head vormi hoida?

Kõige alus on tegelikult uni. Ma pean magama 7–8 tundi. Sellele saan ma ehitada n-ö järgmise kihi, minna trenni ja tööle. Baasvajadused peavad olema rahuldatud selleks, et saaks oma elukvaliteeti parandada läbi erinevate tegevuste. Olen kindel, et jooksen 88-aastaselt ka veel maratone!

Toit ei ole vähem oluline. Püüan

Tihti küsitakse, et kuidas ma nii palju jõuan ja mida ma tarbin selleks. Sporti tarbingi!

Selleks, et rohkem jõuda.

16

JOOKSJA.EE

reenitavana on Kertu lihtne, kohusetundlik ja usaldav, kõik mida ütlen, seda on ta nõus tegema. Oleme kutsunud heategevuslikesse triatloniprojektidesse just selliseid inimesi, kelle puhul oleks näha, et kui tema läbi teeb, siis suudab igaüks. Kertu oli 12 aastat tagasi üks neist, kes oli spordimaastikul täiesti roheline. Polnud kerge uskuda, et ta võiks jäädagi spordi juurde. Aga jäi. Praegu olen veendunud, eriti just tema vaimset tugevust arvestades, et ta teeb ära ka täispika Ironmani.

Kertust teeb Kertu tema naeratav olek ja positiivsus ning see, et ta ei loobu tegevustest, mida on ette võtnud, ka mitte treeningutest, ja teeb asjad lõpuni ära. Ta võib jätta mulje, et on lihtsalt kena tüdruk, kellele meeldib trennis käia, aga spordi tegemine nõuab rohkem: vaimutugevust, regulaarsust, sihikindlust, kohusetunnet, distsipliini ja pühendumist. Temas on seda kõike.

Eelolevaks Ironmaniks Kertule vaimutugevust soovida pole vaja, see on tal olemas. Soovin edu järgnevaks kaheks kuuks, et ta saaks tehtud võtmetreeningud, siis on ka keha valmis. Kui olla seejuures ka puhanud, siis võistluspäev samuti õnnestub.

süüa viis korda päevas ja kogused on pigem väikesed. Peamiselt valmistan toidu endale ise. Pean oluliseks puhast toorainet, sest toit on kokkuvõttes meie kütus ja see, millest meie keha on üles ehitatud. Mind paneb muretsema, kui palju meie toit, puu- ja juurviljad sisaldavad keemiat, fungitsiide ja pestitsiide ning puhta toidu leidmine on aina keerulisem. Tasakaalustatud vitamii-

KAANELUGU

MARKO TORM, ÜLEMISTE ÖÖJOOKSU PEAKORRALDAJA Kertu on minu arust täiesti eriline inimene.

Loomaarmastaja, liikumisele innustaja ja seikleja. Inimene, kes naeratab maailmale ka olukordades, kus paljud meist võtaksid vastupidiselt käituda. Mul on sügav austus Kertu ja temaga sarnaste inimeste vastu, kes suudavad motiveerida mitte ainult iseennast, vaid innustada ka teisi. Olla veenev läbi isikliku eeskuju. Eriline ja kordumatu inimene. Päris kindlasti.

kelle käe all on jooksmist lihtne õppida.

Kui inimesel pole kogemust ja tahaks jooksmisega algust teha, siis ma soovitaks leida spordi- või jooksuklubi, kus toimuvad grupitreeningud. Jooksmine näib väga lihtne, aga seal on vaja tehnilisi teadmisi, eriti kui on soov lülitada jooksmine oma igapäevaellu või eesmärk läbida pikem distants. Tunde järgi sportides soovitan arvestada, et tunne võib olla petlik. Alustada tuleb tasa ja targu. Sõltub muidugi eesmärkidest, aga tihti soovitatakse alustada hoopis pikkadest matkadest ja alles siis minna jooksma.

Tervisespordiga võib endale ka kahju teha. Mille eest pead vajalikuks lugejaid hoiatada: mida vältida, kuidas piiri pidada? nide- ja mineraalaineterikas toitumine kindlasti käib mu elustiili juurde. See on nagu komplekt: ei saa ainult joosta, kui näiteks unegraafik või toitumine ei ole paigas. Ja muidugi püüan iga päev liikuda, trenni teen 4–5 korda nädalas ja enamasti on need lühikesed trennid.

Aga see ei tähenda, et oleksin kogu aeg nii eeskujulik idealist. Vahel ma molutan nädal jutti ega tee ühtki trenni; vahel pidutsen hommikuni ja liialdan veiniga, ärgates hirmsasti kahetsedes.

Liiga ideaalne olla on ohtlik.

Millistel radadel sind suvel näha võib?

Ma kindlasti võtan suvel osa Ülemiste ööjooksust. Nagu olen öelnud, see jooksuvõistlus tõestas, et välismaa on võimalik ka Eestimaal. Ülemistel valitsenud emotsioone ja show’d olen varem näinud ainult välismaal. Teine ööjooks, kuhu ma kindlasti lähen, on minu sünnilinnas Narvas. Selle aasta suurim plaan on täispikk Ironman Tallinnas ja sügisel

18

JOOKSJA.EE

loodan jõuda ka mõnele välismaratonile, Chicago maratonil olen juba kirjas.

Miks soovitad võtta osa rahvaspordiüritustest?

See energia ja omamoodi massihüpnoos, mis seal on, aitab kilomeeter kilomeetri haaval finišile lähemale. See on kvaliteetne ja hästi positiivset energiat toov pidu. Mulle meeldib ka see, et võib-olla ainult üksi omaette ma ei viitsiks või ei tahaks nii palju pingutada, aga teistega koos ma pingutan. See on selline koos pingutamise rõõm, energia ja inspiratsioon.

Kust huviline leiaks kellegi, kes aitaks teda jooksurajal?

Eestis on palju oma ala spetsialiste,

Olen kindel, et jooksen 88-aastaselt ka veel maratone!

Tervisesport võib loomulikult ka kahju teha. Palun vabandust, kui kellelegi liiga teen, aga mulle tundub, et see on ennekõike keskeakriisis vaevlevate Eesti meeste probleem, kui hakatakse võistlema, tahetakse hirmsasti tõestada, kes on rohkem isane, tugevam ja parem. See võistlus võib rikkuda tervise.

Eks ongi keeruline mõista, kus see tervisliku spordi piir siis on ja kas näiteks maraton on tervisesport. Mina pakun, et on, kui on piisavalt trenni tehtud ja seda läbitakse hea tundega.

Või kas 100-kilomeetrine matk on tervisesport? Jällegi kahe otsaga asi.

Aga kindlasti on tervisespordi mõte teha seda tervise heaks, mitte kahjuks.

Ja ma arvan, et see on hea indikatsioon iseenda puhul ka – märgata tervisesporti tehes, kas ma olen tervem, kui olin enne. Mina saan öelda, et jah, olen küll. See on olnud väga tervist toov teekond minu jaoks ja ma olen kohutavalt rõõmus, et viimased aastad olen ma täiesti terve olnud. Olla terve on minu suurim saavutus tervisespordi teekonnal.

R G R O H E S PA — K I R G V E E V A S T U GROHEt inspireeris uut GROHE SPA kollektsiooni looma idee vee nautimisest ja selle väljendusrikkast ilust. Valmis sai esmaklassiliste vanni- ja dušiseadmete ning komplekti sobivate tarvikute kollektsioon, mis soodustab lõõgastumist ja vee energia nautimist, järgides SPA olemust — „tervis läbi vee”. Eesmärgiga muuta vannituba heaolu oaasiks kohtuvad GROHE SPA kollektsioonis eksklusiivne disain ja tipptehnoloogia. Kõrvupaitav voolava vee heli, värskendav jaheduse või lõõgastav soojuse tunne nahal, viibimine kristallselgetest veetilkadest tulvil rahustavas keskkonnas võrdub õndsusega. grohe.ee

Aldis Toome – adrenaliini ja ägedaid hetki armastav fotograaf

Spordivõistluste lahutamatuks osaks on fotojäädvustused. a a m am a a s s s aa ja siis kas eirame tema olemasolu või soovime hoopis ägedas poosis pildile jääda. Pärast võistlust ootame fotosid ja kindlasti on nende hulgas mõni, mida ka oma albumisse tahaks.

TEKST:

Tiina Säälik FOTOD: erakogu, Mari-Liis Oberg

K

es on spordifotograaf ja mismoodi võistlustel pildistamine käib? Seda uurisin ühelt Eesti parimalt spordifotograafilt Aldis Toomelt. Pean tunnistama, et minust kui edevast rahvasportlasest on parimad fotod teinud just tema.

Esimesed pildistamised Esimeste piltide tegemine sai alguse lapsepõlvest. Esimese pildistamise mälestus on Aldisel väga varajasest east, kui ta pidi kirikus matusel pilte tegema. „Vanemad surusid kaamera kätte ja palusid, et mina teeks täna pilte. Koolis IT eriala õppides avastasin enda jaoks Photoshopi programmi ja sukeldusin selle võimalustesse. Ise küll pilte veel tõsiselt ei teinud, aga internetist võetud piltidega sai kõikvõimalikke fototöötluse programmi võimalusi katsetatud. 2006.

22

JOOKSJA.EE

Aldis Toome

aastal käisin IT-praktikal Viljandis ja minu praktika juhendajal Ülo Parvel oli peegelkaamera igapäevaselt tööl kaasas. Ta lubas mul sellega pildistada ja siis äkki oli selge, et pean ka endale sellise kaamera ostma. Aasta hiljem ostsingi, maksis kümme tuhat krooni.

Sugulased arvasid, et ma olen leebelt öeldes pisut imelik, et sellise summa mingi fotoaparaadi peale kulutasin ja ise ei oskagi veel pildistada. Järgmine suur ost oli pool aastat hiljem pea sama suure summa eest teleobjektiiv. Mulle meeldib asjadesse süveneda ja neid tundma õppida. Nii oligi esimene asi kaamera manuaal hoolikalt läbi lugeda ja hakata katsetama, et mida iga nupp täpselt teeb.

PERSOON

Narva Vägilase jooks 2021.

Fotograafia võlus mind kohe sel määral, et võisin niimoodi lausa päevi uurida, proovida, seadistada ja pildistada,“ räägib Aldis, kes esimestel profikaamera kasutamise aastatel pildistas enamasti pere, koeri, kontserte, koolilõpu aktuseid ja autospordivõistlusi. Aja jooksul tundis mees, et see ei ole ikka päris see, mida ta tahaks igapäevaselt pildistada.

Enne peegelkaamerat oli Aldisel ka „seebikarp”, millega ta käis erinevaid auto-ja motospordiüritusi pildistamas.

Juhuse tahtel sattus ta 2009. aastal vaatama Viljandimaal toimuvat off-road’i võistlust „Suvesõit”. Sellest ajast tean ka fotograaf Aldist isiklikult. Sai ju isegi tol ajal Eesti autospordi alaliidu off-road’i

karikavõistlustel kaks hooaega kaardilugejana osaletud ja ühtlasi ka pilte tehtud.

Maasturid, looduses liikumine ja võistlusmomentide jäädvustamine – sellest sai Aldise kirg. Võistlustelt sai mõnusa adrenaliinitulva ja teadmise, et põlvist saadik mudas sumpamine ja metsas rähklemine hea pildi nimel on äge. Ka looduses käimine polnud talle võõras, kuna juba tol ajal käis ta

a oli esimene spordiala, mis röövis mu südame.

sõpradega loodust ja metsloomi pildistamas. Metsloomadega kohtumised pakkusid vägevaid emotsioone, kuid mingil ajal sai ta aru, et selle peale kulub enamus vabast ajast ja temas süveneb eraklikkus. „Tundsin, et vajan rohkem seiklusi ja tahan oma mugavustsoonist välja. Otsisin endale erinevaid spordivõistlusi, mida saaksin hobikorras pildistada. Off-road oli esimene spordiala, mis röövis mu südame. 2016. aastal käisin Croatia Trophy nimelisel võistlusel, mis pakkus ühe hirmutavama päeva mu elus. Nädala jooksul andis igal hommikul korraldaja fotograafidele juhised, et mida ja kuidas tohib sel päeval teha ning kus olla. Ühel

JUUNI 2022

23

hommikul toimus koosolek, kus väga tungivalt nõuti, et võistlusrajalt ei tohi mitte mingil juhul kõrvale minna üle 2 meetri. Selle päeva võistlustrass kulges Bosnia piiri ääres ning Horvaatia poolel olid metsad, mis olid sõja ajast demineeritud, kuid mida polnud jõutud veel täielikult puhastada. Esialgu, kui selle info saime, tundus see must huumor, aga võistlusrajale lähemale jõudes nägime, et metsa serv, kuhu minema pidime, oli miinisilte täis. Siis ei olnud enam naljakas. Mitte kunagi varem ega hiljem pole sellist hirmu tundnud. Maasturid möödusid meist ülilähedal, sest vältisime metsa alla astumist. Teadmine võimalikust miinist viis adrenaliini lakke ja see hirmutunne jääb erksalt meelde kogu eluks,“ meenutab Aldis värvikat seika.

Hea pildi saladused „Emotsioon pildis! Ühepäevase ürituse või võistluse käigus teen keskmiselt 3000-4000 fotot, nendest valin välja 5-10% ja vähemalt päev läheb nende töötlemiseks. Fotograafidel on erinevad stiilid, mõned ootavad head hetke ja pildistavad siis, aga mina eelistan teha palju pilte, et nendest siis parim hetk välja valida. Muide, üks väike nipp, kuidas saada võistleja tähele-

Croatia Trophy 2016 panu endale ja seeläbi ka hea meeleolu pildile: teen esimese „tühja“ klõpsu, mille peale tavaliselt võistleja märkab mind ja alles seejärel teen päris pildid.

Ühepäevase võistluse käigus teen keskmiselt 3000-4000 fotot, nendest valin välja 5-10%.

Jooksja aju registreerib mõnevõrra hiljem selle, et teda pildistatakse ja hoiatusklõps annab jooksjale aja läbi mõelda, kuidas ta enda emotsiooni jooksmisest väljendab. Jälgin kindlasti ka huviga teiste fotograafide töid, ikka sellepärast, et näha, kuidas teised samasuguseid olukordi lahendavad ja ise sellest midagi uut õppida,” räägib Aldis, kes on jäänud spordifotode juurde, sest talle meeldib, et alad ja keskkonnad vahelduvad. Ta on õnnelik selle üle, et on leidnud omale hobi, töö, puhkuse ja kire kõik ühes tegevuses. Viimased

Taliharja Vanakuri 2021

24

JOOKSJA.EE

PERSOON

HC Tabasalu vs HC Kehra 2021 6 aastat saab ta öelda, et pildistamine on tema põhitöö. Talvehooajal on tööd veidi vähem, aga siis on aega kujundustöödega tegeleda, mis on sageli ikka sporditeemalised.

Iga võistlus õpetab midagi „Olen endale lubanud, et kui ühel hetkel enam fotograafia vastu kirge ei tunne ja arengut ei näe, siis müün tehnika maha ja otsin uued väljakutsed. Praegusel hetkel näen kõige suuremat arenguruumi just keskendumisvõime parandamisel, et pikkade pildistamiste jooksul säiliks tähelepanuvõime. Olen viimastel aastatel aru saanud, kui oluline on fotograafi töö juures mugav ja praktiline riietus ning jalanõud. Samuti pean pikkadel päevadel tähelepanu pöörama ka sellele, et süüa on vaja. Vahel on lihtsalt nii põnev ja pingeline, et söömine ununeb ära. On olnud juhuseid, kui 14 tunni jooksul ei tulnud söömine meeldegi. Sageli on pärast 2-3-päevast võistlust n-ö võistlusjärgne „pohmell” – kogu energia on otsas, pea valutab ja tahaks ainult magada. Pikim tööpäev oli mullu suvel jooksuürituse Tipust Topini ajal, kus pildistasin 33 tundi järjest. See üritus tuletas valusalt meelde, kui tähtis on vee tarbimine võistluse ajal ka fotograafile. Terve nädalavahetus oli olnud suve kuumim ja üpris ürituse lõpuosas

Maardu järve ääres ootasin jooksjaid, aeg üleval ja paljudes kohtades toimub keda pidin pildistama. Ühel hetkel sai üheaegselt põnevaid tegevusi. joogivesi otsa ja tunni aja pärast sain Fotograafi töö on ka füüsilises aru, et olen ilmselt saanud päikesepiste. mõttes hea – eraldi trenni tegema ei Järves ujumisega enda värskendamine pea, koormus on niigi piisavalt suur. enam ei aidanud ning kahel päeval Koroona ajal töökoormus langes ja vaba pärast võistlust oli enesetunne endiselt aega oli rohkem, see andis kohe tunda, halb ja jalad paistes. Ühesõnaga – vesi, keha nõudis füüsilist pingutamist. vesi, vesi!“ Käisin aeg-ajalt jooksmas ja avastasin Aldise sõnul on võistluste puhul taas enda jaoks jalgrattasõidu. Tartus väga oluline ka eeltöö, eriti kui tege- olles autot peaaegu ei kasutagi, sest mist on fotograafi jaoks uue võistlusega. siin saab kõik käigud rattaga tehtud. „Esmalt konsulteerin korraldajaga, et kus See pakub nii füüsilist pingutust kui võiks olla head kohad jäädvustamiseks. ka head visuaalset vaheldust – näed Panen võimalikud punktid kaardile ja näiteks huvitavat maja, mida mõne kui vähegi võimalik, siis enne sõidan võistluse puhul taustaks kasutada.” võistlustrassi läbi. Mida paremini ma ennast ette valmistan, seda parem on Vaheldus hoiab mõtte ka tulemus. Sageli olen võistlusest nii värskena ja pinge üleval kaasa haaratud, et pärast üritust jääb „Eelmisel aastal käisin näiteks esimest sisse tunne, nagu oleks see päev liiga korda käsipallivõistlust pildistamas. kiiresti otsa saanud ja nii palju jäi veel Minu jaoks täiesti tundmatu spordiala, tegemata. Seda eriti Vägilase jooksu olin algul pisut skeptiline, et mis seal sarnastel üritustel, kus tempo on kogu ikka huvitavat olla saab. Tegin siiski enne tublisti eeltööd, vaatasin internetist mänge, tutvusin mängureeglitega ja Minu jaoks täiesti vaatasin, kuidas maailma tippfotograafid on seda ala pildistanud. Läksin kohale ja tundmatu ala, olin veendusin, et see on üliäge ala, kus on algul pisut skeptiline, tohutult emotsioone ja erilisi mänguolu kordi, mida pildile jäädvustada. Leidsin et mis seal ikka enda jaoks käsipalli näol uue ala, mida tahaks veel ja veel pildistada.” huvitavat olla saab.

JUUNI 2022

25

PERSOON

Gran Canaria vs Tenerife 2019

Aldis peab end introvertseks inimeseks ja üldiselt end kellelegi peale pressima ei lähe. Aga 2019. aastal sattus ta Tenerifele puhkama just sel ajal, kui seal toimusid põnevad Hispaania meistriliiga korvpallivõistlused, kus vastasmeeskondades mängisid SiimSander Vene ja Janari Jõesaar. „See oli ajalooline mäng Eesti korvpalli jaoks ja loomulikult soovisin seda vaatama minna. Samas, mis oleks ägedam fotograafi jaoks kui see, et saad võimaluse sellist mängu pildistada. Võtsin julguse kokku ja kirjutasin Tenerife meeskonna meediainimesele ning sain positiivse

Expedition Estonia. 2021 Emajõe ületamine jalgrattaga.

Niisugust tulist kaasaelamist pole ma kunagi varem ega hiljem näinud. See oli nii võimas, et mul oli terve mäng kananahk ihul. vastuse. Soovist lihtsalt mängu vaatama minna oli saanud võimalus pildistada kõrgetasemelist korvpalli. Kõigepealt täismaja ehk 40005000ne publik, siis saali sisenenud täisvarustuses märulipolitsei… Sain aru, et tegemist pole mingi tavalise mänguga. Niisugust tulist kaasaelamist pole ma kunagi varem ega hiljem

26

JOOKSJA.EE

hetked teevad fotograafi töö põnevaks ja tekitavad soovi sarnast emotsiooni aina uuesti kogeda,” meenutab Aldis, kes sel aastal saab Eestis pildistada mitmeid rahvusvahelisi võistlusi. näinud. See oli nii võimas, et mul oli Näiteks seikluspordi võistlust Expediterve mäng kananahk ihul. Fännid olid tion Estonia, orienteerumise EM-i ja lõbusad – tantsisid, laulsid, paljudel tõukeratta MM-i.

Aldis teeb pilte ja kogub emotsioone, olid näomaalingud ja kostüümid seljas.

Samas paarkümmend fänni seisid terve elab kaasa ning saab oma tööst tubli mängu vältel püsti, sõimates häälekalt annuse adrenaliini. Kui märkad raja kohtunikke. Kui mäng lõppes, jooksis ääres fotograafi, siis Aldise soovitus on: märulipolitsei väljaku äärde, et mingit „Naerata, ole siiras ja näita välja emotintsidenti ei juhtuks. Just sellised siooni! Mina püüan selle kõik pildile.“

JOOKSUVÖÖD FITLETIC

SINUELU E-POEST WWW.SINUELU.EE

JOOKS

Arvutite ja arvutikaupade müük

aastat kogemusi ordi.eu 28

JOOKSJA.EE

TEKST:

Jooksja

FOTOD:

Pixabay, Vikipeedia

jooks

5164 trepiastet peavad jooksjad ronima Suure Hiina müüri maratoni läbides.

KEL JANU, SEL JALAD.

15%

Eesti vanasõna

võib teie jõudlus tõusta muusika saatel joostes.

Ei ole oluline, kui kiiresti või kaugele sa jooksed. Kui sa juba jooksujalatsid jalga paned ja õue lähed, siis oled sa jooksja – sa oled selles klubis.

KARA GOUCHER

olümpialane, Bostoni maratoni 3. koht

Guinessi rekorditeraamatu järgi kuulub maailmarekord tagurpidi maratonijooksus hiinlasele XU ZHENJUN’ile, kes läbis 2004. aastal Pekingis maratoni selg ees ajaga

3.43.39 JUUNI 2022

29

Suvine treening ja ettevalmistus võistlusteks Treeningute planeerimisel lähtutakse eelkõige võistluskalendrist, mis määrab ära treeningtegevuse iseloomu üheks või teiseks võistluseks valmistumisel. Siin eristatakse põhivõistluste eelset perioodi, põhivõistluste etappi või konkreetset võistlust, näiteks maratoni, mil tuleb olla heas konditsioonis, et realiseerida parimal moel tehtud treeningtöö sportlikuks tulemuseks.

TEKST:

Harry Lemberg

N

FOTOD:

Jooksja arhiiv

äiteks ettevalmistusel maratoniks tuleb olla väga hoolikas viimastel nädalatel ja päevadel vahetult enne maratoni. Valmistumisel võistlusteks tuleb sõltumata distantsist viimastel nädalatel pikkamööda vähendada treeningmahtu ja teha kergeid lühikesi treeninguid. Tuleb meeles pidada, et viimased nädalad on eelkõige energia ning värskuse kogumiseks, nii kehalises kui ka vaimses mõttes. Tekitada hea „jooksunälg“.

Kui peame silmas maratoni, siis Eesti kliimat arvestades on otstarbekas joosta see sügisel ja suvel keskenduda lühematele distantsidele, et läbi selle saavutada hea maratoniks vajalik spetsiaalne vastupidavus.

Meie oludes saab kvaliteetsete treeningutega alustada välitingimustes aprillis. Jooksupraktika on näidanud,

30

JOOKSJA.EE

et kui eelnev ettevalmistus on olnud korralik, siis piisab 6-nädalasest rajatreeningust, et viia sõltuvalt distantsist kas aeroobsed-anaeroobsed või anaeroobsed glükolüütilised võimed vajalikule tasemele. Aga selleks ajaks peab südame ja vereringesüsteem ning aeroobne võimekus olema juba hästi välja arendatud. Sellel põhivõistluste eelsel etapil toimub järkjärguline üleminek intensiivsematele treeningvahenditele, säilitades samas aeroobset vastupidavust. Anaeroobsete treeningute maht tõuseb kuni 8-10 protsendini üldisest jooksumahust.

Kevadistel treeningutel peab olema piisavalt suur aktsent jooksutehnika täiustamisel, milleks on soovitatav kasutada mõõdukal langusel allamäge jookse. Seda erinevatel lõikudel, kus on võimalik väikese pingutusastmega joosta kiirelt, samas kontrollides oma

Tiidrek Nurme võistlusrajal. jooksuasendit. Näiteks omaaegne 800 m maailmarekordiomanik Sebastian Coe kasutas isegi 800 m allamäge lõike, et saavutada sellisel moel küllaltki suur distantsikiirus juba varasuvisel perioodil. Nii saavutatakse hea jooksutehnikaga piisav kiiruslik tase, mille foonil teha tugevaid spetsiaalvastupidavuse treeninguid. Lisaks tuleb meeles pidada, et iga võistlusdistantsi treeningufilosoofiaks on pikendada ajaliselt nimetatud distantsi läbimise kiiruse säilitamise suutlikkust. Võistlused käivad ju siiski distantsi läbimise kiiruse peale ja võidab jooksja, kes on lõpus kõige kiirem.

Võistlusperioodi treening spetsiifi isem Selleks, et saavutada hea tempotunnetus, on vaja treeningutel kasutada ka palju erineva kiiruse ja pingutus-

JOOKS

astmega lõike ning pöörata palju tähelepanu jooksurütmile, mis on iseloomulik antud distantsile, kus planeeritakse võistelda. Seetõttu on suviste treeningute oluliseks tunnuseks spetsiifilisus. Nii on keskmaajooksjale oluliseks energiatootmise režiimiks anaeroobne, pikamaajooksjal aeroobne-anaeroobne e. segarežiim, maratonijooksjal aeroobne režiim. Ühesõnaga, võistlusperioodi treening on suunatud eelkõige valitud ala spetsiifilise võistluskiiruse arendamiseks. Loomulikult ei tohi unustada jooksuharjutusi, mida tuleks teha vähemalt 2 korda nädalas.

Suvisel perioodil peab olema õige tasakaal treeningute, võistluste ning koormuse ja taastumise vahel. Heaks näiteks on prof. Joe I. Vigil’i kahenädalane treeningplaan (vt lk 32) võistlemiseks 10 000 m distantsil, erineva tasemega jooksjatele.

Rajatreeningute puhul on oluliseks kriteeriumiks lõikude üldmaht, mis sõltuvalt distantsist ja treeningtsoonist võib olla väga varieeruv. Pikamaajooksu treeningus on üheks olulisemaks treeningvahendiks jooksmine maksimaalse hapnikutarbimise tasemele vastavas tsoonis (vVO2), siis sel juhul on lõikude üldine soovituslik maht ühel treeningul: n 3 km – kogu lõikude maht 5 km n 5 km – kogu lõikude maht 8 km n 10 km – kogu lõikude maht 12 km Järgnevalt 5000 m jooksja erialase vastupidavuse arendamise spetsiaaltreeningud neljanädalasel etapil: n I nädal: 2 x 3000 m 10 km võistlustempos n II nädal: 3 x 2000 m 10 km võistlustempos n III nädal: 4 x 1600 m 3–5 km võistlustempos n IV nädal: 6 x 1000 m 3–5 km võistlustempos Korduste vahel on pikad pausid, isegi kuni täieliku taastumiseni.

Intervalltreeningu uus lähenemine Järjest rohkem kasutatakse treeningutel uut lähenemist intervalltreeningute puhul, millest tegi põhjaliku ülevaate ka treener Peter Thompson kevadisel koolitusel Eesti jooksutreeneritele.

Valmistumisel 10 km distantsiks võib kasutada näiteks seitset spetsiaaltreeningut, lähtudes treener Peter Thompsoni uue intervalltreeningu põhimõtetest:

EESMÄRK LÄBIDA 10 KM 35 MINUTIGA

S

eitsme treeningu struktuur on järgmine, kus kiirem osa vaheldub mõõduka jooksuga (80%) ja vastav spetsiaalettevalmistuse treening toimub ühe või kahe nädala jooksul ning 100 m kiirused oleksid kiirema osa puhul 21“ ja mõõdukama osa puhul 25-26“.

KIIREM OSA 1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

6-8 x 400 m 6-8 x 500 m 6-8 x 600 m 6-8 x 700 m 6-8 x 800 m 6-8 x 900 m 6-8 x 1000 m

MÕÕDUKAS OSA (1.24) (1.45) (2.06) (2.27) (2.48) (3.09) (3.30)

1000 m 900 m 800 m 700 m 600 m 500 m 400 m

Pika suvise võistlusperioodi puhul tuleb eriti neil jooksjatel, kes sügisel maratoni jooksevad, meeles pidada, et oluline on vältida aeroobse baasi ulatus-

(4.22) (3.56) (3.30) (3.03) (2.37) (2.11) (1.45)

Kui aga eesmärgiks on 10 km läbida 42 minutiga, siis antud treeningu ülesehituse puhul oleksid 100 m kiirused vastavalt 25.2“ ja 31.5“.

likku langust sel ajal. Otstarbekas on kasutada suvel võimaluse korral kolmenelja nädalasi etappe, kus igal nädalal on erisugune, aga kindel suunitlus.

TIIDREK NURME KOLMENÄDALANE ETTEVALMISTUSTSÜKKEL PEALE EMV-D 2006 21. juuli 22 juuli 23. juuli 24. juuli 25. juuli 26. juuli 27. juuli 28. juuli 29. juuli 30. juuli 31. juuli 1. august 2. august 3. august 4. august 5. august 6. august 07. august 08.august 09. august 10.august 11. august 12. august 13. august 14. august 15. august

EMV EMV

1500 m 3.46.73 I koht 5000 m 14.24.40 I koht Taastav jooks 8 km Taastav jooks 8 km Taastav jooks 10 km Kross 14 km, SLS 140-150 4X2000 m, paus 4 min (6.25-6.35) Elvas Kross 12 km, SLS 140-150 Tempojooks 9 km 3.30 → 3.20 Puhkus 3000-2000-1000-500 (pausid 4, 3, 2 min) 9.55 6.25 3.10 1.20 Kross 12 km SLS 140-150 Kross 8 km EMV Ekidenis 7.195 km (22.54.0) Taastav jooks 7 km Kerge jooks 10 km 1200-800-600-400-200 (pausid 4, 3, 2, 1 min), (esimene lõik sussiga) 3.16.5 2.05.6 1.28.7 58.0 27.4 Kross 14 km, SLS 140-150 Rütmijooksud 2x5x150 m/250 m, ajaga 19.0 sek.

(50 m+50 m + 50 m rütmi muutusega) Kross 14 km SLS 140-150 Puhkus 3x400/1` (59”), paus 6’, 3x300/1` (44-45”), paus 6`, 3x200/1` (28”) Kross 14 km, SLS 140-150 Taastav jooks 8km Võistluseelne soojendus. Lahtijooks 300 m 41.0’’ 1500 m 3.42.90

Hommikul põhitrenn, õhtul taastav jooks 5-6 km, lisaks kahel päeval ÜKE

Enesekindlust ja usku edusse põhivõistluseks aitavad tõsta nii üksikud tugevad treeningud kui ka eelnevad

võistlused. Tuleb õppida energiat koguma ja võistlustel ennast maksimaalselt mobiliseerima.

JUUNI 2022

31

JOOKS

PROF. JOE I. VIGIL’I KAHENÄDALANE VÕISTLUSEELNE TSÜKKEL 10 000 M JOOKSUKS VALMISTUMISEL EESMÄRK

28 min

29 min

30 min

32 min

34 min

Pühapäev

Taastav jooks

Taastav jooks

Taastav jooks

Taastav jooks

Taastav jooks

Esmaspäev

10 x 100m

10 x 100m

10 x 100m

10 x 100m

10 x 100m

12 sekundit

13 sekundit

14 sekundit

14 sekundit

15 sekundit

30 min aeroobne

30 min aeroobne

30 min aeroobne

30 min aeroobne

30 min aeroobne

jooks

jooks

jooks

jooks

jooks

45 min aeroobne

45 min aeroobne

45 min aeroobne

30 min aeroobne

30 min aeroobne

jooks

jooks

jooks

jooks

jooks

1500 m kontroll-

3-5km kontroll-

3-5km kontroll-

3000 m kontroll-

3000 m kontroll-

jooks

jooks

jooks

jooks

jooks

8 km sörkjooks

8 km sörkjooks

8 km sörkjooks

8 km sörkjooks

8 km sörkjooks

60 min aeroobne

60 min aeroobne

60 min aeroobne

60 min aeroobne

60 min aeroobne

jooks

jooks

jooks

jooks

jooks

6 x 1200 m

6 x 1200 m

6 x 1200 m

6 x 1200 m

6 x 1200 m

3:15 min/km

3:25 min/km

3:35 min/km

3:55 min/km

4:15 min/km

tempos

tempos

tempos

tempos

tempos

120 min aeroobne

120 min aeroobne

120 min aeroobne

90 min aeroobne

90 min aeroobne

jooks

jooks

jooks

jooks

jooks

80 min fartlek

80 min fartlek

80 min fartlek

80 min fartlek

80 min fartlek

20 x 50 m spurdid

20 x 50 m spurdid

20 x 50 m spurdid

15 x 50 m spurdid

15 x 50 m spurdid

3 x 3000 m

3 x 3000 m

5 x 2000 m

5 x 2000 m

5 x 2000 m

8:30-8:40

8:40-8:50

06:00

06:20

06:40

60 min aeroobne

60 min aeroobne

60 min aeroobne

60 min aeroobne

60 min aeroobne

jooks

jooks

jooks

jooks

jooks

10 km taastav

10 km taastav

10 km taastav

8 km taastav jooks 8 km taastav jooks

jooks

jooks

jooks

45 min aeroobne

45 min aeroobne

45 min aeroobne

45 min aeroobne

45 min aeroobne

jooks

jooks

jooks

jooks

jooks

10 x 400 m võist-

10 x 400 m võist-

10 x 400 m võist-

10 x 400 m võist-

10 x 400 m võist-

luskiirus -2 sek

luskiirus -2 sek

luskiirus -2 sek

luskiirus -2 sek

luskiirus -2 sek

60 min aeroobne

60 min aeroobne

60 min aeroobne

60 min aeroobne

60 min aeroobne

jooks

jooks

jooks

jooks

jooks

5 x 300 m –

5 x 300 m –

5 x 300 m –

5 x 300 m –

5 x 300 m –

40-43

41-44

42-45

46-48

48-50

10 x 200 m –

10 x 200 m –

10 x 200 m –

10 x 200 m –

10 x 200 m –

28-30

29-31

30-32

28-30

34-37

6 x 100 m –

6 x 100 m –

6 x 100 m –

6 x 100 m –

6 x 100 m –

100% kiirus

100% kiirus

100% kiirus

100% kiirus

100% kiirus

60 min aeroobne

60 min aeroobne

60 min aeroobne

60 min aeroobne

60 min aeroobne

jooks

jooks

jooks

jooks

jooks

45 min aeroobne

45 min aeroobne

45 min aeroobne

45 min aeroobne

45 min aeroobne

jooks

jooks

jooks

jooks

jooks

6 x 150 m kiiren-

6 x 150 m kiiren-

6 x 150 m kiiren-

6 x 150 m kiiren-

6 x 150 min kiiren-

dused

dused

dused

dused

dused

Teisipäev

a.m. p.m.

Kolmapäev

Neljapäev Reede

Laupäev Pühapäev Esmaspäev Teisipäev

a.m. p.m.

Kolmapäev

a.m. p.m.

Neljapäev

a.m. p.m.

Reede Laupäev

Pühapäev

32

JOOKSJA.EE

ist us

ist us

ist us

ist us

ist us

E-LUX E PEETRI P E JOOKS Tunne ennast võitjana!

Tu

T TULE U ULE LE L EO OSALEMA EESTI IIM MA MEELEOLUKAIMALE O OLE! LE! L E! JOOKSUPEOLE! 30. juulil 202 Valikus nii 10 km kui ka 5 km distants ning Lisaks toimub ürituskeskuses suur laat-expo!

E-Lux Peetri Jooks toimub

virtuaaldistants!

Registreerides end E-Lux Peetri Jooksule juba täna, kingime Sulle soodustust - kasuta koodi Jooksja2022 ning sa Uuendusena on sellest aastast võimalik läbida

egistreeri kohe, sest sooduskood kehtib vaid kuni juuni lõpuni!

www.peetrijooks.ee

Donatas Narmont, dr. Jason Carp ja Nageso kohtusid Itenis.

Iten on kirev koht, kuhu on kokku tulnud erinevad jooksjad üle terve maailma. Lääne inimesed näevad seda kui soodsa kliimaga kohta, kus 2400 m kõrgusel mäestikuefekti kasutada.

Samas on seal ka Aafrika siserännet teinud jooksjaid. Kohtusime Etioopiast pärit Nagesoga, kes on Iteni tulnud oma unistusi püüdma.

TEKST JA FOTOD:

ajakiri Jooksja

Etioopia põgenik Nageso tõestab, et suurelt unistades

elad õnnelikumat elu

N

ageso on väga sotsiaalne inimene, kellega tutvume oma põhilises lõunasöögikohas. Tema põhitegevus Itenis on igapäevast üüri- ja leivaraha teenida tempojooksjana. Tal on kliente igalt poolt üle maailma. Muu hulgas näiteks Iraanist, USA-st, Hollandist ja Šveitsist. „Nad maksavad mulle jooksu eest 500 šillingit (ca 4 eurot)

34

JOOKSJA.EE

ja ma maksan sellest oma rendi ja ostan süüa. See on viis, kuidas ma päevast päeva ennast elus hoian. Iga hommik joostes, et see päev jälle üle elada. See on raske, aga edu spordis tuleb kannatlikkusega. Kui ma olen kannatlik, siis suudan saavutada iga taseme,“ räägib Nageso, kellel on sihikul täita oma suur unistus – 2024. aasta Pariisi olümpial põgenike koondise rivistuses võistlemine.

PÕGENIKE KOONDIS loodi esmakordselt 2016. aastal toimunud olümpiamängudeks Rio de Janeiros, kus olümpialipu all võistlesid kümme võistlejat. On tavaline, et koondisesse pääsenud sportlastel on rääkida uskumatuna tunduvaid ja raskeid lugusid, mis on nad viinud spordikarjääri tippu.

JOOKS

Raske teekond jooksmiseni Nageso tuli Keeniasse Kakuma põgenikelaagrisse 2013. aastal. See on 1992. aastal loodud suurim põgenikelaager Ida-Aafrikas, kus leiab peavarju ligi 200 000 põgenikku, kellest suurem osa on põgenenud Lõuna-Sudaani kodusõja eest. Negaso, kes on pärit Oromo suguharust (suurim hõim Etioopias, moodustades ca 30% etiooplastest) on kodumaalt pagenud pidevalt konfliktse poliitilise olukorra pärast. Kakuma laagris veetis ta 6 aastat ja seal oleku ajal hakkas tegelema ka jooksmisega. „Mul ei olnud laagris kedagi, kes mind aitaks. Ma olin seal ainuke, kes jooksis ja tegi igal hommikul kuuma ilmaga trenni. Rääkisin sealsete ametnikega, et saaksin dokumendid ja loa siia Iteni tulemiseks. Kohale jõudes istusin maha ja mõtlesin, mida selles uues keskkonnas tegema hakata. Seejärel jõudis minuni võimalus hakata siin treenivatele tippsportlastele jänest jooksma.“ 26-aastane noormees räägib intervjuu jooksul korduvalt distsipliini ja järjepidevuse olulisusest edukaks saamisel.

Keenias nõrgad vee peal ei püsi ja

See on viis, kuidas ma päevast päeva ennast elus hoian. Iga hommik joostes, et see päev jälle üle elada. peab kõvasti vaeva nägema, et olla parimate jooksjate seas. „Iten on minu jaoks võimaluste koht. Ma saan siin suhelda väga paljude inimestega ja seeläbi on mul tekkinud kindlad kliendid, kes mind aitavad. Näiteks, selleks, et saaksin seda tööd teha, on mul vaja head kella, mille pealt tempot jälgida.

Selle Garmini kella (näitab kella oma käel – toim) tõi mulle üks Portugali maratonijooksja, et saaksin talle tempot joosta. See maksab väga palju ja ma ei suudaks seda endale ise eales osta,“

räägib Negaso, kellel on nüüd ka USA treener dr Jason Carp.

Keskendub nüüd enda karjäärile Nageso isiklikud rekordid ei ole selle piirkonna jooksjate kohta just eriti muljet avaldavad – 5 km 14:33 ja 10 km 30:24. Nüüd on ta eesmärgiks lisaks tempo jooksmisele keskenduda treeneri abil ka enda isiklikule karjäärile. „Ma olen eikeegi eikuskilt. Pärast aastat Itenis sain endale treeneri USA-st. Ma olen väga pühendunud ja mulle ei meeldi aega raisata. Olümpiale mineku teekond ei ole kerge, kuid ka mitte võimatu. Miks ma peaks arvama, et Eliud Kipchoge on minust parem? Ta on samuti inimene nagu mina, kaks jalga all. Teda teeb unikaalseks just kõva töö. Samamoodi saan mina palju vaeva näha ja enda taset parandada,“ võrdleb mees end maailma kiireima maratoonariga.

NAGESO TREENER DR JASON CARP USUB, ET NOORMEHE EDU ON VÕIMALIK:

M

u eesmärk siia tulekuks oli olla esimene USA treener, kes on tulnud elama Keeniasse ja rajanud siia siin elavatest inimestest treeningugrupi. Keenia on maailmas jooksu epitsenter ja siin on parim koht, kus jooksjaid treenida ja aidata neil oma unistusi täita. Esimese 10 nädalaga on minu grupp kasvanud 8-9 liikmeliseks.

Nageso on huvitaval positsioonil, sest tal on reaalne võimalus olla Pariisi olümpial põgenike koondises ja selle nimel me ka vaeva näeme, et teha korda administratiivne pool, sest tulemuste poolest on ta te e iku t uba i e ine k a i tseeru a Kui USA-s tahetakse lihtsalt joosta ka harrastusspordi suunitlusega ja eneseületamise mõttes, siis siin Keenias ollakse mõtteviisiga, et kas olla parim või üldse mitte joosta, niisama harrastussporti on vähe. Seepärast on siia ka hea treenerina tulla, sest sportlased on tahtmist täis ja nende jaoks on see viis

vaesusest välja murda.

Edu tähendab nende jaoks midagi muud kui lihtsalt au ja kuulsus.

DR CARP ON KIRJUTANUD 14 RAAMATUT Minu raamatud jooksmisest on mu jaoks nagu lapsed ja raske on nende seast lemmikut valida. Ma olen proovinud kirjutada teemadel, mida ei ole varem kirjutatud, et täita turul puudujääke. Ideed leian tavaliselt elust enda ümber ja varasematest kogemustest. Seepärast on teemad ka seinast seina, alustades näiteks kaalulangetusest ja lõpetades jooksmise vaimse poolega. Nüüd on käsil ka uue raamatu kirjutamine. Kuna ma olen esimene USA treener, kes on siia elama tulnud, siis kirjutan sellest raamatu „Coaching the Kenyans“ („Treenides keenlasi“ – toim).

Nende lood, pühendumine treeningutele

ja sinna lisatuna minu perspek tiiv sellest kõigest.

L õ p e t u s ek s t a h a n öelda, et iga inimene peaks leidma enda „miksi“. Peame mõistma oma füsioloogiat ja saama aru, miks me hommikul uksest välja läheme. Ükskõik, mis eesmärgil, mitte ainult trenni tegema. Ma usun, et inimkogemus on füüsiline ja muutes keskkonda enda ümber, aitab see mõista ka enda sisemust. Me oleme paljuski nagu kõik teised loomaliigid, kes ei mõtle, mida nad teevad, nad lihtsalt teevad. Mis teeb inimese erinevaks, on psühholoogiline aspekt, et me oskame teadvustada, kes me oleme. Olen kindlal arvamusel, et füüsiline treenimine laiendab ka mõtlemist ja seetõttu peaksime kõik ikka ennast liigutama.

JUUNI 2022

35

KOLM VALIKUT

On maastikujooksu jalatsitest Šveits on mägede maa ning kõik, kes on Alpides jooksmas käinud, teavad, et varem või hiljem tuleb joosta mäest üles või mäest alla. Teede ja radade peal on kruusa, väiksemaid ja suuremaid ning libedaid kive, puujuurikaid, pori, lund, jääd jms. Selline on keskkond, kus Šveitsi ettevõte On disainib oma maastikujooksu jalatseid. Vaatame kolme mudelit lähemalt ning püüame sobitada neid Eesti maastikule.

TEKST: Martti Himma PILDID: On

36

JOOKSJA.EE

Cloudvista

(Kaal N 235g/ M 280g. Kaldenurk 7mm)

Ü

ks kergemaid ja universaalsemaid maastikujooksu jalatseid On´i valikus. Disainitud lühikesteks ja keskmisteks distantsideks. Sobib hästi kruusateedele, metsateedele ja vähem tehnilistele radadele.

Helion vahetald on piisavalt pehme, et joosta ka lühemaid asfaldilõike. Missiongrip välistald tagab turvalise haarduvuse. Tugev pealismaterjal ei karda oksi ning sobib ka metsas müttamiseks.

HEA TEADA

Cloudventure

(Kaal N 250g/ M 310g. Kaldenurk 6mm)

D

isainitud tehnilisele maastikule, kus täpne jalgade töö on oluline. Hästi tulebki jalatsi idee esile järskude tõusudega ning kiirete laskumistega singlitel. Helion vahetald on mugav ning amordina töötav pehmem kannaosa ja jooksjat pöiale suunav Speedboard plaat teevad mäest alla jooksu lõbusaks. Cloudventure’iga on hea joosta ka talvistes oludes ja pehmemas lumes.

Saadaval ka veekindlana.

Cloudultra

(Kaal N 245g/ M 295. Kaldenurk 8mm)

D

isainitud pikkadeks maastikujooksudeks väga erinevates oludes. Sobib kruusateedele, metsa ning ka lühemate asfaldilõikude ületamiseks. Tõuseb oma stabiilsusega esile suuremate kivide peal joostes. Helion vahetalla ning Cloudtech konstruktsiooniga on leitud mõnus kompromiss jalatsi pehmuse ja erksuse vahel.

Missiongrip välistald tagab väga hea haarde. Jalats on mugav nagu sokk ning veetakistusi läbides ei muutu raskeks ja kuivab väga kiiresti. Varvastele saab lihtsasti ruumi teha FlipRelease klambri abil.

On’i ametlikud partnerid Eestis: A&T SPORT - www.atsport.ee CP ESTONIA - www.cpestonia.ee VISU SPORDIPOOD - www.visu.ee MATKaSPORT – www.matkasport.ee

JUUNI 2022

37

Fenster Rapla Selveri Suurjooks

toimus tänavu 10. korda

R Raplas on juba 10 aastat Selveri kui tugeva nimisponsori toel iga-aastast jooksuüritust korraldatud ning sel kevadel jõuti esimese väikese juubelini.

Kui kaks eelmist aastat pidid korraldajad koroonareeglite tõttu jooksu kevadest sügise peale viima, siis sel aastal võisteldi traditsiooniliselt maikuu lõpus.

TEKST: ajakiri Jooksja FOTOD: Siim Solman

38

JOOKSJA.EE

apla üks kaubamärk on läbi aastate olnud kiire 10 km rada ning paljud jooksjad on tulnud sinna oma isiklikku rekordit just sel distantsil üle jooksma. Rada on ka ametlikult mõõdetud ja passistatud. Kolmel viimasel aastal on Raplas selgitatud ka Eesti meistreid 10 km maanteejooksus.

Samuti püstitas Tiidrek Nurme just Raplas sel distantsil kaks aastat tagasi tänini kehtiva Eesti rekordi 29:04. Tase oli ka sel aastal väga hea ning esikolmikusse mahtusid meestest Tiidrek Nurme (29:27), Karel Hussar (30:12), Roman Fosti (30:30) ja naistest Kaisa Kukk (35:35), Laura Maasik (35:40), Pille Hinn (35:43).

Fenster Rapla Selveri Suurjooksu osalejate arv saavutas oma tipu aastal 2019, enne koroona aastaid, kui kõikidel distantsidel läbis raja 2145 jooksjat.

Kahel eelmisel aastal jäi osalejate arv pooleteise tuhande juurde. Sel aastal sai tulemuse kirja Hepa 5 km noortejooksul 147 noort, Sportlandi 5 km rahvadistantsil 177, Atla 10 km jooksul 334,

Harvikeri poolmaratonil 69 ja esmakordselt toimunud Capital Milli maratonil 28 jooksjat. Mamma lastejooksudel osales kokku 504 last. Koos virtuaaljooksudega oli Jooksja trükki mineku ajaks selle aasta väga kena kujundusega medali välja teeninud 1374 jooksusõpra.

Virtuaaljooksud kestavad 30. juunini.

5 km distantsi on Raplas joostud kolmel erineval rajal, järgmiseks aastaks on korraldajatel plaan rada üle mõõta ja kinnitada, sel aastal esines probleeme raja läbimisel seoses suunajate eksimustega, mistõttu tuli paljudel pikem distants joosta, korraldajad vabandavad ja teevad siit omad järeldused. Samuti on plaan üle vaadata ka esimest korda kavas olnud maratonijooksu trass, et ka siin kõik edaspidi sujuvalt kulgeks ja Raplas jätkuvalt täismaratoni joosta saaks. Kõik osalejate konstruktiivne tagasiside on teretulnud ja oodatud.

Jooksurõõmu ja emotsioone tänavusest jooksust annab edasi rikkalik pildigalerii. Kõik fotod leiab jooksu koduleheküljelt raplaselverijooks.ee.

JOOKS

Raplas toimus esmakordselt maraton, mille võitis Aleksandr Kulešov ajaga 2:37:19

10 km Eesti meistriks tuli naiste arvestuses tuli Kaisa Kukk ja meeste arvestuses Tiidrek Nurme.

Ilmataat pakkus jooksjatele igasugust ilma - päikesest paduvihmani

Poolmaratoni võitis Ibrahim Mukunga Wachira ajaga 1:11:20

Teist aastat toimus 5 km Hepa noortejooks Märt Avandi taastamas lihaseid Borealise massaažitoolis

10 km naiste esikolmik Kaisa Kukk, Laura Maasik, Pille Hinn Väikesi jooksusõpru oli lõbustamas Rapla Rebane

10 km meeste esikolmik Tiidrek Nurme, Karel Hussar, Roman Fosti JUUNI 2022

39

Maratonid meie lähiümbruses

Riia, Stockholm, Helsingi Eesti lähiümbruses on võimalusi maratoni joosta mitmeid ja eestlased on neil ka alati esindatud. Sel aastal toimusid üsna lühikese vahega kolm maratoni naabrite juures.

Kaks neist lausa ühel päeval. 14. mail joosti Helsinki City maraton ja Riia maraton, 4. juunil Stockholmi maraton.

Kolm eestlast jagavad nendest oma muljeid.

TEKST: Tiina Säälik FOTOD: erakogu, Wikimedia

Leho Laja

RIIA MARATONIL Leho Laja plaanis Riia maratonil osaleda juba 2020. aastal, kuid paraku tuli siis koroonaaeg ja võistlused pandi pausile. Seda suurem oli rõõm, kui tänavu selgus, et maraton toimub siiski õigel ajal, traditsiooniliselt maikuus.

Natuke segadust tekitav oli, et info maratoni kohta ilmus kodulehele umbes paar nädalat enne toimumist.

Näiteks stardi kellaaeg oli muutunud, seekord asuti starti kell 7 varasema 8.30 asemel. Loomulikult tekitas see veidi probleeme, sest pisut peale kella nelja tuli juba ärgata, et maratonieelne söömine oleks õigel

40

JOOKSJA.EE

ajal. Samas oli varane start siiski ka hea. Küllap korraldajad olid mõelnud sellele, et võib taas tulla kuum ilm ja varem alustades jõuab enne keskpäevast kuumust ka varem lõpetada. Üheks varasema stardi põhjuseks võis olla ka liikluse väiksem takistamine, sest nii mõnedki teelõigud olid maratoni tõttu täielikult suletud. Riia maratoni rada oli Leho sõnul väga hea ja lauge. Ruumi jätkus ja kitsaks ei läinud. Samuti on kiitust väärt suured kilomeetritähised, mis hästi silma hakkasid.

Talveperioodil Leho ei jookse, vaid suusatab. Ta alustas jooksu ettevalmistusega alles märtsis ning Riia maraton oli kevadhooaja peamiseks võistluseks.

Leho Laja nautimas Riia maratoni lauget rada ja atmosfääri.

Riia maraton

JOOKS

„Enam-vähem jään rahule, paraku alates 32. kilomeetrist läks ühtlaselt raskeks. Jalad olid all nagu pakud ja pisut hakkasid ka krambid kimbutama,“ ütleb Leho. Rajal sai ta juhuslikult jooksupartneriks eestlase Sven Kassatiku, kellega koostöös möödus pea kolmveerand distantsi märkamatult.

Soovitan Riia maratoni küll, esiteks taskukohane ja Riia on avastamist väärt. Kindlasti tahaks ka järgmisel aastal Riias maratoni joosta.

Kaasmaalasi oli tavapäraselt Riias palju jooksmas. Maratonil osalejate arv on varasematel aastatel olnud siiski palju suurem, oma jälje on jätnud koroonaaja piirangud. Leho on varem jooksnud ka Stockholmis ja kiidab meie lähimaratone. Just logistika on see, mille põhjal valikuid teha. Ka Riiga on mugav minna, nii bussi kui ka autoga.

Plaanis on osaleda edaspidi Helsingis ja sihikul on ka Kopenhaagen. „Soovitan Riia maratoni küll, esiteks taskukohane ja Riia on avastamist väärt.

Kindlasti tahaks ka järgmisel aastal Riias maratoni joosta. Siis on rada tuttav ja loodetavasti õnnestub ka maratoni lõpuosa läbida parema enesetundega ning nautida publiku melu kesklinnas.

Riias on ka poolmaratoni ja 10 km distantsid, ka neid tasub Riiga jooksma minna, hea kogemus ja emotsioon on garanteeritud,“ soovitab Leho.

Leho on pikematel distantsidel ja maratonidel osalenud alates 2011. aastast. Enda jaoks on ta võistluste kohta teinud ka väikese kokkuvõtte tingimuste, enesetunde, õnnestumiste ning möödalaskmiste osas. See on olnud heaks spikriks järgnevatel võistlustel.

Leho ei ole maratonikoguja ega turist. „Kui on võimalik tulemuste osas areneda, siis teen selle nimel trenni.

Mullusel hooajal õnnestus tänu koostööle treener Einar Kaigasega parandada maratoni aega 2,5 minutit.“ Järgmise maratoni jookseb Leho septembris kodulinnas Tallinnas.

Ole Rõuk: Sellist nägu ollakse, kui oled pidanud liiga väikese T-särgi tõttu 42 km järjest kõhtu sees hoidma.

Olle Rõuk VÄISAS

HELSINGI MARATONI

Olle Rõuk jooksis sel kevadel maratoni Helsingis. Ollet tuntakse pigem kui ultrajooksude harrastajat ja tema jaoks oli 42 km lihtsalt trennijooks.

Ajalist eesmärki polnud ja ta lähtus seekord enesetundest – esmalt kulges rahulikus mugavustsoonis ja alates 30. kilomeetrist tegi kõnd-sörki. Mõistlik oli pigem targalt liikuda, kui liigselt kiirustada, sest puus kippus pisut tunda andma. Ollel on praegu peamine eesmärk osaleda sügisel Itaal i a s To r D e s Geants’imaastikujooksul, mille distants on 330 km. Enne seda tuleb aga targalt treenida. „Kuna ultrate vahel on pikemad treeninguperioodid, siis aeg-ajalt valin trenniks ka mõne maratoni. Helsingis täitus 50 maratoni. Tütar ja abikaasa olid samuti jooksmas ja nii tegimegi sellise toreda perereisi koos jooksuvõistlusega,“ räägib Olle.

Maratoni korralduslik pool oli Olle sõnul igati hea, kuid kui oleks

näiteks läinud oma asju pakihoidu andma 5-10 minuti hiljem, siis oleks tulnud pikas järjekorras seista. Seega ajavaru peab alati olema, muidu tekib enne starti liigset närvilisust. Olle on ka varasemalt Helsingis maratoni jooksnud, tookord oli start päeval kell 15. Seekord starditi hommikul, mis mõnes mõttes oli hea, kuid jäi ära variant päevareisist – tuled hommikuse laevaga, jooksed ära ja õhtuse laevaga koju tagasi.

Rajaga jäi Olle rahule. Varasemast erinev oli asjaolu, et joostakse rohkem kesklinnast väljas, aga selle võrra oli ka rada mitmekesisem.

Oli pargiteid, tõuse-langusi ja joosti kaks ringi, mis osaliselt ka kattusid, seega igav ei hakanud.

Silma jäi ka see, et võrreldes näiteks meie koduse maratoniga Tallinnas, olid toidu-ja joogipunktid üsna tagasihoidliku valikuga. Vaid paaris kohas pakuti banaane ja kusagil olevat ka soolakurki olnud. Seega Helsingisse tasub oma toidukott kaasa võtta.

Ollel on praegu peamine eesmärk osaleda sügisel Itaalias Tor Des Geants’i maastikujooksul, mille distants on 330 km.

JUUNI 2022

41

JOOKS

Stockholmi maraton

Hene Karumaa

NAUTIS STOCKHOLMI MARATONI Hene Karumaa osales juba teist korda Stockholmi maratonil. Mullusügisene maraton avaldas muljet ja nüüd said ka kevadised linnatänavad üle vaadatud. „Õnneks ei ole see maraton linnast välja viidud. Vanad majad, sillad, kanaliteäärsed tänavad – see ümbrus oli vägev. Kuigi varasematel aastatel on jooksjaid olnud 20 000 ringis, olid ka seekordsed 14 000 osalejat muljet avaldav rahvaarv. See on nii äge, kui oled stardikoridoris, ümberringi on täitsa tavalised inimesed, kes jooksma lähevad. See on hoopis isemoodi ja võimas tunne. Muljet avaldas ka see, et nii suur jooksjate hulk on hästi hajutatud ja kõik toimib suurepäraselt, pole järjekordi ega trügimist. Päris palju oli ka jooksjaid, kes olid ratastoolis, vajasid saatja abi või oli nende liikumisest aru saada, et nad on liikumispuudega.

Meil selliseid jooksjaid eriti ei märka,“ räägib Hene.

Kevadistel maratonidel kipub ikka olema kas väga soe või siis hoopis külm ja vihmane ilm. Stockholmis oli seekord ideaalne ilm, 14-15 kraadi sooja ja päike. Joogipunktid olid 2,5 km tagant ja muide, ka meie oma tuttav Värska vesi oli seal saadaval. Lisaks veele pakuti ka kohvi, energiajooki, spordijooki, puljongit ja pepsikoolat.

Uudne oli ka n-ö näpu vahelt pakutud banaanid ja õunad. Pakkujatel olid

42

JOOKSJA.EE

loomulikult kindad käes, jooksja sai oma palakese kiiresti kätte ning ei pidanud toidulaua ääres trügima.

Hene on kogunud juba 122 maratoni ja seekord ei olnud erilisi eesmärke aja

suhtes. Stockholmi rada olevat pisut salalik. Teed plaane, aga tegelikult kipuvad väiksed tõusud ja langused plaanid nurjama. Kui SportTraveli jooksjate seltskond oma lõpuaegu

Publik nii tänavate ääres kui ka olümpiastaadionil elas väga võimsalt kaasa. Seda emotsiooni tasub veel ja veel kogeda.

Hene Karumaa mullu sügisel Stockmi ma a i i is a s a amas as s i a i a i i

ennustas, siis paljud tõdesid pärast maratoni, et aeg tuli veidi kehvem.

Hene nautis jooksu ja melu ning ilmselt läheb ka kolmandat korda Stockholmi jooksma. „Publik nii tänavate ääres kui ka olümpiastaadionil elas väga võimsalt kaasa. Seda emotsiooni tasub veel ja veel kogeda. Vahva oli ka see, et tagasiteel laevas olles jätkus muljete jagamist terveks õhtuks. Muidu on ikka nii, et pärast maratoni lähed koju ja polegi nagu kellegagi muljeid jagada.“ Hene on varem väljaspool Eestit jooksnud Riias ning mõned aastad tagasi ka Austraalias. Tänavu on järgmiseks kavas Pärnu Võidupüha maraton.

JOOKS

Brother Colm O’Connell: saladus on see, et saladust ei ole!

Eelmises numbris kirjutasime Keenia jooksu ristiisast Brother Colm O’Connellist, kes on 46 aastat elanud Itenis ja teinud noortest jooksjatest olümpiavõitjaid. Aastate jooksul on ta palju intervjuusid andnud ajakirjanikele, kes otsivad Keenia jooksuedu saladusi.

TEKST JA FOTOD:

ajakiri Jooksja

K

ui vend Colmi juurde jõuame, siis on tal just lõppemas intervjuu noore naisterahvaga. „Ta kirjutab raamatut,“ ütleb vend Colm ja ei jäta mõistatuseks, et taaskord on saladuste jahile tuldud. „Seda, miks just Kalendžini piirkonna inimesed on nii palju kiiremad, on uuritud väga palju. Kas mõjutavad seda kliima, dieet, füsioloogia, antropoloogia, traditsioonid? Mitte midagi kindlat ei ole leitud ja see ongi ilmselt kombinatsioon kõikidest nendest teguritest, mis saavad ühes kohas kokku.

44

JOOKSJA.EE

Vend Colm esitleb puud, mis istutati St. Patricku kooli territoorimile tema edukaima õpilase, kahekorde olümpiavõitja David Rudisha auks.

Samamoodi saab küsida teiste regioonide kohta – jalgpallurid Brasiiliast, korvpallurid just teatud USA linnadest, murdmaasuusatajad Norrast jne. Ma usun, et põhjus, miks teatud regioonid saavad ühe eluala poolest tuntuks, tuleb kultuurist. Inimestesse sisendatakse, et nad on milleski head ja luuakse toetavad võimalused ning motivatsioonipakett.

Keenias on üles kasvanud rahvas, kes pidi ellu jäämise jaoks olema tugev. Ühel hetkel hakati seda kultuuriruumina kontrollima ja inimestele sisendama, et nad saavad olla kiired jooksjad ning sellega oma elujärge parandada.

Loomulikult on igal spordialal ka teatud stereotüüpne kehatüüp, mis loob teatud eelised, kuid samas saab füüsise puudujääke millegi muuga kompenseerida. Kõige olulisem on siiski see, mis toimub peas, sest ka ideaalsete eeldustega keha ei ole edu valem. Peab nägema palju vaeva, olema valmis läbi kukkuma ning kõvasti treenima. Edu ei ole keenlastel automaatselt sünniga kaasas, vaid selle peab välja teenima.

Inimene ise peab uskuma, et temas on olemas võimalused. Alguses arvati, et selle piirkonna inimestel on mingi geen, mis loob eeldused. Seda ei ole

Maru Betoonitööd, Maru Ehitus ja Maru Metall kutsuvad välja!

Ehitajad, projekteerijad, insenerid, ettevõtjad, konkurendid, kliendid ja koostööpartnerid!

Kutsume teid välja koguma koos jooksukilomeetreid.

Pange kokku oma kõige aktiivsem meeskond ning osalege Maru Järvejooksude sarjal, mis alustas juba 22. mail Harku järve jooksuga Kõige rohkem kilomeetreid kogutud meeskonnale paneme välja sportlikud auhinnad ning kolm kõige kiiremate jooksuaegade summaga meeskonda saab ka autasustatud.

Maru Järvejooksude sarja kohta saab infot ja registreerida: https://stamina.ee/et/jarvejooks Registreerimisel Registreerimiselkkasuta koodi Maru_EHJJ_22

JOOKS

Kui ma lähen tagasi 45 aastat, mil ma siia tulin, siis ma ei oleks ette kujutanud, et Itenist saab selline koht.

VEND COLM leitud ja selget põhjust, mis teeks nad imejooksjateks, ei ole olemas,“ arutleb treener.

Oluline on pühenduda Väide, et mustanahalised inimesed lihtsalt on kiiremad, kipub vend Colmi arvates olema müüt. Kui ta 1970ndatel Keeniasse tuli, siis olid keskmaajooksjad enamasti valgenahalised eurooplased. „Briti jooksjad Sebastian Coe, Steve Cram, Peter Elliott,“ loetleb vend Colm. „Aga järgmine generatsioon Euroopa jooksjaid liikus sprindidistantsile. Kasvab ja areneb see, kuhu riik suunab oma investeeringud ning tähelepanu. Tookord hakati keskenduma sprindile. Viimastel aastatel on Euroopa ja Ameerika keskmaajooksjate arv taas kasvanud, kuid võrreldes Aafrika jooksjatega siiski vähemuses.

Nimelt keenlased näevad jooksmist kui võimalust elus läbi lüüa, kuid läänes on palju alternatiivseid spordialasid. Puht matemaatiliselt – mida rohkem inimesi tegeleb mingi alaga, seda suurem on võimalus, et selles lööb läbi rohkem inimesi. Läänes on valik, kas olla sportlane või näiteks insener, ja tihtipeale tehakse valik sissetuleku alusel.“ Iteni on aegade jooksul ikka tulnud valgeid jooksjaid, kes on 100% omaks võtnud kohaliku eluviisi. Näiteks Uus-Meremaalt pärit kaksikvennad Zane ja Jake Robertson, kes tulid vend Colmi programmi, kui nad olid 16-aastased. Nad olid valmis täielikult loobuma kodusest luksusest ja soovisid keskenduda tulemuste saavutamisele. „Kui tulla siia noore inimesena, pühen-

46

JOOKSJA.EE

ITENI ASUKOHA FÜÜSILISED PLUSSID stabiilne kliima; kõrgus merepinnast (1960ndatel hakati aru saama mäestikuefekti kasulikkusest, kui Mehhikos 2000 m kõrgusel võitsid pea alati just Ida-Aafrika riikidest pärit jooksjad), malaariat ei ole, sest sääsed ei tule kõrgemale kui 2000 m; Iten on vaikne ja suurtest linnadest eemal. Pole segajaid ja saab keskenduda eesmärkidele; Itenis motiveerivad kõik teised jooksjad, seal tekib motivatsioon rohkem treenida.

duda täielikult, olla integreeritud ja teha kõike samamoodi nagu keenlased, siis on see võimalik. Pole lihtne, aga keenlastel ka ei ole lihtne. Garantiid ei ole olemas, kuid seda ei ole kellelgi. Siinsel iganädalasel fartleki treeningul osalevast 100 jooksjast võib-olla 5-10 saavad edukaks. Kõik ei ole automaatselt edukad jooksjad, kes on pärit Keeniast.“ Kui vaadata kohalike keenlaste eluolu, siis on näha, et inimesed elavad väga

Kui Euroopa jooksja haridus sõltuks jooksutulemustest, siis ta jookseks samuti kiiremini.

algelistes ja askeetlikes tingimustes.

Seal üles kasvanud lapsed on nii vaimselt kui füüsiliselt väga tugevad. Nad teavad, mis tunne on läbida pikka distantsi, olla ilma toidu ja luksuseta.

Vend Colm rõhutab, et absoluutselt kõik edukad Keenia jooksjad on pärit vaestest farmerite perekondadest ja paljud neist näevad jooksmist kui võimalust saada välja vaesusest või haridust omandada. „Kui Euroopa jooksja haridus sõltuks jooksutulemustest, siis ta jookseks samuti kiiremini. Jooksmine on kõige odavam spordiala, seda saab teha kasvõi paljajalu. Kuid see võib olla ka väga üksildane sport. Treeningule tuleb minna varahommikul, kui kõik magavad, pärast tööpäeva pimedas ning iga ilmaga – teil seal Eestis näiteks jää või lumega. Siin jooksevad paljud jooksjad gruppides, sest nii luuakse tiimitunnetust. Euroopas ollakse tihemini üksi, sest elatakse kohtades, kus ei ole kellegagi koos treenida. Jooksmises kehtib printsiip, et mis sa selle sisse paned, selle saad ka vastu. Sa ei sõltu kellestki!“ räägib O’Connell.

Treener usub, et hea ja keskmise jooksja erinevus on pühendumine.

Tulemuste nimel peab olema valmis tooma ohverdusi. „Kui seda ei taha, siis.. ole keskmine, kõik ei pea olema parimad. Aga kui tahad olla tipus, siis tuleb pingutada. Paljud, just teismelised, tahavad olla parimad, kadestavad tipus olevaid sportlasi, kuid ei mõista, mis töö on nende edu taga. See teekond on sarnaselt raske igaühe jaoks ja keegi pole lõpuni ainult andekas,“ ütleb ta lõpetuseks.

TEKST:

Jooksja

FOTOD:

ratas

Pixabay, Jooksja arhiiv, Wikipedia

1938. aastal toob Schwinn kommertsturule ratta, millel on esipidurid, konsoolraam ja vedrustusega esihark, luues sellega eelkäija kaasaegsele mägirattale.

Igal aastal toodetakse rohkem kui

100 miljonit jalgratast

1896.

aastal rajatud SAADJÄRVE JALGRATTASÕITJATE SELTS oli esimene eestlaste rattaselts maapiirkonnas. Juba 1897. aastaks olid seltsi aktivistid ehitanud Saadjärve rattaaeda valmis velodroomi, kus 20. juulil 1897 toimusid esimesed seltsi korraldatud võistlused. 19. sajandi lõpul sündis Eestimaal veel teisigi rattaseltse, kuid oli vaid üks, mis tegutses aktiivselt järjest pea viiskümmend aastat – selleks oli Tartumaal asunud Krüüdneri Kiirus.

Tehing spordi ja liikumisega on selline, milles sa kunagi petta ei saa, selles kaupled alati kasudega.

TANEL KANGERT “Sinu 365 uut võimalust”

JUUNI 2022

49

R ATA S

Aavo Pikkuus

karm mees Eesti jalgrattaspordi ajaloos Aavo Pikkuus on üks legendidest Eesti jalgrattaspordi maastikul. Võitnud omal ajal ka kuulsa Rahutuuri ja tulnud meeskonnasõidus olümpiavõitjaks, tegeles Pikkuus peale tipptasemel rattaspordi lõpetamist edukalt ka rallisõiduga.

Praegu elab 67-aastane mees Tartus ja peab vaikselt pensionipõlve.

TEKST:

Donatas Narmont

A

FOTOD:

Scanpix, Vikipeedia

avo, kuidas elu Tartus läheb?

Tasakesi, veeretan päevi aina hommikust õhtusse ja jälgin huviga, mis maailmas toimub.

Mis siis toimub?

Mulle teeb jätkuvalt head meelt, et Eesti rattaspordil hästi läheb. Kuidagi

50

JOOKSJA.EE

on nii kujunenud, et tugevaid jalgrattasõitjaid on Eestil läbi aegade pidevalt olnud, järjepidevus kestab, noori tuleb peale, ka harrastustasemel on rattasõit Eestis populaarne. Tundub, et ka tippudele mõeldes sobib eestlase natuurile selline pikk ja ühtlane kannatamine, et ka treeningul paremaks saada. Samas, olen ise vaadanud, et minu ajaga võrreldes on ikka paljud

rattamehed hellemaks muutunud – kukutakse ja istutakse siis pikka aega nukralt teeveerel, lõpuks jäetaksegi sõit pooleli. Aga see ei huvita kedagi, et sa haiget said, igaüks peab ise enda eest väljas olema. Tõelised võitlejad sõidavad alati edasi, juhtugu trassil mis tahes.

Kui Eesti noortest veel rääkida, siis arvan, et omaaegsete spordikoo-

CV

n Sündinud 23.11.1954 n 1972-1981 kuulus NL-i koondisesse n 1976 võitis Montreali OM-il 102,5 km meeskonnasõidus NL-i meeskonnas kuldmedali, sõidu keskmine kiirus 47,7 km/h n 1977 MM-i 100 km meeskonnasõidu kuldmedal n 1975 ja 1978 MM-i meeskonnasõidu hõbemedal n 1977 Rahutuuri esikoht n Eesti NSV meistriks tulnud 9 korda n Aastatel 1974-1978 tunnistati Eesti parimaks sportlaseks n Tippsportlase karjääri lõppedes oli edukas ka autorallis. 1983. aastal võitis koos Lehar Linnoga Saaremaa Ralli.

Tõelised võitlejad sõidavad alati edasi, juhtugu trassil mis tahes. lide kaotamine oli viga, pearahade süsteem ka alati ei õigusta, sest alad on ju erinevad. Jalgrattasport on kallis ala koos kõige sinna juurde kuuluvaga.

Mis on aastatega muutunud?

Eelkõige ikka tehnika, rattad, abipersonal, kõik taastumist puudutav.

(Küsin Aavolt vahele, kas see kõik võiks väljenduda keskmise sõidukiiruse tõusus ca 10 km/h ja mees on põhimõtteliselt nõus – D.N.) Eks inimesed on ikka samad, kes tahab läbi lüüa, see pidi ennast ületama varem ja peab ka nüüd. Ka teed on kindlasti paremaks läinud, samas on halb see, et liiklustihedus on oluliselt suurenenud, sõidukeid juurde tulnud, pole enam väga palju kohti, kus ohutult trenni teha.

MEENUTUS PÖÖRASEST TRIKIST TOUR DE L’AVENIR’IL

A

NSV Liidu sõitja Aavo Pikkuus 1977. aastal 30. Internationale Friedensfahrt võistlusel, kus on juba 8 etappi kandnud kollast liidrisärki ja üritab oma eduseisu kaitsta ka 9. etapil Cottbusist Dresdenisse.

Kuidas Su enda tervis hetkel on?

Pole kõige parem, aga mis seal ikka kurta. Mul on ajuripatsi kasvaja, tuli teha palju süste, vahepeal koroona ajal sai raha otsa ja tekkis väike auk, siis läks asi hullemaks.

Kehakaalu sain vahepeal juba 140 kg pealt 90 kg peale ja sain hakata isegi rattaga sõitma. Siis läks uuesti tagasi ja hetkel olen ka sellega hädas. Tahaks sporti teha, aga ei saa, selg annab veidi tunda jne. Aga ma pean vastu, rattasport on mind kasvatanud ja õpetanud kannatama.

Mis praegu elus kõige rohkem rõõmu teeb?

Eks ikka lapsed – neid on mul neli, kõik juba täiskasvanud ja oma elu peal, lapselapsi on ka neli ja lisa on tulemas. Nendega on kõige toredam aega veeta (Aavo jutu toon muutub äärmiselt soojaks). Nii et on küll, mille üle elus siirast rõõmu ja rahulolu tunda!

avo Pikkuus on mees, kes sai omal ajal kuulsaks ühe ootamatu trikiga kuulsa võidusõidu Tour de l’Avenir käigus. Sellest kirjutas detailselt ka omal ajal Eestis ilmunud ajakiri Sporditäht: „Läheme üle kümne aasta ajas tagasi.

Tour de l’Avenir, raske mägine etapp.

Meile pole tähtis, mis aastal ja mitmenda etapiga on tegemist.

Meile on tähtis Pikkuus, kes peagrupist üle kolme minuti maas on ja nüüd meeleheitlikult järele üritab minna. Ränk tõus Alpidele on möödas, järgnevad pikad ja ohtlikud laskumised. Tibutab uduvihma, tee on libe.

Pikkuus on laskumas äärmiselt järsult languselt, kiirus on kogenud rattahundi tunnetel ligi 120 km/h. Ootamas on küllalt järsk kurv paremale, seejärel pisut sõitu otse ja siis taas vasakule. Lühidalt öeldes – saaks ka ilma kurvita, jätkates sõitu sirgjoones, kui vahel poleks haigutamas umbes 40 m laiust kuristikku. „Oh oleks mul tiivad, ma lendaksin siit üle,“ mõtleb kindlasti nii mõnigi võidusõitja, asudes ohtlikku ja keerulist kurvidemängu tegema, olles selle tulemusel mõne minuti pärast vaid poolesaja meetri kaugusel.

Ta hingab korra sügavalt sisse, tõstab pisut ratast ja maandub paari sekundi p rast teise p kuristikku t raa , kes juhtusid asja pealt nägema, olid lolliks minemas. Oleks seda ette teadnud!“).

Maandumine toimub õnnelikult. Paraku ei ole sellega arvestanud peagrupi saatemasin, kes taganttulijat peab ilmselt tulnukaks kosmosest ja tee peal vasakule-paremale vibama hakkab. Lõpuks saab nendevaheline distants otsa ja Pikkuus tõmbab järsult kõrvale. Seal on suurte kivide hunnik…

Varuratta sai Aavo kiiresti, etapp õnnestus lõpetada. Veel paar etappi mahtus ta ajalimiidi sisse, siis tuli võistlus katkestada.

See oli tollal amatööride kõige kõvem võidusõit.

Kes suudaks niiviisi… Ratas oli üleval mäe otsas pilbasteks, rattapöid 7-8 osaks, endal põlvekapsel pealt lahti, lisaks hulganisti muhke, kriimustusi, verd.

Aga etapp oli pooleli, halamiseks polnud aega.“ Allikas: Sporditäht 2/1992

JUUNI 2022

51

HEA TEADA

Elektritõukeratas

soeta Klickist!

SEGWAY Ninebot KickScooter MAX G30E II Lipulaeva tasemel jõudlus – võimas 350 W tagaveoline mootor ning oma klassi pikim sõiduulatus (65km). Suurepärase kiirenduse ning kuni 25 km/h maksimaalse kiirusega tõukeratas viib mugavalt sihtpunkti.

Kiire laadimine – komplektis kaasas olev 3 A kiirlaadija laeb tõukeratta täis kuni 6 tunniga. j s s se m s k – 10-tollistele õhkrehvidele on lisatud täiendav kiht, mis tagab nende torkekindluse. Tänu võimsale mootorile on tõukeratas võimeline toime tulema ka mäetõusudel, mille kaldenurk on kuni 20%. o e e es s m p s – värviline LED-ekraan annab vajaliku ülevaate sõidukiirusest, aku tasemest, Bluetooth-ühendusest, hoolduse vajadusest ning annab võimaluse valida en a e ee ep rane s i urežii

SEGWAY D38E s e s m e – antud mudelil on turvalisuse tagamiseks eesmised-, pidurija tagumised LED-tuled. 2,1 W sisseehitatud esitulega näeb selgelt igal ajal. e e o se – 10-tollised suured õhkrehvid pakuvad mugavat ja sujuvat sõitu. Polümeervooder ja kulumiskindel niit rehvides tagavad püsivuse ja parima vastupidavuse. e es oe ek m me e k e – täisvärviline LED ekraan koos juhtnupuga uu ab Ki k teri sisse a a ita ise, esitu e e sisse a a ita ise a s i urežii i e a e a eta ise i tsaks a ikus n režii i ener ias stu , stan ar , sp rt , k nnirežii k s k ss s eem – mudelil on 367 Wh (10200 mAh) aku mahutavus ning täielikuks täislaadimiseks kulub umbes 6,5 tundi. Taastamissüsteemiga aku tagab, et kogu teekonna jooksul akut ei raisata.

Xiaomi Mi 3 T e m m ks m e j ms s 00 – maksimaalne kiirus on 25 km/h ja ronimisvõime 16%. kk em k 30 km – kineetilise energia taaskasutamise süsteem (KERS) suudab pidurdamisel ja rullimisel kineetilise energia taastada ning muuta selle kasutatavaks elektrienergiaks, et sõiduulatust veelgi pikendada. o m e m – lihtne vahetamine, vajutage lihtsalt toitenuppu kaks korda. Valikus jalakäiarežii k , stan ar režii k , sp rtrežii k Nutikam ja vastupidavam aku – kui aku tase on alla 30% ja roller ei ole umbes 10 päeva r est sisse itatu , itub aku a t ea piken a iseks unerežii i

SEGWAY Ninebot eKickScooter ZING C8 Erinev skuuter erinevale vanusele ja pikkusele – Segway on mõelnud kõikidele tüdrukutele ja poistele, kes soovivad omale eKickScooterit: ZING C8-ga saavad sõita lapsed vanuses 6-12 a ja pikkusega 115-145 cm, ZING C10-ga saavad sõita lapsed vanuses 8-14 a ja pikkusega 130-160 cm. oms e m e pse seme e tur arežii aksi u kiiruse a kuni k , turb režii i a ib kiiren a a kuni k , kruiisirežii i pu u pea a lapsed kiiruseni 16 km/h kiirendamiseks jalaga tõukama.

Lihtne kokku/lahti voltida ja hoiustada – tõuksi kokku panemiseks kulub vaid 3 sekundit ja seda saab hoida kapis või auto pagasiruumis. Lisaks kaalub tõukeratas vaid 9 kg, tänu millele on see igaks hõlpsasti transporditav.

Lisainfo ja palju teisi tooteid: www.klick.ee

52

JOOKSJA.EE

LASTERATTAD • MAASTIKURATTAD • LINNARATTAD • MAANTEERATTAD • GRAVELID • ELEKTRIRATTAD

JALGRATTAD! -22% -24% -23%

-27% -25% -29%

-34%

-30%

R A TT A M U D EL IT S O O D U S H IN N A G A

hawaii.ee

HAWAII E-POOD

KÕIK RATTAD PÄRISELT EESTI LAOS! + REAALAJAS webis!

!

359

ERINEVAT MUDELIT!

HAWAII EXPRESS PIRITA HAWAII Pirita tee 102 Tel 534 43777 • KRISTIINE HAWAII Endla 45 Tel 53 333 665 • ALMARE HAWAII Paldiski mnt 96 Tel 53 333 396 • TARTU LÕUNAKESKUSE HAWAII Ringtee 73 Tel 53 333 603 • HAAPSALU HAWAII Tallinna mnt 1 Tel 53 333 149 • RAKVERE HAWAII Ferdinand Gustav Adoffi 11 Tel 53 333 721 • VILJANDI HAWAII Tallinna tn 41 Tel 53 333 591 • VÕRU HAWAII Lembitu 4 Tel 53 333 617 • PÄRNU HAWAII Lai 10 Tel 5197 4010 • NARVA HAWAII Linda 1 Tel 356 9422 • PAIDE HAWAII Rüütli 10 Tel 58 559 557 • JÕHVI HAWAII Rakvere tn 38a Tel 332 5759 • KURESSAARE HAWAII Tallinna 58 Tel 453 3042, 527 8141

LEIA ENDALE SOBIV

jalgratas!

Suvi on käes, kütusehinnad laes ja paljud on valinud igapäevaseks liiklusvahendiks jalgratta. Ka need, kes varem seda teinud ei ole.

Mida tuleb jalgrattaga liiklemisel silmas pidama, milliseid erinevaid rattaid on olemas ja millise iseloomuga on rattavõistlused?

Kõigele sellele vastab asjatundja Andres Lekko.

TEKST:

ajakiri Jooksja

J

FOTOD:

Pixabay, Rattapood

algrattaga saab tegelikult sõita, kus iganes soovid! Mingist laulust on mul meeles sõnad „kõikjal, kus on laevatatav pinnas“. Loomulikult peame kaardistama, millise rattaga saab millises keskkonnas parima elamuse või efektiivsuse. Selle all pean silmas, et trekirattaga on sõidetud maastikul ja maastikurattaga trekil, kumbki liikumisviis ei ole aga ülemäära efektiivne.

Linnas liigeldes pead loomulikult arvestama kõigega, mis sind ümbritseb – ilm, teeolud, liiklus, liiklusraev. Minu soovitus: sõida sinna, kuhu tahad, kasutades seda teed, mida tahad. Aga hoia silmad-kõrvad rattasõidu jaoks. Lolli kaasliikleja vastu meil rohtu pole. Teetakistusi, auke, äärekive, liiva kurvides

54

JOOKSJA.EE

Linnas liigeldes pead loomulikult arvestama kõigega, mis sind ümbritseb – ilm, teeolud, liiklus, liiklusraev. pead nägema nii ehk naa. Ilmaolud mõjutavad ennekõike jää tekkimise ajal, mõju avaldavad ka paduvihmad, äike ja kuumaga sulama hakkav asfaldi tõrv.

Kõige olulisem on siiski valida vastavalt olukorrale õige liiklusvahend. Erinevad jalgrattad liigituvad üldjoontes selliselt: MAANTEERATAS. Peened kummid, jäik, amordid puuduvad. Sobib sõiduks igal pool, kus tee pind on sile ja tugev.

Maanteed, tänavad, ka kruusased tugevad teed. Maanteel ja tänaval sõites sobivad peaaegu kõik ilmaolud, mujal hakkavad vihm ja lumi mängu muutma.

JROAOT K AS

LINNARATAS/HÜBRIID. Laiemad kummid, sirge lenks, amordid. Sobib ka maanteerattaga sõidetavatele teedele, kuid parimad omadused tulevad esile lühikestel takistustega sõitudel. Lihtsalt liiga püstine sõiduasend ei ole väga pikaks sõiduks mugav. Aga äärekive, auke ja muid ebatasasusi leevendavad nii amordid kui ka väiksema rõhuga laiemad kummid.

MAASTIKURATAS. Ennekõike sobiv vahend aeglasemate teede jaoks: pehme pinnas, metsarajad, liiv, pori. Käike on piisavalt, et igast kohast sõites läbi saada. Laiad kummid ja amordid leevendavad pea igasuguse raputuse. Ja ei ole vahet, kas Sul on 26, 27,5 või 29” jooksudega ratas.

GRAVELBIKE/CYCLOCROSSI RATAS. Ühendab endas maanteeratta ja hübriidratta parimad omadused. Maanteeratta lenks võimaldab siledamatel teedel kihutamist ja hübriidratta mõõdus laiemad kummid leevendavad raputusi.

Miinuseks on küll amordi puudumine, mis linnatakistustel (äärekivid, augud) ei anna päris linnaratta mugavust välja.

FAT BIKE. Madala rõhuga laiad kummid võimaldavad sõita seal, kus teised rattad kinni jäävad – pehmes liivas, mudas. Liigu kasvõi rannas või soos. Sellega muidugi kõik eelised ka lõppevad. Ega ka nelikveolise maastikuauto parimaid omadusi linnas tunneta.

Võistlused on erineva iseloomuga. Millist valida?

Elementaarne, et kui oled jalgrattaga sinasõbraks saanud, siis on ka oht hasardi tekkeks. Ja kui see tekib, tuleb ilmselt minna sinna, kus keegi on joone maha tõmmanud ja kella käima pannud. Ehk võistlustele. Mina soovitan sellisel juhul teha endale selgeks võistluse head-vead ning distantside ajalise kestvuse sinu treenituse juures. Peatun mõnedel Eestis viljeldavatel rahvaspordivõistlustel.

MAASTIKUMARATONID. Õnneks enamikel maratonidel on pikem ja lühem distants. Lühema distantsi läbimine peaks olema kõigile jõukohane (1-2 tundi). Pikemad distantsid veavad ihust jääkaineid

välja märksa pikema aja jooksul ning neid soovitan inimestele, kes on oma treeningutes vähemalt 80% eesootavast distantsist juba läbinud (ajaliselt mõõdetuna, sest rajad võivad raskusastmelt väga erineda). Samuti peab arvestama pikema distantsi valikul, et rajad võivad kohati olla palju tehnilisemad, kui tavainimene ise metsas treenides endale otsinud on.

MAANTEE GRAN FONDO’D (EESTI KEELES – TARTU RATTARALLI).

Alustuseks jälle sama jutt, mis maastikumaratonide distantsivaliku juures ajafaktorist kirjutasin.

Aga lisandub palju muudki. Kui oled reeglina treeninud üksinda, jälginud liiklusseadust, siis maanteevõistlustel ei ole osasid liiklus-

seaduse punkte reaalne täita. Grupid ei sõida kunagi hanereas tee ääres, vaid liiguvad pakkidena nii tee ääres kui tee keskel. Inimesi võib kõrvuti olla kümneid. Sellises olukorras võib tavapäraselt üksi sõitja stressi sattuda. Samuti ei pruugi kaaslased võistlusgrupis teha alati ratsionaalseid otsuseid ja võivad näiteks juua selleks mitte sobival rajalõigul. Ühesõnaga, kogu selle formaadi võimalikeks takistusteks peavad kõik meeled valmis olema ja reaktsiooni jätkuma küllaga.

M A A N T E E E R A L D I S TA R D I S T SÕIDUD. Kõige turvalisem maanteel harrastatav ala. Sõidad üksi, oma tempoga. Mõni kihutab mööda, mõni jääb jalgu. Aga ise saad kõige üle otsustada. Ainsaks miinuseks on rutiin, mida paljud selles formaadis näevad. Distantsid on igale inimesele, ka vähetreenituile, jõukohased.

CYCLOCROS S. S t a a d i o n i t e l , põldudel, parkides harrastatav krossivõistlus. Plussiks on see, et distantsid on lühikesed, ringid kompaktsed. Sellega plussid ka lõppevad. Miinuseid on kahjuks rohkem. Kõigepealt vajad selle ala ratast ja iga kokukaga starti ei pääse.

Ringid on tehnilised, eeldavad spetsiaalset ettevalmistust. Treenimata võistlejal võib olla väga raske.

Mida veel võistlemisega seoses silmas pidada?

Võistlema minnes peaks lisaks distantsile tähelepanu pöörama veel mõnele asjale. Tuleb mõelda logistikale, võistlusjärgsele taastumisele ja ilmale.

Kuna võistlused on tihti pühapäeviti ning esmaspäeval on vaja olla tööandjale atraktiivne, tasub jälgida talupojatarkust – olemine peab olema mõnus nii võisteldes kui ka pärast võistlust.

Samuti tuleb meeles pidada, et tegu on tehnikaspordiga ning võistlemine võib seetõttu ka rahakotti räsida. Kui oled olemuselt kooner, vali hasardiks mingi muu formaat. Olen näinud tihti kõveraid nägusid võistlusjärgsete rataste sõidukorda saamise arveid üle andes.

Kokkuvõttes ei pea jalgrattaga sõber olemiseks oma olemust kuidagi muutma. Leia vaid oma formaat – kasuta ratast liiklusvahendina, põleta trennis pekki või tee ülekeevas hasardis naabrimehele võistlusel ära. Kõik on õiged vastused!

JUUNI 2022

55

R ATA S

E VE NT E Q U I P M E NT R E NTA L S O L U T I O N S

Eesti U23 rattakoondise toitumise analüüs

ehk mida ratturid söövad?

Tasakaalustatud menüü ja mitmekesine toidulaud aitavad püsida tervena, hoiavad tervislikku kehakaalu, tagavad meile piisava energiataseme jne. Peale selle, et toitumine on oluline meie tervise jaoks, on erinevates riikides tehtud uuringud ka näidanud, et sportlase vajadustele vastav toitumine tagab optimaalse soorituse ning hea enesetunde nii treeningute kui ka võistluste ajal.

TEKST:

Ly Pajur

FOTOD:

E

Ly Pajur, Pixabay

estis on sportlaste toitumist üldiselt vähe uuritud. Eriti vähe on uuritud erinevate spordialade sportlaste toitumist vaatenurgast, et mida siis sportlased päriselt söövad ning kas see vastab nende vajadustele. See tähendab teadmist, kas energia saamine ja kulutamine on tasakaalus, kas põhitoitainete (valgud, rasvad, süsivesikud)

56

JOOKSJA.EE

tasakaal on paigas ning kas tarbitud toidust saab piisavalt mikrotoitaineid (vitamiinid ja mineraalained). Mind ennast on sportlaste toitumine huvitanud juba pikemat aega ning kuna armastan ka ise vastupidavusalasid (jooksmine, rattasõit, suusatamine), siis otsustasin oma Tallinna Ülikoolis kaitstava lõputöö raames uurida noorte eliitratturite toitumist.

Põhilised murekohad Mujal riikides tehtud uuringud on näidanud, et põhiline murekoht vastupidavusalade sportlastel on energia piisav saamine, süsivesikute piisava koguse tarbimine ning vedelikukao vältimine. Näiteks on leitud seos süsivesikute tarbimise, piisava koguse vedeliku tarbimise ja sportlase väsimuse kuhjumise dünaamika vahel.

NS

ÜRITUSINVENTARI RENT & MÜÜK ESINEMISLAVAD, TRIBÜÜNID, PEOTELGID ja MÖÖBEL

Saada logo .pdf form

Must taust – kiri kuldn

Valge taust – kiri kuld

Oleks vaja, et logo nä

Võib pakkuda lahend

w w w .ew entum.co m

ew entum

ew entum_ estonia

R ATA S

Uuringutest on ka välja tulnud, et noored eliitratturid tarbivad liiga vähe süsivesikuid, mistõttu ei ole nende lihastes piisavalt glükogeeni. Samuti on täheldatud liigset valgutarbimist, mis võib pikemas perspektiivis tuua kaasa neeruhaiguste riski.

Uurimistöö eesmärk oli seega teada saada, kas Eesti U23 rattakoondise kandidaatide menüü vastab nii Eesti riiklikele soovitustele, aga ka teaduslike allikate soovitustele vastupidavusalade sportlastele. Hetkel on Eestis tervisliku ja sportlase vajadustele vastava menüü koostamise vastutus enamasti sportlasel endal. Samas nõuab see teadmisi, mida (noortel) sportlastel ei pruugi olla. Minu uurimuses leidis kinnitust ka asjaolu, et vajadustele vastava menüü koostamine on noortele sportlastele pigem keeruline.

Uurimuse tarbeks täitsid Eesti U23 maanteeratta koondise kandidaadid 14 päeva toitumis- ja liikumispäevikut toitumisprogrammis NutriData. Kui sportlased tarbisid lisaks tavatoidule ka sporditoite (nt spordijook, taastusjook, valgujook), siis saadeti tarbimise andmed mulle suhtlusrakenduse kaudu ja need kanti eraldi toiduna NutriDatasse. Saadud andmete järgi sai hinnata sportlaste energia kättesaadavust, põhitoitainete osakaalu päevasest energiast, mikrotoitainete (vitamiinid ja mineraalained) kättesaadavust, erinevate toidugruppide tarbimist, vedeliku tarbimist ning sporditoitude tarbimist.

Vähe süsivesikuid ja liiga palju valke Uuritavatel sportlastel ei olnud energia kättesaamisega probleeme, st nad tarbisid enamasti energiat sama palju kui kulutasid. Küll aga tuli uurimuse tulemusena välja asjaolu, et süsivesikute tarbimine oli sportlastel alla soovitusliku koguse ja valkude tarbimine pigem kõrge. Süsivesikuid tarbiti madala intensiivsusega treeningute soovituste järgi, valke aga kõrge intensiivsusega treeningute soovituste järgi.

Ka vedeliku tarbimine ei olnud uuritavatel sportlastel piisav või ei märgitud päevikusse tegelikku kogust. Erinevatest toidugruppidest tarbiti väga vähe leiva-saiatooteid, kala ja ka näiteks kartulit.

Tehtud toitumise analüüsi põhjal

58

JOOKSJA.EE

võib öelda, et kui jätta välja erinevad sporditoidud, siis oma igapäevast menüüd planeerides võiksid vastupidavusalade sportlased arvestada järgmiste soovitustega: Süsivesikuid peaks vastupidavusalade sportlased tarbima 1-3 h pikkuse treeningu korral 6-10 g/kg kohta ning pikemate treeningute või võistluste korral 8-12 g/kg kohta.

Head süsivesikute allikad on leib, riis, tatar, pasta, puuja köögiviljad.

Piisava koguse süsivesikute tarbimine aitab kaasa sellele, et lihastes on piisavalt glükogeeni. Samuti aitab see kaasa kiirele taastumisele treeningutest või võistlustest.

Valgud on küll oluline osa taastumisprotsessist, kuid nendega liialdamine ei anna paremaid tulemusi. Üldiselt loetakse intensiivse treeningu puhul vajalikuks koguseks maksimaalselt 2 g/kg kohta ehk siis 70 kg kaaluval sportlasel piisab 140 g päevas, kui tegemist on väga intensiivse treeningpäevaga. Kui tegemist on rahuliku või mõõduka tempoga vastupidavustreeninguga, siis võib päevane valgukogus jääda vahemikku 1,2-1,5 g/kg kohta.

Mikrotoitainete (vitamiinid ja mineraalid) piisavaks kättesaamiseks toidust tuleks kindlasti tarbida erinevaid toidugruppe: piisavalt köögi- ja puuvilju, teraviljatooteid,

piimatooteid, liha, kala, muna ning lisatavaid rasvasid ja õlivilju (nt oliivid, avokaadod).

Kuna sportlaste maitse-eelistused on erinevad ning kõigile ei sobi ka kõik toidud, siis saab toidugruppide piires erinevate variantidega katsetada. Kõige lihtsam on lähtuda taldrikureeglist: pool peaks olema köögiviljade või puuviljade osa, veerand teraviljatooted (tatar, riis, pasta, kinoa jne) ja veerand mõni valguallikas: nt liha, muna, juust, kaunviljad jne. Äärmiselt oluline on jälgida vedeliku tarbimist.

Minimaalselt võiks seda tarbida 28-35 ml/ kg kohta päevas, kuid arvestada tuleb ka treeningutel kaotatud vedeliku hulgaga.

Kaotatud vedelik tuleks 150% ulatuses taastada. Kõige lihtsam on teha seda näiteks kaalumise teel. Näiteks kui sportlane kaalub 60 kg ja treeningult tagasi tulles 59 kg, siis on vahe 1 kg. See tähendab, et täiendavalt tuleks samal päeval lisaks tarbida 1,5 l vedelikku.

Kõiki toite ja uusi toitumisviise tuleks katsetada enne võistlusi ja võimalikult autentsetes oludes. Näiteks võistlusel tarbitavaid toite tuleks testida võistluse intensiivsusega sarnases olukorras, vältimaks olukorda, kus kõrge intensiivsuse tõttu kehale mõni toiduaine siiski ei sobi.

3 d ü Nü

v t a t 1 aas

! d u t ända

Kõik vajalik ujumistreeninguteks!

Parim valik Speedot saadaval:

TEKST: Jooksja FOTOD: Pixabay, TEKST: Jooksja Vikipeedia, JooksjaFOTOD: arhiivJooksja

ujumine

arhiiv

Ujumistreening parandab südame-veresoonkonna tööd, põletab rasva ja treenib lihaseid.

Seda tänu tõsiasjale, et ujumine mõjutab samaaegselt pea kõiki suuri lihaseid.

Ujumine on hommikul pehme koormus kehale ja mõnus treening annab hea alguse päevale. Õhtul saad selle võrra rohkem aega pere ja sõpradega veeta.

KIRILL KOTŠEGAROV

Jooksja 6 2021

UJUMISBASSEINIST FILMILINALE Hollywoodis Tarzani rollis kuulsust kogunud Johnny Weissmüller oli enne näitlejakarjääri edukas ujuja, kes võitis 1924. aasta Pariisi olümpiamängudel kolm kulda erinevatel ujumisdistantsidel ja pronksmedali veepallis.

Järgmisel olümpial Amsterdamis (1928) lisas ta oma kontosse veel kaks kulda.

Esimese paari ujumislesti valmistas teadaolevalt USA teadlane, leiutaja ja riigimees Benjamin Franklin aastal 1717 Bostonis Charles’i jõe ääres.

Esimesel kolmel olümpial peeti ujumisvõistlused järgmistes veekogudes:

Ateena 1986 - Vahemeres Pariis 1900 - Seine’i jões St. Louis 1904 - tehisjärves VEEBRUAR 2022

63

Liilian Jaaniste

Neljapäeva õhtuti toimub jooks-ÜKEujumine treening Männiku karjääris.

soovib luua inspireerivat ja tervislikku kogukonda

Ujumis- ja triatlonitreener Liilian Jaaniste (33) on enda tööelu jooksul korduvalt seisnud kas läbipõlemise äärel või selle ääre ka ületanud. Elu on viinud erinevatesse väljakutsetesse nii Eestis kui mujal maailmas ja kogutud kogemusi rakendab naine nüüd kodumaal. Lõpuks on ta oma elus leidnud mõnusa ja jätkusuutliku tasakaalu.

TEKST: Eva-Maria Vaher FOTOD: Mallor Malmre, erakogu

L Liilian on eelnevate töökogemustega kogunud piisavalt teadmisi ja kogemusi, et alustada oma ettevõttega.

64

JOOKSJA.EE

iilian on terve elu sportlik olnud. Lapsepõlves tegeles ta pikemalt nii ujumise, tennise, ratsutamise kui triatloniga. Loogilise jätkuna läks ta Tallinna Ülikooli kehakultuuri erialale, mille 2012. aastal lõpetas. Õpingute kõrvalt oli tekkinud juba mitmeid ujumise ja triatloniga seotud tööotsi, kuid toona ei olnud veel aeg täielikult tööle pühenduda. Liiliani elukaaslane lõpetas parajasti Šotimaal ülikooli ja koos tunti, et see on hea aeg minna maailma avastama. „Ülikooli ajal andsin ujumistreeninguid ka vaimu- ja füüsilise puudega inimestele. See on koht, kus annad endast

UJUMINE

kõik ära ja seda on võimalik teha ainult missioonitundest. Boonussüsteemiga palgasüsteem seejuures kaua ei motiveeri. Mu jaks sai järsku otsa. Raske südamega lõpetasin ka pikemaajalise triatlonitreeneri töö 21CC Triatloniklubis ja kolisime elukaaslasega Portugali, kus ta oli saanud erialase töö. Elasin seda elumuutust emotsionaalselt raskelt läbi, sest on ju keeruline jätta midagi, mille nimel oled kõvasti vaeva näinud,“ räägib Liilian.

Pärast Portugalis elamist ei tahtnud noored veel Eestisse tagasi tulla ja läksid kaheks aastaks Austraaliasse. „Väga meeleolukas ja äge kogemus!

Soovitan, kui vähegi võimalust ja pealehakkamist. Läksime klassikaliselt seljakotireisile ja tahtsime üksteist veel paremini tundma õppida. Nädalaga oli Eestis kogutud raha otsas ja tuli leida töö. Saime farmitööd tehes ruttu jalad alla, kultuurmustikate korjamisega kogusime 6 nädalaga autoraha ja rändasime edasi. Saime teha erinevat tööd alates viljade korjamisest ja pakendamisest, kuni traktoriga maa kaevamisteni välja. Ühel hetkel tekkis tahtmine proovida kohalikku linnaelu. Peatusime Austraalia idaosas asuvas troopilises Townsville’i linnakeses. Sealt leidsin ettekandjatöö kõrvalt kaks vahvat ujulat ja viisin administraatorile oma CV lootusega tööle saada,“ räägib Liilian. Kuna Eestis tehtud treeneripaberid tagurpidimaal ei kehti, siis suurt lootust naine ei hellitanud. Siiski helistati ja kutsuti kohale. Üllatuslikult paluti trikoo selga tõmmata ja vette minna. „See oli minu jaoks uus asi, sest oma 5-aastase treeneritöö jooksul ei olnud ma kuulnud, et Eestis oleks räägitud treeneri handson vees õpetamisest. Treener oli ikka alati kaldal ja õpetas suuri gruppe vilistades ja äärelt karjudes. Grupid olid väikesed – 5 inimest korraga ja kogu õpetamine kättpidi küljes, mänguline ja paljuski suunatud veeohutusteadlikkuse ja oskuste omandamisele.“ Liilian käis ujulas 4 kuud töövarjuks ja hakkas siis andma asendustunde.

Töövarjuks olemise ajal avastas ta võimaluse läbida kohalikke erialaseid koolitusi. Austraalia Ujumisliit on väga suur ja tihti peab sobivate koolituste jaoks reisima riigi teise otsa. Aga toimumas oli üks koolitus tema elukoha kandis ja ta otsustas sellest kindlasti osa võtta. „See oli erialaselt maailmamuutev ja silmiavav. Võtsin kohe ka mitu lisa-

koolitust. Sealsed algkoolitused on juba sellisel tasemel nagu Eestis EKR 5 tase.

Omandasin AUSTSWIM’i „Teacher of Swimming and Water Safety“ kvalifikatsiooni, Queensland Royal Lifesaving’i kaudu sain kvalifikatsioonid „Bronze Medallion“, „First Aid“ ja „Pool Lifeguard“. Eksamid kvalifikatsioonide omandamiseks olid väga korralikud – pidi läbi viima tunde lastega, olid töövihikud, eksamid, tundide vaatlused jm. Üks minu lapsepõlveunistus on olnud minna tööle troopilisse randa vetelpäästjaks, aga sinna lubati ainult kohalikke – sealne avavesi on tunduvalt ohtlikum, kui meil siin Eestis, ja seda peab seal väga hästi tundma.“

Troopilises Queenslandis mandariine korjamas.

Kogu energia läks enda ravimisele, surmahirmust üle olemisele, positiivsuse ja elurõõmu säilitamisele.

Haigus viis jalad alt Pärast kahte aastat ringi rändamist tuli Liilian koos elukaaslasega tagasi Eestisse. Üksteisega sobivust oli pikalt proovile pandud ja järgmine loogiline samm tundus olevat ühise kodu ja pere loomine. Teadagi saatus alati meie plaanidega ei nõustu ja ka siin tuli vahele tervis. „Mul avastati melanoom – nahavähi agressiivseim vorm, õnneks algstaadiumis. See diagnoos lõi maapinna tugevalt jalge alt ära. Kogu energia läks enda ravimisele, surmahirmust üle olemisele, positiivsuse ja elurõõmu säilitamisele. Neil hetkedel hoidis mind vaimselt tasakaalus just tööle pühendumine, veetsin väga palju aega ujulas, mis mind hingeliselt tohutult maandas. Me oleme harjunud 24/7 rabelema millegi nimel, eriti kohusetundliku perfektsionistina. Hiljem selle teemaga tööd tehes olen mõistnud, et iga asi on tulnud meile midagi ütlema ja see oli keha soov mulle millestki märku anda. Mu elu oli pikalt olnud tasakaalust väljas. Lisaks tegelesin juba siis allasurutud tugevate tunnetega ja tundega, et pole kunagi piisavalt hea.

Seest põlesin pidevalt stressist ja keha ei pidanud enam ühel hetkel sellele vastu. Tegin pärast veel aastaid tööd, et endas selgusele jõuda, et miks see minuga juhtus. Nüüd pean tasakaalu enda elus väga tähtsaks, sest agressiivsed haigused on keha kõige ehtsam peegeldus meie vaimsest ja füüsilisest seisundist,“ on Liilian nüüd teadlikum.

Austraaliast tagasi tulles läks ta tööle tuttavasse Nõmme ujulasse ja

Townsville’s Tobruki ujulas töövarjuna – kogu õpe toimub vees.

JUUNI 2022

65

UJUMNE

Ujumisklubisse Briis, kus töötajad olid justkui pere eest. „Lapsepõlves kasvasin üles üsna iseseisvalt – isa mul ei olnud ja ema pidi mind üksi kasvatades väga palju tööl olema. Käisin palju trennides ja sealt sain ka vajalikku peretunnet ja hoolivust. Olin mõnes mõttes alati natuke nagu erinevate treenerite kasvatada ja tänu nendele sain ma ka inspiratsiooni hakata treeneriks. Nõmme ujula on üks sellistest kohtadest, kus mul on alati kodune olla. Sel keerulisel eluetapil olin ka seal, minu „ujula vanaema“ oli alati olemas ja toeks.“

Teekond enda ujulani Liilianil on abikaasa Mihkliga kaks väikest last. 6-aastane Lenne-Riin ja kohe 4-aastaseks saav Mattias. „Esimese lapse sündides olin 1,5 aastat kodune ja see oli minu jaoks pigem pingeline periood. Tundsin end väga kinniseotuna ja sügavas rutiinis, sest olen loomult selline inimene, kes tahab käia, teha ja kogeda. Seega otsisin töökohta, mida saaksin teha päevasel ajal, kuniks laps lasteaias on, ja läksin tööle enda jaoks tol hetkel natuke valesse kohta – lasteaeda ujumisõpetajaks. Alguses on ikka põnev, kuid lõpuks muutus töö rutiinseks. Annad endast parima, aga vaimselt on nüristav, eriti kui süsteem on sinu eest juba paika pandud.

Soovisin õpetada Austraalias praktiseeritud meetodi järgi ning lõpuks oli 8 treeningut järjest vees olla liiga palju ning keha ja tervist kurnav. Sain kogemuse võrra rikkamaks ja mõistsin, et sellises formaadis ujumisõpe ei pruugi olla siiski päris mulle mõeldud. Olin seal teise lapseni sünnini.“ Teise lapse aastaseks saamisel pakkusid treenerile tööd Ujume Koos Ujumiskool ja Spordiklubi Nord. Üks hetk oli keeruline end jagada võrdse energiaga kahe klubi vahel ja teha sisuliselt sama asja, samade vahenditega ja samades ujulates. Lisaks ei sobinud „oma koha“ tunde puudumine ja tuli teha valik. „Nordis nägin ujumisvaldkonna mõttes potentsiaali ja võimalust rohkem tööd ära teha. Ühel hetkel pakuti mulle ujumisvaldkonna peatreeneri tööd. Ma ei tundnud end selles rollis peatreenerina, sest nii nimetatakse meil ikka aastakümnetepikkuse kogemusega treenereid, kes teavad oma

66

JOOKSJA.EE

Liiliani ja tema abikaasa peres kasvab kaks last. 6-aastane tütar Lenne-Riin ja kohe neljaseks saav Mattias. eriala läbi ja lõhki. Pigem oligi minu ülesandena mõeldud uue metoodika klubitegevusse juurutamist, treenerite leidmist ja väljaõpet, valdkonna arendamist ja haldust. Võtsin põneva ja väljakutsuva töö ettevaatlikult, aga rõõmuga vastu. Valdkonnas toimusid kiiresti suured uuendused, jõudsin oma rolliga harjuda ja ca 1,5 kuu pärast tuli Covid. Minu vastutada olid 12 treenerit, kelle tööd ja palka oli vaja hoida. Seega oli hädasti vaja hoida klubi maksvaid liikmeid. Tuli avatud peaga kiiresti mõelda alternatiivseid tegevusi, et pakkuda kliendile midagigi liigutus-

Valin südamega aru pidades, mida ma soovin teha nii töö kui elu asjus üldse. tegevusega seotut. Kõigi koormus ja stress suurenesid – tuli hakata läbi viima liikumistunde õues, videotunde Zoomis ja õpetada ujumist temaatiliste töövihikute abil. Töö käigus osutus ootamatuks probleemiks asjaolu, et mitmed

treenerid on ainult ujumisõpetajad ja ei olnud valmis tegema midagi muud. Tuli veenda ja juhendada neid tegema ka tegevusi, mis jäävad basseinist välja. Ühel hetkel lubati uuesti basseini ükshaaval, siis kolm õpilast korraga, 3-aastastega tegime ka talvel lumetormis üksühele eratreeninguid jms. Oli tõeliselt närvesööv aeg. Treenereid jäi vähemaks – kes põles läbi, kes lasti lahti, kes andis ise alla.

Lapsi jäi gruppides vähemaks.

Töökoormus jaotati iga nädal ümber…“ kirjeldab Liilian keerulist perioodi. „Põlesin totaalselt läbi!

Püüdsin oma meeskonda kogu hingest toetada, julgustada, et see kõik toimiks. Andsin nii palju oma energiat ära, et üks hetk tundsin kodus süüa tehes, et kardan nuga kasutada, sest mis saab siis, kui teen endaga midagi mõtlematult? Õnneks sain õigel hetkel jaole ja läksin ruttu erinevatesse teraapiatesse ja sain sealt väga palju abi. Tekkis uus lootus, selgus ja eesmärk tulevikuks.”

Töökeskkond sai määravaks „Mõistsin, et töökoormus ja -olemus Nordis teisiti olema ei hakka ja otsustasin lahkuda. Tagasi mõeldes olen sellele ajale ja kogemusele väga tänulik. Õppisin palju uut, tutvusin toredate inimestega, kes on jäänud mulle headeks sõpradeks ja kontaktideks.

Minu jaoks oli väga meeldejääv teha lähedalt koostööd Gerd Kanteriga, kes on inimese ja kolleegina väga hooliv, tähelepanelik ja kellega meil sportlik vaade klubi tegevustele klappis hästi,“ räägib Liilian, kes pärast seda kogemust püüab end ja oma aega ise rohkem väärtustada. „Valin südamega aru pidades, mida ma soovin teha nii töö kui elu asjus üldse. Veedame tööl suure osa oma päevast ja see, mida igapäevaselt teeme, võiks meile ka meeldida. Nordis mulle väga meeldis minu töö ja roll, aga lõppkokkuvõttes sai lahkumisel otsustavaks minu ja kõrgemate juhtide erinev nägemus töökeskkonnast, väärtustest ja eesmärkidest. Tegin enda jaoks julge otsuse n-ö suure jõe pealt väikese oja peale maha keerata ja raamidest välja minna. Tundsin, et mul on kogunenud palju erinevaid teadmisi ja tutvusi, et hakata enda asja ajama. Tuhinas ütlesin ühe nädalaga üles 4 lapsehoolduspuh-

Söö putru ja jõuad rohkem!

UJUMINE

LIILIAN ON INIMENE, KES EI SUUDA PAIGAL PÜSIDA — TEGUTSEMINE ANNAB ENERGIAT

M

Liilian naudib oma tööd täiega!

kuse lepingut erinevatest eelnevatest töökohtadest, suvel puhkasin ja taastusin ning hakkasin siis mõtlema, et mida edasi teha,“ räägib naine, kelle tee viis ta taaskord tööle lasteaeda. „Sisetunnet tuleb usaldada. Meile ehitati kodu lähedale uus lasteaed. Ma isegi ei teadnud, kas seal ujula on, aga kirjutasin sinna kirja. Kohe tuli vastus ja minut hiljem läksin juba vestlusele.

Tunne oli nii õige, juht oli armas, toetav ja hooliv. Arvestas ja mõistis mu soove.

Uues majas oli energia väga värske ja inimesed kõik sõbralikud. Nii ma sinna jäingi ja olen tänaseni. Mul on oma ujula, millest ma olen alati unistanud.

Saan ise korraldada ja meetodeid valida.

Tean, mida teen ja armastan oma tööd.

Mida veel üks hing soovida võiks?“ Lasteaed on hetkel Liiliani põhitöö, kuid ega tegusale inimesele sellest alati ei piisa. Kuna triatloniklubis ja Nordis õpetas ta täiskasvanuid (kuigi seal olid suures osas tunnid ka lastele), siis see tundub talle ka praegu lemmik sihtgrupp olema. „Täiskasvanutelt saan ma ka ise energiat tagasi. Minu suur soov on taasluua oma varasemat ühtehoidvat klubi peretunnet ja kogemust.

Selle väljundiks on hetkel jooks-ÜKE treeningud täiskasvanutele ja Ujume Koos Ujumiskooli alt ujumistunnid täiskasvanutele ja lastele.“

68

JOOKSJA.EE

illine Sinu tüüpiline päev praegu välja näeb?

Hommikul viin lapsed lasteaeda, siis jõuan kell 8.45 ise lasteaeda tööle, kus olen umbes 12ni lastega basseinis. Kella 12.00 ja 17.00 vahel on mul enamasti kas eratunnid, treeningud, arvutis veebilehte ja treeningkavasid ettevalmistav töö või siis püüan sinna iga hinna eest mahutada ka enda trenni – jooksen, ujun, sõidan ratast või käin bodypump’is. 17.00 paiku lähen lastele järgi. Kui õhtul on grupitrenn, siis on päev palju pikem. Mõni päev jõuan koju kell 22.00. Teised õhtud olen kodus perega. Pühapäeviti teen tavaliselt pool päeva Sauel eratunde.

Tööaeg kulgeb väga mitmekülgselt.

Minu ellu liigne rutiin ei sobi, elu on selleks liiga põnev ja vajab täiel rinnal elamist ja kogemist.

Mis on Sinu missioon treenerina?

Ma näen inimest holistilise tervikuna ja soovin, et kõike tehtaks teadlikult ja mõtestatult. Nii, et tegevuse käigus säiliks fun ja mängulisus õppeprotsessis, sõltumata vanusest ja tasemest. Samuti on oluline hea huumor, julgustamine, toetamine, empaatiatunne ja olemas olemine.

Minu suur soov on luua üksteist inspireerivat ja tervisliku eluviisiga eeskujuks olevat kogukonda. Oleme suve-sügise jooksul kolimas Sauele ja näen seal sellise kogukonna tekkeks head pinnast. Grupiga koos tahaks ma võimalusel ka ise sportida ja mitte olla neile ainult treener, vaid ka sõber ja treeningukaaslane. Seda kõike pigem tervise- ja harrastusspordi tasemel. Enamlevinud on grupid, kelle eesmärk on minna võistlustele, kuid väga palju on ka neid huvilisi, kes ei soovi võistlustel osaleda, vaid pingevabalt treenida ja nautida protsessi teisel moel. Ujumise juures on minu jaoks oluline saada võimalikult paljud inimesed veega sõbraks ja omandada baasoskused, et end vajadusel ohuolukorrast päästa. Laste puhul pean tähtsaks arendada neis võimalikult lõbusalt mitmekülgset sportlikku põhja ja mitte suruda neid liiga noorelt ühe ala peale.

Milline hobi on Sul veel meie vestluse käigus mainimata jäänud?

Taliujumine! Umbes 2010. aastal läksin Pirita Open’ile, kuid polnud ise kordagi jäises vees käinud. See oli päris jube ja mõtlesin, et kunagi enam ei tee midagi nii hullu. Aga taliujumise pisik on kerge tulema. Samuti ego möllas ja tahtsin tõestada, et olen võimeline veel rohkemakski ja registreerisin end taliujumise MM-ile Lätti, kus ujusin päris mitut ala. Medalikohale ei jõudnud, aga väga lähedale küll. Taliujumisest on välja kasvanud vahva harrastus ja eelmisel aastal sai loodud ka Harku järve taliujumise grupp, mis on kasvanud paarisaja liikmeliseks.

Mis on üks Sinu unistus, mille veel elu jooksul kindlasti täita soovid?

Lisaks varem mainitud kogukonna loomisele on minu jaoks olulisel kohal eneseareng ja lapsepõlve üleelamiste tervendamine. Olen õppinud märkama, et olen alateadlikult eri töökohtades täitnud lähedaste kolleegidega enda puudu jäänud pereliikmete rollid.

Sel sügisel on mul plaanis esmakordselt alustada oma Veelooma õuemängude ja ujumise huviringidega Tallinna lasteaias Naksitrallid. Eelmisel sügisel oli vestlus, et minu käes on ujula ja ma võin sellest midagi ise luua. Sel hetkel tegelesin veel taastumisega eelmisest kogemusest, kuid mõte hakkas vähehaaval värskemas suunas liikuma. Kevadeks kinnitasin ära ja nüüd uuel sügisel on, mida oodata – eeltööd on selleks suuremalt jaolt juba tehtud.

Minu südameunistus on veel osta matkabuss ja minna perega üle maailma vabalt ringi reisima. Soovin kogeda ja nautida elu maksimaalselt ja võtta sellest kõik, mis võtta annab, sest maailmas on ju nii palju ägedaid kohti ja tegevusi veel olemas. Selleks, et elada täiel rinnal, tuleb minna vahepeal mugavustsoonist välja ja proovida midagi uut.

Liilianiga saab ühendust võtta: www.treenerliilian.ee liilianjaaniste@gmail.com

Kardinad Eesti kodudele, juba 30 aastat!

Kääriku areneb kiirelt Aasta 2022 on paljuski murranguline Ajakirja Jooksja küsimustele vastab SA Tehvandi Spordikeskuse juhatuse liige Kristjan Karis.

TEKST: ajakiri JOOKSJA FOTOD: Tehvandi Spordikeskus

70

JOOKSJA.EE

M

illised on Kääriku lähiaja arengud erinevate tegevuste vaatevinklist?

Käesoleval aastal tähistab Kääriku Spordikeskus 75 aasta juubelit. Iga juubel annab kohustuse vaadata tagasi, aga ka heita pilk tulevikku. Saavutusspordi suunitlusega multispordi treeningkeskusena vaatame otsa kõikidele spordialadele. Oleme viimase kümne aasta jooksul kuulanud oma kliente, aga teinud ka järeldusi, kuidas edasi liikuda.

Lõppeva koolitus- ja toitlustushoone ehitus on juubeliaastal markee-

rimas suuremate investeeringute vahepausi. Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus, kes haldab Tartu Ülikoolile kuuluvat Kääriku Spordikeskust, on algatamas uut detailplaneeringut ja vajadusel keskkonnamõjuhinnangut, et veelgi parendada klientidele pakutava teenuse kvaliteeti.

Kääriku arengul tulevase võimsa spordimekana on mitu aspekti. Esimene neist ikka võistlused ja laagrid, mida seal peetakse.

Ikka esmalt laagrid, siis võistlused.

Kogu keskuse ülesehitamise kontseptsioon oli algusest peale, et tegemist

HEA TEADA

teadlaste läbiviidavad uuringud tooma treenitavatele lähemale ning andma ka tagasisidet sportlasele, treenerile, lapsevanemale. Riigi osalusega sihtasutusel on kohustus või isegi au tulla appi seal, kus üksikud klubid ehk ei jõua või suuda nii süvitsi personaalsete lähenemistega tegeleda.

Kolmas teema on spordiinnovatsioon, treeningute analüüs erinevaid tehnilisi võimalusi ja sportlase individuaalset eripära arvestades.

Kääriku Spordikeskuse jõusaal.

Mugav fuajee ootab kõiki külastajaid.

on saavutusspordi treeningkeskusega ja eks sinna oleme ka oma põhitähelepanu pööranud.

Teiseks sporditeadus.

Kõikide nende võimaluste ja spetsialistide kasutamine – treenerid, arstid, füsioterapeudid – kes Käärikul ametis on.

Juubeliaastal planeerime Käärikul viia läbi spordiinnovatsiooni konverentsi, mille sisu puudutab kõiki küsitud aspekte. Konverentsil on kolm põhiteemat: sporditurism, sporditeadused ja spordiinnovatsioon.

Sporditurismi vaatenurgast vaatamegi laagreid, võistlusi või ka nostalgiaturismi, otsime võimalusi teha koostööd teiste asutustega ja toome välja sporditurismi majandusliku mõju kogu Eestile. Teine teema puudutab sporditeadusi.

Proovime keskuses olla vahendajaks ja abistava käe ulatajaks klubidele, alaliitudele ja individuaalsportlastele. Meie partnerid kohapeal on FysioCentrum ja Tartu Ülikooli Kliinikum, kes juba täna pakuvad teenuseid meie klientidele. Tulevikuperspektiivis peaksime kõrgkoolide

Kogu keskuse ülesehitamise kontseptsioon oli algusest peale, et tegemist on saavutusspordi treeningkeskusega ja sinna olema ka oma põhitähelepanu pööranud.

Mainitud konverentsi üks olulisemaid teemasid on ka innovatsiooni koht Eesti spordis.

Me kõik elame tänapäeval andurite maailmas, kus ehk meile teadmatagi kogutakse meie kohta andmeid, mida kasutatakse nii reklaamide suunamisel kui ka meie koduste seadmete juhtimisel. Oleme täheldanud, et ka erinevate spordialade puhul kasutatavate seadmete analüüsiks vajalikud kasutajaliidesed on väga teaduspõhised või on ülimalt keeruline andmeid koguda arusaadavasse keelde. Oleme mõistnud, et treenerite niigi tihedas päevakavas pole leitud neile mugavat teekonda analüüside maailma.

Siinkohal soovib keskus tulla appi neile, kes ise ennast kohe aidata ei oska või ei näe selleks (veel) vajadust. Olgu see videopilt või ühtede ja nullide jada kuskil andmebaasis, peame meie olema need, kes (kasutades kasvõi juba olemasolevaid võimalusi) tõlgivad sisu mõistetavasse keelde ja viivad analüütikute mõtted treenerite ja sportlasteni. Soov on oma suuruses lihtne – olla keskusena mänguväljakuks erinevate innovatsioonide algatamisel ja erinevate osapoolte kokkutoomisel nii era- kui ka teadusasutuste vahel.

Kui sporti armastav inimene tahaks Käärikut külastada, siis millist kava alustuseks soovitad?

Meie programmid on olemuselt lihtsad – tee sporti, mängi tennist, käi saunas või mõnule jooksuringidel. Ööbi nüüdseks uuenenud majutuskohtades ja lase ennast lõdvaks kõigest sellest, mida linnakeskne töökoormus endaga kaasa võib tuua.

JUUNI 2022

71

T RJ IOAOT KL SO N

3.35.23

kiireim maraton 20-kordse ultratriatloni sees (14. päeval, Fuerteventura 2018)

3.12.33

kiireim maraton 40-kordse ultratriatloni sees (33. päeval, Fuerteventura 2019)

3.05.53

kiireim maraton 60-kordse ultratriatloni sees (41. päeval, Fuerteventura 2021)

356,60 km

suurim 1 nädala jooksukilometraaž (ehk keskmiselt 51 km päevas, kokku 23 jooksutrenni, Hawaii treeninglaager 2019)

6.40.58

Rait Ratasepa

kiireim kahe maratoni (84.4 km) jooks (2-kordse ultratriatloni sees viimase alana ehk enne jooksu oli ta ujunud 7.6 km ja sõitnud ratast 360 km)

isiklikke rekordeid

75 ml/min/kg

Rait Ratasepp oli nõus jagama ajakirjaga Jooksja oma jooksmisega seotud põnevaid ja lausa hämmastavaid isiklikke rekordeid treeningutelt ja võistlustelt.

99.22.24

TEKST:

ajakiri Jooksja

FOTO:

Jakob Meier

suurim VO2 max näitaja (Tartu, 2021)

pikim jooks 422 km (10-kordse katkematu ultratriatloni sees viimase alana pärast 38 km ujumist ja 1800 km rattasõitu)

32.50

2.30.22

8008,34 km

31.48

2.54.11

70 890 km

10 km ametlik rekord võistluselt (Rapla, 2018)

10 km rekord treeningutel (Tartu, 2019)

72

JOOKSJA.EE

kiireim maraton 42,195 km (Tartu, 2020)

kiireim maraton Ironman triatloni sees (Tallinn 2020)

suurim aastane jooksukilometraaž (2020)

jooksukilometraaž kokku (s.o ajavahemik 01.01.2000 kuni 25.04.2022)

LIIKUMA PANEV JÕUD

ŠKODA TALLINN

Tule proovisõidule või küsi hinnapakkumist.

Ametlikult volitatud Škoda edasimüüja: ŠKODA Tallinn • Auto 100 Tallinn AS • Tallinn, Pirni 1, 10617 Telefon: 6808 222 • info@skoda.ee, auto@skoda.ee

www.skodatallinn.ee

Priit Ailt ja Sigrid Tuisk

on leidnud õnneliku suhte valemi Sport ühendab inimesi ja selle tõestuseks on seekord Jooksja 2017. aasta teise numbri kaanel olnud Priit Ailt ja Sigrid Tuisk, kes tookord andsid intervjuu Andrus Nilgile.

Artikkel rääkis sellest, kuidas peaasjalikult on nende südame võitnud triatlon.

TEKST: Eva-Maria FOTOD: erakogu

S I N U

Vaher

E A L A D A V U S U P I D V A S T

(2) 48 APRILL – MAI 2017 0 HIND 2.9

15 6 lk PERSOONID

I R I A J A K

NUMBRIS:

kodu s Keen ias nagu RM E

TIID REK NU Joo ksut ehn õpit uba

ika

EKI VI ANT S NU RM st e sala duse Noo rusli kkus STU HL LIP T RGI MA ja vorm ist Rau dme este

sisu st

JÜR I KÄE N -

eine Tšem pion i

RIC H IRIN A EMB Suus atam ineääre l Eest is huku

LER ITS PRI IT PUL

D TU IS K SI G RIS EDA SI AI LT SEJA STE PR II T TEI TO EL JOO NE TEI DAV AD ONA RID RÜN A J AT E / MAR ATO RALD EESK UJU USTE KOR S D NÄIT AVAD O R D I Ü R I T MÄK KEJO OKS KOO JOO KSU NEIUI P I I R I / R A H V A S P U / IELA MUS ED NN LE JA KOJ JÕU / REIS KAHE TU TAG A TÖÖ JA? KOO NDA SID ING / RAT T SAI UJU VEST LUSR URA T TUR ID / KUID AS SUPL EJAS / MAA STIK ELT TAGA IINID SPAR ALT JA FILIP UUS -MER EMA TUB LI JÄRE LKAS V ES / SÕU DMIS

74

JOOKSJA.EE

T RI AT LON

K

una Priit on Sigridist vanem, siis on tema ka kauem sporti teinud – lasteaias läks ujumistrenni ja sealt liikus trenni tegemine läbi erinevate inimeste, võistluste ja kokkusattumuste edasi triatloni juurde, mis on tema spordikireks jäänud tänaseni. Jooksmisega hakkas Priit tegelema siis, kui läks 12-13-aastaselt triatlonitrenni. Alguses ei olnud see just tema kõige tugevam triatloniala ja edu saavutas ta pigem ujumise ja rattaga. Jooksmine hakkas paremini välja tulema, kui ta oli 17-aastane ja läks Eesti Spordigümnaasiumisse, kus liitus jooksugrupiga.

Sigrid mängis lapsena hoopis tennist. „Kui tulin Tartusse ülikooli ja tuttavad tenniseväljakud ning trennikaaslased maha jäid, siis otsisin sportlikku väljundit mujalt ning jõudsin jooksmise ja rühmatreeningute juurde. Triatlon tuli minu ellu Priiduga tutvudes ja siis sai ka sõna SPORT minu jaoks tähenduse. Mängu lisandusid rattasõit ja ujumine. Treeningute pikkused kasvasid, sõltuvalt alast, poolelt tunnilt paarile tunnile, nagu ikka triatleetidele kohane,“ räägib Sigrid.

Õnneliku suhte valem Priit ja Sigrid on koos olnud 12 aastat.

Noored tutvusid aastavahetuse ööl, kui aastanumbriks lõi ette 2010. See oli ka Priidu sünnipäev, nimelt on mees sündinud 1. jaanuaril. Sport nende tutvumisloos otsest rolli ei mängi, kuid kindlasti on see üks oluline komponent, mis neid tänaseni koos on hoidnud. „Olen kuulnud väidet, et paarid, kes teevad sporti, püsivad kauem koos ja on õnnelikumad. Meie näite puhul võib sellega nõustuda küll! Esiteks on meil ühine huvi, me toetame ja saame aru üksteise trennivajadusest. Teiseks on trennil ka pingeid maandav toime ja kui oled vahel tujust ära või millegi peale närvis, siis lähed jooksma ja trenni lõpuks mõtled, et milles üldse probleem oli, kõik on ju nii hästi,“ räägib Sigrid spordi rollist nende pereelus.

Sigrid on alati olnud pigem harrastussportlane. „Ma ei tee trenni sellepärast, et pean. Mulle lihtsalt meeldib väga sporti teha ja see on osa minu elust.

Varem käisin lihtsalt trennis jooksmas, aga varsti pärast Priiduga tutvumist hakkasin ka jooksu- ja triatlonivõistlustel osalema. Selleks ajendasid ilmselt

olukorrad, kui käisin pidevalt Priidu võistlusi raja ääres vaatamas. Ootamine ja tegevusetus panid mõtlema, et võiks samal ajal ka ise pingutada.

Kui nagunii teise Eesti otsa on kohale sõidetud, siis võiksin ju ka starti minna.

Enne tähtsamaid võistlusi lasin Priidul ka umbkaudse treeningplaani teha, mis annab palju motivatsiooni juurde. Trenni tegin umbes 5-6 korda nädalas, millest umbes 3 olid jooksutrennid,“ räägib Sigrid, kellel tänasel päeval on trenniaega palju vähemaks jäänud, kuna peres on nüüd uus otsustaja 2-aastane poeg.

Sigrid ja Priit on ühisel arvamusel, et sport annab suhtele juurde ka mugavuse. Eriti just siis, kui harrastada sama spordiala. „Kui kaaslane läheb 2 korda päevas trenni, ega siis isegi diivanile

muljeid ja nautida erinevaid Eesti paiku,“ räägib Priit.

Suurim elumuutus – poja sünd

Viie aasta jooksul, mis eelmisest Jooksja artiklist möödunud, on kindlasti suurim elumuutus olnud poja sünd. Enam ei raatsi ka Priit nii palju aega treenimisele kulutada, vaid tahab veeta kvaliteetaega pere seltsis. „Ilmselt on juba nii palju aastaid võisteldud ja trenni tehtud, et ei ole kahju mõned aastad rahulikumalt võtta,“ ütleb ta.

Sigrid lisab: „Prioriteedid on tulnud ümber mängida ja enam ei julge varahommikul une arvelt trenni minna, kuna ei tea, kui väsitav või pikk ülejäänud päev tuleb ning õhtul ei ole võimalik jalgu seinale visata ja puhata. Kui varem üritasin ikkagi iga päev trenni minna, siis nüüd käib see otsus pigem enesetunde järgi. Ei taha keha üle kurnata ja seetõttu ei ole ka suuri võistluseesmärke võtnud.

Olen juba õppinud, et tervis ja pere on kõige olulisemad ja une arvelt trenne teha ei taha. Samas viimastel triatlonivõistlustel kogu melu ja finišiemotsioone pealt nähes igatsen küll seda tunnet jälle ise kogeda.“ Sportlikku eneseteostust jagub aga veel mõlemal. Sigrid soovib veel oma isiklikke rekordeid teha poolmaratonis ja maratonis. „Kiiret sellega ei ole. Jooksmine on olnud alati minu jaoks Olen kuulnud väidet, et paarid, kes esimene valik, kui trenni teevad sporti, püsivad kauem koos ja tahan minna, on õnnelikumad. Meie näite puhul võib sest see on kõige lihtsam sellega nõustuda küll! ja kiirem viis.

Ei pea kuskile lösutama ei jää. Aga selline eluviis peab kohale sõitma ega palju varustust endale meeldima, mitte olema peale soetama, lihtsalt astud kodust välja ja sunnitud. Õnneks meile mõlemale nii põhimõtteliselt ongi tehtud, kas või meeldibki. Kuigi meie tempod on väga tööpausil või reisil. Seetõttu jääb see erinevad ja päris koos treenida ei saa, kindlasti osaks mu elust, kuni tervis siis saame ikkagi koos kodust startida lubab.“ ja pärast muljetada. Päevarütm on ikka Priit tahab leida mõne erilisema või sarnane: valmistud enne trenni, pärast haruldasema võistluse, mis erineks on kõht tühi ja väsinud olla. Samuti on teistest siiani läbitutest. „Inimene tahab suvel enamikel nädalavahetustel mõni ju aeg-ajalt ikka ennast ületada või uut jooksu- või triatlonivõistlus, mis pakub kogeda, seega võiks leida mõne põneva võimaluse ühiseid väljasõite teha. Ikka väljakutse, mis järgmiseks eesmärgiks on tore koos reisida, jagada võistlus- võtta.“

JUUNI 2022

75

JOOKS

Avaveeujumine: spordiala, mis pakub alati üllatusi

aa ma m s a s a sa s ms s aa ms m s s s m a m a m a a s m aa s aa as s mas a s TEKST:

Sander Paavo

Unsplash

E

simesed viited avaveeujumisele pärinevad juba pea 6500 aasta eest Vana-Egiptusest. Arheoloogid on leidnud joonistusi kiviseintelt, kus on kujutatud inimesi tegemas Niiluse jões krooliujumise taolisi liigutusi. Väidetavalt toimusid esimesed avaveeujumise võistlused Vana-Roomas. Kaasaaja avaveeujumise alguseks peetakse aga 1810. aastat, kui Inglismaa poeet lord Byron ujus üle tänapäeva Dardanellide, distantsi pikkuseks oli 4 miili. Sportlikus mõistes võib avaveeujumise alguseks lugeda aastat 1875, kui Inglise laevakapten Matthew Webb ujus üle Inglise kanali. Olümpiamängude alaks sai avaveeujumine ametlikult 2008. aastal ning olümpial ujutakse 10 km distantsi.

Suurtel tiitlivõistlustel on avaveeujumise distantsid järgnevad: 5 km, 10 km, 25 km ja 4x1,25 km teateujumine.

FINA korraldatavatel ultra-avaveeujumise võistlustel võivad distantsid jääda ka 50-70 km juurde.

Avavee ujumise iseärasused Avaveeujumine erineb totaalselt basseinis ujumisest. Kui basseinis ujutakse 25 või 50 meetri pikkusel rajal, mis on 2,5 meetri laiune, siis avavees sellist asja pole. Avaveekogu võib olla mõne ruutkilomeetri suurune, kuid ka hoopis maailma suurim veekogu. Avavees peab arves-

76

JOOKSJA.EE

a a ms as s s s aa a a ms ama

Enda võimeid ei tasu avavees kunagi üle hinnata, sest veekogu on alati inimesest tugevam. tama mitmete teguritega. Nendeks on näiteks külm või soe vee temperatuur, mis võivad ka ujumise ajal muutuda.

Samuti lained, hoovused, tume vesi ning ka muidugi elusolendid, kelle koduks on vesi. Peamine väide, miks avavette ei taheta minna, on hirm, et ei nähta põhja ning ka jalgu ei saa põhja panna. Tõsi, sügavust võib avavees ujuja all olla mõnest meetrist kuni sadade meetriteni. Lihtsam on mitte mõelda, mis sinu all on, ning keskenduda pigem vees edasi liikumisele.

Tuleb tunnistada, et avaveeujumise juures on siinkirjutaja näinud ka põnevaid vaatepilte. Nimelt Tallinn Ironmani ajal 2018. aastal nägin ujudes vee all vana sadamakai jäänuseid ning hea ilma korral on mitmes Eesti järves näha ka meetrite sügavusele põhja.

Teine probleem on see, et vees on vetikad ning need on katsudes ebameeldivad. Vetikatega kokkupuude ei ole

tõepoolest tore, aga ajapikku harjub nendega ära. Autori nõuanne kõigile neile, kes kardavad avavette ujuma minnes vetikaid, on see, et sina oled seal külaline ning viisakas on kohelda vee elanikke austusega.

Turvalisus ennekõike!

Avaveeujumise juurde käib alati ka teatud risk. Kõige tähtsam reegel on, et kui lähed avavette ujuma, siis anna sellest kindlasti kellelegi teada.

Kõige parem oleks leida kaaslane, kellaga koos ujuma minna või keegi, kes teostab kaldalt järelvalvet. Enda võimeid ei tasu avavees kunagi üle hinnata, sest veekogu on alati inimesest tugevam. Eriti ei tasu alahinnata merd ja ookeani, sest sealsed hoovused on väga salakavalad ja tugevad.

Samuti kehtib avaveeujumises tõde, et ühtegi täpselt samasugust võistlust ei ole olemas. Alati on mingi tegur, mis muudab võistluse eriliseks. Eesti on geograafiliselt avaveeujumise harrastamiseks keerulises kohas. Nimelt on meil korraliku avaveeujumise harrastamiseks sobilikku ilma ainult kolm kuud. Eelmisel aastal said ka Eesti avaveeujujad tunda kliimamuutuste märke. Kui tavaliselt on korraldajad olnud hädas sellega, et vesi on liiga külm, siis eelmisel aastal tuli esimest korda ette mure, et vesi oli liiga soe.

Näiteks oli eelmisel aastal 5 km Eesti meistrivõistlustel veetemperatuur

U JJ OU OMKI N SE

29 kraadi. FINA reeglite kohaselt on maksimaalne lubatud temperatuur 31 kraadi ning minimaalne 16 kraadi. Kui veetemperatuur tõuseb liiga kõrgele, siis hakkavad vetikad vohama ning veekvaliteet muutub nii halvaks, et see võib olla inimese tervisele ohtlik.

Samuti on ka väga oluline teema veereostus. Siinkohal toob loo autor näite oma võistlemisest 2019. aastal Lõuna-Koreas MM-il. Nimelt oli hotellitoast näha, kuidas umbes 100 m kaugusel võistlustrassist hulpis suur prügihunnik. Kuna üks Eesti ujuja teatas sellest korraldajatele, siis sai prügi likvideeritud. Eestis ei ole vees õnneks ohtlikke loomi, keda peaksid avaveeujujad kartma. Samas on see teema väga aktuaalne soojades riikides, kus on tulnud ka võistlusi peatada, sest eemalt on nähtud suurt meduuside parve või hoopis haid lähenemas. Mehhikos juhtus ka selline lugu, et ühest krokodillifarmist pääsesid mõned asukad kohalikku jõkke, kus paar kilomeetrid eemal toimusid avaveeujumise võistlused.

Korraldajaid teavitati intsidendist, võistlus viidi läbi ja õnneks keegi viga ei saanud.

Avaveeujumine on väga põnev spordiala ning pakub alati üllatusi. See on ka väga hea rekreatiivne tegevus, milles inimene saab korraks eemale oma argipäevamuredest ja kohustustest. Samuti tasub suvel käia erinevatel avaveeujumise etappidel üle Eesti, sest meil on väga palju kenasid veekogusid ning samuti annab see võimaluse avastada kodumaad. Kui on huvi avaveeujumise võistluste vastu, siis tasub minna Eesti Ujumisliidu kodulehele ning vaadata avaveeujumise kalendrit.

Sealt saab juba välja valida sobivad avaveeujumise võistlused. Kohtume stardis!

Kui tavaliselt on korraldajad olnud hädas sellega, et vesi on liiga külm, siis eelmisel aastal tuli esimest korda ette mure, et vesi oli liiga soe.

JUUNI 2022

77

MILLIST VÄRVI SOOVITE?

Tallinn, Mustamäe tee 44, Tel: 667 1766 Tartu, Tehase 16 Sisustus E-Kaubamaja, Tel: 730 8416 www.balteco.ee

TEKST:

Jooksja

kergejõustik FOTOD:

Scanpix, Wikmedia, Jooksja arhiiv

1984. aastal LA-s jooksid naised esimest korda ajaloos olümpiamaratoni, mille võitjaks osutus ameeriklanna Joan Benoit.

Kettaheite juured ulatuvad antiikolümpiamängudele ning ala on kuulunud ka kõikide kaasaegsete olümpiamängude programmi. Eestile tõi kettaheites olümpiakulla GERD KANTER aastal 2008 Pekingis.

4 meest läbi aegade on kogunud kümnevõistluses enam kui

9000

punkti:

KEVIN MAYER (9126), ASHTON EATON (9045), ROMAN ŠEBRLE (9026) ja DAMIAN WARNER (9018).

Ebaõnnestumine on spordi üks osadest ja kokkuvõttes võidavad need, kes on valmis kaotama.” ka kaotama.

TIIDREK NURME Jooksja 4 2021

JUUNI 2022

79

Eesti kergejõustikukoondise liidreid 400 m tõkkejooksja Rasmus Mägi on kindlasti kõrges mängus nii MM-il Eugene’is kui ka EM-il Münchenis.

Eesti kergejõustik

Oregoni maailmameistrivõistluste eel Käesoleva sajandi imeliselt suur medalisadu Eesti kergejõustikus on tõstnud rahva ootused enne tiitlivõistlusi väga kõrgele. Meenub kohe 2006. aasta juunioride MM Pekingis, kus eestlased võitsid 4 kuldmedalit. Aga vähegi rahvusvahelise kergejõustikueluga kursis olev spordisõber saab hästi aru, et medal ühelt või teiselt tiitlivõistlustelt on erandlik nähtus, mitte reegel, ja seda mitte ainult Eesti, vaid enamike maailma riikide puhul.

TEKST:

Harry Lemberg, EKJL juhatuse liige FOTOD: Scanpix

J

uba pääs tiitlivõistlusele on omaette väärtus, kuna vastavad pääsunormid ja kriteeriumid on selle teinud ülimalt keeruliseks. Protsess nõuab sportlaselt ja tema abilistelt suurt pühendumist, ohverdamist, tööd, tööd ja veelkord tööd 10 või enama aasta vältel, et talent särama lööks. Maail-

80

JOOKSJA.EE

mapraktika on seda veenvalt tõestanud, et kergejõustiku tiitlivõistlustele on asja vaid üliandekatel inimestel, kellele on suudetud tagada vajalik laiapõhjaline organisatoorne tugi pikaajaliseks perioodiks, mis võimaldab neil ellu viia vajalikud tegemised.

Ka Eesti kergejõustik püüab selles suures mängus kaasa lüüa ja ei ole

seda teinud halvasti, kuigi jah, meie ressursid (inimesed, organisatsioon, spordiharidus, finants jne) on piiratud ja enamikel juhtudel tehakse seda, mis võimalik, mitte aga seda, mis on ühel või teisel puhul vajalik.

Koroonakriis ja poliitiline olukord maailmas on jätnud oma jälje tänasele maailma kergejõustikule, muutunud

KERGEJÕUSTIK

on jõudude vahekord ühel või teisel kergejõustikualal, pea peale on keeratud võistluskalender. Ilmselt kõige suurema jälje järgnevate aastate kergejõustikule jätsid vahepealsetel aastatel ära jäänud noorte tiitlivõistlused, mille tulemusel paljude andekate noorte tegemiste rõhuasetused muutusid.

Kaks suurt tiitlivõistlust Muudatused võistluskalendrites on tinginud selle, et käesoleval aastal on kahed suured tiitlivõistlused – maailmameistrivõistlused (sise-MM Belgradis ja suvine MM Eugene’is) ja Euroopa meistrivõistlused Münchenis ning lisaks mitmed erineva vanuseklassi tiitlivõistlused. Kuna suviste tiitlivõistluste (MM ja EM) vahe on küllaltki väike, siis see teeb suvise võistlusperioodi ülesehituse piisavalt keeruliseks ja eeldab tarku otsuseid treening- ja võistlustegevuse planeerimisel ning vastavate prioriteetide seadmist. Kindlasti paljud sportlased seetõttu ka ohverdavad ühe tiitlivõistluse teisele. Sellise otsuse tegi näiteks meie maratonitiim (Nurme, Kivistik, Fosti), panustades Euroopa meistrivõistlustele, et olla võistkondlikult kõige kõrgemas mängus.

Eesti kergejõustikus on küllaltki selgelt välja kujunenud teatud kergejõustikualad, milledel me oleme alati tiitlivõistlustel esindatud olnud ja ka medaleid võitnud, nagu mitmevõistlus ja heited. Kuid igal ajaperioodil on ka selliseid nn mitte-eestlaslikke kerge-

Mitmevõistlus oli, on ja jääb eestlaste Nokiaks!

Nii on ka seekord, kui meil on MM-il stardis jälle tugev esindus, kus kõik mehed on võimelised konkureerima kõrgetele kohtadele. jõustikualasid, kus üks või teine sportlane võistleb medalite eest. Nii on see ka jälle sel suvel, kus juba neljandaks OM-iks valmistuv 400 m tõkkejooksja Rasmus Mägi on kindlasti kõrges mängus nii MM-il Eugene’is kui ka EM-il Münchenis. Selle kinnituseks on tema selle hooaja suurepärased stardid ning eelnevate aastate head jooksud erinevatel tiitlivõistlustel. Kuna maratonijooksjad keskenduvad EM-ile, siis Eugene’is Eesti pikamaajooksjaid stardis ei ole. Siinkohal on huvitav vaadata, kui palju erinevate riikide jooksjaid on kvalifitseerinud maailmameistrivõistlustele maratonis, kelledest kahjuks enamusel jääb võistlemine seal ainult unistuseks (vt allpool tabelit!).

Mitmevõistlus oli, on ja jääb eestlaste Nokiaks! Nii on ka seekord, kui meil on MM-il stardis jälle tugev

OREGONI MM-I MARATONIDISTANTSILE KVALIFITSEERUNUD SPORTLASED RIIK Keenia Etioopia Jaapan USA Hiina Eritrea Suurbritannia Maroko Saksamaa Poola Uganda Holland Iisrael Hispaania

KOKKU 195 176 143 40 23 19 19 16 12 12 11 11 11 10

NAISI 71 93 41 22 11 2 11 4 7 6 2 5 3 4

MEHI 124 83 102 18 12 17 8 12 5 6 9 6 8 6

NAIST MEHE KOHTA 0.6 1, 1 0.4 1, 2 0.9 0, 1 1, 4 0, 3 1, 4 1, 0 0.2 0.8 0.4 0.7

esindus, kus kõik mehed on võimelised konkureerima kõrgetele kohtadele.

Janek Õiglane on seda tõestanud 4. ja 6. kohaga, vastavalt Londoni MM-il 2017 ja Doha MM-il 2019. Kes on veel need kaks kümnevõistlejat, kes on 23-24.07 Eugene’is stardijoonel, selgub peale Eesti meistrivõistlusi (25-26.06) Kadrioru staadionil. Ilmselt need kaks meest tulevad kolmikust Tilga, Uibo ja Erm, kusjuures Tilgal on eelmisest hooajast tulemus 8484 kirjas ja tema jääb ootama EMV-i tulemusi. Sealjuures Eesti mitmevõistluse meister tagab automaatselt koha EM-ile, kui tal on täidetud EM-i vajalik pääsunormatiiv 8100 punkti. Müncheni EM-ile võib saada koha kümnevõistluses näiteks veel ka Risto Lillemets.

Kummalisel moel on meil pildilt kadunud kettaheide, kus meil oli esindaja MM-i, OM-i ja EM-i tasemel alates 1995. aastast, aga nüüd juba teist aastat järjest pole Eesti kettaheide tiitlivõistlustel esindatud olnud. Kahju, et me pole suutnud leida Tammertile, Kanterile ja Israelile piisavat erialast rakendust ja osanud kasutada seda oskusteavet, mida tõi Eestisse maailma üks tunnustatumaid kettaheite treenereid, islandlane Vesteinn Hafsteinsson, mis oleks taganud kettaheite konkurentsivõimelise järjepidevuse. Ühekordsed rahvusvahelised kettaheiteseminarid toimuvad, aga oodatud tulemust Eesti kettaheite tulemuslikkusele sealt veel tulnud ei ole. Usume ja loodame, et see ikka kunagi kannab vilja ja Eesti kettaheitja on jälle suurel tiitlivõistlusel. Seni tunneme rõõmu Gerd Kanteri treeneritööst Sloveenia kettaheitja Kristjan Čeh’i juhendajana.

Kuid võib-olla võtab kettaheitjatest tühjaks jäänud koha tiitlivõistlustel hoopis vasaraheitja Adam Paul Kelly.

Kindlasti on suureks küsimärgiks Magnus Kirdi võistlusvalmidus maailma tipptasemel. Kuid isiklikult usun, et Magnus on valmis jälle kaasa lööma absoluutses tipus ja võistlema kõige kirkamate medalite eest. Lisaks on meil veel ägedad noored Karl Erik Nazarov ja Hans-Christian Hausenberg, kes võivad kasvatada Eesti koondislaste arvu MM-il.

Aga kes on see õrnema soo esindaja Eugene’is, on väga raske öelda, eks seda näitab aeg või jääbki see koht täitmata.

JUUNI 2022

81

Hayward Field

100 aastat kergejõustikuajalugu

aa i

ia i

i

a

s i

i aa

ma

1. mail 50-aastaseks saanud sporditarvete gigant Nike sai alguse USA-s Oregoni osariigis, kus kohaliku ülikooli treener Bill Bowerman valmistas oma sportlastele vahvlipressi abil jooksujalatseid. Hiljem asutas ta koos õpilase a ma s taustal mängis olulist rolli Oregoni ülikooli legendaarne staadion Hayward Field, kus peetakse ka tänavu suvel kergejõustiku maailmameistrivõistlused.

TEKST: Kaarel Lilleoja FOTOD: hayward.uoregon.edu,

sportshistory.uoregon.edu, SRG Partnership

82

JOOKSJA.EE

s

i

1921. aasta ümberehituse käigus sai staadion endale 6-rajalise söekattega ringi. Samuti paigaldati pealtvaatajate tribüün, mis toodi Kincaid Field’ist, kus ülikooli tiim varasemalt võistles.

KERGEJÕUSTIK

Uue staadioni disain sobitub ideaalselt ümbritseva Oregoni maastikuga.

Õhtuhämaruses lisab modernsele arhitektuurile efekti staadionivalgustus.

V

ähemalt ameeriklaste jaoks on hiljuti uue kuue saanud Hayward Field ikoonilise staatusega kergejõustikumeka ning kuna ka Eesti kergejõustiklased seal juba juulikuus võistlustulle astuvad, oleks paslik selle kuulsa staadioni ajaloole pilk heita.

Hayward Field rajati aastal 1919 Ameerika jalgpalli staadionina.

Varasemalt oli seal lehmakarjamaa, kus hoiti ülikooli karja, et varustada ühiselamu õpilasi piimaga. Staadioni planeerimisel tekitas probleeme territooriumilt läbi voolanud oja, mistõttu laoti aluseks ligi meetri jagu kive ja kruusa, mille peale pandi 30-40 cm liivast mulda. Esimene jalgpallimäng

Treener Bill Hayward omanimelisel staadionil. peeti uuel staadionil 15. novembril 1919 Oregoni Põllumajandusülikooli vastu. 1921. aastast hakati staadionil ka kergejõustikku harrastama.

Staadion sai endale nime Oregoni ülikooli kergejõustiku „isaks“ tituleeritud treener Bill Hayward’i järgi,

Staadion sai endale nime Oregoni ülikooli kergejõustiku „isaks“ tituleeritud treener Bill Hayward’i järgi.

kelle edukas treenerikarjäär vältas 44 aastat (1904-1947). Lisaks põhiametile tegutses ta ka füsioterapeudi ja korvpallitreenerina. Haywardi õpilaste hulgast võib leida 4 maailmarekordi püstitajat, 6 USA rekordiomanikku ja 9 olümpialast. Samuti töötas ta USA olümpiakoondisega aastatel 1908-1932.

Järgnevatel kümnenditel arendati ja laiendati staadionit palju kordi. 1937. aastal asendati saepurukate muruga.

1962. aastal peeti Hayward Field’il esimest korda USA üliõpilasliiga NCAA meistrivõistlused, mille Oregoni meeskond ka esmakordselt võitis. Treeneridebüüdi tegi neil võistlustel Oregoni kergejõustikutiimi legendaarne treener ja hilisem Nike’i asutaja Bill Bowerman.

1966. aastal peeti Hayward Field’il selle ajaloo viimane Ameerika jalgpalli matš.

Staadion sai endale ilmastikukindla jooksuraja, laiendati 8-rajaliseks ning 70ndatest alates on see eksklusiivselt kergejõustikule kuulunud. 1972. aastal võõrustati esimest korda USA olümpiakatsevõistlusi – kolm koduülikooli atleeti jõudis Müncheni olümpiakoondisesse, nende seas ka legendaarne USA pikamaajooksja Steve Prefontaine. Järgnevatel aastakümnetel on staadionil peetud rohkelt suuri võistlusi (NCAA

JUUNI 2022

83

KERGEJÕUSTIK

Tornil pilt legendaarsest Oregoni pikamaajooksjast Steve Prefontaine’ist.

Disainielemendina on kasutust leidnud märkmed, mida treener Bowerman oma sportlastele kirjutas. ja USA meistrivõistlused, olümpiakatsevõistlused ning juunioride MM 2014).

Suur ümberehitus Haywardi Field’i on aastate jooksul palju investeeritud ning ajavahemikus 2018-2020 viidi läbi seni kapitaalseim ümberehitusprojekt, mis läks väidetavalt maksma enam kui 270 miljonit dollarit. Rahastamine toimus täielikult eratoetajate poolt. Seda juhtisid Penny ja Phil Knight (Nike’i kaasasutaja ja kunagine Oregoni ülikooli keskmaajooksja), lisaks panustas projekti veel üle 50 muu toetaja. Ümberehituse käigus suurendati staadioni alaliste istmete arvu 10 500-lt 12 650 peale, teisaldatavate istmete kaasamisel mahutab staadion nüüd kokku 25 000 pealtvaatajat. Samuti lisati jooksuringile 9. jooksurada.

Renoveerimisprojekti põhieesmärk oli luua pealtvaatajatele teatri-sarnane kogemus ja avatud vaade kogu areenile, samuti paranenud akustika. Staadioni juurde rajati ka 10-korruseline torn, mis sümboliseerib olümpiatõrvikut ja on juba omamoodi maamärgiks kujunenud.

Lisaks muudele ruumidele on tornis ka aatrium, kus saab vaadata näitusi, ning selle eri tasanditel paiknevad

84

JOOKSJA.EE

vaateplatvormid pakuvad 360-kraadilist vaadet linnale. Oluliste sündmuste puhul kaetakse torn värviliste tuledega, näiteks eelmisel kevadel illumineeriti see siniseks, et avaldada austust tervishoiutöötajatele võitluses koroonapandeemiaga. Torni välisküljel on perforeerimistehnoloogia abil kujutatud viit persooni, kes on ehk enim panustanud Oregoni ülikooli kergejõustikupärandisse – lisaks treener Bill Bowermanile veel sportlased Steve Prefontaine, Raevyn Rogers, Ashton Eaton and Otis Davis. Huvitava disainielemendina on kogu staadioni piires kasutatud märkmeid, mida Bowerman omal ajal sportlastele kirjutas.

Tribüüni katust hoiab üleval koha-

Renoveerimisprojekti põhieesmärk oli luua pealtvaatajatele teatrisarnane kogemus ja avatud vaade kogu areenile, samuti paranenud akustika.

likust Oregoni puidust valmistatud konstruktsioon. Puit oligi renoveerimisprojektis üheks keskseks teemaks ning moodustab ka olulise osa Oregoni osariigi identiteedist. Legendaarne treener Bill Bowerman on öelnud, et „Oregon on puud ja puud on Oregon“.

Uuel staadionil on ka akadeemiline roll, kuna ülikooli füsioloogia osakond leidis endale staadionikompleksis uued ruumid. Staadioni loodepoolses nurgas asuvad uued kontori- ja konverentsiruumid ning laborid. Renoveeritud staadioni alla ehitati uus sisetreeningu ala, füsioteraapia ruumid, riietusruumid, puhkealad ja isegi juuksurisalong.

Samuti saavad sportlased seal kasutada hüdroteraapia basseine ja anti-gravitatsiooni masinaid.

Ehkki kaks aastat kestnud ümberehitustööd, mille tulemusel sai Hayward Field’ist üks maailma parimaid kergejõustikuareene, lõppesid juba 2020. aasta kevadel, lükkas koroonapandeemia staadioni suurt avamist veel ligi aasta võrra edasi. Nii toimuski 2. aprillil 2021 renoveeritud staadionil esimene võistlus, milleks oli tudengisportlaste seas prestiižne jõuproov Hayward Premiere.

Tänavu suvel võõrustavad Eugene ja Hayward Field kergejõustiku maailmameistrivõistlusi, mis toimuvad esmakordselt (välitingimustes) Ameerika Ühendriikides. Selle raames võistleb Oregonis 15.-24. juulil üle 2000 sportlase enam kui 200st riigist. Hoidkem siis pöialt ka Eesti koondislastele!

STIHLi akutööriistad - loodud aeda ja metsa!

Hekipügaja, murutrimmer, mootorsaag, lehepuhur muruniiduk või mõni muu tööriist, iga seadme väikseimaski detailis peitub tehnoloogiline asjatundlikkus. STIHLi metsa- ja aiatehnika üle 90 aasta kestnud arendusest ja kasutamisest saadud kogemused tagavad laitmatu töötulemuse ja ergonoomika. STIHLi akutööriistad pakuvad parimat ja unustamatut kasutajakogemust läbi kolme tootesarja, mis on mõeldud alates väikeaednikust kuni professionaalse haljastustöötajani välja. Tööriistade tehnilised lahendused on uuenduslikud ja iga tööriist on op meeritud täiuslikule tulemusele.

Kerge, vaikne, võimas - tänapäevane akutehnoloogia, suurepärane disain ja ainulaadsed tehnilised lahendused.

Akusüsteemid, mis on STIHLi nime väärt - STIHLi akusüsteemid on loodud aia- ja metsatööriistade vajadusi silmas pidades. Nii nagu tööriist peab vastama kasutaja kõrgetele ootustele, nii peab ka aku oma tehnilistelt lahendustelt vastama tööriista enda vajadustele. STIHLi akutehnoloogia puhul ei saa akud ülemäärast koormust, sest nad on piisavalt võimsad töötamaks ühtviisi häs nii mootorsae kui ka trimmeriga.

Silmapaistev jõudlus - hooldusvabad ja võimsad STIHLi EC mootorid annavad tööriistale pika eluea ja töökindluse.

*Pakkumine keh b Compact seeria toodete komplek ostul

STIHL RMA 248

Karl Erik Nazarov sihib maagilisi piire

Eelmises Jooksja numbris vastas lugejate küsimustele märtsis sisekergejõustiku maailmameistrivõistlustel 60 m jooksus suurepärase 4. koha saavutanud sprinter Karl Erik Nazarov. Käesolevas numbris avame pisut tausta, mis on Eesti sprinditähe edu taga ning milliseid uusi eesmärke ta nii lühemas kui pikemas plaanis seab.

TEKST: Kaarel Lilleoja, FOTOD: Scanpix

ajakiri Jooksja

E

elmisel aastal Taani treener Mikkel Larseni treeninggruppi siirdunud Nazarov on viimase aastaga teinud muljetavaldava arengu. Ta nendib, et uue treeneri süsteem talle sobib ja heidab valgust metoodikale, mis on aidanud tal kiiremaks saada: „Ma arvan, et ettevalmistusperioodil on kasuks tulnud kelguga jooksmine. Kui raske kelk on taga, siis on ka hea tehnikat jälgida. Minu puhul toimib ka madalate tõkete jooksmine kindla sammuvahega.

Samuti ei saa mööda vaadata jõusaalist – klassikalised rinnalevõtt ja rebimine. Täiskükki mina isiklikult ei tee, pigem pool- ja veerandkükki, mis on kergejõustikus loogilisem.“ Nazarov leiab, et ülakeha treenimine, mida paljudele meeldib teha, tegelikult sprindi seisukohalt oluline tegevus ei ole ning tema sellele eriti energiat ei raiska.

Mees kiidab ka treeningutel edasiviivat konkurentsi uues treeninggrupis. „Kui pakustardi trennides on tugevad jooksjad kõrval, siis tekib võistlustunne ja kui trennis treenida võistlusmentaliteediga, siis on ka võistlused sellevõrra lihtsamad. Mulle väga meeldib, kui mul on kiired mehed kõrval.“ Rahvusvahelisest konkurentsist rääkides tõdeb Nazarov, et maailm on muutunud moodsamaks ning tehakse rohkelt eeltööd

86

JOOKSJA.EE

Karl Erik Nazarov alistas sise-maailmameistrivõistlustel mitmeid nimekaid konkurente a s i is aa is neljandaks.

K E R GJ O E JOÕKUS S T I K

ja otsitakse teadmisi, kuidas paremini sprindikiirust arendada. „See on jõudnud Euroopasse ning seal, kus mina treenin, üritame teha kõik selle nimel, et olla ka kõige kõrgemas konkurentsis.“

Kõrged eesmärgid Eesti sprinditähel on järgnevateks aastateks seatud kõrged eesmärgid. „Praegu olen 23-aastane, mis on sprinteri jaoks ideaalne aeg. Muidugi on sprintereid, kes ka 40-aastaselt väga hästi jooksevad.

Kuskil 30ndate alguseni tahaksin väga kõrgel tasemel teha ja maagilisi piire puudutada. See on minu jaoks kõige põnevam,“ avab ta tulevikuplaane. Mõistagi on sihiks võetud ka tiitlivõistluste medal. „Sise-tiitlivõistlused sujusid mul hästi. MM-il olin eurooplastest teine.

Vaatan kindlasti järgmise sisehooaja suunas optimistlikult ja ka EM-iga seoses on mul suured ootused. Soovin saada võimalikult palju finaalikohti, sest tunnen, et iga finaaliga muutun veel enesekindlamaks ja medalivõimalused aina suurenevad.“ Välishooajal tuleb tal oma maailma tippklassi 60 meetri kiirus 100 meetrile üle kanda. Vastuseks küsimusele, kui suur on erinevus nende alade vahel, vastab Nazarov: „Ma ütleks, et sisehooajal mängivad kõige rohkem rolli stardipakud ja esimesed 30 m – kui seal jääda väga palju maha, minna krampi ja hakata suruma, siis see jooks nii hästi ei õnnestu. 100 m peal mängib rolli just pigem teine pool ja see, kes suudab kõige sujuvamalt oma tippkiirusesse minna ja sellega mitte kiirustada. Tehniliselt näitab 100 m rohkem ära, kes on hea sprinter. 60 m peal näeb, kes suudab oma füüsilised võimed lühikese aja sisse ära rakendada. 100 m on n-ö päris sprint, mille võidu järel võib end kiireimaks pidada.“ Millal võiks maagiline 10 sekundi piir Eesti kiireimale mehele alistuda?

Nazarov on selles osas optimistlik ja usub, et ta 60 m aeg näitab, et see on võimalik, kui see kiirus ka teisele poolele üle kandub. „Tuleb kesta lõpuni. 60-80 m peal peab tippkiirus olema kõige kiirem.

Sealt edasi oleneb sellest, kes on kõige rohkem jooksumeetreid teinud ja suudab tehniliselt suure pinge all oma tehnikat hoida. 80-85m oleks ideaalne,“ võtab ta analüüsi kokku, kuid möönab, et selleks tuleb väga palju tööd teha ja vaeva näha. Ühe tänavuse eesmärgina mainib Nazarov Marek Niidu 100 m rahvus-

rekordi ületamist (10.19 sek) ning kui seda õnnestuks teha tiitlivõistlustel, siis seda parem. Samas lisab ta enesekindlalt: „Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis Mareku rekordi jooksmine ei ole kindlasti mu ainuke eesmärk. Ma tahan sellest kümnendiku või rohkem maha kärpida. Pariisi olümpiaks võiks need asjad jonksu saada.“

kümnevõistlust teha? „Jah, väiksena tegin sarjas TV10 Olümpiastarti 8- või 9-võistlust. Samuti proovisin 2019. aasta sisehooajal seitsmevõistlust, aga paari vigastuse tõttu tol hooajal kümnevõistluseni ei jõudnudki ning seejärel mõistsin, et see ala mulle ei sobi ja saan oma potentsiaali paremini realiseerida üksikaladel ja sprindis,“ ütleb Nazarov.

Sise-MM-il endast kõik andnud Nazarov vaatab optimistlikult suviste tiitlivõistluste poole.

Valik sprindi kasuks

Spordile keskendunud

Spordiga on Karl Erik Nazarov tegelenud juba lapsest peale. Tallinnas sündinud välejalg oli juba lapsena väga aktiivne ja läks kõigepealt Andres Operi Jalgpallikooli. „Seal sain aru, et tiimis mängimine mulle väga ei sobinud ja mulle meeldis pigem asju ise teha. Pärast seda pandi mind kõige individuaalsemasse alasse, mis olla saab – kergejõustikku.

Hakkasin Audenteses vaikselt pihta ja kergejõustikus meeldis mulle kõiki alasid teha. Samuti meeldisid laagrid Paunkülas,“ meenutab ta algusaastaid.

Sealt edasi kulges sporditee loomulikku rada mööda. Ilmselt on paljud küsinud, kas kunagi oli soov ka onu Andrei Nazarovi eeskujul hoopis

Nazarov tunnistab, et ettevalmistusperioodil on ta keskendunud treenimisele ja kõrvaltegevusi eriti plaani ei võta. Samas väljaspool ettevalmistusja võistlushooaega meeldivad talle tegevused, mis on peamiselt ikkagi sportlikud, näiteks korvpall ja discgolf. „Samuti loen raamatuid, kui ei saa väga palju ringi liikuda. Raamatutest on minu jaoks põnevad sportlaste lood ning üldjuhul üritan lugeda selliseid raamatuid, mis võiksid mulle anda mõne uue idee või eelise teiste ees ehk mis saaks mind jooksurajal aidata.“ Samuti jälgib läbi ja lõhki spordimees ka teisi alasid. „Kindlasti jalgpalli ning liigadest kõige enam Hispaania liigat ja Champions League’i. Korvpallis jälgin igal aastal NBA play-off’e, lemmiktiim on Miami Heat, sel aastal aga loodan, et Golden State võidab finaalseeria. Telekast vaatan ka muud sporti, näiteks tennist.“ Karl Erik Nazarov on juba avanud tänavuse suvehooaja mitme kiire jooksuga Euroopa staadionitel. 14. juunil viis ta Tšehhis Kladnos oma isikliku rekordi 100 meetris 10.34ni, mis on Eesti kõige aegade kolmas tulemus Marek Niidu ja Argo Golbergi järel.

Soovin saada võimalikult palju finaalikohti, sest tunnen, et iga finaaliga muutun veel enesekindlamaks ja medalivõimalused aina suurenevad.

JUUNI 2022

87

TEKST: Jooksja FOTOD: Pixabay,

seiklus

FB, Jooksja arhiiv

500 900 kuni

kilokalorit võib kaotada tunnis mägironimisega

Vaatamata sellele, et selles puutumata ilus oli kohati vaat et isegi brutaalselt raske tunne, oli meie häälestus ja valmisolek kummaliselt kõigil õigel ajal õiges kohas.

REEDA TUULA-FJODOROV Jooksja 2 2022

1968.

Kõige kiiremini on Mount Everesti tippu roninud Nepaali päritolu PEMBA DORJE SHERPA, kes tegi seda 2004. aastal 8 TUNNI JA 10 MINUTIGA.

aastat loetakse seiklusspordi sünniaastaks. Just siis toimus esimest korda KIMM ehk Karrimor International Mountain Marathon.

See on kahepäevane üritus, mis toimub igal aastal erinevas Ühendkuningriigi mägises paigas.

Esimesel korral võisteldi Põhja-Inglismaal Mukeris.

JUUNI 2022

89

Otsid uusi väljakutseid?

Mine rogainile!

Kui räägitakse orienteerumisest, siis teab pea igaüks, millega tegu on. Rahvusvahelise Orienteerumisföderats s s s aa s s a iseseisvalt liikudes läbib maastikul märgitud kontrollas a s m s aa a m ass Mis on aga selle alaliik rogain?

TEKST: Eva-Maria Vaher FOTOD: Aldis Toome

V

ikipeedia ütleb, et rogainiks nimetatakse pika kontrollajaga võistkondlikku valikorienteerumist. Vestlesime rogaine korraldava Seiklushundi esindaja Arvi Antoniga, kes avas selle põneva ala tagamaid natuke rohkem.

Kindlasti on tegemist alaga, mida igaüks võiks väljakutse mõttes kasvõi korra proovida. On oht, et seikluse pisik nakatab ka edaspidiseks.

90

JOOKSJA.EE

Ala kasvatab populaarsust „Rogaini teeb eelkõige põnevaks see, et enne starti saavad osalejad endale ise raja planeerida. Siinkohal on tähtis eeltöö, et igaüks teaks oma eeldatavaid võimeid ning teeks selle järgi võimalikult optimaalse planeeringu,“ selgitab Arvi ja lisab, et alati peab planeerides ruumi jätma ka muudatus-

Mis on rogain?

ises ikka, tuleb Nagu orienteerum ja punkte leida, a ud kaardi järgi liik kuid lisaks: idel on erinev 1. Kontrollpunkt bri näitab punktinum ida m väärtus, r. esimene numbe liku võistlusega, nd ko ist 2. Tegu on võ tiimis 2-5 liiget. kus tavaliselt on kontrollaeg 3. Ette on antud jooksul tuleb ille m , h) (2-24 lt suur punktikoguda võimaliku summa. , likorienteerumine 4. Rogain on va sobiva le da en ise ib er igaüks plane e raja. ja võimetekohas

SJEOI K O LK US S

teks, kui tekib vajadus mõned punktid ära jätta või aja üle jäämisel tekib võimalus ka loogilist planeeringut pidi mõni punkt juurde võtta.

Kuid ei ole tegemist niisama metsas punktide otsimisega, vaid rogainis peetakse ka tõsiseid võistlusi ja kalender on üsna täpselt välja kujunenud. „Eestis korraldatakse ühes kalendriaastas ca 15 rogaini ja igal üritusel on 200-400 osalejat. Kuigi enamasti osalevad üritustel põlised orienteerujad, siis järjest enam kohtab ka lihtsalt jooksusõpru, kes on tulnud tegema oma nädalavahetuse pikemat jooksuotsa,“ on Arvil hea meel, et ala juurde on tulemas üha uusi huvilisi.

Ta lisab, et tänu viimastel aastatel toimuma hakanud linnarogainidele on alaga tutvust teha märgatavalt lihtsam ning julgem kui varem metsas.

Võtmesõna – kontrollaeg Linnakeskkonnas on orienteerumine palju kergem ning uutel osalejatel on ära eksimise kartust vähem, kuid enamasti toimuvad rogainid ikkagi keerulisemal maastikul ja on ajaliselt pikad. „Põhjus, miks see on just võistkondlik orienteerumine, on eelkõige turvalisuse kaalutlustel. Kuna kontrollaeg on tiitlivõistlustel 24 tundi, siis selle aja jooksul erinevates keskkondades liikudes võib ka kõige kogenumatel midagi juhtuda,“ selgitab Arvi.

Samas korraldatakse lisaks ööpäevapikkustele tiitlivõistlustele ka n-ö kohalikke rogaine, mis on tavaliselt 2-8 tunni pikkuse kontrollajaga. „See on maksimaalne kontrollaeg, mida ületades hakkavad tiksuma trahvipunktid. Nende vältimiseks tuleb oma punktid kontrollaja sisse hästi planeerida, sest tegelikult ka pärast ühe punkti võtmist tagasi finišisse minnes saab osaleja tulemuse kirja. See teeb ala kõigile jõukohaseks.“ Tavalisele harrastajale on rogain Arvi sõnul kui üks mõnus orienteerumismatk, mida tehes saab tutvuda uute piirkondade ning põnevate paikadega, mida rajameister on spetsiaalselt selleks ürituseks välja otsinud. Eelkõige harrastatakse rogaini jalgsi liikudes, kuid kohalikel rogainidel on enamasti lisaks ka rattaklassid.

Tähtsamad rogaini võistlused maailmas ja Eestis „Rogaini tähtsaimaid võistlused on

SEIKLUSI NAUTIV HARRASTUSSPORTLANE KERLI MÄGI:

M

inu esimestest rogainidest on tänaseks möödunud umbes kaks aastat. Sain vabas looduses seiklemise pisiku seiklussportlastest tuttavatelt, kes pärast järjekordseid elamusi ikka ja jälle säravate silmadega orienteerumiskaarte eksponeerisid ja sinna kõrvale emotsioonidest nõretavalt pajatasid, kuidas ikka muda oli puusadeni ja rabajärv nii imetabaselt kaunis. Mina tahtsin ka!

Elu esimesele orienteerumispäevakule mind kaks korda kutsuma ei pidanud.

Juhtus nii, et süües kasvas isu. Kui tavapärane orienteerumisrada on metsas üldjuhul suurusjärgus tunniga läbitav, siis olles olnud natuke aega juba skeenes sees, levisid kuuldused, et maailma on ka kordades pikema kestvusega orienteerumisseikluseid loodud – rogainid. Ja mis veelgi toredam, neid saab läbida koos kaaslase või mitmega.

Vahva on see, et Eestis on algajatele seiklejatele ürituste valiku ampluaa nii

Euroopa- ja maailmameistrivõistlused. Need toimuvad 24 tunni pikkuse kontrollajaga ning enne starti on aega 2-3 tundi kaarti planeerida. Võitjad läbivad ööpäeva jooksul orienteerudes 100-160 km (sõltuvalt maastikust). Alles eelmisel aastal toimus Otepääl rogaini EM, kus eestlased noppisid väga palju poodiumikohti. Tundub, et meile selline pikk müttamine ning kannatamine sobib!

pikkuse kui ka asukoha poolest igati soliidne. Nii sai ka näiteks suure haiguspuhangu ajal õndsalt seiklust nautida erinevate püsiradade näol. Võtsime just siis sõbranna Eliisega ühel ilusal aprillikuisel laupäeva ette 8-tunnise kontrollajaga püsiraja Kõrvemaal.

Imekaunis loodus, värske õhk, parim seltskond, meele ja füüsise teritamine sümbioosis – üks ägedamaid viise, kuidas end veelgi elavamana tunda!

Meie hea sõber Taavi, kes kogu oma sportlikkuses ja ambitsioonikuses läks sama rada läbima tütarlastest eraldiseisvalt, teatas neljandal tunnil pidulikult, et temal on nüüd 42 kilomeetrit läbitud, jalad kisuvad krampi, paha tuju tikub peale ja kokkuvõtvalt temale aitab sellest naljast. Meie Eliisega aga pistsime nahka kodust kaasapakitud võileivad, rääkisime ära kõik sõbrannajutud ja nautisime seiklust täiel rinnal kontrollaja lõpuni. Novot – see on rogain, mitte maraton!

Lisaks tiitlivõistlustele toimuvad igas riigis kohalikud võistlused. Eestis on põhilisteks korraldajateks Seiklushunt, XT Sport, Libahundi jälg ja TAOK. Tänavune rogaini MM toimub augustikuus Tšehhis ning järgmisel aastal USAs,“ räägib Arvi. Eestis leiab lõpuprotokollidest Jooksja jaoks juba teada-tuntud tegijaid nagu näiteks Reeda Tuula-Fjodorov ja Timmo Tammemäe.

JUUNI 2022

91

Uus võimas salong Porto Francos

Laeva 1, Tallinn treimann.ee

SEIKLUS

Veematkadest saab erinevaid elamusi

Matkamine on üks lihtsamaid viise igapäevaseks liikumiseks. Pane tossud jalga, mine pikemat distantsi jalutama ja juba võibki seda matkaks nimetada. Tegelikult on matkamisel palju erinevaid viise ja üks neist on veematkamine. Vaatame lähemalt erinevaid vee peal matkamise võimalusi.

TEKST:

ajakiri Jooksja FOTOD: erakogu, Pixabay

K

ANUUMATK on ilmselt üks kõige lihtsamaid viise mööda vett matkamiseks. Sellest saavad osa võtta ka lapsed ja pensionärid, sest see ei nõua liigset füüsilist pingutamist ja paadis olijate vahel toimub koostöö. Lisaks on see turvaline, sest kanuu istmed ja panipaigad toimivad ka õhupatjadena, mis muudavad selle uppumatuks.

Eestis olevad jõed on kanuumatkadele väga sobivad. Populaarsemad neist on Võhandu, Ahja, Amme ja Piusa jõed. Algajatel soovitatakse minna esmalt Ahja jõele, sest 2-3 tundi on sellel 12 km pikkusel jõel just paras sõita.

Edasijõudnutele sobib Eesti pikim jõgi Võhandu

94

JOOKSJA.EE

S

ÜSTAMATK jaguneb omakorda mitmeks erinevaks võimaluseks: Meresüsta matka läbitakse tavaliselt ühe- või harva ka kahekohalise meresüstaga, mis on 4,5-6 m pikk.

See sobib pikaks retkeks laial veekogul või merel. Eeliseks on sellel suur maht,

kiirus ja hea kursihoidmine laial tuulisel veekogul. Matkale ei tohiks algajad turvakaalutlustel kindlasti üksi minna ja kaasa tuleks võtta kogenud matkajuht.

Matkasüst on meresüstast lühem ja pikkus ei ületa kindlasti 4 meetrit.

Seda on lihtsam manööverdada ja see on stabiilsem. Sobib kitsaste jõgede ja väiksemate järvistute peale. Kõige paremini sobib see pikaks sportlikuks matkaks üksinda või koos sõpradega.

Sport-süstad on mõeldud kärestikulise vee jaoks. Need on lühikesed ja väga lihtsasti manööverdatavad ning ka algaja käes stabiilsed. Suurimad neist on 3 meetrit, klassikalised aga 2-meetrised. See süstatüüp sobib ainult kiirevoolulise jõe peal ühepäevaseks sportlikuks matkaks.

Eelnev veematka kogemus ja koolitus on vägagi soovituslikud enne, kui sellele matkale minna!

AMETLIK JOOGIPARTNER

EESTIMAINE GRAM VESI KUSTUTAB SINU JANU TIPUST TOPINI 2022.

SEIKLUS

R

AFTING EHK KUMMIPARVEMATK on rohkem adrenaliini pakkuv kui kanuutamine, sest seda harrastatakse kärestikulistel jõgedel. Teatud oludes nimetatakse seda lausa ekstreemspordiks, sest riskid nagu paadi ümber minek või sellest välja kukkumine on ohuks paadisolijate elule.

Seetõttu on põhivarustuses ka päästevestid ja kiivrid. Tegu on enamasti meeskonnaspordiga, sest tüüpiline ra mahutab 6-12 sõitjat. Aerutamiseks kasutatakse kanuumõlasid. Eestis on ekstreemseid olusid ala harrastamise jaoks pigem vähe, kuid populaarsemateks kohtadeks on Põhja-Eesti kiirema vooluga jõed – Jägala, Valgejõgi, Purtse, Kunda. Lõuna-Eestis Piusa jõgi.

S

UP-MATK on hetkel kõige kiiremini populaarsust koguv veespordiala maailmas.

Sellega saavad hakkama ka täiesti algajad ja lisaks nõuab enese SUP-laua peal hoidmine ka lihaste tööd. Aerusurfi selgeks õppimine käib lihtsasti ja harrastada saab seda nii vaiksel veekogul kui ka kiirevoolulistel kärestikel. SUP-laua peal saab olla mitut moodi. Algajatel on mugavam aerutada kandadel istudes. Oma keha paremini tunnetades saab laual püsti seistes aerutada ja üha enam harrastatakse ka SUP-joogat.

Seega on tegemist ülimalt mitmekülgse tegevusega, mille käigus võib nii päevitada, kala püüda, võistelda kui matkata.

P

URJEMATK võib toimuda ühe päeva, mitmeid päevi, nädalaid või suisa kuid. On väga palju erinevat tüüpi purjekaid ja üldiselt ei pea „matkajad“ ise midagi tegema. Seepärast armastatakse purjekate peal pidada erinevaid üritusi ja veeta puhkepäevi merel. Lühikesele purjereisile on võimalik minna näiteks Eesti vanima purjeka Kaljas Hoppetiga, mille kodusadam asub Kuressaares.

96

JOOKSJA.EE

GARDEROOBID KÄÄNDUKSED HÕLMIKUKSED LIUGUKSED

tankindoor.ee

H E JAO O T EK AS D A

Julbo päikeseprillid –

ei ole vahet, mis ilm on väljas!

Vabaduse ja sõltumatuse vaim on läbi aegade mõjutanud Julbo päikeseprillide teostust ja stiili. Julbo päikeseprillid on alati pakkunud usaldusväärsust ja kaitset – Su silmad on kaitstud nii vee peal kui mägedes, lumel ja tuule käes, et saaksid oma kirge täiega nautida.

TEKST:

ajakiri Jooksja

M

FOTOD:

Matkasport

iks on päikeseprillid olulised?

vanutel. Eriti ohtlik on vanuses kuni 13. eluaastani.

Oluline on ka meeles pidada, et tavalised päikeseprillid, millel puudub hea kiirguskaitse, on väga ohtlikud.

N i i n a g u U V- k i i r e d o n ohtlikud nahale, on UV-kiired ohtlikud ka silmadele. UV-kiirgus on silmale nähtamatu ja neeldub silma rakkudes.

Liigne kiirgus kahjustab nii silma sarv- Julbo päikeseprillid saadaval 4-s kollektsioonis kesta, läätse kui ka silmapõhja. n UV-kiirgus mägedes on kõige OUTDOOR/Matkamine ja Alpinism/ ekstreemsem, eriti talvel. Lumi – traditsioonilised mägimatka ja alpinispeegeldab tagasi 85% UV-kiirgust miprillid teostatuna uudsetest materjaja kiirguse intensiivsus kasvab lidest. Tehniline täiuslikkus ja seinast 10% iga 1000 meetri tõusu juures. seina valik moegurmaanidele.

Mägedes on soovitatav kanda külge- NAUTIC/Vesi/– päikeseprillide lipulaedelt suletud ja maksimaalse kaitsega vastik nii soolasele kui ka magedale prille. veele. n UV-kiirgus merel – liiv peegeldab SPEED/Sport/ – kiirete spordialade tagasi 10% kiirgustest ja vesi umbes voolujoonelisus ja aerodünaamika.

20%. Mida suurem on õhu suhteline Spordiprillid on väikese kaaluga. Prillid niiskus, seda kõrgem on kiirguse risk. ei lähe uduseks, sest õhutus on nutikalt n Laste silmad, eriti aga väikeste laste korraldatud. Elegantne disain kätkeb silmad, on palju õrnemad kui täiskas- endas kogu spordi olemuse.

98

JOOKSJA.EE

SMALL HERO/lapsed/ – lasteprillid on disainitud kaitsma silmi ka ülalt tuleva valguse eest. n Nunnu, ümar-ovaalne disain 1-3aastastele mudilastele. n Ergonoomilised ja pehmed päikeseprillid 2-5-aastastele päkapikkudele. n Stiilne mugavus ja silmade kaitse 6-10-aastastele puberteedieelikutele.

Lisaks. Kõrvalt tuleva otsese ja peegeldunud valguse eest silmi kaitsvad prillidelt eemaldatavad küljevarjud.

Ninajuurele on disainitud ergonoomiline, pehme ja elastne, mittelibisev ning nahasõbralik silikoonist padjake.

Prillide sangadel on muudetava kujuga ergonoomilised otsad ning sangad ise on ülipainduvad. Kummist või silikoonist padjakesed sangaotstel, et prillid maha ei libiseks ning elastsed sangaliigendid sobitavad prillid igasuguse laiusega näole.

VALGUSTUGEVUSEGA KOHANDUVAD LÄÄTSED

Disainitud sportlastele kasutamiseks erinevatel maastikel ja kõikides ilmastikutingimustes. REACTIV Photochromic tehnoloogia kohandab läätsed ümbritseva valgusega, sõltuvalt ilmast. Läätsed muutuvad tumedamaks või heledamaks vastavalt valguse (UV) intensiivsusele. Suurepärase optilise kvaliteediga REACTIV® Performance Cat 1-3 lääts kohaneb valguse intensiivsuse muutustega ja tagab kontrastse nägemise nii talvel suusatamiseks, suvel maastikul jooksmiseks kui ka rattasõiduks.

/julbo

Saadaval MATKaSPORT kauplustes ja e-poes Järve Keskus I Ülemiste Keskus I Rocca Al Mare Keskus Pärnu Keskus I Tartu Lõunakeskus I Jõhvis Pargi Keskus nüüd ka Pärnus Kaubamajakas

Jõelähtmes saab golfi

egcc.ee

Kahud ei karda uusi põnevaid väljakutseid TEKST: Sander Kahu FOTOD: Kristjan Kivistik

49-aastane Maili Kahu ja 52-aastane Vahur Kahu leidsid kire spordi vastu alles 10 aastat tagasi, kui sai soetatud esimesed maanteerattad.

Siis tundus 30 kilomeetrit rattasõitu paras väljakutse, aga iga läbitud kilomeetriga kasvas ka isu sporditegemise vastu.

102

JOOKSJA.EE

SJEOI K O LK US S

T

änaseks on 500 km rattasõidud, 100 km suusamaratonid, sama pikad jooksud, triatlonid ning kanuuvõistlused saanud abielupaarile tavaliseks. Suurimad üritused, millest nad on osa võtnud, on muu hulgas näiteks Vasalopeti suusamaraton, Haanja 100, Taliharja Vanakuri ja L’Étape du Tour.

2015. aastal said Kahud päranduseks ühe kanuu. „Mõtlesime alguses sellega kalale minna,“ meenutas Vahur, kuid aastavahetusel tuli külla sõber, kes rääkis Võhandu maratonist. Tema jutt oli väga inspireeriv ja huvitav, aga samas peegeldas ka suurt väljakutset, mida Võhandu jõgi osalejatele pakub. „Kuna meil pärandatud indiaanikanuu oli ju olemas, siis otsustasimegi, et osaleme Võhandu maratonil! Stardini oli ju veel aega lausa 5 kuud.“

teise koha!” lisas rõõmustades Maili.

Koju sõites hakati kohe analüüsima, mida järgmisel aastal saaks paremini teha, et pakkuda konkurentsi ka esimesele paatkonnale. Jõuti selguseni, et matkakanuu seab kiirusele omad piirid ja on õige aeg teha esimene tõsisem investeering varustusse. Vahur: „Nägin rajal, et soomlased sõitsid kahekesi huvitava fiiberkanuuga, millele oli peale kirjutatud Kick The Waves ning palusin lastel uurida, kas neid Eestist ka kusagilt soetada saab. Mailile ütlesin, et nüüd tuleb veel rohkem

420 km Gauja XXL Lätis Kahe Eesti suurima maratoni – Türi-Tori ja Võhandu – kõrval jõuti naaberriiki, Koivajõele. Esimest korda tehti läbi sealne 310 km pikkune sõit. Suurepärased olud võimaldasid toona distantsi läbida 42 tunniga.

Järgmine väljakutse oli enam kui 100 km pikem Gauja XXL-maraton, millel distantsiks 420 km. Esimene start võeti ette aastal 2019, kuid see lõppes umbes 150. kilomeetril. „Tookord mõtlesime, et läheme sõidame rahulikus tempos läbi. Mis seal ikka keerulist saab olla?

Esimene tõeline väljakutse Lõpuks oligi käes päev, kui paat seoti autokatusele ja võeti ette varahommikune teekond Tamula järve kaldale.

Paat koos puidust mõladega oli olemas ning peale vestide ja sooja riietuse ei osanudki rohkemat kaasa pakkida. „Ärme söögikotti unusta!“ lisas Maili, kuna oli teada, et katsumust võib läbida kuni 24 tundi. Kuivad riided olid pandud 20-liitrise ämbri sisse, sest oli kuuldud, et esimesel osavõtul on ümbermineku oht väga suur. „Ilm oli külmavõitu ning panime end hästi soojalt riidesse. Pikaks sõiduks leidsin pehmendused ka istmike alla, et teekonna läbimine oleks võimalikult mugav,“ meenutas Vahur. Veetase oli väga hea ning elu esimene Võhandu maraton võis alata. Finišisse jõuti 15 tundi pärast starti. Väljas oli juba pime ning ainult pealambid aitasid õiget suunda leida. Olenemata sellest, et peale katsumust olid Maili ja Vahur väga väsinud ja läbikülmunud, oli esimene emotsioon peale katsumuse läbimist justkui ühest suust: “Ku-ku-kurat kü-kükülm on, aga jär-järgmisel aastal jälle!”

Annad sõrme, võtab käe!

Nagu lubati, siis ka aasta pärast oldi Võhandu maratonil stardis. „Pärast kolmandat ületõstmist hüüdis meie saatemeeskond: „Te olete teised!“. Seda hetke võib küll lugeda meie kanuutippspordi alguseks,” meenutab Vahur. „Õnneks pidasime vastu ja saimegi

Maili ja Vahur on viimistlenud koostöö vee peal täiuslikkuseni.

Paat koos puidust mõladega oli olemas ning peale vestide ja sooja riietuse ei osanudki rohkemat kaasa pakkida. trenni tegema hakata, et sel pikal distantsil jõud ei raugeks.“ Suvel sõitis Vahur koos pojaga Tšehhi, kust soetati endale päris oma kanuu, millega siis harjutama hakati. „Täiesti erinevad paadid,” sõnas Vahur, sest tõenäosus kiiremini sõita oli täpselt sama suur, kui varasemast tihedamini ümber minna. „Tagantjärele on hea meenutada, kuidas kanuumatkast Võhandu maratonil on tänaseks saanud kanuu-tippsport, kus on meid alati toetamas meeskond, kellel on väga oluline panus, et kõik planeeritud 100% õnnestuks,“ lisab Vahur.

Tulime vee pealt läbikülmununa maha juba esimese öö varahommikul, kuna saime aru, et ilma toetava saatemeeskonnata ja korralike magamisvõimalusteta oli sisuliselt võimatu lõpuni jõuda. Samuti oli vesi väga madal ning kivid olid kanuule selle distantsiga juba viga teinud. Eks tagasiteel olime ikka pettunud, et pidime katkestama, kuid otsustasime, et proovime tulevikus uuesti,“ meenutas Vahur.

Eesmärgi edukas täitmine Käesoleval aastal oli veetase aprillis väga hea. Türi-Tori maratonil oli vesi väga kiire ning andis juba natuke aimu, et ehk õnnestub ka 2019. aasta ebaõnnestunud katsumus uuesti ette võtta ja seekord ka lõpuni tulla. Nädal hiljem toimus Võhandu maraton, kus veetase oli samuti kõrge. „Järgmisel päeval otsustasime, et vast ka nädala pärast on tingimused head ning registreerisime end võistlustulle. Õppisime vigadest ning võtsime kaubiku asemel kaasa matkaauto. Ka meeskond oli valmis sel katsumusel kõik 3 päeva koos meiega kaasa sõitma. Egas väljakutse on samuti ka nendel, kuna sellise distantsi läbimine ei võimalda pikki unetunde kellelegi,” rääkis Vahur.

JUUNI 2022 103

SEIKLUS

Kui Võhandu maratoni stardis on üle 1000 paatkonna, siis tänavusel Gauja XXL distantsil oli startijaid kolm – üks Poola härrasmees ühese süstaga, üks teatemeeskond, milles sõideti meeskonnana kordamööda 50 km etappe, ning kolmandana Vahur ja Maili kahese segakanuuga. Gauja maraton koosneb erinevatest distantsidest ning kokku oli stardis paarkümmend paatkonda.

Poola härrasmees pidas vastu kahjuks ainult 24 h ja seejärel katkestas.

Teatemeeskonnas olid noored mehed, kes juba alguses suure hooga minema läksid ja jõudsid finišisse teise päeva õhtuks. Maili ja Vahur leidsid samuti sobiva tempo ning esimene päev oldi vee peal 15 h. „Seejärel tegime väikese uinaku, et hommikuse päikesetõusuga jälle rajale minna,“ ütleb Vahur. Kell 5 hommikul istuti uuesti paati ning teine tööpäev jõel kestis

finišilipp kaldal vastu. Lõpptulemus 59 tundi ning kontrollaega edestasime umbes 5 tunniga,“ kirjeldavad Kahud rasket väljakutset. „Eks on ju teada-tuntud ütlus, et enne abielu tuleb Võhandu maraton läbi sõita. Ju siis oleme teinud noorena õige otsuse, et pidasime sõbralikult vastu lausa Gauja maratoni 420 km!” lausub Vahur rõõmsalt. Korraldajatele teadaolevalt on Vahur ja Maili esimene Eesti segapaar, kes Gauja XXL maratoni läbinud. „Me ei kahelnud enda vastupidavuses, sest erinevaid katsumusi on aastate jooksul ikka ette võetud. Sel distantsil on kõige olulisemad eelkõige tingimused ja ettevalmistus,” kirjeldas Maili. Vahur lisas: „Meie teeme kestvussporti, kus võitleme eelkõige oma mõtetega. Jõudu on meil kõigil, aga tihti on katkestamise põhjuseks just hirm ja see on mõtlemises kinni.”

Ju siis oleme teinud noorena õige otsuse, et pidasime sõbralikult vastu lausa Gauja maratoni 420 km! kauemgi – 18 tundi. „Kolmanda päeva hommikul alustasime natuke hiljem, sest teadsime, et see päev tuleb kõige raskem. Valuvaigistid olid viimasel päeval head abimehed, milleta oleks läbimine veel keerulisem olnud. Mida aeg edasi, seda rohkem peatusi tegime, sest olime lihtsalt istumisest väsinud.

Kui muidu lugesime läbitud distantsi 10 km kaupa, siis lõpuks vaatasime iga kilomeetri järel läbitud distantsi – oli väga raske! Kell 19.30 terendas

Kahud ei välista, et ka tulevikus võib neid Gauja XXL stardis kohata, aga lähitulevikus nad sellist katsumust ette võtta ei kavatse. „See ei ole maraton, mida igal aastal teha. Aga me ei tea kunagi, mis elu toob. Seitse aastat tagasi arvasime Mailiga, et läbime Võhandu maratoni vaid korra, kuid süües kasvas isu ja nüüd oleme ka tõesti raske Gauja läbi sõitnud. Ma julgustan kõiki selliseid põnevaid väljakutseid vastu võtma!“ ütleb Vahur lõpetuseks.

MILLEGA TULEB ARVESTADA ENNE GAUJA XXL STARTI MINEKUT? Kui sõidad, siis sõida!

Oluline on tähelepanu hoida 100% sõitmisel. Vee peal varitsevad erinevad ohud: kivid ja lahtised puud, mille märkamata jätmine võib kanuu ümber ajada või lausa ära lõhkuda. Ühel hetkel jäime unistama ja olimegi risti vees peitunud puu otsas. Hea oli, et saime ühest kinnisest oksast haaratud, et paat ümber ei läheks. Kartsime, et puu tagant pääsemiseks tuleb vägisi ujuma minna, kuid seekord õnnestus meil koos paadiga vee peal hüpates uuesti suund õigeks saada ning takistus oli selleks korraks ületatud. Õhtul läheb ruttu pimedaks ning on oluline, et korralikud peavalgustid oleksid täis akudega kaasas. Ühel ööl oli nii tihe udu, et ainult veevoolu suund andis kindluse, et sõuame õigele poole.

Teekonnal oli palju hüdroelektrijaamade paise, kus tuli paati mööda kallast vedada. Ühtekokku kindlasti üle kümne.

Jõgi oli salakaval ja vee liikumist pidi kogu aeg jälgima.

Vahel oli tunne, et vesi seisab, kuid teisel pool oli veevool täitsa olemas. Pikal distantsil on alati oluline teha koostööd veevooluga, sest nii on tulemus kõige kuluefektiivsem.

Kui jätta kõrvale kogu tehniline pool, siis üldiselt on see loodus maaliline.

Meid tervitasid erinevad metsaelukad – kõige rohkem nägime kindlasti kopraid, kuid ka ujuvat kitse. Mõnikord sõitsime mitukümmend kilomeetrit nägemata tsivilisatsiooni. Oli see vast unikaalne kogemus!

Teadaolevalt on Maili ja Vahur esimene Eesti segapaar, kes Gauja XXL maratoni läbinud.

104

JOOKSJA.EE

SUUNTO 5 PEAK Sportlasele ja matkajale

/suunto

Saadaval MATKaSPORT kauplustes ja e-poes Järve Keskus I Ülemiste Keskus I Rocca Al Mare Keskus Pärnu Keskus I Tartu Lõunakeskus I Jõhvis Pargi Keskus nüüd ka Pärnus Kaubamajakas

tervis TEKST:

Jooksja

FOTOD:

Pixabay, Jooksja arhiiv

<6

Vähem kui kuus tundi magaval ja hiljem trenni tegeval inimesel on suurem traumaoht.

SPORDIJOOK vs ENERGIAJOOK Tihti aetakse omavahel segamini energiajook ja spordijook . Mis eristab spordijooki energiajoogist?

Spordijook sisaldab kaht iseloomulikku komponenti – süsivesikuid energiaallikana ja elektrolüüte higiga kaotatud mineraalainete korvamiseks.

Kuid spordijoogi nimetuse all võib leida ka jooke, mis ei sisalda elektrolüüte, küll aga mitmesuguseid taimeekstrakte, ning ei täida seetõttu spordijoogile omast funktsiooni. Kõrge kofeiinisisalduse tõttu ei tohiks energiajooki kasutada spordijoogina, sest see suurendab vedelikukadusid ning tõstab vererõhku ja südame löögisagedust.

Vererõhu normaalsena hoidmise jaoks piisab üldjuhul 60-75 min intensiivsest koormusest 2-3 korda nädalas. ”

4

puuvilja, mis aitavad kaalust alla võtta:

SIDRUN ARBUUS ANANASS ÕUN

MARGUS VIIGIMAA Jooksja 1 2021

3,8

MILJONIT RAKKU SEKUNDIS TOODAB MEIE KEHA.

VEEBRUAR 2022 107

TEKST:

ajakiri Jooksja FOTO: Pexels

Kuidas mõjutab vanus meie lihaskonda? ms s s as as m s massaaž a a s s s s as s sm s a a as m s a a mas as as a a m as a s as a s m am a s mas a a a a m s massaaž s sm s as as s assaaž ja Teraapiakooli õpetaja Martin Ilves.

M

is juhtub vanuse lisandumisega inimese lihastega?

Aastate lisandudes väheneb reeglina inimese füüsiline aktiivsus ja kaob ka vajadus nii suure lihasmassi säilitamise järele, kui seda oli nooruses.

Organism on nii tark, et ei hoia liigset koormat ja seega hakkab vanuse tõustes lihasmass vähenema. Ühest küljest on see paha, kuid sellel on ka positiivne pool. Vähem lihaseid tähendab ka väiksemat koormust südamele. Ka süda on lihaseline elund ja väsib ajapikku.

108

JOOKSJA.EE

Vähem lihaseid tähendab ka väiksemat koormust südamele.

Ka süda on lihaseline elund ja väsib ajapikku.

Mis on eakate sportlaste lihashoolduses teisiti kui parimas sportlikus eas oleva inimese juures?

Eaka sportlase puhul tuleb lihashoolduse puhul arvestada, et neil on

tundlikkus vähenenud ja oht vigastuste tekkeks suurem. Samuti on eakatel vähenenud lihasmass, mis on asendunud side- ja rasvkoega, mis omakorda vähendab lihaskoe elastsust ja venivust.

Kui palju massöör tegelikult pea s a estama massaa ilaual oleva inimese vanusega?

Eakate puhul on tüüpiline see, et nad paluvad teha massaaži hästi tugevalt ja sellega peab ka massöör arvestama, et organismis on toimunud intensiivsed degeneratiivsed muutused.

TJ EO ROVKISS

Haritud massöör on selliselt koolitatud, et oskab arvestada ealiste iseärasustega. Eakatel on vähenenud lihasmass ja luude tihedus. Tüüpiline on ka eakate liigeste kulumine ja liigest ümbritsevate pehmete kudede jäigastumine.

Kui palju see massööri töö erinevust mõjutab?

Kõik eelpool mainitud tegurid seavad massöörile ülesandeks teha massaaži nii, et kasu asemel ei tekiks kahju.

Liiga tugevalt tehtud massaaž võib esile kutsuda erinevaid kahjustusi.

Näiteks võib hõrenenud struktuuriga luusse tekkida pragu või luu koguni murduda. Ka liigestega tasub olla ettevaatlik, sest kõõluste venivus on vähenenud, liigeskapslid jäigastunud ja hoogsam liigeste painutamine võib kaasa tuua kõõluste rebendi või liigeskapsli kahjustuse.

Venitamine on oluline kindlasti igas eas, aga kas vanuse lisandumisega selle

olulisus kasvab veelgi?

See lähtekoht on täiesti õige. Vanuse kasvuga kaotab organism oluliselt vedelikku ja see mõjutab ka inimese luu- ja lihaskonda. Kõõlustuped kipuvad jääma kuivaks ja nii kõõluste kui lihaste venivus väheneb. Selline liikuvuse vähenemine väljendub eriti hästi just inimese kõnnakut jälgides.

Hiinlastel on vanasõna „Vanadus algab jalgadest“, mis seda protsessi hästi iseloomustab.

Mida inimene koduste vahenditega ise ära saab teha, et lihased püsiksid „noorena“?

Füüsiline koormus saadab organismile signaali, et lihaseid on vaja ja

need säilivad töökorras kõrge eani.

Heaks näiteks on siin seenioride fitness, kus eakad näitavad üles suurepäraseid tulemusi ja korralikke lihaseid. TLÜ õppejõud Saima Kuu on oma doktoritöö raames uurinud põhjalikult 50+ naiste lihaste säilimist aktiivsete füüsiliste harjutustega tegelemisel ja tõestanud, et füüsiline koormus säilitab lihasmassi.

Kodustes tingimustes tuleks end igal võimalusel püüda venitada, et taastada lihaste, kõõluste ja sidemete normaalne anatoomiline pikkus. Eriti sobilik on teha venitusi peale vanni või lausa vannis ja muidugi saunas või peale sauna. Soojas keskkonnas sooritatud venitused vähendavad traumade riski.

Selline liikuvuse vähenemine väljendub eriti hästi just inimese kõnnakut jälgides.

Hiinlastel on vanasõna „Vanadus algab jalgadest“, mis seda protsessi hästi iseloomustab.

Jookse õnnelikult Brooksiga!

Brooks Adrenaline GTS 22

E

nim nõutud jooksujalatseid Brooksi maanteejooksu kollektsioonis. Jalatsis on ühendatud pehme ja põrutust vähendav DNA Lo vahetald ning terviklik GTS tugisüsteem. See on parim valik, kui otsite lühemate ja pikemate jooksude jaoks täiendavat stabiilsust ja head pehmendust.

Leia Brooks Adrenaline jooksujalatsid järgmistest poodidest: Petersport OÜ (Pärnu) Maratonsport (Valga, Võru) AT Sport Jooksuekspert (Tallinn) info@brooksscandinavia.se JUUNI 2022 109

Ultrajooksjad kui tänapäeva stoikud Kõik spordialad nõuavad vaimutugevust, aga tugev saab olla mitut moodi. Lühematel jooksudistantsidel on kasulik enese kokkuvõtmise oskus ja võime endast kõik välja panna. Samasuguse hoiakuga 200 km joosta pole enam mõistlik. Mitme päeva pikkuste jooksuvõistluste puhul on kasu veel teistsugusest meelelaadist.

TEKST: Aet Kiisla, Tartu Ülikooli FOTOD: Pixabay, erakogu

jõud

S

ageli peetakse stoilisust ükskõiksuseks. Mõnikord võib see nii välja paista, aga see pole nii. Stoiku kaalub, kas tema emotsioonist miski muutub. Kas muretsemine teeb midagi paremaks? Kas vihastamine muudab reaalsust? Negatiivsed emotsioonid kulutavad asjatult energiat, mille võib millelegi positiivsemale suunata.

Kui ultrajooksu 80. kilomeetril hakkab kuskilt hõõruma või tekib vill, pole muretsemisest kasu. Tuleb teha teadlikke otsuseid. Tuleb mõista, et maratoni võiksid ju lõpuni kannatada, sest lõpp on lähedal ja kannatus poleks pikk. Ultrajooksu puhul ei tarvitse hambad ristis edasi jooksmine olla kõige targem.

Stoikud ei ole enesepiitsutajad ja kannatuste otsijad, nagu mõnest allikast võib välja lugeda. Igal hommikul jooksuringile minekuks motivatsiooni otsida on tohutult energiakulukas.

Motivatsioonist on kasu vaid alguses, millegi uuega tegelema hakkamisel.

Kui oled juba otsustanud, et see on “sinu asi”, siis pole vaja seda iga päev kahtluse alla seada. Selleks, et energiat säästa, tasub see jooksuring endale harjumuseks kujundada. Harjumus

110

JOOKSJA.EE

Narva kolledži õppe-

ei teki ise, see vajab algul distsipliini. Ilmselt sõna “distsipliin” mõjub osadele inimestele enesepiitsutusena.

Ultrajooks on muidugi päris sageli kannatamine. Tegelikult võib üsna kindel olla, et midagi juhtub. Lahtine on, mis juhtub ja millal juhtub. See on omamoodi rahustav teadmine.

Mõistuspärane kannatamine On see halb, kui ultrajooks sisaldab kannatamist? Kannatamine ei ole ilmtingimata negatiivne. See on eneseületus, see näitab, milleks sa võimeline oled. Kui oled selle üle elanud,

oleks rumal. Oma tervise arvelt ei tasu kannatada. Nii võib edasistele jooksudele kriipsu peale tõmmata. See on alati huvitav mõtteharjutus – kas probleem on lahendatav või on mõistlik edasisest pingutusest loobuda. Meie keha ja mõistus võivad meile vingerpussi mängida ja panna meid uskuma, et võistluse katkestamine on mõistlik. Aga alati pole sisemine hääl usaldusväärne.

Talle lihtsalt ei meeldi kannatamine.

Kui ilm on rõve, siis ei tee seda meeldivaks mitu tundi mõtlemine ja lootmine, et ehk läheb paremaks. Lõpuks lähed tahtejõu abil ikka jooksma, aga päev on muretsemisega rikutud. Vähesed

Kannatamine ei ole ilmtingimata negatiivne.

See on eneseületus, see näitab, milleks sa võimeline oled. Kui oled selle üle elanud, oled saanud palju õppetunde ja suure rõõmu saavutatust. oled saanud palju õppetunde ja suure rõõmu saavutatust. Kui suudad füüsilisest kannatusest üle olla, võid kogeda vaimset rahulolu. Kannatamisel on kindlasti ka piirid, millest üle astumine

meist saavad oma päevaplaani ainult trenni järgi sättida. Täiskoormusega töö kõrvalt on mõistlik ära otsustada, millal trenniks sobivaim aeg on ja lihtsalt minna. Või kui tõesti on ohtlik (äike,

TJ EO ROVKISS

Näha raskustes võimalust on stoitsismi tipptase.

torm, mitukümmend külmakraadi), siis tuleb alternatiiv välja mõelda. On see siis sisehall või jooksulint. Vihmaga oli mul just hiljuti isiklik kogemus. Tänu kirjeldatud mõtteviisile säilis mul rahu ja rõõmus meel, kui 24 tunni jooksu kestel mitu korda vihma sadas. Üks kord ka rahet ja üks vihmahoog oli päris karm. Tänu sellele, et olen iga ilmaga trenni teinud ja olin varustuse korralikult läbi mõelnud, ei tundnud ma sellest võistlusaegsest vihmast ainsatki negatiivset emotsiooni. Rõõmsa ja rahuliku meelega on ikka väga palju meeldivam pingutada.

Muretsemisest loobumine Stoikud rõhutavad mõistuspärasust.

Kui oled 24 tunni jooksust läbinud 16 tundi väga hästi ja siis väsid, võib edasi kõndimisega saavutada väga hea tulemuse. Osadel – enamasti meestel – on aga uhkust ja emotsioone seoses kõndimisega nii palju, et nad pigem ohverdavad hea tulemuse, kui et kõndides lõpuni liiguvad. Teen järelduse, et tulemus pole neile piisavalt tähtis. Emotsioonid lämmatavad mõistuspärasuse.

Või siis muretsemine tuleviku pärast, muretsemine läbikukkumise pärast.

Kui ees seisab midagi uut ja tund-

matut, mis tekitab ebakindlust, tasub endalt küsida – mis on halvim, mis võib juhtuda? Sisuliselt nagu riskianalüüs.

Kui oled riskid kaardistanud, oled paremini valmis ja enam pole teadmatus nii suur. Ainuüksi riskidest teadlik olemine vähendab šokki nende realiseerumisel.

Stoikude mõtteviis soovitab õnnetunde nimel seada võistlustel sisemisi eesmärke, mitte välimisi. Sisemised on minu kontrolli all, nt tempovalik. Välimine eesmärk on olla naabrist parem.

Näha raskustes võimalust on stoitsismi tipptase. Vigastuse korral, kui joosta mõnda aega ei saa, saab aega kasutada jõutreeninguteks. See on edaspidi kindlasti kasulik. See on nn õpikunäide. Kui võistluse kestel tekib motivatsioonilangus, saab ennast paremini tundma õppida. Stoikud soovitavad raskused omaks võtta. See on vastand raskuste ignoreerimisele ja põhjendamatule positiivsele meelelaadile. Tuleb püüda mõista, miks need raskused juhtusid ja mida selle teadmisega saab peale hakata. Mäletan, kui jääl libisemise tagajärjel oli luumurd ja vahetult pärast kipsi eemaldamist Sillamäe basseinis vees jooksmas käisin. Nii tund-poolteist. Paar kuud. Ühe basseinipikkuse läbimiseks kulus

PODCAST Illustratsiooniks soovitan kuulata intervjuud ühe maailma parima ultrajooksja Courtney Dauwalter’iga. Taskuhäälingu nimi on Daily Stoic https://dailystoic. com/courtney-dauwalter/

vist kümme minutit. Pool aastat hiljem ühel üritusel tulid basseini töötajad minuga rääkima ja imestasid, kuidas ma suutsin. Jah, see oli ilmselt kõige nürim trenn, mida teinud olen. Aga ma tegin seda korralikult ja järjekindlalt. Iga kord tundsin, kuidas saan vaimselt tugevamaks. Ma ei kujuta ette, et oleksin kogu see aeg mõelnud ainult seda, kui kohutavalt nüri see on. Õigemini, oligi nüri, aga see tegi mind vaimselt vastupidavamaks. Ja muidugi aitas ka füüsiliselt uuesti vormi saada.

JUUNI 2022 111

Käed tugevaks Endla Vaheriga Käesolev treeningplaan on suunatud eelkõige kätelihastele.

Kui treenid kodus, siis muretse endale hantlid, mille raskust saad reguleerida, või siis erineva raskusega hantlid. Harjutusi võiks teha 3 seeriat, 8-12 kordust. Esialgu võid valida kuuest harjutusest neli. Ära unusta õiget hingamist. Pingutusmomendil hinga välja ja lõdvestuse ajal sisse.

TEKST:

Endla Vaher

MEIK:

Grimmikoda OÜ

FOTOD:

Robert Kask

1

ÜLESSURUMINE HANTLITEGA HARJUTUS DELTALIHASELE

Seisa sirgelt ning tõsta hantlid õlgade piirile nii, et küünarnukid on välja pööratud. Suru raskus ülesse, käed sirgeks ning seejärel too hantlid tagasi õla piirile. Ära unusta hoida kere-/ kõhulihased pinges, selg ei tohiks minna nõgusaks.

2

KÄTEKÕVERDUS + ETTE KÕNDIMINE HARJUTUS TRIITSEPSILE, RINNALIHASELE JA DELTALIHASELE

Kalluta ette ning aseta käed õlgade laiuselt maha jalgadest veidi kaugemale. Astu kätega paar sammu ette, kuni jõuad toenglamangusse (kätekõverduse algasend).

Liigu rinnaga alla nii, et küünarnukid liiguvad kergelt taha diagonaali. Suru end tagasi üles ning kõnni kätega tagasi jalgade juurde.

112

JOOKSJA.EE

3

KÜÜNARVARTE KÕVERDAMINE HARJUTUS BIITSEPSILE

Seisa sirgelt ning hoia hantlid käes nii, et peopesad on ette suunatud. Kõverda küünarnukke, kuni on võimalik, ning langeta rahulikult tagasi alla algasendisse. Hoia kere pinges terve harjutuse vältel ning katsu kehast mitte kiigutada.

TERVIS

4

KÄTEKÕVERDAMINE TAGATOENGUS EHK DIPID HARJUTUS TRIITSEPSILE

Aseta käed taha pingile õlgade laiuselt, sõrmed suunatud ette, too puusad pingist ette ning toeta kannad maha. Kõverda küünarnukke, istu nii-öelda pingist mööda ning seejärel siruta käed.

5

LENDAMINE ETTE JA KÕRVALE HARJUTUS DELTALIHASELE

Seisa sirgelt, kere pinges, ning hoia hantlid käes neutraalses asendis. Vii parem käsi ette ja vasak kõrvale paralleelselt maaga nii, et peopesad on suunatud alla. Küünarnukid on hoitud (jälgi seda eriti kõrvale viies) ning kergelt kõverad.

Too käed tagasi alla ning tee samamoodi teise poolega.

Korda liigutust 10 korda mõlemat pidi.

6

PLANK HARJUTUS KÕHULIHASTELE, KÄEVARRELIHASTELE JA TEISTELE LIHASTELE Ole toenglamangus, aseta maha parema käe küünarvars ning seejärel vasaku käe küünarvars. Jõuad küünarvars-toenglamangusse. Liigu tagasi algasendisse, parem käsi enne ning seejärel vasak. Hoia kere terve harjutuse vältel pinges ning jälgi, et kõht ei vajuks alla.

JUUNI 2022 113

Koos Ennetajaga väldime õnnetusi ja oskame abistada!

Ennetaja OÜ missiooniks on ohutusalase ennetustööga vähendada esmaabi vajavaid õnnetusi, suurendades teadlikkust tagajärgedest. Ennetaja eestvedaja Kalle Kask tutvustab ettevõtte tegemisi ja rõhutab, et ettevõte ei taotle rahalist kasumit, vaid soovib muuta ühiskonda turvalisemaks. ajakiri Jooksja FOTOD: Ennetaja OÜ

K TEKST:

alle enda lemmikaladeks on autosport, ujumine ja maastikurattasõit. Autosport on nüüdseks jäänud kahjuks ainult meenutamiseks ja teistele kaasa elamiseks. Hetkel on peamiseks liikumisharrastuseks maastikuratas, millega mõned aastad tagasi ka aktiivsemalt võistlustel sai käidud.

Praegu üritab ta vähemalt iga-aastaselt Tartu rattamaratonil osaleda. Talvel meeldib Kallele basseinis ujuda, sest see maandab pingeid ja annab hea enese-

114

JOOKSJA.EE

tunde. Mõlema spordialaga tegelemise tulemusena on õnnestunud tal ka triatlonitel „käsi valgeks saada“.

Baasteadmised esmaabist!

Ennetaja peamine eesmärk on anda tagasisidet ohtudest ja tagajärgedest ning seda kõike eelkõige kiirabialastele praktilistele kogemustele toetudes. „Ennetaja koolituste sõnumiks on soov vähendada õnnetuste arvu ja tekkemõju. Millise füüsilise trauma saame rattaga kukkumise korral, kui peas ei

ole kiivrit? Kindlasti oleme kuulnud arvamusi nagu „sõidan ettevaatlikult“, „mul pole ju juhtunud“ jms. Aga kas me saame olla kindlad, et õnnetus ei juhtu kellegi teise eksimuse tõttu? Või olla kindlad, et saame kukkudes kõigest väikese marrastuse/luumurru või võib lisaks tekkida ka pea- või ajutrauma?

Võime hiljem küll otsida süüdlast ja põhjuseid, aga aega tagasi ei keera ja mõnedki pöördumatud sündmused on praktikas aset leidnud. Palve ka täisealistele „kivipalluritele“ ja „selgeltnägi-

HEA TEADA

ENNETAJA SOOVIB JÕUDA IGASSE EESTI KOOLI JA LASTEAEDA

1.

Kiirabitöö tutvustamine Meil on kasutuses kiirabiautod koos vajaliku inventariga. Kiirabitööd tutvustame koolides, lasteaedades ja erinevatel avalikel üritustel.

2.

Esmaabikoolitused Neid viivad läbi praktikud (kiirabitöötajad ja EMO taustaga kolleegid). Praktikute kaasamine koolitustesse on oluline, sest neil on olemas kogemused ja teadmised toimunud situatsioonidest ning oskus ennetavate meetmete rakendamiseks.

Ennetaja suurimaks sooviks on jõuda koolitustega igasse Eesti kooli ja lasteaeda. See annaks meile võimaluse hoida ära nii mõnegi õnnetuse, leevendada nende mõju ja muutuda ühiskonnaks, kus meie ümber on esmaabioskustega kaaskodanikud.

3.

Meditsiiniline julges tamine Erinevate sündmuste korraldajad saavad meid kutsuda koha peale esmaabi olemasolu tagamiseks. Oleme teostanud julgestamisi väga erinevatele spordisündmus tele, näiteks ratta-, jooksu-, moto- ja pallivõistlustele ning ka ettevõtete suvepäevadele. Meditsiiniliseks julgestamiseks kasutame kiirabitöös kasutatavaid vahendeid ja kogemusi. Sündmusi julgestavad praktiliste kogemustega erakorralise meditsiini inimesed (kiirabi ja EMO). Täna on ka see tegevusvaldkond meie sissetuleku allikas, mille eest soetame inventari ja teostame koolitusi lasteaedades ja koolides, mis nende jaoks on tasuta. Kahjuks riik veel sellist tegevust ei toeta ja kõik vajalik tuleb enda jõududega soetada.

Siinkohal suur tänu kõikidele koostööpartneritele, kes Ennetaja teenuseid on tellinud, ilma teieta ei oleks ka Ennetajat ja koolitusi poleks võimalik teostada.

Ennetaja autod on varustatud inventariga, mis i ma a s i s jatele“, kes on veendunud, et midagi ei juhtu: võiksite vähemalt eelkõige lastele eeskuju näidata,“ manitseb Kalle turvavarustust kandma ja lisab, et eri olukordades tasub endalt küsida, et kui juhtub õnnetus, siis milliste vahenditega ja kuidas saaksin anda esmaabi? „Tihtipeale oskuste ja vahendite vajadusele eelnevalt ei mõelda ja teadlikkus tekib tavaliselt alles siis, kui on vaja esmaabi anda. Halvemal juhul on ainukeseks teadmiseks, et kiirabi tuleb ja aitab. Näiteks elustamise kohta on statistiline info, et aastas tekib südame seiskumine vähemalt 700-800 inimesel olukorras, kus on olemas juuresolijad, aga elustamist alustatakse ainult 30% juhtudest. Alustama peaks aga koheselt esimestel minutitel. Millised on sinu teadmised ja kas saad olla kindel, et sa ei satu olukorda, kus sinu käed saaksid kellegi päästa?“

Laste teadlikkuse tõstmine on Ennetaja põhieesmärk

peamiselt tegevuslike tagajärgede mõjule tervislikule seisundile. Ehk mis juhtub, kui sooritada „väike peakas“ ja jääda ratastooli või jäädavalt lamajaks.

Lisaks anatoomilisele tutvustusele toome ka mõned näited elust enesest, mida kahjuks jagub.

Lisaks terviseriskidest teavitamisele teeme esmaabikoolitusi, milles õpetame lihtsamaid esmaabi andmise võimalusi ja oskusi. Võimalikult palju püüame koolitustel teostada praktilisi harjutusi ja seda võimalusel just kiirabiautos kasutatavate vahenditega.

Oleme kohanud uskumatult palju osavaid lapsi, kellest nii mõnigi soovib peatselt kiirabisse tööle tulla. Seega on see omamoodi ka kiirabitöö reklaamimine. Tavapärasele esmaabi- ja ennetustööle koolides soovime peatselt lisada kiirabialased spordipäevad. Esimene meeldiv kogemus on juba olemas, kui korraldasime Kostivere koolis esmaabiõppe, millele liitsime ka sportlikud tegevused kiirabivarustuse ja elust a m i s võ t e t e g a .

Lastele meeldis ja nimeks sai sellele KIIRABIstaja 2020. Loodetavasti leiame peatselt veel huvilisi, et antud ettevõtmine jõuaks paljudesse koolidesse juba uute aastaarvudega. Siinkohal ka üleskutse kõikidele, kes soovivad panustada koolituste ja spordipäevade arendamisse. Kõik koostööpakkumised on vägagi oodatud!“

Palve ka täisealistele „kivipalluritele“ ja „selgeltnägijatele“, kes on veendunud, et midagi ei juhtu: võiksite vähemalt eelkõige lastele eeskuju näidata.

Ennetaja paneb suurt rõhku oma tegevuse läbiviimisele lasteaedades ja koolides. „Lasteaedades oleme lisaks kiirabiauto tutvustamisele teinud ka juba varem läbinud „vilistlastele“ väikeseid koolitus-ennetusõppuseid ja hea meel on teada, et tarkust neil juba jagub ja nad oskavad esmaabi anda,“ räägib Kalle. „Koolides oleme teinud ennetuskoolitusi, kus keskendume

JUUNI 2022 115

Millised on jooksjaid kimbutavad

põlvevigastused?

Põlvevigastused on ilmselt tuttavad pea igale aktiivselt sportivale inimesele. Paraku just sinna tihtipeale valu lööb. Komplekssel organil on ka mitmeid eri vigastusi ja nende ravimine võib võtta väärtusliku aja sportlase treeningtsüklist. Küsimustele põlvevigastuste kohta vastas sporditraumatoloog dr Mihkel Mardna.

TEKST: ajakiri Jooksja FOTO: Pikwizard

116

JOOKSJA.EE

TJ EO ROVKISS

K

ui sagedased on jooksjatel põlvevigastused ja millised füsioloogilised protsessid neid tingivad?

Jooksjatel esineb rohkem nn ülekoormusvigastusi – põlvekedra kõhre pehmenemine ehk kondromalaatsia, nn jooksja põlv ja iliotibiaaltrakti sündroom. Kõige sagedasemaks ülekoormusvigastuseks jooksjatel võib lugeda just põlvekedra kondromalaatsiat. Ülekoormusvigastus on enamasti järk-järgult süvenev probleem. Väikesest kaebusest võib õigeaegselt reageerimata jätmise ja ignoreerimise tulemusena välja kasvada tõsine probleem, mis allub halvasti ravile. Tavaliselt on ülekoormusvigastused jooksjatel tingitud vale treeningmetoodika, ebasobiva jooksujalatsi ja biomehhaaniliste kõrvalekallete koosmõju tulemusena.

Kuivõrd suurt rolli mängivad jooksujalats ja pinnas põlvevigastuste tekkel? Millised välised tegurid veel põlvevigastusi esile kutsuvad?

Tänapäeva jooksujalatsid, kui neid õigesti valida, on valmistatud ka kõval pinnasel treenimiseks. Pigem tingib põlve ülekoormusvigastuse tekke tugiaparaadi ebapiisav ettevalmistus jooksutreeninguteks ja geneetiliselt päritud kollageenstruktuuri eripära.

Kui palju mõjutab jooksutehnika vigastuste teket?

Viimase aja parimate jooksuekspertide seisukoht on: mitte muuta jooksutehnikat. Siin võib erandiks olla noor sportlane, kes teeb oma sportlaskarjääris esimesi samme. Soovitatav on treenida spetsiaalselt tugiaparaadi segmente, millised on vajalikud kompenseerimaks ideaalist kõrvalekaldeid. Vahel piisab jooksusammu pikkuse korrigeerimisest.

Milliseid erialaseid harjutusi soovitaksite põlvevigastuste ennetamiseks?

Märksõnaks on siin, et põlve sirutajad ja painutajad (ehk antagonistlikud lihased) peavad olema tasakaalus.

Samuti peavad olema treenitud kõhu-, selja- ja tuharalihased, mis aitavad jooksmisel hoida ja stabiliseerida keha

Kuidas näeb välja ja kui pikaks võib kujuneda põlvevigastusest taastumine?

Viimase aja parimate jooksuekspertide seisukoht on: mitte muuta jooksutehnikat. optimaalset asendit. Väga head harjutuskavad jooksjatele leiab Rahvusvahelise Olümpiakomitee poolt loodud mobiilirakenduses Get Set.

Kas toitumine ja toidulisandid toetavad põlvede tervist?

Olen ise seisukohal, et harrastaja, kes toitub tervislikult ning tegeleb jooksuga enda tervise hoidmiseks ja/ või parandamiseks, ei peaks tarbima toidulisandeid. Sügis-talvisel perioodil võib tõsisem harrastaja vajadusel toidulisanditena tarbida vitamiin D3 = 4000 ü/p, glükosamiini = 2000 mg/p ja hüdrolüüsitud kollageeni. Viimaste kombinatsioon aitab pisut kaasa liigestuvate pindade kõhrede koormustaluvuse parandamisele.

Kunst on aga selles, et kuidas leida igale isikule just see õige koormus, mis tagaks optimaalse kõhre ainevahetuse ja võimalikult pika eluea.

Kõik oleneb, millise põlvevigastusega on täpsemalt tegemist. Tavaliselt mõõdetakse kõhrevigastusest taastumist pigem kuudega. Pole harvad juhud, kui paranemine võtab üle aasta, vahel jäävad kaebused osaliselt püsima ja nn 100-protsendilist taastumist ei saavutata kunagi. Põlve ägedate traumade puhul võib näitena tuua eesmise ristatisideme vigastuse, kus sideme plastilise taastamise järgselt on taastumise ajaks 6-9 kuud.

Milliseid alternatiivseid alasid soovitaksite treenituse hoidmiseks jooksjatele, kes on taastumas põlvevigastusest?

Tavaliselt tuleb vahetult vigastusvõi operatsioonijärgse perioodi vältel eemale hoida vertikaalse kompressiooniga seotud tegevustest, sealhulgas jooksmisest. Vajalikke lihasrühmasid saab toonuses hoida spetsiaalsete harjutustega, funktsionaalse võimekuse säilitamiseks võib kasutada treeningut AlterG-l või velotrenažööril.

Olenevalt konkreetsest situatsioonist sobivad ka ujumine ja vesijooks.

Ühe tuntud uuringu kohaselt on maratonijooksjatel põlved vähem kulunud kui nendel, kes maratoni diivanilt vaatavad. Kuidas seda selgitada?

Laias laastus vastab see tõele. Asi on nimelt selles, kuidas liigeskõhr oma ainevahetuseks vajalikud toitained kätte saab. Kõhr toitub nn osmoosi teel ja saab ca 90% vajalikest toitainetest liigesvedelikust ja ca 10% kõhrealuse luu verevarustuse kaudu. Kui me avaldame kõhrele survet, siis piltlikult öeldes tõmbab viimane kokku nagu käsn. Kui võtame surve ära, „imab“ kõhr liigesevedelikust endale vajalikud toitained.

Kunst on aga selles, et kuidas leida igale isikule just see õige koormus, mis tagaks optimaalse kõhre ainevahetuse ja võimalikult pika eluea. „Õige“ koormus oleneb konkreetse isiku puhul tema kehakaalust, tugiaparaadi ettevalmistusest jooksuga tegelemiseks, geneetilisest pärandist ja paljust muust.

JUUNI 2022 117

TOIT

Õige kaltsiumisisaldus organismis hoiab lihaskrambid eemal Mitmekülgse ja tervisliku toitumisega saab inimene vajalikud mineraalained kätte toidust. Kui ideed on otsakorral ja toidulaud vajab värskendamist, siis tuleb appi Fitlap.ee, kus on valikus mitusada lihtsasti valmistatavat retsepti. Allolevalt toome välja neist 3, mis sisaldavad rohkelt kaltsiumi.

TEKST: ajakiri Jooksja, Fitlap.ee FOTOD: Fitlap.ee, Pixabay

K

ui mõtleme mineraalaine kaltsiumi peale, siis tuleb ilmselt esimesena pähe, et seda on vaja tugevate luude ja tervete hammaste tagamiseks. Vähem räägitakse, et kaltsium on oluline ka lihaste tööks, närvisüsteemi normaalseks talitluseks ning ka vererõhu ja vere kolesteroolitaseme reguleerimiseks. Seega on tegemist olulise mineraalainega, mille tarbimisel peaks spordiga tegelev inimene kindlasti silma peal hoidma.

Kaltsiumipuudusele võivad viidata krooniline väsimus, liigeste, luude ja lihaste valulikkus ning lihaskrambid.

Pikemas perspektiivis ka osteoporoos ehk luukoe hõrenemine.

118

JOOKSJA.EE

Soovituslik päevane kaltsiumikogus täiskasvanud inimesele on 800 mg. Parimateks kaltsiumiallikateks on piimatooted, kala ja tumerohelised taimeosad.

Aga ka mandlid ja näiteks apelsin.

JOOKS

NB!

Apelsini-tofu wok

VALMISTAMISE AEG: 20 MINUTIT 1 PORTSJON: 375 KCAL

Personaalsed kogused leiab igaüks Fitlap.ee toitumiskavast. Kõik uued liitujad saavad toitumiskava 3 päeva tasuta kasutada.

VALMISTA NII:

VAJA LÄHEB:

1. Tükelda tofu kuubikuteks ja viiluta köögiviljad. Koori ja tükelda apelsin.

Tofu, siidine 195g Kinoa 30g Kookosrasv/õli 5g Aedoad 120g Apelsin, kooreta 70g Seesamiseemned 4g Porgand 40g Paprika 50g Soovi korral lisa juurde ka kurki ja tomatit

2. Pane kinoa keema.

Maitseained: laim, ingveripulber, sojakaste, tšillipipar (valikuline), basiilik, sool (meresool või värviline), küüslauguküüs (valikuline)

3. Kuumuta pann ning pruunista tofu. Kui tofu on kuldpruun, tõsta see kõrvale.

4. Lisa pannile köögiviljad ja voki kergelt läbi nii, et need säilitaksid oma krõmpsuva oleku.

5. Lisa köögiviljavokile tofu ja tükeldatud apelsin. Sega läbi ja maitsesta soola, pipra, sojakastme, ingveripulbri ja tilga sidrunimahlaga. Soovi korral lisa ka tšillit.

6. Serveeri keedetud kinoaga. Puista peale seesamiseemned ja kaunista basiilikulehega.

JUUNI 2022 119

Brokoli-juustupallid VALMISTAMISE AEG: 30 MINUTIT 1 PORTSJON: 375 KCAL

VALMISTA NII:

VAJA LÄHEB:

2. Keeda ka brokoli ning haki noaga väikeseks.

Juust (rasva 24-26%) 45g Kartul 150g Õli 4g Brokoli 100g Muna (M suurus) 0,5 tk Jogurt, maitsestamata (rasva 5%) 25g Meelepäraseid köögivilju Maitseained: sool (meresool või värviline), pipar, sidrunimahl, sidrunikoor, küüslauk

120

JOOKSJA.EE

1. Keeda kartulid pehmeks ja riivi jämeda riiviga.

3. Riivi juust või kasuta juba eelnevalt riivitud juustu.

4. Klopi lahti muna ja lisa sellele riivitud kartul, juust ning brokoli.

5. Maitsesta soola, pipra ning meelepäraste ürtidega.

6. Vormi segust väikesed pätsid, aseta ahjuplaadile ning piserda peale oliiviõli.

7. Küpseta 230-kraadises või isegi kuumemas ahjus pätsid pealt kuldpruuniks (ca 15 minutit).

8. Dipikastmeks sega kokku maitsestamata jogurt, sidrunimahl ning killuke purustatud küüslauku.

Maitsesta kaste soola ja pipra ning riivitud sidrunikoorega.

9. Valmista kõrvale meelepärane salat värsketest köögiviljadest. Köögiviljade kogust ei pea jälgima.

JT OO O IKTS

Saiavorm kohupiima ja õunaga VALMISTAMISE AEG: 70 MINUTIT 1 PORTSJON: 375 KCAL SOOVITAME TEHA VÄHEMALT 4-6-KORDSE KOGUSE KORRAGA.

VALMISTA NII:

VAJA LÄHEB (1 KOGUS):

3. Keeda tasasel tulel õunad pehmeks.

Sega aeg-ajalt ja jälgi, et põhja ei kõrbeks. Vajadusel lisa veidike vett juurde.

Leib, sepik 50g Piim (rasva 1,8%) 155g Kookospalmisuhkur 10g Hapukoor (rasva 20%) 15g Muna (M suurus) 0,5tk Kohupiim, maitsestamata (rasva 0,5%) 35g Õun 60g Või (rasva 82%) 2g Maitseained: kaneel, stevia

1. Pese ja tükelda õun väikesteks tükkideks. Soovi korral koori.

2. Pane poti põhja tilgake vett, seejärel õunatükid, kookospalmisuhkur ja kaneel. Sega läbi.

4. Kui õunad on pehmed, võid need soovi korral püreestada.

5. Määri ahjuvorm võiga ning lõika pool sepiku kogusest väiksemateks tükkideks ja laota ahjuvormi põhja.

6. Sega kohupiim hapukoorega. Kui meeldib magus, lisa steviat kohupiima-hapukoore segule juurde (1 portsu kohta 1 tl steviat).

7. Laota lusikaga kohupiima-hapukooresegu väikeste kuhjakestena

ühtlaselt sepikutükkide kihile.

Seejärel laota peale õunatükikesed (või õunapüree).

8. Lõika ülejäänud sepik väiksemateks tükkideks ja laota kõige pealmiseks kihiks.

9. Klopi lahti muna, lisa juurde 1/3 piima kogusest (ülejäänud 2/3 jäta serveerimiseks) ja portsu kohta ca 15 g steviat.

10. Kalla munasegu sepikutükkidele peale. Võid vajadusel sepikutükke kahvliga veidi liigutada, et munasegu pääseks ka vormi alla.

11. Kata vorm fooliumiga ja pane 200 kraadini eelsoojendatud ahju 40 minutiks küpsema. 15 minutit enne lõppu eemalda foolium ja lase sepikul pealt pruuniks küpseda.

12. Jahuta ja hoia soovitatavalt külmikus üle öö. Serveeri külma piimaga.

JUUNI 2022 121

HEA TEADA

Suitsuta, rösti, auruta, küpseta, grilli – seda kõike

Big Green Egg abil

K

una sa oled toidufänn, on üks asi kindel – Big Green Egg on esmaklassiline kamado su kodus. Lisaks grillimisele saab Big Green Eggis suurepäraselt röstida, suitsutada, aurutada ja madalal temperatuuril küpsetada. EGG on palju enamat kui tavaline grill – see on terviklik väliköök, kus saab valmistada pitsat, suitsutada kala, küpsetada madalal temperatuuril liha ja teha kõike seda, mida tavalises praeahjus. Big Green Eggi kasutusvõimalused toidu valmistamisel on lõputud. Seega küsimus pole mitte selles, miks sa peaksid endale EGGi hankima, vaid selles, milline seitsmest mudelist sulle kõige paremini sobib.

Iidsed tarkused ja uuenduslik tehnoloogia Juba enam kui kolm tuhat aastat tagasi kasutati Kagu-Aasias traditsioonilist puudega köetavat saviahju. Seda märkasid jaapanlased, kes võtsid ahju kaasa ja viisid oma kodumaale, kus see võeti kiirelt omaks ja nimetati hellitavalt kamado'ks, mis tähendab ahju

122

JOOKSJA.EE

või tuleaset. Eelmise sajandi algul jäi kamado silma ka Jaapanis viibinud Ameerika sõduritele, kes tõid neid suveniiridena koju kaasa. Ajapikku arendati iidset ahjumudelit Atlantas (Georgia osariigis) edasi, rakendades tänapäevaseid teadmisi, tootmistehnoloogiaid ja uuenduslikke materjale.

Isegi NASA andis oma panuse, sest just seal väljatöötatud uuendusliku keraamikatehnoloogia abil saadigi tulemuseks erakordne abivahend toiduvalmistamisel: Big Green Egg.

Big Green Eggi saladus Jaapanlased, ameeriklased, eurooplased – kõik, kes on maitsenud Big Green Eggis valmistatud toitu, jäävad alatiseks selle võrratu maitse fännideks.

Milles seisneb EGGi saladus? Tegelikult on siin lausa mitu asja koos. Esiteks kuumust peegeldav keraamika, mis tekitab õhuvoolu – see muudab toiduained ja road erakordselt muredaks.

Täiuslik õhuringlus, mis tagab ühtlase küpsemise täpselt õigel temperatuuril.

Asjaolu, et temperatuuri saab lausa kraaditäpsusega seada ja hoida. Tänu kvaliteetsele soojust isoleerivale keraa-

mikale ei mõjuta väline temperatuur EGGi sisetemperatuuri. Ning viimane, kuid vähemalt sama tähtis asjaolu – võrratu välimus!

Eluaegne kvaliteet Big Green Eggi valmistajatena toetame me igati oma toodet ja anname kõigi EGGi keraamiliste osade materjalile ja ehitusele eluaegse garantii. Need on valmistatud väga kvaliteetsest keraamikast, millel on erakordselt head soojust isoleerivad omadused. Üheskoos mitmete patenteeritud osadega muudab kasutatud keraamika EGGi täiesti ainulaadseks. See keraamiline materjal suudab taluda äärmiselt kõrget temperatuuri ja temperatuuri kõikumisi.

EGGi võib tõepoolest sadu tuhandeid kordi kasutada, ilma et kvaliteet raasu ka halveneks. Seepärast pole mingi ime, et kogu ettevõte seisab nii kindlalt oma EGGide selja taga.

Küsi nõu edasimüüjalt!

Meie veebisaidilt biggreenegg.ee leiad kõige lähemal asuva edasimüüja, kellel on kogu vajalik oskusteave, et sulle nõu anda.

Las EGG teeb sinu eest kogu töö.

IBGGREENEGG.EE

Elukunstnik Rivo Vesik:

igast sündmusest saab midagi väärtuslikku õppida!

124

JOOKSJA.EE

INSP J OI ROEKESR I J A

Rivo Vesik on särav, silmapaistev, soe, tark, andekas ja heasüdamlik inimene, kes on pärit Kihnu saarelt. Ka tema välimuses peegeldub viikingite kange klann.

TEKST:

K

oos Kristjan Kaisiga jõudis Rivo 2008. aasta Pekingi suveolümpiamängudele. Ka 2007. aastal Zagrebi maailmakarikaetapil esinesid nad silmapaistvalt ning tegid ajalugu.

Euroopa sarjas on neil ette näidata kaks hõbedat ja kaks pronksi. Alates aastast 2012 on Rivo Vesik teinud koostööd Kristo Kolloga. Rivo saavutusteks on muuhulgas näiteks MM-i pronks ja kuld, OM-i hõbe, EM-i kaks hõbedat, Maailmakarika finaali kuld ja ca 25 medalit MK-etappidelt. Kuni selle aasta märtsini töötas ta Venemaa koondise peatreenerina ja alates märtsist on ta Eesti koondise peatreener.

Fenomenaalseks teevad ta muuhulgas ka tema isikuomadused, mis võimaldavad tal optimistlikult maailma näha ja vajadusel külma närvi säilitada. Rivo on sageli isetu ja mõtleb rohkem tütre ja teiste inimeste heaolu peale. Kuid teistele olemas olemine ja märkamine tuleb kuhjaga tagasi, sest rasketel hetkedel on Rivol palju sõpru ja häid tuttavaid, kellele loota saab ja kes talle olemas on. Võrkpall on tema kirg ja kutsumus.

Regina Herodes

FOTOD:

põlved saavad parema kogemuse ning kiiremini tuule tiibadesse. Olin koolis sõbralik ja olen seda siiani. Mulle ei meeldi jaurata ja möllata.

Kes oli Su esimene võrkpallitreener?

Mu esimene treener oli Raul Reiter – me suhtleme ja kohtume siiamaani. Minu

Minu meditatsioon on sport. Kui on raske hetk, siis lähen jooksma või jõusaali.

See aitab mõtteid õigesti koondada.

Mis spordiga tegelesid lapsepõlves? Millal jõudsid esimesse trenni?

Olin kogu aeg õues mängimas – tegime igasugust hoovisporti: pesa-, võrk-, korv- ja rahvastepalli. Mängisime luurekat ja erinevaid jooksu- ja osavusmänge. Hiljem tulid mu ellu ka erinevad koolidevahelised võistlused.

Seal võistlesin absoluutselt kõikides alades kergejõustikust võimlemiseni.

Mu esimene trenn oli võrkpall, siis tuli mingi aeg korvpalliperiood, aga võrkpall oli südamelähedasem – nii jõudsin „tagasi“.

hinnangul on ta üks parimaid noortetreenereid ja tema käe alt on läbi käinud kogu Eesti koondis. Ta on ka väga äge inimene. Mängisin võrku ka legendaarse Johannes Noormägi juhendamisel. Siis tulid Oleg Lazarev ja Andrei Ojamets.

Igal treeneril olid omad ägedad küljed ja kõigilt oli ning on midagi olulist õppida.

Tagantjärgi võin öelda, et nad on kõik super treenerid, kes andsid teadmisi, tarkust ja taktikanippe. Nooremana olin isepäisem ega mõistnud kõike. Olen kõigile väga tänulik.

Oled öelnud, et võrkpall nõuab palju kannatlikkust?

Jah, võrkpall nõuab väga suurt kannatlikkust nagu üldse tippsport. Saavutamiseks on vaja teha kõva tööd, valada higi, nutikalt planeerida ja ka õnne on vaja. Võrkpall nõuab aega, tööd ning oma õige hetke ootamist.

Kui see hetk on käes, siis on vaja õige hetke ära kasutamist.

Tähtis on ennast realiseerida ja mängida oma mängu. Ühtegi head asja pole kiiresti tehtud.

Millist liikumiseeskuju andsid Sulle vanemad?

Mu ema oli kõva käsi võrkpallis ja isa mängis ka erinevaid pallimänge. Sain vanematelt hea eeskuju, nad liikusid palju. Loodan, et minu eeskuju ja see, et tegelen erinevate aladega, toetab ka minu last.

Kuidas meenutad oma kooliteed?

Süsteem, kuidas õpiti siis ja mida tegime meie – see oli nagu hakklihamasin, kõike tehti ühe stambi järgi.

Selle ajastu koolisüsteem ei toetanud loovust, esinemisjulgust ega annete avanemist. Oma lapse pealt näen, kui äge on Rocca al Mare kool. Mulle meeldib see, kuidas lapsi õpetatakse, julgustatakse ja see, mida ja kuidas nad teevad. Hea on näha, et tulevased

erakogu, Scanpix

Mis on Su olulisemad taipamised meenutades Pekingi olümpiat?

Kristjan Kais ja Rivo Vesik Pekingi olümpiamängudel aastal 2008.

Kõige suurem taipamine, mis aitas mul külma närviga olla, oli mõistmine, et mäng on mäng sõltumata kontekstist. Jäime napilt välja Ateena olümpialt ja väga ootasime Pekingit. Kohapeal sain aru, et see on tavaline

JUUNI 2022 125

INSPIREERIJA

RIVO ESIMENE VÕRKPALLITREENER RAUL REITER

R

ivo oli minu juures hästi noorena. Saime uuesti kokku, kui ta tuli Audentesesse esiliigasse mängima. Mulle oli tähtis, et noored poisid said koos Rivoga mängida ja toona sattus minu juurde kihvt seltskond. Rivo on hästi siiras ja otsekohene, platsi peal hästi toetav. Ta on alati positiivne ja ta pole kunagi pahas tujus.

Noortel oli hästi lihtne mängida, kui ta oli väljakul ja toeks nii moraalselt kui mängulis-tehniliselt. Rivol on super huumorisoon, ta teeb mõnusat nalja. Lisaks on ta väga andekas, lahe ja usaldusväärne inimene.

Rivo lemmikspordiala on rannavõrkpall, aga ta harrastab ka tennist, korvpalli ja rannatennist. võrkpall ja polegi midagi erilist. Kui turniiri ületähtsustad, siis esined kehvasti. Üks kord 4 aasta jooksul on täpselt sama mäng ja täpselt samad jooned. Sain aru, kui palju olümpiale jõudmine aega ja tööd nõuab. Sain aru, et enne olümpiat võiks tööd teha veelgi enam. Olümpial oli super mängida, aga tunne jäi sisse, et oleksin võinud teha rohkem. Treenerina ka ütlen oma grupile, et andke endast maksimum, sest iial ei tea, millal uks taas avaneb.

Siis pole kahetsust, et endast kõike ei andnud.

Tokyo olümpialt tõid treenerina hõbemedali?

Jah, see oli tähtis hetk elus, aga suure töö teeb ära ikka mängija. Samas on ikka väga uhke tunne, et olen ainuke Eesti pallimängutreener, kes on olümpialt medali võitnud. Olid poisid, kellega olin pikalt tööd teinud ja nad olid seda väärt. Sporti tehakse maksimumi peale, aga siiski pole hõbemedal maksimum. Maksimum on siht, kuhu püüdlen – arvan, et ilma sellise sihita oleks mul endal raskem tööd teha.

126

JOOKSJA.EE

Panen sportlastele adekvaatsed sihid, vastavalt sportlase arengule, aga selles kontekstis oli toona maksimum täiesti reaalne. Kui suures pildis see teekond juppideks võtta, siis poisid ohverdasid väga palju selle nimel. Saime ka 2016. aastal Rio olümpiale, kui valik langes vanematele mängijatele. Reaalselt ohverdati üks olümpia, et minna järgmisele võitma – kõik tegevused olid väga läbi mõeldud. Teekond on ette teada ja kui midagi ei õnnestu, siis tehakse korrektuure ja minnakse edasi.

Kui tähtis oskus on enesekehtestamine?

Treeneritöös on seda aeg-ajalt vaja, kuid olen piisavalt enesekindel inimene ja ei arva, et peaksin ennast iga hinna eest kehtestama. Austan erinevaid arvamusi ja olen õppinud vaatama kõiki mängijaid erinevalt. Peab mõtlema, kellele,

kuidas ja mida öelda, oluline on rääkida inimestega nende „keeles“. Kooli ajal oli kiusajaid ja igasuguseid tüüpe, mina olin vahepealne – ei olnud nohik ega pätt ja sain kõigiga läbi. Ju mu trump oli suhtlemisoskus ja kasuks tulid ka kiired jalad ning võisin vajadusel lihtsalt ära joosta. Kui keegi tõesti mõne teemaga närvidele käib, siis ma lähen isegi nüüd pigem ära.

Oled hea suhtleja ja Sul on hea empaatiavõime?

Jah, oskan inimesi kuulata ja aru saada. Mulle meeldib naer, mulle meeldib armastus, mulle meeldib kõik see, mis meie sees on kaunist veel, mulle meeldib puutumata loodus, meeldib olla noor ja oma rahvaga mul meeldib olla koos! See Justamendi laul võtab paljud mulle olulised teemad kenasti kokku. Mulle meeldiks, kui kõik saaks kõigiga hästi läbi. Inimeste seas võiks olla rohkem austust ja lugupidamist. Loomulikult võib igal inimesel olla oma arvamus

Kooli ajal oli kiusajaid ja igasuguseid tüüpe, mina olin vahepealne – ei olnud nohik ega pätt ja sain kõigiga läbi.

ja inimesed võivadki erinevad olla.

See on äge!

Viibid hetkel Hollandis, mis seal teoksil?

Praegu on alla 22-aastaste meeste Euroopa meistrivõistlused ning võistlemas on Kaur Erik Raik ja Rasmus Meius. Edasi sõidan Rooma, kus on täiskasvanute meistrivõistlused ning minuga on Kusti Nõlvak ja Mark Tiisaar. Mõlemad on suurvõistlused ja põnev vaadata, kuidas neil läheb.

Ise mängida on palju lihtsam, kui treener olla. Väljaku kõrval on palju pingelisem, aga kui saan enne mängu sportlastega jutud ära rääkida, siis olen rahulik. Tokyos oli see mulle ebareaalselt raske, et ma ei saanud kohal olla.

Samas on see minu täiesti tavaline töö. See on amet, mida on maailmas vähe. Omamoodi on see ka „maailm maailmas“. Päris tipptasemel treenereid rannavõrkpallis on ca 10!

Mis on Su elu suurimad sihid ja eesmärgid?

Minu elu eesmärk ja siht on, et mu tütar Ronja kasvaks suureks terve ja tervemõistusliku täisväärtusliku inimesena, et ta kasvaks heaks inimeseks ja tal oleks lihtsam, kui mul oli. Samuti tahaks Euroopa meistriks tulla, kuid see pole elulises kontekstis tähtis. Soovin, et suudaksin 50-60-aastaselt sporti teha ja võiks 60-aastasena välja näha 40.

Kas elu on Sind muutnud ja mis suunas?

Eks ikka on, ma loodan, et paremuse poole. Olen aastatega natuke rahulikumaks jäänud ja hakanud saama täiskasvanumaks. Esimesed 40 aastat on meeste lapsepõlves kõige raskemad.

Kuid loodan, et sisimas olen endiselt hea ja lõbus inimene.

ALLAR LEVANDI:

R

ivoga on väga kerge suhelda.

Tal tuleb kõik kuidagi kergelt ja loomulik ult . Tundub, et tal puudub suur ego, mis on omane paljudele tippsportlastele.

Seesama ego, mis spordis viib edasi, segab mõningaid tavaelu elamast. Rivo on selles mõttes õnnelik inimene, et on leidnud tasakaalu. Tundub ka, et mul on temaga sama huumorimeel. Kokkuvõttes igati vinks-vonks tegelane.

iganes aspekt, kasvõi sisemine kasvamine või kiiremini jooksma hakkamine.

Mis Sind aitab üle raskest hetkest?

Mind aitab raskest hetkest üle suhtlemine sõprade, tuttavate, pere ja vanematega. Igas olukorras on lahendus, aga peab olema julgust ennast avada ja õige inimesega muret jagada. Minu meditatsioon on sport. Kui on raske hetk, siis lähen jooksma või jõusaali.

See aitab mõtteid õigesti koondada.

Jah, mõnes mõttes küll. Oluline on suuta uudsustega kaasas käia. Arengut peab olema igal pool – spordis, sisemuses ja ka elus. Kui arengut pole, siis jääb elu ja aeg seisma. Arenguks võib olla mis

128

JOOKSJA.EE

On Sul soovitusi poliitikutele, riigimeestele?

Tehke tööd, et Eestis oleks hea elada, ärge möllake seal! Kui ma saaks seadusi teha, siis teeksin sellise, et rahvas, kes on valinud esindajad Riigikogusse, võiks neid saada sealt ka välja valida.

Viimasel ajal on poliitilist trianglit liiga palju. Inflatsioon on läinud lakke, kütuse ja elektri hinnad on absurdsed.

Koroona ajal oli infosulg suur ja see viiski inimesed kahte lehte laiali. Oleme üks rahvas, tähtis on kokku hoida. Ka poliitikud saaksid toetada seda, mitte suurendada polariseerumist!

Suudad jääda kriisisituatsioonides rahulikuks ja säilitada kaine mõtlemise – mis on Su saladus?

Kuidas mõjutas Sinu elu koroonaaeg? Milliseid taipamisi ja katsumusi see tõi?

See on tõesti nii. Arvan, et see on tulnud spordist, sest seal ei saa paanikasse minna. Kui lähed, oled kaotanud.

Pead suutma ennast kontrollida. Küllap mu aju on treenitud, sest neid pingelisi situatsioone on mängudes niivõrd palju olnud. Tippspordis ja rannavõrkpallis on mängu sees pidevalt olulised võistlusolukorrad, kogu aeg on midagi mängus ja küllap see ongi treeninud mind ka teistes elulistes situatsioonides paremini ennast kontrollima.

Mõjutas päris palju. Olin praktiliselt 7 kuud Eestis ega saanud oma treeneritööd teha, kuid tuge oli õnneks palju.

Hea, kui rääkida ja jagada saab.

Taipasin, et meie ümber on hoopis rohkem inimesi, kes meist hoolivad

Oled kunagi soovitanud: tulge oma telefonidest ja arvutitest välja ning suhelge inimestega. Mis ohte näed tehnoloogias?

Olen aastatega natuke rahulikumaks jäänud ja hakanud saama täiskasvanumaks. Esimesed 40 aastat on meeste lapsepõlves kõige raskemad.

Kas Sulle meeldib uudsus?

sain abi. Koroona ajal saime majanduslikult ja äri poole pealt päris kõva paugu ja oli raske aeg. Riiklik tugi oli paljudes sektorites olematu. Sõõrumaagi on öelnud, et viljeleti tervislikku eluviisi, spordi, sportlaste ja treenerite „väljasuretamise“ poliitikat.

ja meid päriselt tahavad aidata. Minul on inimesi, kelle poole ükskõik millal pöörduda. Tuleb osata vaadata õigesse suunda, sest kui oma murest kellelegi ei räägi, siis keegi ei saagi aidata. Nii õppisin otse rääkima, nii nagu on ja

Maailm tahes-tahtmata liigub sinnapoole, et üha enam ollakse nutiseadmetes. Ohud on tervise halvenemine ja levinud näiteks depressioon. Oht on ka, et kontaktne suhtlemine jääb ära. Kogu internetimaailma miinus on see, et me ei tea, mis tegelikult toimub teisel pool ekraani. Kui sõber on morn, kuigi ütleb, et tal hästi läheb, saad õlale patsutada ja uurida, mis tal tegelikult viga. Lapsed võiksid olla koos ja rohkem mängida. Kui laps on kogu aeg telefonis, siis ta ei oskagi lõpuks suhelda.

INSPIREERIJA

Jaga oma teekonda isana, mida on Ronja Sulle õpetanud?

Ronja on mulle õpetanud, et elus tuleb teemadega edasi liikuda.

Imekspandav on see, et kui Ronjal on raske, siis suudab ta sellest v ä g a kiiresti edasi liikuda ega jää sinna kinni.

Ronja oskab olukorraga hästi leppida ja leiab enda jaoks igast asjast midagi positiivset.

Oled Sinagi meister olukordade positiivselt võtmises ja püüad kõigest õppida – kuidas seda teed?

Igast olukorrast saab õppida ja kõige enam saab õppida vigadest. Hea on vead ära teha treeningperioodil, et võistlustel vigu ei tuleks.

Vead on parim ainestik õppimiseks. Igast asjast on võimalik leida midagi positiivset. Halvad asjad tuleb läbi elada, analüüsida, minna lasta ja edasi liikuda, mitte jääda negatiivsesse kinni.

Jaga mõni nipp, kuidas hoida tasakaalu?

Spordi tegemise juures tähtsamaid asju on puhkamine. Samamoodi on igal pool elus – näiteks nutiseadmete miinus on see, et inimesed on alati kättesaadavad, aga ka sellest peaks puhkama. Kindlasti hoiab mind tasakaalus sport ja puhkamine. Minu nipp puhkamisel on see, et üritan iga kahe kuu tagant leida ühe päeva, kus ma ei tee mitte midagi ja see aitab mind väga palju.

Mulle meeldib saun, loodus, olla mere ääres, vaadata elusat tuld…

Kiired küsimused Mis on Sinu parimad omadused?

Olen tark, hea, laheda huumorisoonega... (naerab). Las minu parimatest omadustest räägivad teised inimesed.

Olen abivalmis inimene.

Mis väärtused on Sulle veel olulised?

Ausus on kõige alus. Väga OK on elus öelda ei! Mulle ei meeldi keerutamine.

Usaldus on ka oluline väärtus ja kui kellegi vastu on usaldus, siis on see super tunne.

Sina ja tants?

Kui simmanil muusika käima läheb, siis lähen kohe tantsima.

Sina ja muusika?

Muusika on mulle väga oluline, alates klassikalisest muusikast ja lõpetades raskemetalliga. Muusika on väga suur osa minu elust. Ka võistlustel kasutasin muusikat enese häälestamiseks.

Mida veel elus proovida soovid? i is iks sa e a a sooviks pearolli! (naerab) Mis on elus tähtis?

Elus on tähtis olla iseendaga rahul.

Tähtis on aru saada, et me pole maailmas üksinda ja meil on ümberringi väga palju häid inimesi. Toetav võrgustik on tähtis. Laps on mulle ka äärmiselt tähtis. Hea tervis on oluline – see on A ja O. Kas elad unistuste elu?

Mul on kõik hästi. Mul on piisavalt toetavaid inimesi ümber, mu hobi on mu töö ja ma armastan tööd. Mul on elus väga palju vedanud, ümberringi on väga palju imelisi inimesi, kes on mind aidanud. Tänu nendele on mul tõesti vägev elu olnud ja on edaspidigi.

Suured tänud!

Kuidas suve plaanid veeta?

Tööl olen, suvi on kõige aktiivsem aeg.

Jaanipäeval lähen Saaremaale ja seal saame kokku noorte juunioride koondise meestega, kellega käisime MM-il.

Mis on Su lõpusoovid ajakirja lugejatele suveks?

Liikuge rõõmuks, puhake, tehke sporti, käige looduses ja otsige sõnajalaõit!

Tundke Eesti suvest mõnu. Isegi, kui on tormine, minge mere äärde ja vaadake, mis seal toimub. Ka metsas on vihmaga tore! Laadige akusid ja võtke aeg maha. Naeratage rohkem, olge tolerantsemad!

JUUNI 2022 129

Kas võistlemisest saab villand?

Aastast aastasse ühed ja samad võistluspaigad ja võistlusrajad, ühed ja samad konkurendid ning protokollis enam-vähem sama aeg ja koht, mis varasemaltki.

Mõni ime siis, et tekib küsimus, milleks see kõik.

TEKST: Priit Pullerits, FOTO: Scanpix

130

JOOKSJA.EE

Postimees

P

olnud juba teab mis ajast sõitnud Tartu rattarallil lühikest distantsi. Ikka olin valinud pika võistlusmaa, isegi neil hallidel aegadel üle-eelmisel kümnendil, kui istumise all oli naise kollane Optima, mida mõned nimetasid vokiks, aga millega sai sellegipoolest umbes 700. koha kandis teistel eest ära sõidetud. Kui soetasin tosin või veidi rohkem aastat tagasi kasutatud Scotti maanteeratta, ei tulnud

KOLUMN

Kuid mulje oli petlik.

Umbes nädal hiljem küsis noor naabrimees maja taga õues, mida ma arvan, miks on rahvaspordiüritustel osavõtjate arv peaaegu igal pool väiksemaks jäänud.

Kuna küsimus tuli pärast rattarallit, vaatasin esmalt otsa seal startinute arvule. Kõige lühemale, 27 km rajale läks 219 ratturit; 60 km distantsile startis neljas laines kokku 896 ratturit ja pikale, 128 km distantsile viies laines kokku 1108 ratturit. Kolme distantsi peale teeb see kokku 2223 sõitjat.

Need arvud ei ütle ilma võrdluseta midagi. Kui vaadata kümmekond aastat tagasi, näeme, et aastail 2012 ja 2013 pani end rattaralli pikale maale kirja veidi üle 2100 inimese ja lühemale maale ligi 2250 inimest. Teisisõnu: kokku oli noil kordadel osalejaid kaks korda rohkem kui tänavu.

Supp jääb lahjemaks Äkki on inimesed hakanud eelistama ohtlikule maanteesõidule pigem maastikusõitu, mis on turvalisem? Mullusel Tartu rattamaratonil sai pikal, 89 km distantsil tulemuse kirja 1596 sõitjat, 40 km distantsil 1101 ja lühimal, 21

Kümnendiga on Tartu rattamaratonile minna soovijate hulk hoolimata kolmanda, lühima distantsi lisandumisest kahanenud rohkem kui kahe tuhande võrra. lühike võistlusmaa enam kõne allagi.

Võidusõiduratas on ju ikkagi selleks, et sellega teiste paremate vastu täispikal distantsil võidu sõita.

Tänavu polnud mul enam kavatsustki rattaralli pikale võistlusmaale minna.

Mitte et päevinäinud Scott oleks üles öelnud. Tänu rattamehaanik Rain Vestmanni alias Kodanik Männiku aastatepikkusele nupukale hoolitsusele – tõesõna, ta on selle sõidukorras hoidmiseks imet teinud – töötab must-kollane Scott endiselt nagu õlitatult.

Põhjused sedakorda lühemale distantsile minna olid sedapuhku isiklikud.

Aga paistis ka 60 kilomeetri sõidu eel rahvast Eesti Rahva Muuseumi taguse parkla stardialas nagu murdu. Konkurentsi jagus.

km sõidul, kus eesotsas lõpetasid 10–13-aastased poisid, 264 sõitjat.

Kolme distantsi peale kokku 2961 lõpetajat. Neid, kes oma nime kirja panid, oli ligi kolmesaja võrra rohkem, 3254.

Kui minna ajas eelmise kümnendi algusse, siis aastail 2010–2013 jäi Tartu rattamaratoni pikemale, põhidistantsile registreerunute arv 3250 ja 3381 vahele ning lühemale kirja pannute arv 2065 ja 2178 vahele. See tähendab, et kümnendiga on Tartu rattamaratonile minna soovijate hulk hoolimata kolmanda, lühima distantsi lisandumisest kahanenud rohkem kui kahe tuhande võrra.

Ent see siin on jooksuajakiri, nii et vaatame ka Tartu maastikumaratoni, varasema nimetusega jooksumaratoni andmeid. Sel kevadel registreerus maas-

tikumaratoni põhidistantsidele (42, 24, 10 ja 5 km) 1844 jooksjat ja kepikõndijat.

Viis aastat tagasi astus Tartu jooksumaratoni stardijoonele peaaegu kaks korda rohkem, 3262 jooksjat ja kepikõndijat.

Aitab nüüd arvudega puru silma puistamisest. Kuigi oponendid võivad rünnata, et ma ei ole vaadanud kõigi rahva- ja massispordivõistluste osalejate arvu muutumist – aga võistlusi on nii palju, et kõigi nende tulemustes tuhlamine võtaks päevi. Siin ilmselt peitubki üks põhjus, miks supp, kui nii võiks võistlusi osalejate arvu järgi hinnata, on lahjemaks jäänud: jõuproove on liiga arvukalt. Näiteks rattasõidus on maanteesari, kaks temposõidu- ja kaks maastikusõidusarja, olümpiakrossi karikasari, lisaks muud rallid ja maratonid.

Juulis on jalgratturite liidu võistluskalendris 19 ja augustis 17 võistluspäeva.

Selge see, et osalejaid kõikjale ei jätku. Seda enam, et paljud on üha rohkem spetsialiseerunud. Maanteel ja maastikul sõitjate hulgas ei paista kattuvus kuigi suur. Omaette kildkonna moodustavad temposõitjad. Lisaks on mitmed tugevad ratturid valinud sootuks triatloni.

Põnevus väheneb Usutavasti on paljudel endistel püsiosalejatel tekkinud ka küllastumus. Aastast aastasse samad võistluskohad, samad võistlusrajad, samad konkurendid.

Näiteks Tartu rattamaratoni 89 km pikkune rada on saanud ajapikku nii tuttavaks ja etteaimatavaks, et seda võib vaimusilmas läbi sõita. Ikka tead täpselt, kus on liivased kurvid, mille eel tuleb tempot alandada, kus on mudased kohad, kus luuravad juurikad. Elva rattamaratoni, mis oma kiire ja kerge profiili tõttu mulle eriti meeldib, suudan samuti vaat et pimesi läbida, kuigi olen seda sõitnud kõigest kolm-neli korda.

Alati tuleb meelde, kus võib oodata mõni lomp või kus puude oksad ähvardavad näkku lüüa.

Korraldajad püüavad küll teha rajal väikseid muudatusi, kuid ega see suures pildis asja muuda. Näiteks Rakke maratoni olen läbinud kolmel korral ja alati märganud, kui rada läheb kuskilt, kust varem ei läinud, aga enamjaolt on tegu siiski tuttava võistlusega, kus metsaalustel singlitel liikudes tuleb kergesti meelde isegi see, kuhu poole on eesootaval lõigul nõlva kalle. Põnevus jääb iga osaluskorraga üha väiksemaks.

JUUNI 2022 131

KOLUMN

Selleks, et saada värskendavaid kogemusi ja emotsioone, ongi paljud hakanud otsima võistlusi välismaal.

Või vahetanud traditsioonilised spordiüritused, olgu 10 km jooksud või poolmaratonid, ekstreemsete ja ultrajõuproovide vastu. Eesti paljude võistluste korraldajad on proovinud teha vastukäike, algatanud teatevõistlusi ja lisanud kavva hästi lühikesi ja kergeid distantse, et osalejaid hoida ja juurde meelitada, aga tulemused on visad tulema, kui üldse. Ühesuguste võistluste rutiin tekitab eksistentsiaalseid küsimusi.

Mäletan ühelt viimatiselt Viru maratonilt, kus kaasa lõin, kõrgepingeliinide läheduses kulgeval laial, kergelt lainetaval ja kurvitaval lõigul, mil umbes pool maad 40 kilomeetrist oli läbitud ning teine pool veel ees, kuidas peas hakkas vasardama mõte, et mida ja miks ma siin küll teen. Lumi oli pehme ja lahtine, minek polnud kergete killast.

Konkurendid hingasid kuklasse ning eales ei teadnud, millal muutud neile piduriks. Olin väsinud, isegi tüdinud, kuid sundisin end ikkagi edasi pingutama. Tõesti, mille nimel ja milleks?

Pärast, finišis, on isegi toit seesama, mis aasta tagasi ja mis igal pool mujal.

Seljanka hapukoorega, käär leiba ja jahusaiake ning kohuke. Ja tulemus?

Aastad teevad oma töö Tulemus on heal juhul sama, mis aasta või kaks tagasi. Pigem kehvem. Sest arvestades, et suurema jao massiürituste enam-vähem järjepidevaist osalejaist moodustavad keskealised, ei saagi nende aeg ja koht paremaks minna, sest lisanduvad aastad teevad oma töö.

Nagu öeldakse: kes on üle 40 ja saavutab järgmisel aastal sama resultaadi, mis eelmisel, on tegelikult kõvasti arenenud.

Ent protokollis paigal tammumine pole enamiku silmis siiski areng. Või ei ole see areng aastapikkust harjutamist väärt. Nii pole üllatav, et treeningutel ajapikku motivatsioon langeb.

Mäletan, kui võtsin ligi poolteist kümnendit tagasi eesmärgiks sõita Tartu maratonil esisaja sisse. Ma polnud varem suusatrenne teinud. Kutsusin appi tollal Eesti naiste koondist juhendanud Kalmer Trammi, kes koostas kahe hooaja eel plaanid. Mu ind ja tahtmine oli nii suur, et ei pidanud paljuks minna ka pimedatel ja vihmastel oktoobri- ja novembriõhtutel pärast tööd Tartus Supilinna

132

JOOKSJA.EE

Keskeas saabub tavaliselt äratundmine, et elu ei ole lõputu ning elus leidub ka palju muud huvitavat peale järvejooksude, temposõitude ja maastikumaratonide. spordiparki, kus sõitsin 850-meetrisel ringil tavaliselt poolteist tundi. Alati ihuüksinda. Ja kui märg rada läks õhtukülmadega jäiseks või lörtsist sopaseks, rullitasin Supilinnas mööda 850 meetri pikkust Herne tänavat edasi-tagasi, peas vasardamas, et „Tartu maratonil saja sisse, Tartu maratonil saja sisse“.

Saja sisse ma ei jõudnud. Parimaks jäid 146. ja 155. koht. Head tulemused tegelikult needki, arvestades, et olin vanuse poolest 40ndate keskel. Kahel järgmisel aastal tuli protokollis langus, 327. ja 328. koht, mis, kui meenutada, võisid olla tingitud sellest, et suur motivatsioon sai otsa ja treeningud polnud enam nii kvaliteetsed nagu varem. Või saabus vaistlik äratundmine, et olin suusatamises saavutanud võimete lae ning samamoodi edasi punnida pole lihtsalt mõtet. Täpselt samal põhjusel jätsin ülikooli viimasel aastal katki jooksutrennid, sest sain aru, et olin jõudnud 800 meetri distantsil oma võimete piirile: kolmanda ja neljanda kursuse järel jäi parimaks vastavalt 1.55,9 ja 1.56,0. Isegi kui saavutanuks paremini ja targemini treenides edasimineku, tulnuks see liiga hilja ega oleks ilmselt Eesti meistrivõistlustel A-finaali viinud.

Kaotatud nädalalõpud Liiati tuli muu, päriselu peale – töö ja perekond. Mis viitab veel ühele põhjusele, miks massispordiüritustel osalejate arv kahaneb: kui endale ja teistele on piisavalt tõestatud, mida spordirajal suudad, on aeg pühenduda muudele tegemistele ja eesmärkidele. Kui kaua sa ikka poisikese kombel teistega võidu

kihutad! Keskeas saabub tavaliselt äratundmine, et elu ei ole lõputu ning elus leidub ka palju muud huvitavat peale järvejooksude, temposõitude ja maastikumaratonide. Mis liiati nõuavad nädalast nädalasse ja kuust kuusse ettevalmistust ning panevad kinni nädalavahetused, mis on ainus aeg, mil täiega perele pühenduda (kui pere ei ole ühe selle liikme suures sportimistuhinas vahepeal laiali lagunenud). Ainus taastumatu ressurss on teatavasti aeg, millest väärtuslikem on vaba aeg. Selle mõistmine võib ennastunustavalt sportides saabuda liiga hilja, kui nimetatud ressurss on peaaegu ammendumas.

Pealegi võistlemine on kõike muud kui odav lõbu. Maanteerattavõistlustel näeb harva kedagi, kes väntaks maastikuratta seljas, nagu kümnend või poolteist tagasi. Ja maanteerattad lähevad omakorda üha moodsamaks. Oma Scotti rattaga, mille, mäletate, ostsin kasutatuna tosinkond aastat tagasi, olen ilmselt üks neist, kes võiks kuuluda uunikumide klassi. (Rattakaupmehed on üritanud mulle korduvalt uut võistlusratast müüa – tulutult.) Enamik ihaleb ikkagi võimalikult nüüdisaegset varustust, mistõttu nn sisenemisbarjäär nt rattaspordis on uutele tulijatele kõrge, eriti siis, kui nad peaks soovima proovida nii maantee- kui maastikusõitu.

Või lööge kokku, kui palju maksab osalemine Estoloppeti kuuel suusamaratonil. Registreerimise tasu, suuskade määrimine ja võistlustele sõit viivad iga kord arvelt üle saja euro. Talve peale teeb see pooleteise kuuga 600–700 eurot, mis on peaaegu pool sellest, mille keskmine inimene iga kuu oma töö eest kätte saab. Samal ajal kui hinnad ümberringi tõusevad ja ähvardavad uuel talvel lüüa uusi rekordeid.

Sportose keskkonna tulemuste arhiiv näitab, et veel hiljaaegu osalesin aasta jooksul seitsmel-kaheksal pikemal võistlusel. Vahepealsed koroona-aastad tegid seal tugeva korrektuuri, ent selletagi olen jõudnud äratundmisele, et aeg ongi võistlemisi vähemaks võtta. Kõigil siin eelloetletud põhjustel. Tartu rattaralli tunni ja kolmveerandi pikkune sõit oli piisav, et võistluste maitse taas kergelt suhu ja verre saada. Võib-olla teen suvel ja sügisel kaasa veel üks-kaks võistlust, oleneb, kuidas need muu elurütmi ja muude tegemistega sobivad. Kui ei sobi, jäävad ära. Ja sellest ei ole katki mitte kui midagi, ausõna!

Unusta paelad VÕTA

BOA Osta mistahes kinnitussüsteemiga jalanõud tavahinnaga, saad need SNICKERS Workwear sokid

- mugavus, mida saab usaldada.

Täpselt projekteeritud, kulumiskindlad materjalid, testitud äärmuslikes tingimustes. Täiuslikult sujuv ja ühtlane peenhäälestus isegi ühe käega reguleerides. Jalanõude jalgapanek ja ära võtmine pole kunagi olnud nii kiire, mugav ja lihtne.

Garantii - BOA kinnitussüsteemi garantii kestab terve jalanõude eluea.

SULGEMISEKS VAJUTA

KEERA PINGUTAMISEKS

TASUTA

AVAMISEKS TÕMBA

s äärtu 804 v 217/2 art 9

SNICKERS WORKWEAR LiteWork Mid töösokid 37.5®

22 €

Kaitsvad froteedetailid mõlemal pool pahkluud.

Tugevdatud varbaja kannaosa.

Hingav võrkkude jalalaba peal.

Tallaosa juhib niiskuse kiiresti jalast eemale.

Parema ja vasaku jala sokil erinev kuju.

149 €

turvakingad

SG61006

turvakingad

turvasandaalid

SG61001

OASIS S3 HRO SRC ESD

ATLANTIC S1P ESD SG61003

149 €

161 €

ONYX LOW S3 SRC HRO SG81005

VAPOR S3 SG80003

196 €

154 €

turvakingad

OCEAN S1P SRC HRO ESD

turvakingad

turvakingad

turvakingad

Kampaania kehtib vaid BOA kinnitussüsteemiga jalanõude tavahinnaga ostu puhul ja kestab kuni tasuta sokke jätkub.

HAZE MOON S1P SG80119

214 €

VENT S1P, SRC, HRO SG76011

250 €

Hinnad sisaldavad käibemaksu 20% ja kehtivad kuni kaupa jätkub.

TAMREX OHUTUSE OÜ

Tel 654 9900 e-post: tamrex@tamrex.ee www.tamrex.ee

TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 139c, Katusepapi 35 • TARTU Aardla 114, Ringtee 37a • PÄRNU Riia mnt 169a • RAKVERE Pikk 2 • JÕHVI Tartu mnt 30 • VÕRU Piiri 2 • VILJANDI Tallinna 86 VALGA Vabaduse 39 • NARVA Ak. Maslovi 1 • HAAPSALU Ehitajate tee 2a • PAIDE Pikk 2 • JÕGEVA Tallinna mnt 7 • TÜRI Rakvere tee 23 • RAPLA Tallinna mnt 2a • KEILA Keki tee 1 • KURESSAARE Tallinna 80a

lugeja küsib s rubriik Jooksja uu lugejatel võimaldab d Eesti küsida tuntu või muu ala sportlaste de käest spetsialisti is on küsimusi, m d. hingel olnu

Laskesuusataja

Johanna Talihärm

otsib mitmekülgseid seiklusi Eesti laskesuusakoondisesse kuuluv Johanna Talihärm tegi maailma karikasarja debüüdi 2012. aastal, olles siis 18-aastane.

2014. aastal osales ta Eesti koondise kooseisus Sotši taliolümpiamängudel.

Hiljuti käis Johanna võistlemas hoopis Aafrikas seiklusspordi MK-etapil.

TEKST: ajakiri Jooksja FOTOD: Hendrik Osula, erakogu

134

JOOKSJA.EE

K

uidas ja mille järgi kogenud sportlane aru saab, mis järgus ta oma arengu ja karjääriga on?

Sa oled suhteliselt lühikest kasvu, samas on väga pikki laskesuusatajaid. Kas kasv mõjutab kuidagi sooritust Sinu alal?

Sportlase üks olulisemaid omadusi on oma keha tunnetamine. See oskus areneb aastatega ja tavaliselt just läbi vigade õppides. Väga oluline on tunnetada, kas ja mille pealt on veel võimalik edasi areneda ning tegeleda nende nõrkuste likvideerimisega. Samas peab suutma säilitada ka vaimse tasakaalu ja värskuse, kui ainult vigade kallal iga päev norida, võib treeningmotivatsioon sootuks negatiivse põntsu saada. Siis tuleb vastupidi aeg maha võtta ja hoopis see tagab arengu.

Laskesuusatamine on väga huvitav ala, sest tippu jõuavad väga erinevate kehatüüpidega sportlased. Lühemad teevad tahes-tahtmata lühemaid samme, aga see-eest tihedamalt, erinevus on märgatavam just tõusul, laugel maal liigume peamiselt suusa libisemise arvelt, edasiaste on väga väike osa. Lasketiirus püstiasendist lastes võib lühike kasv isegi abiks olla, sest keha raskuskese on maale lähemal ja seetõttu stabiilsem. Samas on relva kaal minu kaalust tõenäoliselt suurem protsent kui mõnel teisel sportlasel.

(Relva minimaalne lubatud kaal on 3.5 kg nii naistel kui meestel.)

Kumb on siis ikkagi tähtsam laskesuusas – laskmine või suusatamine?

Laskesuusa võlu ja valu seisnebki selles, et ei saa üht ilma teiseta. Küll on tulnud murdmaast üle väga edukaid suusatajaid, aga koheselt samaväärset edu laskesuusas saavutanud ei ole, ikka läheb mõni aasta, enne kui laskmise piisavalt heale tasemele saab ja selleks hetkeks on ka nende suusakiirus umbes võrdne laskesuusatippude kiirusega. Eks seal ole ka taktikaline aspekt, eduka laskmise tagamiseks ei saa ennast kohe esimesel ringil pildituks sõita, tuleb liikuda just paraja ökonoomsusega, et suudaks lasta, aga ei annaks liiga palju aega rajal ära. Samas on laskmisel ees nn maksimumsooritus. Kui lased kõik märgid alla, ei saa sellest enam parem olla, jah, saab küll paar sekundit kiiremini lasta, aga kui juba laskekiirus on umbes 20 sekundi kandis, on sealt veel aega võita üsna keeruline. Ehk isegi kui lased kõik märgid kiiresti alla, siis võib kiirem suusataja ka sama teha ja siiski sind edestada.

Kas Aafrika seiklus oli esmakordne selline?

Expedition Aafrika oli minu jaoks esimene mitmepäevane seiklusvõistlus.

Olin varem teinud kaasa Extar 24 tunni võistluse 2020. aasta suvel Pikasillal ja mõned Xdreamid. Päris ausalt öeldes ei olnud mul õrna aimugi, millele ma päriselt „jah“ ütlesin isegi veel siis, kui juba Aafrikas kohal olime. Saad küll aru, et nii palju tunde on vaja seda ja toda teha, aga need numbrid olid nii palju suuremad, kui ma kunagi kogenud olin, et seda oli raske ette kujutada. Samas kui Arvi (Anton, Seiklushunt-Honeypoweri tiimikaaslane) mind kutsus, andsin nõusoleku üsna kohe, sest teadsin, et sellest tuleb üks vinge seiklus.

Lootsin, et kui kutid mind kutsuvad, siis ju nad usuvad, et ma peaks hakkama saama (naerab).

Mis Aafrikast kõige eredamalt meelde jäi?

Kindlasti Lesotho uskumatult ilus ja metsik loodus, võrratud vaated

Päris ausalt öeldes ei olnud mul õrna aimugi, millele ma päriselt „jah“ ütlesin isegi veel siis, kui juba Aafrikas kohal olime. ja kohalik kultuur. Kui peale külma jõeületust külmal varahommikul lõpuks härmasest jõeorust üles külla päikese kätte saime, hakkasid mu sõrmed kiiresti üles sulama. Kõik, kellel sõrmed või varbad ära on külmunud, teavad seda valu. Ma lihtsalt seisin keset küla ja tantsisin valust, sest paigal olla ei suutnud.

Kohalikud naised mõistsid hetkega, milles asi, ja tulid mind oma lõkke äärde kutsuma. Alguses ütlesin neile ära, aga siis leiti küla pealt üles inglise keele rääkija ja tema suutis kutte ja mind, kellel selleks hetkeks oli juba

suurem valu üle läinud, ära rääkida. Nii me siis läksime nende kividest madalasse õlgkatuse ja korstnata majakesse lõkke äärde sooja. Selline mõistmine, hoolimine ja külalislahkus iseloomustas hästi kohalikke elanikke. Joosep (Tammemäe, Seiklushunt-Honeypoweri tiimikaaslane) filmis ka selle olukorra üles, mine vaata Seiklushundi Facebooki lehelt oma silmaga järgi.

Mis on järgmine suurem väljakutse?

Juuni lõpus plaanime taas Seiklushunt-Honeypoweri tiimiga minna seiklema. Seekord viib seiklusspordi maailmakarikaetapp meid Prantsusmaale, Mont-Blanc’i piirkonda võistlusele Raid in France. Jälgi meid sotsiaalmeedias @ seiklushunt ja meie täpikese liikumist leheküljel raidinfrance.com.

Mis on Sinu üks suur unistus?

Tahan ühel hetkel kasvatada tublisid ja aktiivseid lapsi, õpetada neile, et miski ei ole võimatu, kui nad väga tahavad. Iga asi omal ajal, praeguse graafiku juures on raske isegi toalilli elus hoida (naerab).

Mis on järgmise hooaja põhieesmärgid? Millele treeningutel rõhku paned?

Minu peamine eesmärk on olla terve.

Nii füüsiliselt kui vaimselt. Eelmisel hooajal ei saavutanud ühtegi püstitatud eesmärki, kuigi olin peaaegu kogu aeg laagris ja keskendusin pea ainult laskesuusatamisele. Ma naudin väga treenimist ja olen võimeline ennast väga palju sisemiselt motiveerima, sellepärast teen sel suvel kaasa vähem laagripäevi ja olen rohkem iseenda peremees. Võtan vastu ka uusi põnevaid väljakutseid nagu näiteks need seiklusvõistlused, millest pikalt juttu on olnud. Juulis ja augustis teen kaasa ka pikemad laagrid ja suvebiathloni MM-i Saksamaal. Talvel tahan võistelda tervena ja taaskord oma parimate kohtade ületamise eest võidelda.

JUUNI 2022 135

jooksukalender FOTO:

Siim Solman

Sarjad:

MARU JÄRVEJOOKSUD 2. Hannes Normak 1:17:23 3. Steven Rehelem 1:17:53 Naised 21 km: 1. Kadiliis Kuiv 1:20:49 2. Anne-Ly Palm 1:25:16 3. Ingrid Riipus 1:27:08

RIMI EESTI LINNAJOOKSUD TOIMUNUD: 07.05

Kuressaare Linnajooks Kuressaares

Mehed 10 km: 1. Kaur Kivistik 30:37 2. Aleksandr Kulešov 33:15 3. Ando Õitspuu 34:08 Naised 10 km: 1. Anni Kingsepp 40:42 2. Janika Jürgenson 45:00 3. Eva-Maria Vaher 46:14

04.06

JOOKSJA.EE

TULEMAS: 3.-4.09

22.05

Jüri Jaansoni Kahe Silla Jooks Pärnus 10.-11.09 Rimi Tallinna Maraton Tallinnas 25.09 Viking Window Paide-Türi Rahvajooks 01.10 Tartu Linnamaraton Tartus

51. jooks/kõnd ümber Harku järve Tallinnas Mehed 6,6 km: 1. Roman Fosti 19:12 2. Leonid Latsepov 19:13 3. Karel Hussar 19:24 Naised 6,6 km: 1. Kaisa Kukk 22:56 2. Pille Hinn 23:07 3. Helen Bell 23:28

Narva Energiajooks Narvas Mehed 21 km: 1. Tiidrek Nurme 1:05:48 2. Kaur Kivistik 1:06:23 3. Roman Fosti 1:06:37 Naised 21 km: 1. Kaisa Kukk 1:19:30 2. Pille Hinn 1:20:49 3. Kadiliis Kuiv 1:22:46

Rimi Eesti Ööjooks Rakveres Mehed 10 km: 1. Leonid Latsepov 30:55 2. Aleksandr Kulešov 32:46 3. Kristofer Erik Kamberg 34:29 Naised 10 km: 1. Kaisa Kukk 35:56 2. Merlyn Lükk 38:46 3. Mirjam Vint 38:54 Mehed 21 km: 1. Martin Vilismäe 1:12:13

136

11.06

TOIMUNUD:

TULEMAS: 09.07

27.08

41. jooks ümber Pühajärve Pühajärvel 50. jooks ümber Ülemiste järve Tallinnas

EESTI ÖÖJOOKSU SARI TOIMUNUD: 04.06

RIMI Eesti Ööjooks – Rakveres

TULEMAS:

17.07 13.08 17.12

REVIN GRUPP Südasuve Challenge 2022 Võsul NEPTUNAS Eesti Ööjooks – Tallinn (Ülemiste) 2022 STEBBY Eesti Ööjooks – Narva Talv 2022

Laupäev, 9. juuli 2022: Kell 12.00 – 41. jooks ümber Pühajärve (10,7 km) Kell 12.10 – 1. Pühajärve Pargijooks (2 km) Kell 11.00 – Tere Lastejooksud Laupäev, 27. august 2022 50. jooks ümber Ülemiste järve (13,8 km) Info ja registreerimine: stamina.ee/et/jarvejooks facebook.com/jarvejooksud

järgmises ajakirjas Jooksja 2022. aasta neljas number ilmub augusti lõpus. Suvi on sporti täis ja kirjutada on paljust. Muuhulgas leiavad järgmisel korral kajastamist järgnevad teemad:

Contra

Endla Vaher

138

JOOKSJA.EE

FOTOD:

Rober Kask, Aldis Toome, Pixabay, erakogu

Persoon: Contra V-tähe jooksud Kergejõustik: Suviste tiitlivõistluste kokkuvõtted Treening: Endla Vaheri harjutused kõhule Vigastus: Mihkel Mardna puusavigastustest Toitumine: Kuidas vitamiinid purki saada?

Psühholoogia: Kui sport võetakse ära. Üritus: Tõukeratta MM 14.-17. juulil Põlvas

Salamaa Tõukerattakross 2021