Jooksja mai 2022

JOOK S • R ATA S • T RI AT LON • TA LISP O R T • UJUM IN E • SEIK LU S S P O R T

180 lk

Liis-Grete Arro ja Karel Hussari kohtumine jooksurajal JOEL JUHT

500 km jäises Arktikas

80

(2) 78 / MAI / 2022

-aastane väsimatu triatleet Ilmar Tagel

MAI 2022 (2) 78 HIND 4.90

MTÜ Kõnnime Koos kutsub jalutama Inspireeriv mäesuusataja RANEK KONI Keenia jooksu ristiisa:

Suur jooksutossude ülevaade

BROTHER COLM O'CONNELL

PRIIT PULLERITS Venemaa sportlaste boikotist

Kersti Kersti Kaljulaid Kaljulaid

Hooaja JOOKSU- JA RATTASARJAD / Õed LUIGED / DOKTORIKRAADIGA pikamaajooksjad / Soovitusi TRIATLONIVÕISTLUSTEKS / Laskesuusatamise MK-ETAPP Otepääl / KUPERJANOVI retk / SPORDIMASSAAŽI põhitõed / MOTIVATSIOON uuesti trenni minna

G R O H E S PA — K I R G V E E V A S T U GROHEt inspireeris uut GROHE SPA kollektsiooni looma idee vee nautimisest ja selle väljendusrikkast ilust. Valmis sai esmaklassiliste vanni- ja dušiseadmete ning komplekti sobivate tarvikute kollektsioon, mis soodustab lõõgastumist ja vee energia nautimist, järgides SPA olemust — „tervis läbi vee”. Eesmärgiga muuta vannituba heaolu oaasiks kohtuvad GROHE SPA kollektsioonis eksklusiivne disain ja tipptehnoloogia. Kõrvupaitav voolava vee heli, värskendav jaheduse või lõõgastav soojuse tunne nahal, viibimine kristallselgetest veetilkadest tulvil rahustavas keskkonnas võrdub õndsusega. grohe.ee

JUHTKIRI

(2) 78 MAI 2022 Jooksja postiaadress: Sõjakooli 10, Tallinn 11316 TOIMETUS Peatoimetaja kt DONATAS NARMONT Tegevtoimetaja EVA-MARIA VAHER eva@jooksja.ee Toimetaja KAAREL LILLEOJA ajakiri@jooksja.ee

Kellega siis veel koos jooksutrenni teha kui mitte presidendiga ‒ seekord näitas Donatas Narmontile Nõmmel oma jooksuradu Kersti Kaljulaid.

Kevadised tervitused kõigile Jooksja lugejatele!

O

leme Jooksjaga taaskord teie lugemislauale jõudnud ja seda mahuka numbriga – 180 lehekülge, mis pole küll nii „paks“ nagu oli Jooksja eelmisel kevadel, aga ega alati ei peagi rekordeid ületama. Lugemist igal juhul jagub ja nagu juba selle aasta esimese numbri puhul, loodame nüüdki lugejatelt positiivset tagasisidet nii lugude kvaliteedi kui ajakirja uue disaini osas.

Kujundaja RUTH LAASI ruth@jooksja.ee Levi ja tellimise info EVA-MARIA VAHER eva@jooksja.ee Trükk AS Printall REKLAAM donatas@jooksja.ee 504 5203 TELLIMINE tellimine.ee, 617 7717 tellimine@expresspost.ee DIGITELLIMUSED spordime.ee TELLIMISHINNAD aasta (6 numbrit) 24 eurot N SWA ECO

BEL

Minu käest on vahel küsitud, kuidas oma vormi paranemisest kõige lihtsamalt aru saada. Ise olen treeningutel kasutanud selleks kolme indikaatorit – distantsi pikkust, selle läbimise kiirust ja pulsisagedust.

Kui hoiate kaks näitajat konstantsena (näiteks distants, kõige parem üks kindel ring) ning pulsikella abil ka pulsi sama (soovitan näiteks vahemikku 130-140 oma kogemuse põhjal), siis näete, et läbite sama distantsi sama pulsisageduse juures järjest kiiremini. Ja täidate ka seda kuldreeglit, et tempoga mitte üle pingutada. Ning vahel võib sporti teha ka ilma kellata, enesetunde järgi, et lihtsalt mõnus oleks.

LA

NOR DI

C

Trükitoode 4041 0820

Kes tahab maikuu lõpus oma vormi kontrollida, siis tulge loomulikult Fenster Rapla Selveri Suurjooksule ja valige seal sobiv distants. Kui väga pingutada ei taha, aga lihtsalt liikumist nautida soovite, siis on ka selleks võimalus olemas. Raplas on tänavu tulemas 10. juubelijooks ja tähistame seda minu kodulinnas väärikalt!

Mõnusat kulgemist!

Donatas Narmont Jooksja väljaandja

Esikaanel: Kersti Kaljulaid Foto: Robert Kask

jooksja.ee 7 MAI 2022

SISUKORD

10 12

Lühiuudised Esikaanelugu: Kersti Kaljulaid

JOOKS 24 26 30 32 44 48 54 60 68

Hooaja jooksusarjad Pikamaajooks kui mitmetahuline nähtus Peter Thomsoni visiit Eestisse Jooksutossude ülevaade Käsikäes rekordite poole: Liis-Grete Arro ja Karel Hussar Kuidas läheb õdedel Luikedel?

Doktorikraadiga pikamaajooksjad Keenia jooksu ristiisa: Brother Colm O'Connell Vinni-Rakvere talvejooksusari

108 146

RATAS 74 78

Hooaja rattasarjad Milline peab olema ratturi varustus?

TRIATLON 85 88 92

Eesti Triatloni karikasari alustab taas Eesti vanim triatleet Ilmar Tagel Kuidas triatlonivõistlustega algust teha?

158

SEIKLUS & MATK 98 100 104 108 116

Seiklushundi hooaeg Kuperjanovi retk Maastikujooksutossude tutvustus Eestlaste võit Aafrikas MTÜ Kõnnime Koos kutsub jalutama

TALISPORT

162 130

124 Kuidas jõudis Otepääle laskesuusatamise MK-etapp?

130 „Biatlon A&O“ - esimene eestikeelne raamat laskesuusatamisest 134 Joel Juht Arktika ultramaratonil

48

TERVIS 142 144 146 150 154 158

Spordimassaaži põhitõed Dr. Mihkel Mardna säärevigastustest Prink tuhar koos Endla Vaheriga Tervisesportlasele olulised verenäidud Motivatsioon uuesti alustada Magneesiumirikkad road

VARIA 162 Inspireerija: mäesuusataja Ranek Koni 168 Priit Pullerits Venemaa sportlaste boikoteerimisest 172 Kuhu minna: Järvejooksud kutsuvad osalema 174 Lugeja küsib, sprinter Karl Erik Nazarov vastab

8

JOOKSJA.EE

32

Maru Betoonitööd, Maru Ehitus ja Maru Metall kutsuvad välja!

Ehitajad, projekteerijad, insenerid, ettevõtjad, konkurendid, kliendid ja koostööpartnerid!

Kutsume teid välja koguma koos jooksukilomeetreid.

Pange kokku oma kõige aktiivsem meeskond ning osalege Maru Järvejooksude sarjal, mis alustab juba 22. mail Harku järve jooksuga Kõige rohkem kilomeetreid kogutud meeskonnale paneme välja sportlikud auhinnad ning kolm kõige kiiremate jooksuaegade summaga meeskonda saab ka autasustatud.

Maru Järvejooksude sarja kohta saab infot ja registreerida: https://stamina.ee/et/jarvejooks Registreerimisel Registreerimiselkkasuta koodi Maru_EHJJ_22

uudised TEKST:

Jooksja

FOTOD:

953 tiimi startis sel aastal,

Sven Zacek, Endel Apsalon, erakogu, Wikipedia

finišisse jõudis neist 911.

17. korda toimus maailma suurim aerutamismaraton

V

õhandu maratoni väljakutseterohke sõidu võitsid uue rajarekordiga Andreas Baum ja Joosep Karlson, kes lõpetasid 100 km distantsi ajaga 7:24:19.

Esmakordselt võideti maraton kanuu klassis. Distants läbitakse mööda Võhandu jõge Võrust Võõpsu. Viimasel finišeerujal läks raja läbimiseks veidi enam kui 20 tundi.

Lisaks võtsid kaks meest, Andres Kaju ja Indrek Kermon, ette veelgi hullumeelsema katsumuse, startides ööpäev enne

põhistarti vastupidises suunas ja läbides Võhandu maratoni distantsi vastuvoolu Võõpsust Võrru, et sealt siis uuesti koos teistega startida. Võhandu Ultra 200 on sündinud!

17. Võhandu Maratoni esikolmik: 1. C2MEN Andreas Baum & Joosep Karlson 07:24:19 EESTI 2. K2MEN Arunas Dubauskas & Vaidas Linkevicius 07:31:45 LEEDU 3. K1MEN Jonas Ragauskas 7:52:44 LEEDU

1960. AASTAL JOOSTUD TUNNIJOOKSU EESTI REKORD JÄI PÜSIMA

23.

aprillil toimus Kadrioru staadionil katse purustada Eesti vanimat kergejõustikurekordit. 1960. aasta septembrikuus jooksis Lembit Virkus Tartus ühe tunniga 19 887 meetrit. Seekord asus rekordit purustama Tiidrek Nurme, kes mahutas tunni aja sisse 19 484 meetrit, millega jäi Eesti rekord küll purustamata, kuid möödus paremuselt teisest tulemusest, mille jooksis 2007. aastal Pavel Loskutov (19 294 m).

10

JOOKSJA.EE

22-aastane etiooplanna

Yalemzerf Yehualaw

jooksis aprillis Hamburgis naiste läbi aegade kiireima debüütmaratoni

2.17.23

Toimus 95. Rabajooks Harku metsas, kus tehti ajalugu

S

parta jooksugrupi treenerite Maile Mangussoni ja Toomas Tarmi 11-aastane tütar Marit Tarm tegi 24. aprillil Harku metsas toimunud 95. Rabajooksul ajalugu, kui pääses teadaolevalt esimest korda tütarlaste vanuseklassi võitjana ka naiste klassis esikolmikusse.

Seejuures jäi teda naiste

klassi esikohast lahutama vaid 2 sekundit. Võistlusel joosti 6,1 km pikkune metsaring.

Meeste esikolmik: 1. Karel Hussar – 18.42 2. Kristo Siimer 19.36 3. Raimond Parts – 19.45 Naiste esikolmik: 1. Mirjam Vint – 25.10 2. Marit Tarm – 25.12 3. Liina Kivi – 25.32

BOSTONI MARATON

18. aprillil joosti järjekorras juba 126. Bostoni maraton, mille võitsid nii naiste kui meeste arvestuses Keenia jooksjad (Peres Jepchirchir ja Evans Chebet). Osavõtjaid oli enam kui 100 riigist, sh ka Eestist (11).

Eesti jooksja Katrin Laikre muljed:

P

Kuigi kraade näitas vaid 9, siis kõik riietega katmata kohad olid päikese käes põlenud.

Tasuta päikesekreem olnuks abiks küll.

atriootide päeval toimunud „Marathon Monday“ (maratoni esmaspäev, toim.) hommik oli jahedavõitu. Mina startisin 3. grupis kell 10.50, aga kollasele koolibussile, mis viis maratoonareid Bostoni lähedal asuvast Hopkintoni linnast algavale võistlusele, pidin minema juba kell 8.15. Umbes tund aega sõitu ja olimegi maratonikülas, kus aeg möödus põhiliselt pikas tualetijärjekorras seistes. Siis juba oligi aeg oma stardikoridori suunas liikuma hakata, samal ajal esimestest annetuseks jäetavatest riietest vabanedes, sest päike oli suutnud hommikut juba soojendada. Kõndisime umbes 500 m, rahvas oli rõõmus ja elevil. Silma jäid Eesti Posti kirjakastide suurused päike-

sekreemi-automaadid kirjaga „free sunscreen“. Mõtlesin, et milleks?

Ilm oli ju jahe ja prognoos ka üleliia kuuma ei lubanud. Igaks juhuks ikka näkku panin pisut kreemi. Üle stardijoone sain 5 minutit meie grupi stardipaugust hiljem. Rada oli pea kogu ulatuses üles-alla kulgev.

Teises pooles oli ka kolm suuremat tõusu, mis päris korralikult läbi võtsid. Vinge oli see, kuidas rahvas kogu raja ulatuses kaasa elas.

Lisaks veel muusikainstumendid ja plakatid. Meeldejäävaim plakat oli vast „Chuck Norris has never ran a marathon“ (Chuck Norris ei ole kunagi maratoni jooksnud, toim.).

Finišis anti kaela kaunis ükssarvikuga medal, mille pael Ukraina lipu värvides.

MAI 2022

11

12

JOOKSJA.EE

KAANELUGU

Kersti Kaljulaid:

minu jaoks on sport viis näha maailma Jooksja väljaandja Donatas Narmont ja Kersti Kaljulaid kohtusid ühel aprillikuu õhtul Nõmme Spordikompleksi juures. Mõtteid sportimisest ja tervisest sai vahetatud pooletunnise jooksuringi ajal Nõmme metsas ning ka pärast seda kohvitassi kõrval.

TEKST: Donatas Narmont, Eva-Maria FOTOD: Robert Kask, Scanpix

Vaher

K

ersti Kaljulaid on üks sportlikemaid presidente, keda maailm kunagi näinud on. Sellega paistis ta silma juba oma ametiaja jooksul. Nüüd, kui aega on veidi rohkem, jõuab naine ette võtta mitmeid sportlikke väljakutseid, sest ta lubas endale, et vaba aja tekkimisel teeb ta natuke rohkem neid asju, mida tükk aega soovinud oli. Näiteks suusakilomeetreid kogunes sel talvel 1000 kanti. Lisaks jõudis Kersti mitu korda mäe peal käia ja nüüd kevadel ka esimest korda Hispaania rattalaagris, kus paljud tuttavad igal kevadel käivad. Ta nendib, et tänavust aastat ei saa pidada ta tavapäraseks rutiiniks, see on pigem selline puhkeaasta rutiin.

MAI 2022

13

KAANELUGU

A

lustame algusest.

Millist rolli on sport alates lapsepõlvest Sinu elus mänginud? Kuidas kujunes sporti suhtumine ja selle endas teadvustamine?

see Eesti naiste hulgas vist 11. tulemus, mis näitab, kui palju on rahvasport 15 aastaga arenenud. Jooksu, ja just rahvasporti, on tulnud naisi kõvasti juurde.

Kui naiste spordist rääkida, siis see on ka üks koht, kus me peame teadliKas mõnel spordialal tekkis kult rohkem vaeva nägema. Kui vaadata Ma olen alati sporti teinud. Väga ka ambitsiooni, et võiks näiteks jalgrattavõistlusi, siis seal isegi mitmeid erinevaid asju. Mu lapsepõl- kuhugi kaugemale jõuda? klasside osas koheldakse naisi erinevesport oli tennis, kuhu ema mind pani. Ma tahtsin terve lapsepõlve ikkagi tead- valt. Meestel on palju rohkem klasse kui Tahtsin väga minna iluuisutama, aga laseks saada ja mul ei ole kunagi olnud naistel. Enn Veskimägi nüüd sel aastal kuna see maksis raha ja enamik trenne soovi ega unistust saada kuulsaks sport- andis soovituse jalgrattavõitluse korralolid tasuta, siis ema mind sinna ei laseks. Ma käisin olümpiaadidel, loodus- dajatele see diskrimineerimine lõpetada. lubanud. Uisutasin siis hoopis maja ees sõprade ringis ja sellistes kohtades. See tuleb sellest, et tehnikaspordialad koos naabritüdrukuga. Kui tennisemäng Liikumine ja sport on minu jaoks alati eeldavad laiemaid teadmisi ka näiteks end ühel hetkel minu jaoks ammendas, olnud vahend ja mitte omaette eesmärk. ratta hooldamisest. Loomulikult Taavi siis käisin karate trennis, kuni Nõuko- Ma arvan, et mu kõige suurem sportlik Kotka HK Unicorn Squad’is õppinud gude Liit selle spordiala ära tütarlapsed parandavad rattaid keelas. Tegime siis nii palju sama edukalt kui kõik mehed, Kui tennisemäng end ühel hetkel katteks judot peale, et saaks aga tehnikaspordialadel peaks minu jaoks ammendas, siis käisin ikka althõlma karated teha. julgustama naisi, et tehnilist Kui keegi tuli kontrollima, saab nii stardis, teeninduskarate trennis, kuni Nõukogude Liit abi siis tuli kohe kukkuda ja punktides kui ka finišis. Suusaväike heide teha. tamisega samamoodi, suusad selle spordiala ära keelas.

Kogu koolispordiga seotut tahavad määrimist ja hooldamist. Tänapäeval saab juba ma jälestasin. Meie kooli kehalise kasvatuse õpetajate klassikasuusale teibi alla tõmmata ja asi kaader oli väga normikeskne. läheb üha lihtsamaks ning see julgustab Ma olin alati solvunud kui naisi tehnilisemate spordialade juurde 100 meetri jooksus sain tulema. Minu põlvkonnas on see hästi hindeks kahe, vaatamata paigast ära ja naised on pigem jäänud sellele, et 2 kilomeetri normis kodusteks. Rõõmuga näen, et noorte jäi veel 30% varusse. Nõukohulgas on olukord parem, kuid arvan, gude süsteem ei võtnud seda et seda tuleks veelgi julgustada. kunagi arvesse. Samuti ei tule Mis on Sinu jaoks motivatmul meelde, et õpetaja oleks siooniallikaks? kunagi päriselt õpetanud, et kuidas kaugust hüpata või Pool tegemisest on minu jaoks seltskuuli tõugata. Vaadati ainult kond. Ma näiteks ei uju, sest see pole kella või mõõdulinti. Kuna seltskondlik spordiala. Kesk-Euroopas mulle kehalise kasvatuse elades sain hästi selgeks, kui oluline tunnid nii vastumeelsed on seltskond minu ümber. Meil oli olid, siis ei tulnud ma selle asutuses 1000 inimest ja 100-liikmeline pealegi, et oleks võinud oma jooksuklubi. Võisid joosta nii prantsuse-, põhispordina teha jooksmist saksa- kui inglise keeles. Seega minu või kergejõustikku. Samas soovitus oleks, et kui on raske trenni see teadmine ning arusaam, minna, siis leidke see kollektiiv. Paljud et kestvussport ja „pika otsa mõtlevad, et spordiklubide lävend on sport“ tulevad mul välja, liiga kõrge. Tegelikult on kõikidel Rattasõit on Kersti Kaljulaidi kirg. oli mul kooliajal olemas. klubidel ka algajate grupid ja kõiki Tartu Rattamaraton 2020.

Püsivalt selle harrastamise aktsepteeritakse. Kesk-Euroopas on ka juurde jõudsin ikkagi ülikooli see põhimõte, et koos suurema pundiga ajal ja täiskasvanueas. Jooks on alati saavutus on see, kui ma jooksin Frank- saab soodsamalt peale jooksuüritustele. olnud hästi kättesaadav – paari tosse furdi lennujaamas Luxembourgi lennult Sellise süsteemiga püütakse meelitada ja tunnikese aega ikka kuskilt leiab. Tallinna lennule nii, et ma jõudsin inimesi ka väikestele jooksudele. Seal Mugav on ka see, et ei ole vaja eraldi lennukile ja siis küsiti minu käest, et saab igal nädalal kuskil poolmaratoni transporti kasutada. Minu elus on olnud kus teised sama lennu inimesed on. Nad või maratoni joosta. Jagatakse punkte ka mõned aastad aeroobikaperioodi. jäidki kõik maha. Samasse ritta sobib ja väikestel üritustel osalemise eest See lõppes siis, kui läksin Mart Laari võib-olla ka see, et aastal, mil ma oma saab suurtelt soodustust. Tekitatakse juurde tööle, sest aeroobikatrenni peab maratoni rekordi 3:52:53 jooksin, oli huvi olla klubi liige ja sellist liikumist

14

JOOKSJA.EE

jõudma kokkulepitud kellaajal. Sellist luksust ei ole, kui töötad peaministri büroos. Pärast ma ei ole enam sellist sporti teinud, mis nõuaks kellaajaliselt kuskil olemist.

LASTERATTAD • MAASTIKURATTAD • LINNARATTAD • MAANTEERATTAD • GRAVELID • ELEKTRIRATTAD

JALGRATTAD PÄRISELT KOHAL! hawaii.ee HAWAII E-POOD KÕIK RATTAD PÄRISELT EESTI LAOS! + REAALAJAS webis!

376

ERINEVAT MUDELIT!

HAWAII EXPRESS PIRITA HAWAII Pirita tee 102 Tel 534 43777 • KRISTIINE HAWAII Endla 45 Tel 53 333 665 • ALMARE HAWAII Paldiski mnt 96 Tel 53 333 396 • TARTU LÕUNAKESKUSE HAWAII Ringtee 73 Tel 53 333 603 • HAAPSALU HAWAII Tallinna mnt 1 Tel 53 333 149 • RAKVERE HAWAII Ferdinand Gustav Adoffi 11 Tel 53 333 721 • VILJANDI HAWAII Tallinna tn 41 Tel 53 333 591 • VÕRU HAWAII Lembitu 4 Tel 53 333 617 • PÄRNU HAWAII Lai 10 Tel 5197 4010 • NARVA HAWAII Linda 1 Tel 356 9422 • PAIDE HAWAII Rüütli 10 Tel 58 559 557 • JÕHVI HAWAII Rakvere tn 38a Tel 332 5759 • KURESSAARE HAWAII Tallinna 58 Tel 453 3042, 527 8141

Kersti Kaljulaid ja Donatas Narmont intervjuueelsel jooksuringil.

võiks meilgi rohkem olla. Ma näiteks ei kujuta ette, et sõidaksin üksinda 2000-4000 tõusumeetrit või jookseksin üksinda maratoni.

Harjutad suuremate mahtudega, kui tervise hoidmiseks vaja oleks. Võistlemine ei ole Sinu eesmärk. Kas on mingid teised eesmärgid?

Ei ole! Mul oli ainult üks aasta, kui ma panin teadlikult eesmärgiks, et tahan oma maratoni aega parandada.

See tuli sellest, et jooksin maratoni ja tuli kenasti välja. Täpselt 6 min/km ja mõtlesin siis, et teeks trenni ka. Varem olin lihtsalt internetist üldisi treeningkavasi vaadatud, kuid siis hakkasin teadlikumalt treenima ja selle ühe aasta jooksul oli tõesti ka 80 km jooksunädalaid, aga ausalt öeldes see tüütas mind

16

JOOKSJA.EE

ära. Sellest sai omamoodi kohustus ja ma sain kohe aru, et see ei meeldi mulle. Sain oma maratoni aja tolle ühe aastaga 20 minutit kiiremaks küll, kuid siis ka otsustasin, et sport peab ikkagi fun olema. Rattaga sõites tulevad kõige pikemad trennid. Vahel teen ka ühe pika, 4-6 tundi kestva rattaringi ja sel juhul tuleb nädala treeningutunde umbes 10-14. Tavapärane nädal on 7-8 tundi, pluss tüvelihaste harjutused, mida ei taha teha, aga peab. Ma ei arva, et see väga suur maht oleks.

Ma näen, et räägid spordist teatud sisemise kirega.

Ilmselt sport on Sinu jaoks rohkem, kui lihtsalt vormis olemise viis?

Minu jaoks on sport võimalus ja viis näha maailma. Ma sõidan kõige rohkem

maanteeratast sirelite õitsemise ajal. Ükskõik kuhu ma siit Nõmmelt minema hakkan – Keila-Joale, Kloogaranda või Paldiskisse. Tagasi tulen võib-olla pikema otsaga Haapsalu maantee pealt.

Tead, kui palju sireleid on maanteeäärsetes vanades mahajäetud talukohtades?

See on nii kihvt! Need on mingid teised emotsioonid, mis sel perioodil mu rattatiirud pikaks teevad. Tihti jääb sirelite aeg pärast Tartu rattarallit ja ei oleks mingit põhjust neid ringe enam nii pikaks ajada. Minu jaoks on sport viis näha asju ja kohti, mida ei näeks, kui piirduda näiteks tujutu 3-kilomeetrise jooksuringiga lihtsalt selleks, et end vormis hoida.

Samamoodi, miks minna näiteks Alpidesse rattaga sõitma? Ma läksin Prantsusmaale Étape du Tour’i tegema eelkõige sellepärast, et näha orgu, kus

KAANELUGU

ma tavaliselt mäesuuskadega käin, soojal ajal ilma lumeta. Selleks, et see etapp ära sõita, peab muidugi trenni tegema ja vastupidav olema. Selleks, et maraton ära joosta, peab trenni tegema, sest muidu on vastik. Aga käivitab mind muu asi, sportlik tulemus mitte kunagi.

Mitte, et ma ei vaataks pärast tabelist, et kuidas läks. Ikka vaatan, tore on!

See on kestvusspordi võlu, et selles ei kaota mitte kunagi. Alati kedagi võidad ja kellelegi kaotad.

Loen siit välja filosoofia, et Sa kasutad sporti selleks, et kõiki emotsioone nautida ja ka oma mõtetega olla.

Mul võib tõesti pigem niipidi juhtuda, et ma jään mingit lindu vaatama ja lendan rattaga juurikasse. Samuti tajun seda reisides võõras linnas. Jalu-

tama minnes teen 4-5 kilomeetrit, aga jooksma minnes jõuab samas ajaraamis ligi 10 kilomeetrit. Taaskord rohkem linna nähtud. Aga ei saa salata, ilmselt ka Sina tunned, et koormustestil käies tekib ikka ka vanuseline ja ajaline perspektiiv. 30-aastaselt olid natuke üle enda vanuse kohordi keskmise.

Mida vanemaks saad, seda suuremaks see vahe läheb. See tähendab, et Sul ja mul ei ole ilmselt hommikul ärgates ja toast välja minnes eriti teistsugust enesetunnet kui 35-aastaselt. Kui me ei teeks seda, mida me teeme, siis ilmselt oleks erinevus suurem. Minu jaoks on just see ülimalt motiveeriv, et ma ei pea veel mõtlema, et ma ei jaksa midagi teha. Trepid või mäed ei ole õnneks probleem ja jõuab ikka veel igal päeval lustida. Samuti tööalaselt – jõuan pikalt lennureisilt tulla, teha 4-5 kohtumist,

väike paus ja veel 3-4 kohtumist. Minu jaoks on see kõik seotud.

Me teame, et vananedes jääb aeg järjest lühemaks. Varsti on nii, et kui hommikul üles ärkad, siis kohe on õhtu juba käes. Kui jõuda veel sporti teha, siis on nendes lühikestes päevades natuke rohkem rõõmu. See on minu jaoks oluline aspekt.

Kas ka pikkade tööpäevade vahel aitab sport peletada vaimset väsimust?

Kindlasti! Kui ÜRO Julgeolekunõukogu kampaania ajal lendasime mitu korda ümber maailma, siis aitas sportimine võidelda ajavahega. Kui Euroopast USA-sse lennata, siis vähkred seal voodis.

Aja jalg alla, mine tee Central Parkis üks jooksutiir. Tagasi tulles on kogu jet lag läinud ja enam ei taha kogu maailma MAI 2022

17

KAANELUGU

hammustada. Muidugi ettevaatlik peab ka olema. Kuigi ma ei ole peaaegu üldse olnud vigastatud, siis üks väike siiski meenub. See oli 2018. aastal, kui ma tahtsin New Yorgi maratoni joosta.

Kevadel lendasime Hiinasse ja pärast pikka lendu panime asjad hotelli ning läksime jooksma. Mõnikord, kui oled vähe vett joonud või kaua ühe koha peal olnud, siis võib see kätte maksta. Seal ei olnud ka nii, et kõnnime soojenduseks rahulikult hotellist parki, vaid meid viidi parki rajaotsale. Pargis oli kilomeetrite kaupa tartaani, nii et rada ei olnud süüdi, aga tõmbasin jala ära. See on mu mäletamist mööda ainuke kord, mil vahetult öise lennu järgne treenimine on kätte maksnud. Üleüldiselt ikka kasu kaalub kahju üles.

Mainisid vigastust, kuidas nendest pääsenud oled?

Viimati olin tõsisemalt vigastatud 2016. aastal. Selg oli nõrk ja kurb oli olla. Kui end liigutada ei saa, siis ei taha pea ka enam nii hästi töötada. Sinna jäi periood, kus põhimõtteliselt rullsuusatamise pealt tuli suvi üle elada. Joosta ei saanud, sest see põrutas selga liialt.

Sellest ajast saati olen jälginud reeglit, et mida vanem inimene, seda rohkem ta peab tegema tüvelihaste harjutusi, sest see hoiab selja ja kogu keha korras.

Aga ma arvan, et mul ei ole vigastusi olnud, sest ma ei pinguta. Mul on alati varu ja vigastuse tõenäosus suureneb järsult, kui stardist finišini 100% pingutada. Oht komistada või midagi ära tõmmata on palju suurem.

Kehakaal on samuti jooksmise puhul oluline. Kehamassiindeks peaks ikka olema alla 25 toodud. On teisi alasid, millel see ei ole nii oluline faktor, näiteks suusatamine või rattasõit, aga joosta pigem ikka ei maksa. Aga suhkur ja sai menüüst välja ning rohkem minu jaoks polegi vaja. Ega meie vanuses ei saa enam süüa nii nagu pähe tuleb. Ikka peab natuke jälgima.

ökonoomsemalt elada. Teine põhjus, mis nüüd küll jõudsalt lahenduse poole on liikunud, on see, et maapiirkondades ei ole kuhugi mujale jooksma minna kui maantee äärde ja see on ohtlik ning ebameeldiv. Õnneks järjest rohkem tuleb ka külakohtadesse spordiradu juurde – näiteks Lähte, Paunjärve ja Sõmerul oli sel talvel kihvt suusarada. Eesti Terviseradade projekt, mida Alo Lõoke on vedanud, on olnud väga tänuväärne.

Justnimelt seepärast, et terviserada ei oleks ainult siin Nõmmel või Harkus.

Terviserada on ka Põltsamaal, Saaremaal ja igal pool Eestis. Ja nendel radadel võib ju kõike teha – joosta, matkata, koeraga jalutada. See on see, mis paneb rahva lõpuks liikuma. Müts maha Alo ja teiste ees, kes on seda teinud. Ja aitäh sponsoritele ka, kes on toetanud!

Siinkohal meenubki, kui olime Aloga Sõmerul, kus olid koos Lääne-Virumaa valdade inimesed. Seal tehakse igasuguseid pisikesi ja vahvaid jooksu- ja liikumissarju. Mõni ei ela kauem kui paar hooaega, aga jälle on paar aastat inimesi liigutatud. Peaasi, et kogu aeg toimub midagi, see on hästi tähtis ja seda tuleb õnneks ka juurde.

Sellest ajast saati olen jälginud reeglit, et mida vanem inimene, seda rohkem ta peab tegema tüvelihaste harjutusi, sest see hoiab selja ja kogu keha korras.

Mis takistab Sinu arvates Eesti inimestel kõige enam sporti tegemast?

Kas üks põhjus võib olla selles, et tänapäeval on inimestel palju rohkem valikuid, aga aega ikka sama palju? Koroonaajal nägin siin Nõmmel väga palju inimesi jalutamas, sest muud ei saanud teha.

Mis puudutab meie põlvkonda, siis 90ndatel oli eluvõitlus ikkagi päris karm.

Paljud tundsid, et nad ei jõua veel täiendavalt igapäevaelu juurde sporti teha.

Kui töötad Eesti mediaanpalga või sellest väiksema palga eest, siis peab ikka pidevalt kokku hoidma ja mõtlema, kuidas

Jah, kindlasti on valikuid rohkem. Kuid kui rääkida koroonast, siis sellega kaasnenud hea aspekt on kaugtöö, tänu millele tekkis inimestel ööpäeva aega juurde. Ma loodan, et see tööpäeva paindlikkus jääb meiega ja inimesed ei pea enam kogu valget aega tööl veetma. Igas

18

JOOKSJA.EE

töökohas peaks töötajal olema võimalik nädalas 3-4 korda valgel ajal õue saada.

Näiteks kasvõi alustada tööpäeva kell 10 ja käia hommikul jooksmas.

Kas Sa ise oled pigem hommiku- või õhtuinimene?

Ma kindlasti ei ole õhtuinimene.

Hommikuti olen ma alati reibas ja sporti ei vaja. Tõusen vara. Kui on vaja kirjutada ja rahu saada, siis on olnud aegu, kus olen ärganud regulaarselt 4-5 vahel. Praegu pigem kella 7 ringis.

Ideaalmaailmas läheksin ma lõuna ajal trenni, et saada uuesti see hommikune energia. Kuna ma ei ole õhtuinimene, siis olen ilma trennita juba kella 4 ajal porikärbes. Kui ma olen päeval välja saanud, siis nii ei ole. Aga sellist ideaalrütmi tavaliselt ikkagi ei õnnestu pidada ja olen siin metsas käinud õhtupimedas või hommikuhämaruses ka.

Räägime lastespordist ka.

Milline on Sinu arvamus väitest, et lapsed enam koolis sporti ei tee?

Arvestades minu traumat koolispordist, siis ma ei suuda selles mitte midagi halba näha, kui koolisport välja sureb (naerab). No tegelikult, kui need normatiivid ära kaotatakse, siis see on minu arvates väga õige. Iseasi, kui toetatakse lapse personaalset arengut. Nali naljaks, aga ma olen nõus selle väitega, et laps peaks iga päev tunnikese liigutama.

Teisalt, kas kogu lapsekasvatamist saab ära delegeerida? Minu arvates ei ole see nii, et kui laps peab iga päev sööma 3 korda päevas sooja toitu, tund aega liikuma ja korralikult õppima, siis peavad kõik institutsioonid kuskil selle eest vastutuse võtma, tasuta koolitoitu ja trenne pakkudes. Maailmas on riike, kus sport, joonistamine või muusika üldse kooliprogrammi ei kuulu. Nendega tegelevad need, kes ise tahavad ja tunnevad, et nende isiksus on selliselt paremini toetatud.

Ma ei arva, et on olemas universaalne valem laste liikuma saamiseks. Pigem saavad vanemad lapsi julgustada endale meelepärast huvi valima. Olgu selleks sport, muusika või kunst. Kui lapsel on palju huvialasid, siis üks lapsevanem on logistikaülem ka. Meil on kodus selline laps ja see on võimalik ainult tänu sellele, et üks lapsevanem saab põhjalikult temaga tegeleda. Laste koormus võib ka tänapäeval väga suur

Rapla Selveri Suurjooksu poolmaratoni toetab

HARVIKERI SPORTLIK KOLLEKTIIV

KUTSUB KÕIKI RAPLASSE JOOKSMA Harviker OÜ  Jaluse küla, Rapla vald  harviker.ee  Tel 672 8010

President Kaljulaid hoiab end Eesti sportlaste tegemistega kursis.

olla. Lapsele, kes käib pilli õppimas, ei saa eesmärgiks seada, et ta lisaks veel 5 korda nädalas trennis käiks.

Samuti võiks lapsel lasta valida, mis spordiala ta teha tahab ning võimaldama seda ka soovi korral vahetada.

Audenteses on treening, mille nimi ongi lihtsalt lastesport, kus mu tütre lapsed käivad. Seal õpetataksegi hüppama, jooksma, võimlema ja venitama. Nad ei vali spordiala ja see on lihtsalt treening, et laps õpiks, kuidas üldse kükki tehakse.

Kas võiks olla ka nii, et tehakse eraldi trenne neile, kes ei soovigi võistelda?

Jah, see oleks tõesti hea ja tahaks loota, et seda ikka on ka. Tänapäeval ei saa enam olla nii, et lapsed tulevad esimesse trenni ja vaadatakse, et sul ei ole kehalisi eeldusi. Mis siis, et ei ole, las teeb! Vene ajal läksid iluvõimlemise trenni, olid liiga pikk ja peenike, ei võetud vastu.

Mul üks laps käib küll selliselt trennis, et kellelgi ei tule pähegi, et ta võistlema läheks. Ma arvan, et me oleme kõik aru saanud, treener ka, et ta ei lähegi kunagi võistlema. Samas mängib ta hästi viiulit.

Mis ta ise ütleb, miks ta trennis käib?

Ma arvan, et tal pole kunagi pähegi tulnud, et trennis ei käidaks. Ta on kogu

20

JOOKSJA.EE

aeg teinud erinevaid asju. Samas tema vend mängib Nõmme Kalju duublis, kuid ei mängi viiulit. Inimesed on erinevad ja lapsevanem saab toetada, kuid mitte sundida. Meie perest on tulnud väga erineva spordikäitumisega lapsed.

tekkis mul ühe inimesega diskussioon, et võib-olla sportlased nõuavad liiga palju, aga tulemusi pole.

Sellest ma ei tea midagi, mida sportlased nõuavad või ei nõua ja selle kohta puudub mul igasugune arvamus.

Ma arvan, et Teadaolevalt ametis olevaid sportlasele tuleb jätta presidente, kes on maratoni treenimise ja võistlemise rõõm ning rahu. jooksnud, vähemalt sel ajal, Mingil hetkel on olnud tunne, et nad peavad kui mina New Yorgi maratoni kasvõi sunniviisiliselt läbisin, ei ole olnud. kohe pärast võistlust ajakirjanikega rääkima.

Ma ikka mõtlen, et äkki Paar sõna tippspordist. Kui on igal sportlasel iga võistluse eel ja palju jälgid tippsporti ja järel ka omad rutiinid ja vot ei taha Eesti sportlaste esinemisi? kohe intervjuud anda. Selliseid asju Ikka jälgin palju ja elan kaasa. Otseselt tuleks respekteerida. Küll nad räägivad teleka ees ma ei istu ja ei vaata. Ma siis, kui nad valmis on. olen üldse väga väike telekavaataja.

Kurb on ka see, et niipea, kui See võib mul küll taustaks mängida ja korraks nina välja pista ja rahvusvahetihti ongi mõni spordivõitlus seal ees. liselt natuke parem tulemus teha, siis Mul on vaja kahte kanalit – ETV poliiti- hakkavad kõik sportlaselt väga palju kasaadete jaoks ja Eurosport. Sportlaste ootama. Seda on näha eriti just pingetegemistega olen vägagi kursis. Kui spordialade puhul nagu näiteks iluuikeegi eestlastest kuskil võistleb, siis sutamine. Alati näeme, kuidas see juhtub – esimene rahvusvaheline ikka elan kaasa. võistlus ja juba kõik hõiskavad, et Kas Eesti sportlased on nüüd tuleb esikümne või esikuue koht. ajakirjanduse poolt ala- või Mis siis juhtub? See, et tehnilises üleväärtustatud? Hiljuti kavas on vead sees. Iluuisutamise

KAANELUGU

puhul on seda lihtsalt eriti hästi näha, kuid ma usun, et see kehtib kõikide teiste alade puhul samamoodi. Võiks olla rohkem seda üksinda olemise rahu, võimalust tunda rõõmu ning mitte muretseda, et pärast mõni ajakirjanik ütleb, et oli ikka kehv küll. Aga seda tahaks ilmselt kõikide erialade inimesed natuke rohkem.

Kas sport on üle- või ala­rahastatud? Kas riik peaks rohkem panustama?

Alati on väga lihtne öelda, et riik peaks kõikidesse asjadesse rohkem panustama. Meil on üsna madal maksukoormus võrreldes teiste riikidega.

Meil on olnud valik, et kas me tõstame maksukoormust ja panustame kõigesse rohkem või on omaosaluse ja sponsorluse roll mõnes valdkonnas suurem.

Ma usun ja olen näinud, et meie ettevõtjad aitavad kaasa, kui kellelgi suuremateks saavutusteks lootust on. Mulle meeldib, et kõik asjad ei pea tingimata läbi riigieelarve käima. Kui ettevõtetel on raha panustada, siis see on palju

toredam. Mulle isiklikult meeldib see minimaalne maksumudel rohkem, kus igaühel on võimalik ühiskonda panustada, seda võimalust ei võta keegi ära.

Ehk siis riik peaks pigem panustama rahva tervisesse ning heaolusse ja sport peaks rohkem omal jõul hakkama saama?

Jah, ma arvan küll, et spordialaliitude toetamine on mõistlik, aga kindlasti näen siin erasektoril suurt rolli. Nii on ja nii peab jääma. See on kogu maailmas ikkagi nii, et sporti tehakse suuresti koos erasektoriga.

Kuidas pidev suhtlemine erinevate inimestega Sulle mõjub? Enamikeks kohtumisteks pead end ikka kokku võtma ja ette valmistama?

Jah, Kadriorus pole lobisemise eest kunagi palka makstud. Peab ikka alati olema ette valmistatud. See kogus asju, mida peab läbi lugema, memosid ja

kõike muud, on suur. Loomulikult see kõik vajab alati ettevalmistust. Ei tõuse kuskil püsti ja ei räägi nii, et ei ole ettevalmistunud. Isegi kui pole teksti ette kirjutatud, siis ettevalmistus peab ikkagi alati tehtud olema.

Kui palju teiste riikide presidentidega spordist omavahel räägitakse? Kas on veel üldse nii sportlikke riigipäid olnud?

Kindlasti on sportlikke poliitikuid veelgi, kuid need kohtumised on ikkagi töö ja spordist ei räägita. Teadaolevalt ametis olevaid presidente, kes on maratoni jooksnud, vähemalt sel ajal, kui mina New Yorgi maratoni läbisin, ei ole olnud. Maratonisuutlikke peaministreid kindlasti on olnud. Meie oma Taavi Rõivas näiteks. Ma arvan, et sport on muutumas populaarsemaks ka selles ringkonnas ja sportlikke riigijuhte tuleb järjest juurde. Barack Obama on ka tegelikult jooksja. Tervisesporti väiksemate mahtudega tegevaid ikka on.

Paldiski-Kapellskär

10 tunniga ROOTSI! dfds.com

8 väljumist nädalas

TEKST:

jooks

Jooksja

FOTOD:

Jooksja arhiiv, Pixabay, Vikipeedia

Igal aastal müüakse maailmas enam kui

miljard jooksujalatsit

110-120 Antarktikas maratoni joosta on kõige lähedasem kogemus jooksmisele teisel planeedil.

kilomeetrit tunnis suudab joosta maailma kiireim elusolend gepard, kuid vaid mõned sekundid. Seejärel peab ta 30 minutit seisma ja puhkama.

MIHKEL OJA Jooksja 1 2022

Maailma vanim maratoni lõpetaja Fauja Singh (India) läbis 2012. aastal Londoni maratoni 101-aastaselt. Ta alustas maratonijooksuga alles 89-aastaselt.

VEEBRUAR 2022

23

Jooks ümber Pühajärve start 2021

Jooksusõpru ootab ees tihe suvi Erinevaid jooksuvõistlusi ja -sarju on Eestis hulganisti. Neile, kes soovivad end proovile panna mõne sarja raames, tegi Jooksja ülevaate kolmest jooksusarjast: Maru Järvejooksud, RIMI Linnajooksude sari ja Võrumaa Pikamaajooksude sari.

Distantse ja huvitavaid radu jagub nende seeriavõistluste raames küll igale jooksuhuvilisele sõltumata tasemest.

TEKST:

Virgo Agan

FOTOD:

Aldis Toome, Aigar Nagal

Maru järvejooksud 2022

Sarja esimene osavõistlus on järjekorras juba 51. jooks ümber Harku järve. Võisteldakse klassikalisel ja kõigile jõukohasel 6.6 kilomeetri pikkusel trassil.

Lisaks põhijooksule on kavas ka Tere Lastejooksud. Võistluskeskus paikneb Harku järve rannas ning seal asuvad ka jooksu start ning finiš.

Jooksule saab registreeruda järvejooksude kodulehel www.stamina.ee kuni 19. maini 2022 ja võistluspäeval võistluskeskuses kella 11:30ni.

Tänavu 21. korda toimuv järvejooksude sari kannab taas Maru nime ehk järvejooksude sõbrad saavad osaleda Maru Järvejooksude sarjas. 2021.aastal tähistasid lisaks sarja juubelile ümmargust numbrit ka Harku ja Pühajärve jooksud.

Juubelita ei möödu ka tänavune aasta, sest juba 50. korda toimub jooks ümber Ülemiste järve.

Maru Järvejooksude sari stardib 22. mail 51. ümber Harku järve jooksuga. 9. juulil joostakse 41. jooks ümber Pühajärve ja sarjale paneb punkti 50. jooks ümber Ülemiste järve 27. augustil.

41. jooks ümber Pühajärve - 9. juulil

51. jooks/kõnd ümber Harku järve - 22. mail

Pühajärve jooksul osalejaid ootab ees 10,7 kilomeetri pikkune trass, mis kulgeb Lõuna-Eesti kuppelmaastikul

24

JOOKSJA.EE

ümber Otepää suurima ja kauneima järve ning pakub silmale kauneid vaateid.

Enne põhivõistlust toimuvad ka Tere Lastejooksud. Võistluskeskus asub Pühajärve puhkekeskuse pargis.

Jooksule saab registreeruda järvejooksude koduleheküljel stamina.ee kuni 7. juulini 2022 ja võistluspäeval võistluskeskuses 9:30-11:30ni.

50. jooks ümber Ülemiste järve - 27. augustil Vaid üks kord aastas - augusti lõpus toimub unikaalne jooksuelamus, mil saab joosta või kõndida 13,8 km vahetult ümber tallinlaste joogiveeallika.

Suurt juubelit tähistav Ülemiste järve

JOOKS

SARJA KAVA 2022 Suurjooks ümber Viljandi järve

1. mai

Kuressaare Linnajooks

7. mai

RIMI Eesti Ööjooks

4. juuni

Narva Energiajooks

11. juuni

Jüri Jaansoni Kahe Silla Jooks 3.-4. september

Tallinna Maraton

10.-11. september

Viking Window Paide-Türi Rahvajooks

25. september

Tartu Linnamaraton

1. oktoober

jooks tuleb kindlasti juubeli vääriline.

Lisaks järvejooksule toimub Ülemiste jooksupäeva raames ka 5 km pikkune Ülemiste metsajooks. Loomulikult ei puudu võistluselt ka Tere Lastejooksud.

Võistluskeskus asub Tallinna Veepuhastusjaamas, Järvevana tee 3. Jooksule saab registreeruda veebilehel stamina. ee kuni 25. augustini 2022 ja võistluspäeval võistluskeskuses 9:30-11:30ni.

Maru Järvejooksude paremusjärjestus selgitatakse ainult iga jooksu põhidistantside läbijate vahel (jooks ümber Harku järve 6,6 km + jooks ümber Pühajärve 10,7 km + jooks ümber Ülemiste järve 13,8 km). Paremusjärjestuse selgitamiseks Maru Järvejooksude sarjas liidetakse võistleja iga ürituse põhidistantsil saavutatud aeg.

RIMI Eesti Linnajooksude sari 2022 Alates 2012. aastast tuhandetele harrastajatele liikumisrõõmu pakkunud Eesti suurima jooksusarja traditsioon jätkub ka tänavu. Rahvaspordisari kannab alates käesolevast aastast nime RIMI Eesti Linnajooksud.

Linnajooksude sarja raames selgitatakse välja paremusjärjestus „100+ rajal“. 100+ arvestuses tuleb koguda vabalt valitud osavõistlustel kokku 100 või enam kilomeetrit.

Kõikidel etappidel osalevad jooksusõbrad ja 100+ arvestusse läinud võistlejad saavad ainulaadse medali

ning auhindu toetajatelt.

Korraldajad soovivad erinevates Eestimaa linnades 2022. aastal liikuma panna 50 000 harrastajat.

Lisainfo ja registreerimine: www.jooks.ee

Võrumaa Pikamaajooksude sari tuleb 12. korda Lõuna-Eestis toimub tänavu 12. hooaega mitmekesine 9-etapiline Võrumaa pikamaajooksude sari, kuhu oodatakse võistlema jooksuhuvilisi üle terve Eesti. Esimene etapp on ajakirja trükkimineku ajaks juba toimunud – 22. aprillil joosti 26. ümber Vaskna järve jooks. Sari kulgeb läbi terve suve ja lõppeb alles 15. oktoobril Munamäe-Võru maastikujooksuga. Kõikidel etappidel on kavas pikem, lühem ja mini jooks/kõnd. Loomulikult toimub alati ka mudilaste jooks. Vaid Väimela jooksul on 2 jooksu- ja kõnnidistantsi.

Sarjas osalejaks loetakse kõik, kes on saanud tulemuse vähemalt ühel sarja etapil. Võistlus on individuaalne.

Paremusjärjestus selgitatakse põhidistantsil punktitabeli järgi meeste ja naiste üldarvestuses ning igas vanuseklassis eraldi. Punkte jagatakse meeste ja naiste üldparemusjärjestuse põhjal ning eraldi M/N 12 ja M/N 14 vanuseklassides poiste ja tüdrukute üldparemuses. Arvesse lähevad 11 jooksu kokkuvõttes 9 parimat tulemust ning võitjaks osutub kõige rohkem punkte

Rõuge maastikujooks

SARJA KAVA 2022 26. ümber Vaskna järve jooks Reede 22. aprill

Jooks ümber Tamula järve Neljapäev 12. mai

41. Võru-Väimela maanteejooks Neljapäev 26. mai

Värska järve jooks Laupäev 11. juuni

2. Navi jooksutiir Pühapäev 3. juuli

8. Rõuge maastikujooks Pühapäev 17. juuli

27. Jooks ümber Uhtjärve Pühapäev 24. juuli

8. Lasva jõe- ja järvejooks Reede 5. august

6. Üts Ummamuudu liina üüjuusk Neljapäev 18. august

11. Kütioru maastikujooks Laupäev 17. september

38. Munamäe-Võru maastikujooks Laupäev 15. oktoober

kogunud võistleja meeste ja naiste üldarvestuses ning poiste ja tüdrukute üldarvestuses. Sama kehtib ka võistlusklassiti.

Loe rohkem ja registreeri veebilehel www.vorumaaspordiliit.ee MAI 2022

25

Pikamaajooks kui mitmetahuline nähtus Aeg on nii kaugel, et paljud jooksusõbrad on teinud juba esimesed stardid ja seavad sihte kevad-suviseks hooajaks. Loodetavasti saab selle aasta jooksukalender olema oluliselt mitmekesisem võrreldes viimase kahe aastaga ja maailm jälle avatud suurtele jooksuüritustele.

TEKST: Harry Lemberg FOTOD: Pixabay, Scanpix

J

ooksutreeningute läbiviimisel tuleb meeles pidada, et puudub üks kindel tee, mis tagab edu, kuid teatud asjad on ühised igal teel, need on järjepidevus, õige pingutusaste ning õige töö ja puhkuse vahekord. Individuaalsus, tulemuse struktuur ja kehalise ettevalmistuse tase on need põhilised märksõnad, millest lähtutakse. Eks see treenimine on lähedane kunstile, ka jooksja ja tema juhendaja peavad oskama ette kujutada, kuidas asjad peaksid välja nägema tulevikus, kuidas jõuda püsti-

26

JOOKSJA.EE

tatud eesmärgini, mida on vaja selleks teha ja eriti oluline on see noortespordis.

Kevadised jooksutreeningud Kevad-suvine periood tõstab oluliselt jooksu osakaalu treeningutel, mis avaldab palju suuremat toimet jalgadele võrreldes varasema perioodi treeningutega. Jooksul koormust kandvates lihastes tekib suurem väsimus, kuid see on treeningkoormuse loomulik protsess, mis loob eeldused lihassüsteemi kohanemiseks kest-

vamate koormustega. Seetõttu pole mõtet karta väsimustunnet peale jooksutreeningut, oluline, et järgmiseks treeninguks oleks see tunne lihastest kadunud. Meeles tuleb pidada, et väsimuse aste on seotud jooksutempo ja jooksutreeningu kestusega ning keskkonnaga, kus treening toimub.

Seetõttu omab treeningute otstarbekas planeerimine suurt tähtsust, tugevad treeningud peavad vahelduma kergete treeningutega või puhkepäevaga. Eriti peavad seda arvestama need jooksusõbrad, kellel talvekuudel on jooksu-

JOOKS

maht väike olnud. Kui aga kiirustada jooksumahu või treeningkiiruste tõstmisega, kaasneb sellega suurem põrutuskoormus liikumisaparaadile ja see võib viia ülekoormusnähtudeni – valutavad pöiad, põlved, puusad, selg jne.

Klassikud on öelnud, et nädalas peab olema säilitava või taastava toimega treeningpäevi rohkem võrreldes intensiivsete või suuremahuliste treeningpäevadega. Lisaks tuleb kevadel arvestada seda, et soojad ilmad võivad tahtmatult viia jooksutempo liiga kiireks, kuid valmistudes võistlusteks pikematel distantsidel, peaksime siiski eelkõige suurendama alguses mõõdukalt treeningute kestust.

Seetõttu ei soovita jooksusõpradel, kes on toimetanud talvisel perioodil põhiliselt Eestis ja kelle jooksukoormus pole olnud piisavalt suur, kohe liialt kiirustada suuremahuliste ja intensiivsete jooksutreeningutega.

Ja näiteks maratoni eduka läbimise soovitan neil jätta sügisperioodile, ajaks mil on kogutud juba piisavalt kvaliteetset jooksumahtu.

Sooritusvõime ja treeningkoormuse struktuur Jooksutreeningute planeerimisel, valmistumisel üheks või teiseks distantsiks on oluline teada, mis on põhilised tulemust määravad faktorid antud distantsil, mis intensiivsuse taseme juures see tegevus toimub.

Selle tulemusel on võimalik hinnata teatud füsioloogiliste näitajatega selle tegevuse pingutusastet, mis aitab oluliselt konkreetsemalt juhtida treeningtegevust.

Juba 30 aastat tagasi tõi professor Michael Joyner välja kolm näitajat, mis on olulised tippmaratoonarile. Need on kõrge maksimaalse hapnikutarbimise ja anaeroobse (laktaadi) läve tase ning suurepärane jooksu ökonoomsus. Maailma pikamaajooksupraktika on veenvalt kinnitanud, et see klassikaline kolmik töötab väga hästi.

Põhimõtteliselt sama väitis juba ka 60 aastat tagasi jooksutreener Artur Lydiard, kelle väitel määrab kesk- ja pikamaajooksu tulemuste taseme aeroobse töövõime baas, mille moodustavad anaeroobne lävi, maksimaalne hapnikutarbimine (VO2) ja mille pealispinna moodustab kiiruslik vastupidavus.

Maratoni eduka läbimise soovitan neil jätta sügisperioodile, ajaks mil on kogutud juba piisavalt kvaliteetset jooksumahtu.

Sõltumata jooksja vanusest ja soost peavad jooksja treeningtegevuses olema regulaarselt töös kõik tulemust määravad töövõime erinevad komponendid, ainult rõhuasetused muutuvad, sõltuvalt treeningtsüklist ja ettevalmistustasemest. See tähendab, et iga konkreetse sportlase jaoks on teatud treeningu üldmahu ja intensiivsuse optimum, mis tagab saavutusvõime paranemise. Samas võib nende piiride ületamine mõjuda negatiivselt võistlustulemustele, põhjustada ületreeningut ja vigastusi. Sellest tulenevalt on vaja leida jooksja ettevalmistuses erinevaid võimalusi treeningmahu kvaliteedi tõstmiseks, treeningkoormuse komponentide protsentuaalse vahekorra optimeerimiseks ja treeningkoormuse monotoonsuse vähendamiseks. Praktika on näidanud, et aastatega akumuleerunud aeroobse töövõime potentsiaali realiseerimine konkreetsel treeninguaastal ei sõltu mitte ainult koormuse üldmahust,

Rusikareegliks jooksukoormuse jaotusel on suhe 80/20, kus suurem osa kuulub aeroobsetele ja väiksem osa anaeroobsetele. treeningutele.

vaid ka sooritatud koormuse struktuurist. Koormuse struktuuri põhikomponentide protsentuaalne suhe ja selle muutmine peab olema vastavuses konkreetse treeninguetapi ülesannetega ja jooksja hetkeseisundiga ning tagama kõrge töövõime taseme planeeritud võistluseks. Treeningkoormuse optimaalse struktuuri leidmine on keerukas ja nõuab treenerilt põhjalikke teadmisi, häid kogemusi ja miks mitte ka riskivat loomingulisust.

Rusikareegliks jooksukoormuse kõige laiemal jaotusel on suhe 80/20, kus suurem osa kuulub aeroobsetele treeningutele ja väiksem osa anaeroobsetele treeningutele. Kuid selle 80/20 suhte sees jaotub treeningkoormus veelgi detailsemalt, seda nii aeroobsete treeningute kui ka anaeroobsete treeningute osas.

Treeningu juhtimine ja kontroll Aeroobse ja anaeroobse läve taseme ning kiirusliku vastupidavuse treeningul on väga kindel toime. Seepärast nõuab treeningu juhtimine nende kiiruste ja vastavate pingutuastmete täpset eristamist. Keeruliseks teeb asja see, et kõrge tasemega pikamaajooksjatel on vahe anaeroobse läve ja VO2max kiiruste vahel suhteliselt väike. Näiteks anaeroobse läve puhune hapniku tarbimine võib olla 90% VO2max tasemest. Südame löögisageduse järgi võttes on vahe vaid 10-15 lööki minutis. Ja kui eesmärgiks on aeroobse baasi loomine, ei tohi oluliselt ületada anaeroobse läve intensiivsuse taset, mis aga praktilises treeningtegevuses võib juhtuda väga kergesti.

Veelgi ettevaatlikum peab olema kiirusliku vastupidavuse treeningutega, millel on veelgi tugevam toime organismile ja need treeningud töötavad hästi, kui eelnevad treeningud on tehtud õige intensiivsusega ja rajatud vajalik aeroobne võimekus.

Kui maksimaalse hapnikutarbimise taseme treeningutel on nii tavasportlaste kui tippsportlaste koormuse intensiivsuse hindamisel väga asjakohane pulsikontroll, siis tipptasemel on vaja kindlasti treeningute intensiivsuse kontrolliks kasutada laktaaditaseme näitajaid. Treeneri ülesanne on selgitada sportlasele neid kriteeriume, et sportlane ise saaks enda tegevust MAI 2022

27

JOOKS

Vennad Henrik, Jakob ja Filip Ingebrigtsen (vasakult).

EUROOPA MEISTRI HENRIK INGEBRIGTSENI TREENINGTEGEVUS 2012 TALV – KEVAD, keskmine nädalamaht ja keskmised jooksumahud erinevates tsoonides KESKMINE NÄDALAMAHT

156km

I tsoon

(62-82%) SLSmax

La 0.7 – 2.0 mmol/L

108,5km (68.5%)

II tsoon

(82 – 92%) SLSmax

La 2.0 – 3.0 mmol/L

41km (26%)

III tsoon

(92 – 97%) SLSmax

La 3.5 – 6.0 mmol/L

6km (3%)

IV tsoon

(>97%) SLSmax

La > 6.0 mmol/L

1km (0.5%)

V tsoon

Sprint/kiirendused

juhtida, toetudes saadud teadmistele ja enda subjektiivsetele tunnetustele.

Koos sellega areneb ka sportlasepoolne treenimise oskus.

Heaks näiteks on siin vendade Ingebrigtsenite treeningtegevus, mille puhul kvaliteettreeningute juhtimiseks kasutas treenerist isa Gjert Ingebrigtsen regulaarselt laktaadinäite, et treeningud toimuksid õiges tsoonis, õige pingutusastmega, mis on tema treeningfilosoofia nurgakiviks.

Maksimaalne hapnikutarbimine kui potentsiaali näitaja Nagu Henrik Ingebrigtseni treeningkokkuvõtetest näha, on tema treeningtegevuse baasiks suur maht, nädala keskmine kilometraaž oli üle 150 kilomeetri, mis on otseselt seotud aeroobse töövõimega, mille kõrge tase võimaldab treenida intensiivsete koormustega.

28

JOOKSJA.EE

1,5km (1%)

Absoluutsesse tippu vastupidavusaladel on asja eelkõige nendel superandekatel noortel, kellel on sünnipäraselt väga kõrge maksimaalne hapnikutarbimise tase.

Ja kui siia lisandub veel juba sünnipäraselt kõrge aeroobne võimekus, mille integraalseks näitajaks on maksimaalse hapnikutarbimise tase (VO2max), mis peegeldab hästi vastupidavusala sportlaste potentsiaali, siis on see suur eelis treenimaks veelgi suuremate intensiivsustega võrreldes sportlastega, kellel see näitaja on madal. Seetõttu tuleb leida kõrge maksimaalse hapnikutarbimise tasemega noori, kuna see näitaja on geneetiliselt määratletud ja tema arendamise võimalused piiratud, mis tähendab, et absoluutsesse tippu vastupidavusaladel on asja eelkõige nendel superandekatel noortel, kellel on sünnipäraselt väga kõrge maksimaalne hapnikutarbimise tase.

Loomulikult on võimalik seda teatud määral kompenseerida töövõime teiste komponentidega, mida kinnitavad nii teadusuuringud kui ka maailma pikamaajooksu ajalugu.

„Ebameeldiv“ treening ja lihastreening Et treening nõuab pingutust, peaksid seda arvestama kõik jooksusõbrad, kindlasti ka harrastusjooksjad.

Nemad kipuvad palju koormama ennast ühes väljakujunenud tsoonis, kuid need harrastusjooksjad, kes panevad ennast proovile erinevatel jooksuüritustel, sealjuures ka maratonis, peavad vahepeal sealt välja minema, et teha treening ka „ebameeldivaks“. Meile kõigile ju meeldib teha rohkem neid asju, mida on mugav ja meeldiv teha. Kindlasti selline „ebameeldiv“ treening, kasvõi kord nädalas, tõstab treenitust ja aitab paremini ette valmistuda jooksuvõistluseks.

Kindlasti ei tohi jooksjad unustada ka lihast ning paljud sporditeadlased nimetavad väsimuskindlat lihast kui neljandat komponenti, mis aitab realiseerida tulemuseks organismi üldist funktsionaalset võimekust.

Siin on oluliseks aspektiks individuaalsust arvestav jooksja jõutreening ning selle otstarbekas seostamine vastupidavuse arendamise treeningutega, mille eesmärgiks on valmistada lihas ette kestvaks „kiireks“ pingutuseks.

K I R D E - E E S T I P Ä E VA L E H T • W W W. P O H JA R A N N I K . E E

JOOKS

Eestis jagas jooksutarkust rahvusvaheliselt hinnatud treener ja koolitaja

Peter Thompson

Tallinnas 2.-5. märtsini toimunud vastupidavusalade seminar „Running in 2022 & Beyond“ oli kindlasti viimaste aegade sisukaim ja kõrgetasemelisim spordikoolitus Eestis. Seminari viis läbi rahvusvaheliselt tunnustatud kestvusalade treener ja IAAFi koolitaja Peter John L. Thompson.

S

uurbritanniast pärit, kuid praegu Ameerikas elav ja töötav treener on selles vallas ligi 50 aastat edukalt tegutsenud ja on oodatud esinejaks kõikjal maailmas. Nooremana õpetas ta erinevaid kergejõustikualasid ja oli kümnevõistluse olümpiavõitja Daley Thompsoni esimene treener, kuid hiljem keskendus ta eelkõige kestvusaladele.

Koostöös Rahvusvahelise Kergejõustikuliiduga on ta välja andnud mitmeid kergejõustikuõpikuid.

Märtsi alguses toimunud koolitusel keskenduti keskja pikamaajooksu, kuid laiemalt ka üldse vastupidavustreeningu erinevatele külgedele, selle uudsetele momentidele ja efektiivsele treeneritöö filosoofiale, mis põhineb koostööl sportlase ja treeneri vahel, et see oleks maksimaalselt edukas.

Samuti oli laual küsimus, kuidas Eesti tingimustes oleks otstarbekas ja parimal moel võimalik üles ehitada ning läbi viia jooksutreeninguid.

Teoreetilised loengud ja arutelud vaheldusid praktiliste treeningtundidega, mis moodustasid koolituse ühtse tervikprogrammi. Praktilised treeningtunnid hõlmasid rohkesti jooksmist selle erinevates variatsioonides, mitmesugu-

30

JOOKSJA.EE

TEKST JA FOTO: Harry Lemberg

uusi teadmisi ja laiendasid arusaamu kaasaegsest pikamaajooksutreeningust. Lihtsate näidete varal seostati vastupidavuse arendamise teaduslikud seisukohad praktilise treeningtegevusega. Huvitav ja enamusele koolitusel osalejatele uudne oli tema lähenemine intervalltreeningule „New Interval Training”, mille aluseks on laktaadi käitumine koormuse erinevates faasides, samuti näiteks treeningu biokineetiline aspekt kui neljas energiatootmise viis, alaktaatse anaeroobse, laktaatse anaeoobse ja aeroobse energiatootmissüsteemi kõrval.

Lisaks näiteks ka ülevaade jooksujalatsite ajaloolisest arengust kuni tänase päevani.

Nagu ikka selliste koolituste puhul, olid kõige sisukamad

Nooremana õpetas ta erinevaid kergejõustikualasid ja oli kümnevõistluse olümpiavõitja Daley Thompsoni esimene treener, hiljem keskendus ta eelkõige kestvusaladele. seid uusi harjutusi nii treeneritele kui ka sportlastele, mis aitaks rutiinse jooksutreeningu põnevaks ja mitmekesiseks muuta ning annaks parima tulemuse.

Teoreetilised loengud pakkusid

pikad, vabas vormis toimunud arutelud Tallinna ja Tartu treeneritega, mis avasid huvitavaid tahke treening- ja võistlustegevusest ning pakkusid palju mõtteid treenimisoskuse arendamiseks.

Newton Running –

tark valik sinu tervise huvides Newton Running loob jalanõusid, mis on teistest erinevad. Mitte selleks, et olla erinev, vaid selleks et olla parim. Newton Running meeskonna eesmärk on alati olnud tervist säästva jalanõu tootmine, mis oleks samal ajal kiire ja lisaks liikumisele naudingut.

Kõik see on neil väga hästi õnnestunud.

TEKST JA FOTOD:

Fysiopark.ee

15

aasta eest turule tulnud USA jooksujalanõude tootja on leidnud kindla koha jooksusõprade südames üle maailma. Viimaste aastate visa töö tulemusena, mil Eestis on seda ägedat brändi esindanud Fysiopark, võime Newtoni tossusid märgata üha sagedamini ka meie spordirahva jalas nii treeningradadel kui stardijoonel.

Füsioterapeut, jooksutehnika ekspert ja aktiivne jooksumees Sander Jürs: „Olen Newtoni jooksujalanõusid kasutanud viimased kaks aastat. Teistsuguse

32

JOOKSJA.EE

ehituse tõttu soovitatakse nendega alustada jooksmist järk-järgult, ehkki kärsitu inimesena panin need ise esmakordselt jalga mäkkejooksu treeningul. Tundsin kohe, kuidas need aitasid tõugata ja muutsid pöia töö äratõukel efektiivsemaks. Kuna Newtoni jalanõude pöia esiosas on kõrgendatud padjand, mis aitab jooksjat n-ö edasi visata, siis tundus see efekt küllaltki loogiline, aga siiski oli see meeldivaks üllatuseks.

Füsioterapeudina olen püüdnud Newtoni jalanõu eeliseid veelgi enam enda jaoks lahti mõtestada.

Kuna Newtoni jalanõudel on pöia eesosas kõrgendusega padjand, siis võrreldes teiste jooksujalanõudega on nende nina kõrgemal, mis muudab sammu rulluvamaks. Kõrgemal asuv nina tagab selle, et pärast jala maha panekut rullub jalg üle kanna, tekitades põgusa, kuid vajaliku lõdvestava efekti säärelihastele. Kuna kõrgendusega padjand asub pöia esiosas, aga mitte

HEA TEADA

varvaste all, siis äratõuke lõppfaasis kandub koormus ilusti ka varvastele.

See omakorda tagab, et tõuke saab viia maksimaalselt lõpuni, kasutades ära kogu jalalaba kannast varvasteni ja varvaste n-ö viskava efekti. Kui äratõukele on maksimaalselt kaasatud ka varbad, siis see vähendab koormust säärelihastele ja isegi reie- ning tuharalihastele. Seega soovitan Newtoni jooksujalanõusid nii jooksja kui füsioterapeudina, sest need muudavad sammu efektiivsemaks, aitavad ennetada vigastusi ja jaotavad koormuse jooksu ajal kehas ühtlasemalt.“ Triatleet Kaidi Kivioja on jooksmisel kasutanud erinevaid jooksujalatseid ning saanud esimesed kogemused ka Newtoni tossudega joostes. „Newtoni kohta ütleksin, et nende eripära ja efekt tuli minu jaoks esile just asfaldil joostes, kus tõukepind on kõvem ja rada siledam ning ühtlasem.

Maastikul joostes ma seda niipalju ei kogenud, aga meie alal kulgebki ju jooks asfaldil. Seetõttu tahan Newtonit testida ja soovitan neid kõigile, kes endale midagi uut jooksutreeninguks soovivad!“ Newton Running jalanõude mudelivalik on tehtud lihtsaks ja kompaktseks. Esindatud on erinevad mudelid, mis sobivad igapäevaseks kasutamiseks, rahulikuks pikaks treeninguks või kiiremateks jooksudeks ja võistlemiseks. Fysioparki esindaja Taavi Põder: „Õige jooksujalanõu valik on tegelikult väga oluline otsus meie tervist silmas pidades, mida ka alati Fysioparkis rõhutame. Minu soovitus on teha alati valik eelkõige vastavalt peamistele kasutusvajadustele ja sellele, mida jalanõult ootad – mitu korda nädalas ja millisel pinnasel jooksed ning millise intensiivsusega on sinu treeningud? Kui jooksed sagedamini kui 3 korda nädalas, oleks tark soetada juba vähemalt 2 paari tosse. Esiteks saaksid valida jalanõusid erineva pinnase või treeningintensiivsuse jaoks, aga sama oluline on vajadus anda ühele paarile puhkust. Olenevalt materjalist on tossul vaja 24-48 h taastuda, et saavutada taas endine kuju.“

Newton Running Gravity – kindel kaaslane igas olukorras Newton Running kollektsiooni baasmudel GRAVITY on väga töökindel ja turvaline valik nii kõva kattega pinnasele kui metsaradadele. Sobib pikkadeks jooksudeks erineval maastikul.

Mitmekihiline ja hästi ventileeriv pealiskate teeb Gravity eriti mugavaks aastaringseks kasutuseks, hoides kuumades ilmastikutingimustes ära jala liigse higistamise ning külmade ja märgade oludega jääb jalg kuivaks ja soojaks.

SOBILIK PINNAS: asfalt , kruusa- ja metsarajad TOESTUS: Neutraalne KALDENURK: 3 mm KAAL: naised 204 g/ mehed 234 g

Newton Running Motion – tugev tunne igal sammul Sisekülje toestusega MOTION sobib hästi neile, kellel on vajadus saavutada jalale astudes enam stabiilsust.

Samuti on Motion hea valik suurema kaaluga inimestele, kelle jalgadele langeb suurem koormus. Sobib pikkadeks jooksudeks erineval maastikul.

MOTION on justkui Gravity mudeli noorem vend, mida on täiustatud sisekülje toestusega, mis on saavutatud läbi osaliselt tugevdatud tallamaterjali kasutamise, ilma jalavõlvi tõstmata.

SOBILIK PINNAS: asfalt, kruusa- ja metsarajad TOESTUS: Jalatalla sisekülje toestusega KALDENURK: 3 mm KAAL: naised 209 g/ mehed 239 g

Newton Running Distance – kiiruse uus tase

Eesti naiste lemmik!

Kõige menukam Newton Running treening- ja võistlusjalanõu. Saad kogeda jõulist pöiatõuget, lennukat sammu ja väiksema energiakuluga saavutatavat kiiremat jooksu parimal moel. Õhuline ja hästi ventileeriv pealiskate sobib soojade ilmadega ning võistlustel, hoides ära jala liigse higistamise. Toimib ideaalselt hoovihmadega, sest kuivab kiiresti ka jooksu ajal jalas. Kui armastad pikemate treeningute sekka teha kiiremaid lõike, soovid saada oma jooksusammu kiiremaks või võistelda, siis on Newton Running Distance just sulle SOBILIK PINNAS: asfalt, kruusa- jt. kõva kattega rajad, staadionikate TOESTUS: Neutraalne KALDENURK: 2 mm KAAL: naised 187 g/ mehed 221 g

Newton Running Distance S – jõud ja kiirus ühes tossus DISTANCE S on sisekülje toestusega, jõulist pöiatõuget soodustav kerge jooksujalanõu. Sobib neile, kel on probleeme pöia sissepoole vajumisega või kellel on suurem kehakaal.

Väga efektiive jooksutoss kiirematel treeningutel ja võistlustel. Pealispind on kaetud õhulise võrguga, mis teeb jalanõu kasutamise eriti mõnusaks just soojemates tingimustes.

SOBILIK PINNAS: asfalt, kruusa- jt. kõva kattega rajad, staadionikate TOESTUS: Jalatalla sisekülje toestusega KALDENURK: 2 mm KAAL: naised 192 g/ mehed 226 g

MAI 2022

33

JOOKS

KOLETISLIK MUGAVUS?

On Cloudmonster Populaarne ja kiiresti kasvav jooksubränd On väidab, et need on kõige kummalisemad jooksujalatsid, mida on nende kaheteistkümne aasta jooksul tehtud. Nimeks on Cloudmonster ja esmapilgul avaldavad need muljet väga silmatorkava välimuse poolest.

Š

veitsi kaubamärk On ei ole tuntud mitte ainult oma uuendusliku lähenemise poolest tehnoloogiatele, vaid ka oma elegantse ja väga puhta disaini poolest. Kui nad kirjutavad oma uuenduse kohta, et see on „kõige veidram looming“, siis on selge, et tegemist on millegi väga erilisega. Cloudmonster

34

JOOKSJA.EE

väärib kindlasti erilist tähelepanu.

Kõigil On jalatsitel on midagi ühist ja see on patenteeritud Cloudtec tald.

See süsteem koosneb nn pilvedest, mis vajuvad põrutusel kokku, vähendades löögijõudu ja tagades pehme maandumise. Oma algse kuju taastamiseks kasutavad nad neeldunud energiat nn dünaamiliseks peegelduseks. Ükski selle brändi jalanõu ei saaks olla uhkem oma

koletislike pilvede üle kui Cloudmonster.

Vaatamata erilisele tallale on jalatsite kaal vaid 275 g (meeste EU suurus 42), mis on üllatavalt kerge, kui võrrelda nende massiivsust. Kanna-päka suhe on 6 mm. Cloudmonsteri peamised eelised on pehmus, maksimaalne mugavus ja maksimaalne energia tagastamine – tunne on tõesti nagu jookseksid pilvedel. Lisaks panustab On ökoloogiale – üle 30% materjalist on taaskasutatav.

Jalatsite pealmine osa on valmistatud kergest ja hingavast võrgust. Keel on õhuke ja üsna lai, mis ümbritseb kenasti kogu jalalaba ja hoiab seda paigal – jalats on koheselt väga mugav ja miski ei tundu üleliigne.

Helion superfoam vahetald on pehme, kerge ja väga paindlik. Jooksmisel on tõesti tunda, kuidas jalats töötab ja iga sammu puhul energiat tagastab. Stabiilsust lisab vahetalla sisse peidetud Speedboard plaat. Kumer „rocker“ tald teeb jalatsi väga sujuvaks.

Pole isegi tunnet, et jooksed asfaldil.

Cloudmonster on koletislikult mugav ja mitmekülgne jooksujalats, mis sobib pikkadeks treeninguteks, taastumistreeninguteks või ka igapäevasteks lühemateks jooksudeks asfaldil ja kergel pinnasteel.

Testis Martti Himma.

ON AMETLIKUD PARTNERID EESTIS A&T SPORT - www.atsport.ee CP ESTONIA - www.cpestonia.ee VISU SPORDIPOOD - www.visu.ee MATKaSPORT – www.matkasport.ee

New Balance usub, et on teinud ideaalse jooksujalatsi New Balance seisab suurema eesmärgi eest kui lihtsalt tossud. Nad toetavad sportlasi, kes liiguvad kartmatult enda kutsumuse suunas. Nad hoolivad planeedist ja sellel elavatest inimestest. Üheskoos loovad tähenduslikku muutust.

Tutvustame New Balance’i kahte erineva iseloomuga mudelit.

TEKST:

ajakiri Jooksja

FOTOD:

New Balance

New Balance Fresh Foam X 1080v12

N

ew Balance ütleb, et kui nad valmistaksid vaid ühe jooksujalatsi, siis oleks see just 1080.

Seda jalatsit ei muuda unikaalseks mitte ainult see, et tegemist on nende parima jooksutossuga, vaid see tagab igat tüüpi jooksjale parima jooksujalatsi tipptasemel jõudluse. Ükskõik, kas treenite maailmatasemel võistlusteks või jooksete tipptunnil rongile, 1080ne tehnoloogiliste funktsioonide mitmekülgne rakendus võimaldab teil teha midagi enamat: rohkem kilomeetreid, sagedamini, mugavamalt. 1080v12 häälestab peenelt amortisatsiooni, kaalu ja paindlikkuse suhet, muutes 1080 kohanemisvõimeliseks iga jooksu ajal tekkiva pingega. Signature Fresh Foam X pols-

36

JOOKSJA.EE

terdustehnoloogia on ühendatud kerge, konstrueeritud silmkoelise pealmise osaga, mis keskendub hingavusele ja venivusele ning strateegilistele tugielementidele.  KALDENURK: 8 mm  KAAL: 232-292 g

J

uba aas taid New Balance’i jooksujalatseid kasutanud Eesti maratonijooksja Kaia Lepik ütleb : „Mudel 1080 on veidi raskem, aga n e n d e ga s a a b edukalt rahulikke mahutrenne teha. Mina jooksin nendega terve talv, lõigutrennideks ja võistlusteks on nad veidi aeglased.

Kiiremateks trennideks ja võistlusteks sobib hästi RC Elite mudel. Need on kerged ja nn vedrutossud, mis lükkavad hästi edasi ja annavad hoogu.“

HEA TEADA

New Balance Fuel Cell RC Elite v2

O

ma isiklikud rekordid on võimalik purustada FuelCell RC Elite v2 mudeliga, millel on FuelCell vahetald ja täispikk süsinikkiust plaat energia tagastamiseks ning jala keskosa väljalõige kaalu langetamiseks. Kootud ülaosa ja voolujooneline servade konstruktsioon pakuvad toetavat, kuid kerget istuvust, mis aitab kiiret tempot saavutada.  KALDENURK: 8 mm  KAAL: 183-219 g

Fresh Foam X 880v12

J

alatsil on pehme ja sile topeltvõrgust pealispind, mis sobib hästi koos strateegiliste struktuuri- ja hingavustsoonidega.

Fresh Foam X 880v12 on seni kõige pehmem versioon. Pehmema tunnetusega kahekihiline vahetald on jätkuvalt neutraalse sammuga jooksjate igapäevane valik. Uus kahekihiline vahetald tagab pehmema maandumise ja väiksema kannalöögi. Seni pehmeim 880 versioon võimaldab ka energilist pöiatõuget.  KALDENURK: 10 mm  KAAL: 237-298 g

MAI 2022

37

HOKA sündis soovist teha mäest alla jooksmine lihtsamaks ja mugavamaks. Tänaselgi päeval järgivad nad oma tootearenduses seda missiooni ning aitavad sportlastel saavutada parimaid tulemusi.

HOKA jaoks on olulised globaalne mõju, jätkusuutlik ettevõtlus ja ärieetika. Järgnevalt tutvustame HOKA kolme uut mudelit.

HOKA tahab panna jooksjad lendama Carbon X 3

U

hiuue pealsega Uus Carbon X 3 pakub oma eelkäijast veelgi propulsiivsemat efekti läbi uue vahtmaterjalist vahetalla. Mudel on parima istuvuse tagamiseks täiustatud innovaatilise kudumistehnikaga.

Samuti on kasutatud tundlikku süsinikkiud plaati ja Meta-Rocker tehnoloogiat, mis muudavad tunnetuse jooksmise ajal veel paremaks. Välimuselt on mudel julge ja asümmeetrilise värvilahendusega, andes silmapaistva esmamulje. n KAAL: 188-222 g n KALDENURK: 5 mm

38

JOOKSJA.EE

HEA TEADA

Arahi 6

S

tabiilsusele rõhuva jalatsi kohta on Arahi üllatavalt kerge kaaluga, pakub head energiatagastust, mis põhineb samal stabiliseerival J-Frame tehnoloogial nagu eelminegi generatsioon. Jalatsil on näiliselt vastuoluline kombinatsioon maksimaalsest pehmendusest ja minimaalsest kaalust. Seda on täiustatud hingava võrkpealsega. Märkimisväärselt kerge ja erakordselt mugav Arahi 6 on toetav jooksujalats paljudele spordisõpradele.  KAAL: 216-264 g  KALDENURK: 5 mm

Speedgoat 5

T

ehniliste radade jaoks loodud vastupidav Speedgoat naaseb väiksema kaalu ja suurema veojõuga kui kunagi varem. Jalats on uus välistallast nöörideni – seda mudelit on uuendatud Vibram Megagrip ja Traction Lug tehnoloogiatega, et parandada haardumist lahtisel

pinnasel. Speedgoat 5 kasutab kergemat vahetalla segu ja tugevat kahekihilist võrku, säilitades sama tallapaksuse ja profiili, et äratada kindlustunnet mistahes maastikul.  KAAL: 242-291 g  KALDENURK: 4 mm MAI 2022

39

Brooksi tossud täidavad erinevaid eesmärke Brooks on erinevaid jooksutosse turule toonud juba aastast 1914. Eestis ei ole bränd küll väga laialdaselt levinud, kuid nende jalanõusid saab soetada Jooksueksperdist ja AT Spordist. Järgnevalt tutvustame kolme Brooksi mudelit – maanteejooksu-, võistlus- ja maastikujooksutossud.

Maanteejooks

Brooks Glycerin 20

U

ue tehnoloogiaga sisetalla materjal DNA Loft v3 on vastupidavam, kergem, polsterdatum ja annab jooksjale rohkem energiat.

Antud materjali lämmastikuga süstides on Brooks saavutanud efekti, nagu oleks seda õhuga segatud. Lisaks on saavutatud parem summutusvõime, pikem vastupidavus ja rohkem energiat materjalis. Laiem tallapõhi annab jooksjale elementaarse stabiilsustunde. Pealismaterjal on kootud tugevdustega, et tagada parim tasakaal jalanõu istuvuse ja struktuuri vahel.

40

JOOKSJA.EE

Kellele sobib?  Jooksjale, kes soovib pikkadel treeningutel maksimaalset pehmendust kogu sammu vältel.

Mudel pakub tõhusat amortisatsiooni ja maksimaalset mugavust sobivuse osas.  Neutraalse või kergelt pronatsioonis jooksusammuga jooksjale.  Sobib kõige paremini normaalse kõrgusega võlvidele.  Normaalsetele ja laiadele jalgadele.  KALDENURK: 10 mm  KAAL: 258-286 g

HEA TEADA

Võistlus

Brooks Hyperion Tempo

S

üsinikkiust sisetalla materjal DNA FLASH tagab optimaalse energiatagastuse väga väikese jalanõude kaaluga. Sisetalla vorme on testitud ja tasakaalustatud, et hoida jalad ja põlved parimas võimalikus seisukorras ja samal ajal vähendada energiakadu ning muuta jooksmine tõhusamaks. Strateegilistes kohtades tihedamalt kootud pealisosa tagab mugavaima istuvuse.

Kellele sobib?  Kerged jalanõud neutraalse sammuga jooksjale, kes tahab oma tulemusi parandada.  Jooksjale, kes soovib oma võistlusjalanõudesse rohkem energia taastootmist ja keha raskuse summutamist.  Jalanõud on küll väga kerged, kuid neid on jalas tunda.  Parim normaalse võlvi jaoks.  Normaalsetele ja laiadele jalgadele.  KALDENURK: 8 mm  KAAL: 190-207 g

Maastik Brooks Divide 3

U

us DNA Loftist koosnev vahetald pakub paremat pehmust, sujuvamat istuvust ja tugevamat vastupidavust, millega jooksja saab kõvematel pindadel hästi pehmendatud tunde, ilma elastsust kaotamata. Uus pealisosa tagab, et jalg on kogu treeningu ajal kindlalt jalatsis, samal ajal kui jalg saab tossu sees liikuda loomulikus asendis. Välistald on valmistatud pehmest TrailTrack kummist, mis tagab hea haarduvuse nii märjal kui ka kuival pinnasel.

Kellele sobib?  Jooksjale, kes jookseb segamaastikul ja vajab jalanõusid, mis sobivad nii pehmemaks rajajooksuks kui ka erinevatel distantsidel kruusal ja asfaldil jooksmiseks.  Jooksjale, kes soovib asfaldil joosta sileda tunnetusega ja raja tehnilisematel osadel tõelise haarduvusega.  Samas sobivad need hea pehmendusega jalatsid ka kõval pinnasel pikemate distantside jaoks.  Parim tavaliste võlvide jaoks.  Normaalsetele ja laiadele jalgadele.  KALDENURK: 8 mm  KAAL: 255-286 g MAI 2022

41

Storm-Tread for wet weather traction.

Weatherized upper for warm, dry feet.

JOOKS

LiisGrete Arro ja Karel Hussar käsikäes rekordite poole

Liis-Grete Arro ja Karel Hussar on paar, kelle on kokku toonud ühine huvi jooksmise vastu. Kui võistlustel jutustati stardijoone taga juba 2013. aastal, siis elukaaslastena defineerisid noored end 2021. aasta alguses. Tänaseks on nad kihlatud ja ootavad ka esimest beebitüdrukut.

IRI DE AJAK

LA IDAVUSA

STUP EESTI VA

kr / 46,94 Hind 3 €

Tulevaste lapsevanemate hästi sattunud rinnanumbrid käesoleva aasta Haapsalu maanteejooksul.

2011 Nr 3 (13)

Stamina Arcotranspordi tiimi jooksjaid aim liidab kambav

TEKST: Eva-Maria Vaher FOTOD: erakogu, Sportfoto,

Ain Liiva, Ann Vaida

Mati Lilliallik d liigutab vägesi il EMT Rullituur kuulsad sõitjad Juunioride EM kutsub kaasa elama

gi Harry Lember soovitused SEBa Tallinn maratoniks

L

Ööjooks tuli mühinal e Sõudmine pol naljaasi stardivad Avaveeujujad äevadel Tallinna merep lennusadamas 15. – 17. juuli

o: Liis-Grete Arr ustel, Raske õpp s kerge lahingu

14.06.2011

Jooksja3_Juuni.indd

1

19-aastane Liis-Grete 2011. aastal Jooksja kaanel. Juba siis näitas ta lootustandvaid tulemusi.

44

JOOKSJA.EE

19:08:59

iis-Grete oli 2011. aastal suvise Jooksja kaanepersoon. Andrus Nilk kirjutas temast artikli pealkirjaga „Visa tüdruk, kes ei kipugi väsima“. Liis-Grete oli tol hetkel 19-aastane ja tegeles peaasjalikult triatlonitreeningutega. Enne seda jalgrattaspordiga ja nüüd on juba aastaid olnud naise põhiliseks harrastuseks jooksmine. Just viimase kaudu kohtus ta oma kihlatu Kareliga, kes pärast nooruses peamiselt suusatamise ning jalgpalliga tegelemist hakkas 2010. aastal isaga kaasas käima erinevatel rahvaspordiüritustel, kus kõige pare-

JOOKS

Esimesed pilgud ja jutuajamised stardijoone taga.

58. Viljandi Linnajooks 2013. aastal.

mini õnnestusid jooksmine ja suusatamine. Alates 2013. aastast hakkas Karel spetsiifilisemalt jooksmist treenima treener Einar Kaigase juhendamisel, kellega koostöö on aktiivselt käimas tänase päevani.

Saatuslik juhuslik kohtumine „Ütleme ise, et jooksime kokku. Leiame juba tegelikult aastast 2013 mõne foto, kus stardijoonel jutustame. Esiritta lähevad ju vaid julgemad ja need, kes distantsi niisama läbi sörkima ei lähe.

Juba sellest ajast saati on meie pilgud kohtunud, kuid 2021. aasta alguses jooksime päriselt kokku,“ räägib Karel.

Aastaid üksteist teadnud noored viis kokku hoopis teistsugune juhus. Nimelt ostis Karel uue korteri ja samas majas juhtus olema ka Liis-Grete õe uus elamine. „Seal maja ees me kohtusime ja pikemalt jutustama jäime. Samal nädalal jooksime kokku veel Kakumäe ringil, kus jälle jäime seisma ja jutustama. Päev, mis tegelikult saatuslikuks sai, oli siis, kui ma linna vahel ära eksisin ja oma „orienteerumisoskust“ läbi Facebook live-i tutvustasin. Karel juhuslikult vaatas seda ja sai aru, kui lähedal ma tegelikult matkan ning andis juhised koju jõudmiseks. Samal õhtul tuli Karel oma sõbraga mulle külla lauamänge mängima,“ meenutab Liis-Grete. „Karel tuli, nägi ja võitis!“ Noored ütlevad mõlemad, et ilma jooksmiseta ei kujuta nad oma elu ette. See on nagu hommikune hambapesu või söömine. „Meid ei saa nimetada tippsportlasteks. Käime iga päev täiskoormusega tööl, lisaks tegeleme

Viru-Nigula rahvajooks. Kõige ees jooksu üldvõitja Karel Hussar.

perefirmas ja muid projekte on mitmeid.

Liis-Grete on nagu hunt kriimsilm, kes naudib erinevaid ettevõtmisi. Meie sisemine motivatsioon on lihtsalt nii suur, et kõrvaltvaatajale võib tunduda, et oleme tippsportlased,“ ütleb Karel, kes töötab Muraste koolis kehalise kasvatuse õpetajana. Sama amet on ka Tallinna Järveotsa Gümnaasiumis Liis-Gretel.

Ütleme ise, et jooksime kokku.

Leiame juba tegelikult aastast 2013 mõne foto, kus stardijoonel jutustame.

Koostegemine kui tore treeninglaager Trenni teevad noored siiski rohkem kui tavalised harrastajad. Üldjuhul kaks korda päevas ja päris suurte mahtudega. Kareli eesmärgid on suuremad, sest tema naudib välismaiseid tiitlivõistlusi. Liis-Grete on pigem Eesti patrioot, kes naudib võistlemist kodumaal. „Olgu see siis suur jooks pealinnas või väike külajooks Viru-Nigulas. Minu jaoks on iga start pidupäev ja iga kord, kui varbad stardijoone taha sean, siis „hoidke piip ja prillid!“, sest ma annan endast maksimumi. Oleme mõlemad väga töökad ja sihikindlad. Karel tahab olla alati parim ja ta ei lepi vähemaga. See on üks suur võit, tänu millele võib spordis väga kaugele jõuda. Meid ei takista üldjuhul ei halb ilm ega muud tegurid ja leiame alati lahenduse.

Saame kindlalt toetuda teineteisele MAI 2022

45

JOOKS

ja teame, et koos suudame me liikuda kaugemale ja olla veel paremad,“ räägib Liis-Grete, kes väljendas võitleja mentaliteeti ka juba 2011. aasta kaaneloos.

Toimivas suhtes on kindlasti olulisel kohal ühised huvid või siis teise huvidele kaasa elamine. „Meie puhul seob kirg jooksmise vastu meid kindlasti rohkem kokku. Teeme väga palju koos trenne ja toetame teineteist nendes.

Võistlusperioodil oleme igal nädalavahetusel autoroolis ja liigume mööda Eestimaa ilusaid paiku, et võistlustele minna. Oleme üksteisele nagu psühholoog, tugiisik, treener ja samal ajal ka parim kaaslane. Võiks isegi öelda, et päevarutiin on pidevalt kestev treeninglaager – elame ja hingame samas rütmis ja meile mõlemale meeldib selline teatud rutiin. Suhtele annab see juurde usaldust, mõistmist ja tuge.

Ilma teineteise toeta oleks see teekond ilmselt palju keerulisem. Samuti usun, et koostegemine annab ka lisamotivatsiooni liikuda veel suuremate eesmärkide poole ja tõestada end nii üksteisele kui varsti ka tulevasele pisipõnnile,“ ütleb Liis-Grete.

Eesti meistrid on ka kodukohas treeninguid läbi viinud.

Rõõmsad Invego/Tiskreoja treenerid Liis-Grete ja Karel.

46

JOOKSJA.EE

LIIS-GRETE ISIKLIKUD REKORDID: n 42,2 km Tallinna Maraton 2012 2:59:15 n 21,1 km Tartu Linnamaratonil 2019 1:22:17 n 10 km Saaremaa Kolme Päeva jooks 2020 36:37

KARELI ISIKLIKUD REKORDID: n 21,1 km Praha poolmaraton 2022 1:05:44 n 10 km Rapla Selveri Suurjooks 2021 30:03 n 10 000 m Eesti Meistrivõistlused 2021 29:45

Oleme üksteisele nagu psühholoog, tugiisik, treener ja samal ajal ka parim kaaslane.

Elumuutuste tuules Kasvava kõhuga Liis-Gretel on praegu iga trenn võit. Pigem on tähtis end lihtsalt vormis hoida, et pärast sünnitust kiiremini jooksumaastikule naasta saaks. Lähiaastatel soovib ta läbida Ironmani ja lüüa maratoni isiklikku rekordit. „Neid eesmärke on tegelikult veel, aga nendest võib kuulda siis, kui pisike printsess meie käte vahel on,“ jätab naine midagi ka enda teada.

Kareli eesmärk on realiseerida enda maksimum, samas teades, et alati on võimalik veelgi areneda.

Eesmärk on alati enda rekordeid parandada ja tulevikus pürgib ta kindlasti suuremate tiitlivõistluste poole ning sisimas on peidus ka unistus olümpiamängudest. Seoses suurte elumuutustega ning suurima võidu peatse saabumisega on üheks suureks eesmärgiks pisitütre uhkeks tegemine.

Tulevikus tahab Karel kindlasti ka maratoni hästi joosta ning suures pildis selle nimel töö käibki. Täpset aega, millal debüütmaraton tuleb, lubada veel ei julge.

Aitäh, et eelistad kohalikku!

Õed Luiged Rio olümpial koos treener Harry Lembergi ja Tiidrek Nurmega.

Olümpiajooksjad õed Luiged Aeg peale Rio OM-i on möödunud lennates. Need olid mängud, mis tõid õdedele ülemaailmse kuulsuse. See meedia virvarr, mis toimus enne olümpiat, mängude ajal Rios ja peale seda, oli ikka meeletu. Näiteks Rios, õdedele korraldatud spetsiaalsel pressikonverentsil, osales üle 100 erineva meediakanali.

TEKST: Harry Lemberg FOTOD: erakogu, Scanpix,

A

Siim Solman

lles 24-aastaselt tõsisema jooksmisega alustanud kolmikõed täitsidki oma unistuste eesmärgi „TRIO TO RIO“. Nad käisid selle välja, kui minu trenni tulid ja ütlesid, et nemad tahavad olümpial joosta. Kuus aastat tööd ja õed jõudsidki olümpiale.

Sellele ajale tagasi vaadates võin väita, et treeningkoormuste, eelkõige jooksu osa, tõus oli liialt suur, mis tekitas vigastusi. Seetõttu ei ole õed kindlasti täielikult suutnud oma potentsiaali realiseerida. Kuid õed on maksimalistid ja endale armu ei andnud. Treeneri poolt etteantud plaan sai kuhjaga täidetud ja eks see jättis jälje ning

48 JOOKSJA.EE

ISIKLIKUD REKORDID

LIINA LILY LEILA on ka põhjuseks, 5000m 16:22.83 16:33.37 16:57.55 miks paljudki 10 000m 35:35.87 35:11.44 37:19.55 head jooksud jäid 10km 34:01 35:24 34:16 jooksmata.

Poolmaraton 1:12:44 1:15:02 1:13:58 Kuid sport ja Maraton 2:39:42 2:40:30 2:37:11 jooks on ikka see, mida õed armastavad kõige enam ja mis võtab tänagi Liina 10 km jooksus meistritiitli uue enda alla olulise osa nende igapäe- isikliku rekordiga 34.01. Liina lõpetas vastest tegemistest, kuigi juurde on grimmikooli ja omandab praegu sportulnud ohtralt muid tegevusi. Liina dialast bakalaureusekraadi Tallinna on palju pühendunud õpingutele, aga Ülikoolis. Lisaks töötab ta juba aastaid ta võidab endiselt Eesti meistritiitleid spordierialal, algselt liikumisõpetajana (10 km maanteejooks ja poolmaraton) ja lasteaias ja täna õpetajana Järveküla medaleid ning on esindanud Eesti koon- koolis. Liina on öelnud, et talle meeldib dist. Raplas toimunud 2020. aasta Eesti tegeleda laste ja noortega, õpetada maanteejooksu meistrivõistlustel võitis ning suunata neid rohkem liikuma ja

JOOKS

ta naudib seda tööd väga.

Lily ja Leila käivad praegu rohkem ühte jalga.

Mõlemad on lõpetanud Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ja töötavad ettevõttes Icosagen Cell Factory OÜ vanemlaborantidena. Ettevõttes, mille üks tuntumaid tooteid on SARS-COV-2 vastaseid antikehi sisaldav BioBlock. Sporditegemine käib neil põhitöö kõrvalt ja on oluliselt mitmekesisem võrreldes varasemate aastatega, kui põhirõhk oli jooksmisel. Näiteks Leila on korduvalt osalenud triatlonitel, ka Tallinna Ironmanil, ning talviti palju suusatanud.

Lisaks on Lilyl ja Leilal veel üks ühine hobi ja armastus, milleks on maalimine ja nad võtavad vastu ka tellimustöid.

Nende töödega saab tutvuda nii õdede Facebooki kui Instagrami lehtedel.

Kui enne jooksmise juurde jõudmist oli õdede üheks oluliseks tegevuseks tantsimine, siis Lily on jälle selle juures tagasi, ainult stiil on veidi rahulikum –

Lily kireks on ka maalimine. rahvatants –, tantsides Lennuakadeemia segarühmas.

Kuid mis kõige olulisem ja mulle kõige enam rõõmu teeb – õed tegelevad väga tõsiselt treeneritööga. Neil on oma jooksuklubi Luik Triplets Team,

Liina finišeerimas Rapla Selveri Suurjooksul 2020

mille kaudu nad jagavad jooksualast nõu ja annavad treeninguid jooksuhuvilistele. Tundub, et treeneritöö saabki tulevikus olema õdede tegemistes üheks põhiliseks märksõnaks. Leila ja Lily on omandanud juba ka treeneripaberid. Kui Liina tegutseb rohkem Tallinna ümbruses, siis Leila ja Lily on truuks jäänud oma sünnilinnale Tartule. Olen kõrvalt veidi jälginud õdede treeneriametit ja võin öelda, et neis on seda treenerivaistu. Treeningud on mitmekülgsed, toimuvad erinevates kohtades ja nad panevad sinna väga palju energiat, ei kipu tegema hinnaalandust, treeningud on hoogsad ja meeleolu positiivne. Nad naudivad treeneriks olemist. Neil käib trennis palju inimesi, keskmiselt 20 inimest igal treeningul ja ma olen kuulnud, et tagasiside on positiivne. Õed ise on öelnud, et rõõmu teevad hoolealuste väikesed võidud ja raskuste ületamine, mis võistluste ja treeningutega kaasnevad. Õed on õnnelikud ja rahul, et nad avastasid jooksmise, mis on siiani neil südames ning saavad jagada ja edasi anda omandatud kogemusi ning jooksutarkust ka teistele.

MAI 2022

49

HEA TEADA

Uus toss ei pruugi olla lahendus

Jooksujalatsi valik

alaku eesmärkide seadmisest

Vale jooksutehnika või -jalanõud võivad põhjustada vigastusi. Kui on tekkinud tunne, et jooksujalats ei pruugi olla päris õige, siis tasub pöörduda näiteks Jooksueksperdi poole, kes aitab lahendusele lähemale. Lõplik lahendus sõltub aga tihtipeale rohkematest asjaoludest.

TEKST:

Eva-Maria Vaher

K

FOTOD:

Pixabay, Jooksuekspert

una viimasel poolaastal on mind kimbutanud erinevad probleemid jalgadega, siis otsustasin Jooksueksperti testima minna. Tarmo Torim viis läbi konsultatsiooni, vaatas üle mu kaasa võetud Nike Pegasus 38 jooksutossud ja pani lindile jooksma, et leida üles nõrgad kohad minu jooksutehnikas. Olin juba mõnda aega kaht-

50

JOOKSJA.EE

lustanud, et Nike äkki ei olegi mulle kõige parem jooksususs. See sai ümber lükatud. Asi ei ole jalanõus, vaid minus endas ja tuleb teha regulaarsemaid käike füsioterapeudi juurde.

Jooksueksperdi juures testimiseks on väga erinevaid põhjuseid.

Levinuimad nendest on vigastus, ülekoormus või vale kujuga ning ebamugavad tossud.

Tihti loodetakse, et test aitab lahendada kõik probleemid, kuid tegelikult võib mure olla põhjustatud 4-5 erineva asjaolu poolt ja tossu vahetamine võtab maha ehk 20% probleemist. Tarmo sõnul on vaja pilti vaadata laiemalt ja seepärast sisaldub ka Jooksueksperdi pooletunnises kohtumises konsultatsioon, mis selgitab välja kliendi eesmärgid, teadlikkuse ja soovid. Selle järgi oskavad spetsialistid hinnata hetkeolukorda, seda vajadusel parandada ja jagada soovitusi edasiseks toimimiseks. „Tüüpiliselt jälgime ka selle ülejäänud 80% faktoreid, sest kuigi meie eesmärk on leida parimad tossud, siis üritame defineerida ka üleüldisi probleeme. Peame oma kliendi lähimaks abiliseks füsioterapeute, sest tema vastav kompetents aitab klienti muredega, mis enam tossuvalikut ei puuduta,“ räägib Tarmo.

Algaja tossuvalik Kui inimene hakkab harrastussporti tegema, siis kuskilt peab ta jalanõu valikuga pihta hakkama. „Kohtame palju pealiskaudsust, näiteks tossu valimist naabrimehe soovitusel. See on võib-olla parim toss, millega naabrimees kokku on puutunud ja ka tema mõtlemine on piiratud. Samuti võib naabrimees olla väga erineva kaalu, treenituse või jalasuurusega. Soovitan siiski tungivalt kahelda, et mõlemale üks ja sama sobib. Selline valik saab minna kas hästi või halvasti,“ vihjab Tarmo, et valikul tasub paika panna ikka enda konkreetsed eesmärgid ja siis targematelt nõu küsida või internetis rohkem uurida.

Tossumaailmas on näha selged trendid, mis Tarmo sõnastuses käivad justkui pendel. „15 aastat tagasi oli väga populaarne joosta võimalikult väikese toestusega jalanõudega. Nüüd on minimalismi pealt liigutud taaskord maksimalismi peale. Praegu tundub, et mida paksem ja pehmem tald, seda parem toss. Mõjusid tarbijatele jälgitakse läbi vigastuste tekke. Kui paljajalu jooksmisega põrutati liialt jalgu, siis nüüd võib tekkida probleem, et toss teeb liiga palju sportlase eest ära ja lihased jäävad nõrgaks. Üldiselt toimuvad revolutsioonid tossude arengus aeglaselt ja aastate jooksul. Samuti ei ole kindel, et iga järgnev muudatus universaalselt kasutajatele sobib.“

LIIKUMA PANEV JÕUD

ŠKODA TALLINN

Tule proovisõidule või küsi hinnapakkumist.

Ametlikult volitatud Škoda edasimüüja: ŠKODA Tallinn • Auto 100 Tallinn AS • Tallinn, Pirni 1, 10617 Telefon: 6808 222 • info@skoda.ee, auto@skoda.ee

www.skodatallinn.ee

HEA TEADA

TESTILE MINNES VÕTA KAASA:

Kui erinevad on brändid omavahel? „Tahaks öelda, et näiteks Nike teeb oma tosse ühtemoodi ja Asics teistmoodi.

Aastaid tagasi, kui tehnoloogiad olid kallivõitu ja konstrueerimine käis ühe firma raames, see nii ka oli. Tänapäeval on tehnoloogiad laialdaselt kasutusel, tehased on tihti erinevatel firmadel ristkasutuses ja töötajad vahetavad töökohti eri firmade vahel ja paratamatult võtavad ka oma teadmised kaasa. Seega ei erine tõsiseltvõetavate firmade sarnased mudelid üksteisest enam nii palju. Kõik brändid suudavad teha kõike, kui neil selleks vaid tahtmist on. Tahtmine kujuneb nõudlusest, mida hinnatakse ja ennustatakse pidevalt. Tootmisprotsess alates joonistest kuni inimese jalga jõudmiseni kestab umbes aasta,“ räägib Tarmo. „Viimaste aastate suurim revolutsioon oli süsinikplaadiga toss, millega Nike välja tuli.

Teised firmad nägid siis kõvasti vaeva, minnes ka kohtuni välja, et seda ära keelata. Väideti, et see annab ebaausa eelise, mispeale Nike vastas, et kõigil on võimalus seda tossu ostma minna.

Segadus kasutusõiguse ümber andis aga konkureerivatele firmadele aega süsinikplaadiga mudelid välja töötada ja nüüd on turul taas konkurents. Selline kiirustamine mõnel õnnestus, kuid oli

KUIDAS TESTIMINE KÄIB? Esimene etapp: Vestlus treeningute iseärasuste, vigastuste ajaloo jm olulise väljaselgitamiseks.

Visuaalse ülevaatusega selgitatakse välja jalgade eripärad.

Teine etapp: Liikumistest jooksulindil, et selgitada välja eripärad jooksmisel. Selle alusel saab öelda, millist tüüpi jooksujalatseid proovimise järjekorda võtta.

Kolmas etapp: Lähtuvalt tagasisidest erinevate jalatsitega liikumisel proovitakse erinevate tootjate jooksujalatseid ja leitakse neist sobivaim.

otsustanud kõvasti üle mugavustsooni sport teha ja seadnud endale kindlad eesmärgid, siis on see vastutusrikas ülesanne ja ei tasu kõige lihtsama koolipoisi jalanõuga tegutsema minna.

Nagu ka näiteks tööriistad peavad olema ehitaja kompetentsile vastavad. Kui alustaja ei ole veel kindel, kas jääb jooksma, siis ei ole mõtet kohe mitmesaja eurosesse tossu investeerida. Samas, isegi esialgu odavamat tossu ostes tuleks ikkagi sobivuse kriteeriumitest kinni pidada. Vale valiku puhul ei ole vahet, kas tegemist on kalli või odava Seega ei erine tõsiseltvõetavate jalatsiga. Mõlefirmade sarnased mudelid üksteisest maga saab teha ühesuguseid enam nii palju. vigu. Mul käib kliente, kes on soodsa tossuga väga rahul.“ ka ebaõnnestujaid. Nike sai seda välja Põhjus, miks Jooksuekspert väga töötada nii kaua kui soovis, teistel ei odavaid tosse ei müü, on selles, et olnud aega raisata.“ nende puhul on toimivuse ennustamine Hind versus kvaliteet keerulisem. Ühel aastal on jalats ühesugune, kuid teisel aastal võib see sama Tarmo seostab hinnaklassi ja sportlase mudel olla hoopis teistsugune. Neis ülesande vastutusrikkust. „Kui oled

52

JOOKSJA.EE

n Jooksusokid, millega sa tavaliselt treenid; n Võimalusel ka liibuvad püksid ning jooksusärk (neid saab soetada ka kohapealt). Lehvivate pükste-seelikute varjust ei saa hinnata kehaasendit liikumisel; n Seni kasutuses olnud jooksutossud või ka kõnnijalanõud, et hinnata, kuidas jalats senises koostöös käitunud on; n Hea tuju.

puudub järjepidevus ja seepärast on nende müümisest loobutud. „Nendest saadav hea kogemus on juhuslik ja meie ei taha teha juhuslikku tööd.

Arvestame põhimõttega, et tõsiseltvõetaval tossu­brändil on oma labor ja 10-20 mudelit erinevaid lahendusi, sest nad saavad aru, et igale tarbijale ei sobi sama toss. Kvaliteetsel firmal on väga selgelt piiritletud ja hästi väljendatud tossupark. Tänapäeval on tehnoloogiate kättesaadavus paraku selline, et neid saab Hiina tehastest pihta panna. No Name brände, kes suudavad pakkuda pealtnäha samasuguseid mudeleid, aga originaalist kolm korda odavamalt, on mitmeid.

Järeletehtud mudeleid on piisavalt muudetud, et võltsinguna arvesse ei lähe, kuid piisavalt originaali sarnaseks jäetud, et tarbija peaks neid tehnilisteks jooksujalatsiteks,“ selgitab Tarmo.

Eri jalanõude vajadus Mis saab siis, kui sportlase eesmärgid muutuvad ja näiteks 10 km jooksjast on saanud ultrajooksja? Üldiselt tähendab see ka jooksujalanõu muutmist, sest vajadused on detailides erinevad. „Tavapäraselt pole sellise muudatusega võimalik enam ainult ühe paariga hakkama saada. Palju treenivatel edasijõudnutel on mitu paari tosse, mida nad vastavalt treeningu või võistluse iseloomule kasutavad, sest on väga suur erinevus 5 km ja maratoni vahel.

Samuti näiteks lõigutreeningu ja rahuliku 20 km maanteejooksu treeningu energiatagastused on täiesti erinevad.

Olenevalt sellest, kas on vaja põrget või mõnusat jalga hoidvat jalatsit,“ ütleb Tarmo.

Toomas Gross on jooksev antropoloog, kes on kirjutanud teadusartikleid ka jooksmisest.

Kuidas toetab jooksmine teadustööd?

Doktorikraadiga jooksjad teavad!

TEKST: Aet Kiisla, FOTOD: erakogu

54

JOOKSJA.EE

Kas doktorikraad ja pikamaajooksmine saavad kokku käia? Olen korduvalt kohanud jooksmise osas suhtumist „minul sellist aega ei ole“. Seda öeldakse mõnikord vihjega, nagu ma treeniks töö arvelt või nagu selle tõttu jääks midagi tõeliselt olulist tegemata.

Tartu Ülikooli Narva Kolledži õppejõud

JOOKS

Pärtel Piirimäe on mõtteloo professor, läbinud 431 km pika väga karmi Spine Race’i Suurbritannias.

K

ummalisel kombel ei näe ma sarnast suhtumist mõne teise hobi puhul.

Keegi ei pane pahaks, kui su hobi on kudumine või luuletamine. Ometigi on ju ilmselge, et füüsiline tegevus toetab vaimset tegevust. Teaduslikultki on risti-põiki läbi uuritud ja järeldustele jõutud, et aeroobne tegevus soodustab õppimist. Paljuski sellele loogikale on üles ehitatud ka Liikuma Kutsuva Kooli idee. Paraneb kognitiivne võimekus, suureneb ajuplastika ja tekivad uued ajurakud.

Kas siinkohal just doktorikraad ise on oluline ja kas just jooksmine on ainulaadne, aga mõlemad on nagu sümbolid. Eelkõige pean käesolevas loos silmas süvenemist nõudvat peaga töötamist ja regulaarset aeroobset treeningut. Peaga töötavaid inimesi on palju, aga teadustöö nõuab väga suurt süvenemist ja sihikindlust.

Jooksmine, ja eriti pikamaajooksmine, on rohkem aeganõudev tegevus kui kerge hommiku­võimlemine.

Küsisin doktorikraadiga pikamaa­ jooksjatelt, mida nemad sellest teemast arvavad ja milliseid seoseid näevad oma töö ning hobi vahel. Küsisin neilt kõigilt ka, mis oli nende esimeseks reaktsiooniks, kui sellise teemaga nende poole pöördusin. Tahtsin teada, kas olen selle probleemi ise välja mõelnud või märkavad seda ka teised.

Küsisin, mis on sarnast teadustöö ja pikamaajooksu vahel. Milliseid õppetunde saab ühest tegevusest teise kaasa võtta?

Esmalt plaanisin rääkida ultrajooksjatega, sest mulle tundub, et see on just mõttetöö osas maratonijooksust erinev.

Et doktorikraadiga naisultrajooksjate leidmisega läks kitsaks, rääkisin siiski ka ühe inimesega, kes ultrast ei huvitu ja piirdub maratonidistantsiga.

Pärtel Piirimäe, Tartu Ülikool Huvitav, mis see kraad asjasse puutub?

Kui see on peaga töötamise mõttes, siis siin on mitu seost. Intellektuaalne töö on istuv töö ja jooksmine on vajalik, et elus püsida, kompenseerida pikka istuvat päeva. Kaudsem seos – me võtame jooksuharrastust süstemaatilisemalt. Kui vaatan oma jooksukaaslasi, siis mõni professor on eriti süstemaatilise lähenemisega. Doktorikraad on

Doktorikraad on pikaajalise töö tulemus ja seda ei saa kohe kätte.

Pikamaajooks on sarnane protsess.

pikaajalise töö tulemus ja seda ei saa kohe kätte. Pikamaajooks on sarnane protsess.

Võistluslikkus on ka sarnane mõttetööga. Akadeemiline maailm on ideede konkurents, kus pead püüdlema parima poole. See on eesmärgistamine ja protsessi nautimine. Jooksmise ajal lasen mõtetel settida. Ei kuula klappidest mingeid jutusaateid ega muusikat.

Nii tekivad üldistatumad ideed, millest on tugi teadustööle. Uut infot on niigi palju, aga aega selle seedimiseks vähe.

Jooksmine on selleks hea. Kohalolu, viibimine enda mõtetega. Esimesed tund-poolteist oled veel kammitsetud, siis aga tekib hea keskendunud seis. Ülipikal jooksuvõistlusel on küll mõtted võistluse juures: mida süüa, kuhu joosta jne. Samas, ülipikal võistlusel jõuad kõigest mõelda. Vahepeal tekivad grupikesed, näiteks ühele kaaslasele rääkisin pikalt filosoofiast, et oma väsimust peletada. Kaaslane esitas küsimusi ja lasi jutustada. Vajasime uusi teemasid.

Töö arvelt jooksmist pole mulle ette heidetud, sest ka töökaaslased on sportlikud. Lugemisele ja kõigele muule kulub ikka palju rohkem aega kui jooksmisele. Jooksmisega saab koormuse suhteliselt väikese ajaga.

Toomas Gross, Helsingi Ülikool Esimene mõte artikli teemast - miks mitte? Muidugi võiks sama hästi kirjutada jooksvatest pagaritest. Jooksmine on intelligentne tegevus. Seda kahes mõttes, implitsiitselt ja eksplitsiitselt. See nõuab enesedistsipliini, sest läbi kannatuse sünnib tulemus.

Side kahe asja vahel ei ole kunstlik.

Mõlema puhul on oluline eesmärgile pühendatus ja ka väärtused kattuvad.

Harjumus pingutada ja kannatlikkus on jooksmise juures olulised.

Oma doktoritöö „kirjutasin“ ma sisuliselt joostes, sest jooksmise ajal tekkisid parimad ideed. Aktiivsemalt hakkasin jooksmisega tegelema just doktoritöö tegemise ajal, ehkki tegelenud olin jooksmisega lapsepõlvest saadik. Hommikul töötan peaga, siis tuulutan end ja siis uuesti värske peaga töötan. Jooksen iga päev, sest see aitab mul vaimset tööd teha. On selline levinud väljend: sääremari on nagu teine süda. Mõtted jooksevad ladusamalt.

MAI 2022

55

JOOKS

Jooksmine erineb suusatamisest ja jalgrattasõidust, sest on meditatiivsem ja seostub enda sisse minemisega.

Olen kirjutanud kolm teadusartiklit jooksmisest, ise jooksmisega tegeledes on see intuitiivsem. Saab kirjutada ka ise jooksmata, aga siis ei tarvitse osata kõike küsida. Jooksmine on minu jaoks uus teema teadustöös ja kindlasti mitte igavene. Teaduslikku lähenemist ma jooksmisel ei rakenda.

Mõni kolleeg on naljaga küsinud, kas töö jaoks jätkub sama palju aega.

Teised ütlevad, et neil endil pole sellist aega. Kritiseerivad need, kes pole seda ise kogenud. Tunnike päevas on töö produktiivsust tõstev tegevus.

Kindlasti on kuskil piir, kui füüsiline väsimus hakkab pärssima vaimset pingutust.

Jooksmine erineb suusatamisest ja jalgrattasõidust, sest on meditatiivsem ja seostub enda sisse minemisega.

Suusatada ei saa aastaringselt ning see on suunatud väljapoole ehk looduse nautimisele. Ratas nõuab liikluse jälgimist ja keskendub ellujäämisele.

E-riigi Akadeemia e-demokraatia valdkonna juht Kristina Reinsalu naudib maratonidistantsil pingutamist.

valt polnud, siis hakkasin regulaarsemalt jooksma.

Kolleegid ei reageerinudki kuidagi, aga koduse eluga on vaja rohkem sättida, et jooksmine ei toimuks millegi olulise arvelt. Meil sekretär jooksis maratoni ja ma mõtlesin sellest aukartusega. Ma mõnikord jooksen lõuna ajal, siis saan õhtul jälle arvutiga töötada. Jooksmine annab tööks energiat. Noorena võid kümme tundi järjest arvuti taga olla, kuid vanemas eas on vaja puhata ka.

Bioloogina on huvitav ümbrust Ülo Niinemets, näha ja niiviisi jõuan ka tavapärasest Eesti Maaülikool mujale. Üks grant tekkiski tänu Kõrgema haridusega sellele, et käisin jooksmas inimesed peaks ka ja nägin midagi huvirohkem teadma tavat. Teinekord on tervisest. Samas, vastupidi – jookskui palju on mine on puhkus arstidegi seas ja ei mõtle tööassuitsetajaid ja jadele. ülekaalulisi.

M u l o n mõtteid, mida Teavad kasu, aga saaks akadeemipraktikas on see prioriteetide seadliselt uurida jooksÜlo Niinemets, taimefüsioloogia mise ja mugavuse mise kohta. Sammu professor küsimus. Töötervispikkuse, laktaadi jms hoid on popp teema, kõik kohta. Loen jooksmise peab olema ergonoomiline, kohta ka teaduskirjandust. aga selg on inimestel sellegipoolest Ultrajooks nõuab rohkem pühenduvalus. Peamised hädad tulevad sund- mist ja kraadi saanu on pühendunud. asendist. Minu jooksmisega alusta- Kui jõuad järjekindlalt treenida ja on mine ei tekkinud tühjalt kohalt, olen olemas rutiinitaluvus, siis see toetab varemgi periooditi jooksnud ja talvel edukust mitmel alal. Oluline on ka suusatanud. Kui mingil ajal lund pide- kannatlikkus, sest edu ei tule kohe.

56

JOOKSJA.EE

Eesmärgi seadmise oskus ja vahe-eesmärkide seadmine. Tippsportlastes on sisu. Peab olema tarkust või lihtsalt talent ja hea treener. Teadlasel on muu elu ka. Silmaring laiem.

Kristina Reinsalu, E-Riigi Akadeemia Nii jabur teema! Üle hulga aja käisin eile trennis. Parim asi, mis sai juhtuda.

Eks ma olen mõelnud ikka, kas vaimselt suurema potentsiaaliga inimesed on edukamad spordis ja vastupidi. Ma arvan, et puhtalt vaimse tööga oleksin ummikus. Mida rohkem treenin, seda rohkem vaimseid väljakutseid suudan vastu võtta ja seda paremini saan nendega hakkama. Ma olen kuulnud küll küsimust, et kuidas ma jõuan.

Ma teen kaks ühes ja lõpuks annab see aega juurde, mitte ei võta ära.

Näiteks kuulan jooksmise ajal raadiot või podcast’e. Tahan neid niikuinii kuulata ja samal ajal muud mõttetööd ei saaks teha.

Teine asi on seltskonnas jooksmisega, siis aju puhkab. Ei taha mõelda e-riigist kogu aeg, jooksusõbrad on teiste valdkondade esindajad ja jutud trennikesksed. Aga aitab ka töiseid probleeme lahendada. Mõni sõnastus saab jooksu kestel selgeks. Jooks õpetab jõudu ja ressursse planeerima. Jooks on psühholoogiline võitlus endaga, kuidas lõpuni vastu pidada. Tööl on samamoodi – pingutad lõpuni, st jõuad lahenduseni. Üllatuslikult mu esimene maraton ei

JOOKS

Ruth Kalda, peremeditsiini professor, 160 km pikkuse Monte Rosa Ultra Traili finišis koos abikaasa Mardiga. nõudnudki nii palju vaimujõudu, kui lootsin. Lootsin endast rohkem teada saada. Tööl peab leidma vaimujõu ka mõne tüütu asja lõpuni tegemiseks.

Pärast on hea tunne. Akadeemiline või mõttetöö on suures osas üksi tehtav töö. Peab ise oma aja ja tööga hakkama saama. Sama asi jooksmisega, jooksed ikka ise. Kraadiga inimestel on palju välislähetusi. Sätin pikkade tööpäevade sisse trenni ja tossud on mul alati kaasas. Isegi reisi planeerimisel uurin jooksuvõimalusi, sest ma ei suuda neli päeva järjest istuda ja küpsist süüa. Siis vaim nüristub. Samuti saab joostes, eriti varahommikul, võõra linnaga kiiresti tuttavaks. Lisaks on tööpäeva alguseks pea värske.

Naisi on nii doktorikraadiga inimeste kui ka pikamaajooksjate seas vähem.

Kummagi puhul pole mul aimu, miks see nii on. Pikamaajooks on küpses eas inimeste ala, sest siis on lapsed juba piisavalt suured ja see ei tohiks takistus olla. Doktoritöö tegemine oli minul parim aeg just laste sünni ootuses või vahetult pärast. Lapsed magavad ju palju. Naised on ehk ise endale piirid seadnud.

Ruth Kalda, Tartu Ülikool Sellise teemapüstitusega seonduvad erinevad emotsioonid ja kogemused. Üldse on huvitav, kuhu kraadiga inimene välja jõuab, kas ülikoolis või mujal, nt jooksurajal. See on päris levinud reaktsioon, et kus sa selle aja leiad. Nagu tööde arvelt teeks midagi.

Olen selle peale põhjalikult mõelnud

58

JOOKSJA.EE

sarnast. Mõlemad nõuvad kindlameelsust, harjumust asju mitte pooleli jätta.

Teatud rutiin on mõlema puhul vajalik.

Päevaplaani on niikuinii vaja mahutada palju tegevusi ja see nõuab head planeerimist. Muidugi on plaani sees piisavalt paindlikkust, aga väga suuri auke spontaansuseks mitte. Liikumine on kindlalt iga mu päeva sisse planeeritud ning see on osa eluviisist.

Mingil põhjusel on doktorikraadiga jooksjate seas rohkem mehi kui naisi.

Võib-olla naistele meeldivad muud tegevused? Mõnikord arvatakse, et see on liiga rutiinne või individuaalne ala.

Rutiinsuse osas vaidlen vastu, jooksu saab teha huvitavaks väga paljudel viisidel. Näiteks maastikul ja looduses jooksmine on nauditav alati ja iga ilmaga.

ja jõudnud järeldusele, et jooksmine toetab kindlasti akadeemilist tööd. Jüri Allik, Lõpmatuseni ei jõua peaga tööd teha ja Tartu Ülikool ühel hetkel vajan ikka pausi. Liikumine Kuna doktorikraad asetab rõhu teadusaitab restart’i teha ja mõtteid koguda. tööle, siis heade kolleegide tähelepaKui mõtted jooksevad umbe, teen nekud kinnitavad, et jooksmisest on rahulikuma jooksu ja liikumine aitab kasu ka mõttetööle, kas jooksmise ajal edasi liikuda. Pikemad või suuremat või peale seda. Võin samale tõendite pingutust nõudvad jooksud maaskaalule asetada ka enda ligi poole tikul valmistavad ette ka sajandi kestnud jooksmisvaimseteks katsumusharjumuse: ilma 3-4 teks ja pikkadeks korda nädalas jookspingutusteks. Nii miseta poleks mul treenib füüsilise kindlasti olnud nii palju häid treeninguga ka mõtteid, avasvaimu. Füüsitusi ja teadusline aktiivsus likke artikleid. aitab tööalaselt Sisetunde kohaend kokku võtta, selt aitab jookskeha ja vaim on Jüri Allik, eksperimentaalpsühhomine mitte ainult tervik. loogia professor vabaneda liigsetest Olen tunnetuslik kilodest, mis istuva treenija, mitte arvestööga kipuvad kogunema, tuslik ega andmetel põhinev.

Praeguses eluetapis pean väärtus- vaid paneb ka aju paremini tööle. likuks enda keha kuulamist ja selle Tugitoolist jälgijad imestavad tavapõhjal treenimist. Põnev tähelepanek, liselt, et miks küll inimesed ennast et kui miski õnnestub töös, siis selle jooksmisega vabatahtlikult piinavad. emotsiooni pealt on ka joosta kergem. Saladus on selles, et see, kes on Akadeemilisel tööl ja treenimisel on kogenud korra jooksmise ekstaasi (runner’s high), on alati valmis televiisori ees istumisest loobuma, et seda uuesti kogeda. See, et jooksmine toimib mõnuainena, on hästi teada. Näiteks aitab jooksmine sünteesida neuropeptiide – endorfiine – mis vähendavad valu ja tekitavad naudingut. Ühesõnaga – kui liigeste kulumine kõrvale jätta, on jooksmine üks kõige toredamaid asju inimese elus!

Praeguses eluetapis pean väärtuslikuks enda keha kuulamist ja selle põhjal treenimist.

Keenia jooksu ristiisa Brother Colm O’Connell: mu missioon on aidata noored paremale elujärjele.

Iiri misjonär Brother Colm O’Connell (74) võttis meid soojal jaanuarikuu ennelõunal vastu oma Iteni maja elutoas. Keenia mõistes üsna uhkes, eurooplase jaoks keskpärases elamises.

TEKST JA FOTOD:

Eva-Maria Vaher, Kaarel Lilleoja, ajakiri Jooksja

60

JOOKSJA.EE

Donatas Narmont ja vend Colm O'Connell leidsid kiirelt ühise keele.

E

nne intervjuuga alustamist otsis vend Colm välja suure atlase, et vaadata, kus asub Eesti. Ta teadis ka, et Eestist tulevad õed Luiged. Meie päritolu selgeks tehtud, oli ta valmis küsimusteks, millele ta on viimase 45 aasta jooksul palju kordi vastanud. „Tulin Iteni tavalise õpetajana, keda kutsuti siia pärast Keenia iseseisvumist 1963. aastal. Eelistuses olid just inglise keelt emakeelena rääkivad

õpetajad. Nii tuli siia palju vabatahtlikke õpetajaid paariks aastaks tööle.

Mul avanes võimalus tulla 1976. aastal St. Patrick’u poistekooli,“ räägib O’Con-

Plaan oli jääda kolmeks kuuks, kuid nüüd on sellest saanud juba 46 aastat.

JOOKS

LEGENDAARNE ST. PATRICK’U KOOL ITENIS

S Vend Colm ja abitreener Ian hoolealustele motivatsioonikõnet pidamas. nell oma kodu kõrval asuvast koolist. „Plaan oli jääda kolmeks kuuks, kuid nüüd on sellest saanud juba 40 aastat.

Kui ma tulin, siis ei olnud Keenial ja Iirimaal ühiskonnana nii suurt erinevust, kui on praegu. Nüüd on Euroopa eest ära läinud, aga Keenia areng ikka peaaegu sama koha peal. Seega ma arvan, et ei saaks Euroopas elamisega enam hakkama. Siin on minu kodu.“

Tavalisest õpetajast tunnustatud treeneriks Küsimuse peale, et kuidas ta on nii edukaks saanud, vastab vend Colm kiirelt ja naerdes: „Mina ei ole edukas, sportlased on! Mina olen lihtsalt taustal. Siin Itenis on tugev jooksu-

kultuur. Tullakse jooksma, sest, nagu Iteni loosung ütleb, see on „tšempionite kodu“, kus on hea kohata teisi talendikaid jooksjaid.“ Iirimaal töötas vend Colm jalgpallitreenerina, millel ei ole kergejõustiku ja jooksmisega just palju seost. Ometi on temast saanud elav legend, kellega tahavad pea kõik Iteni külastavad sportlased ja ajakirjanikud kohtuda. „St. Patrick’u poistekool ja siin lähedal asuv Singore tüdrukutekool on mõlemad Iiri misjonikoolid, mis loodi Keenia iseseisvumise ajal.

Nad töötasid välja programme sportlastele, sest selles nähti võimalust riigi ühtseks saamiseks ja n-ö visiitkaardi loomiseks välismaale. Mul oli õnne olla mõlema kooliga seotud.

Vend Colmi elutoast leiab mitmesuguseid autasusid ja meenutusi tema sportlaste suurtest tegudest. Seinal pilt kahekordse olümpiavõitja Masai sõdalase David Rudisha'ga.

t. Patrick’u kool Itenis on ainult poistele mõeldud keskkool, mida haldab Rooma Katoliku kiriku piirkondlik piiskopkond. Tegemist on internaatkooliga, kus elab ja õpib üle 1000 õpilase kõikidest Keenia piirkondadest.

Kooli asutasid 1961. aastal Iiri misjonärid ordust Patrician Brothers (Püha Patrick’u vennad).

St. Patrick’u kool on kuulus oma akadeemiliste tulemuste, spordisaavutuste ja õpilaste distsipliini poolest. Kooli missiooniks on valmistada ette õpilasi, kes panustaksid ühiskonna arengusse ja kannaksid endas väärtusi nagu patriotism, eneseväärikus, iseseisvus, koostöö, kohanemisvõime, eesmärgistatus ja enese-distsipliin. St. Patrick oli üks esimesi Keenia koole, mis 1989. aastal endale arvutid sai ning on ka tänasel päeval eesrindlik tänu oma laiale vilistlaste võrgustikule.

St. Patrick’u kooli kuulsaimaks õpetajaks on olnud kindlasti vend Colm o’Connell, kes saabus 1976. aastal Iteni eesmärgiga ajutiselt St. Patrick’u koolis geograafiat õpetada. Vajaduse sunnil hakkas ta aga peagi kooli kergejõustikumeeskonna treeneriks ja töötas hiljem ka pikka aega direktori ametikohal.

Nüüd - 46 aastat hiljem - elab vend Colm endiselt St. Patrick’u koolis ja treenib uusi olümpiamedaliste.

Traditsiooni kohaselt istutatakse kooli territooriumile puu iga vilistlase auks, kes püstitab maailmarekordi, võidab medali olümpiamängudel või maailmameistrivõistlustel. Vanim puu kuulub Mike Boit’ile, kes võitis 1972. aasta Müncheni olümpial pronksmedali. Kooli kompleksis asub ka muuseum, mis annab põhjaliku ülevaate St. Patrick’u sportlaste saavutustest ja kooli kuulsusrikkast ajaloost.

MAI 2022

61

JOOKS

Kui treener Peter Foster hakkas ära minema, siis valis ta mu enda järglaseks ja õpetas mulle kõiki põhitõdesid.

Tol ajal oli jooksmise õpetamine palju lihtsam kui tänapäeval – ei olnud spetsiaalset varustust ja nii täpseid tehnilisi teadmisi.“

Soovib aidata noori tippu „Ma olin siin lektor ja olen alati tööd teinud just noorte sportlastega. Mu soov on olnud keskenduda koolilastele – anda neile fookus, haridus, võimalused elus kuhugi jõuda. Kas siis tööle saada, joosta välja stipendium USA-sse või tippsporti siseneda ning sellega oma elujärge parandada. Samas hoian siin ka seeniorsportlaseid, kes soovivad jooksmisega jätkata. Hetkel elab siin minu kõrvalmajas viis sellist sportlast.

Mul on juba aastaid ka assistent Ian ja tema on palju minult õppinud.

62

JOOKSJA.EE

ja programm neile sobib, siis saavad nad siia jääda. Kui soovivad lahkuda, siis saavad liituda mõne teise grupiga.

Nii elab siin näiteks 10 km maanteejooksu maailmarekordi omanik Rhonex Kipruto, kelle aeg sellel distantsil on 26:24,“ räägib vend Colm, kelle käe all on treeninud väga palju maailmameistreid ja olümpiavõitjaid.

Iga riik vajab kedagi, kes on väga pühendunud noorte treenimisele, isegi kui nendest ei saa profisportlasi. „See on just see eluetapp, kui inimesel on vaja positiivset mõtlemist, head eluviisi ja regulaarset trenni. Seda eriti veel Euroopas, kus rasvumine on saanud suureks probleemiks. Isegi kui mõned treenerid on pettunud, et nende sportlane ei saanud kuulsaks, siis panus nende edasisse ellu on väga oluline. See on rohkem kui lihtsalt spordi tegemine. Mu missioon on aidata Keenia noored paremale elujärjele. Mitmed mu õpilased on saanud stipendiumi USA-sse ja mõned ka jäävad sinna ning omandavad kodakondsuse. Teised tulevad tagasi ja annavad olulise panuse investeerides kohalikku ellu – harivad oma pereliikmeid, ehitavad koole ja muid olulisi rajatisi. Siin kehtib arusaam, et kui teenid head raha, siis annad palju ka ühiskonnale tagasi,“ avab kogenud treener oma filosoofiat ning lisab, et St. Patrick'u kooli muuseumi autahvlil eesmärk on anda nendele noortele on ära toodud arvukad vilistlastest maailmarekordiomanikud, olümpiame- võimalused millegagi tegelemiseks dalistid ja suurte maratonide võitjad. pärast sportlaskarjääri lõppu, sest see ei saa lõputult kesta. Olukorda ei saa Loodan, et ta jätkab minu program- vaadata väga kitsalt, sest mõnikord miga. Päevatöö on tehtud paljuski parimad treenerid ei tule mitte paritema poolt, kuid ma siiski hoian silma matest sportlastest, vaid just nendest peal ja osalen treeningutel. Koroona- keskmistest, aga väga huvitatutest. viiruse pärast on viimased kaks aastat „Kui luua noorte ellu väärtust, siis peab programmist vahele jäänud ja nüüd aru saama et ainult mõned saavad väga kevadel alustan uuesti ning loodan edukaks, kuid see ei tähenda, et teised leida uusi talente, keda tippsportlasteks programmist osavõtjad ei saaks sellest treenida. Ma ütlen neile alati pärast midagi. Ma julgustan noori treenereid kooli lõpetamist, et kui nad tahavad mõtlema suuremale panusele.“ Esimese olümpiamedali võitis Keenia juba kaks aastat pärast iseseisvumist 1964. aastal Tokyos ja esimese Siin elab näiteks kulla 1968. aastal Mexico Citys. Jooks10 km maanteejooksu mine sai kiirelt Keenia tunnuseks, sõna levis ning riigi vastu hakkasid huvi maailmarekordi tundma ka välisjooksjad. Taheti teada, et kust need kiired jooksjad tulevad. omanik Rhonex Järgmises Jooksjas avaldame vend Kipruto, kelle aeg sellel Colm o’Conneli intervjuu teise osa, kus ta arutleb Keenia jooksjate „saladuste“ distantsil on 26:24. üle.

HEA TEADA

Saunum Leil seadmega paned sauna kütte

otse jooksurajalt, tenniseväljakult ja jõusaalist Kõigi sportlike saunaarmastajate rõõmuks on kodumaine saunatehnoloogia arendaja Saunum toonud turule uudse nutika, mugava ja energiasäästliku saunakütmise juhtseadme Saunum Leil.

Vaid mõne puudutusega saab panna kerise soojenema, seadistada oma lemmik saunatüübi ning juhtida kliimaseadet otse oma mobiiltelefonilt.

TEKST: Gerli Ramler FOTOD: Saunum Saunas OÜ

Saunum Leil Mobile rakenduse abil kuvatakse teavitused mobiiltelefoni ekraanile.

„S

oovisime luua kasutajale lisaväärtust ja arendasime iseõppiva distantsilt toimiva juhtseadme, mis optimeerib konkreetse sauna andmetele tuginedes kütmisele kuluvat aega ja seeläbi ka energiakulu. Lisaks on ülimugav saun sisse lülitada, ise alles jooksu- või golfirajal olles, tennisetrennist või purjetamast tulles,” ütleb Saunumi arendusjuht Ardi Lippur. „Lihtsalt valid, mis kell ja kui kuuma sauna soovid nautima

64

JOOKSJA.EE

minna ning automaatika juhib kerise tööd, et saun saaks soovitud ajaks valmis.”

Juhtseade, mis ei vanane Saunum täiustab Saunum Leili rakendust pidevalt ning uuenduste saamiseks peab lihtsalt seadme ühendama kodusesse traadita interneti võrku.

Uue juhtimislahenduse oluline pluss Lippuri sõnul on see, et kuna seade on pidevalt internetivõrgus, saab sinna kiiresti ja sujuvalt laadida uuendusi

ning parendusi. Ja kui traadita internetivõrku pole võimalik pidevalt kasutada, saab uuendusi alla laadida ka nutitelefoniga hot spot’i ühendust tekitades.

Saunum on oma juhtimissüsteemi üles ehitanud nii, et uuendusi saab järk-järgult sisse viia ka esimese seeria seadmele. Täna on Lippuri sõnul platvormile klientide soovil lisatud mitmeid tehnilisi võimalusi: näiteks liidetakse juurde valguse lülitamise funktsioon ning lisaks põhilistele Euroopa keeltele saab seadmeid õige pea juhtida ka näiteks jaapani keeles.

Töös on veel leili viskamise ja kütmisenergia kokkuhoiuks vajaduspõhise ventilatsiooni juhtimise süsteemi loomine ning erinevate andurite lisamine, näiteks CO2, inimese tuvastamine jne. „Sauna juhtimine läbi taskus oleva mobiiltelefoni on tõesti mugav, sest telefon on reeglina inimestel alati

HEA TEADA

käeulatuses ning nii on kogu aeg ülevaade, mis saunas toimub. Nii saab treeningu ajal või pärast trenni valida lihtsalt soovitud saunarežiimi, olgu selleks sanaarium, klassikaline põhjamaa saun või aurusaun, ja koju jõudes on soe saun juba ootamas!” selgitab Lippur. „Eriti mõnus on see siis, kui olete näiteks jäänud purjetades külma tuule kätte või jooksurajal vihma tõttu läbimärjaks ligunenud.”

Juhtseadme kaudu saab kliimaseadet lülitada sisse ja välja ning programmeerida seadmesse kolm eelistatumat leilitüüpi. Eelseadistada on vaja vaid temperatuur, saunaskäigu kestus ja kliimaseadme võimsus. Sauna küttepanek kaugjuhitaval moel on mugav ja samas igati ohutu, kuna telefoniekraanilt saab igal ajal vaadata, kas saun on köetud piisava kuumuseni või milline on kerise olek. Nutitelefonidele mõeldud rakenduse turvaliseks kasutamiseks on juhtseadmel ekraanilukk, ukseandur ja ülekuumenemiskaitse ning küberkaitse seisukohalt loomulikult ka hulk tarkvaralisi kontrollmehhanisme.

Saun olgu mõnus elamus kogu perele Saunum loob saunaelamuse, kus leil on täielikult lõõgastav ja seda kogu kehale ning tervele perele. Patenteeritud õhukihtide segamise süsteem haarab saunaruumi lae alla tõusnud kõrve-

66

JOOKSJA.EE

tava ja raskesti hingatava leiliauru, segab selle põrandapinna jahedama õhuga ning suunab nüüd juba pehme hapnikurikkama leili üles tagasi. Nii on leiliviskamisel tagatud ühtlasem temperatuur ning õhurikkam leil laseb kergemalt hingata – see tagab, et saunajärgselt on pea selge ja puhanud!

Kuna leili saab visata sagedamini, siis on ka õhk niiskem, mistõttu keha higistab aktiivsemalt. Saunas saab istuda pikemalt, mõnusalt vesteldes ning keegi ei pea kolima kuumuse tõttu madalamale astmele.

Eriti mõnus on see siis, kui olete näiteks jäänud purjetades külma tuule kätte või jooksurajal vihma tõttu läbimärjaks ligunenud.”

Saunumi üheks peamiseks väärtuseks ongi Lippuri sõnul innovatsioon ja uuenduslik mõtteviis. „Naudime autentset sauna, kuid meie südameasi on leiutada uusi võimalusi ja tehnoloogiaid, et täiustada saunaelamust

ning muuta see veelgi nauditavamaks ning tervislikumaks. Kindlasti ka nutikamaks ning säästlikumaks. Heaks võrdluseks on telefon, mis kunagi oli mõeldud helistamiseks ja sõnumite saatmiseks, aga millega täna saab tellida süüa, õppida keeli ning isegi juhtida sauna!”

Nii on ka Saunumi seadmetega – keris ei ole lihtsalt sauna kütmiseks, vaid annab võimaluse luua uutmoodi leilielamuse ning koduse spaa. Saunum pakub saunakliimaseadmeid nii saunadele, kus juba on mõne teise tootja elektri- või puuküttega keris kui ka kaks-ühes Saunumi lahendust, kus on elektrikeris ja kliimaseade ühes seadmes. Mõlemal juhul kuuluvad komplekti ka Himaalaja soolapallid, millel on tervendav mõju hingamisteedele ja nahale.

Saunumi patenteeritud saunakliimaseade ning õhu soolaioonidega rikastamise meetod on maailmas ainulaadsed ning kes on Saunumi kliimaseadmega kerist proovinud, see enam tavalist kõrvetavat sauna ei taha. Koduseks spaakogemuseks saad Saunumi kerisega luua nii klassikalise kuuma leilisauna kui ka pehme leiliga niiske sauna, aururikka sauna, soolaioonidega rikastatud sauna, aroomisauna või maheda kuumusega sanaariumi.

Info www.saunum.com, info@saunum.com

Tahan ainult parimat!

4 suunas venivad paneelid jalgevahel ja tagaosas

Parimad püksid on nüüd veel paremad!

lukuga avatavad võrgust õhutusavad Vastupidav ja veniv Ripstop kangas

UUS

KneeGuard Pro põlvekaitse-süsteem

SNICKERS WORKWEAR FlexiWork 3.0 tööpüksid

Stretš Cordura põlvedel Eemaldatavad ripptaskud Cordurast

Joonlauatasku; noatupe kinnitisnööp; Tasku pikale ja lühikesele pliiatsile

Põhikangas: 100% ripstop polüester millest 36% Sorona® kiud (taastuvast taimsest materjalist valmistatud polümeer), 225, g/m².

Veniv kangas: 88% polüamiid, 12% elastaan, 275, g/m².

Tugevdus 1: 100% CORDURA®, 205 g/m² Tugevdus 2: 100% CORDURA®, 320 g/m².

148 €

167 €

185 €

251 €

5604

0467

6604

1604 9504

1604 9504

5804

5804

0404

Hinnad sisaldavad käibemaksu 20% ja kehtivad kuni kaupa jätkub.

TASUTA

6940

0404

6932

0404

6902

Ripptaskutega stretšist SoftShell püksid

Osta mistahes SNICKERS Workwear FlexiWork pikad tööpüksid tavahinnaga, saad selle PUSA

6903

TAMREX OHUTUSE OÜ

186 €

Lisaks kõik senised toimivad lahendused: kehaliikumist järgivad 3D lõiked, eelpainutatud sääred, KneeGuard® põlvekaitsesüsteem, funktsionaalsed taskute komplektid, lai suuruste valik.

Tööriista aasad parempoolsel ripptaskul

art 2 8 väär 18/0400 tus 5 0€

Tasuta pusa saab kaasa mis iganes FlexiWork pükste ja LiteWork 6208/0404 pükste tavahinnaga ostu puhul. Kampaania kestab kuni tasuta pusasid jätkub.

Kampaania ei kehti Snickers Workwear lastepükste ostu puhul.

162 €

/5804 /0404

Rohkem venivat ja sitket kangast. Eemaldatavad ripptaskud ja uus tagataskute paigutus. Uuenduslikud lukkudega õhutusavad reite siseküljel. Rohkem mugavust, funktsionaalsust ja liikumisvabadust.

Helkurribad sääre tagaosas

Full-stretštööpüksid eemaldatavate ripptaskutega.

6972

NÜÜD EEMALDATAVATE RIPPTASKUTEGA

Tugevdatud sääre allosa

6208

3.0

SNICKERS Workwear poollukuga pehme pusa

Vastupidav pusa on valmistatud pehmest ja mugavast puuvilla-polüestri segukangast.

2x2 soonik krael, varrukaotstes ja allääres.

Materjal: 80% puuvill, 20% polüester, 300 g/m².

Tel 654 9900 e-post: tamrex@tamrex.ee www.tamrex.ee

TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 139c, Katusepapi 35 • TARTU Aardla 114, Ringtee 37a • PÄRNU Riia mnt 169a • RAKVERE Pikk 2 • JÕHVI Tartu mnt 30 • VÕRU Piiri 2 • VILJANDI Tallinna 86 VALGA Vabaduse 39 • NARVA Ak. Maslovi 1 • HAAPSALU Ehitajate tee 2a • PAIDE Pikk 2 • JÕGEVA Tallinna mnt 7 • TÜRI Rakvere tee 23 • RAPLA Tallinna mnt 2a • KEILA Keki tee 1 • KURESSAARE Tallinna 80a

Jooks toimub i Suvehooaeg läheneb ning hooaja esimesed võistlused on peetud. Siiski tasub meenutada ka talvel toimunud jookse.

Nimelt Vinni-Rakvere talvejooksusarja. Pealkirjas toodud lause ongi Vinni-Rakvere talvejooksusarja tunnuslause.

TEKST:

Tiina Säälik

T Talvejooksude idee autor Andrus Lein.

68

JOOKSJA.EE

FOTOD:

erakogu, Jooksja

änavu toimus see sari juba 11. Heitlikud ilmaolud ei takista korda ja üle paari aasta just „Olles ise jooksja ja osalenud 90ndate nii, nagu planeeritud ehk siis lõpus ja uue sajandi alguses jooksu­ pandeemia tõttu ei tulnud klubi Hermes poolt korraldatud talve­ etappe ära jätta või edasi jooksudel, tekkis mõte, et miks mitte lükata. Talvel on jooksukalendris võist­ talvejookse ka Rakveres teha. Eks lusi napilt, mis on ka arusaadav, sest kui meie sari natuke nagu nišitoode ole, vähegi lund, siis kõik suusatavad. Ometi üksikuid talvel toimuvaid jookse ju on, on ka neid, kes harrastavad jooksmist aga lausa sarja vist mitte. Selline võist­ aastaringselt ja hoolimata ilmast leiavad lusformaat on hea võimalus ka oma võimaluse õues treenida. Rakvere talve­ hetkevormi testida,” räägib Andrus. jooksusarja idee autor on Andrus Lein.

Siinkirjutaja on sarjas päris mitmeid

JOOKS

Tänavuse talvejooksude sarja üldvõitja 10 km distantsil naiste arvestuses Liliana Torn

Pidev talvejooksudel osaleja Peeter Puio võistlust nautimas.

Talvine jooks lisab ainult ilu: Marion Tibar (vasakul) ja Pille Hinn

b iga ilmaga! aastaid osalenud. Tundub, et sellel sarjal on ka omamoodi fännklubi. Kuna jooksu start on Vinnis, siis kogunevad jooksjad sinna ja alati jääb enne võist­ lust aega spordisõpradega juttu ajada.

Need on toredad kohtumised. Talvel on ilmad teadagi heitlikud, arutame, mida selga panna, mis jalanõud oleks

Iga kuu, jaanuarist märtsini, on üks etapp ja viimase märtsi etapi raames on alati kavas ka Rakvere Talvemaraton.

head ning kuidas ilm ja rada võiks olla.

Oluline küsimus on, et kust poolt tuul puhub, sest vastu tuult ei taha vist küll keegi joosta.

Andrus arvab, et kolm etappi sarjas on paras arv. „Iga kuu, jaanuarist märt­ sini, on üks etapp ja viimase märtsi etapi raames on alati kavas ka Rakvere Talvemaraton. Maratonidistantsi lisa­ mise mõte tuli maratonijooksjalt Erkki Etverkilt ja nii see ongi jäänud. Joostud on iga ilmaga, ka miinus 20 kraadiga on maraton toimunud. Alati leidub neid, kes tahavad ka talvel maratoni joosta. Maratoni puhul alustame Rakvere staadionilt, kus tuleb sisse­ juhatuseks läbida 2,195 km ja siis juba kaks korda Vinni ja tagasi.”

Ilm on kindlasti määrav ka jooksu tulemuste puhul. Tänavu oli jaanuari­ kuisel etapil kergliiklustee Vinnist

Talvemaratoni lisamise initsiaator Erkki Etverk ei pelga ka suurte miinuskraadidega pikka distantsi joosta.

MAI 2022

69

JOOKS

Ülari Kais teel finiši poole, teda jälitamas Moonika Pilli.

TALVEJOOKSUSARI sai alguse 2012. aastal, kui 26. veebruaril startis 10 km distantsile 22 jooksjat. Esimese jooksu võitjad olid meestest Elar Vulla ja naistest Kaidi Kivioja.

Maraton oli esimest korda kavas 2013. aasta 13. jaanuaril, kui stardis olid 14 vaprat jooksjat.

Õnnelikud lõpetajad: Erkki Etverk (11), Mari Boikov ja Peeter Kand.

Rakverre üsna lumine ja joosta oli raskevõitu, veebruaris jooksime taganttuulega ja märtsis oli mõnus päikeseline ilm. Viimasel etapil vaheldus rajal puhas asfalt jäiste lõikudega.

Mida sellisel puhul jalga panna? Kas suvised jooksusussid või talvised, naastudega? Ei kahetse, et otsustasin naastudega jooksususside kasuks. Tagapool jooksnud sõber rääkis, et kui jäine lõik oli tulnud, siis ma olevat lihtsalt eest ära jooksnud.

Andrus Lein rõhutab, et talviseid olusid ei tasu karta, kõige olulisem ongi õige varustus. Talvejooksu kodulehel on ka olemas head soovitused, mida tasub kindlasti lugeda. Tänavu „rääkisin ära” ka ühe jooksusõbra, kes talvel vaid saalis lindil jooksutrenni

70

JOOKSJA.EE

teeb. Eks tal oli pisut ärevust, et kuidas talvel jooksmiseks riietuda ja ega külm ei hakka. Kõik läks hästi ja pärast jooksu oli ta väga rõõmus, et rajale tuli.

Sari tuleb ka järgmisel aastal!

Tänavu osales igal etapil 48-53 jooksjat.

Osalejate arv võiks pisut suurem olla, aga eks koroonaaeg ole ka oma töö teinud. Muidugi oleks tore, kui jooksjaid rohkem tuleks, aga siis oleks vaja ka suuremat korraldajate meeskonda.

Praegu korraldab Andrus Lein talvejooksusarja koos Rakvere kergejõustikuklubi Vike ja MTÜ Vinni Terviseradade meeskonnaga, toetus ja koostöö on ka kohaliku omavalitsusega. „Oleme mõelnud, et äkki rada võiks muutuda, kuid samas

2022. aasta talvejooksusarja üldvõitjad 10 km distantsil Meestest: Kaupo Uuetoa Naistest: Liliana Torn Talvemaratoni võitjad: Meestest: Henri Hokkonen Naistest: Hene Karumaa

on see hea võimalus igal aastal samal rajal oma võimekust hinnata. Mõningal määral küll mõjutab ilm, aga siiski jääme ka edaspidi sama trassi juurde.

Meil on ka hea tava arvestada vanuseklasse iga viie aasta tagant, sest ikka ju tahad omaealistega võistelda. Oleme ka auhinnalaua korraliku hoidnud ja kõik, kes on osalenud kolmel etapil, on saanud ka medali.” Seega tasub meelde jätta, et Rakvere talvejooksusari toimub ka 2023. aastal.

Sise- ja välisviimistlusmaterjalide salong

www.pksalong.ee Telliskivi 60/2 I-hoone Riia 4

Tallinna salong Tartu salong

MILLIST VÄRVI SOOVITE?

Tallinn, Mustamäe tee 44, Tel: 667 1766 Tartu, Tehase 16 Sisustus E-Kaubamaja, Tel: 730 8416 www.balteco.ee

TEKST:

Jooksja

FOTOD:

Wikipedia, Jooksja arhiiv

ratas

Jalgrattaga sõitmine

on üks parimaid tervisesporte vältimaks südameinfarkti riski.

1903. aastast korraldatakse maailma tuntuimat jalgrattavõistlust Tour de France.

FRED A. BIRCHMORE oli esimene inimene, kes aastal 1935 sõitis jalgrattaga ümber maakera. Ta väntas 25 000 miili rattaga ja läbis 15 000 miili laeval.

Teekonnal kasutas ta kokku 7 paari rattakumme.

Paremal seisab Maurice Garin, esimese Tour de France’i võitja.

Mulle annab palju vaimujõudu mõte, et haiglasse kukub end aastas maksimaalselt 10 ratturit kogu suure pelotoni peale.

Surma saab üks mees 10 aasta jooksul.

REIN TAARAMÄE Jooksja 6 2021

MAI 2022

73

Alutaguse Rattamaratoni start 2021

Suvised rattasarjad 2022

Eestlased on läbi aegade olnud spordirahvas ja sporti saab siin tahtmise korral teha kõvasti ning aastaringselt. Suvised rattasarjad teevad Maarjamaale piltlikult öeldes tiiru peale, pakkudes eriilmelisi võistlusi sügiseni välja.

TEKST:

Virgo Agan

FOTOD:

Bosch Eesti Maastikurattasari, Filter Maanteekarikasari

Bosch Eesti maastikurattasari Bosch Eesti maastikurattasari koondab endas seitset rattamaratoni üle kogu Eesti. Iga rattamaratoni eel toimuvad nende radade tutvustamise eesmärgil nn avatud raja sõidud, mis leiavad aset üldjuhul nädal aega enne maratoni. Mõnel juhul on sõitude trassid avatud raja sõiduks juba märgistatud, mõnel juhul moodustatakse eri kiirusega grupid, mida juhivad rada tundvad ratturid.

Igal rattamaratonil toimuvad põhisõit, poolmaraton ning lastesõidud.

Sarja kahel etapil toimub lisaks nendele distantsidele ka XXL-sõit ehk tavapärasest põhisõidust tunduvalt pikem ja ekstreemsem katsumus, mis annab üldarvestuses ka tavasõidust rohkem punkte. Tänavu saab pikemat distantsi läbida sarja avaetapil ehk 22. Mulgi Rattamaratonil ja kolmandal etapil

74

JOOKSJA.EE

SARJA KALENDER 2022 22. Mulgi Rattamaraton Laupäev, 7. mai

24. Rõuge Rattamaraton Laupäev, 21. mai

8. Alutaguse Rattamaraton Laupäev, 11. juuni

20. Rakvere Rattamaraton Pühapäev, 10. juuli

22. Rakke Rattamaraton Pühapäev, 31. juuli

Kose 7 järve rattamaraton

Laupäev, 20. august

25. Tallinna Rattamaraton Laupäev, 3. september

ehk 8. Alutaguse Rattamaratonil. Põhisõit on tavapäraselt pikkusega 45-50 kilomeetrit, poolmaraton kuni 21 kilo-

meetrit ja XXL-sõit pikkusega 65-80 kilomeetrit. Lastesõitude pikkused on erinevad ning need on leitavad iga maratoni üldinfo alt.

Võistluste lisainfo ja registreerimine: www.rattamaratonid.ee

Hawaii Express Estonian Cup Eesti esimene ja suurim maastikurattasari Hawaii Express Estonian Cup on spordiürituste kalendrit ilmestanud juba 16 aastat. Rattamaratonide sarjas saavad võistlejad valida Grand Prix, maratoni ja poolmaratoni vahel ning need, kes võistelda ei taha, saavad looduskauneid radasid nautida matkasõitudel. Lisaks toimuvad traditsioonilised lastesõidud.

Tänavu on kavas kuus etappi ja lisaks ka juba alanud virtuaalarvestusega etapp, mis toimub esmakordselt sellisel kujul ja valitud piirkonnas. Rattamaratoni rada asub Harjumaal, küll aga

R ATA S

Filter temposari

SARJA KALENDER 2022: Lezyne 2. Tallinna virtuaalarvestusega Rattamaraton

18. aprill, 08. mai

5. Kõlleste rattamaraton Laupäev, 14. mai

20. Raplamaa Rattamaraton Laupäev, 4. juuni

Rand&Tuulberg 22. Elva Rattamaraton

Laupäev, 30. juuli

E-Piim 19. Kullamaa Rattamaraton

Laupäev, 6. august

23. Jõulumäe Rattamaraton Laupäev, 27. august

Ramudden 8.Valgehobusemäe Rattamaraton Laupäev,

Filter temposari alustas 20. aprillil Padise etapiga. Nagu traditsiooniks saanud, on igal aastal vähemalt üks rada muutunud. Nii on see ka tänavu ja just Padise näol oli tegemist uue võistlusrajaga. Avaetapist võttis osa üle 150 tubli ratturi. Olgu ära märgitud, et Padise etapil avati sarja ajaloo jooksul esimest korda M80 vanuseklass, kui starti tuli raudmees Jüri Juul.

“Kui siin mõned arvavad, et 40-aastaselt on paras aeg jalad seinale visata, siis Jüri näitas, et ka 80-selt on võimalik sporti teha. Väga motiveeriv ja inspireeriv kõikidele sarjas osalejatele,” sõnas sarja korraldaja Mihkel Reile. Juul tuleb Kiili etapil paarissõidus starti tuntud spordisõbra Hannes Hermakülaga.

Kokku on tänavu kavas kuus etappi ja sari lõppeb 13. augustil Viimsis ühiselt Filter Maanteekarikasarjaga.

Kui möödunud hooajal rakendati COVID-19 erimeetmetest tulenevalt jäigalt fikseeritud stardikorraldust, siis tänavu naastakse süsteemi juurde, kus iga osaleja saab registreerides küll oma stardiminuti, ent soovi korral on võimalik ka elava järjekorra alusel startida.

Lisaks rattasõidule on temposarja raames võimalik kaasa lüüa ka jooksjatel. Distantsid kasvavad igal võistlusel kilomeetri võrra. Esimesel võistlusel Padisel tuli jooksjatel läbida 3 kilomeetrit, viimasel Viimsi etapil on raja pikkuseks 8km.

Lisa info ja registreerimine: www.aerobike.ee

SARJA KALENDER 2022: Padise 20. aprill (toimunud) Kiili 4. mai Aruküla 18. mai Ääsmäe 1. juuni Maardu 15. juuni Viimsi 13. august

Filter Maanteekarikasari Populaarne Filter Maanteekarikasari stardib 22. mail Elvas. Kokku peetakse neli etappi ja oodatud on kõik rattasõbrad olenemata tasemest.

Sel aastal on valikus kolm vanusest sõltumatut distantsivalikut, millest kõik on erineva pikkusega – sportsõit on kolmeringiline, harrastussõit kahening rahvasõit üheringiline.

Nagu eelpool mainitud, siis sarja kolmas etapp toimub eraldistardina ühiselt Filter Temposarjaga Viimsis.

Lisainfo ja registreerimine: www.aerobike.ee

SARJA KALENDER 2022: Elva 37. rattapäev

22. mai

Tallinna 12. rahvasõit

12. juuni

Viimsi tempopäev

13. august

Jõgeva 8. rattaralli

14. august

10. september

uues kohas võrreldes 2021. aastaga.

Virtuaalarvestusega etapp motiveerib inimesi juba varakult rattaradadele siirduma ja kasvõi iga päev oma varasemat tulemust parandama. Punktisaak on virtuaalarvestusega etapil küll mõnevõrra kesisem kui tavapärastel etappidel, aga seevastu saad endale sobival ajal kindlustada tulemuse juhuks, kui suvel mõnedel etappidel osaleda ei saa või sõit peaks ebaõnnestuma. Pea kuu aega kestev etapp on justkui eelsoojenduseks algavale suvele.

Lisainfo ja registreerimine: www.estoniancup.ee

Filter Maanteekarikasari Jõgeva Rattaralli 2021 MAI 2022

75

Puukeskuse näide:

sportlikkus elus viib sihile ka tööasjades Eesti juhtiva ehituspuidu ja puidupõhiste ehitusplaatide hulgimüüjat AS Puukeskust iseloomustavad võimas ajalugu, pädevad töötajad ning uuendusmeelne ja kliendikeskne tegevus. Lisaks ettevõtte juhtide positiivne meel ning golfiarmastus.

TEKST:

Gerli Ramler

N

FOTOD:

Puukeskus

ii Puukeskuse omanikul Atso Matsalul kui ka tegevjuhil Madis Sanderil on händikäp golfis 18.

Händikäp-süsteemiga mõõdetakse mängijate oskuste taset ning antakse vastavalt taseme number ehk händikäp vahemikus 54st kuni väiksema arvuni. Mida väiksem on händikäp, seda tugevam tase on mängijal. „Meie ütleme ikka, et 54 näitab tegelikult golfimängijate töötundide arvu nädalas.

Ehk mida kõrgem see on, seda töökam oled, mida madalam, seda rohkem mängid golfi,” muigab Sander.

Ta lisab, et tegelikult on nad Atso Matsaluga mõlemad täiesti keskpärased klubimängijad, aga siiski harjunud oma puhkuseplaane tegema näiteks selle järgi, kus asuvad mõnusad golfirajad. Nii on ta käinud mängimas lisaks Euroopa väljakutele näiteks Lõuna-Aafrikas, Laoses, Argentiinas ja Uus-Meremaal. Neist kõige enam on talle lisaks golfivõimalustele muljet avaldanud Lõuna-Aafrika oma söökide-jookide ning Uus-Meremaa oma looduse ja veiniga. „Golfi leidsin enda jaoks väga ammu.

Kuna ma ei teinud pikka aega midagi

76

JOOKSJA.EE

sportlikku, siis mõtlesin, et prooviks golfimängu. Sain aru, kui aktiivne, kirglik ja sportlik harrastus see on, ning täna ajab muigama, kui mõni jõusaalist tulnud spordimees on 18. raja lõpuks füüsiliselt täiesti läbi. Püüan ikka nädalas vähemalt korra, aga meelsamini kaks korda mängima jõuda,” räägib Sander. Lisaks golfile meeldib talle mäesuusatamine. Mägesid käib ta tavaliselt nautimas koos sõprade ja perega.

Ja ei saa öelda, et mees ka jooksuga ei tegele! Iga päev jookseb ta Puukeskuses nagu orav rattas oma sammud täis ning viie aastaga on nad koos kõigi teiste Puukeskuse töötajatega jooksnud käibenumbri 12 miljoni euro pealt 30 miljoni peale aasta lõikes!

Kvaliteedi nii ehituses kui sisustuses Puukeskuse ajalugu viib meid tagasi aastasse 1929, mil asutati Soomes Puukeskus OY. Ettevõte tegutses omal ajal 24 müügikohas üle Soome. Eestis registreeriti AS Puukeskus 1995. aasta suvel ja tegevust alustati Tartus 1996. aastal Puukeskus OY tütarettevõttena.

Mitut riiki hõlmav koostöö täiendas

Eesti meeskonda erialase oskusteabe ja kogemustega, mis tagasid siinsetele klientidele ja koostööpartneritele rahvusvahelise taseme ja kvaliteediga tooted, mitmekülgse sortimendi ning personaalse teeninduse.

Aastal 2016 Puukeskus AS iseseisvus, kuid kõik pika ajalooga kaasa saadud tarnekanalid ja kompetentsid jäid ettevõttesse alles. Muu hulgas ka staažikad töötajad, kellest pikaajalisim on Puukeskuses töötanud algusest saadik. Puukeskuse süda asub Maardus. Seal on laoning logistikakompleks, kus päevas sisenevad ja väljuvad kümned veokid, kaubad komplekteeritakse vastavalt tellimustele ning saadetakse üle Eesti klientidele.

Ajast, mil Puukeskus iseseisvus, on ettevõte ka pidevalt laienenud. Nii näiteks avati aastal 2018 uuesti LõunaEesti müügiesindus Tartus ja viimistlusmaterjalide salong Tallinnas.

Lai sortiment, kõrge kvaliteet Läbi aastakümnete on Puukeskust kui hulgimüüjat iseloomustanud Skandinaavia kvaliteeti kandvad kaubamärgid. Valikuna olgu mainitud näiteks

HEA TEADA

BYGGMA Group, Metsä Wood, FIBO Systems, Unilin ja paljud-paljud teised.

Täna ei valmi peaaegu ükski suurem elu- või ühiskondlik arendus nii, et seal poleks ka koostööd Puukeskusega või mõnd Puukeskuse poolt edasimüüdava kaubamärgiga toodet.

Kuigi nime järgi on arvatud, et Puukeskuse valikus on üksnes ehituspuit, pakub hulgifirma hoopis laiemat sortimenti. Puukeskusest saab osta kõiki puidupõhiseid ehitus- ja viimistlusmaterjale ning mitte ainult. Saadaval on nii karkassimaterjal, välis- ja sisevoodrilauad, ehitus- ja viimistlusplaadid, parkett, liimpuit, isolatsioonimaterjalid ja palju muud. Puukeskuse klientide hulgas on ehitusmaterjalide kaupluseketid, puitmajatehased ning ehitus- ja kinnisvaraarenduse ettevõtted üle Eesti.

Puit ja kõik selle baasil valmistatu on Eestis väga hinnatud, kuigi

näiteks Skandinaaviaga võrreldes on selle mõnusa ja ökoloogilise materjali kasutuses veel omajagu arenguruumigi.

Järk-järgult võtab puit üle seni tavaliselt kivist ja betoonist ehitatu ning sobib hästi ka linnaruumi.

Inspiratsiooniküllane sisustussalong Telliskivi loomelinnakus 2018. aasta jaanuaris avati Telliskivi loomelinnakus Puukeskuse viimistlusmaterjalide salong PK Salong. Inspireerivas keskkonnas asuvas esinduses saab tutvuda praktiliselt kõigega, mida maja viimistlemisel vaja läheb. Valikus on palju erinevaid viimistlusmaterjale põrandast katuseni nii maja sise- kui välistöödeks – fassaadiplaadid, parketid, plastpõrandakatted, keraamilised plaadid ning seinapaneelid.

PK Salongist saab peaaegu kõike,

mida maja või korteri viimistlemisel vaja läheb. Lai tootevalik hõlmab viimistlusmaterjale kõrgelt hinnatud brändidelt nagu Cembrit, Elastolith, Kährs, Upofloor, Pamesa Ceramica, Kerama Marazzi jt, mis sobivad nii ühiskondlike hoonete kui kortermajade projektide tarbeks, samuti eraisikute kodude sisustamiseks.

PK Salongi hinnatud müügimeeskond töötab lähtuvalt iga kliendi vajadustest välja parima lahenduse, et tagada paindlik eelarve, õigeaegne tarne ning ajasäästlikud ressursid. Salongis on eksponeeritud eelkureeritud tootevalik, mis muudab kliendi valikuprotsessi lihtsaks ja ladusaks ning sobivaks igale maitsele ja eelarvele. Hinnaklassist rääkides võiks öelda, et see on igati mõistlik, jäädes väiksema valikuga marketite ning märksa kõrgema hinnaklassiga spetsiaalpoodide vahele.

www.puukeskus.ee

AS Puukeskus peakontor ja ladu: Madikse 1, Maardu Lõuna-Eesti esindus: Riia mnt 4, Tartu PK Salong: Telliskivi 60/2, Tallinn, www.pksalong.ee MAI 2022

77

Rattahooaeg on käes!

Milline peab olema varustus?

Kevad on käes ja aeg rattad välja võtta ning tolmust puhtaks pühkida või poodi uue järele minna. Millised on sümboolselt kolm kõige tähtsamat otsust, mis neil, kel rattasõit südames, hooaja alguses teha tuleb? Rattavarustusest räägib Andres Lekko.

TEKST:

ajakiri Jooksja

M

FOTOD:

Pikwizard, Pixabay

is on esmased sammud uuesti ratta selga saamiseks?

Esmane ja kõige olulisem samm – too oma kaherattaline sõber esimese päikesepaistega kuurist välja. Sealt algavad järgmised arutelud. Kui see vana sõber on endiselt tarvitatav, siis hinda, kas isiklik oskus esmahügieeniks (st kummide pumpamine, keti õlitamine, elementaarne ülevaatus) on piisav. Kui ei ole, siis tuiska kohe

78

JOOKSJA.EE

lähimasse või lemmikumasse töökotta ning küsi spetsialistilt abi. Tee seda kohe, sest nende töökoormus kasvab kevadel iga päevaga ja sellega koos sinu sõbra parklatundide arv töökojas.

Tavaline kevadhooldus maksab sõltuvalt töökojast 30-40 eurot.

Kui kaherattaline sõber tundub natuke närb, siis vii ta jälle spetsi juurde, kus antakse hinnang, et kui palju elustamine võib eelarvet tasakaalust välja viia.

Selle järel saad otsustada, kas jätkata vana suksuga või osta uus. Kui vana

sõber läheb mahakandmisele või sul polegi sõpra, siis säti end poodlemisringile. Jällegi soovitan alustada kodule lähimast või sinule end juba tõestanud poest. Täna, kõikvõimalike kriiside ajal, pead muidugi oma ootusi märkimisväärselt alla tõmbama, sest defitsiit on rattatööstust juba 2 aastat halvanud. Sellest hoolimata, ilma rattata sa ei jää.

R ATA S

Ratas on küll oluline, aga selle seljas istuv rattur veelgi enam. Milline on hädavalik turvavarustus, et saaks julgelt treeningutele ja võistlustele vastu minna?

Täpsustan, et teeme siin artiklis juttu liikluses osalevate ratturite turvavarustusest, sest spetsiifilised spordialad nagu down-hill ning BMX nõuavad rohkemat turvavarustust.

Tavaline turvamine piirdub 2 detailiga. Kõige olulisem on kiiver, mis peab peas olema mugav ja täiesti märkamatu. Mugavus on tagatud ennekõike sellega, et kiiver püsib peas ka siis, kui kiivri rihmad on lahti. Oluline on ka kiivri ventilatsioon, et päikeselisel päeval väikese kiiruse juures aju hallid rakud üle ei kuumeneks.

Teiseks on kindad. Kui paned korraks silmad kinni ning mõtled, et mis kohaga sa peale õnnetust maad puudutad, siis pole palju vaja fantaseerida mõistmaks, et peopesad on selles mängus igal juhul tegevad. Ja kindlasti mäletad ka lapsepõlve kullimängu kukkumisi, mille järel peopesad olid kõige tüütumad paranejad.

Ratturi riietus eeldab nii mugavust, praktilisust kui temperatuurist ja tuulest tulenevate faktorite arvestamist. Milline on spikker sobivaima rattariietuse valikul „pealaest jalatallani“?

Kindad peavad olema 2-funktsioonilised – need peavad hoidma käed soojad, kuid säilitama ka ohutu rattajuhtimise.

See on paljudele probleem, sest sõrmikutega kipuvad sõrmed külmetama, aga labakutega ei ole valitsate kasutamine efektiivne.

Kevadel ongi suurim väljakutse, et kuidas kaitsta end läbiligunemise, läbikülmumise ja läbihigistamise eest üheaegselt. Mida aeg edasi, seda enam tundub, et ikkagi vanad head läbiproovitud ajalehed ja kilekotid õigetes kohtades ning õiges järjekorras

Kui kaherattaline sõber tundub natuke närb, siis vii ta spetsi juurde, kus antakse hinnang, et kui palju elustamine võib eelarvet tasakaalust välja viia.

Alustame kronoloogiliselt – lumi sulab, toodavad edu. Aga sellest kirjutame päike paistab, ratas on korras ja tahaks sügisel talvevarustust kirjeldades. sõita. Aga suve veel ei ole ning vajad Kui nüüd aga kevad juba mõnda aega niiskust peletavat varustust. Olgu on toimetanud, saame pakkida termovaselleks näiteks jalanõude vett hülgavad rustuse suvekorterisse. Siis muutuvad katted, sest märjad varbad tekitavad olulisteks abivahenditeks lisasäärised, kõige külmemat tunnet. Edasi üles- -varrukad, -põlved. Need kõik on tooted, poole liikudes on hea omada külma mida kasutatakse lisaks tavalisele eest kaitsvaid termopükse ja -jakki. See suvisele varustusele. Oled ju kindlasti on kallis varustus, kuid kestab kaua. märganud, et hommikul rattaga tööle Termojaki all on hea hoida ka higisärki sõites on natuke jahe ning peale tööd ning mingit vahekihti. Selleks võib olla trenni minnes Sahara-lähedane tunne? nii suvine sõidusärk kui ka suvaline Selge, et sama varustus hommikul särk. Jalgratturile olulised seljataskud ja õhtul ei sobi. Siis ongi parim viis on tagil olemas ning higisärk vastu ihu tõmmata hommikul „sukad“ jalga ning tegeleb oma funktsiooniga. varrukad käte peale. Õhtul pistad asjad Edasi – kiivri all peaks olema müts. tasku ja sõidad suvevarustuses koju.

Minul isiklikult on probleem, et ei Suvisel varustusel on mõned detailid, mahu ja seepärast kahjuks (ära seda mida oleks hea jälgida. Kuigi põhimõtkodus järele tee!) sõidan praegu ilma teliselt sobib rattaga kulgemiseks igasukiivrita. Kiivriga on turvalisem, aga gune särk, siis on spetsiaalne sõidusärk külmem. Abiks oleks ka õhem Buff parem, sest sellel on seljal taskud, kuhu pea ja kiivri vahel. saab panna kogu oma kaasavõtmist

vajava maise vara. Samuti on sõidusärk disainitud selliselt, et istub seljas mugavalt vaid sõiduasendis. Või täpsem oleks öelda, et mitte-sõidusärk istub seljas sõiduasendis ebamugavalt ja jätab selja paljaks.

Sõidupüksid on samuti disainitud istuma mugavalt sõiduasendis. Et sõitmine maksimaalselt mugav oleks, on sõidupükste sees pehmendus, mis peaks sadulas istumise heaks tegema. NB! Sõidupüksid käivad jalas palja ihu peale!

Ka sel on oma selge põhjus – sadulas kipub kogu materjal ühes kitsas kohas kokku saama ning iga lisaõmblus annab suurepärase võimaluse mõni koht ära hõõruda. Ka pehmendusel puuduvad seepärast istmiku all hõõrumist tekitada võivad õmblused.

Kas algaja rattur peaks kasutama rattakingi? Ühest küljest on see vahel ohtlik, kui jalg kukkudes kinga kinni peaks jääma, aga samas võiks end kohe harjutada õigete jalanõudega?

Rattakingad on väga olulised ja ilma kingadeta on rattasõit hea vaid siis, kui on väga palju vaja rattalt maha tulla ja kooserdada. Rattakingi ja spets-pedaale ei tasu karta. Loomulikult võib juhtuda, et unustad jala vabastada ning liiga väikese kiiruse juures avastad, et enam ei tule jalg ratta küljest lahti. Selleks on vaja lihtsalt natuke harjutada jala lahti võtmist, mille saab igaüks suhteliselt kiiresti selgeks. Kui peaks õnnetus juhtuma, siis kinni olevad jalad ei tekita lisavigastusi, pigem just säästavad sind.

Miks aga kingad on olulised? Põhiline on pedaalimise kvaliteet ja sellest vähenev energiakadu edasiliikumisel.

Sõites tavalise platvormpedaaliga oled suuteline pedaali vaid alla vajutama.

Sõites sõidukingades, saad mõlema jalaga teha pedaalides ringe, seega liikuda tunduvalt väiksema energiakuluga. Lisaks suudad sõidukingades efektiivsemalt ületada pedaalimise 0-punkti, kus üks jalg on kella 12, teine kella 6 suunas.

MAI 2022

79

R ATA S

Kingad iseenesest on rusikareegli järgi kahte tüüpi – maantee- ja maastikukingad. Maanteekingade eripära on hästi tihedalt istuv korpus ning jäik tald.

Nendega ei ole inimene mõeldud käima.

Maastikukingad (tinglikult) jagunevad paljudeks eri tasemeteks alates matkajalatsitest kuni võidusõidukingadeni.

Peamine erinevus maanteekingast on see, et nendega on ette nähtud ka kõndida.

Seetõttu on tald natuke pehmem ning korpus veidi „lohvkam“. Samuti on tald libisemisvastase mustriga.

Mida eelkõige jälgida liikluses ja maanteedel sõites?

Eelkõige tavapärast liiklusseaduses olevat filosoofiat. Käitu reeglite järgi ning eelda, et ka teised käituvad nii.

See oleks muidugi liiga ilus, et tõsi olla.

Jalgratturil peavad olema silmad ja kõrvad igas suunas. Rattur peab olema suuteline nägema takistusi teel, kõrvalt lähenevaid sõidukeid ja kasvõi rattateel liikuvaid lapsi ja loomi. Peab kuulma hirmutavat mootorimüra, kui keegi selja taga kiirendab. Loomulikult peab kuulma ka mingiks märguandmiseks lastavat signaali. Signaali kuuldes ei pea esimese asjana mitte sõrmekombinatsioone moodustama, vaid hetke mõtlema, et äkki tõesti on sinuga midagi pahasti.

Värske bussijuhikoolituse läbinuna näen nüüd teisiti ka ratturit suure liiklusvahendi pimedates nurkades. Seega, ära jää enne ristmikku seisma reka või bussi kõrvale, kui on muudmoodi võimalik. Ma ise olen võimalusel püüdnud seisma jääda esimese auto ette, sellega olen kõigile nähtav. Maanteel sõites tuleb

80

JOOKSJA.EE

Signaali kuuldes ei pea esimese asjana mitte sõrmekombinatsioone moodustama, vaid hetke mõtlema, et äkki tõesti on sinuga midagi pahasti. arvestada tuulise ilmaga ja tuule erinevat mõju metsa vahel ja lagendikel. Tuule erinevus väljudes metsast lagendikule võib tekitada ratturile selliseid manöövreid, mis halbade kokkusattumiste puhul võivad viia õnnetusteni.

Millised on sinu soovitused ratta küljes olevate „tulede ja vilede“ osas?

Siin on jälle 2 kihti. Esimene on nn regulatiivne lisavarustus vastavalt liiklusseadusele. See kohustab ratturit kandma rattal signaali andmiseks kella, samuti helkureid ning pimeda ajal tulesid.

Teine on talupojatarkus. Kell peab andma sinust teada. Minu maanteerattal on imepisike kell, et oleks seadusesilmale midagi. Tegelikult on nii, et maanteeratta kiiruse 30-35 km/h juures teeb kõri kiiremini efektiivset häält kui kell. Seega on see asi iluasjaks.

Küljehelkurid on enamasti disainielementidena kummide-pöidade külgedel (muide liikluskontroll ei

taha sellest vahel aru saada), esi- ja tagahelkur tuleb siiski lisada. Tulesid seevastu ma ei soovita niisama liikluskontrolli jaoks rattale riputada. Kui ratas peab pimedas sõitma, siis minge hästi varustatud kauplusse ja soetage lambid, mis tee valgeks teevad ning sadulaalused vilkurid, mis ka reaalselt liikluses autodele näha on. Need loomulikult maksavad kordades rohkem, kui 10-eurosed pisitulede komplektid kodulähedases toidupoes.

Loomulikult on rattamaailma insenerid samuti mõelnud sellele, kuidas sind rahast vabastada. Müügil on ratta erinevatesse kohtadesse kinnituvad kotikesed mitmesuguste vajalike ja ebaoluliste kaupade veoks. Näiteks pudelikorvid ning tänapäeval ka lenksule kinnituvad telefonihoidjad (eeldan, et seda seadet kasutatakse vaid GPS-kaardi ettemanamiseks, mitte muusika kuulamiseks või sõidu ajal chattimiseks).Varukumm ja pump võiksid ka kaasas olla, et teelt oma jõududega ära saada.

Mida peaks silmas pidama lapsi jalgrattaga liiklusesse lubades, nii ratta valiku, sportliku printsiibi kui turvalisuse osas?

Lastega on lood natuke lihtsamad ja samas ka keerulisemad võrreldes täiskasvanutega. Et laps tahaks rattaga sõita, peavad vanemad leidma, jälle spetsialisti abiga, lapsele sobiva suurusega sõiduki. Laps peab olema rattaga sõber, et ta sellega ka pidevalt sõita tahaks.

Ei tasu raha kulutada, ostes ratast n-ö kolmeks aastaks ette. Sest siis on see tänasele tarvitajale suur ja võib turvatunde ning sellega koos ka sõidusoovi röövida. Kui see valik on tehtud õigesti, siis läheb protsess lihtsamalt ja last ei ole vaja motiveerida rattaga sõitma.

Liiklusse lastes tuleb veenduda, et laps oskab sõita. Kodusel jalgpalliplatsil rattaga koperdav tegija koperdab paraku samamoodi ka liikluses ning sinna oleks tal vara minna. Samuti veendu, et laps teab kõiki rattaga liikluses olemisega seotud liiklusseaduse punkte ning saab neist ka aru. Laste osalemisest spordis tasub mõelda siis, kui tavaline sõprade juurde sõit ei paku enam lapsele pinget või perekondlikul rattamatkal kipud pärijatega liiga tihti igasuguste teemärkide juures vahefinišeid tegema. Aga las see trenni minek jääb mõne järgmise kirjatüki teemaks. Nael kummi!

Nüüd

t a t s a 31 a

! d u t a vänd

Värvid, mille suunas joosta.

Meie uue jooksukollektsiooni värvid on inspireeritud päikesest ja Pürenee poolsaare soojadest toonidest. Need pakuvad rohkelt valikuid ja võimalusi tooteid omavahel sobitada.

Tutvu uue kollektsiooniga www.rademar.ee

triatlon TEKST:

Jooksja

FOTOD:

Jooksja arhiiv, Pixabay, Vikipeedia

4%

oma kehakaalust kaotavad võistlejad keskmiselt Ironmani triatloni vältel.

Mulle tundub tihti, et triatleetide seas on mõistlike inimeste kontsentratsioon sellepärast suurem, et treeningute ajal viibitakse nii palju värskes õhus.

MARKO ALBERT Jooksja 1 2022

5

olümpiamedalit on kahepeale kokku võitnud triatleetidest vennad Jonathan ja Alistair Brownlee.

1984.

AASTAL KORRALDATI EESTIS ESIMENE TRIATLONIVÕISTLUS VOKAL Aado Peki eestvedamisel: rattaga sõideti 200 km, ujuti basseinis 2 km ja joosti 42,195 km. Alade järjestus oli pisut erinev ja võistlejad alustasid võistlust siis, kui ise soovisid. Võistluse stardis oli seitse julget meest, kellest kiireim oli 32-aastane Kaarel Schmidt.

Voka Paisjärv

Triatlon.ee

VEEBRUAR 2022

83

80-aastane

Eesti vanim triatleet Ilmar Tagel

tõi Portugali kergejõustiku EM-ilt neli medalit!

Ilmar Tagel on rahul, et sporditegemine on tiitlivõistluste tasemel vilja kandnud, tervist jagub ja medalid valitud teed kinnitavad. Ta on rahul, et Eesti Kergejõustikuveteranide Assotsiatsioon annab välja aastaraamatuid. Nii jääb tegemistest jälg ja spordistatistika motiveerib liikumisele.

TEKST: Meelis Koskaru FOTOD: Ülo Randalu, erakogu

S

amuti teeb suure töö Janek Oblikas Marathon100 veebilehel. Sealt saab ta end teistega võrrelda ja pingutab rohkem. Hea, et veteranieas on olemas konkurents nii Eestis, Euroopas kui ka maailmatasemel. „Nooremas eas viis eluaastat ei tähenda palju, samas 80-aastasena annab iga elatud aasta tunda. Ma ei pea õigeks, et 80- ja 60-aastane võistlevad ühes vanuseklassis. Selline mõtteviis tõrjub eakamad kehakultuuriga tegelemisest eemale. Ka vanematel inimestel on tunnustuse vajadus,“ arvab vitaalne härrasmees. Ilmar läbis 64-aastaselt Tallinna Rahvajooksu poolmaratoni

84

JOOKSJA.EE

Ilmarile teeb Portugali EM-i hõbemedal krossijooksus palju rõõmu. ajaga 1:39 ja 71-aastaselt Tallinna Maratoni ajaga 4:28.02. Samas tema nooruses joostud maratonijooksu Pärnumaa rekordit ei ole keegi veel üle jooksnud. 45-aastasena läbis ta Tartu-Otepää maratoni ajaga 3:36.02 ning oli selle ajaga üldarvestuses alles 102. kohal. Mõnigi võib öelda, et see on praegu hea aeg, kuid enne Eesti taasiseseisvumist mitte, sest paljud püüdsid tippspordi poole ja harras-

tajaskond oli hõredam. Ilmar seadis isiklikke sihte ja püsib siiani kadestamisväärses vormis. Kindlasti toome teda noortele eeskujuks!

Portugalist neli medalit Portugali linnas Bragas toimunud EM-iks valmistumisel tegi Ilmar hea ettevalmistuse. Ta alustas 2. oktoobril Tartu Linnamaratoniga, kusjuures enne maratoni ei olnud ta 2021. aastal

T RI AT LON

Poisikese 50-kilomeetrine teekond mantli järele!

Ilmar on jooksu M70+ klassis rahvusvahelistel võistlustel häid kohti saavutanud. üldse jooksnud, sest harjutas triatloni jaoks ujudes ja jalgrattaga sõites. Läbis maratoni suure pingutusega kontrollaja piires ja seejärel alustas pidevate jooksutrennidega Põlvas. Kui väljas enam ilmade külmenedes ohutuse mõttes joosta ei saanud, käis bussiga Võru Spordikeskusesse harjutamas (200-meetrine jooksurada+jõusaalitrenn jalgadele). „Enne Braga sõitu õppisin CD pealt 4 kuud Portugali keelt. Sellest oli suur kasu seal suhtlemisel. Esimesel päeval krossijooksul läksin alt jooksujalanõudega. Oli öeldud, et joosta tuleb libedaga ja poris. Võtsin jooksmiseks rasked naeltega Salomoni jooksutossud.

Samas rada oli täiesti kuiv ja olnuks võimalus kergete Sauconidega joosta.

Kuna tõin Eestile esimesel võistluspäeval esimese hõbemedali, usaldati mulle avadefileel Eesti lipu kandmine.

See oli väga suur au. Sain lisaks hõbemedalile 3 pronksmedalit lühematelt jooksudistantsidelt. Mu lemmikalaks olnuks poolmaraton, kuid see jäeti koroona tõttu ära. Minule oli Braga kui unenägu – väga suur elamus esindada Eestit. Käia linnas ringi Eesti esindusriietuses, nautida võistlusi, loodust, meeldivat linna, võistluskaaslasi,“ on Ilmar Portugalis kogetuga väga rahul.

Bragas osales ta 8 km krossijooksus ning 400, 800, 1500 ja 3000 m jooksudes. Medalita jäi ta ainult lühimal distantsil.

Talitriatloni Euroopa meister Treenimiseks on mehel kodus jooksulint ja velotrenažöör, kuigi palju aega püüab ta veeta õues sportides. Kõige suurem pluss on tema arvates hilisem hea enesetunne. „Mulle sobiks tege-

likult rohkem duatlon, aga kuna neid Eestis väga palju pole, siis teen triatloni,“ ütles 21 maratoni ja 37 poolmaratoni jooksnud Ilmar. „Olen varasemalt jalgrattaga palju sõitnud ja jooksualadel olnud üks oma vanusegrupi paremaid, sestap panustan praegu ka rohkem jooksmisele ja triatlonis teen lühemaid distantse.“ Kõige enam meeldib Ilmarile võistelda kodumaal, eriti Tartus. „Kõige meeldejäävam võistlus oli Tartus toimunud triatloni olümpiadistantsi EM. Kuna ma elan Tartust 50 km kaugusel, siis siin piirkonnas elab mul hästi palju tuttavaid, sõpru ja sugulasi, kes kõik käisid mulle raja ääres kaasa elamas. See on mulle eriti hinge jäänud,“ jätkas Ilmar. Tal on paljude saavutuste seas ette näidata talitriatloni EMV vanusegrupi kuld- ja hõbemedal, lisaks olümpiadistantsil teenitud pronks. Tänavu hääletas rahvas Ilmari teist aastat järjest Põlvamaa parimaks veteransportlaseks. Ilmar soovib suvel Tamperes kergejõustiku MM-il osaleda ja ütleb talle omaselt, et sinnani tuleb veel vastu pidada.

Kuna tõin Eestile esimesel võistluspäeval esimese hõbemedali, usaldati mulle avadefileel Eesti lipu kandmine.

Kehalise liikumise avastas Ilmar 1949. aastal, asudes õppima Võrumaal Kõlleste vallas Karaski 7-klassilisse kooli. Kooli võimlemisõpetaja Sulev Punning, hilisem tuntud koolidirektor ja pedagoog, suunas aktiivsed poisid rühmvõimlemise juurde. Üheskoos tehti trenni ja võimlemiskavadega esineti koolipidudel.

Võimlemisele lisaks harrastati koolis väga populaarset rahvastepalli ja koolidevahelistel võistlustel osaleti kergejõustikus: jooksudes, kaugus- ja kõrgushüppes. „Meenub 4. klassis toimunud võistlus Ahja Keskkoolis. Sõitsime sinna veoauto kastis 30 km. Vastse-Kuustes meenus mulle, et unustasin oma palitu Ahja Keskkooli riidehoidu. Veoauto peatati ja ma läksin Ahjale palitut otsima.

Maha tuli käia jalgsi ligi 50 kilomeetrit,“ meenutab Ilmar kooliaegset seiklust.

Poisis oli sitkust ja tahtejõudu! Kehalise kasvatuse õpetaja Sulev korraldas lastele luuremänge ja tõi Ilmari male juurde. „Mängisime teiste koolidega telefoni teel malet. Kooli seina peal oli stend malelauaga. Tegime käigu ning vastaspool vastas meile järgmisel päeval,“ toob Ilmar huvitava näite tolleaegsest malemängust.

Koolipoisi ramm kasvas ka tellise­tehases töötades Saverna Keskkoolis osales Ilmar rahvarohketel ja populaarsetel rahvajooksudel Valgjärve pargis ja Kiirusmäel.

Just rahvarohkus sundis teda pingutama ja iseseisvalt treenima. Väga hea füüsilise ettevalmistuse sai ta koolivaheaegadel Mammastes Põlva tellisetehases töötades. „Alt jõe äärest tuli vagonett saviga üles. Lükkasime selle koos kaaslasega maha ning hakkasime savi alla tellisetehase valtside vahele kühveldama. See töö kummargil olekus andis väga hea füüsilise ettevalmistuse. Samas oli see noorele poisile ääretult raske. Mõnikord, et puhkust saada, kühveldasime kiiresti valtsid savi täis. Niikaua, kui neid puhastati, saime puhata. Tööle ja tagasi käisin Mammastesse Turist-tüüpi jalgrattaga kokku 30 km päevas. Algul peale tööd kodus olin nii läbi, et kobisin kohe väsimusest voodisse puhkama,“ toob Ilmar hea näite töötegemise kasutegurist spordimehe eluteel.

Hiljem mängis Ilmar Krootusel võrkpalli. Keskkoolis õppides olid teiste MAI 2022

85

T RI AT LON

koolidega korraldatud kergejõustikuvõistlused nii Põlvas kui ka Otepääl tavapärased. Sport oli tollal koolilastel au sees. Põlvas ja Tartus korraldati tihti võistluseid jalgratta eraldistardis.

Tavadistantsiks oli 25 kilomeetrit. „Tulin peale keskkooli Põlva rajooni meistrivõistlustel 25 km eraldistardis Põlva-Ihamaru-Palojärve teiseks. Mul läks kumm 200 meetrit enne lõpujoont katki ning lõpetasin tühja kummiga.

1962. aasta suve­ spartakiaadil Viljandis valiti mind millegipärast Põlva rajooni esindama.

See oli mu esimene suurvõistlus, kus mul tuli kodurajooni esindada. Närveerisin hirmsasti, sest suur tahtmine oli hea tulemus saada. Eraldistardis olin peaaegu kogu aeg pedaalidel tänu tellisetehases saadud tugevatele jalgadele. Sain 25 km distantsil üllatuslikult kolmanda koha ajaga 40.29 Turist-rattaga. See tulemus oli parem esimesest spordijärgust jalgrattaspordis ning mind valiti kohe VS Jõud jalgrattakoondise kandidaadiks. Peale seda tuli paar aastat kuni sõjaväeni tegeleda tugevalt jalgrattaspordiga. Aastatel 1962-1963 olin spordiühingute ja organisatsioonide liidu Põlva rajooni juhatuse esimehe kohusetäitja ning tuli enne

sõjaväge kohalikku spordielu juhtida,“ meenutab Ilmar kuuekümndate sporditegemist.

Ajateenistusest abieluranda

86

JOOKSJA.EE

Sündinud 16. veebruaril 1942.

Tegelenud jalgrattaspordi, jooksmise, triatloni, vähesel määral ujumisega ja vanuses 7-21 a maletamisega.

Tõsisemalt tegeles Ilmar jooksmisega Kaliningradi oblastis Sovetskis (Tilsit) aega teenides. Armees lubati hommikul Viimased tulemused: väeosa väravast väljas jooksmas n 23.01.16 Otepää ETU Winter käia ja korraldati võistluseid. Seal Triatlon European Championsõnnestus mehel hips, M70 2. koht täita sõjaväe 3000 n 28.01.17 Otepää ETU Winter m jooksus I spordiTriathlon Championships, M75 järk. Elusaatus viis 1. koht sõdurpoisi kokku n 21.07.18 Tartu ETU Triathlon tulevase abikaaChampionships (suvetriatlon), saga: „Abiellusin M75 3. koht teisel teenistus­ n 20.02-27.02.22 Braga Euroopa sisekergejõustiku aastal sõjaväes meistrivõistlused veteranidele, ilusa ukrainlannaga.

M80 vanuseklass: kross Armastus oli nii 2. koht; 800 m, 1500 m, suur, et pärast õhtust rivistust jooksin 3000 m 3. koht. abikaasa juurde. Nüüd mõtlen hirmuga, n Pälvis Põlvamaal 2021. aasta et mis oleks juhtunud, kui mind kätte parima seeniori tiitli. oleks saadud. Üldse käisin ära umbes 90 korda, hirmus tagasi mõelda! Kuna meil lubati hommikuti jooksmas käia, siis tulin 3 km kauguselt läbi väeosa vabaneda. „Tegin enda jaoks otsuse, et kontrollpunkti kohe väeossa. Nii sai nüüd edasi ainult sport ja liikumine. õhtul ja hommikul joostud 3 km sõdu- Käisin aastaid Kislovodskis, Essentukis, risaabastes. Selline minu aktiivne jook- Zeleznovodskis mineraalvee allikatel. sualane sporditegevus ei jäänud tunnus- Seal oli küllalt mägine maastik, hea tamata. Terve polk rivistati üles, mind õhk ning oli tore jooksmisega tegeleda. kamandati rivi ette ja avaldati eestla- Spordi korraks maha jätmine ja rasvusest polgukomandöri August Rusmanni mine tõi mulle kaasa II astme diabeedi. käskkirjaga kiitust. Poisid plaksutasid Kui ma nüüd jooksmisesse pausi sisse ja hoidsid kahe käega kõhust kinni,“ lasen, siis tõuseb mu veresuhkrutase meenutab Ilmar edukat jooksuaega. kõvasti. See haigus saadab mind elu Nüüd saab varsti ukrainlannast läbi. Samas ei ole ma nõus nendega, kes abikaasaga koos veedetud 57 abielu- ütlevad, et diabeetik ei peaks spordiga aastat. Nad on kasvatanud kaks õpeta- üldse tegelema. Peale jooksmise olen jast tütart ning neil on kuus lapselast. avastanud enda jaoks ka triatloni. See Ilmar on ka vanemas eas säilitanud on midagi rohkemat, kui maratoni läbihea huumorisoone ja meenutab õhtu- mine. Näiteks olümpiadistantsil 1500 seid abikaasa juurde jooksmisi ning m ujumist kontrollaja piires, peale seda hommikul väeossa tagasi jooksmisi hea 40 km jalgratast ja 10 km jooksu. Vana trennina. Sõdurisaabastes enam õnneks mehena see läbida on suur pingutus ja jooksma ei pea. läbimine pakub rõõmu,“ räägib Ilmar, Pärast abiellumist Ilmar tõsisema kes seni on talvel jooksnud üle 400 spordiga ligi 10 aastat enam ei tege- km. Ta soovib osaleda veteranide Eesti lenud. Toimus hirmus tagasiminek. meistrivõistlustel ja veteranide Balti Kehakaal hüppas 60 kg pealt 120 kg meistrivõistlustel Klaipedas ning kergepeale. Sõi ta ainult üks kord päevas jõustiku veteranide maailmameistriõhtul Põlvast Krootusele koju tulles. võistlustel Tamperes 29.06-10.07.2022.

Ema tegi ahjus rammusat lambaliha Seal on kavatsus joosta poolmaratoni, kartulitega ja mingit füüsilist koormust 10 km maanteejooksu, 5000 m jooksu, ei olnud. Peale seda tuli sapikivi tõbi 6 km krossijooksu, lühematest distantning operatsioon. Enne operatsiooni sidest võib-olla 200 m, 400 m.“ Kes teeb, hoiti teda Tartus Puusepa tänaval 14 see jõuab! Soovime sitkele ja vastupidapäeva tilgutite all, et liigsest rasvast vale mehele tervist ja palju medaleid!

Toimus hirmus tagasiminek.

Kehakaal hüppas 60 kg pealt 120 kg peale.

Bragas Bom Jesus do Monte ees.

ILMAR TAGEL

Arvutite ja arvutikaupade müük

aastat kogemusi Meie e-pood:

ORDI.EU

Taaskord alustab Eesti T Saaremaa duatloni põhidistantsi start 2021.

Eesti Triatloni karikasarja kuulub kümme etappi – neist esimene, Jõulumäe duatlon, peetakse 21. mail ning viimane etapp Saaremaal toimub 24. septembril.

Lisaks võisteldakse hooaja jooksul Paides, Otepääl, Elvas, Tõrvas, Kosel, Tallinnas, Karksi-Nuias ja Valgjärvel.

Liisi Alamaa, Eesti Triatloni Liit

TEKST JA FOTOD:

88

JOOKSJA.EE

E

esti Triatloni presidendi Indrek Hääle sõnul ei tohiks keegi lasta end sõnal „karikasari“ hirmutada, sest kõikidele etappidele oodatakse nii päris esimest korda proovijaid kui oma ala tippe. Rajad on planeeritud nii, et kedagi poolel distantsil maha ei võeta ning kõigil on mõnus ennast proovile panna. Mullu osales erinevatel karikasarja etappidel kokku 788 inimest.

Eesti Triatloni karikasarja kuulub 2022. aastal kaks duatloni ja kaheksa triatloni. Duatlon erineb triatlonist selle poolest, et ujumise asemel joostakse. Näiteks Jõulumäel, Eesti Triatloni karikasarja avaetapil joostakse põhidistantsil esmalt kuus kilomeetrit,

seejärel sõidetakse rattaga 21 kilomeetrit ja lõpuks joostakse uuesti kolm kilomeetrit. Jõulumäe Tervisespordikeskuse ümbrus pakub kõikidele võistlejatele väga vaheldusrikast maastikku.

Jooksurada kulgeb valdavalt künklikul metsarajal ning rattarada kerge profiiliga asfalditrassil. Lapsed, noored ja juuniorid võistlevad enamasti enne põhidistantsil osalejaid ning neil on kavas lühemad eakohased distantsid.

See annab võimaluse veeta tore spordipäev kogu perega.

Etapid erinevates Eesti linnades Kui ilmad on (loodetavasti) soojemaks läinud ja veetemperatuur tõusnud,

T RI AT LON

Noored triatleedid Saaremaa duatlonil ratast sõitmas.

Triatloni karikasari

oodatakse triatlonisõpru 5. juunil Paidesse, kus võisteldakse sprindidistantsil. See tähendab, et esmalt ujutakse 750 meetrit, seejärel sõidetakse rattaga 20 kilomeetrit ja viimaks joostakse viis kilomeetrit. Ujumine toimub Paide tehisjärves. Kui lühematel distantsidel, kus osalevad lapsed ja noored, alustatakse ujumist kaldalt ühisstardina, siis põhidistantsil lubatakse võistlejad vette intervallidega ehk iga teatud aja tagant lastakse vette kuni kuus võistlejat korraga. Kõikidel karikasarja kuuluvatel triatlonivõistlustel on soovitatav kasutada kalipsot, kui veetemperatuur on võistluspäeval üks tund enne starti alla 22 °C. Kaks nädalat hiljem, 19. juunil

võisteldakse juba pikemal, standarddistantsil, kus on ujumisetapiks 1,5 kilomeetrit, rattadistantsiks 40 kilomeetrit ja jooksudistantsiks kümme kilomeetrit. Standarddistants pakub omaette elamusi, sest just selles võistlusformaadis võtavad üksteiselt mõõtu maailma tipptriatleedid olümpiamängudel. Otepääl toimub ujumine Pühajärves, rattarada kulgeb Otepää aedlinnas ja seda ümbritsevatel teedel ning jooksurada aedlinna ja Pühajärve ümbruses. Otepää maastikule iseloomulikult tasub arvestada künklikuma trassiga, ent tõusud ja laskumised kaunites paikades muudavad võistluse kindlasti vaheldusrikkamaks.

Kõikidel karikasarja kuuluvatel triatlonivõistlustel on soovitatav kasutada kalipsot, kui veetemperatuur on võistluspäeval üks tund enne starti alla 22 °C.

Juuli esimesel nädalavahetusel kogunetakse juba 35. korda Elvasse, kus saab võistelda taas lühemal, sprindidistantsil.

750-meetrine ujumine toimub Verevi järves, 20-kilomeetrine rattadistants ja viiekilomeetrine jooksuring läbitakse aga selle vahetus läheduses. Siinkohal on paslik mainida, et Eesti Triatloni karikasarjas osalemiseks on igaühel vaja kehtivat triatloniliidu võistlejalitsentsi.

Suurt peavalu see aga ei põhjusta, sest võistluspaikades on loodud võimalus soetada ka vaid ühepäevane litsents.

10. juulil võisteldakse Tõrvas, kus ühtlasi viiakse läbi Eesti meistrivõistlused sprindidistantsil N/M 20-80+ vanuseklassides osalejatele. Tõrva on üks Valga maakonna kolmest suurest keskusest Valga ja Otepää kõrval. Kuna triatleedid 2022. aastal Valgas võistelda ei saa, sest Pedeli järves tehakse hooldustöid, siis on Eesti odaviskaja Magnus Kirdi sünnilinn ideaalne koht uueks võistluspaigaks. Ujumine toimub Riiska järves.

Meistrid selgitatakse välja Tallinnas Harjumuspäraselt Valgas korraldatud standarddistantsi Eesti meistrivõistlused toimuvad 2022. aastal hoopis Tallinna MAI 2022

89

T RI AT LON

Kose triatlon 2021 „Varasemalt on väga paljud võistlused 2021. aastal, kui mängud peeti aastase toimunud Lõuna-Eestis ning Tallinna hilinemisega Tokyos. Teatetriatlonis etapi lisamisega tahtsime raskuskeset tuleb ühe võistkonna liikmetel kordasealt ära tuua,“ rääkis Eesti Triat- mööda läbida lühike triatlonidistants loni president Indrek Hääl. „Ühtlasi – 300 m ujumist, kaheksa kilomeetrit on kõigil Ironman 70.3 Tallinna ja rattasõitu ja kaks kilomeetrit jooksu.

Ironman Tallinna osalejatel võimalus „Meil on väga hea meel teatetriatlon enne augustikuus toimuvat jõuproovi taaselustada ja loodetavasti pakub harjutada Harku järves võistlussituat- selline kiire, huvitav, vaatemänguline sioonis ujumist. Ootame Tallinnasse ja adrenaliinirohke formaat põnevust palju osalejaid ja kaasaelajaid, sest rajale ka pealtvaatajatele,“ lisas Hääl. ja raja äärde on lihtne ja mugav tulla.“ Eesti Triatloni karikasarja kaks 30. juulil toimuv Karksi-Nuia triatlon viimast etappi peetakse 28. augustil on selle poolest eriline, et lisaks sprin- Valgjärvel, kus on ees ootamas lühike didistantsile viiakse samas kohas supersprindidistants ja 24. septembril paralleelselt läbi teatetriatloni Eesti Saaremaal Kuressaares, kus selgitatakse

Triatlonivõistlustel saab startida kogu perega, kõigil on võimalik osaleda eakohastel distantsidel, Kose triatlon 2021. etapil, mis on lisatud Eesti Triatloni karikasarja esmakordselt. Aga enne, kui 24. juulil Harku järves ja selle lähiümbruses kodumaa parimaid välja selgitama hakatakse, saab end testida 16. juulil Tallinna lähedal Kosel supersprindi distantsil. See tähendab, et ujutakse vaid 375 meetrit, sõidetakse rattaga 10 kilomeetrit ja joostakse 2,5 kilomeetrit.

90

JOOKSJA.EE

Meil on väga hea meel teatetriatlon taaselustada ja loodetavasti pakub selline kiire, huvitav, vaatemänguline ja adrenaliinirohke formaat põnevust ka pealtvaatajatele. meistrivõistlused. Viimati jagati sel distsipliinil EMV-medalid kümme aastat tagasi. Esmakordselt peeti teatetriatloni maailmameistrivõistluseid 2009. aastal USA-s Iowas, seejärel 2013. aastal Saksamaal Hamburgis ning peale seda regulaarselt igal aastal. Olümpiamängude kavva lisandus vaatemänguline ja äärmiselt atraktiivne võistlusala

välja ühtlasi Eesti meistrid duatlonis.

Eesti Triatloni karikasarjas selgitatakse parimad välja ka kõigi kümne etapi kokkuvõttes. Mida rohkematel etappidel võistelda, seda kõrgema koha võib tõenäoliselt üldarvestuses pälvida.

Kõikide vanuseklasside esikolmikuid autasustatakse hooaja lõpus Eesti Triatloni pidulikul üritusel.

STIHL iMOW® robotniiduk - dünaamiline, tark, osav ja hoolas Sinu muruga!

STIHL iMOW® pakub Sulle vabadust, ühe korra programmeerid, terve suve naudid niidutulemust. Programmeerimiseks ei pea olema ekspert. Intuitiivst kasutajaliidest on lihtne kasutada, LED-ekraan on selge ja menüü eestikeelne. Ka muruservad saavad niidetud kasutades erinevaid ääreniitmise funktsioone. Kasutades iMOW® äppi, saad oma robotit juhtida ka kodust eemal olles. STIHL iMOW® robotniiduki puhul on kombineeritud juhtivad tehnoloogiad ja uskumatud mugavused!

Sensorid - takistused, vihm või varguskatse, iMOW® reageerib koheselt.

Dünaamiline niitmisplaan - vastavalt niitmiskoormusele iMOW® lisab või vähendab niitmisekss vajaminevat aega kuni 40% päeva mahust.

Tsoonihaldus – ka sopilised ja keerukad aiad saavad vad laitmatult niidetud, see on võimalik tänu GPS anduritele.

Akud ja laadimisjaam – intelligentne laadimine säästab akusid. Akud on võimsad, seetõttu järjestikune tööaeg pikk. Laadimisvajaduse tuvastab ja jaama liigub iMOW® automaatselt.

STIHL iMOW® RMI 422

WWW.STIHL.EE

T RI AT LON

Kuidas võistlustega algust teha?

Väljas liiguvad juba usinad ratturid ning metsaalune on suusatajate asemel jooksjaid täis. Triatlonihooaeg pole mägede taga ning seetõttu on paslik vaadata üle mõned aspektid, mida võtta arvesse, kui plaanis on teha esimene triatlonivõistlus.

Järgnevalt kirjeldab UP43 triatloniklubi juhendaja Kirill Kotšegarov enda kogemusi ja sellest kujunenud nägemust võistlustega alustamisest.

TEKST JA FOTOD:

K

Triatloniklubi UP43, Pixabay

uidas võistlusteks valmistuda? Kas peaks esimese aasta lihtsalt trenni tegema enne, kui võistlustele kiirustada?

„Julge küsida nõu!“ oleks tõenäoliselt esimene soovitus. See tähendab, et kõike ei peaks ise välja mõtlema, vaid pigem uurima neilt, kellel on selles vallas rohkem kogemusi. See võib tähendada mõne triatloniklubiga liitumist, kuid ka lihtsalt sobivasse inforuumi jõudmist näiteks sotsiaalmeedia kaudu. Triatloni teemadel saab väga head nõu Facebooki grupist „Eesti triatleedid“. See, kui kiirelt suuremate võistlusteni jõuda, oleneb väga palju sellest, milline on varasem kokkupuude kestvusspordiga. Tasub ka mõelda sellele, et kas sooviks on lihtsalt võistlus ühekordselt läbida või siis teha seda selliselt, et saavutada hea tulemus. Viimane eeldab järjepidevat ja läbimõeldud treeningtegevust. Enne

92

JOOKSJA.EE

võistlema asumist tasuks kindlasti konsulteerida spordiarstiga ning teha tervisekontroll veendumaks, et plaan on tervisele ohutu.

Kuidas võistlusi valida?

Millise iseloomuga võistlused oleksid esimesteks katsetusteks parim valik?

Näeme enda klubi liikmete pealt, et paljud soovivad suvel just IRONMAN Tallinna raames teha poolpikka või täispikka distantsi, kuid ei oma eelnevat võistluskogemust triatlonis.

Alustada oleks mõistlik mõne lühema distantsiga enne põhivõistlust just selleks, et kogeda võistlusega seotud logistikat, ajaplaneerimist, toitumist, varustuse ettevalmistust ning ka psühholoogilist poolt. Nende aspektidega mittearvestamine võib saada oluliseks komistuskiviks edukale sooritusele.

Samuti võib tunduda loogiline, et täispika triatloniga alustamisel tasuks enne läbida maraton, mis tõstaks enesekindlust pika jooksudistantsi läbimise osas. See pole siiski mõistlik valik, sest maraton täispikas triatlonis

Alustada oleks mõistlik lühema distantsiga just selleks, et kogeda võistlusega seotud logistikat, ajaplaneerimist, toitumist, varustuse ettevalmistust ning ka psühholoogilist poolt.

Kõik vajalik ujumistreeninguteks!

Parim valik Speedot saadaval:

T RI AT LON

on hoopis teist tüüpi jooks, sest seda alustatakse tugevamast väsimusseisundist. Seetõttu tuleks pigem keskenduda just põhivõistlusega võimalikult sarnase kogemuse saamisele.

Võistlusi aitab valida vastava alaliidu võistluskalendriga tutvumine. Alustada võiks sprindidistantsidega ning sealt liikuda edasi kaks korda pikemale olümpiadistantsile. Tuleks silmas pidada, et võistlemine ei asenda treenimist ning seetõttu on hea võistluste vahele jätta ka piisavalt aega taastumiseks ning treenimiseks. Seega võiks hooaja peale planeerida 3-5 võistlust.

Kui võistlus on valitud, siis mis on valmistumise esimesed sammud?

Oluline on alustuseks teha tutvust valitud võistluse juhendiga.

Sealt edasi mõelda reeglitele vastava spordivarustuse olemasolule ning võistluslitsentsi hankimisele. Viimast saab üldjuhul osta ka võistluspäeval kohapeal. Siis saabki seada sammud juba treeningule ning sealt edasi võistlustele.

Kuidas võistluspäevaeelselt ja -järgselt toituda?

Toitumine on väga individuaalne.

Siin tasub jälgida, kuidas seedimine toimib mõnede raskemate treeningute puhul, ning katsetada erinevaid strateegiaid. Oled leidnud sobiva lahenduse siis, kui tunned, et energiaga varustatus on piisav ning ka seedimisprobleemid on harvad.

Seda plaani tasuks järgida ka võist-

94

JOOKSJA.EE

Näiteks ei tohi võistlusel, kus on lubatud rattadistantsil tuulessõit, võistelda eraldistardi ehk triatlonirattaga. luspäeval. Neid tegureid, mis mõjutavad toitumist, on muidugi väga palju: distantsi kestvus, stardiaeg, ilmastikuolud jne. Seetõttu ongi palju

S KOKKUVÕT TEK

 

ine eeldab järjeEdukas võistlem ast treenimist. pidevat ja sihipär etekohane Vali endale võim alustada e lg võistlus ja ju lühematest ng ni t es kergemat distantsidest. ning

dri  Tutvu võvõististlulusksealen juhendiga.



valitud t.

Tegutse teadlikul oleks Jälgi, et varustus ine. al rv tu ja s ra or töök rnase kogemuLoo kontakte sa ja julge küsida sega inimestega id küsimusi. ka rumalana näiva



valmistu-

halisele ette  Lisaks ke da vaim. lmista ette ka en sele va

kasu ka mitmekülgsest kogemusest erinevate võistlustega.

Kui suur roll on varustusel algajale võistlejale?

Varustus ei tohiks olla takistuseks. See tähendab, et oluline on tagada tehniline korrasolek. Võistluse juhendit tuleks lugeda ka sellest aspektist, et varustus vastaks võistluse nõuetele. Näiteks ei tohi võistlusel, kus on lubatud rattadistantsil tuulessõit, võistelda eraldistardi ehk triatlonirattaga. Suuri nõudmisi seetõttu varustusele pole, kuid kvaliteetse varustusega on alati mugavam võistelda.

Kas võistlusärevus on väljamõeldud probleem?

Ehk mida olulist on võistlemisega seoses veel tarvis arvesse võtta.

Tõepoolest esineb võistluseelset ärevust sagedamini, kui me isegi oskaks arvata ning see võib hakata mõjutama igapäevaseid toimetusi ning suhteid. Tegelikult on võistluseelne ärevus kasulik ettevalmistusvahend suuremaks kehaliseks pingutuseks ning mõõdukas ärevus aitab ette valmistuda. Liigne ärevus võib seevastu keha kurnata ja mõjuda tulemusele pigem negatiivselt. Kui tunned, et sul on probleeme võistluseelse liigse muretsemisega, siis võid konsulteerida vaimse tervise spetsialistidega või vaadata lisainfot peaasi.ee lehelt. Olles teinud mõningaid võistlusi, oskad end ka sellest aspektist paremini hinnata.

seiklus SEIKLUSSPORT on võistkondlik kestvusspordiala, mis sarnaneb võistkondliku suundorienteerumisega, kus võistkond peab kaardi järgi maastikul navigeerides läbima etteantud kontrollpunktid ja paremusjärjestus selgitatakse raja läbimise kiiruse järgi. Võistlus jaguneb etappideks, mille läbimiseks kasutatakse

TEKST:

Jooksja

FOTOD:

erinevaid meetodeid, liikudes jalgsi, jalgrattaga ja inimjõul liikuvate veesõidukitega (kanuu, kajak vm). Võistkonna suurus võib erinevatel võistlustel olla erinev, kuid tavaliselt on võistkonnas 2, 3 või 4 liiget. Maailmameistrivõistlustel peab võistkonnas olema 4 liiget, kellest vähemalt üks on naine.

Jooksja arhiiv, Pixabay, FB

80

tundi oli Lesothos rajal aprillis toimunud esimese MK-etapivõidu koju toonud Eesti nelik: Reeda Tuula-Fjodorov, Silver Eensaar, Rain Eensaar ja Timmo Tammemäe.

Võistluse etapid läbiti jalgsi, ratastega ja vee peal kajakkidel. Rajal tehti vaid üks 80 minuti pikkune magamispaus. Suurepärase 4. kohaga jõudis 40 võistkonna konkurentsis finišisse ka teine Eesti nelik: Johanna Talihärm, Arvi Anton, Joosep Tammemäe ja Sander Linnus.

Julgen öelda, et mitte ükski teine spordiala maailmas ei ole nii mitmekülgne ega paku vaheldusrikkamat ja looduslähedasemat väljakutset kui seiklussport!”

SILVER EENSAAR Jooksja 6 2021

Mägimatkal arvestatakse toiduaineid tavaliselt 0,9 kg inimese kohta päevas.

VEEBRUAR 2022

97

Seiklushundi hooaeg 2022

ERM päevak 2021

Seiklushunt on asutatud 2015. aastal, seega tänavune hooaeg on juba kaheksas.

Seiklushunt korraldab erinevaid orienteerumisüritusi (päevakud ja rogainid) ning ülivingeid ja populaarseid Vägilase jookse.

Rõõm on tõdeda, et tänavune hooaeg on õigel ajal alanud ning juba täies hoos!

TEKST:

Gerli Räni, Seiklushunt

K

FOTOD:

evad- ja sügispäevakud

Igal kevad- ja sügishooajal korraldab Seiklushunt mõnusaid orienteerumispäevakuid. Ühes sarjas on 10 järjestikkust kolmapäeva, kus liigume kaardiga ringi Tartu ja Tartumaa erinevates paikades. Valikus on neli erineva pikkusega rada ühest kuni viie kilomeetrini. Rajale võib suunduda ka koos sõbraga. Rajameistrid näevad palju vaeva, et rajad oleks tehniliselt heal tasemel ja huvitavad kõigile.

Päevakute moto on inimesi liikumises

98

JOOKSJA.EE

Aldis Toome

Tamme päevak 2022.

hoida, seega ei ole tähtis, kas jooksed aja peale või naudid lihtsalt ilma ja liikumist, kõik on oodatud. Pole ka probleem, kui orienteerumine võõras tundub, sest korraldajate tiimis on alati keegi, kes uutele huvilistele näpunäiteid jagab.

Päevakute kevadhooaeg on juba väga hästi käima läinud, iga kord on osalenud keskmiselt 510 inimest. Sügishooajaga alustame seitsmendal septembril.

Rogain Tänavune rogainisari koosneb neljast erinevast rogainist, mis viib võistlejaid

pööripäevastele linnaseiklustele Türi, Pärnu, Narva ning Otepää tuntud ja tundmatutesse kohtadesse.

Rogain on võistkondlik orienteerumismatk, mille eesmärgiks on kontrollaja (3-4h) jooksul koguda võimalikult suur punktisumma maastikule paigutatud kontrollpunktide läbimisest, kusjuures kontrollpunktide väärtus on erinev, sõltudes asukohast ja tehnilisest keerukusest. Lisaks tavaklassidele on valikus ka pere- ja rattaklass. Võistlejad saavad pool tundi enne starti kaardid kätte, et siis ise planeerida endale sobiv rada.

SEIKLUS

Türi Rogain 2022.

Lähte Vägilase jooks 2021

Türi Rogain 2022.

Lähte Vägilase jooks 2021

Selle hooaja esimene rogain toimus Türil. Kevadpealinn õnnistas võistlejaid suurepärase ilmaga. Päeva alguses oli natukene udune, kuid siis tõusis soe päike. Türi rogainist võttis osa 236 inimest, kellest parimad olid meestest Hando Allmann ja Raiko Marrandi. Naistest olid kõige kiiremad Maris Terno ja Mariann Sulg. Segavõistkondadest olid parimad Maido Mäoma, Helena Peik ja Revo Lumpre. Järgmised rogainid toimuvad 11. juunil Pärnus, 24. septembril Narvas ja talvisel ajal 17. detsembril Otepääl.

Vägilase jooks Vaheldusrikka maastiku ja huvitavate takistustega Vägilase jooks on kindlasti üks meeleolukamaid üritusi jooksukalendris! Rajale jagub nii proovilepanekuid kui ka lõbusaid takistusi.

Esimene Vägilase jooks viib seiklejaid Saku Männiku krossirajale ja see toimub juba 15. mail. Valikus on kaks erinevat distantsi – lühijooks, mis on ca 4 kilomeetri pikkune või põhijooks, mille pikkuseks umbes 8

Päevakute moto on inimesi liikumises hoida, seega ei ole tähtis, kas jooksed aja peale või naudid lihtsalt ilma ja liikumist, kõik on oodatud.

kilomeetrit. Ka laste peale on mõeldud ning neile on eraldi jooksud. Rajal on nii looduslikud kui ka tehistakistused.

Muu hulgas näiteks plankseinad, ronimistorud, roomamine, kraavide ületus, rõngad, ujuvad alused vees, karjäärinõlvad, liivakottide tassimine jne. Põhijooksu rajal on üle 30 ja lühijooksu rajal vähemalt 15 takistust.

Vägilase jooks on väga meeleolukas spordiüritus ja raja suudavad kõik läbida tänu alternatiividele takistuste juures. Esimene Vägilase jooks toimub juba 15. mail Tallinnas, siis kohe 5. juunil kaunis piirilinnas Narvas ja 7. augustil Tartu külje all Lähtel.

Seiklushundi üritused on põnevad ja kaasahaaravad kõigile, kelle jaoks on liikumine oluline või kes naudivad seiklemist täiel rinnal. Tasub meile kindlasti pilk peale panna, sest igaühes peitub seikleja!

MAI 2022

99

Julius Kuperjanov Puurmani lossi trepil sütitavat avakõnet pidamas.

Kuperjanovi jälgedes läbi Eestimaa looduse Erinevad matkad ja retked on muutunud väga populaarseks, sest kõik ei taha aja ja koha peale võistelda, pigem meeldib neile hoopis omas tempos kulgeda, loodust vaadata ja toredate sõpradega koos olla. Võimalusi on palju ja need on mitmekesised.

K

TEKST JA FOTOD:

Tiina Säälik

uperjanovi retk toimus tänavu juba kuuendat korda. See ei ole lihtsalt niisama kõndimine ühest punktist teise, vaid sügava mõttega matk. Kindlasti on lugejale ajaloost tuttav Kuperjanovi nimi ja just tema tegevusele ongi Jõgevamaal toimuv retk pühendatud. 11.-13. jaanuarini 1919 liikus Julius Kuperjanovi partisanisalk formeerimiskohast Puurmani lossist vastu lahingutele Tabivere ümbruses. Just see ajalooline

100

JOOKSJA.EE

fakt on inspireerinud retke korraldama.

Laupäeva, 12.märtsi hommikul oli Puurmani lossi esine siginat-saginat täis. Rõõmsad ja reipad inimesed tulid, seljakotid seljas ja mugavad matkajalanõud jalas, retke avamisele. Koguni ratsapolitsei oli kohal. Osalejad said nimed juba varem internetis kirja panna, aga ka kohapeal oli võimalik registreeruda ja seekord ei olnud ka osavõtutasu. Eks päris paljud vaatavad ilma ja siis otsustavad, et kas tulla või mitte. Kui ka varem registreerunud ei

olda, siis kedagi mõistagi tagasi ei aeta ja kõik saavad osaleda. Korraldajate poolt oli ainus suur soov, et retkeline võtaks kaasa oma tassi või topsi, kuhu kontrollpunktides joogipoolist saaks kallata. Kõik ikka loodushoiu nimel.

Olles ise ka korraldustoimkonnas, on nüüd hea võimalus retke läbida ja pärast omapoolne hinnang anda.

Retke pidulik algus Peagi saab kell 10, avasõnad ütlevad Kaitseliidu ülem, brigaadikindral

SEIKLUS

Sõprus läbi jooksu. Vasakult: Maichl Suur, Tiina Säälik, Tiia Riis.

Kursi rippsilla ületamine oli parasjagu julgust nõudev tegevus.

Meeleolukaid ja teavet jagavaid silte oli rajal mitmeid.

Riho Ühegi ja loomulikult traditsiooniliselt ka Julius Kuperjanov (Meelis Kõresaar) isiklikult. Muide, retk on ka täiesti apoliitiline – igasugune poliitiline propaganda, erakondlikud lipud ja loosungid on keelatud. Veel hetk traditsiooniliseks ühisfotoks ja kõlab retke avapauk. Siis on aga ühtäkki väike segadus, varasema, harjumuspärase suuna asemel tuleb hoopis teisele poole liikuma hakata, lossi väravatest välja. Seekord on retke marsruudis väike muudatus, esimesed kilomeetrid liigume Puurmanist Kursi suunas. Muudatus on sellepärast, et Kursi rippsild on taastatud ja selle ületamine ka omamoodi väike katsumus, miks mitte teekonda põnevamaks ajada.

Olen Kuperjanovi retkel osalenud neljal korral ja nendest kolmel oma isikliku distantsi pisut pikemaks teinud, et saada kokku maratonidistants, mida saab lisada ka virtuaaljooksude nimekirja. Tänavuse retke pikkuseks oli 27 km, seega pärast finišit Tabiveres tuli liikuda 15,2 km kodu poole, kuhu siis mujale. Selleks, et teekond oleks lõbusam ja kilomeetrid kergemalt kulgeksid, kutsusin retkele kaasa ka kaks head sõpra spordiklubist ProRunner – maratoonari Maichl Suure ja triatleedi Tiia Riisi. Tabiverest asusime teele viimaste seas, vaja ju pilte teha ja olustikku jäädvustada.

puhuks otsisin isegi jalanõudele kinnitatavad „kassid“, aga õnneks neid vaja ei läinudki. Muide, retk oli korraldatud nii, et metsas ja rabas sumpama ei pidanud, liikusime mööda teid.

Kuna meie plaan oli retk ja lisakilomeetrid läbida peamiselt kõndides, siis võtsime asja rahulikult. Pulsikell tööle ja pikema sammuga edasi Kursi suunas. Ilm oli pisut pilves, aga ilmateate järgi lubas keskpäevast päikest ja sooja. Tasapisi muutus ka meie samm pikemaks ja hoogsamaks ning peagi jõudsime ilmselt retke ühe atraktiivsema kohani – Kursi rippsillani. Enne silda oli meid ootamas lõkke ja veenõu juures rajameister Meelis Amur, kellelt kuulsime, et eespool on rada küll jäine, aga tee servas saab ohutumalt liikuda.

Tegelikult enne retke oligi kõige suurem hirm, et põldude ja metsade vahelised teed on klaaslibedad. Selleks

Kindlasti on lugejale tuttav Kuperjanovi nimi ja just tema tegevusele ongi Jõgevamaal toimuv retk pühendatud.

Tore matk koos spordisõpradega Ajaloo andmetel läbiti algset retke ka suuskadega ja see võimalus, juhul kui lund on piisavalt, on ka tänapäevasel retkel olemas. Pärast Kursi rippsilla ületamist, mis oli parasjagu elevust tekitav, nägime ka suusatajat-retkelist. Suusatajatele eraldi rada ei tehta ja nii kihutaski ta mööda põlde Tabivere poole. Meie kolmik kulges endiselt kõndides ja juttu vestes. Ikka spordijuttu, mida siis veel, kui kolm rahvasportlast kokku saavad. Maichliga seob mind sõprus alates aastast 2014, kui jooksin oma esimese maratoni Roomas, just seal saimegi tuttavaks ja oleme läbi aastate käinud paljudel maratonidel väljapool Eestit.

Nii meenutamegi mitmeid toredaid seiku ja seiklusi oma reisidest, eks unistustest ka, sest viimastel aastatel pole eriti reisida saanud. Tiia aga räägib triatlonitest ja nendega seonduvast. Ja varustusest räägime, alates jalgratastest kuni jooksuretuusideni välja. Seekord olime riietuse ja jalanõud õiged valinud, lubatud päike tuli välja ja õhus oli tunda kevadet, korraks kuulsin isegi lõokese trillerdust.

MAI 2022 101

SJEOI K O LK US S

Huvitavad kontrollpunktid Retk ei ole ainult kõndimine-jooksmine, vaid rajal on ka viis kontrollpunkti, kus Kuperjanovi jalaväepataljon, Eesti Punase Risti Jõgevamaa Selts, Keskkonnaamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitseliidu Jõgeva malev koos Tartu maleva Kuperjanovi malevkonnaga ning Naiskodukaitse Jõgeva ringkond pakuvad lahendamiseks erinevaid ülesandeid ja jagavad uusi teadmisi ning oskusi.

Punktide tegevuses osalemine ei ole kohustuslik, aga on võimalus teadmisi juurde saada. Näiteks Keskkonnaameti punktis saab tutvuda looduses liikuja ABC-ga – kes, kus ja kuidas liikuda tohib.

Kuperjanovi jalaväepataljoni punktis tuleb läbida takistusrada, kus on vaja nii jõudu kui osavust. Kuna osalejad on väga erineva füüsilise taustaga, siis lubatakse neil, kes rada läbida ei soovi, takistusrajast mööda minna. Kohe pärast seda on aga Naiskodukaitse toitlustuspunkt ja pirukatest ning hapukurkidest küll mööda minna ei saa.

Punase Risti punktis saab õppida elustamise võtteid ja kui päriselt esmaabi vaja, siis ka seda on vabatahtlikud valmis osutama. Enne Tabiverre jõudmist saab Kaitseliidu punktis märki lasta ja tutvuda relvade näitusel väljapanduga.

Ja loomulikult saab igast punktist sooja magusat jooki ning ohtralt naeratusi ja positiivseid emotsioone.

Viimased rasked pingutused Finišini Tabiveres jäi veel umbes kilomeeter, kui tekkis mõte, et võiks nüüd natuke joosta ka. Tegelikult olin ma juba varem jooksnud, sest Tiia ja Maichl läksid kiire sammuga ees ja ma kipun neist pisut maha jääma. Aga joosta oli üllatavalt hea, keha sai natuke teistmoodi liikuma ja kõndimisega pingesse jäänud lihased leevendust. Lõpuspurt oli ülesmäge ja seal ootaski meid juba Julius Kuperjanov, et retke läbimise eest soliidne medal kaela riputada. Tehtud!

Võimalusest suppi süüa loobusime, sest aega polnud ja isu ka eriti mitte.

Jätkus meie oma retk Jõgeva suunas.

Kui maratoni kulgedes on sageli nii, et esimese poole jooksed, siis seekord oli täiesti vastupidi. Hakkasime jooksma maratoni teises pooles, nii see paljuihaldatud negatiivne split tuli. Maantee servas tuli liiklust jälgida, aga õnneks pärast Mullavere kandi „motivatsioonisirgeid“ jõudsime Pikkjärve-äärsele

102

JOOKSJA.EE

Tiia Riis proovis Kaitseliidu kontrollpunktis laskmisoskust.

KUPERJANOVI VAPP Retke vapil on kujutatud Puurmani vallast pärit Kuperjanovi partisani Ilmar Uusi käiseembleemi. Ilmar Uus liitus partisanidega Puurmani mõisas, läbis kogu sõjatee ja lõpetas teenistuse kompanii veltveeblina. Tema panus riigikaitsesse jätkus Kaitseliidu ridades ja tema isamaalisuse järjepidevust hoiavad lapsed ning lapselapsed.

Lõpuspurt oli ülesmäge ja seal ootaski meid juba Julius Kuperjanov, et retke läbimise eest soliidne medal kaela riputada.

kergliiklusteele ja sörkisime seal edasi.

Alates Tabiverest oli meil ka saateauto, saime oma seljakotid sinna panna ja iga 5 km järel oli meil autos joogipunkt.

Minu kõige parem abiline, elukaaslane Anti, oli äsja jõudnud tagasi Viljandimaal toimunud tsiklivõistluselt (seekord küll pealtvaatajana) ja oli meil teises pooles abis. Oluliselt kergem on kulgeda ilma seljakotita, olgu see kott kui tahes mugav ja kerge.

Vahepeal tegime ka paarisaja meetri kaupa kõnnipause. Kaarepere raudteeviadukti tõusul tahtsin natuke pikemalt kõndida, see oligi vist minu jaoks retke kõige raskem punkt. Paar kilomeetrit tuli veel vastu pidada ja pingutada. Kaaslased hoidsid mul silma peal ja lubasid, et kui tahan kõndida, siis kõnnime. Aga ma ei andnud alla, hakkasin taas sörkima, sest kodu ei olnud enam kaugel. Juba oli näha meie saateauto ja just sinnani pidigi veel jooksma, kuigi jalad millegipärast ei tahtnud asfaldil liikuda ja liivasel pervel oli mugavam. Meist mööduv väikebuss andis meile signaali, tuttavad kaitseliitlased sõitsid koju. Lehvitasime ja olime tänulikud. Selline oli meie jaoks tänavune Kuperjanovi retk. Kui on toredaid kamraade, kes nõus koos minuga liikuma, siis miks mitte pikendada distantsi ka järgnevatel kordadel.

Kõige raskemad ongi just viimased 15-16 kilomeetrit, eriti kui neid üksi ilma kaaslaste ja saateautota läbida.

Koos on alati lihtsam – ei märka väsimust, tähelepanu on keskendunud muule ja eesmärki on lihtsam täita.

Maastikujooksujalatseid igale maitsele Jalatsite tootjad püüavad jõuda klientide vajadusteni.

Viimastel aastatel on kasvanud jooksmise populaarsus maastikul, sealhulgas seiklussportimine.

Järgnevalt tutvustame Sportlandi tootevalikust maastikujooksujalatseid neljalt eri brändilt, mille seast igaüks saab leida endale sobiva.

TEKST:

ajakiri Jooksja

FOTOD:

Sportland

Nike Pegasus Trail 3

meeste maastikujooksutoss

T

ossude välimus sarnaneb klassikalisele Pegasusele.

Nike React vaht tagab tundliku polsterduse, samas tugev haarduvus aitab liikuda ka kivisel maastikul. Rohkem tuge jala keskosas aitab tunda turvalisemalt ebastabiilsemal pinnasel.

Omadused:  Tuttav välimus. Nike Pegasus Trail 3 sarnaneb klassikalisele Pegasuse välimusele. Pealmine võrk muudab jalatsi hingavaks.  Turvaline sobivus. Jala keskosa ümbritsev dünaamiline rihmasüsteem pakub ebatasastel radadel kindlat tuge. Tundlik polsterdus

104

JOOKSJA.EE

ja kannatugi lisavad turvalisust.  Vastupidav veojõud. Kummist tallal on lööklaine sarnane muster, mis jäljendab mägirattarehve. Muster tagab veojõu ja sujuva vaheldumise metsaradade ja asfalti vahel.

Suurem haarduvus kannal ja varbal aitab mäest üles või alla joostes kindlana püsida.  Vastupidav stabiilsus. Nike React vaht kannast jalatallani tagab tundliku ja stabiilse polsterduse kindlustamaks mugav ja sujuv üleminek kivisel maastikul.  Lihtsamaks jalga ja jalast saamiseks on kannal aas, millest mugavalt tõmmata.

HEA TEADA

Salomon Speedcross 5 Gore-Tex

S

alomon Speedcross 5 jalats on saanud üheks populaarseimaks maastikujooksutossuks ja on sobilik valik nii professionaalsete kui ka hooajaliste jooksjate seas. See mudel sobib erinevatele pinnasevormidele ja ka ekstreemsemates oludes jooksmiseks. Materjal võtab jala ümber hästi vormi, mis tagab mugavuse ja seetõttu on antud Salomoni mudelist saanud kasutajate lemmik.

Omadused: n Ilmastikukindlus. Uue GORE-TEX tehnoloogial põhineva töötluse tõttu ei ima kangas vett kerge vihma ja hoovihma ajal. n Agressiivne haare. Tossu tallal on agressiivne Mud Contagrip kinnitus, mis kaevub mudasse, märga maasse või pehmesse lumme. n Täpne sobivus.

Mudelil on Speedcross’i sobivus ja Quicklace’i reguleerimisega jalatsid

hoiavad jalga mugavalt ja täpselt.

OrthoLite sisetald on kohandatud jalakujuga ja tagab suurepärase polsterduse, hingavuse ja vastupidavuse, et tõsta jalatsi mugavust ja jõudlust. n Suur energiatagastusvõime. Mudeli vahetald on valmistatud EnergyCell+ vahetalla segust, mis on suure tagasipõrkega ja tagab väga hea energiatagastuse koos olulise polsterduse ja vastupidavusega. n KALDENURK: 10 mm n KAAL: 290 g MAI 2022 105

JOOKS

The North Face Vectiv

T

he North Face ütleb oma Vectiv mudeli kohta, et see on maastikujooksutossude tulevikunäide. Tegemist on esimese süsiniktallaga jooksujalatsiga, mis on mõeldud maastikujooksjatele. Tossud ühendavad süsinikplaadi ja duaalse tihedusega Vectivi vahtplasti, mis loob kiire, tundliku ja mugava jalanõu igaks olukorraks, mis võib rajal ette tulla. Kasutajad on seda kirjeldanud kui kiiret jalanõud.

Omadused: n Pehmendatud ja toetavad. Suunitlusega pikamaajooksjatele on rõhku pandud toestusele. Mudel on palju head tagasisidet saanud just ultrajooksjate käest. n VECTIV tehnoloogia. Ühendab 3D plaadi ja vahetalla, et muuta tekkiv energia võimalikult suureks edasiliikumisjõuks sportlasele. n Välistald on valmistatud biopõhisest välistalla kummisegust Surface Control, mis tagab suurepärase veojõu ja vastupidavuse.

Kivine pinnas ei tundu ebamugav. n Tossu sees asuv kannatoestus pakub tuge ja täpset istuvust. n KALDENURK: 6 mm n KAAL: 280 g

106

JOOKSJA.EE

HEA TEADA

Adidas Terrex mudelid sobivad keskkonnast hoolivatele sportlastele, sest on osaliselt valmistatud rannikualadelt korjatud prügist, et vältida selle ookeanisse jõudmist.

Adidas Terrex Speed Flow

A

didas Terrex Speed Flow sobib pikkadeks treeninguteks mägisemal maastikul. Tegemist on kerge ja stabiilse maastikujooksujalatsiga, et õues joostes oma sisemine laps välja lasta, ilma jalgu liigselt koormamata.

Omadused:  Hingav ja mugav. Pealne võrkmaterjal laseb jalgadel hingata, polsterdatud keel muudab jooksmise mugavamaks.  Continental kummist välistald pakub seikluseks vajalikku haarduvust.  Lightstrike vahetald annab võimsa energiatagastuse ja kiiruse suurenemisel vetruva pehmenduse.  KALDENURK: 8 mm  KAAL: 225 g

Adidas Terrex Agravic Flow 2

A

gravic Flow 2 eesmärk on uuendatud tallaosaga tuua Terrex seeria lähemale kiirusele ja kasulikkusele, mida on vaja keerulisemates maastikuoludes.

Omadused:

 Hingav materjal. Jalanõu pealismaterjal on hingavast võrgust, mis tagab optimaalse sobivuse ja mugavuse.  Täielikult ümberehitatud Continentali segukummist välistald tagab millimeetritäpsusega veojõu.  Keskkonnasäästlikkus. Kasutatud on Prime Blue tehnoloogiat, mille käigus valmistatakse tossud ringlusesse võetud jäätmetest, mis on kogutud randadest ja rannikualadelt.  Vastupidav tald tagab stabiilsuse ja kaitse ebatasasel maastikul. Seda nii märgades kui ka kuivades tingimustes.  KALDENURK: 8 mm  KAAL: 300 g MAI 2022 107

Eestlased võidutsesid maailmakarika etapil Lesothos

Kaks Eesti võistkonda Estonian ACE Adventure/ LaSportiva ja Seiklushunt/ HoneyPower võistlesid edukalt Lõuna-Aafrikas Lesotho kuningriigis toimunud seiklusspordi maailmakarika etapil Expedition Africa.

TEKST: Seiklushunt/Honeypower ja

Estonian ACE Adventure/LaSportiva.

FOTOD: Expedition Africa, Seiklushunt

108

JOOKSJA.EE

E

stonian ACE Adventure/LaSportiva, koosseisus Reeda Tuula-Fjodorov, Silver Eensaar, Rain Eensaar ja Timmo Tammemäe, saavutas esimeste eestlastena maailmakarikaetapi võidu.

Seiklushunt/Honeypower, koosseisus Johanna Talihärm, Arvi Anton, Joosep Tammemäe ja Sander Linnus, lõpetas neljaööpäevase võistluse neljanda kohaga. Ekspeditsioonil osales kokku 40 võistkonda 17 riigist.

Võistlusrada kulges läbi „taevakuningriigiks“ peetava Lesotho lõunast põhja ja kujunes 480 km pikkuseks, sisaldades ka 12 500 tõusumeetrit.

Lesotho on üks maailma mägisemaid maid – enamik riigist asub kõrgemal kui 1800 meetrit ja madalaim koht on 1400 meetrit. Ei ole teist nii kõrge madalaima kohaga riiki. Rada oli jagatud kuueks etapiks, mis tuli läbida erinevates liikumisviisides, kasutades kogu distantsile paigutatud 20 kontrollpunkti

SEIKLUS

väga meelelahutuslik – koos õllekaste kandvate eeslitega tuli võistkondadel läbida külas 4-kilomeetrine rada. Edasi liiguti teisele etapile – 70 km pikkune ja 1300 tõusumeetriga jalgsietapp kanjonitrekil, mille läbimise eeldatav kiireim aeg oli 16 tundi. Enamus rajast kulges suures kanjonis ja jõeoru kallastel.

Etapi võimsaim vaatamisväärsus oli Lõuna-Aafrika kõrgeim, pea 200 m kõrgune Maletsunyane kosk. Võistlejad pidid järsust kanjonist laskuma kose jalamile veemöllu, et kontrollpunkti võtta. Öösel tabas piirkonda tugev äikesetorm. Eestlastele kulges etapp sellegipoolest hästi, püsiti neljaliikmelises lähestikku liikuvas juhtgrupis.

Silver Eensaar: „Me läksime Expedition Africale selge plaaniga püüda võitu.

Olime samal võistlusel osalenud ka 2015. aastal Svaasimaal ja teadsime

tempo päris kõrge. Pidevalt tuli teha otsuseid, kas minna edasi jõe äärt mööda või otsida kiiremat rada natuke eemalt. Öösel muutusid olud karmimaks – vihm, tuul ja äike. Mõju hakkasid avaldama ka eelmisest sajandist kaardid, mis tegid öise navigeerimise eriti keeruliseks. Üldpilti oli palju keerulisem tajuda ja tempo mõnevõrra aeglustus. Etapp venis päris pikaks ja hakkasime vaik-

Juba etapi esimesel poolel tuli liikuda päris ekstreemsetel ja ohtlikel kanjonikallastel ja seal ei ole mingit „pehmo“ värki. selt maha jääma. Väikese põntsu pani ka see, et olin vahetult enne etapi lõppu asuva punkti valesti kaardile kandnud ning sai seda ca 2 kilomeetrit varem otsima hakatud. Õnneks teisel kaardil oli punkt õige koha peal ja saime punkti ilusti kätte.“

Leg 2 – rattaetapp 214 km, 6500 m tõusu

Maletsunyane 192 m kõrgune kosk Lesothos, mille läheduses algas võistlus.

vahel navigeerimiseks vaid kaardi ja kompassi abi. Ilmaolud olid vahelduvad – madalamatel kõrgustel paistis päeval kuum päike ja kõrgemal oli öösiti miinustesse ulatuv temperatuur.

Põneva võitluse raske algus Võistlus algas Semonkongi külast, kuhu turismi suursündmuse avamiseks saabus kohale ka Lesotho kuninganna Masenate Mohato Seeiso kaaskonnaga. Esimene etapp oli 4 km eesliga „linnaorienteerumist“, mis oli

Seiklushundid enne starti arvestada tahumatu ning ekstreemse rajaga. Neil metsikutel maastikel ei ole matkaradu ja osalejad paisatakse looduse meelevalda. Juba etapi esimesel poolel tuli liikuda päris ekstreemsetel ja ohtlikel kanjonikallastel ja seal ei ole mingit „pehmo“ värki. Kui sellisel rajal oled, pead olema valmis iseenda ja tiimi heaolu eest vastutama. 60-kraadisel kruusasel nõlval kalju kohal liikumine, hiljem välgusähvatuste saatel paduvihmas tundide kaupa pimedal maastikul segase kaardi najal kulgemine – juba raja esimene etapp näitas, et naljategu see ei ole.“ Sander Linnus: „Päevasel ajal oli

Pärast jalgsi läbitud etappi jätkus võistlus üle ööpäeva kestva rattaetapiga, mis kulges enamuses savimudastel ja kivistel mägiteedel ja selle käigus tuli kohalike paadimeeste abil ületada kaks korda mägijõed. Sel etapil liikusid teistel eest Prantsusmaa võistkond 400Team Naturex ja eestlaste tiim Estonian ACE/LaSportiva.

Lõuna-Aafrika võistkond Songlines oli sunnitud kolmandalt kohalt jalgratta purunemise tõttu katkestama, seega Seiklushunt jätkas etapil kolmandal positsioonil. Timmo Tammemäe: „Etappi alustasime liidritena, viieminutilise eduga prantslaste ees. Kulgesime suure osa etapist lähestikku, kord üks juhtimas, kord teine. Etapp oli raske, kleepuv savi ja järsud tõusud tegid selle eepiliselt meeldejäävaks – alustad öösel, vahepeal on päev ning lõpuks lõpetad etapi alles ülejärgmisel hommikul.“ Johanna Talihärm: „Rattaetapil tõusumeetritega ei hellitatud – siledat maad peaaegu polnudki. Eelneval ööl ja rattaetapi alguses sadas korralikku MAI 2022 109

Kajaki etapp veehoidlas, kus öine orienteerumine oli vägagi keeruline.

äikesevihma ja kohalikud „maanteed“ muutusid nii poristeks, et tihti tuli käega muda eemaldada, et rattad veereda saaksid. Etapi kõrghetked olid suurepärased vaated ja päikeseloojangul meiega kaasa jooksvad kohalikud lapsed, kes tahtsid meid kommi ja raha nurumise asemel hoopis hirmsasti aidata.”

Üldiselt sellistel võistlustel tugevamad tiimid üle tunni-kahe ööpäevas ei maga, tihti vähemgi.

Enam kui ööpäeva kestnud etapi lõpetasid liidritena eestlased tiimist Estonian ACE/LaSportiva. Seda suuresti tänu otsusele ka teisel võistlusööl mitte magada. Prantsuse võistkond seevastu puhkas raja kõrval bivy-kottides. Kohustuslikke puhkepause rajal ei ole ja võistkonnad peavad ise otsustama, kas ja millal magada. Magamine raiskab aega, kuid unepuudus omakorda pärsib liikumiskiirust ning võib tekitada suuri navigeerimiseksimusi. Üldiselt sellistel võistlustel tugevamad tiimid üle tunnikahe ööpäevas ei maga, tihti vähemgi.

Estonian ACE/LaSportiva tegi taktikalise valiku magada pärast rattaetappi kokku 80 minutit, kuna seal sai seda teha kuivas ja soojas ruumis. See jäi ka tugevaima võistkonna ainukeseks unepausiks kolme ja poole ööpäeva pikkusel võistlusel.

110

JOOKSJA.EE

Leg 3 – jalgsietapp 49 km, 1800 m tõusu, mägitrek Liidritena lahkusid eestlaste magamise ajal prantslased, kuid kahe liidervõistkonna liikumiskiirus oli üsna sarnane ja 11 tundi kestnud etapi järel kohtuti võistluse kolmanda öö hakul taas vahetusalas. Reeda Tuula-Fjodorov: „Saime hästi minema, kuid siis ilmnes, et poisid olid unustanud rajalegendi maha. Kulutasime palju aega, et kontrollpunkte leida, kuid etapi maasikaks olid võrratud kogemused primitiivse elustiiliga mägilaste külade läbimisel.

Meil läks hästi, kuna olime sel laugete mägedega maastikul päevavalguses, mis lubas teekonna planeerimisel vähemalt kaugele ette näha. Etapi viimasel kümnel kilomeetril sattusime veel anomaalsesse magneetilisse alasse, mis kompassid keerlema ajasid ja pimedas suunataju tõsiselt proovile panid.“ Seiklushunt/HoneyPower tiimil kulges treki esimene ja ka tehnilisem pool pilkases pimeduses, kus kahjuks tuli kogenematusest ette mitmeid navigeerimisvigu, mis röövisid võistkonnalt peaaegu terve öö.

Arvi Anton: „Öine orienteerumine mägedes on asi, mida just tihti harjutada ei saa ning kui jookseb juba ka kolmas ööpäev, siis tahes-tahtmata võib pilk vahel veidi hägune olla. Üritasime end tunde paika panna, kuniks lõpuks otsustasime veeta 3 tundi magades 3000 m kõrgusel mäetipul.

Leidsime tuulevarjuks vana loomaaediku (kivimüüriga nelinurkne ase), kuhu siis oma bivy-kottidesse magama sättisime. Romantiline tähistaevas

peakohal, värisesime külmast end magama ja samamoodi ka hommikul päikesetõusu saatel värisedes üles.

Päevavalguses saime aga end kiirelt paika ning edasi sujus orienteerumine üsna vigadeta!”

Leg 4 – kajakk, 45 km Kolmandal ööl tuli läbida kajakidega 45 km pikkune etapp kaljuorgu paisutatud Katse paisjärvel. Kuna paisjärve veetase oli kaardil kujutatust suurte vihmasadude tõttu pea 100 m kõrgem ja järve kuju seetõttu muutunud, oli mõlemal liidervõistkonnal pilkases ööpimeduses navigeerimisel probleeme, kuid prantslastel siiski rohkem. Hommikuks olid eestlased tõusnud kindlaks võistluse liidriks. Seiklushundid said enamuse kajaki-etapist päevavalges sõita ning kuigi öö saabudes oli navigeerimine päris keerukas, suutis võistkond ühe parima ajaga etapi lõppu jõuda. Rain Eensaar: „Etapi alguses sattusime pimedas öös kõrgenenud veetaseme tõttu segadusse. See muutis paisjärvel õige tee leidmise väga keeruliseks.

SEIKLUS

Estonian ACE Adventure / La Sportiva mägitrekil.

Timmo oli aga väga heas navigeerimishoos ja suutis leida õige suuna, et hoida paadid õigel kursil.”

Joosep Tammemäe: „Süstaetapp möödus viperusteta, oma 45 km ja 7 tunni pikkuse kestvuse juures võiks seda kogu võistluse kergeimaks pidada, vaatamata sellele, et süstakilomeetreid oli enamikul võistlejatel all ümmargused null. Mida lühem etapp, seda lihtsam vaimselt. Füüsise poolt olid abiks talvised suusakilomeetrid, neid oli kõigil varuks. Viimaseks paariks tunniks jäime ka pimeda peale ja navigeerimine muutus kohe märksa raskemaks. Õnneks suutsime kindlalt lõpuni minna, tuli usaldada vahemaade tunnetust, mitte nii väga kaldajoont kaardistada. Kui silmapiiril paistis üks mäekülg heledam kui teine selle taga ja vahemaa tundus sobiv olevat, siis järelikult läks jõgi nende kahe vahelt ja eelnev kaldajoon ei olnud oluline, kuna see oli nagunii kaardist erinev. Parem oli navigeerida loomuliku valguse abil n-ö pimedas kui pealambiga, kuna siis hoomab suuremat ala ja rohkem kontuure.”

Leg 5 – jalgsietapp 53 km, 2350 m tõusu, külatrek Viimasele jalgsietapile finiši poole Afriski mägikuurortisse startis Estonian ACE/LaSportiva mitmetunnise edumaaga. Afriski suusakeskus on enam kui 3000 m kõrgusel mäekurul ja sinna jõudmiseks tuli läbida palju külasid ja radadeta kanjon. Neljandaks päevaks oli võistkondade liikumist oluliselt pärssimas kuhjunud väsimus ja ka villis ning valusad jalad.

Kasutasime kahe veetakistuse ületamisel kaasa võetud täispuhutavaid madratseid, mille õnnelikele kohalikele järgmist küla läbides ära kinkisime. Teekond 3200 m peale oli pikk, võtsime päevavalgusest maksimumi ning viimased poolteist tundi läbisime Lupine pealampide valgel. Rõõm oli kuulda hilisemal autasustamisel teise koha saanud prantsuse võistkonna ausat tõdemust, et eestlased olid seekord nende jaoks liiga kiired.“

Kuna paisjärve veetase oli kaardil kujutatust suurte vihmasadude tõttu pea 100 m kõrgem ja järve kuju seetõttu muutunud, oli mõlemal liidervõistkonnal pilkases ööpimeduses navigeerimisel probleeme.

Timmo Tammemäe: „Startisime etapile 4. päeva varahommikul ja kuna teadsime, et meil on vähemalt 2 tundi edu, siis saime seda etappi mõnuga võtta.

Seiklushunt/HoneyPower tiimi liikumiskiirus oli etapi alguses pigem rahulik, kuid päeva peale saadi hea hoog üles ning kuigi enne lõppu ei MAI 2022 111

SEIKLUS

Võidukas Estonian ACE Adventure/La Sportiva. oldud oma positsioonis päris kindlad, suudeti tagant lähenevad pealambitulukesed selja taga hoida ning finišeerida ülitugeva 4. kohaga, lõpuajaga 104 tundi! Sander: „Viimasel etapil hakkas kogu võistluse raskus tunda andma. Varahommikused miinuskraadid näpistasid sõrmi. Päevane päike põletas nahka ja selle kadumisel saabunud tuul lõikas läbi keha. Lisaks oli pikk pingutus energiavarud üpris alla tõmmanud. Põhiliselt keskendusime enda liikumisele. Etapi lõpuosas nägime ka tagant tuleva võistkonna tulesid, aga see meie liikumist eriti ei muutnud. Püüdsime pimedas hoida õiget suunda ja vigadeta lõppu jõuda.

Jõudes viimasele mäeharjale ja nähes all olevat finišipaika oli kergendus suur. Ära tegime!“

Kaua ihaldatud MK-etapi võit Eesti võistkond Estonian ACE/LaSportiva lõpetas võistluse ajaloolise võiduga.

Mitte kunagi varem ei ole eestlased maailmakarika etappi võitnud. Eestlased murdsid sellega ka väikse needuse, kuna teisi kohti MK-etappidelt oli varasemalt aastate jooksul kogunenud juba

112

JOOKSJA.EE

kuus. Samuti sai võistkond teise koha mullustel maailmameistrivõistlustel Hispaanias Galicias. Raja läbimiseks kulus võitjavõistkonnal kokku 80 tundi. Teise koha saavutanud Prantsusmaa võistkond kaotas eestlastele 4,5 tunniga. Estonian ACE võistkonna kapten Silver Eensaar: „Olime maailmakarikasarja osavõistluse võitu pikalt jahtinud. See on väga keeruline, kuna tippvõistkondade konkurents on väga armutu. Võiduks peab pikal võistlusel kõik sujuma ja lisaks maastiku läbimise ja navigeerimise väljakutsetele peab kõigil võistkonna neljal liikmel

Eesti võistkond Estonian ACE/ LaSportiva lõpetas võistluse ajaloolise võiduga. Mitte kunagi varem ei ole eestlased maailmakarikaetappi võitnud.

jätkuma võrdselt jõudu ja vaimuenergiat, et allaandmata lõpuni pingutada.“ Reeda Tuula-Fjodorov: „Vaatamata sellele, et selles puutumata ilus oli kohati vaat et isegi brutaalselt raske tunne, oli meie häälestus ja valmisolek kummaliselt kõigil õigel ajal õiges kohas. Muidugi oli kõigi soojendavat toetust alati tunda, mis ei lasknud hetkekski pead norgu lasta. Ju me olime nüüd selleks hetkes valmis!“ Võistlus Lesothos pakkus väga ehedaid elamusi nii looduse kui kultuuri osas. Rada viis võistlejad kõrgetesse mägiküladesse, kus harva võõraid näeb. Enamasti elavad inimesed lagedal mägimaastikul kivist ümarates rookatusega majakestes ja tegelevad karjakasvatusega. Kuna puid tule tegemiseks eriti ei ole, siis hoitakse sooja pigem traditsioonilist paksu tekki ja kogu pead katvat mütsi kandes. Rahvas on aga lahke, tagasihoidlik ja oma primitiivsetest elutingimustest hoolimata õnnelik.

Mõlemad Eesti võistkonnad teenisid eduka võistluse eest ka osalusõiguse septembris Lõuna-Ameerikas Paraguays toimuvatele seiklusspordi maailmameistrivõistlustele.

SUUNTO 5 PEAK Sportlasele ja matkajale UUS

Saadaval MATKaSPORT kauplustes ja e-poes Järve Keskus I Ülemiste Keskus I Rocca Al Mare Keskus Pärnu Keskus I Tartu Lõunakeskus I Jõhvi Pargi Keskus

matkasport.ee/suunto

HEA TEADA

Julbo päikeseprillid –

ei ole vahet, mis ilm on väljas!

Vabaduse ja sõltumatuse vaim on läbi aegade mõjutanud Julbo päikeseprillide teostust ja stiili. Julbo päikeseprillid on alati pakkunud usaldusväärsust ja kaitset – Su silmad on kaitstud nii vee peal kui mägedes, lumel ja tuule käes, et saaksid oma kirge täiega nautida.

TEKST:

ajakiri Jooksja

M

FOTOD:

Matkasport

iks on päikeseprillid olulised?

Nii nagu UV-kiired on ohtlikud nahale, on UV-kiired ohtlikud ka silmadele. UV-kiirgus on silmale nähtamatu ja neeldub silma rakkudes.

Liigne kiirgus kahjustab nii silma sarvkesta, läätse kui ka silmapõhja.  UV kiirgus mägedes on kõige ekstreemsem, eriti talvel. Lumi peegeldab tagasi 85% UV kiirgust ja kiirguse intensiivsus kasvab 10% iga 1000 meetri tõusu juures.

Mägedes on soovitatav kanda külgedelt suletud ja maksimaalse kaitsega prille.  UV kiirgus merel – liiv peegeldab tagasi 10% kiirgustest ja vesi umbes 20%. Mida suurem on õhu suhteline niiskus, seda kõrgem on kiirguse risk.  Laste silmad, eriti aga väikeste laste silmad on palju õrnemad kui täiskas-

114

JOOKSJA.EE

vanutel. Eriti ohtlik vanus on kuni 13. eluaastani.

Oluline on ka meeles pidada, et tavalised päikeseprillid, millel puudub hea kiirguskaitse, on väga ohtlikud.

Julbo päikeseprillid saadaval 4-s kollektsioonis OUTDOOR /Matkamine ja Alpinism/ – traditsioonilised mägimatka ja alpinismiprillid teostatuna uudsetest materjalidest. Tehniline täiuslikkus ja seinast seina valik moegurmaanidele.

NAUTIC /Vesi/– päikeseprillide lipulaevastik nii soolasele kui ka magedale veele.

SPEED /Sport/ – kiirete spordialade voolujoonelisus ja aerodünaamika.

Spordiprillid on väikese kaaluga. Prillid ei lähe uduseks, sest õhutus on nutikalt korraldatud. Elegantne disain kätkeb endas kogu spordi olemuse.

SMALL HERO/lapsed/ – lasteprillid on disainitud kaitsma silmi ka ülalt tuleva valguse eest.  Nunnu, ümar-ovaalne disain 1-3 aastastele mudilastele.  Ergonoomilised ja pehmed päikeseprillid 2-5 aastastele päkapikkudele.  Stiilne mugavus ja silmade kaitse 6-10 aastastele puberteedieelikutele.

Lisaks. Kõrvalt tuleva otsese ja peegeldunud valguse eest silmi kaitsvad prillidelt eemaldatavad küljevarjud.

Ninajuurele on disainitud ergonoomiline, pehme ja elastne, mittelibisev ning nahasõbralik silikoonist padjake.

Prillide sangadel on muudetava kujuga ergonoomilised otsad ning sangad ise on ülipainduvad. Kummist või silikoonist padjakesed sangaotstel, et prillid maha ei libiseks ning elastsed sangaliigendid sobitavad prillid suvalise laiusega näole.

VALGUSTUGEVUSEGA KOHANDUVAD LÄÄTSED

Disainitud sportlastele kasutamiseks erinevatel maastikel ja kõikides ilmastikutingimustes. REACTIV Photochromic tehnoloogia kohandab läätsed ümbritseva valgusega, sõltuvalt ilmast. Läätsed muutuvad tumedamaks või heledamaks vastavalt valguse (UV) intensiivsusele. Suurepärase optilise kvaliteediga REACTIV® Performance Cat 1-3 lääts kohaneb valguse intensiivsuse muutustega ja tagab kontrastse nägemise nii talvel suusatamiseks, suvel maastikul jooksmiseks kui ka rattasõiduks.

Saadaval MATKaSPORT kauplustes ja e-poes Järve Keskus I Ülemiste Keskus I Rocca Al Mare Keskus Pärnu Keskus I Tartu Lõunakeskus I Jõhvis Pargi Keskus

matkasport.ee/julbo

MTÜ Kõnnime Koos

juhendatud jalutusgrupid kutsuvad jalutama

Kolmandik Eesti inimestest liigub päevas aktiivselt vähem kui 15 minutit.

Tervise Arengu Instituudi andmetel on viiendik Eesti täiskasvanutest rasvunud ja ligikaudu pool kõikidest surmadest Eestis on tingitud elustiilist tulenevatest terviseriskidest, seda ka noorte hulgas.

Eva-Maria Vaher

S TEKST:

FOTOD:

erakogu, ajakiri Jooksja

aame ühe algatuse looja, Katre Saviga, kokku reedese tööpäeva lõpus Tallinnas ja lähme jalutama. Ilm ei ole kiita – puhub tuul ja vahepeal sajab vihma. Sellega saab kohe esimene küsimus vastatud. Jah, kõnnigrupid toimuvad iga ilmaga! Kui mõni päev hiljem liitun grupiga päikeselises Kuressaares, siis ka sealne grupijuht Ave Kaal-Sunduk kinnitab, et on kõnnitud nii lumetormis kui kevadises päikesepaistes. Huvilisi

116

JOOKSJA.EE

jagub, sest tore on oma igapäevasest rutiinist välja saada ja jutustada tunnike erinevate inimestega.

Teekond ideest teostuseni Mõte luua Kõnnime Koos juhendatud jalutusgrupid tekkis Katrel 2021. aasta kevadel, kui koroonapiirangud Katre TalTechi magistriõpingud veebikeskkonda suunasid. Lisaks muudele kohustustele olid ekraani taga ka Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu tegevused, mille juht Katre

on. „Otsustasin minna loengute ajaks Nõmme-Harku metsarajale kõndima ja kuulasin ettekandeid kõrvaklappidest. Praktiliste ülesannete ajaks tulin tagasi arvuti taha. Selline süsteem töötas väga hästi. Eriti oluliseks osutus kõndimine magistritöö kirjutamise ajal. Võtsin teadlikult aja, et välja minna, see aitas pingeliste tööpäevade ja kirjutamise ajal hoida vaimu tasakaalus ja mõtted selged. Nende kõndimiste käigus tuligi meelde üks paari-aasta tagune

KÕND

Katre Savi, Piret Loomets, Maarja Randväli. MTÜ Kõnnime Koos asutajaliikmed

vestlus varasema ülikoolikaaslase Piret Loometsaga, kes juhib Eesti Laste ja Noorte Diabeedi Ühingut (ELDÜ). Tema kirjeldas USAs toimivat süsteemi Walk With a Doc, milles arst käib patsientidega jalutamas ja need grupid on andnud väga häid tulemusi inimeste tervisele,“ räägib Katre.

Samasse perioodi jäi Heateo SA sotsiaalsete algatuste inkubaatori NULA uute ideede esitamise aeg. Katre võttis Piretiga ühendust, kaasati ka Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud ja diabeediõde Maarja Randväli ning esitati idee #walkwise nime all NULA inkubaatorisse. „Lisasime punkti, et digirahvana võiksime lisaks jalutada nn virtuaalsetes gruppides või kuulata kõndimise ajal terviseteemalisi loenguid ja osaleda vestlustes. Sellise idee arendamiseks sobis NULA inkubaator väga hästi. 2021. aastal esitatud 89 ühiskonda muutva idee seas pääsesime 11 valitu hulka. Oktoobriks olime oma ideed mentorite ja juhendajate toel lahti võtnud ja kokku pannud, analüüsinud ja testinud ning meie veendumus jalutusgruppide vajaduse järele ainult süvenes.“

Esimesed jalutuskäigud NULA inkubaatori lõppedes otsustas Heateo Mõjufond toetada juhendatud jalutusgruppide mudeli testimist. „Kolmekesi asutasime MTÜ Kõnnime Koos ning fondi toel käivitasime märtsis viis jalutusgruppi üle Eesti.

Tänu Mõjufondi stardikapitalile oleme välja töötanud programmi juhendmaterjalid ja koolitanud esimesed grupijuhid, samuti saame tasustada nende

Kui tihti levib jooksjate seas arvamus, et jalutamine ei anna midagi, siis tasub seda siiski proovida ja võib üllatuda, kui palju üks jalutuskäik mõtteid klaarida suudab. töö,“ selgitab Katre protsessi algust.

G r u p p i d e g a a l u s t a t i k ev a d e l .

Esimesse viide kõnnigruppi oli registreerunud ligi 50 inimest. Inimesteni jõudmiseks on kasutatud eri viise – internetipõhiseid, ajalehte või grupijuhtide otseseid tutvusi. Minu osavõtu

JALUTADES TERVEKS Lisaks Heateo Mõjufondile on juhendatud jalutusgruppe tänuväärseks algatuseks ja oluliseks osaks terviseedenduses pidanud mitmed perearstid ja ka näiteks Uneliit. Soovime esimestest gruppidest koguda esmase tagasiside ja mõju, mille toel juba laiema ringi perearstide, tervishoiutöötajate, kohalike omavalitsuste ja tervishoiusüsteemi otsustajate poole pöörduda, et üheskoos leida lahendused juhendatud jalutusgruppide jätkusuutlikuks tegevuseks.

päeval peamiselt vanematest inimestest koosnenud Kuressaare grupp oli info saanud enamasti ajalehest, milles jalutama kutsuti. Grupijuht Ave palub enne kõndima asumist kõigil oma hommikupoolikut ja meeleolu kirjeldada. Tegevused on olnud erinevad, kuid nüüd on 10 rõõmsameelset jalutajat tulnud kuursaali juurde, et üheskoos tunnike veeta. Ave annab jalutuskäigu vestlusteemaks lähenevate lihavõttepühade valguses pidulauale pandava toidu teema. Jagunetakse paarideks ja ring lossipargi ümber läheb lenneldes ja ka jututeemad hakkavad hiljem vahetuma isiklike emotsioonide põhiseks. „Esimestes alustanud gruppides on väga erineva vanuse ja liikumisvõimekusega inimesi. Siinkohal ongi grupijuhi ülesanne tagada grupi toimimine – valida kõndimiseks sobiv rada ja tempo, toetada ja motiveerida erineva võimekusega osalejaid, vajadusel pakkuda väiksemaid väljakutseid, et kõik leiaks jalutuskäigult selle miski, mis järgmine kord taas koos liikuma kutsub,“ räägib Katre. Jalutuskäigul temaga teeme samamoodi järelduse, et sportlikule inimesele on kõndimine rohkem vaimse tervise toiduks. Kui tihti levib jooksjate seas arvamus, et jalutamine ei anna midagi, siis tasub seda siiski proovida ja võib üllatuda, kui palju üks jalutuskäik mõtteid klaarida suudab. Samuti on see heaks taastavaks liikumiseks tugevamate treeningute vahel.

Kõndimine on tulevik!

Katre sõnul on keeruline jõuda just selle sihtgrupini, kellel tuge kõige MAI 2022 117

JKOÕONKDS

Kuressaare jalutusgrupp käib koos iga ilmaga. See on oluline teisipäevane rutiin, mis annab jõudu nii füüsilisele kui vaimsele tervisele. Grupp läks kohe algusest peale aktiivselt käima ja uusi liikmeid tervitatakse avasüli.

enam vaja oleks ja julgustada neid kõndima tulema. „Neil kõigil on väga isiklikud ja tõsised põhjused, miks mitte kõndida. Küll aga loodame, et järjepidev tegevus, kindlad jalutusgrupid Eesti eri paigus, positiivne tagasiside ja leviv hea sõna aitavad huvi äratada. Kord juba grupis alustades on hea tugivõrgustik loodud, kes jalutamise toredaks, kasulikuks ja targalt kasutatud päeva osaks teeb.“

Soovime, et oleks loomulik teha oma käigud tööle, poodi või lasteaeda jala, lõunasöök lõpetada jalutuskäiguga, mõned koosolekud viia läbi kõndides.

Algatajad soovivad juhendatud jalutusgrupid kasvatada üle-eestiliseks püsivaks ettevõtmiseks, mis aitab hoida meie tervist ja vähendada survet meditsiinisüsteemile. Tulevikku jääb ka virtuaalselt juhendatud ja virtuaalselt koos jalutavate gruppide käivitamine, mis võimaldaksid jalutamist alustada igaühele sobivas asukohas, osaleda ühises vestlusringis ja olla sel viisil vastastikku toeks. „Meie eesmärk on muuta Eesti inimeste liikumisharjumusi. Soovime, et kõndimine saaks palju enamate inimeste igapäeva osaks. Soovime, et oleks loomulik teha oma käigud tööle, poodi või lasteaeda jala, lõunasöök lõpetada jalutuskäiguga, mõned koosolekud viia läbi kõndides ja mõned uued teadmised omandada kõndides, sõbraga kohtumiseks valida jalutuskäik linnas, pargis, metsarajal. Kõndimine on kõige kättesaadavam liikumisviis enamiku inimeste jaoks, selleks ei ole vaja erilisi oskusi ega varustust. Lihtsalt kõnnid!“ ütleb Katre lõpetuseks.

118

JOOKSJA.EE

KUHU JA MILLAL MINNA?

M

TÜ Kõnnime Koos juhendatud jalutusgrupid alustasid Tallinnas, Tartus, Narvas ja Kuressaares ning toimuvad kord nädalas kuni kümneliikmelistes gruppides. Igal grupil on juhendaja, kes valib sobiva raja ja tempo, motiveerib osalejaid ning annab nõu ja jagab soovitusi, kuidas kõndimise abil jalutaja enesetunnet ja elukvaliteeti parandada.

Esimeste gruppide juhid on kogemusnõustajad või diabeediõed, kes on läbinud jalutusgruppide juhtimise koolituse. Oodatud on igas vanuses inimesed ja osalustasu ei ole. Koos kõnnitakse üks kord nädalas, mõõdukas tempos ja 45 minutit korraga. Lisaks jalutamisele saab vestelda huvipakkuvatel teemadel.

Kõnnime koos!

Jalutusgruppide toimumisajad ja -kohad: KURESSAARES teisipäeviti kell 12 algusega Kuursaali eest (grupijuht Ave Kaal-Sunduk) TALLINNAS teisipäeviti kell 18 algusega Politseimaja ees, Kolde pst 65 (grupijuht Liina Heinvere) TALLINNAS neljapäeviti kell 18 algusega Nõmme turu parklast (grupijuht Karin Sillaste) TARTUS esmaspäeviti kell 18 algusega Tartu lauluväljaku alumisest parklast (grupijuht Triinu Kivitar) NARVAS pühapäeviti kell 17, alguskoha teatab grupijuht (grupijuht Natalja Maslennikova) Selleks, et grupijuht teaks Sind oodata ja ka järgmine kord jalutama kutsuda, palun registreeri sobivasse gruppi veebilehel www.konnimekoos.ee või tule kokkulepitud ajaks kohale.

Lisainfo: Katre Savi, +372 5117061, katre@konnimekoos.ee, www.kõnnimekoos.ee

KEVAD 2022

21

TEKST:

Jooksja

FOTOD:

talisport

Jooksja arhiiv

1964.

TEKST:

Jooksja

FOTOD:

aasta Innsbrucki olümpiavõistluste läbiviimine sattus ohtu lumenappuse tõttu. Appi tõttasid Austria sõjaväelased, kes tõid mägedest alla võistlusradadele enam kui 38 200 kuupmeetrit lund ja 20 000 plokki jääd.

Scanpix, Wikipedia

Samadel mängudel võitis eestlane ANTS ANTSON 1500 m kiiruisutamises Eesti esimese taliolümpia kuldmedali.

Kelly Sildaru

10

medalit on Eesti sportlased võitnud taliolümpiamängudelt.

Norra murdmaasuusataja Marit Bjørgen on kõigi aegade edukaim taliolümpialane, olles võitnud 15 olümpiamedalit (seejuures 8 kulda).

Ameeriklane EDDIE EAGAN on ainuke sportlane olümpia-ajaloos, kes võitnud kuldmedali nii suve- kui talimängudelt.

Need tiitlid võitis ta Antewerpenis (1920) poolraskekaalu poksis ja tosin aastat hiljem Lake Placidi olümpial (1932) neljabobi koosseisus.

VEEBRUAR 2022 121

Kääriku juubeliaasta lennukad plaanid Maalilisel Lõuna-Eesti kuppelmaastikul, Kääriku järve kaldal asuv armastatud spordikompleks saab tänavu 75. aastaseks. Väärika ajalooga keskus on kasvanud tipptasemel spordimekaks, kus käib pidev arendustöö ja millesarnast mujalt Eestist ei leia.

TEKST:

Virgo Agan

K

FOTOD:

Eesti Muuseumide Veebivärav

ui eelmises numbris rääkisime sellest, kuidas vanast mahajäetud talukohast hakati pärast II maailmasõda kehakultuuri tudengitele spordikeskust ehitama, siis seekord heidame pilgu tänasele Käärikule ja juubeliaasta plaanidele.

Viimastel aastatel on Kääriku kompleksi hooned ja rajatised renoveeritud ja lisandunud on palju uusi sporditegemise võimalusi. “Lühemas perspektiivis on viimased aastad läinud ajalooliste hoonete taastamisele. Kuuekümnendatel ehitatud ja täna muinsuskaitse all olev spordihoone ning kõrval asuv hotellihoone on tänaseks saanud täiesti uue ilme ning on kokku liidetud ühtseks hooneks,” räägib sihtasutuse Tehvandi Spordikeskus juhatuse liige Kristjan Karis. Sisuliselt jäid hoonetest järele

122

JOOKSJA.EE

vaid seinad, mille sisse peideti täiesti uued kaablid, juhtmed ja torud. “Olenemata viirusest tekkinud raskustest on lõpptulemuseks mugav spordihotell ning inspireeriv ja kaasaaegne spordihoone kompleks,” lisab Karis.

Tänavusel juubeliaastal ollakse lõpule viimas toitlustushoone ja koolitushoone ehitust. „Sarnaselt spordihoonega kooritakse kogu ehitis piltlikult öeldes alasti ja erinevad ruumid riietatakse üles tänapäevastesse rõivastesse,” räägib Karis. Köök saab uuendatud ja laien-

datud ning tekivad võimalused järjest kasvavat klientuuri paremini ja kiiremini teenindada.

“Keskusesse tekib üks paremini varustatud tehnoloogiaga koolituskeskusi, mis saab olema sobilik nii koolituste kui ka laiemate konverentside läbiviimiseks,” selgitab spordikeskuse juht.

Peamiselt hakatakse ruume siiski kasutama laagrite ajal videote või muude andmete analüüsimiseks ning vajadusel kaugemal asuvate treenerite või juhendajatega suhtlemiseks.

Kuuekümnendatel ehitatud spordihoone ning kõrval asuv hotellihoone on tänaseks saanud täiesti uue ilme ning on liidetud ühtseks hooneks.

HEA TEADA

Kääriku kergejõustiku staadion Kaugem tulevik näeb Karise sõnul ette nii sisulistele kui ehituslikele vajadustele vastutulekut. Tänaseks juba kümme aastat tagasi valminud tenniseväljakud vajavad uuendamist ning kahe väljaku võrra laiendamist. Samuti soovitakse olla spordivaldkonna novaatorid ja edasiviijad laiemalt.

“Tulenevalt soovist anda Eesti spordimaastikule tagasi mõnevõrra rohkem kui vaid betoon, siis laiendame oluliselt koostööd nii ülikoolide kui ka erasektori algatustega, et viia edasi innovatsiooni spordis ning spordimeditsiinis.

Proovime järgnevate aastate jooksul ka rohkem investeerida keskkonnasäästlikumatesse lahendustesse. Suurem eesmärk on elavdada keskust ja piirkonda koostöös erasektoriga.”

dada takistusi, mis seda liikumist takistavad. Sõna “meie” all peame siis silmas nii keskust, riiki, spordiklubisid kui ka sportlaskonda laiemalt,” avab Karis juubelikonverentsi plaane.

Kääriku on tugevalt spordirahva südames Nagu eelmises numbris pikemalt lahkasime, oli Kääriku ajalooliselt see keskus, mida sportlased on pidanud ise üles ehitama. Mitte ainult planeerides, vaid füüsiliselt telliskive ladudes või mulda kärutades. Karis usub, et just seetõttu on keskus spordirahvale ja eestlastele laiemalt nii kalliks saanud. “Varasemad üldfüüsilised treeningud keskuses ei

Juubeliaasta konverents novembris Karise sõnul vaadatakse juubeliaastal natuke ka minevikku ja meenutatakse ajaloolisi sündmusi, aga rohkem ollakse mõtetega siiski tulevikus. “Peamiselt täname neid, kes meid siiani aidanud on, ehk kliente, kes on viimastel keeruliselt aastatel meie juurde jäänud. Ehk siis oma sünnipäeval kingime kingitusi hoopis meie. Lisaks toetame läbi Kääriku juubeliaasta egiidi neid võistlusi ja sündmusi, mis meie juurde kodu on leidnud,” jutustab Karis.

Aasta lõppu, täpsemalt 3. ja 4. novembrile, on planeeritud spordikonverents, kus heidetakse pilk nendele tegevustele, millega keskuses kõige rohkem tegeletud on. “Oleme võtnud eesmärgiks suunata konverentsiga tähelepanu nii sporditurismile, spordimeditsiinile kui ka innovatsioonile spordis ja arutleda selle üle, millises suunas suudaksime juba täna rohkem liikuda ning eemal-

olnud üliõpilastel vaid kätekõverdused ja lõuatõmbed, vaid iga laager nägi ette ka sisulist ehitustegevust. Kui sa oled ise midagi ehitanud, siis sa paratamatult hakkad seda kohta ka armastama.”

Mitte vähem oluline on ka spordibaasi asukoht. “Mõnus oaas LõunaEesti kuplite vahel, kuhu saad põgeneda muredest, mis linnas rohkem segavad,” iseloomustab Karis Käärikut. “Meie keskuse töötajad on varasemalt olnud ja kindlasti ka täna sõbralikud ja abistavad, proovides luua laagriperioodi võimalikult koduseks ja hubaseks, isegi kui treeningud võivad olla kurnavad.” Üliõpilaste jaoks on väga suureks tõmbenumbriks ja mälestuste kogumise kohaks ka iga-aastased Üliõpilaste Suvemängud, mis täidavad keskuse kolmeks päevaks enam kui 2000 tudengiga.

Sama armastatud kui üliõpilaste seas, on seda Kääriku ka tippsportlaste jaoks. Keskuse algusaastatel treenisid siin sisuliselt kõik Ida-Euroopa kergejõustiklased. Viimastel aastatel on keskus tervitanud pea kõiki Eesti spordi nimesid, kes suurvõistlustel tulemusi on teinud. Rahvusvahelised sportlased leiavad praegu tee Käärikule läbi rahvusvaheliste Eesti koondiste laagrite või talispordi puhul ka Tehvandis toimuvate suurvõistluste tõttu. “Üks on aga kindel – kui meie juures laagris või trennis ei käi, siis statistiliselt vähenevad oluliselt võimalused saavutada suurvõistlustel häid tulemusi. Või nii me vähemalt usume,” sõnab Karis muhedalt.

Tänavune aasta on Kääriku Spordikeskuse ajaloo üks parimaid. Ööbivate spordiklientide arv on tänavu juba üle 30 000. Võrdluseks: 2012. aastal oli ööbivate klientide arv alla 10 000. Järgmiste aastate suved on täna Käärikul suuresti juba täis broneeritud.

Kääriku spordibaasi rajajale Fred Kudule püstitati 1992. aastal ausammas.

Spordihoones on 80-meetrine sirge jooksurada ja jõusaal.

MAI 2022 123

Laskesuusatamise MK etapp Otepääl –

pika pühendumise auhind

Eesti laskesuusatamisel täitus sel aastal pikaajaline unistus. 10.-13. märtsil toimus Tehvandi Spordikeskuses esimest korda Eestis laskesuusatamise maailmakarika etapp, mis õnnestus üle ootuste hästi. Peakorraldaja Aivar Nigol teab, kui pikk protsess see olnud on.

TEKST:

ajakiri Jooksja

FOTOD:

ajakiri Jooksja, Scanpix

S

pordiajakirjanik Tarmo Tiisler märkis ühe teleülekande ajal jutu sees, et Aivar pole kunagi elus nii palju kiita saanud, kui nüüd selle etapi korraldamise eest. Nagu ka öeldakse, siis elus pole oluline see, kui palju sul on raha või võimu, vaid see, kui paljudele sinu tegevus korda läheb. Meeleolu, mis valitses sellel märtsi teisel nädalavahetusel Otepääl oli meeliülendavalt võimas. Korraldamisega oli vaeva nähtus d ning seda oli tunda. Saame kindla väitega öelda, et Eesti kirjutas end väga tugevalt rahvusvahelisse laskesuusatamise maailma.

124

JOOKSJA.EE

Peakorraldaja Aivar Nigol peab võistluse õnnestumisel võtmerolliks meeskonda.

TALISP OR T

Ideest teostuseni 20 aastat 2000. aastate alguses said Otepääl kokku Eesti Laskesuusatamise Föderatsiooni esindajad ja Rahvusvahelise Laskesuusatamise Liidu (IBU, International Biathlon Union) tehniline komitee, kes oli väljasõidul ja külastasid mh Tehvandit. Koos peeti plaane, visualiseeriti võistluskeskust ja märgiti kruusa peale koht, kus võiks olla lasketiir. „Meenutan tänuga neid inimesi, kes tol ajal rahvusvahelisest alaliidust nende asjadega tegelesid ja kellega plaane pidasime. See on olnud pikk, kuid ka põnev ja väljakutseid pakkuv protsess. Selliste suurvõistluste „kätte saamise“ jaoks peab ikka alustama n-ö väiksema kaaluga võistlustest.

Kõigepealt suvised rahvusvahelised võistlused, mis kasvatavad kogemuste pagasi,“ selgitab Nigol.

Suvebiatloni MM võistluste ajal 2007. aastal tegi üks Eesti telekanal IBU presidendiga intervjuu ja muuhulgas küsiti, et millal maailmakarikaetapp võiks Eestisse tulla.

Vastuseks oli, et elame-näeme, kõik on võimalik, kui eestlased ja korraldajad vaeva näevad. See vastus andis jõudu ja motivatsiooni täpne plaan paika panna.

Esimene eesmärk oli jõuda väiksemate talviste rahvusvaheliste võistlusteni nagu EM ja IBU karikaetapid. „Edasi suuremad võistlused nagu MK etapp mastaabilt on, kuid formaat ja korraldamine on sarnane. Iga võistlus on võrdselt tähtis ja me oleme tahtnud korraldada alati paremini kui korralduslepingu miinimumnõuetes kirjas on. Seejuures oleme alati oluliseks pidanud oma meeskonna arendamist.

Saatnud võistluste korraldusmeeskonna alalõikude juhte erinevatele võistlustele kohale, et neid seeläbi koolitada. Samuti Tehvandi Spordikeskuse inimesi, et neile näidata, kuidas mujal võistlusi korraldatakse, sest sealt tuleb kogemus ja areng, mis aitab meil ühel päeval Eestis korraldada MK võistlust. Olime alati optimistlikud, et see saab toimuma ja see tõesti on olnud väga suure eesmärgi täitumine.“ Kõige kindlam tunne, et MK etapp tõepoolest Otepääl toimuda saab, tuli pärast 2018. aasta noorte ja juunioride MM-i. Võistluse telepilt ja muu korraldus õnnestus nii hästi, et öeldi, et see oli läbi aegade üks parimaid teostusi. Nimetatud võistlusel andis protsessile hea tõuke juurde ka Eesti

ning osaledes rahvusvahelise alaliidu tegemistes. Näiteks meie endine alaliidu peasekretär Kristjan Oja on tõusnud IBU CUP sarja võistlusdirektoriks ja praegune peasekretär Hillar Zahkna on IBU tehnilise komisjoni liige, kusjuures selle komisjoni laualt käivad läbi kõik rahvusvaheliste võistluste taotlused.

Meie hea partneri ERR esindajad on EBU seltskonnas teada ja tuntud.

Rahvusvahelist joont hoiavad seal Rivo Saarna ja Marek Miil. Tahame ajada Eesti asja ja seda oleme püüdnud alati teha. Oma antud lubadusi peab täitma, kuid kasuks tuleb, kui on ka midagi ekstra juures, mis aitaks suuremana välja paista. Oluline on olla avatud suhtleja ning teha IBU ja partneritega igakülgset koostööd. Kokkulepetest rahvusvahelise alaliiduga kinni pidamine on standard, millelt ei tohi allahindlusi teha!“

Suurürituse korraldamisel reeglid paigas

Kristo Siimer püstitiirus.

Vabariigi president Kersti Kaljulaid, kes isiklikult tuli sportlasi autasustama. Õhtul peeti vastuvõtt rahvusvahelise alaliidu esindajatele. „Näitasime neile oma taset, et lausa Vabariigi presidendini välja on Eesti huvitatud meie tegemistest. Oleme kogu aeg näidanud aktiivsust ülesse rahvusvahelisel suunal korraldades võistlusi

Elus pole oluline see, kui palju sul on raha või võimu, vaid see, kui paljudele sinu tegevus korda läheb.

Rahvusvahelisi võistlusi taotleb rahvuslik alaliit ja märgib taotlusesse ära korralduskomitee, kellega koos taotlus allkirjastatakse. Kusjuures korraldusmeeskonna vastutavad isikud on rahvusvahelise kategooria litsentsiga kohtunikud. „Meil on olnud eesmärk, et valdkonna juhte oleme koolitanud selliselt, et nad on saanud areneda ja vajaliku IR kohtuniku kutsetunnistuse.

IBU on korraldamisega tihedalt seotud ja nende poolt määratakse vastutajad olulisematele kohtadele nagu näiteks kontroll lasketiirus, radadel ning võistlusele eelnev varustuse-, suusa- ja relvakontroll. Üritusel, mida kajastatakse ülemaailmselt, on tele ja meedia roll ääretult suur. See on olnud Eesti Rahvusringhäälingule pikk ja arendav teekond kõigepealt Marko Kaljuveeri ja nüüd Rivo Saarna meeskonnal. Sellel teel on meid aidanud ja toetanud rahvusvahelise alaliidu ja EBU esindajate head soovitused ja nõuanded. Samuti tasub ise hoida kontakti ja huvi üles näidata.

Oleme Tehvandi ja Haanja keskuse arendamisel suutnud hoida head fooni, kutsunud IBU esindajaid kohale ja näidanud, mida oleme teinud,“ loetleb Aivar erinevaid protsesse.

Võistluste korraldamisel aasta ette hakkab pihta tihedam töö. IBU poolMAI 2022 125

TALISP OR T

Laupäevase meeste ühisstardi püstitiir. Number 5 võistluse võitja Vetle Sjåstad Christiansen selt viiakse läbi nn võistluskeskuse ja toimub väga palju üldisi infovahetusi korraldusmeeskonna inspekteerimised. ja paigas on kindel tööjaotus. KorralVaadatakse üle korralduse ja teleüle- dusmeeskond on mitmetasandiline kannetega seotud punktid. Inspektee- – esiteks võistluste nõukogu, kuhu ritakse rajad, lasketiir, tehnilised raja- kuuluvad muuhulgas ka kultuurimitised, vaadatakse üle meediakeskus, nisteeriumi, transpordiameti, politsei toitlustuse korraldus, logistika, trans- ja piirivalveameti ja päästeameti esinpordi ja majutuse võimalused, korral- dajad. Nende roll võib avalduda siis, kui dusmeeskonna komplekteeritus ning on vaja kiiret reageeringut või ametkonhinnatakse valmidust ja suutlikkust dade abi. Nõukogu kinnitab võistluse kõrgel rahvusvahelisel tasemel võist- eelarve, samuti riigi abi vajavad tegelusi läbi viia. Tehvandi Spordikeskusel vused arutame nõukogus läbi,“ räägib on IBU A litsents, mis juba iseenesest Aivar. „Teiseks on võistluste korraldustähendab, et keskusel on MK tasemele komitee, mida juhin mina ehk võistluste vastavad tingimused loodud. peakorraldaja, kes vastutab kogu ürituse Telepildiga võistluste puhul toimub tõrgeteta toimumise eest ning kelle vahetu telepildi katsetootmine, mille vastutusalas on näiteks kogu korralduskäigus vaadatakse päev ette telepilt meeskonna töö korraldamine, ürituse proovivõistlusena üle. See annab head eelarve ja lepingute sõlmimine, logistika, majutus ja transport, toitlustus, press ja meedia, publikuprogramm ja Meil on justkui üks muu üldine korraldus. Kolmandaks on võistluskomitee, mida meie puhul juhib suur laskesuusapere, Hillar ning kelle vastutada on nö võistkus ollakse valmis luste tehniline läbiviimine.

See on suur seltskond, kes sellist ühise eesmärgi nimel üritust korraldavad ja alalõikude tööd tegema vajadusel vastutajad on väga hoolikalt valitud ning varasema võistluste korraldakasvõi hommikuni ja mise kogemusega. Meil on justkui kedagi ei pea sundima. üks suur laskesuusapere, kus ollakse valmis ühise eesmärgi nimel tööd tegema vajadusel kasvõi hommikuni tagasisidet korraldajatele ja telepildi ja kedagi ei pea sundima. Alguses tootjatele ning näitab, kas peab näiteks lepitakse kokku põhimõtted, väärreklaame nihutama vms. tused ja sõnumid, millest on oluline kõigil lähtuda. Kogu seda süsteemi Mitmetasandiline meeskond on harjutatud läbi paljude võistluste, Peakorraldajana on Aivaril suur mis aastate jooksul on Eestis korralvastutus, kuna sellise ürituse korral- datud. Meeles peab ka pidama, et iga dusmeeskond on väga suur ja profes- meeskonna liige on võrdselt oluline, sionaalne, vastutusalasid palju. „Meil olenemata tema positsioonist.“

126

JOOKSJA.EE

SUURE PUBLIKUHUVI FENOMEN Laskesuusatamine on saanud Eesti spordihuviliste seas väga populaarseks just viimastel aastatel. See on põnev, konkurentsitihe ja meelelahutuslik ala, mida jälgida. Aivari sõnul on see olnud pikaaegne protsess ja hea koostöö ERR-iga. „Kui olla 80 võistlusega talvel iga nädalavahetus teles, ülekanne on huvitav ja kommentaatorid on head, siis see pisik tahes-tahtmata levib. Algselt tekitame heas mõttes nõudluse ja siis saab areneda ka ala ise ja telepilt. See on kajastunud ülekannete vaatajanumbrites. MK etappi Tehvandile kohapeale vaatama tulnud inimesi huvitab, kuidas nii suure teleproduktsiooni tegemine välja näeb. Samuti on ala tegemas Eesti sportlased, mis teeb turundamise ja huvi tekitamise lihtsamaks.

Lisaks on kõigil teleri vahendusel tekkinud omad lemmikud välissportlased, kellele soovitakse vahetult tribüünil kaasa elada.

Eelarve MK eelarve kujuneb paljuski telega seotud aspektidest ja sellest, mitu ülekannet tehakse ja kas võistlused toimuvad nädala sees või nädalavahetusel. „Meil on kokkulepe IBU pikaajalise partneriga Infront, kes rahvusvahelisel turul IBU üritusi turundab.

TALISP OR T

JOOKSJA TOIMETUS VÕISTLUST KAEMAS Ajaloolist MK etappi käis kaemas ka Jooksja toimetus. Kui neljapäeval oli tribüünidel veel rahulik, siis oli tunda ootusärevust nädalavahetuse ees. Järgnevad kolm päeva tõid Tehvandile tõelise rahvusvahelise spordimelu, mida pärast pandeemiast tingituid piiranguid oli tõeliselt värskendav näha.

Rahvas, kes laskesuusatamist pikalt teleri tagant oli jälginud, oli tulnud nii eestlastele kui ka välismaistele lemmikutele kaasa elama. Võistluste vahe peal sai Expol sooduspakkumisi jahtida, keha kinnitada või Rene Zahkna korraldatud oksjonilt heategevuslikul eesmärgil tema olümpiakombe soetada. Rõõm oli sellest üritusest osa saada ja jääme ootama uusi spordipidusid Otepääle.

Regina Oja pühapäevasel paarissegateate võistlusel.

Sponsoritele on oluline telepilt ja selle edastamise võimekus IBU kaudu on MK võistlustel 6 rahvusvahelist sponsorit ning MK võistluse korraldajale laekub Infront kaudu toetus.

Samuti toetab IBU ise MK võistluse korraldajaid korraldustoetusega. MK Otepää võistluste suurtoetaja on riik ehk Kultuuriministeerium, kellele on oluline, kui palju rahvusvahelist seltskonda nii võistlema kui publiku sekka tuleb. Kultuuriministeeriumist saime 700 tuhat eurot toetust. Mõjufaktor on praegu pandeemia ja sõda, mis osalejate arvu ja teatud riikide võimalust osaleda pärssisid. Oluline allikas eelarvesse on ka loomulikult piletitulu. Meie eesmärk korraldamisel oli mitte miinusesse jääda.“ IBU-le ja Otepää MK etapile on

püüti turundusvõtetega kaasa aidata.

Näiteks vähendati bännerite osakaalu.

Palju reegleid on igale valdkonnale ka IBU standardiga paika pandud.

Edasised plaanid ja unistused Järgmine rahvusvaheline võistlus Tehvandil on 2024. aastal juuniorite MM ja siis 2026. aastal uuesti MK etapp. Võistlused on planeeritud neli aastat ette ja nii toimib ka taotluste esitamise süsteem. Kuid nelja aasta jooksul võib maailmas palju muutuda ja ootamatult võivad korraldajariigid ka muutuda, seega peab alati valmis olema oma jah sõna ütlema. „Uued taotlusvoorud on tulemas ja kindlasti lähme taotlema uusi võistlusi.

Tahame jätkata MK etappide korral-

Järgmine rahvusvaheline võistlus Tehvandil on 2024. aastal juuniorite MM ja siis 2026. aastal uuesti MK etapp. oluline aspekt ka maha jääv keskkonnajälg, mida selline suurüritus paratamatult teeb. Meeskond leppis kokku teatud standardid keskkonnasäästlikkusele ja jäätmekäitlusele, millele

128

JOOKSJA.EE

damist ja soovime laskesuusatamise MM-i korraldada, mida saame taotleda kõige varasemalt aastaks 2027.

Meie meeskonnana oleme selleks valmis. Võistluse realiseerimiseks

on Tehvandi Spordikeskusesse vaja veel suuremaid investeeringuid teha ja jätkata koostööd ERRi ning riigiga.

Aga ma arvan, et igal juhul MM Eestisse tuleb!“ räägib Aivar. „Mu kujutlusvõime töötab ja seekord oli tegelikkus oodatust veelgi positiivsem. Võib-olla enne viimast võistluspäeva oli üks rahutu öö, mis võis olla seotud sellega, et etapp saab läbi ja üks suur eesmärk on täitunud.

Pingelangusel võis sellel oma osa olla. See, et ka Vabariigi president Alar Karis tuli vaatama oli kirss tordil, mis on tunnustus kogu meeskonnale.

Samuti kiitvate kirjade saamine teiste Eesti spordiürituste korraldajatelt.

Lõpuks jäädki uskuma, et ju see oli korralik tegu millega hakkama saime.

Tegime midagi sellist, mis tekitas positiivset emotsiooni raskel ajal ja see oligi meie jaoks oluline,“ viitab Aivar olukorrale, kus vaid paar nädalat enne võistlust oli puhkenud Euroopas sõda ning inimeste meeleolu oli seetõttu häiritud.

Võistlus aitas hetkeks unustada kurvad sündmused ja spordipidu pidada. Üks on kindel – Eesti on end tõestanud ja laskesuusatamise sündmusi saab Tehvandil nautida ka edaspidi!

Autorid Kristi Kirsberg ja Jan Jõgis-Laats koos Kanada koondise treeneri Andrew Chisholm'iga (keskel).

„Biatlon A&O. Ükski märk ei jää üles“ ehk laskesuusatamine kaante vahel

Endine spordiajakirjanik Kristi Kirsberg ja uudistetoimetuse juht Jan JõgisLaats kirjutasid Eesti esimese raamatu laskesuusatamisest. Esimene koosolek Kristi köögis peeti 13. veebruaril 2021 ja täpselt aasta hiljem saadeti raamat trükki. Nüüd on põneva ülesehitusega raamat rõõmustanud juba paljusid spordi­sõpru. Kuidas aga üks selline raamat kaante vahele sai?

K

TEKST:

Eva-Maria Vaher

risti on enda sõnul puhas laskesuusatamise tugitooli­ toetaja. Ta töötas 11 aastat spordiajakirjanikuna, kuid ei käinud selle aja jooksul kordagi MK-etappidel. Siiski oli tal oli au jälgida ja ikkagi ka kajastada

130

JOOKSJA.EE

FOTOD:

Reiko Kolatsk, Hendrik Osula

Eveli Saue karjääri kogu pikkuses. Jan mäletab peamiselt olümpiamänge, mille vahendusel õnnestus laskesuusa­ võistlusi jälgida. „Muidugi omal ajal olid Allar ja seejärel Ago, meie murd­ maamehed ja Šmigun. Aga kuidagi alati leidsin üles ka laskesuusaülekanded ja

eriliselt on jäänud meelde just sakslased.

Aga ka – nüüd kahjuks idanaabri propa­ gandast pimestatud – Sergei Tšepikov oma tagurpidi püssiga. Usutavasti andis mingi pisiku ka asjaolu, et ma käisin omaaegses 28. koolis ehk Hiiu Põhikoolis ja gümnaasiumiosa Nõmme

TALISP OR T

Gümnaasiumis, mille vilistlased on ei keegi muu kui Even Tudeberg ja Kaija Parve. Mõlemad on meie raamatus auväärselt esindatud!“ räägib Jan.

Eesti esimene raamat laskesuusatamisest Raamatu kirjutamise idee tekkis 2020. aasta novembri lõpus, kui Tuuli Tomingas sai MK-etapil Kontiolahtis 7. koha. „Selle peale avaldati ajalehes edetabel „Eestlased MK esikümnes“, mida me Janiga Messengeris põrgatasime. Jan tunnistas, et ta ei mäleta 1993. aasta Jelena Všivtseva 5. kohta. Ja mina pidin häbiga ütlema, et peast on kui pühitud Kauri Kõivu 2014. aasta kuues koht. Sealt hakkas kerima mõte, et kuna eestikeelset laskesuusatamise raamatut pole, võiks ehk midagi kirja panna,“ räägib Kristi raamatu idee sünnist. Jan lisab: „Päris esmase mõtte järel sirvisin Amazonist erinevaid inglise- ja saksakeelseid raamatuid, et saada aimu varem tehtust. Selgus, et neid on vähe ja sellist VAU! tunnet andvat raamatut ei jäänudki näppu. Nii me jõudsimegi otsuseni, et mis me niisama filosofeerime, teeme ära! Kohe alguses oli meil kaks eeldust-tingimust. Esiteks, et me ei tee ajaloolist ja kronoloogilist kuiva statistikat täis pikitud ülevaadet.

Teiseks, et püüaks jõuda ka Eestist välja ning kirjutada suurtest riikidest ja ala mõjutanud staaridest. Ära on märgitud kõige-kõigemad võidud, medalid ja eestlaste tippkohad. Aga on ka „statistika“ ehk 24 tipplaskesuusatajaga tehtud lühiküsitlus, kust selgub näiteks, kas eelistatakse püsti- või lamadeslaskmist ning milline on sportlaste lemmikstaadion. Nii et raamatus on küll statistikat, ent sedagi raamatu kandva joone stiilis ehk mängulisel moel.“

Jaanuar jäi vahele Raamatu kirjutamise puhul tundus kehtivat reegel „algul ei saa vedama, pärast ei saa pidama“. Kristi jaoks oli alguses protsessi liikuma saamine kõige keerulisem. „Kujuta ette, et oled staar, mitmekordne MK-üldvõitja, nüüdne treener või telekommentaator ja saad postkasti kirja, et entusiastid Eestist kirjutavad raamatut ja leia aega intervjuuks,“ räägib Kristi ja lisab, et hetkel, mil sai välja saata kirja öeldes, et intervjuu on juba andnud näiteks Dorothea Wierer ja Raphael Poiree, muutus edasine lihtsamaks. „Teine

väljakutse oli aja leidmine, sest meil mõlemal on ikkagi ju ka päevatöö, pere ja igapäevased toimetused. Tunnistan ausalt, et jaanuar jäi sel aastal vahele.

Tean, et tulin töölt, hingasin tunnikese ja tegin pea teise tööpäeva otsa. Aga see näitabki, et kui midagi rõõmuga teha, siis jõuab ka.“ Ka Jani esmane väljakutse oli mõtete joonele saamine ja ideede realiseerima hakkamine. „Mu maakodu on Tallinnast kolmetunnise autosõidu kaugusel Põlvamaal, õigemini küll vanal Võru-

Nii me et mis teeme

töötades väikest „spordiajakirjanduse revolutsiooni“ tegid. „Juba 2008 Pekingi OM-il, kus Kristi oli kohapeal ja mina Tallinnas spordikülgi kureerimas, üritasime kuivade „mis tunne on?“ küsimuste ja tulemuste kõrval leida tõesti huvitavaid sisulisi ning ka graafilisi lahendusi. Näiteks laotasime üle kahe lehekülje joonise joonlauast, millega ilmestasime vahet, kui palju jäi Tõnu Endreksonil ja Jüri Jaansonil puudu kullast - see oli täpselt šampanjapudeli jagu!“ meenutab Jan. „Järgmiseks läksin mina 2010 Vancouverisse taliolümpiale, kus jõudsimegi otsuseni, astusime selles paberlehe jaoks erakordselt me niisama filosofeerime, ebamugavas ajavööndis toimuva olümpiaga järgära!

Laskesuusataja Tuuli Tomingas raamatut autogrammiga ehtimas. maal, kus on mu juured. Ja nii ma siis sõitsin talv läbi sinna ja tagasi nädalavahetustel või ka jõulude ajal ning ketrasin oma peas neid lugusid.

Viimane mälestus on ühest keerulisemast peatükist, dopingust. Mul oli kogu McLareni raporti ja venelaste osa peas valmis kirjutatud ja otsisin nurka, kuidas tuua omaaegse DDR-i aega põnevalt sisse. Viimaks istusin ühel reedel maha ja kirjutasin ehku peale toonase süsteemse kuritarvitamise 1991. aastal avalikuks teinud Jens Steinigenile ja ta vastas koheselt.“ Raamatu puhul on kahtlemata vaeva nähtud ka huvitava kujunduse väljamõtlemisel, mis viib lugeja läbi tähestiku rännakule erinevate teemade juurde. Jan ei häbene uhke olla selle üle, et nad Kristiga omal ajal Eesti Päevalehes

mise suure sammu edasi Eesti spordi­ ajakirjanduse vallas. „Enne Vancouverit otsustasime, et keskendume lugude rääkimisele, kuna paberlehe vaatest olid enamike põhialade tulemused võimalik kuvada alles ülejärgmise päeva lehes. Mäletan hästi seda kurba päeva, kui Vancouveris hukkus treeningul traagiliselt Gruusia kelgutaja Nodar Kumaritašvili. Siis ma läksin Läti toonase treeneri Peteris Cimanise juurde ning tegin temaga oma konarlikus vene keeles intervjuu, kus Cimanis viitas raja ohtlikkusele. Mäletan veel tänagi mõnede kolleegide kõverpilke, kes nöökisid seal mind ja Eesti Päevalehest koos minuga Vancouveris olnud Veiko Visnapuud – millal te jälle Läti kelgutreenerit intervjueerima lähete?

Päev hiljem ilmusid lätlasega intervMAI 2022 131

TALISP OR T

Kristi arvates võivad laskesuusatamise nii populaarseks teha alaga tegelevad ägedad sportlased.

kõigest venna tiitliga. On ju Ole Einar Bjørndalen, Raphael Poiree ja Martin Fourcade läbi aegade kolm edukamat meest,“ räägib Kristi.

Jan eeldas kuni kirjutamiseni jõudmiseni, et tema jaoks kõige huvitavamaks peatükiks saab Saksamaa. „Kuid, kui lõpuks kõik kirjutatud sai, siis kõige huvitavam oli minu enda jaoks dopingu peatükk. Väga raske teema, milles on kümneid nüansse. Sain ka ise palju targemaks, kui kuskilt mälusopist meelde jäänud idasaksa süstemaatilise spordipettuse juurte juurde läksin ning siis need koos McLareni raportiga ühtseks tervikuks vormisin. Ning mis seal salata, kui hingelt eluaegne spordi­ ajakirjanik Kristi mulle selle peatüki peale ütles: „Nüüd sõna-sõnalt lugedes on see doping ikka väga hea lugu”, siis oli vägev tunne küll,“ tunneb Jan rõõmu keerulise peatüki üle.

Laskesuusatamise võlu

Kristi arvates võivad laskesuusatamise nii populaarseks teha alaga tegelevad ägedad sportlased, kes on aktiivsed juud ka mõlemas teises Eesti lehes. sotsiaalmeedias ja annavad mõnuga Seda me tahtsime toona teha ja tahame intervjuusid. Samuti ka raamatus L tähe tänaseni - lugu, emotsioon on oluline!“ juures kirjeldatud viimase lasu fenomen ehk et enne viimast tiiru ei ole kunagi Tähestik on firmamärgiks teada, kes võidab või kaotab.

Just Vancouverist pärineb ka autorite „Sellele fenomenile oli häid seletusi. esimene tähestik - olümpia tähestik, Näiteks see, et viimasel lasul on mõte mis toona kokku sai pandud. Nüüd, vaid siis, kui eelnevad on tabanud või pärast Kristi ja Jani lahkumist tegev­ vähemalt midagi on mängus. Või et ajakirjandusest, on selle traditsiooni üle tegemist on puhta psühholoogiaga, sest võtnud Õhtuleht, kes juba Sotšist alates trahviring on täpselt sama pikk ja pole vahendab oma lugejatele olümpiatähes- vahet, kas eksida kolmandal või viiendal tikku. Selle üle on neil ainult hea meel. lasul,“ räägib Kristi.

Värske raamatu puhul oli koheselt ja Jan lisab: „Värskeim mälestus on rääkimatagi selge, et kui tehakse koos 15. veebruarist Pekingis. Päev varem raamat laskesuusatamisest, siis põne- läks meie raamat trükki, aga kauplevate lugude jagamiseks sobib ideaalselt sime trükikojalt välja lisapäeva ühele tähestik ja juba ammusest ajast tuttav peatükile – B ehk norrakad. Seal on määratlus „A&O“. üks mulle kõige südamelähedasemaid Enamik tähti tähestikus sai paika intervjuusid Vetle Sjåstad Christianüsna lihtsalt. „Näiteks A on ju loomu- seniga ning tahtsime saada muudalikult Antholz ja võistluspaigad, R relv tusena vähemasti meeste teatesõidu ja S Saksamaa. Minu jaoks olid väga tulemuse avalõiku sisse. Oli viimase põnevad K ja G ehk kultuur ja geenid. vahetuse viimane tiir. Eduard Latõpov Kultuuris kirjutasime, kuidas on laske- tuleb minutilise eduga tiiru, Vetle koos suusatamist kajastatud filmis, muusikas, Maillet’ga ja Nawrath’iga kolmankunstis. Geenides jällegi rääkisime dal-neljandal kohal ja pigem just neljas. kolme õe ja vennaga – Gasparin’ide ja Vahetult enne jõudsin Kristile öelda, et Claude´idega. Miks on laskesuusata- ei olnud väga ikkagi vaja seda lisapäeva mises nii palju õdesid ja vendi? Ise olen me trükile. Siis tegi Vetle seda, mille hirmus rahul võrdlusega, et kolm korra- peale Alvar Tiisler ütles hiljem Otepää likku laskesuusatajat - Dag Bjørndalen, MK-l: „Vetle Christiansen on mees, Gael Poiree ja Simon Fourcade - on kellega mitte keegi ei taha viimases

132

JOOKSJA.EE

ENTUSIASTLIK MEESKOND Meil ei olnud tellijat, rahastajat ega kirjastajat. Jätsime teadlikult endale maksimaalselt vabad käed. Kui Kultuurkapital leidis augustis, et toetab meie loometööd 2000 euroga, siis enam tagasiteed ei olnud. Muuseas, meie teada pole kunagi täissummat antud, ikka natuke küsitust vähem. Aga meisse usuti ja selle eest suured tänusõnad kõigile kapitali liikmetele!

Kui peatükid hakkasid kuju võtma, tuli meile appi imeline tiim - keeletoimetaja Helve Hennoste, kujundaja Merike Pinn ja fakte vaatas üle Marko Siil. Antud raamatu puhul oli kahtlemata kõige kõlavam märksõna entusiasm,“ räägib Kristi. „Paras pähkel oli illustreerimise pool, sest vorm oli meile sama oluline kui sisu. Võtsime ühendust ühe Eesti parima spordifotograafi Hendrik Osulaga, kel ka laskesuusatamisega varasemast kokkupuude ning ta pildistas ka Otepää MK-d IBU tarbeks. Lisaks Kristi mainitud kujundaja Merike, kes kauase erinevate Eesti ajalehtede küljendaja ja maketiuuenduste väljatöötajana ning ise laskesuusatamise fännina võttis asja samamoodi südamega nagu meie. Pluss ka keeletoimetaja Helve kommenteeris sisuliselt, muuhulgas pidasime maha tuliseid vaidlusi sõna „biatlon“ üle. Ja siis muidugi Elo Annion - dopingu ja kultuuri peatüki joonistused.

Kujundaja Merike ütles, et kui oleks saanud veel poogna juurde, tahtnuks Elo pliiatsit kõigi peatükkide juurde,“ lisab Jan kiidusõnu.

tiirus kõrvuti lasta!“. Ta tõusis neljandalt kohalt ja viis Norra kuldsena üle finišijoone. Just see ongi ala essents!

Nii et tehke sügisel jälle teler lahti ja kogu vaatemäng avaneb kogu oma ilus.

Leidke võimalus ka ise etapile kohale minna. See on suurepärane elamus, mis täiendab perfektselt telerist nähtut! Nii nagu ka meie raamat - hea võimalus sooja teha, et uuel hooajal võtta ette üks nädalavahetuse reis MK-etapile.“

Thermo Hot Gel

SOOJENDAB INTENSIIVSELT

LEEVENDAB VALU

M A V E G U T U N I S I U K VALU

SELJAVALU

● Kahekordne toime: alguses jahutav ja seejärel intensiivselt soojendav toime. ● Stimuleerib vereringet, lõdvestab lihaseid, leevendab valu ja soodustab lihaste paranemist.

KAELAVALU

● Sisaldab levomentooli, kamprit ja 3 eeterlikku õli.  Saadaval hästivarustatud apteekides või maaletooja hinnaga www.kavalpea-apteek.ee

Active Gel Active Spray

E L E T S E G I I L , E E D L A E M T LIHAS ORDITRAU SELT JA SP JÄRG et va l i t e Šv e i t s i k

UAB Norameda Eesti filiaal • Akadeemia 21/3, 12618 MAI Tallinn, 133 2022 Harjumaa

PER_04.22

Joel katsumuse viimases faasis.

Finišisse on veel umbes 110 kilomeetrit.

134

JOOKSJA.EE

TALISP OR T

Arktika ultramaratoni läbinud Joel Juht: kõige suurem saavutus on see, et ma ei andnud alla

Ultrasportlane ja tänavatantsupioneer Joel Juht tegi märtsi alguses Eesti kestvusspordi ajalugu, läbides Põhja-Rootsis toimunud maailma ühe raskeima ultramaratoni Montane Lapland Arctic Ultra. Temast sai esimene eestlane, kes 500 kilomeetri pikkuse polaarmaratoni läbinud on.

TEKST:

M

illistes tingimustes 500-kilomeetrine polaarmaraton toimus?

Kui ma 2019. aastal võtsin osa samast võistlusest Põhja-Kanadas, siis seal kõikus temperatuur sisuliselt kümme kraadi ja kogu rada oli kivikõva. Seal ei pidanud tegelema märgade jalgadega. Nüüd toimus võistlus esimest korda Põhja-Rootsis, kus kliimasoojenemise tõttu on olukord läinud ulmeliseks – niiskusprotsent on tõusnud ja külmahammustused tulevad lihtsamalt. Temperatuuri kõikumine oli meeletu. Kõige rohkem külmakraade oli 28 ja vahepeal tõusis temperatuur suisa kuue soojakraadini.

Alguses olid miinuskraadid, siis hakkas sadama märga lund. Tuli selga tõmmata vihmakiht. Liiga kiiresti liikudes hakkab niiskus aga sinna alla kogunema ja riided lähevad märjaks. Seda niiskust välja saada on keeruline. Tuli valida õige tempo. Oludega kohanemist ja plaanide muutmist oli palju. Pehme lume sees raske kelguga liikuda oli omaette katsumus.

Virgo Agan

FOTOD:

Linnéa Isaksson

oli kohe esimene „litakas“. Erinevate päevade temperatuuride kõikumise tõttu läksid jalad pidevalt märjaks.

Arktika tingimustes tuleb selliste probleemidega koheselt tegeleda, sest tagajärjed võivad olla väga tõsised.

Samuti polnud ma kunagi kogenud polaarpäikest. Kui meil paistab päike üleval pea kohal, siis seal on ta umbes

Su kelk kaalus koos varustusega kokku umbes 40 kg. Räägi, milline varustus sul kaasas oli?

Mis olid võistluse juures need nüansid, mis olid sinu jaoks täiesti uudsed?

Esimese pooleteise ööpäevaga läbisin ma 2500 tõusumeetrit. See

130-kraadise nurga all ehk sisuliselt nina ees. Selline tunne on, et päike on kümne meetri kaugusel. Ja see päike on kuratlikult kuum. Pidi riideid vähemaks võtma ja räätsade peale üle minema, sest päike sulatas nii kõvasti, et lumi hakkas läbi vajuma.

Paaris sektsioonis olid üleujutusalad, kus jää oli juba täiesti kollane ehk olud olid väga vesised. Õnneks kuskil läbi ei vajunud, aga oht oli olemas. Seejärel tuli osa, kus tee oli traktoriga sisse lükatud. Seal oli palju kruusa väljas. Sulalume peal kelk niigi ei libise, pane sinna juurde veel kruus! Selliseid keerulisi episoode oli omajagu, aga see kõik käib selle maratoni juurde.

Nii see algas - ajaloolise polaarmaratoni esimesed meetrid.

Kohustusliku varustuse hulka kuulus ekspeditsioonijope, 50 külmakraadini toimiv magamiskott, telk või bivy-kott (ümber magamiskoti käiv minitelk, toim.), veekindlad tikud, gaasiballoon ja kütteseade, millega süüa teha, liitrine pott, tass, kauss, lusikas, toit igaks päevaks ja täiendavalt 48 tunni jagu hädaabi toiduvaru.

Kolm liitrit vett on kohustuslik kaasas kanda. Lisaks veel räätsad, MAI 2022 135

TALISP OR T

242 kilomeetrit rasketes tingimustes on seljataga ja paistes jalad vajasid külmaravi. lumesussid, käsisaag, tulehakatus, vile, väike nuga, kaks pealampi koos patareidega, erinevad riidekihid, hunnik kindaid ja sokke, kelgu parandamise tööriistad, esmaabitarbed, vaseliin, prillid, mütsid, näomaskid, WC-paber, prügikotid, joogipudel, lisaköis.

Kas üldse ja kui, siis millist kõrvalist abi teile rajal osutati?

Rajal pead ise hakkama saama. Seal mingit kõrvalist abi ei ole. Ainult kohalikud saanimehed, kes vahepeal küsivad, kas kõik on hästi. Küll aga olid rajal kontrollpunktid. Esimene selline oli 85. kilomeetril mäe otsas. Seal anti kuuma vett ja ports süüa. Korraldajad kontrollivad seal kohe kõikide võistlejate enesetunnet. Vaadatakse su käsi, jalgu, keelt. Sellest oleneb, kas nad lasevad sul edasi võistelda või mitte. Kui nad ikkagi näevad, et jalad on juba kehvas seisus või oled väsinud, siis on kõik. Väsimus, mis sellistes oludes tekib on nii jõhker, et inimesed kaotavad täielikult pea.

Näiteks sel aastal pani üks võistleja 20 kilomeetrit rajalt kõrvale, teine 7 ja keegi käis lihtsalt ringiratast. Rada oli kenasti märgistatud, aga väsimuse tõttu juhtuvad sellised asjad. Võistlust peeti ju antud asukohas esimest

136

JOOKSJA.EE

Vaadatakse su käsi, jalgu, keelt. Sellest oleneb, kas nad lasevad sul edasi võistelda või mitte.

korda ja me olime nagu katsejänesed.

Keegi täpselt ei teadnud, kui kaua sellise raja läbimiseks aega võiks kuluda. Seetõttu polnud ka ajalimiiti. Kui võistlus oleks olnud ajalimiidiga, siis oleks lõpetanute arv olnud palju väiksem.

Kui palju sa keskmiselt ühes ööpäevas magasid?

Kaks tundi oli selline tavaline taks.

Esimest korda elus tundsin enda sisemist kella. Isegi kui ma mõtlesin, et täna võiks kauem magada, siis pärast kahte tundi arvas keha, et on aeg liikuma hakata. Ise mõtlesin küll, et mis mõttes, ma ju alles tulin siia, aga usaldasin oma keha ja selle järgi ma toimetasin. See oli minu jaoks väga suur avastus.

Millised olid su suurimad hirmud?

Alguses mõtlesin palju selle peale, et kas ma teen ikka kõike õigesti. Kas ma söön piisavalt, kas mu riietus on õige, kas und on piisavalt jne. Tavaelus oled ju harjunud väga kindla rütmi järgi elama, aga see kogemus oli hoopis midagi teistsugust. Õnneks oli tuju hea ja keha talus pikki päevi hästi. 2019. aasta ebaõnnes-

tumise valguses oli hästi suur soov iseendale tõestada, et ma suudan paremini.

Ma teadsin, et see oleks mu elukaaslasele järjekordne löök olnud, kui ma oleksin katkestanud. Võitlesin kõikide nende tunnetega, sest olen ettevalmistuseks kulutanud palju aega, mida oleksin võinud veeta perega. Need mõtted olid kohati rasked, aga sain nendest üle.

Tuli sul mõne tõeliselt ohtliku olukorraga silmitsi seista?

110 kilomeetrit enne viimast kontrollpunkti nägin, et ilm hakkab käest ära minema. Panin meriinovillased püksid jalga, aga seal oli kuigi palju elastiini sees, mis ei lase nahal hingata. Temperatuur kukkus ja mul läks tagumik märjaks. Seejärel läks aga õues soojaks ja mul oli vaja need püksid kuivaks saada. Väljas oli pluss kuus kraadi ja ma võtsin lühikeste pükste väele. Kuna lumi oli märg ja räätsad olid jalas, siis vastasel juhul oleksid mu pealmised püksid ka märjaks saanud, sest räätsad loobivad sulalund üles. Siis oleks mul õhtuks olnud kaks paari niiskeid pükse. Öösel läks aga hästi külmaks ja ma

WaterRower

NOHrD Bike

WaterRower on ainulaadne sõudeergomeeter, millel treenimise koormuse tekitab kinnises veeanumas liikuv hooratas. Hooratas ja jõuülekanne on projekteeritud selliselt, et treenijal tekiks võimalikult tõetruu vees sõudmise tunne. Just nagu päris sõudmise puhul, muutub WaterRoweri sõudemasina koormus vastavalt sõudja pingutusele: mida kiiremini sõuad, seda suurem on takistus. Mudelivalikus on tamme-, saare-, kirsi- ja pähklipuust ning roostevabast terasest ja alumiiniumist raamiga sõudemasinad. Disainitud ja valmistatud USAs.

NOHrD Bike on velotrenažöör, mis ühendab esteetilise disaini, innovaatilise tehnoloogia, Saksa viimistluskvaliteedi ja suurima kasutusmugavuse. Kasutades planetaarset ülekandesüsteemi ning terasest ja puidust raami, on seade ülimalt vastupidav ja sobib kasutamiseks nii fitnessistuudios, koduses jõusaalis kui ka kontoris. NOHrD Bike valmib käsitööna klassikalistest puiduliikidest: ratta korpus on saadaval kvaliteetsest tamme-, saare-, kirsi- või pähklipuust. Disainitud ja valmistatud Saksamaal.

Underwood Enterprise OÜ

www.waterrower.ee, www.nohrd.ee

5850 1299

info@underwood.ee

TALISP OR T

olin keset kuramuse järve. Järvejää peegeldas külma kuidagi eriti hästi ja ma päriselt arvasin, et mu tagumik kukub sealsamas küljest ära - nii külm oli! Lükkasin sokid kihtide vahele ja proovisin sooja saada. Hõõrusin kätega ja liikusin edasi. Korraks hakkas soe, aga siis läks uuesti külmaks. Jõudsin õnneks ühte jahimeeste onni, tegin kohe lõkke üles, panin majas küünlad põlema ja tegin endal olemise mõnusaks. Tegin seal kaks tundi und, sain püksid kuivaks ja liikusin edasi.

Kuuldavasti tegid sa võistluse otsustavas faasis ka ühe kiirlaskumise.

Vastab tõele (naerab). Ühe mäe otsa jõudes nägin allpool pealampi. Teadsin, et see on šveitslane Hugo, kes ühes kontrollpunktis minust varem lahkus.

Tõmbasin kelgul rihmad küljest, hüppasin ise kelgule ja tuhisesin mäest alla. Hoog oli nii kiire, et pidin pealambi panema maksimumi peale. Kogu laskumine oli umbes 800-900 meetrit. Hugo ütles veel, et kuramuse hull eestlane (naerab). Sealt edasi leidsime ühise rütmi ja lõpuks finišeerisime ka koos.

Millised emotsioonid sind finišis valdasid ja millal päriselt kohale jõudis, et see raske katsumus on läbi?

Emotsioon oli ikka tore, aga kõige olulisem tunne oli see, et ma tegin selle ära. Kui me võtame medali ja

Kui me võtame medali ja kogu tähelepanu ära, siis kõige suurem saavutus on ikkagi see, et ma ei andnud alla. kogu tähelepanu ära, siis kõige suurem saavutus on ikkagi see, et ma ei andnud alla. Ma treenisin selles rutiinis olema ja ma sain hindamatu kogemuse võrra rikkamaks. Neid kogemusi ja teadmisi ei saa mult enam keegi ära võtta, saan neid ainult teistega jagada.

Kuidas sa polaarmaratoniks valmistusid?

Tegin kuus päeva nädalas trenni. Jooksmist, jõusaali, avavees ujumist, üksinda talviseid matku RMK matkateel jne.

Põhiline oli see, et tegime seda treeneriga koostöös. Tegime plaani ja ehitasime nii vastupidavust kui tugevust.

Jõutreening on sellisteks katsumusteks treenimisel A ja O. Treeningtsüklite vahele tegin paar nädalast puhkepausi.

Oled sa nüüd, kuu aega pärast polaarmaratoni finišit täielikult taastunud?

Tead, imelik lugu, aga ma ei ole veel lõplikult ära taastunud. Ühel päeval

mõtlesin, et teen väikese jooksu. Pärast olid jalad ikka täitsa kummised all. Õhtuti umbes kella seitsme ajal viskab endiselt väga tugeva väsimuse sisse.

Milline su taastumisprotsess olnud on? Kogenud sportlasena on sul kindlasti omad nipid.

Loomulikult on see taastumine olnud päris õudne. Keha on maratoni rütmis sees. Mul läks kaksteist päeva aega, et unerežiim tagasi paika saada. Näiteks maratoni esimesel päeval liikusin ma 85 kilomeetrit, siis magasin kaks tundi ja siis kohe 85 kilomeetrit sinna otsa.

Unetundide arv oli väga väike.

12. päeva hommikul läksin infusiooniteraapiasse, kus mulle pandi veeni kaudu vitamiine sisse. Sinna lisati ka kõva ports magneesiumi ja kui ma selle suraka kätte sain, siis ma mõtlesin, et ma jään seal toolis kohe magama. Tol öösel sain ma esimest korda korralikult magada. Üldiselt olen püüdnud kerges liikumises olla. Jalutuskäigud, rattasõit ja kindlasti ujumine. Kõik sellised asjad, mis liigselt ei koormaks, aga päris pistikut välja tõmmata ka ei saa. Valu on see, mis tuleb lihtsalt ära kannatada.

Vaim on tänaseni täiesti tühi.

Mis võistluse või katsumuse järgmiseks ette võtad?

Las see jääb praegu veel saladuseks, aga mõtteid 2023. aastaks juba on.

Eesti kestvusspordi ajalugu on tehtud. Joel Juht 500 kilomeetri pikkuse polaarmaratoni finišis.

138

JOOKSJA.EE

UUS KEVADKOLLEKTSIOON! WWW.LENNE.EE/EPOOD

tervis TEKST:

Jooksja

FOTOD:

Pixabay, Wikipedia

90% õnnehormoonist serotoniin toodetakse soolestikus.

Kokka midagi tervislikku!

Allikas: tervisemuuseum.ee

24.37,36 hoidis horvaat Budimir Šobat vee all hinge kinni 27. mär tsil 2021. Selle kaudu soovis mees koguda toetust t aas t amis töödeks Horvaatia linnas Sisakis, mida tabas 2020. aastal tugev maavärin. Šobati rekord läks k irja uue Guinessi rekordina ning ületas eelmist rekordit 34 sekundiga.

Toitumismüüt

Munad sisaldavad palju kolesterooli, sellepärast tuleks neist loobuda.

TEGELIKKUS: Munarebu sisaldab küll palju kolesterooli, kuid samas ka letsitiini, mis aitab kolesterooli taset veres stabiliseerida. Muna sisaldab rikkalikult vitamiine, munavalgud on väga kõrge toiteväärtusega. Terve inimene võib riskivabalt süüa 3–4 muna nädalas.

Allikas: toitumine.ee

Eesti inimeste keskmine oodatav eluiga kasvab 2030. aastaks meestel 78 ja naistel 84 eluaastani Allikas: tai.ee

VEEBRUAR 2022 141

Minu soovitus aktiivsele inimesele oleks võtta spordimassaaži kord nädalas.

Selline sagedus hoiab lihased sobivas toonuses.

TEKST:

ajakiri Jooksja FOTO: Pixabay

Spordimassaaži

kasulikkus ja vajalikkus sportlikule inimesele Treeningust ja võistlustest taastumisele pannakse eri viisidel üha rohkem rõhku.

Lisaks tavapärasele venitamisele vahetult pärast pingutust on populaarseks muutunud rullimine, külmavannid ja ka massaaž. Just viimase seekord luubi alla võtamegi.

Oma teadmisi spordimassaažist jagavad Eesti Massaaži- ja Teraapiakooli õpetajad Anneli Albert ja Martin Ilves.

M

iks peaks spordiga tegelev inimene massaažis käima?

See on sporditreeningu süsteemi koostisosa ja seda rakendatakse sportlase füüsilise täiustamise eesmärgil. Spordimassaaži puhul on tähtis lihas-liigese süsteemi funktsionaalsuse tõstmine optimaalsele tasemele. Massaaž peab olema piisavalt tugev ja sügav, et avaldada mõju treeningus rohkem koormatud lihastele ja kindlasti tuleb arvestada sportlaste eripärasid nagu näiteks sugu, vanus, treenituse aste jms. Samuti on oluline arvestada spordiala spetsiifikaga.

142

JOOKSJA.EE

Mis eristab spordimassaaži klassikalisest massaažist?

Spordimassaažis rakendatakse spetsiaalsete võtete kompleksi, mis tõstavad sportlase töövõimet, et valmistada sportlase lihased ette kestvaks aktiivseks tööks või kiirenda taastumist peale füüsilist pingutust.

Edukaks erialaseks tööks vajab spordimassöör häid teadmisi organismi ehitusest ja talitlusest ning olema kursis erinevate spordialade spetsiifikaga. Klassikalisest massaažist eristab spordimassaaži kõige enam see, et keskendutakse treeningutest või võistlustest enim koormatud kehapiirkonda-

dele. Samuti on see väga spordialaspetsiifiline ning suhteliselt kiire tempoga.

Erinevus seisneb ka eesmärkide erinevuses, kuna klassikaline massaaž on eelkõige lõõgastava ja immuunsüsteemi tugevdava eesmärgiga.

Kas massaažiga saab liiale minna?

Reeglina ei ole massaaži saada kunagi liiga palju. See sõltub inimesest, massaažitaluvusest, keha vastureaktsioonist ning vajadustest. Massaaži võib teha iga päev, mõned korrad nädalas või kuus. See oleneb soovist, vajadusest ja võimalusest. Optimaalne

TERVIS

oleks saada massaaži üks-kaks korda nädalas. Minu soovitus aktiivsele inimesele oleks võtta spordimassaaži kord nädalas. Selline sagedus hoiab lihased sobivas toonuses.

Kui massaaž on valus, siis kas peaks seda kannatama või on see keha märk, et midagi on valesti?

Kui massaaži aja tuntakse valu, võib põhjuseid olla erinevaid. Näiteks võib massaaži tugevus ületada masseeritava taluvuse piiri ehk valuläve. Või on lihased nii tugevas ületoonuses, et väiksemgi surve rakendab tööle valuretseptorid. Kannatada valu hambad ristis ei ole sobiv lähenemine, massaaž ei ole „piinapink“. Normaalseks tuleb lugeda tunnet, mida rahvakeeli nimetatakse „magusaks valus“.

Sageli palub klient jätkata selle piirkonna masseerimist. Peale sellist massaaži tunneb klient rahulolu ning energia liikumist. Tippsportlasi saab masseerida tugevamalt, sest nende lihased kannatavad suuremat survet

ja nende lihasmass on suurem ja valulävi kõrgem. Massaaži tegemisel varitsevad ka ohud. Kui massööri teadmised ja oskused on puudulikud, võib massaažis kasu asemel hoopis kahju

Kui inimene on olnud terve päeva jalgel, siis näiteks lennujaamadesse paigutatud massaažitoolid on tublid abilised, et taastada jalgades normaalne vere- ja lümfiringe ning

Kui massaaži aja tuntakse valu, võib põhjuseid olla erinevaid. Näiteks võib massaaži tugevus ületada masseeritava taluvuse piiri ehk valuläve. tekkida, sest valesti tehtud massaaž võib kahjustada tundlikke pehmeid kudesid ja taastumine võib olla aeganõudev ja kallis.

Mida massöörid massaažitoolidest arvavad?

Massaažitoolide kohta võiks kasutada vanasõna „pool muna on parem, kui tühi koor“. Ükski masin ei suuda massaaži kvaliteeti silmas pidades asendada inimese kätt. Just tundlik käsi võimaldab pehmeid kudesid palpeerida ja anda hinnangu lihaste ja teiste pehmete kudede seisundile.

2 2 0 2 I N U U J .

2 1 .

11 Lõpetajatele originaalselt praktiline medal

vabaneda väsimustundest. Kui aga rääkida on-site massaažitoolist, siis see on väga hea vahend kontorimassaažiks, kus inimesed ei pea lahti riietuma ning põhipiirkonnad nagu selg, kael, käed, saavad läbi masseeritud umbes poole tunniga.

Mis on oluline enne massaaži tulekut?

Massaaži tulles oleks hea, kui klient vahetult enne protseduuri ei sööks ega jooks. Täis kõht või massaaži ajal täituv põis tekitavad ebamugavustunde ning massaaž ei ole nauditav.

laupäeval, 11. juunil

2. Icebug Kõva Tiimi Jooks pühapäeval, 12. juunil

15. Icebug Kõva Mehe Jooks

INFO JA REGISTREERIMINE www.stamina.ee/et/kovamees

Miks säärelihas valutab?

Sporditraumatoloog dr. Mihkel Mardna on ravinud mitmeid tuntud Eesti sportlasi. Nende hulgas näiteks Mart Poomi, Erki Noolt, Kristina Šmiguni, Gert Kanterit ja Jüri Jaansoni. Igas Jooksja numbris võtab dr. Mardna luubi alla ühe vastupidavusspordile iseloomuliku vigastuse. Seekord on juttu säärelihasest.

TEKST:

ajakiri Jooksja

M

illine on kõige levinum ja milline n-ö kõige halvem vigastus, mis jooksjat tabada võib?

Tegelikult on jooksjale halb iga vigastus, mis häirib või hoopiski paneb erialased treeningud pausile.

Levinumad on jooksjatel n-ö ülekoormusvigastused: kannakõõluse tendinopaatiad, säärelihaste survesündroomid, Iliotibiaaltrakti sündroom ja nn „jooksja põlv“ ehk põlvekedra kõhre pehmenemine. Kõik need ülekoormus-

144

JOOKSJA.EE

FOTO:

Pixabay

vigastused võtavad paranemiseks aega, mida mõõdetakse nädalate ja kuudega. Ägedate traumade esinemine pikamaajooksjatel on harvem, kuid talvel libedaga jooksmisel on hüppeliigese nikastused ehk kõige sagedasemad.

Millest on eelkõige tingitud säärelihaste vigastused?

Mis protsessid lihastes neid tingivad?

Säärelihaste vigastuste tekkel on mitmeid põhjusi ja enamasti on vigastusest haaratud ka lihasfastsia. Väsinud

Ägedate traumade esinemine pikamaajooksjatel on harvem, kuid talvel libedaga jooksmisel on hüppeliigese nikastused ehk kõige sagedasemad.

TERVIS

lihasega treenimine, biomehaanilised kõrvalekalded ja anatoomilised iseärasused (nt lühike kannakõõlus, lampjalgsus), ebasobiv pinnas, jooksujalatsid, ebaõigesti valitud treeningmaht ja intensiivsus, halb lihashooldus, nn juurdetoovate erialaste harjutuste puudumine ja üksluine monotoonne treening. Need on peamisteks põhjusteks, miks tekivad jooksjal probleemid säärelihaste piirkonnas.

Millega saab parimal moel sellist tüüpi vigastusi ennetada?

Olulisim on leida enda jaoks sobivaim kava treeningute järk-järguliseks ülesehituseks. Tuleb silmas pidada, et pikamaajooksus on küll vastupidavus küllalt hästi arendatav, kuid see võtab aega ja tuleb arvestada, et lisaks funktsionaalsele võimekusele tuleb arendada kogu tugiaparaadi valmisolekut. Professionaalsed pikamaajooksjad pühendavad üsna palju aega jooksu toetavatele harjutustele ja spetsiifilisele lihastreeningule. Valida tuleks endale sobivad jooksujalatsid ning suuremate treeningkoormuste puhul muutub oluliseks lihashooldus (nt massaaž).

Milline roll on vigastuste vältimisel söömisel ja toidulisanditel?

Harrastaja, kelle igapäevane toidulaud on mitmekesine ja täisväärtuslik, ei vaja minu arvates mingeid toidulisandeid. Toidulisandid tulevad arvesse juhul, kui treeningmahud muutuvad suureks ja tavatoiduga saadavad mikro- ja makroelemendid ei kata reaalset vajadust. Sellisel juhul tuleb juurde võtta vastavaid toidulisandeid, kus ühte või teist vajaminevat komponenti on võimalik manustada kontsentreeritud kujul. Tuletaksin siinkohal meelde, et tervisespordi ja tippspordi eesmärgid on kardinaalselt erinevad ning vead tulevad sisse juhul, kui need kaks omavahel segi aetakse.

Säärelihas olevat ohus, kui hakkab n-ö tükki minema.

Kuidas seda ära tunda?

Hea töövõimega lihas on lõdvestunud olekus pehme ja käega katsumisel ei sisalda „tükke“ ega pinges vääte.

Füsioterapeudid oskavad tavaliselt lihase töövalmidust ja kvaliteeti hästi

hinnata. Väsinud lihasega intensiivse töö tegemine on seotud üsna suure vigastuseriskiga.

Kas on ka nn geneetilist või organismi eripäradest tulenevaid soodumusi selle vigastuse tekkeks?

Jah, vigastuste tekkel mängib rolli ka iga inimese geneetiline pärand.

Näiteks kollageenkiudude struktuur on erinevatel inimestel erinev, see on päritud ja sellest osaliselt sõltub konkreetse sportlase tugiaparaadi koormustaluvus, siit edasi ülekoormusvigastuste teke või mittetekkimine.

Milliseid põhiharjutusi soovitate, et säärelihased heas korras oleksid?

Sääre lihasfastsia rebendi korral tuleks esmalt kogu säär elastse sidemega tugevasti fikseerida ning asetada peale jääkott 24-ks tunniks.

Selliseid põhiharjutusi või juurdetoovaid harjutusi ning kavasid on palju erinevaid. Soovitan endale sobivaima kava osas konsulteerida füsioterapeudiga või kasutada nutirakendusi nagu GetSet või 3DGYM.

Kuidas on seotud seda tüüpi vigastuste tekkega säärelihaste jõud ja jooksutehnika?

Konkreetselt säärelihase jõud ise ei

mõjuta vigastuste teket või mitteteket, küll aga tuleb arvestada, et suuremat kineetilist energiat tootev lihas võib trauma tekke hetkel põhjustada tõsisema vigastuse.

Jooksutehnika osas, viimase aja lähenemine on selline, et muutma ei peaks mitte tehnikat, vaid tuleks arendada ja tugevdada tugiaparaadi struktuure, mis oleksid toeks kõrvalekalletel ideaalsest jooksutehnikast.

Milline on tavapärane protsess ja protseduurid säärelihase vigastusest paranemisel?

Sääre lihasfastsia rebendi korral tuleks esmalt kogu säär elastse sidemega tugevasti fikseerida ning asetada peale jääkott 24-ks tunniks. Järgnevalt tuleb hinnata vigastuse ulatus, selleks peaks pöörduma kas füsioterapeudi, spordiarsti või sporditraumatoloogi poole. Vajadusel on vigastuse ulatuse hindamisel abiks ultraheli uuring ja/ või magnetuuring. Vigastuse lokalisatsioon ja ulatus määravad ära, millist ravitaktikat konkreetsel juhul on parem kasutada.

Kui lihas mõnda aega joosta ei luba, siis milliseid alternatiivalasid vormi hoidmisel soovitate?

Oluline on hoida n-ö „mootor“ töös, et vigastuse perioodil funktsionaalne võimekus oluliselt ei langeks.

Selleks sobivad alternatiivsed tegevused – Alter G, velotrenažöör, ujumine, ujuvööga vesijooks – olenevalt sellest, kui tõsise sääre-lihasfastsia vigastusega tegemist on.

Tähtis on vigastusele vahetult järgneval perioodil (ca 1-3 nädala vältel) jälgida seda, et sportlane oma tegevusega vigastuse ulatust ei suurendaks.

Samas on oluline erinevate harjutustega hoida tugiaparaadi vigastamata segmentide toonust ning vastavalt paranemise tempole rakendada harjutusi ka vigastatud jäsemele.

MAI 2022 145

Prink tuhar koos

jõusaali personaaltreeneri ja akrobaat Endla

Vaheriga

Treeningplaan on suunatud tuhara- ja jalalihastele. Kui treenid kodus, siis muretse endale hantlid, mille raskust saad reguleerida või siis erineva raskusega hantlid.

Samuti kuni 18-aastaseni tegelesin tipptasemel rühmvõimlemisega ning sealt edasi liikusin akrobaatilise fitnessi juurde, mis on jõusaalisport koos akrobaatilise kavaga. Need spordialad on mind viinud ka tiitlivõistlustele, kust olen võitnud 11 rahvusvahelist medalit. Olen kahekordne juunioride Euroopa meister ja Euroopa meister fitnessis. Pärast spordikarjääri lõpetamist ühinesin jõusaalitreeneri õpingutega ning nüüd treenin oma kliente Arigato Spordiklubis. Olen treeninud ka kergejõustiklasest õe Lembi kõrval ja tänu sellele tutvunud erinevate treeningmeetoditega. Tunnen, et mul on tänu oma kogemustele ning õpitule teistele palju anda. Mulle meeldib treenida nii iseennast kui ka teisi. Samuti teen treenitavatega ka online coachingut,“ ütleb Endla enda tutvustuseks. Treener toob teieni harjutustekavad erinevatele kehapiirkondadele. Kavade suunitlus on selline, et neid saaks kaasa teha ka kodus.

H

a r j u t u s i võ i k s teha 3 seeriat, 8-12 kordust korraga. Esialgu võid valida ka kuuest harjutusest näiteks neli. Kindlasti ära unusta õiget hingamist - pingutusmomendil hinga välja ja lõdvestuse ajal sisse. Tee harjutusi ühtlase tempoga.

Endla Vaher on tänu sportlikule perele selle valdkonnaga seotud olnud terve oma elu. „Alates beebieast olen tegelenud võ i m l e mise ja tsirkusega.

TEKST:

146

JOOKSJA.EE

Endla Vaher

MEIK:

Grimmikoda OÜ

FOTOD:

Robert Kask

TERVIS

1

PINGILE ASTUMISED HARJUTUS TUHARALE JA REITELE

Hoia hantleid käes (võid teha ka ilma hantliteta) ja selg sirge. Astu parema jalaga pingi peale ja too vasak jalg parema jala kõrvale. Astu rahulikult vasaku jalaga alla ja too parem jalg selle kõrvale maha. Korda liigutust mõlema jalaga 10 korda. Võid teha üks jalg korraga või vaheldumisi. Mida kõrgem pink, seda raskem on harjutust sooritada.

2

GOBLET KÜKK / KÜKK HANTEL RINNAL HARJUTUS TUHARALE, TAGA- JA PEALMISTELE REITELE. KÜKKI TEHES TREENID KA KÕHULIHASEID.

Hoia hantel ees rinnal, selg sirge. Jalad aseta õlgade laiuselt või veidi laiemalt, varbad põlvedega samas suunas.

Lükka rind kergelt ette, pinguta kerelihaseid ja kükita nii alla kui saad. Täpselt nii palju, et selgroog oleks lõpuni sirge.

Suru ennast jalgadega tagasi püsti ning hoia tuhar pinges.

3

RUMEENIA JÕUTÕMME HARJUTUS TAGAREITELE JA TUHARALE

Hoia hantleid või kangi käes ning tõmba abaluud kergelt kokku. Hoia selg sirge terve harjutuse vältel. Vii puusad taha ja libista hantlid mööda jalgu alla ja tagasi üles. Põlvenurk võiks olla terve harjutuse vältel sama. Minu lemmik harjutus!

MAI 2022 147

TERVIS

4

KÄÄRHÜPPED HARJUTUS REIELIHASTE KIIRUSLIKULE VASTUPIDAVUSELE, TUHARALE, SÄÄRELIHASTELE Ole käärkükis, tõuka, hoides selga sirge, üles ja vaheta õhus jalad. Maandu pehmelt, lõpetades soorituse teine jalg ees. Mulle väga meeldib lisada jõusaali kavasse ka mõned hüppeharjutused, sest hüppamine muudab luud tugevaks, parandab tasakaalutunnetust, hapnikutarbimist lihastes, südametööd ja koordinatsiooni.

6

BULGAARIA KÄÄRKÜKK HARJUTUS PEALMISTELE REITELE JA TUHARALE Aseta üks jalg pingile, hoia hantleid käes (võid teha ka ilma hantliteta) ning selg sirge. Liigu eesolevast jalast nii alla kui saad, kere võid veidike ette kallutada. Jälgi, et eesmise jala põlv on varbaga ühel joonel. Suru ennast tagasi üles.

Jalavahetuse ajal võid teha lühikese pausi. Kuna tegemist on ühe jala harjutusega, siis treenid ka kerelihaseid, mis sind tasakaalus hoiavad.

5

PUUSATÕSTED HARJUTUS TUHARALE JA TAGAREITELE

Toeta selg pingile ning aseta hantel või kang puusadele. Pinguta tuharalihaseid ning suru puusad üles nii, et puusad oleksid õlgade ja põlvedega samal joonel. Ülaselga võid hoida veidi kumerana, et alaselg ei läheks nõgusaks. Liigu puusadega tagasi alla. Jälgi, et selgroog oleks terve harjutuse vältel sirge.

148

JOOKSJA.EE

www.atla-naps.ee

JOOKS ON ALATI JOOKS MEIE KIRG ON SPORT.

Meie oleme Eesti, Euroopa ja maailmameistrid omas võistlusklassis.

TOETAME RAPLA SELVERI SUURJOOKSU.

Tervisesportlase pakett aitab hinnata üldist terviseseisundit

K Lisaks üldise enesetunde pidevale hindamisele on harrastussportlastel soovituslik korra aastas teha ka veretest, mis aitab laiemalt hinnata tervise seisundit.

Testi tulemus on aga üks rida meditsiinilisi termineid ja numbreid, mis tavainimesele võivad arusaamatuks jääda. Sportlasele olulisi näitajaid aitas lahti seletada SYNLAB Eesti laboriarst Meeli Glükmann.

TEKST: ajakiri Jooksja FOTOD: Pixabay

150

JOOKSJA.EE

ui tihti peaks Tervisesportlase analüüsi tegema?

Kord aastas on täitsa piisav, kuid see sõltub palju füüsilisest koormusest ja sportlikest eesmärkidest. Mida ekstreemsem on spordiharrastus, seda teadlikumalt peab enda tervisesse suhtuma. Üldreegel on, et terve inimene ei pea väga sageli testi tegema. Üksnes verenäitajaid võib kontrollida ka tihedamini. Oluline on ka hoida eemal stressi, sest see võib ilmneda samuti füüsilise väsimusena.

Sel juhul näitab test, et inimene on täiesti terve, kuigi tunne ei pruugi seda peegeldada.

Kui näitajad üldjoontes korras, siis mis kipub kõige kiiremini muutuma ja mida peaks jälgima?

Vastupidavusalade kontekstis, et jaksaks palju teha, siis peab hemoglobiin korras olema ja selle all ka piisav rauavaru ehk ferritiin. Üldreegel on, et mida parem on treenituse aste, seda vähem esineb veres ka kõrvalekaldeid. Hemoglobiinitase kipub rohkem kõikuma just naistel, kuna igakuiselt

kaotatakse verd. Rauapreparaate on soovituslik võtta kuuridena ja naistel ka menstruatsiooni ajal, kui see aeg tekitab väsimustunnet. Üldjuhul saab tervisliku toitumisega oma rauavarusid kontrolli all hoida, aga kui ka ferritiini (ehk n-ö organismi tagavararaua) tase on langenud väga madalale, siis ainult toiduga seda üles ei saa.

Kui oluline on paljuräägitud D-vitamiin sportlasele?

Seda peab üldjuhul iga inimene, kes aastaringselt aega päikese käes ei veeda, juurde võtma. D-vitamiini ei saa toidust, kuid just see vitamiin mängib rolli näiteks kaltsiumi imendumises. Üldteada on ka D-vitamiini soosiv mõju organismi immuunsusele ja vastupanuvõimele. Oma olemuselt on see streroidhormoon, mille madalat taset seostatakse mitmete haigusseisundite tekke riskiga. Sportimise seisukohast on eriti oluline selle hormooni toime luudele ja lihastele. D-vitamiin soosib luude ainevahetust ja vähendab luumurdude tekke riski. Lisaks mõjutab valgusünteesi lihases, mis omakorda annab lihasele suuruse, jõu, reaktsiooniaja, koordinatsiooni ja vastupidavuse.

TERVIS

Vitamiini tase tuleks hoida vahemikus 75-150, ideaalis vähemalt 100 piires.

Eesti kliimas sporti tegev inimene võib oktoobrist maini võtta juurde igapäevaselt 4000 ühikut. Jätkata seda ka suvel, kui keha otsest päikesevalgust ei saa.

Koormust on ikka kõige parem doseerida lähtuvalt kogemusest ja enesetundest. Kuid mida näitavad testis kreatiini kinaas, aspartaadi aminotransferaas ja uurea?

Esimene neist on rakusisene ensüüm, mida leidub kõikides lihastes. Sportlaste kreatiinkinaasi väärtus on puhkeolekus kõrgem kui mittesportlastel, sellel puudub kliiniline tähendus ja põhjuseks on regulaarne aktiivne lihastöö. Intensiivne treening või võistlussituatsioon põhjustavad lühiaegselt kõrge, kuid mitte kestva vere kreatiini kinaasi sisalduse tõusu. Kestev tõus võib olla lihasestruktuuride kahjustuse näitaja, millega kaasneb väsimustunne ja teised ülekoormusele viitavad sümptomid. Liigsele treeningkoormusele viitab pidev kõrge kreatiini kinaasi väärtus ja head koormustaluvust näitab puhkeolekus normaliseeruv testi tulemus. On oluline, et analüüsi väärtuseid hinnatakse koos teiste uuringutega, arvestades inimese indi-

Lisaks mõjutab D-vitamiin valgusünteesi lihases, mis omakorda annab lihasele suuruse, jõu, reaktsiooniaja, koordinatsiooni ja vastupidavuse. viduaalsust ja spordiala.

Aspartaadi aminotransferaas on ensüüm, mis esineb samuti intensiivse metabolismiga skeletilihastes, aga ka südamelihases ja maksakoes. Aspartaadi aminotransferaasi mõõdukas tõus koos kreatiinkinaasi tõusuga viitab suurenenud füüsilisele koormusele ja lihastraumade esinemisvõimalusele. Kliinilises praktikas kasutatakse aspartaadi aminotransferaasi eelkõige maksahaiguste diagnoosimiseks. Ülemäärasele treeningkoormusele, jääkväsimuse olemasolule ja vajadusele puhata viitab kõrgenenud uurea väärtus veres.

Kestval intensiivsel kehalisel pingutusel, nt maratonijooksul

või liigse koormusega treenides, kasutatakse energia saamiseks ka kehavalke ja vereanalüüsi tehes on sedastatav uurea tõus. Uurea väärtus normaliseerub tavaliselt paari päeva jooksul. Mida treenitum sportlane, seda väiksem on uurea tõus suurel füüsilisel koormusel. Tervisesportlasel, kes on terve ja spordib mõõdukalt, uurea väsimustunde korral tavaliselt ei tõuse.

Kas antud test annab ka mingid näitajad, mis võivad teha ettevaatlikuks ja anda põhjuse edasisteks uuringuteks?

Kui hemogrammis on leukotsüüdid kõrged, siis viitab see põletikule organismis. Testiga on võimalik eristada, kas selle põhjustaja on bakter või viirus.

Samuti, kas see on äge, juba

ISE PROOVI ANDM

ABC

mikul anda proov hom l Parim aeg on l he va kella 8.00-12:00 ist ära i enne vere andm l 10-14 tund ühe ua ju id dusel võ söö ega joo, vaja tt klaasi puhast ve a tmis t peab olem võ vi oo pr ne l En i nn tu e malt üh olnud ärkvel vähe eval päeval piira ln ee le ise dm l Verean ase toidu tarbisv ra alkoholi, kohvi ja mist mik ul ise päeva hom l Proovi andm lset aa on si ot em väldi füüsilist ja koormust ma tühi, ajal peab suu ole l Protseduuri nätsu a rid nä a eg ei tohi süüa, juua

MAI 151 MAI 2022 2022 151

TERVIS

TERVISESPORTLASE PAKETT ANNAB ÜLEVAATE ORGANISMI HETKESEISUNDIST

S

YNLAB Eesti pakutav Tervisesportlase pakett koosneb 12 vereanalüüsist ja treeningu mõjust tervisele. Pakett sobib igas vanuses inimesele hindamaks nii vastupidavus- kui ka jõutreeningu mõju organismile. Test annab ülevaate üldmineraalide ja vitamiinide tasemest, aitab hinnata füüsilise koormuse mõju, ülemäärast treeningkoormust ning õigeaegselt avastada sellega kaasneda võivaid negatiivseid tagajärgi ja haigusi.

Eri tasemel sportlastele näitavad analüüside tulemused eesmärkide saavutamiseks vajaliku treening- ja puhkeaja tasakaalu ja seda, kas organismile on tagatud piisav varustatus hapnikuga ning kas peamiste toitainete (valgud, rasvad, süsivesikud) ainevahetus on optimaalne ning milline on vedeliku tasakaal, et tagada rakkude normaalne talitlus.

Võistlevatele sportlastele on kontroll soovituslik teha vahetult enne võistlusi, et hinnata valmisolekut pingutuseks ning vältida komplikatsioone.

Treeninguga alustaval inimesel aitab ülevaade hinnata, millise koormusega treenimiseks ollakse valmis. Samuti on hea tulemusi võrrelda treenituse tõusmisel testi korrates ning selle põhjal oma treeningut, taastumist ning mineraalainete tarvitamist muuta.

Kõigil juhtudel on analüüsid sisendiks ka treening- ja toitumiskava koostamisel, mistõttu on nende tulemusi soovitatav jagada oma treeneri või toitumisnõustajaga.

möödunud või krooniline. Kui tekib kahtlus mõne haiguse suhtes, siis tuleb uuringuid juurde teha. Ainult vereanalüüs ei anna täit pilti tervisest, vaid aitab leida haiguste algeid. Haiguse diagnoosiks tehakse veel uuringuid, mille iseloom tuleneb juba konkreetsest kahtlusest.

Nii et, kui Tervisesportlase paketi näitajad korras, siis võib öelda, et hetkel suuremat riski muudele haigustele ei ole?

JOOKSJA.EE

Tegime ka Jooksja toimetusega enne ja pärast Keenias käiku Tervisesportlase testi.

Kuidas meie näitajad on?

Donatas ja Eva-Maria, teie olete mõlemad väga terved inimesed ja muretsemiseks ei näe põhjust. Treenituse tase on hea ja võite rahuliku südamega treenida ning ka koormusi tõsta.

Eva-Maria peab natuke silma peal hoidma oma hemoglobiinitasemel ja väsimuse korral tegema rauakuuri.

Mõlemad võtke juurde D-vitamiini.

Testi tehes olid teil paar näitajat piiri-

Jah, üldjoontes võiks seda öelda, aga haiguseid on palju erinevaid ja peab teadma, et nende diagnoosimiseks ei piisa ainult vereanalüüsidest. Näiteks Samuti saab selle testiga määrata väikest nahakasvajat sellisest analüüsist suhkruhaigust, neerupuudulikkust kätte ei saa. Samuti väikest ja alles ning südame- ja veresoonkonna tekkivat haigushaigusi, mis kõrge kolesterooli kollet ei tuvasta.

Aga põletikud, verekaudu välja tuleks. loome probleemid või viited neile tulevad välja.Samuti saab selle testiga pealsed, kuid pigem madalamal normist. määrata suhkruhaigust, neerupuudu- Haigustele viitavad kõrged väärtused. likkust ning südame- ja veresoon- Kui näitaja on natuke madalam, siis konna haigusi, mis kõrge kolesterooli pole sellest midagi hullu. kaudu välja tuleks. Samuti on see ka Covidi põdemise järgselt piisav test ja Kas on ka sellist näitajat, näitab ära, kas põletik on kehast taan- mille järgi saab hinnata, et dunud, leukotsüüdide arv taastunud ja ei viitsi piisavalt pingutada? neerud taastunud. Saab hinnata, kas Ei ole sellist (naerab).

Eva-Maria ja Donatase tervis on piisavalt hea, et astuda Keenias ebastabiilsele vaateplatvormile.

152

on tekkinud tüsistused viirusinfektsioonist.

Kuidas motivatsioon me i Ühelegi sportlasele ei ole ilmselt võõras tunne, kui järsku ei ole tahtmist trenni minna. Motivatsiooni puudus võib eriti tugevalt välja lüüa pärast pikemat treeningpausi. Kuidas sellest välja tulla ja kuidas motivatsioon meid üldisemalt mõjutab? Sellest räägib spordipsühholoogia ekspert Kristel Kiens.

TEKST:

ajakiri Jooksja

K

FOTOD:

Pexels, erakogu

ui trennipaus on kujunenud pikaks ja vorm ei ole kiita, siis kuidas leida motivatsiooni uuesti alustamiseks?

Esmalt – mis see motivatsioon üldse on? On olemas selline tore asi nagu motivatsioonimüüt, mis tähendab, et meile meeldib mõelda, et meil on vaja suurt tahet enne, kui me hakkame midagi tegema. Tegelikult on niimoodi, et kui me alustame mingi tegevusega ja meile hakkab see meeldima või tuleb hästi välja, siis motivatsioon selle tegevusega jätkata kasvab. Nüüd on küsimus selles, kuidas tegevusega, antud juhul näiteks spordiga, uuesti alustamisel luua kogemusi, mis annavad positiivseid emotsioone ja tunnet, et saad tegevu-

154

JOOKSJA.EE

sega hakkama? Abi võib olla sellest, et tuletada meelde, mis selle tegevuse positiivsed mõjud võivad olla ehk soodustada selle tegevuse tähenduslikkust enda jaoks. Kui saada uusi kogemusi, mis toovad pärast tegevust positiivseid tundeid ja endaga rahulolu, hakkab ka motivatsioon nii-öelda kasvama.

Tihtipeale võib aga olla, et pärast pausi tahetakse liiga kiiresti uuesti alustada. Siis juhtub see, et mõned korrad tehakse, aga ei saada otsitud positiivset kogemust, kuna keha on pärast valus või ei suudeta kohe samal tasemel sooritust teha. Nii ei saa ka motivatsioon uuesti tekkida, sest tehtavast on vaja saada kogemust, mis toetaks tunnet, et saad hakkama endale võetud väikese väljakutsega. Ehk siis tasuks alustada sammhaaval ja siis vähehaaval koormust

tõsta, kui tunned, et tahad ennast edasi arendada. Mõnele inimesele võib aga olla piisav ka see, et saadakse tegevusest lihtsalt naudingut, mitte ei seata endale teadlikult väljakutseid spordis. Ja see on ka igati normaalne.

Motivatsiooni püsivusele võib kaasa aidata, kui mõelda, mis on selle tegevuse sügavam tähendus. Mis on selles minu enda väärtustega seotud, et ma tahan spordiga uuesti alustada? Kas ma soovin olla tervisliku eluviisiga inimene? Või end mõneks väljakutseks valmis panna? Või seon sporditegemise millegagi, mis on sügavam ja küsin endalt, miks sport mulle tegelikult oluline on? Mida rohkem seome oma tegevusi millegi tähenduslikuga, seda raskem on seda tegemata jätta.

Kui treenida lihtsalt selleks, et keegi kuskil rääkis sportimise kasulikkusest, siis motivatsioon sellega tegeleda väga pikalt ei pruugi kesta. Motivatsioonis on väga palju erinevaid tegureid, kuid oluline on saada aru, mis on selle suurem tähendus minu enda jaoks ja hakata uuesti pihta nii, et alguses uuesti positiivsed kogemused kätte saada. Kõige olulisem on aga teadlikult endale tähenduslikul suunal tegutsema hakkamine, sest istudes ja oodates motivatsiooni ei tule.

TERVIS

TREENINGUL TOIMUB KEHA JA VAIMU KOOSTÖÖ

H

e id mõjutab?

Kuidas leida treeningutes optimaalne siht, et motivatsioon püsiks? Kas liiga kõrged eesmärgid võivad pärssida motivatsiooni?

Igapäevased või -nädalased tegevus­ eesmärgid võiksid olla enda kontrolli all, piisavalt konkreetsed ja tehtavad.

Teine motivatsiooni toetav tegur võiks olla enda arenguprotsessi analüüs.

Absoluutselt nõus! Teaduslikult on Näiteks kui hakata täitma nädala treeleitud, et kõige paremini toetavad ningplaani, siis ca korra nädalas võib püsivat motivatsiooni keskmise rasku- vaadata oma nädalale otsa ja mõelda, sega eesmärgid, mis on pisut mugavust- kas õnnestus plaani pandud asjad ära soonist väljas. Kui seada liiga kerged teha (näiteks enda tegevuseesmärgid eesmärgid, siis see ei anna arendavat nädalaks täita), ja seejärel anda endale kogemust. Samuti vastupidi, kui kognitiivne tunnustus, et toimub edasi eesmärgid on liiga rasked ja nende liikumine arengus või ka lihtsalt see, täitmine ei õnnestu, võib tekkida tunne, et järjepidevalt enda eesmärke täitsid. et ei olda piisavalt hea. Seega parim Tunnustamist, tasustamist või enda variant võiks olla keskmise raskusega kiitmist ei tohiks samas liiga tihti eesmärgid. Nende seadmine sõltub olla, sest see võib kaotada motivatmuidugi palju inimese varasemast siooni toetava väärtuse. Küll aga on taustast. Eesmärke võib olla arengule aeg-ajalt need hetked tähtsad, sest suunatuid ja pikaajalisemaid, mis arengut märgates saadakse väike dopavõivad olla heaks sihiks, aga ilma tege- miinitõus, mis soodustab tahtmist tegevuseesmärkideta on nendest vähe abi. vust korrata. Veel toredam on muidugi see, kui hakatakse ajapikku tegevust Teaduslikult on leitud, et kõige ennast väärtustama ja nautima ning see paremini toetavad püsivat ka tõstab dopamiinitaset ja toetab selle motivatsiooni keskmise tegevusega jätkaraskusega eesmärgid, mis on pisut mise tahet loomulikult, ilma tunnustamugavustsoonist väljas. misetagi.

ea võimalus on enda füüsilist proovilepanekut üle kanda ka vaimsesse arendamisse, sest tegelikult käivad need käsikäes. Kui füsioloogiliselt võtta endale väikesed eesmärgid ja sammhaaval edasi liikuda, siis ollakse valmis vastu võtma väikeseid väljakutseid ka vaimselt ja stressi üleüldiselt paremini taluma.

See on seos, mida me võib-olla alati ei näe, aga inimesed, kes ennast treeningutel proovile panevad, suudavad igapäevaelus stressiga paremini kohaneda. Jooksmine võib olla väga hea võimalus ennast vaimselt arendada ja arusaam, et treeningul väljakutsete ületamine treenib ainult keha, on müüt, sest meie vaim ja keha on pidevas kooskõlas. Siit ka väike soovitus, et kui on sombusem ja mitte nii ideaalne ilm, aga lähed ikkagi ja teed plaani järgi oma tegevuse ära, siis näha seda kui võimalust arendada olulist vaimset oskust nimega resilience (eesti keeles säilenõtkus), mis ei ole seotud ainult füüsisega. Selliseid hetki kasutades võidki füüsilist treeningut võtta natuke ka vaimse treeninguna, milles arendad endas säilenõtkust. Seda oskust saab jällegi ära kasutada teistes eluvaldkondades, olgu selleks töö, ebamugavad olukorrad suhetes või midagi muud. Kui tundub, et ilm on nii halb ja ei ole vist mõtet trenni minna, siis see on just imeline võimalus seda oskust arendada. Muidugi ei pruugi see oskuse ülekanne nii lihtsalt toimuda, aga teadlikult nende oskuste edasi arendamine ka teistes eluvaldkondades on hea võimalus enda treeningul omandatut ka vaimseks arenguks kasutada.

Kas erinevate nutirakenduste kasutamine võiks pakkuda motivatsiooni treeninguga alustamiseks?

Sõltub, kuidas neid kasutada. Tehnoloogias ja äppides on väga palju funktsioone, mis võivad motivatsiooni toetada. Näiteks oma treeningplaani jälgimine ja salvestamine, mis MAI 2022 155

ÄRA LASE AUTOMAATSEL MÕTLEMISEL END JUHTIDA!

I

nimesed on n-ö programmeeritud kalduma tegevustele, et tagada mugavus ja turvalisus.

Kui alustada uue harjumusega või tulla tagasi pärast vigastust, siis ilmselgelt on tegemist ebamugava olukorraga. Muutused, ükskõik millises suunas, ka positiivses, on ikkagi n-ö ebamugavad seisundid ning meie mõtlemisele see pigem ei meeldi ja ta hakkab tööle, et tagada ennekõike turvalisus ja mugavus.

Neid automaatseid mõtteid saab enda puhul õppida märkama ja mitte neile tähelepanu andma, kui need ei aita meil liikuda endale olulises suunas. Näiteks seesama ilma näide. Kui väljas ei ole kõige parem ilm, siis meie mõtlemine võib hakata tootma erinevaid vabandusi ja üritada meid välja rääkida sellest, et me üldse trenni läheksime. Siin saab katsetada vaimseid oskusi, et enda mõtlemist märgata, normaliseerida ja ikkagi keskenduda tagasi sellele, mis endale oluline. Näiteks öelda endale: „Ma märkan, et mu mõtlemine läks praegu tööle”, ning tuletada meelde, et „ta tahab, et oleks hea, mugav ja mõnus, aga ma lihtsalt keskendun sellele, et panen endale jalanõud jalga ja lähen välja.“ Ehk märkan oma mõtlemist n-ö töös ja suunan oma tähelepanu sujuvalt sellele tegevusele, mida ma praegu tegema peaks. Näiteks tunnetan seda, kuidas jalanõud jalga panen, kuidas riided mul seljas on, kuidas ma liigun. Ühesõnaga toon oma tähelepanu hetketegevuse juurde ja välja oma mõtlemisest. Muidugi kui päriselt on keha väsinud, siis võib olla kasu selle mõtlemise kuulamisest. Saab õppida ära tundma, millal see automaatne mõtlemine on kasulik ja millal pingutab natuke üle oma rolliga meid kaitsta ning turvalisust ja mugavust tagada.

156

JOOKSJA.EE

võimaldab nädala lõpus analüüsimiseks tagasi vaadata. Paljudes äppides on ka seltskondlik aspekt, mis aitab üles leida jooksusõbrad või -grupi. Inimesed on n-ö sotsiaalsed loomad ehk grupiliikmetel võib olla tugev mõju ka meie enda käitumisele. Teised pingutavad ja tekib endal ka tunne, et võiks liigutada.

Treeningkavu pakkuvad rakendused võivad samuti motivatsiooni toetada, sest sellega luuakse treeningutes variatiivsust. Samas tuleb ka arvestada, et enda teistega võrdlemine ei pruugi alati hästi mõjuda, kuna teiste taust ja eesmärgid on erinevad. Teistega pidev võrdlemine võib viia selleni, et tehakse liiga palju, saadakse negatiivne kogemus (et ei olda n-ö piisavalt hea) ning lõpetatakse tegevusega kas täiesti

puhul tegutsetakse, sest oodatakse välist tasu või keegi teine sunnib. Mida rohkem inimene ise tunneb, et ta reguleerib oma tegutsemise põhjuseid ehk otsustab ja valib ise tegevuses osaleda, seda rohkem on ta sisemisele motivatsioonile kalduv. Kui on tunne, et ei kontrolli, siis kaldub olukord välimise motivatsiooni poole. Näiteks, kui inimene soovib elada tervislikku eluviisi ja käib treeningul, sest ta tunneb, et see läheb kokku tema eesmärkidega, siis võiks öelda, et see ei ole n-ö puhas sisemine motivatsioon, kuid see on ikkagi talle endale olulise tähendusega ja võrdlemisi püsiv. Kui ta käib treeningul, sest muidu treener arvab temast halvasti või siis ta meeldib kellelegi rohkem, siis on see pigem välise motivatsiooni poole kaldu. Teda ei motiveeri enda tegevuse tähendus, vaid soov vältida võimalikku negatiivset tagajärge või saada välist tunnustust. Mida rohkem kalduda välise motivatsiooni poole, seda lühemaajalisem motiveerituse tase on ja vastupidi. Pikalt välistel motivaatoritel ei purjeta.

Kas teistega koos treenimine motiveerib rohkem?

või ei kogeta enam sellest naudingut.

Oluline on ennast jälgida, tuletada meelde, mis oli sinu enda tähendus selle tegevusega seoses ehk miks sa seda endale valinud oled ja pigem iseenda arengut tähtsustada.

Mis vahe on sisemisel ja välisel motivatsioonil?

Need kaks asuvad motivatsiooni kontiinumil erinevates otstes, aga seal vahepeal on veel erinevaid motivatsiooni liike, mis ei ole 100% sisemine või väline. Täielikult sisemise motivatsiooni ajel tehakse tegevust, sest see on sisemiselt väga suurt naudingut pakkuv. Täiesti välise motivatsiooni

Üksteise toetamisel on väga suured positiivsed mõjud. Näiteks intervalltreening, mis ei ole kõige meeldivam pingutus, võib olla lihtsam, kui teistel kõrval on ka raske ja koos pingutatakse edasi. Ka sõbralik võistlus võib kaasa aidata, kui sellesse suhtuda mänguliselt ja mitte tulemust tõlgendada kui midagi, mis su enda väärtust näitab. See on oluline aspekt, mida meeles pidada. Üksteise toetamine raskuste osas või üldse trenni minemiseks võib olla väga suure positiivse mõjuga. Näiteks kui kellegagi on ikka kokku lepitud, et koos käiakse trennis, siis kergekäeliselt seda ära ei jäeta. Treening võib olla ka võimalus koos mõnusalt aega veeta ja sotsialiseeruda.

Vigastusperioodilt naastes võib ka harrastussportlast tagasi hoida hirm uue vigastuse ees. Kuidas sellest üle saada?

See on hästi lai küsimus ja kunagi ei ole ühte kõigile sobivat reeglit. Kui hakata pärast vigastust uuesti treeningutega pihta, siis muremõtete tekkimine on täiesti normaalne ja need iseenesest ei ole halb asi. Kuidas aga täpselt dosee-

TERVIS

rida treeningut ja kuidas saab 100% kindel olla, et midagi uuesti ei juhtu?

Esimene soovitus oleks hoida kõrval treenerit või füsioterapeuti, kes aitab aeg-ajalt seisundi hindamiseks näiteks liikuvusteste teha. Samuti on oma keha kuulamine väga oluline oskus, mis ei ole üldse mitte lihtne ja selleks, et teha õigeid otsuseid, võibki olla abiks kellegi teise ekspertarvamus. Küll aga võib ka nende soovitus olla iseennast kuulata ja tuleks meelde tuletada enda jaoks pikas plaanis olulist. Kui tahta areneda ja teha ka aasta pärast tugevaid treeninguid, siis tasub endalt küsida, kas homne treening läbi valu on oluline ja aitab kaasa sellele, et ma pikaajaliselt saaksin ennast arendada või mitte.

Millised teised psühholoogilised tegurid võivad harrastusportlasi treenimisest tagasi hoida?

Ideaalne asukoht

Kaasaegne sisekujundus

Ise olen ma pigem näinud ja kuulnud teistelt seda, et harrastussportlasi on vaja tagasi hoida. Algajatel oleks hea seada endale tähenduslikud pikaaja-

lised suunad, miks üldse sporti teha. inimene tajub, et ta ei saa hakkama, siis Ehk tasub endale meelde tuletada, miks see võib mõjuda demotiveerivalt. Seda see tegevus mulle sügavamalt tähtis on eriti algusfaasis, mil on palju lihtsam ja kuidas see väärtuste ja pikaajaliste lasta sel minna ja öelda, et see ei olegi eesmärkidega kokku käib. Alustamisel minu jaoks. on väga oluline ka tegevuse järkMida rohkem kalduda välise järgulisus. Ei tasu joosta kohe 5 km, motivatsiooni poole, seda vaid pigem muuta oma tegevuskava lühemaajalisem motiveerituse tase selliseks, mis oleks on ja vastupidi. Pikalt välistel alati tehtav ja ei võtaks alguses motivaatoritel ei purjeta. liiga palju aega.

Võta alguses paar korda nädalas ja tee kasvõi 10 minutit Kas kevadilm motiveerib? korraga, et kujundada harjumus. Järje- Kindlasti! Kevadilm ja päike toovad pidev ja jõukohane tegevus on parim juba füsioloogiliselt kehasse rohkem viis harjumusi kujundada. Tähtis on energiat juurde. See on imeline aeg meeles pidada, et alati saab koormust alustamiseks, sest ilusal ilmal ja tõsta, aga vastupidi on keerulisem, valgusel on mõju ka juba ajutasandil sest siis on juba saadud kogemus, et ei ja füsioloogiliselt. Seda energiat tasub saanud hakkama. Järjepidevus, väikesed kindlasti õiges suunas ära kasutada, et eesmärgid korraga ja sealt sammhaaval enda tegevusega ka jätkata. Põhimõtted tõstma hakata ‒ selline teguviis võiks harjumuse kujundamiseks jäävad aga toetada püsivamat motivatsiooni. Kui samaks.

Aktiivne eluviis ja mugavus ühes kohas!

Uuenenud Art hotell Pallas Tartus pakub kvaliteetset ja taskukohast majutust Tartu südalinnas, olles ainulaadne ning tähendades palju enamat, kui lihtsalt hotell.

Siin saavad kokku mugavus, aktiivne eluviis ja kunst.

Restoran Humal * Hommikusöök * Toitlustus * Kliendi üritused * Konverentsid * Elav muusika

Spordi Tartus ja puhka Pallases!

Hotelli võimalused * Parkimine * Restoran

* Tasuta Wi-Fi * Ööpäevaringne vastuvõtt

* Toad/vahendid erivajadustega külalistele

Riia 4, 51004 Tartu +372 730 1200

www.pallas.tartuhotels.ee pallas@tartuhotels.ee

Täpsema pakkumise ja info 2022 157 saamiseks, MAI pöörduge: pallas@tartuhotels.ee

Maitsvad magneesiumi r sportimise toetuseks Tervislik toitumine ei pea olema ühekülgselt igav. Üheks müüdimurdjaks Eesti toitumismaastikul on Fitlap.ee, kes pakub maitsvaid ja lihtsasti valmistatavaid retsepte igale maitsele. Seekord on fookuses magneesiumirikkad retseptid.

TEKST: ajakiri Jooksja, Fitlap.ee FOTOD: Fitlap.ee

158

JOOKSJA.EE

TOIT

Kaunviljakinoakauss

VALMISTAMISE AEG: 20 MINUTIT 1 PORTSJON 375 KCAL VAJA LÄHEB:

Kinoa 35g Kikerherned, konserveeritud, nõrutatud 50g Kookospiim (rasva 17-19%) 35g Mustad oad, konserveeritud, nõrutatud 50g Kõrvitsaseemned, kuivatatud 9g Kirsstomat 75g Jääsalat 50g Soovi korral lisa juurde ka kurk ja paprika.

Maitseained: paprikapulber, karri, sool (meresool või värviline) VALMISTA NII: 1. Keeda soolvees kinoa.

2. Rösti kõrvitsaseemned ning maitsesta paprikapulbriga.

3. Kastmeks sega kokku kookospiim, sool ning näpuotsatäis karrit.

4. Tõsta kaussi tükeldatud jääsalat, keedetud kinoa, kirsstomatid, kikerherned ning mustad oad.

5. Vala peale kookospiimakaste ning raputa üle kõrvitsaseemnetega.

i rikkad road

M

agneesium on oluline mineraalaine, mis osaleb närvide, ainevahetuse ja lihaskoe talitluses. Kui organismis on liiga vähe magneesiumi, siis põhjustab see lihasnõrkust ja -krampe. Õnnestunud ja kasumlikuks treeninguks on piisav magneesiumivaru organismis väga vajalik. Üle poole

organismis leiduvast magneesiumist asub luudes. Normaalse toitumisega saab vajaliku koguse magneesiumit kätte toidust. Vältida tuleks töödeldud toiduaineid.

Magneesiumirikkad toiduained on näiteks pähklid, kaunviljad, tatar, täisteratooted, banaan, brokoli, veise- ja kanaliha.

NB!

Personaalsed kogused leiab igaüks Fitlap.ee toitumiskavast. Kõik uued liitujad saavad toitumiskava 3 päeva tasuta kasutada.

MAI 2022 159

Pasta tofu ja avokaadokastmega VALMISTAMISE AEG: 25 MINUTIT 1 PORTSJON: 375 KCAL VAJA LÄHEB: Tatramakaronid 35g Avokaado 60g Tofu, siidine 85g Õli (erinevad) 3g Maitsepärm 5g Paprika 50g Punane sibul (valikuline) 20g Küüslauguküüs (valikuline) 5g Meelepäraseid värskeid köögivilju Maitseained: basiilik, tšillipipar (valikuline), sool (meresool või värviline), sidrunimahl 160

JOOKSJA.EE

VALMISTA NII: 1. Keeda makaronid soolvees, kurna ja loputa külma vee all.

2. Koori ja viiluta sibul, tükelda paprika.

3. Lõika tofu tükkideks.

4. Kuumuta pannil õli, lisa sibul, prae paar minutit.

5. Seejärel lisa paprika ja tofu ning prae seni kuni paprika on pehme ja tofu pealt kuldpruun.

6. Avokaadokastme valmistamiseks püreesta saumikseriga või blenderda avokaado, maitsepärm, küüslauk, basiilik, sidrunimahl, sool ja soovi korral ka tšillipipar.

Lisa vajadusel tilgake vett, et kaste vedelamaks teha.

7. Kalla pannile makaronid, avokaadokaste ning tofu köögiviljadega, sega korralikult ning kuumuta korraks läbi.

8. Valmista kõrvale meelepärane salat värsketest köögiviljadest

TOIT

Banaanikeeks VALMISTAMISE AEG: 55 MINUTIT 1 PORTSJON: 375 KCAL Soovitame teha vähemalt 4-kordse koguse korraga VAJA LÄHEB: Täistera kaerajahu 35g Või (rasva 82%) 12g Banaan, kooreta 65g Mandlilaastud 7g Muna (M suurus) 25g Kookospalmisuhkur 7g Maitseained: küpsetuspulber, vanilje (naturaalne), sool (meresool või värviline), kaneel VALMISTA NII: 1. Pese ja koori banaan ning purusta see kahvliga. Võid pisikese jupikese jätta alles ja lõigata kaunistamise jaoks viiludeks.

2 Sega kausis kokku muna, kookospalmisuhkur, purustatud banaanid, jahu, sulatatud või, kaneel, näpuotsatäis soola ja küpsetuspulber.

Soovi korral lisa ka naturaalset vaniljet.

3. Kata küpsetusvorm küpsetuspaberiga ning vala segu vormi.

4. Tõsta peale banaaniviile ja raputa peale mandlilaaste.

5. Küpseta ahjus 180 kraadi juures ca 40-50 minutit. (Keeks peaks jääma pealt kuldpruun.) Jahuta.

MAI 2022 161

Suomu Baltic Cup GS 2013

Mäesuusataja Ranek Koni:

piirid on ainult meie peas!

Ranek Koni on suure tahtejõuga andekas mees, kes ei karda takistusi. Tal on kõrge tööeetika ja uskumatult suur motivatsioon liikuda oma unistuste suunas. Ranek võistles mäesuusatamises FIS-i tasemel perioodil 2009-2015, ta on mitmekordne Eesti meister ja esindanud 4 korral Eestit juunioride maailmameistrivõistlustel.

TEKST:

Regina Herodes

R

FOTOD:

erakogu

anek õppis Soomes Tahko mäesuusagümnaasiumis ja kasvas külg-külje kõrval üles sportlastega, kes jõudsid hiljem ka maailmakarikasarjas punktidele. Ta on suusatreeneriks ja asutajaks klubis Tartu Slalom, mille allüksustes toimuvad mäesuusatreeningud Tartus, Võrus ja Viljandis. Kolme linna peale kokku treenib nüüdseks nendes klubides üle 120 noorsportlase.

162

JOOKSJA.EE

Palun ava mäesuusa maailma!

Mäesuusatamine on iseenesest väga lihtne ala ja sellega tegeleb maailmas üle 100 miljoni inimese. Täiesti algfaasi taandades tuleb pöörata üle parema jala ja üle vasaku jala. Sageli tekib inimestel arusaam, et mäesuusatamisega tegelemiseks on vaja ilmtingimata suuri mägesid, see aga tuleneb ilmselt vähesest arusaamast, et mida see ala

tegelikult nõuab. Slaalomi jaoks on noortel vaja umbes 400meetrist lihtsat nõlva, millel saab harjutada tehnilisi elemente ja neid asju ei õpita kusagil järsul MK nõlval, vaid tehakse endale selgeks just sellistel nõlvadel, mis on ka meil Eestis olemas. See, et meil kodus pole taustaks reisibüroo brošüürilt tuttavaid Alpe ei tähenda, et meie noorsportlastel poleks võimalik suurriikidega konkureerida. Tehnika lihvi-

INSPIREERIJA

miseks sooritatakse Otepääl sama arv või isegi rohkem pöördeid, kui näiteks Austrias olles, ja need baasteadmised on päeva lõpuks samad ka raskematel nõlvadel. Selle tõestuseks tuleb valdav enamus Soome edukaid noori mäesuusatajaid Helsingist ja Rootsis Stockholmist ning võrreldes nendega on meie noortel isegi koduste lähiümbruse tingimuste poolest kerge eelis. Samuti on ka meist lõuna pool Lätis olemas maailmakarikasarjas punkte saavutanud sportlased. Ütlus, et „mäesuusatajaid tehakse suvel“ viitab sellele, et pühendunud mäesuusataja ei saa loota sellele, et piisab vaid talvehooajal treenimisest.

Esmalt peab olema atleet ja siis saame rääkida suusatamisest. See ei toimi nii, et oled füüsiliselt 30. kohal ja siis talvel arvad, et sõidad 1. kohale. Suvel tuleb investeerida väga palju aega, et talvel dividende võtta.

Palun ava oma lapsepõlvelugu, millal jõudsid oma esimesse trenni?

Alustasin suusatamist juba 4aastaselt ja ise sellest palju ei mäleta. Käisin erinevates trennides: judo, tennis, jalgpall, sulgpall, aga mäesuusatamine oli see trenn, kuhu tõmbas kogu aeg tagasi ja milles oli kohe algusest saadik kirge. See pärineb ilmselt isalt, sest kuuldavasti oli vanasti vene ajal väga raske varustust hankida ja ta meisterdas endale ise suusad ning kõndis nendega kodukoha juures künkalt üles ja alla ning ilmselt on see veel tugevamalt mulle üle kandunud. Mäletan hästi, kuidas läksin esimesse trenni ja üsna paikapanevalt öeldi ära, et siit küll midagi ei tule. Aasta pärast samal ajal toimunud võistluse videos oli kuulda sama inimese küsimus, et kes see nii hästi sõidab? Liikusin omavanuste hulgas kohe algusest peale esimeste seas ja mida aeg edasi, seda rohkem tekkis suund välismaa poole ning 12-14aastaselt käisin lisateadmisi omandamas mitmete Austria treenerite juures. Suuresti panustas suusatamisse minu isa, kes ostis isegi eraldi rajapostid ja kellega käisime erinevatel nõlvadel veel ise lisaks sõitmas. See oli iseõppimine ning kvaliteediga, mida me praegu klubis pakume, seda võrrelda ei saa, kuid ühine eesmärk ja tahe olid kindlasti omal kohal. Pere jaoks muutus asi keerulisemaks Tahko alpikooli minekuga seoses, sest see tähendas ikkagi

selget valikut tippspordiga tegeleda, samuti kordades suuremat finantsilist panust võrreldes varasemaga. See ei olnud lihtne aeg ja nõudis panustamist nii minult kui perelt.

Kes olid Sinu mäesuusa treenerid ja mida nad Sulle andsid?

Aastate jooksul on olnud väga palju erinevaid treenereid, nooremana Eestist, Austriast, Itaaliast, Sloveeniast ja alpikoolis õppides ka Soomest ja USAst. Treenereid on väga erinevaid, osad neist on teinud seda tööd juba mõnda aega ja neil pole enam suuremat kirge ala vastu ning võimalik, et osade jaoks on see töö on olnud nende ainuke valik.

Siiski võib nende CV-dest leida väga uhkeid asju nagu näiteks MK-koondise kunagine treenimine jne. Minu jaoks on aga oluline, et treener näeks sportlases potentsiaali ja pühendaks ennast ühise eesmärgi nimel. Seda silmas pidades oli minu parim treener kindlasti endine USA koondise treener Kevin Eccles, kes esmalt huvitus minu tegemistest süvitsi ja oli suureks toeks ka emotsionaalselt,

Treeningul Hintertuxil 2019

Kas on võimalik olla tippmäesuusataja ja vältida vigastusi? Mida teha vigastuste ennetamiseks?

Vigastusi saab alati mingil määral vältida, aga samas peame arvestama, et kui sõidetakse oma võimete viimasel piiril, siis sinna on vead ja õnnetused sisse kirjutatud. Selles mõttes ei saa vigastusi vältida ja kui neid siiski vältida „rahulikult sõites”, siis selle mündi teine pool on aeglane areng ja sõiduajad. Tippmäesuusatajad kukuvad hooaja jooksul kümneid, kui mitte sadu kordi ja enamasti on need üsna süütud kukkumised, kuid vahest satub olema ka halba õnne ja sekka midagi tõsisemat. Kiirus on mulle õpetanud, et peab olema kannatlik ja ootama õiget momenti, millal oma pööret alustada.

Palun jaga oma mäesuusasportlastee perioodi eredamaid hetki, taipamisi, võistlusi, mälestusi?

Nooremast east on üsna helge mälestus Audi Cup’i võistlusest Soomes, kus õnnestus seista samal poodiumil Sanderi Paloniemiga, kes hiljem tuli juunioride maailmameistriks.

Õppisid Tahkos, palun räägi sellest ajast?

Tahkos õppimine on olnud väga oluline periood minu elus ja see on n-ö teinud minust selle, kes ma olen. See oli kõige raskem, aga kõige parem periood minu elus. Enne seda ma veel tegelikult ei teadnud, mida see mäesuusatamine kokkuvõttes tipptasemel tähendab.

See, mida pakutakse nädalavahetusel 2 tundi Eurospordist, ei näita tõeliselt, kui palju nõuab mäesuusatamine tööd ja distsipliini, ohverdusi ja vankumatut pühendumist. Alguses mäesuusagümnaasiumisse minnes ei teadnud ma

Vigastusi saab alati mingil määral vältida, aga samas peame arvestama, et kui sõidetakse oma võimete viimasel piiril, siis sinna on vead ja õnnetused sisse kirjutatud. mis on antud ala juures väga oluline.

Meil oli tundide viisi jutuajamisi erinevate mäesuusastiilide ja mõtestamise kohta ning oli selgelt näha, et ta oli tõepoolest 110% asja juures.

seal mitte ühtegi inimest – oli ainult suur tahe saada parimaks mäesuusatajaks. Samuti olin käinud vaid 1-2 kuud soome keele eraõpetaja juures ja tegelikult soome keelt ei osanud. Eriti MAI 2022 163

INSPIREERIJA

arvestades, et läksin kooli väga väikese 5000 elanikuga linnas Kesk-Soomes, kus räägitakse Savo murrakut, millest isegi soomlased ise hästi aru ei saa.

Seda ilmestas seik esimesest koolitunnist, kus pidin jutustama paarilisele enda suvest ja tema pidi siis selle teistele ette kandma. Ma ei saanud aru sõnagi, mis mulle räägiti, tõusin julgelt püsti ning ütlesin, et olen Ranek ja ei räägi väga hästi soome keelt, kõik. Vette oli hüpatud ja tuli ujuma hakata ning raske oli igal pool. Füüsiline vorm oli võrreldes eakaaslastega ikkagi päris nõrk. Varasemalt olin iseseisvalt oma loogika järgi trenni teinud, nüüd aga sattusin programmi, mis oli koostatud eelmise hooaja Soome A-koondise peatreeneri poolt. Koormused olid hoopis teistsugused ja voodist oli sageli väga raske püsti saada. Seega ma polnud kohe superstaar, aga olin kooli pääsemisega saanud võimaluse – nägin süsteemi ja sportlasi enda ees, samuti nägin, kuhu selle süsteemi kaudu on võimalik jõuda ja pilt oli erakordselt selge. Ma polnud kohe hea, aga olin üks neist, kes alati andis endast natukene rohkem ja kindlasti on mul väga suur võistlejahing ning võistlus on ju igal pool. See oli minu edasiviivaks jõuks Tahkol, mis aitas mul teistele järgi jõuda ja mööda minna. Koolis oli mitmeid väga talendikaid sõitjaid, aga neil polnud tööannet ja selline kombinatsioon kaotab alati lõpuks sportlasele, kelles on vähem talenti ja suur töötalent. See oli ilmselt ka tähtsaim kogemus, mille mäesuusagümnaasiumist kaasa sain, sest nägin, kuidas 4 aasta jooksul töötasid osad sportlased ennast lihtsalt toorelt mööda konkurentidest, kellest nad alguses kaugele maha jäid. Need asjad ei juhtu kuu, kahe ega isegi aastaga, aga kui anda endast kõik ja ümbritseda ennast õigete ja sinusse uskuvate ning toetavate inimestega, siis võib väga kaugele jõuda.

Peale õpinguid Tahkos läksid Slovakkiasse?

Jah, läksin Slovakiasse, aga see oli tegelikult ka minu tippspordi lõpp.

Ehkki rahaliselt ei olnud mul võimalik enam tipptasemel suusatada, olen alati olnud väga huvitatud finantssektorist ja iseseisvalt väga palju selle valdkonna kohta lugenud ja õppinud. Peale alpikooli olin ma rahaliselt täiesti 0 seisus ja oli aeg mingi tööga tegelema hakata.

164

JOOKSJA.EE

TARTU SLALOM KLUBI ÜKS LOOJATEST KAAREL GRÜNBERG

O

leme Ranekiga sõbrad juba lapsest saati. Meid seob ühine kirg mäesuusatamise vastu. Kuna tol ajal ei olnud Eestis treenereid, kes sportlaste juunioride ikka jõudes oskaks nendega edasi tegeleda ja suunata, käisime noorte poistena koos mööda Skandinaaviat treenimas ja võistlemas, olles üksteisele treeneriteks. Mina alles värskelt load saanud ning Ranek 15-16aastane. Käisime koos ära ka FIS-i poolt korraldatavas 3-kuulises treeninglaagris. See oli esimeseks läbimurdeks suusatamises. Seejärel sai Ranek Tahko alpikooli sisse, mina pidin aga saadud põlvevigastuse ja finantsi puudumise tõttu suuremast spordist loobuma. Lõime Tartu Slalom klubi ajal, mil Ranek ise veel tegevsportlane oli, mõned aastad hiljem liitus ta treeneritööga.

Ranekit iseloomustab ääretu kirg mäesuusatamise vastu. Ta leiab igas olukorras lahenduse ja püüab alati leida meie sportlastele parimad tingimused, seades tihtipeale enda mugavused tagaplaanile.

See oli kõige raskem, aga kõige parem periood minu elus.

Enne seda ma veel tegelikult ei teadnud, mida see mäesuusatamine kokkuvõttes tipptasemel tähendab.

Saatsin enda CV, motivatsioonikirja ja analüüsi EUR/USD kursi kohta ilmselt 200 finantsettevõttesse üle maailma ja mõnest sain vastuse ning Slovakkiast sain võimaluse alustada väga madalal positsioonil tööd. Võib kõlada natuke suurustades, aga erasektoris raha teenimine on võrreldes spordiga kerge. Spordis pead sa kõndima kogu aeg inimvõimete piiril ja suure stressi all ning ükski kolleeg Slovakkias ei pürginud kunagi sellisele tasemele, kus mina opereerisin. Olin esimesena kontoris ja viimane lahkuja ning mu tõus karjääriredelil oli väga kiire, sest selline suhtumine jääb tahes-tahtmata silma. Seega suusatamisest omandatud mentaliteet avas mulle uksed, sest ma olen kogu elu treeninud, et olla teistest parem ja nüüd tuli see panna lihtsalt teise vormi, töötades teistest rohkem ja kvaliteetsemalt, et olla parem. Peale tööle asumist sain üsna kiirelt aru, et mul ei ole võimalik töö kõrvalt pürgida suusatamises maailma tippu. Mul ei ole samu võimalusi, mis on tippudel ja oleks naiivne arvata, et ma olen nii hea, et suudan töö kõrvalt muuseas tippu tõusta ja kuna miski vähem ei ole minu loomuses, siis otsustasin aktiivse spordi lõpetada.

Finantssektoris töötamine avas mulle hoopis teistsuguse maailma ja sain elada ning töötada kõrghoonetes nagu filmides nähtud. See kõik oli esmalt väga ülevoolav ja elu pöördus justkui 180 kraadi. Ühtäkki oli mul enda raha, millest muidu alati tundus puudus olevat ja algas justkui päris elu.

Lõin lugematul hulgal uusi tutvusi ja töötasin lõpuks 4 aasta jooksul nii Slovakkias, Hispaanias kui Austrias. See elustiil oli väga põnev, aga siiski ajad sa päeva lõpuks taga Exceli tabelis numbreid ja mingit päris progressi ei toimu ning samal ajal olin ka talviti treeneritööga abiks. Kokkuvõttes pakkusid sealsed õnnestumised suuremat kordaminekutunnet, sest see oli kõigile nähtav reaalne edu.

Siis alustasid treeneritööga klubis Tartu Slalom?

2014. aastal ei olnud ma klubi juures aktiivne, vaid klubi vedas suures osas Kaarel Grünberg ning ma ise liitusin aktiivsemalt treeneritöö juurde põhitöö kõrvalt talviti alates 2016. aastast. See oli üks viis anda tagasi oma teadmisi, millesse nii palju aega

Fenster Alumiinium esitleb

10. RAPLA SELVERI SUURJOOKS ELI JU UB UL P UH E S T ESIM DA KOR

28. mail

maraton

POOLMARATON  10 KM  5 KM  NOORTEJOOKS  LASTEJOOKSUD

Registreerimine: iseteenindus.raplaselverijooks.ee Info ja küsimused: registreerimine@jooksja.ee

ja vaeva sai investeeritud ning tundus vale hoida seda kõike endale. Lisaks on mul veendumus, et kui Eestis õige süsteem ehitada, siis on võimalik meil maailmaga konkureerida. Kuna meie noorsportlased näitasid lubavat kiirust, siis otsustasime mõlemad Kaarliga jätta enda põhitööd Tallinnas ja kolisime Otepääle. Seega vahetasin investeerimiskulla ja hõbeda müügijuhi koha 2020. aastal aastaringse mäesuusatreeneri ameti vastu. Varasemalt töötas klubi ainult Tartus, aga kuna me läksime selle tööga nii öelda all in, siis esimene ülesanne oli teha klubi jätkusuutlikuks. See tähendas laiemat kandepinda ja oleme paari aastaga kasvatanud klubi liikmete arvu 30lt 120ni, luues Kütioru Slalom suusaklubi, mis tegutseb Võrus, Kütiorus ning Viljandi Slalom klubi, mis tegutseb Viljandis, Hundiaugus.

Tartu klubi tegutseb Väike-Munamäel ja Kuutsemäel. Lai kandepind on püramiidi esimene kivi ja sealt edasi oleme loonud tugeva U14-U16 vanuseklassi programmi, mis sisaldab endas 100 laagripäeva. Viimane aste on Audentese spordigümnaasium, kus on nüüd avatud mäesuusaeriala. Seega on olemas süsteem, mida mööda saab sportlane süstemaatiliselt edasi liikuda.

See on midagi, mis oli Eestis varasemalt puudu ja mäesuusatamisega tõsisemalt tegeleda soovivad sportlased olid alaga jätkamiseks sunnitud otsima välismaa kanaleid. See on külge kleepinud sildi „eksootiline ala“, millega mõni üksik perekond tegeleb. Tegemist on stereotüübiga, mida oleme hästi ja jõudsalt ümber lükkamas. Audenteses alustas sellest aastast mäesuusaeriala koos meie esimese kasvandikuga ja selle ideeks on luua sportlastele süsteem, millega on võimalik maailmatasemel konkureerida. Programmi eesmärk on viia sportlased 3-4 aasta jooksul gümnaasiumis tasemele, kus nad on FIS-i ja Euroopa karikasarja piirimail. Sealt edasi tuleb teha valikuid, kas jätkata suusatamisega mõnes sarnaseid sõitjaid ühendavas Kesk-Euroopa tiimis või jätkata õpinguid USAs ja võistelda sealses ülikoolisarjas, mis annab võimaluse jätkata spordiga sarnaselt gümnaasiumile, kus on topeltkarjäär õpingute ja spordi vallas.

Praegu töötame projekti kallal nimega Baltic Ski Team (BST), mis ühendaks kõiki Baltikumi parimaid juunioreid.

166

JOOKSJA.EE

London Emirates Stadium 2016

Läbi aastate on meie regioonist tulnud väga lubavaid sõitjaid, aga igaüks on läinud oma rada pidi. Väikestel riikidel on päris keeruline üksinda enda tiimi vedada, aga hetkel on regioonis tugev järelkasv ja tõsisel tasemel sõitnud treenereid, kellel on huvi ja ühine nägemus, kuidas koos kaardile pääseda.

Mida annab Sulle treeneritöö?

Ma elan enda sportlastele väga kaasa ja elan nende võite ning kaotusi üsna tugevalt läbi. Seda tunnet on raske mujal leida, kui näed hooaja jooksul tehtud töö vilju läbi sportlaste kiiruse ning võrdled näiteks 1-2 aasta taguste videotega. Need arengud on vahest nagu öö ja päev. Samuti tean, et ma ei ole lihtne karakter ja üsna hästi võtab

Talve inventari inventuur 2021 Otepääl

mind enda arvates kokku klubi jõulupeol saadud kingitus „kõige nõudlikum treener”.

Oled juhatuses jalgpalliklubis Tartu Random OÜ.

Sina ja jalgpall?

Jalgpall on mu üsna suur kirg ja panime pundi peale kokku rahvaliiga klubi Tartu Random, mille eestvedajaks ja kapteniks ma olin kokku 3 aastat.

Jalgpalli mängisin ka 12-13aastaselt põhikooli ajal FC Elva eest. Aga elasin Elvast 15 km kaugusel ja sõitsin sinna rattaga, seega tahet jalgpallitrenni jõuda ikka jagus.

Milline näeb välja Su nädalaplaan?

Talvel tegelikult sellist vaba päeva ei olegi, kui ühegi emaili, kõne või küsimusega ei oleks vaja tegeleda.

Vahest tuleb päevas 20 emaili ja 20 kõne ning see kõik on n-ö kaadritagune töö, millest sageli vaadatakse mööda, et mis ta siis ikka on. Kõige suurem osa sellest tööst on organiseerimine.

Iga laager võtab ikkagi kümneid tunde planeerimist ja meil toimuvad laagrid 11 kuul aastas. See kõik muutub iga aasta natuke lihtsamaks, aga teise külje pealt peame liikuma kogu aeg edasi, saama paremaks ja kvaliteetsemaks.

Nädalaplaani kui sellist pole olemas, sest 120 noorsportlase peale tuleb kõikvõimalikke jooksvaid probleeme ette kogu aeg ja tööpäevad talvel on tavaliselt hommikust õhtuni. Suvine periood on rahulikum aeg ja see kulub

INSPIREERIJA

töökam kui mina ja alati pürgis kõiges esimeseks. Olgu see siis jooks, suusahooldus, lihashooldus, mis iganes, aga ta pidi olema parim. Kooli lõpuks jõudis ta MK-koondisesse ja tegi seal 13 starti ning tuli hiljem mitmekordseks Soome meistriks. Teine suur eeskuju on olnud inglane Dave Ryding, kes samuti võitis hiljuti Inglimaale esimese MK-etapi ja see oli puhas töövõit. Dave alustas mäe peal suusatamist alles 13aastaselt ja ta tuleb Inglismaalt, kus pole mägesid ega lund, aga on tugev mäesuusasüsteem.

Kuidas Sa säilitad muutuvas maailmas meelerahu ja vaimset tervist?

Mul on hea sõprusringkond ja proovin ennast peale hooaega mõneks nädalaks välja lülitada, mis pole kuigi kerge, sest üsna kiirelt tulevad uued ideed, kuidas asju paremini teha.

Mis on Sinu soovitused teiste vastupidavusalade sportlastele, kes sooviks ka ennast mäesuusatehnikas arendada?

Abetone 2020 U14-U16 FIS team talveks ettevalmistumiseks. Väga palju saab enda tööd lihtsamaks teha suvel asju läbi mõeldes ja ette valmis tehes.

Pean distsipliini enda puhul väga tähtsaks ja seda nõuan ka klubi töös nii sportlastelt kui treeneritelt.

Mis on Su suurimad unistused?

Luua laiapõhjaline süsteem, mis toodaks jätkusuutlikult kõrgel tasemel sõitvaid mäesuusatajaid ja viia enda käe all sportlane MK tasemele.

Kuidas saad üle raskest hetkest?

Raskeid hetki on olnud mitmeid, aga kui anda piisavalt aega, siis minu jaoks ei ole olemas sellist asja, et ma ei saa.

Alati on mingi võimalus ja ma kulutan vahest väga-väga palju aega, et leida lahendus. Kui keegi peaks ütlema, et seda ei ole võimalik teha, siis muutub see alles minu jaoks huvitavaks. Sellest

on üsna vähe abi, kui keegi ütleb, et ei saa. Minu esimene küsimus on alati, et hästi, aga kuidas saaks?

Kes on need inimesed, kes Sind on kõige enam motiveerinud ja inspireerinud?

Minu klassivend Tahkost Arttu Niemelä on olnud tegelikult mu suur konkurent ja alles hiljem, kui ta MK tasemel karjääri lõpetas ütlesin ma talle, et ma toon teda kõigile oma noorsportlastele eeskujuks. Ta tuli kooli üsna keskmisel tasemel ja oli veel

Kui keegi peaks ütlema, et seda ei ole võimalik teha, siis muutub see alles minu jaoks huvitavaks.

Esmalt tuleb olla atleetlik ja siis ma usun, et on võimalik kõigis spordialades hea olla. Kõige olulisemad on eneseusk ja uskumine enda võimetesse. Ma võin harrastada ükskõik mis spordiala, mida pole varem teinud ja loomulikult ma olen alguses halb, aga ma võin lubada, et ma annan endast kõik ning ei lähe liiga kaua aega asjade selgeks õppimiseks. Kui uskuda endasse ja kuulata hoolikalt treeneri juhiseid, siis saab atleetlik inimene kõigega hakkama.

Millised on Sinu soovitused lapsevanematele, kelle lapsed on alles alustamas mäesuusateed?

Oluline on julgustada last eksima ja olla selles osas toeks. Tihti arvatakse, et kukkumine või rajalt välja sõitmine on halb, aga kukkudes tegelikult leitakse see viimane piir, kus toimub kiire suusatamine. Minu jaoks on pigem probleem, kui ma ei ole näinud last eksimas või kukkumas mitu kuud järjest, sest siis ta ei õpi enda piire tundma. Kui lapsevanem saab aru, et see on osa protsessist ja usaldab treenerit, siis see on kõige produktiivsem viis arenguks.

MAI 2022 167

Vene sportlastele kriips peale Väga valus ja piinlik oleks näha, kui Venemaa sportlased peaks lähitulevikus saama võistleda kõrvuti muu maailma sportlastega, justkui poleks nende kodumaa Ukraina vastu sõda alustanudki.

TEKST:

S

Priit Pullerits, Postimees

FOTOD:

kuvatõmmis, Scanpix

eitse aastat tagasi, kui Tartu keeles. Kuigi, mis seal salata, tahtrattaralli kulges Jõgeva nuks neile käratada, mis eesti keeles kaudu, kuulsin paarküm- pehmandatuna kõlanuks umbes nii: mend kilomeetrit enne «Kurat, lõpetage mokalaat! Või tahate, lõppu kahe keskealise mehe et kõik käna paneme?!» venekeelset vestlust. Tolleks ajaks oli Käratamine oleks tekitanud ainult selja taha jäänud nii mitugi närvilist vastukäratamise. Viisakus mõjus. Üks olukorda, kus kiiremad üritasid suurt, neist ütles, kui mälu nüüd ei peta, et hinnanguliselt rohkem kui sajaliik- «jah, arusaadav» – ja jutuvada lõppes. melist gruppi ribadeks tõmmata, aga Nüüd ei tahaks Eesti spordivõisttulutult. Kui ratturid olid taas tihe- lustel vene keelt enam üldse kuulda. dalt kokku saanud ja sõit veidi rahu- Täpsemini: ei taha ühtegi Venemaa nenud – aga õhus oli tunda, et nagunii esindajat võistlemas näha. Ja nagu järgneb eest järgmine rünnak –, lasid kinnitasid mulle Mati Lilliallik ja kaks venelast end minu arvates liiga Ain-Alar Juhanson, kes tuntud eelkõige lõdvaks. See tähendab, et nende tähe- Tallinna maratoni ja Tallinna Ironmani lepanu on hajunud, mis omakorda korraldajatena, siis pärast Venemaa tähendab, et nad võivad kujutada alustatud sõda Ukrainas venemaalastel teistele ohtu. nende võistlustele enam asja ei ole.

«Palun, ärge jutustage, jälgige teed!»

«Nulltolerants,» ütles Lilliallik ütlesin neile heasoovliku häälega vene mulle Venemaa inimeste võimaliku

168

JOOKSJA.EE

osalemise kohta. «Teist varianti ei tohi ollagi.» Ning lisas: «Ei tahaks kedagi sealt [Venemaalt ja Valgevenest] näha.»

Juhanson ütles, et oli üks esimesi võistluste korraldajaid Eestis, kes Venemaa esindajate kaasalöömisele käe ette pani. Mis siis, et rahaliselt tekitab see talle kahju. Ta lisas, et Venemaa esindajatel ei maksa isegi pettuse teel starti trügida, näiteks pannes end kirja Läti või Leedu esindajana, sest võistlusmaterjalide kättesaamiseks tuleb esitada isikut tõendav dokument.

Klubi Tartu Maraton vastas aprilli keskel küsimusele Venemaalt pärit inimeste starti lubamise kohta, et ei näe võimalust jagada mulle selle kohta kommentaare, ega andnud vastust ka siis, kui teatasin, et selline vastus jätab lugejate silmis n-ö ukse lahti.

KOLUMN

Iluvõimlejad Dina ja Arina Averina, murdmaasuusataja Aleksandr Bolšunov ning vene iluuisutajad ilmusid lavale Moskvas Lužniki staadionil, et avaldada toetust president Vladimir Putinile ja tema sissetungile Ukrainasse.

Pitsitame sõjardit!

Venemaa sportlasi tuleb maksimaalTeiseks, Venemaale on sport ääretult Kirjutasin juba sõja kõige esimesel selt isoleerida. Seda mitmel kaalukal tähtis, tõenäoliselt palju tähtsam kui päeval, 24. veebruaril Postimehes arva- põhjusel. lääneriikidele. Kuna muudel aladel musloo, et Venemaa tuleks rahvusvaheEsiteks, iseseisvale riigile vähimagi Venemaal erilisi maailmasaavutusi liselt spordiareenilt minema lüüa. Tol põhjuseta kallaletunginud riiki tuleb ette näidata ei ole, on võidud spordis korral, lootes ilmselt, et sõda pikaks karistada kõigi vahenditega. Majandus- neile lausa auküsimus. Need pakuvad ja veriseks ei lähe, pidasid paljud seda ja finantssanktsioonid on ainult üks venelastele üht vähestest, kuid nende liiga karmiks ja kuuma peaga, emot- võimalus sõjardit pitsitada. Ka spordi- silmis seda olulisematest tõestustest, sioonide ülekülluses tehtud ettepane- maailm peab andma oma panuse. Mis et nad on teistest riikidest ja rahvaskuks. Näiteks Vene rannavollemeeste siis, et konkurents mõnel alal, näiteks test paremad. Venemaa ja selle eelkäija treener Rivo Vesik kurjustas minuga meeste murdmaasuusatamises, võib NSV Liit on alati hoolega lugenud, kui Postimehes: «See pole spormitu medalit on võitnud diajakirjaniku öelda, et kõik tema sportlased olümpial.

Venemaale on sport ääretult tähtis, tuleb ära keelata.»

Tähtis on see, et neid oleks Kuid ei läinud mööda rohkem kui teistel, sest see tõenäoliselt palju tähtsam kui nädalatki, kui hakkas tõstab kõvasti enesetunnet. tulema sõnumeid, et ühe Kui Venemaa sportlaste lääneriikidele. Kuna muudel aladel ja teise spordivõistluse osalemine väljaspoole Venemaal erilisi maailmasaavutusi Venemaa piire keelata, korraldaja ei taha venelasi stardis näha, ning rahvusjääb Venemaa ilma ühest ette näidata ei ole, on võidud spordis vahelised spordialaliidud, võ i m a l u s e s t , m i l l e g a mõne erandiga, hakkasid endale teiste ees võidukalt neile lausa auküsimus. kuulutama, et on pannud vastu rinda taguda.

Venemaa sportlased oma jõuproovidel keelu alla või on tühis- seetõttu jääda lahjemaks. Aga ka muud Näitame koha kätte! tanud neile antud tiitlivõistluste korral- sanktsioonid jätavad sanktsioneerijaile Kolmandaks, on ju loogiline, et riik, dusõiguse. oma jälje. Kuid see ei saa olla põhju- kes sõja valla päästab, ei saa spordiSõja edasine kestmine läbi märtsi seks, miks sanktsioonid, sh spordis, võistlustel kui rahuüritustel kaasa ja aprilli on ainult kinnitanud, et kehtestamata jätta. lüüa. Mäletatavasti ei osalenud MAI 2022 169

Saksamaa kui Teise maailmasõja vallapäästja ja samuti Jaapan 1948. olümpiatel St. Moritzis ja Londonis.

Ajaloost on teada, et antiikajal katkestati olümpiamängude ajaks koguni sõjad. Pole võimatu, et üks põhjus, miks Venemaa ootas Ukrainale kallaletungiga peaaegu veebruari lõpuni, võis olla peale selle, et ta ei tahtnud rikkuda oma potentsiaalsete toetajate hiinlaste korraldatavat taliolümpiat Pekingis, samuti kartus, et olümpia ajal sõtta astudes pälviks ta kogu maailma eriti terava hukkamõistu, võib-olla koguni oma sportlaste saatmise olümpialt koju. Nii juhtus ju paraolümpial, kuhu saabunud Venemaa esindajatel tuli juba enne võistluste algust Venemaale tagasi lennata.

Nii et see, kui Venemaa sportlasi rahvusvaheliselt areenilt ei tõrjutaks, oleks ebaloogilisem ja mõistusevastasem kui see, et neid tõrjutaks.

Spordi kaudu on varemgi riikidele kohta kätte näidatud. Lõuna-Aafrika Vabariik ei saanud osaleda olümpial veerand sajandit, aastatel 1964–1988, sest riigis valitses apartheidirežiim.

Muu maailm pani LAVi seetõttu boikoti alla. ROK viskas LAVi 1970. aastal koguni oma ridadest välja.

Oleks viimane aeg, et ROK tõstataks küsimuse ka Venemaa väljaheitmisest.

Mõned on vastukaaluks korrutanud vana laulu spordi ja poliitika lahususest. Selle kohta saab Ukraina sõja ajal, mil Venemaa väed on Venemaa

«Meie, venelased, kanname kõik vastutust, et oleme kasvatanud sellise diktaatori nagu Putin.»

Nii et jah, seda vastutust kannavad ka kõik Venemaa sportlased, treenerid, spordiametnikud. poliitilise juhtkonna ettevõetud vallutuskäigus purustanud kümneid ja kümneid linnu ning tapnud, vägistanud, sandistanud kümneid tuhandeid tsiviilelanikke ning sooritanud loendamatul arvul kõige võikamaid sõjakuritegusid, öelda imestusest vaid ühte: kas spordi ja poliitika lahus hoidmise jutu ajajatel häbi ei

170

JOOKSJA.EE

Venemaa suusaliidu president kolmekordne olümpiavõitja Jelena Välbe ei varja oma toetust Putinile ja tema režiimile.

KOLUMN

ole? Kas nad tõesti ei saa aru, et seda rääkides peavad nad vähemasti kaude Venemaa kalleletungi Ukrainale kui mitte õigustatuks, siis vähemasti mitte millekski kohutavaks, mis muu elu kulgu häirida ei tohi?

Sellise hoiaku väljendamine on jäle ja sügavaimat põlastust väärt.

Paneme vastutama!

Mõned on korrutanud, miks karistada Venemaa sportlasi, sest ega ju sportlased kedagi Ukrainas tapa; et see on sõda, milles on süüdi president Vladimir Putin ja tema lähikondsed, mitte Venemaa suusatajad, kergejõustiklased, maadlejad.

See on taas üks sisutühi õigustus, mida on viimasel ajal õnneks järjest sagedamini põrmu löödud. Selle õigustuse absurdsuse võttis aprilli keskel kokku Eesti juurtega vene näitleja, lavastaja ja stsenarist Julia Aug, kes ütles usutluses Postimehele lühidalt, ent tabavalt: «Meie, venelased, kanname kõik vastutust, et oleme kasvatanud sellise diktaatori nagu Putin.» Nii et jah, seda vastutust kannavad ka kõik Venemaa sportlased, treenerid, spordiametnikud.

Paljud noist on otseselt selle kurjuse impeeriumi teenistuses või toetajad. Näiteks Venemaa parimad suusatajad Aleksandr Bolšunov ja Deniss Spitsov, kes on käinud suvel treenimas ka Tehvandi keskuses.

Nad võitsid Pekingi taliolümpial kahe peale seitse medalit. Siinkohal on oluline teada, et mõlemad on Venemaa armee ohvitserid, auastmelt kaptenid. Ohvitser täidab ju käsku, ja kui talle antakse käsklus «Rünnakule!», siis ta küsimusi ei esita, vaid läheb ja viib alluvad ka endaga kaasa.

Mis tegelane on maailma parimaid suusatajaid Bolšunov, sai kujukalt selgeks juba sõja esimestel nädalatel.

Ilmusid pildid, kuidas Bolšunov ajas endale selga NSV Liidu suusavormi ja kuidas ta uhkeldas medalitega sõjahüsteeriat üleskütval Putini massiüritusel Lužniki staadionil. Selle kõige taustal anti talle võimalus võtta sõna ka Putini sõja kohta Ukrainas, aga ta ei suutnud suust välja ajada muud, kui õiendada norrakatega, miks nood on tema võistlemise vastu.

Bolšunovi suutmatus Putinit ja Venemaa sõjategevust Ukrainas hukka mõista on põhjus, miks teda

ega ka teisi temataolisi sportlasi ei tohi mitte kunagi enam kusagile võistlema lubada, sh Eestisse treenima.

eluhoiakuga kultuuris toimitud nendega, kes on Putini režiimi tallalakkujad ja käsilased. Maailmakuulsa Metropolitan Opera juhtkond New Yorgis teatas märtsis, et on tühisLööme areeni puhtaks! tanud kõik maailmakuulsa vene oopeEt miks üldistan Bolšunovi näite rilaulja Anna Netrebko esinemised, ja pinnalt enamiku Venemaa sportlaste lisas, et tõenäoliselt ei esine ta Meti kohta? Aga sellepärast, et paljud Vene lavadel enam mitte kunagi. Netrebko on nimelt tuntud Putini toetajana.

Bolšunovi suutmatus Putinit Müncheni filharmooniaorkester ja Venemaa sõjategevust peatas märtsi algul koostöö Ukrainas hukka mõista on põhjus, maailmakuulsa miks teda ega ka teisi temataolisi ve n e d i r i g e n d i Valeri Gergijeviga, sportlasi ei tohi mitte kunagi enam sest ta ei olnud nõus Putini sõda kusagile võistlema lubada, hukka mõistma. sh Eestisse treenima.

Kuni ROK, rahvusvahelised spordialaliidud ja sportlased mõtlevad enam-vähem võistluste korraldajad üle maailma samamoodi nagu tema. Näiteks iluui- ühtse jõulise otsusega viivitavad, sutamise kahekordne olümpiavõitja siis siin soovitus neile, millest otsuse Jevgeni Pljuštšenko on tuntud kui langetamisel lähtuda. Venemaa sportPutini tuline toetaja; aprilli keskel lasi ei tohi enne rahvusvahelistele korraldas ta Venemaal Tuulas iluui- võistlustele tagasi lubada, ka neutsuetenduse, mille piletitel ilutsesid raalse lipu all mitte, kuni Venemaa Vene sõjasümboliks saanud Z-tähed. ei ole: Ujumise kahekordne olümpiavõitja Jevgeni Rõlov sattus koguni rahvus- n sõda Ukrainas päriselt lõpetanud; vahelise ujumisliidu FINA distsipli- n viinud kõik oma väed Ukrainast välja 2014. aasta eelsete piiride naarmenetluse alla, sest osales sõda taha; toetaval üritusel Lužnikis. Samuti on Putini toetajana tuntud Venemaa n panustanud sajaprotsendiliselt Ukraina ülesehitamisse ja suusaliidu president kolmekordne aidanud selle edukalt lõpule viia; olümpiavõitja Jelena Välbe; Norra ajakirjandus avaldas isegi pildid, kus n andnud kohtu alla kõik, kes saavad lähiaastatel süüdistuse ta kannab ühel ametlikuna paistval sõjakuritegude ja genotsiidi üritusel Putini suure portreega sportoimepanekus. disärki. Põhjamaade suusaliitude esindajad ei taha teda edaspidi enam rahvusvahelise suusaliidu FIS juhaAlles siis, kui kõik need neli tingituses näha. must on täidetud, võib maailm hakata Ameerikas mängiv vene hokistaar üldse arutama, kas ja mis tingimustel Aleksandr Ovetškin väitis Ukraina sõja võiks Venemaa sportlasi taas väljaalgul, et ei julge Putini kohta midagi poole Venemaad võistlema lubada – kriitilist öelda, sest kardab Venemaal ja seda mõistagi üksnes juhul, kui ka elava pere pärast. Vaevalt ta soovinuks Ukraina sellega nõus on. ka muudes, vähem pinevates oludes Iga otsus, mis on eelkirjeldatust midagi ausalt öelda, sest neli ja pool ennatlikum ja pehmem, on sõjardist aastat tagasi lõi ta Venemaa tippsport- Putinile vastutulek ning Ukraina lasi koondava ühenduse Team Putin. rahva järjekordne reetmine. VäheEt niisuguse suhtumise ja mõttelaa- masti mul oleks küll häbi, valus ja diga sportlastel ei tohi olla rahvusva- piinlik näha Venemaa sportlasi taas helistele võistlustele asja, näitab ka teiste riikide sportlastega kõrvuti see, kuidas on spordist palju pehmema võistlemas.

MAI 2022 171

49. jooks ümber Ülemiste järve, kuhu pääseb jooksma vaid üks kord aastas!

Marutades ümber järvede Meil Maru Betoonitöödes on hea meel, et ka 2022. aastal oleme koos Maru AS-i, Maru Ehituse ja Maru Metalliga jätkamas koostööd Stamina spordiklubiga Maru Järvejooksude sarja läbiviimisel. Koostöö sai alguse 2020. aasta Ülemiste järve jooksul ning juba teist aastat kannab mullu 20nda juubelini jõudnud jooksusari Maru Järvejooksude nime.

TEKST:

J

ajakiri Jooksja FOTO: Villi Hunt

ärvejooksude sari sarnaneb Maru kontserniga. Meid ühendavad ühest küljest pikaaegsed traditsioonid ja teisest küljest mitmekesisus. Möödunud aasta oli juubelihõnguline – kui jooksusari ise tähistas 20. juubelit, siis Harku järve jooks jõudis 50. ja Pühajärve jooks 40. toimumiskorrani. Maru kontsern tähistas koos paljude teiste taasiseisvumise järel tegevust alustanud ettevõtetega 30. juubelit, Maru Ehitus jõudis 20. ning Maru Betoonitööd 10. sünnipäevani.

Mitmekülgsus nii jooksus kui Marus Maru Järvejooksude sarja kuuluv jooks ümber Harku järve on maikuus oma ca 6,5 kilomeetrise distantsiga jõukohane avaüritus suurele hulgale liikumisharrastajatele ning hea kiiruse ja vormi proov tõsisematele jooksusõpradele.

172

JOOKSJA.EE

Harku järve jooksult saadav positiivne impulss kannustab jooksusõpru korrapärasemateks treeninguteks ja juulikuus toimuv ca 10,6 kilomeetrine Pühajärve jooks pakub oma pisut pikema distantsiga head vormitõestust jooksusõpradele. Augusti lõpus ning tuleval aastal juba 50. juubelit tähistav

Sama mitmekesine on ka Maru kontsern, ühendades endas kinnisvaraarenduse teenuse pakkumist ja suuresildelisi PVC halle rajavat Maru AS-i, üle maailma oma toodangut eksportivat metallkonstruktsioone valmistavat Maru Metalli, mobiilseid konteinerlahendusi tootvat Maru MDSC-d, Eestis

Tuleval aastal juba 50. juubelit tähistav Ülemiste järve jooks on heaks suve lõpetuseks või parajaks ettevalmistuseks sügisesteks pikemateks jooksuvõistlusteks. unikaalne Ülemiste järve jooks on heaks suve lõpetuseks või parajaks ettevalmistuseks sügisesteks pikemateks jooksuvõistlusteks.

ja Soomes igapäevaselt tegutsevaid ehituse peatöövõtu ja projekteerimisega tegelevat Maru Ehitust, teraskonstruktsioone paigaldavat Maru THM-i ja

KUHU MINNA

betoonkonstruktsioone ja betoonpõrandaid rajavat Maru Betoonitööd.

Meeldiv ajaviide koos töökaaslastega Maru Järvejooksude unikaalsed jooksurajad kulgevad vaheldusrikastel järvekallastel ning pakuvad hea võimaluse veeta meeleolukas suvine päev koos sõprade, töökaaslaste ja koostööpartneritega. Meil on hea meel tõdeda, et meie üleskutsega tuli 2021. aastal kaasa üle 50 koostööpartneri enam kui 10 eri ettevõttest. Ülemiste jooksul andsime ka kõige aktiivsemalt üleskutsega kaasa tulnud ettevõttele Nordecon Betoon tänutäheks auhinnameened: joogipudelid, ajakirja Jooksja värske numbri ning Sparta spordiklubi kinkekaardid.

Maru Järvejooksud olid heaks võimaluseks ka meile endile kohtuda oma kolleegidega, keda argises töötempos kas ei näe üldse või kellega kohtub vaid põgusatel töökoosolekutel.

Kuna igal sarja etapil toimub ka lastejooks, on Maru Järvejooksud lustlik ettevõtmine ka perega aja veet-

Lisaks harrastusja tervisejooksu sõpradega koos veedetud ajale on võimalik kaasa elada ka tõsisemate harrastus- ja tippjooksjate mõõduvõtule.

kaasalöömise rõõmu perede, sõprade, töökaaslaste ja koostööpartnerite ringis.

Lisaks harrastus- ja tervisejooksu sõpradega koos veedetud ajale ja enda pingutusele on võimalik kaasa elada ka tõsisemate harrastus- ja tippjooksjate sportilikule mõõduvõtule. Jooksusarjal on sarnaselt lõppenud hooajale rahalised auhinnad iga etapi ning kogu sarja edukamatele lõpetajatele.

Nii Järvejooksude sari oma etappidega kui ka Maru kontserni ettevõtted on pikkade aastate jooksul üle elanud erinevaid väljakutseid. Möödunud aasta oli kindlasti erandlik ja enneolematu, aga samas võime tõdeda, et ühiste pingutustega on kõik võimalik – ligi 500 osalejat igal etapil, umbes miseks. Tänavu oli ka Maru Ehituse 200 kogu sarja läbinud jooksusõpra ja poolt toetatav Eesti Suusaliit etappidel igal etapil sadakond lastejooksudest esindatud Maru Mäega, kus loodeta- osavõtjat on selle kindlaks tunnistuvasti said tuule tiibadesse tulevased seks. Oleme Maru poolt kõik maru suusahüppe ja kahevõistluse kange- tänulikud arvukatele jooksusõpradele, lased. kes osalesid 2021. aastal Maru JärveHea meelega oleme ka 2022. aastal jooksude sarja erinevatel jooksudel kaasa aitamas Maru Järvejooksude ning loodame teie kõigiga kohtuda ka sarja toimumisele, et pakkuda suvist sarja uue hooaja etappidel!

Tervislik eluviis on moes!

Võta osa Maru Järvejooksud 2022 jooksusarjast 22. mai 2022: 51. jooks ümber Harku järve (6,6 km) 09. juuli 2022: 41. jooks ümber Pühajärve (10,7 km)

TULE ISE VÕI TEE LIIKUMA PANEV KINGITUS!

27. august 2022: 50. jooks ümber Ülemiste järve (13,8 km)

Registreeri end Maru Järvejooksud sarjale ja saad kingituseks ajakirja Jooksja aastatellimuse!

Info: stamina.ee/et/jarvejooks, facebook.com/jarvejooksud vejooksud MAI 2022 173

lugeja küsib s rubriik Jooksja uu lugejatel võimaldab d Eesti küsida tuntu õ v i muu ala sportlaste de käest spetsialisti is on küsimusi, m . d hingel olnu

Vastab sprinter

Karl Erik Nazarov

Märtsis üllatas noor sprinter kaasmaalasi, kui jooksis Belgradis toimunud sisekergejõustiku MM-il end finaalis neljandaks. Plaanid on mehel suured ja loodame tema tulemustest veel kuulda. Jooksja lugejad said võimaluse Karl Erikult küsimusi küsida.

Vestlus läks aga nii huvitavaks, et otsustasime juunikuu numbrisse ka persooniloo planeerida. Kuid esmalt anname lugejate küsimustele vastused.

TEKST: ajakiri Jooksja FOTO: Scanpix

M

itmed ei küsinudki küsimust, vaid lihtsalt mainisid sinu sarnasust onuga. Milles seda eelkõige ise tunnetad?

Millal said esimest korda aru, et oled kiire?

Meil on mõlemal olnud väga suur spordihuvi. Olen kuulnud tema noorusest lugusid, et ta elas jalg- ja korvpalliplatsil ning tundis huvi spordiajaloo vastu. See on minuga sarnane ja sarnases jäljes oleme liikunud oma

Mäletan, et lasteaias ümber maja jooksudes olin väga kehv ja pigem viimaste seas. Algklassides, vanemaks saades ja üha rohkem jooksma hakates tuli enesekindlust, jõudu ja kiirust. Olin hilisema arenguga poiss.

174

JOOKSJA.EE

sporditeel mõlemad. Tõsi, kui kõrvuti panna meie mõlema lapsepõlvepildid, siis oleme nagu vennad.

Kes on sinu eeskujud sprindimaailmas? Ühte konkreetset eeskuju ma ei oskagi öelda. Mulle meeldib teatud sprinterite puhul jooksumudel, mis on võimalikult sarnane minu omaga. Nende moodi ma tahaksin joosta. Nimeliselt tuleb pähe Asafa Powell, kes on läbi ajaloo kõike enam kordi 100 m alla 10 sekundi jooksnud. Tema stiil meeldib mulle.

Samuti Andre de Grasse, kes nüüd tuli olümpiavõitjaks. Tema sprindi

lõpp on selline, mida kõik sprinterid ka endale tahaksid ja mida ma olen rohkem jälginud.

Millised on tänapäeva sprinterid füüsiselt ja millised on sprinteri põhitreeningud?

Kunagi oli arusaamine, et sprintimiseks peab käima palju jõusaalis, tegema ülakeha ja kükke nii palju, kui vähegi võimalik. Ma arvan, et sport muutub moodsamaks ja rohkem uuritakse, mis reaalselt sprinterisse läheb. Kui Erki Nool ütles, et ma olin MM-i finaalis kõige kribum, siis eks see näitabki, et igasugused kehatüübid saavad kiiresti joosta ja ei ole selle tõttu otseseid takistusi.

Treeningus on põhiline ka kiiresti joosta. Kui trennis tuleb tippkiiruse päeval, mil tuleb joosta nii kiiresti kui too päev võimalik on, siis alla 90% on pigem sprindi vastupidavuse mitte tippkiiruse treenimine.

Ühesõnaga, et eesmärk, mida tahad saavutada, peab ka treeningus põhiraskust kandma?

Jah, ka kossumehed võivad öelda, et kui nad tahavad võistlustel kolmeseid visata, siis seda peab tegema ka treeningul. See lihtsalt on nii, kuid mulle tundub, et muudele pisiasjadele pööratakse liiga palju rõhku ja need tegelikult ei arendagi. Kiiresti jooksmiseks tuleb joosta 2-3 korda nii kiiresti, kui keha lubab ja selles protsessis terveks jääda. Kuna kiiresti jooksmine on väga kurnav, siis peab olema kindel aeg treeningute vahel taastumiseks. Need on need pisiasjad, mida tuleb jälgida.

Kas sul on olnud mõtet minna paljude sportlaste jälgedes USA-sse õppima?

Eks see mõte gümnaasiumi lõpuaastatel pähe tuleb. Minu vastu ka tunti huvi ja tehti pakkumisi, aga too aeg olin ma 400 m tõkkejooksja. USA süsteemi vaadates oleks ma selle alaga pidanud tegema 400 m tõket, 400 m, 4x400 m, hea tõkkejooksjana veel 110 m tõkked. Kui teha nii palju alasid, siis ei ole pärast enam midagi alles. Kindlasti on ka neid, kes lähevad ühiskonna muudatuse ja muu elu nägemise pärast, mis ma ei ütle, et vale oleks. Mina sportlikus mõttes

ei näinud, et minu areng seal nii hea oleks olnud. Aga nagu näha, siis mitmetel õnnestub ka hästi ja kellel on huvi ning tunneb, et saab sealt kasu, siis tasub ikka ära käia.

Millised võistlused sul sel hooajal plaanis on?

Kaks kõige olulisemat on maailmameistrivõistlused Oregonis ja Euroopa meistrivõistlused Münchenis. Need on tiitlivõistlused, millele väga keskendun. Münchenisse olen juba pääsenud ranking’u põhjal. Oregoni jaoks on veel vaja teha kolm head jooksu juunikuus. Eestikad on ilmselt põnevad ja kommertsvõistlused Euroopas, kuhu mind kutsutakse.

Need tulevad jooksvalt ja ei oska täpselt ette ennustada.

Taanis on konkurents suurem. Grupis on suured sprinterid, kellega olen palju starditrenne ja lõike jooksnud. See on andnud mu tulemustele palju juurde.

Kas sulle üleüldse meeldib jooksmine kui selline? Kui sprindikiirus otsa saab, siis kas tulevikus võib sind näha ka maratonirajal?

Kui jooksed tavaliselt 6:55 sekundit ja keegi ütleb, et tee nüüd pool tundi või tund aega jooksu metsa all, siis see pigem ei ahvatle.

Ma arvan, et kui spordikarjääri lõpetan, siis pigem harrastan mõnd rahvaliigat jalg- või korvpallis. Ma ei näe end maratonijooksjana, see on ikka ränk töö. Kui ma näen kui palju keskmaajooksjad vaeva näevad, siis see on väga suur töö.

Kuidas on treenerivahetus sulle mõjunud?

Kas treeningmetoodikad on muutunud?

Taanis on konkurents suurem. Grupis on suured sprinterid, kellega olen palju starditrenne ja lõike jooksnud.

See on andnud mu tulemustele palju juurde. Samuti kui vaadata USA-s ja mujal, kus on tugevad sportlased, siis üritatakse kiired sprinterid koos trenni saada, et saada treeningust enim kasu. Koormused on mul kindlasti kasvanud ja seda just sprindikorduste poolest. Jõusaal on intensiivsem ning palju tuleb keskenduda toitumisele, magamisele ja taastumisele, et kogu asi oleks samal tasemel kui treenimine.

Õpid praegu Majanduskoolis turundust. On sul sellega kindlad eesmärgid?

Ma tunnen, et õppida tuleb ja mõelda selle tuleviku peale, mis tuleb pärast spordikarjääri. Ma sooviks turundust ja sporti võimalikult palju siduda ja luua midagi sellist, mida on praegu välismaal näha, aga Eestis mitte nii väga.

Mõned mõtted on, aga neid ma kohe siin lauale laduda ei tahaks.

Kuidas sinu tavaline päev praegu välja näeb?

Praegusel perioodil teen 3 päeval nädalas 2 trenni päevas. Ärkan, söön, teen raskema treeningu, käin ehk spordihoolduses natuke taastumas, et õhtuseks trenniks valmis olla. Õhtul on tavaliselt jõusaalitrenn. Ma väga palju muude asjadega ei tegele, mis spordist väljapoole jäävad.

Lihtsalt ei jaksa ja on tagaplaanil praegu.

Mis raamatut viimati lugesid?

Tim Grover „Winning“ ja tal on ka raamat „Relentless“. Ma olen mõlemad läbi lugenud ja esimest raamatut ma lehitsen väga tihti.

Ta on põnev tegelane ja maailma parimatega tegelenud (Michael Jordan, Kobe Bryant, Dwyane Wade jne – toim.). Tal on palju erinevaid nippe, mis ta on raamatusse kirja pannud.

MAI 2022 175

jooksukalender FOTOD:

Jooksja arhiiv, Gertrud Alatare, Liise talu, Riho Lüüs, Aldis Toome, Allan Mehik

SARJAD:

21.05

RIMI EESTI LINNAJOOKSUD 21.05

07.05

Kuressaare Linnajooks Kuressaares Rimi Eesti Ööjooks 04.06 Rakveres 11.06 Narva Energiajooks Narvas MARU 3.-4.09 Jüri Jaansoni Kahe Silla Jooks Pärnus 22.05 10.-11.09 Rimi Tallinna Maraton Tallinnas 09.07 25.09 Viking Window Paide-Türi Rahvajooks 27.08 01.10 Tartu Linnamaraton Tartus

Maru järvejooks

JÄRVEJOOKSUD 51. jooks/kõnd ümber Harku järve Tallinnas 41. jooks ümber Pühajärve Pühajärvel 50. jooks ümber Ülemiste järve Tallinnas

22.05 28.05

28.05

18.06

Kullamaa Maijooks: 10 km, 1 km Kullamaal LHV Maijooks: 6,6 km, 3 km Tallinnas Kunda Linnajooks: 8,8 km, 1,8 km Kundas Liise jooks: 42 km, 21 km, 10,9 km, 2 km Ruhnus 10. Rapla Selveri Suurjooks: 42 km, 21 km, 10 km, 5 km Raplas Ümber Saadjärve jooks: 17 km Kukulinnas

MUUD JOOKSUD: 07.05

08.05

14.05 Kuressaare Linnajooks

176

JOOKSJA.EE

Vändra maraton: 42 km, 21 km, 16 km, 8 km Vändras Tartu Maastikumaraton: 42 km, 24,1 km, 10 km, 5 km Tartus, Otepääl Skechers Tartu kevadjooks: 21 km, 10 km, 5 km Tartus

Liise jooks Ruhnus

JOOKS

22.06 22.06 02.07 02.07 16.07

17.07

19.07

30.07

30.07

30.07

06.08

06.08

13.08 13.08

21.08

27.08

09.09 17.09 18.09

18.09

24.09 24.09 24.09

Võidupüha maraton: 42 km, 21 km Pärnus Pärnu Suvejooks: 10 km Pärnus Võhma terviserajamaraton: 42 km Võhmas Emumäe jooks: 6 km, 2,6 km Emumäel Rõuge 3 torni maastikumaraton: 42 km Haanjas Võsu Südasuve Challenge: 10 km, 4 km Võsul Virumaa staadionimaraton: 42 km, 21 km, 10 km Kadrinas Mispo Maastikumaraton: 42 km, 21 km Kurgjal Refonda Peetri Jooks: 10 km, 5 km Peetris Rakvere valla suvejooks: 7,5 km, 2 km Rakveres Holstre-Paistu maanteejooks: 5 km Paistus Viru-Nigula Rahvajooks: 7,5 km, 3,3 km Viru-Nigulas Igamehe maraton Järvakandis Eesti Ööjooks Tallinn: 10 km, 5 km Tallinnas Kõrvemaa metsajooks: 16 km, 6 km Kõrvemaal Kihnu Maraton: 42 km, 21 km, 10 km, 2,1 km Kihnus Aseri savijooks: 6 km, 2,5 km Aseris Saarepeedi mägede jooks: 5 km Saarepeedil Rakvere Rahvajooks: 10 km Rakveres Vooremaa poolmaraton: 21 km Jõgeval Lähte maastikujooks: 8 km Lähtes Igamehe maastikumaraton Järvakandis Porkuni järve jooks: 6,2 km, 2,4 km, 1,3 km Porkunis

ULTRA- JA SEIKLUSJOOKSUD:

Emumäe jooks 09.10

Võsu Sügisjooks: 9,2 km, 2,3 km Võsul 14-16.10 Saaremaa kolme päeva jooks: 10km, 16km, 16km 23.10 Pärnu Rannajooks: 10 km, 5 km Pärnus 29.10 Trailhunt Vooremäe1000: 42 km, 32 km, 16,5 km, 6 km Vooremäel 19.11 Pääsküla raba maraton: 42 km, 21 km Tallinnas 03.12 Mispo Talvemaraton: 42 km, 21 km, 14,06 km, 7,03 km Vändras

28.-29.05 1. Ida-Virumaa staadioniultra 24h Kohtla-Nõmmel 12.06 15. Kõva Mehe Jooks Vanamõisas 13.08 Heavy Metal Ultra 24h/12h Keilas 27.-28.08 Sillamäe Ultra 24h, 12h, 6h / 100 km, 50 km Sillamäel 10.12 Heavy Metal Ultra Christmas Special Keilas

VÄGILASE JOOKSUSARI: 15.05 05.06 07.08

Tallinn – Saku Männiku krossirada Narva – Joaoru puhkeala Lähte – Lähte terviserajad

Kõva Mehe Jooks

Vägilase jooks

MAI 2022 177

järgmises ajakirjas Jooksja aasta kolmas number ilmub juunikuus ja taaskord leiab põnevat lugemist eri teemadel. Muuhulgas saab lugeda: Persoon: spordifotograaf Aldis Toome seiklused Spordipaar: Sigrid Tuisk ja Priit Ailt Treening: Endla Vaheri harjutused kätele Persoonilugu Karl Erik Nazaroviga Vigastus: dr. Mihkel Mardna põlvevigastustest Matkamine: matkad vee peal Toitumine: kaltsiumirikkad retseptid Ratas: rattalegend Aavo Pikkuus

Endla Vaher Aldis Toome

178

JOOKSJA.EE

FOTOD:

Mari-Liis Oberg, Rober Kask, EKJL, Pixabay

Karl Erik Nazarov

Sobivaimad markiisid põhjamaale Garantii 7 aastat

UUS LAHENDUS TERRASSIDELE

Fassaadiruloo läbipaistva PVC materjaliga Liivalaia salong

Tartu salong

Viljandi salong (Home Gallery)

Kuressaare salong

Mustamäe salong

Pärnu salong

Rakvere salong (Põhjakeskus) Haljala tee 4 56 35 1217 rakvere@sunorek.ee

Jõhvi salong (Jõhvi Kaubakeskus)

Liivalaia 40, Tallinn 56 35 1211 kesklinn@sunorek.ee

Järve salong (Järve Keskus) Pärnu mnt 238, Tallinn jarve@sunorek.ee

503 2953

Sõpruse pst 170, Tallinn 56 35 1213 mustamae@sunorek.ee

Sõbra 54 58 28 1928 tartu@sunorek.ee Akadeemia 1 56 97 0588 parnu@sunorek.ee

Leola 53 56 35 1216 viljandi@sunorek.ee

Tallinna 30 56 94 2522 kuressaare@sunorek.ee Keskväljak 6 56 35 1218 johvi@sunorek.ee