November 2013

4

sõdurileht NOVEMBER 2013

Vahipataljoni mitu nägu – jalavägi, sõjaväepolitsei, autojuhid, muusikud ja presidendi kaardivägi Vahipataljoni eristab paljudest teistest väeosadest professionaalne sõjaväepolitsei välja­ õpe ning kaitseväe esindamine riiklikel ja sõjaväelistel tseremooniatel.

A

jateenistus vahipataljonis kestab nagu Eesti kaitseväe teisteski väeosades vastavalt 8 või 11 kuud. Ajateenijad, kelle teenistus kestab 8 kuud, alustavad oktoobris ning 11 kuud kestab ajateenistus jaanuaris ja juulis tulnutel. Kaheksakuulise ehk põhikutse läbivad ajateenijad saavad korraliku jalaväesõduri väljaõppe ning jaanuaris või juulis eelkutsega teenistusse tulnud ajateenijad saavad kas jaoülemateks, autojuhtideks, sõjaväepolitseinikeks või jätkavad teenistust kaitseväe orkestris.

Huvitav ja mitmekülgne väljaõpe

Vahipataljonis on võimalik lisaks jalaväelasena teenida ka prestiižses sõjaväepolitseikompaniis. Sõjaväepolitsei ülesannete hulka kuulub sõjavangide valvamine, massirahutuste mahasurumine, tähtsate isikute ja kolonnide eskortimine, marsruudiluure ja liikluse reguleerimine ning järelevalve.

Kõike seda saavad sõjaväepolitsei-

presidenti Kadrioru lossi ees. Kui Eestit külastab mõni tähtis väliskülaline, paneb vahipataljon välja oma väeosa kaitseväelastest koosneva aukompanii, kes osaleb väliskülalist vastuvõtvatel ja saatvatel tseremooniatel ning ühtlasi esindab ka Eesti kaitseväge.

Seetõttu kannavad vahipataljoni ajateenijad aukompaniis tseremoniaalkohustusi täites maa-, õhu- ja mereväe vorme.

Vahipataljoni tseremoniaalrelv on Ameerika Ühendriikide päritolu karabiin M14, mida võib näha tseremooniatel, kus vahipataljoni kaitseväelased osalevad. M14 on lisaks tseremoniaalrelvana tuntud ka täpsuse poolest, seda kasutavad muuhulgas ka erinevate riikide täpsuslaskurid. Vahipataljoni ajateeIsikliku relvana on sõja­ nijatel on võimalus M14-st lasta väepolitseinikel lisaks väeosa aastapäeautomaatrelvale kasuta­ val jaanuaris, kui toimub pataljoni da ka püstol Heckler & väeosasisene laskevõistlus.

kompaniis teenivad ajateenijad oma väljaõppes ka praktikas harjutada.

Sõjaväepolitsei väljaõppe jooksul on ajateenijatel palju kokkupuuteid eriliste relvade ja varustusega, mida teistes väeosades ei kohta. Isikliku relvana on sõjaväepolitseinikel lisaks automaatrelvale kasutada ka püstol Heckler & Koch USP, millest on ajateenijatel võimalus oma teenistuse käigus mitu korda laskmist harjutada.

Lisaks on sõjaväepolitsei relvastuses pumppüss ja massirahutuse varustus (RIOT), mille hulka kuuluvad kilbid, kiivrid, turvised, kumminuiad ja käerauad. Sõiduvahenditeks kasutab sõjaväepolitseikompanii MercedesBenz G-klassi maastureid.

Presidendi aukompanii

Vahipataljoni teine väga oluline erinevus muudest väeosadest on see, et väeosa täidab kaitseväe esindusfunktsiooni, millega Koch USP. seoses läbivad kõik vahipataljoni ajateenijad lisaks sõduri baaskursusele ja Musikaalsed ajateenijad erialaväljaõppele ka aukompanii eri- Igal aastal saavad kümmekond eelalakursuse. Aukompanii kursuse käi- nevalt muusikalise hariduse saanud gus omandatud teadmised ja oskused ajateenijat pärast sõduri baaskursuse võimaldavad ajateenijatel täita erine- läbimist teenistust kaitseväe orkestvaid ülesandeid kaitseväelistel ja riik- ris jätkata. Orkestrisse võetakse ajalikel tseremooniatel ning presidendi teenijad nende noormeeste hulgast, ameti­ ruumide vahtkonnas ehk teisi- kes alustavad teenistust põhikutsega sõnu vahipataljoni ajateenijad valva- oktoobrikuus. Ajateenijatest pannakse vad ööpäevaringselt Eesti vabariigi orkestris kokku trummide meeskond

Lisaks presidendilossi valvamisele ja aukompaniis teenimisele on vahipataljoni võitlejad silmatorkavalt esinduslikud ka vabariigi aastapäeva paraadil.

FOTO: KAITSEVÄGI

ning ajateenijate ansambel, mis on saanud igal aastal nii kaitseväelaste kui ka avalikkuse seas palju tähelepanu ning populaarsust kogunud.

Sport ja vaba aeg

Vahipataljoni juhtkond püüab teha võimalikult palju selleks, et tuua oma väeosa ajateenijate igapäevasele väljaõppele vaheldust ning teenistus huvitavamaks teha. Seepärast on ajateenijatel võimalus väljaspool õppeaega kasutada pataljoni raamatukogu, arvutiklassi, kohvikut ning jõu- ja spordisaali. Traditsiooniks on kujunenud üldharivad loengud, kuhu

kutsutakse esinema mõni tuntud inimene, ning aeg-ajalt võimaldatakse ajateenijatel külastada tasuta teatrit, kino, muuseume ja spordivõistlusi.

Vahipataljoni suurem roll seoses tseremoniaalüritustega väljendub ka väeosa traditsioonides. Selle näiteks saadab vahipataljon oma ajateenijad teenistuse lõpus reservi pidulikult mööda tseremoniaalteenistuse punast vaipa ning kaasvõitlejatest koosneva spaleeri saatel, mis näitab väeosa ja kaasvõitlejate austust ja lugupidamist oma ajateenijate vastu ning annab ajateenistusele väärika lõpu.

Eero Salmann

Enne ajateenistusse asumist Kui noormees on saanud 17aastaseks, võetakse ta kutsealusena arvele kaitseväekohuslaste registris.

18

aastaseks saades saadab kaitseressursside amet talle tähitud kirja, milles on kõige tõenäolisemalt kutse tulla arstlikku komisjoni.

Miks seda vaja on?

Ajateenistuse eel peab riik veenduma, et teenistusse asuv noormees on terve ja tuleb toime sõjaväelise väljaõppe, füüsilise koormuse ja tavapärasest oluliselt erineva elukorraldusega.

Arstlikku komisjoni ilmumise aja ja koha määrab kaitseressursside amet ja see teatatakse noormehele kirjalikult. Meditsiiniline ülevaatus toimub kutsealuse elukohta arvestades, kuid see võib toimuda ka mujal, kui kutsealune seda õigel ajal taotleb. Arstlikud komisjonid töötavad kõigis maakondades peale Põlva. Seal elavad kutsealused kutsutakse komisjoni Tartusse.

Koos komisjonikutsega saab kutsealune ka tervisetõendi vormi, mille täidab tema perearst ja mille noormees esitab arstlikule komisjonile.

Kas unustasid arstliku komisjoni toimumise aja või magasid sisse?

Kaitseressursside amet pakub läbi riigiportaali eesti.ee ka meeldetuletust arstlikku komisjoni ilmumise ja

ajateenistusse või asendusteenistusse side ja uuringute tulemused – see ilmumise aja kohta. Lähemalt saab kõik ongi noormehe tervise hindamise lugeda kaitseressursside ameti kodu- alus.

Arstlik komisjon teeb ühe kolmest lehelt www.kra.ee. Küsida saab ka kaitseressursside ameti tasuta info­ otsusest: kutsealune vastab, ajutiselt ei vasta või ei vasta tervisenõuetele. telefonilt 800 2525.

Mitteilmumisel, dokumentide Kui noormehe tervis vastab ajateeesitamata jätmisel ja vajalikest toi- nistuse nõutele, siis hinnatakse kutmingutest keeldumisel on kaitseres- sesobivust ja kaitse­ressursside ameti peaspetsialist vestleb sursside ametil õigus kutsealusega, selgitateha kutse­alusele ette- Hea toimetuleku kirjutus. Kui ka seda ajateenistuses tagab maks asjaolusid, mis võiksid olla takistuei täideta, siis võib seks ajateenistusse rakendada sunniraha, tervisespordi har­ määramisel. Vajadusel mille ülemmäär on rastamine 3-4 korda täpsustatakse ka kon640 eurot ning mida taktandmeid. Ajateenõutakse sisse kohtu- nädalas. nistusse kutsumise aja täiturite kaudu. ja väeosa määrab kaitseressursside amet lähtudes kaitsemiKas arstlikku komisjoni nistri selle­kohasest määrusest. tulles peab kuidagi ette

valmistuma?

Kaasa tuleb võtta ID-kaart või pass, perearsti tervisetõend, soovi korral muud tervise seisundit kirjeldavad dokumendid. Tervisetõendi esitamine on kohustuslik.

Mis toimub arstlikus komisjonis?

Arstliku komisjoni kolm arsti – perearst, üldkirurg või ortopeed ja psühhiaater teevad esmase arstliku läbivaatuse. Komisjonis tehakse ka esmased vajalikud uuringud – elektrokardiograafia, rindkere röntgen, audiomeetria ja laborianalüüsid.

Perearsti tervisetõend, kutsealuse enda hinnang oma tervisele, arstliku komisjoni läbivaatus ja tehtud uuringud ning arstliku komisjoni täiendavatele uuringutele suunatud analüü-

Kas ajateenistuseks saab kuidagi valmistuda?

Kutsealused saavad ennast paremini eelseisva ajateenistuse tingimuste ja korraga kurssi viia, külastades väeosade avatud uste päevi. Piisavalt infot ajateenistuse kohta on ka kaitseressursside ameti ja kaitseväe kodulehel.

Arstlike komisjonide toimumise kohtades on kohapeal kaitseressursside ameti infovoldikuid jm teabematerjale, mida tasub kindlasti lugeda.

Teenistus

Ajateenistus algab sõduri baaskursusega (SBK), mille jooksul omandab ajateenija lahinguülesannete täitmiseks vajalikud põhiteadmised ja -oskused.

Sõduri baaskursuse jooksul on

olulisel kohal üldfüüsiline ette- kursustele ja erialad varieeruvad valmistus – treeningud hõlmavad pataljoniti. Osad lähevad noorekogu õppeajast umbes kümnendiku. mallohvitseri kursustele, et pärast Üldfüüsilised treeningud on mitme- selle läbimist nooremseersandina külgsed, hõlmates vastupidavus- ja oma üksust juhtida, teised aga erijõutreeninguid, sportmänge, takis- alakursustele. tusriba läbimist ja rännakuid. Üldfüüsilisele ettevalmistusele pühen- Kes on käinud, kiidavad datakse nädalas keskmiselt neli Ajateenistuse läbinud noormehed on õppetundi. uuringus „Arvamused Eesti kaitseLisaks õpivad sõdurid rivilist käi- väest enne ja pärast ajateenistust” tumist ning osalevad väliõppustel ise kinnitanud, et nad tunnevad end ja rännakutel. Ajateenistuses tuleb senisest enesekindlama ja füüsiliselt valmis olla nii paaritunnisteks kiir- tugevamana, nad õppisid rasketes rännakuteks kui ka pikemateks tava- oludes toimetulekut, oskavad parerännakuteks. Viimased võivad koos mini aega plaanida ja on distsiplilaagrielu ja erinevate harjutustega neeritumad. Selleks, et parandada kesta mitu päeva. Sõduri baaskur- oma füüsilist ettevalmistust, võiksid suse lõpurännaku pikkus on sõltu- noormehed hakata end vähehaaval valt aastaajast ja väeosast 30–50 km. treenima, kas või kohe, kui on saaSee vahemaa läbitakse üldjuhul 1–3 nud arstliku komisjoni kutse. päeva jooksul.

Hea toimetuleku ajateenistuses Lõpurännakul on ajateenijad tagab tervisespordi harrastamine 3-4 täisvarustuses, mis kaalub kokku korda nädalas, eriti tulevad kasuks 31,6 kg: sõduril selkestvusalad nagu jas olev varustus Rännakud on sõdurile jooksmine ja jalgkoos kiivri ja põlverattasõit. kaitsmetega kaalub proovikivid, kus pea­ Igal juhul tasub 6,8 kg, selja­kotis on ajateenistusse le füüsilise tugevuse 17,5 kg varustust asuda kohe pärast ja rakmetes 7,3 kg testitakse ka mees­ gümnaasiumi lõpelahinguvarustust. tamist. Siis on Lisaks tuleb kaasa konnatööd ja teoreeti­ kohustus riigi ees võtta relv, laske- lisi teadmisi. täidetud ja saab elu moon 72 tunniks ja ning karjääri plaavajadusel ka muud nida. tarvilikku. Rännakud on sõdurile Anne Osvet, Kairo Koik proovikivid, kus peale füüsilise tugevuse testitakse ka meeskonnatööd ja Leia meid Youtube’ist teoreetilisi teadmisi. youtube.com/s6durileht Pärast sõduri baaskursust jaotatakse ajateenijad erinevatele